GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: LOODUSAINED TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD
GUumlMNAASIUM AINEVALDKOND LOODUSAINED
TALLINNA PAE
GUumlMNAASIUMI
AINEKAVAD
2
SISUKORD
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED 4
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE 4
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES 5
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT 7
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING 7
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA 9
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI 9
16 HINDAMISE ALUSED 11
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND 12
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 14
I KURSUS bdquoRAKUDldquo 16
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo 20
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo 23
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIAldquo 26
3 LOODUSGEOGRAAFIA 30
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo 32
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMIDldquo 35
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA 38
3
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo 41
II KURSUS ldquoMEHAANIKA 44
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo 47
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo 51
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo 54
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo 58
6 KEEMIA AINEKAVA 62
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo 65
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINEDldquo 67
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo 69
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA 72
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
76
4
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE
Loodusteaduslik paumldevus vaumlljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses mis
hotildelmab oskust vaadelda motildeista ja selgitada loodus- tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi
keskkond) toimuvaid naumlhtusi analuumluumlsida keskkonda kui ter iksuumlsteemi maumlrgata selles
esinevaid probleeme teha potildehjendatud otsuseid neid lahendades jaumlrgides loodusteaduslikku
meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest fuumluumlsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest
suumlsteemidest vaumlaumlrtustada loodusteadusi kui kultuuri osa jaumltkusuutlikku ja vastutustundlikku
eluviisi ning loodusressursside saumlaumlstvat kasutamist
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) analuumluumlsib ja interpreteeribkeskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele
tajumatuid naumlhtusi mikro- makro- ja mega tasemel ning motildeistab mudelite osa reaalsete
objektide kirjeldamisel
2) oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info
hankimiseks eesti- ja votildeotilderkeelseid allikaid mis on esitatudsotildenalisel numbrilisel votildei
suumlmbolite tasandil oskab hinnata neid kriitiliselt ning vaumlaumlrtustada nii isiku kui ka
uumlhiskonna tasandil
3) oskab maumlaumlratleda ja lahendada keskkonna probleeme eristada neis loodusteaduslikku ja
sotsiaalset komponenti kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot sotildenastada
uurimiskuumlsimusi votildei huumlpoteese kontrollida muutujaid vaatluse votildei katsega analuumluumlsida ja
interpreteerida tulemusi teha jaumlreldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti
4) kasutab bioloogias keemias fuumluumlsikas ja geograafias omandatud suumlsteemseid teadmisi
loodusteaduslikke tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades
ja potildehjendatud otsuseid tehes
5) motildeistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripaumlra ning uute interdistsiplinaarsete
teadusvaldkondade kohta selles suumlsteemis
5
6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja
taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse
piiranguid reaalse maailma suhtes
7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes
loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele
ning arvestades otildeigusakte
8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes
totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda
9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste
ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on
loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES
KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse
taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut
keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning
tervislikku eluviisi
SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS
Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke
seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-
moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid
ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
2
SISUKORD
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED 4
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE 4
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES 5
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT 7
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING 7
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA 9
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI 9
16 HINDAMISE ALUSED 11
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND 12
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA 14
I KURSUS bdquoRAKUDldquo 16
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo 20
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo 23
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIAldquo 26
3 LOODUSGEOGRAAFIA 30
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo 32
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMIDldquo 35
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA 38
3
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo 41
II KURSUS ldquoMEHAANIKA 44
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo 47
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo 51
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo 54
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo 58
6 KEEMIA AINEKAVA 62
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo 65
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINEDldquo 67
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo 69
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA 72
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
76
4
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE
Loodusteaduslik paumldevus vaumlljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses mis
hotildelmab oskust vaadelda motildeista ja selgitada loodus- tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi
keskkond) toimuvaid naumlhtusi analuumluumlsida keskkonda kui ter iksuumlsteemi maumlrgata selles
esinevaid probleeme teha potildehjendatud otsuseid neid lahendades jaumlrgides loodusteaduslikku
meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest fuumluumlsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest
suumlsteemidest vaumlaumlrtustada loodusteadusi kui kultuuri osa jaumltkusuutlikku ja vastutustundlikku
eluviisi ning loodusressursside saumlaumlstvat kasutamist
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) analuumluumlsib ja interpreteeribkeskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele
tajumatuid naumlhtusi mikro- makro- ja mega tasemel ning motildeistab mudelite osa reaalsete
objektide kirjeldamisel
2) oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info
hankimiseks eesti- ja votildeotilderkeelseid allikaid mis on esitatudsotildenalisel numbrilisel votildei
suumlmbolite tasandil oskab hinnata neid kriitiliselt ning vaumlaumlrtustada nii isiku kui ka
uumlhiskonna tasandil
3) oskab maumlaumlratleda ja lahendada keskkonna probleeme eristada neis loodusteaduslikku ja
sotsiaalset komponenti kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot sotildenastada
uurimiskuumlsimusi votildei huumlpoteese kontrollida muutujaid vaatluse votildei katsega analuumluumlsida ja
interpreteerida tulemusi teha jaumlreldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti
4) kasutab bioloogias keemias fuumluumlsikas ja geograafias omandatud suumlsteemseid teadmisi
loodusteaduslikke tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades
ja potildehjendatud otsuseid tehes
5) motildeistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripaumlra ning uute interdistsiplinaarsete
teadusvaldkondade kohta selles suumlsteemis
5
6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja
taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse
piiranguid reaalse maailma suhtes
7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes
loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele
ning arvestades otildeigusakte
8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes
totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda
9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste
ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on
loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES
KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse
taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut
keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning
tervislikku eluviisi
SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS
Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke
seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-
moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid
ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
3
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo 41
II KURSUS ldquoMEHAANIKA 44
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo 47
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo 51
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo 54
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo 58
6 KEEMIA AINEKAVA 62
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo 65
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINEDldquo 67
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo 69
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA 72
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
76
4
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE
Loodusteaduslik paumldevus vaumlljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses mis
hotildelmab oskust vaadelda motildeista ja selgitada loodus- tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi
keskkond) toimuvaid naumlhtusi analuumluumlsida keskkonda kui ter iksuumlsteemi maumlrgata selles
esinevaid probleeme teha potildehjendatud otsuseid neid lahendades jaumlrgides loodusteaduslikku
meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest fuumluumlsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest
suumlsteemidest vaumlaumlrtustada loodusteadusi kui kultuuri osa jaumltkusuutlikku ja vastutustundlikku
eluviisi ning loodusressursside saumlaumlstvat kasutamist
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) analuumluumlsib ja interpreteeribkeskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele
tajumatuid naumlhtusi mikro- makro- ja mega tasemel ning motildeistab mudelite osa reaalsete
objektide kirjeldamisel
2) oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info
hankimiseks eesti- ja votildeotilderkeelseid allikaid mis on esitatudsotildenalisel numbrilisel votildei
suumlmbolite tasandil oskab hinnata neid kriitiliselt ning vaumlaumlrtustada nii isiku kui ka
uumlhiskonna tasandil
3) oskab maumlaumlratleda ja lahendada keskkonna probleeme eristada neis loodusteaduslikku ja
sotsiaalset komponenti kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot sotildenastada
uurimiskuumlsimusi votildei huumlpoteese kontrollida muutujaid vaatluse votildei katsega analuumluumlsida ja
interpreteerida tulemusi teha jaumlreldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti
4) kasutab bioloogias keemias fuumluumlsikas ja geograafias omandatud suumlsteemseid teadmisi
loodusteaduslikke tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades
ja potildehjendatud otsuseid tehes
5) motildeistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripaumlra ning uute interdistsiplinaarsete
teadusvaldkondade kohta selles suumlsteemis
5
6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja
taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse
piiranguid reaalse maailma suhtes
7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes
loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele
ning arvestades otildeigusakte
8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes
totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda
9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste
ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on
loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES
KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse
taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut
keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning
tervislikku eluviisi
SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS
Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke
seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-
moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid
ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
4
1 AINEVALDKOND LOODUSAINED
11 LOODUSTEADUSLIK PAumlDEVUS JA UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE
Loodusteaduslik paumldevus vaumlljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses mis
hotildelmab oskust vaadelda motildeista ja selgitada loodus- tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi
keskkond) toimuvaid naumlhtusi analuumluumlsida keskkonda kui ter iksuumlsteemi maumlrgata selles
esinevaid probleeme teha potildehjendatud otsuseid neid lahendades jaumlrgides loodusteaduslikku
meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest fuumluumlsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest
suumlsteemidest vaumlaumlrtustada loodusteadusi kui kultuuri osa jaumltkusuutlikku ja vastutustundlikku
eluviisi ning loodusressursside saumlaumlstvat kasutamist
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) analuumluumlsib ja interpreteeribkeskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele
tajumatuid naumlhtusi mikro- makro- ja mega tasemel ning motildeistab mudelite osa reaalsete
objektide kirjeldamisel
2) oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info
hankimiseks eesti- ja votildeotilderkeelseid allikaid mis on esitatudsotildenalisel numbrilisel votildei
suumlmbolite tasandil oskab hinnata neid kriitiliselt ning vaumlaumlrtustada nii isiku kui ka
uumlhiskonna tasandil
3) oskab maumlaumlratleda ja lahendada keskkonna probleeme eristada neis loodusteaduslikku ja
sotsiaalset komponenti kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot sotildenastada
uurimiskuumlsimusi votildei huumlpoteese kontrollida muutujaid vaatluse votildei katsega analuumluumlsida ja
interpreteerida tulemusi teha jaumlreldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti
4) kasutab bioloogias keemias fuumluumlsikas ja geograafias omandatud suumlsteemseid teadmisi
loodusteaduslikke tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades
ja potildehjendatud otsuseid tehes
5) motildeistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripaumlra ning uute interdistsiplinaarsete
teadusvaldkondade kohta selles suumlsteemis
5
6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja
taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse
piiranguid reaalse maailma suhtes
7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes
loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele
ning arvestades otildeigusakte
8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes
totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda
9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste
ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on
loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES
KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse
taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut
keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning
tervislikku eluviisi
SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS
Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke
seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-
moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid
ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
5
6) motildeistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja
taumlnapaumlevases kontekstis oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse
piiranguid reaalse maailma suhtes
7) hindab ja prognoosib teaduse ja tehnoloogia saavutuste motildeju keskkonnale tuginedes
loodusteaduslikele sotsiaalsetele majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele
ning arvestades otildeigusakte
8) vaumlaumlrtustab keskkonda kui tervikut ja jaumlrgib jaumltkusuutliku eluviisi tavasid tuginedes
totildeendusmaterjalidele suhtub vastutustundlikult keskkonda
9) tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste ning loodusteaduste
ja tehnoloogia arengu vastu oskab teha potildehjendatud otsuseid karjaumlaumlri valides ning on
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Sotsiaalteaduslike probleemide all motildeistetakse uumlhiskonnas esinevaid probleeme millel on
loodusteaduslik sisu ja sotsiaalne kandepind Siia hulka kuuluvad ka dilemmad
12 UumlLDPAumlDEVUSTE KUJUNDAMINE AINEVALDKONNA OtildePPEAINETES
KULTUURI- JA VAumlAumlRTUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildepetamisel kujundatakse otildepilaste suhtumist teadusesse kui inim-tegevuse
taumlhtsasse valdkonda arendatakse huvi loodusteaduste vastu suumlvendatakse saumlaumlstlikku hoiakut
keskkonna sh kotildeige elava suhtes vaumlaumlrtustatakse jaumltkusuutlikku vastutustundlikku ning
tervislikku eluviisi
SOTSIAALNE JA KODANIKUPAumlDEVUS
Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke
seisukohti ja inimuumlhiskonnaga seotud aspektndash otildeiguslikke majanduslikke ning eetilis-
moraalseid seisukohti Sotsiaalse paumldevuse saavutamist toetavad aktiivotildeppemeetodid
ENESEMAumlAumlRATLUSPAumlDEVUS
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
6
Toetatakse otildepilase eneseanaluumluumlsivotildeime kujunemist ja oskust hinnata oma notilderku ning tugevaid
kuumllgi Kaumlsitledes inimorganismi eripaumlra ja kohta keskkonnas otildepitakse lahendama oma vaimse
ning fuumluumlsilise tervisega ja igapaumlevaeluga seonduvaid probleeme
OtildePIPAumlDEVUS
Probleemuumllesandeid lahendades ja uurimuslikku otildepet rakendades omandavad otildepilased oskused
leida loodusteaduste kohta infot sotildenastada probleeme ja uurimiskuumlsimusi plaanida ja teha
katse votildei vaatlust analuumluumlsida totildelgendada ning esitada tulemusi Otildepipaumldevuse arengut toetab
IKT-potildehiste otildepikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine
SUHTLUSPAumlDEVUS
Kirjaliku ja suulise suhtluse dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja
loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku
keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet
MATEMAATIKA- LOODUSTEADUSTE
NING TEHNOLOOGIALANE PAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisel kujundatakse oskust aumlra tunda loodusteaduslikke kuumlsimusi motildeista
loodusteaduslikke naumlhtusi teaduse ja tehnoloogiaarengu taumlhtsust ning motildeju uumlhiskonnale ja teha
totildeenduspotildehiseid otsuseid Kotildeigis loodusaineis rakendatakse motildeotildetmistulemuste analuumluumlsimisel
ja tulemuste uumlldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada otildeppes ja
igapaumlevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi
ETTEVOtildeTLIKKUSPAumlDEVUS
Loodusainete otildeppimisega kujundatakse otildepilastes loovust ja oskust seada eesmaumlrke ning teha
eesmaumlrkide saavutamiseks koostoumloumld Otildepitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja
uuenduslikke meetodeid votildetma vastutust ning viima tegevusi lotildepule Ettevotildetlikkusele paneb
tugeva aluse probleemipotildehine otildepe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse
teadvustamine Otildepilaste initsiatiivi toetamine otildeppes aitab neil kujuneda motildetlemis- ja
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
7
algatusvotildeimelisteks isikuteks kes kaumlsitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid
probleeme
13 AINEVALDKONNA OtildePPEAINED JA MAHT
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia geograafia (loodusgeograafia) fuumluumlsika ja keemia
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks
Kohustuslike kursuste arv otildeppeaineti on jaumlrgmine bioloogiandash 4 kursust geograafia
(loodusgeograafia)ndash 2 kursust keemiandash 3 kursust fuumluumlsikandash 5 kursust
Otildeppeainete valikkursused on bdquoGeoinformaatikardquo bdquoKeemiliste protsesside seaduspaumlrasusedrdquo
bdquoTeistsugune fuumluumlsikardquo
14 AINEVALDKONNA KIRJELDUS VALDKONNASISENE LOtildeIMING
Valdkonna otildeppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalas kirjaoskust
seostades jaumlrgmisi valdkondi
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja fuumluumlsikalis-keemilistest motildeistetest
seaduspaumlrasustest ning teooriatest mis maumlaumlravad konkreetse otildeppeaine sisu ja vastavad
teaduse saavutustele
2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine mis moodustab loodusvaldkonna
otildeppeainete uumlhisosa
3) loodusteaduslike majanduslike poliitiliste sotsiaalsete eetilis-moraalsete aspektide
arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes
4) loovuse kriitilise motildetlemise suhtlus- ja koostoumloumloskuste arendamine riskide
teadvustamine hoiakute ning karjaumlaumlriteadlikkuse kujundamine
Ainevaldkonnasisene lotildeiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku
teadmiste suumlsteem kujunemist Loodusained aitavad motildeista tehnoloogia rakendusi Uumllevaade
loodusteaduste potildehilistest seaduspaumlrasustest teooriatest praktilistest vaumlljunditest
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
8
tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab otildepilasi
igapaumlevaelus ja elukutsevalikus
Bioloogia otildeppimise eesmaumlrk on saada tervikuumllevaade elu mitmekesisuse organismide ehituse
ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni ja oumlkoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia
printsiipidest Tuginedes bioloogia haruteaduste potildehilistele teooriatele uumlldistele
seaduspaumlrasustele ja nende rakendusaspektidele avardub otildepilaste loodusteaduslik maailmapilt
paraneb igapaumlevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek
loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Geograafia kuulub integreeriva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka
Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas
esinevatest protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Rotildehk on
saumlaumlstlikku ja jaumltkusuutlikku eluviisi looduse ja kultuuri mitmekesisust kodanikuaktiivsust
vaumlaumlrtustavate hoiakute kujundamisel ning nuumluumldisaegse tehnoloogia kasutamisel
Inimgeograafiat otildeppides omandavad otildepilased arusaamise looduses ning uumlhiskonnas esinevatest
naumlhtustest ja protsessidest nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Seejuures
arenevad otildepilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused
Keemia otildepetusega taotletakse otildepilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi
avardumist Otildepilased saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest seaduspaumlrasustest
seostest erinevate naumlhtuste ja seaduspaumlrasuste vahel keemia tulevikus uundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
Fuumluumlsikas otildepitakse tundma seaduspaumlrasusi millel potildehineb nuumluumldisaegne tehnoloogia otildepitakse
naumlhtusi seletama loodusteaduslikult kasutades ka matemaatilisi meetodeid Fuumluumlsikat otildeppides
laieneb otildepilase loodusteaduslik maailmapilt otildepilane motildeistab fuumluumlsikateadmiste rolli
nuumluumldisaegses uumlhiskonnas Selgitatakse votildeotilderkeelse algupaumlraga loodusteaduslikke motildeisteid ning
votildeotilderkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja motildeistmisega
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
9
141 OtildePPEAINETE LOtildeIMINGU VOtildeIMALUSI TEISTE AINEVALDKONDADEGA
Keel ja kirjandus sh votildeotilderkeeled Loodusaineid otildeppides ja loodusteadustekstidega toumloumltades
arendatakse otildepilaste teksti motildeistmise ja analuumluumlsimise oskust Erinevaid tekste (nt referaate
esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt vaumlljendada nii suuliselt kui ka
kirjalikult Otildepilased kasutavad kohaseid keelevahendeid ainealast sotildenavara ja vaumlljendusrikast
keelt ning jaumlrgivad otildeigekeelsusnotildeudeid Otildepilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist
ja seda kriitiliselt hinnata Juhitakse taumlhelepanu toumloumlde korrektsele vormistamisele viitamisele
ning intellektuaalomandi kaitsele
Matemaatika Matemaatikapaumldevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemotildeppe kaudu arendades loovat ja kriitilist motildetlemist Uurimuslikus otildeppes on taumlhtis
koht andmete analuumluumlsil ja totildelgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite graafikute ja
diagrammidena Loodusnaumlhtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid
Sotsiaalained Loodusainete otildeppimine aitab motildeista inimese ja uumlhiskonna toimimist kujundab
oskust naumlha uumlhiskonna arengu seoseid keskkonnaga oskust teha teadlikke valikuid toimida
kotildelbelise ja vastutustundliku uumlhiskonnaliikmena ning isiksusena
Kunstiained Kunstipaumldevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine esitluste
tegemine naumlitustel kaumlimine looduse ilu vaumlaumlrtustamine otildeppekaumlikudel jms
Kehaline kasvatus Loodusainete otildeppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
vaumlaumlrtustamist
15 LAumlBIVATE TEEMADE RAKENDAMISE VOtildeIMALUSI
ELUKESTEV OtildePE JA KARJAumlAumlRIPLANEERIMINE
Erinevate otildeppetegevuste kaudu suunatakse otildepilased motildeistma ja vaumlaumlrtustama elukestvat otildepet kui
elustiili ning motildetestama karjaumlaumlri planeerimist kui jaumltkuvat otsuste tegemise protsessi
Otildeppetegevus votildeimaldab vahetult kokku puutuda toumloumlmaailmaga nt ettevotildette kuumllastused
otildepilastele tutvustatakse aine valdkonnaga seotud ameteid erialasid ja edasiotildeppimisvotildeimalusi
Otildeppetegevus votildeimaldab otildepilasel suumlvendada teadmisi hariduse ja toumloumlmaailma vahelistest
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
10
seostest Arendatakse iseseisva otildeppimise oskust ja vastutusvotildeimet ning oskust iseseisvalt leida
ja analuumluumlsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiotildeppimise votildeimaluste kohta ja
koostada karjaumlaumlriplaan Erinevad otildeppetegevused sh otildepilaste iseseisvad toumloumld votildeimaldavad
otildepilasel seostada huvisid ja votildeimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning motildeista et hobid ja
harrastused hoiavad elu ja karjaumlaumlri tasakaalus Uumlldine positiivne suhtumine loodusteadustesse
ja nende otildeppimisse huvi loodusainete edasise otildeppimise vastu saavutatakse otildepilase huvide ja
individuaalsuse arvestamisega probleem- ning uurimusliku otildeppe rakendamisega Otildeppetegevus
votildeimaldab otildepilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nuumluumldisaegsest
teadlaste toumloumlst
KESKKOND JA JAumlTKUSUUTLIK ARENG
Guumlmnaasiumis kujundavad otildepilased keskkonnakuumlsimustes kaalutletud otsuste langetamise
ning hinnangute andmise oskust arvestades nuumluumldisaja teaduse ja tehnoloogia arengu votildeimalusi
ja piiranguid ning normatiivdokumente See toetab valmisoleku kujunemist tegelda
keskkonnakaitsekuumlsimustega kriitiliselt motildetleva kodanikuna nii isiklikul uumlhiskondlikul kui ka
uumllemaailmsel tasandil ning rakendada loodussaumlaumlstlikke ja jaumltkusuutlikke tegutsemis- ning
majandamisviise
KULTUURILINE IDENTITEET
Vaumlaumlrtustatakse Eesti elukeskkonda paumlrandkultuuri Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende
panust teadusloos Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes
KODANIKUALGATUS JA ETTEVOtildeTLIKKUS
Loodusained vaumlaumlrtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel potildehinevat uumlhistegevust
kujundavad koostoumloumloskusi ning toetavad algatusvotildeimet Kodanikuotildeiguste ja- kohustuste
tunnetamine seostub kotildeigi inim- ja keskkonnaarengu kuumlsimustega nii kohalikul kui ka
globaalsel tasandil
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
11
TEHNOLOOGIA JA INNOVATSIOON
Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat et vaumlaumlrtustada loodusteaduste rolli
inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul Rakendatakse uuenduslikke
otildeppemeetodeid ja -vahendeid mis toetavad otildepilaste algatusvotildeimet loovust ja kriitilise
motildetlemise votildeimet mis votildeimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja
riske
TEABEKESKKOND
Loodusaineid otildeppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt
TERVIS JA OHUTUS
Eksperimentaaltoumloumldega kujundatakse otildepilastes turvalisi toumloumlviise et vaumlltida riske ja soodustada
adekvaatset kaumlitumist otildennetuse korral Loodusaineid otildeppides kujuneb otildepilastel arusaam
tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka vaumlaumlrtushinnangulisel tasandil
VAumlAumlRTUSED JA KOtildeLBLUS
Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna saumlilitamiseks
vajalikud vaumlaumlrtushinnangud
16 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel laumlhtutakse guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hinnatakse otildepilase
teadmisi ja oskusi suuliste kirjalike javotildei praktiliste uumllesannete alusel arvestades otildepilase
teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud otildepitulemustele Otildepitulemusi hinnatakse
sotildenaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega Kirjalikke uumllesandeid hinnates arvestatakse
eelkotildeige toumlouml sisu ning vormistust Parandatakse ka otildeigekirjavead mida hindamisel ei arvestata
Otildepitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised Otildepilane peab teadma mida ja
millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid
Loodusainetes jagunevad motildeotildedetavad otildepitulemused kaheks
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
12
1) motildetlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis
2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70 ja 30 Madalamat ja kotildergemat jaumlrku
motildetlemistasandite arengu vahekord otildepitulemusi hinnates on ligikaudu 40 ja 60
Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoumloumlde kui ka nende uumlksikosade
jaumlrgi
Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi
1) probleemi maumlaumlramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samavaumlaumlrse lahendiga probleemide (nt dilemmade) puhul lisandub neile otsuse
tegemine kusjuures lahendust hinnates arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente Dilemmaprobleemide lahendus hinnates
arvestatakse mil maumlaumlral on suudetud otsust langetades arvestada eri osaliste argumente
Geograafia kooliastmehinne pannakse vaumllja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia uumlhe
kohustusliku kursuse hinnete potildehjal
17 FUumlUumlSILINE OtildePIKESKKOND
Kool korraldab
1) praktiliste toumloumlde ja otildeppekaumlikude korraldamiseks otildeppe vajaduse korral ruumlhmades
2) praktilised toumloumld klassis kus on soe ja kuumllm vesi valamud elektripistikud ning
spetsiaalse kattega toumloumllauad nelja otildepilase kohta vaumlhemalt uumlks mobiilne andmete
kogumise komplekt potildehiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid otildepetajale
3) keemia otildepetamise klassis kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks totildembekapp
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
13
4) geograafia otildepetamise klassis kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt
(iga otildepilase kohta atlas)
5) bioloogia otildepetamise klassis kus on mikroskoobikaameraga uumlhendatav
mikroskoop ja binokulaar
6) fuumluumlsika otildepetamise klassis kus onvaumlhemalt uumlks arvuti nelja otildepilase peale grupitoumloumldeks
ja analuumluumlsiks ning ruumi pimendamise votildeimalus optika katseteks
Kool votildeimaldab
1) ainekavas nimetatud praktiliste toumloumlde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid
2) sobivad hoiutingimused praktiliste toumloumlde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike
materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning saumlilitamiseks
3) kasutada otildeppes infotehnoloogiavahendeid mille abil saab teha ainekavas loetletud toumlid
4) otildeuesotildepet otildeppekaumlikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides votildei loodusharidusega seotud uumlritusel
5) kooli otildeppekava kohaselt vaumlhemalt korra otildeppeaastas igas loodusaines otildepet vaumlljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas muuseumis laboris vm)
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
14
2 BIOLOOGIA GUumlMNAASIUMI ASTME AINEKAVA
21 Otildeppe-eesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi bioloogiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu saab aru nende taumlhtsusest
igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
3) saab suumlsteemse uumllevaate elusloodusest ja selle taumlhtsamatest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiasotildenavara
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
6) rakendab bioloogia probleemuumllesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit
7) langetab igapaumlevaeluga seotud kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele arvestades otildeigusakte ning
prognoosides otsuste tagajaumlrgi
8) on omandanud uumllevaate bioloogiaga seotud erialadest elukutsetest ja edasiotildeppimis-
votildeimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
22 Otildeppeaine kirjeldus
Guumlmnaasiumi bioloogia tugineb potildehikooli bioloogia otildeppimisel omandatud teadmistele
oskustele ja hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi keemias geograafias fuumluumlsikas
matemaatikas ja teistes otildeppeainetes otildepitavaga ndash selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kotildeige
elava ja uumlmbritseva suhtes ning vaumlaumlrtustatakse vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi Bioloogias
omandatud teadmised oskused ja hoiakud lotildeimitult teistes otildeppeainetes omandatuga on alus
sisemiselt motiveeritud elukestvaks otildeppeks
Bioloogia otildeppimisel saadakse probleemuumllesannete lahendamise kaudu tervikuumllevaade elu
mitmekesisuse organismide ehituse ja talitluse paumlrilikkuse evolutsiooni oumlkoloogia ning
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid
15
keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest Seejuures saavad otildepilased uumllevaate
bioloogiateaduste peamistest seaduspaumlrasustest teooriatest ja tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest mis aitab neil valida elukutset
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel maumlaumlral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimisuumllesannete kaudu mille vaumlltel otildepilased saavad probleemide esitamise
huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste
analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused
Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates otstarbekaid
verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme Uumlhtlasi omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate
probleemide lahendamise ja paumldevate otsuste langetamise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppimine on probleemuumllesannetepotildehine ja otildepilaskeskne ning laumlhtub otildepilase kui isiksuse
individuaalsetest iseaumlrasustest ning tema votildeimete mitmekuumllgsest arendamisest Aktiivotildeppe
potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppe rotildehuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik
kaumlsitlus ning loodus- tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemuumllesannete
lahendamine millega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng
Kotildeigis otildeppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT votildeimalusi Uumlhtlasi
saavutatakse erinevate sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe
totildeepaumlrasuse hindamise oskus Taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujunemisele kasutades mitmekesiseid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet rollimaumlnge diskussioone ajuruumlnnakuid motildeistekaartide koostamist otildeuesotildepet
otildeppekaumlike jne
Kotildeige sellega kujundatakse otildepilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi mis votildeimaldavad neil
erinevaid loodusnaumlhtusi ning protsesse motildeista selgitada ja prognoosida Seejuures
suumlvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinaumlhtuse suhtes positiivset hoiakut mis
igapaumlevaprobleemide lahendamisel votildetab arvesse teaduslikke majanduslikke sotsiaalseid ja
eetilis-moraalseid aspekte ning otildeigusaktides saumltestatut
23 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi bioloogiaga taotletakse et otildepilane
16
1) vaumlaumlrtustab bioloogiaalaseid teadmisi oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse taumlhtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks otildeppeks
2) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastas tikuseid seoseid ning saab aru
nende motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonnale
3) on omandanud suumlsteemse uumllevaate eluslooduse peamist est objektidest ja protsessidest
ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest elu ta keskkonnaga
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning
5) vastutustundlikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades plaanib teeb
ning analuumluumlsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja
visuaalses vormis
7) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajaumlrgi
8) kasutab erinevaid bioloogiaalase sh elektroonilise info allikaid analuumluumlsib ja hindab
kriitiliselt
9) neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades
10) kasutab bioloogiat otildeppides ja uuringuid tehes otsta rbekalt tehnovahendeid sh IKT
votildeimalusi
I KURSUS bdquoRAKUDldquo
TEEMA bdquoBIOLOOGIA UURIMISVALDKONNADldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid
tunnuseid
17
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid
uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid
3) potildehjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapaumlevaelu probleemide
lahendamisel
4) kavandab ja viib laumlbi eksperimente laumlhtuvalt loodusteaduslikust meetodist
5) analuumluumlsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
potildehjendatud hinnanguid
6) vaumlaumlrtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusvaumlaumlrsete jaumlrelduste tegemisel
Otildeppesisu
Elu tunnused elusa ja eluta looduse votilderdlus Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega
seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed Eluslooduse molekulaarset rakulist
organismilist populatsioonilist ja oumlkosuumlsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu
tunnused Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analuumluumlsimine ja
esitamine Loodusteadusliku meetodi rakendamine lahendades bioloogiaalaseid ja igapaumlevaelu
probleeme
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Vaumlikesemahulise uurimusliku toumlouml tegemine et saada
uumllevaadet loodusteaduslikust meetodist
TEEMA bdquoORGANISMIDE KOOSTISldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) votilderdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist
2) seostab vee omadusi organismide talitlusega
3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide taumlhtsust organismide ehituses ning talitluses
4) seostab suumlsivesikute lipiidide ja valkude ehitust nende uumllesannetega
5) votilderdleb DNA ja RNA ehitust ning uumllesandeid
6) vaumlaumlrtustab vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises
18
Otildeppesisu
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise votilderdlus Vee omaduste seos organismide
elutalitlusega Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning taumlhtsus rakkudes ja
organismides Biomolekulide uumlldine ehitus ja uumllesanded Organismides esinevate peamiste
biomolekulide ndash suumlsivesikute lipiidide valkude ja nukleiinhapete ndash ehituslikud ning
talitluslikud seosed DNA ja RNA ehituse ning uumllesannete votilderdlus Vee mineraalainete ja
biomolekulide osa tervislikus toitumises
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine Eri organismide keemilise koostise votilderdlemine kasutades
infoallikana internetimaterjale Uurimuslik toumlouml temperatuuri motildejust
ensuumluumlmreaktsioonilePraktiline toumlouml DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
TEEMA bdquoRAKKldquo
Otildepitulemused
Teema lotildepus opilane
1) selgitab eluslooduse uumlhtsust laumlhtudes rakuteooria potildehiseisukohtadest
2) seostab inimese epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude ehitust nende talitlusega
ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel mikrofotodel ja joonistel
3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses
4) votilderdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti laumlbi rakumembraani
5) seostab loomaraku osade (rakumembraani rakutuuma ribosoomide mitokondrite
luumlsosoomide Golgi kompleksi tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti) ehitust nende
talitlusega
6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte raku koostisosade
omavaheliste talitlusseoste kohta
19
Otildeppesisu
Rakuteooria potildehiseisukohad selle olulisus eluslooduse uumlhtsuse motildeistmisel Rakkude ehituse ja
talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede naumlitel Paumlristuumse raku ehituse seos
bioloogiliste protsessidega loomaraku potildehjal Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide
taumlhtsus Rakumembraani peamised uumllesanded ainete passiivne ja aktiivne transport
Ribosoomide luumlsosoomide Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides
Tsuumltoplasmavotildergustiku ja tsuumltoskeleti talitlus Raku ehituse ja talitluse terviklikkus organellide
omavaheline koostoumlouml
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine loomaraku osade ehituse ja talitluse seoste uurimine sh
arvutimudeli abil epiteel- lihas- side- ja naumlrvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning
nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust
rakumembraani talitlusele
TEEMA ldquoRAKKUDE MITMEKESISUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) valdab mikroskopeerimise peamisi votildetteid
2) analuumluumlsib plastiidide vakuoolide ja rakukesta uumllesandeid taime elutegevuses
3) votilderdleb looma- taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid naumlhtuna
mikropreparaatidel
4) votilderdleb bakteriraku ehitust paumlristuumsete rakkudega
5) eristab bakteri- seene- taime- ja loomarakke mikrofotodel ningjoonistel
6) toob naumliteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta
7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende
vaumlltimise votildeimalustega ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise
8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning vaumlaumlrtustab neid
eluslooduse oluliste osadena
20
Otildeppesisu
Taimerakule iseloomulike plastiidide vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega
Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused votilderreldes teiste paumlristuumsete rakkudega Seente roll
looduses ja inimtegevuses nende rakendusbioloogiline taumlhtsus Inimese nakatumine
seenhaigustesse ning selle vaumlltimine Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus votilderreldes
paumlristuumse rakuga Bakterite elutegevusega kaasnev motildeju loodusele ja inimtegevusele
Inimese nakatumine bakterhaigustesse selle vaumlltimine Bakterite rakendusbioloogiline taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine looma- taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis
ning nende peamiste rakuosistekirjeldamine plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine
valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena seente votildei bakterite kasvu motildejutavate tegurite
uurimine praktilise toumlouml votildei arvutimudeliga
II KURSUS bdquoORGANISMIDldquo
TEEMA ldquoORGANISMIDE ENERGIAVAJADUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel
organismidel
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja uumllekandes
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia
salvestamises
4) toob kaumlaumlrimise rakendusbioloogilisi naumliteid
5) votilderdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust
6) analuumluumlsib fotosuumlnteesi eesmaumlrke tulemust ja taumlhtsust
7) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte fotosuumlnteesi seoste kohta
biosfaumlaumlriga
8) vaumlaumlrtustab fotosuumlnteesi taumlhtsust taimedele teistele organismidele ning kogu biosfaumlaumlrile
21
Otildeppesisu
Organismideenergiavajadus energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel Organismi uumlldineaine- ja energiavahetus ATP universaalsus energia
salvestamises ja uumllekandes Hingamine kui organismi varustamine energiaga Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused Aeroobne ja anaeroobne hingamine Kaumlaumlrimine
kui anaeroobne hingamine selle rakenduslik taumlhtsus Fotosuumlnteesi eesmaumlrk ja tulemus
Uumllduumllevaade fotosuumlnteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid motildejutavatest teguritest
Fotosuumlnteesi taumlhtsus taimedele teistele organismidele ning biosfaumlaumlrile
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine hingamise tulemuslikkust motildejutavate tegurite uurimine
sh arvutimudeli abil fotosuumlnteesi motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoORGANISMIDE ARENGrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismiruumlhmadel
2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust
3) selgitab fotode ja jooniste potildehjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi
4) votilderdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analuumluumlsib erinevuste potildehjusi
5) analuumluumlsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning
vaumlaumlrtustab pereplaneerimist
6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest
probleemsituatsioonides ning progno-osib selle motildeju
7) vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga
8) analuumluumlsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning
hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju elueale
22
Otildeppesisu
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismi-ruumlhmadel nende taumlhtsus ja tulemus Raku
muutused rakutsuumlkli eri faasides Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
taumlhtsus Mehe ja naise sugurakkude arengu votilderdlus ning nende arengut motildejutavad tegurid
Kehavaumlline ja kehasisene viljastumine eri loomaruumlhmadel Munaraku viljastumine naise
organismis Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse votilderdlus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uurimistoumlouml keskkonnategurite motildejust paumlrmseente
kasvule kanamuna ehituse vaatlus
TEEMA ldquoINIMESE TALITLUSE REGULATSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab inimese naumlrvisuumlsteemi osi nende talitlusega
2) analuumluumlsib eri tegurite motildeju naumlrviimpulsi tekkes ja levikus
3) seostab naumlrvisuumlsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende vaumlliste
ilmingutega
4) omandab negatiivse hoiaku naumlrvisuumlsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes
5) selgitab inimorganismi kaitsesuumlsteeme ning immuunsuumlsteemi taumlhtsust
6) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskotildelastamises
7) selgitab vere puumlsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle taumlhtsust
8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel
Otildeppesisu
Inimese naumlrvisuumlsteemi uumlldine ehitus ja talitlus Naumlrviimpulsi moodustumist ja levikut
motildejutavad tegurid Keemilise suumlnapsi ehitus ning naumlrviimpulsi uumllekanne Refleksikaar ning
erutuse uumllekanne lihasesse Naumlrviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon Peaaju eri
osade uumllesanded Kaasasuumlndinud ja omandatud refleksid Inimese naumlrvisuumlsteemiga seotud
levinumad puuded ja haigused ning naumlrvisuumlsteemi kahjustavad tegurid Elundkondade talitluse
23
neuraalne ja humoraalne regulatsioon Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise
mehhanismid Uumllevaade inimorganismi kaitsemehhanis-midest immuunsuumlsteemist ja
levinumatest haumliretest Seede- eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere puumlsiva koostise
tagamisel Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine naumlrviimpulsi teket ja levikut motildejutavate tegurite
uurimine sh arvutimudeli abil uurimistoumlouml vaumllisaumlrritajate motildejust reaktsiooniajale uurimistoumlouml
fuumluumlsilise koormuse motildejust organismi energiavajadusele (suumldame ja kopsudetalitlusele)
III KURSUS bdquoPAumlRILIKKUSldquo
TEEMA bdquoMOLEKULAARBIOLOOGILISED POtildeHIPROTSESSIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel
2) analuumluumlsib DNA RNA ja valkude osa paumlriliku info avaldumises
3) votilderdleb DNA ja RNA suumlnteesi kulgu ning tulemusi
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning vaumlaumlrtustab
elukeskkonna motildeju geeniregulatsioonile
5) koostab sellise eksperimendi kavandi mis totildeestab molekulaarbioloogiliste
potildehiprotsessideuniversaalsust
6) toob naumliteid inimese haiguste kohta mis seostuvad geeniregulatsiooni haumliretega
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusuumlnteesis
8) selgitab valgusuumlnteesi uumlldist kulgu
24
Otildeppesisu
Organismi tunnuste kujunemist motildejutavad tegurid Molekulaarbioloogiliste potildehiprotsesside
(replikatsiooni transkriptsiooni ja translatsiooni) osa paumlriliku info realiseerumises DNA ja
RNA suumlnteesi votilderdlus Geenide avaldumine ja selle regulatsioon geeniregulatsiooni haumliretest
tulenevad muutused inimese naumlitel Geneetilise koodi omadused Geneetilise koodi
lahtimotildetestamine valgusuumlnteesis Valgusuumlnteesis osalevate molekulide uumllesanded ning
protsessi uumlldine kulg
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine molekulaarbioloogia potildehiprotsesside uurimine sh
arvutimudeli abil geneetilise koodi rakenduste uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA bdquoVIIRUSED JA BAKTERIDldquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab viiruste ehitust ning toob naumliteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta
2) analuumluumlsib viiruste tunnuseid mis uumlhendavad neid elusa ja eluta loodusega
3) votilderdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega
5) votilderdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist nende organismisisest toimet ja
ravivotildeimalusi ning vaumlaumlrtustab tervislikke eluviise et vaumlltida nakatumist
6) toob naumliteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest arvestades
teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ning otildeigusakte
8) on omandanud uumllevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning
elukutsetest
Otildeppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus naumlited ning taumlhtsus looduses
Viiruste levik ja paljunemine HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi Inimesel
levinumad viirushaigused ning haigestumise vaumlltimine Bakterite levik ja paljunemine Viiruste
25
ja bakterite geenitehnoloogilised asutusvotildeimalused Geenitehnoloogia rakendamisega
kaasnevad teaduslikud seadusandlikud majanduslikud ja eetilised probleemid Geneetika ja
geenitehnoloogiaga seotudteadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine bakterite mitmekesisuse uurimine bakterite elutegevust
motildejutavate tegurite uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoPAumlRILIKKUS JA MUUTLIKKUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) toob naumliteid paumlrilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismiruumlhmadel
2) votilderdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepotildehjusi ning tulemusi
3) analuumluumlsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid
4) hindab paumlrilikkuse ja keskkonnategurite motildeju inimese tunnuste kujunemisel
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotuumluumlbilisi suhteid genotuumluumlpide
rekombineerumisega
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi potildehjusi
7) lahendab geneetikauumllesandeid Mendeli seadusest AB0- ja reesussuumlsteemi vereruuml-
hmadest ning suguliitelisest paumlrandumisest
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes
Otildeppesisu
Paumlrilikkus ja muutlikkus kui elutunnused Paumlriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses
Mittepaumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja taumlhtsus Paumlriliku ja mittepaumlriliku muutlikkuse
omavaheline seos inimese naumlitel Mendeli huumlbridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspaumlrasused
ja nende rakenduslik vaumlaumlrtus Soo maumlaumlramine inimesel ning suguliiteline paumlrandumine
Geneetikauumllesanded Mendeli seadusest AB0-ja reesussuumlsteemi vereruumlhmadest ning
suguliitelisest paumlrandumisest Paumlrilikkuse ja keskkonnateguritemotildeju inimese terviseseisundile
26
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine praktiline toumlouml keskkonnategurite motildejust
reaktsiooninormi avaldumisele paumlriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise
uurimine sh arvutimudeli abil
IV KURSUS bdquoEVOLUTSIOON JA OumlKOLOOGIA ldquo
TEEMA ldquoBIOEVOLUTSIOONrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) selgitab Darwini evolutsioonikaumlsitlust
2) toob naumliteid loodusteaduslike uuringute kohta mis totildeestavad bioevolutsiooni
3) analuumluumlsib ja hindab erinevaid seisukohti elu paumlritolu kohta Maal
4) votilderdleb loodusliku valiku vorme nende toimumise tingimusi ja tulemusi
5) analuumluumlsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
