Page 1
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-2/8 31.08.2018
Õppenõukogu pr nr 5 28.08.2018
Hoolekogu protokoll nr 23 28.08.2018
Õpilasesinduse protokoll nr 8 28.08.2018
Tabivere Põhikooli õppekava Alus: Vabariigi Valitsuse määrus 06.01.2011 nr 1
TABIVERE 2018
Page 2
Tabivere Põhikooli õppekava
2
SISUKORD ÜLDOSA .................................................................................................................................. 10
1.1 KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUS-EESMÄRGID ... 10
1.1.1 Tabivere Põhikooli põhiväärtused .................................................................... 10 1.1.2 Põhihariduse alusväärtused .............................................................................. 10 1.1.3 Põhikooli sihiseade ........................................................................................... 10 1.1.4 Pädevused ......................................................................................................... 11 1.1.5 Õppimise ja kasvatuse käsitus ......................................................................... 15
1.1.6 Õppekeskkond .................................................................................................. 16 1.1.7 I kooliastmes taotletavad pädevused ................................................................ 17 1.1.8 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes ................................................ 18
1.1.9 II kooliastmes taotletavad pädevused ............................................................... 18 1.1.10 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes ............................................... 19 1.1.11 III kooliastmes taotletavad pädevused ............................................................. 19 1.1.12 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes .............................................. 20
1.2 Õppekorraldus .......................................................................................................... 20
1.2.1 Õppekorralduse alused ..................................................................................... 20 1.2.2 Kohustuslikud ja valikõppeained ..................................................................... 21 1.2.3 Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine ................................................. 22 1.2.4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati ............................................................. 23
1.2.5 Valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ................................................. 23 1.2.6 Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted ............................................ 24
1.2.7 Lõimingu põhimõtted ....................................................................................... 25 1.3 Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused................................... 25
1.4 III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise
kord 27 1.5 Õpilase arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus................................. 29
1.5.1 Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk ja põhimõtted .................... 29 1.5.2 Kasutatav hindesüsteem ................................................................................... 30
1.5.3 Järelevastamise korraldus ................................................................................. 31 1.5.4 Kokkuvõttev hindamine ................................................................................... 32 1.5.5 Käitumise ja hoolsuse hindamine ..................................................................... 32 1.5.6 Õpilase täiendavale õppetööle jätmine ............................................................. 33
1.5.7 Järgmisse klassi üleviimine .............................................................................. 33 1.5.8 Põhikooli lõpetamine ........................................................................................ 34
1.5.9 Hinde ja hinnangu vaidlustamine ..................................................................... 34 1.5.10 Põhikoolis läbi viidavad tasemetööd, arvestused ja eksamid ........................... 35
1.6 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste
rakendamise kord ................................................................................................................. 35 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi ......................................... 36
Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele ..................... 36 1.7 Karjääriõppe, karjääriinfo ja nõustamise korraldamine ........................................... 36 1.8 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus ............................... 37 1.9 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted .................................................. 37
1.10 KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD ...................... 37 AINEKAVAD .......................................................................................................................... 38 2. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“ ............................................................. 38
2.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ..................................................................................... 38 2.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes .......................................... 38 2.3 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ..................................... 39
Page 3
Tabivere Põhikooli õppekava
3
2.4 Läbivad teemad ........................................................................................................ 40 2.5 Kooliastmete õpitulemused ...................................................................................... 41
2.5.1 I kooliastme õpitulemused ............................................................................... 41 2.5.2 II kooliastme õpitulemused .............................................................................. 43
2.5.3 III kooliastme õpitulemused ............................................................................. 43 2.6 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa ................................................................ 45
2.6.1 1. klass eesti keel .............................................................................................. 45 2.6.2 2. klass eesti keel .............................................................................................. 48 2.6.3 3. klass eesti keel .............................................................................................. 51
2.6.4 4. klass eesti keel .............................................................................................. 54 2.6.5 5. klass eesti keel .............................................................................................. 57
2.6.6 6. klass eesti keel .............................................................................................. 59 2.6.7 7. klass eesti keel .............................................................................................. 61 2.6.8 8. klass eesti keel .............................................................................................. 63 2.6.9 9. klass eesti keel .............................................................................................. 65 2.6.10 5. klass kirjandus .............................................................................................. 67
2.6.11 6. klass kirjandus .............................................................................................. 68 2.6.12 7. klass kirjandus .............................................................................................. 70 2.6.13 8. klass kirjandus .............................................................................................. 73 2.6.14 9. klass kirjandus .............................................................................................. 76
3. AINVEVALDKOND ”VÕÕRKEELED” ...................................................................... 79 3.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ..................................................................................... 79
3.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes .......................................... 80 3.3 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ..................................... 81
3.4 Läbivad teemad ........................................................................................................ 82 3.5 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine....................................................... 83 3.6 Hindamise alused ..................................................................................................... 84
3.7 Füüsiline õpikeskkond .............................................................................................. 84 3.8 A-võõrkeel ................................................................................................................ 84
3.8.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid .............................................................................. 84 3.8.2 Õppeaine kirjeldus ............................................................................................ 84
3.9 Kooliastmete õpitulemused ...................................................................................... 86
3.9.1 I kooliastme õpitulemused ............................................................................... 86 3.9.2 II kooliastme õpitulemused .............................................................................. 86
3.9.3 III kooliastme õpitulemused ............................................................................. 87 3.10 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa ................................................................ 87
3.10.1 3. klassi inglise keel ......................................................................................... 87 3.10.2 4. klassi inglise keel ......................................................................................... 88 3.10.3 5. klassi inglise keel ......................................................................................... 88 3.10.4 6. klassi inglise keel ......................................................................................... 89 3.10.5 7. klassi inglise keel ......................................................................................... 89
3.10.6 8. klassi inglise keel ......................................................................................... 90 3.10.7 9. klassi inglise keel ......................................................................................... 90
3.11 B-võõrkeel ................................................................................................................ 91 3.11.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid .............................................................................. 91
3.11.2 Õppeaine kirjeldus ............................................................................................ 91 3.11.3 Taotletavad pädevused II kooliastmes ............................................................. 92
3.11.4 Hindamine ........................................................................................................ 92 3.11.5 Õpitulemuste saavutamine ............................................................................... 93 3.11.6 II kooliastme õpitulemused .............................................................................. 93
Page 4
Tabivere Põhikooli õppekava
4
3.11.7 Taotletavad pädevused III kooliastmes ............................................................ 94 3.11.8 III kooliastme õpitulemused ............................................................................. 95 3.11.9 III kooliastme õpitulemuste saavutamine ......................................................... 95 3.11.10 Hindamine ........................................................................................................ 96
3.11.11 Läbivad teemad ................................................................................................ 97 3.11.12 Lõiming ............................................................................................................ 97
3.12 Õpitulemused ja sisu klasside kaupa ........................................................................ 98 3.12.1 6. klassi vene keel ............................................................................................. 98 3.12.2 7. klassi vene keel ............................................................................................. 98
3.12.3 8. klassi vene keel ........................................................................................... 100 3.12.4 9. klassi vene keel ........................................................................................... 101
4. AINEVALDKOND ”MATEMAATIKA” ................................................................... 103 4.1 Matemaatikapädevus .............................................................................................. 103 4.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht ......................................................................... 103 4.3 Ainevaldkonna kirjeldus ........................................................................................ 104 4.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes ........................................ 104
4.5 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 105 4.6 Läbivad teemad ...................................................................................................... 106 4.7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine. ........................................................ 107 4.8 Hindamise alused ................................................................................................... 108
4.9 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 108 4.10 Matemaatika ainekava ............................................................................................ 108
4.10.1 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes ............................... 108 4.10.2 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes ................................... 109
4.10.3 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes ............................. 110 4.10.4 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes .................................. 110 4.10.5 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes ............................ 112
4.10.6 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes................................. 112 4.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 114
4.11.1 1. klassi matemaatika ..................................................................................... 114 4.11.2 2. klassi matemaatika ..................................................................................... 116 4.11.3 3. klassi matemaatika ..................................................................................... 118
4.11.4 4. klassi matemaatika ..................................................................................... 121 4.11.5 5. klassi matemaatika ..................................................................................... 122
4.11.6 6. klassi matemaatika ..................................................................................... 127 4.11.7 7. klassi matemaatika ..................................................................................... 131
4.11.8 8. klassi matemaatika ..................................................................................... 137 4.11.9 9. klassi matemaatika ..................................................................................... 142
5. AINEVALDKOND ”LOODUSAINED” ..................................................................... 145 5.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 145 5.2 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 146
5.3 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas .......................................................... 146 5.4 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 148 5.5 Läbivad teemad ...................................................................................................... 148 5.6 Õppetevevuse kavandamine ning korraldamine..................................................... 149
5.7 Hindamine .............................................................................................................. 150 5.8 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 151
5.9 Loodusõpetus ......................................................................................................... 151 5.9.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 151 5.9.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 152
Page 5
Tabivere Põhikooli õppekava
5
5.10 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 153 5.10.1 I kooliastme õpitulemused loodusõpetuses ................................................... 153 5.10.2 II kooliastme õpitulemused loodusõpetuses ................................................... 155 5.10.3 III kooliastme õpitulemused loodusõpetuses ................................................. 156
5.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 157 5.11.1 1. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 157 5.11.2 2. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 160 5.11.3 3. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 165 5.11.4 4. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 169
5.11.5 5. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 171 5.11.6 6. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 173
5.11.7 7. klassi loodusõpetus ..................................................................................... 176 5.12 Bioloogia ................................................................................................................ 179
5.12.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 179 5.12.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 180
5.13 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 180
5.13.1 III kooliastme õpitulemused bioloogias ......................................................... 180 5.14 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 181
5.14.1 7. klassi bioloogia ........................................................................................... 181 5.14.2 8. klassi bioloogia ........................................................................................... 182
5.14.3 9. klassi bioloogia ........................................................................................... 183 5.15 Geograafia .............................................................................................................. 186
5.15.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 186 5.15.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 186
5.16 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 187 5.16.1 III kooliastme õpitulemulemused geograafias ............................................... 187
5.17 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 188
5.17.1 7. klassi geograafia ......................................................................................... 188 5.17.2 8. klassi geograafia ......................................................................................... 191
5.17.3 9. klassi geograafia ......................................................................................... 196 5.18 Füüsika ................................................................................................................... 198
5.18.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 198
5.18.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 199 5.19 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 200
5.19.1 III kooliastme õpitulemused ........................................................................... 200 5.19.2 8. klassi füüsika .............................................................................................. 200
5.19.3 8. klassi füüsika seotud robootikaga .............................................................. 202 5.19.4 9. klassi füüsika .............................................................................................. 203
5.20 Keemia ................................................................................................................... 206 5.20.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 206 5.20.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 207
5.21 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 208 5.21.1 III kooliastme õpitulemused keemias ............................................................ 208 5.21.2 8. klassi keemia .............................................................................................. 208 5.21.3 9. klassi keemia .............................................................................................. 210
6. Ainevaldkond ”Sotsiaalained” ...................................................................................... 212 6.1 Sotsiaalvaldkondlik pädevus .................................................................................. 212
6.2 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 212 6.3 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas .......................................................... 213 6.4 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 215
Page 6
Tabivere Põhikooli õppekava
6
6.5 Läbivad teemad ...................................................................................................... 215 6.6 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine..................................................... 217 6.7 Hindamise alused ................................................................................................... 217 6.8 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 219
6.9 Inimeseõpetus ......................................................................................................... 220 6.9.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 220 6.9.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 220 6.9.3 Hindamine ...................................................................................................... 221
6.10 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 222
6.10.1 I kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses .................................................. 222 6.10.2 II kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses ................................................. 222
6.10.3 III kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses ................................................ 223 6.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 223
6.11.1 2. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 223 6.11.2 3. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 226 6.11.3 5. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 228
6.11.4 6. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 230 6.11.5 7. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 232 6.11.6 8. klassi inimeseõpetus ................................................................................... 234 6.11.7 Ajalugu ........................................................................................................... 236
6.12 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 236 6.13 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 236
6.14 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 237 6.14.1 II kooliastme õpitulemused ajaloos ................................................................ 237
6.14.2 III kooliastme õpitulemused ajaloos .............................................................. 238 6.15 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 238
6.15.1 5. klassi ajalugu .............................................................................................. 238
6.15.2 6. klassi ajalugu .............................................................................................. 239 6.15.3 7. klassi ajalugu .............................................................................................. 240
6.15.4 8. klassi ajalugu .............................................................................................. 241 6.15.5 9. klassi ajalugu .............................................................................................. 242 6.15.6 Ühiskonnaõpetus ............................................................................................ 244
6.16 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 244 6.17 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 244
6.18 II kooliastme õpitulemused .................................................................................... 245 6.19 III kooliastme õpitulemused ................................................................................... 246
6.20 6. klassi ühiskonnaõpetus ....................................................................................... 247 6.21 9. klassi ühiskonnaõpetus ....................................................................................... 248
7. Ainevaldkond ”Kunstiained” ........................................................................................ 252 7.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 252 7.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas .......................................................... 252
7.3 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 253 7.4 Läbivad teemad ...................................................................................................... 254 7.5 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine..................................................... 255 7.6 Hindamise alused ................................................................................................... 256
7.7 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 257 7.7.1 Muusika .......................................................................................................... 258
7.8 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 258 7.9 Üldpädevuste kujundamine muusikas .................................................................... 259 7.10 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 260
Page 7
Tabivere Põhikooli õppekava
7
7.11 Läbivad teemad ...................................................................................................... 261 7.12 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 263 7.13 Õppetegevused ....................................................................................................... 264 7.14 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 265
7.14.1 I kooliastme õpitulemused ............................................................................. 265 7.14.2 II kooliastme õpitulemused ............................................................................ 266 7.14.3 III kooliastme õpitulemused ........................................................................... 266
7.15 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 267 7.15.1 I kooliaste ....................................................................................................... 267
7.15.2 1. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 268 7.15.3 2. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 269
7.15.4 3. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 269 7.15.5 II kooliaste ...................................................................................................... 270 7.15.6 4. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 271 7.15.7 5. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 271 7.15.8 6. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 272
7.15.9 III kooliaste .................................................................................................... 272 7.15.10 7. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 273
8. klassi lõpetaja: ............................................................................................................... 273 8.1.1 6.15.11. 8. klassi muusikaõpetus ................................................................... 274
6.15.12 9. klassi muusikaõpetus .................................................................................. 274 8.1.2 Kunst .............................................................................................................. 275
8.2 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 275 8.3 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 276
8.4 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 276 8.4.1 I kooliastme õpitulemused ja õppesisu ........................................................... 276 8.4.2 II kooliastme õpitulemused ja õppesisu ......................................................... 277
8.4.3 III kooliastme õpitulemused ja õppesisu ........................................................ 279 8.5 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 280
8.5.1 1. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 280 8.5.2 2. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 282 8.5.3 3. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 283
8.5.4 4. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 285 8.5.5 5. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 286
8.5.6 6. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 288 8.5.7 7. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 289
8.5.8 8. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 291 8.5.9 9. klassi kunstiõpetus ...................................................................................... 292
9. Ainevaldkond ”Tehnoloogia” ....................................................................................... 293 9.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 293 9.2 Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht .................................................. 294
9.3 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 295 9.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas .......................................................... 296 9.5 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega ................................... 297 9.6 Läbivad teemad ...................................................................................................... 298
9.7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ......................................................... 299 9.8 Hindamise alused ................................................................................................... 300
9.9 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 301 10. Tööõpetus ...................................................................................................................... 302
10.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 302
Page 8
Tabivere Põhikooli õppekava
8
10.2 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 302 10.3 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 303
10.3.1 I kooliastme õpitulemused ............................................................................. 303 10.4 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 304
10.4.1 1. klassi tööõpetus .......................................................................................... 304 10.4.2 2. klassi tööõpetus .......................................................................................... 305 10.4.3 3. klassi tööõpetus .......................................................................................... 307
11. Käsitöö ja kodundus ...................................................................................................... 309 11.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 309
11.2 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 309 11.2.1 II kooliastme õpitulemused ............................................................................ 309
11.2.2 III kooliastme õpitulemused ........................................................................... 313 11.3 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 317
11.3.1 4. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 317 11.3.2 5. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 319 11.3.3 6. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 321
11.3.4 7. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 324 11.3.5 8. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 327 11.3.6 9. klassi käsitöö ja kodundus .......................................................................... 330 11.3.7 Kodundus rühmade vahetusena ...................................................................... 333
12. Ainevaldkond ”Kehaline kasvatus” .............................................................................. 347 12.1 Kehakultuuripädevus .............................................................................................. 347
12.2 Ainevaldkonna kirjeldus ........................................................................................ 347 12.3 Üldpädevuste kujundamise võimalusi .................................................................... 348
12.4 Lõiming teiste ainevaldkondadega ......................................................................... 348 12.5 Läbivate teemade rakendamine .............................................................................. 349 12.6 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine..................................................... 350
12.7 Hindamise alused ................................................................................................... 350 12.9 Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 351
12.10 Kooliastmete õpitulemused ................................................................................ 352 12.10.1 I kooliastme õpitulemused ............................................................................. 352 12.10.2 Õpitulemused klassiti ..................................................................................... 355
12.10.3 II kooliastme õpitulemused ............................................................................ 358 12.10.4 Õpitulemused klassiti ..................................................................................... 363
12.10.5 III kooliastme õpitulemused ........................................................................... 367 8.26.6 Õpitulemused klassiti ..................................................................................... 371
13. Valikaine ”Informaatika” .............................................................................................. 375 13.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................................................... 375 13.2 Õppeaine kirjeldus .................................................................................................. 375 13.3 Hindamine .............................................................................................................. 377 13.4 Kooliastmete õpitulemused .................................................................................... 377
13.4.1 I kooliastme õpitulemused, 3. klass .............................................................. 377 13.4.2 II kooliastme õpitulemused ............................................................................ 378 13.4.3 III kooliastme õpitulemused ........................................................................... 378
13.5 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa .............................................................. 379
13.5.1 3. ja 4. klassi informaatika ............................................................................. 379 13.5.2 5. klassi informaatika ..................................................................................... 380
13.5.3 6. klassi informaatika ..................................................................................... 380 13.5.4 7. klassi informaatika ..................................................................................... 381 13.5.5 8. klassi informaatika ..................................................................................... 381
Page 9
Tabivere Põhikooli õppekava
9
1) Valikaine ”Pärandilugu” ............................................................................................ 382 17.1 Üldalused ........................................................................................................ 382 17.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht ................................................................. 382 17.3 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming .................................... 382
17.4 Üldpädevuste kujundamise võimalusi ............................................................ 382 17.5 Pärandiloo lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ............................. 383 17.6 Läbivate teemade rakendamise võimalusi ...................................................... 384 17.7 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine............................................. 385 17.8 Hindamise alused ........................................................................................... 386
17.9 Õpitulemused ja õppesisu ............................................................................... 386 18 Valikaine ”Peotants” .................................................................................................. 387
18.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid ............................................................................ 387 18.2 Õppeaine kirjeldus .......................................................................................... 387 18.3 Õppetegevused ............................................................................................... 388 18.4 Üldpädevuste kujundamine ............................................................................ 389 18.5 Lõiming .......................................................................................................... 389
18.6 Hindamine ...................................................................................................... 390 18.7 Füüsiline õppekeskkond ................................................................................. 390 18.8 Õpitulemused klassiti ..................................................................................... 390 18.8.1 1. klass ............................................................................................................ 390
18.8.2 2. klass ............................................................................................................ 392 18.8.3 3. klass ............................................................................................................ 393
18.8.4 4. klass ............................................................................................................ 395 19 Valikaine ”Karjääriõpetus” ....................................................................................... 397
19.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................... 397 19.2 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa ...................................................... 399 19.2.1 9. klassi karjääriõpetus ................................................................................... 399
Page 10
Tabivere Põhikooli õppekava
10
ÜLDOSA
1.1 KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUS-EESMÄRGID
1.1.1 Tabivere Põhikooli põhiväärtused
Ühtekuuluvustunne – see tähendab koostööd kõigi huvipooltega, tugevat meie-kooli tunnet
ning üksteise tunnete, arvamuste ja heaoluga arvestamist.
Loovus ja tarkus – see tähendab valmisolekut uuteks väljakutseteks, mitmekesiste
lahenduste leidmist ning tarkuse arendamist läbi loovuse.
Areng – see tähendab õppimist igal tasandil, jätkusuutlikku ja kvaliteetset haridust.
Traditsioonid – see tähendab kodukoha loodus- ja kultuuripärandi austamist ning arendamist
1.1.2 Põhihariduse alusväärtused
(1)Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja
emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
(2)Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja
ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
(3)Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”,
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu
alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse
üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine
enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja
kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus,
õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).
(4)Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa
ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva
põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti
ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele
arengule.
1.1.3 Põhikooli sihiseade
(1)Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele
loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada
erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
(2)Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik,
kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
Page 11
Tabivere Põhikooli õppekava
11
(3)Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav
õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise
mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning
sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(4)Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks
olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust oma tegude tagajärgede eest. Põhikoolis
luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna
liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
(5)Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab
valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli
lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja
riigis.
(6)Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub
kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu
elukeskkonna ühistoime tulemusena.
(7)Tabivere Põhikool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast
pööratakse kooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele ja kohalikule
loodus- ja kultuuripärandile.
1.1.4 Pädevused
(1)Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal
või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.
(2)Eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi.
(3)Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised
inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning
tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad
omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.
(4)Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi
üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust
teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste
kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut
ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi,
väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;
teadvustada oma väärtushinnanguid;
Kultuuri- ja väärtuspädevust kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste
tegevuste kaudu:
1) rahvusvahelised projektid;
2) multikultuursuse väärtustamine (nt rahvusvahelised õpilasvahetused, külalised, kultuuri
ja teemapäevad);
Page 12
Tabivere Põhikooli õppekava
12
3)pidulike sündmuste ja aktuste korraldamine riiklike ja kooliga seotud tähtpäevade
tähistamiseks (nt emakeele päev);
4) õpilaste tunnustamine kooli kodulehel, kohalikus ajalehes, tunnustamine “aasta tegija”
tiitlig;
5) kooli „Väärtuskasvatuse kava“ järgmine;
6) tunniväliste ühisürituste, õppekäikude ja ettevõtmiste korraldamine, kaasates
lapsevanemaid ja külalisesinejaid;
7) koolikontsertide ja näituste korraldamine;
8) õpilastel on võimalus osaleda erinevates koorides (mudilaskoor,lastekoor ja
noortekoor)ja rahvatantsurühmades, esineda kontsertidel, laulu- ja tantsupeol;
9) kooliruumide teemakohane kaunistamine erinevate tähtpäevade puhul;
10) teatrikülastuste korraldamine.
(2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse,
teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku
arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade
reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd
teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende
väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
Sotsiaalset- ja kodanikupädevust kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste
tegevuste kaudu:
1) aktiivne ja vastutustundlik osalemine koolielus;
2) vastutustunde kujundamine kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise teel;
3) kodukorrast kinnipidamine kogu koolipere poolt;
4) õpilased oskavad ja tahavad osaleda ajurünnakutes, aruteludes, oma klassi ja kooli
puudutavate otsuste ettevalmistamises;
5) õppeprotsessi avalik kavandamine st õpilased teavad õppeperioodi alguses, mida
eesoleval perioodil õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub
hindamine ja millised on hindamiskriteeriumid;
6) õppeprotsessis pööratakse tähelepanu koostööoskuse arendamisele;
7) aktiivne osalemine õpilasüritustel ja -võistlustel, nende korraldamine õpilaste endi
poolt;
8)õpilasesinduse valimine ja selle tegevuses osalemine;
9) tagasisideküsitluste läbiviimine;
10)ühistegevuste korraldamine koostöös teiste haridusasutustega Tartumaal ja Tartu
vallas;
11) õppeaasta ava- ja lõpuaktuse ning Vabariigi aastapäeva aktuste korraldamine;
12) rahvakalendri tähtpäevade väärtustamine ja tähistamine;
13) emakeelepäeva tähistamine;
14)teatrikülastuste korraldamine;
15)evakuatsiooniõppuste läbiviimine;
16) KEAT loengud;
17) KIVA programmis osalemine 1.-6. klass;
18) erinevate õppekäikude korraldamine;
19) Tagasi kooli raames ja õpetajate päeval pakutakse võimalust anda tunde kooli
vilistlastel, lastevanematel ja teistel asjast huvitatutel;
20) Lahtiste uste nädal – lapsevanemad saavad külastada tunde.
Page 13
Tabivere Põhikooli õppekava
13
(3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja
järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
Enesemääratluspädevust kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste tegevuste
kaudu:
1) rahuloluküsitluste, eneseanalüüside ja arenguvestluste läbiviimine;
2) tugispetsialistide kaasamine õppeprotsessi;
3) puu- ja juurviljaprogrammis osalemine;
4) spordi- ja liikumispäevade korraldamine;
5) klassijuhatajad ja tugispetsialistid nõustavad õpilasi ja nende vanemaid.
(4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning
hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat
teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades
ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma
teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise
vajadusi;
Õpipädevust kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste tegevuste kaudu:
1) erinevate õpikeskkondade kasutamine;
2) õpilase teadlikkuse suurendamine oma õpistiilist;
3) õpioskuste arengu teadlik toetamine ja suunamine teemakuude kaudu;
4) koolisiseste õpilasvõistluste korraldamine;
5) võimalus osaleda erinevates huviringides;
6) rahvusvaheliste projektide käivitamine ja elluviimine;
7) E-kooli, Õpiveebi teiste e-keskkondade kasutamine;
8) Tagasi kooli raames ja õpetajate päeval külalisesinejate tundide läbiviimine;
9) arenguvestluste läbiviimine.
(5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii
emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning
suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste,
kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada
õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
Suhtluspädevust kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste tegevuste kaudu:
1)omaloomingukonkursside korraldamine ja neis osalemine;
2) etluskonkurssidel osalemine;
3) õpilaste esinemine kooli üritustel ja aktustel ning väljaspool kooli;
4) korrektse keelekasutuse järgimine ainetundides ja tunnivälises tegevuses,
omaloomingutöödes, stendidel, kooli kodulehel ja dokumentatsioonis;
5) teabetekstis sisalduva info leidmine ja tõlgendamine;
6) emakeelepäeva tähistamine;
7) konstruktiivse kirjaliku ja suulise tagasiside oskuse kujundamine;
8) võimalus osaleda erinevates huviringides;
9) rahvusvaheliste projektide käivitamine ja neis osalemine;
10) õpilasvõistluste korraldamine ja neis osalemine;
11) etteasted kooli jõulupidudel;
Page 14
Tabivere Põhikooli õppekava
14
12) aktiivsete vahetundide korraldamine; ’
13) heategevuslaadal osalemine müüja ja/või ostjana;
14) osa võtmine jõulueelsest heategevusüritusest.
(6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus
kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning
teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja
piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus kujundatakse lisaks õppetööle
järgmiste ülekooliliste tegevuste kaudu:
1)osalemine programmeerimise ringides;
2) õpilasvõistlustel osalemine (pranglimine, känguru jne);
3) õppekäikude korraldamine erinevatesse looduskeskustesse (RMK) ja muuseumidesse;
4) õppetundide läbiviimine väljaspool klassiruumi ja õppe seostamine praktilise eluga;
5) võimalus osaleda Tartu Ülikooli teaduskoolides;
6) kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste ja põhjuste
nägemisele ja esiletoomisele;
7) keskkonnateemalised kampaaniad ja üritused (nt koristuspäev, taarakogumine, paberi
korjamine).
(7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud
teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis
peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada
plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata
algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja
paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
Ettevõtlikkuspädevus kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste tegevuste
kaudu:
1) heategevuslaatade jms projektide korraldamine;
2) õpilasesinduse ürituste korraldamine;
3) õpilased teevad õpilasesinduse kaudu ettepanekuid koolitöö korraldamiseks;
4) arenguvestluste läbiviimine;
5)erinevate õpilasürituste korraldamine, kus organiseerijaks on õpilased ise;
6) klassiõhtute ja -hommikute korraldamine;
7) aktiivsete vahetundide läbiviimine;
8) koolisiseste õpilasvõistluste korraldamine;
9) karjääriõppeprogrammi läbiviimine klassijuhatajatundide raames;
10) kohalike ettevõtete külastamine.
(8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades
suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja
usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide
loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja
võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna
ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida
digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Page 15
Tabivere Põhikooli õppekava
15
Digipädevus kujundatakse lisaks õppetööle järgmiste ülekooliliste tegevuste kaudu:
1) E-kooli, e-posti kasutamine;
2) turvalise interneti päeva tähistamine;
3)erinevate rakenduste kasutamine õppetöös;
4) arvutiõpetus integreeritud aineõpetusega
5) digitaalsete vahendite kasutamine ürituste läbiviimisel
6) igal õpilasel on personaalne kasutajakonto kooli arvutivõrgus;
7) koolis on vabalt kasutatav Wifi võrk;
8) õpilasküsitluste läbiviimine;
9) õpilased osalevad erinevates rahvusvahelistes projektides.
(5)Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna.
Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse
kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse
kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline
tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.
(6)Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste
üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.
1.1.5 Õppimise ja kasvatuse käsitus
(1)Õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste
rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste,
väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.
(2)Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses
toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase
käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel
toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on
ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne
osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja
koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja
juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue
teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades,
probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti
argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks
vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
(3)Õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist
viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille
kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
(4)Õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva
maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust
usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on
pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele
jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja
kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.
Page 16
Tabivere Põhikooli õppekava
16
(5)Õpet kavandades ja ellu viies:
1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist
ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega
puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse
erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes
(õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid
(sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid,
aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad
õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe
individuaalsust.
(6)Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab
õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.
(7)Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel,
õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste,
õppeülesannete ning -viiside abil.
1.1.6 Õppekeskkond
(1)Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna
kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist
iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust
ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.
(2)Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.
Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.
(3)Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
1) osaleb kogu koolipere;
2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad
ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning
teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende
eneseväärikust ning isikupära;
4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste
sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist, milleks on koolis ka rakendatud
KIVA programm;
7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas konstruktiivsele kriitikale;
8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamisprotsessis ning
tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
Page 17
Tabivere Põhikooli õppekava
17
9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja
eluraskuste puhul;
10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja
heatahtlikkusel;
11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida
iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja
positiivsete uuenduste toetamine;
12) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse
kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
(4)Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast
otstarbekas;
2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning
õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele;
4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas
nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -
vahendeid;
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii
koolitundides kui ka tunniväliselt.
(5)Õppetegevus toimub ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses,
muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning
virtuaalses õppekeskkonnas.
1.1.7 I kooliastmes taotletavad pädevused
(1)Esimese kooliastme lõpus õpilane:
1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et
kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda
tunnustada;
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning
koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste
kohustuste ning puhkamise vahel;
3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites
mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid,
tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult
esitada;
6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja
lihtsamaid fraase;
7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid
erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
8) käitub loodust hoidvalt;
Page 18
Tabivere Põhikooli õppekava
18
9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
10) oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat
plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
11) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi
seadmeid;
12) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab
nendega seostuvaid käitumisreegleid;
13) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast
eneseväljendusest ja tegevusest;
14) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
15) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
16) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.
1.1.8 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
(1)Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga,
turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks
õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse
õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.
Esimeses kooliastmes keskendutakse:
1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud
töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja
väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
(2)Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
(3)Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt
õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe
kombineeritud varianti.
1.1.9 II kooliastmes taotletavad pädevused
(1) Teise kooliastme lõpus õpilane:
(1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena
ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
(2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada
eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande
iseärasustest;
(3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub
inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning
mõistab kompromisside vajalikkust;
Page 19
Tabivere Põhikooli õppekava
19
(4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke
tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust
korrigeerida;
(5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku
külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
(6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel
keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning
mõista suulist kõnet;
(7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad
otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
(8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise
abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
(9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida
loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
(10)oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada
tekste;
(11)oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet,
seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
(12)tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
(13)väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
(14)väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja
sõltuvusainete ohtlikkusest;
(15)on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
1.1.10 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
(1)Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate
õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga
hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.
Teises kooliastmes keskendutakse:
(1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning
võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
(2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
(3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
(4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
(2)Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka
jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad
toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja
tegutsemisega uutes rollides.
1.1.11 III kooliastmes taotletavad pädevused
(1)Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks,
kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
Page 20
Tabivere Põhikooli õppekava
20
2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri
säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest,
suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse
korral asjakohast nõu;
4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb
nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude
eest;
5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja
asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib
õigekirjareegleid;
6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades
suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis
nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning
esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning
elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke
seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult
riskita kasutada;
11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi
demokraatlikust arengust;
12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.
1.1.12 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
(1)Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda
vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning
suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.
Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende
rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse
arendamisele;
4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete)
planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
1.2 Õppekorraldus
1.2.1 Õppekorralduse alused
(1)Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund.
Page 21
Tabivere Põhikooli õppekava
21
(2)Ainealaste teadmiste-oskuste kinnistamiseks, läbivate teemade käsitlemiseks ja
üldpädevuste kujundamiseks kasutatakse lisaks järgmisi õppevorme:
1) individuaalõpe;
2) konsultatsioonid;
3) õppeekskursioonid ja õppekäigud;
4) aktused;
5) spordipäevad;
6) loengud;
7) projektiõpe;
8) e-õpe.
(3) Kooli õppetöö toimub päevases õppevormis. Enamus õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta
vältel, osade õppeainete õpetamine võib toimuda ka teatud ajal õppeaastas.
(4) Kooli õppeaasta arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, trimester, õppeaasta.
Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundides on määratud
tunnijaotusplaanis, mis lähtub riiklikust õppekavast ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.
Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku
vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel tööpäeval enne
seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva
arvatakse õppepäevade hulka.
(5) Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning õppekäikudeks vajalik aeg fikseeritakse õpetaja
töökavas.
(6) Teatud õppetundideks jagunevad klassi õpilased rühmadesse:
1) poisid ja tüdrukud kehalise kasvatuse tundideks alates 4. klassist;
2) tehnoloogiaõpetuse ja käsitöö tundideks alates 4. klassist;
3) õpperühmad võivad koosneda erinevate klasside õpilastest.
(7) Vajadusel võib moodustada liitklasse, väikeklasse, õpiraskustega õpilaste klasse.
Õpiraskustega õpilaste klassis võib vähendada või asendada õpitulemusi võrreldes
Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemustega. Väikeklassis või ühele
õpilasele keskendatud õppe puhul võib muuta tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või
asendatud õpitulemused võrreldes Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate
õpitulemustega ning vähendada õppekoormust, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.
1.2.2 Kohustuslikud ja valikõppeained
(1)Kohustuslikud ja valikained kajastuvad tunnijaotusplaanis, mille koostamisel on lähtutud
riiklikust õppekavast.
(2)Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:
1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus;
2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel;
3) matemaatika: matemaatika;
4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;
5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;
6) kunstiained: muusika, kunst;
Page 22
Tabivere Põhikooli õppekava
22
7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;
8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.
(3)A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt alates 3. klassist.
(4)B-võõrkeelena õpitakse vene keelt alates 6. klassist.
1.2.3 Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine
(1)Liikluskasvatus on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kohustuslik osa, mille käigus lapsed
omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks.
(2)Põhikooli esimeses astmes (1.–3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi
ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse kodu-
ümbruse liikluskeskkonnast.
(3)Põhikooli teises (4.–6. klass) ja kolmandas astmes (7.–9. klass) on liikluskasvatuse sisuks
erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja
maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.
(4)Liikluskasvatuse eesmärgiks on laste ettevalmistamine ohutuks ja kaasliiklejaid
arvestavaks liiklemiseks. Õpilasel peaksid välja kujunema ohutu liiklemise harjumused. Lapse
teadmised ja oskused peaksid toetama lapse enda ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust
erinevates liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
(5)Liikluskasvatus toimub aineõpetaja töökavas määratletud teemade kaudu, mida käsitletakse
integreerituna ainetundides.
(6)Liikluskasvatus lähtub järgmistest põhimõtetest:
1) 1.–3. klass õpib liiklusõpetust Maanteeametis välja töötatud materjalide abil;
2) 4. klass ja 3. klassist õpilased, kes on eksamipäeva seisuga 10-aastased, saavad
võimaluse osaleda jalgratturi koolituse (jalgrattaluba peab olema 10–15aastastel);
3) soovijatel on võimalus sooritada eksam jalgratturi juhiloa saamiseks. Juhiloa
saamiseks vajalikku õpet ja eksami korraldust koordineerib huvijuht koostöös autokooli
õpetajaga.
Page 23
Tabivere Põhikooli õppekava
23
1.2.4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati
Aine 1. 2. 3. I ka 4. 5. 6. II ka 7. 8. 9. III ka
Eesti keel 6 7 6* 19 5 3 3 11 2 2 2 6
Kirjandus 3 2 5 2 2 2 6
A-võõrkeel 4 4 4 4 3 11 3 3 3 9
B-võõrkeel 3 3 3 3 3 9
Matemaatika 4 4 4 12 5 5 5 15 5 4 5 14
Loodusõpetus 1 1 1 3 2* 2 3 7 2 2
Geograafia 1 2 2 5
Bioloogia 1 2 2 5
Keemia 2 2 4
Füüsika 2* 2 4
Ajalugu 1 2 3 2 2 2 6
Inimeseõpetus 1 1 2 2* 1 3 1 1 2
Ühiskonnaõpetus 2* 2 1 1
Muusika 2 2 2 6 2 1 1 4 1 1 1 3
Kunst 1 1 2 4 1 1 1 3 1 1 1 3
Tööõpetus 2 2 1 5
Käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpetus 2 2 2 6 2 2 1 5
Kehaline kasvatus 3 3 3 9 3 3 2 8 2 2 2 6
Pärandilugu 1* 1
Karjääriõpetus 1* 1
Uurimistöö alused 1*
Peotants 1 1 1 3 1 1
KOKKU 20 22 25 25 27 30 29 32 32
Maksimaalne nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32
Tärniga märgitud ained on vastavas klassis lõimitud informaatikaga, sellest ka suurem tundide arv võrreldes riikliku õppekavaga. 9. klassis on vähendatud ühiskonnaõpetuse tundide arvu, selle tõttu on suurendatud matemaatika tundide arvu, et paremini saavutada matemaatika ainekavas ettenähtud õpitulemusi.
1.2.5 Valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted
(1)Kool võimaldab õpilastele õppe järgmistes kooli poolt kehtestatud valikainetes: peotants
1.–4. klass, informaatika lõimitud ainetundidega 3.–8. klass üks tund nädalas (3. klass eesti
keel, 4. klass loodusõpetus, 5. klass inimeseõpetus, 6. klass ühiskonnaõpetus, 7. klass
pärandilugu, 8. klass füüsika), 8. klassis uurmistöö alused, karjääriõpetus 9. klassis kaks
tundi nädalas esimesel poolaastal.
Page 24
Tabivere Põhikooli õppekava
24
(2)B-võõrkeeleks alates 1.09.2013 vene keel.
(3) 3. klassi kevadel valib õpilane koos perega käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogia
ainerühma, esitades kirjalikult täidetuna vastava küsitluslehe.
1.2.6 Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
(2)Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu
vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on
aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua
ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi
erinevates olukordades rakendada.
(3)Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna
kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad
teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja
ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest
ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad
läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või
rühmatööna;
5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete,
teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja
huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes
projektides.
(4)Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks,
kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja
töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema
mõistlikke kutsevalikuid;
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt
aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb
keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja
inimarengu küsimustele;
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end
ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja
arengusuundadele;
4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks,
kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride
muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga
määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist
mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
Page 25
Tabivere Põhikooli õppekava
25
5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub
ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida
selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja
nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb
toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt
ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi,
käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks,
kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja
väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma
võimaluste piires.
1.2.7 Lõimingu põhimõtted
(1)Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab
õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate
ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate
teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu
saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd
viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning
määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
(2)Lõimingu saavutamine on täpsemalt kavandatud iga aineõpetaja töökavas (lõiming ainete
vahel, lõiming läbivate teemade või üldpädevustega).
(3)Lõimingu saavutamine toimub iga trimestri lõpus toimuvate projektinädalate kaudu.
Projektinädala teemad täpsustatakse iga õppeaasta algusel kooli üldtööplaanis.
1.3 Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused
(1)Kool kavandab ja viib läbi järgmisi projekte:
1) õppe-eesmärgilised projektid – ainekesksed ja ainetevahelised projektid, õppekäigud,
muuseumikülastused jms.
2) klassidevahelised projektid – õppeaasta algul kavandatud mitme klassi ühisüritused
(nt lektorid klassijuhatajatundides, nõustamiskeskuste külastamine, ühised ekskursioonid,
õppe-eesmärgilised väljasõidud ja teatrikülastused);
3) ülekoolilised projektid – traditsioonilised ülekoolilised üritused, mida viiakse läbi
projektidena (ainenädalad jne);
4) ülekoolilised ja koolidevahelised projekte kavandatakse iga õppeaasta algul kooli
üldtööplaani koostamisel. Õppe-eesmärgilised projektid planeeritakse aineõpetajate
töökavades arvestades järgmist tabelit:
Igal klassil on igal õppeaastal vähemalt 2 õppekäiku, ühel õppekäigul soovitavalt kaks
objekti. Õppekavaga seotud õppekäigud toimuvad trimestrite lõpunädalatel.
I kooliaste II kooliaste III kooliaste
Palamuse muuseum, Jääaja Keskus, Eesti Rahva Muuseum - 7. kl.
Page 26
Tabivere Põhikooli õppekava
26
Elistvere loomapark,
Eesti Põllumajandus-
muuseum,
Loodusmuuseum,
Mänguasjamuuseum,
AHHAA ja Aura
veekeskus,
Lottemaa,
kohalikud ettevõtted,
asutused.
Eesti Põllumajandusmuuseum,
Loodusmuuseum,
Mänguasjamuuseum- film (6.
klass),
Tähetorn- 4. klass,
Spordimuuseum ja
Muinasmuuseum (6. kl),
AHHAA ja Aura,
Tartus ja maakonnas asuvad
ettevõtted ja asutused.
pärandilugu;
Laulupeo muuseum,
Tervishoiumuuseum,
Jääaja Keskus,
Botaanikaaed ja Tartu
Loodusmaja - 8. kl,
AHHAA,
Tartus ja maakonnas asuvad
ettevõtted ja asutused.
Kontserdid/ Teatrid/ Võistlused/ Näitused
I kooliaste II kooliaste III kooliaste
1 kord aastas kino või
teatrikülastus – selle põhjal
loob õpilane pildi, jutu või
luuletuse.
1 kord aastas
noorsooteemalise kino või
teatrietenduse külastus;
1 kord kooliastmes
kontserdi külastus;
1 kord kooliastmes
kunstinäitus, mille põhjal
koostab essee;
1 kord kooliastmes osaleb
terviseüritusel.
7.–8. klassi õpilane 1 kord
aastas noorsoo või
muusikalavastuse külastamine,
1 kord kooliastme jooksul ühe
spordivõistluse külastus;
9. klassi õpilane külastab
etendust või kino, mis kajastab
ühiskonna- ja noortetemaatikat.
Arvustused = retsensioonid
I kooliaste II kooliaste III kooliaste
Kirja- ja kunstitööd
kino ja teatrietenduste
kohta
Kunstinäituse külastamise põhjal
essee.
Kino- või teatrietenduse kohta
retsensioon, 5.–6. klassis
sisukokkuvõte, ka inglise keeles.
Kino- või teatrietenduse kohta
retsensioon või sisukokkuvõte,
ka inglise keeles.
Referaadid
I kooliaste II kooliaste III kooliaste
Loodusõpetus
Inimeseõpetus
Loodusõpetus
Inimeseõpetus
Ajalugu
Muusikaõpetus
Inimeseõpetus
Loodusained
Matemaatika
Kunstiõpetus
Esseed
Page 27
Tabivere Põhikooli õppekava
27
I kooliaste II kooliaste III kooliaste
Eesti keel Eesti keel ja kirjandus
Ühiskonnaõpetus
Eesti keel ja kirjandus
Ajalugu
Ühiskonnaõpetus
Võõrkeeled
Muusikaõpetus
Õppeainete integreerimine informaatikaga
1. klass Ipadid eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses
2. klass Eesti keel
3. klass Eesti keel
4. klass Loodusõpetus
5. klass Eesti keel/ inimeseõpetus
6. klass Ühiskonnaõpetus/ eesti keel
7. klass Pärandilugu
8. klass Füüsika
9. klass Karjääriõpetus
1.4 III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord
1) Õppeaineid lõimiv või läbivatest teemadest lähtuv loovtöö (uurimus, projekt, kunsti- või
muusikateos vms) koostatakse 8. klassis.
2) Tabivere Põhikoolis on loovtöö eesmärgiks:
1) arendada õpilastes loovust ning oskust rakendada oma oskuseid ja teadmisi erinevate
praktiliste väljundite kaudu;
2) muuta kooli ja koolielu omanäoliseks.
3) Loovtööks võib olla uurimistöö, projekt, kunstitöö, heliteos, õppevahend või muu taoline
töö.
1) Uurimistöö on protsess, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.
Uurimistöö kirjalik aruanne koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus,
töö põhiosa (materjal ja metoodika, tulemused, arutelu ja järeldused), kokkuvõte,
kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel).
2) Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt
annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve
koostamisest jne. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti
Page 28
Tabivere Põhikooli õppekava
28
teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist
jm.
3) Loovtöö muusikateose või kunstitööna on omaloominguline, kätkeb endas uudseid
ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.
4) Kunsti-, muusika- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku aruande, mis
koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö käigu kirjeldus,
kokkuvõte, kasutatud kirjandus. Kirjalik aruanne vormistatakse arvutil vastavalt kirjalike
tööde vormistamise juhendile.
4) Tabivere Põhikoolis on loovtöö 8. klassi õppekava osa. Õpilased võivad teha loovtööd
individuaalselt või kuni neljaliikmelises rühmas. Rühma korral peab olema eristatav iga
õpilase panus.
5) Igal õppeaastal kinnitab direktor:
1) loovtööde üldise korralduse koordineerija;
2) loovtööde juhendajad, kes on üldjuhul oma kooli õpetajad, kaasjuhendaja võib olla
väljastpoolt kooli;
3) hindamiskomisjonid.
6) Loovtöö juhendaja:
1) aitab õpilast tegevusplaani koostamisel;
2) täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
3) annab suuniseid info leidmisel;
4) jälgib ajakava täitmist;
5) nõustab õpilast loovtöö tegemise käigus;
6) jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistuslikele nõuetele;
7) nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks.
7) Loovtöö ajakava arutatakse läbi õppenõukogus ja kinnitatakse augustis järgmiseks
õppeaastaks.
8) Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena, mille näitlikustamiseks kasutatakse stendi
(postrit), esitlust (Powerpoint) või audiovisuaalseid vahendeid. Mitme autori puhul osalevad
loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed.
9) Loovtöö esitlus võib toimuda koolis ka ürituse või ainenädala raames, kokkuleppel
hindamiskomisjoniga ka väljaspool kooli.
10) Loovtöö esitlemisel õpilane:
1) selgitab töö eesmärki;
2) tutvustab läbiviidud tegevusi;
3) esitab töö kokkuvõtte.
11)Hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja, annab loovtööle ja selle
esitlemisele hinnangu (arvestatud või mittearvestatud). Rühmatöö puhul antakse hinnang iga
liikme tööle.
12) Hinnang antakse neljas valdkonnas, mis positiivse üldhinnangu saamiseks peavad olema
kõik arvestatud.
1) loovtöö sisu (vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja
rakendamine, terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunsti- ja
Page 29
Tabivere Põhikooli õppekava
29
muusikatöö puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute
seoste loomise oskust);
2) loovtöö protsess (õpilase algatusvõime ja initsiatiiv loovtöö teema valimisel, ajakava
järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkus, suhtlemisoskus);
3) loovtöö vormistamine (teksti, jooniste ja tabelite korrektne vormistamine, viitamine);
4) loovtöö esitlemine (esitluse ülesehitus ja näitlikustamine, kontakt kuulajatega).
13) Kui loovtöö hinnang on mittearvestatud, siis tuleb loovtöö uuesti sooritada hiljemalt 20.
juuniks.
14) Loovtöö hinnang vormistatakse protokollis. E-kooli kannab märke loovtöö sooritamise ja
teema kohta loovtöö juhendaja.
1.5 Õpilase arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus
1.5.1 Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk ja põhimõtted
(1)Tabivere Põhikooli hindamise korraldus lähtub Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest
(Vastu võetud 09.06.2010) ja Põhikooli riiklikust õppekavast (Vastu võetud
06.01.2011 nr 1).
(2) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Teadmiste ja oskuste
hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatud riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli
või individuaalse õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(3) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise
haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse
tegemiseks.
(4) Põhikoolis võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub
numbriline ekvivalent. Ainult kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine Tabivere
Põhikoolis on 1. klassis I trimestril ja 3. klassi A-võõrkeeles I trimestril. Õpilase koolist
lahkumisel tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse
klassi üleviimisel, teisendada numbrilisteks.
(5) Kirjeldavad sõnalised hinnangud, mis annavad õpilasele ja lapsevanemale tagasisidet
õppeprotsessist, märgitakse eKoolis sümboliga #. Kirjeldavad sõnalised hinnangud lisatakse
igale numbrilisele hindele, k.a. trimestri ja aastahinnetele.
(6) Trimestri algul teeb vastava aine õpetaja õpilastele teatavaks trimestri jooksul läbitavad
peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korralduse ja planeeritavad üritused.
(7) Õpilasel on õigus saada aineõpetajalt teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja
hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale
hindele ja hinnangule.
Page 30
Tabivere Põhikooli õppekava
30
(8) Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg
kavandatakse kooskõlastatult õpilastega ja kantakse kontrolltööde graafikusse eKoolis viis
päeva enne kontrolltöö toimumist.
(9) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, võrreldes õpilase
ainealaseid teadmisi tema õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja
tema õppele püstitatud eesmärkidega.
(10) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel
individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
1.5.2 Kasutatav hindesüsteem
(1) Hindamisel kasutatakse numbrilist hindamist ja kujundavat hindamist.
(2) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus
analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse
tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse
õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav
hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevusi ja vajakajäämisi ning
sisaldab ettepanekuid edasiseks arengut toetavaks tegevuseks.
(3) Õppetunni või muu tegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu
abil suulist või kirjalikku tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja
oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise,
hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
(4) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada
ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
(5) Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada
õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis
on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(6) Arenguvestlustel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase
individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks
käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid,
teadmised, oskused). Arenguvestlus võimaldab tagasisidet õppekava üldpädevuste,
kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel
seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase
enesehindamine.
(7) Kujundava hindamise meetodid valib aineõpetaja. Kujundava hindamise ühe vahendina
võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde
analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade
või üldpädevuste kohta.
Page 31
Tabivere Põhikooli õppekava
31
(8) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas
toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid
teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
(9) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse alates 1. klassi II trimestrist ja 3. klassi A-
võõrkeeles alates II trimestrist numbriliselt viiepallisüsteemis järgmiselt:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks
olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe
aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida
või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel
või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei
võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta
hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende
õpitulemuste osas puudub.
(10) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutaks
põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti,
koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100%
maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%,
hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
(11) Tegemata (numbrilise hindega hinnatava) töö märgistus (ka õpilase puudumise korral)
eKoolis on X (vastab hinde väärtusele „1“), mis järelevastamise korral muudetakse vastavaks
hindeks.
(12) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat
suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega
"nõrk".
1.5.3 Järelevastamise korraldus
(1) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle
tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on tähistatud märgiga X, antakse
õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks kahe töönädala jooksul pärast
hinde kandmist e-kooli või õpilase naasmist õppetööle.
(2) Kui tegemata töö (tähistatud märgiga X) ei ole tähtajaks järele vastatud, muudab õpetaja
selle hindeks „nõrk“ („1“).
(3) Järelevastamise korra ja aja teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaasta algul ja
täpsustab (vajadusel korrigeerib) teiste trimestrite alguses.
Page 32
Tabivere Põhikooli õppekava
32
1.5.4 Kokkuvõttev hindamine
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri- ja aastahinne.
(2) Trimestrihinne pannakse välja veerandi lõpul (2 päeva enne trimestri lõppu) trimestri
jooksul saadud hinnete alusel. Trimestri jooksul peab olema õpilasele antud vähemalt
kolm numbrilist või sõnalist tagasisidet ekoolis. Kokkuvõttev hinne ei pea olema
perioodi jooksul saadud hinnete aritmeetiline keskmine. Aastahinne pannakse välja
antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel 2 päeva enne õppeperioodi
lõppu.
(3) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud
õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
(4) Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ („2“) või „nõrk“ („1“) või on jäetud hinne
välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni
muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(5) Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel.
(6) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast
täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(7) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud
võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastava trimestri vältel
omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“ („1“).
(8) Kool teavitab õpilast ja lapsevanemat õpilase kokkuvõtvatest hinnetest, käitumisest ja
hoolsusest klassitunnistuse kaudu ja eKooli kaudu. Klassitunnistus väljastatakse 1.–4. klassi
õpilastele iga trimestri lõpul ja teistes klassides õppeaasta lõpul. 5.-9. klassi õpilastele
väljastatakse I ja II trimestri lõpus hinneteleht koos märkuste ja kiitustega.
1.5.5 Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja iga trimestri lõpus aineõpetajatelt saadud
kirjaliku tagasiside põhjal. Õppeaasta lõpus pannakse aastahinne.
(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnormide järgimine. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppe-
ülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(3) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja
„mitterahuldav“.
(4) Käitumise hindamine:
1) Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra
nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
Page 33
Tabivere Põhikooli õppekava
33
3) Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud
käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud
eksimusi.
4) Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra
nõudeid ega allu õpetajate nõudmistele ning kes ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnorme.
5) Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo eest.
(5) Hoolsuse hindamine:
1) Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse alati
kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel
töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatu lõpuni.
2) Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse
kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õpiülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib
võimetekohaselt.
3) Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õpiülesandeid,
kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel nende täitmisel ega õpi oma tegelike võimete
kohaselt.
4) Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub
õpiülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
(6) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi, olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest.
1.5.6 Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste, oskuste ja
vilumuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi
pärast õppeperioodi lõppu.
(2) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
(3) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid
õppeülesandeid vähemalt viiel tööpäeval.
(4) Täiendav õppetöö toimub aineõpetaja koostatud kava järgi.
(5) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab aineõpetaja.
(6) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest
tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“.
(7) Täiendava õppetöö tulemusi arvestatakse õpilasele aastahinde väljapanekul.
(8) Täiendav õppetöö lõpetatakse reeglina 20. juuniks, erandina 30. augustiks.
1.5.7 Järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
Page 34
Tabivere Põhikooli õppekava
34
(2) Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi enne
õppeperioodi lõppu.
(3) Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse
järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks, reeglina 22. juuniks.
(4) Õpilane, kellele on koostatud individuaalne õppekava, viiakse üle järgmisse klassi
vastavalt erisustele, mis on näidatud individuaalses õppekavas.
(5) Kui õpilasele ei ole võimalik välja panna rahuldavat aastahinnet, võib õppenõukogu
põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes
või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole
tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas
rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema
arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal
peetakse otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
(6) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on
põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või
„nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab
ära tema arvamuse.
1.5.8 Põhikooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
„rahuldavad“, kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami,
matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.
(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja
õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine
viimane aastahinne.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni
soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi,
on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel
vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri
määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
1.5.9 Hinde ja hinnangu vaidlustamine
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada
kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile
kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
(2) Hinde või sõnalise hinnangu vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab
sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
Page 35
Tabivere Põhikooli õppekava
35
1.5.10 Põhikoolis läbi viidavad tasemetööd, arvestused ja eksamid
(1) Kool viib läbi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tasemetöid ja eksameid.
1.6 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord
(1) Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks
loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(2) Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on
korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning
koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.
(3)Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat
haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajale ja direktorile
ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate
meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele
ülemineku toetamiseks.
(4)Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab
õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste
valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
(5)Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste
saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset
lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide
korraldamist individuaalselt või rühmas.
(6)Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib
rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel
juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.
(7)Õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti
õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud
soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse
õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab
selle kaardi täitmise eest.
(8)Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe
rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe
koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning
teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
(9)Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase
individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate,
tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
Page 36
Tabivere Põhikooli õppekava
36
(10)Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks
võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi-
või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja
ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või
koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel
tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
(11) Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel
lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust.
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi
(1)Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul
rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet,
koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus
õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku-
või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele
(1) Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja
käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest
teenustest:
1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides
ainetes;
2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
4) õpet eriklassis.
(2) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest,
intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:
1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes
osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või
mõlemaga;
2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet
eriklassis.
(3) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega
õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteasutuse
ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna
soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes
mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks.
1.7 Karjääriõppe, karjääriinfo ja nõustamise korraldamine
(1)Põhikoolis korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimise võimalustest ning
tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse valikaine
tund 9. klassis – karjääriõpetus (ainekava lisas). Lisaks on võimalik saada tasuta nõustamist
Tartumaa Rajaleidja keskusest.
Page 37
Tabivere Põhikooli õppekava
37
1.8 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
(1)Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase toimetulekut koolis ning vajaduse korral
kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale
võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis välja selgitada õpilase individuaalsed
õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool
tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel,
täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde (konsultatsioonid,
pikapäevarühm).
(2)Põhikool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus
õppimises.
(3)Põhikool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse
korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised
õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse
õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul kooli veebilehe ja eKooli kaudu.
1.9 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
(1)Õppetöö toimub õppetunnis õpetaja töökava alusel.
(2)Töökava koostatakse igas õppeaines klassiti, esitatakse õppe- ja arendusjuhile ning
direktorile trimestri alguses.
(3)Õpetaja töökava on kalenderplaan, milles täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja
ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale
ning õppeaasta üldtööplaani.
(4)Töökava vorm:
Kohustuslik teema ja maht (tundi)
Õpitulemused
Õppekirjandus Lisamaterjal
Meetodid
Lõiming (üldpädevused –Ü, läbivad teemad – L, teised ained– T, sulgudes teema)
Hindamine
(5)Iga õpetaja võib töökava täiendada õppeainest lähtuvalt.
(6)Õpetaja töökava on õpetaja põhitöövahend, mis pidevalt täieneb ja muutub.
1.10 KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
(1)Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused (muudatuste
tegemine üks kord aastas) esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli
hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Page 38
Tabivere Põhikooli õppekava
38
AINEKAVAD
2. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“
2.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
(1)Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada
õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid
ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja
kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt
suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada;
arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks.
(2)Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;
3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;
4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris
välja kujunenud keelekasutustavasid;
5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;
6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja
kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva
pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;
8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi
tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma;
10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste
inimeste arvamust;
11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.
2.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
(1)Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus
õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Seda tehakse erinevate tekstide lugemise, nende üle
arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme
(ühisarutelud, projektid jne). Saavutatud üldpädevused kajastuvad tekstiloomes, esitlustes,
arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste,
väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma
väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob sobiva õpikeskkonna ning mõjutab
õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
1) Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-
emotsionaalseid väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide
kaudu. Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja
tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse
funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh
meediasse.
2) Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja
rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema,
kaaslaste ideid tunnustama ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi
Page 39
Tabivere Põhikooli õppekava
39
ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt
kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas.
3) Enesemääratluspädevus. Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset
minapilti. Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega,
loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.
4) Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri
liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist
ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist
ja sõnastamist.
5) Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse
oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga
arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise
oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja
väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.
6) Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil
arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida
arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud
infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides
kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama
teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama
tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.
7) Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii
meedia- ja kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide
arutamisega, nende suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja
kirjandustundides kui ka loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab
õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele-
ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.
8) Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades
suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja
usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide
loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja
võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna
ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida
digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
2.3 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
(1)Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes
valdkondades. Keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku
suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste,
sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad
maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud
termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid
ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid.
(2)Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii
keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega,
samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete
järgimine teiste ainevaldkondade tundides.
Page 40
Tabivere Põhikooli õppekava
40
1) Võõrkeeled. Eesti keele õpetuse kaudu arendatakse õpilaste kirjalikku ja suulist
eneseväljendus- ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist aru saada. Võõrkeelte
õppimisel on abiks eesti/vene keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud
võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse autorite ja teostega
tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite
teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse
originaalkeeles lugemise vastu.
2) Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti/vene keele ja
kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab
korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.
3) Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head
lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste
õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning
ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud
sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste
mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale.
4) Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi
kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist.
Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi:
väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus;
kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised
ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad
kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist.
Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute,
ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse
konkreetsete näidete varal.
5) Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele.
Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti
väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka
visuaalsete ja auditiivsete komponentide eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse
illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest
mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on
(rahva)laul, selle tekst ja esitus.
6) Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi.
Plakateid ja esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes
propageeritakse tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi
mängida mitmesuguseid elulisi olukordi.
7) Tehnoloogia. Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia
rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt nüüdisaegseid
tehnoloogiaid oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida tehnilisi
vahendeid kasutades ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.
2.4 Läbivad teemad
(1)Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Rollimängude, tekstide käsitlemise, arutelude ja
loovtööde kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on olulised tulevases
tööelus. Arendatakse suutlikkust kujundada oma arvamust, väljendada end selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lahendada probleeme. Õppetegevus võimaldab
õpilasel kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huvisid, võimeid,
nii ainealaseid kui ka teisi oskusi ja teadmisi ning õpilast suunatakse kasutama eneseanalüüsi
Page 41
Tabivere Põhikooli õppekava
41
tulemusi oma tulevase haridustee ja tööelu planeerimisel. Õppetegevus võimaldab
töömaailmaga ka vahetult kokku puutuda (nt õppekäigud ettevõtetesse, ainevaldkonnaga
seotud ametite tutvustus). Kujundatakse oskust koostada õpingute jätkamiseks ja tööle
kandideerimiseks vajalikke dokumente. Meediatekstide analüüsi kaudu juhitakse õpilasi
märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arutlema selle üle, kuidas need mõjutavad
haridusteed ning tulevast tööelu.
(2)Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. Teemakohaste tekstide varal,
probleemülesannete lahendamise ning suuliste ja kirjalike arutluste kaudu toetatakse õpilaste
kujunemist sotsiaalselt aktiivseteks, keskkonnateadlikeks, vastutustundlikeks ning tervist ja
turvalisust väärtustavateks inimesteks.
(3)Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu suunatakse õpilasi
märkama ühiskonna probleeme ja neile lahendusi otsima. Projektides osalemine aitab
kasvatada aktiivset ellusuhtumist.
(4)Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb
õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu,
Kihnu murre). Emakeele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ja
oma rahvast, teiste rahvaste tekstide abil kujundatakse arusaam kultuuride erinevustest, aga ka
tõdemus inimkonna kultuurilisest ühisosast.
(5)Teabekeskkond. Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline
hindamine ja kasutamine on nii keele- ja õppeteemakohaste teadmiste laiendamise kui ka
tekstiloome eelduseks.
(6)Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult
infoühiskonna võimalusi, õpilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu
rakendama.
(7)Väärtused ja kõlblus. Ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja
analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades pööratakse tähelepanu õpilaste
kujunemisele kõlbelisteks isiksusteks, kes teavad ja tunnustavad üldinimlikke ja
ühiskondlikke väärtusi. Tekstide analüüsi abil kujundatakse julgust astuda välja
taunimisväärsete tegude ja hoiakute vastu.
2.5 Kooliastmete õpitulemused
2.5.1I kooliastme õpitulemused
(1)3. klassi lõpetaja:
1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas
sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid;
2) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
3) oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;
5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;
6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;
7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani,
tabelit, diagrammi ja kaarti;
8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;
Page 42
Tabivere Põhikooli õppekava
42
9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;
10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil;
11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.
(2)Suuline keelekasutus – õpilane:
1) vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid;
2) annab küsimustele toetudes arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu,
filmi ja teatrietenduse sisu;
3) avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta, märkab erinevusi ja sarnasusi ning
kirjeldab neid;
4) leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
5) oskab suhtlusolukordades küsida, paluda, selgitada, keelduda, vabandust paluda,
tänada;
6) mõtleb loole alguse ja lõpu;
7) esitab peast luuletuse või lühiteksti.
(3)Lugemine – õpilane:
1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes;
2) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
3) töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
5) eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ja keeldu;
6) tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja;
7) mõistab tabeleid, diagramme, skeeme ja tingmärke;
8) on lugenud läbi vähemalt 10 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatutest;
9) teab nimetada mõnd lastekirjanikku.
(4)Kirjutamine – õpilane:
1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti maha, paigutab teksti korrektselt paberile ning
vormistab
3) vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
4) eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;
5) eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid;
6) märgib kirjas õigesti häälikuid ja kaashäälikuühendit, käänd- ja pöördsõnade õpitud
lõppe ning tunnuseid;
7) kirjutab õigesti asesõnu;
8) kirjutab õige sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
9) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud
kohanimed;
10) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
11) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal
(30–40 sõna);
12) koostab kutse, õnnitluse, teate ning kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ja teisi
loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava
abil;
13) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid
loendeid tähestikjärjestuses.
Page 43
Tabivere Põhikooli õppekava
43
2.5.2 II kooliastme õpitulemused
(1)6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
4) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;
5) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab
eesmärgistatult;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.
(2)Suuline ja kirjalik suhtlus – õpilane:
1) oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali valida;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning avaldab arvamust;
3) lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;
4) oskab oma seisukohta põhjendada ja vajaduse korral sellest taganeda;
5) oskab teha kuuldu ja loetu kohta nii suulist kui ka kirjalikku kokkuvõtet.
(3)Teksti vastuvõtt – õpilane:
1) tunneb õpitud tekstiliike ja nende kasutamise võimalusi;
2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3) võrdleb tekste, esitab küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist lühikokkuvõtte;
4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
(4)Tekstiloome – õpilane:
1) leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet;
2) koostab ning peab lühikese ettekande;
3) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise põhietappe;
4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult;
5) sineb suuliselt, võtab sõna, koostab ja peab lühikese ettekande;
6) avaldab viisakalt ja olukorrast lähtudes arvamust sündmuse, nähtuse või teksti kohta
nii suuliselt kui ka kirjalikult;
7) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju;
8) vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
9) kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid.
(5)Õigekeelsus ja keelehoole – õpilane:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning
järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sealhulgas koondlauseid, ja lihtsamaid
liitlauseid;
3) oskab kasutada veebi- ja pabersõnaraamatut sõna tähenduse ja õigekirja
kontrollimiseks;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
2.5.3III kooliastme õpitulemused
(1)Põhikooli lõpetaja:
Page 44
Tabivere Põhikooli õppekava
44
1) tuleb toime eesti kirjakeelega tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;
2) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib sobiva suhtluskanali, väljendub kõnes ja kirjas
asjakohaselt ning selgelt;
3) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
4) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning
avaldab arvamust, vahendab loetut ja kuuldut suuliselt ning kirjalikult;
5) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt eri liiki
tekstide koostamiseks ja esitamiseks valmistuda;
6) koostab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt;
7) avaldab arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt;
8) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust;
9) hindab meediast ja internetist leitud asjakohast teavet kriitiliselt ning kasutab seda
sihipäraselt;
10) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi internetiallikatest.
(2)Suuline ja kirjalik suhtlus - põhikooli lõpetaja:
1) oskab oma seisukohti väljendada ning sõnastab vajaduse korral eriarvamuse;
2) esitab kuuldu ja loetu põhjal küsimusi, teeb järeldusi ning annab hinnanguid;
3) oskab kuuldu ja loetu nii suulises kui ka kirjalikus vormis kokku võtta;
4) oskab nii suhtlust kui ka teemasid algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada;
5) oskab eakohastel teemadel arutleda ja probleemülesandeid lahendada ning osaleb
diskussioonides;
6) kasutab asjakohaseid suulise ja kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi.
(3)Teksti vastuvõtt – põhikooli lõpetaja:
1) tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi;
2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui
ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
3) teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist;
4) suudab kasutatud keelevahendite kohta järeldusi teha ning märkab kujundlikkust
mõjutusvahendina;
5) seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
6) oskab tekste võrrelda; osutab, mis tekstis on arusaamatuks jäänud; suudab teksti kohta
küsimusi ja vastuväiteid esitada, arvamust avaldada, teksti vahendada ja kokku võtta,
kommenteerida, tõlgendada ning oma kogemuse ja mõtetega seostada;
7) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, seoste loomisel ning
tekstile reageerides.
(4)Tekstiloome – põhikooli lõpetaja:
1) leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist, valib kriitiliselt
teabeallikaid ning osundab neid sobivas vormis;
2) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise etappe;
3) oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja
kõne);
4) oskab eesmärgipäraselt kirjutada, eri liiki tekste (referaat, kirjand, kommentaar,
arvamusavaldus, elulugu, avaldus, seletuskiri) korrektselt vormistada ning suuliselt
esitada;
5) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga, vahendab
kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse ja täpsusega, viidates allikale;
Page 45
Tabivere Põhikooli õppekava
45
(5)Õigekeelsus ja keelehoole – põhikooli lõpetaja:
1) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ning tajub eesti keele eripära,
suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;
2) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid, oskab leida õigekirjajuhiseid
internetiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;
3) tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;
4) teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni,
tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid;
5) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast
ülesehitust ning vormistust;
6) teab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest;
7) teab eesti kirjakeele arengu etappe ja eesti keele murdeid.
2.6 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
2.6.1 1. klass eesti keel
1. klassi lõpetaja
õpitulemused
Õppesisu ja -tegevus
Suuline keelekasutus
(kuulamine, kõnelemine)
eristab häälikuid
(asukoht ja järjekord
sõnas), täishääliku
pikkusi;
toimib õpetaja ja
kaaslase suulise
juhendi järgi;
kuulab õpetaja ja
kaaslase esituses
lühikest eakohast
teksti, mõistab
kuuldud lause, jutu
sisu;
teab, et sõnadel on
lähedase või
vastandtähendusega
sõna ja nimetab neist
mõningaid;
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Helide, häälte ja häälikute eristamine (asukoht ja järjekord
sõnas), hääliku pikkuse eristamine, põhirõhk täishääliku
pikkusel.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi
toimimine. Õpetaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine.
Kuuldu ja nähtu kommenteerimine.
Kõnelemine
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse harjutamine,
hääle tugevuse kohandamine olukorrale.
Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine
ja täpsustamine.
Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine,
vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.
Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine
ja neile vastamine.
Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine
paaris ja väikeses rühmas.
Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria,
etteantud teema põhjal; aheljutustamine.
Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe tunnuse
alusel rühmitamine.
Page 46
Tabivere Põhikooli õppekava
46
väljendab end
suhtlusolukordades
arusaadavalt: palub,
küsib, tänab,
vabandab;
jutustab suunavate
küsimuste toel
kuuldust, nähtust,
loetust;
koostab õpetaja abiga
pildiseeria või
küsimuste toel
suulise jutu,
esitab luuletust peast;
Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus.
Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.
Lugemine
1)tunneb häälik-tähelist
vastavust, loeb
õpitud teksti enam-
vähem ladusalt,
lausehaaval üksiku
peatusega raskema
sõna ees oma
kõnetempos või
sellest aeglasemalt;
2)mõistab häälega või
endamisi (vaikse
häälega või huuli
liigutades) lugedes
loetu sisu;
3)vastab teksti kohta
käivatele
küsimustele, mille
vastused on palas
otsesõnu öeldud;
4)mõtleb jutule alguse
või lõpu;
5)on lugenud mõnda
Lugemine
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord,
õppeülesannete esitus.
Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine.
Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest
sõnade moodustamine.
Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige
hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea
parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse).
Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema
õppimine.
Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja
vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäevik,
kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, raamatu sisukord)
lugemine.
Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu ennustamine
pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu
mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Küsimustele
vastamine, millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas.
Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide,
kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade
leidmine õpetaja abiga.
Page 47
Tabivere Põhikooli õppekava
47
lasteraamatut,
nimetab nende
pealkirja ja autoreid,
annab loetule
emotsionaalse
hinnangu (lõbus,
tõsine, igav …);
Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus.
Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus,
piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.
Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste
nimetamine, loetust jutustamine. Loetule emotsionaalse
hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne).
Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha
raamatukogust täiskasvanu abiga.
Kirjutamine
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid,
teab, kuidas väikesi
ja suuri kirjatähti
kirjuta- takse ning
sõnas õigesti
seostatakse;
kirjutab tahvlilt ära;
täidab tahvlinäidise
järgi õpetaja abiga
õpilaspäevikut,
paigutab näidise
järgi tööd
vihikulehele,
varustab töö
kuupäevaga;
koostab näidise järgi
kutse;
eristab häälikut, tähte,
täis- ja kaashäälikut,
sõna, lauset;
kirjutab omasõnade
algusesse k, p, t;
kirjutab õigesti
lühemaid (kuni 2-
silbilisi) sõnu ja
Kirjutamine
Kirjatehnika
Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga,
joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend
istudes ja seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede
õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine (vajadusel 2.klassis).
Tähtede seostamine.
Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö
vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus.
Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.
Kirjalik tekstiloome
Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus
(kujundamine näidise järgi).
Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms).
Jutule lõpu kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria,
küsimuste järgi). Lünkümberjutustuse kirjutamine.
Õigekeelsus
Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede
vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja
kirjutamine.
Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi vaatlus. Täishääliku
pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku pikkusega
tutvumine. Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j ning h
sõna alguses seoses tähtede õppimisega.
Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes.
Liitsõna vaatlus (moodustamine).
Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad (mitmus) ning -b (tegusõna 3.
pööre) õigekirjaga tutvumine.
Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja hüüdlausega. Lause
lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma
lauses (teksti vaatlus).
Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.
Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (15–20 sõna
Page 48
Tabivere Põhikooli õppekava
48
lauseid;
teab, et lause lõpeb
punktiga;
teab, et lause alguses,
inimeste, loomade,
oma kodukoha
nimes kasutatakse
suurt algustähte;
kirjutab õigesti oma
nime.
lihtlausetena).
2.6.2 2. klass eesti keel
2. klassi lõpetaja õpitulemused
Õppesisu ja -tegevus
Suuline keelekasutus
eristab täis- ja suluta
hääliku pikkusi;
kuulab õpetaja ja kaaslase
eakohast teksti ning
toimib saadud sõnumi
kohaselt õpetaja abil;
koostab kuuldu põhjal
lihtsama skeemi ja kaardi
õpetaja abil;
kasutab kõnes
terviklauseid;
teab ja leiab
vastandtähendusega sõnu
ning õpetaja abil ka
lähedase tähendusega
sõnu;
väljendab arusaadavalt oma
soove ja kogemusi
väikeses ja suures
rühmas; vestleb oma
kogemustest ja loetust;
annab õpetaja abil edasi
lugemispala, õppeteksti,
filmi ja teatrietenduse
sisu;
koostab õpetaja abil jutu
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta kaashäälikul.
Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise juhendi
meeldejätmine ja selle järgi toimimine.
Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ja
lihtsa skeemi koostamine õpetaja juhendamisel.
Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu andmine ühe
aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana).
Kõnelemine
Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine aktiivse sõnavara
laiendamiseks.
Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi jälgimine,
hinnangud tegelastele ja sisule.
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus
dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo,
hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine dramatiseeringus jm
esituses.
Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi, rühma esindajana),
rollimängud.
Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine.
Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi jm) kohta ja selle
põhjendamine. Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise
Page 49
Tabivere Põhikooli õppekava
49
pildiseeria, pildi või
küsimuste toel; mõtleb
jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut,
märkab erinevusi ja
sarnasusi õpetaja
suunavate küsimuste
toel;
esitab luuletust peast;
väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste
seisukohtade otsimine.
Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine tugisõnade,
skeemi, tabeli abil.
Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste
moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine.
Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste elu) mõtestatud
peast esitamine.
Lugemine
loeb õpitud teksti suhteliselt
õigesti, ladusalt
(lugemistempo võib olla
kõnetempost aeglasem),
parandab ise oma
lugemisvigu, enamasti
väljendab intonatsioon
loetava sisu;
mõistab häälega või
endamisi lugedes loetu
sisu;
vastab teemakohastele (ka
lihtsamatele tekstis mitte
otsese infoga seotud)
küsimustele;
leiab tekstis iseseisvalt
vastused konkreetsetele
küsimustele ja töötab
õpetaja abiga eakohaste
juhiste alusel;
tunneb ära jutu, luuletuse,
mõistatuse, näidendi ja
vanasõna;
kasutab õpiku sõnastikku
õpetaja abiga sõnade
leidmiseks algustähe
järgi;
on lugenud mõnda
lasteraamatut, nimetab
tegelasi ja annab edasi
loetu sisu mõne huvitava,
enam meeldinud episoodi
järgi;
Lugemine
Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi: oma
lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse,
sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete
sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.
Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause
alusel ja partnereid arvestades.
Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, sõnastik)
mõistev lugemine. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine
klassitahvlilt ja vihikust.
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord,
õppeülesannete esitus. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse
tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite
lugemine õppekirjanduses ning lasteraamatutes.
Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel.
Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja
ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. Õpiku sõnastiku
kasutamine.
Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine.
Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava koostamine (teksti
jaotamine osadeks); skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga.
Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine (ka siis,
kui vastus otse tekstis ei sisaldu). Loole alguse ja lõpu
mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud) esitamine. Riimuvate sõnade
leidmine õpetaja abiga.
Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus, näidend, mõistatus,
vanasõna.
Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm, muinasjutt,
mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend,
muistend.
Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine. Vajaliku teose
otsimine kooli või kodukoha raamatukogust autori ja teema
järgi täiskasvanu abiga.
Kirjutamine Kirjutamine
Page 50
Tabivere Põhikooli õppekava
50
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid;
kirjutab tahvlilt või õpikust
ära;
täidab iseseisvalt
õpilaspäevikut ja
kujundab vihikut,
paigutab näidise järgi
tööd vihikulehele, kirja
joonelisele lehele,
varustab töö kuupäevaga;
koostab õpetaja abiga kutse,
õnnitluse ja teate;
kirjutab loovtöö ning
ümberjutustuse
pildiseeria, tugisõnade ja
küsimuste abil;
eristab häälikut, tähte, täis-
ja kaashäälikut, silpi,
sõna, lauset,
täishäälikuühendit;
kirjutab õigesti sulghääliku
omasõnade algusesse ja
omandatud võõrsõnade
algusesse;
märgib kirjas õigesti
täishäälikuid;
teab peast võõrtähtedega
tähestikku;
alustab lauset suure
algustähega ja lõpetab
punkti või küsimärgiga;
kasutab suurt algustähte
inimeste ja loomade
nimedes, tuttavates
kohanimedes;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu
-d (mida teed?), -te (mida
teete?),
-sse (kellesse?
millesse?),
-ga (kellega? millega?),
-ta (kelleta? milleta?);
kirjutab etteütlemise järgi
õpitud keelendite
Kirjatehnika
Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.
Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane kirjarida, õiged
tähekujud ja seosed nii väikestel kui suurtel kirjatähtedel.
Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku lehele, kirjapaberile;
kuupäeva kirjutamine.
Kirjalik tekstiloome
Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja abiga.
Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja
tugisõnade toel.
Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu. Jutu ülesehitus:
alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine.
Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine.
Õigekeelsus
Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi
õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri;
k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses.
Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.
Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma
kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul.
Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes.
Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse
(kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta?
milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (20–
25 sõna lihtlausetena).
Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu juhitakse;
kirjavea vältimine, kui veaohtlikule kohale tähelepanu
juhitakse.
Page 51
Tabivere Põhikooli õppekava
51
ulatuses sisult tuttavat
teksti ja kontrollib
kirjutatut näidise järgi
(20–25 sõna
lihtlausetena).
2.6.3 3. klass eesti keel
3. klassi lõpetaja õpitulemused
Õppesisu ja -tegevus
Suuline keelekasutus
1)kuulab mõtestatult
eakohast teksti, toimib
saadud sõnumi või
juhendite järgi;
2)väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt:
palub, küsib, selgitab,
keeldub, vabandab,
tänab; vastab
küsimustele, kasutades
sobivalt täislauseid ning
lühivastuseid;
3)vaatleb sihipäraselt,
kirjeldab
eesmärgipäraselt nähtut,
eset, olendit, olukorda,
märkab erinevusi ja
sarnasusi;
4)avaldab arvamust kuuldu,
vaadeldu ja loetu kohta;
5)annab küsimuste toel
arusaadavalt edasi
õppeteksti, lugemispala,
pildiraamatu, filmi ja
teatrietenduse sisu;
koostab kuuldu/loetu
põhjal skeemi/kaardi;
6)jutustab loetust ja
läbielatud sündmusest;
jutustab pildiseeria,
tugisõnade,
märksõnaskeemi ja
küsimuste toel; mõtleb
jutule alguse ja lõpu;
7)leiab väljendamiseks
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk sulghääliku pikkusel.
Pikema suulise juhendi meeldejätmine ja selle järgi
toimimine. Kaaslase ja õpetaja juhtnööride kuulamine, nende
järgi toimimine.
Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine
ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte
toetajana). Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja
fantaasia eristamine.
Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ning
lihtsa skeemi koostamine.
Kuuldu (muinasjutt, lühijutt lapse elust, proosa-, luule ja
ainetekst), nähtu (lavastus, film) sisu ümberjutustamine.
Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende ütlustele.
Kõnelemine
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge häälduse jälgimine
teksti esitades. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevuse,
intonatsiooni) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.
Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine,
vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. Suuline
selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, teietamine ja
sinatamine. Kõnelemine eri olukordades: vestlus tundmatuga,
sh telefonitsi, klassi/kooli esindamine, võistkonda kutsumine,
koostegevusest loobumine jms.
Sõnavara arendamine: sõnatähenduse selgitamine ja
täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine, lähedase ja
vastandtähendusega sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine
sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.
Oma arvamuse avaldamine, nõustumine ja mittenõustumine,
ühiste seisukohtade otsimine, kaaslase arvamuse küsimine.
Mõtete väljendamine terviklausetena ja sobiva sõnastusega
(sõnavalik, mõtte lõpuleviimine). Küsimuste moodustamine
ja esitamine ning neile vastamine.
Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja
Page 52
Tabivere Põhikooli õppekava
52
lähedase ja
vastandtähendusega
sõnu;
8)esitab luuletust peast;
etteantud teema põhjal; aheljutustamine.
Sündmuste, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade,
skeemi ning tabeli abil. Eneseväljendus dramatiseeringus ja
rollimängus erisuguste meeleolude väljendamiseks.
Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mõtestatud) esitamine.
Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine
õpetaja juhiste alusel.
Lugemine
1)loeb nii häälega ja kui
endamisi ladusalt ja
teksti mõistes; mõistab
lihtsat plaani, tabelit,
diagrammi, kaarti;
2)loeb õpitud teksti ette
õigesti, selgelt ja sobiva
intonatsiooniga;
3)töötab tekstiga eakohaste
juhiste alusel;
4)vastab suulistele ja
lühikestele kirjalikele
küsimustele loetu kohta;
5)eristab kirjalikus tekstis
väidet, küsimust, palvet,
käsku, keeldu;
6)tunneb ära jutustuse,
luuletuse, näidendi,
muinasjutu, mõistatuse,
vanasõna, kirja;
7)on lugenud läbi vähemalt
neli eesti ja
väliskirjaniku teost,
kõneleb loetud
raamatust;
8)teab nimetada mõnd
lastekirjanikku.
Lugemine
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord,
õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad
(lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus).
Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige
hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; oma
lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse).
Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase
lugemistehnika hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja
õpetaja käekirjalise teksti lugemise klassitahvlilt ja vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti
(õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhendi,
raamatu sisukorra, sõnastiku, teate, eeskirja, retsepti,
õpikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe- ja ajakirja ning muu
meediateksti) lugemine.
Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid,
liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine
õppekirjanduses, lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.
Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse,
palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu ennustamine
pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.
Töö tekstiga: tekstist õpitavate keelendite, sünonüümide,
otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine. Õpiku
sõnastiku iseseisev kasutamine.
Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine.
Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine. Loetu põhjal
teemakohastele küsimustele vastamine. Loole alguse ja lõpu
mõtlemine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste
iseloomustamine.
Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud esitamine.
Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne lugemine,
intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ning partnereid
arvestades.
Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse
hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine.
Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt.
Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, vanasõna,
Page 53
Tabivere Põhikooli õppekava
53
luuletus, jutustus, näidend, kiri
Kirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt,
muistend, luuletus, kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst,
piltjutt, mõistatus, vanasõna.
Kirjutamine
1)kasutab kirjutades õigeid
tähekujusid ja -seoseid,
kirjutab loetava
käekirjaga;
2)kirjutab tahvlilt ja õpikust
õigesti ära; paigutab
teksti korrektselt
paberile, vormistab
vihiku/õpilaspäeviku
nõuetekohaselt;
3)valdab eesti häälikkirja
aluseid ja õpitud
keelendite õigekirja:
eristab häälikut ja tähte,
täis- ja kaashäälikut,
häälikuühendit, silpi,
sõna, lauset; märgib
kirjas häälikuid õigesti;
eristab lühikesi, pikki ja
ülipikki täis- ja suluta
kaashäälikuid; kirjutab
õigesti asesõnu;
4)märgib õpitud sõnades
õigesti
kaashäälikuühendit;
kirjutab õigesti
sulghääliku omandatud
oma- ja võõrsõnade
algusse; märgib kirjas
õigesti käänd- ja
pöördsõnade õpitud
lõppe ja tunnuseid;
5)teab peast võõrtähtedega
tähestikku, kasutab
lihtsamat sõnastikku ja
koostab lihtsaid loendeid
tähestik- järjestuses;
6)kirjutab suure algustähega
lause alguse, inimese- ja
loomanimed ning õpitud
kohanimed;
7)piiritleb lause ja paneb
sellele sobiva lõpumärgi;
8)kirjutab etteütlemise järgi
Kirjutamine
Kirjatehnika
Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja
kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine.
Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja
proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö
nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri
tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku
järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi
kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse
kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse,
ümbrik.
Õigekiri
Tähestiku järjekord. Täis- ja kaashäälikuühendi õigekiri. Täis-
ja suluta kaashääliku pikkuse kordamine, sulghääliku pikkuse
eristamine ja õigekiri. k, p, t s-i ja h kõrval. i ja j õigekiri (v.a
võõrsõnades ja tegijanimedes). h sõna alguses. Sulghäälik
oma- ja võõrsõnade alguses.
Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes,
tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude,
nädalapäevade, ilmakaarte nimetustes. Poolitamise
harjutamine. Liitsõna.
Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. Sõnavormide
moodustamine küsimuste alusel. Mitmuse nimetava ning sse-
lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu
õigekirjutus. Olevik ja minevik. Pöördelõppude õigekirjutus.
Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te,
nad, kes, kas, kus).
Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma
kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul;
sidesõnad, mis koma ei nõua.
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (30–
40 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine.
Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema
vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja
täpsustamine.
Tekstiloome
Page 54
Tabivere Põhikooli õppekava
54
2.6.4 4. klass eesti keel
4. KLASSI LÕPETAJA
ÕPITULEMUSED
ÕPPESISU JA –TEGEVUS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuulab mõtestatult
eakohast teksti, toimib
saadud sõnumi või
juhendite järgi;
annab lühidalt edasi kuuldu
sisu;
väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt
koolis, avalikus kohas,
eakaaslastega,
täiskasvanutega
suheldes;
esitab kuuldu ja nähtu kohta
küsimusi;
väljendab oma arvamust,
annab infot edasi selgelt
ja ühemõtteliselt;
leiab koos partneri või
rühmaga vastuseid
lihtsamatele
probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas
suulist või kirjalikku
vormi;
kasutab sõnastikke ja
teatmeteoseid;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Hääliku pikkuste eristamine.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu
põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.
Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval)
oluliste mõistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist
lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine
skeemi, märksõnade jm alusel.
Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia eristamine
jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja ainetekstide sisu
ümberjutustamine.
Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus.
Fakt ja arvamus.
Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega.
Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus
kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes
ja kirjalikus tekstis.
Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele vastamine,
esitlus, tutvustus. Erinevate käitumisviiside ja koostöövormide
võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine, seisukoha
põhjendamine, kaaslaste arvamuse küsimine. Lisateabe
otsimine.
Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute järgimine
ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite
vältimine, mõtte lõpuleviimine).
Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine.
Pantomiim. Rollimäng.
sisult tuttavat teksti ja
kontrollib kirjutatut
näidise järgi (30–40
sõna);
9)koostab kutse, õnnitluse,
teate, e-kirja; kirjutab
eakohase pikkusega
loovtöid (k.a
ümberjutustusi)
küsimuste, tugisõnade,
joonistuse, pildi,
pildiseeria,
märksõnaskeemi või
kava toel.
Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks.
Tarbeteksti (ajaleheartikli, teate, nimekirja jne) kirjapanek.
Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi, kaardi või
kava toel.
Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria,
küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu
ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus.
Sündmusest ja loomast kirjutamine.
Jutule alguse ja lõpu kirjutamine.
Kirja kirjutamine.
Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.
Page 55
Tabivere Põhikooli õppekava
55
esitab peast luuletuse või
rolliteksti;
Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt
võrdlemine, kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste
moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).
Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine
õpetaja juhiste alusel.
Teksti vastuvõtt
loeb eakohast teksti ladusalt
ja mõtestatult; mõistab
lihtsat plaani, tabelit,
diagrammi, kaarti;
otsib teavet tundmatute
sõnade kohta, teeb endale
selgeks nende tähenduse;
vastab teksti põhjal
koostatud küsimustele
tekstinäidete või oma
sõnadega, koostab teksti
kohta küsimusi;
leiab teksti peamõtte;
kirjeldab teksti põhjal
sündmuste toimumise
kohta ja tegelasi;
leiab tekstist vajalikku
infot;
tunneb ära jutustuse,
luuletuse, näidendi,
muinasjutu, mõistatuse,
vanasõna, kõnekäänu,
kirja;
on läbi lugenud vähemalt
neli eakohast
väärtkirjandusteost
(raamatut);
tutvustab loetud
kirjandusteose sisu ja
tegelasi ning kõneleb
loetust;
Teksti vastuvõtt
Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine.
Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine,
pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine; lugemist
hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine ning
lugemisoskuse hindamine.
Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud
lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm). Tekstide
võrdlemine etteantud ülesande piires.
Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Kujundlik
keelekasutus (piltlik väljend). Teksti sisu ennustamine
pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne
lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja kogemuste
väljaselgitamine, oma küsimuste esitamine ning uute
teadmiste vastu huvi äratamine (mida tean, mida tahaksin
teada).
Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht, aeg ja
tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis käsitletud
teema üle. Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma
arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Küsimustele
vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega. Töö tekstiga:
tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine
loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine.
Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng.
Dramatiseering.
Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne); riimide
leidmine ja loomine, riimuvate sõnade toel värsside loomine.
Luuletuse ja proosateksti mõtestatud esitamine (meeleolu,
laad).
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja
vajaliku teabe leidmine.
Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine, vajaliku
info leidmine. Loetud raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine
klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine
klassikaaslastele. Loetud raamatust jutustamine, loetule
emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte
tegemine.
Page 56
Tabivere Põhikooli õppekava
56
Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi või e-
otsingut kasutades.
Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt, luuletus,
näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri
Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja
aimekirjandus loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule,
värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.
Tekstiloome
jutustab ja kirjutab loetust
ning läbielatud
sündmusest;
jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult
kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja
küsimuste toel;
kirjeldab eesmärgipäraselt
eset, olendit, inimest;
kirjutab nii koolis kui ka
igapäevaelus käsitsi ja
arvutiga eakohaseid
tekste vastavalt
kirjutamise eesmärgile,
funktsioonile ja
adressaadile;
kirjutab eakohase
pikkusega loovtöid (k.a
ümberjutustusi)
küsimuste, pildi,
pildiseeria,
märksõnaskeemi või
kava toel;
teeb oma tekstiga tööd;
Tekstiloome
Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine:
tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov, valikuline kavapunktide
järgi, märksõnade ja küsimuste toel. Aheljutustamine.
Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.
Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine. Eseme,
olendi, inimese kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste
esitamine.
Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult
kui ka suuliselt.
Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). Esitamiseks
kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni
valimine; õige hingamine ja kehahoid.
Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, kaardi
või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri,
tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-kiri, teade),
ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri, kuulutus,
reklaam, arvamuslugu).
Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine (märksõnad,
idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste kaart,
muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri versioonide
kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine,
tagasiside saamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
märgib kirjas õigesti
lühikesi, pikki ja ülipikki
täis- ja kaashäälikuid;
märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit;
kirjutab sulghääliku
omandatud oma- ja
võõrsõnade algusse;
pöörab tegusõnu olevikus;
moodustab ainsust ja
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud.
Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja
kaashäälikuühend.
Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi,
kärbsed). h õigekiri.
i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite
Page 57
Tabivere Põhikooli õppekava
57
mitmust, olevikku ja
minevikku;
poolitab sõnu (õpitud
reeglite piires);
kasutab õpitud keelendeid
nii kõnes kui kirjas
vastavalt suhtlemise
eesmärgile, funktsioonile
ja suhtluspartnerile,
jälgib oma tekstis õpitud
ortograafiareegleid;
kirjutab suure algustähega
isiku ja kohanimed ja
väike algustähega
õppeainete, kuude,
nädalapäevade,
ilmakaarte nimetused;
tunneb ära liitsõna;
leiab vead enda ja kaaslaste
kirjutistes õpitud
keelendite piires;
parandab leitud vead
sõnaraamatu,
käsiraamatu, kaaslase ja/-
või õpetaja abiga.
kirjutab etteütlemise järgi
sisult tuttavat teksti (40–
60 sõna, 20 ortogrammi).
õigekirjaga.
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja
õigekiri.
Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.
Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja
üldnimetused.
Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi
kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (40–60 sõna, 20
ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine.
Sõnavaraõpetus
Sünonüümid. Antonüümid.
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna
tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.
Vormiõpetus
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja
eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja
mitmuses.
Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade kokku- ja
lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite
kirjutamine.
Lauseõpetus
Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Lihtlause.
Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause
lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja saatelause.
2.6.5 5. klass eesti keel
(1)Suuline ja kirjalik suhtlus. Õpitulemused:
1) valib juhendamise toel suhtluskanali;
2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid.
Õppesisu- ja tegevused:
1) keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega,
täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis;
2) kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule
hinnangu andmine.
3) Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast
loobumine. Väite põhjendamine.
Page 58
Tabivere Põhikooli õppekava
58
(2)Teksti vastuvõtt.
Õpitulemused:
1) loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka
õpi- ja elutarbelisi tekste;
2) rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi; valib
juhendamise toel oma lugemisvara.
Õppesisu- ja tegevused:
1) Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted.
2) Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid.
3) Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).
4) Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus).
5) Kuuldu konspekteerimine.
6) Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
7) Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine,
seoste leidmine.
(3)Tekstiloome.
Õpitulemused:
1) jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid
korrektselt;
2) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
(4)Ümberjutustamine (tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline).
Õppesisu- ja tegevused:
1) Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lühiettekande esitamine.
2) Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse
ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.
3) Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.
4) Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse
ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.
5) Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.
6) Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje
eristamine.
(5)Õigekeelsus ja keelehoole.
Õpitulemused:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi,
2) järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
3) moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.
Õppesisu- ja tegevused:
1) Üldteemad:
a. eesti keel teiste keelte seas;
b. teised Eestis kõneldavad keeled;
c. sugulaskeeled ja sugulasrahvad.
2) Häälikuõpetus ja õigekiri:
a. tähestik
b. täis-ja kaashäälikud
Page 59
Tabivere Põhikooli õppekava
59
c. suluga ja suluta häälikud
d. helilised ja helitud häälikud
e. täis- ja kaashäälikuühend
f. kaashäälikuühendi õigekiri
g. silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
3) Sõnavaraõpetus:
a. liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund;
b. liitsõna ja liitega sõna erinevused;
c. sõnavara avardamine ja täpsustamine;
d. sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).
4) Vormiõpetus – sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad;
a. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine.
Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi
kasutamine tekstis.
b. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna.
Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause
kontekstist.
c. Ainsus ja mitmus.
5) Lauseõpetus – lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi.
Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine
tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja
kasutamine.
6) Muud õigekirja teemad – algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja
kohanimed.
2.6.6 6. klass eesti keel
(1)Suuline ja kirjalik suhtlus. Õpitulemused:
1) Valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi, kirja-
ja meilivahetust;
2) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
3) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
Õppesisu- ja tegevus:
1) Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase
parandamine, täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega nõustumine, kaaslase
täiendamine, parandamine.
2) Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine.
3) Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine, lõpetamine.
4) Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused, ohud (privaatse ja avaliku ala
eristamine). E-kiri.
(2)Teksti vastuvõtt.
Õpitulemused:
1) tunneb tavalisi tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi;
2) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtte;
3) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel;
4) tunneb ära õpitud tekstiliigi;
5) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.
Page 60
Tabivere Põhikooli õppekava
60
Õppesisu- ja tegevus:
1) Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid, eesmärgistatud
kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega kokkuvõtte tegemine. Saatekava.
2) Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri. Teabegraafika.
3) Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam.
4) Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid.
5) Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast andmete kirjapanek ja seoste
väljatoomine.
(3)Sõnavaraõpetus
1) Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng.
2) Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).
(4)Vormiõpetus
1) Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga.
lik- ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed.
Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja
lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).
2) Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja järgarvsõnade kokku- ja
lahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja
järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende lugemine. Arvsõnade kasutamine
tekstis. Asesõnade käänamine ja kasutamine.
3) Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide kontrollimiseks.
(5)Lauseõpetus
1) Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahe
järjestikuse osalausega liitlause kirjavahemärgistamine.
2) Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja järel.
3) Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise võimalusi.
4) Üte ja selle kirjavahemärgid.
(6)Muud õigekirja teemad
1) Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja üldnimetused;
perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.
2) Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite lugemine.
(7)Tekstiloome.
Õpitulemused:
1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet
raamatukogust ja internetist;
2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;
3) tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe;
4) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ja täita
lihtsamaid planke ja vorme;
5) avaldab viisakalt ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või
teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
6) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ja seostades;
Õppesisu- ja tegevus:
1) Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti
kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.
Page 61
Tabivere Põhikooli õppekava
61
2) Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade
leidmine ja parandamine.
3) Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid. Lisateabe otsimine. Erinevatest
allikatest pärit info võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle väljakirjutamine. Uue
info seostamine oma teadmiste ja kogemustega, selle rakendamine konkreetsest
tööülesandest lähtuvalt.
4) Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja
näitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus.
5) Kiri, ümbriku vormistamine.
6) Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud info põhjal. Privaatses ja
avalikus keskkonnas suhtlemise eetika.
(8)Õigekeelsus ja keelehoole.
Õpitulemused:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust,
järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
3) leiab ja kontrollib „Eesti õigekeelsus-sõnaraamatust“ sõna tähendust ja õigekirja;
Õppesisu- ja tegevused:
1) üldteemad
a. kirjakeel, argikeel ja murdekeel
2) häälikuõpetus ja õigekiri
a. g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite
õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.
b. f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
3) Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist).
2.6.7 7. klass eesti keel
(1)Suuline ja kirjalik suhtlus.
Õpitulemused:
1) oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab
hinnanguid;
3) võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ja vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis;
Õppesisu ja –tegevus:
1) kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine;
2) meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik;
3) aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
(2)Teksti vastuvõtt.
Õpitulemused:
1) seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
2) reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis:
võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab
Page 62
Tabivere Põhikooli õppekava
62
kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab
teksti oma kogemuse ja mõtetega;
3) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel
ja tekstile reageerimisel;
Õppesisu ja –tegevus;
1) sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja
teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
2) Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised
meediakanalid.
3) Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine.
4) Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus;
5) uudisloo ülesehitus ja pealkiri;
6) arvamusloo ülesehitus ja pealkiri;
7) tele- ja raadiosaated.
(3)Tekstiloome
Õpitulemused:
1) põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta
sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
2) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
3) oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav,
arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
Õppesisu ja –tegevus:
1) Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik.
2) Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku
kogemuse piires.
3) Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest.
4) Uudisloo pealkirjastamine.
5) Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja
vormistamine.
6) Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti arvutitöötlus.
7) Arvamusloo suuline ja kirjalik kommenteerimine: isikliku seisukoha kujundamine
käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine.
(4)Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused:
1) eristab kirjakeelt argikeelest;
2) teab eesti keele murdeid;
3) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
4) oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
5) teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
6) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
7) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
8) kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.
Õppesisu ja –tegevus:
1) üldteemad
a. kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine.
2) Häälikuõpetus ja õigekiri
Page 63
Tabivere Põhikooli õppekava
63
a. Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega
sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga
sõnad.
b. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri.
c. Silbitamine, pikk ja lühike silp.
d. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed.
e. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse
kontrollimine.
3) Sõnavaraõpetus
a. Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid.
Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.
4) Vormiõpetus ja õigekiri
a. Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja
muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon
lauses.
b. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna
vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna
astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi
leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja
väljendtegusõna.
c. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.
d. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna
astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi
leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.
e. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad.
f. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.
g. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad.
h. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.
2.6.88. klass eesti keel
(1)Suuline ja kirjalik suhtlus:
Õpitulemused:
1) Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;
2) käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab
probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3) oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab
oma seisukohti ja sõnastab vajadusel oma eriarvamuse; teeb ettepanekuid, esitab
omapoolseid põhjendusi, annab vajadusel lisateavet
Õppesisu ja –tegevus:
1) Suhtlusolukord, suhtlusolukorra komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates
suhtlusolukordades osalemine. Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel partneri
arvestamine.
2) Suulise suhtlemise tavad eesti keeles: pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.
3) Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje hoidmine. Rühmatöö käigus arvamuse
avaldamine ja põhjendamine. Diskussioon. Kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu
täiendamine ja parandamine. Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. Suulise
arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Väitlus, väitluse reeglid.
Page 64
Tabivere Põhikooli õppekava
64
(2)Teksti vastuvõtt:
Õpitulemused:
1) orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja
reklaamižanreid), nende põhijooni ja kasutusvõimalusi;
2) teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab
tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse
stiilist;
3) teab peamisi mõjutusvahendeid;
Õppesisu ja –tegevus:
1) Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanrid), nende eesmärgid.
Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide lugemine ja võrdlemine.
2) Kõne kuulamine, märkmete tegemine. Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste
esitamine.
3) Tekstist olulisema teabe ja probleemide leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.
Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine.
Avalik ja varjatud mõjutamine. Peamised keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia.
4) Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.
5) Teabetekstide eesmärk, teabeteksti tunnused ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
(3)Tekstiloome.
Õpitulemused:
1) leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja
internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;
2) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma
eesmärkidele;
3) oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
4) oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet ja
kõnet);
Õppesisu ja –tegevus:
5) Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku
kogemuse piires.
6) Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine. Refereerimine. Teabeallikatele ja
alustekstidele viitamise võimalused. Viidete vormistamine.
7) Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande
koostamine ja esitamine.
8) Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine.
Kirjandi teema ja peamõte, kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine. Jutustava, kirjeldava
või arutleva kirjandi kirjutamine.
(4)Õigekeelsus ja keelehoole:
Õpitulemused
1) teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab
keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
2) teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;
3) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
4) oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja käsiraamatutest ning veebiallikatest;
5) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
Page 65
Tabivere Põhikooli õppekava
65
6) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
7) kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.
Õppesisu ja –tegevus:
1) Üldteemad
a. Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.
2) Algustäheõigekiri
a. Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused,
ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed,
dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.
3) Lauseõpetus ja õigekiri
a. Lause. Lause suhtluseesmärgid.
b. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate
eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite kirjavahemärgistamine,
koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine lauses.
c. Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete
ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja
kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi
õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.
2.6.99. klass eesti keel
(1)Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused:
1) Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab
hinnanguid;
2) suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal;
kommenteerib veebis asjakohaselt.
Õppesisu ja –tegevus
1) Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud.
2) Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid.
3) Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus. Anonüümsuse mõju
keelekasutusele.
4) Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline
vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.
5) Väitlus, väitluse reeglid.
(2)Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
1) loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning
isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;
2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka
õpi- ja elutarbelisi tekste;
3) valib teadlikult oma lugemisvara;
4) suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust.
Õppesisu ja –tegevus
1) Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus. Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja info
kriitiline hindamine. Teabe talletamine ja süstematiseerimine. Sõnalise teksti seostamine
pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja
tõlgendamine.
Page 66
Tabivere Põhikooli õppekava
66
2) Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest
olulise info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal järelduste tegemine.
Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamitekstide keelekasutus.
(3)Tekstiloome
Õpitulemused
1) oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
2) oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;
3) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste
tekstidega;
4) vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega.
Õppesisu ja –tegevus
1) Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku kogemuse või alustekstide põhjal.
Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus, järeldus. Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,
tekstilõigu ülesehitus. Lõikude järjestamise põhimõtted ja võimalused. Teksti sidusus.
Jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiosa sidumine tervikuks. Sobivate keelendite
valimine kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele. Kirjaliku ja suulise
keelekasutuse eripära. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade
parandamine. Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine
tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja
vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
(4)Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
1) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,
tajub nende erinevusi;
2) edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti
keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
3) leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi,
kasutusviise ja mõistesuhteid;
4) tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab
keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
5) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.
Õppesisu ja –tegevus
1) Üldteemad
a. Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: võimalused ja ohud. Keelesugulus,
soomeugri ja indoeuroopa keeled. Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.
2) Häälikuõpetus ja õigekiri
a. Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Tsitaatsõnade märkimine
kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus. Lühendamise põhimõtted ja
õigekiri, lühendite käänamine. Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede
poolitamine. Arvuti keelekorrektori kasutamine.
3) Sõnavaraõpetus
a. Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende
stiilivärving. Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja
tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus. Eesti keele
olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute
kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks.
Page 67
Tabivere Põhikooli õppekava
67
2.6.10 5. klass kirjandus
(1)Kohustuslik kirjandus:
1) Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist“
2) R. Dahl „Charlie ja šokolaadivabrik“ või „Matilda“
3) S. Rannamaa „Kadri“
4) Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“
5) Soopan „Kõik poisid ei saa suureks“
6) M. Keränen „Salapärane lillenäppaja“
a. Lugemine
Õpitulemused:
1) on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest,
-elamustest ja –kogemustest.
Õppesisu ja –tegevused
1) Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ja lugemisoskuse hindamine.
Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
2) Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori,
sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassi-
kaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete
täitmine.
b. Jutustamine
Õpitulemused:
1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;
2) jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule
tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;
3) jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu.
Õppesisu ja –tegevused:
1) Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi või märksõnade toel.
Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine.
Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo
jutustamine.
2) Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
3) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
4) sõnastab teksti peamõtte;
5) järjestab teksti põhjal sündmused;
6) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib
nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustaud
moraalinormidest, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.
Page 68
Tabivere Põhikooli õppekava
68
c. Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:
1) koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;
2) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
3) koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;
4) leiab lõigu kesksed mõtted;
5) järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;
6) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib
nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.
d. Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine:
1) tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides algriimi;
2) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes.
e. Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine:
1) seletab oma sõnadega muistendi ja muinasjutu olemust.
f. Eesitamine:
1) esitab peast luuletuse või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
g. Omalooming:
1) kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja
jutustava teksti.
2.6.11 6. klass kirjandus
(1)Kohustuslik kirjandus:
1) Wimberg „Kutsutud külaline“
2) O. Luts „Kevade“
3) Üks raamat J. Kinney sarjast „Ühe äpardi päevik“
4) Üks mütoloogia-aineline teos (E. Raud „Kalevipoeg“ või rahvajutukogumik)
5) Üks vabalt valitud teos
(2)Lugemine
Õpitulemused
1) On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest,
-elamustest ja –kogemustest. Õppesisu ja -tegevused
1) Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ja lugemisoskuse hindamine.
Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
2) Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori,
sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassi-
kaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete
täitmine
(3)Jutustamine
Õpitulemused:
1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;
Page 69
Tabivere Põhikooli õppekava
69
2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo,
tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;
3) jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu;
Õppesisu ja –tegevused:
1) Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane
jutustamine märksõnade toel. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste
lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist
jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal.
Fantaasialoo jutustamine.
(4)Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused
Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused
1) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
2) koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;
3) leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;
4) järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;
5) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib
nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustaud
moraalinormidest, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
6) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
Õppesisu ja -tegevused
Teose mõistmist toetavad tegevused
1) Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti abil oma sõnadega,
peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetena, märksõnadena.
2) Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte
sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja
põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine
tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja
tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste,
lugemismuljete sõnastamine.
3) Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma
sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
1) Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.
Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.
2) Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste
suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Tegelase muutumise,
tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine.
Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja
imemuinasjutu tüüptegelased
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
1) tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete ja võrdlusi;
2) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;
3) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes;
Page 70
Tabivere Põhikooli õppekava
70
4) Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine.
5) Lihtsamate sümbolite seletamine.
6) Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.
7) Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine
tänapäeva elunähtustega.
8) Riimide leidmine ja loomine.
9) Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine. 10) Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
1) seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muinasjutu, muistendi, kõnekäänu ja
vanasõna olemust;
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
1) Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja
kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi olemus.
Tüüptegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm ja riim. Päevik
kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.
(5)Esitamine:
1) esitab peast luuletuse, lühikese proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja
tekstitäpsust;
2) esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara,
tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti
esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina).
(6)Omalooming
1) kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja
jutustava teksti.
2) Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse
ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse,
tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.
3) Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.
Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.
4) Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi
vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine.
5) Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu,
tõsielu- või fantaasiajutu, hiiu- või vägilasmuistendi, mälestusloo, kirjandusliku tegelase
või looduskirjelduse, vanasõna(de) või kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud riimide
põhjal või iseseisvalt luuletuse, teose või kujuteldava tegelase päevikulehekülje, loo
sündmustiku edasiarenduse, tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose tegelasele või
tegelasrühmale, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.
6) Põhimõisted: pilttekst, detail, idee (peamõte), konflikt, minajutustaja, probleem,
sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, tekstilõik, tsitaat, tüüptegelane,
epiteet, mõistukõne, riim, rütm, sümbol, võrdlus, ajalooline jutustus, animafilm,
imemuinasjutt, hiiumuistend, kõnekäänd, päevik, vanasõna, vägilasmuistend, luule,
proosa jutustav tekst, kirjeldav tekst.
2.6.12 7. klass kirjandus
(1)Kohustuslik kirjandus:
1) O. Luts „Suvi“ või „Kevade“
2) A.Vallik „Kuidas elad, Ann?“ või K. Reimus „Haldjatants“ või J. Parijõgi
„Teraspoiss“
Page 71
Tabivere Põhikooli õppekava
71
3) E. Bornhöhe „Tasuja“
4) vabal valikul üks noorteromaan
5) vabal valikul üks luulekogu
(2)Lugemine
Õpitulemused
1) on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluva
tervikteost (raamatut);
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist; tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit;
Õppesisu ja -tegevused
1) Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja aeglane lugemine, ülelibisev ja
süvenenud lugemine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise analüüs ja
lugemisoskuse hindamine.
2) Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
3) Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine.
4) Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine
klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.
5) Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
(3)Jutustamine
Õpitulemused
1) jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;
Õppesisu ja -tegevused
1) Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel.
2) Loo jutustamine: jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tsitaatide
kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi.
3) Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.
(4)Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused
Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused
1) vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad
sündmused;
4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste
omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi;
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide üle;
6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti
põhjal kokkuvõtte;
7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
1) tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja
võrdlusi;
2) selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;
3) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
Page 72
Tabivere Põhikooli õppekava
72
1) eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus),
rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike,
nimetab nende tunnuseid;
2) seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia olemust;
(5)Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õppesisu ja –tegevused
Teose mõistmist toetavad tegevused
1) Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja fantaasiaküsimused.
Küsimustele vastamine tsitaadiga või teksti toel oma sõnadega.
2) Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena. Teksti kesksete mõtete
leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine.
3) Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine.
Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Esitatud väidete tõestamine oma
elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide
otsimine ja valimine. Loetu põhjal järelduste tegemine.
4) Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma
sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
1) Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe
iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti
leidmine ja sõnastamine. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine. Tegelasrühmade
konflikt ja konflikti gradatsioon.
2) Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.
3) Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi.
4) Fantaasiakirjanduse ja naljandite tüüptegelasi.
5) Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse
pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.
6) Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese
leidmine teosest.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
1) Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine.
2) Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes. Mõistatuse kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja
loomine.
3) Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise ja korduse tundmine ja kasutamine.
Sümbolite seletamine. Allegooria mõistmine. Piltluule kui piltkujundi tõlgendamine.
4) Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
1) Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline rahvalaul. Muinasjutu tunnused
(kujund, sümbol, sõnum). Muinasjutu vormitunnused, kompositsioon ja rändmotiivid.
2) Koha- ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise muistendi tunnused. Naljandi ja
anekdoodi tunnused. Puändi olemus. Kõnekäänu ja vanasõna olemus. Mõistatuse olemus.
3) Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse
tunnused. Seiklusromaani tunnused. Robinsonaadi ja utoopia tunnused.
4) Luule vorm: värss, stroof. Piltluule.
5) Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus.
6) Komöödia tunnused. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog, remark, repliik.
7) Mõisted: idee (peamõte), konflikt, miljöö, probleem, prototüüp, sündmustik, teema,
tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, tsitaat, tüüptegelane, allegooria, epiteet, isikustamine,
metafoor,
Page 73
Tabivere Põhikooli õppekava
73
8) kordus, sümbol, võrdlus, anekdoot, ballaad, dialoog, draama, dramaatika, eepika,
eepos, jutustus, komöödia, kõnekäänd, lüürika, monoloog, motiiv, muinasjutt, muistend,
mõistatus,
9) naljand, piltluule, regilaul, remark, repliik, riimiline rahvalaul, robinsonaad,
seiklusromaan, stroof, utoopia, valm, vanasõna, värss.
2.6.13 8. klass kirjandus
(1)Kohustuslik kirjandus:
1) J. D. Salinger „Kuristik rukkis“
2) S. Henno „Mina olin siin“
3) W. Golding „Kärbeste jumal“
4) A.de Saint-Exupéry „Väike prints“
5) D. Defoe „Robinson Crusoe“
6) vabalt valitud ulmeromaan
7) vabalt valitud reisikiri
(2)Lugemine
Õpitulemused
1) On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb
teost mõne teise teosega;
Õppesisu ja –tegevused
1) Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse
hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
2) Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu,
tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne
teise teosega. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.
3) Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
(3)Jutustamine
Õpitulemused
1) jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;
Õppesisu ja –tegevused
1) Loo jutustamine: jutustades tegevuse aja ja koha muutmine, uute tegelaste ja
sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine, eri vaatepunktist jutustamine, jutustades
tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi.
2) Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.
(4)Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused:
Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused
1) vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
Page 74
Tabivere Põhikooli õppekava
74
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad
sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;
4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste
omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest
väärtustest;
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte,
kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
1) tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi
ja algriimi;
2) selgitab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude kujundlikkust ja tähendust;
3) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
1) seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja
vabavärsi ning tragöödia olemust;
Õppesisu ja –tegevused:
Teose mõistmist toetavad tegevused
1) Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja hindamisküsimused.
Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega või oma arvamusega,
toetumata tekstile.
2) Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte
kirjutamine.
3) Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine
ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete
tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine
tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ja valiku
põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine.
Loetu põhjal järelduste tegemine.
4) Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma
sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
1) Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja
muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Tegelase suhe
iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti äratundmine.
2) Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste
tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmadevaheline
konflikt ja konflikti gradatsioon.
3) Erinevate teoste peategelaste võrdlemine. Kirjanduse tüüptegelasi.
4) Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse
pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Sündmuste
põhjus-tagajärg-seoste leidmine.
5) Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese
leidmine teosest.
6) Tekstist filmilike episoodide leidmine. Filmi ja kirjandusteose võrdlemine.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
Page 75
Tabivere Põhikooli õppekava
75
1) Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine. Võrdlus ja metafoor
kõnekäändudes. Mõttekorduste leidmine regilaulust. Rahvalaulu elementide leidmine
autoriluulest.
2) Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse
tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika
leidmine.
3) Luuleteksti tõlgendamine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma kujundliku
väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
1) Müüdi tunnused. Tänapäeva folkloor ehk poploor.
2) Teksti kompositsioonielemendid: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus,
kulminatsioon, lõpplahendus. Muutuv ja muutumatu tegelane.
3) Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Romaani (erinevad
liigid) ja novelli tunnused. Ulme- ja detektiivromaani tunnused. Reisikirja olemus.
4) Luule vorm: värss, stroof. Oodi, haiku ja vabavärsilise luule tunnused. Motiivi olemus.
5) Tragöödia tunnused. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog, vaatus, stseen, remark,
repliik. Intriigi olemus. Kirjandusteose dramatiseering. Lavastus ja selle valmimine.
6) Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, kaader filmis. Kirjandusteose
ekraniseering.
(5)Esitamine
Õpitulemused:
1) esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
2) koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande.
Õppesisu ja –tegevused:
1) Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?).
2) Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine
kuulaja-vaatajaga. Miimika ja žestikulatsiooni jälgimine.
3) Luuleteksti esitamine peast.
4) Draamateksti esitamine ositi. Instseneeringu esitamine.
5) Kirjandusteost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.
(6)Omalooming
Õpitulemused:
1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või
miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma
seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust,
stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.
Õppesisu ja –tegevused:
1) Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: ulme- või
detektiivjutu, haiku või vabavärsilise luuletuse, näidendi, proosa- või luuleteksti
dramatiseeringu, tegelase monoloogi, tegelase eluloo, tegelase seletuskirja, muudetud
žanris teksti (nt luuletuse põhjal kuulutuse, uudisest jutustuse), lisatud repliikidega teksti,
mina-vormis loo, detailide abil laiendatud loo, võrdluste- ja metafooriderikka teksti, loo
ühest ja samast sündmusest traagilises ja koomilises võtmes, kirja teose autorile, teostest
Page 76
Tabivere Põhikooli õppekava
76
valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku, tsitaadi (moto) alusel kirjandi, või muud
sellist.
2) Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste
isikute kohta.
2.6.149. klass kirjandus
(1)Kohustuslik kirjandus:
1) E. Vilde „Pisuhänd“
2) E. R. Remarque „Läänerindel muutuseta“
3) G. Orwell „Loomade farm“
4) A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees“
5) vabalt valitud krimi- või sõjaromaan
6) vabalt valitud eesti luuletaja luulekogu
(2)Lugemine
Õpitulemused:
1) On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb
teost mõne teise teosega.
Õppesisu- ja tegevused
1) Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse
hindamine. Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu
autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele, teose
võrdlemine mõne teise teosega. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud
tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
(3)Jutustamine
Õpitulemused
1) Jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni.
Õppesisu- ja tegevused
1) Loo jutustamine: jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tegevuse aja
ja koha muutmine, uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine, eri
vaatepunktist jutustamine, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine
faabula ja/või süžee järgi. Tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisioon, internet)
erinevate jutustamisviisidega.
(4)Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused:
Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused
1) vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad
sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;
4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste
omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest
väärtustest;
Page 77
Tabivere Põhikooli õppekava
77
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte;
otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
1) tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi
ja algriimi;
mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
2) seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli,
ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.
Õppesisu- ja tegevused
Teose mõistmist toetavad tegevused
1) Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja hindamisküsimused.
Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega või oma arvamusega,
toetumata tekstile. Kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine.
Konspekti koostamine.
2) Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine
ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete
tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine
tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ja valiku
põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine.
Loetu põhjal järelduste tegemine. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust
või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
1) Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja
muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja
keeruline tegelane. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga.
Tegelase sisekonflikti äratundmine. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja
sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste
analüüsimine. Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon.Erinevate teoste
peategelaste võrdlemine. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö
kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste
leidmine. Teose rütm: ellipsi täitmine. Sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine.
Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese
leidmine teosest. Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine. Teksti aja- või kultuuriloolise
tähenduse uurimine.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine
2) Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse,
ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Allegooria ja allteksti
mõistmine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine. Luuleteksti tõlgendamine.
Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma
kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Eepose, romaani (erinevad
liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri tunnused. Luule vorm: värss, stroof, erinevad
riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja vabavärsilise luule tunnused. Komöödia,
tragöödia ja draama tunnused. Arvustuse olemus.
Page 78
Tabivere Põhikooli õppekava
78
(5)Esitamine
Õpitulemused:
1) koostab ja esitab teost tutvustava ettekande;
Õppesisu- ja tegevused
1) Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?).Esituse ladusus, selgus ja
tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne
kehahoid, hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga. Miimika ja
žestikulatsiooni jälgimine.Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.
(6)Omalooming
Õpitulemused
1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või
miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutlus-elementidega kirjandi, väljendades oma
seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust,
stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.
Õppesisu- ja tegevused
1) Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: regilaulu,
kujundirikka luuletuse või miniatuuri, tegelase iseloomustuse või CV, tegelaste
juhtlaused, teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöö kirjelduse, kirjandusteose
probleemidest lähtuva arutluse, alustekstile sisulise vastandteksti, teatrietenduse, filmi või
kirjandusteose arvustuse vms. Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused) tänapäeva
kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.
Page 79
Tabivere Põhikooli õppekava
79
3. AINVEVALDKOND ”VÕÕRKEELED”
3.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
(1)Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda
eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi, teada, et võõrkeelteoskus
toetab inimese eesmärke ja unistusi ning toimetulekut tööturul.
(2)Põhikooli lõpuks õpilane:
1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas
iseseisvalt toimida;
2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid
emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust
võõrkeelte õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
Ainevaldkonna kirjeldus
(1)Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
mitmekultuurilist maailma, arendavad keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega süsteemset
mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi.
(2)Võõrkeeled arendavad kultuuriteadlikku suhtlusvõimet, andes teadmisi eri maade ja eri
keeli kõnelevate rahvaste kohta. Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles
ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis.
Kõigi võõrkeelte (k.a eesti keel teise keelena) õpitulemusi on raamdokumendile toetudes
kirjeldatud ühtsetel alustel. Õpitulemused eri osaoskustes esitatakse keeleoskustasemete
tabelis, mis kuulub riikliku õppekava võõrkeelte valdkonna ainekavade juurde.
Raamdokumendi ja Euroopa keelemapi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab
motiveerida õpilasi õppima võõrkeeli, arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära,
suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning andma
õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see toetab õpimotivatsiooni püsimist
ning iseseisva õppija kujunemist.
(3)Nüüdisaegne keeleõpe on allutatud kommunikatiivsetele vajadustele, lähtutakse õppijast ja
tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes on oluline eelkõige keele kasutamise oskus, mitte
pelgalt keele struktuuri tundmine. Keeleline korrektsus kujuneb õppijal pikaajalise töö
tulemusena. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu:
kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu ka õpitulemused on esitatud
osaoskuste kaupa. Neid osaoskusi õpetatakse integreeritult. Keeleõpe on võimalus rikastada
mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Nendes
valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi. Suhtluspädevuse kõrval
on oluline koht kultuuridevahelisel pädevusel. Õppijas arendatakse oskust võrrelda oma ja
võõra kultuuri sarnasusi ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte
Page 80
Tabivere Põhikooli õppekava
80
eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride
tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri eripära. Võõrkeeleõpe nõuab avatud
ning paindlikku metoodilist käsitust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajaduste järgi.
(4)Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:
1. õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning
õpistrateegiate kujundamine;
2. keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;
3. erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;
4. õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks
teadmiste omandamise protsessis;
5. õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija
eesmärkidest ning vajadustest.
(5)Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis
on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse
suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed; erinevused teemavaldkondade
käsitlemisel tulenevad õppe kestusest ja tundide arvust.
Võõrkeelte, eriti aga eesti keele kui teise keele integratsioon teiste õppeainetega ning õppimist
toetava õpikeskkonna loomine aitavad suhtluspädevuse omandamise kõrval arendada ka
maailmapilti, enesehinnangut ning väärtuskäitumist.
3.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
(1)Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused,
väärtushinnangud ja käitumine. Nimetatud nelja komponendi õpetamisel on kandev roll
õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning
mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
(2)Võõrkeelte valdkonda kuuluvate õppeainete õppe-eesmärkides ja õpitulemustes sisalduvad
keelepädevus, kultuuridevaheline pädevus (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused.
(3)Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,
enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust, ettevõtlikkus-
pädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja –tegevuste
kaudu.
1) Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride
tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme,
mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.
2) Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.
3) Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate
keelenditevaliku vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest
tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne
pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega.
4) Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt
rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud
kultuuriprogrammidest.
5) Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu.
Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste,
rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda
Page 81
Tabivere Põhikooli õppekava
81
sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud
õpipädevuse arenguga.
6) Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe
otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on
eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi
põhimõtetest lähtuvalt).
7) Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid
lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-,
teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes.
8) Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on
olemas, ses suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes),
samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades.
9) Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab
inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi
viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt
valdavate ea- ja mõttekaaslastega.
10) Digipädevus on seotud suutlikkusega kasutada uuenevat digitehnoloogiat
toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka
kogukondades suheldes. Õpitakse digivahendite abil leidma ja säilitama infot ning
hindama selle asjakohasust ja usaldusväärsust. Olulisel kohal on osalus digitaalses
sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel. Õpitakse
kasutama probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suheldakse ja tehakse
koostööd erinevates digikeskkondades. Kaitsmaks oma privaatsust, isikuandmeid ja
digitaalset identiteeti õpitakse ka tundma digikeskkonnas varitsevaid ohte ning kuidas
neist hoiduda. Harjutakse järgima digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid
nagu igapäevaelus.
3.3 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Valdkonnasisene lõiming
(1)Põhikooli võõrkeelte ainevaldkond sisaldab A- ja B-võõrkeele ning eesti keele teise
keelena ainekavu, mis põhinevad Euroopa keeleõppe raamdokumendil. Seega on kõikide
võõrkeelte õpetamisel tagatud ühtsed eesmärgid, õppesisu ja oodatavad õpitulemused
vastavalt kooliastmele. Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb paljuski teemavaldkondadest, mis on
kõikidele võõrkeeltele ühised, kooliastmeti erinevad nende maht ja rõhuasetused.
Ainevaldkonnasisese lõimingu puhul tuleb arvestada ka keelte omavahelisi seoseid. Kuigi iga
uut keelt õpitakse eelkõige emakeele taustal, on seoste loomine varem õpitud võõrkeeltega
(eriti A-võõrkeelega) väga oluline. Ühelt poolt võimaldab see muuta keeleõpet
ökonoomsemaks, kuna õpikogemust ja omandatud õpioskusi saab rakendada ka järgnevate
keelte õppimisel. Teisalt suudab õppija võõrkeeli võrrelda ning teha järeldusi nende
sarnasuste ja erinevuste kohta, mis omakorda suurendab keele omandamiseks vajalikku
refleksiooni- ja analüüsioskust. Võõrkeeleõppe üks eesmärk on luua arusaam
mitmekultuurilisest maailmast, mille kujundamisse annab iga võõrkeel oma panuse. See
omakorda eeldab võõrkeeleõpetajate tihedat sisulist koostööd.
Lõiming teiste valdkondadega
Page 82
Tabivere Põhikooli õppekava
82
(1)Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri
kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõpe annab õpilasele keelelised vahendid, mille
abil käsitleda erinevate valdkondadega seonduvaid teemasid. Võõrkeelteoskus võimaldab
muuhulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet
jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine tarvis.
(2)Teistest ainevaldkondadest on võõrkeelte valdkonnal kõige otsesem seos keele ja
kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse
seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia,
inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku
eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning eri teemade (nt riigid ja nende kultuur, vaba
aeg) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused,
muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii
mitmesuguste tööde tegemise kui ka suhtlemise ja infootsimise vahend. Sotsiaal- ja
loodusteaduslik pädevus teostub eri teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide
kaudu, muu hulgas õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja
säästvat eluviisi. Matemaatikapädevuse arengut toetab numbrite tundmise ja arvutamise
kõrval erinevates alustekstides leiduvate sümbolite, graafikute, tabelite ja diagrammide
mõistmise ning tõlgendamise oskuse arendamine. Kehakultuuripädevus seostub võõrkeeltes
tervisliku eluviisi ja kehalise aktiivsuse väärtustamisega. Võõrkeeleõppes (nii nagu kehalises
kasvatuseski) tuleb sallivalt suhtuda kaaslastesse, järgida ausa mängu reegleid ning teha
koostööd.
(3)Lõimitud aine- ja keeleõppes (nii võõrkeelte kui ka eesti keele kui teise keele
omandamisel) on oluline kasutada integreeritud õppematerjale koostöös teiste
ainevaldkondadega. LAK-õpe ei tähenda mittekeeleaine õpetamist võõrkeeles, vaid ainealase
võõrkeelse materjali sisu avamist võõrkeeleõpetusele omaste meetoditega, kusjuures
võõrkeele kasutamine ei tohi muuta mittekeeleaine metoodika ja töövormide spetsiifikat.
LAK-õppe läbiviimisel pakub keeleõpetaja keelelist ja metoodilist tuge aineõpetajale, eduka
töö aluseks on koostöö.
3.4 Läbivad teemad
(1)Võõrkeelte õppe eesmärgid ja teemad toetavad erinevais kooliastmeis õpilase
algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid
võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.
Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine: „Õppimine ja töö”. Kujundatakse iseseisva
õppimise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel.
Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mida on
muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeelt õppides omandatakse eneseanalüüsiks ja
enda tutvustamiseks vajalikku sõnavara, et ennast võõrkeeles esitleda ja oma mõtteid
arusaadavalt edasi anda. Õpe võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt käivad
õpilased ettevõtteis, tutvuvad ainevaldkonnaga seotud ametite, erialade ja
edasiõppimisvõimalustega. Nii kujuneb oskus koostada õpinguile ja tööle
kandideerimiseks vajalikke dokumente;
2) keskkond ja jätkusuutlik areng: „Kodukoht Eesti”. Taotletakse õpilase kujunemist
sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ning keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab
ja kaitseb keskkonda ning, väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma vastuseid
keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: „Mina ja teised“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“,
„Kodukoht Eesti“, „Vaba aeg“. Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
Page 83
Tabivere Põhikooli õppekava
83
vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end
ühiskonnaliikmena ja toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ning
arengusuundadele;
4) kultuuriline identiteet: „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur”. Taotletakse
õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-
ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus
kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast ning kes
väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on salliv ja koostööaldis;
5) teabekeskkond: „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba
aeg“. Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab
teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja
ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
6) tehnoloogia ja innovatsioon: „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Vaba aeg“. Taotletakse
õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada
oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas;
7) tervis ja ohutus: „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö“. Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt
terveks ühiskonnaliikmeks, kes järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning aitab
kaasa tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
8) väärtused ja kõlblus: „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“,
„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“. Taotletakse
õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud
väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks,
kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
3.5 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
(1)Õpet kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust
ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et
toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid,
arvuti/ multimeediaklass, õpilasvahetus, õppereisid, kohtumised õpitavat keelt emakeelena
kõnelejatega jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud,
diskussioonid, projektõpe jne.
8) Õppesisu käsitlemise valiku teeb aineõpetaja arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud
õpitulemused, üldja valdkonnapädevused ning ainepädevused oleksid saavutatud.
Page 84
Tabivere Põhikooli õppekava
84
3.6 Hindamise alused
(1)Õpitulemuste hindamise eesmärgid on toetada õpilase arengut, innustada õpilast
sihikindlalt õppima, kujundada õpilase enesehinnangut, tekitada huvi võõrkeelte õppimise
vastu ning luua seega alus elukestvale võõrkeeleõppele. Hindamisel lähtutakse põhikooli
riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sh
esituste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Puudustele juhib
õpetaja tähelepanu taktitundega, osutades võimalustele neist üle saada.
(2)Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste
kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane
peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on
hindamise kriteeriumid.
(3)Väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi sisaldavate õpitulemuste kohta (nt huvi
tundmine, väärtustamine, reeglite järgimine, teatmeallikate kasutamine) antakse tagasisidet.
Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega
õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt
Euroopa keelemapi.
3.7 Füüsiline õpikeskkond
(1)Kool korraldab õppe:
1) vajaduse korral rühmades;
2) klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku
õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
3.8 A-võõrkeel
3.8.1Õppe-ja kasvatuseesmärgid
(1)Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) skab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
3.8.2Õppeaine kirjeldus
(1)A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu
üks A-võõrkeele õppe olulisemaid ülesandeid on äratada õpilastes huvi teiste keelte ja
kultuuride vastu ning tekitada võõrkeele õppeks motivatsiooni.
(2)Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis
eeldab õppija aktiivset osalust.
Page 85
Tabivere Põhikooli õppekava
85
(3)A-võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel.
Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe.
(4)Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel
õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
(5)Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
(6)Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
(7)Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus
(viisakusreeglid, keeleregister jm).
(8)Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
(9)Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine,
kirjutamine) kaudu.
(10)Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse
suhtluspädevust.
(11)Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Kõigis
kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused
ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste
kogemustest, huvidest ja vajadustest.
(12)Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse
korral selgituste andmiseks.
(13)Oluline on ka õpioskuste arendamine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ja
analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi.
(14)Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam
tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne).
(15)Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt
kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning
keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
(16)Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud
kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
(17)Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse
arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks
sobivad erinevad ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allikatest, projekttööd, kus
õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi. Õpilaste
motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada õppereise ja
õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.
Page 86
Tabivere Põhikooli õppekava
86
(18)Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset
hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja
väärtustatakse õppija iga edusammu.
(19)Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas
sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud
jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab
õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
(20)Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud
hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
3.9 Kooliastmete õpitulemused
3.9.1I kooliastme õpitulemused
(1)I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
(2)3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
3.9.2 II kooliastme õpitulemused
(1)II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
(2)6. klassi lõpetaja:
(1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
(2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
(3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
(4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena
kõnelejaga;
(5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning
oskab neid arvestada;
(6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
(7) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas;
(8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise
keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise
keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1
Page 87
Tabivere Põhikooli õppekava
87
3.9.3 III kooliastme õpitulemused
(1)III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
1) Põhikooli lõpetaja:
2) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja
selgitada oma seisukohti ning plaane;
4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
5) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises
enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele
6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest
eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti) vajaliku info
otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning
kohandab oma õpistrateegiaid.
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise
keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2
3.10 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
3.10.1 3. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: tähestik; suur ja väike täht nimedes ja nimisõnades; lihtlause jaatus, eitus ja
küsilause; käskiv kõne; enam kasutatavad sidesõnad (and, but) ja ajaga seotud sidesõnad
(before/after); there is/are; üleskutsed (let's);
(2)Tegusõna: Present Simple (be/have); Present Continuous, be, have, modaaltegusõna can;
(3)Nimisõna: ainsus ja reeglipärane mitmus; omastava käände ainsusliku ja mitmusliku
nimisõnaga, umbmäärane ja määrav artikkel loendatava nimisõnaga.
(4)Omadussõna: üldlevinud omadussõnad (good, big, red).
(5)Asesõna: isikulised asesõnad, omastavad asesõnad.
(6)Küsisõnad: what, how much, where, when;
(7)Eessõna: enamkasutatavad eessõnad koha- ja ajamäärustes (in, into, on, at, to, next to,
between, under, in front of, behind, away, back).
(8)Arvsõna: põhiarvud (1- 20), telefoninumbrid, aadress.
(9)Määrsõna: levinumad aja- ja kohamäärused (now, here); hulga- ja määramäärsõnad
(many, much).
(10)Hääldus: transkriptsioonimärgid;
(11)Suuline: luuletuste ja dialoogide lugemine, mõistmine, läbimängimine ja peast esitamine;
Page 88
Tabivere Põhikooli õppekava
88
(12)Kirjalik: sõnade ja lausete kirjutamine etteantud kontekstis;
3.10.2 4. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires; rindlaused; kirjavahemärgid (punkt, koma,
küsi- ja hüüumärk, ülakoma); rinnastavad sidesõnad (too, or); alistavad sidesõnad (when,
because); käskiva kõneviisi eitus.
(2)Tegusõna: põhi- ja abitegusõnad (do, have), modaaltegusõnad; iskuline tegumood (Past
Simple, Future Simple); oleviku liide -s; enimkasutatavad reeglipärased tegusõnad ja
ebareeglipäraste teine põhivorm.
(3)Nimisõna: suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); ebareeglipärane
mitmus, aluste ja öeldiste ühildumine; umbmäärane ja määrav artikkel koos loendamatu
nimisõnaga, artikli puudumine, enimkasutatavad väljendid artikliga ja ilma (go home, have a
headache, go to the theatre).
(4)Omadussõna: omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine (as ... as, more ...
than, the most...).
(5)Asesõna: siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade absoluutvormid (mine;
ours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no).
(6)Küsisõnad: who, why, what do you...;
(7)Eessõna: aja-, koha-, ja viisimäärustes esinevad eessõnad (up); enamkasutatavad
eessõnalised väljendid (next to, in front of, in the middle).
(8)Arvsõna: põhi- ja järgarvud 20-100; kellaajad, lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad,
aastaarvud.
(9)Määrsõna: ajamäärused lihtminevikuks, määrsõnade moodustamine, sagedusmäärsõnad,
järjestavad määrsõnad, ebareeglipärased määrsõnad.
(10)Sõnatuletus: arvsõnade tuletusliited (-ty,-teen); määrsõna tuletusliide (-ly).
(11)Suuline: paaris lühikeste dialoogide koostamine ja esitamine; rollimängud dialoogide
läbi; õpilast ennast ja tema lähimat keskkonda kirjeldavate kirjelduste koostamine ja
esitamine;
(12)Kirjalik: õpilast ja tema lähiümbrust puudutavate inimeste ja tema keskkonda
puudutavate lühikeste tekstide koostamine;
3.10.35. klassi inglise keel
(1)Tegusõna: modaaltegusõnad (must, may); isikuline tegumood (Past Simple,)
enamkasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad;
(2)Nimisõna: enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go
to the theatre); loendamatu nimisõna: artikkel ja selle puudumine;
(3)Omadussõna: so/such+omadussõna.
Page 89
Tabivere Põhikooli õppekava
89
(4)Asesõna: siduvad asesõnad (that, who);
(5)Arvsõna: kuupäevad, aastaarvud.
(6)Määrsõna: määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega –ly); ebareeglipärased
määrsõnad (fast); viisimäärsõnad;
(7)Suuline: lühikeste tekstide ümberjutustamine;
(8)Kirjalik: lühikeste kirjeldavate/kokkuvõtvate tekstide koostamine;
3.10.4 6. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: kaudne kõne olevikus; rinnastavad sidesõnad (too, or); ajaga seotud
sidesõnad (while), üleskutsed (shall we).
(2)Tegusõna: ebareeglipärase tegusõna kolm põhivormi; modaaltegusõnad (must); isikuline
tegumood (Future Simple, Past Continuous, Present Perfect), going-to tulevik.
(3)Nimisõna: suur algustäht ja artikkel kohanimedes; liitnimisõnad sidekriipsuga (mother-in-
law), loendamatu nimisõna: artikkel ja little/few; nimisõnalised hulgaväljendid (a bar/cup
of...);
(4)Omadussõna: liitomadussõnad sidekriipsuga (a two-year-old); omadussõnade järjekord
lauses;
(5)Asesõna: enesekohased asesõnad;
(6)Küsisõnad: whose;
(7)Eessõna: over, off;
(8)Määrsõna: hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few).
(9)Sõnatuletus: sõnajuure modifitseerimine: fix/fixed/fixes/fixing;
(10)Suuline: kuulamisülesannete iseseisev edukas sooritamine;
(11)Kirjalik: mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);
3.10.5 7. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: sisutühi alus it/there lause algul; kaudne kõne minevikus (aegade
ühildumine, küsimused, korraldused, palved); kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud;
kirjavahemärgid (jutumärgid); sõnade poolitamise põhireeglid (liitsõnad); lausejärjekord
(määrsõna);
(2)Tegusõna: modaaltegusõnad (have to, ought, should, would); vanasti sageli: used to;
(3)Nimisõna: ainsuslike ja mitmuslike nimisõnade tüübid; liitnimisõnad; artikli kasutamine
isikunimede ja geograafiliste nimedega; väljendid artiklitega ja ilma;
Page 90
Tabivere Põhikooli õppekava
90
(4)Omadussõna: omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes;
eritüvelised võrdlusastmed (old-elder);
(5)Eessõna: enam kasutatavad eessõnalised väljendid (take part in, look forward to);
eessõnad viisimäärustes (with, without).
(6)Arvsõna: kümnendmurrud;
(7)Määrsõna: määrsõna koht lauses.
(8)Sõnatuletus: liitsõnad, enam kasutatavad ees- (re-, un-) ja järelliited (-ness, -ion, -ous)
nimi-, omadus- ja tegusõnade moodustamiseks;
(9)Suuline: digiesitluse koostamine ja ettekandmine;
(10)Kirjalik: õpilasele põneval teemal kirjutise koostamine allikmaterjale kasutades
(internet); loovkirjutamine: luuletuse või jutukese kirjutamine;
3.10.68. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: põimlaused; fraaside ja lausete ühendamine (although, otherwise);
(2)Tegusõna: harvemini esinevad ebareeglipärased tegusõnad (grind, sew, …); isikuline
tegumood (Past Perfect, Present Perfect Continuous); umbisikuline tegumood olevikus ja
minevikus;
(3)Omadussõna: enough/too omadussõnaga;
(4)Asesõna: umbmäärased asesõnad (either, neither);
(5)Suuline: analüüs teksti/vms kohta ja isikliku arvamuse avaldamine; grupitöö järgne
raporteerimine;
(6)Kirjalik: kirjutise (nt lühireferaadi) koostamine erinevaid allikmaterjale kasutades;
loovkirjutamine- jutuke, kokkuvõte, arvustus;
3.10.79. klassi inglise keel
(1)Lauseõpetus: tingimuslaused (I−III tüüp, unless/if); sidesõnad (however, though, as, due
to, in addition); umbisikuline tegumood millegi teha laskmiseks (have sth done); modaalid
umbisikulises tegumoes (should, must); määrsõnade järjekord; küsijätkud;
(2)Tegusõna: tuleviku väljendamise erivõimalused; tarind to+infinitiiv, ing-vorm; aktiivsed
ja staatilised verbid (used to/would); sõna use eri tähendused väljendites: used to/be used to
doing sth//be used;
(3)Nimisõna: ebareeglipärane mitmus (f-ves);
(4)Omadussõna: omadussõna nimisõna funktsioonis (the poor); enough omadussõnade järel;
(5)Asesõna: umbmäärased asesõnad (either ... or/neither ... nor);
(6)Arvsõna: Protsent; aritmeetilised põhitehted; arvsõna „0” erinev lugemine.
Page 91
Tabivere Põhikooli õppekava
91
(7)Määrsõna: määrsõnade liigid, võrdlemine; nende järjekord lauses; enough määrsõnade
järel; hulgamäärus all/every;
(8)Suuline: põhjalik pildikirjeldus ja analüüs;
(9)Kirjalik: isiklik kiri; põhjaliku kokkuvõtte koostamine; lühiuurimustöö;
3.11 B-võõrkeel
3.11.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid
(1)B-võõrkeele õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust,
väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi.
(2)Põhikooli lõpuks õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades
toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid,
sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku infot teisteski valdkondades ja õppeainetes.
3.11.2 Õppeaine kirjeldus
(1)B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma
suhtlusvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob
eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Oluline on
erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine A-
võõrkeelega. A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-
võõrkeele õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja
kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi
omandamine nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis
suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeeles võib vajaduse korral selgitusi jagada.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtteist. Rõhk on interaktiivsel õppimisel
ja õpitava keele kasutamisel.
(2)Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend
parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse
grammatikareeglite teadliku omandamiseni. Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija
keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu
areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute
(kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad
teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus. Kõigis kooliastmeis ning
klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on
erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Oluline on õpioskuste arendamine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ning hinnata
oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi.
Page 92
Tabivere Põhikooli õppekava
92
(3)Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist
ja lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
(4)Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktikaprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult
tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest
(alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Kõigis kooliastmeis on tähtis osa
paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (nt lugema, infot
hankima, projektides osalema).
(5)Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat
keelt ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks tuleks aidata leida kirjasõpru
ning korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena
kõnelejatega. Kõigis kooliastmeis on vaja õppijat motiveerida ning kujundada temas
positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne
õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu. Tunnustama peab ka tulemuse
saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppes normaalse õppimise osana, nende
analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust
korrigeerida.
3.11.3Taotletavad pädevused II kooliastmes
(1)Vene keele õppimisel toetatakse:
1) Väärtuspädevust vene keelt kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu.
2) Õpitakse mõistma erinevaid, vene kultuurilisest eripärast lähtuvaid väärtussüsteeme.
3) Sotsiaalse pädevuse kujundamisele II kooliastmes aitab kaasa erinevate
õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, dramatiseeringud, rollimängud) ning osavõtt
õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.
4) Enesemääratluspädevus areneb vene keele õppes kasutatavate teemade kaudu.
Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeele tunnis käsitleda arutluste,
rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda
sügavama mõistmiseni.
5) Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe
otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine).
6) Suhtluspädevus on vene keele õppe keskne pädevus. II kooliastmes alustatud vene
keele kui B-võõrkeele õppel on oluline roll panna alus hea ja julge eneseväljendus-, teksti
mõistmise ja tekstiloome oskusele.
7) Matemaatikapädevus – II kooliastmes õpitakse tundma arvsõnu 0-1000, järgarvsõnu
1-10, kellaegu (täistunnid), hinnad.
8) Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab
inimesele veel ühe võõrkeele oskus.
3.11.4Hindamine
(1)Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on
sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Puudustele juhitakse
tähelepanu taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada. Õpilasele tuleb selgitada, et
hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt
kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös
kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille
omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama.
Selleks sobivaid töövorme (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused,
Page 93
Tabivere Põhikooli õppekava
93
eneseanalüüsilehed jmt) on õpilane juba õppinud ja kasutanud I kooliastmes A-võõrkeele
õppimisel.
3.11.5 Õpitulemuste saavutamine
(1)B-võõrkeele õpetamisel tuleb meeles pidada, et õpilasel on juba vähemalt ühe võõrkeele
õppimise kogemus, mis võimaldab omandatu üle kanda uue võõrkeele õppimisele. Õpilase
east lähtuvalt on õpetuses oluline mängulisus. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Õpilased
õpivad eristama võõrkeele häälikuid, sõnarõhku ja lauseintonatsiooni ning omandavad õige
hääldusaluse. Kuulamisel kasutatakse põhiliselt adapteeritud ja õpiotstarbelisi tekste, nt
lühidialoogid ja -monoloogid. Õpetaja julgustab õpilasi analoogia põhjal kasutama õpitud
väljendeid ja lühilauseid. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt omandatud.
Õpitu kinnistamine tagatakse süstemaatilise kordamise ja eelnenud materjaliga seostamise
teel. Õpetaja tutvustab õpetatava keele maale iseloomulikke kultuuritavasid, nt rahvuspühi,
kasutades erinevaid näitlikustamise vahendeid (nt filmilõigud, muusikavideod).
(2)Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest.
(3)Osaoskuste arendamiseks sobivad:
1) kuuldu põhjal pildi joonistamine või täiendamine;
2) sobitusülesande lahendamine (pildi vastavus kirjeldusele);
3) mudeli järgi dialoogi esitamine;
4) rääkimine pildi alusel;
5) häälega lugemine;
6) laulude ja luuletuste esitamine;
7) lihtsa faktilise info leidmine tekstist;
8) mudeli järgi kirjutamine;
9) õpikusõnastiku kasutamine.
(4)Töövõtete valikul arvestab õpetaja, et II kooliastmes vajavad õpilased nii paaris- kui ka
rühmatöö ning vahel ka individuaalse töö puhul veel õpetaja täpsustavaid juhiseid.
(5)Et toetada õpimotivatsiooni ning luua pingevaba õhkkond, tuleb õpetamisel silmas pidada:
1) õpilase huve, elukogemust;
2) arvestada erineva võimekusega õpilaste vajadusi, pakkudes neile parajat pingutust
nõudvaid ülesandeid;
3) õppeprotsessis on vigade tegemine loomulik. Õpetaja analüüsib õpilaste vigu ning
vajadusel korrigeerib oma tegevust;
4) õpilase jõupingutusi tuleb tunnustada, kasutamata teistega võrdlemist ning rõhutamata
võistlust;
5) hinnete ületähtsustamist tuleb vältida;
6) õpilast tuleb suunata märkama oma edusamme ja võrdlema oma saavutus
varasematega;
7) ülesanded peavad olema eakohased, õpilane peab mõistma ülesande eesmärki.
3.11.6 II kooliastme õpitulemused
(1) 6. klassi lõpetaja:
1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
3) lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
Page 94
Tabivere Põhikooli õppekava
94
4) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
5) on omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist;
6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
7) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;
8) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.
(2)Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Räägimine Kirjutamine
Vene
keel
A 1.2 A 1.1- A 1.2 A 1.2 A 1.1
1) Kuulamine: Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga
seotud lühikestest dialoogidest. Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ja
pöördumisi.Vajab kordamist, osutamist, piltli kustamist vms.
2) Lugemine: Tunneb õpitava keele tähemärke. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud
sõnavara ulatuses, arusaamist võib toetada pildimaterjal. Tunneb tekstis ära tuttavad
nimed, sõnad ja fraasid. Loeb lühikesi ja lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo.
Teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist. Tekstist arusaamiseks oskab
kasutada õpiku sõnastikku.
3) Rääkimine: oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust; saab hakkama õpitud
sõnavara piires lihtsate dialoogidega, vajab vestluskaaslase abi. Hääldusvead võivad
põhjustada arusaamatusi. Kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.
4) Kirjutamine: tunneb kirjatähti, valdab kirjatehnikat; oskab kirjutada isikuandmeid ja
täita lihtsat küsimustikku. Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide alusel.
3.11.7 Taotletavad pädevused III kooliastmes
(1)Taotletavad pädevused III kooliastmes
1) Väärtuspädevust vene keelt kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu,
Eestis elava vene kogukonnna kultuurilise ja ühiskondliku tegevuse tutvustamise kaudu.
Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad vene rahvuse
kultuurilisest eripärast.
2) Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka vene keeles edukalt väljendada.
3) Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate
keelendite valikule vaja teada vene keelt kõnelevate maade ja Eestis elava vene
kogukonna kultuuritausta ning sellest tulenevaid käitumisreegleid ja ühiskonnas kehtivaid
tavasid. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide
kasutamine (rühmatöö, rollimängud) ning aktiivne osavõtt vene keelega seotud
kultuuriprogrammidest.
4) Enesemääratluspädevus areneb vene keele õppes kasutatavate teemade kaudu.
5) Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab vene keele tunnis käsitleda vestluste,
arutluste ja rollimängude kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama
mõistmiseni.
6) Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (teabe
otsimine venekeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on
eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (Euroopa keelemapi
põhimõtetest lähtuvalt).
Page 95
Tabivere Põhikooli õppekava
95
7) Suhtluspädevus on vene keele õppe keskne pädevus. III kooliastmes jätkuval vene
keele kui B-võõrkeele õppel on oluline roll panna alus hea ja julge eneseväljendus-, teksti
mõistmise ja tekstiloome oskusele.
8) Matemaatikapädevus – III kooliastmes jätkub töö arvsõnadega, õpitakse ütlema
kellaaegu, kuupäevi ja aastaarve, tegeletakse ostmisel-müümisel vajamineva sõnavaraga.
9) Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab
inimesele veel ühe võõrkeele oskus. Vene keele oskus avardab õppija võimalusi viia ellu
oma ideid ja eesmärke põhikooli lõpetamisel ning loob eeldused koostööks teiste sama
võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.
3.11.8 III kooliastme õpitulemused
(1)Põhikooli lõpetaja vene keeles:
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt
emakeelena rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piirides olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning
vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.
(2)Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Räägimine Kirjutamine
Vene keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
1) Kuulamine. Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada
olilist infot. Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis,
hotellis, piletilevis). Vajab sageli kuuldu täpsustamist.
2) Lugemine: Loeb lihtsaid tavatekste ja saab aru neis sisalduvast infost. Suudab aimata
sõnade tähendust konteksti toel.
3) Rääkimine: Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. Tuleb toime olmesfääris
suhtlemisega. Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi. Suudab alustada, jätkata ja
lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi. Kasutab õpitud põhisõnavara ja
lausemalle valdavalt õigesti. Spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi esineb
hääldusvigu ja sõnade otsimist.
4) Kirjutamine Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja
ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju. Rakendab õpitud õigekirjareegleid.
3.11.9 III kooliastme õpitulemuste saavutamine
(1)III kooliastmes saavutatakse vene keele A2-tase.
(2)III kooliastmes arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Õpetaja julgustab õpilast kasutama
õpitavat keelt aktiivselt nii tunnis kui ka keelekeskkonnas (nt internetipõhised
suhtluskeskkonnad). Õpetaja suunab õpilast lugema lühemaid kohandatud, kooliastme lõpus
ka autentseid eakohaseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse
arendamiseks kasutatakse lisaks mudelkirjutamisele ka eri liiki loovtöid (nt lühiülevaade,
Page 96
Tabivere Põhikooli õppekava
96
sündmuse kirjeldus, lühikirjand). Oluline on julgustada õpilast oma mõtteid väljendama ja
mitte teda pidevalt katkestada. Õpetaja suunab õpilasi keeleõppele analüüsivalt lähenema,
õpetades kõrvutama keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste
keelekasutusvigu.
(3)Õpetaja tutvustab ja selgitab erinevaid kultuurinähtusi ning innustab õpilast neid mõistma,
teadvustama ja nendega arvestama. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust,
avaldama oma arvamust nähtu kohta ning arvestama erinevate seisukohtadega.
(4)Osaoskuste arendamiseks sobivad:
1) eri liiki autentsete eakohaste tekstide (sh meediatekstide) kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);
4) loovtööd (nt luuletused, isiklikud kirjad, kuulutused, lühiülevaated, kokkuvõtted
5) lühikirjand);
6) projekttööd (nt seinalehe koostamine);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projekttööde kokkuvõtted);
9) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest allikatest (nt teatmeteosed, Internet);
10) sõnaraamatu kasutamine;
11) keelekeskkonna õppeülesanded (nt liikumine juhiste järgi, õpitava võõrkeele kodumaal
toodetud kaubad poes, firmanimetused).
Õpioskuste areng, õpimotivatsioon
(1) III kooliastmes iseloomustab õpilast mõnevõrra suurem iseseisvus kui II kooliastmes.
Erinevus on selles, et õpilane hakkab teadlikult oma õpioskusi arendama: valib ja kasutab
talle sobivaid õpistrateegiaid, ehkki vajab veel õpetaja suunamist. Kooliastme lõpus saab
enamik õpilasi pikemaajaliste õpitegevustega hakkama ka õpetaja abita. Õpioskusi
arendatakse õpilasi aktiivselt tegevuste kavandamisse kaasates. Oluline on, et õpilased ise
saaksid teha valikuid (nt teemade, töömeetodite ja töö lõpptulemuste esitamise viis), anda
hinnanguid ja võtta vastutust. Et toetada õpimotivatsiooni ning luua pingevaba õhkkond, tuleb
silmas pidada:
1) õpetamisel tuleb lähtuda teismelise õpilase huvidest ja elukogemusest;
2) õpetamisel on vaja arvestada erineva võimekusega õpilaste vajadustega, pakkudes
neile parajat pingutust nõudvaid ülesandeid;
3) ppeprotsessis on vigade tegemine loomulik; õpetaja analüüsib õpilaste vigu, vajadusel
korrigeerib oma tegevust ning suunab õpilasi oma vigu märkama ja parandama;
4) õpilase jõupingutusi tuleb tunnustada ja aidata kaasa adekvaatse minapildi
kujunemisele;
5) õpilane märkab oma edusamme ja oskab kasutada saavutatut edasisel õppimisel, kuid
osa õpilasi vajab endiselt õpetaja suunamist;
6) hinnete ületähtsustamist tuleb vältida;
7) ülesanded peavad olema eakohased, õpilane peab mõistma ülesande eesmärki;
8) õpetaja peab suunama õpilast rakendama õpitut väljaspool kooli (nt telesaated, filmid,
internetipõhised suhtluskeskkonnad). Eesmärk on anda õpilastele võimalus praktiseerida
oma keeleoskust ning suhelda autentses keelekeskkonnas.
3.11.10 Hindamine
(1)Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. III kooliastmes
hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes õpilasele adekvaatset tagasisidet.
Page 97
Tabivere Põhikooli õppekava
97
Ülesande eesmärgi järgi hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu,
ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust). Õpilane seab koostöös õpetajaga
endale õpieesmärke ning annab oma teadmistele ning oskustele hinnangu. Koos
kaasõpilastega leiab õpilane, mis on hästi omandatud ja/või mille omandamiseks peab veel
tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused,
eneseanalüüsilehed), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida.
3.11.11 Läbivad teemad
1) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik,
töökohad.
2) Keskkond ja jätkusuutlik areng: loodus, looduskaitse, austav suhtumine loodusesse.
3) Kultuuriline identiteet: kultuurierinevused, lugupidav suhtumine teistesse
kultuuridesse.
4) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: mina kui Eesti ühiskonna liige, traditsioonid,
kodukoha väärtustamine.
5) Teabekeskkond: Internet kui infoallikas, internet kui ohuallikas, teabeotsimine ja
edastamine, infoteadlik inimene, suhtlusportaalid.
6) Tervis ja ohutus: tervislikud eluviisid.
7) Väärtused ja kõlblus: enesehinnang ja väärikus, tugevad ja nõrgad küljed, huvid,
enesekasvatuse alused, vastutus seoses valikutega.
3.11.12 Lõiming
(1)Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel,
õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste,
õppeülesannete ning -viiside abil. Võõrkeeleõppe üks eesmärk on luua arusaam
mitmekultuurilisest maailmast, mille kujundamisse annab iga võõrkeel oma panuse.
(2)Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri
kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõpe annab õpilasele keelelised vahendid, mille
abil käsitleda erinevate valdkondadega seonduvaid teemasid. Võõrkeelteoskus võimaldab
muuhulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet
jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine tarvis.
(3)Teistest ainevaldkondadest on võõrkeelte valdkonnal kõige otsesem seos keele ja
kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse
seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia,
inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku
eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning eri teemade (nt riigid ja nende kultuur, vaba
aeg) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused,
muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii
mitmesuguste tööde tegemise kui ka suhtlemise ja infootsimise vahend. Sotsiaal- ja
loodusteaduslik pädevus teostub eri teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide
kaudu.
1) Eesti keel – tekstide tõlkimine, teemade võrdlemine grammatikas, jutustamine, võrdlus
teiste keeltega, kultuuridega; teksti loomine, kirjeldamine, küsimuste moodustamine,
mõistekaart, kava, tabel, pildiallkiri, reklaam, veebilehed, teabetekstid.
2) Muusika – lemmikmuusika, ansamblid, lauljad, kontserdid.
3) Kehaline kasvatus – spordialad, sportmängud, liikumine.
Page 98
Tabivere Põhikooli õppekava
98
4) Inimeseõpetus – minapilt, enesehinnang, sõprussuhted, turvalisus, kehaline aktiivsus,
päevakava, tervislik toitumine.
5) Loodusõpetus – inimene ja loodus.
6) Geograafia – kaardiõpetus, ajavööndid, loodusvarad.
7) Ajalugu – sündmused Eesti ja Venemaa ajaloos, tuntud venelased Eesti kultuuriloos,
traditsioonid.
8) Kunst –värviõpetus, tegevuste ja vaatamisväärsuste kujutamine, vene kunstnikud ja
nende looming.
9) Informaatika – infootsing Internetist, esitluse koostamine.
10) Ühiskonnaõpetus – meedia ja teave, riiklikud tähtpäevad Eestis ja Venemaal,
11) majandus, tööturg.
12) Bioloogia – inimese areng, pärilikkus.
13) Matemaatika – numbrid, liitmine ja lahutamine.
3.12 Õpitulemused ja sisu klasside kaupa
3.12.1 6. klassi vene keel
(1)Õppesisu:
1) Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised
tegevused.
2) Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad; kodu
asukoht; aastaajad ja ilm.
3) Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega
seonduvad esemed. Kool.
4) Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.
(2)Õpitulemused:
1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
3) lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
4) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
5) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;
6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
7) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;
8) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.
3.12.2 7. klassi vene keel
(2)Õppesisu
1) Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen
tugev/nõrk (sama teiste kohta); iseloomu ja välimust kirjeldav sõnavara; kehaosad, kuidas
olla terve, kergemad terviseprobleemid (peavalu, palavik jmt); suhted sõpradega.
2) Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba,
sisustus jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt);
sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas; elukoha kirjeldus (maja,
tuba jmt); kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja
tegevused.
3) Kodukoht eesti. Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika
(lipp, rahvuslill ja,-lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad
(laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused.
Page 99
Tabivere Põhikooli õppekava
99
4) Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised
tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud
nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate
riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja
tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.
5) Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse
jmt), transpordivahendid; koolitee ja koolipäeva kirjeldus; kooli ja klassi iseloomustav
sõnavara, tunniplaan, koolivaheajad; toiduained, tervislik toiduvalik, igapäevane hügieen;
sisseostud ja suhtlemine teeninduses (kauplus, turg, transport jmt) ja helistamine;
tuntumad ametid, nendega seotud tegevused
6) Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt);
erinevad vaba aja veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega jmt)
7) Kiri ja hääldus. Sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel. Sõnarõhu muutumine
tegusõnade vormides.
8) Nimisõna. Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on -ь. Naissoost sõnad, mille lõpus
on -ия (nt Эстония, история, гимназия).
a.Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание).
b.Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt
евро, кино, метро, пальто, кофе). Käändkonnad; nimisõna käändelõpud
ainsuses (I ja II käändkond).
c.Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины);
eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? Ja vastus eessõnade из
ja с abil).
d.Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на
eessõnade abil).
e.Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus
eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega
видеть, читать, любить).
f.Дательный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать,
верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п.
g.Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata.
9) Omadussõnad. Omadussõnade ühildumine nimisõnaga ainsuses ja mitmuses.
10) Tegusõna. I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-
lõpulised tegusõnad). Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt
интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться,
заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться
pööramine. Aeg, ajavormid.
11) Asesõna. Omastavate asesõnade käänamine. Isikuliste asesõnade käänamine.
12) Määrsõna. Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine.
13) Arvsõna. Järgarvsõnad. Põhiarvsõnad.
14) Abisõnad. Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги). Eessõnade в, на, из, с
kasutamise (koha tähistamiseks).
15) Lause struktuur. Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna,
isikuline asesõna). Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine,
предложный kääne). Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Küsimus куда? ja
vastus (винительный kääne). Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne).
Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine,
родительный kääne). Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused
(nädalapäevad, kuud, kellaaeg, aasta).
Page 100
Tabivere Põhikooli õppekava
100
(3)Õpitulemused: õpilane
1) mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on
talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt
2) loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste ja leiab tekstist sisalduvat infot
3) oskab õpitud sõnavara ja lausemallide piires rääkida ja esitada küsimusi
4) mõistab elementaarseid suulisi ja kirjalikke tööjuhiseid
5) oskab kasutada koolisõnastikku
6) oskab näidise järgi koostda lühikesi tekste
(4)Õppetegevused
1) mudeli järgi lühijutu koostamine ja ettekandmine
2) mudeli järgi dialoogide koostamine ja esitamine
3) häälega õpetaja ja dirtori(CD) järgi kordamine
4) mudeli järgi kirjutamine - visiitkaart, kiri sõbrale, enda tutvustamine
5) sõnavara kinnistamine ristsõnade abil
6) koolisõnaraamatu kasutamine
7) rühmatööd ja rollimängud
8) faktilise info leidmine tekstist
3.12.3 8. klassi vene keel
(1)Õppesisu
1) Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen
tugev/nõrk (sama teiste kohta).
2) Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba,
sisustus jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt);
sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas; elukoha kirjeldus (maja,
tuba jmt); kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja
tegevused.
3) Kodukoht eesti. Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika
(lipp, rahvuslill ja,-lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad
(laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused; linna- ja maaelu
kirjeldav sõnavara; ilmastikunähtused; loodusrikkused (mets, puhas õhk, vesi, loomad
jmt).
4) Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised
tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud
nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate
riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja
tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.
5) Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Reisimine. Tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak
pool, otse jmt), transpordivahendid. Suhtlemine teeninduses (kauplus, turg, transport jmt).
6) Vaba aeg. Huvid. Teater. Kino. Eelistuste põhjendamine. Erinevate kultuuride eripära,
kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine. Meediavahendid (Internet) ja nende
eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud.
7) Nimisõna. Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses ja mitmuses (I ja II
käändkond).
a.Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины);
eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из
ja с abil).
b.Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на
eessõnade abil).
Page 101
Tabivere Põhikooli õppekava
101
c.Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus
eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega
видеть, читать, любить).
d.Дательный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать,
верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п.
e.Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata.
8) Omadussõnad. Omadussõnade käänamine ainsuses ja mitmus. Omadussõna
võrdlusastmete moodustamine. Omadussõnade lühivormide moodustamine.
9) Tegusõna. I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-
lõpulised tegusõnad). Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt
интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться,
заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться
pööramine. Verbirektsioon (käänete kaupa). Tegusõnade aspektipaarid. Liikumisverbid.
Eesliidetega liikumisverbid.
10) Asesõna. Omastavate asesõnade käänamine. Näitavad asesõnad ja nende käänamine.
11) Määrsõna. Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. Määrsõnade moodustamine
omadussõnadest.
12) Arvsõna. Järgarvsõnad. Vastamine küsimustele когда? какого года? в каком году?
Põhiarvsõnad.
13) Abisõnad. Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги). Eessõnade в, на, из, с
kasutamise (koha tähistamiseks).
14) Lause struktuur. Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna,
isikuline asesõna). Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine,
предложный kääne). Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Küsimus куда? ja
vastus (винительный kääne). Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne).
Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine,
родительный kääne). Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused
(nädalapäevad, kuud, kellaaeg, aasta).
(2)Õpitulemused: õpilane
1) oskab lühidalt kirjeldada suuliselt ja kirjalikult lähiümbrust , igapäevaseid toiminguid
2) koolis ja kodus
3) oskab alustada ja lõpetada lühivestlust
4) oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi
5) oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste
6) suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot
7) oskab lugeda üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste ja leiab tekstist sisalduvat
infot
(3)Õppetegevused
1) mudeli järgi lühijutu koostamine ja ettekandmine
2) mudeli järgi dialoogide koostamine
3) tekstide lugemine ja küsimustele vastamine
4) erinevad kuulamisharjutused
5) rollimängud ja paaris-ja rühmatööd
3.12.4 9. klassi vene keel
1) Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen
tugev/nõrk (sama teiste kohta); iseloomu ja välimust kirjeldav sõnavara; kehaosad, kuidas
Page 102
Tabivere Põhikooli õppekava
102
olla terve, kergemad terviseprobleemid (peavalu, palavik jmt); suhted sõprade ja
lähikondlastega: nt sõprus- ja armastussuhted ja nendega seonduvad probleemid.
2) Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba,
sisustus jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt);
sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas; elukoha kirjeldus (maja,
tuba jmt); kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja
tegevused.
3) Kodukoht eesti. Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika
(lipp, rahvuslill ja,-lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad
(laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused; linna- ja maaelu
kirjeldav sõnavara; ilmastikunähtused; käitumine ja tegevused looduses eri aastaaegadel;
loodusrikkused (mets, puhas õhk, vesi, loomad jmt) ja nende hoidmine linnas ja maal
(prügiliigid, materjalid, taaskasutamise võimalused jmt).
4) Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised
tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud
nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate
riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja
tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.
5) Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse
jmt), transpordivahendid; koolitee ja
6) koolipäeva kirjeldus; kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan, koolivaheajad;
7) toiduained, tervislik toiduvalik, igapäevane hügieen; sisseostud ja suhtlemine
teeninduses
8) (kauplus, turg, transport jmt) ja helistamine; tuntumad ametid, nendega seotud
tegevused,
9) edasiõppe võimalused (koolitüübid jmt).
10) Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt);
erinevad vaba aja veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega jmt), eelistuste
põhjendamine; erinevad spordialad, kirjanduse-, kunsti- ja muusikaliigid; erinevate
kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine;
meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased
kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud; erinevate
reklaamtekstide mõistmine tarbija seisukohast.
11) Nimisõna. Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on –ь. Naissoost sõnad, mille lõpus
on -ия (nt Эстония, история, гимназия). Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost
sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание). Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега,
умница). Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt
евро, кино, метро, пальто, кофе). Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II
käändkond). Ees-, isa- ja perekonnanimede käänamine.
12) Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины); eitus нет
sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil).
13) Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade
abil).
14) Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja
на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать,
любить).
15) Дательный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить,
помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п.
16) Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata.
Page 103
Tabivere Põhikooli õppekava
103
17) Omadussõnad. Omadussõnade käänamine ainsuses ja mitmuses. Omadussõna
võrdlusastmete moodustamine. Omadussõnade lühivormide moodustamine.
18) Tegusõna. Verbirektsioon (käänete kaupa). Tingiv kõneviis ja selle vormi
moodustamine. Käskiv kõneviis ja selle vormi moodustamine. Liikumisverbid.
Eesliidetega liikumisverbid. Aeg. Ajavormid. Tegusõnade aspektipaarid.
19) Asesõna. Omastavate asesõnade käänamine. Küsivad ja eitavad asesõnad ja nende
käänamine Näitavad asesõnad ja nende käänamine. Isikuliste asesõnade käänamine.
20) Määrsõna. Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. Määrsõnade moodustamine
omadussõnadest.
21) Arvsõna. Järgarvsõnad. Vastamine küsimustele когда? какого года? в каком году?
Põhiarvsõnad.
22) Lause struktuur. Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna,
isikuline asesõna). Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine,
предложный kääne). Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Küsimus куда? ja
vastus (винительный kääne). Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne).
Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine,
родительный kääne). Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused
(nädalapäevad, kuud, kellaaeg, aasta).
4. AINEVALDKOND ”MATEMAATIKA”
4.1 Matemaatikapädevus
Matemaatika õpetamise eesmärgiks on kujundada põhikooliõpilastes eakohane
matemaatikapädevus, see tähendab suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ja meetodeid erinevates ülesannetes nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes
ja eluvaldkondades ning mõista matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset
tähendust; oskus püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusstrateegiaid ja neid
rakendada, analüüsida lahendusideed ja kontrollida tulemuse tõesust, loogiliselt arutleda,
põhjendada ja tõestada ning selleks erinevaid esitusviise kasutada ja neist aru saada.
(1)Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
2) tunneb matemaatilisi mõisteid ja seoseid;
3) arutleb, põhjendab ja tõestab loogiliselt;
4) asutab tüüpülesannete lahendusstrateegiaid ja lahendab probleemülesandeid;
5) oskab infot esitada teksti, graafiku, tabeli, diagrammi ja valemina;
6) kasutab õppides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;
7) oskab analüüsida ja jõuab olemasolevate faktide põhjal arutluse kaudu järeldusteni;
8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
9) teab ainevaldkonnaga seotud erialasid ja ameteid ning hindab oma võimeid ja huvi
siduda tulevased õpingud matemaatikaga seotud valdkondadega.
4.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht
Ainevaldkonda kuulub õppeainena matemaatika, mida õpitakse 1.– 9. klassini.
Matemaatika nädalatundide jaotumine kooliastmeti on järgmine:
I kooliaste – 12 nädalatundi;
II kooliaste – 15 nädalatundi;
III kooliaste – 14 nädalatundi.
Page 104
Tabivere Põhikooli õppekava
104
Matemaatikat õpitakse süvendatult, sest osa tunde on integreeritud informaatikaga – õppetöös
kasutatakse erinevaid arvutiprogramme ja rakendusi.
4.3 Ainevaldkonna kirjeldus
Matemaatika tegeleb mudelitega, seoste kirjeldamise ning meetodite väljatöötamisega.
Põhikooli matemaatikaõpetus annab õpilastele valmisoleku mõista ning kirjeldada loogilisi,
kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid. Matemaatikakursuses omandatakse kirjaliku,
kalkulaatoril ja peastarvutamise oskus, tutvutakse tasandiliste ja ruumiliste kujundite
omadustega, õpitakse matemaatiliselt seoseid kirjeldama. Omandatakse vajalikud algebra
põhioskused. Saadakse esmane ettekujutus ümbritsevate juhuslike sündmuste maailmast ja
selle kirjeldamise võtetest. Põhikooli matemaatikakursuses omandatud meetodeid ja keelt
saavad õpilased kasutada teistes õppeainetes.
Õpet üles ehitades pööratakse erilist tähelepanu õpitavast arusaamisele ning õpilaste loogilise
ja loova mõtlemise arendamisele. Rõhutatakse täpsuse, järjepidevuse ja õpilaste aktiivse
mõttetöö olulisust kogu õppeaja vältel. Matemaatilisi probleemülesandeid lahendades saavad
õpilased ahaa-elamuse kaudu kogeda edu ja avastamisrõõmu. Õppeprotsessis kasutatakse
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi.
4.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
(1)Matemaatika õppimise kaudu arenevad matemaatikapädevuse kõrval kõik ülejäänud
üldpädevused.
1) Kultuuri- ja väärtuspädevus. Matemaatika on erinevaid kultuure ühendav teadus,
milles õpilased saavad tutvuda eri maade ja ajastute matemaatiliste avastustega. Õpilasi
suunatakse tunnetama loogiliste mõttekäikude elegantsi ning õpitavate geomeetriliste
kujundite ilu ja seost arhitektuuri ning loodusega. Matemaatika õppimine eeldab
järjepidevust, selle kaudu arenevad isiksuse omadustest eelkõige püsivus, sihikindlus,
visadus, täpsus ja tähelepanelikkus, samuti õpetab distsipliini järgima. Lahendades
matemaatikaülesandeid, tekib huvi ümbritseva vastu ning arusaamine loodusseadustest.
Õpilased õpivad märkama matemaatika seotust igapäevaeluga, aga ka aru saama, et
matemaatika alusteadmised aitavad paremini teisi teadusi mõista.
2) Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees
kasvatatakse selleteemaliste ülesannete lahendamise kaudu. Paaris- ja rühmatöödega
arendatakse õpilastes koostöö- ja vastastikuse abistamise oskusi, kasvatatakse sallivust
erinevate matemaatiliste võimetega õpilaste suhtes.
3) Enesemääratluspädevus. Matemaatikas on tähtsal kohal õpilaste iseseisev töö.
Iseseisva ülesannete lahendamise kaudu võimaldatakse õpilastel hinnata ja arendada oma
matemaatilisi võimeid.
4) Õpipädevus. Matemaatikat õppides on väga oluline tunnetada õpimaterjali sügavuti
ning saada kõigest aru. Probleemülesandeid lahendades arendatakse analüüsimise,
ratsionaalsete võtete otsimise ja tulemuste kriitilise hindamise oskust. Väga oluline on
üldistamise ja analoogia kasutamise oskus, samuti oskus kanda õpitud teadmised üle elus
ette tulevatesse olukordadesse. Õpilases kujundatakse arusaam, et keerukaid ülesandeid on
võimalik lahendada üksnes tema enda iseseisva mõtlemise teel. Osa
matemaatikateadmistest peaks õpilane saama uurimusliku õppetöö kaudu ja interneti
võimalusi kasutades.
Page 105
Tabivere Põhikooli õppekava
105
5) Suhtluspädevus. Matemaatikas arendatakse suutlikkust väljendada oma mõtet selgelt,
lühidalt ja täpselt. Eelkõige toimub see hüpoteese sõnastades ning ülesande lahendust
vormistades. Tekstülesannete lahendamise kaudu areneb oskus teksti mõista: eristada
olulist ebaolulisest ja otsida välja etteantud suuruse leidmiseks vajalik info. Matemaatika
oluline roll on kujundada valmisolek eri viisidel (tekst, graafik, tabel, diagramm, valem)
esitatud infot mõista, seostada ja edastada.
6) Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Matemaatikas
arendatakse oskusi, mis on aluseks tõenduspõhiste otsuste tegemisel. Õpitakse tundma
andmete töötlemise, mõõtmise, võrdlemise, liigitamise, süstematiseerimise meetodeid ja
tehnikaid. Õpilased harjuvad kasutama sümboleid, mõistma mudelite olulisusest ning uute
tehnoloogiate rakendusvõimalusi. Loodusseadusi käsitletakse matemaatiliste mudelite
kaudu.
7) Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse eluliste andmetega
ülesannete lahendamise kaudu. Erinevate lahendusteede leidmine arendab paindlikku
mõtlemist ning ideede genereerimise oskust.
8) Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades
suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja
usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide
loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja
võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna
ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida
digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
4.5 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
(1)Matemaatikaõpetus lõimitakse teiste ainevaldkondade õppega kahel viisil. Õpilastel
kujuneb teistes ainevaldkondades rakendatavate matemaatiliste meetodite kasutamise kaudu
arusaam matemaatikast kui oma universaalse keele ja meetoditega baasteadusest, mis toetab
teisi ainevaldkondi. Teiste ainevaldkondade ja igapäevaeluga seotud ülesannete kasutamine
annab õpilastele ettekujutuse matemaatika rakendamise võimalustest.
1) Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Kujundatakse oskust väljendada ennast selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, luuakse tekste, sealhulgas tabeleid, graafikuid
jm ning õpitakse neid tõlgendama ja esitama. Õpilasi suunatakse kasutama kohaseid
keelevahendeid ja matemaatika oskussõnavara ning järgima õigekeelsusnõudeid.
Tekstülesandeid lahendades arendatakse tundides funktsionaalset lugemisoskust,
sealhulgas visuaalselt esitatud infost arusaamist. Juhitakse tähelepanu arvsõnade
õigekirjale, teksti, graafiku, tabeli jm teabe korrektsele vormistusele. Selgitatakse
võõrkeelse algupäraga matemaatilisi mõisteid ning võõrkeeleoskust arendatakse
lisamaterjali otsimisel ja kasutamisel.
2) Loodusained. Lõiming loodusainetega realiseerub matemaatika ja loodusainete ühiste
mõistete (nt ühikud, protsent, sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, funktsioon, võrdeline
sõltuvus, arvu standardkuju, kaardimõõt, aritmeetiline keskmine jt) ning oskuste
(arvutamine, ka ligikaudsete arvudega, tabelite ja graafikute koostamine) rakendamise
kaudu. Toetudes matemaatikale pööratakse tähelepanu mõõtühikute tajumisele ja
teisendamisele ning suuruste avaldamisele võrdustest.
3) Sotsiaalained. Ülesannete lahendamise kaudu arendatakse oskust infot mõista ja
valida: eristada olulist ebaolulisest, leida (tekstist, jooniselt jm) probleemi lahendamiseks
vajalikud andmed. Ülesande lahendust vormistades, hüpoteese ja teoreeme sõnastades
arendatakse oma mõtete selge, lühida ja täpse väljendamise oskust. Koos
Page 106
Tabivere Põhikooli õppekava
106
matemaatikamõistetega saab anda õpilastele teavet sellistel olulistel ühiskonda
puudutavatel teemadel nagu rahvastiku struktuur ja erinevate sotsiaalsete gruppide osakaal
selles, üksikisiku ja riigi eelarve, palk ja maksud, intressid, viivised, kiirlaenu võtmise
ohud, promilli ja protsendipunkti kasutamine igapäevaelus jne. Sotsiaalvaldkonnast
pärinevaid andmeid kasutatakse statistikat puudutavate matemaatikateemade puhul.
Õpitakse kasutama erinevaid teabekeskkondi (hindama õpitu põhjal näiteks meedias
avaldatud diagrammide tõele vastavust), tutvutakse kehtiva maksusüsteemiga. Loogiline
arutlus ja faktidele toetuv mõtlemine aitavad inimestel elus õigeid otsuseid teha.
Praktilised tööd, rühmatööd ja projektides osalemine kujundavad koostöövalmidust,
üksteise toetamist ja üksteisest lugupidamist.
4) Kunstiained. Kunst ja geomeetria (joonestamine, mõõtmine) on tihedalt seotud.
Kunstipädevuse kujunemist saab toetada geomeetria rakendusi demonstreeriva materjaliga
sellistest kunstivaldkondadest nagu arhitektuur, ruumikujundus, ornamentika, disain jne.
Geomeetriamõisted võivad olla aluseks kunstiõpetuses vaadeldavate objektide analüüsil.
Kujundite oluliste tunnuste liigitamine ja sümbolite kasutamine on kunsti lahutamatu osa,
nagu ka piltidel olevate esemete-nähtuste tunnuste võrdlemine ja liigitamine. Lõimingu
tulemusel oskavad õpilased märgata arvutiprogrammidega joonistatud graafikute ilu, näha
erinevate geomeetriliste kujundite ilu oma kodus ja looduses, vajaduse korral leida
tuttavate kujundite pindala ja ruumala. Muusikas väljendatakse intervalle, taktimõõtu ja
noodivältust harilike murdudena.
5) Tehnoloogia. Käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides tehakse
tööde kavandamisel ja valmistamisel praktilisi mõõtmisi ja arvutusi, loetakse ja tehakse
jooniseid jne. Kokanduse tundides on oluline retseptis toodud toiduainete koguste
määramine vastavalt sööjate arvule. 6) Kehaline kasvatus. Arvandmete tõlgendamise oskus väljendub sporditulemuste
võrdlemises ja edetabelites esitatava info mõistmises. Tekstülesannete kaudu selgitatakse
tervislike eluviiside, liikumise ja sportimise tähtsust inimese tervisele, samuti
meditsiinisaavutuste olulisust. Objektiivsete arvandmete alusel saab hinnata oma
tervisekäitumist, näiteks suhkru kogust toiduainetes, liikluskäitumist (kiirus,
pidurdusteekond, nähtavus) jm. Füüsiline tegevus ja liikumine aitavad kaasa ühikute ja
mõõtmissüsteemidega seotud põhimõistete omandamisele. Ühe matemaatikas käsitletava
tegelikkuse mudeli ehk kaardi järgi orienteerumise oskust õpitakse kehalise kasvatuse
tundides. Järjepidevus, täpsus ning kõige lihtsama ja parema lahenduskäigu leidmine on
nii matemaatika kui ka spordi lahutamatu osa.
4.6 Läbivad teemad
(1)Õppekava üldosas esitatud läbivad teemad realiseeritakse põhikooli
matemaatikaõpetuses eelkõige õppetegevuse sihipärase korraldamise ja viidete
tegemise kaudu käsitletava aine juures.
1) Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Matemaatika õppimisel tajutakse õppimise
vajadust ning areneb iseseisva õppimise oskus. Matemaatikatundides kujundatakse võimet
abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma võimete realistlik hindamine on üks olulisemaid
edasise karjääri planeerimise tingimusi. Õpilasi suunatakse arendama oma õpi-, koostöö-,
suhtlemis-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi. Õppetegevus võimaldab vahetult
kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastused, õpilastele tutvustatakse
ainevaldkonnaga seotud ameteid ja erialasid.
2) Keskkond ja jätkusuutlik areng. Matemaatikaülesannetes saab kasutada reaalseid
andmeid keskkonnaressursside kasutamise kohta. Neid analüüsides arendatakse säästvat
suhtumist keskkonda ning õpetatakse seda väärtustama. Võimalikud on õuesõppetunnid.
Õpilased õpivad võtma isiklikku vastutust jätkusuutliku tuleviku eest ning omandama
Page 107
Tabivere Põhikooli õppekava
107
sellekohaseid väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Kujundatakse objektiivsele
informatsioonile rajatud kriitilist mõtlemist ning probleemide lahendamise oskust.
Faktidele toetudes hinnatakse keskkonna ja inimarengu perspektiive. Selle teema
käsitlemisel on tähtsal kohal protsentarvutus, statistikaelemendid ning muutumist ja
seoseid kirjeldav matemaatika.
3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Matemaatikat ja teisi õppeaineid lõimivate
ühistegevuste (uurimistööd, rühmatööd, projektid) kaudu arendatakse õpilastes
koostöövalmidust ning sallivust teiste inimeste tegevuse ja arvamuste suhtes.
Protsentarvutuse ja statistikaelementide käsitlemine võimaldab õpilastel aru saada
ühiskonna ning selle arengu kirjeldamiseks kasutatavate arvnäitajate tähendusest.
4) Kultuuriline identiteet. Matemaatika on nii maailma- kui ka rahvuskultuuri osa.
Tänapäevane elukeskkond ei saa eksisteerida matemaatikata. Sellele saab tähelepanu
juhtida matemaatika ajaloo tutvustamise, ühiskonna ja matemaatikateaduse arengu
seostamise kaudu jne. Protsentarvutuse ja statistika abil kirjeldatakse mitmekultuurilises
ühiskonnas toimuvaid protsesse (erinevad rahvused, usundid, erinev sotsiaalne positsioon
ühiskonnas jne).
5) Teabekeskkond. Teabekeskkonnaga seondub oskus esitada ja mõista eri vormis infot
(joonis, pilt, valem, mudel). Meediamanipulatsioonide adekvaatset tajumist toetavad
matemaatikakursuse ülesanded, milles kasutatakse statistilisi protseduure ja
protsentarvutusi. Õpilast suunatakse teavet kriitiliselt analüüsima.
6) Tehnoloogia ja innovatsioon. Matemaatikakursuse lõimimise kaudu tehnoloogia ja
loodusainetega tutvustatakse tehnoloogilisi protsesse ning modelleerimist. Tegevusi
kavandades ja ellu viies ning lõpptulemusi hinnates teeb õpilane mõõtmisi ja arvutusi,
kasutab õppimise ja oma töö tõhustamiseks IKT vahendeid. Matemaatikaõppes saab
rakendada mitmesugust õpitarkvara.
7) Loodusteadused ja tehnoloogia. Ülesannete lahendamisel õpitakse kasutama
tehnoloogilisi abivahendeid, mõistma matemaatika olulisust teaduse ja tehnoloogia
arengus.
8) Tervis ja ohutus. Matemaatikaõpetuses saab lahendada ohutus- ja tervishoiuandmeid
sisaldavaid ülesandeid (nt liikluskeskkonna, liiklejate ja sõidukite liikumisega seotud
tekstülesanded, muud riskitegureid sisaldavate andmetega ülesanded ja graafikud).
9) Väärtused ja kõlblus. Matemaatika on jõukohane, kui õpilane arendab endas
süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust, täpsust, korrektsust ja kohusetunnet. Õpetaja
eeskujul kujundavad õpilased tolerantset suhtumist erinevate võimetega kaaslastesse.
Matemaatika õppimine ja õpetamine peab pakkuma õpilastele võimalikult palju
positiivseid emotsioone.
4.7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine.
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine õpetamise eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
jooksul ühtlaselt ning jätab neile piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
4) rakendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
Page 108
Tabivere Põhikooli õppekava
108
5) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, seejuures on põhirõhk hoiakute
kujundamisel;
6) kasutatakse mitmekülgset õppemeetodite valikut rõhuasetusega aktiivõppemeetoditel:
iseseisev töö, vestlus, arutelu, diskussioon, paaristöö, projektõpe, rühmatöö;
7) luuakse võimalused koostada referaat, õpimapp ja uurimistöö, sooritada praktilisi
mõõtmistöid jne;
8) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, asutused, õueõpe jm.
Õppesisu ja -tegevuse kavandamisel lähtutakse mõtlemise hierarhilistest tasanditest:
1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine (meenutamine, äratundmine, info leidmine,
arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine);
2) teadmiste rakendamine (meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine,
modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine);
3) arutlemine (põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine,
harjumuspäratute ülesannete lahendamine).
4.8 Hindamise alused
(1)Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise puhul
keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase saavutusi õppekavas toodud taotletavate
õpitulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul
hinnatakse nii tulemust kui protsessi. Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
(2)Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning
arutlemine. Rahuldava taseme puhul on õpilane omandanud ainekavas esitatud õpitulemused
teadmise ja rutiinsete ülesannete lahendamise tasemel. Hea taseme puhul õpilane teab ja
kasutab õppekavas toodud mõisteid ning põhiseoseid. Väga hea taseme puhul õpilane teab ja
kasutab õppekavas toodud mõisteid ning põhiseoseid ja lahendab mittestandardseid
ülesandeid.
4.9 Füüsiline õpikeskkond
(1)Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid.
(2)Kool võimaldab kasutada:
1) klassiruumis taskuarvutite komplekti;
2) tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplekti;
3) vajaduse korral klassis internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti
arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta;
4) esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks.
4.10 Matemaatika ainekava
4.10.1 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes
(1)I kooliastme lõpuks õpilane:
1)saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid rakendada;
Page 109
Tabivere Põhikooli õppekava
109
2) loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe-kahe tunnuse
alusel;
3) loeb, mõistab ja selgitab eakohaseid matemaatilisi tekste;
4) kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;
5) märkab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või
geomeetriliste kujundite abil;
6) kasutab digitaalseid õppematerjale;
7) mõistab matemaatika olulisust, seost ümbritsevaga.
4.10.2 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes
(1)Arvutamine
Õpitulemused. Õpilane:
1) loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000;
2) esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
3) loeb ja kirjutab järgarve;
4) liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires;
5) valdab korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires);
6) teab nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi;
7) leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal;
8) määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine,
liitmine/lahutamine).
Õppesisu:
Arvud 0–10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana. Võrdus
ja võrratus. Arvude võrdlemine ja järjestamine. Järgarvud. Paaris- ja paaritud arvud. Arvude
liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine peast 100 piires. Liitmine ja lahutamine
kirjalikult 10 000 piires. Liitmis-, lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehte komponentide
nimetused (liidetav, summa; vähendatav, vähendaja, vahe; tegur, korrutis; jagatav, jagaja,
jagatis). Liitmise ja lahutamise ning korrutamise ja jagamise vahelised seosed. Korrutamise
seos liitmisega. Peast- ja kirjaliku arvutamise eeskirjad. Täht arvu tähisena. Tähe arvväärtuse
leidmine võrdustes. Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate arvutusoskuste harjutamiseks.
(2)Mõõtmine ja tekstülesanded
Õpitulemused. Õpilane:
1) selgitab murdude ½, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust;
2) kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate
suuruste kaudu;
3) hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutusülesandeid;
4) tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid teadmisi oma elu tegevuste ja sündmustega;
5) teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid);
6) arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);
7) analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning
hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
8) koostab ühetehtelisi tekstülesandeid.
Õppesisu:
Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter. Pikkusühikute
seosed. Massiühikud gramm, kilogramm, tonn. Massiühikute seosed. Ajaühikud sekund,
minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand. Ajaühikute seosed. Kell ja kalender. Käibivad
rahaühikud. Rahaühikute seosed. Mahuühik liiter. Temperatuuriühik kraad. Termomeeter,
selle skaala. Nimega arvude liitmine. Tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine.
Page 110
Tabivere Põhikooli õppekava
110
Tulemuste reaalsuse hindamine. Tekstülesannete koostamine. Arvutiprogrammide kasutamine
ühikute teisendamise harjutamiseks.
(3)Geomeetrilised kujundid
Õpitulemused. Õpilane:
1) eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk,
ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja
nende põhilisi elemente;
2) leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
3) rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel;
4) mõõdab lõigu pikkuse ja joonestab etteantud pikkusega lõigu;
5) joonestab ristküliku ja ruudu;
6) joonestab võrdkülgse kolmnurga ning ringjoone;
7) mõõdab õpitud hulknurkade külgede pikkused ja arvutab nende ümbermõõdu;
8) arvutab murdjoone pikkuse.
Õppesisu:
Punkt, sirglõik, sirge. Lõigu pikkus. Antud pikkusega lõigu joonestamine. Murdjoon, selle
pikkus. Kolmnurk ja nelinurk, nende tipud, küljed ja nurgad. Täisnurk. Ruut ja ristkülik.
Võrdkülgne kolmnurk ning selle joonestamine joonlaua ja sirkliga. Ring ja ringjoon,
keskpunkt ja raadius. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine. Kuup, risttahukas, kera,
silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid; nende põhilised elemendid (servad, tipud,
tahud eristamise ja äratundmise tasemel). Geomeetrilised kujundid igapäevaelus.
4.10.3 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes
(1)II kooliastme lõpuks õpilane:
1) kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab üle minna ühelt
esitusviisilt teisele;
2) liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;
3) tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;
4) teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid, ja valib neist endale sobiva;
5) põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust;
6) kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;
7) kasutab enda jaoks sobivaid õpimeetodeid, vajaduse korral otsib abi ja infot erinevatest
teabeallikatest;
8) näitab üles initsiatiivi lahendada kodus ja koolis ilmnevaid matemaatilist laadi
probleeme.
4.10.4 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
(1)Arvutamine
Õpitulemused. Õpilane:
1) loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve (kuni miljardini), täisarve ning positiivseid
ratsionaalarve;
2) tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid;
3) kirjutab naturaalarve järkarvude summana, arvutab peast ja kirjalikult täisarvude ning
positiivsete ratsionaalarvudega, rakendab tehete järjekorda;
4) sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 5-, 9- ja 10-ga);
5) eristab paaris- ja paarituid arve;
6) kasutab harilike murdudega tehteid sooritades ühiskordse ja ühisteguri leidmist;
Page 111
Tabivere Põhikooli õppekava
111
7) ümardab arvu etteantud täpsuseni;
8) leiab arvu ruudu, kuubi, vastandarvu, pöördarvu ja absoluutväärtuse;
9) tunneb harilikku ja kümnendmurdu ning kujutab neid arvkiirel, kujutab joonisel harilikku
murdu osana tervikust;
10) teisendab hariliku murru kümnendmurruks, lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks
ning leiab hariliku murru kümnendlähendi;
11) kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme nii õpetaja juhendusel kui ka
iseseisvalt.
Õppesisu:
Naturaalarvud 0–1 000 000 000 ja nende esitus (järguühikud, järkarvud). Paaris- ja paaritud
arvud. Alg- ja kordarvud. Jaguvustunnused (2-, 3-, 5-, 9- ja 10-ga). Naturaalarvu vastandarv ja
pöördarv. Täisarvud. Arvu absoluutväärtus. Harilik ja kümnendmurd ning nende
teisendamine. Neli põhitehet täisarvude ja positiivsete ratsionaalarvude vallas. Ümardamine ja
võrdlemine. Rooma numbrite lugemine ja kirjutamine. Arvutiprogrammide kasutamine
nõutavate oskuste harjutamiseks.
(2) Andmed ja algebra
Õpitulemused. Õpilane:
1) tunneb protsendi mõistet ja leiab osa tervikust;
2) lahendab ja koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid ning kontrollib ja hindab tulemust;
3) joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi, loeb
teljestikus asuva punkti koordinaate;
4) loeb ja joonistab temperatuuri ning liikumise graafikut;
5) lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse;
6) leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid;
7) kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise;
8) illustreerib arvandmestikku tulp- ja sirglõikdiagrammiga;
9) loeb andmeid tulp- ja sektordiagrammilt.
Õppesisu:
Protsent, osa leidmine tervikust. Koordinaatteljestik, temperatuuri ja liikumise graafik. Kiirus.
Arv- ja tähtavaldis. Tähtavaldise väärtuse arvutamine. Valem. Võrrand. Arvandmete
kogumine ja korrastamine. Skaala. Sagedustabel. Diagrammid (tulp-, sirglõik- ja
sektordiagramm). Aritmeetiline keskmine. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine
nõutavate oskuste harjutamiseks.
(3)Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine
Õpitulemused. Õpilane:
1) teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid;
2) teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades;
3) joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu, murdjoone, ristuvad, lõikuvad ja
paralleelsed sirged, ruudu, ristküliku, kolmnurga, ringi;
4) joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad,
tippnurgad);
5) konstrueerib sirkli ja joonlauaga lõigu keskristsirge, nurgapoolitaja ning sirge suhtes
sümmeetrilisi kujundeid;
6) toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuurist ja
kujutavas kunstist, kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine);
7) rakendab ülesandeid lahendades kolmnurga sisenurkade summat;
Page 112
Tabivere Põhikooli õppekava
112
8) liigitab kolmnurki külgede ja nurkade järgi, joonestab kolmnurga kõrgused ning arvutab
kolmnurga pindala;
9) arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;
10) arvutab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala.
Õppesisu:
Lihtsamad geomeetrilised kujundid (punkt, sirge, lõik, kiir, murdjoon, nurk). Nurkade
võrdlemine, mõõtmine, liigitamine. Plaanimõõt. Sirgete lõikumine, ristumine, paralleelsus.
Kõrvunurgad ja tippnurgad. Sümmeetria sirge suhtes. Lõigu keskristsirge ja nurgapoolitaja.
Kolmnurk ja selle elemendid. Kolmnurkade liigitamine, joonestamine ja võrdsuse tunnused.
Kolmnurga pindala leidmine aluse ja kõrguse abil. Ringjoon, selle pikkus. Ring, selle pindala.
Ruumilised kujundid (kuup ja risttahukas).
4.10.5 Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
(1)III kooliastme lõpuks õpilane:
1) koostab ja rakendab eri eluvaldkondade ülesandeid lahendades sobivaid matemaatilisi
mudeleid;
2) püstitab hüpoteese ja kontrollib neid, üldistab ning arutleb loogiliselt, põhjendab
väiteid;
3) kasutab matemaatiliste seoste uurimisel arvutiprogramme ja muid abivahendeid;
4) näeb seoseid erinevate matemaatiliste mõistete vahel ning loob neist süsteemi;
5) hindab oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi ning arvestab neid edasist tegevust
kavandades
4.10.6 Matemaatika õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
(1)Arvutamine ja andmed
Õpitulemused. Õpilane:
1) liidab, lahutab, korrutab, jagab ja astendab naturaalarvulise astendajaga ratsionaalarve
peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning rakendab tehete järjekorda;
2) kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul;
3) ümardab arve etteantud täpsuseni;
4) selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise tähendust ning kasutab
astendamisreegleid;
5) selgitab arvu ruutjuure tähendust ja leiab peast või taskuarvutil ruutjuure;
6) moodustab reaalsete andmete põhjal statistilise kogumi, korrastab seda, moodustab
sageduste ja suhteliste sageduste tabeli ning iseloomustab statistilist kogumit aritmeetilise
keskmise järgi;
7) selgitab tõenäosuse tähendust ja arvutab lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosuse.
Õppesisu:
Arvutamine ratsionaalarvudega. Arvu 10 astmed (ka negatiivne täisarvuline astendaja). Arvu
standardkuju. Naturaalarvulise astendajaga aste. Arvu ruutjuur. Statistiline kogum ja selle
karakteristikud (sagedus, suhteline sagedus, aritmeetiline keskmine). Tõenäosuse mõiste.
Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.
(2)Protsent
Õpitulemused. Õpilane:
Page 113
Tabivere Põhikooli õppekava
113
1) leiab terviku protsentides antud osamäära järgi;
2) väljendab murruna antud osa protsentides;
3) leiab, mitu protsenti moodustab üks arv teisest;
4) määrab suuruse kasvamist ja kahanemist protsentides;
5) tõlgendab igapäevaelus ja teistes õppeainetes ette tulevaid protsentides väljendatavaid
suurusi, sealhulgas laenudega (ainult lihtintress) seotud kulutusi ja ohte;
6) arutleb maksude olulisuse üle ühiskonnas.
Õppesisu:
Protsendi mõiste ja osa leidmine tervikust (kordavalt). Promilli mõiste. Terviku leidmine
protsendi järgi. Jagatise väljendamine protsentides. Protsendipunkt. Kasvamise ja kahanemise
väljendamine protsentides. Protsentides muutuse eristamine muutusest protsendipunktides.
Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.
(3)Algebra
Õpitulemused. Õpilane:
1) korrastab üks- ja hulkliikmeid, liidab, lahutab ning korrutab üks- ja hulkliikmeid ning jagab
üksliikmeid ja hulkliiget üksliikmega;
2) tegurdab hulkliikmeid (toob sulgude ette, kasutab abivalemeid, tegurdab ruutkolmliiget);
3) taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab algebralisi
murde;
4) lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi;
5) lahendab võrrandi põhiomadusi kasutades lineaar- ja võrdekujulisi võrrandeid;
6) lahendab lineaarvõrrandisüsteeme;
7) lahendab täielikke ja mittetäielikke ruutvõrrandeid;
8) lahendab tekstülesandeid võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.
Õppesisu:
Üksliige ja hulkliige. Tehted üksliikmete ja hulkliikmetega. Ruutude vahe, summa ruudu ja
vahe ruudu valemid. Võrrandi põhiomadused. Lineaarvõrrand. Lineaarvõrrandisüsteem.
Täielik ja mittetäielik ruutvõrrand. Võrdekujuline võrrand. Võrdeline jaotamine.
Arvutiprogrammide kasutamine võrrandite ja lineaarvõrrandisüsteemide lahendamisel.
Algebraline murd. Tehted algebraliste murdudega. Tekstülesannete lahendamine võrrandite ja
võrrandisüsteemide abil.
(4)Funktsioonid
Õpitulemused. Õpilane:
1) selgitab eluliste näidete põhjal võrdelise sõltuvuse tähendust;
2) joonestab valemi järgi funktsiooni graafiku (nii käsitsi kui ka arvutiprogrammiga) ning
loeb graafikult funktsiooni ja argumendi väärtusi;
3) selgitab (arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades) funktsiooni graafiku asendi ja
kuju sõltuvust funktsiooni avaldises olevatest kordajatest (ruutfunktsiooni korral ainult
ruutliikme kordajast ja vabaliikmest);
4) selgitab nullkohtade tähendust ning leiab nullkohad graafikult ja valemist;
5) loeb jooniselt parabooli haripunkti ja arvutab parabooli haripunkti koordinaadid.
Õppesisu:
Muutuv suurus, funktsioon. Võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus. Praktiline töö: võrdelise ja
pöördvõrdelise seose määramine (nt liikumisel teepikkus, ajavahemik, kiirus).
Lineaarfunktsioon. Ruutfunktsioon.
Page 114
Tabivere Põhikooli õppekava
114
(5)Geomeetria
Õpitulemused. Õpilane:
1) joonestab ja konstrueerib (käsitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid etteantud elementide
järgi;
2) arvutab kujundite joonelemendid, ümbermõõdu, pindala ja ruumala;
3) teab kujundeid, kolmnurga ja trapetsi kesklõiku, kolmnurga mediaani, kolmnurga ümber-
ja siseringjoont ning kesk- ja piirdenurka;
4) kirjeldab kujundite omadusi ning klassifitseerib kujundeid ühiste omaduste põhjal;
5) eristab teoreemi, eeldust, väidet ja tõestust, selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku;
6) lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid;
7) leiab täisnurkse kolmnurga joonelemendid;
8) kasutab probleemülesandeid lahendades kolmnurkade ja hulknurkade sarnasust;
9) kasutab seaduspärasusi avastades ja hüpoteese püstitades infotehnoloogilisi vahendeid.
Õppesisu:
Definitsioon, teoreem, eeldus, väide, tõestus. Hulknurgad (kolmnurk, rööpkülik, trapets,
korrapärane hulknurk), nende ümbermõõt ja pindala. Ring ja ringjoon. Kesknurk. Piirdenurk,
Thalese teoreem. Ringjoone puutuja. Kolmnurga ning korrapärase hulknurga sise- ja
ümberringjoon. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kolmnurga ja trapetsi kesklõik. Kolmnurga
mediaan ja raskuskese. Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Hulknurkade sarnasus. Maa-alade
plaanistamine. Pythagorase teoreem. Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Ruumilised
kujundid (püströöptahukas, püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera), nende pindala ja
ruumala.
4.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
4.11.1 1. klassi matemaatika
(1)Arvutamine.
Õppesisu:
1) Arvud 0–100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.
2) Järgarvud.
3) Märgid +, -, =, >, <.
4) Liitmine ja lahutamine 20 piires.
5) Liitmise ja lahutamise vaheline seos.
6) Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires
7) Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.
Taotletavad õppetulemused:
1) loeb ja kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 –100;
2) paigutab naturaalarvude ritta sealt puuduvad arvud 100 piires;
3) teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vähem;
4) loeb ja kirjutab järgarve;
5) liidab peast 20 piires; lahutab peast üleminekuta kümnest 20 piires;
6) omab esialgsed oskused lahutamiseks üleminekuga kümnest 20 piires;
7) nimetab üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus;
8) liidab ja lahutab peast täiskümneid 100 piires
9) asendab proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse seal puuduvat arvu oma
arvutusoskuste piires.
Page 115
Tabivere Põhikooli õppekava
115
(2)Mõõtmine ja tekstülesanded.
Õppesisu:
Taotletavad õppetulemused
Mõõtühikud:
meeter, sentimeeter,
kirjeldab pikkusühikuid meeter ja sentimeeter tuttavate
suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid m ja cm;
mõõdab joonlaua või mõõdulindiga vahemaad/eseme
mõõtmeid meetrites või sentimeetrites;
teab seost 1 m = 100 cm;
gramm, kilogramm,
kirjeldab massiühikuid gramm ja kilogramm tuttavate
suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid kg ja g;
liiter, kujutab ette mahuühikut liiter, kasutab selle tähist l;
minut, tund, ööpäev, nädal,
kuu, aasta;
kella tundmine täis-,
veerand-, pool- ja
kolmveerandtundides.
nimetab ajaühikuid minut, tund ööpäev, nädal, kuu ja aasta;
leiab tegevuse kestust tundides;
ütleb kellaaegu (ilma sõnu “veerand” ja “kolmveerand”
kasutamata, näit. 18.15);
teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 ööpäev = 24 tundi;
käibivad rahaühikud.
nimetab Eestis käibivaid rahaühikuid, kasutab neid
lihtsamates tehingutes;
teab seost 1 euro = 100 senti.
Ühetehtelised
tekstülesanded 20 piires
liitmisele ja lahutamisele.
koostab matemaatilisi jutukesi hulki ühendades, hulgast osa
eraldades ja hulki võrreldes;
lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid liitmisele ja
lahutamisele 20 piires;
püstitab ise küsimusi osalise tekstiga ülesannetes;
hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud
tulemuse reaalsust.
(3)Geomeetrilised kujundid.
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
Punkt, sirglõik ja sirge.
eristab sirget kõverjoonest, teab sirge osi punkt ja sirglõik;
joonestab ja mõõdab joonlaua abil sirglõiku;
Ruut, ristkülik ja kolmnurk;
nende elemendid tipp, külg ja
nurk. Ring.
eristab ruutu, ristkülikut ja kolmnurka teistest kujunditest;
näitab nende tippe, külgi ja nurki;
eristab ringe teistest kujunditest;
Kuup, risttahukas ja
püramiid; nende tipud, servad
ja tahud. Kera.
eristab kuupi, risttahukat ja püramiidi teistest ruumilistest
kujunditest; näitab maketil nende tippe, servi ja tahke;
eristab kera teistest ruumilistest kujunditest;
Esemete ja kujundite
rühmitamine, asukoha ja
suuruse kirjeldamine ning
võrdlemine.
rühmitab esemeid ja kujundeid ühiste tunnuste alusel;
võrdleb esemeid ja kujundeid asendi- ja suurustunnustel;
Geomeetrilised kujundid leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi
Page 116
Tabivere Põhikooli õppekava
116
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
meie ümber. kujundeid.
4.11.2 2. klassi matemaatika
i. Arvutamine.
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
Arvud 0–1000, nende
tundmine, lugemine,
kirjutamine, järjestamine ja
võrdlemine.
loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 – 1000;
nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;
võrdleb mitme liitmis- või lahutamistehtega arvavaldiste
väärtusi;
Mõisted: üheline, kümneline,
sajaline.
nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised,
kümnelised, sajalised); määrab nende arvu;
esitab kahekohalist arvu üheliste ja kümneliste summana;
esitab kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste
summana;
Arvu suurendamine ja
vähendamine teatud arvu
võrra.
selgitab ja kasutab õigesti mõisteid vähendada teatud
arvu võrra, suurendada teatud arvu võrra;
Liitmis- ja lahutamistehte
liikmete nimetused. nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa) ja
lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe);
Liitmine ja lahutamine peast
20 piires.
Peast ühekohalise arvu
liitmine kahekohalise arvuga
100 piires.
Peast kahekohalisest arvust
ühekohalise arvu lahutamine
100 piires.
Täiskümnete ja -sadade
liitmine ja lahutamine 1000
piires.
Mitme tehtega liitmis- ja
lahutamisülesanded.
liidab ja lahutab peast 20 piires;
arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja
lahutamisülesandeid;
liidab peast ühekohalist arvu ühe- ja kahekohalise arvuga
100 piires;
lahutab peast kahekohalisest arvust ühekohalist arvu 100
piires;
liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;
Korrutamise seos liitmisega.
Arvude 1 – 10 korrutamine ja
jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga.
Korrutamise ja jagamise
vaheline seos.
selgitab korrutamist liitmise kaudu;
korrutab arve 1 – 10 kahe, kolme, nelja ja viiega;
selgitab jagamise tähendust, kontrollib jagamise õigsust
korrutamise kaudu;
Täht arvu tähisena.
Tähe arvväärtuse leidmine
võrdustes analoogia ja
proovimise teel.
leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia
teel;
täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;
Page 117
Tabivere Põhikooli õppekava
117
ii. Mõõtmine ja tekstülesanded.
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
Pikkusühikud kilomeeter,
detsimeeter, sentimeeter.
kirjeldab pikkusühikut kilomeeter tuttavate suuruste
kaudu, kasutab kilomeetri tähist km;
selgitab helkuri kandmise olulisust lahendatud praktiliste
ülesannete põhjal;
hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi
(täismeetrites või täissentimeetrites);
teisendab meetrid detsimeetriteks, detsimeetrid
sentimeetriteks;
Massiühikud kilogramm,
gramm.
kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate
suuruste kaudu;
võrdleb erinevate esemete masse;
Mahuühik liiter,
kirjeldab suurusi pool liitrit, veerand liitrit, kolmveerand
liitrit tuttavate suuruste kaudu;
Ajaühikud tund, minut,
sekund ja nende tähised.
Kell (ka osutitega kell) ja
kellaeg.
Kalender.
kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;
kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi
oma elus toimuvate sündmuste abil;
nimetab täistundide arvu ööpäevas ja arvutab
täistundidega;
loeb kellaaegu (kasutades ka sõnu veerand, pool,
kolmveerand);
tunneb kalendrit ja seostab seda oma elutegevuste ja
sündmustega;
Temperatuuri mõõtmine,
skaala. Temperatuuri
mõõtühik kraad.
kirjeldab termomeetri kasutust, loeb külma- ja sooja-
kraade;
Ühenimeliste nimega
suuruste liitmine ja
lahutamine.
arvutab nimega arvudega.
Ühetehtelised tekstülesanded
õpitud arvutusoskuste piires.
Lihtsamad kahetehtelised
tekstülesanded.
lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid õpitud
arvutusoskuste piires,
koostab ühetehtelisi tekstülesandeid igapäevaelu
teemadel;
lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelisi
tekstülesandeid;
hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.
iii. Geomeetrilised kujundid.
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
Sirglõik, täisnurk, nelinurk,
ruut, ristkülik, kolmnurk;
nende tähistamine ning
joonelementide pikkuste
mõõtmine.
Antud pikkusega lõigu
mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust ning
ruudu, ristküliku ja kolmnurga külgede pikkusi;
joonestab antud pikkusega lõigu;
võrdleb sirglõikude pikkusi;
eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;
eristab nelinurkade hulgas ristkülikuid ja ruute; tähistab
Page 118
Tabivere Põhikooli õppekava
118
Õppesisu Taotletavad õppetulemused
joonestamine.
nende tippe, nimetab külgi ja nurki;
tähistab kolmnurga tipud, nimetab selle küljed ja nurgad;
Ring ja ringjoon, nende
eristamine. eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;
kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks;
näitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;
mõõdab ringjoone keskpunkti kauguse ringjoonel olevast
punktist;
Kuup, risttahukas, püramiid,
silinder, koonus, kera.
Geomeetrilised kujundid
meie ümber.
kirjeldab kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke;
kirjeldab risttahuka tahke, loendab risttahuka tippe, servi
ja tahke;
eristab kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi põhja järgi;
leiab piltidelt ja ümbritsevast kuubi, risttahuka, püramiidi,
silindri, koonuse, kera.
4.11.3 3. klassi matemaatika
1. ARVUTAMINE
Õppesisu Taotletavad õppetulemused Arvud 0-10000, nende esitus üheliste,
kümneliste, sajaliste summana
Arvude võrdlemine ja järjestamine
10000 piires
loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni
10000-ni
nimetab arvule eelneva või järgneva arvu
määrab arvu asukoha naturaalarvude seas
Arvutamine 100 piires. Ühekohalise
arvu liitmine ja lahutamine 100 piires.
Kahekohalise arvu liitmine ja
lahutamine 100 piires
liidab ja lahutab peast arve 100 piires
Kirjalik liitmine ja lahutamine 10000
piires liidab ja lahutab kirjalikult 10000 piires.
Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud.
Summa korrutamine ja jagamine arvuga oskab määrata tehete järjekorda avaldises
Korrutamine ja jagamine
Korrutamis- ja jagamistehte liikmete
nimetused. Korrutamine arvudega 2, 3,
4, 5
Korrutamis- ja jagamistehte liikmed.
Tegur, korrutis, jagatav, jagaja, jagatis
nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid
korrutab ja jagab peast arve korrutustabeli
piires
Page 119
Tabivere Põhikooli õppekava
119
Korrutamine ja jagamine. Korru-
tamine arvudega 10, 1 ja 0
Mõisted. Korda suurem, korda väiksem
selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet
oskab korrutada arvudega 10, 1 ja 0
Murrud. Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5
Nende murdude põhjal arvust osa
leidmine
Mõisted. Tervik, osa, murd. Harilik
murd.
oskab selgitada murdude 5
1;
4
1;
3
1;
2
1 tähendust
oskab leida 5
1;
4
1;
3
1;
2
1 osa arvust
oskab näidete abil selgitada, kuidas leitakse osa
järgi arvu.
Nimega arvudega arvutamine. oskab teisendada pikkus-, massi- ja ajaühikuid
(valdavalt vaid) naaberühikuteks
oskab arvutada nimedega arvudega
Korrutamine ja jagamine arvuga 6.
Korrutamine ja jagamine arvuga 7 oskab korrutada ja jagada arvudega 0 -7
Korrutamine ja jagamine arvuga 8, 9 oskab korrutada ja jagada arvudega 0- 9.
Korrutamine ja jagamine. Korrutus-
tabel valdab korrutustabelit 10 piires
Korrutustabel. Kahekohalise arvu
korrutamine ühekohalisega
Kordamine. Summa korrutamine ja
jagamine arvuga
oskab peast 100 piires ühekohalist arvu kahe-
kohalise arvuga korrutada
oskab peast 100 piires jagada kahekohalist arvu
ühekohalise arvuga 100 piires Jagamine 100
piires vaid ühekohalise arvuga
2. MÕÕTMINE JA TEKSTÜLESANDED
Õppesisu Taotletavad õppetulemused Kordamine. Ajaühikud
Mõisted. Sajand,. Ajatelg. Arvtelg
Millennium
Ajaühikud
nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal,
ööpäev
kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste
abil
oskab nimetada ajaühikuid tund, minut, sekund
oskab kirjeldada neid oma elus asetleidvate
sündmustes.
Pikkus. Pikkusühikud oskab teisendada pikkusühikuid naaber-
ühikuteks
oskab arvutada nimega arvudega.
Mass. Massiühikud oskab teisendada massiühikuid naaberühikuteks
oskab arvutada nimega arvudega.
Tekstülesanded. Ühe- ja kahetehteliste lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid
õpitud arvutusoskuse piires
Page 120
Tabivere Põhikooli õppekava
120
tekstülesannete lahendamine
püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud
küsimused ja oskab hinnata saadud tulemuste
reaalsust
Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil
täidab proovimise teel tabeli, milles esineb
tähtavaldis
Tekstülesanded. Ühe- ja kahetehteliste
tekstülesannete lahendamine ja
koostamine
lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid
õpitud arvutusoskuse piires
koostab erinevat liiki ühetehtelisi
tekstülesandeid
püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud
küsimused hindab saadud tulemuste reaalsust
Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete
lahendamine
Mõõtühikud millimeeter, tonn Ei
vaadelda tsentnerit
nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini
ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil
nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn
ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil
3. GEOMEETRILISED KUJUNDID
Õppesisu Taotletavad õppetulemused Murdjoon. Hulknurk
Mõisted. Murdjoon. Hulknurk kui
kinnine murdjoon
eristab murdjoont sirg- ja kõverjoonest
mõistab, et hulknurk on murdjoon
oskab murdjoone pikkust mõõta,
oskab arvutada murdjoone pikkuse senti-
meetrites.
Etteantud raadiusega ringjoone
joonestamine
Mõisted. Ring ja ringjoon, raadius,
keskpunkt
oskab joonestada erineva raadiusega ringjooni
oskab märkida ringjoone keskpunkti ja raadiust.
Võrdkülgse kolmnurga joonestamine
sirkli ja joonlaua abil
Mõisted. Võrdkülgne kolmnur.
Hulktahukas
kirjeldab võrdkülgset kolmnurka
joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja
joonlaua abil
Ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende
elemendid. Ruudu, ristküliku ja
kolmnurga ümbermõõdu leidmine
Mõisted. Ümbermõõt
oskab joonlaua abil joonestada ristkülikut,
sealhulgas ruutu
oskab arvutada ruudu, ristküliku ja kolmnurga
ümbermõõdu küljepikkuste kaudu.
Ruumilised kujundid: kuup,
risttahukas, kera, silinder, koonus,
kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende
põhilised elemendid: servad, tipud,
oskab leida ümbritsevast õpitud ruumilisi
kujundeid
eristab kuupi ja risttahukat
nimetab ja näitab tahukate tippe, servi, tahke
Page 121
Tabivere Põhikooli õppekava
121
tahud. Geomeetrilised kujundid
igapäevaelus
Mõisted. Pinnalaotus. Tahk. Tipp. Serv.
Külgtahk. Põhi.
näitab maketil silindri põhju ja külgpinda
nimetab silindri põhjaks olevat ringi
näitab maketil ja nimetab püramiidi külgtahke,
põhja, tippe
eristab kolm- ja nelinurkset püramiidi põhja
järgi.
Geomeetrilised kujundid ja kehad igapäevaelus
Tekstülesanded
Mõisted. Vaade.
Pealtvaade, ülaltvaade
tunneb ära õpitud kehade pinnalaotused
mõistab pinnalaotuse, vaate ja plaani seost
4.11.4 4. klassi matemaatika
1. Arvutamine
Õppesisu Õpitulemused
Naturaalarvud 0–1 000 000 ja nende esitus
(järguühikud, järkarvud).
Paaris- ja paaritud arvud.
Naturaalarvude võrdlemine. Rooma
numbrite lugemine ja kirjutamine.
Arvutiprogrammide ja rakenduste
kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.
Loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb
naturaalarve (kuni miljonini);
tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja
tulemuste seoseid;
kirjutab naturaalarve järkarvude summana,
arvutab peast ja kirjalikult naturaalarvudega,
rakendab tehete järjekorda;
eristab paaris- ja paarituid arve;
kasutab digitaalseid õppematerjale ja
arvutiprogramme ning rakendusi nii õpetaja
juhendusel kui ka iseseisvalt.
2. Andmed ja algebra
Õppesisu Õpitulemused
Arv- ja tähtavaldis.
Tähtavaldise väärtuse arvutamine.
Võrrand.
Lahendab ja koostab ühe- ja kahetehtelisi
tekstülesandeid ning kontrollib ja hindab
tulemust;
Page 122
Tabivere Põhikooli õppekava
122
Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine
nõutavate oskuste harjutamiseks.
arvutab tähtavaldise väärtuse;
leiab antud arvude seast võrrandi lahendi,
lahendab lihtsamaid võrrandeid;
3. Geomeetrilised kujundid ja nende mõõtmine
Õppesisu Õpitulemused
Lihtsamad geomeetrilised kujundid (lõik,
murdjoon)
Teab ning teisendab lihtsamaid pikkus-,
pindalaja ajaühikuid; (pindalaühikutest cm2 ,
dm2 ja m2 );
joonestab ning tähistab lõigu ja murdjoone,
ruudu, ristküliku ja kolmnurga;
4.11.5 5. klassi matemaatika
1.Arvutamine
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
●loeb numbritega kirjutatud arve
miljardi piires ;
●kirjutab arve dikteerimise järgi;
●määrab arvu järke ja klasse;
●kirjutab naturaalarve järkarvude
summana ja järguühikute kordsete
summana;
●kirjutab arve kasvavas
(kahanevas) järjekorras;
●märgib naturaalarve arvkiirele;
Miljonite klass ja miljardite klass.
Arvu järk, järguühikud ja järkarv.
Naturaalarvu kujutamine arvkiirel.
Naturaalarvude võrdlemine.
Naturaalarvude ümardamine.
Põhimõisted: naturaalarvud, arvu klassid
(ühtede klass, tuhandete klass, miljonite
klass,miljardite klass), järgud, järguühikud,
järkarvud, kümnendsüsteem, kiir, arvkiir,
arvu kujutis, kujutamisühik, võrratusmärgid,
Page 123
Tabivere Põhikooli õppekava
123
●võrdleb naturaalarve;
●teab ümardamisreegleid ja
ümardab arvu etteantud täpsuseni;
ümardamine, ligikaudne arv
●liidab ja lahutab kirjalikult
naturaalarve miljardi piires;
● selgitab ja kasutab liitmise ja
korrutamise seadusi;
● korrutab kirjalikult kuni
kolmekohalisi naturaalarve;
● jagab kirjalikult kuni 5-kohalisi
arve kuni 2-kohalise arvuga;
● selgitab naturaalarvu kuubi
tähendust ja leiab arvu kuubi;
● tunneb tehete järjekorda
(liitmine/lahutamine,
korrutamine/jagamine, sulud), arvutab
kuni neljatehteliste arvavaldiste
väärtusi;
● avab sulgusid arvavaldiste
korral; toob ühise teguri sulgudest
välja;
Neli põhitehet naturaalarvudega.
Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja
nende rakendamine.
Arvu kuup.
Tehete järjekord. Avaldise väärtuse
arvutamine.
Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja
ühisteguri sulgudest väljatoomisega
●eristab paaris- ja paaritud arve;
●otsustab (tehet sooritamata), kas
arv jagub 2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga või
10-ga;
●leiab arvu tegureid ja kordseid;
●teab, et arv 1 ei ole alg- ega
kordarv;
●esitab naturaalarvu algtegurite
korrutisena;
●otsustab 100 piires, kas arv on
alg- või kordarv;
●esitab naturaalarvu algarvuliste
tegurite korrutisena;
●leiab arvude suurima ühisteguri
(SÜT) ja vähima ühiskordse (VÜK).
Paaris- ja paaritud arvud.
Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga,
10-ga)
Arvu tegurid ja kordsed.
Algarvud ja kordarvud, algtegur.
Arvude suurim ühistegur ja vähim
ühiskordne.
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
●selgitab hariliku murru lugeja ja
Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja
nimetaja.
Page 124
Tabivere Põhikooli õppekava
124
nimetaja tähendust;
●tunneb kümnendmurru
kümnendkohti; loeb kümnendmurde;
●kirjutab kümnendmurde
numbrite abil verbaalse esituse järgi;
●võrdleb ja järjestab
kümnendmurde;
●kujutab kümnendmurde
arvkiirel;
●ümardab kümnendmurde
etteantud täpsuseni;
●liidab ja lahutab kirjalikult
kümnendmurde;
●korrutab ja jagab peast
kümnendmurde järguühikutega (10,
100, 1000, 10 000 ja 0,1; 0,01; 0,001);
●korrutab kirjalikult kuni kolme
tüvenumbriga kümnendmurde;
●jagab kirjalikult kuni kolme
tüvenumbriga murdu murruga, milles
on kuni kaks tüvenumbrit (mõistet
tüvenumber ei tutvustata);
●tunneb tehete järjekorda ja
sooritab mitme tehtega ülesandeid
kümnendmurdudega ;
● sooritab arvutuste
kontrollimiseks neli põhitehet
taskuarvutil.
Kümnendmurrud.
Kümnendmurru ümardamine.
Tehted kümnendmurdudega.
Taskuarvuti, neli põhitehet.
2. ANDMED JA ALGEBRA
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
●tunneb ära arvavaldise ja
tähtavaldise;
●lihtsustab ühe muutujaga
täisarvuliste kordajatega avaldise;
arvutab lihtsa tähtavaldise väärtuste;
● kirjutab sümbolites tekstina
kirjeldatud lihtsamaid tähtavaldisi;
Arvavaldis, tähtavaldis, valem.
Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi
lahendamine proovimise ja analoogia teel.
Page 125
Tabivere Põhikooli õppekava
125
●eristab valemit avaldisest;
●kasutab valemit ja selles
sisalduvaid tähiseid arvutamise
lihtsustamiseks;
●tunneb ära võrrandi, selgitab,
mis on võrrandi lahend;
●lahendab proovimise või
analoogia abil võrrandi, mis sisaldab
ühte tehet ja naturaalarve;
●selgitab, mis on võrrandi lahendi
kontrollimine;
●kogub lihtsa andmestiku;
●korrastab lihtsamaid arvandmeid
ja kannab neid sagedustabelisse;
●tunneb mõistet sagedus ning
oskab seda leida;
●tajub skaala tähendust arvkiire
ühe osana;
●loeb andmeid erinevatelt
skaaladelt andmeid ja toob näiteid
skaalade kasutamise kohta;
●loeb andmeid tulpdiagrammilt ja
oskab neid kõige üldisemalt
iseloomustada;
●joonistab tulp- ja
sirglõikdiagramme;
●arvutab aritmeetilise keskmise;
Arvandmete kogumine ja korrastamine.
Sagedustabel.
Skaala.
Diagrammid: tulpdiagramm,
sirglõikdiagramm.
Aritmeetiline keskmine.
●lahendab mitmetehtelisi
tekstülesandeid;
●tunneb tekstülesande
lahendamise etappe;
●modelleerib õpetaja abiga
tekstülesandeid;
●kasutab lahendusidee leidmiseks
erinevaid strateegiaid;
●hindab tulemuse reaalsust;
Tekstülesannete lahendamine.
3. GEOMEETRILISED
KUJUNDID JA MÕÕTMINE
Page 126
Tabivere Põhikooli õppekava
126
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
joonestab sirge, kiire ja lõigu
ning selgitab nende erinevusi;
märgib ja tähistab punkte
sirgel, kiirel, lõigul;
joonestab etteantud pikkusega
lõigu;
mõõdab antud lõigu pikkuse;
arvutab murdjoone pikkuse;
Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.
joonestab nurga, tähistab nurga tipu ja
kirjutab nurga nimetuse sümbolites
(näiteks ABC);
võrdleb etteantud nurki silma järgi ja
liigitab neid,
joonestab teravnurga, nürinurga,
täisnurga ja sirgnurga;
kasutab malli nurga mõõtmiseks ja
etteantud suurusega nurga
joonestamiseks;
teab täisnurga ja sirgnurga suurust;
Nurk, nurkade liigid.
leiab jooniselt kõrvunurkade ja
tippnurkade paare;
joonestab kõrvunurki ja teab, et
kõrvunurkade summa on 180°
arvutab antud nurga kõrvunurga
suuruse;
joonestab tippnurki ja teab, et
tippnurgad on võrdsed;
Kõrvunurgad. Tippnurgad.
joonestab lõikuvaid ja ristuvaid
sirgeid;
joonestab paralleellükke abil
paralleelseid sirgeid;
tunneb ja kasutab paralleelsuse ja
ristumise sümboleid
Paralleelsed ja ristuvad sirged.
arvutab kuubi ja risttahuka pindala ja
ruumala;
teisendab pindalaühikuid;
Kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala.
Pindalaühikud ja ruumalaühikud
Page 127
Tabivere Põhikooli õppekava
127
teab ja teisendab ruumalaühikuid;
kasutab ülesannete lahendamisel
mõõtühikute vahelisi seoseid;
selgitab plaanimõõdu tähendust;
valmistab ruudulisele paberile
lihtsama (korteri jm) plaani.
Plaanimõõt
4.11.6 6. klassi matemaatika
1. Arvutamine
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
teab murru lugeja ja nimetaja
tähendust;
teab, et murrujoonel on jagamismärgi
tähendus;
kujutab harilikke murde arvkiirel;
kujutab lihtsamaid harilikke murde
vastava osana lõigust ja
tasapinnalisest kujundist;
tunneb liht- ja liigmurde;
teab, et iga täisarvu saab esitada
hariliku murruna;
taandab murde nii järkjärgult kui
suurima ühisteguriga, jäädes
arvutamisel saja piiresse;
teab, milline on taandumatu murd;
laiendab murdu etteantud nimetajani;
teisendab murde ühenimelisteks ja
võrdleb neid;
teab, et murdude ühiseks nimetajaks
on antud murdude vähim ühiskordne;
esitab liigmurru segaarvuna ja
vastupidi;
Harilik murd, selle põhiomadus.
Hariliku murru taandamine ja laiendamine.
Harilike murdude võrdlemine.
liidab ja lahutab ühenimelisi ja
erinimelisi murde;
Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine.
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine.
Page 128
Tabivere Põhikooli õppekava
128
korrutab harilikke murde omavahel
ja murdarve täisarvudega;
tunneb pöördarvu mõistet;
jagab harilikke murde omavahel ja
murdarve täisarvudega ning
vastupidi;
Harilike murdude korrutamine.
Pöördarvud.
Harilike murdude jagamine.
tunneb segaarvude liitmise,
lahutamise, korrutamise ja jagamise
eeskirju ja rakendab neid
arvutamisel;
teisendab lõpliku kümnendmurru
harilikuks murruks ja harilikku
murru lõplikuks või lõpmatuks
perioodiliseks kümnendmurruks;
leiab hariliku murru kümnendlähendi
ja võrdleb harilikke murde
kümnendlähendite abil;
arvutab täpselt avaldiste väärtusi, mis
sisaldavad nii kümnend- kui
harilikke murde ja sulge.
Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega.
Kümnendmurru teisendamine harilikuks
murruks ning hariliku murru teisendamine
kümnendmurruks.
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane
selgitab negatiivsete arvude tähendust, toob nende
kasutamise kohta elulisi näiteid;
leiab kahe punkti vahelise kauguse arvteljel;
teab, et naturaalarvud koos oma vastandarvudega ja arv
null moodustavad täisarvude hulga;
Negatiivsed arvud.
Arvtelg.
Positiivsete ja negatiivsete
täisarvude kujutamine
arvteljel.
Kahe punkti vaheline
kaugus arvteljel.
võrdleb täisarve ja järjestab neid;
teab arvu absoluutväärtuse geomeetrilist tähendust;
leiab täisarvu absoluutväärtuse;
liidab ja lahutab positiivsete ja negatiivsete
täisarvudega, tunneb arvutamise reegleid;
vabaneb sulgudest, teab, et vastandarvude summa on
null ja rakendab seda teadmist arvutustes;
rakendab korrutamise ja jagamise reegleid positiivsete ja
Vastandarvud.
Arvu absoluutväärtus.
Arvude järjestamine.
Arvutamine täisarvudega.
Page 129
Tabivere Põhikooli õppekava
129
negatiivsete täisarvudega arvutamisel;
arvutab kirjalikult täisarvudega.
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
selgitab protsendi mõistet; teab, et protsent on üks
sajandik osa tervikust;
leiab osa tervikust;
leiab arvust protsentides määratud osa;
lahendab igapäevaelule tuginevaid ülesandeid
protsentides määratud osa leidmisele (ka
intressiarvutused);
lahendab tekstülesandeid protsentides määratud osa
leidmisele;
Protsendi mõiste.
Osa leidmine tervikust.
loeb andmeid sektordiagrammilt;
analüüsib ning lahendab täisarvude ja murdarvudega
mitmetehtelisi tekstülesandeid;
tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;
õpetaja juhendamisel modelleerib lihtsamas reaalses
kontekstis esineva probleemi (probleemülesannete
lahendamine).
Sektordiagramm.
Tekstülesanded.
Tekstülesannete
lahendamise skeem.
2. Andmed ja algebra
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane
joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti
etteantud koordinaatide järgi;
määrab punkti koordinaate ristkoordinaadistikus;
joonestab lihtsamaid graafikuid;
loeb andmeid graafikult, sh loeb ja analüüsib
liiklusohutusalaseid graafikuid.
Koordinaattasand.
Punkti asukoha määramine
tasandil.
Temperatuuri graafik,
ühtlase liikumise graafik ja
teisi empiirilisi graafikuid.
3.Geomeetrilised kujundid.
Õpitulemused Õppesisu
Page 130
Tabivere Põhikooli õppekava
130
Õpilane
teab ringjoone keskpunkti, raadiuse ja diameetri
tähendust;
joonestab etteantud raadiuse või diameetriga ringjoont;
leiab katseliselt arvu π ligikaudse väärtuse;
arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;
Ringjoon. Ring. Ringi
sektor.
Ringjoone pikkus.
Ringi pindala.
eristab joonisel sümmeetrilised kujundid;
joonestab sirge (ja punkti ) suhtes antud punktiga
sümmeetrilist punkti, antud lõiguga sümmeetrilise lõigu
ja antud kolmnurga või nelinurgaga sümmeetrilist
kujundi;
kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine)
toob näiteid õpitud geomeetrilistest kujunditest ning
sümmeetriast arhitektuuris ja kujutavas kunstis;
Peegeldus sirgest,
telgsümmeetria.
Peegeldus punktist,
tsentraalsümmeetria.
poolitab sirkli ja joonlauaga lõigu ning joonestab
keskristsirge;
poolitab sirkli ja joonlauaga nurga;
Lõigu poolitamine.
Antud sirge ristsirge.
Nurga poolitamine.
näitab joonisel ja nimetab kolmnurga tippe, külgi,
nurki;
joonestab ja tähistab kolmnurga, arvutab kolmnurga
ümbermõõdu;
leiab jooniselt ja nimetab kolmnurga lähisnurki,
vastasnurki, lähiskülgi, vastaskülgi;
teab ja kasutab nurga sümboleid;
teab kolmnurga sisenurkade summat ja rakendab seda
puuduva nurga leidmiseks;
teab kolmnurkade võrdsuse tunnuseid KKK, KNK,
NKN ning kasutab neid ülesannete lahendamisel;
liigitab joonistel etteantud kolmnurki nurkade ja
külgede järgi;
joonestab teravnurkse, täisnurkse ja nürinurkse
kolmnurga;
joonestab erikülgse, võrdkülgse ja võrdhaarse
kolmnurga;
joonestab kolmnurga kolme külje järgi, kahe külje ja
nendevahelise nurga järgi ning ühe külje ja selle
lähisnurkade järgi;
näitab ja nimetab täisnurkse kolmnurga külgi;
näitab ja nimetab võrdhaarses kolmnurgas külgi ja
nurki;
teab võrdhaarse kolmnurga omadusi ja kasutab neid
Kolmnurk ja selle
elemendid.
Kolmnurga nurkade
summa.
Kolmnurkade võrdsuse
tunnused.
Kolmnurkade liigitamine.
Kolmnurga joonestamine
kolme külje järgi, kahe
külje ja nende vahelise
nurga järgi, ühe külje ja
selle lähisnurkade järgi.
Täisnurkne kolmnurk.
Võrdhaarse kolmnurga
omadusi.
Kolmnurga alus ja kõrgus.
Kolmnurga pindala.
Page 131
Tabivere Põhikooli õppekava
131
ülesannete lahendamisel;
tunneb mõisteid alus ja kõrgus, joonestab iga
kolmnurga igale alusele kõrguse;
mõõdab kolmnurga aluse ja kõrguse;
arvutab kolmnurga pindala.
4.11.7 7. klassi matemaatika
1. Arvutamine ja andmed
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
kasutab õigesti märgireegleid ratsionaalarvudega
arvutamisel;
eri liiki murdude korral hindab, mil viisil
arvutades saab täpse vastuse ja kuidas on
otstarbekas arvutada;
selgitab, missugused murrud teisenevad lõplikeks
kümnendmurdudeks ning missugused mitte;
teab, et täpse arvutamise juures pole lubatud
hariliku murru väärtuse asendamine
lähisväärtusega;
kasutab mitme tehtega ülesandes vastandarvude
summa omadust ja liitmise seadusi korrutab ja
jagab positiivseid ja negatiivseid harilikke murde
(ka segaarve);
korrutab ja jagab positiivseid ja negatiivseid
harilikke murde (ka segaarve);
arvutab mitme tehtega ülesannetes, milles on
kuni neli tehet ja ühed sulud;
oskab sooritada nelja tehet ratsionaalarvudega.
Arvuhulgad, ratsionaalarvud.
Tehted ratsionaalarvudega. Tehete
järjekord. Arvutamine
taskuarvutiga. Kahe punkti
vaheline kaugus arvteljel.
Põhimõisted
Ratsionaalarv, arvu
absoluutväärtus, vastandarv,
tehete järjekord.
Kahe punkti vaheline kaugus
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise
tähendust;
Naturaalarvulise astendajaga aste.
Astme mõiste. Tehted astmetega.
Arvu kümme astmed; väikeste ja
suurte arvude kirjutamine kümne
astmete abil ning nendega
Page 132
Tabivere Põhikooli õppekava
132
teab peast (lisaks 4. ja 5. klassis õpitule) astmete
väärtust;
astendab negatiivset arvu naturaalarvuga, teab
sulgude tähendust;
teab, kuidas astme (–1)n ja –1
n väärtus sõltub
astendajast n;
tunneb tehete järjekorda, kui arvutustes on
astendamistehteid;
sooritab taskuarvutil tehteid ratsionaalarvudega;
toob näiteid igapäevaelu olukordadest, kus
kasutatakse täpseid, kus ligikaudseid arve;
ümardab arve etteantud täpsuseni;
ümardab arvutuste (ligikaudseid) tulemusi
mõistlikult;
teab, et arvutamise lõpptulemus ei saa olla
täpsem võrreldes algandmetega .
Õpilane:
teab mõisteid üksliige ja selle kordaja;
teab, et kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja
miinusmärk üksliikme ees tähendab kordajat (–
1);
viib üksliikme normaalkujule ja leiab selle
kordaja;
koondab sarnaseid üksliikmeid;
korrutab ühe ja sama alusega astmeid
;
korrutab üksliikmeid;
astendab korrutise ;
astendab astme = ;
astendab üksliikmeid;
jagab võrdsete alustega astmeid
;
jagab üksliikmeid;
astendab jagatise ;
teab, et a0
= 1, a 0;
teab, et = 0,1
= 0,01
= 0,001
= 0,0001 jne
kirjutab kümnendmurru 10-ne astmete abil ;
kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul,
selgitab standardkujuliste arvude kasutamist
teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
oskab tehteid üksliikmetega;
arvutamine.
Täpsed ja ligikaudsed arvud,
arvutustulemuste otstarbekohane
ümardamine.
Põhimõisted:
Naturaalarvulise astendajaga
aste; arvu aste, astendaja, astme
alus, astendamine, tehted
astmetega; tehete järjekord seoses
astendamisega, suurte ja väikeste
arvude kirjutamine kümne astmete
abil.
Täpne ja ligikaudne arv,
tüvenumber, ümardamine.
Üksliige. Sarnased üksliikmed.
Naturaalarvulise astendajaga
astmed.
Võrdsete alustega astmete
korrutamine ja jagamine.
Astendaja null, negatiivse
täisarvulise astendajaga astmete
näiteid.
Korrutise astendamine. Jagatise
astendamine. Astme astendamine.
Üksliikmete liitmine ja
lahutamine. Üksliikmete
korrutamine.
Üksliikmete astendamine.
Üksliikmete jagamine.
Ülesandeid tehetele
naturaalarvulise astendajaga
astmetega.
Arvu 10 negatiivse täisarvulise
astendajaga aste.
Arvu standardkuju, selle
rakendamise näiteid.
Põhimõisted:
Üksliige, üksliikme normaalkuju,
üksliikme kordaja, sarnased
üksliikmed. Astendamise reeglid.
Page 133
Tabivere Põhikooli õppekava
133
kirjutab arve standardkujul.
Arvu standardkuju.
2. Protsent
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
selgitab protsendi tähendust ja leiab osa tervikust
(kordavalt);
selgitab promilli tähendust;
leiab antud osamäära järgi terviku;
väljendab kahe arvu jagatist ehk suhet
protsentides;
leiab, mitu protsenti moodustab üks arv teisest ja
selgitab, mida tulemus näitab;
määratleb suuruse kasvamist ja kahanemist
protsentides kui kahe arvu muudu ja algväärtuse
suhet;
eristab muutust protsentides muutusest
protsendipunktides;
Oskab erinevatest tekstidest (näiteks
ajaleheartikkel) leida mõistete „protsent“ ja
„protsendipunkt“ väärkasutust;
tõlgendab reaalsuses esinevaid protsentides
väljendatavaid suurusi, lahendab kuni
kahesammulisi protsentülesandeid;
rakendab protsentarvutust reaalse sisuga
ülesannete lahendamisel;
arutleb ühishüve ja maksude olulisuse üle
ühiskonnas;
selgitab laenudega seotud ohte ja kulutusi ning
oskab etteantud lihtsa juhtumi varal hinnata
laenamise eeldatavat otstarbekust;
koostab isikliku eelarve;
teab, kuidas tekivad tulud ja mis on inimese
võimalikud tuluallikad ning oskab reaalselt
hinnata võimalikke ja ootamatuid kulusid;
hindab kriitiliselt manipuleerimisvõtteid (näiteks
laenamisel);
selgitab mõne konkreetse näite põhjal, kuidas
inimest on ahvatletud laenu võtma ja mis juhtub,
Promilli mõiste
(tutvustavalt). Arvu
leidmine tema osamäära ja
protsendimäära järgi.
Jagatise väljendamine
protsentides.
Protsendipunkt.
Suuruse muutumise
väljendamine protsentides.
Andmete kogumine ja
korrastamine. Statistilise
kogumikarakteristikud
(aritmeetiline keskmine).
Sektordiagramm.
Tõenäosuse mõiste. Statistiline
kogum, valim, aritmeetiline
keskmine, sektordiagramm,
tõenäosus
Põhimõisted:
Protsent, promill,
protsendipunkt. Arvu
leidmine tema osamäära ja
protsendimäära järgi.
Jagatise väljendamine
protsentides, suuruse
muutumise väljendamine
protsentides.
Statistiline kogum, valim,
sagedus, suhteline sagedus,
aritmeetiline keskmine,
klassikaline tõenäosus,
sektordiagramm.
Page 134
Tabivere Põhikooli õppekava
134
kui laen jääb õigel ajal tasumata;
oskab koguda andmeid, neid korrastada ja
töödelda;
oskab arvutada statistilise kogumi
karakteristikuid;
oskab joonestada sektordiagrammi;
selgitab tõenäosuse tähendust;
oskab arvutada tõenäosuse väärtust lihtsamatel
juhtudel;
teeb vahet klassikalisel ja statistilisel tõenäosusel.
3.Algebra
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
tunneb ära võrrandi;
tunneb võrrandi põhiomadusi;
lahendab lineaarvõrrandeid ;
avaldab võrdest liikme;
lahendab võrdekujulisi võrrandeid;
koostab lihtsamate tekstülesannete
lahendamiseks võrrandi, lahendab selle;
kontrollib tekstülesande lahendit; tekstülesande
lahendi kontrollimisel hindab lahendi reaalsust,
s.t. kas leitud tekstülesande lahend on mõistlik;
lahendab (tekst) ülesandeid protsentarvutuse
kohta;
koostab lineaarvõrrandi etteantud teksti järgi,
lahendab tekstülesandeid lineaarvõrrandi abil;
modelleerib õpetaja juhendamisel lihtsamas
reaalses kontekstis esineva probleemi ja
tõlgendab saadud tulemusi õpetaja juhendamisel.
Õpilane:
arvutab ühetähelise tähtavaldise väärtuse;
koostab lihtsamaid avaldisi (näiteks pindala ja
ruumala);
selgitab näidete põhjal muutuva suuruse ja
funktsiooni olemust;
selgitab võrdelise sõltuvuse tähendust eluliste
näidete põhjal (nt teepikkus ja aeg; rahasumma ja
Võrrandi mõiste. Võrrandite
samaväärsus. Võrrandi
põhiomadused. Ühe tundmatuga
lineaarvõrrand, selle lahendamine.
Võrre. Võrde põhiomadus.
Võrdekujulise
võrrandi lahendamine.
Lihtsamate, sh igapäevaeluga
seonduvate tekstülesannete
lahendamine võrrandi abil.
Põhimõisted:
Võrrand, võrrandi lahend,
võrrandi lahendamine. Võrrandi
põhiomadused. Ühe tundmatuga
lineaarvõrrand.
Võrre. Võrde põhiomadus.
Võrdekujuline võrrand.
Võrdekujulise võrrandi
lahendamine.
Page 135
Tabivere Põhikooli õppekava
135
kauba kogus);
kontrollib tabelina antud suuruste abil, kas on
tegemist võrdelise sõltuvusega;
otsustab graafiku põhjal, kas on tegemist
võrdelise sõltuvusega;
toob näiteid võrdelise sõltuvuse kohta;
leiab võrdeteguri;
joonestab võrdelise sõltuvuse graafiku nii käsitsi
kui ka arvuti abil (soovitatavalt programmiga
GeoGebra);
selgitab pöördvõrdelise sõltuvuse tähendust
eluliste näidete põhjal;
kontrollib tabelina antud suuruste abil, kas on
tegemist pöördvõrdelise sõltuvusega;
saab graafiku põhjal aru, kas on tegemist
pöördvõrdelise sõltuvusega;
joonestab pöördvõrdelise sõltuvuse graafiku nii
käsitsi kui ka arvuti abil (soovitatavalt
programmiga GeoGebra);
oskab tõlgendada võrdelise ja pöördvõrdelise
seose kordajaid;
teab, mis on lineaarne sõltuvus; eristab
lineaarliiget ja vabaliiget;
joonestab lineaarfunktsiooni avaldise põhjal
graafiku nii käsitsi kui ka arvuti abil
(soovitatavalt programmiga GeoGebra);
otsustab graafiku põhjal, kas funktsioon on
lineaarne või ei ole.
4. Funktsioonid
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
arvutab ühetähelise tähtavaldise väärtuse;
koostab lihtsamaid avaldisi (näiteks pindala ja
ruumala);
selgitab näidete põhjal muutuva suuruse ja
funktsiooni olemust;
selgitab võrdelise sõltuvuse tähendust eluliste
näidete põhjal (nt teepikkus ja aeg; rahasumma ja
kauba kogus);
kontrollib tabelina antud suuruste abil, kas on
Tähtavaldise väärtuse arvutamine.
Lihtsamate tähtavaldiste
koostamine.
Ühtlase liikumise graafik.
Võrdeline sõltuvus, võrdelise
sõltuvuse graafik (sirge),
võrdeline jaotamine.
Pöördvõrdeline sõltuvus,
pöördvõrdelise sõltuvuse graafik
(hüperbool).
Lineaarfunktsioon, selle graafik
(sirge). Lineaarfunktsiooni
Page 136
Tabivere Põhikooli õppekava
136
tegemist võrdelise sõltuvusega;
otsustab graafiku põhjal, kas on tegemist
võrdelise sõltuvusega;
toob näiteid võrdelise sõltuvuse kohta;
leiab võrdeteguri;
joonestab võrdelise sõltuvuse graafiku nii käsitsi
kui ka arvuti abil (soovitatavalt programmiga
GeoGebra);
selgitab pöördvõrdelise sõltuvuse tähendust
eluliste näidete põhjal;
kontrollib tabelina antud suuruste abil, kas on
tegemist pöördvõrdelise sõltuvusega;
saab graafiku põhjal aru, kas on tegemist
pöördvõrdelise sõltuvusega;
joonestab pöördvõrdelise sõltuvuse graafiku nii
käsitsi kui ka arvuti abil (soovitatavalt
programmiga GeoGebra);
oskab tõlgendada võrdelise ja pöördvõrdelise
seose kordajaid;
teab, mis on lineaarne sõltuvus; eristab
lineaarliiget ja vabaliiget;
joonestab lineaarfunktsiooni avaldise põhjal
graafiku nii käsitsi kui ka arvuti abil
(soovitatavalt programmiga GeoGebra);
otsustab graafiku põhjal, kas funktsioon on
lineaarne või ei ole.
rakendamise näiteid.
Põhimõisted:
Funktsiooni graafik.
Võrdeline sõltuvus, võrdelise
sõltuvuse graafik, sirge, võrdeline
jaotamine.
Pöördvõrdeline sõltuvus,
pöördvõrdelise sõltuvuse graafik,
hüperbool.
Lineaarfunktsioon, lineaarliige,
vabaliige, lineaarfunktsiooni
graafik (sirge).
Sõltuv ja sõltumatu muutuja,
võrdetegur.
5.Geomeetria
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
teab, mis on hulknurk, näitab hulknurga tippe,
külgi ja nurki, lähiskülgi ja lähisnurki;
saab aru mõistest korrapärane hulknurk;
arvutab hulknurga ümbermõõtu, sisenurkade
summa ja korrapärase hulknurga ühte nurka;
joonestab etteantud külgede ja nurgaga
rööpküliku, tema diagonaalid ja kõrguse;
teab rööpküliku külgede, nurkade ja diagonaalide
omadusi, kasutab neid ülesannete lahendamisel;
mõõdab rööpküliku küljed ja kõrguse, arvutab
ümbermõõdu ja pindala;
Hulknurk, selle ümbermõõt.
Hulknurga sisenurkade summa.
Rööpkülik, selle omadused.
Rööpküliku pindala.
Romb, selle omadused. Rombi
pindala.
Korrapärased hulknurgad.
Püstprisma, selle pindala ja
ruumala.
Page 137
Tabivere Põhikooli õppekava
137
joonestab etteantud külje ja nurga järgi rombi;
teab rombi diagonaalide ja nurkade omadusi,
kasutab neid ülesannete lahendamisel;
joonestab ja mõõdab rombi külgi, kõrgust ja
diagonaale, arvutab ümbermõõdu ja pindala;
eristab korrapäraseid ja korrapäratuid hulknurki;
tunneb kehade hulgast kolmnurkse ja nelinurkse
püstprisma;
näitab ja nimetab kolmnurkse ja nelinurkse
püstprisma põhitahke, näitab selle tippe,
külgservi, põhiservi, prisma kõrgust, külgtahke,
põhja kõrgust;
arvutab kolmnurkse ja nelinurkse püstprisma
pindala ja ruumala;
märkab ümbritsevas igapäevaelus matemaatilisi
kujundeid;
oskab lahendada ülesandeid erinevate
geomeetriliste kujundite kohta.
Põhimõisted:
Hulknurk, selle küljed, tipud,
nurgad, lähisküljed, lähisnurgad,
ümbermõõt, diagonaal, kumer
hulknurk, sisenurkade summa.
Rööpkülik, rööpküliku pindala.
Romb ja rombi pindala.
Korrapärased hulknurgad.
Kolmnurkne ja nelinurkne
püstprisma, nende põhitahud,
külgtahud, tipud, põhiservad,
külgservad, kõrgus, põhja kõrgus,
pinnalaotus, põhjapindala,
külgpindala, täispindala,
püströöptahukas.
4.11.8 8. klassi matemaatika
1. Arvutamine ja andmed.
Õpitulemused
Õpilane:
teab mõisteid: hulkliige, kaksliige, kolmliige
ja nende kordajad;
oskab korrastada hulkliikmeid;
oskab arvutada hulkliikme väärtuse; teeb
arvutusi täisarvudega, kümnendmurdudega
ja ka harilike murdudega
liidab ja lahutab hulkliikmeid, kasutab
sulgude avamise reeglit;
oskab korrutada ja jagada hulkliikmeid
üksliikmega;
oskab tuua ühise (ka suurima) teguri
sulgudest välja;
oskab korrutada kaksliikmeid;
oskab leiada kahe üksliikme summa ja vahe
korrutise kasutades valemit
oskab leida kaksliikme ruudu
leiab kahe üksliikme summa ja vahe
Õppesisu
Hulkliige. Hulkliikme
väärtuse arvutamine.
Hulkliikmete liitmine ja
lahutamine.
Hulkliikme korrutamine ja
jagamine üksliikmega.
Hulkliikme tegurdamine
ühise teguri sulgudest
väljatoomisega.
Kaksliikmete korrutamine.
Kahe üksliikme summa ja
vahe korrutis.
Kaksliikme ruut.
Hulkliikmete korrutamine.
Kuupide summa ja vahe
valemid, kaksliikme kuup
tutvustavalt. Hulkliikme
tegurdamine valemite
Page 138
Tabivere Põhikooli õppekava
138
korrutise, kasutab valemeid mõlematpidi
korrutab hulkliikmeid; (märkus: piirduda
juhtumiga, kus kolmliiget on vaja korrutada
kolmliikmega);
tegurdab avaldist kasutades ruutude vahe
ning summa ja vahe ruudu valemeid;
teisendab ja lihtsustab algebralisi avaldisi
kasutades ruutude vahe, vahe ruudu ja
summa ruudu valemeid sulgude avamisel ja
hulkliime tegurdamisel.
kasutamisega.
Algebralise avaldise
lihtsustamine.
Põhimõisted:
hulkliige, kaksliige, kolmliige,
hulkliikme kordaja, korrastatud
hulkliige, sulgude avamine,
hulkliikme tegurdamine, ruutude
vahe, kaksliikme ruut, summa
ruut, vahe ruut,
2. Algebra
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
tunneb ära kahe tundmatuga
lineaavõrrandi;
tunneb ära kahe tundmatuga lineaarse
võrrandisüsteemi;
oskab avaldada kahe tundmatuga
lineaarvõrrandist ühe tundmatu teise kaudu
oskab viia kahe tundmatuga lineaar-
võrrandi normaalkujule
teab, tunneb ja oskab kolme erinevat võtet
LVS lahendamiseks
oskab lahendada kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi graafiliselt (nii
käsitsi kui ka arvuti abil);
oskab kirjeldada kahe tundmatuga
lineaarvõrrandi graafilist lahendamist
oskab lahendada kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi liitmisvõttega;
oskab lahendada kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi asendusvõttega
oskab lahendada lihtsamaid tekst-
ülesandeid kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi abil.
Kahe tundmatuga lineaarvõrrand
Lineaarvõrrandi
lahendamine.
Kahe tundmatuga
lineaarvõrrandi graafiline
esitus.
Kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi
lahendamine graafiliselt.
Liitmisvõte.
Asendusvõte.
Lihtsamate, sh
igapäevaeluga seonduvate
tekstülesannete
lahendamine kahe
tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteemi
abil. …
Põhimõisted:
kahe tundmatuga
lineaarvõrrand, selle
normaalkuju, lahend,
graafiline kujutis-sirge,
kahe tundmatuga
lineaarvõrrandisüsteem
Page 139
Tabivere Põhikooli õppekava
139
(LVS), liitmisvõte,
asendusvõte
5.Geomeetria
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
oskab selgitada definitsiooni mõistet
oskab defineerida paralleelseid sirgeid,
teab paralleelide aksioomi;
oskab selgitada teoreemi, eelduse ja väite
mõistet;
oskab selgitada mõne teoreemi
tõestuskäiku;
oskab kasutada arvutiprogrammi (näiteks
GeoGebra) seaduspärasuste avastamisel ja
hüpoteeside püstitamisel;
teab, et
o kui kaks sirget on paralleelsed
kolmandaga, siis nad on
paralleelsed teineteisega;
o kui sirge lõikab ühte kahest
paralleelsest sirgest, siis ta lõikab
ka teist;
o kui kaks sirget on risti ühe ja sama
sirgega, siis need sirged on
teineteisega paralleelsed;
oskab näidata joonisel ja defineerida
lähisnurki, kaasnurki ja põiknurki;
teab sirgete paralleelsuse tunnuseid ning
oskab kasutada neid ülesannete
lahendamisel;
oskab rakendada õpitut ülesannete
lahendamisel.
Definitsioon. Aksioom.
Teoreemi eeldus ja väide.
Näiteid teoreemide
tõestamisest.
Kahe sirge lõikamisel
kolmanda sirgega tekkivad
nurgad.
Kahe sirge paralleelsuse
tunnused.
Põhimõisted:
definitsioon, defineerimine,
algmõiste, aksioom, paralleelide
aksioom, teoreem, teoreemi
eeldus, teoreemi väide,
tõestamine, vastuväiteline
tõestusviis
lähisnurgad, põiknurgad
3.1.2 Kolmnurk, trapets
Õpitulemused
Õpilane:
oskab joonestada ja defineerida kolmnurga
välisnurka;
oskab kasutada kolmnurga välisnurga
omadust ülesannete lahendamisel;
Õppesisu
Kolmnurga välisnurk, selle
omadus. Kolmnurga
sisenurkade summa.
Kolmnurga kesklõik, selle
omadus.
Page 140
Tabivere Põhikooli õppekava
140
oskab leida kolmnurga puuduva nurga
kahe etteantud nurga järgi,
oskab leida võrdhaarse kolmnurga
tipunurga alusnurga järgi ja vastupidi;
oskab joonestada ja defineerida kolmnurga
kesklõiku;
teab kolmnurga kesklõigu omadusi ja
oskab kasutada neid ülesannete
lahendamised;
oskab leida kesklõigud kolmnurga külgede
järgi ning ka vastupidi – oskab leida külgi
kesklõikude järgi;
oskab defineerida ja joonestada trapetsi;
oskab liigitada nelinurki; soovitus:
kasutada dünaamilise geomeetria
programmi;
oskab joonestada ja defineerida trapetsi
kesklõiku;
teab trapetsi kesklõigu omadusi ning oskab
kasutada neid ülesannete lahendamisel;
oskab leida trapetsi pindala ja ümbermõõtu
oskab defineerida ja joonestada kolmnurga
mediaani,
oskab selgitada mediaanide lõikepunkti
omadust;
oskab leida õpitu abil puuduvad nurgad
lahendab ülesandeid seoses kolmnurga ja
trapetsi kohta õpituga.
Kolmnurga mediaan.
Mediaanide lõikepunkt ehk
raskuskese, selle omadus.
Trapets. Trapetsi kesklõik,
selle omadus.
Põhimõisted:
kolmnurga sisenurk,
välisnurk
kolmnurga kesklõik
kolmnurga mediaan,
raskuskese
trapets, trapetsi alus,
trapetsi haar, võrdhaarne
trapets, täisnurkne trapets,
trapetsi kõrgus, trapetsi
alusnurk, trapetsi kesklõik
3.2 Ringjoon ja korrapärane hulknurk
Õpitulemused
Õpilane:
oskab joonestada etteantud raadiuse või
diameetriga ringjoone nii sirkli kui ka
arvutiprogrammiga;
oskab leida jooniselt ringjoone kaare,
kõõlu, kesknurga ja piirdenurga;
teab seost samale kaarele toetuva
kesknurga ja piirdenurga suuruste vahel
ning oskab kasutada seda teadmist
ülesannete lahendamisel;
oskab joonestada ringjoone lõikaja ja
puutuja nii joonestusvahendite abil ning ka
arvutiprogrammi kasutades;
teab puutuja ja puutepunkti tõmmatud
raadiuse vastastikust asendit ja ning
kasutada seda ülesannete lahendamisel;
teab, et ühest punktist ringjoonele
Õppesisu
Kesknurk. Ringjoone kaar.
Kõõl. Piirdenurk, selle
omadus.
Ringjoone lõikaja ja
puutuja. Ringjoone puutuja
ja puutepunkti joonestatud
raadiuse ristseis.
Kolmnurga ümber- ja
siseringjoon. Kõõl- ja
puutujahulknurk, apoteem.
Põhimõisted:
kesknurk, kõõl, kaar,
piirdenurk
Page 141
Tabivere Põhikooli õppekava
141
joonestatud puutujate korral on
puutepunktid võrdsetel kaugustel sellest
punktist ning oskab kasutada seda
ülesannete lahendamisel;
teab, et kolmnurga kõigi külgede
keskristsirged lõikuvad ühes ja samas
punktis (sõltumata kolmnurga liigist), mis
on kolmnurga ümberringjoone keskpunkt;
oskab joonestada kolmnurga
ümberringjoone (nii joonestusvahendite
abil kui ka arvuti abil);
teab, et kolmnurga (sõltumata kolmnurga
liigist) kõigi nurkade poolitajad lõikuvad
ühes ja samas punktis, mis on kolmnurga
siseringjoone keskpunkt;
oskab joonestada kolmnurga siseringjoone
(nii käsitsi joonestusvahendite abil kui ka
arvuti abil);
oskab joonestada korrapäraseid hulknurki
(kolmnurk, kuusnurk, nelinurk,
kaheksanurk) nii käsitsi
joonestusvahendite abil kui ka arvuti abil;
oskab selgitada, mis on apoteem ja seda
joonestada;
oskab arvutada korrapärase hulknurga
ümbermõõtu.
lõikaja, puutuja,
puutepunkt
ümberringjoon,
siseringjoon, korrapärane
hulknurk, kõõlhulknurk,
kõõlkolmnurk,
puutujahulknurk,
puutujakolmnurk hulknurga
apoteem
3.2 Kujundite sarnasus
Õpitulemused
Õpilane:
kontrollib antud lõikude võrdelisust;
teab kolmnurkade sarnasuse tunnuseid ja
kasutab neid ülesannete lahendamisel;
soovitus: sarnasuse tunnuste esitamisel
kasutada dünaamilise geomeetria
programme;
teab teoreeme sarnaste hulknurkade
ümbermõõtude ja pindalade kohta ning
kasutab neid ülesannete lahendamisel;
soovitus: ülesannete lahendamisel kasutab
õpilane ka dünaamilise geomeetria
programmi;
kasutab kolmnurkade sarnasuse tunnuseid
ülesannete lahendamisel
kasutab õpitud teoreeme ülesannete
lahendamisel
selgitab mõõtkava tähendust;
lahendab rakendusliku sisuga ülesandeid
Õppesisu
Võrdelised lõigud.
Sarnased hulknurgad.
Kolmnurkade sarnasuse
tunnused.
Sarnaste hulknurkade
ümbermõõtude suhe.
Sarnaste hulknurkade
pindalade suhe.
Maa-alade kaardistamise
näiteid.
Põhimõisted:
võrdelised lõigud, sarnased
hulknurgad, sarnased
kolmnurgad, sarnasustegur,
mõõtkava, kaardimõõt
Page 142
Tabivere Põhikooli õppekava
142
(pikkuste kaudne mõõtmine; maa-alade
plaanistamine; plaani kasutamine
looduses); soovitus: võimaluse korral
teostada mõõtmisi ja plaanistamisi vabas
looduses.
4.11.9 9. klassi matemaatika
1. Funktsioonid
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
teab ruutjuure mõistet;
oskab leida ruutjuurt korrutisest ja
jagatisest;
eristab ruutvõrrandit teistest
võrranditest;
nimetab ruutvõrrandi liikmed ja
nende kordajad;
viib ruutvõrrandeid normaalkujule;
liigitab ruutvõrrandeid täielikeks ja
mittetäielikeks;
lahendab mittetäielikke
ruutvõrrandeid;
taandab ruutvõrrandi;
lahendab taandamata ruutvõrrandeid
ja taandatud täielikke ruutvõrrandeid
vastavate lahendivalemite abil;
kontrollib ruutvõrrandi lahendeid;
selgitab ruutvõrrandi lahendite arvu
sõltuvust ruutvõrrandi diskriminan-
dist;
lahendab lihtsamaid, sh igapäeva-
eluga seonduvaid tekstülesandeid
ruutvõrrandi abil;
õpetaja juhendamisel modelleerib ja
lahendab lihtsaid, reaalses kontekstis
esinevaid probleeme ja tõlgendab
tulemusi;
eristab ruutfunktsiooni teistest
funktsioonidest;
Arvu ruutjuur. Ruutjuur korrutisest ja
jagatisest. Ruutvõrrand. Ruutvõrrandi
lahendivalem. Ruutvõrrandi diskriminant.
Taandatud ruutvõrrand. Lihtsamate, sh
igapäevaeluga seonduvate tekstülesannete
lahendamine ruutvõrrandi abil. Taandamata ja
taandatud, täielik ja mittetäielik ruutvõrrand.
Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c, selle graafik.
Parabool. Parabooli nullkohad ja haripunkt.
Põhimõisted:
Ruutjuur, ruutvõrrand, ruutliige, lineaarliige,
vabaliige, normaalkujuline ruutvõrrand,
lahendivalem, diskriminant, taandatud ja
taandamata ruutvõrrand, täielik- ja
mittetäielik ruutvõrrand, ruutfunktsioon,
funktsiooni graafik, parabool, parabooli telg,
funktsiooni nullkohad, haripunkt.
Page 143
Tabivere Põhikooli õppekava
143
nimetab ruutfunktsiooni ruutliikme,
lineaarliikme ja vabaliikme ning
nende kordajad;
joonestab ruutfunktsiooni graafiku
(parabooli) (käsitsi ja
arvutiprogrammi abil) ja selgitab
ruutliikme kordaja ning vabaliikme
geomeetrilist tähendust;
selgitab nullkohtade tähendust, leiab
nullkohad graafikult ja valemist;
loeb jooniselt parabooli haripunkti,
arvutab parabooli haripunkti
koordinaadid;
paraboolide uurimiseks joonestab
graafikud arvutiprogrammi abil (nt
Geogebra; Desmos).
2. Algebra
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
tegurdab ruutkolmliikme vastava
ruutvõrrandi lahendamise abil;
teab, millist võrdust nimetatakse
samasuseks ja teeb vahet absoluutsel
ja tinglikul samasusel (teab, et
samasus 2x = 2x on absoluutne
samasus, x x
x x aga tinglik
samasus);
teab algebralise murru põhiomadust;
taandab algebralise murru, kasutades
hulkliikmete tegurdamisel
korrutamise abivalemeid; sulgude
ette võtmist ja ruutkolmliikme
tegurdamist;
laiendab algebralist murdu;
korrutab, jagab ja astendab algebralisi
murde;
liidab ja lahutab ühenimelisi algebralisi
murde;
teisendab algebralisi murde
ühenimelisteks;
liidab ja lahutab erinimelisi algebralisi
Ruutkolmliikme tegurdamine. Algebraline
murd, selle taandamine. Samasus. Murru
põhiomadus. Tehted algebraliste murdudega.
Ratsionaalavaldise lihtsustamine.
Põhimõisted:
algebraline murd, murru taandamine, murru
põhiomadus, ruutkolmliige, ratsionaalavaldis.
Page 144
Tabivere Põhikooli õppekava
144
murde;
lihtsustab lihtsamaid kahetehtelisi
ratsionaalavaldisi.
3. Geomeerilised kujundid.
Õpitulemused Õppesisu
Õpilane:
kasutab dünaamilise geomeetria
programme seaduspärasuste
avastamisel;
leiab taskuarvutil teravnurga
trigonomeetriliste funktsioonide
väärtusi (nt sin34 ; cos34,7 ;
tan74);
kasutab trigonomeetriat leidmaks
täisnurkse kolmnurga
joonelemendid;
kasutab Pythagorase teoreemi
geomeetriaülesannete lahendamisel;
arvutab korrapärase hulknurga pindala
(ruut, võrdkülgne kolmnurk,
korrapärane kuusnurk);
tunneb ära kehade hulgast korrapärase
püramiidi;
näitab ja nimetab korrapärase püramiidi
põhitahu, külgtahud tipu; kõrguse,
külgservad, põhiservad, püramiidi
apoteemi, põhja apoteemi;
arvutab püramiidi pindala ja ruumala;
skitseerib püramiidi;
selgitab, millised kehad on pöördkehad;
eristab neid teiste kehade hulgast;
selgitab, kuidas tekib silinder;
näitab silindri telge, kõrgust,
moodustajat, põhja raadiust,
diameetrit, külgpinda ja põhja pinda
kasutades ruumiliste kujundite
komplekti;
selgitab ja skitseerib silindri telglõike ja
Nurga mõõtmine. Täisnurkse kolmnurga
teravnurga siinus, koosinus ja tangens.
Pythagorase teoreem. Täisnurkse kolmnurga
lahendamine. Korrapärane hulknurk, selle
pindala. Võrdkülgne kolmnurk, ruut, korra-
pärane kuusnurk. Püramiid. Korrapärase neli-
nurkse püramiidi pindala ja ruumala. Silinder,
selle pindala ja ruumala. Koonus, selle pindala
ja ruumala. Kera, selle pindala ja ruumala.
Põhimõisted:
nurk, teravnurga siinus, koosinus ja tangens,
täisnurkne kolmnurk, kaatet, hüpotenuus,
teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid,
korrapärane hulknurk, võrdkülgne kolmnurk,
ruut, korrapärane kuusnurk, püramiid:
korrapärane nelinurkne püramiid, tahud,
servad, tipp, kõrgus, apoteem, põhja apoteem,
pindala, ruumala, silinder: telg, kõrgus,
moodustaja, põhja raadius, diameeter,
pindala, ruumala, telglõige, ristlõige, koonus:
moodustaja, telg, tipp, kõrgus, põhi, põhja
raadius, diameeter, pindala, ruumala,
telglõige, ristlõige, kera: sfäär, suurring,
pindala, ruumala.
Page 145
Tabivere Põhikooli õppekava
145
ristlõike (ka arvutiprogrammi abil);
arvutab silindri pindala ja ruumala;
selgitab, kuidas tekib koonus;
näitab koonuse moodustajat, telge,
tippu, kõrgust, põhja, põhja raadiust
ja diameetrit ning külgpinda;
selgitab ja skitseerib koonuse telglõike
ja ristlõike (ka arvutiprogrammi
abil);
arvutab koonuse pindala ja ruumala;
selgitab, kuidas tekib kera;
eristab mõisteid sfäär ja kera,
selgitab, mis on kera suurring;
arvutab kera pindala ja ruumala.
5. AINEVALDKOND ”LOODUSAINED”
5.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik
pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja
säästvat eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas
eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid
probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada
looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses
viibimist.
Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia
saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;
2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas
toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades
loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;
3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades
loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja
kirjalikus kõnes;
4) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha
tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh
veebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust;
6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutades
loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatud
väärtushinnanguid;
7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga
seotud elukutseid;
8)väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat
käitumist ning järgib tervislikke eluviise.
Page 146
Tabivere Põhikooli õppekava
146
5.2 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis
moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslikes õppeainetes käsitletakse keskkonna
bioloogiliste, geograafiliste, keemiliste, füüsikaliste ja tehnoloogiliste objektide ning
protsesside omadusi, seoseid ja vastastikmõjusid. Loodusainete esitus ning sellega seotud
õpilaskeskne õppimine tugineb sotsiaalsele konstruktivismile – tervikülevaade
loodusteaduslikest faktidest ja teooriatest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest
omandatakse keskkonnast lähtuvate probleemide lahendamise kaudu. Aktiivne
loodusvaldkondlik loometöö arendab põhikooli õpilaste loodusteaduslikku maailmakäsitlust
ning aitab neil valida elukutset.
Tähtsal kohal on sisemiselt motiveeritud ja loodusvaldkonnast huvituva õpilase kujundamine,
kes märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme ning oskab neid lahendada ja langetada
pädevaid otsuseid. Õppimise keskmes on loodusteaduslike probleemide lahendamine
loodusteaduslikule meetodile tuginevas uurimuslikus õppes, mis hõlmab objektide või
protsesside vaatlust, probleemide määramist, taustinfo kogumist ja analüüsimist,
uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, katsete ja vaatluste plaanimist ning tegemist,
saadud andmete analüüsi ja järelduste tegemist ning kokkuvõtete suulist ja kirjalikku
esitamist. Sellega kaasneb uurimisoskuste omandamine ning õpilaste kõrgemate
mõtlemistasandite areng.
Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui
terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ning põhjuslikud tagajärjed.
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia,
füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi
kujunemisele. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse
objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema.
Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima
nende võimalikke tagajärgi.
Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja
protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest.
Geograafia kujundab õpilaste arusaama looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja
protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest.
Füüsikas omandavad õpilased arusaama põhilistest füüsikalistest protsessidest ning
loodusseaduste rakendamise võimalustest tehnika ja tehnoloogia arengus.
Keemias omandavad õpilased teadmisi ainete ehitusest ja omadustest, oskusi keemilistes
nähtustes orienteeruda ning suutlikkuse mõista eluslooduses ja inimtegevuses toimuvate
keemiliste protsesside seaduspärasusi.
Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud
õpitulemused, üldpädevused ning valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud.
5.3 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas
Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja
vastastikmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Loodusainete õpetamise kaudu
Page 147
Tabivere Põhikooli õppekava
147
kujundatakse õpilastes kõiki riikliku õppekava üldosas kirjeldatud üldpädevusi. Pädevustes
eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja
käitumise – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja
enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste
väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva
suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva
kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse
vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse
tervislikke eluviise.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale,
teadvustatakse kohalikke ja globaalseid keskkonnaprobleeme ning leitakse neile lahendusi.
Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades tuleb
loodusteaduslike seisukohtade kõrval arvestada inimühiskonnaga seotud aspekte –
seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti. Sotsiaalset pädevust
kujundavad ka loodusainetes rakendatavad aktiivõppemeetodid: rühmatöö uurimuslikus õppes
ja dilemmaprobleeme lahendades, vaatlus- ja katsetulemuste analüüs ning kokkuvõtete
suuline esitus.
Enesemääratluspädevus. Bioloogiatundides, kus käsitletakse inimese anatoomia, füsioloogia
ja tervislike eluviiside teemasid, selgitatakse individuaalset energia- ja toitumisvajadust,
tervisliku treeningu individualiseeritust, haigestumisega seotud riske ning tervislike eluviiside
erinevaid aspekte.
Õpipädevus. Erinevate õpitegevuste kaudu arendatakse probleemide lahendamise ja
uurimusliku õppe rakendamise oskust: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku
infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katseid või vaatlusi ning
koostada kokkuvõtteid. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad, mis kiire
ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.
Suhtluspädevus. Õppes on tähtsal kohal loodusteadusliku info otsimine erinevatest allikatest,
sh internetist, leitud teabe analüüs ja tõepärasuse hindamine. Olulisel kohal on vaatlus- ja
katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasi
arendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite
korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis.
Matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus. Õpitakse mõistma
loodusteaduslikke küsimusi, teaduse ja tehnoloogia tähtsust ning mõju ühiskonnale, kasutama
uut tehnoloogiat ja tehnoloogilisi abivahendeid õppeülesandeid lahendades ning tegema
igapäevaelus tõenduspõhiseid otsuseid. Kõigis loodusainetes koostatakse ja analüüsitakse
arvjooniseid, võrreldakse ning seostatakse eri objekte ja protsesse. Uurimusliku õppe vältel
esitatakse katse- või vaatlusandmeid tabelitena ja arvjoonistena ning seostatakse arvulisi
näitajaid lahendatava probleemiga.
Ettevõtlikkuspädevus. Loodusainete rakendusteaduslikke teemasid käsitledes ilmnevad
abstraktsete teadusfaktide ja -teooriate igapäevaelulised väljundid. Koos sellega saadakse
ülevaade loodusteadustega seotud elukutsetest ning vastava valdkonnaga tegelevatest
teadusasutustest ja ettevõtetest. Ettevõtlikkuspädevuse arengut toetab uurimuslik käsitlus, kus
süsteemselt plaanitakse katseid ja vaatlusi ning analüüsitakse tulemusi. Tähtsal kohal on
keskkonnaga seotud dilemmade lahendamine ja pädevate otsuste tegemine, mis peale
teaduslike seisukohtade arvestavad sotsiaalseid aspekte.
Page 148
Tabivere Põhikooli õppekava
148
Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd
erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma
privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
5.4 Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Loodusaineid õppides ja loodusteaduslike tekstidega
töötades arendatakse õpilaste teksti mõistmise ja analüüsimise oskust. Erinevaid tekste, nt
referaate, esitlusi jm luues kujundatakse oskust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada nii
suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilasi õpetatakse kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast
sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima õigekeelsusnõudeid. Õpilastes arendatakse
oskust hankida teavet eri allikatest ja seda kriitiliselt hinnata. Juhitakse tähelepanu tööde
korrektsele vormistamisele ja viitamisele ning intellektuaalse omandi kaitsele. Selgitatakse
võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid ning võõrkeeleoskust arendatakse ka
lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.
Matemaatika. Matemaatikapädevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja
probleemõppe kaudu, arendades loovat ning kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on tähtis
koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja
diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid.
Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab
oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise
ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.
Kunstiained. Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste
tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekäikudel jms.
Tehnoloogia. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid
seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste
tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid
looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel. Tehnoloogilist pädevust arendatakse, kasutades õppes
tehnoloogilisi, sh IKT vahendeid.
Kehaline kasvatus. Loodusainete õppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
väärtustamist.
5.5 Läbivad teemad
Loodusainete õppimine seondub kõigi riikliku õppekava üldosas kirjeldatud läbivate
teemadega. Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainete
eesmärgiseadet, õpitulemusi ning õppesisu kavandades lähtuvalt kooliastmest ning õppeaine
spetsiifikast.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Loodusainetel on kandev roll läbiva teema elluviimisel.
Page 149
Tabivere Põhikooli õppekava
149
Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on
oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide
kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mida on vaja tulevases tööelus.
Loodusaineid õppides kasvab õpilaste teadlikkus karjäärivõimalustest ning saadakse teavet
edasiõppimisvõimaluste kohta loodusteadustega ja loodusvaldkonna ning keskkonnakaitsega
seotud erialadel. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt tutvuda
ettevõttega.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub
keskkonnaküsimustega.
Kultuuriline identiteet. Loodusteadused moodustavad osa kultuurist, kuhu on oma panuse
andnud ka Eestiga seotud loodusteadlased. Maailma kultuuriline mitmekesisus lõimub
rahvastikuteemadega geograafias.
Teabekeskkond. Loodusaineid õppides kogutakse teavet infoallikatest, hinnatakse ning
kasutatakse teavet kriitiliselt.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Loodusainetes rakendatakse läbivat teemat IKT vahendite
kasutamise kaudu aineõpetuses.
Tervis ja ohutus. Loodusainete õppimine aitab õpilastel mõista tervete eluviiside ja tervisliku
toitumise tähtsust ning keskkonna ja tervise seoseid. Teoreetilise aluse õigele
tervisekäitumisele annavad eelkõige bioloogia ja keemia. Loodusainete õppimine praktiliste
tööde kaudu arendab õpilaste oskust rakendada ohutusnõudeid.
Väärtused ja kõlblus. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning
elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud.
5.6 Õppetevevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete
ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ja jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;
3) võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised
tööd), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;
4) kasutatakse õpiülesandeid, mis toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad
õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvuti/multimeediaklass, kooliümbrus, looduskeskkond,
muuseumid, näitused, ettevõtted jne;
7)kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh rakendatakse aktiivõpet: rollimängud, arutelud,
väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud
tööd (nt I kooliastmes loodusobjektide ja protsesside vaatlemine, kirjeldamine ning
järelduste tegemine, II kooliastmes lisaks analüüs, objekte mõjutavate tegurite mõju
selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine, III kooliastmes komplekssete
probleemide lahendamine, molekulide ja keemiliste reaktsioonide modelleerimine
mudelite abil, vaatlused, katsed) jne.
Page 150
Tabivere Põhikooli õppekava
150
5.7 Hindamine
Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete kaupa kahel tasemel: üldised
õpitulemused õpetamise eesmärkidena ning õpitulemused teemade kaupa. Hinnatakse õpilase
teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sh esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades
teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele ning arvestades
õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Hindamisel lähtutakse
vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse
mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, käitumine looduses ja reeglite järgimine)
antakse hinnanguid.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema
mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida, millal ja kuidas
hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist
erineva hindamise korraldus täpsustatakse kooli õppekavas.
I kooliastmes (loodusõpetus) hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas
taotletavatele õpitulemustele: teadmist ja arusaamist (äratundmine, nimetamine, näidete
toomine, iseloomustamine, sõnastamine ja kirjeldamine), rakendamise ja analüüsi oskusi
(katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine, mõõtmine, eristamine, rühmitamine,
seostamine, järelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine, koostamine, vormistamine ning
esitlemine).
II kooliastmes (loodusõpetus) pööratakse õpilaste uurimisoskusi hinnates tähelepanu
probleemide tuvastamisele, küsimuste ja hüpoteeside sõnastamisele, katse kavandamisele,
andmete kogumisele ja esitamisele, andmete analüüsimisele ja tõlgendamisele, järelduste
tegemisele ning selgituste pakkumisele. Samuti hinnatakse taustinfo kogumise, küsimuste
sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse
tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide analüüsi, järelduste tegemise ning
tulemuste esitamise oskust. Hinnatakse oskust sõnastada probleeme ja aktiivset osalust
aruteludes, oma arvamuse väljendamist ning põhjendamist.
III kooliastmes on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist õppeaine
kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde
moodustumisel võiks olla vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50%
hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste
rakendamist eeldavad ülesanded.
Uurimisoskusi võib hinnata nii terviklike uurimistööde vältel kui ka üksikuid oskusi eraldi
arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimisoskused on probleemi sõnastamine,
taustinfo kogumine, uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine, töövahendite käsitsemine,
katse hoolikas ja eesmärgipärane tegemine, mõõtmine, andmekogumine, täpsuse tagamine,
ohutusnõuete järgimine, tabelite ja diagrammide koostamine ning katsetulemuste analüüs,
järelduste tegemine, hüpoteesi hindamine ning tulemuste esitamine ja tõlgendamine
teoreetiliste teadmiste taustal.
Page 151
Tabivere Põhikooli õppekava
151
5.8 Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab:
1) õppe klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega
töölauad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonilahendused
õpetajale;
2) praktiliste tööde ja õppekäikude korraldamiseks õppe vajaduse korral rühmades;
3)praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning
spetsiaalse kattega töölauad, klassi kohta vähemalt neli mobiilset andmete kogumise
komplekti põhiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid õpetajale. Keemias on
demonstratsioonkatsete tegemiseks tarvis tõmbekappi. Geograafias on vaja
maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekti (iga õpilase kohta atlas). Bioloogias on tarvis
mikroskoobikaameraga ühendatavat mikroskoopi ja binokulaari.
Kool võimaldab:
1) ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid (sh mikroskoobikaameraga ühendatava mikroskoobi ja
binokulaari);
2) sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide korraldamiseks, et
koguda ja säilitada vajalikke materjale (sh reaktiive);
3) kasutada õppes arvuteid, millega saab teha ainekavas loetletud töid;
4) materiaalsete võimaluste ja otstarbekuse põhjal rakendada loodusainete õppes uusi IKT
lahendusi;
5) õuesõpet, õppekäikude korraldamist ning osalemist loodus- ja
keskkonnaharidusprojektides. II kooliastmes võimaldatakse vähemalt kaks korda
kooliastme jooksul osaleda keskkonnahariduskeskuse või loodusharidusega seotud
üritusel. III kooliastmes võimaldatakse kooli õppekava järgi vähemalt korra
õppeaastas igas loodusaines õpet väljaspool kooli territooriumi (looduskeskkonnas,
muuseumis või laboris).
5.9 Loodusõpetus
5.9.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
Page 152
Tabivere Põhikooli õppekava
152
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
5.9.2 Õppeaine kirjeldus
Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste
loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks ning paneb
aluse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisele. Loodusõpetuses
omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimituna teistes õppeainetes omandatuga on
aluseks seesmiselt motiveeritud elukestvale õppele.
Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine loodusõpetuses seostub
järgmiste põhivaldkondadega:
1) loodusteaduslikud teadmised – hõlmavad nii loodusteadustealaseid teadmisi (teadmised
loodusest, arusaamine põhilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui ka
teadmisi loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteaduste ja
tehnoloogia olemus);
2) praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine – oskus sõnastada
teadusküsimusi või -hüpoteese, mida on võimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid
andmete kogumiseks; teha praktilisi töid, kasutades mõõteriistu ja katseseadmeid ohutult;
analüüsida andmeid; teha järeldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade põhjal; sõnastada
üldistusi ning esitada tulemusi;
3) loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud – usk oma
võimekusse ja enesekindlus loodusainete õppimisel; huvi loodusteaduste õppimise ja
loodusteadusliku karjääri vastu; valmisolek tegeleda loodusteaduslike küsimustega ja oskus
rakendada loodusteaduslikke ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelu
probleemide lahendamisel; vastutuse võtmine säästva arengu eest.
Loodusõpetuse õppimisel on õpilaste peamisteks tunnetusobjektideks looduse objektid,
nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb
õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Loodusõpetuses pannakse alus looduslike objektide
ja nendevaheliste seoste märkamise oskusele. Õpitakse mõistma looduse toimimise
seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju
looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja
igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või
soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja
valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja
hoiakuid.
Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist – õpilane õpib eesmärgistatult märkama ja
vaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi
ja üldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning
prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi. Loodusõpetus toetab kirjutamise,
lugemise, teksti mõistmise ja nii suulise kui ka kirjaliku teksti loomise oskuste arengut.
Õppetöö läbiviimisel orienteerutakse looduse vahetule kogemisele ning eakohastele
tegevustele. Oluline on õpilaste praktiline tegevus looduse objektidega või nende mudelitega.
Õppeprotsessi planeerimisel lähtutakse püstitatud probleemide teaduslikkusest ja nende
olulisusest õpilastele.
Õpikeskkond on valdavalt aktiivne, õpilaskeskne ja probleemipõhine. Õpe on seotud
igapäevaeluga ning on õpilase jaoks relevantne. Olulist tähelepanu pööratakse sisemise
õpimotivatsiooni kujunemisele.
Page 153
Tabivere Põhikooli õppekava
153
I kooliastmes õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi. Uusi teadmisi
ja oskusi kujundades keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele ning praktilisele
tegevusele. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste
loomiseni ja järelduste tegemiseni. Kujuneb huvi looduse vastu ning oskus looduses käituda. I
kooliastmes võib kasutada aineõpetusliku tööviisi kõrval üld- ja aineõpetuse kombineeritud
varianti. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad kooliastme õpitulemuste saavutamise,
tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist,
võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani
kasutamist.
II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus teaduslikult
ja loovalt mõelda ning probleeme lahendada, sõnastada katse abil kontrollitavaid väiksema
mahuga teadusküsimusi või -hüpoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud.
III kooliastmes õpitakse objekte ja nähtusi kvantitatiivselt kirjeldama ning süvendatakse info
analüütilise töötlemise oskusi. Jätkuvalt kujundatakse pädevusi, et sügavamalt mõista
loodusainetes käsitletavaid nähtusi ja meetodeid.
II ja III kooliastmes on tähtis hoida õpilaste õpimotivatsiooni, kujundada huvi loodusteaduste
õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu ning arusaamu loodusteaduste ja
tehnoloogia tähtsusest meie igapäevaelus. Õpikeskkond peab võimaldama õpilastel olla
loovad. Oluline on planeerida õpilaste huvidest ja kogemustest lähtuvaid uurimuslikke
õppeülesandeid. Uurimisoskusi arendades pööratakse eraldi tähelepanu uuringute
planeerimisele ja tegemisele ning tulemuste analüüsile, tõlgendamisele ja esitamisele. Lisaks
praktilisele ja uurimuslikule tegevusele lahendatakse mitmesuguseid teoreetilisi ülesandeid,
mis tagavad kõrgemat järku mõtlemisoskuste arengu. Koduste töödega kinnistatakse klassis
õpitut ning rakendatakse klassis omandatud teadmust igapäevaelu tegevustes. Hoiakuliste
pädevuste kujundamiseks rakendatakse erinevaid õppemeetodeid, sh situatsiooni- ja
rollimänge.
5.10 Kooliastmete õpitulemused
5.10.1 I kooliastme õpitulemused loodusõpetuses
Väärtused ja hoiakud
3. klassi õpilane:
1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse
säästvalt;
3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist
mitmekesisust;
4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.
Uurimisoskused
3. klassi õpilane:
1) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;
2) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;
3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;
4) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;
Page 154
Tabivere Põhikooli õppekava
154
5) kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;
6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.
Loodusvaatlused
3. klassi õpilane:
1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;
2) kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;
3) märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;
4) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel
aastaaegadel;
5) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;
6) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;
7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
Loodusnähtused
3. klassi õpilane:
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab
neid;
2) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu;
3) teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;
4) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid
mõõtmisvahendeid;
5) selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes katsele magnetiga;
6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud
teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel;
7) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; teab, millest sõltub liikuva keha peatamise
aeg ja teepikkus.
Organismide mitmekesisus ja elupaigad
3. klassi õpilane:
1) kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob
näiteid nende tähtsuse kohta looduses;
2) eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi;
3) teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;
4) eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;
5) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;
6) eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;
7) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida
mürgiste seentega seotud ohtusid;
8) arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
9) toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest
lihtsamaid toiduahelaid;
10) tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule
ülevaatele.
Inimene
3. klassi õpilane:
1) kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;
2) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke
eluviise;
Page 155
Tabivere Põhikooli õppekava
155
3) teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise
kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;
4) toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;
5) võrdleb inimeste elu maal ja linnas.
Plaan ja kaart
3. klassi õpilane:
1) saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;
2) mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida;
3) näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid,
jõgesid, järvi ja linnu;
4) määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;
5) kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.
5.10.2 II kooliastme õpitulemused loodusõpetuses
Väärtused ja hoiakud
6. klassi õpilane:
1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
2) väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;
3) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
4) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes
keskkonnakaitse üritustes.
Uurimuslikud oskused
6. klassi õpilane:
1) sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese;
2) kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid;
3) teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid;
4) arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;
5) kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
6) analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;
7) leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärtust;
8) oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.
Üldised loodusteaduslikud teadmised
6. klassi õpilane:
1) tunneb igapäevaelus ära loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi;
2) saab aru loodusteaduslikust tekstist, tõlgendab ja rakendab õpitud teadusmõisteid,
sümboleid ning ühikuid nähtusi ja protsesse selgitades;
3) tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja
otsustusi;
4) selgitab teaduslikele faktidele tuginedes põhjuse-tagajärje seoseid;
5) kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist seostest, protsessidest ja süsteemidest;
6) kirjeldab ja võrdleb organismide, ainete või protsesside sarnasusi ning erinevusi;
7) selgitab organismide kohastumist õhus, vees või mullas kui elukeskkonnas ning põhjendab
loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;
8) saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.
Page 156
Tabivere Põhikooli õppekava
156
5.10.3 III kooliastme õpitulemused loodusõpetuses
Väärtused ja hoiakud
7. klassi lõpetaja:
1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest
karjäärist;
2) väärtustab uurimistegevust loodusnähtuste tundmaõppimisel, kasutab julgelt loovust;
3) usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi tundma õppides;
4) väärtustab katsetamisel korda, peab kinni kokkulepitud reeglitest ja hoiab
katsevahendeid;
5) väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust.
Uurimisoskused 7. klassi lõpetaja:
1)oskab vaadelda ja esitada loodusteaduslikke küsimusi;
2)sõnastab uurimisküsimuse või hüpoteesi, mida saab katse või vaatluse kaudu
kontrollida;
3)oskab plaanida ja koostöös teiste õpilastega läbi viia uurimust, sh katset;
4) oskab välja pakkuda mõõdetavaid ja mittemõõdetavaid muutujaid;
5) eristab lihtsamas katses sõltumatu ja sõltuva muutuja;
6) analüüsib andmete usaldusväärsust, mõistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust
ning kõrvalmuutujate kontrollimise vajadust;
7) esitab tulemusi tabelite ja diagrammidena;
8) oskab välja tuua seoseid nii graafiliselt kui ka mittegraafiliselt esitatud andmestikes;
9) teeb kogutud andmete põhjal järeldusi, selgitab ja ennustab tulemusi ning hindab
hüpoteeside paikapidavust;
10) esitab uurimuse tulemusi suuliselt ja kirjalikult ning visuaalselt arusaadavalt;
11) rakendab matemaatilisi teadmisi/oskusi loodusteaduslikke probleeme lahendades;
12)järgib katseid tehes juhendeid ja ohutusnõudeid;
13)põhjendab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus.
Õpitulemused III kooliastmes
Inimene uurib loodust
7. klassi lõpetaja:
1) mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;
2) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;
3) kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;
4) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;
5) seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.
Ainete ja kehade mitmekesisus
7. klassi lõpetaja
1) teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest, ning molekulid
koosnevad aatomitest;
2) teab vesiniku, hapniku ja süsiniku sümboleid, samuti nende lihtainete, vee ja
süsihappegaasi valemeid;
3) oskab valmistada lahust, toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta ning selgitab
lahuste tähtsust looduses;
4) lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid;
Page 157
Tabivere Põhikooli õppekava
157
5) teab, et puhastel ainetel on kindlad omadused;
6) eristab aineid nende omaduste (värvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur või
soojusjuhtivus) põhjal;
7) mõistab mudelite tähtsust, valib konkreetse nähtuse selgitamiseks sobiva mudeli;
8) põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike
voolavust ning gaaside lenduvust.
Loodusnähtused
7. klassi lõpetaja
1) eristab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nähtusi, selgitab nendevahelisi seoseid;
2) mõõdab keha kiirust ja läbitud teepikkust;
3) toob näiteid liikumise kohta elus- ja eluta looduses;
4) toob näiteid igapäevaelust, kuidas energia muundub või muundatakse ühest liigist teise;
5) liigitab erinevaid materjale soojusjuhtivuse põhjal ning seostab materjalide
soojusjuhtivust nende kasutusaladega; seostab vee olekute muutused erinevate
sademetega (vihm, lumi, kaste, udu, härmatis);
6) selgitab fotosünteesi, hingamise ja põlemise näitel, et keemilistes reaktsioonides võib
eralduda või neelduda energiat;
7) selgitab füüsikaliste tegurite (soojus, valgus, niiskus) mõju elusorganismide kasvule ja
arengule.
Elusa ja eluta looduse seosed
7. klassi lõpetaja
1) kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;
2) põhjendab energiasäästu vajadust;
3) seostab kohastumisi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;
4) esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;
5)analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.
5.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
5.11.1 1. klassi loodusõpetus
INIMESE MEELED JA AVASTAMINE (15 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema suunab õpilasi märkama ja uurima ümbritsevat maailma, arendab õpilaste
keskkonnatundlikkust, mis on keskkonnateadlikkuse oluliseks komponendiks.
Kasutades erinevaid meeli (kuulmine, nägemine, kompimine, maitsmine, haistmine),
õpitakse vaatlema, võrdlema ja rühmitama erinevaid elus- ja eluta looduse objekte,
nende omadusi.
Õppesisu:
Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.
Põhimõisted: omadus, meeled, elus, eluta, elusolend, looduslik, tehislik, tahke, vedel.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1.Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses.
2.Elus- ja eluta looduse objektide rühmitamine.
3.Õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.
4.Tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine.
Page 158
Tabivere Põhikooli õppekava
158
5.Looduslike ja tehismaterjalide/objektide rühmitamine.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab erinevaid omadusi;
2)oskab oma meelte abil omadusi määrata;
3)teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid;
4)teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi;
5)viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;
6)eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab,
kirjeldab ja rühmitab neid;
7)oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;
8)teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid;
9)kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe
alusel;
10)sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide
omadusi;
11)eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete
suhtes;
12)eristab inimese valmistatut looduslikust;
13)tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja
fantaasiat;
14)märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elurikkust ja
maastikulist mitmekesisust;
15)väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu;
16)tunneb rõõmu looduses viibimisest;
17)väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõigesse sellesse
säästvalt;
18)väärtustab enda ja teiste tööd.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Teemasid „Inimese meeled ja avastamine“, „Elus ja eluta“ ning „Asjad ja materjalid“
käsitletakse lõimituna, st elus- ja eluta looduse objektide ning asjade ja materjalidega
tutvutakse erinevate meelde kaudu. Siin on abiks niinimetatud keskkonnamängud, mis
suunavad meelte kasutamisele ning aitavad luua emotsionaalset sidet loodusega.
Õpetuse eesmärkide saavutamiseks kasutatakse vaatlust, kirjeldamist, mõõtmist,
võrdlemist, järjestamist, rühmitamist. Õpilaste tundeelu arendamisel on olulised
kogemused looduse ilust, samuti looduses liikumise oskus ja positiivsed emotsioonid.
Õpilastes arendatakse huvi ümbritseva keskkonna vastu, tutvustades kooliümbruse
loodust elamuslikel õppekäikudel ja ekskursioonidel.
Õpikeskkond peab äratama huvi looduse vastu ning arendama õpilaste loovust. Õpetus
peab olema õpilase jaoks relevantne, st tähenduslik: arusaadav ning seostatud õpilaste
igapäevase elu ja nende huvidega. Õpikeskkonda laiendatakse klassiruumist kooliõue,
muuseumisse ja loodusesse, rakendades uurimuslike elementidega õuesõpet.
Õppevahendid: luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, kollektsioonikarbid,
mulaažid, auvised Eesti loodusest jne.
Teemat toetab „Avastustee” projekti „Avasta meeli” õpetajaraamat ja teemakast
(projekti materjale saavad vaid kursuse läbinud õpetajad).
Lõiming:
Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-
ja matemaatikapädevust.
Page 159
Tabivere Põhikooli õppekava
159
Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“
elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu
rakendada ka läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“.
Eesti keel: lugemispalad; muusika: kuulamisega seotud mängud; kehaline kasvatus:
liikumismängud, kasutades erinevaid meeli; tööõpetus: käeline tegevus.
AASTAAJAD (20 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Aastaajaliste muutustega ja nende tekkepõhjustega tutvumine suunab õpilasi märkama
ja uurima looduses toimuvaid protsesse, nende põhjusi ja tagajärgi ning mõju
inimesele.
Õppesisu: Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega.
Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline
mitmekesisus.
Põhimõisted: suvi, sügis, talv, kevad, soojus, valgus, taim, loom, seen, kodukoht,
veekogu, maastik, loomastik, taimestik.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.
2.Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.
3.Tutvumine aastaajaliste muutustega veebipõhiselt.
4.Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning
valgusest ja soojusest;
2)märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega,
kirjeldab aastaajalisi muutusi (kõnes, kirjas, joonistades);
3)toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese
elus;
4)teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab
vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest;
5)teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused;
6)oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;
7)teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest;
8)toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta
erinevatel aastaaegadel;
9)oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;
10)tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid
taimi ja loomi;
11)vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;
12)oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse
elusa ja eluta looduse objekte;
13)oskab käituda veekogudel;
14)teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;
15)mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;
16)tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;
Page 160
Tabivere Põhikooli õppekava
160
17)liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib
koostegutsemise reegleid;
18)tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;
19)hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel
aastaaegadel. Soovitav on lõimida teema „Aastaajad“ teemaga „Meeled ja avastamine“.
Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda
toimuvaid muutusi. Ühe puu ja sellega seotud elustiku aastaringne vaatlus suunab
märkama muutusi eluslooduses. Teema käsitlemiseks sobivaid loodusvaatluste töölehti
leiab aadressilt .
Tiigrihüppe kodulehelt (http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34) leiab
õppematerjali „Õppekäigud looduses“ (e-töölehed).
Erinevad vaatlusinfotabelid võiksid olla klassis seinal ja neid võiks täita kogu klass
koos õpetajaga. Vaatlusandmete põhjal toimuvad arutelud peaksid suunama põhjuste
ning tagajärgede seoste mõistmisele. Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste
mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-
ja matemaatikapädevust. Teemat saab lõimida kunstiõpetusega, kujutades loodust
erinevatel aastaaegadel; eesti keelega: lugemispalad; kehalise kasvatusega:
liikumismängud tuule tugevuse määramiseks ja tunnetamiseks; käelise tegevusega:
tuulelipu, termomeetri ja termomeetri ümbrise valmistamine, ruumilise pilvederaamatu
tegemine jms.
Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“
elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu
rakendada ka läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“.
Õppevahendid: luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, kollektsioonikarbid,
mulaažid, auvised Eesti loodusest jms, projekti „Avastustee“ õpetajaraamat ja
teemakastid „Vaatle ilma”, „Avasta meeled”.
5.11.2 2. klassi loodusõpetus
ORGANISMID JA ELUPAIGAD (15 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Erinevate elukeskkondade taimede ja loomadega ning nende peamiste eluavaldustega
tutvumine õpetab mõistma organismide ja elukeskkonna seoseid ning märkama
elurikkust ja kohastumusi.
Õppesisu: Maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja
loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade
erinevus maismaa organismidest.
Põhimõisted: puu, põõsas, rohttaim, teravili, juur, vars, leht, õis, vili, keha, pea, jalad,
saba, kael, tiivad, nokk, suled, karvad, toitumine, kasvamine, elupaik, kasvukoht,
metsloom, koduloom, lemmikloom, soomused, uimed, lõpused, ujulestad.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Loodusvaatlused: taimede välisehitus, loomade välisehitus.
2.Ühe taime või looma uurimine, ülevaate koostamine.
3.Uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest ja valgusest.
Page 161
Tabivere Põhikooli õppekava
161
4.Loomaaia või loomapargi külastus või lemmikloomapäeva korraldamine.
5.Õppekäik: organismid erinevates elukeskkondades.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud
ohtusid ning looduslikke ohte;
2)oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;
3)kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja
kirjalikus kõnes;
4)kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja
kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses;
5)oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi;
6)teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb;
7)kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab
neid elupaigaga;
8)kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut;
9)eristab mets- ja koduloomi;
10)teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi;
11)teab koduloomadega seotud ohtusid;
12)oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut;
13)teab õpitud veetaimi ja -loomi;
14) teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on
erinevad nõuded elukeskkonnale;
15)teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi;
16)vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades;
17)suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse;
18)väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
19)suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta;
20)väärtustab uurimuslikku tegevust.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Teema käsitlemisel orienteerutakse looduse vahetule kogemisele. Õpilaste peamisteks
tunnetusobjektideks on looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised
seosed. Väga tähtis on õpilaste praktiline tegevus looduses. Õppeprotsessi
planeerimisel lähtutakse püstitatud probleemide teaduslikkusest, nende olulisusest
õpilastele ning eakohasusest.
Aineõpetusliku tööviisi kõrval võib kasutada üld- ja aineõpetuse kombineeritud
varianti. Rakendatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd. Õppetegevus võib toimuda
klassiruumis või väljaspool seda, nt muuseumis või õuesõppena keskkonnaameti või
RMK looduskeskustes. Peamiste praktiliste tegevustena, mis kindlustavad õpitulemuste
saavutamise, rakendatakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike
objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete läbiviimist,
kollektsiooni koostamist.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-
ja suhtluspädevust. Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna
jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud
väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“.
Õppevahendid: luubid, seinatabelid, kollektsioonid (nt käbide, viljade ja seemnete
kollektsioonid), binokulaarmikroskoop, mudelid, mulaažid, auvised Eesti loodusest
jne.
Page 162
Tabivere Põhikooli õppekava
162
INIMENE (9 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema loob aluse inimese kui loodusteaduste uurimisobjekti ja keskkonna seoste
mõistmisele. Tutvutakse inimese tervist mõjutavate teguritega ning tervisliku eluviisi
tähenduse ja tähtsusega.
Õppesisu: Inimene. Välisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine.
Hügieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese elukeskkond.
Põhimõisted: keha, kehaosad, toit, toiduaine, tervis, haigus, asula (linn, alev, küla).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Enesevaatlus, mõõtmine.
2.Oma päevamenüü tervislikkuse hindamine.
3.Õppekäik: asula kui inimese elukeskkond.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab kehaosade nimetusi;
2)näitab ja nimetab kehaosi;
3)kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;
4)teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt ja et väär
toitumine toob kaasa tervisehäireid;
5)teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud;
6)oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeninõudeid;
7)oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teavet;
8)teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid;
9)teab, kelle poole tervisemurega pöörduda;
10)järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest;
11)oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja
kahjulikke tegevusi;
12)teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades;
13)toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;
14)teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada;
15)tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning
toimib keskkonda hoidvalt;
16)võrdleb inimeste elu maal ja linnas;
17)väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.
18)väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust;
19)püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist;
20)väärtustab erinevaid huvisid ja harrastusi.
Page 163
Tabivere Põhikooli õppekava
163
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Inimese välisehitust ja tervislikku toitumist on soovitav käsitleda koos teemaga
„Mõõtmine ja võrdlemine“. Õpilaste pikkust võib mõõta juba kooliaasta alguses ja
fikseerida selle mõõtskaalale või andmetena tabelisse, kooliaasta lõpus on võimalik
tulemusi võrrelda. Tervisliku toidu teema juures saab kaaluda nii toiduainete
soovituslikke koguseid kui ka õpilase isiklikku menüüsse kuuluvaid toiduaineid.
Uurimuslikku tegevust pakuvad nii õpilaste päevamenüüde kui ka toiduainete
pakendiinfo analüüs. Oluline on seostada teema õpilase igapäevase eluga, tema
harjumustega, analüüsida neid ja kavandada vajaduse korral muutusi. Õppetegevus
võib toimuda nii klassiruumis kui ka väljaspool kooli, nt muuseumis või toidupoes
käimine. Inimese elukeskkonnaga tutvumiseks on vajalik õppekäik asulasse, jälgimaks
inimtegevuse positiivset ja ka negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Tähelepanu võiks pöörata sarnasuste ja erinevuste vaatlemisele, kirjeldamisele,
järjestamisele vastavalt pikkusele või laiusele, informatsiooni märkimisele kujundlikult
joonistele ja tabelitesse, suhtelise pikkuse ja suuruse ennustamisele, standardsete ja
mittestandardsete mõõtmisvahendite kasutamisele ja valmistamisele, ühikute
kümnekaupa rühmitamisele suure hulga ühikute loendamisel, algus- ja lõpp-punkti
kasutamisele mõõtmisel, mõõtmistulemuste tõlgendamisele jms.
Õppevahendid: seinatabelid, mudelid, mulaažid, toiduainete pakendite näidised.
„Avastustee” teema „Avasta mõõdud” õpetajaraamat, teemakast.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-,
matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevust. Teema on oluline läbivate teemade „Keskkond
ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel. Soovitav on see
lõimida inimeseõpetuse II klassi teemaga „Mina ja tervis“.
MÕÕTMINE JA VÕRDLEMINE (5 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema on oluline uurimuslikus õppes, luues aluse andmete korrektse kogumise,
vormistamis- ja analüüsioskuste kujundamisele.
Õppesisu: Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.
Põhimõisted: mõõtühik, termomeeter, temperatuur, kaalud, kaalumine, mõõtmine,
katse.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Kehade kaalumine.
2.Õpilaste pikkuste võrdlemine ja mõõtmine.
3.Temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades.
Õpitulemused:
Õpilane
1) teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga;
2) viib läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja
ohutusnõudeid;
3) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid
mõõtmisvahendeid;
4) mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Sellised tegevused nagu katsetamine vaatlemine, võrdlemine, mõõtmine ja järjestamine
Page 164
Tabivere Põhikooli õppekava
164
on soovitav seostada teemadega „Inimene“, „Organismid ja elupaigad“ ning „Ilm“. Nt
õppekäikudel saab mõõta temperatuure erinevates keskkondades: veekogudes, õhus,
erinevates hoonetes, küttekehade ja akende läheduses jne. Inimkeha mõõtmist saab
seostada vanade mõõtühikutega, nt vaks, küünar jne. Mõõta võib loodusobjekte
erinevates elukeskkondades: puu lehelaba pikkust valguse käes ja varjus, puude
kõrgust, läbimõõtu jne. Aineõpetusliku tööviisi kõrval võib kasutada üld- ja
aineõpetuse kombineeritud varianti. Rakendatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd.
Õppevahendid: praktiliste tööde vahendid: mõõdulindid, erinevad kaalud,
termomeeter (üks kahe õpilase kohta).
Lõiming: Teema on väga tähtis matemaatikapädevuse kujundamisel. Antud õppeteemaga
kujundatakse ka väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi- ja suhtluspädevust.
ILM (6 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema kujundab loodusvaatluste läbiviimise, andmete kogumise ja järelduste tegemise
oskust. Teema näitab looduslike tingimuste otsest mõju inimtegevusele ja aitab seeläbi
mõtestada inimese ja looduse seoseid.
Õppesisu: Ilmastikunähtused. Ilmavaatlused.
Põhimõisted: pilvisus, tuul, õhutemperatuur, sademed: vihm, lumi.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Ilma vaatlemine.
2.Õhutemperatuuri mõõtmine.
3.Ilmaennustuse ja tegeliku ilma võrdlemine.
Õpitulemused:
Õpilane
1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;
2) teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt;
3) tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Teemat võib käsitleda seostatuna teiste loodusõpetuse teemadega. Otsene seos on
teemaga „Mõõtmine ja võrdlemine“, kuid ka teemade „Inimene“ ning „Organismid ja
elupaigad“ käsitlemisel on tähtis pöörata tähelepanu ilmastikule: nt enne õppekäike
tuleks tutvuda ilmateatega ning õppekäikude ajal võiks teha ilmavaatlusi ja võrrelda
hiljem ilmaennustust tegelike ilmaoludega. Ilmavaatlusi võib teha erinevatel
aastaaegadel pikemate perioodidena individuaalse, paaris- või rühmatööna.
Õppematerjalid: vahendid ilmavaatluste läbiviimiseks, sh termomeetrid, sademete
kogujad, vaatlustabelid. „Avastustee” „Vaatle ilma” õpetajaraamat ja teemakast.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-,
matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevust. Teema on oluline läbivate teemade „Keskkond
ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel. Lõiming
tööõpetusega, eesti keelega, muusikaga, kehalise kasvatusega.
Page 165
Tabivere Põhikooli õppekava
165
5.11.3 3. klassi loodusõpetus
1 tundi nädalas, kokku 35 tundi õppeaastas
ORGANISMIDE RÜHMAD JA KOOLELU (16 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema loob aluse elurikkuse süsteemseks ja süstemaatiliseks tundmaõppimiseks. Saadakse ülevaade
tähtsamatest organismirühmadest, nende tunnustest ja seostest elukoosluses. Teema aitab mõista
elurikkuse tähtsust ja kaitse vajadusi.
Õppesisu: Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Liik, kooslus,
toiduahel.
Põhimõisted: õistaim, vili, seeme, okaspuu, käbi, sõnajalg, sammal, selgroogsed, kalad, kahepaiksed,
roomajad, linnud, imetajad, soomused, selgrootud, ussid, putukad, ämblikud, seeneniidistik, kübarseen,
eosed, hallitus, pärm, liik, kooselu, taimtoiduline, loomtoiduline, segatoiduline, toiduahel.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Lihtsa kollektsiooni koostamine mõnest organismirühmast.
2.Looma välisehituse ja eluviisi uurimine.
3.Seente vaatlemine või hallitusseente kasvamise uurimine.
4.Õppekäik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades.
5.Liikide võrdlus.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab, et taimed on elusad organismid;
2)teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid
toitaineid ja hapnikku;
3)nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada;
4)eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;
5)teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja
imetajad;
6)teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused;
7)teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud;
8)eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;
9)kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;
10)oskab seostada loomade ehituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga;
11)tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses;
12)väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi);
13)teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides;
14)teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses;
15)eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni;
16)oskab vältida mürgiste seentega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid;
17)eristab seeni taimedest ja loomadest;
18)tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses;
19)teab, et igal liigil on nimi;
20)teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;
21)teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada
organismidevahelisi suhteid;
22)koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;
23)tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud
uurimusülevaatele;
24)mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi;
Page 166
Tabivere Põhikooli õppekava
166
25)mõistab, et iga organism on looduses tähtis;
26)saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma;
27)mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Teema käsitlemisel on oluline laiendada õpikeskkonda klassiruumist nii virtuaalsesse maailma
(veebimaterjalid: http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/) kui ka reaalsesse
looduskeskkonda, muuseumi, loomaaeda ja botaanikaaeda. Vajalik on kasutada naturaalobjekte ja
kollektsioone, tutvuda loomade, taimede ja seentega vaatluste ja lihtsate uurimuste abil ning võrrelda
erinevate rühmade konkreetseid esindajaid erinevate tunnuste osas. Väga tähtsad on praktilised
õppekäigud, milleks sobivaid töölehti leiab aadressil http://www.sagadi.ee/pages.php3/080304.
Õppevahendid: luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, binokulaarmikroskoop, mudelid,
mulaažid, lihtsad määrajad, auvised Eesti loodusest jne.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja
matemaatikapädevust. Teema on oluline läbivate teemade „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“
ning „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel.
LIIKUMINE (4 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema seostub liiklemise turvalisusega.
Õppesisu: Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.
Põhimõisted: liikumine, kiirus, jõud.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1.Oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks.
2.Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine.
Õpitulemused:
Õpilane
1) teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes;
2) eristab liikumist ja paigalseisu;
3) teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada;
4) teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse;
5) teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus);
6) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi,
7) oskab tänavat (teed) ohutult ületada;
8) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
9) oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse;
10) oskab kasutada turvavahendeid;
11) suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Õppimine peaks toimuma katsete kaudu. Näiteks pidurdamisteekonna sõltuvust liikumiskiirusest saab
uurida jalgrattaga sõites. Vastava ohutu platsi ja julgestajate olemasolu korral saab teha ka vastavad
katsed autoga. Otstarbekas on teha koostööd politseiga. Koostöös politseiga tuleks siiski vältida
šokiteraapiat, sest selleks on õpilased liiga haavatavad.
„Avastustee” järgi „Pallid ja kaldpinnad”, õpikeskkonnaks õu, liuväli, suusarada, võimla vms.
Õppevahendid: kasutamiseks sobivad seinatabelid, mudelid, mõõdulindid, „Avastustee” teema „Pallid
ja kaldpinnad” õpetajaraamat ja teemakast.
Page 167
Tabivere Põhikooli õppekava
167
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja
matemaatikapädevust. Lõimida kehalise kasvatusega.
ELEKTER JA MAGNETISM (5 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema seostub turvalisusega elektriseadmete käsitsemisel.
Õppesisu: Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded.
Magnetnähtused. Kompass.
Põhimõisted: vooluallikas, elektripirn, juhe, lüliti, juht, mittejuht, ohutus, magnetpoolus, lõunapoolus,
põhjapoolus, kompass, ilmakaared.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1.Lihtsa vooluringi koostamine (lüliti vajalikkuse kindlakstegemine, võrdlemine, omakoostatud
vooluringi võrdlemine klassis kasutatava vooluringiga, järeldamine).
2.Ainete elektrijuhtivuse kindlakstegemine (Õpilane teeb katseliselt kindlaks, kas aine juhib elektrit
või mitte). Koduse elektritarbimisega tutvumine, elektri säästmise võimalustega tutvumine.
3.Püsimagnetitega tutvumine. Välitöö õues: põhja- ja lõunasuuna kindlakstegemine kompassi abil.
Õpitulemused:
Õpilane
1) teab lüliti osa vooluringis;
2) teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi;
3) teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik;
4) oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata;
5) eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi;
6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi
elektririistade ohutul kasutamisel;
7) kasutab elektrit säästlikult; oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning
elektroonikaseadmeid;
8) saab aru elektri säästmise vajalikkusest;
9) saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi
mängida.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Õppimine toimugu katsetamise kaudu. Ohutuse mõttes tehakse katseid taskulambipatareiga. Vajalikke
vahendeid saab füüsikaõpetajalt. Koolis, kus puudub III kooliaste, tuleb vahendid hankida.
Õppevahendid: Praktiliste tööde vahendid kahe õpilase kohta: vooluallikas (taskulambipatarei 4,5 V), taskulambipirn
alusel, lüliti, kolm ühendusjuhet, kaks magnetit, väikseid naelu, kompass.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja
matemaatikapädevust.
PLAAN JA KAART (10 tundi)
Page 168
Tabivere Põhikooli õppekava
168
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema annab ülevaate plaanist ja kaardist kui teatud maa-ala mudelitest, mille koostamisel kasutatakse
leppemärke. Õpitakse lugema infot koduümbruse plaanilt ja Eesti kaardilt ning seda vahendama.
Luuakse alus edasisteks geograafiaõpinguteks.
Õppesisu: Kooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses.
Tuntumad kõrgustikud, madalikud saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.
Põhimõisted: plaan, pealtvaade, legend, leppemärk, leppevärv, kaart, kaardi legend, põhi- ja
vaheilmakaared, kõrgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, järv, jõgi, asulad.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1.Pildi järgi plaani koostamine.
2.Plaani järgi liikumine kooli ümbruses, mõõtkavata plaani täiendamine.
3.Eesti kaardi tundmaõppimine Eesti kaardi põhiste lauamängude või pusle abil.
4.Ilmakaarte määramine kaardil, õues kompassiga või päikese järgi.
5.Õppeekskursioon oma maakonnaga tutvumiseks.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid;
2)saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;
3)kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud;
4)mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida;
5)teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari;
6)teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil;
7)kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari;
8)määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;
9)näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari,
lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;
10)seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis)
11)saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik;
12)mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda;
13)mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev;
14)saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalikkusest ja sellest, et kaardi või plaani
(mudeli) abil on tegelikkust parem tundma õppida.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Olulised on praktilised tegevused: plaani koostamine ja täiendamine, plaani järgi orienteerumine,
ilmakaarte määramine. Teemat võib käsitleda seostatuna teiste loodusõpetuse teemadega, nt kanda
plaanile erinevate organismirühmade esindajaid. On tähtis, et õpilased omandaksid objektide
seinakaardil näitamise oskused..
Võib koostada maastikumängu kooliümbruse suuremõõtkavalise kaardiga.
Õppevahendid: seinatabelid, auvised Eesti loodusest, Eesti seinakaart, kooliümbruse kaart, Eesti kaardi
põhised lauamängud jne.
Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja
matemaatikapädevust.
Page 169
Tabivere Põhikooli õppekava
169
5.11.4 4. klassi loodusõpetus
Õppesisu
MAAILMARUUM
Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael.
Galaktikad. Astronoomia.
Põhimõisted:
Maailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit,
Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia.
.
Õpitulemused:
Õpilane:
1) tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu;
2) märkab tähistaeva ilu;
3) nimetab Päikesesüsteemi planeedid;
4) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;
5) kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi
suurusi ja omavahelisi kaugusi;
6) mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa;
7) mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese;
8) mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja
päeva vaheldumist Maal;
9) kirjeldab tähtede asetust galaktikas;
10) teab, et Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee;
11) jutustab müüti Suurest Vankrist;
12) leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;
13) teab, et astronoomid uurivad kosmilisi kehi;
14) eristab astronoomiat kui teadust ja astroloogiat kui inimeste uskumist;
15) leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.
MAA
Õppesisu:
Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid.
Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend
Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.
Põhimõisted:
Gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja
lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir,
naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused.
Õpitulemused:
Õpilane
1) huvitub Maal toimuvatest loodusprotsessidest, nende toimumise põhjustest ja
tagajärgedest;
2) kirjeldab gloobust kui Maa mudelit: kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus;
3) teab, mida tähendab väljend „poliitiline kaart“;
4) nimetab riigi geograafilise asendi tunnused;
5) iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;
6) leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha;
Page 170
Tabivere Põhikooli õppekava
170
7) kirjeldab vulkaanipurset (tuhapilv, mürgised gaasid, laavavoolud) ja sellega kaasnevaid
ohtusid loodusele, sh inimesele. Teab, et Maa sisemuses on piirkondi, kus kivimid pole
kõvad.
8) toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele
ja inimeste tegevusele.
ELU MITMEKESISUS MAAL
Õppesisu:
Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused:
toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine
keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.
Põhimõisted:
rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine,
kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised,
hiidsisalikud ehk dinosaurused.
Õpitulemused:
Õpilane
1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
2) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
3) märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus;
4) oskab kasutada valgusmikroskoopi;
5) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
6) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;
7) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;
8) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning
jäävööndis;
9) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;
10) teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal;
11) nimetab organismide eluavaldused.
INIMENE
Õppesisu:
Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus.
Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed,
loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.
Põhimõisted:
elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks,
magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid,
munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.
Õpitulemused:
Õpilane
1) väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise;
2) mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest;
3) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
4) kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning
vastastikuseid seoseid;
5) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
6) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
7) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;
8) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;
Page 171
Tabivere Põhikooli õppekava
171
9) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;
10) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
11) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
12) teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni;
13) teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.
5.11.5 5. klassi loodusõpetus
JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi)
Õpitulemused:
Õpilane
1)väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust;
2)märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele;
3)väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
4)väärtustab uurimuslikku tegevust;
5) käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib
ohutusnõudeid;
6)kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;
7)oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada
uurimistulemusi;
8)nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
9)iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe
ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
10)iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja
järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
11)kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
12)toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude
ääres;
13)koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
14)teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
15)selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
16)teab Eesti suuremaid järvesid ja jõgesid;
17)tunneb pildil ära joa ja kärestiku;
18)selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
19)selgitab veeõitsengu põhjuseid.
Uurimuslikud oskused:
Õpilane
1)sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrollib hüpoteese;
2)kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid;
3)teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid;
4)arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;
5)kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
6)analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;
7)leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärsust;
8)oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.
VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (18 tundi)
Õpilane
1)tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;
Page 172
Tabivere Põhikooli õppekava
172
2)väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;
3)võrdleb tahkiseid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju,
ruumala);
4)teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;
5)võrdleb jääd, vett ja veeauru;
6)teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees;
7)kirjeldab jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset;
8)teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus;
9)teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(külmumis)temperatuur;
10)nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri;
11)kirjeldab vee keemist;
12)kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu
jahtumine);
13)kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;
14)põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast;
15)kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja
mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse
ilmnemisest looduses;
16)kirjeldab vee puhastamise katseid;
17)hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga
vähendamiseks;
18)teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
19)selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
20)kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.
ÕHK (18 tundi)
Õpilane
1)väärtustab säästlikku eluviisi;
2)toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
3)mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe
ja tuule suunda;
4)võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed)
Eesti erinevates osades;
5)iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning
tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
6)kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
7)iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja
õhus;
8)selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku
tähtsust organismidele;
9)toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
10)nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu
saastumist;
teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.
LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANA (14 tundi)
Õpilane
1)märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
2)väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
3)käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
Page 173
Tabivere Põhikooli õppekava
173
4)mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese
poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
5)on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
6)näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja
poolsaari;
7)võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa
temperatuure;
8)iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
9)iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
10)selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
11)võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
12)kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
13)määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
14)koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
15)teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
16)tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
17)teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust
(laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
18)nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.
5.11.6 6. klassi loodusõpetus
ASULA ELUKESKKONNANA (8 tundi)
Õpitulemused:
Õpilane
1)märkab oma kodukoha ilu ja erilisust;
2)väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise;
3)tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja
fantaasiat;
4)mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest;
5)hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest;
6)liigub asulas turvaliselt;
7)tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata;
8)märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes
keskkonnakaitseüritustes;
9)teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
10)võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
11)iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;
12)koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
13)võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
14)toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;
15)hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal;
16)teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;
17) teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist;
18) teab inimkaaslejaid loomi;
nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimusi.
Page 174
Tabivere Põhikooli õppekava
174
PINNAVORMID JA PINNAMOOD (8 tundi)
Õpilane
1)kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust
ning nõlvade kallet;
2)kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates
pinnavorme kaardil;
3)toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;
selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta
koduümbruse pinnamoele.
SOO ELUKESKKONNANA (10 tundi)
Õpilane
1)väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust;
2)suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda;
3)väärtustab uurimuslikku tegevust;
4)iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;
5)oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
6)selgitab soode kujunemist ja arengut;
7)seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
8)võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
9)koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
10)selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust;
11)teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike;
12)teab turbasambla ehituse iseärasusi;
teab soo arenguetappe.
MULD (12 tundi)
Õpilane
1)kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;
2)põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;
3)selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
4)tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;
5)kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.
6)teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede)
lagunemissaadustest.
teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles
lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.
AED JA PÕLD ELUKESKKONNANA (15 tundi)
Õpilane
1)tunneb huvi looduse uurimise vastu;
2)väärtustab koduümbruse heakorda;
3)väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;
4)mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest;
5)mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;
6)väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
7)väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;
8)selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
9)kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide
vahel;
10)toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste
kujunemises;
11)tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
Page 175
Tabivere Põhikooli õppekava
175
12)koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
13)toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
14)võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada
mahepõllumajanduse tooteid;
15)toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
16)toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;
17)teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;
18)teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;
19)teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;
20)teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;
teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.
METS ELUKESKKONNANA (14 tundi)
Õpilane
1)väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;
2)väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;
3)käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
4)märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa
looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset;
5)on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;
6)kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
7)võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
8)iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
9)võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
10)koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
11)selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
12)selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse
põhimõtteid;
13)teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;
toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel
aastaaegadel metsas.
ELUKESKKONNAD EESTIS (8 tundi)
Õpilane
1)väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust;
2)tunneb rõõmu looduses viibimisest;
3)mõistab, et iga organism looduses on tähtis;
4)mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme;
5)kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid
ökosüsteemis;
6)kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu tähtsust
ökosüsteemides;
7)põhjendab aineringe vajalikkust;
8)kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas
võivad põhjustada elustiku muutusi;
9)koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
10)selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents;
11)teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel;
12)teab, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid;
teab, et elutegevuseks on vaja energiat.
EESTI LOODUSVARAD (10 tundi)
Õpilane
Page 176
Tabivere Põhikooli õppekava
176
1)väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel;
2)suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana;
3)mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest
ressurssidest;
4)märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema
eakohastes keskkonnakaitseüritustes;
5)nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise
kohta näiteid;
6)oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;
7)toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;
8)selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine –
jäätmed;
teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid
(nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit).
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE EESTIS (14 tundi)
Õpilane
1)märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu;
2)väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
3)mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub
loodusesse säästvalt;
4)toimib keskkonnahoidliku tarbijana;
5)märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema
eakohastel keskkonnakaitseüritustel;
6)selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja
üksikobjektide kohta;
7)iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
8)põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;
9)selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
10)põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
11)analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
12)toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende
lahendamise võimalusi;
13)teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;
14)nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;
15)teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;
16) eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.
5.11.7 7. klassi loodusõpetus
Kehade kvantitatiivne kirjeldamine (11–13 tundi)
Õpilane
1)tunneb ära mõõtesilindri skaalalt mõõtühiku ja nimetab seda;
2)määrab mõõteriista skaala väiksema jaotise väärtuse;
3)võrdleb mõõtemääramatusega antud suurusi;
4)määrab risttahukakujulise keha ruumala ja keha tahu pindala mõõtmiste ja arvutuste
abil;
5)mõõdab kujundi pindala ühikruudu meetodil;
6)mõõdab vedeliku ruumala mõõtesilindriga ja määrab keha ruumala sukeldusmeetodil;
7)teab eesliidete mega-, kilo-, senti- ja milli- tähendust;
8)teisendab pikkuse, pindala, ruumala, massi ja tiheduse ühikuid;
Page 177
Tabivere Põhikooli õppekava
177
9)kaalub kehi (massi määramine);
10)määrab keha aine tihedust, kaaludes keha ja mõõtes keha ruumala;
11)leiab ainete tiheduse tabelist aine tiheduse;
12)tõlgendab aine tihedust mõõtühiku kaudu;
13)kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil;
14)vormistab arvutusülesande lahenduse ja lahendab ülesande.
Ained ja segud (9–10 tundi)
Õpilane
1)soovib teha kodus katseid;
2)toob näiteid ainete omadustest;
3)teab, et aine koosneb osakestest, aatomitest või molekulidest ning molekulid
koosnevad aatomitest;
4)kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit;
5)seostab aatomite ehitust perioodilisussüsteemiga;
6)kirjeldab küllastunud soolalahuse valmistamise katset;
7)määrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud;
8)kirjeldab soola tootmist soolajärve veest, kasutades küllastunud lahuse mõistet;
9)eristab puhtaid aineid ja segusid;
10)toob näiteid igapäevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest;
11)teab vesiniku, hapniku, süsiniku sümbolit;
12)loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid vee ja süsihappegaasi valemites;
13)koostab mõisteskeeme aine ehituse, lahustumise ja ainete puhastamise kohta.
Liikumine ja jõud (13–14 tundi)
Õpilane
1)analüüsib mehaanilise liikumise definitsiooni;
2)toob näiteid mehaanilise liikumise kohta;
3)mõõdab läbitud tee pikkust;
4)teab keha kiiruse arvutamise eeskirja (valemit) või tuletab selle mõõtühiku kaudu;
5)määrab keha liikumise keskmist kiirust;
6)kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse järgi;
7)teisendab aja, kiiruse ja jõu ühikuid (suuremast väiksemaks);
8)tõlgendab keha kiirust mõõtühiku kaudu (mida näitab);
9)teab kehale mõjuva raskusjõu arvutamise eeskirja (valemit);
10)teab teguri g väärtust maapinnal;
11)tõlgendab teguri g väärtust mõõtühiku kaudu (mida näitab);
12)mõõdab kehale mõjuvat raskusjõudu;
13)põhjendab raskusjõust põhjustatud nähtusi;
14)põhjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jõu olemasoluga, toob näiteid
igapäevaelust;
15)kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil;
16)vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi ülesandeid kiiruse, keskmise kiiruse,
läbitud tee pikkuse ja raskusjõu arvutamiseks;
17)avaldab kiiruse ja raskusjõu valemist suurusi;
18)esitab tee pikkuse sõltuvuse ajast graafiliselt, eristades põhjuse-tagajärje seost;
19)nimetab mõõteriista kiiruse ja jõu mõõtmiseks:
20)kirjeldab vedru rolli dünamomeetris;
21)korraldab juhendi järgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise
mudeli;
Page 178
Tabivere Põhikooli õppekava
178
22)näitab elektrijõu toimet katsega.
Tahkis, vedelik, gaas (7–8 tundi)
Õpilane
1) nimetab tahkise, vedeliku ja gaasi kõige üldisemad omadused;
2) kirjeldab tahkise, vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel;
3) põhjendab aineosakeste liikumise, kohtkindluse ja osakeste vahel mõjuvate jõududega
ainete väliseid omadusi: kuju säilivust, voolavust, lenduvust, kõvadust,
soojuspaisumist;
4) põhjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist;
5) toob näiteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses;
6) põhjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel;
7) toob näiteid soojuspaisumise rakenduste ja tähtsuse kohta looduses; seostab
soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses;
8) kirjeldab soojuspaisumise alusel töötava termomeetri tööpõhimõtet;
9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala püsipunktid;
10) põhjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise tõttu;
11) toob näiteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas;
12) koostab tahkiste, vedelike ja gaaside kohta mõisteskeemi.
Mehaaniline töö ja energia (7–8 tundi)
Õpilane
1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha;
2) nimetab mehaanilise töö tunnused ja toob näiteid mehaanilise töö kohta;
3) teab mehaanilise töö arvutamise eeskirja (valemit);
4) nimetab töö ja energia ühiku, teisendab ühikuid;
5) teab, mida töö iseloomustab;
6) nimetab mehaanilise energia liigid;
7) toob näiteid mehaanilise energia muundumise kohta;
8) kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil;
9) avaldab töö valemist tee pikkuse või jõu;
10) vormistab ja lahendab arvutusülesandeid töö ja energia arvutamiseks;
11) määrab katse põhjal tehtud töö ja keha(de) energia.
Soojusülekanne (9–10 tundi)
Õpilane
1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmõju mehaanilise energiaga;
2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri;
3) teab, et soojusülekande mõõduks on soojushulk;
4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel, toob näiteid soojusjuhtivuse
ilmingutest looduses ja tehnikas;
5) toob näiteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja põhjendab konvektsiooni aine
tiheduse muutumisega soojuspaisumisel;
6) toob näiteid soojuskiirguse kohta;
7) nimetab soojusülekande liigid ja soojusülekande suuna, põhjendab soojuse kandumist
ühelt kehalt teisele soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse abil;
8) toob näiteid soojusülekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses;
9) toob näiteid soojusülekande soodustamisest ja vältimisest igapäevaelus ja tehnikas;
10) põhjendab energiasäästu vajadust ning toob näiteid soojuskao vähendamise võimaluste
kohta;
Page 179
Tabivere Põhikooli õppekava
179
11) toob näiteid soojusliku tasakaalu esinemisest;
12) põhjendab õhutemperatuuri ööpäevast muutust, võttes andmeid õhutemperatuuri
muutumise graafikult;
13) toob näiteid päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest.
Aine olekute muutumine (5–6 tundi)
Õpilane
1) teab aine sulamistemperatuuri tähendust;
2) teab, et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust, ning
põhjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega, toob näiteid soojuse
neeldumise ning vabanemisega seotud nähtustest;
3) teab, et vee tahkumisel ruumala suureneb, ja toob näiteid selle tagajärgedest looduses
ja tehnikas;
4) teab, et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust, ning
põhjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega, toob näiteid soojuse
neeldumise ning vabanemisega seotud nähtustest;
5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat;
6) teab, et õhus on veeauru, õhk võib veeaurust küllastuda, veeaurust küllastunud õhu
temperatuuri langemisel hakkab veeaur õhust eralduma, kondenseeruma või
härmastuma, ja vabaneb soojust;
7) kirjeldab kaste, udu ja härmatise tekkimist aineosakeste tasemel;
8) koostab mõisteskeeme aine olekute muutumise kohta.
5.12 Bioloogia
5.12.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja
seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust,
jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle tähtsamatest protsessidest, organismide
omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset
bioloogiasõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning
langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-
moraalsetele seisukohtadele ning õigusaktidele;
5) plaanib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste
vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
Page 180
Tabivere Põhikooli õppekava
180
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist
ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
5.12.2 Õppeaine kirjeldus
Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja
hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas õpitavaga.
Bioloogia õppimise kaudu omandavad õpilased positiivse hoiaku elava suhtes ning õpivad
väärtustama säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Õppeaine kaudu kujundatakse positiivset
hoiakut bioloogia kui loodusteaduse suhtes, mis arvestab igapäevaelu probleemide
lahendamisel teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning
õigusakte.
Koolibioloogiat õppides saadakse tervikülevaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja
talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning elukeskkonna kaitse printsiipidest,
omandatakse bioloogias kasutatavad põhimõisted ning tutvutakse inimese eripära ja tervislike
eluviisidega. Bioloogiateadmised omandatakse suurel määral teaduslikule meetodile
tuginevate uurimisülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide seadmise,
hüpoteeside sõnastamise, katsete või vaatluste plaanimise ja korraldamise ning tulemuste
analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik
esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme.
Õppes on tähtsal kohal igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate
otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ning sotsiaalses
keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes
õppeainetes omandatuga on alus motiveeritud elukestvale õppimisele.
Õppimine on õpilaskeskne ning kujundab õpimotivatsiooni. Erinevaid koostöövorme
arendades arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi. Lahendades looduslikust,
tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid probleeme, arendatakse õpilaste
kõrgemaid mõtlemistasandeid. Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest,
seaduspärasustest, teooriatest ning tulevikusuundumustest, mis aitab neid ka tulevases
elukutsevalikus. Õpilaste bioloogiateadmised ja
-oskused võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ja protsesse mõista, selgitada, hinnata
ning prognoosida. Ainekavas märgitud põhimõisted on õpitulemuse saavutamiseks oluline
tingimus.
5.13 Kooliastmete õpitulemused
5.13.1 III kooliastme õpitulemused bioloogias
9. klassi lõpetaja:
1) saab aru eluslooduse tähtsamatest protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest
ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;
2) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, nende ehituse ja talitluse
kooskõlast ning väärtustab looduslikku mitmekesisust;
Page 181
Tabivere Põhikooli õppekava
181
3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit, lahendades eluslooduse ja
igapäevaelu probleeme, ning langetab asjatundlikke otsuseid, tuginedes teaduslikele,
sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning
õigusaktidele;
4) plaanib, teeb ja analüüsib tulemuslikult eakohaseid loodusteaduslikke uuringuid ning
esitab saadud tulemusi otstarbekas vormis;
5) kasutab bioloogiaalase info allikaid, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis
sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduses toimuvaid protsesse
selgitades, objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;
6) kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
7) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning kasutab bioloogiaalaseid
teadmisi ja oskusi elukutsevalikul;
8) teadvustab bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning on sisemiselt
motiveeritud elukestvaks õppeks.
5.14 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
5.14.1 7. klassi bioloogia
Bioloogia uurimisvaldkond (7–9) tundi
Õpilane
1)selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia
arenguga;
2)analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;
3)võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;
4)jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks
(meenutatakse varem tundma õpitud liike);
5)seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega (selgitab, kuidas elutunnused
avalduvad taimedel, loomadel, seentel ja bakteritel);
6)teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;
7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.
Selgroogsete loomade tunnused (10–12) tundi
Õpilane
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende
elukeskkonnaga;
2)analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -
viisist;
3)analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
4)leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
5)väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.
Selgroogsete loomade aine- ja energia-vahetus (9–11) tundi
Õpilane
1)analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab
nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
2)seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma
toiduobjektidega;
Page 182
Tabivere Põhikooli õppekava
182
3)selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
4)võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;
5)võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
6)analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid
püsi- ja kõigusoojasusega;
7)võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
8)hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.
Selgroogsete loomade paljunemine ja areng (5–7) tundi
Õpilane
1)analüüsib selgroogsete loomade rühmade kehasisese ja kehavälise viljastumise ning
lootelise arengu eeliseid ning toob selle kohta näiteid;
2)toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;
3)hindab otsese ja moondega arengu tähtsust ning toob selle kohta näiteid;
4)võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust
5.14.2 8. klassi bioloogia
Taimede tunnused ja eluprotsessid (19–21) tundi
Õpilane
1)võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja
levikut;
2)analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja
inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
3)selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele;
4)eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;
5)analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning
paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;
6)koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi
mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite
elutegevuses;
7)analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb
erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
8)suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult.
Seente tunnused ja eluprotsessid (11–13) tundi
Õpilane
1)võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;
2)iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid;
3)selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;
4)analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osas looduses;
5)selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju;
6)põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;
7)analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
8)väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena.
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid (13–15) tundi
Õpilane
Page 183
Tabivere Põhikooli õppekava
183
1)võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;
2)analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle
kohta näiteid;
3)seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike
liikumisviiside ja elupaigaga;
4)analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt
elupaigast ja toitumisviisist;
5)analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;
6)hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;
7)selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti
ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust;
8)väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.
Mikro-organismide ehitus ja eluprotsessid (10–12) tundi
Õpilane
1)võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku
eripära rakulise ehitusega;
2)selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses
keskkonnas;
3)analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ja inimtegevuses;
4)selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;
5)hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise tähtsust bakterite levikul;
6)teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab
tervislikke eluviise;
7)selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid;
8)väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus.
Ökoloogia ja keskkonna-kaitse (12–14) tundi
Õpilane
1)selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta
näiteid;
2)selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja
negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada
keskkonnaprobleeme;
3)analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta
organismide arvukusele;
4)hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel;
5)lahendab biomassi püramiidi ülesandeid;
6)lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;
7)väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt
erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.
5.14.3 9. klassi bioloogia
Inimese elundkonnad (3–5) tundi
Õpilane
1)seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;
2)selgitab naha ülesandeid;
Page 184
Tabivere Põhikooli õppekava
184
3)analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja
eritusfunktsiooni täites;
4)väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.
Luud ja lihased (5–7) tundi
Õpilane
1)eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid;
2)võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku;
3)seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;
4)selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid;
5)võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;
6)selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi;
7)analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;
8)peab tähtsaks enda tervislikku treenimist;
Vereringe (7–9) tundi
Õpilane
1)analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel
elundkonna talitlust;
2)seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega;
3)selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja
viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;
4)väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist;
5)selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;
6)seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega;
7)väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat
eluviisi.
Seedimine ja eritamine (5–7) tundi
Õpilane
1)koostab ja analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende
alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;
2)selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid
inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme;
3)hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;
4)järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.
Hingamine (4–6) tundi
Õpilane
1)analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla;
2)koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja
väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;
3)analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;
4)selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;
5)suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.
Paljunemine ja areng (8–10) tundi
Õpilane
1)võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;
2)võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;
Page 185
Tabivere Põhikooli õppekava
185
3)selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise
võimalusi;
4)analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;
5)lahendab pereplaneerimisega seotud dilemmaprobleeme;
6)selgitab muutusi inimese loote arengus;
7)seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;
8)hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.
Talitluste regulatsioon (7–9) tundi
Õpilane
1)selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;
2)seostab närviraku ehitust selle talitlusega;
3)koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;
4)seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;
5)kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;
6)selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;
7)suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.
Infovahetus väliskeskkonnaga (6–8) tundi
Õpilane
1)analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning
tõlgendamisel;
2)selgitab lühi- ja kaugelenägevuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja
korrigeerimise viise;
3)seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;
4)võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;
5)väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.
Pärilikkus ja muutlikkus (9–11) tundi
Õpilane
1)analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;
2)selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide
pärandumist ja avaldumist;
3)lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid
geneetikaülesandeid;
4)hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib
diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;
5)hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele
olulistele seisukohtadele;
6)analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;
7)kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;
8)suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.
Evolutsioon (6–8) tundi
Õpilane
1)selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid;
2)toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta;
3)seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga;
4)analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;
5)hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus;
Page 186
Tabivere Põhikooli õppekava
186
6)võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;
7)seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga.
5.15 Geograafia
5.15.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest,
nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;
3) väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist
mitmekesisust;
4) mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi
keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonnasse, järgides säästva arengu
põhimõtteid;
5) rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, plaanib ja teeb uurimistöid,
vaatlusi ja mõõdistamisi ning tõlgendab ja esitab saadud tulemusi;
6) kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja
mõtestab lihtsat loodusteaduslikku teksti;
7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ning mõistab
geograafiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates töövaldkondades;
8) mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov
ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
5.15.2 Õppeaine kirjeldus
Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka
sotsiaalteaduste (inimgeograafia) hulka. Geograafiat õppides tuginetakse loodusõpetuses
omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning lõimitakse õpet matemaatika, füüsika,
bioloogia, keemia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega. Geograafiat õppides areneb õpilaste
loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus, kujuneb arusaam Maast kui tervikust ning
keskkonna ja inimtegevuse vastastikusest mõjust. Tähtsal kohal on igapäevaelu probleemide
lahendamise ja põhjendatud otsuste tegemise oskused. Geograafias ning teistes loodus- ja
sotsiaalainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud
elukestvale õppele.
Kooligeograafiat õppides saadakse näidispiirkondade õppimise kaudu ülevaade looduses ja
ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest, nende ruumilisest levikust ja
vastastikustest seostest. Rõhutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse säilimise
olulisust ning selle uurimise vajalikkust. Õpilastel kujuneb arusaam teadusest kui protsessist,
mis loob teadmisi ning annab selgitusi ümbritseva kohta. Seejuures arenevad õpilaste
probleemide lahendamise ja uurimisoskused.
Page 187
Tabivere Põhikooli õppekava
187
Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna
vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise
vajalikkusest. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja
jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda
käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka
kultuurikeskkonna.
Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma
looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on alus mõistvale ning
sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse. Eesti
geograafia õppimine loob aluse kodumaa looduse, ajaloo ja kultuuripärandi väärtustamisele.
Globaliseeruva maailma karmistuvas konkurentsis toimetulekuks peab inimene oma eluks,
eelkõige õppimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks tundma järjest paremini maailma eri
piirkondi ning nende majandust, kultuuri ja traditsioone. Geograafiaõpetus aitab kujundada
õpilase enesemääratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ning maailmas.
Geograafiat õppides omandavad õpilased kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise
oskuse, mille vajadus tänapäeva mobiilses ühiskonnas kiiresti kasvab.
Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ning õpilase igapäevaelu ja
kodukohaga seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete
mitmekülgsest arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni
kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja
uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne.
Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.
Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide seadmise, hüpoteeside sõnastamise,
töö plaanimise, vaatluste tegemise, mõõdistamise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja
esitamise oskused. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis
leiduva teabe kriitilise hindamise oskus.
5.16 Kooliastmete õpitulemused
5.16.1 III kooliastme õpitulemulemused geograafias
9. klassi lõpetaja:
1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru
loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus;
2) on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest
ning saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;
3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste
maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid;
4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;
5) kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse
selgitades, nähtusi ja objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;
6) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud
teadmisi ja oskusi karjääri plaanides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Page 188
Tabivere Põhikooli õppekava
188
5.17 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
5.17.1 7. klassi geograafia
KAARDIÕPETUS (9 tundi)
Õpilane
1)leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;
2)määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;
3)mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari
abil;
4)määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;
5)määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;
6)koostab lihtsa plaani etteantud kohast;
7)kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et
leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.
GEOLOOGIA (9 tundi)
Õpilane
1)kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;
2)iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel
esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket
ning muutumist;
3)teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi
esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;
4)toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes
piirkondades;
5)selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja
tardkivimite teket;
6)iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil ära liiva, kruusa, savi, moreeni, graniidi,
liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisöe ning toob näiteid nende kasutamise kohta;
7)mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.
PINNAMOOD (8 tundi)
Õpilane
1)on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab
ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad,
lauskmaad, madalikud, alamikud);
2)iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
3)iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;
4)kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani
keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
5)toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule,
vee, inimtegevuse) toimel;
6)toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes
liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
RAHVASTIK (6 tundi)
Õpilane
1)iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;
2)nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike ja linnu;
Page 189
Tabivere Põhikooli õppekava
189
3)toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja
traditsioone;
4)leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning
iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
5)iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;
6)kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate
probleemide kohta.
KLIIMA (15 tundi)
Õpilane
1)teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
2)leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi
oma tegevust ja riietust planeerides;
3)selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;
4)iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;
5)selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;
6)leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise
kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
7)iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade
kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;
8)toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
VEESTIK (15 tundi)
Õpilane
1)seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga;
2)iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile
erinevuste põhjused;
3)iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning
vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;
4)põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;
5)iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;
6)iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning
toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.
LOODUSVÖÖNDID (30 tundi)
Õpilane
1)tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi abil nende
paiknemist;
2)seostab jäävööndi paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrdleb Arktika ja Antarktika
asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid inimtegevuse võimalustest ja mõjust keskkonnale
polaaraladel;
3)iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone suhtes,
iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele,
tunneb ära tundrale tüüpilise kliimadiagrammi, selgitab polaaröö ja polaarpäeva tekkimist
ning selle mõju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning
toob näiteid nende kohastumuste kohta, põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates,
analüüsib kliima, igikeltsa, taimestiku ja loomastiku mõju inimtegevuse võimalustele tundras,
kirjeldab inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra loodusele,
iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga tundlikku ökosüsteemi;
Page 190
Tabivere Põhikooli õppekava
190
4)seostab okasmetsade leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga ning
lehtmetsade leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära okasmetsale ja lehtmetsale
tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, teab
leetmuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, nimetab
lehtmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja mõju
keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis;
5)seostab parasvöötme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade
eripära ja selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade kujunemisele, nimetab rohtlale
iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, nimetab rohtlates
kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi, selgitab vee- ja tuuleerosiooni mõju maastike
kujundajana rohtlates, toob näiteid erosiooni takistamise abinõude kohta;
6)näitab kaardil kuivade ja niiskete lähistroopiliste metsade paiknemist, võrdleb loodust ja
inimtegevuse võimalusi kuivas ja niiskes lähistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja
niiskes lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi;
7)seostab kõrbete paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, parasvöötme ja lähistroopika teravalt
mandrilise kliima, külmade hoovuste (hoovuste olemus ja mõju kliimale on põhikoolis ainult
tugevamatele õpilastele jõukohane teema) ning mäestike mõjuga, iseloomustab kliimaolusid
kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule
mõju kõrbemaastike kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase sooldumise
keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele iseloomulikke taimi ja loomi, toob näiteid
nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja kõrbetes
kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele
kõrbes, selgitab veeprobleemi teket kõrbetes, toob näiteid inimtegevuse mõjust kõrbe
loodusele (niisutussüsteemid, nafta ammutamine);
8)iseloomustab savannide paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab tähtsamate tegurite
mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahetumine) kliima kujunemisele, tunneb ära
tüüpilise savanni kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning toob
näiteid nende kohastumuste kohta, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse
võimalustele savannis, selgitab veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid
kultuurtaimi, selgitab alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju savanni loodusele, selgitab
kõrbestumise põhjusi;
9)seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas,
selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära vihmametsale tüüpilise
kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid
nende kohastumuste kohta, selgitab vihmametsade tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab nende
hävimise põhjusi, toob näiteid vihmametsade intensiivse raiumise tagajärgedest, teab
punamuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele,
iseloomustab vee-erosiooni mõju ekvatoriaalaladel, analüüsib keskkonnatingimuste mõju
inimtegevuse võimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid kultuurtaimi;
10)teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ja võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes, selgitab
mägiliustike tekkepõhjusi ja keskkonnatingimuste erinevust tuulepealsel ja tuulealusel nõlval;
11)toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mõjust erinevates loodusvööndites ja
mäestikes;
12)iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte,
piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik,
maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nende
seoseid;
13)koostab teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.
Page 191
Tabivere Põhikooli õppekava
191
5.17.2 8. klassi geograafia
KLIIMA (15 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima
kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning
õpivad iseloomustama kliimat erinevates kliimavöötmetes. Arenevad õpilaste
kaardilugemisoskused, nähtuste seostamise oskused, võrdlemisoskused, kliimadiagrammide
ja kliimakaartide lugemisoskus.
Õppesisu: Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid.
Päikesekiirguse jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos.
Üldine õhuringlus. Ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja
kliima mõju inimtegevusele.
Põhimõisted: ilm, kliima, ilmakaart, kliimakaart, kliimadiagramm, kuu ja aasta keskmine
temperatuur, päikesekiirgus, õhumass, passaadid, mandriline ja mereline kliima, briisid, lumepiir,
tuulepealne ja tuulealune nõlv, kliimavööde.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Internetist ilmaandmete leidmine ja nende põhjal ilma iseloomustamine etteantud
kohas.
2. Kliima võrdlemine kliimakaartide ja -diagrammide järgi kahes etteantud kohas ning
erinevuste selgitamine.
Õpitulemused:
Õpilane
1)teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi
järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides;
3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;
4) iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;
5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;
6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise
kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud
kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;
8) toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
Lõiming: 8. kl füüsika: valgus ja valguse sirgjooneline levimine; valguse peegeldumine ja
neeldumine, langemis- ja peegeldumisnurk; rõhumisjõud looduses ja tehnikas, rõhk,
baromeeter, soojusülekanne, soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala,
universaalne temperatuuriskaala, siseenergia, soojusmahtuvus, temperatuurimuut,
soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus; matemaatika: joon- ja tulpdiagrammi
lugemine, aritmeetilise keskmise ja temperatuuriamplituudi arvutamine; võõrkeel: sõnavara
täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.
Page 192
Tabivere Põhikooli õppekava
192
VEESTIK (15 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teemat õppides saavad õpilased ettekujutuse vee jaotumisest ja ringlusest Maal.
Põhjalikumalt tegeletakse maailmamere, jõgede ja järvedega; põhjavee, liustike ja soode
teema tuleb käsitluse alla hiljem, 9. klassis. Kaarditöö käigus õpitakse tundma maailmamere
eri osasid ‒ ookeane ja meresid ‒, vaadeldakse nende temperatuuri, soolsuse ja jääolude
erinevust. Teema raames õpitakse kaartide ja infoallikate abil iseloomustama jõgesid ja
järvesid.
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:
Veestikuteemade õppimisel saab toetuda järgmistele loodusõpetuses käsitletud teemadele:
loodusteaduslik uurimus; veekogu kui uurimisobjekt; Eesti jõed; jõgi ja selle osad; vee
voolamine jões; veetaseme kõikumine jões; Eesti järved, nende paiknemine; taimede ja
loomade kohastumine eluks vees; jõgi elukeskkonnana; järvevee omadused; toitainete
sisaldus järvede vees; elutingimused järves; jõgede ja järvede elustik; jõgede ja järvede
tähtsus, kasutamine ning kaitse; kalakasvatus.
Nende teemadega seonduvad järgmised mõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi,
lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv,
läbivoolujärv, rannajärv, veeõitsemine
Õppesisu: Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad.
Temperatuur, soolsus ja jääolud maailmamere eri osades. Mägi- ja tasandikujõed, vooluvee
mõju pinnamoe kujunemisele. Jõgede veerežiim, üleujutused. Järved ja veehoidlad.
Veekogude kasutamine ja kaitse.
Põhimõisted: veeringe, maailmameri, ookean, laht, väin, sisemeri, ääremeri, vee soolsus,
lang, voolukiirus, põrke- ja laugveer, soot, jõeorg, sälk-, lamm- ja kanjonorg, delta, kõrgvesi,
madalvesi, üleujutus, soolajärv.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava
tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.
2. Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Veeringe iseloomustamine joonise abil (nõrgematele anda protsessid valikuna).
Kaardi jt teabeallikate abil mere iseloomustamine ja merede võrdlemine (soovitav anda
nõrgematele õpilastele iseloomustamiseks kava ja mõistete loetelu, mida
iseloomustamisel kasutada).
Teatmeteoste, meediaväljaannete ja interneti vahendusel teabe otsimine Eesti ja
maailma suuremate jõgede ning üleujutuste kohta, arutelu üleujutuste tekketegurite ja
nende sagenemise üle.
Jõgede veetaseme kõikumise võrdlemine, selle seostamine kliimaga ning sarnasuste ja
erinevuste selgitamine.
Suuremõõtkavalise kaardi kasutamine jõgede ja ajutise vooluvee tegevuse
iseloomustamiseks.
Teabeallikate põhjal jõe iseloomustamine (soovitav on anda nõrgematele õpilastele
iseloomustamiseks kava või märksõnad, mida töös kasutada).
Oru läbilõigete seostamine oru tüüpidega.
Võimaluse korral mõõdistamine välitööna: jõe laius, voolukiirus, sügavus, kaldad jms.
Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja kontuurkaardile märkimine.
Ookeanid: Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean.
Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Norra meri,
Vahemeri, Must meri, Punane meri, Pärsia laht, Araabia meri, Bengali laht, Lõuna-Hiina
Page 193
Tabivere Põhikooli õppekava
193
meri, Jaapani meri, Ohhoota meri, Kariibi meri, Mehhiko laht, Jaava meri, Guinea laht.
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e La Manche, Gibraltar, Beringi väin, Magalhãesi
väin, Drake’i väin.
Jõed: Rein, Doonau, Volga, Ob, Jenissei, Leena, Amuur, Jangtse, Huang He, Indus,
Ganges, Brahmaputra, Mekong, Mississippi, Colorado, Mackenzie, Amazonas, Orinoco,
Parana, Niilus, Kongo, Niger, Murray.
Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Suur
Karujärv, Suur Orjajärv, Suur Soolajärv, Titicaca, Victoria, Tanganjika, Njassa, Tšaad,
Eyre, Surnumeri.
Õpitulemused:
Õpilane
1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga;
2) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile
erinevuste põhjused;
3) iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid
ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;
4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;
5) iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;
6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja
inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.
Õppevahendid: Maailma ja Eesti veestiku kaardid, internetilehed, teatmeteosed, ajalehed,
ajakirjad, mõõdistamisvahendid;
õpetajamaterjaliks erinevad internetilehed.
Lõiming: keemia/loodusõpetus: soolsus; füüsika: aine olekud, veeringe, (aurumine,
kondenseerumine), vee kulutav ja kuhjav tegevus; matemaatika: andmete kogumine,
tõlgendamine ja esitamine; bioloogia: veekogud kui elukeskkond ning veekogude
reostumine ja kaitsmine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega
töötamisel, kohanimede õigekiri ja hääldamine.
Page 194
Tabivere Põhikooli õppekava
194
LOODUSVÖÖNDID (30 tundi)
Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Loodusvööndeid õppides omandavad õpilased teadmise Maa tsonaalsusest ning looduses
esinevate protsesside seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest.
Teema on vajalik, et õpilastel kujuneks Maast tervikpilt.
Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:
Loodusvööndite temaatika toetub 7. klassis õpitud kaardiõpetusele, geoloogiale, pinnamoele,
kliimale, veestikule ja rahvastikule. Loodusvööndite juures korratakse 7. klassis õpitud
protsesse konkreetsete vööndite ja näidisalade õppimise kaudu, seega kinnistatakse kõiki
eelnevate teemade õpitulemusi.
Õppesisu: Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku,
pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused.
Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline
põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates
mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.
Põhimõisted: loodusvöönd, põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon,
polaaröö ja -päev, igikelts, taiga, stepp, preeria, oaas, kõrbestumine, leet-, must- ja
punamuld, erosioon, bioloogiline mitmekesisus, põlisrahvas, kõrgusvööndilisus,
kõrgmäestik, metsapiir, mandri- ja mägiliustik, Arktika, Antarktika.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, milles on
analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja
keskkonnaprobleeme.
2. Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.
Õppetegevus ja metoodilised soovitused:
Kaardi abil loodusvööndite paiknemise iseloomustamine (nõrgematele õpilastele lisada
kava): kaugus ekvaatorist, laiuskraadid, leviku ulatus ja terviklikkus/katkendlikkus,
mandrid ja nende osad, olulisemad loodusobjektid, olulisemad riigid jms.
Loodusvöönditele tüüpiliste kliimadiagrammidega tutvumine, nende abil kliima
iseloomustamine.
Tähtsamate tegurite mõju selgitamine loodusvööndite kliima kujunemisele.
Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade tundmaõppimine.
Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade kohastumuste
selgitamine ja näidete toomine.
Teabeallikatest loodusvööndite kohta info otsimine, selle tõlgendamine ja esitamine.
Arutelud rühma- ja paaristööna looduskeskkonna ja inimtegevuse vastasmõjust
loodusvööndites.
Mõistekaardi koostamine loodusvööndi kohta.
Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja nende kontuurkaardile märkimine.
Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island,
Gröönimaa, Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa.
Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustan, Indohiina,
Labrador.
Õpitulemused:
Õpilane
1) tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi abil nende
paiknemist;
2) seostab jäävööndi paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrdleb Arktika ja
Antarktika asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid inimtegevuse võimalustest
Page 195
Tabivere Põhikooli õppekava
195
ja mõjust keskkonnale polaaraladel;
3) iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone
suhtes, iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mõju
kliima kujunemisele, tunneb ära tundrale tüüpilise kliimadiagrammi, selgitab
polaaröö ja polaarpäeva tekkimist ning selle mõju elutingimustele tundras, nimetab
tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta,
põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analüüsib kliima, igikeltsa,
taimestiku ja loomastiku mõju inimtegevuse võimalustele tundras, kirjeldab
inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra loodusele,
iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga tundlikku ökosüsteemi;
4) seostab okasmetsade leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema
kliimaga ning lehtmetsade leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära
okasmetsale ja lehtmetsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale
iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripära ja analüüsib
keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale
iseloomulikke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja mõju
keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis;
5) seostab parasvöötme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab
mustmuldade eripära ja selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade
kujunemisele, nimetab rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid
nende kohastumuste kohta, nimetab rohtlates kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi,
selgitab vee- ja tuuleerosiooni mõju maastike kujundajana rohtlates, toob näiteid
erosiooni takistamise abinõude kohta;
6) näitab kaardil kuivade ja niiskete lähistroopiliste metsade paiknemist, võrdleb
loodust ja inimtegevuse võimalusi kuivas ja niiskes lähistroopikas, nimetab
vahemerelistel aladel ja niiskes lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi;
7) seostab kõrbete paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, parasvöötme ja
lähistroopika teravalt mandrilise kliima, külmade hoovuste (hoovuste olemus ja
mõju kliimale on põhikoolis ainult tugevamatele õpilastele jõukohane teema) ning
mäestike mõjuga, iseloomustab kliimaolusid kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise
kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mõju kõrbemaastike
kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase sooldumise
keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele iseloomulikke taimi ja loomi, toob
näiteid nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke
eeldusi ja kõrbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib keskkonnatingimuste
mõju inimtegevuse võimalustele kõrbes, selgitab veeprobleemi teket kõrbetes, toob
näiteid inimtegevuse mõjust kõrbe loodusele (niisutussüsteemid, nafta
ammutamine);
8) iseloomustab savannide paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab
tähtsamate tegurite mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahetumine) kliima
kujunemisele, tunneb ära tüüpilise savanni kliimadiagrammi, nimetab savannile
iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta,
analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele savannis, selgitab
veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid kultuurtaimi, selgitab
alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju savanni loodusele, selgitab kõrbestumise
põhjusi;
9) seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid
vihmametsas, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära
vihmametsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke
taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, selgitab vihmametsade
Page 196
Tabivere Põhikooli õppekava
196
5.17.3 9. klassi geograafia
EUROOPA JA EESTI LOODUSGEOGRAAFIA. ASEND, PINNAMOOD JA
GEOLOOGIA (9 tundi)
Õpilane
1)iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;
2)iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja
pinnamoodi;
3)seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;
4)iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti
geoloogilist ehitust;
5)iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;
6)iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;
7)nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud,
tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
EUROOPA JA EESTI KLIIMA (7 tundi)
Õpilane
tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab nende hävimise põhjusi, toob näiteid
vihmametsade intensiivse raiumise tagajärgedest, teab punamuldade eripära ja
analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, iseloomustab vee-
erosiooni mõju ekvatoriaalaladel, analüüsib keskkonnatingimuste mõju
inimtegevuse võimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid
kultuurtaimi;
10) teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ja võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes,
selgitab mägiliustike tekkepõhjusi ja keskkonnatingimuste erinevust tuulepealsel ja
tuulealusel nõlval;
11) toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mõjust erinevates
loodusvööndites ja mäestikes;
12) iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi
objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik,
mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja
majandus) ning analüüsib nende seoseid;
13)koostab teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.
Õppevahendid: Eesti ja maailma atlase kliimakaardid, kliimadiagrammid, gloobus ja
lamp päikesekiirte ja maa tasapinna vahelise nurga muutuse (aastaaegade)
demonstreerimiseks, animatsioon (internetist) sama teema käsitlemiseks, õppefilmid
loodusvööndite ja sealse inimtegevuse visualiseerimiseks, õppefilmid aastaaegadest ja
loodusvöönditest; erinevad internetilehed.
Lõiming: bioloogia: elus ja eluta looduse vastastikused seosed, bioloogiline
mitmekesisus, organismide
kohastumused erinevates keskkondades, keskkonnaprobleemid loodusvööndites; keemia:
aineringed; füüsika: õhutemperatuur ja õhurõhk, õhuringlus; ajalugu: inimasustus
erinevates keskkonnatingimustes; emakeel: väljendusoskuse arendamine piirkondade
kirjeldamisel ja iseloomustamisel; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete
materjalidega töötamisel.
Page 197
Tabivere Põhikooli õppekava
197
1)iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat
kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;
2)iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja
külm front, sademed, tuuled);
3)mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste
kohta;
4) toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.
EUROOPA JA EESTI VEESTIK (6 tundi)
Õpilane
1)iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende
lahendamise võimaluste kohta;
2)kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;
3)selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega
seotud probleeme Eestis;
4)teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku
tähtsust;
5)iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja
Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ja jõgesid.
EUROOPA JA EESTI RAHVASTIK (9 tundi)
Õpilane
1)leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle
tähtsuse kohta;
2)analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle
muutumist;
3)iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti
rahvastikku ja selle muutumist;
4)toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning
nende lahendamise võimaluste kohta;
5)selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;
6)iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise
mitmekesisuse kohta.
EUROOPA JA EESTI ASUSTUS (8 tundi)
Õpilane
1)analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;
2)analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;
3)nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta
Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest;
4)võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;
5)nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.
EUROOPA JA EESTI MAJANDUS (10 tundi)
Õpilane
1)analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob
näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;
2)rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;
3)selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju
kohta keskkonnale;
Page 198
Tabivere Põhikooli õppekava
198
4)analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja
puudusi elektrienergia tootmisel;
5)analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist
energia tootmisel;
6)toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;
7)teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;
8)toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS (7 tundi)
Õpilane
1)toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;
2)iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;
3)iseloomustab mulda kui ressurssi;
4)toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;
5)toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;
6)toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise
võimaluste kohta.
EUROOPA JA EESTI TEENINDUS (8 tundi)
Õpilane
1)toob näiteid mitmesuguste teenuste kohta;
2)iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi
arengueeldusi ja turismimajandust;
3)toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus-
ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;
4)analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja mitmesuguste kaupade veol;
5)toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;
6)iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes reisijate
ja kaupade vedudes;
7)toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste
kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.
5.18 Füüsika
5.18.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest
igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks vajalikke füüsikateadmisi
ning protsessioskusi;
3) oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit;
4) on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada;
5) arendab loodusteadusteksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib teatmeteostest ning
internetist leidma füüsikateavet;
Page 199
Tabivere Põhikooli õppekava
199
6) väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja
ühiskonnasse;
7) on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest
elukutsetest, hindab füüsikas omandatud teadmisi ja oskusi karjääri plaanides;
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist
ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
5.18.2 Õppeaine kirjeldus
Füüsika kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on tähtis koht õpilaste loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Füüsika tegeleb loodusnähtuste seletamise ja
vastavate mudelite loomisega ning on tihedalt seotud matemaatikaga. Füüsika paneb aluse
tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnilisi elukutseid.
Põhikooli füüsikakursus käsitleb väikest osa füüsikalistest nähtustest ja loob aluse, millel
hiljem tekib tervikpilt füüsikast kui loodusteadusest. Füüsikat õppides saab õpilane esialgse
ettekujutuse füüsika keelest ja õpib seda kasutama. Füüsikaõppes seostatakse õpitavat
igapäevaeluga, matemaatiliste oskustega, tehnika ja tehnoloogiaga ning teiste loodusainetega.
Füüsikaõpetuses lähtutakse loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) lõimimisel
kahest suunast. Vertikaalselt lõimuvad need õppeained ühiste teemade kaudu, nagu areng
(evolutsioon), vastastikmõju, liikumine (muutumine ja muundumine), süsteem ja struktuur;
energia, tehnoloogia, keskkond (ühiskond). Vertikaalset lõimimist toetab valdkonna
spetsiifikat arvestades õppeainete horisontaalne lõimumine.
Õpilaste väärtushinnangud kujunevad, kui nad seostavad probleemide lahendusi teaduse
üldise kultuuriloolise kontekstiga. Seejuures käsitletakse füüsikute osa teadusloos ning
füüsika ja selle rakenduste tähendust inimkonna arengus.
Õppides kujunevad õpilasel õpioskused, mida vajatakse edukaks (füüsika)õppeks.
Lahendades arvu-tus-, graafilisi ning probleemülesandeid ja hinnates saadud tulemuste
reaalsust, luuakse alus kriitilisele mõtlemisele. Nähtustega tutvumisel eelistatakse katset,
probleemide lahendamisel aga loodusteaduslikku meetodit.
Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ning õpilase igapäevaeluga
seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete mitmekülgsest
arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet,
projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne. Õpet plaanides võib
õpetaja muuta käsitletavate teemade järjekorda, pidades meeles, et muudetud teemade
järjestus jälgiks õpilaste arengu iseärasusi ning õpetamine toimuks abstraktsuse kasvamise
printsiibi kohaselt. Teemade järjekorda muutes tuleb tagada motivatsioon füüsikat õppida ja
seeläbi parem õpitulemus saavutada. Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi
vahendeid ja IKT võimalusi.
Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide seadmise, hüpoteeside sõnastamise,
töö plaanimise, vaatluste tegemise, mõõtmise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise
oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid
ning visuaalseid esitusvorme. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti
kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskus.
Page 200
Tabivere Põhikooli õppekava
200
5.19 Kooliastmete õpitulemused
5.19.1 III kooliastme õpitulemused
Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja
tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades ning prognoosides;
2) lahendab situatsioon-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid, mille lahenduse üksikosa sisaldab
kuni kaks valemiga esitatud seost, ning hindab saadud tulemuse tõepärasust;
3) teisendab mõõtühikuid, kasutades eesliiteid mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro- ja
nano-;
4) sõnastab etteantud situatsioonikirjelduse põhjal uurimisküsimuse või -küsimusi,
kavandab ja korraldab eksperimendi, töötleb katseandmeid (tabel, aritmeetiline
keskmine, mõõtemääramatuse hindamine, graafik) ning teeb järeldusi
uurimisküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;
5) leiab füüsikaalast infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutab leitud teavet ülesandeid
lahendades;
6) visandab füüsikaliste objektide, nähtuste ja rakenduste jooniseid;
7) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid;
8) tunneb ära füüsikateemasid, -probleeme ja -küsimusi erinevates olukordades
(loodusteaduslikud tekstid, isiklikud kogemused) ning pakub neile võimalikke
selgitusi;
9) väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja
ühiskonnasse.
5.19.2 8. klassi füüsika
Valgus ja valguse sirgjooneline levimine (6-8 tundi)
Õpilane:
1)selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid;
2)selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate liigid, liitvalgus, olulisi tunnuseid;
3)loetleb valguse spektri, varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste
nähtustega;
4)teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tähendust.
Valguse peegeldumine (6-7 tundi)
Õpilane:
1)teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste
nähtustega ning kasutab neid praktikas;
2)nimetab mõistete: langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid;
3)selgitab peegeldumisseadust, s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne
langemisnurgaga, ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning
kasutab seost praktikas;
4)toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.
Valguse murdumine (7-8 tundi)
Õpilane:
1)kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning
kasutab neid probleemide lahendamisel;
Page 201
Tabivere Põhikooli õppekava
201
2) selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab
kasutatavat mõõtühikut;
3)kirjeldab mõistete: murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis, olulisi
tunnuseid;
4)selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üleminekul ühest keskkonnast
teise murdub valguskiir sõltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või
pinna ristsirgest eemale;
5)selgitab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;
6)kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide, valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise
näiteid;
7)viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega
esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist,
konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani
omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.
Mehaanika. Liikumine ja jõud (8-9 tundi)
Õpilane:
1)kirjeldab nähtuse– liikumine, – olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega;
2)selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu
tähendust ning mõõtmisviise, teab kasutatavaid mõõtühikuid;
3)teab seose vtl tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel;
4)kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks;
5)teab seose vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on
keha mass;
6)teab seose V
m
tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;
7)selgitab mõõteriistade: mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja
kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas;
8)viib läbi eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb
katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb järelduse tabeliandmete põhjal
proovikeha materjali kohta;
9)teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed siis keha on paigal või liigub ühtlaselt
sirgjooneliselt;
10)teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.
Kehade vastastikmõju (9-11 tundi)
Õpilane:
1)kirjeldab nähtuste, vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine, deformatsioon, olulisi
tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi probleemide
lahendamisel;
2)selgitab Päikesesüsteemi ehitust;
3)nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud olulisi tunnuseid;
4)teab seose F = m g tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;
5)selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab dünamomeetrit
jõudude mõõtmisel;
6)viib läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja
hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi
uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;
7)toob näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.
Page 202
Tabivere Põhikooli õppekava
202
Rõhumisjõud looduses ja tehnikas (11-13 tundi)
Õpilane:
1)nimetab nähtuse, ujumine, olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab
seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas;
2)selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmise viisi;
3)kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud;
4)sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi
(Pascali seadus);
5)ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga,
6)selgitab seoste VgFü
; S
Fp
; hgp tähendust ja kasutab neid
probleemide lahendamisel;
7)selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;
8)viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva
üleslükkejõu.
Mehaaniline töö ja energia (10-11 tundi)
Õpilane:
1)selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi,
teab kasutatavaid mõõtühikuid;
2)selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur;
3)selgitab seoseid, et:
keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat;
sooritatud töö on võrdne energia muutusega,
keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda
ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus);
Kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst;
ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral);
selgitab seoste sFA ; t
AN
tähendust ning kasutab neid probleemide lahendamisel;
selgitab lihtmehhanismide: kang, kaldpind, pöör, hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise
ning ohutusnõudeid.
Võnkumine ja laine (8-10 tundi)
Õpilane:
1)kirjeldab nähtuste, võnkumine, heli ja laine, olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega;
2)selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid
mõõtühikuid;
3)nimetab mõistete, võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus, heli kiirus, olulisi tunnuseid;
4)viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli
pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb
järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.
5.19.3 8. klassi füüsika seotud robootikaga
Õppesisu:
Page 203
Tabivere Põhikooli õppekava
203
Robotid ja nende kasutamine: millest robotid koosnevad, miks on inimestel vaja roboteid,
milliseid roboteid on maailmas olemas, millistes valdkondades saavad robotid inimesi
asendada.
Programmeerimine: millest koosneb arvutiprogramm. Tuntumad programmeerimiskeeled,
programmeerimiskäsud ja nende järjestamine, lihtsamate programmide ja algoritmide
joonistamine.
Hammasülekanded: hammasrattad, nende ühendamine ja kasutamine.
Mootorid, nende kasutamine ja programeerimisvõimalused Lego Mindstroms komplekti abil.
Andurid: liikumisanduri ja kallutusanduri kasutamine robotite ehitamisel ja
programmeerimisel.
Erinevad ülekandeviisid: hammasülekanne, tiguülekanne, lintülekanne, nende kasutamine
praktiliste tööde juures. Helid: helide tekitamine Lego Mindstroms keskkonnas, helide
lisamine programmi Lego Mindstroms.
Lego robootikakomplekte kasutades erinevate robotite ehitamine nii etteantud juhendite järgi
kui ka erinevate probleemülesannete lahendamiseks (auto, kraana, loomakujuline robot jne)
Lego Minsdtroms robotite programmeerime arvutite abil: kuidas programmi käivitada, kuidas
leida juhendeid, mida selle programmi mingi nupuga teha saab, kuidas saab oma loodud
programmi arvutisse laadida ja käivitada, kuidas programmi muuta või salvestada saab.
Robootikavõistlused: millised on Eestis toimuvad suuremad robootikavõistlused, millised on
FLL võistluse Põhiväärtused, külastame mõnd robootikavõistlust või robootikaüritust (oma
koolis või mõnes teises asutuses).
Põhimõisted: robootika, robot, programm, programmeerimine, andur, liikumisandur,
kallutamisandur, juhe, USB, lüliti, laadija, mootor, hammasratas, ratas, võll, käigukast,
raadius, mootori pöörlemissuund, vänt, ülekanne, võll.
Lõiming teiste ainevaldkondadega (praktilised tegevused ja näited):
emakeel - lugemisoskuse ja tähelepanu arendamine - etteantud (tekstiliste või pildiliste)
juhendite lugemine ja järgmine, kirjutamisoskuse arendamine (teksti sisestamine klaviatuurilt)
võõrkeel - osa programmeerimise/robootika/arvutitega seotud oskusssõnu (nt fail, usb) on
inglise keeles.
matemaatika - numbrite tundmaõppimine - pöörete arvu lugemine, erinevaid klotse
iseloomustatakse juhendites eri numbritega, nummerdatud on ka programmis kasutatavad
helid ning taustapildid, algoritmilise mõtlemise arendamine (sissejuhatus programmeerimisse)
- millistest osadest koosneb arvutiprogramm, mida mingi programmi osa teeb, kuidas
töötavad tsüklid jne
loodusõpetus - kuidas ühendada juhtmeid, mismoodi töötab lüliti, miks on vaja akusid
laadida, milliseid andureid kasutatakse ja milleks, kuidas andurid reageerivad, teadmised
lihtmehhanismidest (ratas, kang, hammasratas, plokk jne): kuidas töötab kang, mismoodi
ühendatakse hammasrattaid jne
kunstiõpetus - oma väljamõeldud robotite disainimine
5.19.49. klassi füüsika
Elektriõpetus. Elektriline vastastikmõju (5-7 tundi)
Õpilane:
Page 204
Tabivere Põhikooli õppekava
204
1)kirjeldab nähtuste, kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju, olulisi tunnuseid
ning selgitab seost teiste nähtustega;
2)loetleb mõistete: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng,
elektriväli; olulisi tunnuseid;
3)selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste
elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset;
4)viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nende vahelist mõju, ning teeb
järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta.
Elektrivool (5-6 tundi) Õpilane:
1)loetleb mõistete, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator, olulisi tunnuseid;
2)nimetab nähtuste, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses, olulisi
tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas;
3)selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab
ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;
4)selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel; elektrivooluga juht avaldab
magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ja selgitab seost teiste nähtustega ja
kasutamist praktikas.
Vooluring (12 – 13 tundi) Õpilane:
1)selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistuse ja eritakistuse tähendust ning
mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;
2)selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid;
3)põhjendab seoseid, et:
a.voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus) R
UI
;
b.jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela
kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa 21UUU ;
c.rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu
voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa 21 III ;
d.juhi takistus S
lR
,
4)kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel;
5)selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;
6)selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise
kohta;
7)selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite
kasutamise kohta;
8)leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse;
9)viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb
katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.
Elektrivoolu töö ja võimsus (10 – 11 tundi)
Õpilane:
Page 205
Tabivere Põhikooli õppekava
205
1)selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab
kasutatavaid mõõtühikuid;
2)loetleb mõistete (elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus) olulisi tunnuseid;
3)selgitab valemite A = I U t, N = I U ja tNA tähendust, seost vastavate nähtustega ja
kasutab seoseid probleemide lahendamisel;
4)kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid
ja ohutusnõudeid;
5)leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme
väärtusega.
Magnetnähtused (6-7 tundi)
Õpilane:
1)loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid;
2)selgitab nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused;
3)teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised
poolused tõukuvad, magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed
(elektromagnetid) ja püsimagnetid, ning selgitab nende seoste tähtsust sobivate nähtuste
kirjeldamisel või kasutamisel praktikas;
4)selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel,
kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab
ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel;
5)viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi
elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.
Soojusõpetus. Aine ehituse mudel. Soojusliikumine (4-6 tundi).
Õpilane:
1)kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid;
2)kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning
kasutamist praktikas;
3)selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur;
4)kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist;
5)selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid.
Soojusülekanne (8-9 tundi) Õpilane:
1)kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist
praktikas;
2)selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
3)selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
4)nimetab mõistete, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja
soojuskiirgus olulisi tunnuseid;
5)sõnastab järgmisi seoseid:
i. soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt
külmemale;
ii. keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja
soojusülekande teel;
iii. kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia
täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia;
iv. mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga
keha ajaühikus kiirgab;
Page 206
Tabivere Põhikooli õppekava
206
v. mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha
ajaühikus kiirgab ja ka neelab;
vi. aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on
tiirlemistasandi suhtes kaldu;
6)ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel.
7)selgitab seoste )(12ttmcQ või tmcQ , kus 12 ttt tähendust, seost
soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel;
8)selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet,
kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
9)viib läbi eksperimendi, mõõtes kehade temperatuure, töötleb katseandmeid ning teeb
järeldusi kehade materjalide kohta.
Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused (8-11 tundi)
Õpilane:
1)loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid
teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;
2)selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust, teab kasutatavaid
mõõtühikuid;
3)selgitab seoste mQ , mLQ ja mrQ tähendusi, seostab neid teiste nähtustega
ning kasutab neid probleemide lahendamisel;
4)lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojustehnilisi
kompleksülesandeid.
TUUMAENERGIA (5-7 tundi)
Õpilane:
1)nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise
ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid;
2)selgitab seose – kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb
energiat, tähendust, seostab seda teiste nähtustega;
3)iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi;
4)selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid
ning ohutusnõudeid;
5)selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.
5.20 Keemia
5.20.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli
inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid,
märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab
inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
3) kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab
keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist
tagapõhja;
Page 207
Tabivere Põhikooli õppekava
207
4) kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda
kriitiliselt;
5) omandab põhikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh
funktsionaalse kirjaoskuse keemias;
6) rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri
planeerides;
8) suhtub probleemide lahendamisesse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud
elukestvaks õppeks.
5.20.2 Õppeaine kirjeldus
Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaõpetus tugineb teistes õppeainetes
(loodusõpetuses, füüsikas, bioloogias, matemaatikas jt) omandatud teadmistele, oskustele ja
hoiakutele, toetades samaaegu teiste ainete õpetamist.
Keemiaõppega omandavad õpilased lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja
tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses kasutatavatest keemilistest protsessidest,
nende vastastikustest seostest ja mõjust elukeskkonnale. Tähtsad on igapäevaelu probleemide
lahendamise ja asjatundlike otsuste tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule
looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Keemias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud,
mis on lõimitud teistes õppeainetes omandatuga, on aluseks sisemiselt motiveeritud
elukestvale õppimisele.
Keemiat õppides saadakse ülevaade tänapäevastest tehnoloogia- ja energeetikaprobleemidest
ning keemia tulevikusuundumustest, mis aitab ühtlasi õpilastel tulevast elukutset valida.
Keemia õppimine aitab mõista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid, kujundab õpilaste
vastutustunnet ja austust looduse vastu ning arendab oskust hinnata oma otsustuste või
tegevuse otseseid või kaudseid tagajärgi. Õppes rakendatakse loodusteaduslikule meetodile
tuginevat uurimuslikku käsitlust, lahendades looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest
keskkonnast tulenevaid probleeme. Õppega arendatakse loomingulise käsitlusviisi, loogilise
mõtlemise, põhjuslike seoste mõistmise ning analüüsi- ja üldistamisoskust. Õpilased
omandavad oskuse mõista ning koostada keemiaalast teksti, mõtestada ja korrektselt kasutada
keemiasõnavara ning märksüsteemi, esitada keemiainfot (sh uurimistulemusi) suuliselt ja
kirjalikult, kasutades erinevaid esitusvorme (verbaalselt, diagrammide ja graafikutena,
mudelitena, valemite kujul) ning kasutada erinevaid, sh elektroonseid teabeallikaid.
Praktiliste tööde tegemise kaudu omandavad õpilased vajalikud praktilise töö oskused: õpivad
ohutult kasutama laboris ja argielus vajalikke katsevahendeid ning kemikaale, hindama
olmekemikaalide ja igapäevaelus ning tehnoloogias kasutatavate materjalide ohtlikkust
inimeste tervisele ja looduskeskkonna seisundile. Keemia arvutusülesannete lahendamine
süvendab õpilaste arusaama keemiaprobleemidest ning arendab loogilise mõtlemise ja
matemaatika rakendamise oskust, õpetab mõistma keemiliste nähtuste vahelisi kvantitatiivseid
seoseid ning tegema nende põhjal järeldusi ja otsustusi. Õpilaste sisemise õpimotivatsiooni
kujunemiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid.
Page 208
Tabivere Põhikooli õppekava
208
5.21 Kooliastmete õpitulemused
5.21.1 III kooliastme õpitulemused keemias
9. klassi lõpetaja:
1) märkab keemiaga seotud probleeme igapäevaelus, keskkonnas ja praktilises
inimtegevuses;
2) kasutab korrektselt ainekavakohast keemiaterminoloogiat ja keemiasümboleid ning saab
aru lihtsamast keemiatekstist;
3) kasutab vajaliku teabe leidmiseks perioodilisustabelit, lahustuvustabelit ja metallide
pingerida ning leiab tabelitest ja graafikutelt füüsikaliste suuruste väärtusi (lahustuvus,
lahuse tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur vms);
4) mõistab keemiliste reaktsioonide võrrandites sisalduvat teavet ning koostab lihtsamaid
reaktsioonivõrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
5)rakendab teadusuuringute põhimõtteid (probleem > hüpotees > katse > järeldused);
6)plaanib ja teeb ohutult lihtsamaid keemiakatseid, mõistab igapäevaelus kasutatavate
kemikaalide ja materjalide ohtlikkust ning rakendab neid kasutades vajalikke
ohutusnõudeid;
7)teeb lihtsamaid arvutusi ainevalemite ja reaktsioonivõrrandite ning lahuste koostise
alusel, kontrollib lahenduskäigu õigsust dimensioonanalüüsiga ning hindab
arvutustulemuste vastavust reaalsusele;
8)väärtustab tervisliku toitumise ja tervislike eluviiside põhimõtteid ning elukeskkonda ja
sellesse säästvat suhtumist.
5.21.2 8. klassi keemia
Millega tegeleb keemia (11 tundi)
Õpilane
1) võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur,
tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
2) põhjendab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise ja kiirendamise võimalusi;
3) järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab
ohutusnõuete järgimise vajalikkust;
4) tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter,
uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid
tehes õigesti;
5) eristab lahuseid ja pihuseid, toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses ja
igapäevaelus;
6) lahendab arvutusülesandeid, rakendades lahuse ja lahustunud aine massi ning lahuse
massiprotsendi seost; põhjendab lahenduskäiku (seostab osa ja terviku suhtega).
Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus (14 tundi)
Õpilane
1) selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~ 25,
nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au,
Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi
ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide
Page 209
Tabivere Põhikooli õppekava
209
arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4.
perioodi A-rühmade elementidel);
4) eristab metallilisi ja mittemetallilisi keemilisi elemente ning põhjendab nende paiknemist
perioodilisustabelis, toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta
igapäevaelus;
5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist ning
arvutab aine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi);
6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7) eristab kovalentset ja ioonilist sidet ning selgitab nende erinevust;
8) eristab molekulaarseid (molekulidest koosnevaid) ja mittemolekulaarseid aineid ning toob
nende kohta näiteid.
Hapnik ja vesinik, nende tuntuimad ühendid (16 tundi)
Õpilane
1) põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga
loodusõpetuses ja bioloogias);
2) kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
3) seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava
gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
4) määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab
elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse;
5) koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt)
ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide
kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3);
6) põhjendab vee tähtsust, seostab vee iseloomulikke füüsikalisi omadusi (paisumine jäätudes,
suur erisoojus ja aurustumissoojus) vee rolliga Maa kliima kujundajana (seostab varem
õpituga loodusõpetuses ja geograafias);
7) eristab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob
nende kohta näiteid igapäevaelust.
Happed ja alused – vastandlike omadustega ained (12 tundi)
Õpilane
1) tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning koostab
hüdroksiidide ja soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
2) mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
3) hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel, määrab
indikaatori abil keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
4) toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
5) järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
6) koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid;
7) mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides
elementide aatomite arv ei muutu).
Tuntumaid metalle (13 tundi)
Õpilane
1) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige,
plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust
(aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide
pingereas;
Page 210
Tabivere Põhikooli õppekava
210
3) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende
reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse
erinevusega;
4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega
reaktsioonis;
5) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
6)koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik, metall + happelahus);
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi
igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste
omadustega;
8) seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse
(keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid
tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.
5.21.3 9. klassi keemia
Anorgaaniliste ainete põhiklassid (20 tundi)
Õpilane
1) seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl,
H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3);
2) analüüsib valemite põhjal hapete koostist, eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid
ning ühe- ja mitmeprootonilisi happeid;
3) eristab tugevaid ja nõrku happeid ning aluseid, seostab lahuse happelisi omadusi H+-
ioonide ja aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;
4) kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid
reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline
oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline
oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel); korraldab
neid reaktsioone praktiliselt;
5) kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvustabelit;
6) kirjeldab ja analüüsib mõnede tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2,
CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi
omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
7) analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest
tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine,
osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) ja võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.
Lahustumisprotsess, lahustuvus (8 tundi)
Õpilane
1) kasutab ainete lahustuvuse graafikut vajaliku info leidmiseks ning arvutuste ja järelduste
tegemiseks;
2) seostab ainete lahustumise soojusefekti aineosakeste vastastiktoime tugevusega
lahustatavas aines ja lahuses (lahustatava aine ja lahusti osakeste vahel);
3) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees;
4) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse,
lahusti, lahustunud aine massi, lahuse ruumala ja tiheduse ning lahuse massiprotsendi
vahelisi seoseid) ja põhjendab lahenduskäiku.
Page 211
Tabivere Põhikooli õppekava
211
Aine hulk. Moolarvutused (10 tundi)
Õpilane
1) tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm
3, m
3, ml,
l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;
2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab neid
loogiliselt;
3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate
tähendust (reageerivate ainete hulkade ehk moolide arvude suhe);
4) analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;
5) lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes
reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reaktsioonis osalevate ainete
hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi)
ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab lahenduskäiku;
6) hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja
otsustusi.
Süsinik ja süsinikuühendid (16 tundi)
Õpilane
1) võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete ja süsinikoksiidide omadusi;
2) analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja
hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);
3) koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi
(arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete
arvu);
4) kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused,
määrdeained) ning selgitab nende praktilisi kasutamisvõimalusi;
5) koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;
6) eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid;
7) koostab mõnedele tähtsamatele süsinikuühenditele (CH4, C2H5OH, CH3COOH)
iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb
katseid nende reaktsioonide uurimiseks;
8) hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.
Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (10 tundi)
Õpilane
1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist);
2) hindab eluks vajalike süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli
elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja
süsinikdioksiid), seostab neid teadmisi varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga;
3) analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja
taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
4) iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning
analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;
5) mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;
6) mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise
võimalusi.
Page 212
Tabivere Põhikooli õppekava
212
6. AINEVALDKOND ”SOTSIAALAINED”
6.1 Sotsiaalvaldkondlik pädevus
Ainevaldkonna õppeainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane
sotsiaalvaldkondlik pädevus: suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja
tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat; vallata teadmisi kodanikuõigustest
ja -vastutusest ning käituda nendega kooskõlas; ära tunda kultuurilist eripära; järgida
üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja maailma
arengust; kujundada oma arvamust ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; tunda ja
kasutada lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid; tunda huviümbritseva maailma vastu.
Sotsiaalainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) mõistab ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi;
2) valdab adekvaatset minapilti, oskab analüüsida oma võimalusi ja kavandab neist
lähtuvalt tulevikuplaane;
3) tunneb ning austab demokraatiat ja inimõigusi, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi,
järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas;
4) huvitub iseenda, oma kogukonna, rahva ja maailma arengust, kujundab oma arvamust
ning mõistab oma võimalusi olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik;
5) tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppes;
6) teadvustab kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse,
kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse juhul, kui need pole
inimväärikust alandavad;
7) käitub üldtunnustatud sotsiaalsete normide ja suhtlemistavade järgi, mis aitavad toime
tulla eakaaslaste hulgas, perekonnas, kogukonnas ning ühiskonnas, väärtustades neid;
8) on omandanud teadmisi ja oskusi enesekontrolli, enesekasvatuse, oma võimete
arendamise, tervist tugevdava käitumise ja tervisliku eluviisi kohta ning suhtub
positiivselt endasse ja teistesse;
9) hindab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust,
vastutustunnet, õiglust ja isamaalisust ning tunneb austust enda, teiste inimeste ja
keskkonna vastu.
6.2Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval.
Sotsiaalainete vahendusel kujundatakse õpilastes oskusi näha ühiskonna arengus põhjuse-
tagajärje seoseid ning teha teadlikke valikuid, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja
moraalinormidest. Õppe vältel kujundatakse õpilastes tahet toimida kõlbelise ja
vastutustundliku ühiskonnaliikme ning isiksusena.
Ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi
oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse
õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset
leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning
ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes
õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat
arengut.
Page 213
Tabivere Põhikooli õppekava
213
Inimeseõpetus lõimib õppesisu kõigis kooliastmeis, toetades õpilase toimetulekut eakaaslaste
hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas ning aitab õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja
teovõimeliseks isiksuseks. Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus
vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku
isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja ausust, hoolivust, vastutustunnet ning
õiglust. Inimeseõpetuse kaudu kujundatakse esmased teadmised ja hoiakud soolise võrdsuse
osas.
Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused ja
hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine
üldeesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning
aktiivse kodaniku kujunemiseks.
Kõik sotsiaalvaldkonna ained on toeks, et õpilasel areneks suutlikkus analüüsida oma
käitumist ja selle tagajärgi, sobival viisil väljendada oma tundeid, aktseptida inimeste
erinevusi ning arvestada neid suheldes; ennast kehtestada, seista vastu ebaõiglusele viisil, mis
ei kahjusta enda ega teiste huve ega vajadusi. Sotsiaalvaldkonna õppeainete kaudu õpitakse
tundma ning järgima ühiskondlikke väärtusi, norme ja reegleid, omandatakse teadmisi, oskusi
ja hoiakuid sotsiaalselt aktseptitud käitumisest ning inimeste vastastikustest suhetest, mis
aitavad kaasa tõhusale kohanemisele ja toimetulekule perekonnas, eakaaslaste hulgas,
kogukonnas ning ühiskonnas. Sotsiaalainete kaudu kujundatakse alus maailmavaatelise
mitmekesisusega arvestamiseks ning valmisolek dialoogiks erineva maailmavaate
esindajatega. Sotsiaalainetes käsitletavate õppeteemade kaudu kujundatakse õpilastes esmane
valmisolek märgata naiste ja meeste ebavõrdsust ühiskonnas ja aidata kaasa soolise
võrdõiguslikkuse edendamisele.
Valdkonnasisese lõiminguga taotletakse, et õpilane areneks terviklikuks isiksuseks, kes
suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses
üldinimlikest väärtustest ning näeb ja mõistab ühiskonnas toimuvat. Kõigi sotsiaalvaldkonna
õppeainete seisukohalt on tähtis koostööoskus ja töötamine rühmas. Tal on tõhusad oskused ja
valmidus ühiskonnaellu sekkuda ning selles osaleda.
Õppesisu käsitluses teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud
õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused ning õpitulemused oleksid saavutatud.
6.3Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas
Sotsiaalainete valdkonna õppeainete õppimise kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus
õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi
– teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise – kujundamisel on kandev roll
õpetajal, kelle väärtushinnangud, suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused loovad sobiliku
õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist toetavad
kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Suutlikkust mõista humanismi,
demokraatia ja ühiskonna jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nendest oma tegutsemises
juhinduda toetavad ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Kõik sotsiaalained süvendavad lugupidavat
Page 214
Tabivere Põhikooli õppekava
214
suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. Inimeseõpetus ning
usundiõpetus toetavad väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas
elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist. Oskus seista
vastu kesksete normide rikkumisele ning sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse
kohtlemise põhimõtete järgimine on üks õppekava üldeesmärke, mille kujundamisel on
suurem rõhk ühiskonnaõpetusel ja inimeseõpetusel.
Enesemääratluspädevuse aluseks on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma
nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida
tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise,
emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Pädevuse kujundamist toetab peamiselt inimeseõpetus, ent rahvusliku, kultuurilise ja riikliku
enesemääratluse kujundajana teisedki valdkonnaõppeained.
Õpipädevus. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida
õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma
õppimise plaanimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades.
Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad
selle järgi kavandada oma edasiõppimist.
Suhtluspädevus. Kõik valdkonna õppeained kujundavad suutlikkust ennast selgelt ja
asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja
tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja
sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust. Väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna
õppeained.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kõik valdkonna õppeained
toetavad oskust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Õpitakse eristama
sotsiaalteadusi loodusteadustest (sh mõistma nendes kasutatavate uurimismeetodite eripära).
Õpitakse otsima teavet, kasutades tehnoloogilisi abivahendeid, ja tegema saadud teabealusel
tõenduspõhiseid otsuseid.
Ettevõtlikkuspädevus. Ennekõike ühiskonnaõpetus, kuid ka teised valdkonna õppeained
õpetavad nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid
ning neid ellu viima. Aineõpetuse kaudu kujundatakse algatusvõimet ja vastutustunnet, et teha
eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult
muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede
teostamiseks valima sobivaid ja loovaid meetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja
ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas
eesmärkidega.
Digipädevus. Kõik valdkonna õppeained toetavad õpilase suutlikkust kasutada uuenevat
digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna
tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning
hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide,
piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid
digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik
digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset
Page 215
Tabivere Põhikooli õppekava
215
identiteeti; järgida digikeskkonnas suhtlemisel samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu
igapäevaelus.
6.4Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Sotsiaalained on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste. Õpilasi juhitakse
kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima
õigekeelsusnõudeid. Tähtsustatakse teksti kriitilise analüüsi oskust, meediakirjaoskust, teabe
hankimist, selle kriitilist hindamist, tööde vormistamist ning intellektuaalse omandi kaitset.
Sotsiaalainete õppimise kaudu täiendatakse õpilaste teadmisi erinevatest kultuuridest ja
traditsioonidest. Õpilasi suunatakse märkama oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ning
neist lugu pidama. Juhitakse tähelepanu erinevate suhtluskeskkondade reeglitele ning
ühiskondlikule mitmekesisusele. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga mõisteid,
võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.
Matemaatika. Kujundatakse järgmisi oskusi: ajaarvamine; ressursside plaanimine (aeg,
raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid,
diagrammid); oskus probleeme seada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada,
lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda,
põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust, mõista selle sotsiaalset,
kultuurilist ja personaalset tähendust.
Loodusained. Õpitakse mõistma looduskeskkonna ja geograafilise asendi mõju
inimühiskonna arengule, inimese arengut ja rahvastikuprotsesse; majanduse ressursse;
ühiskonna jätkusuutlikku säästlikku tarbimist, üleilmastumist, globaalprobleemide, sh
keskkonnaprobleemide märkamist ja mõistmist ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi
väärtustamist.
Tehnoloogia. Käsitletavate teemade kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia
rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt
ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonda kujundades; kasutada tehnovahendeid
eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.
Kunstiained. Käsitletakse Eesti, Euroopa ja maailma erinevate rahvaste kultuuriteemasid,
iluhinnangute muutumist ajas; esteetilist arengut ja eneseteostuse võimalusi, rahvakultuuri
ning loomingulist eneseväljendusoskust.
Kehaline kasvatus. Kujundatakse oskust mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust
tervisliku eluviisi osana eri ajastuil; arendatakse sallivat suhtumist kaaslastesse ning
koostööpõhimõtteid tervislikku eluviisi järgides.
6.5Läbivad teemad
Page 216
Tabivere Põhikooli õppekava
216
Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on tähtis
alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisele. Sotsiaalainete kaudu kujundatakse
hoiakuid, mida on õpilasele vaja tulevases tööelus. Õpilastele tutvustatakse
sotsiaalvaldkonnaga enim seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Kujundatakse
arusaama ühiskonnas toimuvate muutuste põhjustest ja tagajärgedest ning sellest, mil moel
mõjutavad need õpilase valikuid ja tulevikku määravaid otsuseid.
Erinevate õppetegevuste kaudu saavad õpilased ülevaate tööturu üldisest olukorrast ja
tulevikuprognoosidest, tööõigusest, erinevatest töödest eri tegevusvaldkondade ameti- ja
kutsealadel ning kasutada seda infot nii tulevast õpitavat eriala valides kui ka pikemaajalist
karjääri plaanides. Erinevaid ameteid ja elukutseid tutvustades pööratakse tähelepanu töö
iseloomule, töökeskkonnale, töötingimustele ning vajalikele teadmistele, oskustele ja
isiksuseomadustele. Õpe annab õpilasele teadmised sellest, et erinevate tööde tegemisel on
erinevad nõuded ja töötingimused. Õpilast juhitakse analüüsima, millised on tema eeldused
huvipakkuva töö tegemiseks, sh sobiv terviseseisund, füüsiline vorm, füsioloogilised
eeldused. Õpilane hakkab analüüsima oma võimeid, oskusi ja väärtusi ning seostama neid
tulevase haridustee ja tööelu valikutega, koostades esmase karjääriplaani.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,
vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonna-
ja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub
oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning on kaasatud kohalikku
kogukonda käsitlevate otsuste tegemisse.
Kultuuriline identiteet. Toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes
mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist
ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud
elupraktika eripärast nii ühiskonna ja terviku tasandil (rahvuskultuur) kui ka ühiskonna sees
(regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms kultuur; subkultuur ja vastukultuur) ning
kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ning
koostööaldis.
Teabekeskkond. Toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja
teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles
toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud
kommunikatsioonieetikast.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Toetatakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja tänapäevaseid
tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti
muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Tervis ja ohutus. Toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks
ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ning kujundama tervet keskkonda.
Väärtused ja kõlblus. Toetatakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenudinimeseks, kes
mõistab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja
Page 217
Tabivere Põhikooli õppekava
217
väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma
võimaluste piires.
6.6Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub
õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega
tegelda;
3) võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd ning teised
kooperatiivse õppimise vormid), et toetada õpilastekujunemist aktiivseiks ja
iseseisvaiks õppijaiks ning loovaiks ja kriitiliselt mõtlevaiks ühiskonnaliikmeiks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute
kujundamisel;
7) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust, kohalikku eripära ning muutusi
ühiskonnas;
8) kasutatakse mitmekülgset õppemeetodite valikut rõhuasetusega aktiivõppemeetodeile:
vestlus, arutelu, diskussioon, juhtumianalüüs, paaristöö, projektõpe, rollimäng,
rühmatöö, väitlus, ajurünnak; ajaloolise kujutluse loomine, tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseeringud, mudelite ja makettide valmistamine, ühistegevus ja vabatahtlik töö,
heategevusprojekt);
9) luuakse võimalused koostada referaat, ajajoon, õpimapp ja uurimistöö, teha praktilisi
uurimistöid (nt töö allikate ja kaardiga, töölehtede ja kontuurkaardi täitmine, küsitluse
korraldamine, loovtöö/arutluse/arvamusloo kirjutamine, töö esitlemine, infootsing
teabeallikatest, infoanalüüs, klassielu reeglite, päevaplaani ja isikliku eelarve
koostamine, statistika ning juriidilise dokumendi lugemine, dokumendiplankide
täitmine), osaleda temaatilistes mängudes (nt tarbijakaitse), kriitiliselt analüüsida
reklaami, teemakohaseid filme jms;
10) laiendatakse õpikeskkonda: sotsiaal-kultuuriline ja ajaloolis-kultuuriline keskkond
(muistised, ehitised), arvuti/ multimeediaklass, asutused, muuseumid, näitused,
raamatukogu, looduskeskkond, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused, ettevõtted,
mittetulundusühingud, arhiivid jm;
11) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga (kohtuda erinevate inimestega, kaasata
vanemaid jne), et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane.
6.7Hindamise alused
Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja
adekvaatne enesehinnang. Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete
kaupa kahel tasemel: üldised õpitulemused õpetamise eesmärkidena ning osaoskuste
Page 218
Tabivere Põhikooli õppekava
218
õpitulemused. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sh esituste ning
kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele
õpitulemustele ning õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemise arengut. Hindamisel
lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.
Hoiakute ja väärtuste kohta (nt huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste
arvestamine, reeglite järgimine) antakse tagasisidet.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste
hindamise vormid peavad olema mitmekesised. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Tähtsal
kohal on kujundav hindamine, mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema
varasemate saavutustega.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Aineteadmisi ja -oskusi ning hoiakuid hinnates
on põhirõhk kujundaval hindamisel.
Õpitulemusi hinnates kasutatakse mitmekesiseid ja õpitulemustega vastavuses olevaid vorme,
mis sisaldavad suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid. Hindamismeetodite valikul
arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või
teise tegevusega toime tulla. Praktiliste tööde puhul hinnatakse mitte ainult tulemust, vaid ka
protsessi kulgu.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja nendevahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist, lähtudes õpiülesannete
sisust.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab õpisituatsioonis teoreetilisi teadmisi praktiliselt;
2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;
3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
Inimeseõpetuses tähendab hindamine konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu
toetamist, kusjuures põhirõhk on õpilase arengu toetamisel, seejuures pakkudes võimalusi
enesehindamiseks. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse kujundavat tagasisidet ka
väärtuste ning hoiakute kohta. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud,
juhtumianalüüsid ning rühmatöö.
Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse
õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet
õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste
(ajaloolise sõnavara) ja oskuste tasakaalu.
Page 219
Tabivere Põhikooli õppekava
219
Hindamise vormid sisaldavad 5. klassis suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide,
allikmaterjali ja piltidega, loovtööd ning jutustuse kirjutamist, samuti allika usaldusväärsust
info edasikandmisel. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja
nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Lühijutu ning kirjelduse puhul hinnatakse ülesehituse
loogikat ja terviklikkust, mõistete ning märksõnade sobivust konteksti, stiili ja ainealast
õigekirja. 5. klassis ei kontrollita kontrolltöödega enamat kui üht õpitud teemat korraga.
Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid III kooliastmes peavad olema mitmekesised,
sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist.
Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle hindamist ja võrdlemist,
katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist.
Üksikfaktide teadmisele tuleb eelistada tähtsamate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi
nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu ja teemakohaste
faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise
väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. III kooliastmes sobivad kontrolliks ja
hindamiseks nii avatud kui ka etteantud vastusega ülesanded.
Ühiskonnaõpetuses tuleb hindamisel II kooliastmes arutlusoskust kujundavaid ja
kontrollivaid ülesandeid koostades järgida jõukohasuse põhimõtet märksõnadest lahendamist
toetava selgituseni ning täpse juhendini. Kokkuvõtvaks hindamiseks võib olla arvamuslugu ja
juhtumianalüüs, dokumendi ja kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded,
mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms),
digiülesanne ning info leidmine, kasutamine ja rühmitamine.
III kooliastmes sobivad kokkuvõtvaks hindamiseks probleemküsimuste avamine,
arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri
analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse
kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), digiülesanne ning info
rühmitamine. Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö plaanimise, tegemise, tulemuste
tõlgendamise, järeldamise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.
Õpilase ja õpetaja koostöös hinnatakse ka õpilase õpitulemusi koolivälises mitteformaalses
õppes, kui seal omandatu vastab taotlevatele õpitulemustele (nt osavõtt projektidest, tegevus
õpilasesinduses võikodanikuühendustes jm).
6.8Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on:
1) mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja ümarlauavestluseks ning toetavad
demonstratsioonivahendid;
2) internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
Kool võimaldab:
1) korraldada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi
(muuseumis, arhiivis, näitusel, raamatukogus jm) vähemalt kaks korda õppeaasta
jooksul;
2) kasutada klassiruumis ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid:
a) Eesti Vabariigi põhiseadus;
b) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon;
Page 220
Tabivere Põhikooli õppekava
220
c) ÜRO lapse õiguste konventsioon;
d) ajalooatlased, kontuur- ja seinakaardid;
e) allikakogumikud, käsiraamatud, erialased teatmeteosed;
f) elulooraamatud ja teabekirjandus;
g) auvised, digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid;
h) illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid);
i) IKT-põhised õppematerjalid;
j) ajalehed ja ajakirjad;
k) statistilised ja metoodilised materjalid.
6.9 Inimeseõpetus
6.9.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli inimeseõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpetaja:
1) väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate enesekohaste ja
sotsiaalsete oskuste kujunemist;
2) suudab eristada ja mõista oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida oma
käitumist ja tegevust, sh tugineda eneseanalüüsile haridustee jätkamist kavandades;
3) loob ja hoiab kaaslastega sõbralikke ja hoolivaid suhteid ning käitub mõistvalt
konflikte lahendades;
4) mõistab, et inimene ise vastutab oma füüsilise, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne
arengu eest;
5) hoiab oma tervist, elades tervislikku eluviisi, ning käitub nii, et ei sea ohtu enda ega
teiste inimeste ega keskkonna turvalisust;
6) suhtub lugupidavalt endasse ja teistesse ning järgib iga päev üldinimlikke väärtusi,
nagu ausus, hoolivus, vastutustunne, õiglus jne.
6.9.2 Õppeaine kirjeldus
Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike
toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust,
sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke väärtusi.
Inimeseõpetuses käsitletakse inimest ja tema sotsiaalset keskkonda tervikuna, lõimides
õppesisu kõigis kooliastmeis. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine toimub vaimses
õpikeskkonnas üksteist mõistvas õhkkonnas ning on suunatud õpilaste positiivse mõtlemise
arendamisele oma arengu- ja toimetulekuvõimaluste üle. Soodne sotsiaalne õpikeskkond
toetub eelkõige õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele, võimaluste tagamisele
vabaks arvamusavalduseks, initsiatiiviks, osalemiseks ja tegutsemiseks nii üksi kui ka koos
teistega.
Õppetegevused muutuvad põhikooli kolme kooliastme jooksul lihtsamast keerukamaks, ent
peavad aine
eesmärkidest lähtuvalt olema õpilasele mõistetavad ja tähenduslikud ning toetama arusaama
õpitava vajalikkusest. Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, mille võtmeteemasid
käsitletakse igal kooliastmel, arvestades arengulist käsitlust seoses 1) endasse positiivse
Page 221
Tabivere Põhikooli õppekava
221
suhtumise ja tervikliku mina kujundamisega ning 2) arenguülesannete ja nendega
toimetulekuga.
I kooliastmes on inimeseõpetuses rõhk õpilase enesekohasel pädevusel ning enese
suhestamisel lähiümbrusega, lõimides ühiskonnaõpetuse temaatikat. II kooliastmes on
keskmes õpilase sotsiaalne pädevus ja sotsiaalsete probleemide ennetamine ningõpilase tervist
tugevdav ja väärtustav eluviis. III kooliastmes keskendutakse õpilase ealiste iseärasuste
(murdeiga) ja arenguülesannetega toimetulekule, tervise tervikkäsitlusele ning enese- ja
sotsiaalsetele oskustele.
Inimeseõpetuses võib teemasid käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et
saavutada oskuste, teadmiste ja väärtuste põhjal õpitulemused. Õpitavat käsitletakse
võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppes on olulisel kohal aktiivõppemeetodid.
6.9.3 Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamine
inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist,
kusjuures põhirõhk on õpilase arengu toetamisel. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,
arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida
hindamisel ei arvestata.
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised
on hindamise kriteeriumid.
Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja
adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes
võimalusi enesehindamiseks.
Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi.
Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.
Aineteadmiste ja -oskuste ning hoiakute hindamine võib kanda nii kujundava kui ka
kokkuvõtva hindamise ülesandeid, kusjuures põhirõhk on kujundaval hindamisel.
Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi
ülesandeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete
sisust.
Page 222
Tabivere Põhikooli õppekava
222
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;
3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
6.10 Kooliastmete õpitulemused
6.10.1 I kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses
3. klassi lõpetaja:
1) väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused
on erinevad;
2) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
3) väärtustab sõprust ja toetavaid peresuhteid armastuse ning vastastikuse toetuse allikana;
4) teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning
väärtustab neid;
5) mõistab oma õigust keelduda ennastkahjustavast tegevusest ning teab, kuidas ohuolukorras
abi kutsuda;
6) teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid;
7) teab Eesti riigi sümboleid ja naaberriike;
8) kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused, mõistab vastutust oma tegude eest ning
plaanib oma aega ja igapäevaseid tegevusi;
9) oskab suhelda ning käituda teisi arvestades ja koostööd tehes, sõnastab oma tundeid ning
teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise;
10) teab põhilisi käitumisreegleid, arvestab neid ning kirjeldab, mis on õiglane ja ebaõiglane
käitumine.
6.10.2 II kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses
6. klassi lõpetaja:
1) väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja
armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana;
2) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid
sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd;
3) kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu
uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi
kahjustavast tegevusest;
4) kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas;
5) kirjeldab enesehinnangu parandamise ning enesekontrolli tegemise võimalusi ja
tähtsust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teisi arvestada;
6) kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja
mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas
aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda;
7) väärtustab tervist ja tervislikku eluviisi ning arvestab tervisliku eluviisi komponente
igapäevaelus;
8) teab, kuidas toimida ohuolukorras, ning oskab õpisituatsioonis abi kutsuda;
Page 223
Tabivere Põhikooli õppekava
223
9) kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tugevdavad
tervist.
6.10.3 III kooliastme õpitulemused inimeseõpetuses
9. klassi lõpetaja:
1) teab nimetada ja demonstreerib õpisituatsioonis mõningaid enesekasvatuse viise;
2) teab, mis on tervislik eluviis, oskab igapäevaelus teha tervislikke valikuid ja
analüüsida enda vastutust valikutes, sh tulevast haridusteed ja tööelu kavandades;
3) teab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse põhimõtteid ning mõistab nende
rakendamise tähtsust igapäevaelus;
4) teab, mis arengumuutused toimuvad murdeeas, ja mõistab murdeea eripära teiste
eluperioodide seas;
5) mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise
seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles; väärtustab seksuaalõigusi;
6) analüüsib riskikäitumist mõjutavaid tegureid ja mõju inimese tervisele ning
demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid
oskusi riskikäitumisega seotud olukordades;
7) kirjeldab rühma mõju inimese käitumisele ning demonstreerib õpisituatsioonis oskust
keelduda tegevusest, mis kahjustab teda ennast ja teisi;
8) teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes, mõistab nende vajalikkust
rühmas ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
9) teab ning oskab otsida olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks ning
demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi põhilisi võtteid ja kirjeldab tõhusat käitumist
ohuolukordades;
10) teab, kuidas luua ja säilitada toetavaid ning lähedasi suhteid; väärtustab sõprust ja
armastust vastastikuse toetuse allikana;
11) teab inimest abistavate elukutsete töö sisu ja eeldatavaid võimeid, isiksuseomadusi jms
ning analüüsib enda sobivust selleks tööks.
6.11 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
6.11.1 2. klassi inimeseõpetus
I Mina
Mina. Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab oma välimust, huvisid ja tegevusi, mida talle meeldib teha.
2. Eristab mehi ja naisi.
3. Nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest.
Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Väärtustab iseennast ja teisi.
2. Mõistab viisaka käitumise vajalikkust.
Page 224
Tabivere Põhikooli õppekava
224
II Mina ja tervis
Tervis. Terve ja haige inimene. Ravimid.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda.
2. Eristab nakkuslikke ja mittenakkuslikke haigusi.
3. Saab aru, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning teab,
et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud.
Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus ning liikumine ja sport.
2. Teab, et liikumine, puhkus ja tervislik toitumine on tähtsad seoses tervisliku eluviisiga.
Abi saamise võimalused. Esmaabi.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Demonstreerib lihtsamaid esmaabivõtteid.
2. Teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi.
III Mina ja minu pere
Kodu. Koduarmastus. Kodu traditsioonid.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Väärtustab oma kodu.
2. Jutustab oma pere traditsioonidest.
Perekond. Erinevad pered.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad.
2. Väärtustab oma peret.
Vanavanemad ja teised sugulased
Õpitulemused:
Õpilane
1. Selgitab lähemaid sugulussuhteid.
Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd. Abivalmidus, kohuseja vastutustunne.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus.
2. Kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.
3. Väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres.
4. Teab oma kohustusi peres.
Page 225
Tabivere Põhikooli õppekava
225
Vanemate ja teiste inimeste töö
Õpitulemused:
Õpilane
1. Teab inimeste erinevaid töid ja töökohti.
Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult.
Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab ohtlikke olukordi ning seda, kuidas seal käituda.
Ohud kodus ja koduümbruses
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee
sihtpunkti.
IV Mina: aeg ja asjad
Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Eristab aja kulgu ja seisu.
2. Planeerib oma päevakava.
3. Kirjeldab, kuidas sisustada vaba aega.
4. Väärtustab tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks.
Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta.
2. Selgitab asjade väärtust.
3. Väärtustab ausust asjade jagamisel.
V Mina ja kodumaa
Eesti – minu kodumaa. Kodukoht.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi.
2. Oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti.
3. Leiab Euroopa kaardilt Eesti.
4. Leiab kodukoha Eesti kaardilt.
5. Tunneb ära kodukoha sümboolika.
Page 226
Tabivere Põhikooli õppekava
226
6. Nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku.
Rahvakalendri tähtpäevad
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude ning lihavõttepühade rahvakombeid.
Eesti rikkus
Õpitulemused:
Õpilane
1. Väärtustab Eestit, oma kodumaad.
6.11.23. klassi inimeseõpetus
I Mina
Mina. Mina ja endasse suhtumine. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Selgitab endasse positiivsesuhtumise tähtusust. Võrdleb omavälimust, huve ja tugevusi
kaasõpilaste omadega.
2. Väärtustab inimese õigust olla erinev.
Lapse õigused ja kohustused
Õpitulemused:
Õpilane
1. Nimetab enda õigusi ja kohustusi.
2. Teab, et õigustega kaasnevad kohustused.
II Mina ja tervis
Vaimne ja füüsiline tervis. Tervislik eluviis.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Eristab vaimset ja füüsilist tervist.
2. Kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja
puhkus ning liikumine.
3. Väärtustab tervislikku eluviisi.
Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda tegevusest, mis kahjustab tema
tervist.
2. Nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.
Page 227
Tabivere Põhikooli õppekava
227
III Mina ja meie
Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine
ja teiste abistamine. Ausus ja õiglus. Leppimine. Vabandamine.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Nimetab inimese eluks vajalikke olulisi vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega.
2. Kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, ning hindab ennast nende omaduste
järgi.
3. Väärtustab sõprust.
4. Väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist.
5. Väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes.
Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine. Oskus panna end teise inimese
olukorda. Keeldumine kahjulikust tegevusest.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need
tekivad, ning leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks.
2. Teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral.
3. Mõistab, et kiusamine on mitteaktsepteeritud käitumine.
4. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.
Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja
tagajärjed. Vastutus. Liiklusreeglid.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Eristab enda head ja halba käitumist.
2. Kirjeldab oma sõnadega, mida tähendab vastustundlikkus ja südametunnistus.
3. Nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust.
4. Kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu.
5. Teab liikluseeskirja, mis tagab tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda turvaliselt
liikluses.
Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus. Meeskonnatöö. Tööjaotus.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Eristab tööd ja mängu.
2. Selgitab enda õppimise eesmärke ja toob näiteid, kuidas aitab õppimine igapäevaelus
paremini hakkama saada.
3. Teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimise ajal, ning kirjeldab
oma tegevuse planeerimist nädalas, väärtustades vastutust.
4. Väärtustab lubadustest kinnipidamist ja vastutust.
5. Teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd.
IV Mina: teave ja asjad
Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine. Reklaami mõju: Turvaline käitumine
meediakeskkonnas.
Õpitulemused:
Õpilane
Page 228
Tabivere Põhikooli õppekava
228
1. Kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid teabeallikaid.
2. Selgitab, kuidas võivad reklaamid mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid.
Raha. Raha teenimine, kulutamine, laenamine. Vastutus. Oma kulutuste planeerimine.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning seda, et raha teenitakse tööga.
2. Mõistab oma vastutust asjade hoidmise ja laenamise eest.
3. Selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja
laenamine.
4. Kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes.
V Mina ja kodumaa
Küla, vald, linn, maakond
Õpitulemused:
Õpilane
1. Selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid oma kodukohas.
Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid.
Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid
Õpitulemused:
Õpilane
1. Nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid.
Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.
Õpitulemused:
Õpilane
1. Kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid.
2. Väärtustab oma kodumaad.
6.11.35. klassi inimeseõpetus
Tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest
mõistetest lähtuvalt;
2) teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri,
pulsisagedust ning enesetunnet;
3) nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju
inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;
4) eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku
võimalusi;
Page 229
Tabivere Põhikooli õppekava
229
5) väärtustab oma tervist.
Õppesisu
Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad
tegurid. Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.
Tervislik eluviis
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;
2) koostab endale tervisliku toidumenüü ja analüüsib seda, lähtudes tervisliku toitumise
põhimõtetest;
3) kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;
4) selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega;
5) kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut;
6) teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;
7) oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;
8) hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses;
9) väärtustab tervislikku eluviisi.
Õppesisu
Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted.
Toitumist mõjutavad tegurid. Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava
kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.
Murdeiga ja kehalised muutused
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha
ning tunnetega;
2) aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;
3) teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel oma arengutempo;
4) teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.
Õppesisu
Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste
muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine. Suguline
küpsus ja soojätkamine.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;
2) selgitab, miks liikluseeskiri on kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida;
3) teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning kuidas abi kutsuda;
4) nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele;
5) suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma
sõnade ja tegude eest;
6) väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist;
7) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid
oskusi tubaka, alkoholi ja teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek,
enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;
Page 230
Tabivere Põhikooli õppekava
230
8) kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise kahjulikku mõju inimese organismile;
9) väärtustab mitmekesist positiivset ja tervislikku elu uimastiteta.
Õppesisu
Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise
ja ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus. Vahendatud suhtlemine. Tõhusad
enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus
seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid
tervisele.
Haigused ja esmaabi
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;
2) selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini
vahenditega;
3) teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;
4) kirjeldab, kuidas ennast ja teisi inimesi abistada õnnetusjuhtumi korral;
5) teab, kuidas toimida turvaliselt ohuolukorras ja abi kutsuda, ning demonstreerib
õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine,
nihestus, peapõrutus, palavik ja päikesepiste);
6) nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada;
7) väärtustab enda ja teiste inimeste elu.
Õppesisu
Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine.
HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS. Esmaabi põhimõtted. Esmaabi
erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.
Keskkond ja tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast;
2) eristab tegureid, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või
mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks;
3) kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.
Õppesisu
Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.
6.11.46. klassi inimeseõpetus
Mina ja suhtlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades endas positiivset;
2) mõistab enesehinnangut mõjutavaid tegureid ja enesehinnangu kujunemist;
3) mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise
kontrolli.
Õppesisu
Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine.
Page 231
Tabivere Põhikooli õppekava
231
Suhtlemine teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust;
2) kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele
suhtlemisele;
3) demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise jt tõhusa suhtlemise võtteid;
4) mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas
oma tundeid empaatiliselt ja suhteid tugevdavalt väljendada;
5) teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele ja toob näiteid eelarvamuste mõju kohta
igapäevasuhtluses;
6) eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab
nende käitumiste mõju suhetele;
7) teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning demonstreerib õpisituatsioonis
kehtestava käitumise võtteid.
Õppesisu
Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Aktiivne kuulamine.
Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. Kehtestav, agressiivne ja alistuv
käitumine. Ei ütlemine ennast ja teisi kahjustava käitumise puhul.
Suhted teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja
hoolitsemise) toimimist igapäevaelus;
2) oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta;
3) väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist;
4) demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast ning
väärtustab empaatilist suhtlemist;
5) väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat;
6) kirjeldab kaaslaste mõju ja survet otsustele, mõistab otsuste tagajärgi;
7) mõistab isiku iseärasusi, teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi;
8) nimetab ning väärtustab enda ja teiste positiivseid omadusi ning teadvustab soolisi
erinevusi ja inimeste erivajadusi.
Õppesisu
Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus
enda ja teiste vastu. Hoolivus. Sõprussuhted. Usaldus suhet es. Empaatia. Vastutus suhetes.
Kaaslaste mõju ja surve.
Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikute iseärasused. Soolised erinevused.
Erivajadustega inimesed.
Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.
Otsustamine ja konfliktid ning probleemilahendus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab probleemide erinevaid lahendusviise ja oskab neid õpisituatsioonis kasutada;
2) kirjeldab erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid ning mõistab nende tagajärgi;
3) selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut;
4) selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktseptib konflikte kui osa elust;
Page 232
Tabivere Põhikooli õppekava
232
5) teab konfliktide lahendamise tõhusaid viise ja demonstreerib neid õpisituatsioonis.
Õppesisu
Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme
lahendades.
Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.
Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.
Positiivne mõtlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi;
2) väärtustab positiivset mõtlemist.
Õppesisu
Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.
6.11.57. klassi inimeseõpetus
Inimese elukaar ja murdeea koht selles
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast
täiskasvanuikka;
2) kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning
keskkonnategurid;
3) toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda
vastutust oma eluteed kujundades;
4) kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust
ja -karistust ning enesesisendust.
Õppesisu
Areng ja kasvamine. Arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid. Inimese elukaar. Murde- ja
noorukiea koht elukaares.
Inimene oma elutee kujundajana. Enesekasvatuse alused ja võimalused. Vastutus seoses
valikutega.
Inimese mina
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang;
2) kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja säilitamise võimalusi;
3) kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates;
4) väärtustab enesekasvatust ning toob näiteid enesekasvatusvõtete kohta;
5) kirjeldab suhete säilitamise ning konfliktide vältimise võimalusi;
6) demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid konfliktide lahendamise viise.
Õppesisu
Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste
määramine.
Konfliktide vältimine ja lahendamine.
Page 233
Tabivere Põhikooli õppekava
233
Inimene ja rühm
Õpitulemused Õpilane:
1) iseloomustab erinevaid rühmi ja toob näiteid enda kuuluvuse kohta erinevatesse
rühmadesse;
2) võrdleb erinevate rühmade norme ja reegleid ning kirjeldab enda rolli, õigusi ja
kohustusi
3) erinevates rühmades;
4) mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ning korraldamisel;
5) kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi;
6) demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega;
7) selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes.
Õppesisu
Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus. Reeglid ja normid rühmas.
Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid.
Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma surve ja
toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi
uimastitega seotud olukordades: kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine,
ohuolukordade ärahoidmine, ei ütlemine, kehtestav käitumine, abi andmine ja abi
kutsumine;
2) demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral;
3) eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid ning tähtsustab seaduste rolli laste tervise
kaitsel;
4) kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju tervisele.
Õppesisu
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist: emotsioonidega
toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus.
Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Erinevad legaalsed ja illegaalsed uimastid.
Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju.
Inimese mina ja murdeea muutused
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi;
2) selgitab, milles seisneb suguküpsus;
3) kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;
4) selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist;
5) kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja
meeldimist, sõprust ja armumist;
6) kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;
7) selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.
Õppesisu
Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured
küpsemisperioodil. Suguküpsus. Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid.
Page 234
Tabivere Põhikooli õppekava
234
Lähedus suhetes. Sõprus. Armumine. Käimine. Lähedus ja seksuaalhuvi. Vastutus
seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine.
6.11.68. klassi inimeseõpetus
Tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise vastastikust mõju ning
seost;
2) kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt;
3) analüüsib tegureid, mis võivad mõjutada otsuseid tervise kohta, ning demonstreerib
õpisituatsioonis tõhusaid viise, kuidas langetada otsuseid tervisega seonduvate
valikute puhul individuaalselt ja koostöös teistega;
4) analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi
ja usaldusväärsust;
5) analüüsib enda tervise seisundit ning teab, mis tegurid ja toimetulekumehhanismid
aitavad säilitada inimese vaimset heaolu;
6) analüüsib inimese kehalise aktiivsuse ja toitumise mõju tervisele;
7) analüüsib oma igapäevatoidu vastavust tervisliku toidu põhimõtetele;
8) selgitab kehalise aktiivsuse mõju inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele ja
sotsiaalsele tervisele;
9) oskab plaanida eri tüüpi kehalist aktiivsust oma igapäevaellu ning väärtustab kehalist
aktiivsust eluviisi osana;
10) selgitab stressi olemust, põhjusi ja tunnuseid;
11) kirjeldab stressiga toimetuleku viise ning eristab tõhusaid toimetulekuviise
mittetõhusatest, teab abi ja toetuse võimalusi;
12) kirjeldab kriisi olemust ning seda, kuidas käituda kriisiolukorras; teab abi ja toetuse
võimalusi.
Õppesisu
Tervis kui heaoluseisund. Terviseaspektid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne
tervis. Terviseaspektide omavahelised seosed. Eesti rahvast iku tervisenäitajad. Tervislik
eluviis ning sellega seonduvate valikute tegemine ja vastutus. Tegurid, mis mõjutavad
tervisega seotud valikuid.
Tervisealased infoallikad ja teenused. Tervise infoallikate usaldusväärsus. Kehaline aktiivsus
tervisetugevdajana. Kehaline vormisolek ja sobiva kehaliseaktiivsuse valik. Toitumise mõju
tervisele. Toitumist mõjutavad tegurid.
Vaimne heaolu. Vaimset heaolu säilitada aitavad tegevused ja mõttelaad. Stress. Stressorid.
Stressi kujunemine. Stressiga toimetulek. Kriis, selle olemus. Käitumine kriisiolukorras.
Abistamine, abi otsimine ja leidmine.
Suhted ja seksuaalsus
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab viise, kuidas luua ning säilitada mõistvaid, toetavaid ja lähedasi suhteid
sotsiaalse tervise kontekstis;
2) demonstreerib õpisituatsioonis oskusi, mis aitavad kaasa suhete loomisele ja
säilitamisele: üksteise aitamine, jagamine, koostöö, teineteise eest hoolitsemine;
Page 235
Tabivere Põhikooli õppekava
235
3) väärtustab tundeid ja armastust suhetes;
4) selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa
selles arengus;
5) kirjeldab tunnete ja läheduse jagamise viise;
6) selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes;
7) selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele;
8) kirjeldab tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid;
9) kirjeldab seksuaalsel teel levivate haiguste ärahoidmise võimalusi;
10) teab, mis on HIV ja AIDS; teab HIVi nakatumise teid ning nakatumise vältimise
võimalusi;
11) eristab HIVi ja AIDSi müüte tegelikkusest;
12) väärtustab vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ning kirjeldab seksuaalõigusi
kui seksuaalsusega seotud inimõigusi;
13) nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.
Õppesisu
Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine, säilitamine ja katkemine. Suhete väärtustamine.
Armastus.
Seksuaalsuse olemus: lähisuhted, seksuaalidentiteet, seksuaalne nauding, soojätkamine,
seksuaalne areng.
Seksuaalne orientatsioon. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning
tervisele.
Seksuaalvahekord. Turvaline seksuaalkäitumine. Rasestumisvastased meetodid.
Seksuaalõigused.
Seksuaalsel teel levivate haiguste vältimine. HIV ja AIDS. Abi ja nõu saamise võimalused.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule;
2) kirjeldab ja selgitab levinumate riskikäitumiste ärahoidmise ja neisse sekkumise
võimalusi
3) indiviidi ja rühma tasandil, lähtudes igapäevaelust, ning teadvustab ennetamise ja
sekkumise
4) võimalusi ühiskonna tasandil;
5) kirjeldab, mis on vaimne ja füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb;
6) kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud
olukordades;
7) teab, kuidas käituda turvaliselt ohuolukorras ning kutsuda abi allergia, astma,
diabeedi,
8) elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral;
9) demonstreerib õpisituatsioonis esmaabivõtteid õnnetusjuhtumite ja traumade korral (nt
10) kuumakahjustus, teadvusekaotus, südameseiskumine, uppumine jne).
Õppesisu
Levinumad riskikäitumise liigid. Riskikäitumise mõju inimese tervisele ja toimetulekule.
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused riskikäitumisega toimetulekul.
Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Uimastitega seonduvad vääruskumused.
Uimastite tarvitamise isiklikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja juriidilised riskid. Sõltuvuse
kujunemine.
Esmaabi põhimõtted ja käitumine ohuolukordades.
Page 236
Tabivere Põhikooli õppekava
236
Inimene, valikud ja õnn
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib ennast oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal ning seostab seda valikutega
elus;
2) mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.
Õppesisu
Huvide ja võimete mitmekesisus ning valikud. Edukus, väärtushinnangud ja prioriteedid elus.
Mina ja teised kui väärtus.
Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena.
6.11.7Ajalugu
6.12Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu;
2) tunneb oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma ajalugu ajastut kõige
enam iseloomustavate sündmuste ja isikute kaudu;
3) kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis, eristab ajaloofakti tõlgendusest ning
arvamusest, näeb ja sõnastab probleeme ning esitab neist lähtudes küsimusi ja pakub
lahendusteid;
4) leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet ning allikate
usaldusväärsust;
5) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja oma rolli kultuuripärandi säilitajana ning määratleb
end oma rahva liikmena;
6) mõistab ühiskonna mitmekesisust, kujundab ning põhjendab oma arvamust, analüüsib ja
hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabeallikaid, väljendab oma teadmisi
ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab õppetegevuses IKT vahendeid.
6.13Õppeaine kirjeldus
Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis ning ajaloolises keskkonnas
orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Õpilasi suunatakse teadvustama, analüüsima,
kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende
seoseid omavahel ja tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi.
Põhikooli ajalooõpetus on kronoloogilis-temaatiline. Õppeaine algab sissejuhatava
algõpetusega ning jätkub muinas- ja vanaaja, keskaja, uusaja ning lähiajaloo õppimisega.
Eesti ajalugu õpitakse lõimituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi esitatud Eesti
ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt ning tõmmatakse paralleele maailma
ajalooga. Käsitluse põhimõte on liikumine lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost,
kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos.
Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede
dimensioon. Põhikoolis tähtsustatakse õpilasele jõukohast, inimesekeskset ajalookäsitlust,
Page 237
Tabivere Põhikooli õppekava
237
eluolu ja kultuuri teiste ajalooõpetuse dimensioonide ees. Maailma ajalugu käsitletakse
valitud teemade kaudu, millega ei taotleta ajalooperioodidest tervikpildi kujunemist. Tähtis on
luua seosed mineviku ning nüüdisaja ajaloosündmuste ja -nähtuste vahel ning kujundada
arusaam, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva, nt kriisikollete olemust ning
paljusid Eesti ajaloo probleeme.
Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline lõiming ning lähedaste teemade lõimitud
käsitlemine, lähtudes erinevatest aspektidest.
Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) oskus orienteeruda ajas ning analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine;
3) küsimuste esitamine ajaloo kohta ning neile vastamine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste
loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö- ja
konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle
kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine.
Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning seda tehakse erinevate
õppeteemade ja õppemeetodite kaudu. Oskuste saavutatuse taset kirjeldatakse ajaloo
õpetamise eesmärkidena kooliastmeti.
Ajalootundides tutvustatakse õpilastele erinevaid ajalookäsitlusi neist ühtki peale surumata.
Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada
kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste
käsitlemist eri allikais.
6.14Kooliastmete õpitulemused
6.14.1II kooliastme õpitulemused ajaloos
6. klassi lõpetaja:
1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid õpitud sõnu, lühendeid ja fraase;
2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid
omavahel;
3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;
4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;
5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;
6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate
kultuurivaldkondade kohta;
7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid
seoseid mõne sündmuse näitel;
8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab
neid kriitiliselt;
9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu, referaati,
lühiettekannet, digilugu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.
Page 238
Tabivere Põhikooli õppekava
238
6.14.2 III kooliastme õpitulemused ajaloos
9. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab ajaloo põhietappe näidete kaudu;
2) mõistab eri ajastute kultuuripanust ning iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid ja
kultuurinähtusi;
3) võrdleb ajaloosündmusi ja -nähtusi, leiab sarnasusi ja erinevusi, toob esile põhjusi ja
tagajärgi, arutleb märksõnade/küsimuste toel, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda
nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) teab Eesti ühiskonna arengujärke ja tähtsamaid ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja
Euroopa ajalugu maailma ajalooga ning saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti;
5) töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid kriitiliselt;
6) otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja
lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid kasutades;
7) töötab kaardiga ja koostab lihtsamaid skeeme;
8) oskab asetada end minevikus elanud inimese olukorda ja mõistab nii ametite kui ka töö sisu
muutumist ajas;
9) mõistab ajalooteadmiste vajalikkust igapäevaelus ning teab ajalooga seotud erialade
õppimise võimalusi.
6.15Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
6.15.15. klassi ajalugu
Ajaarvamine ja ajalooallikad
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia
number, Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
2) teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid;
3) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
4) kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.
Õppesisu
Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg,
lähiajalugu.
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline
allikas, muuseum ja arhiiv. Ajatelg.
Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;
2) teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi;
3) kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus
ja nüüdisajal;
4) oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.
Õppesisu
Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas. Elu
linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja
traditsioonid, nende muutumine ajas.
Page 239
Tabivere Põhikooli õppekava
239
6.15.26. klassi ajalugu
Muinasaeg
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;
2) näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;
3) teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;
4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik
ebavõrdsus, sugukond, hõim;
5) teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.
Õppesisu
Muinas- ja vanaaja periodiseerimine. Muinasaja arengujärkude üldiseloomustus: kiviaja
inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade kodustamine, käsitöö areng, metallide
kasutusele võtmine.
Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda. Muinasaegsed mälestised – kalmed ja
asulakohad – ning arheoloogilised leiud. Kodukoha inimasustus muinasajal.
Vanad Idamaad
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja
Mesopotaamiat;
2) kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;
3) tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia,
kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed
kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;
4) seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana
Testament.
Õppesisu
Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud olud. Vana-Egiptuse
riigikorraldus, eluolu, religioon, kultuurisaavutused. Vaaraod Thutmosis III, Ramses II,
Tutanhamon. Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder), Hammurabi
seadused, eluolu, religioon, kultuurisaavutused. Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana
Testament, kümme käsku.
Vana-Kreeka
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;
2) teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;
3) kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades:
kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;
4) võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann,
aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia,
komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.
Õppesisu
Vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur.
Kreeka linnriigid. Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas. Linnriikide
nõrgenemine ja alistamine Makedooniale. Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi
tekkimine.
Page 240
Tabivere Põhikooli õppekava
240
Vana-Kreeka kultuur ja religioon, eluolu ja mütoloogia. Olümpiamängud. Homerose
kangelaseepika, ajalookirjutus, teater, kunst, arhitektuur, skulptuur, vaasimaal. Vana-Kreeka
kultuuri tähtsus.
Vana-Rooma
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida-
Roomat ja Lääne-Roomat;
2) teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma
riigi territooriumi ja selle laienemist;
3) iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;
4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits,
plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda,
kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.
Õppesisu
Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, kuningad. Rooma Vabariigi algus ja ühiskondlik
korraldus. Rooma võimu laienemine Vahemere maades. Hannibal, Caesar, vabariigi lõpp.
Rooma keisririigi ühiskondlik korraldus. Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine.
Vana-Rooma kultuur, kunst ja arhitektuur, rahvas ja eluolu, avalikud mängud. Ristiusu teke,
Uus Testament.
6.15.37. klassi ajalugu
Maailm keskajal 476–1492
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning
talupoegade ja feodaalide elulaadi;
2) teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi
kujundajana;
3) teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ning kirjeldab keskaegse linna eluolu;
4) iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemise
tagajärgi;
5) iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi;
6) kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi;
7) toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused;
8) nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu
muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ning muistset vabadusvõitlust;
9) teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ja tekkis Vana-Vene riik;
10) seletab mõisteid paavst, patriarh, piiskop, preester, munk, nunn, senjöör, vasall, feodaal,
pärisori, Inglise parlament, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu, Liivi Ordu,
romaani stiil, gooti stiil, koraan, Muhamed, mošee, Meka;
11) teab, kes olid Karl Suur ja Justinianus I, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Keskaegse maailmapildi mõju maailma ajaloole, keskaja ühiskonna üldiseloomustus ja
periodiseering. Läänikord, eluolu. Kiriku ja kultuuri osa keskajal, ristiusu õpetuse alused,
ristisõjad, keskaja ülikoolid ja teadus, romaani ja gooti stiil. Frangi riik, Frangi riigi teke, riik
Karl Suure ajal, Frangi riigi jagunemine, kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Page 241
Tabivere Põhikooli õppekava
241
Araablased. Araabia ühiskond, Muhamed. Islam, araabia kultuur ja selle mõju Euroopale.
Bütsants, Bütsantsi tugevuse põhjused, Justinianus I, Vana-Vene riik.
Linnad ja kaubandus, linnade teke ja eluolu, hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord,
linnade valitsemine.
Põhja-Euroopa ja Eesti. Skandinaavia eluviis ja ühiskond, viikingite retked.
Eesti keskajal, eluolu muinasaja lõpus. Muinasmaakonnad, muistne vabadusvõitlus ja
ristiusustamine, ühiskonna struktuur. Valitsemine, Liivi Ordu. Linnad.
Keskaja ühiskond Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel. Saksa-Rooma keisririik,
parlamendi kujunemine Inglismaal, Prantsusmaa ühendamine. Eluolu keskajal.
Asustus, tegevusalad ja eluolu kodukohas muinasaja lõpul.
Maailm varauusajal 1492–1600
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja
reformatsioon;
2) kirjeldab Eesti arengut 16. sajandil, majanduse ja linnade arengut ning reformatsiooni
mõju;
3) seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi;
4) seletab mõisteid maadeavastused, reformatsioon, protestandid, luteri usk, renessanss,
humanism;
5) teab, kes olid Kolumbus, Martin Luther ja Leonardo da Vinci, ning iseloomustab nende
tegevust.
Õppesisu
Ühiskond varauusajal, tehnoloogia, uue maailmapildi kujunemine. Tehnoloogia areng,
majandussuhted, humanism, kujutav kunst, Leonardo da Vinci.
Suured maadeavastused. Ameerika avastamine, maadeavastuste tähendus Euroopale ja
Euroopa mõju
avastatud maades.
Reformatsioon Saksamaal. Martin Luther.
Eesti 16. sajandil, reformatsioon, haldusjaotus ja linnad. Liivi sõja põhjused ja tagajärjed.
6.15.48. klassi ajalugu
Uusaeg
Maailm 1600–1815
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus,
hariduses ja kultuuris ning mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile;
2) selgitab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud
absolutism, parlamentarism;
3) selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju;
4) toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel ning
saab aru, mille poolest need erinevad;
5) teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid, ja kirjeldab Ameerika Ühendriikide
riigikorraldust;
6) kirjeldab baroki ja klassitsismi põhijooni;
7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform,
revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism;
8) teab, kes olid Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire, ning iseloomustab nende tegevust.
Page 242
Tabivere Põhikooli õppekava
242
Õppesisu
Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas, absolutismi kujunemine, Louis XIV,
valgustusfilosoofia, Inglise kodusõda ja restauratsioon, Inglismaa ja Prantsusmaa, 18. sajandi
valgustatud absolutism Preisimaa näitel, Friedrich II.
Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus, valitsemine, keskvõim ja aadli omavalitsus, Balti
erikord, Põhjasõda, Peeter I, Eesti talurahvas 17. ja 18. sajandil, muutused majanduses ja
poliitikas, vaimuelu (religioon, haridus, kirjasõna).
USA iseseisvumine, Iseseisvussõda, USA riiklik korraldus.
Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Prantsuse revolutsiooni põhjused ja kulg,
Napoleoni reformid, Viini kongress ja poliitilised muutused Euroopa kaardil Vestfaali rahu
ning Viini kongressi tulemusena, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähtsus
Euroopa ajaloos. Kultuur: barokk, klassitsism. Asustus ja eluolu paikkonnas 17.–18. sajandil.
Maailm 1815–1918
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Esimeses maailmasõjas osalenud riikide liite;
2) kirjeldab rahvuslikku liikumist Eestis ja Euroopas;
3) selgitab Eesti iseseisvumist;
4) teab Esimese maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
5) iseloomustab 19. sajandi ja 20. sajandi alguse peamisi kultuurisaavutusi;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rahvusriik, monopol, linnastumine, rahvuslik
liikumine, venestamine, autonoomia, Antant, Kolmikliit, liberalism, konservatism, sotsialism.
Õppesisu
Industriaalühiskonna kujunemine, tööstuslik pööre, vabrikutootmine, linnastumine,
industriaalühiskonna sotsiaalne pale, 19. sajandi poliitilised õpetused.
Rahvuslus ja rahvusriigid, rahvusluse kasv Euroopas, rahvusriigi loomine Saksamaa näitel,
Saksa keisririik.
Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Vene impeeriumi äärealade poliitika,
talurahvaseadused, rahvuslik ärkamine, selle eeldused, liidrid ja üritused, venestusaeg, 1905.
aasta revolutsiooni tagajärjed.
Esimene maailmasõda, uue jõudude vahekorra kujunemine Euroopas, sõja põhjused, kulg ja
tagajärjed, maailmasõja mõju Eestile. Eesti iseseisvumine: autonoomiast Vabadussõjani.
Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul: eluolu, ajakirjandus, seltsiliikumine, sh kodukohas.
6.15.59. klassi ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi;
2) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
3) kirjeldab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja
vaikival ajastul;
4) kirjeldab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi
kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi;
Page 243
Tabivere Põhikooli õppekava
243
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism,
fašism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles’ süsteem,
vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu;
6) teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt,
Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson.
Õppesisu
Rahvusvaheline olukord, Pariisi rahukonverents, poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda,
Versailles’ süsteem. Rahvasteliidu tegevus ja mõju, sõjakollete kujunemine Aasias ja
Euroopas.
Maailmamajandus, ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed.
Demokraatia ja diktatuuri põhijooned. Demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel,
autoritarism Itaalia näitel, totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel.
Eesti Vabariik, Vabadussõda, Asutav Kogu, maareform ja põhiseadus, demokraatliku
parlamentarismi aastad, vaikiv ajastu, majandus, kultuur ja eluolu, välispoliitika.
Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel, uued kultuurinähtused, teadus, tehnika areng,
aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino ja film, kirjandus ja kunst, uued
propagandavahendid. Kultuur ja eluolu paikkonnas 20. sajandi algul.
Teine maailmasõda 1939–1945
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel;
2) teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja puhkemise
põhjused, sõja tulemused ja tagajärjed;
3) kirjeldab ajalookaardile tuginedes Teise maailmasõja sõjategevuse kulgu;
4) selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos;
5) iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist;
6) teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga ning mis riikidest moodustus Hitleri-
vastane koalitsioon;
7) seletab mõisteid MRP, holokaust, küüditamine, baaside leping, okupatsioon, ÜRO.
Õppesisu
Rahvusvaheline olukord. Lääneriikide järeleandmised Saksamaale. München. MRP.
Sõjategevuse üldiseloomustus, sõja algus ja lõpp, sõdivad pooled. Sõjategevus, rinded:
Idarinne, Läänerinne, Vaikse Ookeani ja Põhja-Aafrika piirkond. Holokaust, ÜRO asutamine.
Eesti Teise maailmasõja ajal, baaside ajastu, iseseisvuse kaotamine, juuniküüditamine,
sõjategevus Eesti territooriumil, Nõukogude ja Saksa okupatsioon. Teise maailmasõja mõjud
paikkonnas.
Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab külma sõja põhijooni ning toob esile selle avaldumist ja vorme, näitab kaardil
tähtsamaid külma sõja aegseid kriisikoldeid;
2) teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail;
3) kirjeldab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel;
4) kirjeldab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu
koosseisus;
5) toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed;
6) kirjeldab Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut;
7) iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi vältel;
8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle,
kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon,
Page 244
Tabivere Põhikooli õppekava
244
Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon;
9) teab, kes olid Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar
Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Külm sõda, külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid, kriisid ja sõjad.
Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel. USA ühiskond, sisepoliitika,
ühiskondlikud liikumised, välispoliitika. Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng, Ida- ja
Lääne-Saksamaa suhted.
Kommunistlikud riigid, kommunistliku süsteemi teke. NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon.
Eesti Nõukogude okupatsiooni all, piiride muutumine, repressioonid, kollektiviseerimine,
industrialiseerimine, poliitiline juhtimine, kultuur ja eluolu.
Kommunistliku süsteemi lagunemine, perestroika ja glasnost, Mihhail Gorbatšov, Boris
Jeltsin, Saksamaa ühinemine.
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine. Laulev revolutsioon, Balti kett, põhiseadusliku korra
taastamine. Maailm alates 1990. aastaist, üldülevaade, Euroopa Liidu laienemine, NATO
laienemine, uued vastasseisud.
Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel. Teaduse ja tehnika areng, aatomiuuringud,
infotehnoloogia, massikultuur, naine ja ühiskondlik elu, muutused mentaliteedis.
Poliitilised liikumised, kultuur ja eluolu ning ajalooline mälu ja mäluasutused kodukohas.
6.15.6Ühiskonnaõpetus
6.16Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi ühiskonna probleemide vastu, oskab neid märgata ja uurida ning oma
seisukohti ja valikuid põhjendada;
2) oskab tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest;
3) teab, kuidas osaleda poliitika kujundamises ja elluviimises nii kohalikul kui ka Eesti riigi
tasandil;
4) väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid: seaduslikkust, vabaduse ja vastutuse
seost;
5) arvestab teisi, väärtustab mitmekesisust, osalemist ühiskonna arengus ja sidususes, seisab
vastu kesksete normide rikkumisele ning on seaduskuulekas;
6) määratleb ennast ühiskonna liikmena, Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna.
7) algatab ning toetab koostööd ühiste eesmärkide seadmisel ja elluviimisel;
8) kasutab ühiskonnaõpetuses omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid oma edasiste õpingute
ja teadlike karjääriotsuste kavandamisel ning langetamisel, koostab esmase karjääriplaani.
6.17Õppeaine kirjeldus
Ühiskonnaõpetusel on tähtis koht õpilaste sotsiaalse kompetentsuse kujunemises.
Ühiskonnaõpetus aitab õpilasel arendada ettevõtlikkust ning kujuneda ennast teostavaks,
kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.
Ühiskonnaõpetuse tunnis omandatud teadmised, oskused ja hoiakud seostuvad tihedalt teistes
Page 245
Tabivere Põhikooli õppekava
245
õppeainetes (ajaloos, geograafias, inimeseõpetuses jt) õpituga, olles aluseks elukestvale
õppele. Põhikooli ühiskonnaõpetus käsitleb kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist,
kodaniku seoseid ühiskonna põhivaldkondadega (majanduse, poliitika ja õigusega), ent ka
suhteid teiste sotsiaalsete rühmadega. Kodanikuna mõistetakse demokraatliku ühiskonna
liiget, kes suhtleb ühiskonna institutsioonidega oma huvide ja võimaluste
alusel.
Ühiskonnaõpetusel on tähtis koht õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises, nagu
ettevõtlikkus, seaduste austamine, töökus, sooline võrdõiguslikkus, kodanikualgatus,
sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, mõistev suhtumine
erinevustesse, tauniv suhtumine eelarvamustesse, säästlik suhtumine keskkonnasse, lugupidav
suhtumine teiste rahvaste ja maade kultuuritraditsioonidesse ning soov neid tundma õppida;
oma maa kultuuripärandi väärtustamine; teadvustamine, et kõikjal ei elata ühtviisi hästi jne.
Ühiskonnaõpetuse eesmärk on praktiliste ülesannete, probleemide analüüsimise ja ainealaste
põhimõistete omandamise kaudu saada tervikpilt ühiskonna toimimisest. Tähtsal kohal on
igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamine ning asjatundlike otsuste tegemise
oskuste omandamine, mis aitab õpilasel ühiskonnas toime tulla. Nii kujuneb õpilasel tervikpilt
ühiskonnast, kus teadvustatakse inimtegevuse ja looduse vastastikust mõju ning
väärtustatakse jätkusuutlikku eluviisi.
I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad lõimitud inimeseõpetuse ainekavva. II ja III
kooliastmes õpitakse ühiskonnaõpetust eraldi ainena. II kooliastmes tutvub õpilane oma
lähiümbruse sotsiaalsete suhete süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt erinevate isiksuste ja
rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes on inimesed meie ümber, kool ning õpilase
kodukoht. III kooliastmes lisanduvad Eesti riigi funktsioneerimisega seotud institutsioonid.
Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone. Kuna osale õpilastest
võib haridustee lõppeda põhikooliga, on enam pööratud tähelepanu poliitika avaldumisele
igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana.
Majanduse käsitlemine III kooliastmes keskendub isiklikule majandamisele, ettevõtlusele,
riigi majanduse reguleerimisele ja turumajanduse sotsiaalsetele mõjudele. Ainet käsitletakse
võimalikult igapäevaeluga seostatult.
Aine käsitlemisel on oluline koht uurimuslikel õpivõtetel, mille toel omandavad õpilased
probleemide seadmise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise ja korraldamise, kriitilise
mõtlemise ning tulemuste tõlgendamise ja esitamise oskused, esitades materjale nii suuliselt
kui ka kirjalikult ning kasutades näitlikustamiseks mitmesuguseid visuaalseid vorme ja
asjakohasel juhul elusituatsioone (nt demokraatia rakendamine koolis, kodanikualgatus ja
vabatahtlik tegevus kodukohas).
Aktiivse kodaniku kontseptsioon käsitleb kodanike kaasatust laiemalt, mitte ainult kui
hääletamist valimistel. See avardab ka ühiskonnaõpetuse rakendussuuna võimalusi noorte
jaoks, kes pole veel hääleõiguslikud (nt koolielu korraldamises, tarbijahariduses,
kodanikualgatuses).
Kogu õppes kasutatakse nüüdisaja tehnoloogilisi vahendeid, sh IKT võimalusi, arvestades
kasutatava tarkvara legaalsust, interneti ja IT turvariske ning küberkuritegevust (riigiportaal,
e-teenused, omavalitsus- ja riigiasutuste kodulehed, teabepäring, õigusaktid internetis).
6.18II kooliastme õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;
2) mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis, märkab probleeme koolis,
Page 246
Tabivere Põhikooli õppekava
246
toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;
3) märkab ning arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks ja
kokkulepeteks, oskab otsida ja pakkuda abi probleemide lahendamisel;
4) teab Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone, kirjeldab nende ülesandeid (kohalik
omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus) ning nimetab
erinevaid riigijuhtimisega seotud ameteid/elukutseid;
5) teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks tuleb seadusi täita; teab, mis on lapse
õigused ja vastutus;
6) selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab
vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajaile; tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele
vastu seista;
7) mõistab inimeste iseärasusi ning teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja
füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest; on salliv erinevuste suhtes ja
valmis koostööks;
8) toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning
väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat, tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja
tarbijana ning mõistab, miks erinevais ameteis töötamisel eeldatakse erinevaid teadmisi,
oskusi ja isiksuseomadusi;
9) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab
oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada; loob, kasutab ja
jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd;
10) teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides.
6.19III kooliastme õpitulemused
9. klassi lõpetaja:
1) teab demokraatia toimimise põhimõtteid ning toob näiteid nende rakendamise kohta;
toimib demokraatia põhimõtteid arvestades; on orienteeritud enesearendamisele;
2) määratleb ja tunnetab end oma kogukonna ja Eesti ühiskonna liikmena, vastutustundliku
kodanikuna Eesti Vabariigis, Euroopa Liidus ning maailmas;
3) teab ja järgib inimõigusi, märkab nende rikkumist ning kaitseb inimõigusi, tunnustab
erinevaid inimrühmi võrdselt väärtuslikuna ja käitub sallivalt;
4) tunneb Eesti riigi põhiseadust ja ülesehitust ning halduskorraldust; oskab suhelda riigi- ja
omavalitsusasutustega; oskab leida ja kasutada vajalikku õigusakti; järgib seadusi; kasutab
kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi; selgitab näidete kaudu vabaühenduste toimimise
põhimõtteid ja eesmärke;
5) tunneb Euroopa Liidu ülesehitust ja väärtusi ning nimetab liikmesriike; nimetab teisi
rahvusvahelisi organisatsioone ja selgitab nende tegevuse eesmärke;
6) selgitab üksikisiku, ettevõtja ja riigi rolli majanduses; teab, mis on avalik ja erasektor; teab
maksustamise eesmärke ning üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega;
7) kaalub oma võimalusi tulevase töötajana ja ettevõtjana ning kavandab edasist haridusteed
lähtuvalt oma võimetest, huvidest, teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning valikuid väliselt
mõjutavatest teguritest;
8) hindab ressursside piisavust ning tarbib säästlikult; tunneb oma õigusi ja vastutust
tarbijana;
9) oskab leida vajalikku teavet ja vahendeid; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid, arvestab
autoriõiguste kaitset;
10) teab, mis on üleilmastumine, ja toob näiteid üleilmastumise mõjude kohta majandusele,
kultuurile, keskkonnale jne;
Page 247
Tabivere Põhikooli õppekava
247
11) teab riigi juhtimis- ja haldusstruktuuride ameteid/elukutseid ning nende töö sisu ja arutleb
selle üle, mis on olulised eeldused selle töö tegemiseks; valdab ülevaadet riigiteenistujaks
kujunemise ja õppimise võimalustest.
6.206. klassi ühiskonnaõpetus
Sotsiaalsed suhted
Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ning kasutab kontekstis mõisteid rahvus, riik, võrdõiguslikkus ja
sallivus;
2) nimetab Eestis ja kodukohas elavaid rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja
kultuuritraditsioone;
3) nimetab Eestis esindatud peamisi usundeid ja kirjeldab nende kombeid;
4) toob näiteid naiste ja meeste võrdsete õiguste ning nende rikkumise kohta Eestis;
5) teab ja hoiab kogukonna traditsioone;
6) teab, mis on isikutunnistus ja reisidokumendid (pass, isikutunnistus);
7) nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike ning toob näiteid, kuidas muu maailm mõjutab
elu Eestis.
Õppesisu
Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm).
Sooline võrdõiguslikkus. Pere ja suguvõsa. Naabruskond maal ja linnas. Sõpruskond.
Koolipere. Euroopa riigid, Eesti naaberriigid.
Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus, koostöö
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus,
vabatahtlik tegevus;
2) nimetab kodukohas tegutsevaid seltse, klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende tegevust;
3) nimetab kodukohas ja koolis tegutsevaid noorteorganisatsioone ning kirjeldab nende
tegevust;
4) teab kodukoha kodanikualgatusi ning algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral;
5) toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi.
Õppesisu
Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus.
Noorteorganisatsioonid.
Eakohased kodanikualgatuse võimalused.
Koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused.
Demokraatia
Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia;
2) iseloomustab demokraatia põhimõtteid;
3) teab ja austab inimõigusi;
4) teab, et Eesti on demokraatlik vabariik, nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Vabariigi
Presidendi peamisi ülesandeid;
Page 248
Tabivere Põhikooli õppekava
248
5) teab, mis on kohalik omavalitsus, toob näiteid oma valla/linna omavalitsuse tegevuse
kohta;
6) teab, et kõik on võrdsed seaduse ees ja peavad seadusi täitma, toob näiteid seaduskuuleka
käitumise kohta.
Õppesisu
Rahva osalemine ühiskonna valitsemises: arvamuste mitmekesisus ja sõnavabadus, osalus
aruteludes ja otsustamises, õigus valida ja saada valitud.
Võimude lahusus. Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus.
Kohalik omavalitsus.
Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.
Peamised inimõigused (õigus elada, õigus vabadusele ja inimväärikusele jne).
Koolidemokraatia, lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist koolis;
2) toetab oma suhtumise ja tegutsemisega koolidemokraatiat;
3) tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, teab õiguste ja
vastutuse tasakaalu.
Õppesisu
Õpilasomavalitsus, õpilaste osalemine koolielu korraldamises ja õpilasesinduses.
Kooli sisekord (kodukord).
Lapse õigused (õigus haridusele, õigus vanemlikule hoolitsusele jne). Õiguste, kohustuste ja
vastutuse tasakaal.
Töö ja tarbimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel;
2) teab, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve; oskab kulutusi tähtsuse
järjekorda seada, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning oma aega plaanida;
3) teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid;
4) iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed ja
ametid;
5) selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;
6) oskab tarbijana märgata ja mõista tooteinfot ning tunneb tarbija õigusi.
Õppesisu
Aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine.
Elukutsed – teadmised ja oskused. Elukestev õpe. Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.
Teadlik, säästev tarbimine. Töökultuur ja tööeetika.
6.219. klassi ühiskonnaõpetus
Ühiskond ja sotsiaalsed suhted
Meedia ja teave
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid avalik arvamus, avalik elu, eraelu,
ajakirjandusvabadus, ajakirjanduseetika, autoriõigus, autorivastutus, reklaam,
intellektuaalomandi kaitse (plagiaat);
2) iseloomustab näidete varal avaliku ja eraelu piiride seadmist ning ületamist;
Page 249
Tabivere Põhikooli õppekava
249
3) avaldab arvamust ajakirjanduses käsitletavate probleemide kohta; kasutab lihtsamaid
uurimismeetodeid probleemide kirjeldamiseks;
4) teab reklaami funktsioone ja liike;
5) tunneb ja austab autori õigusi ning vastutust; viitab ja tsiteerib nõuetekohaselt.
Õppesisu
Raamatukogu, internet.
Ajakirjanduse roll ühiskonnas: informeerimine, tähelepanu juhtimine probleemidele, avaliku
arvamuse kujundamine, meelelahutus jne.
Kommunikatsioonieetika, avaliku ja eraelu piir.
Turunduskommunikatsiooni funktsioon ja liigid: valimisreklaam, sotsiaalreklaam,
kommertsreklaam jne.
Autoriõigused ja -vastutus, teoste kasutamine: viitamine, tsiteerimine, üles- ja allalaadimine.
Plagieerimine.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine,
sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus;
2) märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
3) väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
4) väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
5) mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega.
Õppesisu
Sotsiaalsed rühmad ühiskonnas: soolised, ealised, rahvuslikud, usulised, varanduslikud,
regionaalsed jm. Sotsiaalne kihistumine ja selle põhjused. Sotsiaalne sidusus. Sotsiaalne
tõrjutus. Sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus. Solidaarsus.
Väärtused ja identiteedid. Mitmekultuuriline ühiskond ja selle võimalused ning probleemid.
Ühiskonna institutsiooniline struktuur – avalik sektor, tulundus- või ärisektor, kolmas
sektor
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid avalik sektor, riigiasutus, avalik-õiguslik asutus,
ärisektor, eraettevõte, mittetulundussektor, sihtasutus;
2) selgitab ühiskonna sektorite spetsiifikat ja rolli ühiskonnas;
3) teab sotsiaalse ettevõtluse ja vabatahtliku töö võimalusi.
Õppesisu
Avalik sektor ja selle institutsioonid (riigiasutused, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud
asutused).
Erasektor kui kasumile suunatud sektor.
Kolmas sektor kui mittetulundussektor. Sihtasutused, heategevus, vabatahtlik töö,
kodanikualgatused.
Ühiskonnaliikmete õigused
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid inimõigused, põhiõigused;
2) tunneb inimõigusi ja lastekaitse põhimõtteid;
3) kirjeldab õiguste ja kohustuste, vabaduse ja vastutuse seost;
4) tunneb riske, oskab vältida ohtusid ja teab, kust otsida abi.
Õppesisu
Page 250
Tabivere Põhikooli õppekava
250
Inimõigused meie igapäevaelus, riigi ja üksikisiku roll nende tagamisel. Inimõiguste
rikkumise ärahoidmine. Vägivald, kuritarvitamine, inimkaubandus jm.
Põhiõigused; sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised õigused.
Lapse õigused, kohustused ja vastutus. Lastekaitse rahvusvahelised probleemid.
Inimkaubandus, tööorjus, seksuaalne ekspluateerimine jm. UNICEFi tegevus.
Riik ja valitsemine
Demokraatia
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude
lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond,
kodanikualgatus;
2) selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
3) tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist,
vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
4) eristab demokraatiat ja autokraatiat, võrdleb demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse
ühiskonna põhijooni;
5) selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid.
Õppesisu
Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna erinevused.
Demokraatliku valitsemise põhijooned: võimuorganite valitavus ja aruandlus, võimude
lahusus ja tasakaal. Õigusriik. Kodanikuvabadused ja -õigused. Eesti valitsemiskord
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid põhiseadus, põhiseaduslik institutsioon,
põhiseaduslikud õigused, seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, täidesaatev võim,
president, õiguskantsler, riigikontroll, kohalik omavalitsus (KOV), kohus, õigusakt; erakond,
valimised, kodakondsus, kodanik, alaline elanik;
2) tunneb ja oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ning iseloomustab Eesti riigi
poliitilist ja halduskorraldust;
3) mõistab seaduste järgimise vajadust ja seaduste eiramise tagajärgi ning teab, kuhu oma
õiguste kaitseks pöörduda; oskab leida vajalikku õigusakti ning kasutada elektroonilist Riigi
Teatajat (eRT);
4) teab riigi- ja omavalitsusasutuste struktuuri, sh riigi- ja omavalitsusasutuste portaalide
kasutusvõimalusi;
5) tunneb kodanikuõigusi ja -kohustusi, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodakondsuse
saamise tingimusi;
6) selgitab valimiste üldiseid põhimõtteid;
7) teab peamisi rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on;
8) nimetab Eesti parlamendierakondi;
9) teab Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid õigusi, võimalusi ja kohustusi.
Õppesisu
Põhiseadus. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu koosseis ja ülesanded. Valitsuse
moodustamine ja ülesanded. Vabariigi President. Kontrollorganid: õiguskantsler, riigikontroll.
Kohus. Kohalik omavalitsus.
Õigussüsteem. Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide kasutamine. Alaealiste õiguslik vastutus.
Kodakondsus. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Kodanikuõigused ja -kohustused.
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide
kodanikud, nende õigused ja kohustused Eestis.
Page 251
Tabivere Põhikooli õppekava
251
Erakonnad. Erakonna ülesanded demokraatlikus riigis. Eesti parlamendierakonnad.
Valimised. Valimiste üldine protseduur. Kandidaadid ehk valitavad ja hääletajad ehk valijad;
nende rollid. Valimiskampaania. Teadlik hääletamine.
Eesti Euroopa Liidu liikmena. Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides.
Kodanikuühiskond
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus,
kodanikuosalus, kodanikualgatus;
2) iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
3) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ning eesmärke;
4) analüüsib kodanikuühiskonnas tegutsemise võimalusi ja probleeme ning pakub lahendusi.
Õppesisu
Kodanikuühiskonna olemus ja põhijooned. Vabaühendused ja MTÜd. Kirik ja usuühendused.
Kodanikuosalus ja kodanikualgatus. Kodanikuajakirjandus. Vabatahtlik tegevus, kaasatus
ühendustesse ja organisatsioonidesse. Noorte osalusvõimalused. Õpilasomavalitsus ja
õpilasorganisatsioonid. Noorteprojektid.
Käitumine kriisioludes.
Majandus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid turumajandus, turg ja turusuhted, nõudmine,
pakkumine, konkurents, tootlikkus, kasum, riigieelarve, riiklikud ja kohalikud maksud,
ühishüve, sotsiaalne turvalisus, vaesus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, tööturg, bruto- ja
netopalk, laen, investeering, tarbijakaitse;
2) tunneb erineva haridusega inimeste võimalusi tööturul; teab, mida tähendab olla omanik,
ettevõtja, tööandja, töövõtja, töötu;
3) analüüsib ja hindab oma huve, võimeid ja võimalusi edasiõppimist ning karjääri plaanides;
4) teab eelarve koostamise põhimõtteid, oskab arvutada netopalka;
5) teab oma õigusi ja vastutust tarbijana ning tarbib säästlikult;
6) kirjeldab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid ning ettevõtluse ja riigi rolli majanduses;
selgitab maksustamise eesmärke, teab Eestis kehtivaid makse, üksikisiku õigusi ja kohustusi
seoses maksudega.
Õppesisu
Turumajanduse põhijooned. Nõudmine ja pakkumine. Konkurents. Tootlikkus ja kasum.
Ettevõtluse vormid: aktsiaselts (AS), osaühing (OÜ), füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).
Ettevõtluse roll ühiskonnas. Ressursside jagunemine maailmas.
Riigi roll majanduses: plaanimine ja regulatsioon. Riigieelarve. Maksud, maksustamise
põhimõtted. Tulude ümberjagamine. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Aus
maksumaksmine. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus.
Tööturg. Tööturu mõiste. Tööandja ja töövõtja rollid töösuhetes. Tööõigus. Hõivepoliitika,
tööturu meetmed tööandjaile ja tööotsijaile. Erinevast soost, erineva haridustaseme ning töö-
ja erialase ettevalmistusega inimesed tööturul.
Isiklik majanduslik toimetulek. Eesmärkide seadmine ja ressursside hindamine. Palk ja
palgaläbirääkimised. Isiklik eelarve. Elukestva õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus.
Säästmine ning investeerimine. Laenamine. Tarbijakäitumine, säästlik ja õiglane tarbimine.
Tarbijakaitse kaupade ja teenuste turul. Tootemärgistused. Isiklik ettevõtlus.
Page 252
Tabivere Põhikooli õppekava
252
7. AINEVALDKOND ”KUNSTIAINED”
7.1Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes
eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti ja
muusika teemadel; väärtustada lähiümbruse, Eesti ja maailma kultuuripärandit; näha eri
ajastute ja nüüdisaja kultuuri suhet; kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks
ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks, väärtustada enda ja kaaslaste loomingut.
Kunstivaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
on omandanud loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab enda loomingulisi
võimeid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi;
kasutab loovtöödes mitmekesiseid visuaalseid ja muusikalisi väljendusvahendeid,
arutleb eakohaste kultuuriliste sõnumite ja väärtushinnangute üle, oskab kujundada
oma arvamust ning väljendada kunsti abil emotsioone;
väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb nii individuaal- kui ka
koostööprojektides ning peab tähtsaks lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;
märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja
kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib erinevaid kultuurinähtusi;
väärtustab ja hoiab Eesti ning siin elavate rahvusvähemuste kultuuri, tunneb vastutust
kultuuritraditsioonide säilimise eest, seostab kunsti ja kultuuri ning teaduse ja
tehnoloogia arengut nii minevikus kui ka tänapäeval;
omab ülevaadet kunstivaldkonnaga seonduvatest elukutsest, ametitest ja
edasiõppimise võimalustest.
7.2Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas
Kunstivaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppetöös nii teooria kui
ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi –
teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute – kujundamisel on kandev roll õpetajal,
kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiliku õpikeskkonna ning
mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujundamisel on oluline kooli
ning kodu koostöö.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstivaldkonna õppeainetes rõhutatakse kultuuriteadmisi ja
ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes
väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade,
analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste
väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad
teadvustama kunsti ja muusikat eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid,
seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist
suhtumist kõikidesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused
ja esitlused, ühismusitseerimine, ühistes kunstiprojektides ning valdkondlikes ja
valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ning aitavad
väärtustada üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist
Page 253
Tabivere Põhikooli õppekava
253
ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjuvad õpilased oma seisukohti kaitsma ning teiste
arvamustest lugu pidama. Kunstiained teadvustavad inimese kui keskkonna kujundaja ja
kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste
loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus. Pidev tagasiside andmine ja eneseanalüüsi oskuse arendamine
aitavad tundma õppida oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset minapilti.
Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste
ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja
kultuurilist identiteeti.
Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja
töövormide kaudu, mis võimaldavad õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii
individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info
hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes olukordades.
Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida,
uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad
järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms
rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat.
Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad
väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunsti- ja muusikateemaliste
referatiivsete ning loovtööde koostamine eeldab oskust mõista teabetekste ning suunab
kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (tekst, joonis, skeem, tabel, graafik jms).
Kunstiainetes tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides
tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.
Ettevõtlikkuspädevus. Vajalike oskuste kujunemist toetavad kunstiainetes individuaal- ja
rühmatöö, uurimuslikud ning probleemipõhised ülesanded ja õpitava sidumine nüüdisaegse
igapäevaeluga. Kunstiainetes väärtustatakse uuenduslikke ning loovaid lahendusi. Praktiline
loovtegevus annab võimaluse katsetada erinevaid ideede väljendamise ja esitlemise
võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse
tegevust planeerima ja analüüsima, vastutama tööde lõpetamise ja tulemuse eest. Tutvutakse
ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus. Kunstiainetes rakendatavate
ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada
valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama kunstimõisteid (kompositsioon, struktuur,
rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid.
Kunstiterminoloogias kasutatakse matemaatika ja tehnoloogia sõnavara ja mõisteid.
Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi,
mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli muusika ning kunsti arengus.
7.3Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Nüüdisaegne kultuur on interdistsiplinaarne. Kunstiained on tihedalt seotud kõigi
inimtegevuse valdkondade ning oma ajastu mõtteviisiga. Kunsti aineseks on inimeseks
olemine, sotsiaalsed suhted ja maailm erinevates avaldumisvormides. Teiste
Page 254
Tabivere Põhikooli õppekava
254
ainevaldkondadega suhestumine on kunstivaldkonna õppeainete loomulik osa
ningvaldkondadeüleseks lõiminguks on palju võimalusi.
Eri kultuuridega tutvutakse paljudes teiste valdkondade õppeainetes (keel ja kirjandus,
võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus)
ning kujundatakse seeläbi väärtushoiakuid ja teadvustatakse maailma kultuurilist
mitmekesisust. Kunstiainetes keskendutakse võrreldes teiste õppeainetega kontsentreeritumalt
kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele nüüdisühiskonna
innovatsiooni allikana.
Mitmes ainevaldkonnas – keeltes ja kirjanduses, matemaatikas, tehnoloogias, kehalises
kasvatuses – kasutatakse kunstiainetega kattuvaid mõisteid (nt kompositsioon, struktuur,
mõõdud, nurgad, geomeetrilised kujundid, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon,
liikumine, dünaamika jms).
Kunstivaldkonna õppeainetes toetutakse teistes õppeainetes omandatud teadmistele, samas
süvendatakse ja visualiseeritakse neid teadmisi. Praktiliste tegevuste kaudu kujundatakse
arusaama, et teadmised ja pädevused on omavahel seotud ja igapäevaelus rakendatavad.
Ainevaldkondade piire ületavad õppeprojektid võimaldavad lõimida kunstiaineid teiste
ainevaldkondadega ja kujundada pädevusi.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust,
diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust ja vaadeldakse
eri ajastute ning kultuuride lugusid muusikas ja kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis.
Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel,
struktuur, sümbolid ja meetodid), samuti matemaatiliste sümbolite, kujundite ning mõistete
tundmist.
Loodusained. Teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära,
õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja
värvide omadusi.
Sotsiaalained. Vaadeldakse suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning eri kultuuride
kommete ja pärimustega, kunsti ning kultuuri rolli ja muutumist ajaloo eri etappidel.
Tehnoloogia. Arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist, oskust innovaatilisi ideid
kavandada ja praktikas ellu viia (loomisprotsess, tehnoloogiad ja tehnikad).
Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja
koordinatsiooni.
7.4Läbivad teemad
Kunstiaineid on võimalik seostada kõigi läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid
peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade puhul, õpitulemuste ning õppesisu
kavandamisel lähtutakse kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kujundatakse iseseisva õppimise ja tegutsemise
oskust, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ning hoiakute omandamisel. Erinevate
õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on olulised tulevases
tööelus. Kunst ja muusika võimaldavad õpilastel teadvustada oma võimeid ja huvisid,
Page 255
Tabivere Põhikooli õppekava
255
omandada nii ainealaseid kui ka üldisemaid mõtlemis- ning tegutsemisstrateegiaid.
Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus, kunstidega seotud ametite ja
elukutsetega, võimaldatakse vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt külastades
loomeettevõtteid. Õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud erialasid ja edasiõppimise
võimalusi.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Teabekeskkond. Need teemad hõlmavad mitmekülgseid
oskusi, nagu info leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni
väljendusvahendid, keskkonna visuaalne ning heliline kujundamine. Tutvutakse
andmebaasidega, meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitse probleemidega.
Teadvustatakse ümbritsevat loodus- või tehiskeskkonda loomingu allikana ja õpitakse
keskkonda säästma. Väärtustatakse pärandkultuuri ning rahvuskultuuri jätkusuutlikku arengut.
Osatakse näha võimalusi taaskasutuseks, analüüsitakse tehiskeskkonna objekte ökoloogilisest,
esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstiainetes julgustatakse kujundama ja väljendama
oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning ideesid katsetama ja ellu viima.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstiainetes kasutatakse praktiliste loovtegevuste kaudu
erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades
pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ning töökeskkonnas toime tuleva inimese
kujunemist.
Tervis ja ohutus. Kunstiainetes teadvustatakse kunstidega tegelemise emotsionaalselt
tasakaalustavat mõju. Kujutavas kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid ja instrumente,
mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.
Väärtused ja kõlblus. Kultuuriline identiteet. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku,
Eesti ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, pärandkultuuri
arenemist tänapäevases globaliseeruvas maailmas. Kujundatakse avatud ja lugupidavat
suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka nüüdisaja kultuurinähtustesse.
Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist
väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel
(näitused, muuseumid, kontserdid ja etendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine
laulupidudel, muusika- ja kunstiüritustel.
7.5Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub
õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab õpilastele piisavalt aega puhata ja huvialadega
tegelda;
võimaldatakse õpilasel õppida individuaalselt ning koos teistega, kasutades erinevaid
õppemeetodeid ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile, et toetada nende
kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad õpilaste
Page 256
Tabivere Põhikooli õppekava
256
huvisid ning suurendavad õpimotivatsiooni, arvestades sealjuures õpilaste
individuaalsust ja konkreetse klassi võimekust;
rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -
vahendeid;
kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond, arvutiklass,
virtuaalkeskkond jne, käiakse õppekäikudel kontsertidel, teatrites, muuseumides,
stuudiotes, muusikakoolides, looduses, näitustel, raamatukogudes jne;
kasutatakse mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat;
seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja
leitakse tunnivälise loomingulise tegevuse võimalusi (koorilaul, solistid, ansamblid,
orkestrid, näituste kavandamine, töötoad jms).
7.6Hindamisealused
Kunstivaldkonna ainete õpetamisel ja pädevuste hindamisel lähtutakse iga õpilase
võimetekohasest arengust ja õpitulemuste saavutatusest. Hindamise aluseks on põhikooli
riikliku õppekava üldosas sätestatu, põhikooli riiklikus õppekavas esitatud õpitulemused.
Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus määratakse ja
täpsustatakse kooli õppekavas. Kunstivaldkonna õppeainetes on hindamise eesmärk toetada
õpilaste arengut, innustada õpilasi isikupäraste ideede ja loovate lahenduste leidmisel ning
suunata neid sihikindlalt õppima; suunata õpilaste enesehinnangu kujunemist, tekitada neis
muusika-, kunsti- ja kultuurihuvi ning luua alus elukestvale muusika- ja kunstiharrastusele;
suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul kunstide valdkonnas. Hindamine annab
tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta ning on lähtekohaks järgneva õppe
kavandamisel.
Hindamisel lähtutakse ainevaldkonnas taotletavatest pädevustest, mille keskmes on:
1) õpilaste muusikaliste ja kunstialaste võimete areng;
2) teadmiste ja oskuste rakendamine musitseerimisel ja kunstiloomingus;
3) isikupärane lähenemine loovülesannete lahendamisel.
Hindamisel väärtustakse õpilaste teoreetilisi teadmisi, püüdlikkust ja osalemist õppeprotsessis
ning pingutust tulemuste elluviimisel. Hindamisel on oluline tunnustada lahenduste erinevusi
ja väärtustada õpilaste isikupära.
Õpitulemuste hindamise vormid peavad olema mitmekesised, õpilaste arengut motiveerivad ja
vastavuses nende õpitulemustega. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega ning
sõnaliste hinnangute abil. Numbrilisele hindamisele lisandub suuline tagasiside. Nii sõnaliste
hinnangute kui ka numbrilise hindamise puhul peavad õpilased teadma, mida ja millal
hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpetajapoolsed suulised sõnalised hinnangud
ning numbrilised hinded peavad motiveerima õpilaste arengut kunstivaldkonnas.
Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist, lähtudes püstitatud
õppeülesandest ning kehtiva õppekava sisust ja eesmärkidest.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead.
Kunstiõpetuses juhindutakse õpilaste hindamisel kooliastmeti alljärgnevast.
I kooliastmes hinnatakse:
oskust kasutada kunstimõisteid ning teadmisi lähiümbruse kunsti- ja
kultuuriobjektidest;
oskust kasutada loovtöödes erinevaid töövõtteid ja tehnikaid, käsitsedes materjale
Page 257
Tabivere Põhikooli õppekava
257
otstarbekalt ja töövahendeid ohutult;
loovat, isikupärast ja säästlikku tegutsemist individuaal- või rühmatöös;
oskust väärtustada ja analüüsida enda ja kaaslaste kunstitöid, arutleda erinevate
kunstinähtuste üle.
II kooliastmes hinnatakse:
1) teadmisi ja oskust arutleda visuaalse kunstiinfoga seonduvate nähtuste üle, kasutades
kunstimõisteid, teadmisi lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjektidest;
2) osalemist loovas tööprotsessis, kasutades eneseväljenduseks erinevaid kunstitehnikaid
ja -materjale;
3) oskust kavandada ning kujutada nii vaatluse kui ka ideede põhjal;
4) loovat, sihipärast ja säästlikku tegutsemist individuaal- ja rühmatöödes;
5) oskust väärtustada ja analüüsida disainiobjekte, enda ja kaaslaste kunstitöid, arutleda
erinevate kunstinähtuste üle ümbritsevas.
III kooliastmes hinnatakse:
teadmisi Eesti ja maailma kunstikultuurist;
oskust kasutada kunstimõisteid ja teadmisi ümbritseva visuaalkultuuri, maailma
kultuuripärandi ning nüüdiskunsti teemadel arutledes;
teadliku kunstialase ja kriitilise mõtlemise arengut, mis väljendub mitmekesiste
loovülesannete lahendamises iseseisvalt või rühmatööna, enda ja kaaslaste kunstitööde
analüüsimises;
teadmisi, oskusi ja ideid kasutada erinevaid kunstitehnikad, seostada ning esitada oma
kunstiloomingut ka tehnoloogiavahendite abiga;
oskust lahendada disainiülesandeid eesmärgipäraselt, rakendada kahe- ja
kolmemõõtmelist kavandamist ja maketeerimist.
Muusikaõpetuses hinnatakse õpilaste teadmiste ja oskuste rakendamist, arvestades ainekavas
taotletavaid õpitulemusi ning õppe- ja kasvatuseesmärke muusikaliste osaoskuste lõikes
alljärgnevalt:
laulmine – aktiivne osavõtt ühislaulmisest, õpitulemustes nimetatud ühislauluvara
omandamine;
pillimäng – musitseerimine kaasmängudes rühmas ja/või üksi;
omalooming – lihtsa kaasmängu, ostinato või liikumise loomine, ideede välja-
pakkumine ning teostamine, loomingulisus;
muusika kuulamine ja muusikalugu, õppekäigud – muusika üle arutlemine,
muusikateoste analüüsimine ning oma seisukohtade põhjendamine, osalemine
kirjalikes ja suulistes aruteludes;
tunnist osavõtu aktiivsus – aktiivne osalemine tunni eri osades;
tunniväline muusikaline tegevus – osalemine koolikooris, orkestris, ansamblis,
esinemine kooliüritustel, kooli esindamine konkurssidel/võistlustel, sh
muusikaolümpiaadil (neid punkte arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel).
7.7Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab kunstivaldkonna ainete õppe klassis, kus on selleks vajalikud tingimused ja
vahendid.
Page 258
Tabivere Põhikooli õppekava
258
Kunstiõpetuses:
individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind;
500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal ning vesi/kanalisatsioon;
reguleeritava kõrgusega molbertid või lauad koos joonistusalustega ning tööde
kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused ning projektsioonitehnika;
vajalikud töövahendid ja materjalid;
kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
DATA-projektori, foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning
internetiühendusega arvutite kasutamise võimalus.
Muusikaõpetuses:
muusikalisteks tegevusteks, sh rühmatööks ja liikumiseks vajalik pind;
fono- ja videoteegi (CD, DVD, VHS), DATA-projektori kasutamise võimalus;
vajalikud vahendid: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, hifi- muusikakeskus,
noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel,
internetiühenduse ja helikaardiga arvuti.
Plokkflöödid või kuuekeelsed väikekandled.
7.7.1Muusika
7.8Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja
tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning
tervikliku maailmapildi kujunemisel, sotsiaal-kultuuriliste
hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel.
Muusikaõpetuse oluliseks üleandeks on rahvuslike kultuuritraditsioonide
säilitamine ja edasikandmine. Selles on oluline koht koorilaulu ja pillimängu
edendamisel ning kaasaja muusika tutvustamisel.
Muusikaõpetuse ülesanded on muusikahuvi äratamine ja muusikakogemuse
rikastamine; aktiivse ja emotsionaalse muusikataju, muusikalise kirjaoskuse,
muusika teadliku kuulamise oskuse, muusikalise kujutlusvõime, mälu,
tähelepanu, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamine ning esitamisoskuse
kujundamine. Muusikaõpetaja ülesanne on õpetada muusikat võimalikult
mitmekesiselt vastu võtma, seda väärtustama ja ennast loovalt väljendama.
Musitseerimises lähtutakse eakohasusest ja õpilaste muusikalisest võimekusest.
Muusikaõpetuse põhitegevused on laulmine, pillimäng, muusika kuulamine,
liikumine, muusikalise kirjaoskuse arendamine ja muusikaloo käsitlemine.
Muusikaõpetus üldhariduskoolis lähtub R. Pätsi ja H. Kaljuste didaktilis-
metoodilistest printsiipidest, milles on ühendatud Z. Kodaly meetod ning C.
Orffi muusikaõpetuse süsteem.
1.–3. klassis on muusikaõpetuse keskmes musitseerimisrõõmu tekitamine.
Häälekujunduslikus töös on tähelepanu keskmes õigele hingamisele toetuv
loomulik ülehäälne laulmine. Olulisel kohal on õpilaste muusikaliste võimete,
muusika kuulamise oskuse ja loovuse arendamine.
4.–6. klassis on peatähelepanu suunatud õpilase motivatsiooni, huvitatuse ja
hinnangulise suhtumise kujundamisele. Vokaalsete võimete arendamisel
pööratakse tähelepanu hääle kõlavusele, ilmekusele ning hääle individuaalsetele
Page 259
Tabivere Põhikooli õppekava
259
omadustele (tämber, diapasoon). Arendatakse mitmehäälset laulmist, iseseisva
musitseerimise oskust, loovust ja improvisatsioonivõimet. Õpilaste muusikalist
maailmapilti avardatakse erinevate maade rahvalaulude, muusikapalade ja
tantsude kaudu.
7.–9. klassis on musitseerimise aluseks eakohane laulurepertuaar ja pillimäng.
Muusikalisi teadmisi ja oskusi rakendatakse musitseerimisel, muusikavormide ja
-žanrite tundmaõppimisel.
2. Muusikaõpetuse õppe-eesmärgid
Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab vokaalseid võimeid;
2) arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;
3) arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu
kaudu;
4) musitseerib aktiivselt;
5) omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused;
6) arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust;
7) arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite
kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;
8) oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.
7.9Üldpädevuste kujundamine muusikas
Kujundatakse väärtuspädevust omakultuuri, Euroopa ja maailma kultuuripärandi
tundmaõppimisega ning selle seoseid nüüdiskultuuriga. Taotletakse kultuuri jätkusuutlikkuse
mõistmist.
Väärtuspädevust kujundatakse läbi individuaalse ja koostegemise, kus pearõhk on
kultuurilisel mitmekesisusel. Väärtushoiakuid kujundatakse läbi praktilise loomingulise
tegevuse. Nii õpitakse arvestama erinavate ideedega, seisukohtadega, individuaalsusega.
Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.
Õpipädevuses tähtsustub oskus kasutada ainespetsiifilist keelt info vastuvõtuks,
tõlgendamiseks, edastamiseks ja talletamiseks. Oluline on kriitilis-loova mõtlemise
kujundamine. Toetatakse erinevate õpistrateegiate kasutamise oskust töid kavandades, tehes
ning analüüsides.
Enesemääratluspädevust kujundatakse loovülesannetes antava tagasiside ning õpilase
eneseanalüüsi kaudu. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemisel kujundatakse
personaalset,
sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Kujundatakse valmisolekut end muusikaliselt väljendada
ning luuakse eeldused elukestvaks tegelemiseks muusikaga.
Page 260
Tabivere Põhikooli õppekava
260
Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse praktiliste tegevuste kaudu, milles tähtsustub ideede
genereerimine, olemasolevate ressursside hindamine, eesmärkide püstitamine ning tegevuse
kavandamine ja lõpule viimine. Tähtis on iga üksikisiku initsiatiiv ja panus rühmatöösse ning
vastutus oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest.
Sotsiaalset ja kodanikupädevust kujundatakse oma tunnete ja seisukohtade väljendamise teel.
Oluline on arvestada kaaslaste ideid, valmisolek neid ühises tegevuses edasi arendada ja ellu
viia ning probleemidele lahendusi leida. See on ka oskus olla salliv erinevate arvamuste,
ideede ning loominguliste lahenduste mitmekesisuse suhtes.
Suhtluspädevus väljendub suutlikkuses erinevatest infoallikatest pärinevaid tekste mõista ja
tõlgendada ning ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus väljendub aineülesannete
probleemilahenduste sõnastamises, nende lahendustes, vaikute põhjendustes, aruteludes.
Õpitakse kasutama mõisteid, sümboleid, mis seotud muusikaõpetusega. Ülesannete
lahendamisel õpitakse kasutama tehnoloogilisi vahendeid ja nendega seotud võimalusi.
Digipädevust kujundatakse kaasaegset digitehnoloogiat kasutades. Digivahendid on abiks
õppeinfo otsimisel, selle kasutamisel, loomisel ja töötelmisel. Digiseadmete kasutamine annab
võimaluse õppida orienteeruma digimaailmas ja teadlikuks saama selles pakutavatest
võimalustest, aga ka ohtudest.
7.10Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Nüüdisaegsele kultuurile on olemuslik interdistsiplinaarsus. Muusika on tihedalt seotud kõigi
inimtegevuse valdkondade ning ajastu mõtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted
ja maailm on oma erinevates avaldumisvormides kunstide aines ning seeläbi seotud kõigi
ainevaldkondadega.
Muusikas on olulisel kohal õpilaste aktiivne loovtegevus. Loovtööde ainestik on seotud nii
kunstide kui ka õpilase igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete
sündmuste ja probleemidega – kasutada saab kõigis aineis õpitavat. Muusikateoste loomiseks
ja esitlemiseks rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid.
Muusika lõimub kõigi teiste õppeainetega, sagedasemal moel sotsiaalainete, kunsti, keelte ja
kirjandusega.
Muusikas, kunstis, kirjanduses ja ajaloos õpitakse tundma eri ajastute eetilisi ja esteetilisi
tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete, majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm
mõjutajatega.
Page 261
Tabivere Põhikooli õppekava
261
Ühine on maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike
seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine ning salliv suhtumine kaaslaste
eriarvamustesse ja loomingulistesse katsetustesse.
Muusikaõpetuses on võimalik teha koostööd teiste ainete ja ainevaldkondade piire ületavate
õppeprojektide kaudu.
Muusikaõpetuse lõimumine õppeainetega:
1) eesti keel- sõnavara, sh muusikaline, suuline ja kirjalik väljendusoskus (essee, uurimus,
referaat), õigekiri, oma seisukohtade põhjendamine, teksti tähenduse mõistmine (arutelu,
analüüs), diktsioon, väljendusrikkus;
2) kirjandus- teoste autorid, kirjandusteoste põhjal loodud muusikateosed jm;
3) matemaatika- loogika, arutlusoskus, noodivältused, taktimõõdud, murdarvud, muusikapala
vorm;
4) loodusained- aastaajad, maailma maad ja rahvad, loodushääled, looduslikud materjalid
rütmipillide valmistamisel jm;
5) ajalugu ja ühiskonnaõpetus- kodu-, kodumaa-, maailma- ja rahvakalendriteemad,
muusikajaloo käsitlus ajaloo aspektist lähtuvalt;
6) kunst- muusikateose meeleolu visualiseerimine, rütmikaartide ja plakatite valmistamine;
7) võõrkeeled- võõrkeelsete muusikaliste terminite tähenduse mõistmine, võõrkeelsete
laulutekstide mõistmine ja läbi selle innustamine õppima keeli;
8)ajalugu- eesti ja erinevate maade kultuurilugu, rahvused, riigid ja nende sümboolika ning
ajalugu, muusikateoste aluseks olevad ajaloolised süžeed;
9) kehaline kasvatus- muusikaelamuse kujutamine liikumise kaudu ja dramatiseeringus, õige
kehahoid ja hingamine laulmisel, igasugune liikumist väljendav tegevus tantsus,
kehapillimängus, rütmitegevuses, tervishoid;
10) füüsika kui loodusaine- heli ja selle omadused, helide liikumine, võnkumine, müra,
tempo, dünaamika;
arvutiõpetus- muusikanäidete leidmine ja kasutamine internetis, esitlused, info otsimine
õppetöö eesmärgil (uurimustööd, referaadid), lihtsate muusikapalade loomine
muusikaprogrammi kasutades;
11) inimeseõpetus- inimeseks olemine, väärtushinnangud ja nende kujundamine, elunormid-
ja reeglid, pärilikkus, häälemurdeprobleemid ja inimese anatoomia;
12) käsitöö ja tehnoloogia- rahvarõivaste, pillikottide ja rütmipillide, ka väikekandle jm
viisipilli valmistamine
7.11Läbivad teemad
Muusikas on võimalik kaasata kõiki läbivaid teemasid, kuigi mõnega on seotus tugevam.
Tutvumine Eesti, Euroopa ja maailma kultuuripärandiga, kultuuri rolli teadvustamine
igapäevaelus, avatud ja lugupidava suhtumise kujundamine erinevatesse
kultuuritraditsioonidesse ning nüüdisaja kultuurinähtustesse on seotud läbiva teemaga
„Kultuuriline identiteet”. Olulisel kohal on uute ideede, isiklike kogemuste ja emotsioonide
Page 262
Tabivere Põhikooli õppekava
262
loominguline väljendamine ning väärtustamine. Selles on tähtsal kohal noorte endi
osalemine/esinemine laulupidudel, kontsertidel ja teistel muusikaüritustel.
Teema „Väärtused ja kõlblus, Kultuuriline identiteet” on seotud erinevate
väärtussüsteemide ja nende seoste tundma-õppimisega ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning
isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste kujundamisega. Oluline on valmisolek
respekteerida erinevaid arvamusi, üksteist toetada ja julgustada tegevusi kavandades ning
korraldades.
Teemaga „Tervis ja ohutus”on tähelapanu pööratud turvalisele õpitegevusle tegevusele, seda
nii füülises kui vaimses plaanis.
Tähtsustub teabekeskkonna kasutamise reeglite ja intellektuaalse omandi kaitse järgimine.
Teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” toetab muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist. Eelkõige on see seotud praktiliste
loovtegevustega, kus kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja
katsetatakse uusi tehnoloogiaid/tehnikaid; õppeülesandeid täites ning esitledes rakendatakse
nüüdisaegseid tehnilisi ja tehnoloogilisi vahendeid ning võtteid.
Teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” on seotud oma võimetest ja huvidest
lähtuvalt sobiva muusikaharrastuse leidmisega. Olulisel kohal on õppekäigud ja kontserdid,
kus tutvutakse muusika erinevate väljunditega igapäevaelus ning muusikaga seotud
elukutsetega. Õpilasi julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas
toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist.
Teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” võimaldab muusikaõpetuse kaudu parandada
õpilase enesehinnangut ning tunnustada kõiki õpilasi. Selleks on vaja kooli toetust
ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest laulupidudest, võistlustest, konkurssidest ja
kontsertidest osavõtmisel ning esinemisvõimaluste pakkumisel. Ülekooliliste aineüleste
projektide kaudu õpitakse kavandama tegevusi ning arvestama kogukonna vajadusi,
rakendades eesmärke ellu viies kunstilisi vahendeid.
Teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng. Teabekeskond” on seotud loodusliku ja
kultuurilise mitmekesisuse ning jätkusuutlikkuse väärtustamisega. Tähtsal kohal on sotsiaalne
aktiivsus – seisukohtade ja hoiakute väljendamine muusikaalaste tegevuste kaudu.
Tähelepanu pööratakse erinevate keskkondade, sh sotsiaalse keskkonna toimimisele,
inimtegevuse mõjule keskkonna arengus ning keskkonnaprobleemide lahendamisele. Aga
samamoodi tutvutakse ka andmebaasidega, erinevate meediakeskkondadega, nende
võimaluste ja ohtudega.
Muusikaõpetuses teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, millest
võivad kujuneda püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte teadvustamise
kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus”. Muusikaõpetuses kasutatakse paljusid instrumente
ja tehnilisi vahendeid, mille puhul tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.
Page 263
Tabivere Põhikooli õppekava
263
7.12Õppeaine kirjeldus
Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse
kaudu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast
rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket. Eesti ja maailma
muusikakultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning
sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.
Muusika õppeaine koostisosad on:
1) laulmine;
2) pillimäng;
3) muusikaline liikumine;
4) omalooming;
5) muusika kuulamine ja muusikalugu;
6) muusikaline kirjaoskus;
7) õppekäigud.
Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja
põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi
pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.
Muusika on aine, mille õpetuse osad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses,
seetõttu on neid keeruline eraldada. Õppeaine koostisosad kattuvad muusikaliste tegevustega.
Musitseerimise all mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist,
pillimängu, liikumist ja omaloomingut. Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust,
tähelepanu, analüüsivõimet ja võrdlusoskust, aga eelkõige muusika üle arutlemisoskust ja
oma seisukohtade põhjendamist. Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid,
väljendusvahendeid, stiile, heliloojaid ja interpreete. Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse
õppekavas sisalduva noodikirja lugemise oskust musitseerides. Õpilaste silmaringi ja
muusikalise maitse kujundamiseks on vajalikud õppekäigud (sh virtuaalsed)
kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse. Õpilaste üldkultuurilised teadmised
põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist
maailmas. See hõlmab teadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist). Oluline on
kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuulamise harjumus ning
ürituste korraldamise kogemus.
Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii keha, tundeid kui ka
intellekti. Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning
teiste õppeainete omandamises.
Page 264
Tabivere Põhikooli õppekava
264
Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos
musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides
arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet,
sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut
ja õpimotivatsiooni.
Kuna õpilaste võimed on erinevad, tuleb õppeprotsessis seda arvestada individuaalse
lähenemise ja diferentseeritud töö kaudu. Individuaalne lähenemine on vajalik ka seetõttu,
et õpilasel tekiks õpitulemusena positiivne minapilt ja usk iseendasse.
Seda võimaldavad eri raskusastmega ülesanded kõigis muusikalistes tegevustes: laulmisel,
pillimängus, muusikalises liikumises, omaloomingus. Kindlasti peab õpetaja julgustama nii
andekaid kui ka muusikaliselt vähemvõimekaid.
Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-
armastust. Lähtudes Eesti muusikatraditsioonidest ja toetades elukestva muusikaharrastuse
teket, on soovitatav planeerida tunniplaani ka koorilaulutunnid.
Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
1) teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;
2) rõhutada musitseerimise osatähtsust;
3) julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;
4) teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga;
5) rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute
kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;
6) lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi.
7.13 Õppetegevused
Õppetegevust kavandades ja korraldades
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub
õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhata ja huvitegevustega
tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, arvestades sealjuures õpilaste
individuaalsust;
Page 265
Tabivere Põhikooli õppekava
265
5) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -
vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: õppekäigud kontsertidele, teatritesse, muuseumidesse,
stuudiotesse, muusikakoolidesse, looduskeskkonda, näitustele, raamatukogudesse jne;
7) kasutatakse mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat;
8) planeeritakse tunniplaani osana koorilaulutunnid
9) leitakse tunnivälise muusikaalase tegevuse võimalusi (solistid, ansamblid, orkestrid
jm).
7.14Kooliastmete õpitulemused
7.14.1I kooliastme õpitulemused
I kooliastme õppetegevused on:
1) ühehäälne laulmine ja osalemine koolikooris;
2) meloodia laulmine käemärkide, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste
(astmete) järgi;
3) mänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel
väikekandlel;
4) kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades;
5) muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;
6) esinemisjulguse ja -oskuse arendamine;
7) muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades;
8) õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne.
I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella
kui ka saatega. Selles vanuseastmes rajatakse alus muusikatraditsioonide säilitamisele ja
edasikandmisele, mille üks väljund on kõigi õpilaste osalemine koolikooride tegevuses, et
saada esmane koorilaulukogemus. Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja
plaatpillide ning 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse
valdavalt laulude kaasmänguna. Olulisel kohal on muusikaline liikumine: rahvatantsud ja
laulumängud ning muusikapala karakteri väljendamine liikumise kaudu. Muusikalist
mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide,
teksti loomise, st omaloomingu kaudu. Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika
karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama kuulatud muusikapalu. Kõigis muusikalistes
tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida
omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste esinemisoskust arendatakse nii
muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad
pillikoosseisud jm). Et saavutada õpilaste mitmekülgset kuulamiskogemust, kujundada
kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, võimaldatakse õpilastel käia kontsertidel ja
Page 266
Tabivere Põhikooli õppekava
266
teatrietendustel nii koolis kui ka väljaspool kooli. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu
õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
7.14.2II kooliastme õpitulemused
II kooliastme õppetegevused on:
1)ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;
2)kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris;
3)relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel;
4)pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes;
5)kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja
oskussõnavarale;
6)eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises;
7)muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes;
8)esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9)teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud,
muusikakoolid jne).
II kooliastme õpilasele omast teadmishimu ning aktiivsust rakendatakse kõigis muusikalistes
tegevustes. Selles eas tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete
arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Olulised tegevused on
selleski kooliastmes laulmine ja pillimäng. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe-
ja kahehäälselt, koolikooris kahe- ja kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi erinevates
pillikoosseisudes ning omandatakse 6-keelse väikekandle või plokkflöödi lihtsamad
mänguvõtted. Liikumistegevuse põhirõhk on eesti rahvatantsudel ning teiste rahvaste
muusika karakteri väljendamisel liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust
arendatakse muusikalise omaloomingu kaudu. Muusikat kuulates arendatakse muusikalist
analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Tähtsustub muusika oskussõnade kasutamine
muusikapalasid analüüsides ning oma arvamuse põhjendamine vestlustes. Kõigis
muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust,
mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste eneseväljendusoskust arendatakse
nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad
pillikoosseisud jm). Et saada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada
silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel.
Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
7.14.3 III kooliastme õpitulemused
III kooliastme õppetegevused on:
1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine lauldes;
2) kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris;
3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid;
4) pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides;
Page 267
Tabivere Põhikooli õppekava
267
5) isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes
muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale;
6) muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt
kujutlusvõimest;
7) loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja
kasutamine;
8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod,
raamatukogud, muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne).
III kooliastmes on tähelepanu keskmes iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine
ning õpilaste muusikaliste võimete edasiarendamine ja rakendamine muusikalistes tegevustes,
kasutades erinevaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka
mitmehäälselt, koolikooris kahe- või kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi ning
avardatakse musitseerimisvõimalusi erinevates pillikoosseisudes, omandatakse akustilise
kitarri akordmänguvõtted. Kuna selles vanuseastmes on suur huvi pop- ja rokkmuusika vastu,
tuleks leida koolis ansamblimängu harrastamise võimalusi. Laulmine ja pillimäng pakuvad
muusikalise omaloomingu ning loominguliste ideede elluviimise võimalusi nii üksi kui ka
rühmatööna. Muusikat kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse
kujundamine ning selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes
muusika oskussõnavarale. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja
oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Nii
muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad
pillikoosseisud jm) toetatakse õpilaste isikupärast esinemisoskust. Et omandada
kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse
kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste
hindamise kaudu õpitakse tundma ja austama üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
7.15Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
7.15.1I kooliaste
Algõpetuse põhieesmärgiks on aktiivse musitseerimise kaudu muusika vastu huvi äratamine.
Muusikatund peab kujunema oodatud sündmuseks, mis pakub õpilastele positiivseid elamusi.
Selles eas on oluline õpetaja positiivne suuline hinnang õpilase muusikalistele tegevustele.
Hindamine muusikaõpetuses peab kajastama ja toetama iga õpilase individuaalsete
muusikaliste võimete arengut.
1.2. Oluline koht meie muusikatraditsioonide säilitamisel ja edasiviimisel on koorilaulul ning
pillimängul. Sellele pannakse alus 1. klassis. Meie koolis on mudilaskoor 2. (1.)- 5. klassini.
Ka poistel on võimalus laulda mudilaskooris. Vastavalt vajadustele ja võimalustele tegeletakse
vokaal- ja instrumentaalansamblite ning solistidega.
1.3. Laulmisel on tähelepanu a capella ühislaulmisel. Lisaks ühehäälsele laulmisele lauldakse
ka kaanoneid.
1.4. Pillimängus tutvutakse erinevate rütmi- (k.a kehapill) ja meloodiapillidega. Muusikahuvi
Page 268
Tabivere Põhikooli õppekava
268
süvendatakse rütmilise liikumise (liikumismängud, mängulaulud, lihtsad tantsud) kaudu.
Omandatakse ka esmased mänguvõtted plokkflöödil.
1.5. Omaloomingus loob lihtsaid rütmilis-meloodiliste improvisatsioone ja kaasmänge, nende
abil arendatakse muusikalist mõtlemist ja loovust.
1.6. Muusikalise kirjaoskuse põhialused omandatakse muusikalise tegevuse kaudu.
1.7. Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste
väljendusvahendite (meloodia, rütm, tempo, dünaamika) kaudu õpetatakse tunnetama ja
mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma
muusikakultuuri; eristama kuuldeliselt laulu pillimängust ja valssi polkast ning marsist.
2. Õppesisu 2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja
loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni
selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse taotlemine ühehäälsel
laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid.
Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.
2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
1) meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid. Kahe- ja kolmeosalise taktimõõdu
tundmaõppimine kuulmise järgi, takti viipamine. Laulurütmi, rütmiharjutuste ja kaasmängude
mängimine kuulmise ja noodi järgi 2- ja 3-osalises taktimõõdus. Taktijoone, lõpumärkide,
kordamismärgi, fermaadi kasutamine;
2) rütm. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmile toetuv töö ettevalmistusena helivältuste
suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide
tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ning nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes,
laulu rütmisaadetes ning rütmiimprovisatsioonides;
3) meloodia. Kõrged ja madalad helid, nende võrdlemine kuulmise järgi ning kujutamine
visuaalselt. Meloodia liikumise suundade jälgimine ja iseloomustamine laulmisel ja muusika
kuulamisel. Heliastmete SO, MI, RA, JO, LE, JO´, RA1, SO1, NA, DI tundmaõppimine
noodi järgi. JO-võtme tundmaõppimine ja kasutamine praktilises musitseerimises. JO- ja RA-
lõpuline astmerida; pool- ja tervetoon. Õpitud heliastmete ja rütmivormide kasutamine
laulmisel, pillimängus, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide loomisel. Mõistete piano (p),
forte (f) ja märkide < (valjenedes), > (kahanedes) tundmine ja kasutamine musitseerimisel.
MUUSIKA KUULAMINE. Laulude ja instrumentaalsete karakterpalade kuulamine.
Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine muusikalisi väljendusvahendeid meloodia,
rütm, tempo, dünaamika, tämber kasutades. Mõistete vokaal- ja instrumentaalmuusika ning
keel-, puhk- ja löökpillid tutvustamine. Muusikažanrite marss, polka, valss tundmaõppimine.
Mõistete luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koor, koorijuht, dirigent, orkester
tundmaõppimine.
7.15.21. klassi muusikaõpetus
1.klassi lõpetaja:
1) osaleb meeleldi muusikalises tegevuses (laulmine, pillimäng, liikumine, omalooming,
muusika kuulamine);
2) laulab loomuliku häälega üksi ja koos teistega (ansamblis, mudilaskooris);
3) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Kevadel“, „Mu koduke“ (A.
Kiiss), „Lapsed, tuppa“ ja õpetaja valikul eesti rahvalaule, jõululaule;
4) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi järgi ning oskab kasutada relatiivseid helikõrgusi
SO, MI, RA;
5) tunneb rütmivältusi TA, TI-TI, TA-A, TAA-A, veeradpaus, taktimõõt 2 ja 3 ja kasutab neid
Page 269
Tabivere Põhikooli õppekava
269
muusikalistes tegevustes, kirjalikes harjutustes;
6) tunneb lihtsamaid rütmipille ja oskab neid kasutada kaasmängudes ning omaloomingus;
7) loob lihtsamaid tekste ja liisusalme;
8) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo,
dünaamika) ja oskab iseloomustada suunavate küsimuste järgi kuulatava muusikapala
meeleolu ja karakterit.
7.15.32. klassi muusikaõpetus
2.klassi lõpetaja:
1) laulab vaba ja loomuliku häälega, õige hingamise, kehahoiu, selge diktsiooniga , ilmekalt;
2) on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn, Rongisõit“, „Tiliseb- tiliseb“, „Kaerajaan“ ja
õpetaja valikul lisaks mõne rahvalaulu ja jõululaulu;
3) tunneb 2- ja 3- osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi;
4) tunneb rütmivorme TA, TI-TI, TA-A, TAA- A, pool- ja veerandpausi;
5) oskab kasutada taktijoont, lõpu- ja kordusmärke, märke <, >;
6) oskab kirjeldada muusikateose meeleolu ja karakterit suunavate küsimuste abil;
7) loob lihtsamaid improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel, oskab plokkflöödil
lihtsamaid mänguvõtteid;
8) loob lihtsamaid liisusalme, laulusõnu, regivärsilisi laule;
9) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu,
läbi joonistuste;
10) teab tuntumaid laste laulumänge ja tantse;
11) laulab 2- häälses koolikooris;
12) teab mõisteid koor, solist, orkester, ansambel ja oskab neid lahti mõtestada.
7.15.43. klassi muusikaõpetus
3. klassi lõpetaja: 1) laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning
ilmekalt üksi ja koos teistega;
2) on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), „Emakesele“ (M.
Härma), „Mu koduke“ (A. Kiiss), „Rongisõit“ (G. Ernesaks), „Tiliseb, tiliseb
aisakell“ (L. Wirkhaus), eesti laste- ja rahvalaule: «Kes elab metsa sees»,
„Lapsed, tuppa“, „Teele, teele, kurekesed“, „Kevadpidu“, „Kevadel“, „Mutionu
pidu“;
3)tunneb 2- ja 3-osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi;
4) oskab kasutada taktijoont, lõpumärke, kordusmärki ja märke <, >;
5) tunneb rütmivorme TA, TI-TI, TI-RI-TI-RI, TA-A, TAA-A, TAI- RI, pool- ja
veerandpausi, poolpausi punktiga, kaheksandiknooti- ja pausi;
ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja
rütmiimprovisatsioonide loomisel;
6) teab JO-võtme tähendust ja astmeid JO, LE, MI, NA, SO, RA, DI, JO`, RA1,
SO1, oskab neid kasutada laulmises ja pillimängus;
7) oskab kasutada musitseerimisel märke p, f, <, >, on omandanud lihtsamad
Page 270
Tabivere Põhikooli õppekava
270
mänguvõtted plokkflöödil;
8) oskab kirjeldada muusikateose meeleolu ja karakterit;
9) eristab vokaal- ja instrumentaalmuusikat ning muusikat keel-, puhk- ja
löökpillide esituses;
10) eristab muusikažanre marss, polka, valss, oskab neid iseloomustada;
11) teab mõistete luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koorijuht, dirigent,
orkester tähendust;
12) huvitub muusikaalasest tegevusest, väärtustades seda ja laulab ka ise kooli
mudilaskooris õpetaja soovitusel ja valikul, mõistab laulupeo tähendust.
7.15.5II kooliaste
1.1. Selles vanuseastmes on põhieesmärgiks eale iseloomuliku erilise aktiivsuse suunamine
muusikalisse tegevusse. Individuaalsete õpiülesannete lahendamise kõrval on otstarbekas
kasutada ka rühmatööd. Hinnatakse õpilase muusikalise tegevuse aktiivsust, muusikalisi
teadmisi ja oskusi ning laulmist. Õpilastele, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud,
antakse võimetekohaseid ülesandeid, mida ka hinnatakse.
1.2. Selle vanuseastme õpilased kaasatakse lastekoori, ka laulvad, veel häälemurdeta poisid.
Jätkatakse tööd vokaal- ja instrumentaalansamblitega, ka solistidega.
1.3. Laulmisel jätkatakse tööd õpilase hääle igakülgse arendamisega. Tegeldakse
võimetekohase kahehäälse laulmisega. Süvendatakse pillimänguoskust (6- keelne kannel,
plokkflööt, võimalusel kitarr) Liikumistegevuse põhirõhk asetatakse ringmängudele ja
tantsudele. Improvisatsiooni kaudu arendatakse iseseisvat muusikalist mõtlemist ja loovust.
Jätkuvalt süvendatakse muusikalist kirjaoskust. Muusika kuulamisel arendatakse muusikalist
analüüsivõimet ja võrdlusoskust.
3.Õppesisu
2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse
arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist.
Laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon)
kujundamine. Harmooniataju arendamine: kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.
2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
1) meetrum. 4-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. Kaheksandik-
taktimõõdu tundmaõppimine seoses laulude õppimisega. Eeltakti tundmaõppimine. Vahelduva
taktimõõdu tundmaõppimine;
2) rütm. Rütmivormide
tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes,
laulu rütmisaadetes ja rütmiimprovisatsioonides. Pide tähenduse tundmaõppimine;
3) meloodia ja helilaad. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur-, moll-helirida ja helilaad,
kolmkõlad. Harmooniline ja meloodiline moll-helirida laulust lähtuvalt. Viiulivõtme tähendus.
Klaviatuur ja oktaav. Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f, g, a, h tundmaõppimine
noodijoonestikul ja klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega. Helistikud C-a,
G-e, F-d; märgid diees, bemoll, bekaar. Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mp, mf,
cresc., dim., a tempo ning mõiste da capo al fine tähenduse mõistmine ja kasutamine
musitseerimisel.
2.3. MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime arendamine.
Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga. 2- ja 3-osaline muusikaline
Page 271
Tabivere Põhikooli õppekava
271
vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. Hääleliigid: mõisted sopran, alt, tenor, bariton,
bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad. Kooriliigid: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-,
segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja dirigendid. Pillirühmade tutvustamine ja
tutvumine karakteersemate pillide tämbri ja kõlaga. Eesti ja kodukoha rahvalaulud, -laulikud,
-tantsud, -pillid, -ansamblid ja -orkestrid. Euroopa rahvaste muusika tutvustamine.
7.15.64. klassi muusikaõpetus
4. klassi lõpetaja:
1) osaleb meeledi muusikalistes tegevustes, huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning
osaleb selles;
2) laulab koolikooris ja ansamblis õpetaja valikul, mõistab laulupeo traditsiooni tähtsust;
3) laulab eesti rahvalaule ning peast oma kooliastme ühislaule: Eesti hümn, „Mu isamaa
armas“, õpetaja valikul lisaks mõni jõululaul ja muu teemaline laul;
4) teab noodiastmeid JO, LE, MI, NA, SO, RA, DI, JO´, RA1, SO1, DI1, laulab meloodiat
astmekõrgusi kasutades, teab astmete käemärke;
5) teab duur- ja moll helilaade ja kolmkõlasid, oskab neid laulda ja kasutada nii
musitseerimisel kui kirjalikes harjutustes;
6) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes, ostinatodes;
7) rakendab musitseerides 6- keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid ning seostab
absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;
8) loob rütmilis-meloodilisiimprovisatsioone,lihtsamaid tekste ja laulukesi;
9) oskab iseloomustada kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades
muusika oskussõnavara;
10) teab hääleliike, muusika oskussõnu, oskab neid rakendada praktikas;
11) teab kõiki noodivältusi 1. kooliastmest, lisaks veel rütmivältusi TI-TI-RI, TI-RI-TI, TA-I-
TI, tervenoot ja tervepaus, kaheksandiknoot- ja paus, oskab neid kasutada muusikalises
väljenduses;
12) tunneb 2-ja 3- osalist rütmivormi (AB; ABA);
13) teab taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 ja oskab nende järgi arvestada.
7.15.75. klassi muusikaõpetus
5. klassi lõpetaja:
1) laulab õiget kehahoidu arvestades selge ja kõlava häälega vastavalt võimetele;
2) on omandanud peast ühislauluvara: Eesti hümn, „Eesti lipp“ (E. Võrk), „Kungla rahvas“
(K. A. Hermann), „Püha öö“ (F. Gruber), lisaks õpetaja valikul jõululaulud, rahvalaulud;
3) teab nootide tähtnimetusi paralleelselt astmenimedega, oskab neid rakendada muusikalises
tegevuses;
4) teab helilaade C-a, G-e, F-d ; oskab eristada duur ja moll helilaadi ka kuulmise järgi;
5) teab dieesi, bemolli, bekarri tähendust;
6) teab kaheksandik taktimõõdu tähendust;
7) tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4, 3/8, 6/8;
8) teab muusikakollektiivide koor, orkester, sümfooniaorkester tähendust, oskab nimetada
tuntumaid koore ja orkestreid Eestis ning oma vallas- maakonnas;
9) oskab iseloomustada eesti rahvamuusikat, teab eesti rahvatantse, rahvapille ja rahvalaule,
osaleb ka ise laulude loomisel ja tantsude tantsimisel; rakendab musitseerides 6- keelse
Page 272
Tabivere Põhikooli õppekava
272
väikekandle ja plokkflöödi mänguvõtteid
10) on tutvunud meie lähinaaberrahvaste muusikatraditsioonidega (rahvalaulud, rahvapillid-,
tantsud);
11) tunneb huvi oma kodukandi ja kooli kultuurielu vastu ning osaleb selles ise, lauldes ka
õpetaja soovitusel ja valikul lastekooris.
7.15.86. klassi muusikaõpetus
6. klassi lõpetaja:
1) laulab võimetekohaselt ja hääle individuaalseid omadusi arvestavalt;
2) on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), „Eesti lipp“ (E. Võrk), „Kas tunned
maad“ (J. Berad), „Kungla rahvas“ (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas“ (rahvalik laul),
„Püha öö“ (F. Gruber), „Meil aiaäärne tänavas“, 2-3 kaanonit ning mõne eesti rahvalaulu
õpetaja valikul;
3) tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 kuulmise ja 3/8, 6/8 noodi järgi;
4) tunneb neljandik-taktimõõdus kuulmise ja noodi järgi rütmivorme TA, TI-TI, TI-RI-TI-RI,
TAI-RI, TI-RI-TI, TI-TI-RI, TA-A, TAA-A, tervenoot-ja paus, kaheksandiknoot- ja paus;
tunneb rütmivorme ka kaheksandik-taktimõõdus
ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel;
5) teab kaheksandik-taktimõõdu tähendust;
6) laulab astme- ja tähtnimedega lihtsaid laule ja harjutusi; on omandanud esmased
mänguvõtted väikekandlel ja plokkflöödil;
7) teab mõisteid duur- ja moll-helilaad ning eristab neid kuulmise järgi;
8) teab viiulivõtme tähendust ja oskab seda noodijoonestikule märkida;
9) teab tähtnimetuste c, d, e, f, g, a, h asukohta noodijoonestikul ning klaviatuuril;
10) teab helistikke C-a, G-e, F-d;
11) teab dieesi, bemolli ja bekaari tähendust;
12) kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikamõisteid ja -teadmisi;
13) tunneb 2- ja 3-osalist lihtvormi;
14) teab erinevaid hääleliike: sopran, alt, tenor, bass; teab kodukoha ja eesti tuntud lauljaid;
15) teab erinevaid kooriliike: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; teab kodukoha ja
eesti tuntud koore;
16) oskab iseloomustada eesti rahvamuusikat: rahvalaule, -tantse, -pille ja -ansambleid; teab
oma kodukoha ja eesti tuntumaid rahvamuusika esitajaid;
17) on tutvunud lääne-euroopa rahvaste muusikaga ja oskab luua seoseid ning tuua võrdlusi
eesti rahvamuusikaga;
18) huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ja osaleb selles ka ise, lauldes kooli
lastekooris, ansamblites, külastab kontserte ja muusikalavastusi; mõistab laulupeo tähendust.
7.15.9III kooliaste
1. Õppetegevus 1.1. Põhikooli lõpuklassides on tähelepanu keskpunktis iseseisva muusikalise mõtlemise
süvendamine ja väärtushinnangute kujundamine. Õpiülesannete lahendamiseks sobivad
individuaalne ning rühmatöö, aga ka projektide koostamine ja läbiviimine. Hindamisel on
olulisel kohal omandatud muusikateadmiste ja -oskuste loov ning praktiline rakendamisoskus.
Page 273
Tabivere Põhikooli õppekava
273
1.2. Muusikaliselt võimekad õpilased kaasatakse koolikoori (lastekoori). Jätkatakse tööd
vokaal- (instrumentaal)ansamblite ning solistidega.
1.3. Laulmisel pööratakse tähelepanu hääle individuaalsete omaduste arendamisele.
Häälemurde iga arvestavalt rakendatakse võimetekohast mitmehäälsust. Pillimängus
rakendatakse rütmilis-meloodilisi improvisatsioone ning innustatakse õpilasi looma
iseseisvaid muusikalisi kompositsioone. Praktilise muusikalise tegevuse kaudu omandatakse
uusi teadmisi muusikalises kirjaoskuses. Muusikalises liikumistegevuses lähtutakse eale
omasest liikumis- ja tantsuhuvist. Žanrilisest mitmekesisusest lähtuvalt arendatakse muusika
teadliku kuulamise oskust. Muusikaloos tutvutakse maailma rahvaste muusikaga.
2. Õppesisu 2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle
individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. Laulmine ja häälehoid
häälemurde perioodil. Harmooniataju arendamine kaanonite ja lihtsate mitmehäälsete laulude
kaudu.
2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
1) meetrum ja rütm. Rütmivormide
tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine harjutustes,
rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;
2) meloodia ja helilaad. Repertuaarist lähtuvalt lisaks helistike D-h tundmaõppimine.
Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine. Bassivõtme tutvustamine seoses lauludega.
Muusikalise lauseehituse tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude
õppimisega. Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato,
andante, adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja
kasutamine musitseerimisel.
2.3. MUUSIKA KUULAMINE. Teadliku muusika kuulamise arendamine. Sümfoonia-,
puhkpilli-, keelpilliorkester. Pillid ja pillirühmad: keel-, puu-, vask- ja löökpillid. Eesti ja
maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid. Homofoonilise ja polüfoonilise
mitmehäälsuse tundmaõppimine seoses muusikavormide ja -žanritega. Tutvumine
muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-allegro; missa, prelüüd ja
fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, oratoorium, kantaat,
ooper, operett, muusikal, ballett. Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses
muusikavormide ja -žanrite tundmaõppimisega. Tutvumine populaarmuusika stiilidega;
maailma, eesti ja kodukoha tuntumad ansamblid, orkestrid, solistid.
7.15.107. klassi muusikaõpetus
8. KLASSI LÕPETAJA:
1) osaleb muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus, laulab õpetaja soovitusel ja
valikul kooli lastekooris, aksepteerib muusika erinevaid avaldusvorme, mõistab ja väärtustab
laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust;
2) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja
ka puhta intonatsiooniga, teeb seda väljendusrikkalt, järgib häälehoidu häälemurdeperioodil;
3) laulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn, „Jää vabaks, Eesti meri“ (V. Oksvort), „Laul
põhjamaast“ (Ü. Vinter), „Kalevite kants“ (P. Veebel), „Mu isamaa on minu arm“ (G.
Ernesaks), lisaks mõni õpetaja valikul laul;
4) teab kõiki relatiivseid noodiastmeid ja absoluutseid helikõrgusi koos nende
tähtnimetustega, kasutab neid nii suulisel kui kirjalikul moel;
Page 274
Tabivere Põhikooli õppekava
274
5) tunneb helistikke C-a, G-e, F-d, (D-h repertuaarist lähtuvalt);
6) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes,
omaloomingus, improvisatsioonis;
7) on tutvunud Eesti ning idamaade ja loodusrahvaste muusikapärandiga ning suhtub sellesse
lugupidavalt;
8) eristab kõla, kuju ja vormi järgi klassikalisi keelpille, puhkpille, löökpille;
9) arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades suulise, kirjalikul või muul
looval viisil;
10) mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes
tegevustes: kõikidele varem õpitud rütmivältutele lisanduvad triool ja sünkoop;
11) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja repertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdu
tähendust ning arvestab neid musitseerides;
12) külastab kontserte ja muusikalavastusi.
8.1.16.15.11. 8. klassi muusikaõpetus
8. klassi lõpetaja: 1) laulab õiget kehahoidu ja intonatsiooni arvestades vastavalt oma vokaalsetele võimetele;
2) huvitub muusikaalasest tegevusest, väärtustab seda ning osaleb ka ise kooli lastekooris,
ansamblites õpetaja soovitusel ja valikul;
3) oskab kasutada häält häälemurde perioodil;
4) on omandanud peast ühislauluvara: Eesti hümn, „Oma laulu ei leia ma üles“ (V. Ojakäär),
mõned laulud õpetaja valikul;
5) teab ja tunneb kirjapildis ja kuulmise järgi kõiki õpitud rütmivorme (ka triool, sünkoop),
kasutab neid muuusikalises eneseväljenduses- pillimängus, kehapillimängus, omaloomingus,
improvistasioonis;
6) oskab määrata helilaade ja tunneb helistikke C-a, G-e, F-d, D-h repertuaarist lähtuvalt;
7) teab agoogikamärke ja muusika oskussõnu ning rakendab neid muusikateoste analüüsis,
suulises ja kirjalikus eneseväljenduses;
8) tunneb klahvpille, elektrofone ja oskab neid iseloomustada ning kuulmise järgi ära tunda;
9) on tutvunud muusikastiilide ja maailmarahvaste muusikaga, oskab luua ja leida väärtusi
võrreldes eesti muusikatraditsioonidega;
10) teab mõistete ooper, operett, muusikal, ballett tähendust;
11) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikateoste-muusikaelamuste kohta
suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;
12) kasutab infotehnoloogilisi vahendeid muusikalises tegevuses; külastab kontserte ja
muusikalavastusi.
6.15.129. klassi muusikaõpetus
9. klassi lõpetaja:
1) laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt;
2) oskab kasutada häält häälemurdeperioodil;
3) on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), „Hoia, Jumal, Eestit“ (J. Aavik),
„Kaunimad laulud“ (Fr. Saebelmann), „Mu isamaa on minu arm“ (G. Ernesaks), „Eestlane
olen ja eestlaseks jään“ (A. Mattiisen), „Laul Põhjamaast“ (Ü. Vinter), „Kalevite kants“ (P.
Page 275
Tabivere Põhikooli õppekava
275
Veebel),“Valged Jõulud“ (I. Berlin), „Oma laulu ei leia ma üles“ (V. Ojakäär), „Saaremaa
valss“ (R. Valgre), paar kaanonit ja mõni eesti rahvalaul õpetaja valikul;
4) eristab lauludes ja kuulatud muusikas 2/4, 3/4, 4/4 taktimõõtu, teab kaheksandik-
taktimõõtu
5) tunneb kuulmise ja noodi järgi rütmivorme triool, sünkoop, lisaks kõiki 1-, 2-, 3- ja 4-
löögilisi rütmivältusi juba eelnevatest õppeaastatest
ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja instrumentaalsete kaasmängude
loomisel;
6) oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi;
7) tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d,( D-h repertuaarist tulenevalt);
8) teab intervalli ja akordi mõistet;
9) teab agoogikamärkide rit., accel., allegro, moderato, andante adagio, largo ning
artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja
muusika iseloomustamisel;
10) kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid;
11) teab, eristab ja oskab iseloomustada hääle- ja kooriliike; teab kodukohas, Eestis ja ka
maailmas tuntumaid lauljaid, kodukoha ja eesti tuntud koore ja dirigente;
12) teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puu-, vask-, löök- ja klahvpille;
13) teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja džässorkestrit;
teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente;
14) eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat;
15) on tutvunud muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga sonaat-allegro,
missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat,
ooper, oratoorium, operett, muusikal, ballett;
16) kasutab infotehnoloogilisi vahendeid õppeprotsessis; külastab kontserte ja
muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel.
8.1.2Kunst
8.2Õppe- ja kasvatuseesmärgid
. Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
oskab loomingulises tegevuses, loovtöö, uurimise ja refleksiooni käigus kasutada
loova ja kriitilise mõtlemise ning probleemi lahendamise oskusi;
tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, väärtustab isikupära ja erinevaid
lahendusi;
õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid ning suudab luua erinevaid
kunstitöid, rakendades õpitud teadmisi ja oskusi;
eksperimenteerib mõtete, mõistete, vahendite, materjalide ning tehnikatega;
töötab iseseisvalt ja teeb koostööd kaaslastega;
rakendab omandatud oskusi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
seostab kunsti, kultuuri, teaduse ja tehnoloogia arengut;
mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt, teadvustab kultuurilist
mitmekesisust ja kunsti rolli ühiskonnas;
väljendab oma arvamusi ja teadmisi suuliselt ning kirjalikult, kasutades
(kunsti)oskussõnavara;
tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades;
Page 276
Tabivere Põhikooli õppekava
276
mõtestab esemelise ja ruumilise keskkonna ning disaini näidete esteetilisi, eetilisi,
funktsionaalseid ja ökoloogilisi aspekte;
omab ülevaadet kunsti-, disaini- ja arhitektuurivaldkonnaga seotud ametitest ja
elukutsetest
.
8.3Õppeaine kirjeldus
Põhikooli kunstiõpetuses omandatakse visuaalse hariduse algtõed ning arendatakse mõtlemis-,
koostöö- ja eneseväljendusoskusi ning kunstioskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning
toimetulekut tänapäevases mitmekultuurilises maailmas. Kunstiõpetus võimaldab
põhikooliõpilastel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate
omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.
Kunstiõpetuses kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi:
uurimine ja oma ideede arendamine,
väljendusvahendite loov rakendamine,
teadmised visuaalkultuurist,
mõtestamine ja refleksioon.
Osaoskuste kujundamine ja arendamine on omavahel põimunud nii õpilaste loova ning
iseseisva mõtlemisoskuse arenemise kui ka uute teadmiste omandamise, kinnistamise ning
praktilise loovtegevuse kaudu. Oskuste kujundamine on järjepidev protsess ja oma
kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti
seostest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest. Oluline on
avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitletavate ajastute ja teemadega. Kunsti
käsitletakse nii omaette väärtussüsteemina kui ka võtmena ümbritseva elu mõtestamiseks,
mõistmiseks ja tunnetamiseks. Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele panevad aluse
õppekäigud muuseumidesse, galeriidesse ja näitustele. Näidete valikul kunstiajaloost
lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise ülevaate andmist. Peamine on
luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemisel tuuakse
võimalikult palju näiteid kunstist ning visuaalsest kultuurist lähiümbruses ja Eestis.
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat
tagasisidet. Hindamisel on oluline tunnustada lahenduste erinevusi ja väärtustada õpilaste
isikupära. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
8.4Kooliastmete õpitulemused
8.4.1I kooliastme õpitulemused ja õppesisu
3. klassi lõpetaja:
Page 277
Tabivere Põhikooli õppekava
277
tunneb kunstiõppes rõõmu mängulisest ja loovast tegutsemisest;
julgeb katsetada oma ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
oskab töötada iseseisvalt ja teha koostööd, väärtustab erinevaid lahendusi;
tunneb huvi lähikonna kultuuriobjektide vastu.
Õpitulemused 3. klassi lõpetaja:
esitab oma ideede erinevaid lahendusi;
rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab välja tuua kujutatava
iseloomulikud jooned;
rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;
kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstiteoste ning enda ja kaaslaste loovtööde üle
arutledes;
oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte;
uurib igapäevaste esemete vormi ja otstarbe seoseid, teab, kuidas luua ning tarbida
säästvalt, arutleb ümbritseva visuaalse kultuuri nähtuste üle;
tuleb toime virtuaalsetes keskkondades, teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Õppesisu Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, kunstitehnikad ja materjalid
Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad. Visuaalse kompositsiooni
baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm). Inimeste, esemete ja loodusobjektide
iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel. Erinevate kunstitehnikate
materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaži
valmistamine, pildistamine, vormimine, voolimine jne) Töövahendite otstarbekas ja ohutu
käsitsemine. Pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon.
Kodukoha loodus- ja tehiskeskkond, ruum ja ehitis keskkonnas. Disain igapäevaelus:
tarbeesemete vormi, materjali ja otstarbe seosed. Turvaline ja keskkonnasäästlik tarbimine.
Ideede esitamise kavandid ja mudelid.
Õppetegevused Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugude
visuaalne jutustamine.
Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline
Rakendamine. Oma tööde esitlemine, selgitamine. Kaaslaste kuulamine ja nende tööde
vaatlemine. Õppekäigud muuseumidesse, nüüdiskunsti näitustele. Kunstiteoste vaatlemine ja
aruteludes osalemine. Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja disaini näidetega tutvumine.
Makettide ja kujundustööde teostamine. Visuaalse kultuuri näidete kriitiline (reklaamid,
filmid, arvutimängud jne) vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine. Töötamine
iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav
kasutamine.
8.4.2 II kooliastme õpitulemused ja õppesisu
6.klassi lõpetaja:
tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve, hindab enda ja teiste isikupära;
eksperimenteerib mõtete, vahendite, materjalide ja kunstitehnikatega;
tegutseb loovates ja uurimuslikes rühmatöödes ühise tulemuse nimel;
rakendab oma loomingulisi võimeid ja oskusi ka väljaspool kunstitundi;
Page 278
Tabivere Põhikooli õppekava
278
on avatud erinevate kunsti- ja kultuuriilmingute suhtes;
tunneb huvi kunstiloomingu ja paikkondliku kultuuri vastu;
mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust;
näeb loodust ja keskkonda säästva tarbimise võimalusi.
Õpitulemused:
6.klassi lõpetaja:
1. teab eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, uurib ja võrdleb kunstiteoseid;
2. arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate ajastute
kunstiteoseid;
3. väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja
kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;
4. visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid
(maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, digitaalgraafika, animatsioon jne);
5. oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;
6. võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid,
kuidas parandada elukeskkonda, mõistab võimalusi, kuidas tarbida loodust säästvalt;
7. arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle reaalses ja virtuaalses keskkonnas,
analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeid;
8. tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Õppesisu
Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted.
Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse
ja mälu järgi. Liikumise kujutamine. Figuuri ja portree proportsioonid. Kujutamisõpetus.
Värvusõpetus. Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni jne tehnikad
ning töövõtted. Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest
aegadest
tänapäevani. Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis.
Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis ja maailmas, näited õpetaja
valikul. Kunstiteoste analüüs. Muuseumide ja galeriide funktsioonid. Vormi ja funktsiooni
seos, traditsioon ja uuenduslikkus disainis. Eesti rahvakunst ja ehituskultuur. Loodust säästva
tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu. Piltide,
teksti, heli ja liikumise koosmõju. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise eetika ja ohutus. Digitaalse kunsti
töövahendite kasutamine (nt foto, video, digitaalgraafika, animatsioon).
Õppetegevused Uurimuslikud ja loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel.
Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine. Eksperimenteerimine kujutamise
reeglitega. Oma teoste esitlemine, valikute põhjendamine. Ruumiliste kompositsioonide,
mudelite või makettide valmistamine. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete
tehnikatega tutvumine ja nende loov kasutamine. Kunstiteoste analüüsimine, võrdlemine,
nende üle arutlemine. Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine
ja kriitiline Võrdlemine. Õppekäigud muuseumidesse, kunstiüritustele, nüüdiskunsti
näitustele.
Page 279
Tabivere Põhikooli õppekava
279
8.4.3 III kooliastme õpitulemused ja õppesisu
9. klassi lõpetaja:
oskab loomingulises tegevuses, loovtöö ning uurimise ja refleksiooni käigus kasutada
loova ning kriitilise mõtlemise ja probleemilahenduse oskusi;
tunnetab ning arendab oma loomingulisi võimeid, väärtustab isikupära ja erinevaid
lahendusi;
eksperimenteerib mõtete, mõistete, kunstitehnikate ja uute meediumidega;
rakendab omandatud oskusi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
seostab kunsti, kultuuri, teaduse ja tehnoloogia arengut;
mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt, teadvustab kultuurilist
mitmekesisust ja nüüdiskunsti rolli ühiskonnas;
väljendab oma arvamusi ja teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, kasutades kunsti
oskussõnavara;
tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades;
mõtestab esemelise ja ruumilise keskkonna ning disaininäidete esteetilisi, eetilisi,
funktsionaalseid ja ökoloogilisi aspekte;
omab ülevaadet kunsti, disaini ning arhitektuuriga seotud elukutsetest ja ametitest.
Õpitulemused 9. klassi lõpetaja:
teab Eesti ja maailma kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, teadvustab kunsti
rolli ühiskonnas; seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia
arengut;
analüüsib eri ajastute kunstiteoseid nii näitusel kui klassiruumis, mõistab nüüdiskunsti
nähtuste laia teemade ringi ning väljendusvahendite mitmekesisust;
visandab, kavandab ja maketeerib loovülesandeid lahendades, otsib ja arendab
erinevaid lahendusvariante ning isikupäraseid teostusvõimalusi;
rakendab loomisel, uurimisel ja kunsti ning visuaalkultuuri tarbimisel
infokommunikatsiooni vahendeid;
esitleb enda loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid, tõlgendab kaaslaste loovtöid;
leiab teadlikult traditsioonilisi või uusi meediume kasutades erinevaid lahendusi,
kuidas väljendada oma mõtteid ja teadmisi, kasutab sihipäraselt tasapinnalise,
ruumilise ja ajalise loomingu väljendusvahendeid ning kompositsiooni põhimõtteid;
analüüsib ruumilist keskkonda ja disainiobjekte eesmärgipärasuse, uuenduslikkuse,
ökoloogilisuse, esteetilisuse ja eetilisuse seisukohast, mõistab disaini kui protsessi,
mille eesmärgiks on leida probleemile uus ning parem lahendus;
arutleb visuaalkultuuri avaldumisvormide, sümbolite ja kultuuriliste märkide üle,
hindab virtuaalset keskkonda eetilisuse ja turvalisuse seisukohast.
Õppesisu Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Materjalide ja tehnika valiku
seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine,
abstraheerimine, deformeerimine jne). Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja
sihtgrupile. Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt joonistamine, maal, kollaaž,
skulptuur, installatsioon jne). Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes (foto, video,
animatsioon, digitaalgraafika). Kunst ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengu peegeldajana.
Page 280
Tabivere Põhikooli õppekava
280
Tuntumate teoste näited ja väljendusvahendite muutumine eri kultuuride kunstiajaloos
(valikuliselt). Kunstiteosed ja stiilid. Lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina.
Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad. Arhitektuuri ja disaini funktsionaalsus,
ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Inimese ja ruumilise keskkonna suhted. Disainiprotsess
probleemile uue lahenduse leidmiseks Tekstid, pildid ja joonised esitluste ja infomaterjalide
kujunduses. Kirjagraafika ja graafilise kujunduse baasvõtted. Kunstnike, kunstiajaloolaste,
disainerite ja arhitektide erialane töö ning seosed loomemajandusega. Näited Eesti kunstnike,
arhitektide ja disainerite loomingust.
Õppetegevus Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt
loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. Töö kavandamine, tegemine,
esitlemine ja analüüsimine. Praktiline disainiprotsess probleemi püstitusest lahendi
leidmiseni. Õppekäigud muuseumi, nüüdiskunsti näitustele ja kunstisündmustele.
Ekspositsiooni arutelud, ainealase terminoloogia kasutamine. Infootsing erinevatest
teabeallikatest. Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.
Mitmesuguste looduslike ja tehisobjektide ning keskkondade analüüsimine erinevatest
vaatepunktidest lähtudes.
8.5 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
8.5.1 1. klassi kunstiõpetus
1. klass
Õpitulemused: 1. tunneb rõõmu loomisest ja loomingust;
2. esitab oma ideede erinevaid lahendusi:
3. rakendab õpitud kunstitehnikaid ja töövõtteid;
4. kasutab töövahendeid ja materjale otstarbekalt ja säästvalt:
5. oskab märgata ja vestelda ümbruskonnas leiduvatest kunstiobjektides.
Õppetegevused Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride
kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas.
Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma
traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse
mõistmist ning kriitikameelt.
Kunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö- ja
eneseväljendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases
mitmekultuurilises muutuvas maailmas.
Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate
omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist. Kunstiõpetuses on oluline mänguline,
eksperimenteeriv ja uuriv käsitlus, mis toetab laste spontaanset eneseväljendust ning julgustab
märkama ja vaatlema erinevaid nähtusi. Loovtööde ainest ammutatakse nii oma elust,
lähiümbrusest kui ka kunstiloost. Teadmised ja tehnilised oskused omandatakse loova
tegevuse käigus.
Õppesisu:
Page 281
Tabivere Põhikooli õppekava
281
Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugude
visuaalne jutustamine. Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete õppimine, katsetamine ja
loominguline rakendamine. Muuseumide ja kunstinäituste külastamine, kunstiteoste
vaatlemine ja aruteludes osalemine. Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja disaini
näidetega tutvumine. Oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde
vaatlemine. Töötamine iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha
otstarbekas ning teisi arvestav kasutamine.
ÜLDTEEMAD:
Viltpliiats
viltpliiatsi, kui joone tegemise vahendi mõtestamine,
lihtsad kujunduslikud ja eneseväljenduslikud ülesanded .
Vormijoonistamine
joonega pinna saavutamine,
keskelt väljapoole joonistamine, erineva iseloomuga joonte kordamine.
Kriiditööd
ühtlase värvipinna saavutamine,
õigete kriiditöö võtete õpetamine.
Akvarellmaal
pintsli kasutamise tehnika paberil, värvikarbis, veetopsis,
akvarellipintsli omaduste tundmine,
värvide üksteisesse sulatamine paberil.
Guaššmaal
maalimine värvilisele taustale,
värvi vedeldamine hapukoore paksuseni ja kattevärvi tunnetus,
pintslilapi kasutamine, tausta katmine,
guašipintsli eristamine akvarellipintslist.
Trükitehnikad
pintslitrükk, lehetrükk, õuna-, kartulitrükk, esemetrükk, käetrükk näpuvärvidega.
Lihtsustatud paberbatika
rasvakriidi joonistuse katmine akvarelliga.
Põhivärvid
põhivärvide olemus, uute värvitoonide lihtsaid saamisvõtteid, värvide topsist võtmine,
doseerimine, segamine uueks tooniks.
Kleepetööd
toonpaberist rebimistöö, toonpaberist lõiketöö.
Šabloonitööd
lehešabloon, käsi šabloonina.
Ühistööd
üksikute kujundi detailide joonistamine viltpliiatsiga, väljalõikamine ja liitmine tervikuks,
ühisele alusele kinnitamine.
Voolimine
savist, plastiliinist, savi ja plastiliini kasutamine kolmemõõtmelisena, lihtsad plastilised
vormid, võimalikult ühest tükist vormituna, materjali plastiliste omaduste tunnetama
õppimine.
Meisterdamine
looduslikust materjalist, tehismaterjalist, paberist.
Uued meediad
vestlused erinevatest kujutamisvõtetest: foto, video.
Page 282
Tabivere Põhikooli õppekava
282
8.5.22. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
leiab oma ideede väljendamiseks erinevaid lahendusi;
rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab välja tuua kujutatava
iseloomulikud jooned;
rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;
oskab teha koostööd kaaslastega;
kasutab lihtsamaid kunstimõisteid kunstiteoste ning enda ja kaaslaste loovtööde üle
arutledes;
oskab nimetada tuntumaid Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja
kultuuriobjekte;
uurib igapäevaste esemete vormi ja otstarbe seoseid, teab, kuidas luua ning tarbida
säästvalt,
tuleb toime õppetöö käigus tutvutud virtuaalsetes keskkondades, teadvustab meedia
võimalusi ja ohtusid.
Õppetegevused Tehniliste oskuste süvendamine ja täiendamine, mille eesmärgiks on püsivuse, täpsuse ja
korralikkuse arendamine. Loovuslikud ja mängulised ühistööd laste omavaheliste suhete
arendamiseks. Ruumilist mõtlemist arendavad ülesanded. Inimkehast tulenevate mõõtsuhete
tundmaõppimine. Lapse tundeelu ja väärtushinnanguid arendavad loovteemad.
Õppesisu Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugude
visuaalne jutustamine.
Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete arendamine, katsetamine ja loominguline
rakendamine. Muuseumide ja kunstinäituste külastamine (virtuaalnäitused), kunstiteoste
vaatlemine ja aruteludes osalemine.
Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja disaini näidetega tutvumine. Makettide ja
kujundustööde teostamine.
Oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine,
soovitused ja nõuanded ( analüüs) Töötamine iseseisvalt ja rühmas.
Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav kasutamine.
ÜLDTEEMAD
Viltpliiats
üksikute joonefaktuuride õpetamine.
Kriiditööd, värvipliiats
ühe tooni erinevad tugevusastmed, mitme erineva tooni ülestikku värvimise abil uue
värvitooni saamine, värvipliiatsi töövõtted.
Akvarellmaal
ühe tooni erinevate tumedusastmete saavutamine, värvide üksteisesse sulatamine paberil,
värvide segamine alusel.
Guaššmaal
põhivärvidest uute värvitoonide saamine paberil ja värvialusel, taustade maalimine.
Guaši- kriidi segatehnika
kontuurid ja faktuurid.
Page 283
Tabivere Põhikooli õppekava
283
Trükitehnikad
papitrükk, materjalitrükk, tilgatrükk, faktuuritükk.
Paberpatika
küünla ja akvarelliga mitmekihiline katmine, küünla või rasvakriidi joonistuse katmine
akvarelliga. Kliistrimaal
värvipindadega maalimine, kammi või sakiliseks lõigatud papiribaga faktuuri loomine.
Värvusõpetus
värvisegamisreeglid: tume heledasse, toonide eristamine, soojad külmad toonid.
Kleepetööd
toonpaberist lõiketöö, toonpaberist rebimistöö, aplikatsioonpilt.
Voltimine
paberist ruumiliste kujundite vormimine, nende täienadamine viltpliiatsigraafikaga või
paberaplikatsioonidega.
Ühistööd
üksikute detailide joonistamine viltpliiatsiga, voltimine või maalimine, liitmine tervikuks,
ühisele alusele kinnitamine.
Voolimine savist ja plastiliinist
ühtsest tervikust detailide välja venitamine, spiraalsest vorstist õõnesvormi voolimine, savi ja
plastiliini kasutamine kolmemõõtmelisena.
Meisterdamine
looduslikust materjalist, tehismaterjalist, paberist, traadist. Ühendamine liimimise,
õmblemise, naelutmise, sidumise teel. Punumine.
Šabloonitööd
tasapinnalised esemed šabloonina, joonistatud šabloon, figuur šabloonina.
Vormijoonistamine
joonega pinna saavutamine, keskelt väljapoole joonistamine, erineva iseloomuga joonte
kordamine
Uued meediad
vestlused erinevatest kujutamisvõtetest: foto, video.
8.5.33. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
esitab oma ideede erinevaid lahendusi;
rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab välja tuua kujutatava
iseloomulikud jooned;
rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;
kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstiteoste ning enda ja kaaslaste loovtööde üle
arutledes;
oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte;
uurib igapäevaste esemete vormi ja otstarbe seoseid, teab, kuidas luua ning tarbida
säästvalt, arutleb ümbritseva visuaalse kultuuri nähtuste üle;
tuleb toime virtuaalsetes keskkondades, teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Õppetegevus Käeliste oskuste arendamine, tööde viimistlemine püsivuse arendamiseks, lihtsate
kunstimõistete omandamine, eluliste ja päevakajaliste teemade kujutamine mõttemaailma
avardamiseks ja tundekasvatuseks, esteetilised kategooriad, loovuse arendamine,
kommunikatiivsus kunsti kaudu. Milliseid oskusi õpilased saavad?
Page 284
Tabivere Põhikooli õppekava
284
Õpime kujutama inimesi, loodust ja loomi. Kasutame kujutamiseks erinevaid võtteid ja
tehnikaid. Õpime tundma värvide segamise võtteid ja värvide abil kujundama. Katsetame
tunnete kujutamist. Tutvume rahvakunstiga ja selle erinevate võtetega. Õpime, mida tähendab
abstraktne kunst ja kuidas seda tehakse, mis on rütm ja ornament. Mis vahe on kujutamisel ja
kujundamisel. Millist kunsti tehakse arvutiga.
Õppesisu Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugude
visuaalne jutustamine. Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete arendamine, katsetamine ja
loominguline rakendamine. Muuseumide ja kunstinäituste külastamine (virtuaalnäitused),
kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine. Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja
disaini näidetega tutvumine. Makettide ja kujundustööde teostamine. Oma tööde esitlemine,
selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine, soovitused ja nõuanded (
analüüs) Töötamine iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas
ning teisi arvestav kasutamine. Kunstiõpikutega tutvumine, kavandamine ja kujundamine.
ÜLDTEEMAD
Figuuri kujutamine
loomafiguurid, esmane proportsioonide tutvustus, liigutuse kujutamine.
Trükkimine
papitrükk, kriiditrükk, sümmeetriline trükk-värvaineks akvarell, guašš. Frotaaž.
Kleepetööd
toonpaberist lõiketöö, toonpaberist rebimistöö, mosaiik, aplikatsioonpilt, kollaaž.
Rahvakunst
rahvariiete kujutamine, rahvakunsti motiivide kasutamine dekoratiivsetes töödes.
Vaatlused looduses ja inimkeskkonnas
ilusa ja inetu mõiste selgitamine, vestlus.
Spontaanne looming
muusika järgi joonistamine või maalimine.
Tundmuse kujutamine
värvide ja joontega abstraktse kunsti esmatõed, rõhk joonel ja pinnal.
Dekoreerimine
klassi kujundamine pühadeks.
Moekunst
kõnelused moest, riietumiskultuurist, moenarrused. Koolimood.
Värvid looduses
sekundaarvärvuste segamine põhivärvustest, musta ja valge segamine.
Värvid elukeskkonnas
ühe värvi erinevad toonid
Rütm
rütmi mõiste avamine korduse ja pausi vaheldusena,vestlus, loovtöö.
Ornament (ribal)
näiteid rahvakunstist, trükiornament.
Sümmeetria
sümmeetria kirjatähtede, inimese ja loodusdetailide juures, sümmeetriatrüki kasutamine.
Ruum
Esemete kujutamine ruumis, koondumispunkt.
Loovtööd
fantaasiakujundite loomine erinevates tehnikates.
Natuurist joonistamine
viltpliiatsitega lihtsa eseme kujutamine.
Page 285
Tabivere Põhikooli õppekava
285
Uued meediad
vestlused erinevatest kujutamisvõtetest: foto, video.
8.5.44. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
teab kodukoha kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke;
arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle;
väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja
kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;
visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid
(maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, animatsioon jne);
oskab leida eri teabeallikatest ainealast infot;
võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid,
kuidas parandada elukeskkonda, mõistab võimalusi, kuidas tarbida loodust säästvalt;
tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Õppetegevused Uurimuslikud ja loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel.
Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine Oma teoste esitlemine, valikute
põhjendamine. Lihtsamata ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide
valmistamine. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja nende
loov kasutamine. Kunstiteoste analüüsimine, võrdlemine, nende üle arutlemine. Õppekäigud
muuseumidesse, kunstiüritustele.
Õppesisu Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted.
Kompositsiooni tasakaal ja koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi.
Liikumise kujutamine. Figuuri ja portree proportsioonid. Kujutamisõpetus. Värvusõpetus.
Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri jne tehnikad ning töövõtted. Sõnumite ja
emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani. Kunstiteose
sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis. Erinevad mineviku ja
nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis. Kunstiteoste analüüs. Muuseumide ja galeriide
funktsioonid. Eesti rahvakunst. Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna
parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu. Piltide, teksti, heli ja liikumise
koosmõju.Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise eetika ja ohutus.
Digitaalse kunsti töövahendite kasutamine (nt foto, video, animatsioon).
ÜLDTEEMAD
Värviring
värvipaberite toonimine põhivärvide segudega, värviringiks järjestamine, värviringi loomine.
Soojad ja külmad värvitoonid
tööd ühtses koloriidis.
Peegeldus
peegelduse olemus, vestlus, sümmeetriatrüki kasutamine peegelduse kujutamisel.
Ruumilisuse kujutamine esiplaan ja tagaplaan, objektide kattumine.
Illustratiivsed tööd
legendi, muistendi, jutustuse illustreerimine.
Hoone kujutamine natuurist
Page 286
Tabivere Põhikooli õppekava
286
vaatlus, mõõtmine pliiatsi abil.
Esivanemate kunst
tutvumine kunstiajalooga, ürgaja kunst
Perspektiivi algteadmised, värvusperspektiiv
ruumiline kujutus tasapinnal, kaugemad objektid väiksemad ja värvitoonid heledamad.
Šabloonitööd pritsimistehnikas
miniatuurpildid, ruumilisuse saavutamine mitme värvi abil ja šablooni kasutamine
aplikatsioonina.
Akvarellitehnikad
maalimine ettejoonistuseta kuivale ja märjale pinnale.
Inimese kujutamine
proportsioonid, nahatoon, liikumine.
Joone omadused
abstraktne kompositsioon: rahulikud ja rahutud jooned
Näoilmed
kulmud, suu, silmad.
Loovtööd
tegelaskujude, situatsioonide ja miljöö loomine.
Guašimaal
tööjärjekorra õppimine: alustamine taustast, siis pealemaal, viimistlus.
Riipimistehnika
värvilise tausta ja graafilise joone koosmõju.
Voltimisülesanded
lihtsa tarbevormi kujundamine.
Plaani kujutamine
elukeskkonna kujutamine ruumilise plaanina
Mosaiik
mõiste selgitamine, ajalehe värvipaberitest mosaiikpildi koostamine, trükitud mosaiikpilt.
Uued meediad
lihtsate kujundusprogrammidega tutvumine arvutiklassis, animatsiooni tegemine.
virtuaalnäitused.
8.5.55. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
teab eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, uurib ja võrdleb kunstiteoseid;
arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle;
väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja
kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;
visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid
(maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, digitaalgraafika, animatsioon jne);
oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;
võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid,
kuidas parandada elukeskkonda, mõistab võimalusi, kuidas tarbida loodust säästvalt;
tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Õppitegevused Uurimuslikud ja loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel.
Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine. Oma teoste esitlemine, valikute
põhjendamine. Ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide valmistamine.
Page 287
Tabivere Põhikooli õppekava
287
Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja nende loov
kasutamine. Kunstiteoste analüüsimine, võrdlemine, nende üle arutlemine. Filmide,
koomiksite pildikeele uurimine ja kriitiline võrdlemine. Õppekäigud muuseumidesse,
kunstiüritustele.
Õppesisu Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted.
Kompositsiooni tasakaal ja koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi.
Liikumise kujutamine. Figuuri ja portree proportsioonid. Kujutamisõpetus. Värvusõpetus.
Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, keraamika jne tehnikad ning töövõtted.
Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis. Kunstiteoste analüüs. Vormi
ja funktsiooni seos, traditsioon ja uuenduslikkus disainis. Eesti rahvakunst ja ehituskultuur.
Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja
arhitektuuri kaudu. Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju. Märkide ja sümbolite
kasutamine meedias ja reklaamis. Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise
eetika ja ohutus. Digitaalse kunsti töövahendite kasutamine (nt foto, video, digitaalgraafika,
animatsioon).
ÜLDTEEMAD
Tutvumine eesti vanemate kunstnike loominguga
J. Köler, E. Viiralt, A. Laikmaa, K. Raud.
Keraamika põhitõed, tehnoloogia põhimõtted
keraamika ajalugu, keraamilise vormi iseärasused.
Pisiplastika, savist loomad liikumises.
Värviring
põhitoonid ja nende vahevärvide kolm astet, vastandvärvuste õppimine ja nende omavaheline
mõju. Värvuste mõju teistee toonidele, tööd ühtses koloriidis.
Värvid looduses
kaitse-, hoiatus-, meelitus- ja ohuvärvid.
Süsi, sangviin
materjalide eripära, töövõtted, kujutamine natuurist.
Ruumilisus ja kauguse kujutamine
esiplaan ja tagaplaan, objektide kattumine, kauguses objektid väiksemad ja värvitoonid.
tumedamad.
9.Figuuri proportsioonid
figuuri jagamine kaheksaks võrdseks osaks, krokiide joonistamine, visand.
Portree
näo proportsioonid
Filmikunsti põhitõed
kuuest kaadrist "filmi" koostamine kasutades üldplaan, suur plaan, ajaleheväljalõikeid,
filmiajaloo tutvustamine. Animatsioon arvutis ja iPadis.
Koomiks
anekdoodi või jutukese loomine sarjana, sarjapiltide ajalugu, kujutamisvõtted.
Pliiatsijoonistus
loodusvormid, varjutamisvõtete tutvustus.
Loovülesandeid
näitusetööd, vaba teema- eelnev pealkirjastamine.
Graafiline faktuur-
erinevaid joonetöid pasta- või viltpliiatsiga.
Page 288
Tabivere Põhikooli õppekava
288
8.5.66. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused: 1. teab eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, uurib ja võrdleb kunstiteoseid;
2. arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate ajastute
kunstiteoseid;
3. väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja
kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;
4. visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid
(maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, digitaalgraafika, animatsioon jne);
5. oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;
6. võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid,
kuidas parandada elukeskkonda, joonistab plaani, mõistab võimalusi, kuidas tarbida
loodust säästvalt;
7. arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle reaalses ja virtuaalses keskkonnas,
analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeid;
8. tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades
Õppetegevused Uurimuslikud ja loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel.
Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine. Eksperimenteerimine kujutamise
reeglitega. Oma teoste esitlemine, valikute põhjendamine. Ruumiliste kompositsioonide,
mudelite või makettide valmistamine. Plaani joonistamine. Kunstitehnikate loov kasutamine.
Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja nende loov kasutamine. Kunstiteoste analüüsimine,
võrdlemine, nende üle arutlemine. Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide
pildikeele uurimine ja kriitiline Võrdlemine. Õppekäigud muuseumidesse, kunstiüritustele,
nüüdiskunsti näitustele.
Õppesisu Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted.
Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse
ja mälu järgi. Liikumise kujutamine. Figuuri ja portree proportsioonid. Kujutamisõpetus.
Värvusõpetus. Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni jne tehnikad
ning töövõtted. Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest
aegadest
tänapäevani. Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis.
Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis ja maailmas, näited õpetaja
valikul. Kunstiteoste analüüs. Muuseumide ja galeriide funktsioonid. Vormi ja funktsiooni
seos, traditsioon ja uuenduslikkus disainis. Eesti rahvakunst ja ehituskultuur. Loodust säästva
tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu. Piltide,
teksti, heli ja liikumise koosmõju. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise eetika ja ohutus. Digitaalse kunsti
töövahendite kasutamine (nt foto, video, digitaalgraafika, animatsioon
ÜLDTEEMAD
Karikatuur
naljapildi loomine. erinevus koomiksist.
Märgid, sümbolid, reklaam
Page 289
Tabivere Põhikooli õppekava
289
firma logo, reklaam, vestlus, näiteid.
Kirjagraafika
näited šriftidest, eesti kirjakunstnikke, lintkirja kujundamine.
Figuuri proportsioonid
skeleti ja plastilise anatoomia mõiste, liikuva šablooni tegemine, erinevate liigutuste
kujutamine šablooni abil.
Mask
ajaloolise maski tutvustamine, eri rahvaste maske, maskeerimine eesti rahvatavandis - mardid,
kadrid.
Natüürmort
vaatlus, vaikelu mõiste selgitamine, esemete vaba paigutamine, valguse ja varjuga vormimine,
natüürmordi ajalugu.
Figuraalne kompositsioon
vabal teemal 5-6 figuuri liikumises.
Ruumilisi kujundusobjekte
voltimine, pakenditest ruumiliste objektide loomine, looduslikest materjalidest objektid,
ühistööd. Maketid.
Pisiplastika,skulptuur, monumentaalskulptuur, reljeef
vormimine pöidla- ja vorstitehnikas, medalid, pareljeefid.
Plaan
Aia või hoone plaani joonistamine, tingmärkide kasutamine.
Absurdi mõiste kunstis
vestlus, ajalehe väljalõikele lisatud joonistus.
Plakat
idee sõnastus, pildiline kujutis, teostus vabas tehnikas.
Kujundustöö
T-särk, temaatilised sarjad, kollektsioon.
Disaini mõiste
mood, kodukujundus, reklaam jne
Joonistamine
keerukas loodusobjekt, varju kujutamine .
Animatsioon
8.5.77. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
teab Eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, teadvustab kunsti rolli
ühiskonnas;
visandab, kavandab ja maketeerib loovülesandeid lahendades, otsib ja arendab
erinevaid lahendusvariante ning isikupäraseid teostusvõimalusi;
rakendab loomisel, uurimisel ja kunsti ning visuaalkultuuri tarbimisel
infokommunikatsiooni vahendeid;
esitleb enda loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid;
leiab teadlikult traditsioonilisi või uusi meediume kasutades erinevaid lahendusi,
kuidas väljendada oma mõtteid ja teadmisi, kasutab sihipäraselt tasapinnalise ja
ruumilise kompositsiooni põhimõtteid;
mõistab disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ning parem
lahendus;
arutleb visuaalkultuuri avaldumisvormide, sümbolite ja kultuuriliste märkide üle,
Page 290
Tabivere Põhikooli õppekava
290
hindab virtuaalset keskkonda eetilisuse ja turvalisuse seisukohast.
Õppetegevused Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt
loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. Töö kavandamine, tegemine,
esitlemine ja analüüsimine. Praktiline disainiprotsess probleemi püstitusest lahendi
leidmiseni. Õppekäigud muuseumi, nüüdiskunsti näitustele ja kunstisündmustele.
Ekspositsiooni arutelud, ainealase terminoloogia kasutamine. Infootsing erinevatest
teabeallikatest. Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.
Õppesisu Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Materjalide ja tehnika valiku
seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine,
abstraheerimine jne). Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja sihtgrupile.
Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt joonistamine, maal, kollaaž, skulptuur jne).
Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika).
Kunst ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengu peegeldajana. Tuntumate teoste näited ja
väljendusvahendite muutumine eri kultuuride kunstiajaloos (valikuliselt). Kunstiteosed ja
stiilid. Lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina. Nüüdiskunsti olulised suunad ja
aktuaalsed teemad. Disainiprotsess probleemile uue lahenduse leidmiseks Tekstid, pildid ja
joonised esitluste ja infomaterjalide kujunduses. Kirjagraafika ja graafilise kujunduse
baasvõtted. Näited Eesti kunstnike, arhitektide ja disainerite loomingust.
ÜLDTEEMAD
Graafika
joone erinev olemus, joonega kujutamise võtted, eesti graafikute looming.
Joonefaktuurid, faktuuriga hele-tumedusastmete saavutamine.
Söe-ja sangviinitehnika, pliiatsijoonistus
fantaasiatööd.
Kompositsiooni mõiste
joonte kompositsioon looduspildis.
Kombinatoorika tasapinnal
must-valge ruutude kombinatoorika, kõverjoonega poolitatud ruutude kombinatoorika.
Etteantud reeglite järgi tegutsemine.
Portree natuurist
näo proportsioonid, modelleerimine valguse ja varjuga, näiteid kunstist.
Kontrasti mõiste
negatiiv ja positiiv aplikatsioontehnikas, kontrast laiemas tähenduses.
Objekt natuurist
vaatlus, lihtsa eseme kujutamine ruumilisena, pliiats. Omavari, langev vari.
Arhitektuuri ajalugu
mõisad, lossid, kindlused.
Vapid
heraldika mõiste, ajalugu, suguvõsa vapi kujundamine.
Kirjafraafika
kutsed, aukirjad jne
Ruumiline kujutus tasapinnal
korteri või maja plaan. Tingmärgid.
Digitaalne kunst
Page 291
Tabivere Põhikooli õppekava
291
8.5.88. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
teab Eesti ja maailma kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, teadvustab kunsti
rolli ühiskonnas
seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut;
visandab, kavandab ja maketeerib loovülesandeid lahendades, otsib ja arendab
erinevaid lahendusvariante ning isikupäraseid teostusvõimalusi;
rakendab loomisel, uurimisel ja kunsti ning visuaalkultuuri tarbimisel
infokommunikatsioonivahendeid;
esitleb enda loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid, tõlgendab kaaslaste loovtöid;
leiab teadlikult traditsioonilisi või uusi meediume kasutades erinevaid lahendusi,
kuidas väljendada oma mõtteid ja teadmisi, kasutab sihipäraselt tasapinnalise,
ruumilise ja ajalise loomingu väljendusvahendeid ning kompositsiooni põhimõtteid;
analüüsib ruumilist keskkonda ja disainiobjekte eesmärgipärasuse, uuenduslikkuse,
ökoloogilisuse, esteetilisuse ja eetilisuse seisukohast, mõistab disaini kui protsessi,
mille eesmärgiks on leida probleemile uus ning parem lahendus;
arutleb visuaalkultuuri avaldumisvormide, sümbolite ja kultuuriliste märkide üle,
hindab virtuaalset keskkonda eetilisuse ja turvalisuse seisukohast
Õppetegevus Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt
loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. Töö kavandamine, tegemine,
esitlemine ja analüüsimine. Praktiline disainiprotsess probleemi püstitusest lahendi
leidmiseni. Õppekäigud muuseumi, nüüdiskunsti näitustele ja kunstisündmustele.
Ekspositsiooni arutelud, ainealase terminoloogia kasutamine. Infootsing erinevatest
teabeallikatest. Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.
Õppesisu Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Materjalide ja tehnika valiku
seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine,
abstraheerimine, deformeerimine jne). Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja
sihtgrupile. Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt joonistamine, maal, kollaaž,
skulptuur, installatsioon jne). Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes (foto, video,
animatsioon, digitaalgraafika). Tuntumate teoste näited ja väljendusvahendite muutumine eri
kultuuride kunstiajaloos (valikuliselt). Kunstiteosed ja stiilid. Lood ja sündmused uue teose
loomise lähtepunktina. Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad. Arhitektuuri ja
disaini funktsionaalsus, ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Inimese ja ruumilise keskkonna
suhted. Disainiprotsess probleemile uue lahenduse leidmiseks Tekstid, pildid ja joonised
esitluste ja infomaterjalide kujunduses. Kirjagraafika ja graafilise kujunduse baasvõtted.
Kunstnike, kunstiajaloolaste, disainerite ja arhitektide erialane töö ning seosed
loomemajandusega. Näited Eesti kunstnike, arhitektide ja disainerite loomingust.
ÜLDTEEMAD
Eksliibris
Abstraktne värvikompositsioon
värvi ja vormi mõju abstraktses teoses, tundeelamuse loomine, vestlus.
Op-kunst
mõiste selgitamine, näiteid kunstiajaloost, must-valge konstruktiivne töö tasapinnal.
Natuurist figuuri kujutamine
Page 292
Tabivere Põhikooli õppekava
292
figuuri proportsioonid, plastilise anatoomia mõiste,
teadlik proportsioonide moonutamine, näiteid K. Raua loomingust ja kaasaegsest eesti
kunstist.
Origami,paberi voltimine
ruumilised paberobjektid, ühistöö.
Paberlõiked
tasapinnalised kujutised väljalõigetena, kontuuri mõiste, dekoratiivne kujutuslaad.
Mandala.
Valguseja varju kujutamine
lihtsad varjude tekkimise katsed, nende visandlik kujutamine.
Keeruka eseme joonitamine pliiatsiga
materjali edastamine, ruumilisus, varjutamine ja läigete kujutamine
Picassolik portree
Picasso loomingu ja elukäigu tutvustamine, erinevate näoosade vaba kompositsioon.
Digitaalkunst
8.5.99. klassi kunstiõpetus
Õpitulemused:
1. teab Eesti ja maailma kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, teadvustab kunsti
rolli ühiskonnas
2. seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut;
3. analüüsib eri ajastute kunstiteoseid nii näitusel kui klassiruumis, mõistab nüüdiskunsti
nähtuste laia teemade ringi ning väljendusvahendite mitmekesisust;
4. visandab, kavandab ja maketeerib loovülesandeid lahendades, otsib ja arendab
erinevaid lahendusvariante ning isikupäraseid teostusvõimalusi;
5. rakendab loomisel, uurimisel ja kunsti ning visuaalkultuuri tarbimisel
infokommunikatsiooni vahendeid;
6. esitleb enda loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid, tõlgendab kaaslaste loovtöid;
7. leiab teadlikult traditsioonilisi või uusi meediume kasutades erinevaid lahendusi,
kuidas väljendada oma mõtteid ja teadmisi, kasutab sihipäraselt tasapinnalise,
ruumilise ja ajalise loomingu väljendusvahendeid ning kompositsiooni põhimõtteid;
8. analüüsib ruumilist keskkonda ja disainiobjekte eesmärgipärasuse, uuenduslikkuse,
ökoloogilisuse, esteetilisuse ja eetilisuse seisukohast, mõistab disaini kui protsessi,
mille eesmärgiks on leida probleemile uus ning parem lahendus;
9. arutleb visuaalkultuuri avaldumisvormide, sümbolite ja kultuuriliste märkide üle,
hindab virtuaalset keskkonda eetilisuse ja turvalisuse seisukohast
Õppetegevus Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt
loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. Töö kavandamine, tegemine,
esitlemine ja analüüsimine. Praktiline disainiprotsess probleemi püstitusest lahendi
leidmiseni. Õppekäigud muuseumi, nüüdiskunsti näitustele ja kunstisündmustele.
Ekspositsiooni arutelud, ainealase terminoloogia kasutamine. Infootsing erinevatest
teabeallikatest. Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.
Mitmesuguste looduslike ja tehisobjektide ning keskkondade analüüsimine erinevatest
vaatepunktidest lähtudes. '
Page 293
Tabivere Põhikooli õppekava
293
Õppesisu Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Materjalide ja tehnika valiku
seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine,
abstraheerimine, deformeerimine jne). Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja
sihtgrupile. Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt joonistamine, maal, kollaaž,
skulptuur, installatsioon jne). Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes (foto, video,
animatsioon, digitaalgraafika). Kunst ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengu peegeldajana.
Tuntumate teoste näited ja väljendusvahendite muutumine eri kultuuride kunstiajaloos
(valikuliselt). Kunstiteosed ja stiilid. Lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina.
Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad. Arhitektuuri ja disaini funktsionaalsus,
ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Inimese ja ruumilise keskkonna suhted. Disainiprotsess
probleemile uue lahenduse leidmiseks Tekstid, pildid ja joonised esitluste ja infomaterjalide
kujunduses. Kirjagraafika ja graafilise kujunduse baasvõtted. Kunstnike, kunstiajaloolaste,
disainerite ja arhitektide erialane töö ning seosed loomemajandusega. Näited Eesti kunstnike,
arhitektide ja disainerite loomingust.
ÜLDTEEMAD
Groteskkiri, laisulekirjad, jooniskiri
Initsiaalid ja monogramm
mõiste tutvustamine, ühtses stiilis tähekujunduse loomine.
Graafiline disain
pakendi konstrueerimine, must-valge konstruktiivne kujundus, aktsendi tekitamine värvi või
šriftiga.
Arvutigraafika
lihtsa kompositsiooni võimalus arvutil, must-valge kujundus, faktuuride kasutamine.
Ornament ja pordüür
andmepankade loomine, detaili valik, motiivi loomine, motiivi kombinatoorika,
ribaornament, võrdlus arvutitööga, seos loomingulise protsessiga üldisemas mõttes.
Faktuuritööd
erinevad joonte rütmid, jämedused, tööd joonlauaga.
Kunstistiilide lühitutvustused, lühiülevaade kunstiajaloost
Absurd kunstis
ühisprojekt, protsessuaalne kunst, seosed video- ja fotokunstiga.
Sürrealistlik kunst
rühmatöö kavandamisperioodis- pimejoonistus
Kunst kui keel, kuidas mõista kaasaegset kunsti
ettekanded ja diskussioon.
Gräffiti
Digitaalsete vahendite kasutamine kunstiloomingus, kujundusprogrammid
9. AINEVALDKOND ”TEHNOLOOGIA”
9.1Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes
eakohane tehnoloogiapädevus: suutlikkus tulla toime tehnoloogiamaailmas, mõista
tehnoloogia arengusuundumusi ning seoseid teadussaavutustega; omandada tehnoloogiline
kirjaoskus tehnoloogiavahendite eakohaseks, loovaks ja innovaatiliseks kasutamiseks,
lõimides mõttetööd käelise tegevusega; analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid
Page 294
Tabivere Põhikooli õppekava
294
võimalusi ja ohte; järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid; lahendada probleeme, lõimides
mõttetööd käelise tegevusega, ja viia ideid ellu eesmärgipäraselt; tulla toime
majapidamistöödega ja toituda tervislikult.
Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja
loovalt;
2) näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning väljendab oma
arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;
3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning
praktilisi probleeme lahendada;
4) valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega kaasnevaid mõjusid ja
ohte;
5) oskab lugeda ja koostada lihtsat joonist ning juhendit, on suuteline ülesannet esitlema
ja oma arvamust põhjendama;
6) arvestab esemete disainiprotsessis nende kujunduse seost funktsionaalsuse,
esteetilisuse ja kultuuritraditsioonidega;
7) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise
ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist;
8) oskab tööprotsessi käigus suhelda ja teiste õpilastega koostööd teha;
9) rakendab menüüd kavandades ja analüüsides tervisliku toitumise põhitõdesid ning
oskab valmistada lihtsamaid tervislikke toite;
10) tuleb toime koduste majapidamistöödega;
11) omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest minevikus ja tänapäeval,
teab valdkonnaga seotud edasiõppimise võimalusi.
9.2Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht
Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad kolm õppeainet:
1) tööõpetus, mida õpitakse 1.–3. klassini;
2) tehnoloogiaõpetus, mida õpitakse 4.–9. klassini;
3) käsitöö ja kodundus, mida õpitakse 4.–9. klassini.
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli
õppekavas, arvestades, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on
saavutatavad.
Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja, arvestades, et kooliastmeti kirjeldatud
õpitulemused, valdkonnapädevused ja üldpädevused on saavutatavad.
Tööõpetuses käsitletakse käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid ning
kujundatakse esmaseid osaoskusi, valdkonna- ja üldpädevusi.
Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad,
millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või
tehnoloogiaõpetus. Õpperühma valimine võimaldab õpilastel süvendatult tegelda neid
huvitava õppeainega. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine.
Tehnoloogiaõpetuses kujundatakse viit osaoskust: tehnoloogia igapäevaelus, disain ja
joonestamine, materjalide töötlemine, kodundus vahetatud õpperühmades, projektitöö.
Esimesed kolm osa hõlmavad õppest 65%, projektitöö 25% ja kodundus 10%.
Page 295
Tabivere Põhikooli õppekava
295
Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust: käsitöö, kodundus,
tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades ja projektitöö. Käsitöö ja kodundus hõlmavad
õppest ligi 65%, millest vähemalt kolmandik on kodundus, ligi 25% õppemahust on
projektitöö ja 10% tehnoloogiaõpetus. Osaoskuste kujundamine ja teemade järjestus
õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös.
Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogiaõpetuse asemel on
kodundus ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetus.
Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse ainekavas on igal aastal ühe õppeveerandi
pikkune projektitöö osa, mis toimub mõlemas aines ühel ajal ja mille puhul valivad õpilased
käsitletava teema vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad tehnoloogiaõpetust või
käsitööd ja kodundust. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja
klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste
ettevõtmistega. Projektitöö valimisel peetakse silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö on
iseseisev tervik, mille puhul ei eeldata õpilastelt varasemaid teemaga seonduvaid oskusi ja
teadmisi.
9.3Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes kujundatakse traditsioonilisel ja nüüdisaegsel
tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning hoiakuid. Õpikeskkond ning
õppekorraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja
tehnoloogilise maailma arengut.
Ainevaldkonna õppeained õpetavad nägema käsitletavate teemade seost ümbritseva
elukeskkonnaga ning soodustavad eri õppeainetes ja elusfäärides omandatu praktilist
rakendamist. Õpitakse mõistma toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima
erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise ja neid analüüsima.
Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning
arutletakse nähtuste ja olukordade üle ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse
loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ning vaimses arengus.
Õppe käigus innustatakse õpilasi esitama uusi ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja
valmistatakse esemeid ning õpitakse neid esitlema. Ühiste arutluste käigus õpitakse eseme
disainiprotsessi analüüsima, erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi nägema, kogema ja
hindama ning oma tööle hinnangut andma.
Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, milles tunnustatakse õpilaste püüdlikkust ja
arengut, toetatakse omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning väärtustatakse Eesti ja maailma
kultuuriloomingut ja -tausta.
Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi.
Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha karjääriotsuseid
ning leida meelepäraseid hobisid.
Tehnoloogiaõpetuses on rõhuasetus nüüdisaegsel tehnoloogilisel mõtteviisil, töömaailmas
vajalike väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel. Säästvat arengut arvestades omandavad
õpilased oskused tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse
mõistma ning hindama tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus.
Õpitakse siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid
elukeskkonnaga. Aineõpetuse rikastamiseks kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi.
Page 296
Tabivere Põhikooli õppekava
296
Õppesisu on põimitud praktiliste probleemide lahendamisega, eseme kavandamine ja
valmistamine tunnis hõlmab kogu arendustsüklit idee loomisest toote esitluseni.
Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest on kohustuslikud õmblemine,
kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Eseme kavandamine, töö organiseerimine,
rahvakunstitehnikate alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii
kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Praktilistes töödes saab ühte eset
valmistades ühendada mitu tööliiki.
II kooliastmes keskendutakse eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisele ning
juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisele. Igal aastal tehakse
praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnikaid loovalt rakendada.
III kooliastmes keskendutakse rohkem loomingulisele tööle ning töö teadlikule
korraldamisele. Õpetuses järgitakse tootearendustsüklit teabe kogumisest, idee leidmisest,
eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest kuni toote teostuse ning esitlemiseni.
Kodundusõppes omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaeluga toimetulekuks. Lisaks
praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud
menüü koostamist. Õppetöös arendatakse majandamisoskust, kujundatakse
keskkonnasäästlikku ning oma õigusi ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste
tarbijakäitumist ning püütakse leida seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning
tegeliku käitumise vahel. Kodundusõpe loob head võimalused rakendada näiteks bioloogias,
keemias, matemaatikas ja teistes õppeainetes omandatut.
Kodundustunnis õpitakse meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid
oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning
meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.
9.4Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas
Tehnoloogiavaldkonna ained pakuvad üldpädevuste kujundamiseks võimalust ühiselt
arutleda, kuidas lahendada igapäevaelus esile kerkivaid olukordi, ühistöid ning erinevaid
ülesandeid ja projekte. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste,
oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute – kujundamisel on kandev roll professionaalsel
õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiva õpikeskkonna
ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused ning projektid õpetavad
arvestama arvamuste ja ideede paljusust. Ühised arutelud ning ülesanded ja nende tulemuse
analüüsimine
aitavad õpilastel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning vastutust
alustatu lõpetada. Käsitletavate teemade ja praktiliste tegevuste kaudu õpetatakse väärtustama
loomingut ning kujundama ilumeelt, hindama oma ja teiste maade ning rahvaste
kultuuripärandit, samuti väärtustama tehnoloogiasaavutusi.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Erinevad ühistöö vormid tehnoloogiaainetes suunavad
õpilasi koostööd tegema, arendades tolerantsust ja valmidust aktsepteerida inimeste erinevusi
ning arvestada neid suhtlemisel. Õpilasi juhitakse analüüsima oma käitumist ning selle mõju
kaaslastele ja ülesannete lahendamisele.
Enesemääratluspädevus. Praktiline tegevus ning selle analüüs arendavad õpilastes
suutlikkust mõista ja hinnata ennast, oma nõrku ja tugevaid külgi ning aitavad neil teha
otsuseid enda arengu ja tulevase tööelu kohta. Kodundusõppes omandatud teadmised
Page 297
Tabivere Põhikooli õppekava
297
tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest õpetavad väärtustama tervislikku eluviisi ning
loovad eeldused seda järgida.
Õpipädevus. Õpitakse nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega ning
kogetakse teistes õppeainetes õpitu vajalikkust praktikas. Töö iseseisev korraldus alates teabe
kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse
analüüsiga arendab suutlikkust märgata ning lahendada probleeme, hinnata ja arendada oma
võimeid ning juhtida õppimist.
Suhtluspädevus. Ühiste ülesannete ja projektide kaudu õpitakse ennast selgelt ja asjakohaselt
väljendama ning teistega arvestama, vajaduse korral teisi aitama ning koos töötamise eeliseid
kogema. Uurimist vajavate ülesannete lahendamine ning esitluste koostamine arendab oskust
lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning kirjutada eri liiki tekste.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogialane pädevus. Tehnoloogiaainetes
rakendatavad konkreetsed probleemilahendused nõuavad arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust
kasutada loogikat ja matemaatilisi sümboleid. Pakutakse mõtlemist arendavaid tegevusi,
milles on vaja püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusteid, põhjendada oma valikuid ja
analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama ja looma ning kriitiliselt hindama erinevaid
tehnoloogiaid ja tehnoloogilisi abivahendeid. Õpitakse mõistma teaduse osa tehnika arengus
ja vastupidi.
Ettevõtlikkuspädevus. Tehnoloogiavaldkonna ainetes on olulisel kohal avatus
loomingulistele ideedele ja originaalsetele vaatenurkadele. Esemeid valmistades läbitakse
toote arendamise tsükkel idee leidmisest valmis tooteni. Aineprojektid võimaldavad õpilastel
katsetada oma ideede elluviimist mitmesuguste ettevõtlusmudelite kaudu, näiteks pidada
meeskonnana ajutiselt koolis kohvikut, disainida mõni suuremahuline toimiv ese ning
organiseerida tööprotsess klassis.
9.5Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes
võimalusi jõuda praktilistes tegevustes arusaamisele, et teadmised on omavahel seotud ning
igapäevaelus rakendatavad. Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja
katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid võimaldavad lõimida
tehnoloogiavaldkonna õppeaineid teiste ainevaldkondadega, luua seoseid ainevaldkonna sees
ja teiste õppeainetega.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Õpilastes kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Teavet kogudes ja esitlusi koostades areneb
õpilaste tehnoloogiline sõnavara. Õpilasi suunatakse kasutama kohaseid keelevahendeid ning
järgima õigekeelsusnõudeid. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saavad õpilased
esinemiskogemusi ning arendavad väljendusoskust. Õpilaste tähelepanu juhitakse kirjalike
tööde (nt juhendid, referaadid) korrektsele vormistamisele. Tööülesannete ning projektide
jaoks võõrkeelsetest tekstidest teabe otsimine toetab võõrkeelte omandamist.
Page 298
Tabivere Põhikooli õppekava
298
Matemaatika. Tehnoloogiaainetes kasutavad õpilased loogilist mõtlemist ning matemaatilisi
teadmisi. Õpilaste arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu ja nende tagajärgi
märgatakse kohe, mõistetakse, et analüüs ning paremate lahenduste leidmine on vältimatu.
Loodusained. Selleks et töötada erinevate looduslike ja tehismaterjalidega, on tarvis tutvuda
nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutuvad
õpilased otseselt kokku mitme keemilise ja füüsikalise protsessiga.
Sotsiaalained. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja
edasiste arengusuundade mõistmine aitab tunnetada inimühiskonna arengut. Ühiselt töötades
õpitakse teistega arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Õpitakse
märkama ja hindama eri rahvaste kultuuritraditsioone.
Kunstiained. Erinevate esemete kavandamine ja disainimine ning valmistamine pakub
õpilastele võimalusi end loominguliselt väljendada. Õpitakse hindama uudseid ja
isikupäraseid lahendusi ning märkama toodete disaini funktsionaalsust ja seoseid
kunstiloomingu ning kultuuritraditsioonidega.
Kehaline kasvatus. Praktilised ülesanded aitavad kinnistada terviseteadlikku käitumist,
õpetavad arvestama ergonoomikapõhimõtteid ning väärtustama tervislikku toitumist ja
sportlikku eluviisi.
9.6 Läbivad teemad
Tehnoloogiavaldkond seondub kõigi läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid
peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu
kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kujundatakse iseseisva tegutsemise oskust, mis on
oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide
kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on tähtsad tulevases tööelus.
Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada
elukestva õppe vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö
kavandamine ning üksi ja koos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma huvisid,
töövõimet ja koostööoskusi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga
(nt ettevõtete külastamine): õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud elukutseid,
ameteid, erialasid ja edasiõppimise võimalusi. Õppetegevus annab õpilastele teadmised
sellest, et eri töödel võivad olla erinevad nõuded ja ka töötingimused, ning nii suunatakse
õpilasi analüüsima, kas nende tervislik seisund ja füsioloogiline eripära sobivad selleks, et
teha neid huvitavat tööd. Õpilaste tähelepanu juhitakse sellele, miks on oluline tööohutusest
kinni pidada ja kuidas võib tervise kahjustamine piirata teatud valdkondades töötamist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toodet või toitu valmistades on tähtis säästlikult kasutada
nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike
tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sortimine ning energia ja
ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud
tehnoloogiaainete sisuga. Ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna
õppeainete õpetamise põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult ellu viidavad
projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovile panna.
Kultuuriline identiteet. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega
võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta
Page 299
Tabivere Põhikooli õppekava
299
mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse kasutama rahvuslikke elemente esemete
kavandamisel.
Teabekeskkond. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide jaoks infot kogudes õpitakse
kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti
kasutamine võimaldab olla kursis tehnoloogiliste uuendustega ning tutvuda kogu maailma
disainerite, inseneride ja käsitöötegijate loominguga.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Tundides kasutatakse erinevaid materjale ja töötlusviise.
Ülesandeid lahendades ja tulemusi esitledes õpitakse kasutama arvutiprogramme, leitakse
võimalusi rakendada õppeprotsessis digikeskkonda. Tutvutakse arvuti abil juhitavate
seadmete ja masinatega, kuna nendega töötamine loob võimaluse õppida tundma
tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.
Tervis ja ohutus. Tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama
ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende
omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku
toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude valmistamine õpetavad
terviseteadlikult käituma.
Väärtused ja kõlblus. Tehnoloogiaained kujundavad väärtustavat suhtumist uudsetesse,
eetilisi ja ökoloogilisi tõekspidamisi arvestavatesse lahendustesse. Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning
lahendada konflikte. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi,
õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.
9.7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetegevust tööõpetuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses kavandades ja
korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
taotletavatest õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos nii iseseisva, paaris- kui ka
rühmatöö kaudu, et õpilastest kujuneksid aktiivsed ning iseseisvad õppijad;
3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
4) arvestatakse kooli ainekava ja õpetaja töökava koostamisel ka teistes ainetes õpitavat
ning lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid. Selleks kohaldatakse
tööõpetuses üldõpetuse põhimõtteid. Tehnoloogiaõpetus on tihedalt lõimitud
matemaatika ja loodusainetega. Kodunduse teemade juures leitakse lõiminguvõimalusi
nii ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, bioloogia kui ka keemiaga, kinnistatakse
terviseteadliku käitumise oskusi tunnis tehtavate praktiliste ülesannetega ning
organiseeritakse õppetegevus õpetajate koostöö kaudu koolis;
5) arvestatakse, et valdkonna kõigi ainete õppetegevus on rakendusliku suunitlusega.
Teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad vastavalt õpilaste suutlikkusele ning
edasijõudmisele. Toote disainiprotsessis omandatakse vajalikke teadmisi, oskusi ja
hoiakuid. Arvestatakse õpilaste arengut, edasijõudmist ning suutlikkust;
6) jälgitakse, et tööõpetuse õppetegevus oleks vaheldusrikas, võimaldades läbida
erinevaid tööliike ja teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning
tutvuda nende omadustega käelise tegevuse ning loovuse kaudu;
7) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama, arutletakse ühiselt õpetusega seotud
Page 300
Tabivere Põhikooli õppekava
300
teemadel ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;
8) luuakse klassis asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilaste loovust ja
omaalgatust;
9) kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi, et aineõpetust mitmekesistada.
Käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses:
1) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
2) laiendatakse õpikeskkonda (raamatukogu, arvutiklass, looduskeskkond, ettevõtted,
kooliõu, näitused, muuseumid jm);
3) kasutatakse tänapäevaseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet (loov mõtte- ja praktiline
tegevus, projektõpe, uurimistööd, katsetused, nt erinevate materjalide ja ainete
omadused, ürituste ja näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine
oma ideede ja töö tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud,
diskussioonid, väitlused jm);
4) pannakse pearõhk loovale disainiprotsessile (kavandamine, katsetamine, eseme
täiendamine jm), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisele (nt rahvuslik ese,
rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jm) ning nüüdisaegsele
tehnoloogiale;
5) pööratakse enne uute töötlemisviiside ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele, sh
tööohutusalasele instrueerimisele ning ohutute töövõtete demonstreerimisele;
6) planeeritakse õppesisu ajaline jaotus – tundide arv ja järjestus –, arvestades ühtlasi
soovitust valida käsitöös kaks põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad
teemad (kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine ja materjalid);
7) kasutatakse projektipõhiseid õppetöövorme (sh õppeainete- ja
eluvaldkondadevahelised projektid, ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute
koostöö nii kodunduses, käsitöös kui ka tehnoloogiaõpetuses), mis võimaldavad
pöörata rohkem tähelepanu paikkonna traditsioonidele, tutvuda erinevate tehnikatega
ja neid katsetada, suunata õpilasi iseseisvalt ning koos teistega loovalt probleeme
lahendama ja aineüritusi korraldama;
8) jaotatakse kodundusõppes klass toitu valmistades ja teisi praktilisi ülesandeid tehes
väiksemateks rühmadeks (1–5 õpilast);
9) peetakse silmas, et tehnoloogiaõpetus on peamiselt üles ehitatud eseme
arendustsüklile;
10) taotletakse, et õpilaste õpikoormus, sh kodutööde maht on mõõdukas, jaotub õppeaasta
jooksul ühtlaselt ning jätab neile piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;
11) lähtutakse eesmärgist, et kodused ülesanded käsitöös ja tehnoloogiaõpetuses oleks
seotud peamiselt tööks vajaliku teabe hankimise, töö iseseisva kavandamise ja
organiseerimisega, käsitöös ka eseme disainiga, ning välditakse liigset otsest
juhendamist;
12) läbitakse kõik etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest kuni
selle tutvustamiseni teistele õpilastele;
13) kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt õpilaste võimekusele.
9.8 Hindamise alused
Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada
õpilasi sihikindlalt õppima, suunata nende enesehinnangu kujunemist, süvendada ja tekitada
Page 301
Tabivere Põhikooli õppekava
301
elukestvat käsitöö- ja tehnoloogiahuvi, suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul.
Hindamine toetab õpilaste tehnoloogiapädevuse kujunemist, tehnoloogilise kirjaoskuse
arengut ja annab tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta, olles lähtekohaks järgneva
õppe kavandamisel.
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest ning
kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist, lähtudes püstitatud õppeülesandest ning
kehtiva õppekava sisust ja eesmärkidest. Õpilasi hinnates on olulised nii õpetaja sõnaline
hinnang, numbriline hinne kui ka õpilaste enesehinnang. Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes
hinnatakse lisaks õpilaste edukat osalemist aineolümpiaadidel, -konkurssidel, -üritustel ja
võistlustel. 9. klassis võib õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks teha
lõputöö.
Tehnoloogiaõpetuses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme
kavandamist ning valmistamist:
1) suhtumist õppetöösse, töökust, püüdlikkust, järjekindlust, tähelepanelikkust;
2) koostööoskust, abivalmidust, iseseisvust töö tegemisel;
3) õpperuumide kodukorra täitmist;
4) kavandamist (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalikkust),
materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, eseme valmistamise viisi, tööjoonise
tehnilist korrektsust jm;
5) valikute (ideede, töötlusviiside, materjalide jm) tegemise, analüüsimise ja
põhjendamise ning seoste kirjeldamise oskust;
6) valmistamise kulgu (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste
vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust,
tööohutuse nõuete järgimist jm);
7) tulemust (idee teostust, eseme viimistlust, esteetilist väärtust, ülesande õigeaegset
lõpetamist, eseme kvaliteeti jm), sh üksikülesannete sooritamist ja eseme esitlemise
oskust.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
9.9 Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab tehnoloogiaainete õppest valdava osa ruumides, kus:
1) aineõpetuseks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele, on
tänapäevane ning võimaldab ohutult ja nüüdisaegselt õppetööd korraldada;
2) statsionaarseid masinaid ja õppekohti (nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta
ja elektrilisi käsitööriistu kaks komplekti õpperühma kohta;
3) on töötav ventilatsioonisüsteem, tehnoloogiaõpetuses puidulaastude ja tolmu
äratõmbesüsteem, ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad ja käsitöövahendid, mis
vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomika nõuetele;
4) on ruumid riietumiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde
hoidmiseks;
5) on individuaalsed kaitsevahendid igale õpilasele ja õpetajale.
Kool võimaldab tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamiseks vajalikud materjalid ja
esmased töövahendid ning masinad.
Page 302
Tabivere Põhikooli õppekava
302
10. TÖÖÕPETUS
10.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tööõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb töö tegemisest rõõmu ja rahuldust;
2) töötab juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töövahendeid ning
töötlemisviise;
3) oskab kasutada tööjuhendit ning tegutseda selle järgi üksi või koos teistega;
4) leiab ülesandele loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;
5) järgib esmaseid ohutusnõudeid;
6) hoiab puhtust ja korda kodus ja koolis ning täidab isikliku hügieeni nõudeid;
7) teab tervisliku toitumise vajalikkust;
8) hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd;
9) õpib vaatlema, tundma ja hindama esemelist keskkonda;
10) hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.
10.2 Õppeaine kirjeldus
Õpitulemuste saavutamine tööõpetuses loob eeldused omandada järgmistes kooliastmetes
tehnoloogiavaldkonna ainete õpisisu.
Tööõpetuses on rõhuasetus viie osaoskuse kujundamisel:
1) töö kavandamine;
2) erinevate materjalide tundmine ja kasutamine, materjalide omaduste võrdlemine;
3) tööharjumuste kujundamine, lihtsamate tööriistade käsitsemine ja õigete esmaste
töövõtete rakendamine;
4) erinevate tööviiside loov rakendamine, sh iseseisva ja koos töötamise oskuse
kujundamine;
5) säästliku ja teadliku tarbimisoskuse kujundamine.
Tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilaste füsioloogilises ja
vaimses arengus. Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada õpilaste vaimseid ja
füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jm. Oluline
on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning
kujundada leidurivaistu.
Õpetaja kavandab tööülesanded nii, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused
ning õpilastel jääks võimalus rakendada fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ja tulemuse
esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ning innustatakse loovast tegevusest
rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse ühistöid või korraldatakse aineprojekte. Nende käigus
õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamusi arvestama ja oma arvamusi
põhjendama. Kuna tööõpetuse tundide põhisisu on loominguline praktiline tegevus, täidab see
aine ka emotsionaalselt tasakaalustavat ülesannet.
Page 303
Tabivere Põhikooli õppekava
303
10.3 Kooliastmete õpitulemused
10.3.1 I kooliastme õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) kujundab lihtsamaid esemeid;
2) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast,
puit, traat, plekk jne);
3) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
4) oskab materjale ühendada ja kasutada;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
6) märkab esemetel rahvuslikke elemente;
7) julgeb oma ideed teostades pakkuda välja erinevaid võimalusi ja valida nende seast
tööks sobivaim variant;
8) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
9) kasutab materjale säästlikult;
10) valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
11) käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
12) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
13) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
14) toob õpetusega seonduva kohta näiteid igapäevaelust;
15) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses;
16) tegutseb säästliku tarbijana;
17) teab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
18) arvestab ühiselt töötades kaaslasi ja järgib viisakusreegleid.
Õppesisu Kavandamine. Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain ja kujundus minevikus ja
tänapäeval. Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning
info kasutamine. Ideede visandamine paberil. Lihtsate esemete kavandamine. Idee esitlemine.
Materjalid. Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne). Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide
korduskasutuseks.
Töötamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest
arusaamine. Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.
Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele. Rühmatöö ülesannete
täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise arvamustega arvestamine ja kaaslaste
abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
Tööviisid. Lihtsamad materjalide töötlemise viisid, sh mõõtmine, märkimine, rebimine,
voltimine, lõikamine, heegeldamine (algsilmus ja ahelsilmus), detailide ühendamine,
õmblemine (eelpiste ja tikkpiste), liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine,
värvimine, viimistlemine; vestmine, saagimine (ainekabinetis). Sagedasemate töövahendite
(käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm)
õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine. Töötlemisviisi valik
olenevalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
Kodundus. Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja
kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen. Tervislik toiduvalik.
Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine ja koristamine Viisakas
käitumine. Säästlik tarbimine.
Page 304
Tabivere Põhikooli õppekava
304
10.4 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
10.4.1 1. klassi tööõpetus
1.klass
1. Kavandamine
Õpitulemused : 1. Tunneb rõõ mu loomisets ja loomingust;
2. kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid.
Õppesisu ja -tegevused: Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain
minevikus ja tänapäeval.
Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info
kasutamine. Ideede visandamine paberil. Idee
esitlemine. Lihtsate esemete kavandamine.
2. Materjalid
Õpitulemused:
eristab erinevaid looduslikke ning
tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast,
vahtplast, puit, traat jne);
võrdleb materjalide üldisi omadusi.
Õppesisu ja -tegevused
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber,
kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Materjalide saamislugu, omadused, otstarve
ja kasutamine.
Katsetused erinevate materjalidega, nende
omaduste võrdlemine.
3. Töötamine
Õpitulemused
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi
valida ja mõelda;
arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha
korrashoiu üle;
tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu ja -tegevused
Töötamine suulise juhendamise järgi.
Page 305
Tabivere Põhikooli õppekava
305
Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö
tulemusele ja ohutusele.
4. Tööviisid
Õpitulemused
kasutab materjale säästlikult;
valib erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
käsitseb kasutatavamaid töövahendeid
õigesti ning ohutult;
kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi
ja ruumilisi esemeid valmistades;
modelleerib ja meisterdab erinevatest
materjalidest esemeid;
valmistab tekstiilmaterjalist väiksemaid
esemeid.
Õppesisu ja -tegevused 1. Materjalide lihtsamad töötlemise viisid
(mõõtmine, märkimine, rebimine,
voltimine, lõikamine, heegeldamine,
detailide ühendamine, liimimine, punumine,
kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
2. Sagedasemad töövahendid (käärid, nõel,
heegelnõel jne), nende õige, otstarbekas ja
ohutu kasutamine, töövahendite
hooldamine.
3. Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses
ning peab vajalikuks sorteerida jäätmeid
selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning
hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest.
Õppesisu ja -tegevused 4) Arutelu hubase kodu kui perele olulise
väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja
kaunistamine.
5) Rõivaste ning jalatsite korrashoid. Isiklik
hügieen.
Õppematerjalid: Meisterdamisalased raamatud
Õpetaja pildikogu ja tööjuhendid
10.4.2 2. klassi tööõpetus
1. Kavandamine
Page 306
Tabivere Põhikooli õppekava
306
Õpitulemused
kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu ja -tegevused 6) Vaatlemine - õppekäigud koolimaja lähiümbrusesse tutvumaks loodusliku
õppematerjali kogumise võimalustega (meisterdamine looduslikust materjalist);
7) loovad lahendused ja nende lihtne teostamine: mõõtmine, plaani joonestamine
(väiksemamõõduliste makettide valmistamine);
8) rahvuslik ornament ja motiiv (rahvusmustrite elementide kasutamine oma ideede
kujundamisel)seinapildid.
2. Materjalid
Õpitulemused
eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plastik,
vahtplast, puit, traat, plekk jne);
võrdleb materjalide üldisi omadusi;
oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu ja -tegevused
Mitmekesiste looduslike ja tehismaterjalide kasutamine: paber, tekstiil, nahk, plastik,
vahtplast, puit, traat, plekk, plastiliin, savi, jne.
Materjalide omaduste võrdlemiseks praktilised tööd, kus kasutatakse koos erinevaid
materjale: paber + tekstiil, tekstiil + puit, puit + traat jne.
Arutelu materjalide ja töövahendite sobivuse üle.
3. Töötamine
Õpitulemused
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi, kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja leiutada;
toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
arvestab ühiselt töötades kaaslastega;
arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu ja -tegevused
Suuline juhendamine.
Jooniste lugemine ja jälgimine ning järgimine -töötamine kirjaliku juhendi järgi.
Tööjuhendiga töötamisel printsiibi lihtsamalt keerulisemale järgimine.
Õppekirjanduse kasutamine (teema- ja eakohane õppe-kirjandus).
4. Tööviisid
Õpitulemused
kasutab materjale säästlikult;
valib erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
käsitseb õigesti ning ohutult enim kasutatavaid töövahendeid;
kasutab paberit ning kartongi tasapinnaliste ja ruumiliste esemete valmistamisel;
modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
Page 307
Tabivere Põhikooli õppekava
307
valmistab väiksemaid tekstiilmaterjalist esemeid.
Õppesisu ja -tegevused
Traditsioonilised ja ka uudsed tehnikad, kasutatuna eraldi või ka integreeritult ühe
eseme valmistamiseks: tikkimine, õmblemine, heegeldamine, lõikamine, kleepimine
(kollaaž).
Paberi ning kartongi kasutamine tasapinnaliste ja ruumiliste esemete valmistamisel;
modelleerimine ja meisterdamine erinevatest materjalidest; tekstiilmaterjalist
väiksemat esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses, peab vajalikuks jäätmete sorteerimist;
tegutseb säästliku tarbijana;
selgitab isikliku hügieeni vajalikkust, hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
järgib viisakusreegleid.
Õppesisu ja -tegevused
Kooli kodundusklassis lihtsamate toitude valmistamine.
Lauakatmise põhimõtete ja nõuetega tutvumine.
Tutvumine lauakommetega.
10.4.3 3. klassi tööõpetus
1. Kavandamine
Õpitulemused 1. kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
2. kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid.
Õppesisu ja -tegevused
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.
Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine. Ideede visandamine
paberil. Idee esitlemine. Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine
2. Materjalid
Õpitulemused 9) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast,
puit, traat, plekk jne);
10) võrdleb materjalide üldisi omadusi.
Õppesisu ja -tegevused 9. Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk, lõng, vilt, savi, plastiliin jne). Materjalide saamislugu,
omadused, otstarve ja kasutamine.
10. Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine.
3. Töötamine
Õpitulemused
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
Page 308
Tabivere Põhikooli õppekava
308
julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu ja -tegevused
Töötamine suulise juhendamise järgi.
Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
4. Tööviisid
Õpitulemused 6. kasutab materjale säästlikult;
7. valib erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
8. käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
9. kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
10. modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
11. valmistab tekstiilmaterjalist väiksemaid esemeid.
Õppesisu ja -tegevused
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine,
lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine,
liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, voolimine, murdmine,
disain viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag,
kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine,
töövahendite hooldamine.
Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;
selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
teab „taldriku reeglit“.
Õppesisu ja -tegevused
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja
kaunistamine.
Rõivaste ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervisliku toitumise põhimõtted.
Õppematerjalid: Meisterdamisalased raamatud
Õpetaja pildikogu ja tööjuhendid
Page 309
Tabivere Põhikooli õppekava
309
11. KÄSITÖÖ JA KODUNDUS
11.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilisest eneseteostusest, hindab tööd ja töö tegijat;
2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju
keskkonnale;
3) kavandab ja teeb teoks oma ideed ning lahendab loovalt endale võetud ülesanded;
4) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;
5) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;
6) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;
7) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;
9) seostab õpitud teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega;
10) kasutab erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja käelise tegevuse ühendamiseks;
11) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises
maailmas.
11.2 Õppeaine kirjeldus
Käsitöö ja kodunduse õpe lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste
oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob eeldused loominguliseks eneseteostuseks. Õppe
käigus arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle
ajaloos ning tänapäeval. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning
proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õppetöö käigus õpitakse nägema ja
leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Väärtustatakse
rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja arendamist nii käsitöös kui ka kodunduses.
Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö- ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo,
kliima, usu ja kultuuritavadega.
Kodundustundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü
koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust. Arutletakse
tarbijakäitumise teemal, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi
teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku
käitumise vahel.
Õppeainena kujundab käsitöö ja kodundus õpilastes praktilist mõtlemist, loovust, arendab
käelist tegevust, eneseanalüüsi võimet ning tehnoloogilist kirjaoskust. Õppeaine lõimib
teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on
ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.
11.2.1 II kooliastme õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1)tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;
2)tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures
ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
3)leiab ideid ning oskab neid esitleda;
Page 310
Tabivere Põhikooli õppekava
310
4)saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
5)tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
6)teab tervisliku toitumise põhialuseid;
7)tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Töö kavandamine ja rahvakunst
Õpitulemused Õpilane:
kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;
oskab kavandamisel kasutada ainekirjandust ja teabeallikaid.
Õppesisu Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise erinevad võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid
disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad
ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike
detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid ja töö kulg
Õpitulemused Õpilane:
kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
seostab käsitöölõnga jämedust töövahendiga;
töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte.
Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid,
käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine. Töötamine
suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Tööliigid
Õpitulemused Õpilane:
1) kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;
2) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust;
3) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;
4) heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja
tingmärke;
5) heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;
6) mõistab täpsuse vajalikkust ning järgib seda tekstiilitöös.
Õppesisu
Page 311
Tabivere Põhikooli õppekava
311
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Sümbolid ja märgid. Tarbe- ja
kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Tikandi
viimistlemine ja hooldamine Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös.
Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga. Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus.
Äärestamine. Palistused. Lõike paigutamine riidele, õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine
ja hooldamine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine
silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine ja selle järgi kudumine.
Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi
heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.
Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine ja
hooldamine.
Toit ja toitumine, tarbijakasvatus
Õpitulemused Õpilane:
1) teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb nendesse kuuluvaid toiduaineid ja nende
omadusi;
2) võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3) teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4) teab väljendite „kõlblik kuni” ja „parim enne” tähendust;
5) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
6) oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
7) hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele.
Õppesisu Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade
üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja
lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine. Tarbijainfo
(pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete
sortimine.
Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen.
Õpitulemused Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja
kuumtöötlemistehnikaid;
4) lepib kaaslastega kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja
igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
5) järgib köögis töötades hügieenireegleid.
Õppesisu Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja
kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid.
Kartulite, munade ja makarontoodete keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud
ja teised teraviljatoidud. Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude
Page 312
Tabivere Põhikooli õppekava
312
pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus
rühmas, ühistöö kavandamine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Lauakombed ja etikett
Õpitulemused Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -
kaunistused, ning hindab laua ja toitude kujundust;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest;
3) leiab loomingulisi võimalusi, kuidas pakkida kingitusi.
Õppesisu Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud
ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks. Ideede ja võimaluste leidmine,
kuidas pakkida erinevaid kingitusi.
Kodu korrashoid
Õpitulemused Õpilane:
1) teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
2) planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
3) näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.
Õppesisu Puhastus- ja korrastustööd. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga.
Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.
Projektitööd
Õpitulemused Õpilane:
1) valmistab või leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele
lahendusi;
2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöö tegevuste osalisena;
4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
5) väärtustab disainiprotsessi ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust.
7)
Õppesisu Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti. Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka
kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja
klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste
ettevõtmistega.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused Õpilane:
1) väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2) tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
Page 313
Tabivere Põhikooli õppekava
313
3) kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutuse nõudeid.
Õppesisu Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jm) ja
nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jm) ja töövahendid
(tööriistad ja masinad). Idee ja eskiis. Eseme kavandamine ja valmistamine erinevatest
materjalidest. Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse
valik olenevalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded
töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
11.2.2 III kooliastme õpitulemused
9. klassi lõpetaja:
1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;
2) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3) teeb teoks oma loomingulised ideed, kasutades sobivaid tehnikaid ja materjale;
4) kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid
ning ainekirjandust;
5) tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit;
6) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks
õpinguteks;
7) teeb tervislikke toiduvalikuid, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning
valmistab erinevaid toite;
8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.
Disain, kavandamine ja rahvakunst
Õpitulemused Õpilane:
1) arutleb moe muutumise üle;
2) valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja enda
figuurist;
3) märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4) kavandab isikupäraseid esemeid;
5) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
6) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
7) väärtustab rahvaste kultuuripärandit.
Õppesisu Tekstiilid rõivastuses ja moelooming ajastu vaimu peegeldajana. Moe, isikupära ja
proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.
Ideekavand ja selle vormistamine. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset
kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tehnikates.
Ornamentika. Sümbolid ja märgid rahvakunstis. Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti
rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise
keskkonna kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Materjalid ja tööliigid
Page 314
Tabivere Põhikooli õppekava
314
Õpitulemused Õpilane:
1) kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
3) valib ja kombineerib eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid,
tehnikaid ja viimistlusvõtteid;
4) võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale
rõivaeseme;
5) koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades, koob ringselt;
6) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning
omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide koos kasutamise
võimaluste leidmine. Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise
väljendusvahendina. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine,
rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud
rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Õmblustöö
viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate
koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika võimalustega.
Käsitöö organiseerimine Õpilane:
1) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
2) esitleb või eksponeerib oma tööd;
3) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd
ajaliselt;
4) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks
õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed
tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.
Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks. Töövahendite ja
tehnoloogia valik olenevalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö planeerimine üksi ja
rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine.
Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine, võimaluse korral
näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine töö eksponeerimiseks.
Toit ja toitumine
Õpitulemused Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust tervisele ning põhiliste makro- ja
mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2) analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid
säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
3) analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
Page 315
Tabivere Põhikooli õppekava
315
4) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
5) võrdleb eri maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid.
Õppesisu Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete
toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine
lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toiduallergia
ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired. Eestlaste toit
ajast aega. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid (asukoht, usk
jm). Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus.
Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu
levivad haigused. Toiduainete säilitamine ja konserveerimine.
Toidu valmistamise organiseerimine ja tarbijakasvatus
Õpitulemused Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3) kalkuleerib toidu maksumust;
4) hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud ametiks või hobidega tegelemiseks;
5) tunneb tarbija õigusi ning kohustusi, reklaami mõju ostuotsustele;
6) oskab koostada ürituse eelarvet.
Õppesisu Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest,
kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga
seonduvad ametid. Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Reklaam ja
ostuotsustused. Teadlik ja säästlik majandamine. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.
Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
Toidu valmistamine
Õpitulemused Õpilane:
1) teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
2) tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
4) küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid.
Õppesisu Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid.
Maitseained ja roogade maitsestamine. Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad.
Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud
järelroad. Rahvustoidud.
Etikett
Õpitulemused Õpilane:
1) koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
2) vormistab ja kujundab kutse;
3) rõivastub ja käitub ürituse eripära arvestades;
Page 316
Tabivere Põhikooli õppekava
316
4) mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.
Õppesisu Koosviibimiste korraldamine. Kutsed. Erinevate peolaudade kujundamine. Peolaua menüü
koostamine Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis.
Kodu korrashoid
Õpitulemused Õpilane:
1) arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
2) tunneb erinevaid kodumasinaid ja oskab neid kasutusjuhendi järgi käsitseda;
3) tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid;
4) oskab puhastusainete ostmisel ja kasutamisel lugeda kasutusjuhendit ning mõistab
seda.
Õppesisu Erinevad stiilid sisekujunduses. Kodumasinad. Puhastusvahendite ohutu kasutamine.
Suurpuhastus.
Projektitööd
Õpitulemused Õpilane:
1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;
2) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
3) suhtleb projektitöö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada
teemakohast infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
5) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate
seaduste ja normidega;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) väärtustab töötegemist ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet.
Õppesisu Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti. Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka
kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja
klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste
ettevõtmistega.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused Õpilane:
1) kasutab eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
2) kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3) valmistab omanäolisi esemeid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
4) esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
5) väärtustab tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eetilisust ning tarbib ressursse
keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
6) õpib leidma tehnilisi lahendusi kodustes korrastus- ja remonditöödes;
7) teab tänapäevaseid töömaailma toimimise viise;
Page 317
Tabivere Põhikooli õppekava
317
8) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
Õppesisu Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Materjalide ja nende
töötlemise kohta teabe hankimine kirjandusest ja internetist. Töömaailm. Leiutamine ja
uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimalusel esemete modelleerimine
arvutiga. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja
detailide ühendamisel tooteks. Kodused korrastus- ja remonditööd. Tervisekaitse- ja
tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
11.3 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
11.3.1 4. klassi käsitöö ja kodundus
4. klassi õpilane:
kavandab ja teostab oma ideid; '
võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;
teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;
töötab meeskonnas;
lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
tuleb toime koduses majapidamises.
1. Käsitöö
Õpitulemused 9. kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
10. töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
11. järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
12. hindab oma töö korrektsust;
13. kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid;
14. kirjeldab looduslike kiudainete saamist;
15. seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega;
16. kasutab tekstiileset kaunistades üherealisi pisteid;
17. traageldab ning õmbleb masinaga;
18. heegeldab põhisilmuseid.
Õppesisu ja -tegevused
Kavandamine Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Töö kulg. Töötamine suulise juhendamise järgi.
Tööjaotus rühmas, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Materjalid.
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine. Õmblusniidid, käsitööniidid ja – lõngad.
Rahvakunst. Rahvakultuur ja selle tähtsus. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana.
Tikkimine Töövahendid ja sobivad materjalid. Üherealised pisted.
Õmblemine Töövahendid ja materjalid. Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga.
Heegeldamine
Page 318
Tabivere Põhikooli õppekava
318
Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine.
2. Kodundus
Õpitulemused
teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid;
teab pakendiinfot;
hindab oma toitumisharjumusi;
teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab
rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust;
valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning
külmtöötlemise tehnikat;
katab toidukorra järgi laua;
peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust;
teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust;
teab, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Õppesisu ja -tegevused Toit ja toitumine. Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainerühmade
üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused. Töö organiseerimine ja hügieen. Isikliku
hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi, köögi korrashoid.
Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav
käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine. Toidu valmistamine. Retsept. Töövahendid
köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata
magustoidud. Külmad joogid Lauakombed. Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad
loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu
serveerimiseks. Kodu korrashoid. Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja
jaotamine. Töövahendid. Jalatsite hooldamine Tarbijakasvatus. Taskuraha. Arutelu raha
kasutamise ja säästmise üle. Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine.
Jäätmete sortimine.
3. Projektõpe
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitöö
valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid
varasemaid oskusi ega teadmisi.
Õpilane: 10. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2
11. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
Page 319
Tabivere Põhikooli õppekava
319
12. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
13. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
14. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
15. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
11.3.2 5. klassi käsitöö ja kodundus
Õppe- ja kasvatuseesmärgid 5. klassi õpilane:
tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures
ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
leiab ideid ning oskab neid esitleda;
saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
teab tervisliku toitumise põhialuseid;
tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Õppesisu ja õpitulemused
1. Käsitöö
Õpitulemused 1. kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2. leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3. leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu ja –tegevused
Kavandamine Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid
disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks. Tekstiilide ja käsitöömaterjalide
valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast. Töö kulg Töötamine suulise
juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine. Tööjaotus
rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö
analüüsimine ja hindamine.
Rahvakunst Rahvuslikud kujunduselemendid tänapäevastel esemetel. Rahvakultuur ja selle tähtsus.
Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja
tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide
kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte.
Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid,
käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
Tikkimine Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised
pisted. Töö viimistlemine.
Õmblemine Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga.
Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Õmblustöö viimistlemine.
Page 320
Tabivere Põhikooli õppekava
320
Kudumine Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus.
Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja
hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi
heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Heegeldustöö
viimistlemine.
2. Kodundus
Õpitulemused
teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende
omadusi,
võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb
ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks.
Õppesisu ja –tegevused Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade
üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja
lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine. Töö
organiseerimine ja hügieen Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude
pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus
rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja
hindamine. Toidu valmistamine Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata
magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makaronitoodete keetmine.
Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud. Lauakombed
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud
ja kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks. Kodu korrashoid Puhastus- ja
korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi
ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine. Tarbijakasvatus Tulud ja kulud
pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo).
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
3. Projektõpe Õpilane:
teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd
valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning
teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille
puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Page 321
Tabivere Põhikooli õppekava
321
4.Tehnoloogiaõpetus
Õpitulemused: 1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust
igapäevaelus;
2. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
3. disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
5. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
6. väärtustab ja järgib tööprotsessis väljakujunenud käitumismaneere.
7.
Õppesisu Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia, indiviid ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall,
plastid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ja
töövahendid (tööriistad ja masinad). Idee ja eskiis. Toote disainimine ja valmistamine
erinevatest materjalidest. Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine.
Viimistluse valik sõltuvalt materjalist ja toote kasutuskeskkonnast. Tervisekaitse- ja
tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
11.3.3 6. klassi käsitöö ja kodundus
Õppe- ja kasvatuseesmärgid 6. klassi õpilane:
tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures
ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
leiab ideid ning oskab neid esitleda;
saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
teab tervisliku toitumise põhialuseid;
tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Õppesisu ja õpitulemused
1. Käsitöö
Kavandamine
Õpitulemused:
kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu ja –tegevused Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid
disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks. Tekstiilide ja käsitöömaterjalide
Page 322
Tabivere Põhikooli õppekava
322
valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
Töö kulg
Õpitulemused: 1. töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2. järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3. hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
4.
Õppesisu ja –tegevused
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi
koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav
käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Rahvakunst
Õpitulemused: 1. märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2. kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu ja –tegevused
Rahvuslike kujunduselementide märkamine tänapäevastel esemetel. Rahvakultuur ja selle
tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel
ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide
kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid
Õpitulemused 1. kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2. eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi.
Õppesisu ja –tegevused Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte.
Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid,
käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
Tööliigid (tikkimine, õmblemine, kudumine, heegeldamine)
Õpitulemused: 1. kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;
2. traageldab ning õmbleb lihtõmblust;
3. lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;
4. mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda oma töös;
5. koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
6. koob lihtsa skeemi järgi;
7. heegeldab põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja
tingmärke;heegeldab lihtsa skeemi järgi.
Õppesisu ja –tegevused Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja
kaherealised pisted. Töö viimistlemine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja
õmblusmasinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused.
Page 323
Tabivere Põhikooli õppekava
323
Õmblustöö viimistlemine. Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine.
Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine.
Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi
heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Heegeldustöö
viimistlemine.
2. Kodundus
Õpitulemused: 1. teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende
omadusi,
2. võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3. teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4. hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb
ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks;
5. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;
6. järgib töötamisel ohutusnõudeid, hoiab korras oma töökoha;
7. tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning enda
võimalusi jäätmete keskkonnasõbralikule käitlemisele kaasaaitamiseks;
8. koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab
rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
9. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust;
10. kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;
11. valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
12. valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja
kuumtöötlemistehnikaid;
13. katab vastavalt toidukorrale laua, valides ja paigutades sobiva lauapesu, -nõud, ja –
kaunistused;
14. peab kinni üldtuntud lauakommetest;
15. teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
16. planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
17. näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust;
18. teab väljendite „kõlblik kuni…“ ja „parim enne …“ tähendust;
19. käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
20. oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
21. analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Õppesisu ja –tegevused Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade
üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja
lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine. Töö
organiseerimine ja hügieen Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude
pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus
rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja
hindamine. Toidu valmistamine
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja
kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid.
Kartulite, munade ja makaronitoodete keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed.
Page 324
Tabivere Põhikooli õppekava
324
Pudrud ja teised teraviljatoidud. Lauakombed Lauakombed ning lauakatmise tavad ja
erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused. Sobivate nõude
valimine toidu serveerimiseks. Kodu korrashoid. Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde
planeerimine ja jaotamine. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga.
Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine. Tarbijakasvatus Tulud ja kulud pere
eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo).
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
3. Projektõpe
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd
valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning
teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille
puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
4.Tehnoloogiaõpetus
Õpitulemused: 1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust
igapäevaelus;
2. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
3. disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
5. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
6. väärtustab ja järgib tööprotsessis väljakujunenud käitumismaneere.
Õppesisu Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia, indiviid ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall,
plastid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ja
töövahendid (tööriistad ja masinad). Idee ja eskiis. Toote disainimine ja valmistamine
erinevatest materjalidest. Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine.
Viimistluse valik sõltuvalt materjalist ja toote kasutuskeskkonnast. Tervisekaitse- ja
tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
11.3.4 7. klassi käsitöö ja kodundus
1. Käsitöö
Õpitulemused:
Page 325
Tabivere Põhikooli õppekava
325
1. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2. otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3. esitleb või eksponeerib oma tööd;
4. täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd
ajaliselt;
5. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid;
6. kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
7. võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
8. kombineerib oma töös erinevaid materjale;
9. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist ja otstarbest;
10. arutleb moe muutumise üle;
11. märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
12. kavandab isikupäraseid esemeid;
13. tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid, teab Äksi rahvarõivastele
iseloomulikke jooni;
14. näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust;
15. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
16. võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale
rõivaeseme;
17. koob kirjalist pinda;
18. koob ringselt;
19. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu ja -tegevused
Disain ja kavandamine Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste
arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid
erinevates tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline
keskkond. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline
ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel. Teiste rahvaste
etnograafia inspiratsiooniallikana.
Käsitöötehnikate areng Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed
tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.
Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja
käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks. Töövahendite ja tehnoloogia valik
sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö planeerimine üksi ja rühmas töötades.
Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste
töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi
järgi töötamine. Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja
eksponeerimine.
Materjalid Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning
omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise
võimaluste leidmine Tööliigid
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina.
Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Page 326
Tabivere Põhikooli õppekava
326
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine,
rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud
rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise
tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Silmuste
arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
2. Kodundus
Õpitulemused: 1. teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja
mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2. analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid
säilitusviise;
3. analüüsib menüü tervislikkust ;
4. teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
5. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
6. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid; kalkuleerib toidu
maksumust;
7. teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
8. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
9. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
10. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
11. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
12. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel;
13. tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja
käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
14. tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja
määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning -viisi;
15. tunneb tarbija õigusi ning kohustusi;
16. analüüsib reklaamide mõju ostmisele.
Õppesisu ja -tegevused Toit ja toitumine Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained
toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud
päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise
keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud. Toiduallergia ja toidutalumatus.
Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired. Eestlaste toit läbi aegade. Eri
rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid (asukoht, usk jm).
Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete
riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad
haigused. Toiduainete säilitamine. Töö organiseerimine Meeskonna juhtimine. Toiduga
seonduvad ametid. Toidu valmistamine Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja
hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine. Supid. Liha
jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed. Kuumtöödeldud järelroad. Etikett
Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü
koostamine. Rõivastus ja käitumine koduses peolauas. Kodu korrashoid Kodumasinad.
Olmekeemia. Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Tarbijakasvatus Tarbija õigused
ja kohustused. Märgistused toodetel. Ostuotsustuste mõjutamine, reklaami mõju. Teadlik ja
Page 327
Tabivere Põhikooli õppekava
327
säästlik majandamine. Leibkonna eelarve, tulude ja kulude tasakaal. Kokkuhoiuvõimalused ja
kulude analüüs. Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
3. Projektõpe Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd
valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning
teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille
puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
4. Tehnoloogiaõpetus Õpitulemused:
1. väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja
jätkusuutlikult;
2. kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
4. õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastustöödel;
5. valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
6. esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
7. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
Õppesisu ja -tegevused Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja
internetist. Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Käsi- ja
elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide
ühendamisel tooteks. Kodused korrastustööd. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises,
ohutud töövõtted.
11.3.5 8. klassi käsitöö ja kodundus
1. Käsitöö
Õpitulemused: 1. tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
2. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3. teostab oma loomingulisi ideid, kasutades selleks sobivaid tehnikaid ja materjale;
4. kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid
ning ainekirjandust;
5. tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit;
6. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid
Page 328
Tabivere Põhikooli õppekava
328
edasisteks õpinguteks;
7. valib tervislikku toitu, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning valmistab
erinevaid toite;
8. tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.
Õpitulemused ja õppesisu Disain ja kavandamine Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses. Rõivastus kui ajastu vaimu
peegeldaja - sotsiaalsed märksüsteemid.
Moelooming. Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja
proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.
Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste
arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid
erinevates tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond. Sümbolid
ja märgid rahvakunstis. Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis.
Rahvarõivad. Äksi ja vana Tartumaa rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase
rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia
inspiratsiooniallikana.
Töö organiseerimine Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle
analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine
kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine. Oma töö ja selle tulemuse
analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
Materjalid Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning
omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise
võimaluste leidmine. Tööliigid
Tikkimine Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja
märgid. Tikandi kavandamine ja loomine arvutiga. Tikandid kodukoha rahvarõivatel.
Õmblemine Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva
suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud
rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise
tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade
kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
2. Kodundus
Õpitulemused: 1. teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele;
2. analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti;
3. analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
4. teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Page 329
Tabivere Põhikooli õppekava
329
5. võrdleb erinevate maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid.
6. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
7. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
8. hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks.
9. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
10. kujundab kutse ja leiab loomingulisi võimalusi kingituse pakkimiseks;
11. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
12. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.
13. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
14. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
15. arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
16. tunneb tarbija õigusi ning kohustusi;
17. oskab koostada leibkonna eelarvet.
Õppesisu ja -tegevused Toit ja toitumine. Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained
toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud
päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise
keskkonnad. Toitumisteave meedias analüüs ja hinnangud. Toiduallergia ja toidutalumatus.
Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired. Eestlaste toit läbi aegade. Eri
rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid (asukoht, usk jm).
Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete
riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad
haigused. Toiduainete säilitamine ja konservimine. Töö organiseerimine Meeskonna
juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja
praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga seonduvad ametid.
Toidu valmistamine Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus.
Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine. Supid. Liha jaotustükid ja
lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud.
Kuumtöödeldud järelroad. Rahvustoidud. Etikett Koosviibimiste korraldamine. Kutsed ja
kingitused. Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua
menüü koostamine. Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning
restoranis. Kodu korrashoid Erinevad stiilid sisekujunduses. Toataimede hooldamine.
Kodumasinad. Olmekeemia. Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Suurpuhastus.
Tarbijakasvatus Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Ostuotsustuste
mõjutamine, reklaami mõju. Teadlik ja säästlik majandamine. Leibkonna eelarve, tulude ja
kulude tasakaal. Laenud. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs. Kulude planeerimine
erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
3.Projektõpe
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
Page 330
Tabivere Põhikooli õppekava
330
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd
valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning
teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille
puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
4. Tehnoloogiaõpetus
Õpitulemused: 1. väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja
jätkusuutlikult;
2. kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
4. õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastus- ja remonditöödele;
5. teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
6. valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
7. esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
Õppesisu Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Materjalide ja nende
töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist. Töömaailm. Leiutamine ja
uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimaluse korral toodete disainimine
arvutiga. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja
detailide ühendamisel tooteks. Kodused korrastus- ja remonditööd. Tervisekaitse- ja
tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
11.3.69. klassi käsitöö ja kodundus
1. Käsitöö
Disain ja kavandamine
Õpitulemused: 1. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma
figuurist;
2. märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
3. kavandab isikupäraseid esemeid.
Õppesisu ja -tegevused
Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses Rõivastus kui ajastu vaimu peegeldaja - sotsiaalsed märksüsteemid. Moelooming.
Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja proportsiooni
põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades. Ideekavand ja
selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine
käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates
tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst
Õpitulemused: 1. kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
2. näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Page 331
Tabivere Põhikooli õppekava
331
Õppesisu ja -tegevused Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond.Teiste
rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Töö organiseerimine
Õpitulemused: 1. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2. otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3. esitleb või eksponeerib oma tööd;
4. täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd
ajaliselt;
5. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid
edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu ja -tegevused Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete
valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle
analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine
kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine. Oma töö ja selle tulemuse
analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine. Näituse kujundamine ning
virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.
Materjalid
Õpitulemused: 1. võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
2. kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu ja –tegevused Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
Tööliigid
Õpitulemused: 1. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
2. kasutab tekstiileset kaunistades erinevaid rahvuslikke tikandimotiive;
3. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
4. võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale
rõivaeseme;
5. koob pitsilist pinda ning oskab kududa skeemi järgi;
6. koob ringselt pitskudet;
7. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud töövõtteid;
8. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
9. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu ja -tegevused
Tikkimine
Page 332
Tabivere Põhikooli õppekava
332
Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja
märgid.
Õmblemine Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva
suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud
rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise
tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade
kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega. Erinevad heegeltehnikad.
2.Kodundus
Õpitulemused: 1. võrdleb erinevate maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid;
2. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
3. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
4. kalkuleerib toidu maksumust;
5. hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks;
6. teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
7. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
8. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
9. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
10. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
11. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel;
12. arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
13. oskab koostada leibkonna eelarvet;
14. planeerib majanduskulusid eelarve järgi.
Õppesisu ja -tegevused Toit ja toitumine Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut
mõjutavad tegurid (asukoht, usk jm). Töö organiseerimine Meeskonna juhtimine. Suurema
projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö
organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga seonduvad ametid. Toidu
valmistamine Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise
viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine. Rahvustoidud. Etikett Koosviibimiste
korraldamine. Peolaua menüü koostamine. Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses
peolauas, kohvikus ning restoranis. Kodu korrashoid Erinevad stiilid sisekujunduses.
Tarbijakasvatus Leibkonna eelarve, tulude ja kulude tasakaal. Laenud. Kokkuhoiuvõimalused
ja kulude analüüs. Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
3.Projektõpe
Õpilane: 1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
Page 333
Tabivere Põhikooli õppekava
333
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd
valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning
teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille
puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
11.3.7Kodundus rühmade vahetusena
5.kass
Kodundus
Rühmade vahetusena.
Õpitulemused: 1. teab tervisliku toitumise põhialuseid;
2. tunneb põhilisi toiduaineid ja valmistab lihtsamaid toite;
3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4. teeb põhilisi korrastustöid;
5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
6. teab jäätmete käsitlemise põhilisi nõudeid.
Õppesisu ja -tegevused Toiduained. Tervisliku toitumise põhitõed. Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete
sortimine. Retsepti kasutamine. Lihtsa toidu valmistamine. Külmad joogid. Lauakatmine
ning lauakombed. Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine.
6. klass
Kodundus
Õpitulemused: 1. teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
2. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4. teeb põhilisi korrastustöid, sh rõivaste ja jalanõude hooldamist, kasutades selleks
sobivaid töövahendeid;
5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest.
6. on teadlik ja säästlik tarbija.
Õppesisu ja -tegevused Hügieeninõuded köögis töötades. Retsepti kasutamine, mõõtühikud. Toiduainete
eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Puhastus-
ja korrastustööd. Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.
Page 334
Tabivere Põhikooli õppekava
334
7. klass
Kodundus
Õpitulemused: 1. teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
2. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4. teeb põhilisi korrastustöid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
6. teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.
8. klass
Kodundus
Õpitulemused: 1. teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
2. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valmistab retsepti kasutades lihtsamaid kuumi ja külmi roogi;
4. kalkuleerib toidu maksumust;
5. tuleb toime koduse majapidamisega ning käitub teadliku tarbijana.
Õppesisu ja -tegevused Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Menüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest.
Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja
hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Käitumine peolauas.
Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Looduslikud ja sünteetilised
tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses. Hooldusmärgid. Tarbija
õigused ja kohustused.
Tehnoloogiaõpetus
8.17. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab kultuuripärimust ja toimetulekut mitmekultuurilises maailmas;
2) omandab globaalse vaate, analüüsimis- ja sünteesioskuse ning tervikliku maailmapildi;
3) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi ning
tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest;
4) oskab seostada inimest ja teda ümbritsevat ning analüüsida tehnoloogia mõjusid
keskkonnale;
5) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja leidlikkust toodete
loomisel;
6) arvestab eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;
7) valdab otsingujulgust, ettevõtlikkust, sõbralikkust ja koostööoskust ning töötahet;
8) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;
Page 335
Tabivere Põhikooli õppekava
335
9) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;
10) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;
11) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
12) tunnetab oma võimeid ja oskab teha otsuseid edasisel kutsevalikul.
8.18. Õppeaine kirjeldus
II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu kolmest läbivast õppeosast ühe kooliastme piires:
tehnoloogiaõpetus (tehnoloogia igapäevaelus, disain ja joonestamine, materjalid ja nende
töötlemine); kodundus (korraldatakse õpperühmade vahetusena); projektitööd. Õppesisu on
esitatud kooliastmeti. Õppeosad sisaldavad üldaluseid ja vajalikku alusteavet, mida on tarvis
omandada vajaliku ülesannete lahendamiseks või toodete valmistamiseks. Õppetundides
lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms).
Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või õpitut järgmises kooliastmes
sügavamalt käsitleda. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas planeerib ja korraldab aineõpetaja
koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine mitmekülgsuse huvides vahetatakse
käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.
Õppeaine vahendusel omandavad õpilased mitmekülgse ettevalmistuse, mis loob võimaluse
analüüsida, kohandada ning arendada praktilist ja mõttetegevust kvalitatiivselt uuel tasandil
ning aidata õpilasi edasisel kutsevalikul. Õppes pööratakse olulist rõhku õpilaste mõtestatud
loovale uuendustegevusele, kus õpilane saab koos avastamisrõõmuga kogeda valitud toote
loomist. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi
ülesandeid, sh ülesande või toote planeerimist, disaini ja valmistamist ning töö
enesehindamist ja esitlemist. Tuuakse esile seosed ja rakenduslikud väljundid õppeainete ning
eluvaldkondade vahel, nii tekib õpilasel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline
on, et õpilane mõistaks tehnoloogia toimimist ning saaks ise osaleda õpilasepärase
tehnoloogia loomises. Eelnimetatu toimub õpilaste ealisest arengutasemest lähtuvalt ja neile
arusaadavalt. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende
omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning
kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Taotluseks on
keskkonnasäästlikkuse ja kohalike traditsioonide väärtustamine ning eetiliste tõekspidamiste
omandamine.
8.19. Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused,
ettevõtted jne;
Page 336
Tabivere Põhikooli õppekava
336
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov mõttetegevus, arutelud,
diskussioonid, rollimängud, väitlused, projektõpe, katsetused, õpimapi ja uurimistöö
koostamine, praktilised ja uurimistööd, internetipõhised keskkonnad jne;
8) otsustab aineõpetaja õppesisule kuluvate tundide arvu ja järjestuse; vastavad kirjeldused
sisalduvad kooli ainekavas;
9) on õpetus peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile;
10) läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle
tutvustamisest teistele õpilastele;
11) arvestatakse, et sõltuvalt õpilaste varasematest kogemustest ning ülesande/toote eripärast
muutuvad eri vanuseastmete õpilaste õpitulemuste rõhuasetused;
12) arvestatakse, et õpetuses vaheldub teoreetiline tegevus praktilisega;
13) tagatakse, et uudse teoreetilise õpisisu korral käsitletakse rohkem aega tunnist
teooriaküsimusi ja materjalide töötlemise võtteid;
14) pühendatakse tundides, kus tegeldakse praktiliste töömahukate toodetega vms, suurem osa
ajast praktilisele tööle;
15) peetakse silmas, et rakendustegevusele eelneb tööohutusalane instrueerimine ning ohutute
töövõtete demonstreerimine;
16) on kodused ülesanded, arvestades õppeaine spetsiifikat, peamiselt seotud teabe hankimise
ja selle analüüsimisega ning toote disainiga;
17) on rõhk loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvuslike töötraditsioonide
säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toodet kaunistades jne)
ning nüüdisaegsel tehnoloogial;
18) on olulised projektipõhised õppetöövormid (sh õppeainete ja eluvaldkondade vahelised,
ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute koostöö);
19) on töö organiseerimisel tähtis õpetajate koostöö koolis;
20) on 9. klassis põhimeetodiks soovitatavalt lõputöö, mida tehakse kas üksi või rühmiti.
Õpilased planeerivad ise oma töö, jagavad rühmas ülesanded, otsivad vajalikku teavet,
kalkuleerivad materjali kulu, valivad töövahendid ning sobiva töötlusviisi. Lõputöö
tulemusena valmib praktiline/rakenduslik toode ning sellega koos töö kirjeldus ja õpilase
enesehinnang tööle.
Hindamine
Õpilast hinnates on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase
enesehinnang. Õpiülesande täitmisel hinnatakse:
1) planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalust,
materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist
korrektsust jms);
2) valikute (idee, töötlusviisi, materjali jms) tegemise ja põhjendamise ning seoste
kirjeldamise oskust;
3) valmistamise kulgu (koostööoskust, iseseisvust tööd tehes, materjalide ja töövahendite ning
kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende
rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
4) õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut);
5) töö tulemust (idee teostust, toote viimistlust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist,
toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.
Õpilast hinnates võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid
(püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide
kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmisi, tehnilist
Page 337
Tabivere Põhikooli õppekava
337
nutikust ja loovust hinnatakse ka probleemülesannete, võistlusmängude, projektitööde jms
põhjal.
8. ja 9. klassis võib õpilaste hindamisel lähtuda lisaks eelnimetatule järgmisest:
1) teadmiste ja oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks põhikooli lõpul on soovitatav õpilastel
teha lõputöö;
2) hindamisel võetakse arvesse osalemist aineolümpiaadidel, -konkurssidel, -üritustel ja
võistlustel.
8.19.1. II kooliastme õpitulemused
II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
6. klassi õpilane:
1) mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse
vajalikkust igapäevaelus;
2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi
süsteeme ja protsesse ning ressursse;
3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;
5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
8) esitleb ideed, joonist või toodet;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;
11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.
8.19.2. III kooliastme õpitulemused
III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
9. klassi õpilane:
1) valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab
selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale,
3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;
4) genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda
osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;
5) mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja
põhjendada;
6) analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;
7) hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;
8) valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;
9) kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;
10) kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning
hindab võimalikke ohte töös;
11) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku
tarbijana.
8.20. Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
8.20.1. 4. klassi tehnoloogiaõpetus
Page 338
Tabivere Põhikooli õppekava
338
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia olemus (tehnoloogia meie igapäevaelus, tehnoloogia definitsioon, tehnoloogia
muutused ajas). Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Ohutustehniline instrueerimine,
juhised õppetöökojas töötamiseks.
Õpitulemused:
1) mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust
igapäevaelus;
2) valmistab praktilise tööna töötavaid mudelid;
3) teadvustab ja järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, oskab õppetöökojas käituda.
2. Disain ja joonestamine
Eskiis. Lihtsa toote kavandamine.
Õpitulemused:
1) selgitab eskiisi vajalikkust ja toote kavandamist.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide liigid (puit ja metall) ja nende omadused. Materjalide töötlemisviisid (märkimine,
saagimine, lihvimine, viimistlemine).
Õpitulemused:
1) tunneb puitu ja metalle, nende mõningaid omadusi ja töötlemisviise;
2) valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid ja mänguasju.
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond
moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilaselt teemaga seonduvaid varasemaid
oskusi ega teadmisi.
Õpitulemused:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;
5) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
8.20.2. 5. klassi tehnoloogiaõpetus
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Süsteemid, protsessid ja
ressursid.
Page 339
Tabivere Põhikooli õppekava
339
Õpitulemused:
1) loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;
2) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega.
2. Disain ja joonestamine
Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Toote
viimistlemine.
Õpitulemused:
1) selgitab joonte tähendust joonisel;
2) oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
3) disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid) ja nende omadused.
Materjalide töötlemisviisid (märkimine, saagimine, lihvimine, viimistlemine). Materjalide
töötlemisvahendid: levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad ja masinad; puur- ja treipink.
Materjalide liited. Tervisekaitse- ja ohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused:
1) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
2) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
3) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasju);
4) kasutab õppetöös puur- ja treipinki;
5) analüüsib ja hindab loodud toodet, sealjuures esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
6) annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
7) mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskuseid;
8) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
9) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
10) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond
moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilaselt teemaga seonduvaid varasemaid
oskusi ega teadmisi.
Õpitulemused:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;
5) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Page 340
Tabivere Põhikooli õppekava
340
5. Kodundus vahetatud õpperühmades
Õppesisu
Toiduained. Tervisliku toitumise põhitõed. Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete
sortimine. Retsepti kasutamine. Lihtsa toidu valmistamine. Külmad joogid. Lauakatmine ning
lauakombed. Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine.
Õpitulemused:
1) teab tervisliku toitumise põhialuseid;
2) tunneb põhilisi toiduaineid ja valmistab lihtsamaid toite;
3) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4) teeb põhilisi korrastustöid;
5) katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
6) teab jäätmete käsitlemise põhilisi nõudeid.
8.20.3. 6. klassi tehnoloogiaõpetus
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Struktuurid ja konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.
Õpitulemused:
1) iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;
2) kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;
3) kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;
4) valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna;
5) kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid
saavutusi.
2. Disain ja joonestamine
Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja
mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle
esitlemine. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja
leiutamine.
Õpitulemused:
1) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda
esitleda;
2) koostab kolmvaate lihtsast detailist;
3) märkab probleeme ja pakub neile erinevaid lahendusi;
4) osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide
valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;
5) mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elulkutse iseärasust ja
leiutajate olulisemaid saavutusi.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid) ja nende omadused.
Materjalide töötlemisviisid (märkimine, saagimine, lihvimine, viimistlemine). Materjalide
Page 341
Tabivere Põhikooli õppekava
341
töötlemisvahendid: levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad ja masinad; puur- ja treipink.
Materjalide liited. Tervisekaitse- ja ohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused:
1) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
3) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
4) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasju);
5) kasutab õppetöös puur- ja treipinki;
6) analüüsib ja hindab loodud toodet, sealjuures esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
7) annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
8) mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskuseid;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
11) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond
moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilaselt teemaga seonduvaid varasemaid
oskusi ega teadmisi.
Õpitulemused:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;
5) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
5. Kodundus vahetatud õpperühmades
Õppesisu
Hügieeninõuded köögis töötades. Retsepti kasutamine, mõõtühikud. Toiduainete
eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad
ja pudrud. Magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Puhastus ja korrastustööd. Tarbijainfo
(pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.
Õpitulemused:
1) teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
2) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
3) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4) teeb põhilisi korrastustöid, sh rõivaste ja jalanõude hooldamist, kasutades selleks sobivaid
töövahendeid;
5) katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
Page 342
Tabivere Põhikooli õppekava
342
6) on teadlik ja säästlik tarbija.
8.20.4. 7. klassi tehnoloogiaõpetus
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine. Ressursside säästlik tarbimine. Info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.
Õpitulemused:
1) oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi
eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
2) iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
3) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
3) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
4) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist
tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist.
2. Disain ja joonestamine
Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted.
Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga. Skeemid. Leppelisused ja tähised
tehnilistel joonistel.
Õpitulemused:
1) planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
2) lahendab probleemülesandeid;
3) teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
4) teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
5) arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
6) loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.
Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja
mehhanismid.
Õpitulemused:
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast
teavet kirjandusest ning internetist;
2) analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi
teadmisi;
3) kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki,
valib sobivaima töötlusviisi;
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi tooteid, sealjuures tunneb ja kasutab erinevaid liitevõimalusi;
6) kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
Page 343
Tabivere Põhikooli õppekava
343
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi.
Õpitulemused:
1) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
2) teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
3) suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada
vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
5) väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
6) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate
seaduste ja normidega.
5. Kodundus vahetatud õpperühmades
Õppesisu
Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Menüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest.
Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja
hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Käitumine peolauas.
Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Looduslikud ja sünteetilised
tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses. Hooldusmärgid. Tarbija
õigused ja kohustused.
Õpitulemused:
1) teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
2) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
3) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4) teeb põhilisi korrastustöid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
5) katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
6) teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.
8.20.5. 8. klassi tehnoloogiaõpetus
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põllumajandus-,
meditsiini- ja biotehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine.
Tooraine ja tootmine. Tehnoloogilise maailme tulevikuperspektiivid.
Õpitulemused:
1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
2) teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;
3) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
4) iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi ning kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
Page 344
Tabivere Põhikooli õppekava
344
5) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia
uuenduslikke arenguväljavaateid.
2. Disain ja joonestamine
Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.
Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainime arvutiga.
Skeemid. leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel.
Õpitulemused:
1) planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
2) lahendab probleemülesandeid;
3) teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
4) teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
5) arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
6) loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.
Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja
mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid).
Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed
võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Terviseakaitse ja
tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused:
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast
teavet kirjandusest ning internetist;
2) analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi
teadmisi;
3) kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki,
valib sobivaima töötlusviisi;
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi tooteid, sealjuures tunneb ja kasutab erinevaid liitevõimalusi;
6) kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi.
Õpitulemused:
1) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
2) teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
Page 345
Tabivere Põhikooli õppekava
345
3) suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada
vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
5) väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
6) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate
seaduste ja normidega.
5. Kodundus vahetatud õpperühmades
Õppesisu
Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Menüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest.
Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja
hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Käitumine peolauas.
Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Looduslikud ja sünteetilised
tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses. Hooldusmärgid. Tarbija
õigused ja kohustused.
Õpitulemused:
1) teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3) valmistab retsepti kasutades lihtsamaid kuumi ja külmi roogi;
4) kalkuleerib toidu maksumust;
5) tuleb toime koduse majapidamisega ning käitub teadliku tarbijana.
8.20.6. 9. klassi tehnoloogiaõpetus
1. Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põllumajandus-,
meditsiini- ja biotehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine.
Tooraine ja tootmine. Tehnoloogilise maailme tulevikuperspektiivid.
Õpitulemused:
1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
2) mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende
eetilise kujundamise eest;
3) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist
põhimõtet ning ohutut käsitsemist;
4) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
5) oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi
eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
6) iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
7) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia
uuenduslikke arenguväljavaateid.
2. Disain ja joonestamine
Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.
Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga.
Page 346
Tabivere Põhikooli õppekava
346
Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel.
Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.
Õpitulemused:
1) planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
2) lahendab probleemülesandeid;
3) teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
4) teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
5) arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
6) loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
3. Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.
Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja
mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid).
Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed
võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja
tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused:
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast
teavet kirjandusest ning internetist;
2) analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi
teadmisi;
3) kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki,
valib sobivaima töötlusviisi;
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi tooteid, sealjuures tunneb ja kasutab erinevaid liitevõimalusi;
6) kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
4. Projektitööd
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid on nii tehnoloogiaõpetuse kui ka käsitöö ja kodunduse valdkonnast.
Projektitööd kavandatakse iga õppeaasta alguseks tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse
õpetaja koostöös. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudiseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi.
Õpitulemused:
1) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
2) teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
3) suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada
vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
5) väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
6) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate
seaduste ja normidega.
Page 347
Tabivere Põhikooli õppekava
347
12. AINEVALDKOND ”KEHALINE KASVATUS”
12.1 Kehakultuuripädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane
kehakultuuripädevus: suutlikkus väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili
osana; oskus anda hinnangut kehalisele vormisolekule, valmisolek harrastada sobivat
spordiala või liikumisviisi; suutlikkus suhtuda sallivalt kaaslastesse, järgida ausa mängu
reegleid ning väärtustada koostööd sportimisel ja liikumisel.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse
liikumisharrastuse vajalikkust;
2) soovib olla terve ja rühikas;
3) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja
välistingimustes;
4) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda
sportimisel juhtuda võivates ohuolukordades;
5) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja
liikumist iseseisvalt harrastama;
6) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi
austades, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgides ja keskkonda hoides;
7) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
8) jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse
treeninguga;
9) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi-, liikumis- ja tantsuürituste vastu;
10) väärtustab Eesti tantsupidude traditsiooni.
12.2 Ainevaldkonna kirjeldus
Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi
kujundamisel, loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja
tantsusündmuste vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema.
Kehaline kasvatus toetab õpilase nii kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja
esteetilist arengut ning tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning seda regulaarselt
harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides parandama.
Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav
liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja
töövõimega isiksusteks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja
kogemused soodustavad õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale
jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.
Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva kuus spordiala: võimlemine,
kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena jooks,
Page 348
Tabivere Põhikooli õppekava
348
hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus
õpetada neist kahte), tantsuline liikumine, talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on
kohustus õpetada neist ühte) ning orienteerumine. I või II kooliastmes läbivad õpilased
ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise
kasvatuse tundides praktilises tegevuses ja/või õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele
suunates.
12.3 Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku
eluviisi. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilastel teha põhjendatud
valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu
soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine
kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavadkõlbelise
isiksuse kujunemist.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi
aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama. Kehakultuur kujundab
viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.
Enesemääratluspädevus. Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda
kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada, samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida
oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.
Õpipädevus. Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi
võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi
liikumise/sportimise vastu loob aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.
Suhtluspädevus. Oluline on tunda ja kasutada spordi ning tantsu oskussõnavara, arendada
eneseväljendusoskust ning lugeda/mõista teabe- ja tarbetekste.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sporditehniliste oskuste
analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad
õpilastelt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jm kasutamise oskust ning toetavad
matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse analüüsima tervisespordiga seotud teavet ja
tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.
Ettevõtlikkuspädevus. Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida
neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja
meetodeid, kuidas neid teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma
kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et
tugevdada tervist ja parandada töövõimet. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel
kujundab toimetulekuoskust ja riskijulgust.
12.4 Lõiming teiste ainevaldkondadega
Page 349
Tabivere Põhikooli õppekava
349
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Sporti ja tervist käsitlevate eriotstarbeliste ja eriliigiliste
tekstide (nt võistlusprotokollid, spordiuudised, terviseteave jne) lugemise ja kuulamise kaudu
arendatakse oskust mõista nii suulist kui ka kirjalikku teksti. Kujundatakse oskust väljendada
ennast selgelt ja asjakohaselt, kasutades kohaseid keelevahendeid ja ainealast terminoloogiat.
Spordi- ja terviseteemaliste võõrkeelsete tekstide lugemine toetab võõrkeelte omandamist.
Matemaatika. Kõikide kehalise kasvatuse osaoskuste arendamisel rakendatakse
matemaatikas omandatud oskusi (arvutamine, loendamine, võrdlemine, mõõtmine) ja
mõisteid (geomeetrilised kujundid, mõõtühikud, koordinaadid). Loodusained. Kehalist
kasvatust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse kaudu
kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas ja
geograafias.
Sotsiaalained. Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest
liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilaste silmaringi. Tervisliku eluviisi omaksvõtmine
aitab õpilastel kujuneda aktiivseteks ning vastutustundlikeks kodanikeks.
Tehnoloogia. Teaduse ja tehnika saavutused on rakendatavad erinevatel
spordialadel/liikumisviisidel (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning tervisliku
toitumise põhitõdede järgimisel.
Kunst ja muusika. Õpilaste tähelepanu juhitakse spordi ja kehakultuuri kujutamis- ning
avaldumisvõimalustele kujutavas kunstis ja muusikas, spordialade/liikumisviiside, sh tantsu
isikupärasele ja loomingulisele käsitlusele. Samuti kujundatakse valmisolekut leida
ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning oskust märgata ilu ümbritsevas elukeskkonnas.
12.5 Läbivate teemade rakendamine
Tervis ja ohutus. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja
kogemuste omandamist toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti
füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise kaudu.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kehalises kasvatuses innustatakse õpilasi olema
terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise
eest. Kujundatakse arusaama, kuidas mõjutab inimese füüsiline tervis tema edasist tööelu.
Õppetegevus võimaldab õpilastel tutvuda tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud
töömaailmaga. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordiala ja/või liikumisharrastuse
vastu suunatakse õpilasi sellega süvendatult tegelema. Õpilastele tutvustatakse
ainevaldkonnaga seotud erialasid, elukutseid, ameteid ja edasiõppimise võimalusi.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Looduses harrastatavate spordialadega tegelemine aitab
väärtustada keskkonda ning kujundada õpilastest keskkonnateadliku liikumise järgijad.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õpilasi innustatakse organiseerima tunniväliseid
liikumisharrastuslikke tegevusi (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste
juhendusel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad jm).
Page 350
Tabivere Põhikooli õppekava
350
Kultuuriline identiteet. Kehalise kasvatuse tundides õpitakse tundma
spordialasid/liikumisviise, mis kuuluvad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning
aitavad õpilastel kujuneda kultuuriteadlikeks, omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust
väärtustavateks ühiskonnaliikmeteks. Kultuurilise identiteedi kujundamisel on oluline
väärtustada Eesti tantsupidude traditsiooni ja osaleda tantsupidudel.
Teabekeskkond ja Tehnoloogia ja innovatsioon. Kehalises kasvatuses kasutatakse
spordiinfot hankides erinevaid teabeallikaid, sh internetti. Väärtused ja kõlblus. Kehalises
kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses järgitakse spordi ülimat aadet – ausa mängu
põhimõtteid. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab
õpilaste kujunemist kõlbelisteks isiksusteks.
12.6 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
taotletavatest õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;
3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega, et toetada õpilase kujunemist
aktiivseks ning iseseisvaks õppijaks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) laiendatakse õpikeskkonda (looduskeskkond, kooliõu, osavõtt spordivõistlustest
ja/või tantsuüritustest võistlejana/pealtvaatajana/abilisena, spordi- ja/või tantsuürituste
jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel);
6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet (rollimängud, arutelud,
projektõpe, spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine, III
kooliastmes ka loetu analüüsimine, õpimapi ja uurimistöö koostamine jm);
7) tagatakse turvaline praktiline harjutamine tundides ning organiseeritud liikumine ja
mängimine tunnivälise tegevusena, III kooliastmes ka iseseisev praktiline harjutamine;
8) ergutatakse I kooliastme õpilasi oma tegevust/sooritust kommenteerima ning
kaaslase tegevust objektiivselt kirjeldama, II kooliastmes innustatakse õpilasi osalema
sooritusjärgses arutelus, III kooliastmes sooritusjärgsetes suulistes aruannetes/
vestlustes;
9) ergutatakse õpilasi kontrollharjutusi sooritama, tulemusi koguma ja võrdlema, II–III
kooliastmes ka enda kehalisi võimeid kontrollima ning tulemustele hinnangut andma;
10) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
11) kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt konkreetse klassi õpilaste
võimekusele.
12.7 Hindamise alused
Page 351
Tabivere Põhikooli õppekava
351
Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised
õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja spordialade õpitulemused. Hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja tunnis kaasatöötamist, tegevuse/harjutuse omandamiseks
tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning tegevuste puhul,
arvestades õpilaste iseärasusi.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste
kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses oodatavate õpitulemustega.
Õpilased peavad teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning
mis on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise
kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste
tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste terviseseisundist: õpilased sooritavad
hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või raviarsti määratud harjutusi.
Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse
neile individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe-eesmärk, õppesisu,
õpitulemused ning nende hindamise vormid. Hoiakutele (nt huvi tundmine, tähtsuse
mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse
hinnanguid.
I kooliastmes hinnatakse õpilaste tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus,
reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jm). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi
hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka tööd, mida õpilased tegid tegevuse/harjutuse
omandamiseks.
II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning
õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval
ka õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd. Hinnata tuleb ka õpilaste
tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel,
tantsuüritustel jm.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise
aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses. Teadmistele hinnangut
andes arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises
tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste
arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd. Kehalisele võimekusele hinnangut
andes rakendatakse ka õpilaste enesehindamist.
12.9 Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab:
1) alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi;
2) kehalise kasvatuse tunnid spordirajatistes (võimlas, staadionil, ujulas, aeroobika- ja
tantsutundide ruumis), kus on vajalik sisseseade ainekavakohasteks õppetegevusteks.
Kool võimaldab:
Page 352
Tabivere Põhikooli õppekava
352
1) kasutada suusarada ja/või uisuväljakut, terviserada ja ujulat;
2) kasutada hügieeniharjumuste kujundamiseks rõivistuid ning pesemisruume.
12.10 Kooliastmete õpitulemused
12.10.1 I kooliastme õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks
peab olema kehaliselt aktiivne;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside / kehaliste harjutuste
tehnika (vt alade õpitulemusi õppesisu alt), sooritab põhiliikumisviise liigutusoskuste
tasemel;
3) teab/kirjeldab, kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil,
maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid, loetleb
ohuallikaid liikumis-/sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise,
sportimise ja liiklemise võimalusi;
4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi, annab hinnangu oma sooritusele ja
kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades (on viisakas, sõbralik ja abivalmis,
täidab kokkulepitud (mängu)reegleid, kasutab heaperemehelikult kooli
spordivahendeid ja -inventari);
6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi, nimetab Eestis toimuvaid
spordivõistlusi ning tantsuüritusi;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega
ohutult mängida liikumismänge, tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.
Teema 1. klass 2. klass 3. klass
1. Teadmised spordist ja
liikumisviisidest
5 5 5
2. Võimlemine 17 17 17
3. Jooks, hüpped, visked 13 13 13
4. Liikumismängud 17 17 17
5. Suusatamine, uisutamine 21 21 21
6. Tantsuline liikumine 12 12 12
7. Ujumine 20 20
Kokku 105 105 105
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused Õpilane:
1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks
peab olema kehaliselt aktiivne;
2) oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates
sportimispaikades ning tänaval liigeldes, järgib õpetaja reegleid ja ohutusnõudeid,
täidab mängureegleid, teab ja täidab (õpetaja kehtestatud) hügieeninõudeid;
3) annab hinnangu enda sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
4) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi.
Page 353
Tabivere Põhikooli õppekava
353
Õppesisu Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.
Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, kaaslase soorituse kirjeldamine ning sellele
hinnangu andmine.
Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele. Käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis.
Ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes. Ohutu
liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast
riietumisest. Pesemise vajalikkus pärast kehaliste harjutuste tegemist
Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest
spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
Võimlemine
Õpitulemused Õpilane:
1) oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);
2) sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või
saatelugemise saatel;
3) sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;
4) hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul järjest).
Õppesisu Rivi- ja korraharjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine,
tervitamine, loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkk-kõnd, kõnd kandadel. Liikumine
juurdevõtusammuga kõrvale. Rivisamm (P) ja võimlejasamm (T).
Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine.
Hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale. Koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused
käte, kere ja jalgade põhiasenditega. Harjutused vahendita ja vahendiga saatelugemise ning
muusika saatel.
Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt.
Rippseis, ripped ja toengud.
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult. Juurdeviivad harjutused turiseisuks ja
tireliks. Tirel ette, kaldpinnalt tirel taha. Veere taha turiseisu. Kaarsild. Toengkägarast
ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.
Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja
jooksusamme. Päkk-kõnd ja pöörded päkkadel. Võimlemispingil kõnd kiiruse muutmise,
takistuste ületamise ja peatumistega. Tasakaalu arendavad liikumismängud.
Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt
maandumisasendi fikseerimisega, harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt.
Jooks, hüpped, visked
Õpitulemused Õpilane:
1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;
2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;
3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
4) sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;
5) sooritab hoojooksult kaugushüppe pakku tabamata.
Õppesisu
Page 354
Tabivere Põhikooli õppekava
354
Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest
lähteasenditest. Mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks,
kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine.
Püstistart koos stardikäsklustega.
Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga.
Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada
jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest
takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga. Kõrgushüpe otsehoolt.
Visked. Viskepalli hoie. Tennisepallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja
kahesammulise hooga.
Liikumismängud
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning
mängib nendega liikumismänge;
2) mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning
austab kohtuniku otsust.
Õppesisu Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja
tõukamisega. Liikumismängud väljas/maastikul.
Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Palli käsitsemise
harjutused (põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine).
Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
Talialad - kooli valikul suusatamine ja/või uisutamine
a) suusatamine
Õpitulemused Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise
sõiduviisiga;
2) laskub mäest põhiasendis;
3) läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P) distantsi.
Õppesisu Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.
Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused
suuskadel.
Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.
Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis
b) uisutamine
Õpitulemused Õpilane:
1) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel;
2) oskab sõitu alustada ja lõpetada;
3) uisutab järjest 15 minutit.
Õppesisu
Page 355
Tabivere Põhikooli õppekava
355
Uiskude kandmine. Uisurivi. Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö
uisutamisel. Jalgade tõuge ja libisemine paralleelsetel uiskudel. Sõidu alustamine ja
lõpetamine (pidurdamine).
Tantsuline liikumine
Õpitulemused Õpilane:
1) mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;
2) liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.
Õppesisu Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud. Lihtsamad tantsuvõtted ja
tantsusammud.
Liikumine ruumis, kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja
grupis.
Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule.
Ujumine (kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)
Õpitulemused Õpilane:
1) oskab ujuda, sealhulgas sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis kokku 200
meetrit edasi liikuda;
2) hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi.
Õppesisu Veega kohanemine, sukeldumine, hõljumine, libisemine, rinnuli ja selili asendis
edasiliikumine, turvalisus
12.10.2 Õpitulemused klassiti
Õpitulemused I kooliastme lõpuks Rõhuasetused õppesisu käsitlemisel klassiti
1. Teadmised spordist ja
liikumisviisidest
Õpilane:
1) kirjeldab regulaarse
liikumise/sportimise tähtsust tervisele;
nimetab põhjusi, miks ta peab olema
kehaliselt aktiivne;
2) oskab käituda kehalise kasvatuse
tunnis, liikudes/sportides erinevates
sportimispaikades ning liigeldes
tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid
ja ohutusnõudeid; täidab
mängureegleid; teab ja täidab (õpetaja
seatud) hügieeninõudeid;
3) annab hinnangu oma sooritusele ja
kogetud kehalisele koormusele
(kerge/raske);
4) loetleb spordialasid ja nimetab
tuntud Eesti sportlasi.
1. klass
Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele.
Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.
Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele,
käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja
kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja
liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel. Hügieenireeglid
kehalisi harjutusi tehes.
2. klass
Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega,
oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning
hinnangu andmine. Teadmised ilmastikule ja
spordialale vastavast riietumisest. Pesemise
vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.
3. klass
Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti
sportlastest ning Eestis toimuvatest
spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
Page 356
Tabivere Põhikooli õppekava
356
2. Võimlemine
Õpilane:
1) oskab liikuda, kasutades rivisammu
(P) ja võimlejasammu (T);
2) sooritab põhivõimlemise harjutuste
kombinatsiooni (16 takti) muusika või
saatelugemise saatel;
3) sooritab tireli ette, turiseisu ja
kaldpinnalt tireli taha;
4) hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30
sekundi jooksul järjest).
1. klass
Rivi- ja korraharjutused. Rivistumine viirgu ja
kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine,
loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd,
kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga
kõrvale, rivisamm (P) ja võimlejasamm (T).
Põhivõimlemine ja üldarendavad
võimlemisharjutused. Üldarendavad
võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade
põhiasenditega, harjutused vahendita ja
vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.
2. klass
Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad
hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine,
hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale,
koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad
võimlemisharjutused. Üldarendavad
võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade
põhiasenditega, harjutused vahendita ja
vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.
Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal,
kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis,
ripped ja toengud.
Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja
poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja
jooksusamme, päkkkõnd ja pöörded päkkadel,
võimlemispingil kõnd kiiruse muutmise, takistuste
ületamise ja peatumistega, tasakaalu arendavad
liikumismängud.
3. klass
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja
sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja
tireliks, tirel ette, kaldpinnalt tirel taha, veere taha
turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe
maandumisasendi fikseerimisega.
Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Sirutus-
mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt
maandumisasendi fikseerimisega, harjutused
äratõuke õppimiseks hoolaualt.
3. Jooks, hüpped, visked
Õpilane:
1) jookseb kiirjooksu püstistardist
stardikäsklustega;
2) läbib joostes võimetekohase
tempoga 1 km distantsi;
3) sooritab õige teatevahetuse
teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
1. klass
Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu
alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest
lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused,
jooks erinevas tempos.
Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine
kaugushüppes.
Visked. Viskepalli hoie.
Page 357
Tabivere Põhikooli õppekava
357
4) sooritab palliviske paigalt ja
kahesammulise hooga;
5) sooritab hoojooksult kaugushüppe
paku tabamiseta.
2. klass
Jooks. Kiirendusjooks, kestvusjooks,
võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart
koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine
lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks
teatepulgaga.
Hüpped. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu
ja hüppe ühendamise oskus.
Visked. Tennispallivise ülalt täpsusele ja
kaugusele.
3. klass
Jooks. Kiirendusjooks, kestvusjooks,
võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart
koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine
lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks
teatepulgaga.
Hüpped. Kaugushüpe hoojooksult paku
tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped
parema ja vasaku jalaga. Kõrgushüpe otsehoolt.
Visked. Pallivise paigalt ja kahesammulise hooga.
4. Liikumismängud
Õpilane:
1) sooritab harjutusi erinevaid palle
põrgatades, vedades, söötes, visates ja
püüdes ning mängib nendega
liikumismänge;
2) mängib rahvastepalli lihtsustatud
reeglite järgi, on kaasmängijatega
sõbralik ning austab kohtuniku otsust.
1. klass
Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste
vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega. ja
teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
2. klass
Liikumismängud väljas/maastikul.
Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused)
pallita ja palliga. Rahvastepall.
3. klass
Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine,
vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine.
Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud.
Rahvastepall.
5. Suusatamine
Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise sammuta
sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise
kahesammulise sõiduviisiga;
2) laskub mäest põhiasendis;
3) läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3
km (P) distantsi.
1. klass
Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.
Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine
paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused
suuskadel. Trepptõus, käärtõus.
2. klass
Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.
Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline
kahesammuline sõiduviis
3. klass
Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.
Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline
kahesammuline sõiduviis
Läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P)
distantsi
Page 358
Tabivere Põhikooli õppekava
358
6. Uisutamine
Õpilane:
1) libiseb jalgade tõukega
paralleelsetel uiskudel;
2) oskab sõitu alustada ja lõpetada;
3) uisutab järjest 15 minutit.
1. klass - Uiskude kandmine. Uisurivi.
Kõnd ja libisemine uiskudel.Lõbusad mängud
uiskudel.
2. klass - Kehaasend. Käte ja jalgade töö
uisutamisel. Jalgade tõuge ja
libisemine paralleelsetel uiskudel
3. klass
Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdamine).
Kestvusuisutamine.
7. Tantsuline liikumine
Õpilane:
1) mängib/tantsib õpitud eesti
laulumänge;
2) liigub vastavalt muusikale, rütmile,
helile.
1. klass
Eesti traditsioonilised laulumängud ja
pärimustantsud; lihtsamad tantsuvõtted ja
tantsusammud.
2. klass
Sammud ja liikumised, rütmi- ja
koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika
iseloomule.
3. klass
Liikumine ruumis, kasutades erinevaid suundi,
tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis.
8. Ujumine Õpilane:
1) oskab ujuda, sealhulgas sukelduda,
vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili
asendis kokku 200 meetrit edasi
liikuda;
2) hindab adekvaatselt oma võimeid
vees ja rakendab eakohaseid
veeohutusalaseid oskusi.
2. klass -- Ohutusnõuded ja kord basseinides ning
ujumispaikades; ujumise Veega kohanemise
harjutused. Sukeldumine, hõljumine, libisemine.
3. klass
Rinnuli- ja seliliujumine.
Ujub vabalt valitud stiilis 200 meetrit.
12.10.3 II kooliastme õpitulemused
Õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab
kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis, kirjeldab oma kehalist
aktiivsust/liikumisharrastust;
Page 359
Tabivere Põhikooli õppekava
359
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste
(spordialade/liikumisviiside) tehnika (vt alade õpitulemusi õppesisu alt), teab, kuidas
õpitud alasid iseseisvalt sooritada, sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste
tasemel;
3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning
iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust, järgib ohutus- ja
hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistel spordiüritustel;
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud
tulemusi varasemate tulemustega, valib õpetaja juhendusel rühti ja kehalist võimekust
parandavaid harjutusi ja sooritab neid;
5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö
tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel, täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi
harjutusi õppides ning liikudes, on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi,
kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega, kirjeldab ausa mängu põhimõtete
realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;
6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust
ning oma muljeid sellest, nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi,
teab valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid ja nende eripära, maailmas toimuvaid
suurvõistlusi ja olulisemaid fakte antiikolümpiamängudest;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis toimuvate
spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana,
oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida
mängureegleid jne, soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning
omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks, osaleb tervisespordiüritustel.
2.7 II kooliastmes käsitletavad teemad ja tundide orienteeruv maht
Teema 4. klass 5. klass 6. klass
1. Teadmised spordist ja
liikumisviisidest
6 6 5
2. Võimlemine 15 15 14
3. Kergejõustik 20 20 12
4. Liikumis- ja sportmängud 28 28 20
5. Suusatamine, uisutamine 21 21 14
6. Orienteerimine 3 3 4
7. Tantsuline liikumine 12 12 6
Kokku 105 105 70
2.8 Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused II kooliastmes
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise
aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning enda kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
2) mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise
kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses, teab, kuidas vältida ohuolukordi
liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate
sporditraumade korral;
Page 360
Tabivere Põhikooli õppekava
360
3) suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi,
oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida
mängureegleid jne;
4) sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel
aastatel saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse
arendamiseks ning sooritab neid;
5) tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste
kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;
6) teab, mida tähendab aus mäng spordis;
7) nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi,
teab tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest ning Eesti üld- ja noorte tantsupidudest.
Õppesisu Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele. Kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline
komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised
võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.
Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu
ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses. Teadmised käitumisest
ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.
Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.
Teadmised iseseisvaks harjutamiseks (kuidas sooritada soojendus- ja rühiharjutusi, kuidas
sooritada kehaliste võimete teste ning treenida õpetaja abiga valitud harjutusi kasutades
kehalisi võimeid ja rühti).
Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlustest ja/või üritustest Eestis ning
maailmas, tuntumatest Eesti ja maailma sportlastest jms.
Teadmised antiikolümpiamängudest.
Võimlemine
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või
muusika saatel;
2) hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
3) sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);
4) sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ;
5) sooritab harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P);
6) sooritab õpitud toenghüpet (hark- või kägarhüpe).
Õppesisu Rivi- ja korraharjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis. Pöörded sammliikumiselt.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa
ja hoonööriga.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise ja/või muusika saatel.
Harjutused vahendita ja vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.
Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
Iluvõimlemine (T). Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised. Erinevad hüpped. Lihtsad
visked ja püüded.
Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimineAkrobaatika. Erinevad tirelid.
Tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused. Painduvust arendavad harjutused ja
kaarsild (T). Ratas kõrvale. Kätelseis abistamisega.
Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused. Pöörded ja mahahüpped.
Page 361
Tabivere Põhikooli õppekava
361
Toenghüpe. Hoojooksult hüpe hoolauale. Äratõuge ja toengkägar (kitsel, hobusel). Ülesirutus-
mahahüpe maandumisasendi fikseerimisega. Hark- või kägarhüpe.
Kergejõustik
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;
2) sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
3) sooritab hoojooksult palliviske;
4) jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
5) jookseb järjest 9 minutit.
Õppesisu Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja
lõpetamine.
Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooksu
teatevahetus.
Kestvusjooks.
Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Kõrgushüpe (üleastumishüpe).
Pallivise hoojooksult.
Liikumis- ja sportmängud:
a) liikumismängud
Õpitulemused Õpilane:
1) mängib sportmängudeks ette valmistavaid liikumismänge ja sooritab teatevõistluse
palliga;
2) mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid.
Õppesisu Sportmängudeks ette valmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall.
b) sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)
Korvpall, võrkpall, jalgpall
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
2) sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;
3) sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis;
4) mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab
õpetaja koostatud kontrollharjutuse.
Õppesisu Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise
korvile. Sammudelt vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng
lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina
ning paarides. Alt-eest palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall.
Jalgpall. Söödu peatamine jalapöia sisekülje ja rinnaga (P) ning löögitehnika õppimine,
arendamine ja täiustamine. Mäng 4 : 4 ja 5 : 5.
Talialad ( suusatamine ja/või uisutamine):
Page 362
Tabivere Põhikooli õppekava
362
a) suusatamine
Õpitulemused Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise
kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusammuga;
2) sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
3) sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
4) sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
5) läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.
Õppesisu Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel.
Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus. Paaristõukeline ühesammuline
sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta,
pooluisusamm laugel laskumisel. Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis.
Teatesuusatamine.
b) uisutamine
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale;
2) kasutab uisutades sahkpidurdust;
3) uisutab järjest 30 minutit.
Õppesisu Uisutamine erinevate käteasenditega. Ülejalasõit vasakule ja paremale. Sahkpidurdus.
Start, sõit kurvis ja finišeerimine. Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused uiskudel.
Orienteerumine
Õpitulemused Õpilane:
1) oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
2) teab põhileppemärke (10–15);
3) orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või
tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
4) arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
5) oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.
Õppesisu Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava, reljeefivormid (lõikejoonte vahe). Kauguste
määramine.
Liikumine joonorientiiride järgi. Kaardi ja maastiku võrdlemine. Asukoha määramine.
Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikudes. Õpperaja läbimine
kaarti ja kompassi kasutades. Orienteerumismängud.
Tantsuline liikumine
Õpitulemused Õpilane:
1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste tantse;
2) kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist.
Õppesisu
Page 363
Tabivere Põhikooli õppekava
363
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja -
sammud. 4–8taktilised liikumis- ja tantsukombinatsioonid. Ruumitajuülesanded. Põimumine
liikudes. Pöörded ja pöörlemine.
Kujutluspiltidel baseeruv liikumine üksi, paaris ja grupis.
Tantsuürituste külastamine ja arutelu.
Ujumine (kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)
Õpitulemused Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.
Õppesisu Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.
12.10.4 Õpitulemused klassiti
Õpitulemused II kooliastme lõpuks Rõhuasetused õppesisu käsitlemisel klassiti
1. Teadmised spordist ja
liikumisviisidest
Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea
rühi tähtsust tervisele, kirjeldab
kehalise aktiivsuse rolli tervislikus
eluviisis ning oma kehalist
aktiivsust/liikumisharrastust;
2) mõistab ohutus- ja hügieeninõuete
täitmise vajalikkust ning järgib neid
kehalise kasvatuse tundides ja
tunnivälises tegevuses; teab, kuidas
vältida ohuolukordi liikudes, sportides
ja liigeldes ning mida teha
õnnetusjuhtumite ja lihtsamate
sporditraumade korral;
3) suudab iseseisvalt sooritada
üldarendavaid võimlemisharjutusi ja
rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda
koos kaaslastega, jagada omavahel
ülesandeid, kokku leppida
mängureegleid jne;
4) sooritab kehaliste võimete testi ja
annab tulemusele hinnangu võrreldes
eelmistel aastatel saavutatuga; valib
õpetaja juhtimisel harjutusi oma
kehalise võimekuse arendamiseks ning
sooritab neid;
5) tunneb õpitud
spordialade/tantsustiilide oskussõnu,
kasutab neid sündmuste kirjeldamisel
ning oskab käituda spordivõistlustel ja
tantsuüritustel;
4. klass
Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline
aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.
Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara.
Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused.
Ausa mängu põhimõtted spordis. Ohutus- ja
hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes,
sportides ning liigeldes.
5. klass
Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.
Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas
sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi;
kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning
treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades)
oma kehalisi võimeid ja rühti. Õpitud
spordialade/liikumisviiside oskussõnavara.
Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused.
Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades
ja looduses.
6. klass
Teadmised spordialadest/liikumisviisidest,
suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning
maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased
jms.
Teadmised antiikolümpiamängudest. Õpitud
spordialade/liikumisviiside oskussõnavara.
Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused.
Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad
esmaabivõtted.
Page 364
Tabivere Põhikooli õppekava
364
6) teab, mida tähendab aus mäng
spordis;
7) valdab teadmisi õpitud
spordialadest/liikumisviisidest,
nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid
suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja
võistkondi; teab tähtsamaid fakte
antiikolümpiamängudest.
2. Võimlemine
Õpilane:
1) sooritab põhivõimlemise
harjutuskombinatsiooni (32 takti)
saatelugemise või muusika saatel;
2) hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal
ja liikudes;
3) sooritab iluvõimlemise elemente
hüpitsaga (T);
4) sooritab harjutuskombinatsiooni
akrobaatikas ja rööbaspuudel;
5) sooritab õpitud toenghüppe (hark-
või kägarhüpe).
4. klass
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste
kombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja
hoonööriga. Põhivõimlemine ja üldarendavad
võimlemisharjutused saatelugemise ja/või
muusika saatel. Harjutused vahendita ja
vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised,
vetrumised. Erinevad tirelid; tiritamm (P) ja selle
õppimiseks juurdeviivad harjutused; painduvust
arendavad harjutused ja kaarsild (T); ratas
kõrvale; kätelseis abistamisega. Hoojooksult hüpe
hoolauale, äratõuge ja toengkägar (kitsel,
hobusel), ülesirutus-mahahüpe maandumisasendi
fikseerimisega; hark- või kägarhüpe.
5. klass
Ümberrivistumine viirus ja kolonnis; pöörded
sammliikumiselt. Kehatüve lihaseid treenivad ja
sirutusoskust kujundavad harjutused. Erinevad
kõnni- ja hüplemisharjutused; pöörded ja
mahahüpped.
6. klass
Iluvõimlemine (T). Hüpitsa hood, ringid,
kaheksad, tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad
visked ja püüded.
Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja
kolmevõtteline ronimine.
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika
tervisespordialana.
3. Kergejõustik
Õpilane:
1) sooritab madallähte
stardikäsklustega ja õige teatevahetuse
ringteatejooksus;
2) sooritab kaugushüppe paku
tabamisega ja üleastumistehnikas
kõrgushüppe;
3) sooritab hoojooksult palliviske;
4) jookseb kiirjooksu
stardikäsklustega;
5) jookseb järjest 9 minutit.
4. klass
Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve-
ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja
lõpetamine. Kiirjooks ja selle eelsoojendus.
Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused.
Ringteatejooksu teatevahetus.
5. klass
Kiirjooks. Kestvusjooks. Pallivise hoojooksult.
Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
6. klass
Kiirjooks. Kestvusjooks. Pallivise. Kaugushüpe.
Kõrgushüpe (üleastumishüpe).
Jookseb järjest 9 minutit.
Page 365
Tabivere Põhikooli õppekava
365
4. Liikumis- ja sportmängud
Liikumismängud
Õpilane:
1) sooritab sportmänge
ettevalmistavaid liikumismänge ja
teatevõistlusi palliga;
2) mängib reeglite järgi rahvastepalli
ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid.
Sportmängud Õpilane:
1) sooritab põrgatused takistuste
vahelt ja sammudelt viske korvile
korvpallis;
2) sooritab ülalt- ja altsöödud paarides
ning alt-eest pallingu võrkpallis;
3) sooritab palli söötmise ja peatamise
jalgpallis;
4) mängib kaht kooli valitud
sportmängu lihtsustatud reeglite järgi
ja/või sooritab õpetaja poolt koostatud
kontrollharjutuse.
4. klass
Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja
teatevõistlused pallidega. Rahvastepall.
Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale
visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise
korvile. Sammudelt vise korvile. Kaitseasend.
Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud
reeglite järgi.
5. klass
Liikumismängud, teatevõistlused, rahvastepall,
korvpall
Korvpall. Palli hoie söötmisel, püüdmisel ja
pealeviskel. Palli põrgatamine, söötmine ja vise
korvile. Sammudelt vise korvile.
Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga.
Ülalt- ja altsööt pea kohale ja vastu seina.
Pioneeripall.
Jalgpall. Söödu peatamine jalapöiasisekülje ja
rinnaga (P) ning löögitehnika õppimine,
arendamine ja täiustamine. Mäng 4 : 4 ja 5 : 5.
6. klass
Liikumismängud, teatevõistlused, rahvastepall,
korvpall, jalgpall.
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja
sammudelt vise korvile. Mängija kaitseasend
(mees-mehe kaitse). Korvpallireeglitega
tutvustamine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga.
Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning
paarides. Alt-eest palling. Pioneeripall. Kolme
viskega võrkpall. Minivõrkpall.
Jalgpall. Söödu peatamine rinnaga (P) ja
löögitehnika arendamine ja täiustamine. Mäng 4:4
ja 5:5. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
5.Uisutamine
Õpilane: 1) sooritab uisutades ülejalasõitu
vasakule ja paremale;
2) kasutab uisutades sahkpidurdust;
3) uisutab järjest 30 minutit
4.klass Uisutamine erinevate käteasenditega. Ülejalasõit
vasakule ja paremale.
Mängud ja teatevõistlused uiskudel.
5.klass
Sahkpidurdus.
Start, sõit kurvis ja finišeerimine.
Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused
uiskudel.
6.klass
Sahkpidurdus.
Start, sõit kurvis ja finišeerimine.
Page 366
Tabivere Põhikooli õppekava
366
Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused
uiskudel.
Uisutab järjest 30 minutit.
5. Suusatamine
Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise
ühesammulise sõiduviisiga,
vahelduvtõukelise kahesammulise
sõiduviisiga ja paaristõukelise
kahesammulise uisusamm-
sõiduviisiga;
2) sooritab laskumise põhi- ja
puhkeasendis;
3) sooritab uisusamm- ja
poolsahkpöörde;
4) sooritab teatevahetuse
teatesuusatamises;
5) läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5
km (P) distantsi.
4. klass - Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis;
vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis;
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside
kasutamine erineva raskusega nõlvadel.
5. klass -
Uisusamm ilma keppideta, pooluisusamm laugel
laskumisel, paaristõukeline kahesammuline
uisusamm-sõiduviis.
6. klass
Uisusammpööre, poolsahkpööre ja
poolsahkpidurdus.
Teatesuusatamine.
Läbib järjest suusatades 3km (T)/5km (P) distantsi
6. Orienteerumine
Õpilane:
1) oskab orienteeruda kaardi järgi ja
kasutada kompassi;
2) teab põhileppemärke (10-15);
3) orienteerub etteantud või enda
joonistatud plaani ning silmapaistvate
loodus- või tehisobjektide järgi
etteantud piirkonnas;
4) arvestab liikumistempot valides
erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme
ja takistusi;
5) oskab mängida orienteerumismänge
plaaniga, kaardiga ja kaardita.
4. klass - Orienteerumismängud.
5. klass -. Kaardi ja maastiku võrdlemine.
Asukoha määramine
6. klass
Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava,
reljeefivormid (lõikejoonte vahe), kauguste
määramine.
Liikumine joonorientiiride järgi.
Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused
kompassiga seistes ja liikudes. Õpperaja läbimine
kaarti
ja kompassi kasutades.
7. Tantsuline liikumine
Õpilane:
1) tantsib õpitud paaris- ja
rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste
tantse;
2) kasutab eneseväljendamiseks
loovliikumist.
4. klass
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning
paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja -
sammud; 4-8-taktilised liikumis- ja
tantsukombinatsioonid; ruumitaju ülesanded,
põimumine liikudes, pöörded ja pöörlemine.
5. klass
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning
paarilise vahetusega. Kujutluspiltidel baseeruv
liikumine üksi, paaris ja grupis. Tantsuürituste
külastamine ja arutelu.
6. klass - Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris
ning paarilise vahetusega. Kujutluspiltidel
baseeruv liikumine üksi, paaris ja grupis.
Page 367
Tabivere Põhikooli õppekava
367
Tantsuürituste külastamine ja arutelu
12.10.5 III kooliastme õpitulemused
Õpitulemused
9. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse
liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh
liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu;
2) omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt
alade õpitulemusi õppesisu alt), suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt
sooritada;
3) järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel
spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida
ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral;
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid
enesekontrolli teste) ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja
meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt
kasutada;
5) järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda
hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu
põhimõtete realiseerimist spordis ja elus;
6) kirjeldab oskussõnu kasutades erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi
ning muljeid nendest, kirjeldab lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal
toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas, teab
olulisemaid fakte antiik- ja nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest
olümpiamängudel, oskab nimetada Eesti üld- ja noorte tantsupidude tähtsamaid
sündmusi, tunneb Eesti üld- ja noorte tantsupidude traditsiooni;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool
toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja,
pealtvaataja, kohtuniku või korraldajate abilisena;
8) harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh
iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks
liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab,
kuidas huvi, võimed ja oskused võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad
tulla kasuks tulevikus ameti valikul;
9) teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära
ning edasiõppimisvõimalusi.
III kooliastmes käsitletavad teemad ja tundide orienteeruv maht
Teema 7. klass 8. klass 9. klass
1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest 5 5 5
2. Võimlemine 14 14 14
3. Kergejõustik 12 12 12
4. Spordimängud 20 20 20
5. Suusatamine, uisutamine 14 14 14
6. Orienteerimine 4 4 4
7. Tantsuline liikumine 6 6 6
Kokku 70 70 70
Page 368
Tabivere Põhikooli õppekava
368
Õpitulemused ja õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja
töövõimele;
2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi,
teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetuste ja traumade puhul,
oskab anda elementaarset esmaabi;
3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades
ning keskkonda säästes;
4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib enda kehalist vormisolekut, seab
liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi,
õpib uusi liikumisoskusi ja arendab enda kehalisi võimeid;
5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist
iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel, oskab tegutseda
abikohtunikuna võistlustel.
Õppesisu Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele. Regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja
töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja
õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine
Õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus.
Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse
valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine:
erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika.
Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, (suur)võistlustest, üritustest, üld- ja
noorte tantsupidudest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised
olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.
Võimlemine
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
2) sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
3) sooritab õpitud toenghüpped (hark- ja kägarhüpe).
Õppesisu Rivi- ja korraharjutused. Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine. Ristlemine.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Harjutused vahendita ja vahenditega
erinevate lihasrühmade treenimiseks. Harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine.
Üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine. Üldarendavate võimlemisharjutuste
kasutamine erinevate spordialade eelsoojendusharjutustena.
Rühi arengut toetavad harjutused. Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks.
Jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele. Venitusharjutused õla- ja
puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
Page 369
Tabivere Põhikooli õppekava
369
Iluvõimlemine (T). Harjutused rõnga, palli ja lindiga. Harjutuskombinatsioon vahendiga
muusika saatel.
Riistvõimlemine. Tireltõus rööbaspuudel ühe jala hoo ja teise tõukega (T).
Küünarvarstoengust hoogtõus taha ja harkistest tirel ette (P).
Akrobaatika. Kaks ratast kõrvale. Kätelseis.
Tasakaaluharjutused poomil (T). Erinevad sammukombinatsioonid. Erinevad mahahüpped.
Toenghüpe. Hark- ja kägarhüpe.
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisespordialana.
Kergejõustik
Õpitulemused Õpilane:
1) sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
2) sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
3) jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
4) suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).
Õppesisu Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks.
Kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Flopi tutvustamine.
Pallivise hoojooksult (7. kl).
Kuulitõuke soojendusharjutused. Kuulitõuge.
Sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)
Õpitulemused kooli valitud kahes sportmängus Õpilane:
1) sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;
2) sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
3) sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis;
4) mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid
mängus;
5) mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.
Õppesisu Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded
paigalt ja liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng
reeglite järgi. Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.
Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt
palling ja pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega (P) ning kaitsemäng. Mängijate
asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.
Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste ja kombinatsioonidega.
Jalgpalluri erinevate positsioonide (kaitsja, poolkaitsja ja ründaja) ning nende ülesannete
mõistmine. Mäng.
Talialad ( suusatamine ja/või uisutamine):
a) suusatamine
Õpitulemused Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
Page 370
Tabivere Põhikooli õppekava
370
2) suusatab kepitõuketa uisusammuga tempovarianti;
3) läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.
Õppesisu Laskumine madalasendis.
Libisamm-tõusuviis. Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre.
Tõusu- ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine maastikul.
Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt
vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa uisusammu tempovariant. Õpitud sõiduviiside
tehnikate täiustamine ja kinnistamine.
b) uisutamine
Õpitulemused Õpilane:
1) uisutab tagurpidi ning tagurpidi ülejalasõitu;
2) suudab uisutada järjest vähemalt 40 minutit;
3) mängib ringette’i ja/või jäähokit.
Õppesisu Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Tagurpidi ülejalasõit.
Kestvusuisutamine.
Ringette ja/või jäähoki.
Orienteerumine
Õpitulemused Õpilane:
1) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
2) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
3) oskab valida õige liikumistempo ja -viisi ning teevariandi maastikul;
4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.
Õppesisu Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.
Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Kaardi peenlugemine: väikeste objektide
lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja
kompassiga.
Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.
Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi,
reljeefivormi ja takistuste järgi.
Tantsuline liikumine
Õpitulemused Õpilane:
1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;
2) arutleb eri tantsustiilide üle;
3) teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone.
Õppesisu Tantsud õpetaja valikul vastavalt neidude ja noormeeste arvule klassis. Mõisted, oskussõnad,
põhisammud ja kombinatsioonid. Soorollid tantsus
Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine
Traditsioonilisus ja nüüdisaegsus. Tants kui sport. Tants kui kunst ja kultuur. Tants kui
meelelahutus.
Page 371
Tabivere Põhikooli õppekava
371
8.26.6 Õpitulemused klassiti
Õpitulemused III kooliastme lõpuks Rõhuasetused õppesisu käsitlemisel klassiti
1. Teadmised spordist ja
liikumisviisidest
Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ning
regulaarse liikumisharrastuse mõju
tervisele ja töövõimele;
2) järgib kehalisi harjutusi tehes
hügieeni- ja ohutusnõudeid ning
väldib ohuolukordi; teab, kuidas
toimida sportides/liikudes juhtuda
võivate õnnetusjuhtumite ja traumade
puhul; oskab anda elementaarset
esmaabi;
3) liigub/spordib reegleid ja
võistlusmäärusi järgides, kaaslasi
austades ja abistades ning keskkonda
säästes;
4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib
oma kehalise vormisoleku taset, seab
liikumisharrastusele eesmärgi, leiab
endale sobiva (jõukohase)
spordiala/liikumisviisi, õpib uusi
liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi
võimeid;
5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse
tundides, harrastab
liikumist/sportimist iseseisvalt
(tunniväliselt), käib spordi- ja
tantsuüritustel ning jälgib seal
toimuvat; oskab tegutseda
abikohtunikuna võistlustel.
7. klass
Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele,
regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja
töövõimet tagava tegevuse vajalikkus.
Liikumissoovitused noorukitele ning
täiskasvanutele. Ohutu liikumine ja liiklemine.
Loodust säästev liikumine. Tegutsemine
(spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral.
Esmaabivõtted. Teadmised spordiüritustest ning
neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport
kõigile“.
8. klass
Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta
(eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik,
spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted
jm).
Teadmised olümpiamängudest (sh
antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest
olümpiavõitjatest.
9. klass
Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad
ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud
spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus
ja õiglus spordis ning elus. Kehalise töövõime
arendamine: erinevate kehaliste võimete
arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise
metoodika. Kehalise võimekuse testid ja
enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide
tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest
ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja
maailmas.
2. Võimlemine
Õpilane:
1) sooritab õpitud vaba- või vahendiga
harjutuskombinatsiooni muusika
saatel;
2) sooritab harjutuskombinatsiooni
akrobaatikas;
3) sooritab õpitud toenghüppe (hark-
ja kägarhüpe).
7. klass
Riviharjutused ja kujundliikumised: jagunemine ja
liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused:
koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega,
harjutused muusika saatel. Üldarendavad
võimlemisharjutused erinevatele lihasrühmadele.
Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused
lülisamba vastupidavuse arendamiseks;
jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja
abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused
õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
Page 372
Tabivere Põhikooli õppekava
372
Akrobaatika: ratas kõrvale.
Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad
sammukombinatsioonid; sammuga ette 180°
pööre; jala hooga taha 180°; poolspagaadist tõus
taga oleva jala sammuga ett; erinevad
mahahüpped.
Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja
teise tõukega (T) ning küünarvarstoengust
hoogtõus taha (P).
Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.
Iluvõimlemine (T): harjutused rõngaga: hood ja
hooringid, kaheksad, ringitamine, pöörded, vurr,
veered ja visked.
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika
tervisespordialana.
Harjutuskombinatsioonide koostamine ja
esitamine.
8. klass
Põhivõimlemine ja üldarendavad
võimlemisharjutused. Harjutuste valimine ja
harjutuskomplekside koostamine, üldarendavate
võimlemisharjutuste kirjeldamine.
Rühi arengut toetavad harjutused. Jõuharjutused
selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele
lihastele.
Akrobaatika. Kaks ratast kõrvale; kätelseis.
Tasakaaluharjutused poomil (T)
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika
tervisespordialana.
9. klass
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused:
kombinatsioonid. Koordinatsiooniharjutused.
Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused
lülisamba vastupidavuse arendamiseks;
jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja
abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused
õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
Põhivõimlemine ja üldarendavad
võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega
harjutused erinevate lihasrühmade treenimiseks,
harjutuste valimine ja harjutuskomplekside
koostamine, üldarendavate võimlemisharjutuste
kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade
eelsoojendusharjutustena.
Riistvõimlemine: harjutuskombinatsioonid
akrobaatikas, rööbaspuudel, poomil (T) ja kangil
(P).
Tasakaaluharjutused poomil (T). Erinevaid
mahahüpped.
Toenghüpe. Hark- ja kägarhüpe.
Page 373
Tabivere Põhikooli õppekava
373
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika
tervisespordialana.
Iluvõimlemine: harjutused lindiga: hood, ringid,
kaheksad, sakid, spiraalid, visked ja püüdmine
(T).
3. Kergejõustik
Õpilane:
1) sooritab täishoolt kaugushüppe ja
üleastumistehnikas kõrgushüppe;
2) sooritab hoojooksult palliviske (7.
kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
3) jookseb kiirjooksu
stardikäsklustega;
4) suudab joosta järjest 9 minutit (T) /
12 minutit (P).
7. klass
Kaugushüppe eelsoojendusharjutused.
Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Pallivise
hoojooksult. Kestvusjooks.
8. klass
Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks.
Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Kõrgushüpe
(üleastumishüpe). Flopi tutvustamine.
Kestvusjooks.
Kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Kuulitõuge
paigalt.
9. klass
Kuulitõuke soojendusharjutused. Kuulitõuge.
Kestvusjooks.
4. Sportmängud Õpilane:
1) sooritab tundides õpitud
sportmängude tehnikaelemente;
2) sooritab läbimurded paigalt ja
liikumiselt ning petted korvpallis;
3) sooritab ülalt pallingu, ründelöögi
ja nende vastuvõtu võrkpallis;
4) mängib kaht õpitud sportmängu
reeglite järgi.
7. klass
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine
ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja
liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust.
Korvpalli võistlusmäärused. Mäng reeglite järgi.
Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.
Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes
lisaülesannetega; söödu-harjutused juhtmängijaga.
Alt palling. Mängijate asetus platsil ja liikumine
pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng
lihtsustatud reeglite järgi.
Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine
erinevate harjutuste abil. Jalgpalluri erinevate
positsioonide kaitsja, poolkaitsja ja ründaja ja
nende ülesannete mõistmine. Mäng lihtsustatud
reeglite järgi.
8. klass
Korvpall. Omandatud korvpallimängu oskuste
edasiarendamine.
Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes.
Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja
pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega
(P) ning kaitsemäng. Mängijate asetus platsil ja
liikumine pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite
järgi.
Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika
täiustamiseks. Tehnika täiustamine mängus.
9. klass
Omandatud korvpalli- ,võrkpalli- ja
jalgpallimängu oskuste edasiarendamine.
5.Uisutamine 7.klass
Page 374
Tabivere Põhikooli õppekava
374
Õpilane:
1) uisutab tagurpidi ning tagurpidi
ülejalasõitu;
2) suudab uisutada järjest vähemalt 9
minutit;
3) mängib ringette’i ja/või jäähokit.
Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Tagurpidi
ülejalasõit.
Kestvusuisutamine.
8.klass
Tagurpidisõit. Tagurpidi ülejalasõit.
Kestvusuisutamine.
9.klass
Tagurpidisõit. Tagurpidi ülejalasõit.
Kestvusuisutamine 45 minutit..
Ringette ja/või jäähoki.
6. Suusatamine
Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise ühe- ja
kahesammulise sõiduviisiga;
2) suusatab kepitõuketa uisusamm-
sõiduviisiga tempovarianti;
3) läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8
km (P) distantsi.
7. klass
Laskumine madalasendis. Libisamm-tõusuviis.
Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre. Tõusu-
ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine
maastikul.
Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis.
8. klass
Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt
vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa
uisusamm-sõiduviisi tempovariant
9. klass - . Õpitud sõiduviiside tehnikate
täiustamine ja kinnistamine.
Läbib järjest suusatades 5km(T)/ 8 km (P)
distantsi
7. Orienteerumine
Õpilane:
1) läbib orienteerumisraja oma
võimete kohaselt;
2) oskab määrata suunda kompassiga,
lugeda kaarti ja maastikku;
3) oskab valida õiget liikumistempot ja
-viisi ning teevarianti maastikul;
4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud
orienteerumisrada.
7. klass
Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.
Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga.
Kaardi peenlugemine - väikeste objektide
lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi
valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja
kompassiga.
8. klass
Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee
ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.
9. klass - Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva
koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi,
reljeefivormi ja takistuste järgi.
8. Tantsuline liikumine
Õpilane:
1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse
ning kombinatsioone autoritantsudest;
2) arutleb erinevate tantsustiilide üle;
3) teab Eesti tantsupidude ja
tantsukultuuri traditsioone.
7. klass
Tantsud õpetaja valikul vastavalt neidude ja
noormeeste arvule klassis. Omandatakse mõisted,
oskussõnad, põhisammud ja kombinatsioonid.
Soorollid tantsus. Erinevate liikumiste ja stiilide
loov kasutamine. Traditsioonilisus ja
nüüdisaegsus.
8. klass
Tantsud õpetaja valikul vastavalt neidude ja
Page 375
Tabivere Põhikooli õppekava
375
noormeeste arvule klassis. Omandatakse mõisted,
oskussõnad, põhisammud ja kombinatsioonid.
Soorollid tantsus. Erinevate liikumiste ja stiilide
loov kasutamine. Popkultuur. Tants kui sport.
9. klass
Tantsud õpetaja valikul vastavalt neidude ja
noormeeste arvule klassis. Omandatakse mõisted,
oskussõnad, põhisammud ja kombinatsioonid.
Soorollid tantsus. Erinevate liikumiste ja stiilide
loov kasutamine. Tants kui kunst ja kultuur, tants
kui meelelahutus.
13. VALIKAINE ”INFORMAATIKA”
13.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes ja
analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
2) teadvustab ning oskab vältida info- ka kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT)
kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
3) koostab IKT vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
4) osaleb virtuaalsetes võrgustikes ning kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide
avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega.
13.2 Õppeaine kirjeldus
Informaatika õpetamise üldeesmärk on tagada põhikooli lõpetaja info- ja kommunikatsiooni-
vahendite rakendamise pädevused igapäevase töö- ja õpikeskkonna kujundamiseks eelkõige
koolis, mitte niivõrd tulevase ametikoha nõudmisi arvestades. Põhikooli informaatikaõpetuses
ei ole tarvis lähtuda arvutiteaduse kui kooliinformaatika kaudseks aluseks oleva teadus-
distsipliini ülesehitusest ega sisust, vaid pigem igapäevase arvuti- ning internetikasutaja
vajadustest. Samas on soovitatav reaalteaduste õppesuunaga koolidel pakkuda õpilastele
lisakursust „Sissejuhatus arvutiteadusesse”.
Informaatika õpetamise põhimõtted põhikoolis on:
1) elulähedus: näited, ülesanded jm võetakse õpilasele tuttavast igapäevaelust (kool, kodu,
huvitegevus, meedia);
2) aktiivõpe ja loomingulisus: eelistatakse õpilasi aktiivistavaid ning loomingulisust
esiletoovaid õppemeetodeid;
3) uuenduslikkus: läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” vaimus eelistatakse
uuenduslikke tehnoloogiaid ning lahendusi;
4) ühesõpe: nii informaatikatundides kui ka kodutööde puhul on eelistatud koostöös õppimise
meetodid;
5) teadmusloome: uut teadmust õpitakse üheskoos luues, mitte vananenud infot meelde jättes;
6) vaba tarkvara ja avatud sisu: võimaluse korral eelistatakse kommertstarkvarale vaba
tarkvara;
Page 376
Tabivere Põhikooli õppekava
376
7) turvalisus: kool tagab õpilastele turvalise veebipõhise töökeskkonna ning propageerib
ohutuid käitumisviise võrgukeskkonnas;
8) lõimitus: õpiülesannetes (nt referaatides, esitlustes) kasutatakse teiste õppeainete teemasid;
9) sõltumatus tarkvaratootjast: õpe ei tohi olla üles ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või
platvormi kasutamisele; koolil on kohustus tutvustada ka alternatiive.
Informaatika on kergesti lõimitav kõigi teiste õppeainetega, kuna info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest õpikeskkonnast. See lõiming toimub
mõlemal suunal: ühelt poolt kasutatakse informaatika õppeülesandeid koostades teiste
õppeainete teemasid, et luua mõtestatud õppimine, ning teiselt poolt kujundatakse IKT
pädevusi teistes õppeainetes referaate ja esitlusi tehes, andmeid kogudes ning analüüsides.
Eraldi tuleks esile tõsta tugeva lõimingu võimalusi uuenenud ühiskonnaõpetuse ja
informaatika ainekava vahel, käsitledes e-riigi, e-kaasamise ja virtuaalsete kogukondade
teemasid. Informaatika ainekavaga luuakse eeldused integreerida tehnoloogiat ja
uuenduslikkust läbiva teemana teistesse õppeainetesse.
Informaatika ainekäsitlus on tavapäraselt kontsentriline, varem õpitu juurde tullakse igas
järgmises kooliastmes uuesti tagasi süvendatult. Põhirõhk on praktilisel arvutikasutusel
erinevaid õppeaineid õppides.
I kooliastmes käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduvaid teemasid
lõimituna teiste õppeainetega; eraldi informaatikakursuse järele puudub vajadus. II kooliastme
lõpul on soovitatav õpetada käesoleva ainekava esimest kursust „Arvuti töövahendina” ning
III kooliastmes teist kursust „Infoühiskonna tehnoloogiad”.
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et
toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused,
ettevõtted jne;
7) peetakse silmas, et põhirõhk on veebipõhise personaalse õpikeskkonna loomise oskuste
kujundamisel;
8) tagatakse, et õppe vältel õpitakse headest tavadest lähtuvat veebikäitumist, sealhulgas
virtuaalsetes võrgustikes ning ametlikke infosüsteeme (e-kool, e-õppekeskkond, kooli ja
omavalitsuse koduleht) kasutades;
9) tuleks õpitavad teemad aineõpetajate koostöös siduda ning ajastada ühiskonnaõpetuse,
võõrkeele ja emakeele õpetusega. Kursuse keskel alustavad õpilased tööd väikerühmatöös
(või paaristöös) arendusprojekti kallal, sidudes edasised õpitavad teemad selle projektiga;
10) võivad õpilased projektide teemad ise valida teiste aineõpetajate, lapsevanemate, kohalike
ettevõtjate, omavalitsuse või mõne sotsiaalse võrgustiku soovitustest või tellimusest lähtudes;
11) esitlevad õpilased kursuse lõpul projektide raames loodud materjale ja lahendusi.
Page 377
Tabivere Põhikooli õppekava
377
13.3 Hindamine
Informaatika valikaine õpitulemusi hinnatakse jooksvalt õpiülesannete järgi ja kokkuvõtvalt
kursuse lõpul üldjuhul e-portfoolio abil. E-portfoolio on personaalne veebipõhine keskkond,
millesse õpilane kogub pikema perioodi jooksul enda tehtud tööd ja refleksioonid oma
õpikogemustest. Kursuse lõpul koostab õpilane e-portfooliosse kogutud materjalidest oma
pädevusi kõige paremini tõendava valiku ning kaitseb seda võimaluse korral avalikult.
Õpiülesanded ja e-portfoolio võivad olla tehtud kas üksi või rühmatööna. Portfoolio kaitsmise
põhjal saadud hinne on kursuse koondhindeks. Nii jooksvate õpiülesannete lahendamise kui
ka e-portfoolio esitluse puhul hinnatakse:
1) õppe plaanipärasust, loomingulisust ja ratsionaalsust;
2) õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist ning seonduvate pädevuste olemasolu
veenvat tõendamist õpilase poolt;
3) arvutiga loodud materjalide tehnilist teostust, esteetilisust ning originaalsust;
4) õpilasepoolset praktilise tegevuse mõtestamist;
5) õpilase arengut.
13.4Kooliastmete õpitulemused
13.4.1I kooliastme õpitulemused, 3. klass
Teksti sisestamine, vormindamine ja kopeerimine.
Õpitulemused/ainepädevused
Vormindab arvutiga lühemaid tekste, järgides tekstitöötluse põhireegleid (suur
ja väike algustäht; kirjavahemärgid, reavahetus ja tühikud; poolpaks, kald- ja
allajoonitud kiri; teksti joondamine; värvid, pildid).
Õppesisu ja- tegevus
Kirjutamine programmdega: Word Pad; Microsoft Word
Kuulutuse koostamine ning kujundamine.’
Õpitulemused/ainepädevused
Lihtpäringu koostamine internetis, veebivorminguta kopeerimine tekstitoimetisse.
Leiab internetist ja kopeerib erinevas formaadis algmaterjali (tekst, pilt) ning
töötleb neid vajaduse korral, pidades kinni intellektuaalomandi kaitse headest
tavadest. Viitab ja taaskasutab internetist ning muudest teabeallikatest leitud
algmaterjali korrektselt, hoidudes plagiaadist.
Õppesisu ja- tegevus
Automaatkujundite kasutamine programmis: Microsoft Word. Turvaline
Internet: Netilambad.
Esitluse koostamine
Õpitulemused/ainepädevused
Slaidiesitluse koostamise põhitõed: teksti sisestamise reeglid, kujundamise põhimõtted.
Õppesisu ja- tegevus
Töötamine programmiga MS Office PowerPoint: uue esitluse avamine, slaidide lisamine,
kopeerimine, kustutamine, järjestamine. Erinevad programmiakna vaated.
Kujundusmallide ja animatsiooniskeemide kasutamine.
Kasutajakonto loomine
Õpitulemused/ainepädevused
Oskab luua internetikeskkonda kasutajakonto. Oskab luua turvalise parooli.
Teab millist infot enda kohta internetis on turvaline avaldada.
Õppesisu ja- tegevus
Turvalise kasutajaprofiili loomise kinnistamine Nastix’i mängude kaudu.
Page 378
Tabivere Põhikooli õppekava
378
13.4.2 II kooliastme õpitulemused
II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
Õpitulemused
Õpilane:
1) vormindab arvutiga lühemaid ja pikemaid tekste (nt kuulutusi, plakateid, referaate),
järgides tekstitöötluse põhireegleid (suur ja väike algustäht; kirjavahemärgid, reavahetused ja
tühikud; poolpaks, kald- ja allajoonitud kiri; üla- ja alaindeks; sõna-, rea-, lõiguvahe; teksti
joondamine; laadid ja dokumendimallid; loetelud; värvid, joonised, pildid, diagrammid,
tabelid);
2) leiab internetist ja kopeerib tekstifaili või esitlusse erinevas formaadis algmaterjali (tekst,
pilt, tabel, diagramm) ning töötleb neid vajaduse korral, pidades kinni intellektuaalomandi
kaitse headest tavadest;
3) viitab ja taaskasutab internetist ning muudest teabeallikatest leitud algmaterjali korrektselt,
hoidudes plagiaadist;
4) mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, hindab teabeallikate
objektiivsust ning leiab vajaduse korral sama teema kohta alternatiivset vaatenurka esindavaid
allikaid;
5) kasutab vilunult operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest (muudab akende suurust,
töötab mitmes aknas, muudab vaateid, sordib faile, otsib vajalikku);
6) salvestab tehtud tööd ettenähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti, salvestab selle
teise nime all, kopeerib faile ühest kohast teise ning võrdleb faili suurust vaba ruumiga
andmekandjal;
7) koostab teksti, diagramme, pilte, audiot, videot ja tabeleid sisaldava esitluse etteantud
teemal;
8) kujundab esitluse loetavalt ja esteetiliselt, lähtudes muu hulgas järgmistest kriteeriumidest:
optimaalne info hulk slaidil, märksõnad sidusa teksti asemel, allikatele viitamine, kujunduse
säästlikkus;
9) koostab etteantud andmestiku põhjal andmetabeli, sagedustabelid ja sobivat tüüpi
diagrammid (tulp-, sektor- või joondiagrammi);
10) vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, automaatselt genereeritud
sisukord, sissejuhatus, peatükid, alampeatükid, joonised, tabelid, päis, jalus, kokkuvõte,
kasutatud kirjandus ja lisad;
11) salvestab valmis referaadi eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku, saadab selle
e-posti teel manusena õpetajale, laeb veebikeskkonda ja prindib selle paberile;
12) selgitab arvuti väärast kasutamisest tekkida võivaid ohte oma tervisele (sõltuvus, liigese-
ja rühivead, silmade kaitse) ning oskab oma igapäevatöös arvutiga neid ohte vältida, valides
õige istumisasendi, jälgides arvuti kasutamise kestust, tehes võimlemisharjutusi silmadele ja
randmetele jne;
13) kaitseb enda virtuaalset identiteeti väärkasutuse eest, valides igale keskkonnale uue
tugeva parooli ning vahetades paroole sageli, ega avalda sensitiivset infot enda kohta avalikus
internetis;
14) kannab arvutisse fotosid, videoid ja helisalvestisi;
15) ühendab turvaliselt arvuti külge erinevaid lisaseadmeid (mälupulk, hiir, printer, väline
kõvaketas).
13.4.3 III kooliastme õpitulemused
Page 379
Tabivere Põhikooli õppekava
379
III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral algatab ise
uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise koostöökeskkonna;
2) kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub
keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale;
3) reflekteerib oma õpikogemust ajaveebi kasutades;
4) koostab koostöös kaasõpilastega hüpertekstidokumente Wiki abil;
5) loob uut veebisisu ja taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid, audio,
andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori seatud litsentsi
tingimustest;
6) kasutab ratsionaalselt valitud märksõnu ning ühisjärjehoidjaid omaloodud või internetist
leitud sisu märgendades;
7) vistutab videoid, fotosid ja esitlusi veebilehe sisse, tellib RSS-voo;
8) eristab keskkondade turvatasemeid (nt http vs https, turvasertifikaadid) ning arvestab neid
veebikeskkonda kasutades;
9) kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte
eteenuseid;
10) võrdleb kaht etteantud veebipõhist teabeallikat sobivuse, objektiivsuse/kallutatuse ja
ajakohasuse aspektist;
11) rakendab eelmise kooliastme informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
12) kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on
ettevaatlik võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti.
13.5 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
13.5.1 3. ja 4. klassi informaatika
Teksti sisestamine, vormindamine.
Õpitulemused/ainepädevused
Vormindab arvutiga lühemaid tekste. Lisab tekstile erinevaid objekte (pilt,
tekstikast, automaatkujund) järgides tekstitöötluse põhireegleid. Kasutab
erinevaid tekstimärgistamise võimalusi hiire ja klaviatuuri abil. Kasutab
enamlevinud klahvikombinatsioone tekstitöötluses.
Õppesisu ja- tegevus
Teksti sisestamine, märgistamine ja vormistamine programmidega: Microsoft
Word ja Open Office. Kiirkiri KeyboardPro.
Kuulutuse koostamine ning kujundamine.’
Õpitulemused/ainepädevused
Lihtpäringu koostamine internetis, veebivorminguta kopeerimine
tekstitoimetisse. Leiab internetist ja kopeerib erinevas formaadis algmaterjali
(tekst, pilt) ning töötleb neid vajaduse korral, pidades kinni intellektuaalomandi
kaitse headest tavadest. Viitab ja taaskasutab internetist ning muudest
teabeallikatest leitud algmaterjali korrektselt, hoidudes plagiaadist.
Õppesisu ja- tegevus
Leheküljeseadistused: paberi suurus, paigutus, lehekülje ääred, lehekülje
jagamine veergudeks, prindi eelvaade. Dokumendi printimine.
Esitluse koostamine
Page 380
Tabivere Põhikooli õppekava
380
Õpitulemused/ainepädevused
Slaidiesitluse koostamise põhitõed: teksti sisestamise reeglid, kujundamise
põhimõtted. Esinemisoskused.
Õppesisu ja- tegevus
Töötamine programmiga MS Office PowerPoint: uue esitluse avamine, slaidide
lisamine, kopeerimine, kustutamine, järjestamine. Erinevad programmiakna
vaated. Kujundusmallide ja animatsiooniskeemide kasutamine, oma
animatsiooni kasutamine.
13.5.25. klassi informaatika
Failide haldamine: salvestamine, kopeerimine, kustutamine, pakkimine.
Õpitulemused/ainepädevused
Salvestab tehtud tööd ettenähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti,
salvestab selle teise nime all, kopeerib faile ühest kohast teise. Loob uusi
kaustu ja alamkaustu. Tunneb ikooni järgi enamlevinud failitüüpe.
Õppesisu ja- tegevus
Windows Exploreri käivitamine, liikumine kaustapuus, erinevad failide
märgistamise viisid. Failide pakkimine programmiga WinZip.
Töö mitme aknaga
Õpitulemused/ainepädevused
Kasutab vilunult operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest (muudab
akende suurust, töötab mitmes aknas, muudab vaateid, sordib faile, otsib
vajalikku).
Infootsing internetis ja töö meediafailidega
Õpitulemused/ainepädevused
Leiab internetist kiiresti vajaliku materjali ja jälgib selle kasutusõiguseid.
Mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, hindab
teabeallikate objektiivsust ning leiab vajaduse korral sama teema kohta
alternatiivset vaatenurka esindavaid allikaid. Oskab saata e-maili ja lisada
sellele manuseid.
Õppesisu ja- tegevus
Interneti otsingumootorid: Internet Explorer, Google, Modzilla Firefox.
Suhtluskeskkond: Facebook, Blogi: Kidblog, Lintsents: CreativeCommons
13.5.36. klassi informaatika
Arvutigraafika
Õpitulemused/ainepädevused
Tunneb enamlevinud graafikaformaate ja oskab pildifaili salvestada sobivasse
formaati. Kasutab osakuslikult joonistusprogrammi Paint ja graafikaprogrammi
Gimp.
Õppesisu ja- tegevus
Programmis Paint kujundite abil etteantud pildi joonistamine, pildi suuruse muutmine,
lihtsamad fototöötlusvõtted. Fototöötlus programiga Gimp: uue pildi loomine, pildi
salvestamine erinevatesse formaatidesse, kihtidega töötamine, fototöötlus. Osalemine
arvutijoonistusvõistlusel.
Arvuti turvaline kasutamine
Õpitulemused/ainepädevused
Page 381
Tabivere Põhikooli õppekava
381
kannab arvutisse fotosid, videoid ja helisalvestisi ja ühendab turvaliselt arvuti
külge erinevaid lisaseadmeid (mälupulk, hiir, printer, väline kõvaketas)
Õppesisu ja- tegevus
Mälupulga, mälukaardi ja fotokaamera ühendamine ja lahtiühendamine. Andmete
salvestamine väliselt andmekandjalt arvutisse.
13.5.47. klassi informaatika
Turvaline internet
Õpitulemused/ainepädevused
Kaitseb enda virtuaalset identiteeti väärkasutuse eest, valides igale keskkonnale uue tugeva
parooli ning vahetades paroole sageli, ega avalda sensitiivset infot enda kohta avalikus
internetis. Kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on
ettevaatlik võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti. eristab keskkondade turvatasemeid (nt http vs https, turvasertifikaadid) ning
arvestab neid veebikeskkonda kasutades
Koostöövahendid internetis
Kasutab ratsionaalselt valitud märksõnu ning ühisjärjehoidjaid omaloodud või internetist
leitud sisu märgendades. Leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega;
vajaduse korral algatab ise uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise
koostöökeskkonna
Veebiloome
Õpitulemused/ainepädevused
Loob uut veebisisu ja taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid,
pildid, audio, andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja
autori seatud litsentsi tingimustest
13.5.58. klassi informaatika
Töö andmetega.
Õpitulemused/ainepädevused
Andmetabeli ja sagedustabeli koostamine. Diagrammi loomine sagedustabeli
põhjal, diagrammi kujundamine. Risttabelite kasutamine andmetöötluses.
Õppesisu ja- tegevus
Ms Excel tööpiikond, andmete automaatne sisestamine, enamlevinud funktsioonide
kasutamine, andmete printimine.
Esitluse koostamine.
Slaidi ülesehitus ja kujundus. Teksti, pildi, video, tabeli ja diagrammi sisestamine slaidile.
Referaadi vormindamine.
Õpitulemused/ainepädevused
Dokumendi struktuur. Päis ja jalus, laadide kasutamine pealkirjades. Sisukorra
automaatne genereerimine. Lehekülgede nummerdamine.
Õppesisu ja- tegevus
Vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, automaatselt
genereeritud sisukord, sissejuhatus, peatükid, alampeatükid, joonised, tabelid,
päis, jalus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Salvestab valmis referaadi
eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku, saadab selle e-posti teel
manusena õpetajale, laeb veebikeskkonda ja prindib selle paberile.
Page 382
Tabivere Põhikooli õppekava
382
1) Valikaine ”Pärandilugu”
17.1 Üldalused
Pädevus
Pärandkultuur on oluline osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist.
Pärandiloo õpetamise eesmärk on kujundada õpilastes eakohane kultuuri- ja väärtuspädevus:
suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; ära tunda kultuurilist
eripära; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja
maailma arengust.
Pärandiloo õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) mõistab ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi;
2) valdab adekvaatset minapilti, oskab analüüsida oma võimalusi ja kavandab neist
lähtuvalt tulevikuplaane;
3) huvitub iseenda, oma kogukonna, rahva ja maailma arengust, kujundab oma arvamust
ning mõistab oma võimalusi olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik;
4) tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppes;
5) teadvustab kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse,
kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse juhul, kui need pole
inimväärikust alandavad;
6) käitub üldtunnustatud sotsiaalsete normide ja suhtlemistavade järgi, mis aitavad toime
tulla eakaaslaste hulgas, perekonnas, kogukonnas ning ühiskonnas, väärtustades neid.
17.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht
II kooliaste 7. klass- 1 ainetund nädalas
17.3 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Pärandiloos käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Õppeaine
vahendusel kujundatakse õpilastes oskusi näha ühiskonna arengus põhjuse-tagajärje seoseid
ning teha teadlikke valikuid, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest.
Õppe vältel kujundatakse õpilastes tahet toimida kõlbelise ja vastutustundliku
ühiskonnaliikme ning isiksusena.
17.4 Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Pärandiloo õppimise kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud
üldpädevusi. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste,
väärtushinnangute ning käitumise – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle
väärtushinnangud, suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused loovad sobiliku õpikeskkonna ning
mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist toetab
õppeaine erinevate rõhuasetuste kaudu. Suutlikkus mõista kodukoha pärandkultuuri ajalugu,
märke selle kandumisest tänapäeva ning enda osa selle tulevikus. Õppeaine toetab
väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist.
Page 383
Tabivere Põhikooli õppekava
383
Enesemääratluspädevuse aluseks on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma
nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse.
Õpipädevus. Õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida
õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise plaanimist ning õpitu
kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside
kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma
edasiõppimist.
Suhtluspädevus. Õppeaine kujundab suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada
erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;
kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada
õigekeelsust.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kõik valdkonna õppeained
toetavad oskust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Õpitakse eristama
sotsiaalteadusi loodusteadustest (sh mõistma nendes kasutatavate uurimismeetodite eripära).
Õpitakse otsima teavet, kasutades tehnoloogilisi abivahendeid, ja tegema saadud teabealusel
tõenduspõhiseid otsuseid.
Ettevõtlikkuspädevus. Aineõpetuse kaudu kujundatakse algatusvõimet ja vastutustunnet, et
teha eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima
paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede
teostamiseks valima sobivaid ja loovaid meetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja
ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas
eesmärkidega.
Digipädevus. Õppeaine toetab õpilase suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat
toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka
kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle
asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide,
multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid
digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik
digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset
identiteeti; järgida digikeskkonnas suhtlemisel samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu
igapäevaelus.
17.5 Pärandiloo lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Pärandilugu on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste. Õpilasi juhitakse
kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima
õigekeelsusnõudeid. Tähtsustatakse teksti kriitilise analüüsi oskust, meediakirjaoskust, teabe
hankimist, selle kriitilist hindamist, tööde vormistamist ning intellektuaalse omandi kaitset.
Pärandiloo õppimise kaudu täiendatakse õpilaste teadmisi erinevatest Eesti ja kodukoha
kultuurist ja traditsioonidest. Õpilasi suunatakse märkama oma kultuuri ja teiste kultuuride
Page 384
Tabivere Põhikooli õppekava
384
erinevusi ning neist lugu pidama. Juhitakse tähelepanu erinevate suhtluskeskkondade
reeglitele ning ühiskondlikule mitmekesisusele. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga mõisteid,
võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.
Matemaatika. Kujundatakse järgmisi oskusi: oskus probleeme seada, sobivaid
lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust
kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist
käsitlust, mõista selle sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust
Loodusained. Õpitakse mõistma looduskeskkonna ja geograafilise asendi mõju
inimühiskonna arengule, inimese arengut ja rahvastikuprotsesse; majanduse ressursse;
ühiskonna jätkusuutlikku säästlikku tarbimist, keskkonnaprobleemide märkamist ja mõistmist
ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamist.
Tehnoloogia. Käsitletavate teemade kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia
rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt
ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonda kujundades; kasutada tehnovahendeid
eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.
Kunstiained. Käsitletakse Eesti ja kodukoha kultuuriteemasid, iluhinnangute muutumist ajas;
esteetilist arengut ja eneseteostuse võimalusi, rahvakultuuri ning loomingulist
eneseväljendusoskust.
17.6 Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on tähtis
alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisele. Kujundatakse arusaama
ühiskonnas toimuvate muutuste põhjustest ja tagajärgedest ning sellest, mil moel mõjutavad
need õpilase valikuid ja tulevikku määravaid otsuseid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,
vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonna-
ja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub
oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning on kaasatud kohalikku
kogukonda käsitlevate otsuste tegemisse.
Kultuuriline identiteet. Toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes
mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist
ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud
elupraktika eripärast nii ühiskonna ja terviku tasandil (rahvuskultuur) kui ka ühiskonna sees
(regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms kultuur; subkultuur ja vastukultuur) ning
kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ning
koostööaldis.
Page 385
Tabivere Põhikooli õppekava
385
Teabekeskkond. Toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja
teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles
toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud
kommunikatsioonieetikast.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Toetatakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja tänapäevaseid
tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti
muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Tervis ja ohutus. Toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks
ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ning kujundama tervet keskkonda.
Väärtused ja kõlblus. Toetatakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes
mõistab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja
väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma
võimaluste piires.
17.7 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub
õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega
tegelda;
3) võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd ning teised
kooperatiivse õppimise vormid), et toetada õpilastekujunemist aktiivseiks ja
iseseisvaiks õppijaiks ning loovaiks ja kriitiliselt mõtlevaiks ühiskonnaliikmeiks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute
kujundamisel;
7) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust, kohalikku eripära ning muutusi
ühiskonnas;
8) kasutatakse mitmekülgset õppemeetodite valikut rõhuasetusega aktiivõppemeetodeile:
vestlus, arutelu, diskussioon, juhtumianalüüs, paaristöö, projektõpe, rollimäng,
rühmatöö, väitlus, ajurünnak; ajaloolise kujutluse loomine, tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseeringud, mudelite ja makettide valmistamine, ühistegevus ja vabatahtlik töö,
heategevusprojekt);
9) luuakse võimalused koostada referaat, õpimapp ja uurimistöö, teha praktilisi
uurimistöid (nt töö allikate ja kaardiga, töölehtede täitmine,
loovtöö/arutluse/arvamusloo kirjutamine, töö esitlemine, infootsing teabeallikatest,
infoanalüüs), digitöid;
10) laiendatakse õpikeskkonda: sotsiaal-kultuuriline ja ajaloolis-kultuuriline keskkond
(muistised, ehitised), arvuti/ multimeediaklass, asutused, muuseumid, näitused,
raamatukogu, looduskeskkond;
Page 386
Tabivere Põhikooli õppekava
386
11) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga (kohtuda erinevate inimestega, kaasata
vanemaid jne), et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane.
17.8 Hindamise alused
Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja
adekvaatne enesehinnang. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sh esituste
ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele
õpitulemustele ning õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemise arengut.
Hoiakute ja väärtuste kohta (nt huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste
arvestamine, reeglite järgimine) antakse tagasisidet.
Valikaine „Pärandilugu“ hinnatakse igal trimestril numbriliselt. Aastahinde väljapanekuks
peavad olema kõik trimestrid positiivselt hinnatud.
17.9 Õpitulemused ja õppesisu
Pärandikultuuri mõiste, kodukoha pärand.
Kodukoha vaimne pärand. Suuline rahvapärimus, rahvaluule, muistendid.
Arhailised mustrid Eesti rahvarõivastel. Sümbolite tähendus, kasutamine vanasti ja
tänapäeval: rõivad, tarbeesemed, ehted jne.
Eesti rahvuslikud kodutekstiilid. Rahvarõivad, nende valmistamine, rõivastumistraditsioonid.
Paikkondlik eripära. Lõuna-Eestile iseloomulikud rahvarõivad. Äksi kihelkond ja
rahvarõivad. Pulmad, kosjad, veimevakk, kirikus käimine. Kangakudumine.
Jõgevamaa looduspärand: kaitsealad,sh Vooremaa, rändrahnud, pargid ja põlispuud, järved,
sh Saadjärv.
Õppekäigud
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Toomemägi
Äksi villavabrik
Jääaja Keskus
Õpitulemused
Õpilane teab, mis on pärandkultuur, tunneb kodukoha pärandit, saab aru, et pärandkultuur on
oluline osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist.
Teab, et kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele
omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Teab, et vaimne kultuuripärand on
pidevas muutumises ja iga põlvkond rikastab seda, lastes sellel vajadusel muutuda ja
kohaneda uute oludega.
Page 387
Tabivere Põhikooli õppekava
387
Teab kodukohast pärit kirjamehi: Otto Wilhelm Masing, Julius Mägiste. Teab nende osa
Eesti kultuuriloos. Teab kodukoha pärandiga seotud lugusid ja muistendeid.
Teab arhailiste mustrite päritolu ja kasutamistraditsioone. Oskab leida loovaid ja originaalseid
lahendusi, kasutada erinevaid joonistamise võtteid
Teab Äksi kihelkonna rahvarõivastele iseloomulikke jooni, teab vanu rõivastumise ja
kaasavaraga seotud kombeid. Oskab leida loovaid ja originaalseid lahendusi, kasutada
erinevaid joonistamise võtteid. Saab esmase kogemuse kangakudumisest
Oskab hinnata ajaloolisi hooneid, märkab huvitavaid detaile ja säilitamisväärset. Oskab teha
koostööd, leida loovaid lahendusi ja ideid
Saab aru, mis on looduspärand, oskab nimetada looduspärandi objekte, oskab nimetada
Jõgevamaa suuremaid kaitsealasid ja nende loomise põhjusi. Õpilane teab looduspärandi
hoidmise ja säilitamise põhimõtteid.
Õpilane teab Vooremaa suuremaid järvi ning nende kujunemise lugu rahvasuus.
Oskab nimetada võimalusi kaitsealadega tutvumiseks, mõistab parkide olulisust
looduspärandi säilitajatena, teab, et põlispuud on väärtuslikud looduspärandi osad.
Õpilane mõistab juhträndkivide teooriat, teab mandrijäätekkelistest setetest ja pinnavormidest
ning neid kujundanud protsessidest Eesti territooriumil.
Õpilane omab muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, lühikeste esitluste sõnastamise ja
nende ettekandmise kogemusi.
Õpilane oskab hankida pärandkultuuriga seotud teavet kaardirakenduste abiga.
Õpilane on koostanud e-raamatu kodukoha pärandist, valmistanud veebipäeviku või kodulehe
pärandiloo kursusest, lõpuarvestuse jaoks on koostanud loodusretke marsruudi Saadjärve
ümber ning valmistanud ette lühiesitluse nii eesti kui inglise keeles.
18 Valikaine ”Peotants”
18.1 Õppe-ja kasvatuseesmärgid
Tantsuõpetusega taotletakse, et õpilane
1)tunneb rõõmu tantsust ja huvitub tantsust kui kunstiliigist;
2)teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises;
3)tunnetab ja arendab tantsulise liikumise kaudu oma enesekontrolli ja eneseväljendamise
võimeid;
4)arendab läbi ühistegevuste sotsiaalseid võimeid, sealhulgas suhtlemise oskusi;
5)omandab teadmisi ja praktilisi kogemusi keha arengu seaduspärasustest ja
liikumisviiside mitmekesisusest;
6)mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt tantsuga seotud tegevuste
kaudu.
18.2 Õppeaine kirjeldus
Tantsuõpetuse kaudu omandab õpilane teadmisi keha arengu seaduspärasustest ja
liikumisviiside mitmekesisusest.
Page 388
Tabivere Põhikooli õppekava
388
Tantsuõpetuse keskseks ülesandeks on toetada õpilase ealist arengut praktilise õppe kaudu,
mis haarab nii keha kui vaimu. Aktiivne õpe tähendab eelkõige tegevuslikku aktiivsust ja
kogemist, mis kinnistab õpitut paremini.
Tantsutundides õpitakse ja harjutatakse tunnetuse ja liigutustegevuse kaudu. Ühitatakse nii
kunstiline eneseväljendus, kõne, muusika, rütm ja mäng ning nende igat liiki
kombinatsioonid.
Tantsutundides luuakse tingimused isiksuse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks.
Tantsides arendatakse õpilase isikupära, oskusi tegutseda üksi ja koos, suhtlemis- ja
koostöövõimet, ühtekuuluvustunnet, sallivust.
Tantsuõpetuses on esmane eakohalisuse põhimõte.
Tantsuõpetus toetab harmoonilise isiksuse kujunemist tantsulise eneseväljenduse kaudu, avab
ning avardab võimalusi tantsuga tegeleda ja loovast tegevusest rõõmu tunda.
Tantsuõpetuses tekib huvi mängulise tegevuse vastu, kujuneb loomulik ja anatoomiliselt õige
kehahoiak ja elukestev tervislik liikumisharjumus.
Tantsuõpetuse kaudu on õpilasel võimalus tunda end kultuurikandjana, saades teadmisi
pärimuskultuurist.
18.3 Õppetegevused
Õppetegevused:
1) tantsuelementide ja keha liikumisvõimaluste tundmaõppimine;
2) liikumise seostamine rütmi ja helidega;
3) tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutuste õppimine ja sooritamine;
4) loovmängude mängimine, harjutused erinevate vahenditega;
5) lihtsamate pärimustantsude, seltskonnatantsude ja laste tantsude tantsimine;
6) tantsuürituste külastamine (sh virtuaalsed esitused) ;
7) tantsu oskussõnavaraga tutvumise jätkamine;
8) loovtantsu elementide tundma õppimine.
Tantsuõpetuses on kesksel kohal tantsuelementide (aeg, ruum, jõud, keha) tundmaõppimine
loovas tantsualases ja mängulises tegevuses. Laps jätkab oma keha ja kehaosade
liikumisvõimaluste (nt. painutus, sirutus, jooks, hüpe jne.), liikumist ruumis (suunad,
tasandid); liigutuse iseloomu eristamise (jõuline, sujuv, terav, voolav jt) tundma õppimist.
Liikumist ja tantsu õpitakse nii muusikaga kui ilma (keha-, rütmipill, tempo, paus, jne.).
Tasakaalu-, koordinatsiooni- ja teiste harjutuste ning repertuaari valikul väärtustatakse lapse
enda loomingulist panust (nt improvisatsiooni võimalused pärimustantsus ja loovtantsus).
Tegevuste valikul jälgitakse, et kaasatud on kõik õpilased.
Page 389
Tabivere Põhikooli õppekava
389
Oluline on lapse individuaalse arengu toetamine ja rühmatööks vajalike põhimõtete
tutvustamine ja rakendamine.
Tantsuõpetuses rajatakse alus tantsuhuvile, tantsutraditsioonide säilitamisele ja
edasikandmisele. Luuakse tingimused lapse tantsulise mõtlemise ja loovuse arenguks. Igale
lapsele võimaldatakse tantsimise (sh esinemise) ning enda ja teiste liikumise jälgimise
kogemus. Saadud kogemuste väljendamiseks kasutatakse erinevaid vorme (vestlus,
joonistamine jm.). Õpitakse märkama liikumiste erinevust ja liikujate eripära.
Õpilane õpib mõistma tantsutunnis kasutatavaid termineid ja väljendeid.
18.4Üldpädevuste kujundamine
Tantsõpetuses toetatakse väärtuspädevuse kujunemist tervislikku eluviisi tähtsustava
õppega. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha põhjendatud
valikuid tervisekäitumises.
Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda
säästvat liikumist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma kaaslastesse ning ausa mängu
põhimõtete tähtsustamine tantsulistes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.
Õpipädevuse arengut soodustab õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja
kehaliste võimete taset. Koolis tekkinud huvi liikumise vastu loob aluse õppida uusi ja
sobivaid liikumisviise.
Sotsiaalne pädevus tähendab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist
kaaslastesse.
Koostöö liikudes õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka
ennast kehtestama.
Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid
arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning
vältida ohuolukordi.
Ettevõtlikkuspädevust kujundab õpilase oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi,
seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid nende
teostamiseks.
Tantsuõpetuses õpib õpilane analüüsima oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste taset.
Koostöö kaaslastega liikumisel kujundab toimetulekuoskust.
Suhtluspädevus on seotud tantsu oskussõnavara kasutamisega, eneseväljendusoskuse
arendamisega.
18.5Lõiming
Eesti keel: rahvapärimuslikud lood; liisusalmid, koha ja määrsõnad, tähelepanu kõne ja
tegevuse jälgimisel.
Page 390
Tabivere Põhikooli õppekava
390
Muusika: liikumise ja sõna ühendus ja varieeritus helile, rütmile; laulmine (laulumängud).
Inimeseõpetus: mina ja kodu; liikumise tähtsus; uudishimu ja „maailma avastamine“; „meie“ tunne ja sõpruskond, turvalisus –kokkulepete ja reeglite kehtestamine ja nende täitmine
Loodusõpetus: nähtuste jõud ja tugevus, pehmus ja liikuvus; matkimine; rütmid elus ja
looduses
Kunsti- ja tööõpetus: mäng ja eneseväljendus; erinevad rollid; loomisrõõm
Matemaatika: paaris ja paaritu, liikumine kujundites, korduvtegevused. Näiteks 2, 4
või 8 korda.
18.6Hindamine
Hoolsuse ja käitumise hindamisel lähtutakse kooli üldistest hindamise alustest. Ainet ei
hinnata numbriliselt, vaid antakse vastavalt õppekava pädevustele tagasisidet.
18.7Füüsiline õppekeskkond
•Tantsutunnid planeeritakse tunniplaani osana ja viiakse läbi selleks sobivates ruumides.
•Tunde võib pidada aulas või mõnes muus tantsuõpetuseks sobivas ruumis.
•Oluline on jälgida, et tunnis osalejatel on sobiv riietus ja jalatsid.
Õppevahendid:
•Muusikakeskus
•CD-plaadid ja teised kaasaegsed helikandjad
18.8 Õpitulemused klassiti
18.8.1 1. klass
Õpitulemused
Õpilane
•osaleb tantsulistes tegevustes
•osaleb loovmängudes ja oskab arvestada reeglitega
•jälgib tantsu ja räägib tantsust suunavate küsimuste abil
•oskab ainekavas olevaid tantse ja mänge koos kaaslastega tantsida ja
mängida õpetaja juhendamisel
•oskab vabalt kasutada ruumi ja selles ohutult liikuda
•oskab teha kummardust ja kasutab seda tantsule palumisel
Page 391
Tabivere Põhikooli õppekava
391
Õppesisu
Tantsimine ja tantsu loomine
Tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine
Õpilane
•huvitub tantsust nii koolis kui ka väljaspool kooli
•kirjeldab nähtud tantsu / liikumist suunavate küsimuste järgi
•mõistab tunnis kasutatavat oskussõnavara
Õpitulemus Tegevus
Õpilane võtab osa
liikumisharjutustest ja
loovmängudest
•elavad trükitähed ja numbrid, sõnade kirjutamine
erinevate kehaosadega
•looma, linnu kujutamine liikumises (kujud, poosid)
•nimemäng, kujude voolimine, peeglimäng
•fantaasialiikumised: seeneralli, autoralli, trollid,
indiaanlased
Õpilane eristab tantsuelemente •keha ja kehaosade liikumisvõimalused: nt painutus,
sirutus, jooks, hüpe, jne
•liikumine ruumis: suunad ja tasandid
•põhisammude õppimine ja kasutamine: kõnnisamm,
jooksusamm, galopisamm ja hüpaksamm
•stoppmängud põhiliikumistes
Õpilane tunnetab liikumise sisu
ja meeleolu (jõuline, sujuv,
terav, voolav jt)
•abstraktsete mõistete väljendamine kehaga
•liikumine kujundites
•tegevused ja liikumine vahenditega (paberilehed, pallid,
lindid, hüpitsad jt)
Õpilane seostab liikumist rütmi
ja helidega
•rütmid igapäevaelus, looduses ja nende matkimine
•rütmi tekitamine oma kehaga (kehapill)
•rütmi tekitamine erinevate vahenditega (kõlapulgad,
kõristid, tamburiin jt)
Õpilane suudab sooritada lihtsamaid tasakaalu- ja
koordinatsiooniharjutusi
•iga samm või liigutus on üks taktiosa
•lihtsammude kombinatsioonid
Õpilane tantsib lihtsamaid • Kägara (jooksusamm)
pärimustantse, seltskonnatantse,
lastetantse
•Kupparimoori (kõnnisamm)
•Nüüd tulge tantsima (galopisamm)
•Laulumängud „Me lähme rukist“, „Kaks sammu
sissepoole“, „Õunake“, „Jurgelis“, „Šooder“, „Printsess
Okasroos“, „Vaata, vaata jõulumees“
„Üks ühte“, „Lapaduu“, „Tädi“, „Bugi“
•Aeglane ja viini valss (põhisamm)
•Jenka
•Rumba ruut
Page 392
Tabivere Põhikooli õppekava
392
18.8.2 2. klass
Õpitulemused
Õpilane
•osaleb tantsulistes tegevustes
•osaleb loovmängudes ja oskab arvestada reeglitega
•osaleb erinevate vahenditega harjutuste /liikumiste väljamõtlemisel
•jälgib tantsu ja räägib tantsust suunavate küsimuste abil
•oskab ainekavas olevaid tantse ja mänge koos kaaslastega tantsida ja mängida õpetaja
juhendamisel
•oskab vabalt kasutada ruumi ja selles ohutult liikuda
•oskab teha kummardust ja kasutab seda tantsule palumisel
•kasutab oma keha tantsulise liikumise väljendusvahendina
Õppesisu
Tantsimine ja tantsu loomine
Õpitulemus Tegevus
Õpilane võtab osa
liikumisharjutustest ja
loovmängudest
•elavad trükitähed ja numbrid, sõnade kirjutamine
erinevate kehaosadega
•looma, linnu kujutamine liikumises (kujud, poosid)
•nimemäng, kujude voolimine, peeglimäng
•fantaasialiikumised: langevad puulehed, päkapikud, talv,
kevadel aasal
Õpilane eristab tantsuelemente •keha ja kehaosade liikumisvõimalused: nt painutus,
sirutus, jooks, hüpe, jne
•liikumine ruumis: suunad ja tasandid
•põhisammude õppimine ja kasutamine: kõnnisamm,
jooksusamm, galopisamm ja hüpaksamm, vahetussamm
•süld-ja valsivõte, käärhüpped
•laulumängud erinevates joonistes
Õpilane tunnetab liikumise sisu
ja meeleolu (jõuline, sujuv,
terav, voolav jt)
•abstraktsete mõistete väljendamine kehaga
•liikumine kujundites
•tegevused ja liikumine vahenditega (paberilehed, pallid,
lindid, hüpitsad jt)
•tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes
Õpilane seostab liikumist rütmi
ja helidega
•rütmid igapäevaelus, looduses ja nende matkimine
•rütmi tekitamine oma kehaga (kehapill)
•rütmi tekitamine erinevate vahenditega (kõlapulgad,
kõristid, tamburiin jt)
•mitmest osast koosnevad rütmikombinatsioonid
•liikumise
Page 393
Tabivere Põhikooli õppekava
393
• liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi)
järgides
Õpilane suudab sooritada
lihtsamaid tasakaalu- ja
koordinatsiooniharjutusi
•iga samm või liigutus on üks taktiosa
•lihtsammude kombinatsioonid
•2-3 kombinatsioonilised kavad
Õpilane tantsib lihtsamaid
pärimustantse, seltskonnatantse,
laste tantse
•Kägara (jooksusamm)
•Kupparimoori (kõnnisamm), Savikoja venelane
(lühikesed kiired taldsammud )
•Galopp (galopisamm), Nüüd tulge tantsima
•Kaera –Jaan (käärhüpped)
•Üks ,kaks kolm ,neli … (järel- , vahetus-ja hüpaksamm)
•Laulumängud: „Üks peremees võttis naise“, „Bingo“,
„Kukeke“, „Sõbramäng“, „Üksinda kõnnin ma“ jt
•Aeglane ja viini valss (põhisamm)
•Samba põhisamm
•Rumba põhisammud
Tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine
Õpilane
•huvitub tantsust nii koolis kui ka väljaspool kooli
•kirjeldab nähtud tantsu / liikumist suunavate küsimuste järgi
•mõistab tunnis kasutatavat oskussõnavara
18.8.3 3. klass
Õpitulemused
Õpilane
•osaleb tantsulistes tegevustes
•osaleb loovmängudes ja oskab arvestada reeglitega
•osaleb erinevate vahenditega harjutuste /liikumiste väljamõtlemisel
•jälgib tantsu ja räägib tantsust suunavate küsimuste abil
•oskab ainekavas olevaid tantse ja mänge koos kaaslastega tantsida ja mängida õpetaja
juhendamisel
•oskab vabalt kasutada ruumi ja selles ohutult liikuda
•oskab teha kummardust ja kasutab seda tantsule palumisel
•kasutab oma keha tantsulise liikumise väljendusvahendina
•liigub vastavalt muusikale ,rütmile ja helile
Õppesisu
Page 394
Tabivere Põhikooli õppekava
394
Tantsimine ja tantsu loomine
Õpitulemus Tegevus
Õpilane võtab osa
liikumisharjutustest ja
loovmängudest
•elavad tähed, numbrid, kujud, sõnade kirjutamine
erinevate kehaosadega
•looma, linnu kujutamine liikumises (kujud, poosid)
•nimemäng, kujude voolimine, peeglimäng
•fantaasialiikumised: langev puuleht ,päkapikud , talv,
,kevad
Õpilane eristab tantsuelemente •keha ja kehaosade liikumisvõimalused: nt painutus,
sirutus, jooks, hüpe, jne
•liikumine ruumis: suunad ja tasandid
•põhisammude õppimine ja kasutamine: kõnnisamm,
jooksusamm, galopisamm ja hüpaksamm ,vahetussamm
•polkasamm rinnati ja seljati
•süld-ja valsivõte ,käärhüpped
•suuna muutmine 8-taktilist muusikalist pikkust arvestades
•asendid paarilise suhtes ( ringjoonel ja kodarjoonel
rinnati)
•keerukamad laulumängud
Õpilane tunnetab liikumise sisu • abstraktsete mõistete väljendamine kehaga
1
ja meeleolu (jõuline, sujuv, terav,
voolav jt)
•liikumine kujundites
•tegevused ja liikumine vahenditega (paberilehed, pallid,
lindid, hüpitsad jt)
•tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes
Õpilane seostab liikumist rütmi ja
helidega
•mitmest ( 4-st ) osast koosnevad rütmikombinatsioonid
•rütmi tekitamine oma kehaga (kehapill ,orkestrimäng)
•rütmi tekitamine erinevate vahenditega (kõlapulgad,
kõristid, tamburiin jt)
•mitmest osast koosnevad rütmikombinatsioonid
•liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi)
järgides
Õpilane suudab sooritada
lihtsamaid tasakaalu- ja
koordinatsiooniharjutusi
•iga samm või liigutus on üks taktiosa
•lihtsammude kombinatsioonid
•2-3 kombinatsioonilised kavad
Page 395
Tabivere Põhikooli õppekava
395
Õpilane tantsib lihtsamaid
pärimustantse, seltskonnatantse,
laste tantse
•Korduvtuurilised eesti rahvatantsud ja laulumängud:
„Rits-rats-rundibumm“, „Žuuži rong“, „Sõpra otsimas“
jne
•Perekonnavalss jt vanaaegsed seltskonnatantsud
•Kaera –Jaan ( käärhüpped ), Oige ja vasemba
•Aeglane ja viini valss (põhisamm)
•Rock põhisamm ja tüdrukute pööre
•Samba põhisamm, visk, tüdrukute käealtpööre paremale
•Rumba kombinatsioon
•paarilise vahetusega seltskonnatantsud ja rahvusvahelised
seltskonnatantsud
•Jive põhisamm
Tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine
Õpilane
•huvitub tantsust nii koolis kui ka väljaspool kooli
•kirjeldab nähtud tantsu / liikumist suunavate küsimuste järgi
mõistab tunnis kasutatavat oskussõnavara
18.8.4 4. klass
Õpilane
•osaleb tantsulistes tegevustes
•osaleb loovmängudes ja oskab arvestada reeglitega
•kasutab oma keha tantsulise liikumise väljendusvahendina
•osaleb liikumiste väljamõtlemisel, kasutades loovtantsuelemente
•julgeb esitada oma ideid ja improviseerida
•jälgib tantsu ja räägib tantsust suunavate küsimuste abil
•liigub vastavalt muusikale, rütmile ja helile
•oskab vabalt kasutada ruumi ja selles ohutult liikuda
•oskab ainekavas olevaid tantse ja mänge koos kaaslastega tantsida ja mängida õpetaja
juhendamisel
•oskab käituda pidulikul tantsuõhtul
Õppesisu
Tantsuõpetuse osad
•tantsimine ja tantsu loomine ühistegevuses
•tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine
Õpitulemus Tegevus
Page 396
Tabivere Põhikooli õppekava
396
Õpilane võtab osa
liikumisharjutustest ja
loovmängudest
•kujude voolimine, peeglimäng
•stoppmängud põhiliikumistes
•improvisatsiooniharjutused
Õpilane eristab tantsuelemente •keha ja kehaosade liikumisvõimalused: nt painutus,
sirutus, sammud (jooks, hüpe, libistamine) jne
•liikumine ruumis: suunad ja tasandid
•liikumine kasutades aja elemente: kiire, aeglane, rütm, jne
•liikumine kasutades jõu elemente: järsk, sujuv, raske,
kerge, jne
Õpilane loob tunnis oma
tantsulisi etüüde ja tantse
•tantsutööde loomine (gruppides) ja esitamine klassile
•tööde mitmekesistamine kasutades loovtantsu elemente
•tantsule algus- ja lõpukuju loomine
1
Õpilane tunnetab liikumise sisu ja meeleolu (jõuline, sujuv,
terav, voolav jt)
•abstraktsete mõistete väljendamine kehaga
•liikumine kujundites
•tegevused ja liikumine vahenditega (paberilehed, pallid,
lindid, hüpitsad jt)
•tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes
Õpilane seostab liikumist rütmi ja
helidega
•mitmest ( 4-st ) osast koosnevad rütmikombinatsioonid
•rütmi tekitamine oma kehaga (kehapill)
•rütmi tekitamine erinevate vahenditega (kõlapulgad,
kõristid, tamburiin jt)
•liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi)
järgides
Õpilane suudab sooritada
lihtsamaid tasakaalu- ja
koordinatsiooniharjutusi
•iga samm või liigutus on üks taktiosa
•lihtsammude kombinatsioonid
•3-4 kombinatsioonilised kavad
Õpilane tantsib seltskonnatantse,
laste tantse,
•Aeglane ja viini valss (põhisamm)
•Rock põhisamm ja tüdrukute pööre
•Rumba kombinatsioon
•Ch-cha-cha põhisamm, check, käsi-käes
•Samba põhisamm, visk, tüdrukute käealtpööre paremale
•Fokstrotti põhisamm
•Jive põhisamm
•paarilise vahetusega seltskonnatantsud ja rahvusvahelised
seltskonnatantsud
•Laulu- ja tantsumängud
Tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine
Page 397
Tabivere Põhikooli õppekava
397
Õpilane
•huvitub tantsust nii koolis kui ka väljaspool kooli
•kirjeldab nähtud tantsu / liikumist suunavate küsimuste järgi
•mõistab tunnis kasutatavat oskussõnavara
19 Valikaine ”Karjääriõpetus”
19.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Karjääriõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu
kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
2) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise
oskusi;
3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt
tegutseda;
4) kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste
tegemiseks;
5) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi,
töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.
Aines „Karjääriõpetus” käsitletakse teemasid, mis kujundavad õpilastes valmisolekut
tööjõuturul parema rakendatavuse saavutamiseks, iseseisva otsustamisvõime arendamiseks,
erinevate elurollide täitmiseks ja elukestvaks õppeks. Karjääriõpetus võimaldab ühiskonna
inimressurssi tööturul paremal viisil rakendada, viies inimeste oskused ja huvid kokku töö- ja
õppimisvõimalustega.
Aine koosneb kolmest osast:
1. Enesetundmine aitab kujundada enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi. Õpilane õpib ennast
tundma. Arenevad suhtlemis- ja õpioskused. Omandatud teadmised ja oskused aitavad
ennetada koolist väljalangevust.
2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine soodustab sobivate valikute tegemist pärast
põhikooli lõpetamist. Õpilane oskab märgata muutusi töömaailmas ja väärtustada elukestvat
õpet.
3. Planeerimine ja otsustamine. Õpilasel arenevad planeerimisoskus ja teadlikkus otsuste
vastuvõtmisel. Kujuneb oskus kasutada karjääriinfo materjale. Õpilane tunnetab oma vastutust
karjääritee kujundamisel ja elus toimetulemisel.
Karjääriõpetus keskendub õpilase isiksuse omaduste teadvustamisele ning esmaste
karjäärivalikutega seostamisele. Õpilased õpivad hindama elukestva õppe tähtsust: saavad
teavet erinevatest edasiõppimisvõimalustest ja oskavad seda kasutada oma plaanide
elluviimisel. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamiste võimalustest ning julgustatakse
neid kasutama.
Põhikooli karjääriõpetuse ainekava koosneb ühest 35 tunnisest kursusest. Karjääriõpetus
toetab õpilase karjääri planeerimist ja valmisolekut elukestvaks õppeks, lõimides teistes
õppeainetes omandatud teadmised.
Page 398
Tabivere Põhikooli õppekava
398
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et
toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: ettevõtted, järgmise taseme õppeasutused, arvutiklass,
looduskeskkond, muuseumid, näitused jne;
7) võimaldatakse saada ülevaade erinevatest töövaldkondadest, sh vahetult töökeskkondadega
tutvuda;
8) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh eelistatuna aktiivõpet: rollimängud, arutelud,
väitlused, probleemülesannete lahendamine, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine;
9) õpilased võivad projektide ja uurimistöö teemad valida ise lähtuvalt oma huvist (ameti-,
kutse- või eriala eelistusest lähtuvalt) või lapsevanemate, kohalike ettevõtjate,
karjäärispetsialistide jt soovitustest;
10) luuakse tingimused õpilaste teadlikke karjäärivalikuid soodustavate hoiakute
kujunemiseks;
11) õpitavad teemad seotakse ja ajastatakse aineõpetajatega koostöös inimeseõpetuse,
ühiskonnaõpetuse, emakeeleõpetuse jt ainetega ning arenguvestlusega.
Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse
õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi
hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.
Karjääriõpetuse käigus ei hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral
antakse õpilasele nende kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilaste isikupära ja
toetatakse arengut. Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see toetab
eneseanalüüsi oskuste kujunemist.
On soovitav, et kursuse jooksul koostab õpilane personaalse õpimapi, millesse kogub
eneseanalüüsi, ettevõtete külastuse töölehed jt õpiülesannete tulemused ning muud
huvipakkuvad elukutse või erialadega seotud materjalid. Selles sisalduvad õpiülesanded
võivad olla tehtud kas üksi või rühmatööna. Õpimapi kaitsmist saab hinnata kursuse
kokkuvõtva hindena.
Õpilasele tutvustatakse kursuse alguses, mida, millal ja mille alusel hinnatakse.
Hinnatakse:
1) praktilisi töid: CV koostamine; essee; ettevõtte külastuse ja töövarjupäeva konspekt või
kokkuvõte, isiklik karjääriplaan (õpiplaan) jms;
2) praktilise tegevuse mõtestamise oskust;
3) oskust asjakohast infot otsida ja analüüsida;
4) loomingulisust ja ratsionaalsust;
5) teadlikkust peamistest karjääriotsust mõjutavatest teguritest;
Page 399
Tabivere Põhikooli õppekava
399
6) õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist, mida õpilane tõendab arutelude,
rühmatööde õpimapi esitlemise jt tegevuste käigus.
19.2 Õpitulemused ja õppesisu klasside kaupa
19.2.1 9. klassi karjääriõpetus
Õpitulemused ja õppesisu
1. Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib enda isiksust;
2) eristab oma tugevaid ning nõrku külgi ja seostab neid erinevatel kutsealadel töötamise
eeldustega;
3) kasutab eneseanalüüsi tulemusi karjääri planeerimisel.
Õppesisu
Isiksuseomadused: temperament ja iseloom.
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid.
Isiksuseomadused: võimed, huvid ja oskused (üldoskused, erioskused).
Minapilt ja enesehinnang.
2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab tööturu üldist olukorda, prognoose ja vajadusi, erinevaid ettevõtluse vorme;
2) teab kutseid ja ameteid ning kohalikke majandustegevuse valdkondi;
3) oskab leida infot tööturu kohta;
4) teadvustab ennast tulevase töötajana;
5) teab haridustee jätkamise võimalusi, oskab näha hariduse ja tööturu vahelisi seoseid.
Õppesisu
Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengusuunad, prognoosid, tööandjate
ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe,
töömotivatsioon.
Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu
vahelised seosed.
3. Planeerimine ja otsustamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab karjääriplaneerimise põhimõtteid ja arvestab nendega karjäärivalikute tegemisel;
2) suudab otsustada ja teadlikult arvestada otsuseid mõjutavate teguritega;
3) kasutab vajaduse korral karjääriteenuseid (karjäärinõustamine, karjääriinfo vahendamine,
karjääriõpe);
4) teadvustab erinevate elurollide ja -stiilide seoseid tööga;
5) omab teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks;
6) saab aru oma vastutusest karjääri planeerimisel.
Õppesisu
Page 400
Tabivere Põhikooli õppekava
400
Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid,
otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega
toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriplaani
koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, omavastutus, kandideerimisdokumendid.