-
ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias
www.eestihaal.co.uk
Nr. 2374 31. august 2017 asutatud 1947
Järgmine EestiHääl ilmub
2. oktoobrilKaastööd ja kuulutused
palume hiljemalt22. septembriks
Eesti uudisedSuvelaagrilõpupidu
1
Inglismaaeestlastenoorte ja lastesuvelaager
2
Noorte jalastesuvelaager
3
UudisedEnglish section
4
TeatedÜritusedEnglishsection
6
SportUudisedKokakunst
5
S U V E L A A G R I L Õ P U P I D U12. august. On
laupäevahommik. Ärkan kellaseitsme paiku, päike piilubkardina
vahelt tuppa, tõotabtulla ilus ilm ja peabkitulema, sest täna on
siinCatthorpe ManorisInglismaa Eesti Noorte jaLaste suvelaagri
lõpupidu.Hommikusöök tavalisel ajal8.30, aga mulle tundub, etnatuke
rohkem ärevust niilaste kui ka kasvatajatesilmis.Viimased proovid
lava pealja rahvariided selga.Ja ongi esimesed külalisedlähedalt ja
kaugeltsaabumas otsitaksetuttavaid tuttavaid,teretatakse,
kallistatakse japuhutakse juttu. Osadkülalised, lapsevanemad onend
kõrvalhotelli majutanud. Kõik laabub.Kell on 13.30, kõlab Eesti ja
Inglise hümn,seda laulavad nii esinejad kui ka külalised.Avasõnad
I.E.Ü. esimehelt Toomas Ojasoolt ja tervitused Eesti Suursaadikult
Londonishr.Lauri Bambuselt.Ja algabki kontsertLaulan kaasa, inglise
keelega on küllraskusi, aga eestikeelsed laulud onsellevõrra
paremini peas ja viisidki tuttavad.Alex Edwards oli vahva popurrii
„Helisevastmuusikast” kokku seadnud, kes seda lauluka juhatas.Ka
publikul oli võimalus kaasa laulda laulu„Ootus” refrääni ja seda
tehti rõõmuga.Kontsert lõppes lustilise lauluga„Röövlilugu”, kus
kaasa laulis ka suursaadik.
Väike paus esinejatele ja külalistele........ning pidu jätkus
vabas õhusrahvatantsudega.Minu kiidusõnad õpetaja Lyle, kes
nädalajooksul tantsud selgeks õpetas. Ja siin tahanära märkida, kui
kuulekad ja õpihimulised olidnii väikesed kui ka suured.
Tantsulugusidsaatis akkordionil kauaaegne IES Tulevikuliige Peter
Sheldon.Ilmataat hoidis oma vihmaluugid, lubas meillustida vabas
looduses.Peale väikest vaheaega jätkus pidu...külalised,
lapsevanemad, I.E.Ü. liikmedosalesed loteriis, sest peavõit oli
ahvatlev,selle oli välja pannud Catthorpe Manori Hotellüks öö 2-le
koos õhtu- ja hommikusöögiga.Selle võitsid lapsevanemad
Eestist.
Oli aeg ühislaule laulda, laululehedjagatud, laulsid nii noored
kui vanad,laulsin minagi kaasa, see tegi südamesoojaks.Ega pidu
lõppeda tahtnud, laagrilisedootasid oma tantsuaega nii eesti kui
kainglise muusikaga. Vanemad laagrisolijadtantsisid noorematega,
tantsima võetiemasid, isasid vanaemasid, vanaisasid,tants ei
tahtnud lõppeda. Pidu ei tahtnudlõppeda.See näitas veelkord, et
soovitakse midagikoos teha, sellest rõõmu tunda ja sedajagada.Aitäh
esinejad, aitäh teile, head õpetajad,kasvatajad toreda peo
eest!Kaja Kriisa
Kultuuriministeerium toetab Okupatsioonidemuuseumi 600,000
euroga, et tagada uuenenudekspositsiooni ja kaks korda suurema
näitusealagamuuseumi avamine Eesti Vabariigi
100.juubeliaastal.Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab
EestiVabariigi 100. juubeliaastal avatav uuenenudmuuseum rääkida
meie lugu. „See on lugu sellest,kuidas üks väike rahvas suutis üle
eladaokupatsioonid ja hoolimata kõigist raskustest ülesehitada
avatud ja vaba riigi. Lugu, mis muudab Eestiväärtuslikuks
väliskülalistele, aga mis veelgiolulisem, annab noorele põlvkonnale
võimalusearutleda, miks vabadus ja avatud ühiskond onoluline ning
kuidas tuleb seda hoida ja kaitsta igapäev,” ütles Saar.Ministri
sõnul on Okupatsioonide muuseumiuuendamise toetamise otsus
sümboolselt seotud20. augustiga. „Iseseisvuse taastamise
aastapäevalpeaksime veelgi enam mõtlema vabadusetähendusele ja
tähtsusele. Just siis mõistame eritiselgelt, et kõva käe ja suletud
ühiskonna ihalejadtahavad meid tagasi aega, mis peaks
jäämamuuseumiseinte vahele,” sõnas Saar.Kultuuriministeeriumi
toetusega võrdse rahasummaannetab muuseumile perekond Kistler
Thompson,
kes on muuseumi 13 tegutsemisaasta jooksulpanustanud selle
arengusse ligikaudu 3 miljoniteurot. Lisaks muuseumi toetamisele on
perekondannetanud üle 4 miljoni euro Eesti ja Balti
uuringuteprogrammi algatamiseks Stanfordi
ülikooliraamatukogus.Okupatsioonide muuseumi direktor MerilinPiipuu
lisas, et perekond Kistler Thompsonisedavõrd suurt panust tuleb
hinnata ning muuseuminäide on väga hea eeskuju kõigile. „Meie
kultuurihoidmine ja ajaloo talletamine ei ole ainult riigikohus,
vaid peab toimima kodaniku ja riigi koostöös.Tänu vabadusele on
meil kõigil võimalus enese-teostukseks, kuid samas on meil
kodanikena kohusanda enda jõukohane panus. Muuseumid peavadjulgema
rääkida ka mineviku valupunktidest, sestainult nii saame vabadust
hoida ja hinnata. Äärmiseltsuur huvi meie muuseumi vastavatud
KGBvangikongide vastu näitab, et inimesed tahavadminevikust
õppida,” lisas Piipuu.Muuseumit haldav Kistler-Ritso Eesti
Sihtasutus onEestis suurim kultuurivaldkonnas tegutsev riigi
jaerasektori koostööna toimiv sihtasutus. Muuseumiuuenenud
ekspositsioon avatakse 2018. Aastalkingitusena Eesti 100.
aastapäevaks.Kultuuriministeeriumi pressiteade
KULTUURIMINISTEERIUM TOETABOKUPATSIOONIDE MUUSEUMI
Tallinnas toimub septembris Euroopa Liidukaitseministrite
strateegiline küberõppus, mille eesmärkon panna ministrid proovile
küberrünnakutetagajärgedega toimetulekul.Kaitseminister Jüri Luik
arutas Brüsselis Euroopakaitseagentuuri tegevjuhi Jorge Domecqiga,
kuidasõppuse järeldusi poliitika planeerimisel kasutada.Luik
loodab, et õppus toob esile Euroopa Liidu ja NATOvastutuse piirid
ning olukorrad, kus on vajalik nendekoostöö.„Internetis ei ole
piire riikide ega organisatsioonide vahel,sealsete ohtude
tõrjumisel tuleb seetõttu kahandadakoostöö piire Euroopa Liidu ja
NATO vahel,” lausus Luik.Euroopa Liidu kaitseministrite küberõppus
EU CYBRID2017 toimub 7. septembril Tallinnas ning on
esimeneomataoline.Nende eesmärk on täpsemalt sisustadaEuroopa Liidu
kaitsekoostöö initsiatiive ning ühtlustadaootusi Euroopa Liidu
sõjalise koostöö tulevikule.Lisaks Domecqile kohtus Luik Euroopa
Komisjonitööstusvoliniku Elzbieta Bienkowskaga, Euroopa
Liidusõjalise komitee ülema kindral Mikhail Kostarakosega,Euroopa
Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga ningEuroopa Komisjoni
sisejulgeolekuvoliniku Julian Kingiga.
Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30
kuni
16.30. Tel: 01158776877 Teistel ae-gadel palume võtta
ühendust e-posti teel
EESTI KORRALDAB ESIMESE ELiKAITSEMINISTRITE KÜBERÕPPUSE
Foto: Toomas Ojasoo
-
2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017
See ju teada tõde, et keeltomandatakse ikka läbipraktika. Minu
tütretütar õpibTallinna Reaalkoolis ja inglisekeel on
esimeseksvõõrkeeleks. Tänu pr.ReetJärvikule (laulame koosEuroopa
Eestlaste Kooris)sain teada, et Inglismaaltoimub juba 68
aastatlastelaager, kus räägitaksenädala jooksul inglise keelt
jaeesti keelt ja kolmandakskeeleks on saksa keel.Mõeldud, tehtud,
Anette olimeil Saksamaal külas ja oligihea võimalus
HannoveristBirminghami pilet osta.Pühapäeva pealelõunal
olimeesimeste laagriliste hulgas,algas tubadesse jaotamine,Anette
sai 10 tüdrukuga ühtetuppa.Õhtusöögi ajal tervitasidkasvatajad
laagrilisi jaloomulikult korrati üle kakodukord ja laagri reeglid.
Eritinendele, kes tänavuesmakordselt, neid oli 10. Eksneile oli
kõik ju uus ja huvitav.Uusi lapsi oli Saksamaalt,Eestist ja
Sveitsist.Küll oli tore vaadata, kuidassuuremad, vanemad
tüdrukud,poisid aitasid väiksemaid ja julgustasid inglise keelt
rääkima.Esimestel päevadel olid ilusad ilmad, tehti sporti, mängiti
mänge, lastel oli heavõimalus kokakursustel osaleda. Anette valis
kokkakursuse, marinaadidevalmistamise. Kasvataja Reedal oli tõeline
ettevalmistus, sest see ei ole ainultmaitseainete kokkusegamine,
see on justkui apteekri töö, mõõda ja kaalu jne.Tüdrukud tegid seda
väga suure huviga ja õhinaga. Tunni lõpus tehti ka köökkorda ja
purgid jäid degusteerimist ootama.Paralleelselt käis kõrvaltoas
meisterdamine kasvatajate Alma ja Dollijuhendamisel.Samal ajal
käisid õues spordiplatsil sportmängud ja kasvataja Johni
juhendamiselvibu laskmine .Kõrvalmajas toimusid lauluproovid
kasvatajate Alexi, Astridi ja Karini taktikepi all.Ning peale
lauluproovi suunduti kõrvalsaali kasvataja Ly tantsuproovi. See
sujusnii loomulikult, laste silmis ei paistnud väsimust ikka uuesti
ja veel ja veel korratilaulusõnu ja tantsusamme.Peale lõunat said
laagrilised ka maiustusi osta., see tegevus meeldis nii suurtelekui
ka väikestele.Sellesse toredasse töisesse laagrisse mahtus matk,
mis oli väga nutikaltläbimõeldud, huvi pakkus suurtele ja
väikestele.Iga päev olid uued ja põnevad ideed ja ikka inglise
keeles ja eesti keeles. Ükstore projekt oli näiteks Eesti
maakondade tutvustamine eesti ja inglise keeles.See oli lausa
uurimistöö. Kelle vanemad, kelle vanavanemad olid ja on eesti
juurtega, kes lastest, sugulastest Eestis külas käivad ja kuidas
eesti keeltsäilitada.Kui vihm laagrilisi hurjutas, ei lastud end
sellest häirida, leiti tubaseid tegevusi,mänge. Ja ikka sõbralikult
ja üksteist aidates ja toetades.Ja hakkaski tore laagrinädal lõpule
jõudma. Anettele meeldisid kõik tegevusedväga, eriti meeldisid
kokakursused, paaril päeval tehti torte ja kaunistati, reedelvaliti
ilusam tort, jagati auhindasid, tänati tegijaid. Oli kokkuvõtete
tegemine. Ikkainglise ja eesti keeles. Autasustati parimaid ja
tublimaid, arvan, et see innustabjärgmisel aastal nii mõndagi
poissi, tüdrukut.Lõpetuseks tahan tänada kõiki õpetajaid,
kasvatajaid, ja selle laagri eestvedajatpr.Kristy Sheldonit.Aitäh
Reet, kes sa oled nii hea eesti keele säilitanud ja õpetad seda ka
omajärglastele, aitäh Astrid, sinu usinust jätkus igale poole,
aitäh Karin, sa olidäravahetamiseni sarnane oma kaksikõega, aga
lõpuks sai Anette ka aru, kes onkes, aitäh Ly, kes sa oma
rahulikkusega tantsud selgeks õpetasid, aitäh Alma, saolid toredad
ideed kaasa võtnud, aitäh John, sinu spordiüritustest tahtsid kõik
osasaada, aitäh Dolli, sinu abivalmidust jätkus viimase minutini,
aitäh Alex, sinuhuumor aitas palju paremini laule omandada, aitäh
Laura, kes sa aitasid omahead sõnadega uusi laagrilisi, aitäh
teile, noored kasvatajad. Anette lubasjärgmisel aastal kindlasti
tagasi tulla, sest seal sai ta toredaid sõpru juurde jainglise ja
saksa keelt rääkida.Anette vanaema Kaja Kriisa
INGLISMAA EESTLASTE 68. NOORTEJA LASTE SUVELAAGER 2017
6. kuni 13. august 2017 - Minu Eesti
Adrian BlakeleyLydia JärvikRein KarikKaja KriisaTiina KõivEllen
MändIngrid Pajo
Sirje ja Eino IlmariMaiu ja Enn PartJacqui ja Vello VahterMaria
ja David DowbenkoKevin ja Tiina Probert-EhaverHelle-Monika
HanthoCatthorpe Manor Estate
Bradfordi Eesti KoduInglismaa Eestlaste ÜhingEesti Abistamise
Komitee LondonisEesti Suursaatkond LondonisEesti Vabariigi Haridus-
ja TeadusministeeriumEesti Hääl
Foto: Bethany Sheldon
This year marked the 68th Estonian summer camp in the UK. These
summer camps have taken place everysummer since 1949. Although the
camps have changed quite considerably over the years, the original
visionhas not altered and the main objectives remain the same:
maintaining Estonian language and culture amongyoung expatriate
Estonians and forging lasting friendships with other young people
of Estonian origin. As 2017has been designated ‘Children’s and
Youth Culture Year’ in Estonia, our main aim this summer was to
furtherthe young people’s knowledge of Estonia and its culture, and
also to encourage a deeper understanding of theirEstonian origins
and heritage.The camp had an international flavour once again with
ten young people from Estonia, as well as five fromGermany, two
from Switzerland and two from Italy. In total, 43 young people,
ranging in age from 2 to 21 haveattended.The participants were very
positive about their experiences during the week, old friendships
were cemented andnew friendships forged. The youngsters from other
countries had the chance to practise their English, whilsthelping
their British counterparts with their Estonian. Including leaders
and helpers there were approximately 67people at camp during the
course of the week. There was also a great age range from babies to
grandmothers,from 2 to over 70!
E S T ONI A N S UM M E R C A M P I N T HE UK
-
31. august 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3
S U V E L A A G E R 2 0 172017. a. laste ja noorte kultuuriaasta
raames oli sel suvel üks laagri peamistestsihtidest Eestimaa
tutvustamine eesti juurtega noortele ning lähedam tutvuminenende
eesti päritolu ja pärandiga.Laagri nädala jooksul tegid noored
uurimistööd erinevate Eesti maakondade kohta,mida nad kandsid
pärast ette tervele laagrile. Nii noored kui ka kasvatajad
mõtlesidselle peale, kuidas nemad on isiklikult Eestiga seotud ja
nad vastasid küsimusteleoma eesti juurte kohta. Siinjuures on valik
nende vastustest.
Kristy Sheldon – laagrijuht 'Minu Eesti'Minu ema oli pärit
Moostest Põlva linna ligidal Põlvamaakonnas.
Mooste on väike küla Mooste mõisa kõrval. Mõisas on praegu
koolimaja, galeriija folgikoda. Vana viinavaabrik on nüüd
külalistemaja. Mina sündisin Leicesteriskesk- Inglismaal.Pärast
teist maailmasõda minu ema oli DP laagris Saksamaal. Tema
tuliInglismaale kui ta abielus minu isaga.Ma käin Eestis umbes kaks
korda aastas. Alati tunnen ennast nagu olen kodus.Mulle väga
meeldib Tallinna vanalinn ning tantsu- ja laulupeod. Mulle
meeldib
eriti istuda suvel sugulaste aias ja nendega vestelda koos
napsuklaasiga!
Mariliis (21) young leaderMy father comes from the Põlva region.
He
was an only child and he and his parents lived ina country house
surrounded by land and foreston the outskirts of Põlva county. My
mother grewup in a small village called Roiu, with her
parents,brother, and sister.I was born in Tartu.My dad left Estonia
first to work the in the UKas the wages were better, then I, my mum
andmy younger sister moved to the UK to be with mydad.I usually
visit Estonia once a year. I love thefood, the culture, and the
traditions that
people celebrate such as jaanipäev andmardipäev.
Ellinor 7. aastaneMina olen sündinud Inglismaal
aga minu ema ja vanaema tulidsiia elama Tartust rohkem kui
20aastat tagasi.Mulle meeldid käia Eestis, sestmul elab seal päris
palju sugulasi.Eestis on väga tore, sest ma saantalvel kelgutada ja
lumes
mängida.
Olivia (10)My great grandfather, on my dad's side,came from
Narva and my greatgrandmother, comes from Tartu. Onmy nanna's side,
her father camefrom Rakvere and her mother fromNarva.My great
grandparents were refugeesafter the war and were able to come
toEngland to work.I was born in Burnley, Lancashire.We have been to
Estonia three times. Oneach of our visits to Estonia, we have
visitedTartu and some friends and family who liveon farms.I like
the science centre in Tartu andpaddling on Pärnu beach. It was
funvisiting family friends at their summerhouse and laughing at
daddy, mummy,granddad and uncle Alex going from thesauna through
the garden to the outdoorpond to cool down.
Mart-Ole 16. aastaneMu ema on Tartu linnast pärit.
Tartu kesklinnas on Tartu ülikool.Suure raekojaplatsi peal
onpurskkaev ,,Suudlevad Tudengid”.Raekojaplatsi lõpus on suur
kaarsildüle Emajôe. Raekoja taga onToomemägi toomkiriku
varemetega.Rüütli tänaval on Jaani kirik, kusmind ristiti.Mina
sündisin Saksamaal Essenilinnas.Mu Ema läks Saksamaale, et
tehadoktoritööd.Ma sõidan igal suvel Eestisse, kuimul on
puhkus.Mulle meeldib Pülme järv, mis asubKääriku ja Keeni vahel.
Seal on vägatore ujuda ja kalastada. Mullemeeldib ka väga Eestis
oma
sugulasi külastada.
Oliver 9. aastaneMinu isa on pärit ValgamaaltLüllemäelt. Isa ema
on päritKäärikmäelt ja vanaisa on päritJõgevamaalt Haavakivilt.Minu
ema ja tema isa on päritTallinnast ja ema ema on päritViljandist.
Mina ja mu vend olemesündinud Tallinnas.Minu isa ja tema ema
sünnikoht onLõuna Eestis. See piirkond seal on
väga roheline ja künkaline. LõunaEestis on ka väga palju
vanu
maanteid, mis ühendasidkunagi Eesti suurlinnu. Minuisa- poolne
vanaisa on päritPeipsi Järve äärest, temakodutalu asus AnnaHaavaga
samas kohas.Mulle meeldib kõigerohkem Eestis maakodudes
puhata. Meie maakodudasuvad Võrus ja Lüllamäel,
Valga lähistel. Mulle meeldibtalvel Eestis suusatamas käia,
kui
muidugi lund on ja mulle meeldib karaamatuid lugeda.
Stefan (15)My grandfather had a farmstead inKipikoovi, by the
Baltic Sea on Saaremaa.Nearby, a small beach has been created bythe
local council and stepping stones, onceused for fishing boats,
still remain. The restof the area is now a forest.My grandfather
left Estonia because hewas called up to fight in WW2. After thewar,
he went to a displaced persons campin Germany and later chose to
come toEngland because of the opportunities forwork. He did not
return to Estonia untilindependence was regained because hewas
scared of the communist regime.Once a year I visit Estonia. I like
Tallinn oldcity and its contrast with the new buildings.We go to
our summerhouse on Saaremaa,where it is easy to get to the beach
(unlikein England). I also enjoy the food.
M I N U E E S T I - M Y E S T O N I A
Lars (18)My mother lived in
Tartu and my grandmotherand grandfather lived in Leevaku
when they were young.My grandparents lived in Tartu after they
got married.Tartu is a beautiful city in which you can find old
buildingsand a university that looks a little like a smaller
version ofthe White House!After my mother finished school, she
decided to spend ayear abroad. She decided to go to Germany where
shemet my father and she ended up staying there.I was born in
Düsseldorf in Germany but I go to Estonia atleast once a year.It's
hard to explain why I love being in Estonia - it's just a
feeling I have when I am there. I also love visitingmy family in
Estonia.
Kathreen 11. aastaneMinu ema ja vanaisa sündisid Hiiumaal
Kärdlas, vanaema sündis Tallinnas. Meiesuvekodu asub Hiiumaal
minu ema ja vanaisalapsepõlve kodus Reigi kiriku lähistel. See
taluon olnud meie suguvõsa käes üle 200 aasta.Mina sündisin
Tallinnas. Minu ema lahkusEestist, kuna ta abiellus minu isaga, kes
onitaallane ja nad asusid elama Itaaliasse minu isatöö tõttu.
Eestis käin veebruaris, aprillis, juulisja oktoobris ehk 4 korda
aastas.Eestis mulle meeldib väga loodus ja rahulik elu.Samuti
maitseb mulle eesti söök. Eestis olenma rohkem vaba kui Itaalias,
saan olla
iseseisvam. Eestis on mul palju sõpru.
Vibutam
ine
Fotod:Beth Sheldon ja Kaja Kri isa
Kunstitöö - kasvataja Alma
Kokand
us
Mängud õues
Rebecca -Minu Eest i
-
4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017
Lugeja imestab pealkirja vaadates, etmida on vanaduspäevadest
kirjutada?Mõiste “vanadus” on ju kõigile tuntud-teatud, olles
inimeseks olemise vältimatuosa. Teisest küljest võib öelda, et nii
nagupole kahte täpselt sama inimest, nii onerinevad ka vanaduse
detailid, sestoleme kõik oma aja, ruumi ja päritavuseproduktid.
Seega võiks ühest küljestteemale joone alla tõmmata, et mis
sealikka rääkida. Teisest küljest, inimesteerinevusi arvestades,
võiks teematlõputult nämmutada. Püüan seepärastleida kesktee ja
puudutada punkte, mislugejale ehk huvi pakuvad.Üks selline keskne
asjaolu on, et midavanemaks saame, seda enam vaatameminevikku.
Arusaadav ka, sest ühavähem on ees oodata. Inimene küllkunagi ette
ei näe, kuid noorpõlves ontulevik (loodetavasti!) see pikem
teeots,mille poole tuleb pürgida ja mida peabvastavalt oma
unistustele-võimetelekujundama. Ja nii on vaade suunatudettepoole,
nagu see olema peab. Agakusagil keskeas kasvab aimus, et
ollakseharipunktil - nagu lennuk, mis küll veelvõimekalt edasi
lendab, aga kõrgemaleenam ei tõuse. Olevik, igapäevane
tööningrabamine kestavad endiselt janõuavad täit tähelepanu, kuid
vahel leiad,et tore on vaadata tagasi, meenutadanoorusaastaid ja
veeretada peos vanumälestusi.Kui saabub pensionipõlv, muutub
kainimese vahekord ümbritsevamaailmaga. Selle muudatuse
detailidolenevad teguritest nagu isiku vanus,harjumused,
kohanemisvõime,majanduslik külg jne. Laias laastus võibsiiski ära
tunda kahte erinevat teed. Nii onmõni sõber mulle tunnistanud, et
uueselufaasis elab ta peamiselt minevikus,vanade mälestuste keskel,
sest nii olevikkui tulevik enam midagi huvitavat ei paku.Seevastu
toonitavad teised (nendehulgas mu 90-aastane tädi, kes suri1993),
et nemad vaatavad ainultettepoole, kuna nende arvates onminevikku
iseloomustanud peamiselttäitumata lootused ja traagika.Miks nii või
miks naa? Põhjusi on teadagipalju, kuid arvan siiski, et üks
selline oninimese silmaringi ja huvialade mõju, misomakorda võib
olla positiivne võinegatiivne. Nii näiteks on loomulik, ettäiseas
karjääriredelil edasi pürgidespeab tähelepanu keskenduma
eeskättantud ülesannetele. muude huvialadegavõib mõjuda segavalt.
Pensioneas onaga aktiivsed huvialad plussiks, sestviljakas
vabategevus aitab inimeseltühjaks jäänud elu nauditavalt
täita,Muidugi on siin erandeid nagu ikka. Teansõpru, kes oma eriala
selliseltarmastavad, et nad ka pensionil ollessellega tegelevad ega
ole muusthuvitatud. Enamus meist aga vajab
vanaduses siiski uusi huvialasid, misannaksid elule uue
mõtte.Pensionipõlvel on veel üks probleem,mida tasub tähele panna.
Senisest tööst-tegevusest välja astudes leiadootamatult, et hakkad
oma senistestkolleegidest-sõpradest maha jääma –oled kõrvalseisja.
See on eriti tehnilisel/teaduslikul alal nii, sest areng siin on
eritikiire. Sammupidamist raskendab lisaksasjaolu, et vanaduses
pole uue õppimineenam nii lihtne kui noorelt. Selle tegurimõju
oleneb taas indiviidist, kuidignoreerida teda ei saa.Eeltoodud
võrdlus lennukisõiduga viibparatamatu järelduseni, et keegi ei
jääkõrgusse hõljuma, vaid aeglaseltlaskutakse madalamale ning kord
saabublõpp. Seda väljendab ka tudengite laul“Gaudeamus igitur” kui
ta nendib, et “Vitanostra brevis est”, st surmaga peabarvestama.
Enamusel meist onvanaduspõlve jõudes vanemate surmjuba läbi elatud.
Ehkki valus sündmus,võis seda vähemalt ette arvata. Raskemon aga
vendadeõdede kadumine, veelgiraskem elukaaslase ja eriti
lastekustumine. Lisaks märkad, kuidasnäiliselt püsivate sõprade
ring ühakitsamaks tõmbub. Ja sellega kaasubkibe üksildustunne,
eriti neil, kes võõrsilpole suutnud kohaneda ega leiaksEestiski
enam kunagisi sõpru. Siin aitabvahel usuline meditatsioon, vahel
kamitte.Olen nüüd pikalt vanaduse hädade ülekurtnud. Aeg on
artikkel lõpetadaasjaliku, proosalisema jutuga. Lisanseepärast
kaks, igati väärtuslikku mõtet.Esiteks: ärge unustage
testamendikoostamist! See on tänapäeva keeruliseselus soovitav ja
muutunud üldiselt tavaks.Ometi juhtus, et aastaid tagasi
ühelevanemale eestlasele testamenti mainidesvastas too, et “Ei mina
testamenti tee!Siis hakkan kohe surema.”Teiseks: teete
järeltulijatele suure heateokui korrastate oma maise vara. Ma
eimõtle siin mööblit, riideid ja muud sellist.Nende väärtust (või
selle puudumist) onkerge otsustada. Paljudel aga seisabkeldris või
pööningul kastide viisipaberikraami, fotosid, dokumente jamuud
sarnast. Teie järeltulijatele on selleläbivaatamine suur töö ja
ikka juhtub, etkogemata säilitatakse praht ja prügikorvilendavad
väärtuslikud ürikud. Kui te eisoovi materjali veel ise
likvideerida, siismiinimum oleks teda selliselt märgistada,et
teised teaksid, mida säilitada või midarahumeeles lendu lasta. See
on eritioluline meie juhul, kes me Eestist võipagulasaja algusest
oleme säilitanudainulaadseid väärtusi.Nii. Lõpetades soovin kõigile
tervist jaelurõõmu ning kui olete pensionil, siispikka iga!Raul
Pettai USA. Ilmus Vaba Eesti Sõnas
VANADUSPÄEVADEST
23. augustil 1939. aastal sõlmisidNatsi-Saksamaa ja
kommunistlikNõukogude Liit Molotovi-Ribbentropipakti, mis pani
aluse iseseisvate riikideannekteerimisele ja okupeerimiselening
ohtratele kommunismi ja natsismikuritegudele. Tallinnas
Vabadussõjavõidusamba juures mälestati 78 aastamöödumist pakti
sõlmimisest.Tseremoonia algas justiitsministriUrmas Reinsalu, tema
Leedu kolleeg
Milda Vainiutė ning Eesti MementoLiidu
esimees Leo Õispuusõnavõttudega. Mälestuspalvuse pidaspeapiiskop
Urmas Viilma. Esines ETVtütarlaste-koor Aarne Saluveerijuhatusel
ning võidusamba jalamileasetati kommunismi ja natsismi
ohvritemälestamiseks pärjad.Justiitsminister Urmas
Reinsalumeenutas, et 2009. aastal otsustasEuroopa Parlament
tunnistada 23.
augusti üleeuroopalisekstotalitaarsete ja autoritaar-sete
režiimide mälestus-päevaks. “Täna mälestameüle Euroopa
miljoneidinimesi, kes langesid inim-vaenulike kommunistliku
janatsionaalsotsialistlikuideoloogiate sünnitatudrežiimide ohvriks.
Meseisame õiguse eest. Seetähendab ka kohustustmäletada,” ütles
ta.
Lähiajal tähistatakse Eestis mitmeidolulisi tähtpäevi – Eesti
autonoomia 100,EELK 100, Eesti Vabariik 100, Eestilaulupidu 150,
emakeelne ülikool 100,Tartu rahu 100.Sel puhul on saanud kenaks
tavaksmeenutada ning mälestada ka neidisikuid, tänu kellele me neid
tähtpäevitänasel päeval tähistada saame.Lähenevate juubelite eel
kutsume kõikikaasmaalasi ja kodanikeühendusi,asutusi ja
institutsioone nii kodumaal kuika väljaspool kodumaad
loomaalgatusrühmi ja toimkondi, et selgitada
välja ja korrastada meie riigis jakultuuriloos tuntud inimestega
seotudkohad ja matmispaigad. Ühendagemselleks oma jõud kõikjal
maailmas, etmeie ajaloos olulist tähendust omavatekaasmaalaste
viimseid puhkepaikusaaksid külastada ka tulevased põlved,et süüdata
seal mälestusküünal.Meenutagem tänutundega kõikiVabadussõja
kangelasi, ühiskonna- jakultuuritegelasi, kes on andnud
meilevõimaluse elada tänases vabas Eestis.Jüri Trei, Eesti Lipu
Seltsi esimeesPeep Pillak,Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees
Ida-Virumaal Sinimäel maeti 5 augustilhauda 202 nõukogude
sõdurit, keshukkusid 1944. aastal Eesti vallutamisel.Sõdurite
säilmed leidsid sõjaajaloo klubiKamerad liikmed. Langenud sõdurid
leitiSinimägede lahingute piirkonnast,vahendas Interfax.
Säilmed maetivennashauda, kuhuon varem maetudjuba umbes
12000Teise maailmasõjaajal Eestis langenudsõdurit.1944. aasta
25.juulist kuni 12.augustiniPunaarmee jaSaksa vägede vahelpeetud
Sinimägedelahing onteadaolevalt kõige
ohvriterohkem lahing Eesti pinnal.Sinimägedes langenute täpne
arvon teadmata, kuid arvatakse, etainuüksi eestlasi
langesSinimägedes umbes 2500.Lahingud tõid kaasa hävingu
kogupiirkonnale.
Sinimäe lahingu mälestamine
President Kersti Kaljulaid ei kutsunudEesti Konservatiivse
Rahvaerakonna(EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmetestmitte kedagi
Eesti iseseisvusetaastamise 26. aastapäeva puhulkorraldatud
vastuvõtule Kadrioruroosiaias. EKRE esimehe Mart Helmesõnul ei
käitunud president riiklikuinstitutsiooni esindajana, vaid
pigemerapeo korraldajana, kes sekkusisiklikest vaadetest
lähtudespäevapoliitikasse.Vastuseks EKRE fraktsiooni
sekretäriküsimusele, kas vastuvõtule ei kutsutaisegi mitte EKRE
fraktsiooni juhti,vastati presidendi kantseleist, etkutsutud on
üksnes riigikogu juhatus jaüksikud valitud riigikogu liikmed.
EKREesimehe Mart Helme sõnul ei tohiks
president käituda nagu erapeokorraldaja, kuna 20. augusti kui
riiklikupüha puhul korraldatud riigipeavastuvõttu reguleerib range
protokoll.Helme sõnul on Kersti Kaljulaidilraskusi aru saada
sellest, et riiklikelvastuvõttudel esitab kutse
presidentinstitutsiooni esindajana, mitteeraisikuna.
EKRE fraktsioon puudus Presidendi vastuvõttult
Molotovi- Ribbentropi pakti aastapäev
Head kaasmaalased – väärtustame meie ühiskonna-ja
kultuuritegelaste mälestust!
Õhtulehes oli artikkel, mis räägibLondonis elavast Eesti lipule
värvidandnud Gustav HeinrichBeermanni otsesest järeltulijastAdelies
Beermannist, kes räägibeesti keelt ja hoiab Eestit
südames.Teadaolevat valmistas esimeseEesti lipu Emilie Rosalie
Beermann
(mõnedel andmetel olid lipu kaas-õmblejateks Miina Hermann ja
Karl AugustHermanni abikaasa Paula Hermann).Emilie isa, Põltsamaa
koolmeister GustavHeinrich Beermann andis sinimustvalgelelipule
värvid ja valmistas lipuvarda. Emilievend Christoph viis lipu
Tartusse EÜSile.Õhtuleht
Eesti lipu valmistaja järeltulija elab Londonis
ROMAN (ROMMI) SILDREsünd 18.11.1926 Valgas, suri 6.8.2017
Stockton-on-Tees'is
Leinateade
-
Euroopa toiduohutusameti (EFSA)raporti kohaselt on Euroopa
"kõigepuhtam" ehk kõige pestitsiidi-jääkidest vabam toit
Soomes.Teisel kohal on Eesti.Raportis nenditakse, et EuroopaLiidus
tarbitud toit on endiseltsuuremas osas vaba pestitsiididejääkidest
või kui neid ka leitakse,on kemikaalide määrad seadusega
lubatud piirides, vahendas eu-uutiset.fi .2015. a. Euroopa
Liidus kogutudtoiduproovidest oli rohkem kui 97protsenti sellised,
kus pestitsiidi-jäägid ei ületanud seadustegapaika pandud tasemeid.
Teste tehti30 riigis ning kokku võeti 82 000proovi.VES/ERR
Viimase 17 aastaga on Eestimetsapind vähenenud 284853 hektari
võrra, mistähendab, et Eesti pindalaston metsa on umbes 6protsenti
vähem kui 2001.aastal. Metsa vähenemisepõhjus ei ole ainult
raiumine,vaid ka metsatulekahjud.
Kõige rohkem on metsad vähenenudPärnumaal ehk 30,818 hektari
võrra.Järgnevad Lää-Virumaa 29,513 ja Ida-Virumaa 26,345 hektariga.
Kõigevähem on metsa kadunud Läänemaal7504, Hiiumaal 7550 ja
Saaremaal13,1454 hektarit.Allikas Äripäev / Global Forest Watch
KOKA KUNS TSuvelaagri kokkamise tunnis valmistasime esimesel
päeval noortegamarineeritud kurke ja seeni, mida kõik said
kolmapäeva õhtusel
grilllipeol maitsta. Siinjuures on meie retseptid.Proovi ise ka
ja naudi!
Children’s camp cooking sessions started on the first day with
‘how topickle cucumbers and mushrooms’. By Wednesday the young
‘chefs’
efforts were ready to taste at the barbeque. Here are the
recipes. Have a go yourself and enjoy!
Reet Järvik, Suvelaagri kokanduse õpetaja
E E S T I T E I S E L KOHA L
PICKLED MUSHROOMSIngredients
I kg mushrooms1/2 glass water
Marinade1.5 litres water20 g salt15 g sugar7-8 whole black
peppercorns2 x bay leaves1 x medium onions cut into rings1 x medium
carrot peeled and sliced2 to 3 tablespoons 30% white vinegar*
Put the mushrooms into a pan with a smallamount of boiling
water. Simmer themushrooms with the pan lid on. Skim the foamfrom
the top of the mushrooms with a spoonand discard. When the
mushrooms start todrop to the bottom of the pan and the water
isclear, then the mushrooms are ready.Strain the mushrooms. Simmer
all themarinade ingredients in a pan for 15 minutes.Put the
mushrooms into a jar which has beensterilised and pour over the
marinade. Makesure that the lid is put on the jar immediately.
MARINEERITUD SEENED1 kg värskeid puhastatud seeni3/4 klaasi
vett.
Marinaad1 ½ kl vett20 g (¾ sl) soola15 g (¾ sl) suhkrut7 - 8
pipratera2 loorberilehte1 keskmine sibul (lõigatud ratasteks)I
keskmine porgand lõigatud õhukesteksrõngasteks2-3 sl 30%-list
äädikat*
Seened pestakse, pannakse vähesesse keevavette. Et seened on
veest kergemad, tõusevad nad pinnale, seepärastseente ühtlaseks
kuumenemiseks segatakse neid vahetevahel. Seenikeedetakse kaanega
suletud nõus. Kogunenud vaht korjatakse ära.Kui seened vajuvad
keedunõu põhja ning keeduleem muutub selgeksja vahtu enam ei teki,
siis lõpetatakse keetmine.Keedetud seened kurnatakse. Eeltoodud
marinaadi ainetestkeedetakse marinaad. Marinaadi keedetakse umbes
15minutit. Kurnaltvõetud seened tõstetakse marinaadi ning
keedetakse paar minutit.Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatud
ja veidi jahtunudpurki või pudelisse, mis kohe suletakse.
PICKLED CUCUMBERSIngredients:
2 cucumbersBlackcurrant leavesDill sprigs3 - 4 cloves garlic
Marinade4 tablespoons sugar4 tablespoons salt4 tablespoons 30%
vinegar*2 litres water
Put blackcurrant leaves, dill andsliced garlic at the bottom of
asterilised jar. Cut the cucumbersinto approximately 8 cm chunksand
fill the jar with the cucumberpieces alternating with layers
ofblackcurrant leaves, dill, slicedhorseradish and garlic. Bring
themarinade to the boil and pour overthe cucumbers while still
warm.
KRÕMPSUD MARINEERITUDKURGID
Koostis: Koostis- ja maitseained.2
kurkimustsõstralehtitillivarsi ja -õisikuid3 - 4 küünt
küüslauku
Marinaad4 sl suhkrut4 sl soola4 sl äädikat 30% *2 liitrit
vett
Pane purkide põhjamustasõstralehti, tilli, tükeldatudmädarõigast
ja küüslauku. Täidapurgid tervenisti kurkidega,pannes ka nende
vahele ja pealemustasõstralehti, tilliõisikuid jaküüslauku. Keeda
valmismarinaad ja vala kuumaltkurkidele. Pane plekk-kaanedlahtiselt
purkide peale.
IMPORTANT NOTE ABOUT VINEGAR*Kui 30% äädikat ei ole saadaval
saab kakasutada 10% äädikat, mida saab UKpoola poodidest osta. 10%
äädikat tulebvastavalt lahjendada - umbes 1:3 võrra.*If 30% white
vinegar is not available, youcan use 10% white vinegar which is
widelyavailable from Polish shops in the UK. Thisneeds to be
diluted accordingly -approximately to a ratio of 1:3.
VEHLEKMINE
Eesti epeenaiskond kooseisus JuliaBeljajeva, Irina Embrich,
Kristina Kuusk jaErika Kirpu krooniti Saksamaal
Leipzigismaailmameistriks, kui finaalis alistati 45:33Hiina. Kahel
korral Euroopa meistriks tulnudEesti epeenaiskond võitis
MM-tiitliesmakordselt.Finaalis haaras Eesti naiskond ohjad
teisesminimatšis ning edaspidi hiinlannad enamohtlikuks ei
saanudki.Eesti on epeevehklemises varasemalt võitnudneli
individuaalset MM-tiitlit ehk kokku olitänavune triumf eestlastele
läbi ajalooviiendaks MM-tiitliks.Avaringis Eesti alistas Hong Kongi
45-17,Saksamaa 12-11 ja pool-finaalis Poola 37-27.Naiste epee
individuaalvõistluses JuliaBeljajeva sai kaela
pronksmedali.Põhiturniiri avaring:Julia Beljajeva – G.Veres (Rum)
15:10;Erika Kirpu – M.Navarria (Ita) 12:15;Irina Embrich –
D.Martynyuk (Vene) 15:7;Kristina Kuusk – A.Pochkalova (Ukr)
7:15.1/16-finaalid:Julia Beljajeva - S.Song (Korea) 14:10;
IrinaEmbrich - R.Knapik-Miazga (Poola) 12:91/8-finaalid:Julia
Beljajeva - Chengzi Xu (Hiina) 13:12;Irina Embrich - T.Gudkova
(Vene) 8:151/4-finaal:Julia Beljajeva - Alexandra Ndolo (Saksa)
15:91/2-finaal: Julia Beljajeva - T.Gudkova 12:13Meeste võistluses
saavutas NikolaiNovosjolov hõbemedali. Finaalis kaotas takuue aasta
tagusele maailmameistrile,itaallasele Paolo Pizzole napilt,
13:15.TENNISVaatamata viimaste nädalate ebaõnneletõusis värskes
maailma naisteedetabelis Anett Kontaveit oma karjäärikõrgeimale ehk
27. kohale. Viimasel kahelturniiril avaringis juba reketid pakkima
pidanudKontaveit möödus edetabelis šveitslannastTimea
Bacsinszky'st, kes vigastuse tõttukaotas palju punkte.Eesti endine
esireket Kaia Kanepi parandasoma postisiooni ning on nüüd maailma
421.reket.
KERGEJÕUSTIKHiljuti toimus kergejõustiku MM-i võistlusLondonis,
millest võtsid osa Eesti parimaidsportlased. Kahjuks nendest keegi
ei tulnudtagasi medaliga, kuid olid mõned headtagajärjed.Eesotsas
kümnevõistleja Janek Õiglanevõimsa uue isikliku rekordiga 8371
punktigasai neljanda koha. Oma varasemattippmarki parandas
23-aastane Õiglane 201punkti võrra.(üksikalad 100m*: 11,08 sek;
Kaugus:7.33m; Kuul*: 15.13m; Kõrgus*: 2.05m;400m*: 49.58sek; 110m
tõkked: 14,56sek;Ketas: 42.11m; Teivas*: 5.10m; Oda*:71.73m ja
1500m: 4min.39,24) *islikudrekordid.Kuldmedali sai prantslane Kevin
Mayer(8768), hõbeda sakslane Rico Freimuth(8564) ja pronksi
sakslane Kai Kazmirek(8488).Jalavigastust trotsinud Karl Robert
Saluri sai8025 punktiga 13. koha, jäädes omarekordile alla 83
punktiga. Maicel Uibo saiteivashüppes nulli ja jättis vigastuse
tõttuvõistluse pooleli.Finaalidesse pääsesid ka odaviskajaMagnus
Kirt ja kettaheitja Gert Kanter.Meeste odaviske lõppvõistlusel
piirdusMagnus Kirt tulemusega 80.48m, mis andis11. koha.(Nädal aega
hiljem Pärnus toimunudvõistlusel viskas ta 85.41m. Tanel Laanmäeei
pääsenud Londonis finaali 76.45mviskega aga Pärnus viskas
81.28m!)Paraku sai vanameister Gert Kanter vaid 60meetrise heitega
12. Koha. Kvalifikatsioonisheitis ta 63.61m.20 aastane
naisvasaraheitja Anna-MariaOrel sai 67.37 meetri viskega hinnatava
18.koha ning 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor jõudis
poolfiinali.Teised tagajärjedNaised -Seitsmevõistlus – Grit Sadeiko
– 6094punkti – 18 koha; Kaugushüppe – KsenijaBalta 6,15m - 25
kohaMehed - Kettaheitmine - Martin Kupper62,71 - 17 koha; Maraton –
Tiidrik Nurme2.20.41 - 40 koha. Roman Fosti 2.23.28 -
53kohaRALLIOtt Tänak sai Saksamaal kirja oma karjääriteise MM-ralli
võidu. Tänak edestas lõpuksteise koha meest Andreas Mikkelseni
16,4sekundiga. Kolmanda koha sai Tänakutiimikaaslane Sebastien
Ogier, kellelõppkaotuseks jäi juba 30,4 sekundit.
31. august 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5
S P OR T E E S T I S ON M E T S I 6% V Ä HE M
-
†Lahkus ema, vanaema ja vanavanaema,
õde ja tädiSOLVEIG KIRSIMA
(nee Kangro)sünd: 21.05.1926 Tallinnassurn: 25.07.2017
Leedsis
mälestavadHeiti, Simon, Christopher
Lisa ja OscarKarin
Astra ja Ian, Vicki ja GeoffEmma, Josephine
Peep Eestist
Eesti Elu (Kanada)Villo Marmei *30.01.37 Tallinnas; †27.06.17
OttawasAdele Reitav (Tulk) *21.02.20 Saaremaal; †13.07.17
TorontosHeljo Wompa (Lindberg) *07.07.24 Tallinnas; †20.07.17
TorontosLaima Klamas *29.01.26 Saaremaal; †25.07.17 TorontosHugo
Aaslepp *10.07.19 Hiiumaal; †26.07.17Selma Siivik (Tüürman)
*08.09.23 Kolgas; †13.07.17 ScarboroughsAugust Mullaste *08.02.19;
†29.07.17Leonida Paluots Adamtau *20.05.24 Võrumaal; †25.07.17
LondonisJuta Tambre (Kell) *16.11.27; †02.08.17Vaba Eesti Sõna
(USA)Valdek Päid *10.03.1928; †26.06.17Andreas Ants Traks *22.04.23
Salla, Virumaal; †6.07.17 OhiosEvi Heinaru (Eerme) *10.08.31;
†6.07.17Erik Kissa *07.04.23; †11.07.17 Wilmington, DelawaresPeeter
Güner *1937.a. Tallinnas; †18.07.17 San Fransiscos.Juhan Raud
*11.09.19 Tartus; †21.07.17 KaliforniasAnts Gustaf Aro *13.10.1923
Tallinnas; †23.07.17 Akron, OhiosElmar Saarniit *2.04.1922 Valgas;
†23.07.17 FloridasEesti Päevaleht (Rootsi)Udo Kallas *11.12.21
Tallinnas; †01.07.17 KungsbackasIlona Laaman *10.02.34 Tallinnas;
†26.06.17 UppsalasKoidu Ventser *03.03.24; †07.08.17Meie Kodu
(Austraalia)Elli Treffner (Tukk) *25.01.30; †12.07.17Anni Kaasik
*06.08.25 Tartus; †27.07.17 Canberras
Leinateated teistest eesti ajalehtedest
Eesti kool Londonis võtab vastu uusi lapsiKoolitunnid toimuvad
kaks korda kuus laupäeviti kell 10.30-13.00Lääne-Londonis
Chiswickis. Kool annab võimaluse lastel koos teisteomavanustega
eesti keeles suhelda ja õppida. Igal koolipäevaltoimuvad eesti
keele, muusika, kunstiõpetuse ja käsitöötunnid ningvanimal rühmal
projektitunnid. Lastega teevad koolis töödkvalifitseeritud ja
kogemustega õpetajad.
2016/2017. õppeaastal tegutses koolis neli vanuserühma, kus
õppisid 3-13-aastased lapsed.Vanuse ülempiiri meil pole, nii et
kõik on teretulnud!
Lisainfo kooli kodulehel
http://www.eestikoollondonis.co.uk/Kirjutage meile
[email protected]
Eesti Hääl soovibsünnipäevalastele õnne
7. sept Enn Part9. sept Tiiu Ojasoo10. sept Toomas Ojasoo17.
sept Lya Leppik19. sept Reeta Knispel20. sept Laine Gornik23. sept
Tiina Kõiv25. sept Tiina Metsmaa-Petersons25. sept Helle Unnuk26.
sept K Veelma26. sept Ilse Blazaitis27. sept Vello Vahter27. sept
Eha Veebel29. sept Tiina Sanfourche29. sept Linda Silber
T ä h t p ä e v a d1. sept 1939 algas II maailmasõda2. sept 1945
II maailmasõja lõpp21. sept 1217 Madisepäev; Paala lahing22. sept
1944 Tallinna vallutamine28. sept 1994 „Estonia“ laevahukkumine
S ü n d i n u d28. aug 1953 Tõnu Kaljuste 8. sept 1932 Einar
Sanden 9. sept 1960 Urmas Sisask18. sept 1910 Bernard Kangro22.
sept 1907 Viida Juse-Jovanovic23. sept 1851 K A Hermann25. sept
1910 Artur Rinne1. okt 1956 Andrus Ansip
S u r n u d4. sept 1998 Ernst Jaakson9. sept 1975 Karl Eerme10.
sept 1995 Salme Ekbaum25. sept 1980 Marie Under25. sept 1944 Johan
Pitka
Mäles tame Ing l ismaa llahkunuid
2. sept 1970 ülempreester Nigul Hindo, Londoni Eesti Seltsi ja
Eesti Maja esimees7. sept 2003 Villem Kinnas, Bradfordi Eesti Kodu
laekur10. sept 1985 prof. Ernst Öpik16. sept 1992 Albert Zirk, IEÜ
sekretär
L Õ I K U S - J A M I H K L I K U U
EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of
Estonians in Great Britain
Toimetus - Reet Järvik & Toomas Ojasoo.Korrektuur - Tiina
Kõiv
Tel: 0115 877 6877. [email protected] Eesti Hääles
avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda
toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab
allakirjutanu.Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori
loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN
Aasta tellimus (UKs) - £18Leinakuulutused - miinimum £12
Ühisleinakuulutus -£4 isik; £5 pere
Tšeki saajaks märkige “Estonian News”.
4 Briar Gate, Long Eaton.NG10 4BL.
†Lahkus meie endine Bradfordi Eesti
täienduskooli õpetajaSOLVEIG KIRSIMA
mälestavadAstrid, Karin ja Reet
LONDONIS NÄITUS“KIHNU - the Isle of Women”
Prantsuse fotograafiJérémie Jung'i näitus Kihnust.
Fotonäitus jääb publikule avatuks15. septembrini.
Europe House, 32 Smith Square, LondonSW1P 3EU.
Näitust toetavad Kultuuriministeerium jaEuroopa Komisjon.
Lisa info: [email protected].
†Lahkus kallis kauaaegne sõber
ARTUR SEPPmälestavad
Helga HeinastuPriidu Rebane
Puhka rahus
Snap backer to invest millions in currency
unicornTransferwise
One of the world’s leading technology investors, IVP, aventure
capital firm based in Silicon Valley, is poised tobuy a stake in
Transferwise in a deal expected to value theonline currency
exchange business at more than £1 billion.Transferwise has received
about £90 million in funding andits backers include Sir Richard
Branson.More than a third of the companies that IVP has investedin
have subsequently been listed, an eventuality that mightmean a
bumper payday is in store for early investors suchas Sir Richard,
as well as Transferwise’s Estonianfounders, Mr Hinrikus, a former
Skype director, and KristoKäärmann.Transferwise was set up in 2010
to offer significantlycheaper money transfers than those provided
by banksand other traditional players. Mr Hinrikus and MrKäärmann
had grown frustrated with the high costsinvolved in transferring
money abroad while they wereworking in London. They established a
way to transfermoney into each other’s accounts to bypass bank
fees.Transferwise’s customers use the site to transfer morethan £1
billion every month. The company claims that itsaves consumers and
small businesses more than £1.5million a day in foreign exchange
fees.In April Taavet Hinrikus expressed fears about the
impactBrexit would have on technology businesses. Transferwisehas
its global headquarters in London but is planning aEuropean base on
the continent. Source - The Times
CybersecurityAccording to the InternationalTelecommunication
Union’s GlobalCybersecurity index, Estonia ranks fifth inthe world
and first in Europe incybersecurity. Singapore is ranked
first,followed by USA, Malaysia and Oman, outof 195 countries.Raul
Rikk, the head of the national cybersecurity domain at the
e-GovernanceAcademy, an Estonian think tank andconsultancy
organisation, said that it wasinteresting to see that countries
withrelatively poor ratings in ICT developmentindices have quite
good positions in thecybersecurity index, yet those ranking wellin
the ICT development indices don’tnecessarily have as good positions
in theGlobal Cybersecurity Index.Since 2007, when Estonia became
the firstcountry in the world that was attacked in acyber conflict,
the country has become aglobal heavyweight in
cybersecurity-relatedknowledge, advising many other states onthe
matter. Estonia has signed agreementson developing training and
cooperation incybersecurity with Austria, Luxembourg andSouth
Korea.
Concert - Sunday, 17 September, 7.30pm.At St Stephen’s Church,
College Road, London,
SE21 7HWfeaturing the first UK performance of ArvoPärt’s
“Greater Antiphons” for string orchestra.The choristers of St
Stephen’s church will joinforces with the new ‘Tamino Orchestra’,
whichincludes Siret Lust, a young Estonian doublebass player and
Latvian violinist Austra Steķe.The programme also
includes VaughanWilliams’s Fantasia on ‘Greensleeves’, works
byHandel and Mendelssohn, and the firstperformance of a cello
concerto by localcomposer and conductor Nicholas Ansdell-Evans.The
Vicar at St. Stephen's is the ReverendCanon Bernhard Schunemann who
has closeconnections with Estonia.Tickets £15 on the
door.http://www.ststephensdulwich.org/concerts/
Rochester Diocese EstoniaPartnership Celebration
Sunday 24th September at 18:00 at StMary's Riverhead with Dunton
Green,
Sevenoaks, Kent.Service conducted by the Bishop of
Rochester James Langstaff and ArchbishopUrmas Viilma.
ESTONIAN NEWS IN ENGLISH
6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017
EEL SEI S VA D ÜRI T USED JA T EAT ED