6) analuumluumlsib evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nuumluumldisinimese evolutsioonis
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse kaumlsitlustesse
Otildeppesisu
Evolutsiooniidee taumliustumise seos loodusteaduste arenguga Darwini evolutsiooniteooria
potildehiseisukohad Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitotildeendid Eri seisukohad
elu paumlritolu kohta Maal Bioevolutsiooni varased etapid ja nuumluumldisaegsete eluvormide
kujunemine Olelusvotildeitlus selle vormid Loodusliku valiku vormid ja tulemused
Kohastumuste eri vormide kujunemine Mutatsioonilise muutlikkuse kombinatiivse
muutlikkuse geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes Makroevolutsiooniliste protsesside
ndash evolutsioonilise mitmekesistumise taumliustumise ja vaumlljasuremise ndash tekkemehhanismid ning
avaldumis- vormid Bioevolutsioon ja suumlstemaatika Inimlaste lahknemine inimahvidest ning
uute tunnuste kujunemine Perekond inimene selle eripaumlra votilderreldes inimahvidega
Teaduslikud seisukohad nuumluumldisinimese paumlritolu kohta Inimese evolutsiooni motildejutavad tegurid
27
bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud kaumlsitlused
Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine olelusvotildeitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga
praktiline toumlouml loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses
TEEMA ldquoOumlKOLOOGIArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
2) analuumluumlsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
naumliteid
3) seostab oumlkosuumlsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
4) koostab ning analuumluumlsib skemaatilisi jooniseid ja motildeistekaarte toitumissuhete kohta
oumlkosuumlsteemis
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist oumlkosuumlsteemis ning seda ohustavaid tegureid
6) hindab antropogeense teguri motildeju oumlkoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub
vastutustundlikult ja saumlaumlstvalt looduskeskkonda
7) lahendab oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesandeid
8) koostab ja analuumluumlsib biosfaumlaumlri laumlbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Otildeppesisu
Abiootiliste oumlkoloogiliste tegurite motildeju organismide elutegevusele Oumlkoloogilise teguri toime
graafiline iseloomustamine ning rakendamise votildeimalused Biootiliste oumlkoloogiliste tegurite
motildeju organismide erinevates kooseluvormides Oumlkosuumlsteemi struktuur ning selles esinevad
vastastikused seosed Toiduahela peamiste luumllide ndash tootjate tarbijate ja lagundajate ndash
omavahelised toitumissuhted Iseregulatsiooni kujunemine oumlkosuumlsteemis ning seda motildejutavad
tegurid Oumlkoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega
Oumlkoloogilise puumlramiidi reegli uumllesannete lahendamine Biosfaumlaumlri laumlbiv energiavoog kui Maal
eksisteeriva elu alus
28
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine uuring abiootiliste tegurite motildejust populatsioonide
arvule votildei arvukusele oumlkosuumlsteemi iseregulatsiooni uurimine sh arvutimudeli abil
TEEMA ldquoKESKKONNAKAITSErdquo
Otildepitulemused
Kursuse lopus opilane
1) analuumluumlsib inimtegevuse osa liikide haumlvimises ning suhtub vastutustundlikult enda
tegevusse looduskeskkonnas
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust
3) vaumlaumlrtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses
4) teadvustab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning potildehjendab
saumlaumlstva arengu taumlhtsust isiklikul kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
5) selgitab Eesti bdquoLooduskaitseseadusesrdquo esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning
toob naumliteid
6) vaumlaumlrtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinaumlhtust
7) lahendab kohalikele naumlidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme
arvestades teaduslikke majanduslikke eetilisi seisukohti ja otildeigusakte
8) analuumluumlsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke vaumlaumlrtushinnanguid
Otildeppesisu
Liikide haumlvimist potildehjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse votildeimalused
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed Loodus- ja keskkonnakaitse
nuumluumldisaegsed suunad Eestis ning maailmas Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud
kokkulepped ja riigisisesed meetmed Saumlaumlstva arengu strateegia rakendumine isiklikul
kohalikul riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
Teaduslike majanduslike eetilismoraalsete seisukohtadega ning otildeigusaktidega arvestamine
lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid
Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine
29
1) vaumlikesemahuline uuring saumlaumlstva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil
2) isikliku igapaumlevase tegevuse analuumluumls seoses vastutustundliku ja saumlaumlstva eluviisiga
30
3 LOODUSGEOGRAAFIA
31 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi geograafiaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
taumlhtsusest igapaumlevaelus ja uumlhiskonna arengus
2) on omandanud suumlsteemse uumllevaate looduses ning uumlhiskonnas toimuvatest naumlhtustest ja
protsessidest nende ruumilisest esinemisest vastastikustest seostest ning arengust
3) maumlrkab ja teeb vahet kohalikel regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja
keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit
5) motildeistab inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning
jaumltkusuutlikku arengut
6) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot hindab seda
kriitiliselt ning teeb potildehjendatud jaumlreldusi ja otsuseid
7) on omandanud uumllevaate geograafiaga seotud erialadest elukutsetest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi
igapaumlevaelus
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust on loov ettevotildetlik ning
motiveeritud elukestvaks otildeppeks
32 Otildeppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lotildeimiva otildeppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda
Guumlmnaasiumi geograafia otildepetamine tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt fuumluumlsikas keemias bioloogias matemaatikas ajaloos
uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga Geograafias omandatud teadmised oskused ja
hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat otildeppimist Geograafiat otildeppides kujuneb otildepilastel
arusaam Maast kui suumlsteemist looduses ja uumlhiskonnas esinevatest naumlhtustest ja protsessidest
31
nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest Aine otildepetamisel on rotildehk keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel et arendada otildepilaste keskkonnateadlikku
ning jaumltkusuutlikku kaumlitumist Keskkonda kaumlsitletakse kotildeige laiemas taumlhenduses mis hotildelmab
nii loodus- majandus- sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna Geograafial on taumlhtis roll otildepilaste
vaumlaumlrtushoiakute ja -hinnangute kujunemises Maailma looduse rahvastiku ja kultuurigeograafia
seostatud kaumlsitlemine on aluseks motildeistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste
kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas Looduse ja uumlhiskonna seostatud
arenguloo motildeistmine aitab aru saada taumlnapaumlevastest arenguprobleemidest ning kavandada
tulevikusuundi Geograafiaotildepetus kujundab otildepilase enesemaumlaumlratlust aktiivse kodanikuna
Eestis Euroopas ning maailmas Geograafiat otildeppides omandavad otildepilased kaardilugemise ja
infotehnoloogia mitmekuumllgse kasutamise oskuse mille vajadus taumlnapaumleva mobiilses
uumlhiskonnas kiiresti kasvab Geograafiaotildeppes on olulise 16 taumlhtsusega geoinfosuumlsteemide (GIS)
kasutamine mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja toumloumlkohtadel nuumluumldisajal uumlha
suureneb Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt ja igapaumlevaeluga seostatult
Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete mitmekuumllgsest
arendamisest Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste otildepimotivatsiooni kujundamisele Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja uurimuslikku otildepet
projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid rollimaumlnge otildeppekaumlike jne Otildeppes rakendatakse
nuumluumldisaegseid tehnovahendeid ja IKT votildeimalusi Uurimusliku otildeppe potildehimotildetete jaumlrgi toumloumltades
omandavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise toumlouml plaanimise andmete
kogumise tulemuste toumloumltlemise totildelgendamise ja esitamise oskused Olulisel kohal on
kujundada teabeallikate sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise
oskust
33 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi looduses ning uumlhiskonnas lokaalsete ja globaalsete naumlhtuste nende
uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu
32
2) motildeistab looduses ja uumlhiskonnas naumlhtuste ning protsesside ruumilise paiknemise
seaduspaumlrasusi vastastikuseid seoseid ja arengu duumlnaamikat
3) analuumluumlsib inimtegevuse votildeimalusi ja tagajaumlrgi erinevates geograafilistes tingimustes
ning vaumlaumlrtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri
mitmekesisust
4) analuumluumlsib looduse ja uumlhiskonna vastastikmotildejusid kohalikul regionaalsel ja globaalsel
tasandil toob selle kohta naumliteid ning vaumlaumlrtustab keskkonna jaumltkusuutlikku arengut
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipotildehiseid) hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja vaumlljendusrikkas keeles
6) lahendab keskkonnas ja igapaumlevaelus esinevaid probleeme kasutades teaduslikku
meetodit
7) vaumlaumlrtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-
tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes sh
karjaumlaumlri plaanides
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks toumloumltlemiseks ja edastamiseks nuumluumldisaegseid
tehnovahendeid
I KURSUS bdquoMAA KUI SUumlSTEEMldquo
TEEMA ldquoSISSEJUHATUSrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) iseloomustab Maa sfaumlaumlre kui suumlsteeme ning toob naumliteid nendevaheliste seoste kohta
2) analuumluumlsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust motildeju
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala jaumlrgi uumlldjoontes Maa arengut
Otildeppesisu
Maa kui suumlsteem Maa teke ja areng Geoloogiline ajaarvamine
33
TEEMA ldquoLITOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb looduses ja pildil aumlra lubjakivi liivakivi graniidi basaldi marmori ja gneissi
teab nende taumlhtsamaid omadusi ning toob naumliteid kasutamise kohta
2) teab kivimite liigitamist tekke jaumlrgi ja selgitab kivimiringet
3) iseloomustab Maa siseehitust ning votilderdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade aumlaumlrealadel ja kuuma taumlpi piirkonnas
5) iseloomustab teabeallikate jaumlrgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse
seostades neid laamade liikumisega
6) kirjeldab ja votilderdleb teabeallikate jaumlrgi vulkaane seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega
7) teab maavaumlrinate piirkondi selgitab nende teket ja tugevuse motildeotildetmist
8) toob naumliteid maavaumlrinate ning vulkanismiga kaasnevate naumlhtuste motildeju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele
Otildeppesisu
Maa siseehitus ja litosfaumlaumlri koostis Kivimite liigitus tekke alusel Laamtektoonika laamade
liikumisega seotud protsessid Vulkanism Maavaumlrinad
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
vulkaanilisest votildei seismilisest piirkonnast
TEEMA ldquoATMOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab atmosfaumlaumlri koostist ja joonise jaumlrgi atmosfaumlaumlri ehitust
2) selgitab joonise jaumlrgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite motildejul sh aastaaegade teket
4) selgitab joonise potildehjal uumlldist otildehuringlust ning selle motildeju eri piirkondade kliimale
34
5) analuumluumlsib kliima motildeju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
6) iseloomustab ilmakaardi jaumlrgi ilma etteantud kohas
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi jaumlrgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite motildejuga
8) analuumluumlsib jooniste potildehjal kliima luumlhi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri
tegurite sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes
Otildeppesisu
Atmosfaumlaumlri taumlhtsus koostis ja ehitus Paumlikesekiirguse jaotumine Maal kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle taumlhtsus Kliimat kujundavad tegurid Uumlldine otildehuringlus Temperatuuri
ja sademete territoriaalsed erinevused Otildehumassid tsuumlklonid ning antitsuumlklonid
Kliimamuutused
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine internetist ilmakaardi leidmine ning selle potildehjal ilma
iseloomustamine etteantud kohas kliimadiagrammi ja kliimakaartide jaumlrgi etteantud koha
kliima iseloomustus tuginedes kliimat kujundavatele teguritele
TEEMA ldquoHUumlDROSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe luumllisid maailma eri
piirkondades
2) analuumluumlsib kaardi ja jooniste jaumlrgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi
maailmameres
3) selgitab hoovuste teket liikumise seaduspaumlra ning rolli kliima kujunemises
4) selgitab totildeusu ja motildeotildena teket ning nende taumlhtsust
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust jaumlrsk- ja laugrannikutel ning toob naumliteid
inimtegevuse motildeju kohta rannikutele
6) teab liustike levikut selgitab nende teket jaotumist ning taumlhtsust
35
Otildeppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe Maailmamere taumlhtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur soolsus hoovused ja looded maailmameres Rannaprotsessid ning erinevate
rannikute kujunemine Liustikud nende teke levik ja taumlhtsus
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine motildenest
rannikust
TEEMA ldquoBIOSFAumlAumlRrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) votilderdleb keemilist ja fuumluumlsikalist murenemist teab murenemise taumlhtsust looduses
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist
3) kirjeldab joonise potildehjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse
4) tunneb joonistel aumlra leet- must- puna- ja gleistunud mulla
5) teab bioomide tsonaalset levikut
6) analuumluumlsib looduse komponentide vahelisi seoseid uumlhe bioomi naumlitel
Otildeppesisu
Kliima taimestiku ja mullastiku vahelised seosed Kivimite murenemine Mulla koostis ja
ehitus mulla omadused Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid Bioomid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumlhe piirkonna kliima mullastiku ja
taimestiku seoste analuumluumls
II KURSUS bdquoLOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KESKKONNAPROBLEEMID ldquo
TEEMA ldquoPOtildeLLUMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab toiduprobleemide tekkepotildehjusi maailma eri regioonides
36
2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset
potildellumajandust eri talutuumluumlpide naumliteil
3) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal potildellumajandust eri loodusolude ning arengutasemega
riikides
4) valdab uumllevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest
5) selgitab potildellumajanduse motildeju muldadele ja potildehjaveele
6) toob naumliteid potildellumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta
arenenud ja vaumlhem arenenud riikides
Otildeppesisu
Maailma toiduprobleemid Potildellumajanduse arengut motildejutavad looduslikud ja majanduslikud
tegurid Potildellumajandusliku tootmise tuumluumlbid Potildellumajanduslik tootmine eri loodusolude ja
arengutasemega riikides Potildellumajanduse motildeju keskkonnale Maailma kalandus ja vesiviljelus
Maailmamere reostumine ning kalavarude vaumlhenemine
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
potildellumajandusest votildei vesiviljelusest
TEEMA ldquoMETSAMAJANDUS JA -TOumlOumlSTUS NING KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab metsamajanduse ja puidutoumloumlstusega seotud keskkonnaprobleeme
2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning naumlitab kaardil peamisi puidu ja
puidutoodete kaubavoogusid
3) analuumluumlsib vihmametsa kui oumlkosuumlsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset taumlhtsust
4) analuumluumlsib vihmametsade ja parasvoumloumltme okasmetsade majanduslikku taumlhtsust nende
majandamist ning keskkonnaprobleeme
37
Otildeppesisu
Eri tuumluumlpi metsade levik Metsade haumlvimine ja selle potildehjused Ekvatoriaalsed vihmametsad ja
nende majandamine Parasvoumloumltme okasmetsad ja nende majandamine Metsatoumloumlstus arenenud
ning vaumlhem arenenud riikides Metsade saumlaumlstlik majandamine ja kaitse
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate potildehjal uumllevaate koostamine uumlhe valitud
riigimetsamajandusest ja -toumloumlstusest votildei riikide metsamajanduse votilderdlus
TEEMA ldquoENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMIDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) analuumluumlsib energiaprobleemide tekkepotildehjusi ja votildeimalikke lahendusi ning vaumlaumlrtustab
saumlaumlstlikku energia kasutamist
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi majandus- ja
keskkonnaprobleeme
3) analuumluumlsib etteantud teabe jaumlrgi muutusi maailma energiamajanduses
4) analuumluumlsib fossiilsete kuumltuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme teab peamisi kaevandamiseammutamise piirkondi
5) analuumluumlsib huumldroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnaprobleeme uumlhe naumlite potildehjal
6) analuumluumlsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete naumlidete potildehjal
7) analuumluumlsib taastuvate energiaallikate kasutamise votildeimalusi ning nende kasutamisega
kaasnevaid probleeme
8) analuumluumlsib teabeallikate potildehjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist
Otildeppesisu
Maailma energiaprobleemid Energiaressursid ja maailma energiamajandus Nuumluumldisaegne
tehnoloogia energiamajanduses Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine teabeallikate jaumlrgi uumllevaate koostamine uumlhe valitud riigi
energiamajandusest
38
4 FUumlUumlSIKA AINEKAVA
41 Otildeppe-ja kasvastuseesmaumlrgid
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ning suumlsteemset
motildetlemist loodusnaumlhtusi kirjeldades ja seletades
2) tunneb huvi fuumluumlsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab fuumluumlsikaga seotud
elukutsete vajalikkust jaumltkusuutliku uumlhiskonna arengus
3) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikat kui looduse kotildeige uumlldisemaid potildehjuslikke seoseid uurivat teadust ja
taumlhtsat kultuurikomponenti
4) motildeistab mudelite taumlhtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut
5) piiratust
6) kogub ning analuumluumlsib infot eristades usaldusvaumlaumlrset teavet infomuumlrast ja teaduslikke
teadmisi ebateaduslikest
7) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid fuumluumlsikaulesandeid ning
rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemuumllesandeid lahendades
8) motildeistab fuumluumlsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga
9) kasutab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus- tehnoloogia- ja
igapaumlevaprobleeme lahendades ning potildehjendatud otsuseid tehes
42 Otildeppeaine kirjeldus
Fuumluumlsika kuulub loodusteaduste hulka olles vaumlga tihedas seoses matemaatikaga Fuumluumlsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia motildeistmisele ning aitab vaumlaumlrtustada tehnikaga seotud elukutseid
Fuumluumlsikaotildeppes arvestatakse loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lotildeimimise vajalikkust
Vertikaalse lotildeimimise korral on uumlhised teemad loodusteaduslik meetod looduse tasemeline
struktureeritus vastastikmotildeju liikumine (muutumine ja muundumine) energia
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus tehnoloogia elukeskkond ning uumlhiskond
Vertikaalset lotildeimimist toetab otildeppeainete horisontaalne lotildeimumine Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppe
eesmaumlrk on jagada vajalikke fuumluumlsikateadmisi tulevasele kodanikule kujundada temas
keskkonna- ja uumlhiskonnahoidlikke ning jaumltkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid
39
Guumlmnaasiumis kaumlsitletakse fuumluumlsikalisi naumlhtusi suumlsteemselt ja holistlikult arendades terviklikku
ettekujutust loodusest ning pidades taumlhtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel
Votilderreldes potildehikooliga tutvutakse suumlgavamalt erinevate vastastikmotildejude ja nende potildehjustatud
liikumisvormidega ning otsitakse liikumisvormide vahel seoseid Otildepilaste kriitilise ja
suumlsteemmotildeistelise motildetlemise arendamiseks lahendatakse fuumluumlsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme plaanitakse ning korraldatakse eksperimente kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit Kvantitatiivuumllesandeid lahendades ei pea valemeid peast
teadma kuid kujundatakse oskust motildeista valemite fuumluumlsikalist sisu ning rakendada valemeid
otildeiges kontekstis Otildeppes kujundatakse vaumlaumlrtushinnangud mis maumlaumlravad otildepilaste suhtumise
fuumluumlsikasse kui kultuurifenomeni avavad fuumluumlsika rolli tehnikas tehnoloogias ja elukeskkonnas
ning uumlhiskonna jaumltkusuutlikus arengus Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes taotletakse koos teiste
otildeppeainetega otildepilastel nuumluumldisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda saumlaumlstva hoiaku ning
analuumluumlsioskuse kujunemist Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildeppes kujundatavad uumlldoskused erinevad
potildehikooli fuumluumlsikaotildeppes saavutatavaist deduktiivse kaumlsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate uumlldistuste laiema kehtivuse poolest Fuumluumlsikaotildepe muutub guumlmnaasiumis
spetsiifilisemaks kuid samas seostatakse fuumluumlsikateadmised tihedalt ja kotildergemal tasemel
uumllejaumlaumlnud otildeppeainete teadmistega ning potildehikoolis otildepituga Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepe koosneb
viiest kohustuslikust kursusest ning kahest valikkursusest Esimeses kursuses bdquoSissejuhatus
fuumluumlsikasse Kulgliikumise kinemaatika ldquoseletatakse mis on fuumluumlsika mida ta suudab mille
poolest eristub fuumluumlsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on
Suumlvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist avardades teadmisi ja oskusi motildeotildetmisest
kui eksperimentaalsete teaduste alusest Teises kursuses bdquoMehaanika ldquoavatakse mehaaniliste
mudelite keskne roll loodusnaumlhtuste kirjeldamisel ja seletamisel Kuna kogu nuumluumldisaegses
fuumluumlsikas domineerib vajadus arvestada aine ja vaumllja erisusi kaumlsitletakse kolmandas kursuses
bdquoElektromagnetism ldquoelektromagnetvaumllja naumlitel vaumlljade kirjeldamise potildehivotildetteid ning
olulisemaid elektrilisi ja optilisi naumlhtusi Neljandas kursuses bdquoEnergia ldquovaadeldakse
uumlmbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist Kaumlsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning
soojusnaumlhtusi ent ka mehaanilise energia soojusenergia elektrienergia valgusenergia ja
tuumaenergia omavahelisi muundumisi 29 Viiendas kursuses bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika
40
ldquoarutletakse fuumluumlsikaliste seaduspaumlrasuste ning protsesside uumlle mastaapides mis erinevad
inimese karakteristlikust motildeotildetmest (1 m) rohkem kui miljon korda Kolme viimase
kohustusliku kursuse laumlbimise jaumlrjestuse maumlaumlrab otildepetaja Praktiliste tegevuste loetelus on
esitatud uumlldisemad teemad millest otildepetaja kavandab kas praktilistel toumloumldel IKT-l naumlit- votildei
osaluskatsetel potildehinevad tegevused Kaks ainekavas kirjeldatud valikkursust votildeimaldavad
omandada eelkotildeige kahe viimase kohustusliku kursuse otildeppesisu laiemalt ning suumlgavamalt
Kumbki kursus sisaldab 15 moodulit igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib
otildepetaja kuni 8 moodulit Kursus bdquoFuumluumlsika ja tehnika ldquosuumlvendab otildepilaste teadmisi kohustusliku
kursuse bdquoEnergia ldquotemaatikas tuues esile fuumluumlsika tehnilisi rakendusi Valikkursus bdquoTeistsugune
fuumluumlsika ldquosuumlvendab kohustuslikku kursust bdquoMikro- ja megamaailma fuumluumlsika ldquo
43 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi fuumluumlsikaotildepetusega taotletakse et otildepilane
1) kirjeldab seletab ja ennustab loodusnaumlhtusi ning nende tehnilisi rakendusi
2) vaumlaumlrtustab fuumluumlsikateadmisi looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuste seoste
motildeistmisel
3) sotildenastab etteantud situatsioonikirjelduse potildehjal uurimiskaumlsimusi kavandab ja korraldab
4) eksperimente toumloumltleb katseandmeid ning teeb jaumlreldusi uurimiskuumlsimuses sisalduva
5) huumlpoteesi kehtivuse kohta
6) lahendab situatsiooni- arvutus- ja graafilisi uumllesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste totildeepaumlrasust
7) teisendab loodusnaumlhtuse fuumluumlsikalise mudeli uumlhe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse
valemiks votildei jooniseks ja vastupidi)
8) kasutab erinevaid infoallikaid hindab ja analuumluumlsib neis sisalduvat infot ning leiab
tavaelus kerkivatele fuumluumlsikalistele probleemidele lahendusi
9) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi
10) elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja uumlhiskonnasse vastutustundlikult
11) omandanud uumllevaate fuumluumlsikaga seotud ametitest erialadest ja
edasiotildeppimisvotildeimalustest
12) rakendab fuumluumlsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapaumlevaelus
41
I KURSUS laquoSISSEJUHATUS FUumlUumlSIKASSE KULGLIIKUMISE KINEMAATIKAraquo
TEEMA ldquoFUumlUumlSIKA MEETODrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid loodus maailm ja vaatleja hindab fuusika kohta teiste loodusteaduste
seas ning maaratleb fuusika uurimisala
2) maumlaumlratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi
3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab et eksperimenditulemusi uumlldistades
joutakse mudelini
4) pohjendab mooteseaduse vajalikkust uldaktseptitavate mootmistulemuste saamiseks
5) moistab moodetava suuruse ja mootmistulemuse suuruse vaartuse erinevust
6) teab ja rakendab rahvusvahelise mootuhikute susteemi (SI) pohisuurusi ning nende
7) mootuhikuid
8) teab et korrektne mootetulemus sisaldab ka maaramatust ning kasutab mootmisega
9) kaasnevat mootemaaramatust hinnates standardhalvet
10) toob naiteid pohjusliku seose kohta
11) moistab et fuusika uldprintsiibid on koige nende kehtivust kooskola eksperimendiga
Otildeppesisu
Fuumluumlsika kui loodusteadus Fuumluumlsika kui naumlhtavushorisonte edasi nihutav teadus Mikro- makro-
ja megamaailm Loodusteaduslik meetod Vaatlus eksperiment mudeli loomine Mudeli
jaumlrelduste kontroll ning mudeli areng Motildeotildetmine ja motildeotildetetulemus Motildeotildetesuurus ja motildeotildedetava
suuruse vaumlaumlrtus Motildeotildetuumlhikud ja vastavate kokkulepete areng Rahvusvaheline motildeotildetuumlhikute
suumlsteem (SI) Motildeotildeteriistad ja motildeotildetevahendid Motildeotildeteseadus Motildeotildetemaumlaumlramatus ning selle
hindamine Motildeotildetetulemuste analuumluumls Potildehjuslikkus ja juhuslikkus fuumluumlsikas Fuumluumlsika tunnetuslik
ja ennustuslik vaumlaumlrtus Fuumluumlsikaga seotud ohud Uumlldprintsiibid
42
Potildehimotildeisted
loodus loodusteadus fuumluumlsika motildeotildetevahend taatlemine naumlhtav mikro- ja megamaailm
vaatlus huumlpotees eksperiment motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildetuumlhikute suumlsteem
motildeotildetemaumlaumlramatus motildeotildetesuurus motildeotildedetava suuruse vaumlaumlrtus motildeotildetetulemus motildeotildetevahend
taatlemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine juhusliku loomuga naumlhtuse (palli potilderke heitkeha
liikumise kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos motildeotildetmistulemuste analuumluumlsiga keha
joonmotildeotildetmete motildeotildetmine ja korrektse motildeotildetetulemuse esitamine motildeotildetmisest ning
andmetoumloumltlusest mudelini jotildeudmine erinevate katsete potildehjal
TEEMA ldquoKUumlLGLIIKUMISE KINEMAATIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) motildeistab et fuumluumlsikalised suurused pikkus (ka teepikkus) ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t)
potildehinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel votilderdlemisel
2) teab et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning toob naumliteid liikumise suhtelisuse
kohta makromaailmas
3) teab relativistliku fuumluumlsika peamist erinevust klassikalisest fuumluumlsikast
4) teab et vaumlli liigub aine suhtes alati suurima votildeimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega
5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta naumliteid
6) seletab fuumluumlsika valemites esineva miinusmaumlrgi taumlhendust (suuna muutumine esialgsele
vastupidiseks)
7) eristab naumlhtuste uumlhtlane sirgjooneline liikumine uumlhtlaselt kiirenev sirgjooneline
liikumine uumlhtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid
ning toob sellekohaseid naumliteid
8) selgitab fuumluumlsikaliste suuruste kiirus kiirendus teepikkus ja nihe tahendusi ning nende
suuruste motildeotildetmise votildei maumlaumlramise viise
43
9) lahendab probleemuumllesandeid rakendades definitsioone v = 120549120549
120549120549 ja a =
120549 minus1205490
120549120549 kasutab
liikumisvotilderrandeid x = x0 plusmn vt votildei x= x0 plusmn v0t plusmn 120549 1205492
2
10) analuumluumlsib uumlhtlase ja uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse
11) graafikuid oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala
12) rakendab uumlhtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise sh vaba langemise kiiruse nihke ja
kiirenduse leidmiseks jaumlrgmisi seoseid
Otildeppesisu
Punktmass kui keha mudel Koordinaadid Taustsuumlsteem liikumise suhtelisus
Relatiivsusprintsiip Teepikkus ja nihe Uumlhtlane sirgjooneline liikumine ja uumlhtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine kiirus kiirendus liikumisvotilderrand kiiruse ja laumlbitud teepikkuse
sotildeltuvus ajast vastavad graafikud Nihe kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused Vaba
langemine kui naumlide uumlhtlaselt kiireneva liikumise kohta Vaba langemise kiirendus Kiiruse ja
kotilderguse sotildeltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Erisihiliste liikumiste sotildeltumatus
Potildehimotildeisted
fuumluumlsikaline suurus skalaarne ja vektoriaalne suurus pikkus liikumisolek aeg kulgliikumine
punktmass taustsuumlsteem kinemaatika teepikkus nihe keskmine kiirus hetkkiirus kiirendus
vaba langemine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine kiiruse ja kiirenduse motildeotildetmine langevate kehade
liikumise uurimine kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine heitkeha liikumise uurimine
44
II KURSUS ldquoMEHAANIKA
TEEMA ldquoDUumlNAAMIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab naumlhtuste vastastikmotildeju gravitatsioon hoordumine ja deformatsioon esinemist
ning rakendumist looduses
2) taumliendab etteantud joonist vektoritega naumlidates kehale motildejuvaid jotildeude nii liikumisoleku
puumlsimisel (v = const a = 0) kui ka muutumisel (a = const ne 0)
3) oskab jotildeu komponentide kaudu leida resultantjotildeudu
4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapaumlevaelu naumlhtustega
5) sotildenastab impulsi jaumlaumlvuse seaduse ja lahendab probleemuumllesandeid kasutades seost
6) seostab reaktiivliikumist impulsi jaumlaumlvuse seadusega toob naumliteid reaktiivliikumise kohta
looduses ja rakenduste kohta tehnikas
7) toob naumliteid naumlhtuste kohta kus impulsi muutumise kiirus on votilderdne seda muutust
potildehjustava jotildeuga
8) rakendab gravitatsiooniseadust F = 1205491205491 1205492
1205492
9) tunneb gravitatsioonivaumllja motildeistet
10) teab et uumlldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmotildeju aegruumi
kotildeverdumise kaudu
11) kasutab motildeisteid raskusjotildeud keha kaal totildeereaktsioon rotildehumisjotildeud ja rotildehk
probleemuumllesandeid lahendades ning rakendab seost P = m(g plusmn a)
12) selgitab motildeisteid hotildeotilderdejotildeud ja elastsusjotildeud ning rakendab loodus- ja
tehiskeskkonnas toimuvaid naumlhtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = ndash k Δl
13) rakendab motildeisteid toumlouml energia kineetiline ja potentsiaalne energia votildeimsus kasulik
energia kasutegur selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvad naumlhtusi
45
14) Rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α Ek = 1205491205492
2 Ep = mgh ning
15) E = Ek + Ep
16) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas
Otildeppesisu
Newtoni seadused Jotildeud Jotildeudude vektoriaalne liitmine Resultantjotildeud Muutumatu kiirusega
liikumine jotildeudude tasakaalustumisel Keha impulss Impulsi jaumlaumlvuse seadus Reaktiivliikumine
Gravitatsiooniseadus Raskusjotildeud keha kaal toereaktsioon Kaalutus Elastsusjotildeud Hookersquoi
seadus Jaumlikustegur Hotildeotilderdejotildeud ja hotildeotilderdetegur Toumlouml ja energia Mehaaniline energia
Mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus Mehaanilise energia muundumine teisteks energia
liikideks Energia miinimumi printsiip Energia jaumlaumlvuse seadus looduses ja tehnikas
Potildehimotildeisted
kuju muutumine reaktiivliikumine resultantjotildeud keha inertsus ja mass impulss impulsi
jaumlaumlvuse seadus raskusjotildeud keha kaal kaalutus totildeereaktsioon elastsusjotildeud jaumlikustegur
hotildeotilderdejotildeud hotildeotilderdetegur mehaanilise energia jaumlaumlvuse seadus energia muundumine
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine Newtoni seaduste olemusega jaumlikusteguri
maumlaumlramine liugehotildeotilderdeteguri maumlaumlramine seisuhotildeotilderde uurimine tutvumine reaktiivliikumise
ja jaumlaumlvusseadustega
TEEMA ldquoPERIOODILISED LIIKUMISEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised naumlhtused uumlhtlase ja mitteuumlhtlase
tiirlemise ning poumloumlrlemisega
2) kasutab ringliikumist kirjeldades fuumluumlsikalisi suurusi poumloumlrdenurk period sagedus
nurkkiirus joonkiirus ja kesktombekiirendus
46
3) rakendab ringliikumisega seotud probleemuumllesannete lahendamisel jaumlrgmisi seoseid
4) analuumluumlsib orbitaalliikumist kasutades inertsi ja kesktotildembejotildeu motildeistet
5) kasutab vabavotildenkumise ja sundvotildenkumise motildeistet looduses ning tehnikas kirjeldades
6) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi haumllve amplituud periood sagedus ja faas perioodilisi
liikumisi kirjeldades
7) kasutab votildenkumise probleemuumllesandeid lahendades seoseid ja
8) analuumluumlsib energia jaumlaumlvuse seaduse kehtivust pendli votildenkumisel
9) analuumluumlsib votildenkumise graafikuid
10) selgitab resonantsi ning toob naumliteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas
11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta naumliteid
12) rakendab fuumluumlsikalisi suurusi lainepikkus laine levimiskiirus periood ja sagedus
lainenaumlhtusi selgitades
13) kasutab probleeme lahendades seoseid v = λT T = 1f ja v = λf
14) toob naumlhtuste peegeldumine murdumine interferents ja difraktsioon naumliteid loodusest
ning tehnikast
Otildeppesisu
Uumlhtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine poumloumlrdenurk periood sagedus nurk- ja joonkiirus
kesktotildembekiirendus Tiirlemine ja poumloumlrlemine looduses ning tehnikas orbitaalliikumine
Votildenkumine kui perioodiline liikumine Pendli votildenkumise kirjeldamine haumllve amplituud
periood sagedus faas Energia muundumine votildenkumisel Votildenkumised ja resonants looduses
ning tehnikas Lained Piki- ja ristilained Lainet iseloomustavad suurused lainepikkus kiirus
periood ja sagedus Lainenaumlhtused peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
lained looduses ning tehnikas
47
Potildehimotildeisted
poumloumlrdenurk periood sagedus nurkkiirus joonkiirus kesktotildembekiirendus votildenkumine haumllve
amplituud periood sagedus faas vabavotildenkumine sundvotildenkumine pendel resonants laine
pikilaine ristlaine lainepikkus peegeldumine murdumine interferents difraktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine poumloumlrdliikumise uurimine kesktotildembekiirenduse
maumlaumlramine matemaatilise pendli ja vedrupendli votildenkumise uurimine gravitatsioonivaumllja
tugevuse maumlaumlramine pendliga tutvumine lainenaumlhtustega helikiiruse maumlaumlramine
III KURSUS ldquoELEKTROMAGENTISMrdquo
TEEMA ldquoELEKTRIVAumlLI JA MAGNETVAumlLIrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus opilane
1) selgitab motildeisteid laeng elektrivool ja voolutugevus ning valemi taumlhendust
2) votilderdleb motildeisteid aine ja vaumlli
3) seostab elektrostaatilise vaumllja laetud keha olemasoluga rakendades valemit
4) kasutab probleeme lahendades Coulombrsquoi seadust
5) kasutab probleeme lahendades seoseid U = 120549
120549 φ =
120549120549
120549 E =
120549
120549 U = φ1 - φ2
6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise vaumllja E-vektori konstrueerimisel
etteantud punktis
7) teab et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektrivaumlli
8) teab et magnetvaumlljal on kaks potildehimotildetteliselt erinevat votildeimalikku tekitajat puumlsimagnet ja
elektrivool ning rakendab valemit
48
9) kasutab probleeme lahendades Amperersquoi seadust
10) maumlaumlrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis
11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Amperersquoi jou suuna maaramise eeskirja
12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jotildeu valemit FL = q v B sin α ning maumlaumlrab
Lorentzi jotildeu suunda
13) seletab poumloumlriselektrivaumllja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendades induktsiooni
elektromotoorjotildeu motildeistet
14) votilderdleb generaatori ning elektrimootori toumloumlpotildehimotildetteid
15) selgitab elektri- ja magnetvaumllja energia salvestamise votildeimalusi
Otildeppesisu
Elektrilaeng Elementaarlaeng Laengu jaumlaumlvuse seadus Elektrivool Aine ja vaumlli CoulombrsquoI
seadus Punktlaeng Vaumlljatugevus Elektrivaumllja potentsiaal ja pinge Pinge ja vaumlljatugevuse seos
Vaumllja visualiseerimine vaumllja jotildeujooned Vaumlljade liitumine superpositsiooni printsiip
Homogeenne elektrivaumlli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel kondensaator Puumlsimagnet ja
vooluga juhe Amperersquoi jotildeud Magnetinduktsioon Liikuvale laetud osakesele motildejuv Lorentzi
jotildeud Magnetvaumlljas liikuva juhtmelotildeigu otstele indutseeritav pinge Elektromagnetiline
induktsioon Induktsiooni elektromotoorjotildeud Magnetvoog Faraday induktsiooniseadus
Elektrimootor ja generaator Lenzi reegel Eneseinduktsioon Induktiivpool Homogeenne
magnetvaumlli solenoidis Elektri- ja magnetvaumllja energia
Potildehimotildeisted
elektrilaeng elementaarlaeng voolutugevus punktlaeng elektrivaumlli elektrivaumllja tugevus
potentsiaal pinge elektronvolt jotildeujoon kondensaator puumlsimagnet magnetvaumlli
magnetinduktsioon Lorentzi jotildeud poumloumlriselektrivaumlli induktsiooni elektromotoorjotildeud
magnetvoog endainduktsioon
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine vaumllja motildeistega elektri- ja magnetvalja naitel
elektrostaatika katsete tegemine kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmotildeju uurimine
49
Orstedi katsega tutvumine elektromagnetilise induktsiooni uurimine Lenzi reegli
rakendamine elektrimootori ja selle omaduste uurimine tutvumine kondensaatorite ja
induktiivpoolide toumloumlga
TEEMA ldquoELEKTROTEHNIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel rakendades seost I = q n v S
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta
ja
3) rakendab probleeme lahendades jaumlrgmisi elektrivoolu toumlouml ja votildeimsuse avaldisi
A = I U Δt N = I U
4) analuumluumlsib metallide eritakistuse temperatuurisotildeltuvuse graafikut
5) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust sh elektron- ja aukjuhtivust
6) selgitab pn-siirde olemust sh paumlri- ja vastupingestamise korral ning seostab seda
valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega
7) votilderdleb vahelduv- ja alalisvoolu
8) analuumluumlsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sotildeltuvuse graafikut
9) arvutab vahelduvvoolu votildeimsust aktiivtakisti korral rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispotildehimotildetet ja rakendusi vahelduvvooluvotildergus ning
elektrienergia uumllekandes
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle jaumlrgi uute
elektriseadmete kasutuselevotildettu
12) vaumlaumlrtustab elektriohutuse notildeudeid ja oskab potildehjendada nende vajalikkust
50
Otildeppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism Ohmi seadus Vooluallika elektromotoorjotildeud ja sisetakistus
Metalli eritakistuse sotildeltuvus temperatuurist Vedelike gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus
pn-siire Valgusdiood ja fotoelement Vahelduvvool kui laengukandjate sundvotildenkumine
Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine Elektrienergia uumllekanne Trafod ja kotildergepingeliinid
Vahelduvvooluvotilderk Elektriohutus Vahelduvvoolu votildeimsus aktiivtakistusel Voolutugevuse ja
pinge efektiivvaumlaumlrtused
Potildehimotildeisted
alalisvool laengukandjate kontsentratsioon elektritakistus vooluallika elektromotoorjotildeud
ja sisetakistus pooljuht pn- siire elektrivoolu toumlouml ja votildeimsus vahelduvvool trafo
kaitsemaandus voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine voolutugevuse pinge ja takistuse motildeotildetmine
multimeetriga vooluallikate uurimine elektromotoorjotildeudude motildeotildetmine tutvumine
pooljuhtelektroonika seadmetega (diood valgusdiood fotorakk vm) vahelduvvoolu uurimine
tutvumine trafode ja votildenkeringide toumloumlga
51
IV KURSUS ldquoENERGIArdquo
TEEMA ldquoELEKTROMAGNETLAINEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) selgitab elektromagnetlaine motildeistet ja elektromagnetlainete rakendusi
2) kirjeldab votildenkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvotildetu baasseadet
3) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat rakendades seost c = f λ ning teab naumlhtava valguse
lainepikkuste piire ja paumlhivaumlrvuste lainepikkuste jaumlrjestust
4) selgitab graafiku jaumlrgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse motildeistet
5) kirjeldab joonisel votildei arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninaumlhtusi optikas
ning toob nende rakendamise naumliteid
6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende taumlidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel
7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
8) rakendab valguse murdumisseadust kasutades seoseid ja
9) kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise votildeimalusi
10) votilderdleb spektrite potildehiliike
11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab problem
12) lahendades valemit E = h f
13) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga
14) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega
Otildeppesisu
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkus ja sagedus Naumlhtava valguse vaumlrvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Difraktsioon ja
interferents nende rakendusnaumlited Murdumisseadus Murdumisnaitaja seos valguse kiirusega
Valguse dispersioon Spektroskoobi toumlouml potildehimotildete Spektraalanaluumluumls Polariseeritud valgus
52
selle saamine omadused ja rakendused Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses
Footoni energia Atomistlik printsiip Valguse kiirgumine Soojuskiirgus ja luminestsents
Potildehimotildeisted
elektromagnetlaine elektromagnetlainete skaala lainepikkus sagedus kvandi (footoni)
energia dualismiprintsiip amplituud intensiivsus difraktsioon interferents polarisatsioon
elektromagnetvaumlli murdumine absoluutne ja suhteline murdumisnaumlitaja valguse dispersioon
aines prisma luminestsents
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine uumlhelt pilult kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava
difraktsioonipildi uurimine laumlbipaistva aine murdumisnaumlitaja maumlaumlramine spektroskoobi
valmistamine tutvumine erinevate valgusallikatega valguse spektri uurimine soojuskiirguse
uurimine polaroidide toumloumlpotildehimotildette uurimine valguse polariseerumise uurimine
peegeldumisel
TEEMA ldquoTERMODUumlNAAMIKA ENERGEETIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) tunneb motildeistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia
liikidest
2) votilderdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost
T = t (oC) + 273 K
3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid
4) kasutab probleeme lahendades seoseid p = n k T
5) analuumluumlsib isoprotsesside graafikuid
6) seletab siseenergia muutumist toumlouml votildei soojusuumllekande vahendusel ning toob selle kohta
naumliteid loodusest eristades soojusulekande liike
7) votilderdleb motildeisteid avatud suumlsteem ja suletud suumlsteem
53
8) sotildenastab termoduumlnaamika I seaduse ja seostab seda valemiga
9) sotildenastab termoduumlnaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia motildeistet
10) seostab termoduumlnaamika seadusi soojusmasinate toumloumlpotildehimotildettega
11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid votildettes arvesse nende
keskkondlikke motildejusid ning geopoliitilisi tegureid nimetab energeetika arengusuundi
nii Eestis kui ka maailmas potildehjendab oma valikuid
12) motildeistab energiasaumlaumlstu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest
Otildeppesisu
Siseenergia ja soojusenergia Temperatuur Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala Ideaalgaas
ja reaalgaas Ideaalgaasi olekuvotilderrand Avatud ja suletud suumlsteemid Isoprotsessid Gaasi
olekuvotilderrandiga seletatavad naumlhtused looduses ning tehnikas Ideaalse gaasi mikro- ja
makroparameetrid nendevahelised seosed Molekulaarkineetilise teooria potildehialused
Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga Soojusenergia muutmise viisid
toumlouml ja soojusuumllekanne Soojushulk Termoduumlnaamika I seadus selle seostamine
isoprotsessidega Adiabaatiline protsess Soojusmasina toumloumlpotildehimotildete soojusmasina kasutegur
soojusmasinad looduses ning tehnikas Termoduumlnaamika II seadus Poumloumlratavad ja poumloumlrdumatud
protsessid looduses Entroopia Elu Maal energia ja entroopia aspektist laumlhtuvalt
Energiauumllekanne looduses ja tehnikas Energeetika alused ning toumloumlstuslikud energiaallikad
Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise votildeimalused Eesti energiavajadus
energeetikaprobleemid ning nende lahendamise votildeimalused
Potildehimotildeisted
siseenergia temperatuur temperatuuriskaala ideaalgaas olekuvotilderrand avatud ja suletud
suumlsteem isoprotsess soojushulk adiabaatiline protsess poumloumlratav ja poumloumlrdumatu protsess
soojusmasin entroopia
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine gaasi paisumise uurimine isoprotsesside uurimine
energiatarbe motildeotildetmine keha temperatuuri ja mehaanilise toumlouml vaheliste seoste uurimine
54
ainete soojusjuhtivuse votilderdlemine
V KURSUS laquoMIKRO- JA MEGAMAAILMA FUumlUumlSIKAraquo
TEEMA ldquoAINE EHITUSE ALUSEDrdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil
2) votilderdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid
3) kasutab motildeisteid kuumlllastunud aur absoluutne niiskus suhteline niiskus ja kastepunkt ning
seostab neid ilmastikunaumlhtustega
4) selgitab motildeisteid pindpinevus maumlrgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias
5) toimuvate naumlhtustega
6) kirjeldab aine olekuid kasutades otildeigesti motildeisteid faas ja faasisiire
7) seletab faasisiirdeid erinevatel rotildehkudel ja temperatuuridel
Otildeppesisu
Aine olekud nende sarnasused ja erinevused Aine olekud mikrotasemel Veeaur otildehus
Otildehuniiskus Kuumlllastunud ja kuumlllastumata aur Absoluutne ja suhteline niiskus kastepunkt
Ilmastikunaumlhtused Pindpinevus Molekulaarjotildeud Vedelike omadused voolavus ja
pindpinevus Maumlrgamine kapillaarsus ja nende ilmnemine looduses Faasisiirded ja
siirdesoojused
Potildehimotildeisted
aine olek gaas vedelik kondensaine tahkis reaalgaas kuumlllastunud aur absoluutne ja suhteline
niiskus kastepunkt huumlgromeeter maumlrgamine kapillaarsus faas ja faasisiire
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine sulamistemperatuuri maumlaumlramine jahutussegude
votilderdlemine keemistemperatuuri sotildeltuvuse maumlaumlramine sotildeltuvalt lahuse kontsentratsioonist
55
ohuniiskuse motildeotildetmine pindpinevuse uurimine seebivee omaduste uurimine
TEEMA ldquoMIKROMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) nimetab vaumllis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid
2) kasutab leiulaine motildeistet mikromaailma naumlhtusi kirjeldades
3) kirjeldab elektronide difraktsiooni
4) nimetab fuumluumlsikaliste suuruste paare mille vahel valitseb maumlaumlramatusseos
5) analuumluumlsib eriseoseenergia ja massiarvu sotildeltuvuse graafikut
6) teab et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m csup2
7) kirjeldab tuumade lotildehustumise ja saumlnteesi reaktsioone
8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naumliteid selle meetodi
rakendamise kohta
9) seletab tuumareaktorite uumlldist toumloumlpotildehimotildetet ning analuumluumlsib tuumaenergeetika eeliseid ja
sellega seonduvaid ohte
10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid analuumluumlsib ioniseeriva kiirguse motildeju
elusorganismidele ning pakub votildeimalusi kiirgusohu vaumlhendamiseks
Otildeppesisu
Vaumllis- ja sisefotoefekt Aatomimudelid Osakeste leiulained Kvantmehaanika Elektronide
difraktsioon Maumlaumlramatusseos Aatomi kvantarvud Aatomituum Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Massija energia samavaumlaumlrsus Tuumareaktsioonid Tuumaenergeetika ja
tuumarelv Radioaktiivsus Poolestusaeg Radioaktiivne dateerimine Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed Kiirguskaitse
56
Potildehimotildeisted
vaumllis- ja sisefotoefekt kvantarv energiatase kvantmehaanika maumlaumlramatusseos
eriseoseenergia tuumaenergeetika tuumarelv radioaktiivsus poolestusaeg radioaktiivne
dateerimine ioniseeriv kiirgus kiirguskaitse
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine tutvumine fotoefektiga kiirgusfooni motildeotildetmine
udukambri valmistamine
TEEMA ldquoMEGAMAAILMA FUumlUumlSIKArdquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) teab et info maailmaruumist jotildeuab meieni elektromagnetlainetena nimetab ning eristab
maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid
2) votilderdleb Paumlikesesuumlsteemi potildehiliste koostisosade motildeotildetmeid ja liikumisviisi Paumlike
planeedid kaaslased asteroidid vaumlikeplaneedid komeedid meteoorkehad
3) kirjeldab taumlhti nende evolutsiooni ja planeedisuumlsteemide tekkimist
4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni
5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria potildehjal
Otildeppesisu
Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng Taumlhtkujud Maa ja Kuu perioodiline liikumine
aja arvestuse alusena Kalender Paumlikesesuumlsteemi koostis ehitus ning tekkimise huumlpoteesid
Paumlike ja teised taumlhed Taumlhtede evolutsioon Galaktikad Linnutee galaktika Universumi
struktuur Universumi evolutsioon
Potildehimotildeisted
observatoorium teleskoop kosmoseteleskoop Paumlikesesuumlsteem planeet planeedikaaslane
tehiskaaslane asteroid komeet vaumlikeplaneet meteoorkeha taumlht galaktika Linnutee
kosmoloogia
57
Praktiline tegevus ja IKT kasutamine erinevate taevakehade vaatlemine paumlikesekella
valmistamine
58
5 VALIKKURSUS laquoTEISTSUGUNE FUumlUumlSIKAraquo
51 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et kursuse laumlbinud otildepilane omandaks
1) oma toenaoliseks tulevaseks loodusteadusliku uurimistooga seotud ametiks kasulikke
teadmisi
2) oskuse tuvastada mikro- ja megamaailma fuusikaga seonduvaid nahtusi tavaelus
3) oskuse leida asjakohast ning usaldusvaarset teavet valitud mikro- ja megamaailma
nahtuste kohta
4) loodusteadusliku meetodi sh uurimusliku kasitlusviisi kasutamise et aru saada
mikromaailma ja universumi seadusparasustest
5) oskuse anda pohjendatud hinnanguid mikromaailma ja universumi kirjeldamisel
kasutatavatele fuusikalistele mudelitele
6) loomingulise fuusikateadmistel ja kriitilisel motlemisel pohineva vaate Maa ja
universumi senist arengut kasitlevatele kontseptsioonidele
7) suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusikas ning
kosmoloogias
8) aatomi- tuuma- ja kiirgusfuusika- ning kosmoloogiateadmisi vaartustava hoiaku ja
valmiduse elukestvaks oppeks
9) oskuse hinnata tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogiaga kaasnevaid keskkonna-
javoi personaalriske ning nende minimeerimise voimalusi
52 Valikkursuse luumlikirjeldus
Kursus on uumlles ehitatud otildepilasele jotildeukohaste mikromaailma fuumluumlsika javotildei kosmoloogia
probleemide lahendamisele Otildepilast juhendatakse tegema konkreetse probleemiga seonduvaid
potildehjendatud ja kompetentseid otsuseid arvestades probleemi loodusteaduslikke tehnoloogilisi
majanduslikke sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates
eelkotildeige fuumluumlsika ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste
rakendamine uutes kontekstides ning uute teadmiste ja oskuste omandamine laumlhtuvalt
59
vaadeldavate kontseptsioonide fuumluumlsikalisest sisust Kursuse otildeppesisus esitatakse 15 moodulit
igauumlks mahuga 3ndash6 otildeppetundi Nende hulgast valib otildepetaja koostoumloumls otildepilastega enne selgitatud
vajaduste votildei huvide potildehjal kuni 8 moodulit Moodulid on otildeppesisu loetelus esitatud nende
kaumlsitlemise soovitatavas jaumlrjestuses Moodulite sisu taumlnapaumlevastatakse pidevalt kooskotildelas uute
teadmiste saamisega mikrofuumluumlsikas ja kosmoloogias ning teadmistepotildehise uumlhiskonna 53
vajadustega Konkreetse kooli otildepilaskonna soovil votildeib kursuse korraldada ka puhtalt
mikromaailma fuumluumlsika votildei puhtalt kosmoloogia kursusena valides kaumlsitlemiseks ainult
vastavad moodulid Samade teemade esinemise korral kohustusliku kursuse ja valikkursuse
otildeppesisus lisandub kohustusliku kursuse kvalitatiivkaumlsitlusele valikkursuses
kvantitatiivkaumlsitlus
53 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) oskab etteantud tekstidest leida mikromaailma fuumluumlsika votildei kosmoloogia probleeme
2) analuumluumlsib naumlidisprobleeme ja teeb potildehjendatud otsuseid neid lahendades
3) kirjeldab mingi probleemi parajasti kasutatavat lahendust ning analuusib selle eeliseid
ja puudusi
4) nimetab mingi tuuma- kiirgus- javoi kosmosetehnoloogia probleemi lahendusega
kaasnevat keskkonna- javoi personaalriski ning selle minimeerimise voimalusi
5) moistab osakestefuusika javoi kosmoloogia heuristilist tahtsust inimkonnale ning
nende suhestatust kooli loodusteaduslike oppeainetega
6) on seesmiselt motiveeritud taiendama oma maailmapilti kogu elu valtel
54 Kursuse otildeppesisu
1) Relatiivsusteooria Relativistlik motlemisviis Absoluutkiiruse printsiibi esitused
Samaaegsuse suhtelisus Ajavahemike suhtelisus Pikkuste suhtelisus Kiiruste liitmine
suurte kiiruste korral Massi soltuvus kiirusest Raske ja inertse massi samavaarsus kui
uumlldrelatiivsusteooria alus Kovera aegruumi mudel
2) Aatomid ja nende uurimine Planetaarne aatomimudel Bohri mudel ja nuudisaegne
aatomimudel Valikureeglid kui jaavusseadused Kvantarvude lubatud vaartused
60
Keemiliste elementide perioodilisuse susteem s- p- d- ja f-orbitaalid fuusikas ning
keemias Elektronmikroskoop tunnelmikroskoop ning aatomjoumikroskoop
3) Kvantmehaanika Elektronide difraktsioon leiulained ja maaramatusseos
Lainefunktsioon kvantmehaanikas Osakeste tunnelleerumine Kvantmehaanika
totildelgendused Kvantteleportatsioon
4) Kiirgused ja spektrid Kiirguse tekkimine ergastuse eluiga lainejada Spontaanne ja
stimuleeritud kiirgus Laser Laserite kasutamine Kiirgusspekter Neeldumisspekter
Pidevspekter joonspekter Spektraalanaluus ja selle kasutamine Infravalgus
Ultravalgus Rontgenikiirgus selle saamine ja kasutamine
5) Soojuskiirgus Mustkiirguri kiirgusspektri omadused Stefani-Boltzmanni seadus ja
Wieni nihkeseadus Mustkiirguri spektri luhilainelise osa seletamine Plancki
kvanthupoteesi abil Soojuskiirguse rakendused
6) Fotoefekt Punapiir Einsteini vorrand fotoefekti kohta Footoni parameetrid Valis- ja
sisefotoefekt Fotoefekti rakendused paikesepatarei fotoelement CCD element
Valguse rohk Fotokeemilised reaktsioonid
7) Tuumafuumluumlsika Nukleonid Tuumajoud Isotoobid Massidefekt Seoseenergia
Eriseoseenergia Tuumareaktsioonid sunteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon
Sunteesireaktsioon looduses ja selle perspektiivid energiatootmisel Uute raskete
elementide suntees Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides Radioaktiivsus
Ahelreaktsioon
8) Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused Ioniseeriva kiirguse liigid nende
omadused Radioaktiivse lagunemise seadus Poolestusaeg Allika aktiivsus Kiirguse
intensiivsuse soltuvus kaugusest Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad
Tuumafuusika meetodid meditsiinis arheoloogias ja paleontoloogias Kiirgusohutuse
alused Isikudoosi piirmaar
9) Standardmudel Aine algosakesed ja valja kvandid Aine algosakesi iseloomustavad
suurused Leptonid ja kvargid Baruonid ja mesonid Antiosakesed Kiirendid ja
osakeste detektorid Inimkonna ressursside piiratus kui pohiprobleem sisemise
nahtavushorisondi edasinihutamisel
61
10) Astronoomia ajalugu ja metoodika Astronoomias kasutatavad vahendid ja nende
areng Optiline astronoomia ja raadioastronoomia Kosmilise kiirguse mootmine
Hubblersquoi kosmoseteleskoop Spektraalmootmised Doppleri efekt Astronoomia ja
kosmoloogia Eestis
11) Kosmosetehnoloogiad Kosmoselende voimaldav tehnika Mehitatud kosmoselennud
Tehnoloogilised piirangud kosmilistele kauglendudele Teadusuuringud kosmoses
Kosmosetehnoloogia rakendused satelliitnavigatsioon keskkonna kaugseire
satelliitside
Militaartehnoloogiad kosmoses
12) Paumlikesesuumlsteem Maa-ruhma planeedid Hiidplaneedid Planeetide kaaslased ja
rongad Paumlikesesuumlsteemi vaikekehad Planeedisusteemide tekkimine ja areng
13) Taumlhed Lahim taht Paike Paikese atmosfaari ehitus Aktiivsed moodustised Paikese
atmosfaaris Tahtede siseehitus Tahesuurus Tahtede pohikarakteristikud
temperatuur heledus raadius ja mass Hertzsprungi-Russelli diagramm Muutlikud
tahed ja noovad Valged kaabused neutrontahed mustad augud Tahtede areng
14) Galaktikad Linnutee koostisosad ja struktuur Taheparved Galaktikad Galaktikate
parved Universumi kargstruktuur Tume aine ja varjatud energia
15) Kosmoloogilised mudelid Kosmoloogiline printsiip Universumi evolutsioon Suure
Paugu teooria ning selle fuusikalised alused kosmoloogiline punanihe ja reliktkiirgus
Antroopsusprintsiip
55 Hindamine
Arvestus Valikkursus laquoTeistsugune fuumluumlsikaraquo hindamisel kasutatakse hinnaguid arvestatud
mittearvestatud Hinde Arvestatud saab otildepilane kui osaleb otildeppetoumloumls (vaumlhemalt 50
tundidest) esitleb vaumlhemalt 3 toumloumld erineval etteantud teemal
1) Suuline esitlus
2) Presentatsioon
3) Essee teema olemuse kirjeldamiseks
4) Maailma uusimate tehnoloogiasaavutuste edasiandmine suulises vormis
62
6 KEEMIA AINEKAVA
61 Otildeppe-eesmaumlrgid
Otildepetusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust loovust ja suumlsteemset motildetlemist
ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid analuumluumlsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes otildepitu potildehjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi on omandanud suumlsteemse uumllevaate keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste
protsesside seaduspaumlrasustest ning kasutab korrektselt keemiasotildenavara
5) rakendab omandatud eksperimentaalse toumlouml oskusi ning kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapaumlevaelus
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ja otildeigusaktidele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke
tagajaumlrgi
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat
eluviisi
8) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri planeerides
62 Otildeppeaine kirjeldus
Keemial on kaalukas koht otildepilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises Guumlmnaasiumi keemia tugineb potildehikoolis omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning seostub guumlmnaasiumi fuumluumlsikas bioloogias matemaatikas jt otildeppeainetes
otildepitavaga toetades samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised
paumldevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes
63
motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus
Otildepilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse vaumlaumlrtustama
tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised
oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale otildeppimisele Otildepilastel
kujuneb guumlmnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning
terviklik loodusteaduslik maailmapilt nad saavad uumllevaate keemiliste protsesside potildehilistest
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida elukutset Keemiateadmised omandatakse suurel maumlaumlral uurimisuumllesannete kaudu
mille vaumlltel saavad otildepilased probleemide esitamise huumlpoteeside sotildenastamise ja katsete votildei
vaatluste plaanimise ning nende tegemise tulemuste analuumluumlsi ja totildelgendamise oskused Keemia
arvutusuumllesandeid lahendades poumloumlratakse guumlmnaasiumis taumlhelepanu eelkotildeige kaumlsitletavate
probleemide motildeistmisele tulemuste analuumluumlsile ning jaumlrelduste tegemisele mitte rutiinsele
tuumluumlpuumllesannete matemaatiliste algoritmide 23 otildeppimisele ja treenimisele Taumlhtsal kohal on
teabeallikate sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analuumluumlsi ning kriitilise hindamise
oskuse kujundamine samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine kaasates
otstarbekaid esitusvorme Kotildeigis otildepietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT
votildeimalusi Keemiat otildepetades rotildehutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses
(sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid uumlmbritsevate loodus- ja
tehismaterjalidega Otildepitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapaumlevaelu probleeme
lahendades kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
hinnates Materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu ajuruumlnnakuid otildeppekaumlike jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid
jaumlrgiva otildeppega kaasneb otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Keemiaotildepetus
guumlmnaasiumis suumlvendab potildehikoolis omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi Votilderreldes
potildehikooliga kaumlsitletakse keemilisi objekte ja naumlhtusi suumlgavamalt taumlpsemalt ning
suumlsteemsemalt poumloumlrates suuremat taumlhelepanu seoste loomisele erinevate naumlhtuste ja
64
seaduspaumlrasuste vahel Otildeppes lisandub induktiivsele kaumlsitlusele deduktiivne kaumlsitlus Otildepitakse
tegema jaumlreldusi otildepitu potildehjal seostama erinevaid naumlhtusi ning rakendama otildepitud
seaduspaumlrasusi uudsetes olukordades Otildepe on suunatud otildepilaste motildetlemisvotildeime arendamisele
Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml oskuste arendamisele oskusele kasutada
erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest Keemia nagu teistegi loodusteaduste
otildeppimisel on taumlhtis otildepilase isiksuse vaumlljakujunemine iseseisvuse motildetlemisvotildeime ja
koostoumloumloskuse areng ning vastutustunde ja toumloumlharjumuste kujunemine
63 Guumlmnaasiumi otildepitulemused
Guumlmnaasiumi lotildepetaja
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks otildeppeks
1) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit arendab loogilise
motildetlemise votildeimet analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
2) hangib keemiainfot erinevaist sh elektroonseist teabeallikaist analuumluumlsib ja hindab saadud
teavet kriitiliselt
3) motildeistab suumlsteemselt keemia potildehimotildeisteid ja keemiliste protsesside seaduspaumlrasusi ning
kasutab korrektselt keemiasotildenavara
4) rakendab omandatud eksperimentaaltoumlouml oskusi keerukamaid uumllesandeid lahendades ning
kasutab saumlaumlstlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus
5) langetab igapaumlevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma
tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
6) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule suhtub vastutustundlikult
elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
65
I KURSUS bdquoKEEMIA ALUSEDldquo
TEEMA bdquoSISSEJUHATUS ldquo
Otildepitulemused
1) valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust
2) eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analuumluumlsi ning fuumluumlsikalisi ja keemilisi
uurimismeetodeid
Otildeppesisu
Keemia kui teaduse kujunemine Fuumluumlsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias
Keemiaga seotud karjaumlaumlrivalikud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine otildeppekaumlik keemiaga seotud ettevotildettesse otildeppeasutusse
vms
TEEMA bdquoAINE EHITUS ldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab elektronide paiknemist aatomi vaumllises elektronkihis (uumlksikud elektronid
elektronipaarid) sotildeltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-ruumlhmade
elementide korral)
2) selgitab A-ruumlhmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist
perioodilisustabelis seoses aatomi ehituse muutumisega
3) maumlaumlrab A-ruumlhmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid
oksuumldatsiooniastmeid elemendi asukoha jaumlrgi perioodilisustabelis ning koostab
elementide tuumluumlpuumlhendite valemeid
4) selgitab tuumluumlpiliste naumlidete varal kovalentse ioonilise metallilise ja vesiniksideme
olemust
5) hindab kovalentse sideme polaarsust laumlhtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis
66
6) kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka
vesiniksideme) motildeju ainete omadustele
Otildeppesisu
Taumlnapaumlevane ettekujutus aatomi ehitusest Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
totildelgendamine Keemilise sideme liigid Vesinikside Molekulidevahelised jotildeud Ainete
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus aine ehitusest
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja votilderdlemine
molekulimudelite votildei arvutiprogrammidega Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
TEEMA bdquoMIKS JA KUIDAS TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste uumlleminekuga puumlsivamasse olekusse
2) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest
3) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus
4) motildeistab et poumloumlrduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside
vahel tasakaal ning toob sellekohaseid naumliteid argielust ja tehnoloogiast
Otildeppesisu
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiivsed potilderked Ekso- ja endotermilised
reaktsioonid Keemilise reaktsiooni kiirus seda motildejutavad tegurid Keemiline tasakaal ja selle
nihkumine (Le Chatelierrsquo printsiibist tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toime
uurimine keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine auto heitgaaside kataluumlsaatori
toumloumlpotildehimotildette selgitamine internetimaterjalide potildehjal keemilise tasakaalu nihkumise uurimine
sh arvutimudeli abil
67
TEEMA bdquoLAHUSTUMISPROTSESS KEEMILISED REAKTSIOONID LAHUSTESldquo
Otildepitulemused
1) kirjeldab lahuste teket (iooniliste ja kovalentsete ainete korral)
2) eristab elektroluumluumlte ja mitteelektroluumluumlte ning tugevaid ja notilderku elektroluumluumlte
3) selgitab happe ja aluse motildeistet protoluumluumltilise teoora potildehjal
4) oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni
5) koostab ioonidevaheliste reaktsioonide votilderrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul)
6) hindab ning potildehjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda
Otildeppesisu
Ainete lahustumisprotsess Elektroluumluumldid ja mitteelektroluumluumldid tugevad ja notildergad
elektroluumluumldid Hapete ja aluste protoluumluumltiline teooria Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt)
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes nende kulgemise tingimused pH Keskkond
huumldroluumluumlsuva soola lahuses
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine lahustumise soojusefektide uurimine erinevate lahuste
elektrijuhtivuse votilderdlemine (pirni heleduse votildei Vernierrsquo anduriga)notilderkade ja tugevate hapete
ning aluste pH ja elektrijuhtivuse votilderdlemine ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise
uurimine erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine lahuse
kontsentratsiooni maumlaumlramine tiitrimisel (nt vee moumloumlduva kareduse maumlaumlramine leelise
kontsentratsiooni maumlaumlramine puhastusvahendis votildei happe kontsentratsiooni maumlaumlramine
akuhappes vms)
II KURSUS bdquoANORGAANILISED AINED ldquo
TEEMA bdquoMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab otildepitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ja pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivotilderrandeid
(metalli reageerimine mittemetalliga veega lahjendatud happe ja soolalahusega)
68
2) kirjeldab otildepitud metallide ja nende sulamite rakendamise votildeimalusi praktikas
3) teab levinumaid metallide looduslikke uumlhendeid ja nende rakendusi
4) selgitab metallide saamise potildehimotildetet metalliuumlhendite redutseerimisel ning korrosiooni
metallide oksuumldeerumisel
5) potildehjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti analuumluumlsib
korrosioonitotilderje votildeimalusi
6) analuumluumlsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise uumlldisi potildehimotildetteid (nt
elektroluumluumlsi korrosiooni ja keemilise vooluallika korral)
7) lahendab arvutusuumllesandeid reaktsioonivotilderrandite jaumlrgi arvestades saagist ja lisandeid
Otildeppesisu
Uumllevaade metallide iseloomulikest fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest Metallide
keemilise aktiivsuse votilderdlus metallide pingerida Metallid ja nende uumlhendid igapaumlevaelus ning
looduses Metallidega seotud redoksprotsessid metallide saamine maagist elektroluumluumls
korrosioon keemilised vooluallikad (reaktsioonivotilderrandeid notildeudmata) Saagise ja lisandite
arvestamine moolarvutustes reaktsioonivotilderrandi jaumlrgi
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine metallide fuumluumlsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse
votilderdlemine metallide korrosiooni motildejutavate tegurite ning korrosioonitotilderje votildeimaluste
uurimine ja votilderdlemine metallide tootmise elektroluumluumlsi ja keemilise vooluallika uurimine
animatsioonidega uumllevaate (referaadi) koostamine uumlhe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisestkasutamisest
TEEMA bdquoMITTEMETALLID ldquo
Otildepitulemused
1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tuumluumlpuumlhendite keemilisi omadusi vastava
elemendi asukohaga perioodilisustabelis
2) koostab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite iseloomulike reaktsioonide votilderrandeid
3) kirjeldab otildepitud mittemetallide ja nende uumlhendite taumlhtsust looduses javotildei rakendamise
votildeimalusi praktikas
69
Otildeppesisu
Uumllevaade mittemetallide fuumluumlsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast
perioodilisustabelis Mittemetallide keemilise aktiivsuse votilderdlus Motildene mittemetalli ja tema
uumlhendite kaumlsitlus (vabal valikul looduses javotildei toumloumlstuses kulgevate protsesside naumlitel)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine mittemetallide javotildei nende iseloomulike uumlhendite
saamine omaduste uurimine ning votilderdlemine
III KURSUS bdquoORGAANILISED AINEDldquo
TEEMA bdquoSUumlSIVESINIKUD JA NENDE DERIVAADIDldquo
Otildepitulemused
1) kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem tasapinnaline
ehk klassikaline struktuurivalem molekuli graafiline kujutis)
2) kasutab suumlstemaatilise nomenklatuuri potildehimotildetteid alkaanide naumlitel seostab
suumlstemaatiliste nimetuste ees- votildei lotildeppliiteid otildepitud aineklassidega maumlaumlrab molekuli
struktuuri votildei nimetuse potildehjal aineklassi
3) hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise votildeime) potildehjal aine fuumluumlsikalisi
omadusi (lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri)
4) votilderdleb kuumlllastunud kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike keemilisi omadusi koostab
lihtsamaid reaktsioonivotilderrandeid alkaanide alkeenide ja areenide halogeenimise ning
alkeenide huumldrogeenimise ja kataluumluumltilise huumldraatimise reaktsioonide kohta (ilma
reaktsiooni mehhanismideta)
5) kirjeldab olulisemate suumlsivesinike ja nende derivaatide omadusi rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid
6) kujutab alkeenist tekkivat poluumlmeeri lotildeiku
Otildeppesisu
Suumlsinikuuumlhendite struktuur ja selle kujutamise viisid Alkaanid nomenklatuuri potildehimotildetted
isomeeria Asendatud alkaanide (halogeeniuumlhendite alkoholide primaarsete amiinide)
70
fuumluumlsikaliste omaduste sotildeltuvus struktuurist Kuumlllastumata ja aromaatsete suumlsivesinike ning
alkaanide keemiliste omaduste votilderdlus Liitumispoluumlmerisatsioon Suumlsivesinikud ja nende
derivaadid looduses ning toumloumlstuses (tutvustavalt)
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete
ainete vastastiktoime veega
TEEMA bdquoORGAANILISED AINED MEIE UumlMBERrdquo
Otildepitulemused
1) 1maumlaumlrab molekuli struktuuri potildehjal aine kuuluvuse aineklassi
2) kirjeldab olulisemate karboksuumluumllhapete omadusi ja taumlhtsust argielus ning looduses
3) selgitab seost alkoholide aldehuumluumldide ja karboksuumluumllhapete vahel
4) votilderdleb karboksuumluumllhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab
vastavaid reaktsioonivotilderrandeid
5) selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest potildehjustatud
sotsiaalseid probleeme
6) votilderdleb estrite tekke- ja huumldroluumluumlsireaktsioone ning koostab vastavaid votilderrandeid
7) kujutab laumlhteuumlhenditest tekkiva kondensatsioonipoluumlmeeri lotildeiku
8) selgitab potildehimotildetteliselt biomolekulide (poluumlsahhariidide valkude ja rasvade) ehitust
Otildeppesisu
Aldehuumluumldid kui alkoholide oksuumldeerumissaadused Asendatud karboksuumluumllhapped
(aminohapped huumldroksuumlhapped) ja karboksuumluumllhapete funktsionaalderivaadid (estrid amiidid)
Poluumlkondensatsioon Orgaanilised uumlhendid elusorganismides rasvad sahhariidid valgud
Praktilised toumloumld ja IKT rakendamine suumlsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning votilderdlemine molekulimudelite javotildei arvutiprogrammiga molekulidevaheliste
71
jotildeudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse votilderdlemise teel
huumldrofiilsete ja huumldrofoobsete ainete vastastiktoime veega
72
7 VALIKKURSUSE bdquoKEEMILISTE PROTSESSIDE SEADUSPAumlRASUSEDldquo
AINEKAVA
71 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu motildeistab keemia taumlhtsust uumlhiskonna
arengus taumlnapaumleva tehnoloogias ja igapaumlevaelus ning on motiveeritud elukestvaks
otildeppeks
2) lahendab keemiaprobleeme teaduslike meetoditega rakendades suumlsteemset loogilist
motildetlemist analuumluumlsi- ja jaumlrelduste tegemise oskust ning loovust
3) on omandanud suumlgavama arusaama keemia potildehimotildeistetest ja keemiliste protsesside
uumlldistest seaduspaumlrasustest
4) motildeistab looduse tehnoloogia ja uumlhiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
motildejust elukeskkonnale ja uumlhiskonna jaumltkusuutlikule arengule
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vaumlaumlrtustab tervislikku ja saumlaumlstvat eluviisi
6) langetab kompetentseid otsuseid tuginedes teaduslikele majanduslikele juriidilistele ja
eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning hindab oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
7) on omandanud uumllevaate keemiaga seotud elukutsetest ning rakendab keemias omandatud
teadmisi ja oskusi karjaumlaumlri plaanides
72 Valikkursuse luumlhikirjeldus
Keemia valikkursus tugineb guumlmnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud
teadmistele oskustele ja hoiakutele ning lotildeimub teistes loodusainetes otildepitavaga toetades
samaaegu teiste otildeppeainete otildepet Valikkursus suumlvendab guumlmnaasiumi kohustuslikes
keemiakursustes omandatud teadmisi oskusi ja vilumusi votildeimaldab suumlgavamalt motildeista
keemiliste protsesside uumlldisi seaduspaumlrasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab
ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest Otildepilased saavad
suumlsteemse uumllevaate keemiliste protsesside fuumluumlsikalistest alustest ja potildehilistest
73
seaduspaumlrasustest keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest mis aitab
neil valida ka elukutset
Valikkursusega taotletakse otildepilaste keemiaalase ja uumlldise loodusteadusliku maailmapildi
avardumist ning luuakse tugev alus edasiseks haridustee jaumltkamiseks loodusteadustega seotud
erialadel Seejuures omandatakse igapaumlevaelu probleemide lahendamise ning kompetentsete ja
eetiliste otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste toimetulekut loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas Selle kaudu kujunevad otildepilastel olulised paumldevused omandatakse
positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes ning motildeistetakse loodusteaduste taumlhtsust
inimuumlhiskonna majanduse tehnoloogia ja kultuuri arengus Otildepilastel kujuneb vastutustundlik
suhtumine elukeskkonnasse ning otildepitakse hindama oma tegevuse votildeimalikke tagajaumlrgi
Omandatud teadmised oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
otildeppimisele
Otildepitav materjal esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt otildepilaskeskselt ja igapaumlevaeluga
seostatult Otildeppes laumlhtutakse otildepilaste individuaalsetest iseaumlrasustest ning votildeimete
mitmekuumllgsest arendamisest suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste sisemise otildepimotivatsiooni
kujundamisele Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivotildeppevorme probleem- ja
uurimuslikku otildepet projektotildepet arutelu jne Aktiivotildeppe potildehimotildetteid jaumlrgiva otildeppega kaasneb
otildepilaste kotildergemate motildetlemistasandite areng Suurt taumlhelepanu poumloumlratakse otildepilaste iseseisva toumlouml
oskuste arendamisele oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid eristada olulist ebaolulisest
ning rakendada oma teadmisi probleeme lahendades
Valikkursuse otildepetamist toetab aktiivotildeppe avar otildeppemetoodiline valik rollimaumlngud arutelud
vaumlitlused projektotildepe otildepimapi ja uurimistoumlouml koostamine praktilised toumloumld (nt igapaumlevaelu
tootmise keskkonnaprobleemide vms seotud keemiliste protsesside uurimine ning analuumluumls
protsesse ja objekte motildejutavate tegurite motildeju selgitamine komplekssete probleemide
lahendamine) jne
73 Hindamise alused
Hindamisel laumlhtutakse vastavatest guumlmnaasiumi riikliku otildeppekava uumlldosa saumltetest Hindamise
potildehimotildetted fikseeritakse moodulite eripaumlra potildehjal Kasutatakse nii omandatud teadmiste ja
74
oskuste hindamist testide esseede suuliste esitluste ja projektide potildehjal kui ka kujundava
hindamise potildehimotildetteid ruumlhmatoumlouml ja sotsiaalsete oskuste hindamiseks Otildepitulemusi hindab
aineotildepetaja otildepilase suuliste vastuste kirjalike ja praktiliste toumloumlde ning praktiliste tegevuste
alusel Otildepitulemusi hinnatakse hinnanguliselt (bdquoarvestatudldquo ja bdquomittearvestatudldquo)
1) hinnanguga bdquoArdquo (arvestatud) kui saavutatud otildepitulemused vastavad vaumlhemalt uumlldiselt
otildeppe aluseks olevatele taotletavatele otildepitulemustele kusjuures esineda votildeib motildeningaid
puudusi ja vigu Hinnang arvestatud bdquoAldquo pannakse juhul kui 50 ja rohkem tehtud
toumloumldest on otildepetaja poolt arvestatud
2) hinnanguga bdquoMArdquo (mittearvestatud) kui saavutatud otildepitulemustes esineb olulisi
puudusi Hinnang mittearvestatud bdquoMAldquo pannakse juhul kui alla 50 tehtud toumloumldest on
otildepetaja poolt mittearvestatud
74 Otildepitulemused
Kursuse lotildepul otildepilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte laumlhtudes keemiliste sidemete tekkimisel
ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest
2) analuumluumlsib keemilise reaktsiooni kiirust motildejutavate tegurite toimet ning selgitab
keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias looduses ja igapaumlevaelus
3) selgitab vaumllistegurite motildeju keemilisele tasakaalule (Le Chatelierrsquo printsiibi alusel) ning
rakendab neid potildehimotildetteid tasakaalureaktsioone analuumluumlsides
4) selgitab happelisustaluselisust taumlnapaumlevase kaumlsitluse jaumlrgi ning hindab lahuste pH
vaumlaumlrtusi lahustunud ainete omaduste (pK) potildehjal
5) selgitab puhverlahuste potildehimotildetet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja
eluslooduses
6) selgitab mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid (alkaanide naumlitel)
7) tunneb aumlra elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning motildetestab selle alusel
asendusreaktsioone
8) selgitab alkeenide ja karbonuumluumlluumlhendite liitumisreaktsioone laumlhtudes elektrofiilsuse ja
nukleofiilsuse motildeistest
75
9) selgitab aromaatsete uumlhendite sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete
delokalisatsiooni kaudu
75 Otildeppesisu
1) Keemiliste protsesside soojusefektid - keemilise sideme energeetiline potildehjendus
ekso- ja endotermilised reaktsioonid keemilise reaktsiooni soojusefekt Keemilise
reaktsiooni suunaga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses looduses ja igapaumleva-elus
2) Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal - reaktsiooni kiiruse sotildeltuvus temperatuurist
Reaktsiooni energiaskeem ettekujutus reaktsiooni aktiveerimisenergiast Reaktsioonide
aktiveerimise votildeimalused Kataluumluumlsi potildehimotildete homogeenne ja heterogeenne kataluumluumls
(tutvustavalt) kataluumluumlsi rakendamine keemilises tehnoloogias Ensuumluumlmkataluumluumls selle
taumlhtsus organismides toimuvate protsesside reguleerimises
Keemiline tasakaal poumloumlrduva keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelierrsquo
printsiip) keemilise tasakaalu iseloomustamine tasakaalukonstandi abil (tutvustavalt)
Keemilise reaktsiooni kiiruse ja tasakaaluga seotud probleemid keemiatoumloumlstuses
looduses ning igapaumlevaelus (reaktsioonide kiirendamine votildei aeglustamine tasakaalu
nihutamine)
3) Happed ja alused - Hapete ja aluste taumlnapaumlevane kaumlsitlus Tasakaalud notilderkade hapete ja
aluste lahustes hapete ja aluste dissotsiatsioonimaumlaumlra motildejutavad tegurid lahuste pH
Hapete ja aluste tugevuse kvantitatiivne iseloomustamine (dissotsiatsioonikonstant pK)
Happelised oksiidid jt aprotoonsed happed Puhverlahused nende roll tehnoloogias ja
eluslooduses kulgevates keemilistes protsessides (tutvustavalt)
4) Reaktsioonide mehhanism - Kovalentse sideme katkemise viisid radikaaliline
iooniline Radikaalid elektrofiilid nukleofiilid Reaktsioonivotilderrandi analuumluumlsimine
reaktsioonitsenter ruumlndav osake lahkuv ruumlhm Aatomite vastastikmotildeju molekuli
struktuuris sideme polariseeritus sideme delokalisatsioon laengu delokalisatsioon
(karboksuumluumllhape fenool) Reaktsioonituumluumlbid radikaaliline asendus nukleofiilne
asendusreaktsioon ja nukleofiilne liitumine polaarsele kaksiksidemele elektrofiilne
76
liitumine kaksiksidemele ning elektrofiilne asendus aromaatses tuumas estri ja amiidi
reaktsioonid
8 LOODUSAINETE VALIKKURSUSE bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo AINEKAVA
Kaumlesoleva kursuse ainekava on kooskotildelas guumlmnaasiumi otildeppekava uumlldpotildehimotildetete
alusvaumlaumlrtuste otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrkide otildeppimise kaumlsituse ja laumlbivate teemadega ning
peegeldab globaliseeruva maailma peamisi tendentse
81 Otildeppe- ja kasvatuseesmaumlrgid
Valikkursusega taotletakse et otildepilane
1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende potildehjusi ja
votildeimalikke tagajaumlrgi nii kohalikul kui ka uumlleilmsel tasandil
2) analuumluumlsib loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuseid seoseid otildepitud piirkonna naumlitel
3) motildeistab globaliseerumise motildejusid maailma erinevatele regioonidele
4) vaumlaumlrtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel
6) kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka votildeotilderkeelseid usaldusvaumlaumlrseid
teabeallikaid
82 Valikursuse kirjeldus
Valikkursusel bdquoGlobaliseeruv maailmldquo on taumlita oluline roll niisuguse otildepilase teadlikkuse
kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel kelle jaoks on taumlhtsad uumlhiskonna
saumlaumlstev ja jaumltkusuutlik areng otildeiglus sallivus kaasamine ning koostoumlouml Valikkursus tugineb
guumlmnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele oskustele ja
hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning uumlhiskonna- ja majandusotildepetuses otildepitavaga
Otildeppesisu lotildeimub maailmaharidusega mis loob votildeimaluse motildeista uumlleilmastumise potildehjusi ja
77
motildejusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmaumlrkide ja jaumltkusuutliku inimarengu
potildehimotildetete tundmise kaudu aktiivne kodanik
Kursus votildeimaldab suumlvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja
arengumaade naumliteil Maailma loodusliku kultuurilise demograafilise ja majandusliku
mitmekesisuse ning eripaumlra tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas Regioone
otildeppides rotildehutatakse eelkotildeige loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna
arengut vastastikustes seostes Otildeppes omandatakse igapaumlevaeluga seonduvate probleemide
lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused mis suurendavad otildepilaste
toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas
Otildeppe vaumlltel arenevad otildepilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet
kriitiliselt hinnata See aitab kaasa saumlaumlraste teadmiste ja oskuste kujunemisele mis votildeimaldavad
uumlhiskonnas esinevaid protsesse motildeista ning selgitada
83 Valikkursuse hindamisalused
Otildepitulemusi hinnatakse sotildenaliste hinnangute ja hinnetega ldquoArvestus (A)rdquo ja ldquoMittearvestus
(MA)rdquo Otildepilane peab teadma mida ja millal hinnatakse mis hindamisvahendeid kasutatakse
ning mis on hindamise kriteeriumid Kursuse hinne kujuneb kodutoumloumlde ning praktiliste toumloumlde
potildehjal Hindamise aluseks on toumlouml iseseisev sooritus loovus ja vormistamise korrektsus
Hindamisel poumloumlratakse taumlhelepanu digioskuste kujundamisele sest suur osa kursuse sisust
toimub veebikeskkonnas
VALIKKURSUS bdquoGLOBALISEERUV MAAILMldquo
Otildepitulemused
Kursuse lotildepus otildepilane
1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega teab nende potildehjusi ning
votildeimalikke tagajaumlrgi
2) toob naumliteid loodusolude rahvastiku kultuuri majanduse ja uumlhiskonna arengu
vastastikuste seoste kohta otildepitud regiooni naumlitel
78
3) toob naumliteid globaliseerumise motildejude kohta maailma eri regioonidele
4) vaumlaumlrtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste
kommetest ja traditsioonidest
5) leiab nii eesti- kui ka votildeotilderkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta
geograafiainfot ning totildelgendab uumlldistab ja hindab seda kriitiliselt
6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel potildehjendades ning kaitstes
oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult
Otildeppesisu
Valikkursuse otildeppesisu taumlpsustatakse kursuse alguses otildepetaja ja otildepilaste koostoumloumls Otildeppesisu
komplekteerides laumlhtutakse potildehimotildettest et kaetud oleksid kotildeik teemad maailma eri regioonide
naumliteil Valitud teema esitatakse votildeimalikult probleemipotildehiselt konkreetse regiooni piirkonna
riigi votildei linna naumlitel Naumlidisjuhtumi valikul laumlhtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka
regionaalses votildei globaalses kontekstis Naumlidisjuhtumi analuumluumls peab votildeimaldama saavutada
kursuses notildeutavaid otildepitulemusi
Kaumlsitletavad probleemid on otildepilastele taumlhtsad ning neil on taumlnapaumleva uumlhiskonnas suur
kandepind motiveerides otildepilasi otildeppima suumlgavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud
motildeisteid teooriaid ja seaduspaumlrasusi nuumluumldisteaduse kontekstis Peamised teemad on jaumlrgmised
1) Loodusressursside kasutamine ja selle motildeju keskkonnale
Geograafilise asendi loodusressursside rahvastiku ja kultuuri motildeju majanduse arengule
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid nende votildeimalikud lahendused
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Potildellumajanduse motildeju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Veeprobleemid nende
potildehjused ja tagajaumlrjed ning votildeimalikud lahendused Loodusressursid konfliktide allikana
2) Rahvastikuprotsesside motildeju uumlhiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid uumlhiskonnas ja rahvastikupoliitikas
Raumlndega kaasnevad probleemid laumlhte- ja sihtriigile Pagulasprobleemid nuumluumldismaailmas
79
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid Lapstoumloumljotildeu kasutamine ja nuumluumldisaegne
orjakaubandus Uumllelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid Keskkonnaprobleemid
suurlinnades
3) Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Mitmekultuurilise uumlhiskonna eelised ja probleemid Kultuuride vaumlaumlritimotildeistmine ja selle
tagajaumlrjed kultuuridevahelised konfliktid
4) Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaotildeiglus Otildeiglane kaubandus ja selle votildeimalused
nuumluumldisaegses maailmas Vaesus ja humanitaarabi taumlnapaumleva maailmas
5) Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende motildeju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajaumlrjed Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid