A.Sipria 2006 A.Sipria 2006 Taaselustamine kliinilisest surmast (kaasaegsed seisukohad) A.Sipria 2006 USA-s sureb igal aastal • Kardiaalsesse äkksurma 500 000-700 000 inimest • Mittekardiaalsesse (mittetraumaatilisse) äkksurma 170 000 inimest • Vigastustesse 150 000 inimest • 100 000 inimest surevad puudulikku erakorralise meditsiiniabi põhjusel A.Sipria 2006 EUROOPAS kuni 700 000 kardiaalset äkksurma aastas • Nendest haigetest surevad 50-60% haiglaeelses etapis • Viimase 30a. jooksul surevus koronaararterite haiguste tõttu on langenud kuni 40-50% • Samal ajal ellu jäämine haiglavälise kardiaalse äkksurma korral ei ole oluliselt paranenud A.Sipria 2006 Eestis sureb aastas • Kardiaalsesse äkksurma 3000 inimest • Vigastustesse 2300 inimest • Alkoholimürgistusse 300 inimest • Üle 40 aastastel sagedaseim surma põhjus on südamehaigus (isheemiatõbi ja südamerütmihäired) • Koronaartõvest tingitud äkksurma risk on noorematel meestel ligikaudu kaks korda suurem, kui vanemas vanusegrupis (Uusküla M, et al. 1998) A.Sipria 2006 Äkksurm • Kardiaalne (75%) • Mitte kardiaalne (25%) • Haiglaväline • Haiglasisene • Esmane südameseiskus • Esmane hingamisseiskus A.Sipria 2006 Kardiaalse äkksurma definitsioon • Ootamatu (mitte-eeldatud) surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil eelnevate ägedate kardiaalsete sümptoomidega (valu rinnus, õhupuudus, minestus), mis on kestnud esimese 24 tunni jooksul (Kuller L, et al. 1967) • 20-40% kardiaalse äkksurmaga patsientidel puudus südamehaiguse anamnees (Saxon LS, 2005)
15
Embed
Taaselustamine kliinilisest surmast USA-s sureb igal aastal · A.Sipria 2006 A.Sipria 2006 ESMANE TEGEVUS TAASELUSTAMISEL KLIINILISEST SURMAST (BLS) • Kui oled üksi ja abistad
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
• Ootamatu (mitte-eeldatud) surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil eelnevate ägedate kardiaalsete sümptoomidega (valu rinnus, õhupuudus, minestus), mis on kestnud esimese 24 tunni jooksul (Kuller L, et al. 1967)
• USA-s keskmiselt 55 haiglaeelset kardiaalsetäkksurma 100 000 elaniku kohta aastas (Rea TD, et al. 2004)
• Mujal kuni 0,2% üldpopulatsioonist • Kardiaalse äkksurma korral on Šotimaal ja viies
suuremas Euroopa linnas aastas teostatud 50-66 haiglaeelset elustamiskatset 100 000 elaniku kohta (Herlitz, 1999)Eestis 37, Tallinnas 57, Tartus 70 (2004)
- King County,Washington 34% (1984-88)- Helsinki 33% (1996)- Gothenburg 30% (1994)- US (four rural areas) 9% (6-15%)- Scotland 9%- UK 2-7%- Estonia 21%, Tartu 37% (1999-2004)
- International Liaison Committee on Resuscitation (ILCOR) 1992- American Heart Association (AHA) 1974, 1980, 1986, 1992- European Resuscitation Council (ERC)- Heart and Stroke Foundation of Canada (HSFC)- Australian Resuscitation Council (ARC)- Resuscitation Council of Southern Africa (RCSA)- Council of Latin America for Resuscitation (CLAR)
- Guidelines 2000 for CPR and ECC (Circulation 2000)- European Resuscitation Council Guidelines 2000 (Resuscitation 2001)
2005 American Heart Association Guidelines for CPR and ECC
European Resuscitation Council Guidelines forResuscitation 2005
Resuscitation (2005) 67S1, S1-S189, www.erc.edu
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
ABIKUTSE ÄKKSURMA KORRAL (abiosutaja on üksi)
* Phone first (enne helista, siis tegutse)- eeldatav südamehaigus (ka lastel)
Eesmärgiks on varane defibrillatsioon
* Phone fast (tegutse kuni 1-2 min, siis helista)- trauma, uppumine, lämbumine- lapsedEesmärgiks on varane kunstlik hingamine
A.Sipria 2006
Kas ABC või CAB ?
• Eeldatav südame äkksurm tunnistajate juuresolekul (säilinud agonaalne hingamine) - CAB tegevus
• Tunnistajateta südame äkksurm (hingamine puudub), samuti surm üle esmase hingamisseiskumise - ABC tegevus
A.Sipria 2006
ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112)
Juhtumi lühikirjeldus ja asukoht (aadress, ristmikud)Telefoni number, kust helistatakseKes kutsub abi?MIS JUHTUS? Juhtumi asjaolud (õnnetus, äkkhaigestumine)Kannatanute arv?Kas kannatanu hingab?Kas tema on teadvusel? Millist abi osutatakse?
A.Sipria 2006
Taaselustamise oskuste tase
• BLS - basic life support(esmased elustamisvõtted - esmaabi)
• ILS - immediate life support (2002 UK) (meditsiinipersonal, üliõpilased, päästeteenistus, kaitsevägi)
• ALS - advanced life support (spetsiaalsed elustamisvõtted)
A.Sipria 2006
Taaselustamise uute seisukohtade tähtsamad eesmärgid
Nende eesmärkide tagamiseks• Üks abiosutaja teostab rindkere kompressiooni ja
ventilatsiooni vahekorras 30:2 nii täiskasvanul kui lapsel (v.a. vastsündinutel)
• VF/p-ta VT korral ühe elektrilise šoki järgi tuleb teostada 2 min vältel rindkere kompressiooni ja ventilatsiooni vahekorras 30:2 sõltumata olemasolevast südamerütmist
• Ülemiste hingamisteede kaitsmisel (endotrahheaalneintubatsioon, LMA, Combitube) tuleb teostada kunstliku hingamist sagedusega 8-10 k/min ja pausideta rindkere kompressioonid
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
ESMANE TEGEVUS TAASELUSTAMISEL KLIINILISEST
SURMAST (BLS)
• Kui oled üksi ja abistad täiskasvanut• KINDLUSTA OHUTUS SÜNDMUSKOHAL• KONTROLLI TEADVUST
Kui teadvus on säilinud:- Jäta kannatanu olemasolevasse asendisse- Hinda üldseisundit- Tee seda korduvalt
A.Sipria 2006
- Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi
- Ava ülemised hingamisteed võimalusel jätteskannatanut esialgsesse asendisse (oluline trauma korral), kontrolli, kas kannatanu hingab
- Kui see ei õnnestu, aseta kannatanu selili ning korda hingamisteede avamist
- Pea liigne painutamine kuklasse on ohtlik kaela trauma kahtlusel
Avatud hingamisteede korral kontrolli, kas kannatanu hingab:
• Vaata, kas rindkere liigub• Kuula, kas kostub hingamiskahinat• Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool• Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui
järeldad et hingamine puudubKui kannatanu hingamine on normaalne
• Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse • Kutsu abi, jätkuvalt kontrolli hingamist
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
PÜSIV KÜLILI ASEND
• Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest
• Külili asend peab olema püsiv ning muudetav iga 30 min tagant
• Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist• Jälgi hingamist ja hinda ülemiste hingamisteede
läbitavust• Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse
(arvesta võimaliku kaelatraumaga)• Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi
A.Sipria 2006
KUI KANNATANU EI HINGA VÕI HINGAMINE ON HÄIRITUD
• Kutsu appi, kui abi ei ole kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks
• Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune
• Alusta kohe kaudse südamemassaažiga(teosta 30 rindkere kompressiooni sagedusega 100 k/min), selle järgi ava uuesti ülemised hingamisteed
A.Sipria 2006
Jätka kopsude kunstliku ventilatsiooni ja kaudse südamemassaažiga vahekorras (2:30)
• Eemalda nähtavad võõrkehad (ka lahtised hambaproteesid) kannatanu suust (?)
• Ülemiste hingamisteede avamise ja nina sulgemise järgi haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2 efektiivset kunstlikku sissehingamist mahuga 6-7mL/kg (500-600mL) ja kestvusega umbes 1 sek ühe hingamise kohta
A.Sipria 2006
Direct Mouth-to-mouth and Mouth-to-nose Ventilation
A.Sipria 2006
Ohud kunstliku hingamise teostamisel
• Maosisu väljumine ja aspiratsioon kopsudesse(10-35% juhtudel)
• Hiline alustamine kaudse südamemassaažiga• Olemas vähene risk saada nakkust suust suhu
hingamisel (Helicobacter pylori, Mycobacteriumtuberculosis, meningococcus, herpes simplex, shigella, streptococcus, salmonella, SARS, HIV-nakatamine ei ole registreeritud)
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
Mouth-to-mask Ventilation
• O2-ga ventilatsioon mahuga 6-7 mL/kg (400-600 mL) ja kestvusega umbes 1 sek ühe sissehingamise kohta
A.Sipria 2006
KONTROLLI, KAS KANNATANUL ON VERERINGE TUNNUSED
• Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib
• Kontrolli pulssi une või reiearteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja)
• Kuluta selleks aega mitte rohkem, kui 10 sekundit
A.Sipria 2006
Kui oled kindel, et 10 sek jooksul suutsid määrata vereringe tunnused
• Jätka kunstliku hingamist, kuni kannatanul taastub omahingamine
• Iga minuti tagant kontrolli vereringe tunnused, kuid mitte üle 10 sekundi
• Juhul kui taastub normaalne hingamine, kuid teadvus puudub aseta kannatanu püsivasse külili asendisse
• Ole valmis pöörama kannatanut uuesti selili ja alustama kunstliku hingamisega juhul, kui hingamine seiskub
A.Sipria 2006
Juhul kui puuduvad vereringe tunnused, samuti mitte normaalse hingamise korral
• Alusta kaudse südamemassaažiga• Tee kaudset südamemassaaži sagedusega
umbes 100 korda minutis. Kompressiooni ja dekompressiooni kestvus peab olema võrdne
• Tee kaudset südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2 sõltumata abiosutajate arvust
• Agonaalse hingamise säilimisel (∼ 40% juhtudel)esimese 4-6 min jooksul kunstlik hingamine ei ole obligatoorne
A.Sipria 2006
SM korral süstoolne arteriaalne rõhk püsib 60-80 mmHg juures ning keskmine rõhk unearteris ületab harva 40 mmHg
SM on ülimalt tähtis defibrillatsiooni hilinemisel > 5 min
SM teostajad vahetuvad võimalusel iga 2 min tagantA.Sipria 2006
Kardiopulmonaalse reanimatsiooni ja defibrillatsiooni teostamise vahekord
• Eeldatava üle 5 min kestnud vereringeseiskuse korral teosta enne defibrilleerimist vähemalt 2 min jooksul südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2
• Kasuta ühte šoki (MFD 360 või BFD 150-360J), mille järgi teosta 2 min jooksul südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2 sõltumata olemasolevast südamerütmist
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
Spetsiaalsed taaselustamise võtted
• Hingamisteede käsitlus ja ventilatsioon
- Naso- ja orofarüngeaalsed õhuteed- Larüngeaalne mask, Combitube- Endotrahheaalne intubatsioon- Krikotüreotoomia- Ventilatsioon Ambu koti ja maski abil
- Müokardi isheemia süvendamise oht (O2 vajaduse suurendamine)- SRH (VES eriti digitaliseeritud haigel)-Vistseraalse verevoolu langus (laktaat↑,pH↓, pHi↓)- Hüpertensioon- Hüperglükeemia
A.Sipria 2006
Vasopressiin
Antidiureetiline hormoon Mitte adrenergiline perifeerne vasokonstriktor(otsene silelihaste V1 retseptorite agonist)
• Taaselustamisel ühekordselt (40Ü) i/v, eriti juhtudel, kus vereringeseiskuse aeg on olnud pikk; elustamisjärgselt ei ole võrreldes adrenaliiniga suurendanud O2 vajadust müokardis
Soovitatud kasutada: verejooks söögitoru veenilaienditestelustamine (pikemalt kestnud vereringeseiskus)
A.Sipria 2006
KordaroonPikendab repolarisatsiooni (K+ kanalite blokaator, pikendab aktsiooni potentsiaali ja efektiivset refraktaarset perioodi), siinussõlme ja AV sõlme pärssimine
• Taaselustamisel 300 mg i/v boolusena (püsiva VF/VT korral +150mg; elustamisjärgselt 1mg/min 6 tunni jooksul (360 mg), selle järgi 0,5 mg/min 18 tunni jooksul (540mg), maks.1,2g ööpäevas)
Taaselustamisel manustatakse boolusena annuses 1-1,5mg/kg (mitte üle 3mg/kg esimese tunni jooksul)
Soovitatud kasutada: VES, VT (arütmia) eriti isheemilisemüokardi ja digitaalisintoksikatsiooni korral
Kõrvaltoimed: KNS-le (teadvushäired, krambid, hingamisseiskus), negtiivne inotroopne toime ainult suurte annuste korral, võimalikud siinusbradükardia, AV blokaad, asüstoolia
A.Sipria 2006
MagneesiumMitmete ensümaatiliste reaktsioonide kofaktorFüsioloogiline Ca++ kanalite blokaatorMg++ defitsiidiga on seostatud SRH, SP ja kardiaalne äkksurm
Taaselustamisel 1-2g i/v (2-4 ml 50% lahust lahjendada 100 ml 5% glükoosi lahuses, manustada 1-2 min jooksul)
Soovitatud kasutada: TDP korral (kuni 5-10g), hüpomagneseemia+VF/VT, digitaalisintoksikatsioon
• Asüstoolia, PEA/EMD- Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatudKardiostimulatsioon võib olla efektiivne P-sakkide olemasolul- Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (<60/min) korral
• Bradükardiad PS < 40(60) k/min- Atropiin (vähendab kolinergilist bradükardiat ja vasodilatatsiooni)Soovitatud kasutada: siinusbradükardia, võib olla efektiivne kitsa QRS kompleksiga AV-blokaadi ja asüstoolia korralEi ole soovitatud: Mobitz II, laia QRS kompleksiga AV-blokaadKõrvaltoimed: tahhüarütmia, O2 vajaduse↑, annused <0,5 mg võivad olla parasümpaatilise efektiga (bradükardia)
A.Sipria 2006
A.Sipria 2006
Spetsiaalsed taaselustamise võtted
- Isoproterenool (β-adrenergiline agonist)Positiivne inotroopne ja kronotroopne toime, suurendab O2 vajadust müokardis (võib süvendada isheemiat ja põhjustada arütmiat) Ei ole soovitatud. Välise kardiostimulatsiooni võimaluse puudumisel adrenaliini infusioon väikestes annustes (2-10 mkg/min) (ERC) Võib ajutiselt kasutada väljendunud bradükardia korral 2-10µg/min atropiini ja dopamiini ebaefektiivsuse korral enne kardiostimulatsiooni rakendamist (AHA)
A.Sipria 2006
Spetsiaalsed taaselustamise võtted
• Tahhükardiad - Kiire ravi sõltuvalt patsiendi üldseisundist - Kardioversioon ebastabiilse hemodünaamikakorral - Kõik antiarütmikumid on proarütmilise toimega - Langenud müokardi funktsioon võib veelgi halveneda antiarütmikumi kasutamisel - Üle ühe antiarütmikumi kasutamine ei ole soovitav - Kui ravim ei toimi, kaalutle kardioversiooni
A.Sipria 2006
Spetsiaalsed taaselustamise võtted (ACLS)
• Elustamisjärgne periood- Adekvaatse ventilatsiooni, tsirkulatsiooni ja tserebraalne perfusiooni säilitamine Hüperventilatsioon (hüpokapnia) võib olla ohtlik v.a. peaaju pitsumise ohu korral
- Sedatsioon, veres glükoosisisalduse kontroll- Kehatemperatuuri kontroll (hüpertermia korral jahutamine ja antipüreetikumid, terapeutilinehüpotermia)