OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected]Töö nr E1401 Tellija: Viimsi Vallavalitsus Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Aruanne Aide Kaar KMH juhtekspert, litsents KMH0123 Tallinn, 2020
53
Embed
Töö nr E1401 - keskkonnaamet.ee · OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1401 Tellija:
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected]
Töö nr E1401
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
Aruanne
Aide Kaar
KMH juhtekspert, litsents KMH0123
Tallinn, 2020
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 1/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Töö nimi Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
Töö staadium aruanne
Töö number E1401
Kuupäev 6. juuli 2020
Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi, Rain Männikus, Priit Põldre
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 4/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
1. SISSEJUHATUS
Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare
ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli
saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi
Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama
laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja
1713).
Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma
kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa1 taotluse. Selle põhjal algatas
Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise
(vt lisa 1).
„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi
hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud
ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on
mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga
tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse
kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21).
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22).
KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31).
Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine
vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud
Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES.
1 Alates 01. 10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba. Segadust on tekitanud ka terminoloogia, kas tuleks kasutada sõna „keskkonnaluba“ või „veeluba“. Vastavalt Keskkonnaameti poolt esitaud kirjalikule seisukohale on eelistatud termin „veeluba“. KMH programmis kasutatakse üldiselt uut terminit „veeluba“, varem esitatud taotlustele ja väljastatud lubadele viidates terminit „vee erikasutusluba“.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 5/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE KIRJELDUS
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on
kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini
läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta,
sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m).
Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest
rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498
alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused
sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil
napib kaikohti.
Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine
vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud
Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES.
Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel
pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti
mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee
luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Sadamaseaduse kohaselt on
väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise
kogupikkusega veesõidukitele.
Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas.
Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on
paadituristidele põnev. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu
investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES
projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso
University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt
on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti
Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus.
Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike
Föderatsioon Soomest.
2.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare
idaküljel, koordinaatidel: 59°38.29`N; 25°00.85`E. Kelnase sadama katastriüksuse tunnus on
89001:001:0834 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa.
Kavandatav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala
asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus
langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 6/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Joonis 1 on Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad.
Joonis 1: Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kaadamisala asukohad
2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid,
rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Selleks uputatakse sadamas tahkeid aineid merre 2200
m3.
Sadama akvatooriumi süvendamise maht on ca 44100 m3. Tegemist on ökoloogiliselt puhta,
saastamata pinnasega [1]. Süvendustöid on võimalik läbi viia nii pump- kui
koppsüvendajaga. Süvendusmeetodi valik oleneb süvenduspinnase omadustest, vee
sügavusest, ehitusettevõtja võimalusest hankida sobiv süvendaja jne. Pumpsüvenduse
korral imetakse süvendusmaterjal kas pargasele või ladustuskohale maismaal.
Koppsüvenduse korral tõstetakse süvendusmaterjal kopaga veest välja ja ladustakse kas
pargasele või ladustuskohale maismaal. Üldiselt põhjustab pumpsüvendusmeetod vähem
heljumit ja müra [2].
KMH programmi avaliku arutelu koosolekul tegid Prangli saare elanikud ettepaneku
ladestada liivased pinnased maismaale, et neid oleks võimalik kasutada saare teede
tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks (vt KMHP lisa 14 KMHA lisas 1).
Selleks sobivad mereliste liivade 3 esimest kihti: mölline peenliiv, kruusane peenliiv ja kesk-
ja jämeliiv [1]. Need kihid moodustavad KMH ekspertgrupi hinnangul kuni 70%
süvenduspinnase mahust. Ca 30 % süvenduspinnase mahust on muul otstarbel
kasutamiseks sobimatu ja tuleb kaadata.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 7/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud
ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on
kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud
paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja
jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH
aluseks olevat vee erikasutusluba). Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli.
Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80, saun, dušširuum
5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist majutusruumi.
Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5 aruande lisas 1.
Joonis 2 on Kelnase sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77
kõrgussüsteemi.
Joonis 2: Kelnase sadama asendiplaan
2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
KMH programmi avaliku arutelu koosolekul tegid Prangli saare elanikud ettepaneku
ladestada liivased pinnased maismaale, et neid oleks võimalik kasutada saare teede
tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks (vt KMHP lisa 14 KMHA lisas 1).
Selleks sobivad mereliste liivade 3 esimest kihti: mölline peenliiv, kruusane peenliiv ja kesk-
ja jämeliiv [1]. Need kihid moodustavad KMH ekspertgrupi hinnangul kuni 70%
süvenduspinnase mahust. Ca 30 % süvenduspinnase mahust (7000 m3) on muul otstarbel
kasutamiseks sobimatu ja tuleb kaadata. Sellist võimalust käsitetakse KMH-s alternatiivina 1.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 8/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Projekti kohaselt [3] (vt KMHP lisa 5 aruande lisas 1) on kavas sadamahoone veevarustus
tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase
sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema
tarbimise perioodiks, siis on kaalutakse KMH käigus sadamahoone veevarustuse
metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud
(5130) ning liigirikkad madalsood (7230), asuvad kavandatava tegevusest nii kaugel, et
otsene mõju on välistatud.
4.3.3 Mõju hindamine Natura võrgustiku alale
Mõju Prangli loodusalale
Kavandatav tegevus mõjutab loodusala füüsiliselt, sest ehitustöid on kavandatud loodusalal.
Kaide alla jäävad elupaigatüübid hävivad. Süvendamine, kaadamine ega ehitustegevus ei
mõjuta loodusala piirkonna veerežiimi.
Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb loodusala Kelnase sadamast ja kaadamisalast
ühel pool ning tegevusega loodusala ei killusta. Seega puudub mõju loodusala sidususele.
Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele
Prangli loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide seisundit mõjutavad
kaitsekorralduskava [4] kohaselt peamiselt tallamine või kinnikasvamine. Kelnase sadama
arendamiseks tehtavad tööd võivad suurendada saart külastavate turistide hulka ja seega
võib kasvada tallamiskoormus ka sadamast eemal asuvates elupaikades. Koosluste kaitseks
vajalikud tegevused ning nende finantseerimise allikad on ette nähud Prangli saare
arengukava 2020-2030 tegevuskavas. Tegevuskavaga ette nähtud matkaradade ja
telkimisplatside korrastamine ja rajamine ning elupaigatüüpide ja koosluste hooldamine ja
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 19/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
säilitamine aitavad tõhusalt vältida Kelnase sadama arendamise kaudset mõju
elupaigatüüpidele.
Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste heljumi tekkimisega veekeskkonda. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja kaadamistegevusega võivad kaasneda: Tabel 3 on kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate elupaigatüüpide ohutegurid, hinnang mõju võimalikkusele, selle kestvusele ja kumuleeruvusele ning leevendavad meetmed.
Tabel 3: Mõju väljaselgitamine, hinnang mõjule ja leevendav meede
Elupaigatüüp
Ohutegurid Mõju elupaigatüübile/selgitus
Mõju kestvus ja kumireeruvus
Leevendav meede ja selle eeldatav tõhusus
rannikulõukad (*1150)
Veekogude veetaseme tugev alanemine
-
Ei ole kavandatud tegevusi, mis mõjutaksid veetaset
-
väikesaared ning laiud (1620)
Kinnikasvamine
tallamine
+
Elupaigatüüp Kelnase sadama muulil on ilmselt valesti määratud2. Idamuuli lõunaosas paikneval laiul elupaigatüüp hävineb.
kestev puudub
rannaniidud (*1630)
Roostumine ja võsastumine
-
Ei ole kavandatud tegevusi, mis põhjustaksid roostumist või võsastumist.
-
püsitaimestuga liivarannad (1640)
Looduslikud protsessid, tallamine, mootorsõidukitega liikumine
+
Kelnase sadama arendamine toob kaasa Prangli saart külastavate turistide arvu kasvu, mis võib lisada koormust tallamiseõrnadele kooslustele.
Kumuleeruv, pidev
Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud selgitustöö tegemiseks infotahvlite paigaldamine.
Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab vältida tallamiskoormust.
2 Keskkonnaamet on oma 07.01.2019 kirjas nr 6-3/18/18632- 5 nõustunud, et Kelnase sadama muulile registreeritud elupaigatüüp 1620 ei ole tekkinud looduslike protsesside tagajärjel (inimeste poolt loodud), mistõttu ei saa seda pidada elupaigatüüpi 1620 kuuluvaks. Keskkonnaamet lubas samas kirjas korrigeerida selles osas elupaigatüübi piiri.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 20/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Hinnang võimalikule koosmõjule
Viimsi Vallavalitsus arendajana kavatseb laiendada ja arendada ka Viimsi poolsaarel asuvat
Leppneeme sadamat. Selleks on vaja merre kaadata ca 37 000 m3 süvenduspinnast. Nii
Kelnase kui Leppneeme sadama süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale Aksi
kaadamisalale. Mõlema süvendusala pinnas on ökoloogiliselt puhas. Arendaja kinnitusel ei
tehta kahes sadamas töid samaaegselt ja arvestades tööde tegemisele seotud ajalisi
piiranguid ei ole tõenäoline, et kaadamised saaksid toimuda sama vegetatsiooniperioodi
jooksul. Seega on välistatud kumulatiivse mõju tekkimine kaadamisalal.
Kelnase sadamas ei ole teada tegevusi, mille keskkonnamõjud võiksid sadama
arendamiseks tehtavate tööde mõjudega kumuleeruda.
4.3.4 Natura hindamise tulemused ja järeldus
Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et kaide rajamine Kelnase sadamas olevale laiule
avaldab olulist negatiivset mõju Prangli loodusalale ja seeläbi Prangli loodusala kaitse-
eesmärgile. Seetõttu tuleb valitud projektlahenduse kasutamisest loobuda.
4.4. Uue lahenduse väljatöötamine
Kuna Natura hindamise tulemusena selgus, et vee erikasutusloa taotlusele lisatud
eskiisprojekti kohane sadama kaide paigutuse lahendus on Prangli loodusalal kaitstavate
elupaigatüüpide seisundile olulise negatiivse mõjuga, siis koostas projekteerija arendaja
eestvedamisel välja uue Kelnase sadama asendiplaani. Arendaja, Viimsi Vallavalitsus, tegi
asendiplaani koostamisel koostööd Keskkonnaametiga – vt Joonis 12. Lahenduse kohaselt
on kaid paigutatud muulile, idamuuli lõunaosas paikneval laiul neid ei ole. Laidu läbib kaid ja
kallast ühendav laudtee. Arendaja kava kohaselt paigaldatakse laudtee otstesse sildid, mis
keelavad laudteel liikujatel laudteelt maha astuda.
Järgnevas keskkonnamõju hindamises on analüüsitud mõjusid uue asendiplaani alusel.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 21/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Joonis 12. Kelnase sadama uus asendiplaan ja Natura elupaigad3
4.5. Natura 2000 hindamine sadama uuele lahendusele
4.5.1 Natura 2000 alade kirjeldus
Prangli loodusala kirjeldus on toodud peatükis 4.3.1.
4.5.2 Mõju Prangli loodusalale
Kavandatav tegevus ei mõjuta loodusala füüsiliselt, sest ehitustöid ei ole kavandatud
loodusalal.
Kaidelt on kavandatud laudadest ühendustee kaldale üle idamuuli lõunaosas oleva laiul
asuva elupaigatüübi 1620. Arvestades, et laudtee ehitamine välistab tallamiskoormuse, ei
ole lahendus oluliselt ebasoodne. Seega puudub mõju loodusala sidususele.
Süvendamine, kaadamine ega ehitustegevus ei mõjuta loodusala piirkonna veerežiimi.
Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele
Prangli loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide seisundit mõjutavad
kaitsekorralduskava [4] kohaselt peamiselt tallamine või kinnikasvamine. Kelnase sadama
3 Keskkonnaamet on oma 07.01.2019 kirjas nr 6-3/18/18632- 5 lubanud korrigeerida elupaigatüübi 1620 piiri Kelnase sadama inimtekkelisel muulil.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 22/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
arendamiseks tehtavad tööd võivad suurendada saart külastavate turistide hulka ja seega
võib kasvada tallamiskoormus ka sadamast eemal asuvates elupaikades. Koosluste kaitseks
vajalikud tegevused ning nende finantseerimise allikad on ette nähud Prangli saare
arengukava 2020-2030 tegevuskavas. Tegevuskavaga ette nähtud matkaradade ja
telkimisplatside korrastamine ja rajamine ning elupaigatüüpide ja koosluste hooldamine ja
säilitamine aitavad tõhusalt vältida Kelnase sadama arendamise kaudset mõju
elupaigatüüpidele.
Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste heljumi tekkimisega veekeskkonda. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja kaadamistegevusega võivad kaasneda: Tabel 3 on kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate elupaigatüüpide ohutegurid, hinnang mõju võimalikkusele, selle kestvusele ja kumuleeruvusele ning leevendavad meetmed.
Tabel 4: Mõju väljaselgitamine, hinnang mõjule ja leevendav meede
Elupaigatüüp
Ohutegurid Mõju elupaigatüübile/selgitus
Mõju kestvus ja kumireeruvus
Leevendav meede ja selle eeldatav tõhusus
rannikulõukad (*1150)
Veekogude veetaseme tugev alanemine
-
Ei ole kavandatud tegevusi, mis mõjutaksid veetaset
-
väikesaared ning laiud (1620)
Kinnikasvamine
tallamine
+
Läbi idamuuli lõunaosas paikneva laiul oleva elupaigatüübi on kavandatud laudadest ühendustee.
pidev
Laudtee mõlemasse otsa tuleb paigaldada infotahvel, mis keelab laudteelt maha astumise.
Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab vältida tallamiskoormust.
rannaniidud (*1630)
Roostumine ja võsastumine
-
Ei ole kavandatud tegevusi, mis põhjustaksid roostumist või võsastumist.
-
püsitaimestuga liivarannad (1640)
Looduslikud protsessid, tallamine, mootorsõidukitega liikumine
+
Kelnase sadama arendamine toob kaasa Prangli saart külastavate turistide arvu kasvu, mis võib lisada koormust tallamiseõrnadele
Kumuleeruv, pidev
Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud selgitustöö tegemiseks infotahvlite paigaldamine.
Meede on eeldatavalt tõhus,
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 23/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
kooslustele. sest aitab vältida tallamiskoormust.
Hinnang võimalikule koosmõjule
Viimsi Vallavalitsus arendajana kavatseb laiendada ja arendada ka Viimsi poolsaarel asuvat
Leppneeme sadamat. Selleks on vaja merre kaadata ca 37 000 m3 süvenduspinnast. Nii
Kelnase kui Leppneeme sadama süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale Aksi
kaadamisalale. Mõlema süvendusala pinnas on ökoloogiliselt puhas. Arendaja kinnitusel ei
tehta kahes sadamas töid samaaegselt ja arvestades tööde tegemisele seotud ajalisi
piiranguid ei ole tõenäoline, et kaadamised saaksid toimuda sama vegetatsiooniperioodi
jooksul. Seega on välistatud kumulatiivse mõju tekkimine kaadamisalal.
Kelnase sadamas ei ole teada tegevusi, mille keskkonnamõjud võiksid sadama
arendamiseks tehtavate tööde mõjudega kumuleeruda.
4.5.3 Natura hindamise tulemused ja järeldus
Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete rakendamise korral ei
avaldu loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile
negatiivset mõju.
Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1, 2 ja 3 vahel Natura alale ning kaitstavatele
elupaigatüüpidele avalduva mõju seisukohalt olulised erinevused puuduvad ning seetõttu
pole alust neid eraldi hinnata.
4.6. Mõju linnustikule
Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olev linnuliik on merikotkas (Haliaeetus
albicilla), kes kuulub I kaitsekategooria liikide hulka. Lindude kaitse peamine eesmärk on
elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude minimeerimine. EELISe andmetel on Aksi
saarel kaks merikotka elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on
Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga
hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul
vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses
on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide
teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade
moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete
leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5).
Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal
kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi
männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb
merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi
peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud
keskkonnamürgid. Kaitse tegevuskava [5] kohaselt on merikotkast ohustavatest teguritest
üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi pesast 500 meetri kaugusel
merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb merikotka pesapaikadest Aksi
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 24/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on pesitsevate lindude häirimine
ebatõenäoline.
Registreeritud linnuvaatluste andmed Kelnase sadamas on toodud KMH programmi ptk.-s
4.4 (vt KMH aruande lisa 1). Kohalikelt elanikelt saadud informatsiooni kohaselt (vt KMHP
lisa 14 KMH aruande lisas 1) on kavandatava tegevuse mõjuala ka pesitsevad linnud.Mõjud
linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises.
Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama
tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele.
Elupaiga kahjustamine: Projektiga on ette nähtud sadamas asuvale muulile kaide ning
laiule ühendustee rajamine. Muul ja laid on olnud sobiv pesitsuspaik mitmetele linnuliikidele,
nüüd need pesitsuspaigad kaovad. Lindude pesitsusrahu tagamiseks on oluline vältida
süvendus- ja ehitustöid pesitsusperioodil.
Keskkonnatingimuste muutumine: Süvendamistegevusega eemaldatakse sadama
akvatooriumist kuni 3,5 meetri paksune põhjasetete kiht. Osaliselt on tegemist aktiivselt
kasutatava ja varem süvendatud sadamaalaga, siis pole selle merepõhja pealiskihis
eeldatavalt olulisi linnustikule olulisi toiduobjekte, mille isendite ja elupaiga füüsiline
eemaldamine süvendamisel võiks linnustikku oluliselt mõjutada. Süvendusmaterjal
kaadatakse süvameres asuvasse kaadamispaika avameres, mis oma sügavusest tingituna ei
ole samuti linnustiku toitumisala.
Toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine: Modelleerimise
tulemuste põhjal võib heljum olenevalt tuule suunast levida sadama alat välja kuni 350 meetri
kaugusele –vt ptk. 0. Sukelduvate kalatoiduliste liikide jaoks on vee hea läbipaistvus nende
edukaks saagijahiks väga oluline tegur. Mere eutrofeerumisega kaasnevat vee läbipaistvuse
langust peetakse mitmete kalatoiduliste linnuliikide arvukuse languse põhjusteks, eriti koos
teiste otseste ning kaudsete inimmõjudega (Skov, jt., 2011). Kahtlemata muudab
süvendamise käigus vette sattuv peenosakeste heljumi pilv vee ajutiselt oluliselt
sogasemaks ning see raskendab vastavate linnuliikide toitumist settepilve alal. Arvestades
kavandatud tööde mahtu hajub settepilv kiirest ja tegemist ei ole linnustikule olulise mõjuga.
Häirimine süvendustöödel, kaevise transpordil ja kaadamisel: Süvendamisel, materjali
transpordil ja kaadamisel kasutatakse laevu, mis avatud meremaastikul mõjuvad reale
tundlikumatele merelindudele tugevalt häiriva tehisobjektina, mille lähenedes ja taluvuspiiri
ületades lahkutakse. Selliste liikidena on tuntud eelkõige avamere liigid. Häiringukaugus
sõltub lisaks laeva suurusele selle liikumiskiirusest ja lähenemisnurgast. Oluline on samuti
arvestada, et pagemiskaugus väljendab linnuliikide käitumuslikku reaktsiooni häiringu
tolerantsitaseme ületamisel. Tööde mahtu arvestades on süvendusmaterjaliga pargase
liikumissageduseks sadama ja kaadamisala vahel kuni neli edasi-tagasi reisi tööpäeva kohta.
Seega võib järeldada, et ka kõrge häirimistundlikkusega liikide jaoks ei ole tegemist olulise
häiringuga.
Alternatiiv 1 korral on süvenduspinnase transportimisest tulenevad häiringud väiksemad ning
seetõttu on see linnustiku seisukohalt eelistatud lahendus. Heitvee juhtimine merre Kelnase
sadama lähialal võiks halvendada merevee kvaliteeti ja seeläbi veelindude elutingimusi.
Seetõttu on linnustiku seisukohalt eelistatud reovee vedamine mandrile sobivasse
purgimiskohta.
Kavandataval tegevuse ja alternatiivi 2 vahel linnustikule avalduva mõju seisukohalt olulised
erinevused puuduvad ning seetõttu pole alust neid eraldi hinnata.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 25/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
4.7. Mõju põhjaelustikule
Süvendatava ala merepõhja pinnaste pealmisteks kihtideks on kohev mölline peenliiv ja
kruusane peenliiv. Kruus ja peenliiv ei levi ilmselt sadama suudmes kaugele, kuna need
settivad põhja üpris kiiresti. Seevastu mölliosakesed võivad levida oluliselt kaugemale.
Sadamas toimuva süvendamise käigus toimuv peenestetest heljumi paiskamine
veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning
aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Heljumi suhtes on tundlikud limused,
kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust ning
halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Heljum
hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv
taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige
vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud selgrootud kinnitavad
oma koetud marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele.
Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7]
[8] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle
kvaliteedi kohta [9] [10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam
veebilehelt http://ts.ee/kmh).
Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt
kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib
maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik
keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise
reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega
kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge
Sadama akvatooriumi tehtavatest täitetöödest tekkib heljum.
süvendusmaht ca 23 100 m3.
süvendusmaht ca 23 100 m3.
Mõju ei erine Mõju ei erine
Kaadamisel tekkiva heljumi levik
Süvendatava pinnase kaadamine Aksi kaadamisalale.
Kaadatakse ca 23100 m3
pinnast.
Merre puistatav süvenduspinnas ei levi heljumina üle kaadamisala piiride kui rakendatakse KMH-s välja pakutud leevendavat meedet.
Kaadatakse ca 7000 m3 süvenduspinnast. Kaadamisel tekkiva heljumi levik ei olene mitte kaadamise üldkogusest vaid ühekordselt pargaselt kaadatava materjali hulgast. Merre puistatav süvenduspinnas ei levi heljumina üle kaadamisala piiride kui rakendatakse KMH-s välja pakutud leevendavat meedet.
Kaadamisest põhjustatud häiring merekeskkonnale ja linnustikule lakkab kiiremini.
Mõju ei erine Mõju ei erine
Mõju linnustikule Tegevuse mõjualas on mitmete linnuliikide pesitsuspaigad
Mõju linnustikule ei erine Mõju linnustikule ei erine Mõju ei erine
Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja veelindude
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 1/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
elutingimusi
Mõju põhjaelustikule
Mõju põhjaelustikule võib tekkida nii süvendamisel kui süvenduspinnase kaadamisel
Süvendusmaht ca 23100 m3.
Süvendusala väheneb ca 70% võrra, süvendusmahu vähenemise tõttu väheneb kaadamise maht. Kaadamisest põhjustatud häiring põhjaelustikule lakkab kiiremini.
Mõju ei erine
Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja mere elustiku elutingimusi
Mõju kalastikule
Mõju kalastikule võib tekkida nii süvendamisel kui süvenduspinnase kaadamisel.
Süvendusmaht ca 23100 m3.
Süvendusala väheneb ca 70% võrra, süvendusmahu vähenemise tõttu väheneb kaadamise maht.
Mõju ei erine
Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja kalastiku elutingimusi
Müra ehitustööde ajal Muuli rajamine ja mere täitmine
Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine
Müra sadama kasutamise etapis
Väikelaevade mootorid Erinevust teenindatavate laevade arvus ja nende mootori võimsuses ei ole.
Erinevust teenindatavate laevade arvus ja nende mootori võimsuses ei ole.
Mõju ei erine Mõju ei erine
Jäätmeteke
Jäätmed tekivad nii sadama ehitamise kui kasutamis etapis.
Mõju ei erine Mõju ei erine
Merevee magestamise käigus tekivad ohtlikud jäätmed.
Mõju ei erine
Avariiolukordadest tekkivad mõju
Avariiolukorrad sadama rajamisel ja ekspluatatsioonil
Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine
Mõju inimese tervisele ja heaolule
Kavandatav tegevus ei avalda mõju inimese tervisele.
Kavandatav tegevus mõjutab kohalike elanike
Mõju ei erine
Kohalike elanike soovil ladustatakse sobiv pinnas neile kasutamiseks maismaale
Merevee magestamisel põhinev veevarustus aitab tagada kohalike elanike joogiveevaru
Mõju ei erine
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 2/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
heaolu. puurkaevudest
Veevarustuse ja reovee käitlemise lahendus
Mõju ei erine Mõju ei erine
Merevee magestamisel põhinev veevarustus aitab tagada kohalike elanike joogiveevaru puurkaevudest
Heitvee viimine purgimiskohta maismaal aitab vältida mõjusid merekeskkonnale.
Tabelist selgub, et keskkonnakaitseliselt on eelistatud kavandatav tegevus koos alternatiividega 1, 2 ja 3.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 3/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
7. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare
ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli
saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi
Vallavalitsuse eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama laiendamine ja
arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713).
Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine
vallale kuuluvas sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome
lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti
raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole
väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele.
Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua
väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna
jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes.
Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas.
Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on
paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt
saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu
investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda.
KMH käigus tehtud heljumi matemaatiline modelleerimine näitas, et 23100 m3 pinnase
kaadamise korral leviks heljum maksimaalselt 950 meetri kaugusele kui kaadamine viiakse
läbi tuule kiirusel 13 m/s ja pinnas puistatakse kaadamisala keskele. Tegelikult nii tugeva
tuulega töid ei teostataks. Soome lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata
tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest
tekkiv heljumi kontsentratsioon. Seega, kui hoiduda kaadamisest juhul, kui tuule kiirus on üle
kolme tunni olnud üle 13 m/s, siis saab pinnase kaadamise mõju võrrelda heljumi loodusliku
kontsentratsiooniga Soome lahes aprillis ja septembris-oktoobris.
Natura asjakohase hindamise tulemusena selgus, et Kelnase sadama arendamiseks
tehtavad tööd, pinnase transportimine kaadamisalale ja süvenduspinnase kaadamine
olemasolevale alale ei avalda ebasoodsat mõju Prangli loodusala seisundile. Kavandatavad
leevendavad meetmed tagavad Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise.
Mõjud linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises.
Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama
tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele. Kelnase sadama laiendamine ja
rekonstrueerimine kavandatud mahus põhjustab pesitsevate lindude pesapaikade
hävinemise sadama territooriumil. Seetõttu on oluline hoiduda tööde tegemisest lindude
pesitsusperioodil. Häirimise mõju ei ole arvestades kavandatud tööde mahtu oluliselt
negatiivne. Kavandatava tegevuse mõjualas on ka pesitsevad linnud. Aksi saarel on teada
kaks I kaitsekategooria linnuliigi merikotkas elukohta. Kaitse tegevuskava kohaselt on
merikotkast ohustavatest teguritest üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi
pesast 500 meetri kaugusel merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb
merikotka pesapaikadest Aksi saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on
pesitsevate lindude häirimine ebatõenäoline.
Olemasolevate teadmiste põhjal ei ole kaadamisala piirkonnas kalade koelmualasid ning
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 4/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
tegemist ei ole kohalikele kaluritele olulise püügikohaga. Kavandataval tegevusel puudub
oluline negatiivne mõju kalastikule kui jälgitakse KMH käigus välja pakutud ajalisi piiranguid
kalastiku kaitseks.
Kavandatud mahus süvendamine ega kaadamine ei avalda olulist negatiivset mõju
põhjataimestikule ega loomastikule.
Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna inimeste tervisele ega varale. Kelnase sadama
laiendamisel on positiivne mõju meresõidu harrastajate heaolule, sest see annab parema
võimaluse silduda Kelnase sadamas ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele.
KMH käigus hinnati alternatiividena Prangli saare kohalike elanike soovil ca 70 %
süvenduspinnase ladustamine maismaale, mida on võimalik kasutada saare teede
tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Otstarbekuse printsiibist lähtudes
on eelistatud sobivate pinnasekihtide ladustamine arendaja poolt pakutud Kordoni kinnistule
(89001:002:0385).
Sadamahoone projekti kohaselt on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare
ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna
puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis
on Prangli saare elanike heaolu arvestades eelistatud sadamahoone veevarustuse
lahendamine merevee magestamisega. Selle lahenduse negatiivne külg on merevee
magestamise maksumus. Lõpliku otsuse peab tegema Viimsi Vallavalitsus.
Sadamahoone projektis on ette nähtud rajada heitvee puhastamiseks kohtpuhasti,
puhastada sadamahoones tekkiv heivesi kehtivate normideni ning juhtida merre. KMH
tulemuste põhjal on eelistatud heitvee kogumine mahutisse ja transportimine mandrile
lähimasse purgimiskohta.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 5/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
8. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST
Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma
kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse. Selle põhjal algatas
Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise
(vt lisa 1).
Ülevaade KMH programmi menetlusprotsessist on toodud KMH programmi peatükis 9. – vt
lisa 1.
Viimsi Vallavalitsus esitas KMH aruande KeHJS § 201 kohaseks nõuetele vastavuse
kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks Keskkonnaametile
22.10.2018 kirjaga nr 15-3/5746. Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS
§-s 20 sätestatud nõuetele ning edastas oma 16.11.2018 kirjaga nr 6-3/18/18632-2 KMH
Keskkonnainspektsioon, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks.
Keskkonnaametile andsid tagasisidet Veeteede Amet ja Terviseamet. Ametkondadelt
laekunud kirjad on lisas 5. Tabel 6 on ülevaade ametkondadelt KMH aruande kohta
laekunud märkustest ja selgitused nendega arvestamise kohta.
Tabel 6. Ülevaade ametkondadelt laekunud märkuste kohta ja selgitused nendega arvestamise kohta
Asutus ja kirja nr Esitatud seisukoht (lühendatult)
Selgitus seisukohaga arvestamise või mittearvestamise kohta
Veeteede Amet
07.12.2018 nr 6-3-1/2639
Juhime tähelepanu, et selguse huvides tuleks viidata nii joonistel kui ka aruande tekstis esitatud kõrguste ja sügavuste kõrgussüsteemile.
KMH aruande peatükki 2.1 on lisatud selgitus, et kasutatud on BK77 kõrgussüsteemi.
KMH aruandes on refereeritud viidetega jooniseid mitmest tööst ning aruande koostajal ei ole võimalust ega õigust teiste autorite poolt koostatud jooniseid muuta.
Terviseamet
1 4 .12.2018 nr 9.3- 4/978-8
Juhime tähelepanu, et käesolevaga reguleerib välisõhus levivat müra atmosfääri õhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
KMH aruande peatükki 4.6 on ajakohastatud vastavalt muutunud seadusandlusele.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 6/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
meetodid” lisa 1, mi s jõustus 01.02.2017. Täiendavalt märgime, et vastavalt KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 7.00 19.00.
Amet juhib tähelepanu sellele, et juhul kui veevarustus lahendatakse merevee magestamisena, tuleb lisaks aruandes välja toodud sotsiaalministri 31.07.2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele järgida ka sotsiaalministri 02.01.2003. a määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollinõuded“ toodud nõudeid.
Praeguseks on mõlemad viidatud määrused kehtetud, KMH aruandes viidatakse selle koostamise ajal kehtivatele seadusandlikele aktidele.
Enne sadamahoone rajamist tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõdistused, tagamaks siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Radooni uuringu läbiviimine on tarbetu, sest keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud radooniatlase kohaselt ei ole Prangli saar oma geoloogilise ehituse tõttu radooniohtlik piirkond.
Keskkonnaamet
07.01.2019 nr 6-3/18/18632-5
1. Aruande peatükis 4.1. „Heljumi leviku hindamine“ on ära toodud ainult süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi levik. Käsitlemata on aga sadamas tahkete ainete uputamisel merre (2200 m3) tekkida võiva heljumi levik ja selle mõju. Keskkonnaamet palub
KMH aruannet on täiendatud tahkete ainete merre uputamisel tekkiva heljumi leviku hinnanguga. Vastav ekspertarvamus on KMH aruandele lisatud – vt lisa 4.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 7/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
aruannet täiendada.
2. Keskkonnaamet nõustub, et muulile registreeritud elupaigatüüp 1620 ei ole tekkinud looduslike protsesside tagajärjel (inimeste poolt loodud), mistõttu ei saa seda pidada elupaigatüüpi 1620 kuuluvaks. Keskkonnaamet korrigeerib selles osas elupaigatüübi piiri. Küll aga jääb idamuuli lõunaosas paiknev laid jätkuvalt elupaigatüübiks 1620, kuna see vastab elupaigatüübi kriteeriumitele (loodusliku tekkega). Lisaks omab see zooloogilist väärtust lindude pesitsus ja puhkepaigana.
Arendaja on Keskkonnaameti arvamuse arvesse võtnud, Keskkonnaametiga konsulteerinud ja tellinud projekteerijalt sadama uue lahenduse – vt ptk 4.4.
3. Aruandes joonistel 2 ja 10 on välja toodud kavandatava Kelnase sadama asendiplaan, mille kohaselt hakatakse ka tänase laiu piirkonnas hoiustama paate, mis ilmselgelt eeldab keskkonna olemuslikku muutust selle realiseerimiseks, kuivõrd praegu pole tegemist veelise keskkonnaga. Nii EELISe andmed kui ka Keskkonnaamet käsitlevad laidu Prangli hoiuala ja Prangli loodusala kaitse-eesmärgina, millest tulenevalt tuleb kavandatava sadama lahendus välja töötada selliselt, et ehitustööde ega hilisemate hooldustööde ning sadama kasutusega ei kaasneks negatiivseid mõjusid idamuuli lõunaosas paiknevale laiule, mis on kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks ning hinnata taolise lahenduse keskkonnamõju KMH aruandes. Eelnevale toetudes ei nõustu Keskkonnaamet Natura
Arendaja on Keskkonnaameti arvamuse arvesse võtnud, Keskkonnaametiga konsulteerinud ja tellinud projekteerijalt sadama uue lahenduse – vt ptk 4.4.
Arendaja kinnitusel ei ole teada teisi Kelnase sadama piirkonnas toimuvaid tegevusi, mille mõjud võiksid sadamas kavandatdu tegevuste mõjudega kumuleeruda.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 8/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
hindamise tulemuste ja järelduse peatükis tooduga, sest laiu territooriumile kavandatav tegevus on otseses vastuolus kaitse-eesmärkidega.
Samuti märgib Keskkonnaamet, et Natura hindamine eeldab teadaolevate kavandatud projektide kumulatiivse mõju hindamist. Antud juhul ei tähenda see vaid võimalikku kumulatiivse mõju hindamist Leppneeme sadama arendustöödega lähtuvalt süvendusmaterjali kaadamisest, vaid ka teiste Kelnase sadama piirkonnas toimuvate tegevustega.
4. Peatükis 4.3. „Mõju linnustikule“ on hinnatud mõju linnustikule lähtudes eelkõige merikotka elupaigast ning veelise eluga lindudest. Keskkonnaamet peab oluliseks märkida, et Prangli saart külastades oleme tähendanud tänase idamuuli ning selle lõunaosas asuval laiul mitmeid veelinde, kes hõivavad ala oma elutegevuse käigus. Seega on oluline hinnata ka ehitustegevuse mõju linnustikule, kes kasutavad täna inimese poolt praktiliselt kasutuses väljas olevat idamuuli ja laidu. Seda eriti arvestades, et projektiga kavandatakse tegevusi, mille käigus muutuks mõnevõrra nii idamuuli paiknemine ja olemus ning suureneks ka selle kasutus inimeste poolt, mis on linnustikule häiriva mõjuga.
Peatükki 4.3 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu vastuoludele aruande peatüki 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ ja aruande
Heljumi levik oleneb mitmesugustest asjaoludest, nagu näiteks kaadatava materjali omadused,
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 9/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
lisa 3 vahel. Aruande lisas 3 „Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal“ (OÜ Lainemudel töö nr 1808) (lk 6) on esile toodud: „Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 m“. Samas on KMH ekspert toonud välja peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ (lk 20): „Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud“.
Lisaks sellele on aruande peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ märgitud: „Veeteede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7] [8] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [9] [10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt http://ts.ee/kmh)“, kuid pole loetletud seirearuannete põhjal koostatud kokkuvõtet ega antud olemasolevale olukorrale vastavat hinnangut. Selgusetuks jääb, mille alusel on tuvastatud ja esitatud kaadamisala piirkonna põhjaloomastik,
kaadamise kestvus, ilmastikuolud jne. KMH ekspert ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga nagu oleks varasemate seireandmete ja KMH käigust tehtud matemaatilise modelleerimise tulemuste vahel vastuolu.
Kaadamisala põhjaloomastik, selle seisund, liigiline ja biomassi dominantsus on tuvastatud peatükis selgelt viidatud seireandmete põhjal.
Peatüki 4.4 sõnastust on korrigeeritud.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 10/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
selle seisund ning välja toodud põhjaloomastiku liigiline ja biomassi dominantsus ning kas olukord võib kavandatavate kaadamiste tõttu muutuda?
6. Keskkonnaamet, tutvunud aruande peatükiga 4.5. „Mõju kalastikule“, palub KMH eksperdil see uuesti läbi vaadata ja kalastiku eksperdi poolt täiendada. Prangli saare elanikud on aastaid harrastuspüügiga tegelenud ja saaki saanud, mille kohta on nad ka hoolsalt püügiaruandeid esitanud. TEHA (Teadusliku-ja harrastuspüügi infosüsteem) andmetel on 2018. aastal toimunud püügi kohta sisestatud andmeid seisuga kuni november 2018 (kaasa arvatud). Püügi andmed erinevad oluliselt KMH aruandes esitatud andmetega nii liigiliselt kui saagikuselt. Andmed on esitatud nakkevõrguga püügi kohta ja koguseliselt kilodes -meriforell 276; lõhe 4; merisiig 403,7; lest 1378,2; kammeljas 136; tursk 120; räim 18; kilu 38; särg 2. Lisaks harrastuspüügile tuleb aruandes analüüsida kutselise püügi andmeid väikeste püügiruutude 130 ja 134 osas, mis jäävad planeeritavate tegvuste otsesesse mõjualasse (sadamad, kaadamine).
Vastavalt keskkonnaministri 22.11.2017 määruse nr 48 § 12 lõikele 1 on TEHA andmete juurdepääs ainult ametnikele teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses, sest andmekogu eesmärk on lihtsustada lubade menetlemist ja lubadega seotud kohustuste täitmist. KMH koostamisel saab lähtuda avalike riiklike registrite andmetest ja muudest avalikest andmeallikatest.
Teaduslike meetoditega kindlal kaadamisala mõjuala transekstil tehtavate seirepüükide andmed ei saa ega pea kattuma Prangli harrastuskalurite aastase kogusaagisaagi andmetega. Kalurite eesmärk on saada optimaalne saak neile teada olevates kalakohtades kindla kalaliigi püüdmiseks lubatud püügivahendeid kasutades. Esitatud andmetest ei selgu kust saak konkreetselt püütud on ja seetõttu ei saa analüüsida ka liigilist erinevust esitatud andmete vahel.
KMH aruannet on täiendatud esitatud andmetega.
7. Keskkonnaamet palub selgitada, kust tuleb peatükis 4.6. „Müra ehitustööde tegemise ajal“ (lk 22) toodud öine müra piirväärtus kuni 60 dB elamuste juures, kui varasemalt samas peatükis ja tabelis 4 on räägitud maksimaalselt lubatud piirväärtusest öösel 50 dB.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 11/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Samuti palub Keskkonnaamet välja tuua, millised on mõjud müra osas sadama kasutamisel.
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1, mis jõustus 1.02.2017. Vastavalt lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Ptk 4.6 on täiendatud sadama kasutamisel tekkiva müra hinnanguga.
8. Aruande peatükis 4.7. „Reoveekäitluse mõju keskkonnale“ on välja toodud, et sadamahoone katustelt, teedelt ja platsidelt juhitakse sademevesi merre ning loodusliku sademevee merre juhtimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ka katustelt, teedelt ja platsidelt juhitavas sademevees võib leiduda saasteaineid ning tegemist on potentsiaalse ohuga veekogule.
Arvestades asjaoluga, et merre juhitava sademevee iseloom ei ole teada, peab Keskkonnaamet vajalikuks sademevee kokku kogumist ning sademevee juhtimiseks suublasse tuleks taotleda vee erikasutusluba. Siis saab alles teha järelduse, et sadamahoone katustelt, teedelt ning platsidelt merre juhitav sademevesi ei ole olulise keskkonnamõjuga.
9. Lähtuvalt eelnevast, palub Keskkonnaamet sõnastada ümber viite prügilale (peatükis 4.8. „Jäätmeteke“ (lk 23), kuna see jääb antud kontekstis veidi ebaselgeks (alguses juttu puhtast süvenduspinnasest ja lõigu lõpus viide prügila kohta): „Pinnas ladustatakse ajutiselt, kuid mitte rohkem
KMH aruande peatükk 4.8 on korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.
Süvenduspinnase kvaliteeti on uuritud IPT Projektijuhtimise OÜ töös nr. 17-10-1365 ning tehtud analüüside tulemusena jõutud järeldusele, et tegemist on ökoloogiliselt
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 12/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
kui kolmeks aastaks (Jäätmeseadus § 34 lg 3 p 2), Kordoni kinnistul (89001:002:0385) ning kasutatakse hiljem sõiduteede korrastamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks“.
Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kuigi on kirjutatud, et tegu on puhta süvenduspinnasega, siis on siiski oluline, et oleks kindlaks tehtud, et süvenduspinnas ei sisalda ohtlikke aineid rohkem, kui keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ sätestatud sihtarvud.
puhta pinnasega.
10. Aruandes ei ole käsitletud keskkonnaseire vajalikkust, seire soovitatavaid suundi ja metoodikat.
Nimetatud asjaoludele tuleb aga tähelepanu pöörata arvestades tööde mahtu, piirkonda, hoiualade lähedust jne.
11. Hüdrodünaamiliste modelleerimiste tulemusel tehti kindlaks, et põhja ja idakaarte tuulte korral leiab aset setete kuhjumine sadama sissesõidukanalisse. Aruandes ei ole aga pakutud välja ühtegi alternatiivi, kuidas antud tingimustes kavandatud tegevust korrigeerida. Sadama ehitamine nii, et see on juba eos vastuolus rannikuprotsessidega ei ole jätkusuutlik lahendus.
Keskkonnaameti kiri ajendas Viimsi Vallavalitsust täiendavalt uurima ning dokumenteerima väljaspool sadama akvatooriumi olevate setete olemasolu. Viimsi Vallavalitsuse kirjas nr 14-12/789 (saadetud 20.02.2019) toovad merenduse vanemspetsialist ja Kelnase sadamakapten välja, et rannikuala ja sissesõidukanali pikaajalised vaatlused ja sügavusmõõdistused ei kinnita hüdrodünaamilise modelleerimise tulemusel saadud seisukohta setete ladestumise kohta. Seega on hüdrodünaamilise modelleerimisel tehtud
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 13/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
konservatiivne eeldus setete olemasolu kohta väljaspool akvatooriumi ülehinnatud. Sadama sissesõidukanalisse ladestuvate setete hulk on marginaalne ega sega sadama sihtpärast kasutamist. Vt täpsemalt lisa 4.
12. Rakendatavate keskkonnameetmete osas (aruande peatükis 5. „Keskkonnameetmed“) ei ole välja toodud süvenduse aegseid piiranguid sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast. Hüdrodünaamiliste modelleerimiste järgi on heljumi kanne sadama süvendamisel oluliselt suurem näiteks põhjast puhuvate tuulte korral. Kirde ja lõuna tuulte korral kandub heljum rannikuni, kus on aga Prangli hoiuala.
13. Aruandest on puudu keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 34) § 5 lõike 4 ja § 7 lõike 1 (eriti keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang) kohane käsitlus. Samuti on määruses nr 34 (näiteks § 4 lõikes 2, § 6 lõike 2 punktis 1, § 7 lõikes 1) sätestatud, et keskkonnamõjude hindamisel tuleb aruandes esitada hinnangud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta nii rajamis --, kasutamise --, kui ka lõpetamisetappides (näiteks on oluline välja selgitada, kuidas mõjutab valmis sadam rannaprotsesse).
KMH käigus on hinnatud tegevuse mõju rajamise ja kasutamisetappides. Kelnase sadama tegevuse lõpetamist ei ole ette näha, sest sadam on oluline püsiasustusega Prangli saare ühenduse pidamiseks mandriga. Juhul, kui siiski mingisugusel põhjusel otsustatakse Kelnase sadamas tegevus lõpetada ja sadam lammutada, siis koostatakse selleks ehitusprojekt ja taotletakse ehitusluba lammutamiseks. Otsustajal on sellisel juhul kohustus kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust ning kui on oht, et sellele tegevusel on oluline keskkonnamõju, siis algatada KMH.
KMH aruandesse on lisatud analüüs rannaprotsessidele avalduva mõju kohta.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 14/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
Keskkonnaamet palub aruannet eeltoodu alusel täiendada.
14. Keskkonnaamet tuletab meelde, et KMH aruanne peab tulenevalt KeHJS § 20 lõikest 1 muuhulgas vastama nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. Seega palub Keskkonnaamet veenduda, et aruande vastaks aruande lisas 1 „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH. Programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401; edaspidi programm) väljatoodule. Näiteks on programmi peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 25) punktis 8 kirjutatud: „ Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse suublasse. Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant“. Aruandest aga ei leia eksperdi välja pakutud sobivamat lahendusvarianti.
KMH aruannet on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH
lk 15/53 Töö nr E1401
Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020
9. KASUTATUD ANDMEALLIKAD
[1] IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 17-101365, Kelnase sadama geoloogilised ja
geotehnilised uuringud., 2018.
[2] Ernst&Sohn, Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours
and Waterways, 2004.
[3] SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010, Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri.