TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õile Aavik Maarika Miil Diana Petrikova Darja Vassiljeva Lankina Merle Sulaoja Jaana Ukkur Kasvatusteadus ja -filosoofia Suhted koolikeskkonnas õpilaste pilgu läbi Kooperatiivne projekt Õppejõud: Ene- Silvia Sarv
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Eelpool toodud statistilised näitajad on elavaks tõestuseks sellest, et kutsekooli õpilased
katkestavad õpinguid tihedamalt kui gümnaasiumi õpilased. Varasemalt läbi viidud uuringute
tulemustes (Sarv, 2008) välja toodud üheks põhjuseks, miks kutsekool pooleli jäetakse, on
halvad suhted koolis õpetajatega ja mitte ainult õpetajatega, probleemiks on ka õpilaste
omavahelised suhted. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi poolt
läbiviidud uuringus „Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused“ (Murakas
jt, 2007) on kirjeldatud riskifaktoritena koolist välja langemisel õpetaja ebasoosivat suhtumist
ning seltskonna probleeme koolis (probleemid kaasõpilastega), õpetajate liigset rangust ning
õppeasutuse poolse toe ja abi ebapiisavust.
Uuringu “Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes“ (Espenberg jt, 2012) kohaselt
probleemid suhetes kaasõpilaste ja/või õpetajatega tekitavad vastumeelsuse koolis käimise
suhtes (isegi kui eriala meeldib), mis viib puudumiste ja õppevõlgade tekkimiseni ning lõpuks
näeb pereprobleemidest muserdatud ning madala enesehinnanguga noor ainsa võimalusena
kooli poolelijätmist.
Kool kui arengukeskkond üks olulisemaid ja mõjuvamaid keskkondi õpilase jaoks, kus ta
veedab suure osa oma teadlikust ajast ning mille mõju noore kujunemisele on raske alahinnata
(Sakk, 2013). Noor inimene ja koolikeskkond on teineteise suhtes aktiivsed ja mõjutavad
üksteist eeskätt läbi suhete. Suhted võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui suhted
on negatiivsed, mõjutab see oluliselt koolist välja langemise riski.
1.2. Inimese arengut mõjutavad tegurid
Uurimustöö kontseptuaalse raamistiku loomisel on aluseks võetud Bronfenbrenneri
sotsiaalökoloogiline teooria inimsuhete dimensioon, mis kirjeldab antud sotsiaalses
keskkonnas valitsevate inimestevaheliste suhete iseloomu ja nende intensiivsust.
Bronfenbrenner peab inimese arengu puhul oluliseks arengu ökoloogia uurimist. Ta defineerib
inimarengu ökoloogiat kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste
vastastikust kohanemist. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks
tähendus. Bronfenbrenner kirjeldab mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemi ning
kronosüsteemi:
- Mikrosüsteem viitab gruppidele ning kontekstidele, millel on kõige tugevam vahetu
mõju lapse arengule (kodu, kool, sõbruskond). Nt. kodu (lapsevanemad,
vanavanemad, õed-vennad) kui mikrosüsteem on vahetu keskkond, milles arenev
indiviid elab. See moodustub konkreetsest arengukontekstist (füüsilised ja
materiaalsed tingimused nagu eluase, pere majanduslik seis) ning pere
suhtlemismustritest.
- Mesosüsteem kujutab endast erinevate mikrosüsteemide ehk kasvukontekstide
vastasmõju. Tegu pole lapse kodust kaugema või laiema arenguruumiga, vaid
erinevate mikrosüsteemide (nende arengukontekstide, milles laps aktiivselt osaleb)
vastasmõjudest moodustuv ruum ehk mikrosüsteemide süsteem. Näiteks vastuolud või
vastastikune toetamine kodu ja kooli kui mikrosüsteemide ehk arengukontekstide
vahel.
- Eksosüsteem hõlmab selliseid kontekste, milles indiviid ei tegutse vahetult, kuid mis
indiviidi siiski vahetult mõjutavad või on indiviidi poolt mõjutatud. Näiteks lapse
suhted ema ja isaga võivad olla mõjutatud vanemate tööst.
- Makrosüsteem tähistab kultuuri või subkultuuri, milles indiviid elab. Kultuuriline
kontekst sisaldab endas muuhulgas sotsiaalmajanduslikku staatust, rahvust,
maailmavaadet (ideoloogiat). Siia alla kuuluvad ka seadused, määrused, eeskirjad,
õppekavad jms. Laps, tema kool, vanemad, vanemate töökoht on kõik osa suuremast
kultuurilisest kontekstist, mis aja jooksul muutub.
- Kronosüsteem kujutab endast erinevate keskkonnamõjude, sh ühiskondlike ning
ajalooliste tingimuste, muutusi indiviidi elu vältel. Siia kuulub näiteks vanemate
lahutamine, mis toob lapsele kaasa hulga erinevaid mõjusid, ühiskonna tasandil
näiteks naiste võimaluste laienemine, mis puudutab tööalast karjääri (Vikipeedia).
Nendest süsteemidena kirjeldatud teguritest sõltub õpilase suhtlemine koolikeskkonnas. Kool
oma vahetu kokkupuutega kuulub mikrosüsteemi ning kooli-kodu vastasmõjudega
mesosüsteemi. Tugevat mõju avaldab koolikultuur (makrosüsteem), see milline on üldine
hariduspoliitika ning kooli ideoloogia ja väärtushinnangud. Eksosüsteem koolis avaldub teiste
õppijate ja õpetajate läbi. Selles, millised kogemused nad endaga kooli kaasa toovad ja kuidas
õpilastega suhtlevad.
Koolikeskkond on kasvukeskkonnana pidevalt muutuv ja arenev ning õpilaste-õpetajate
omavahelised suhted mõjutavad õpilaste toimetulekut (Sakk, 2013). Olukorrad muutuvad ajas
ning on sõltuvad nii kontekstist kui ka keskkonnast. Kool organisatsioonina on samuti ajas
muutuv ning ühtlasi ühiskondlike väärtuste peegeldaja.
Koolis mõjutab õpilaste toimetulekut õpikeskkond, mille loojaks ja kujundajaks on paljuski
õpetaja. Õpetaja on see, kelle oskustest sõltub, kuidas õpilased koolikeskkonnaga kohanevad,
kuidas kooli reeglid õpilastele selgeks saavad, millised on suhted klassis nii klassikaaslaste
vahel kui ka õpilaste ja õpetajate vahel (Sakk, 2013). Õpetaja on ka vahendaja normatiivide ja
koolivälise kontrolli ning õpilaste vahel, häälestades õpilasi nende suhtes (E-S.Sarv, 2008).
Seega on õpetaja kooli sotsiaalse kliima kujundaja kuna koolikliima loovad eelkõige
koolisisesed inimsuhted.
1.3. Koolikeskkond õpilaste pilgu läbi - eelnevate uuringute tulemused
Nii nagu lasteaialapsed, igatsevad ka gümnaasiumiõpilased õpetaja järele, kes oleks
abivalmis, sõbralik ja rõõmsameelne ega oleks kuri, rumal, üleolev, isekas või endasse
tõmbunud. Teises kooliastmes osatakse juba hinnata õpetaja tulemuslikku tööd. Hinnatakse
rangust ja nõudlikkust, oskust keerulisi asju seletada ning õpet ladusalt korraldada. Õpilased
hindavad õpetaja juures positiivseks näiteks seda, et õpetaja teatab, millal tulevad
kontrolltööd. Ootustes õpetajale peetakse tähtsaks, et ta poleks närviline, ei mõnitaks ega
tujutseks, ei õiendaks pisisasjade pärast ning et tal poleks pailapsi, keda hinnatakse teistest
paremini. Endiselt on tähtsad õpetaja puhtinimlikud omadused ja suhtumised – viisakus,
huumorimeel, armastus laste vastu. Gümnaasiumiõpilased oskavad oodata sedagi, et õpetajale
meeldiks aine, mida ta õpetab, et ta poleks õpilastega liiga familiaarne, peaks kinni
lubadustest ning suudaks hoida tunnis korda. (Sarv & Ruus, 2010 : 36.)
2004.–2007. aastani Tallinna Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud läbi uuringus “Kool kui
õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” viidi küsitlus läbi 67 koolis. Osales 3838
õpilast 7., 9. ja 12. klassist, 623 õpetajat, 123 koolijuhti ja ca 2000 lapsevanemat. Uuringu üks
osa keskendus õpilase ja õpetaja suhetele. (Sarv, 2006.) Antud uuringus püüti selgitada
kooliga seotud inimeste arvamust koolikeskkonna probleemide kohta. Uuringu käigus selgus,
et õpilaste ja õpetajate arvamused ei lähe enamasti kokku. Õpilased tajuvad koolis toimuvat
hoopis teistsugusena kui täiskasvanud. Järgnevalt kirjeldatakse uuringu “Kool kui õpilaste
arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” raames läbiviidud õpilaste küsitluse tulemusi ja
uuringu läbiviijate poolt tehtud järeldusi koolikeskkonnas suhtlemist mõjutavate probleemide
kohta, milleks on nii õpilaste usaldus/usaldamatus õpetajate suhtes, õpetaja
sallivalt/mittesallivalt õpilasesse suhtumise tajumine, abivajaja toetamine ja sõprade
olemasolu koolis.
Usaldus ja usaldamatus on tõsised õpilaste ja õpetajate vahelist kommunikatsiooni ning
õppimiskeskkonda mõjutavad aspektid. Kui osapoolte vahel puudub usaldus, on teadmiste
omandamine pärsitud. Uuring näitas, et Eesti koolis on tuntav usalduse defitsiit (Sarv, 2006).
Uuringu “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” raames läbiviidud küsitlus
näitas (vt tabel 3), et vaid 5,5% õpilasi leiab, et enamik õpetajaid on usaldusväärsed. Mõnd
õpetajat peab oma koolis usaldusväärseks 33-38% õpilasi. Seda, et koolis pole ühtki õpetajat,
keda vastaja võib täielikult usaldada, arvab 33% õpilasi. Niisiis tuleb tõdeda suurt usalduse
defitsiiti koolis. Usalduseta aga ei saa olla väärtuslikku kasvatust. (Sarv, 2008: 76.) Vaevalt,
et oleksime rahul töökohaga, kus meie otsesed “ülemused” pole usaldusväärsed, kuid suur osa
õpilastest peab sellega leppima. Tegelikult on probleem laiem, sest ka õpetajat ennast ei
usaldata paljudes küsimustes, ka õpetaja ise pole autonoomne professionaal, vaid pigem
kontrollimise objekt, kus toimub pidev järelevalve, iga tegevuse kohta nõutakse
aruandlusdokumente, kehtivad hindamiseeskirjad ning toimub pidev töösoorituste hindamine.
(Sarv, 2006.)
Tabel 3. Õpilaste vastused väitele „Mul on koolis õpetaja(d), keda võin täielikult usaldada ja
kelle poole võin oma murega pöörduda“ (Sarv, 2006)
Vastanuid % vastanutest
Ei ole ühtegi sellist õpetajat 1240 32,5
On üks selline õpetaja 1057 27,7
Mõned õpetajad on sellised 1302 34,2
Enamik õpetajaid on sellised 211 5,5
KOKKU VASTAS 3810 100
Samuti näitavad uuringu “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” küsitluse
tulemused õpilase poolt tajutud õpetajate sallivust-sallimatust. Mis puudutab õpilaste
tunnetust sellest, kuidas õpetajad neid kohtlevad (vt tabel 4), siis õpilastest ligi kolmveerand
leiab, et enamik õpetajaid kohtleb neid õiglaselt. Keskmiselt vaid 40% leiab, et tal pole ühtki
sellist õpetajat, kes teda ei salliks. Ligi kolmandik (30%) väidab, et on üks teda mitte salliv
õpetaja ja 3,6% arvab, et enamik õpetajaid ei salli teda. (Sarv, 2008: 77.)
Tabel 4. Õpilaste vastused küsimustele „Kas on õpetajaid, kes sinu arvatse ei salli sind?“
(Sarv, 2006)
Vastanuid % vastanutest
Ei ole ühtki sellist õpetajat 1503 39,4
On üks selline õpetaja 1145 30
Mõned õpetajad on sellised 1027 26,9
Enamik õpetajaid on sellised 136 3,6
KOKKU VASTAS 3811 100
Oluline koolikeskkonna suhtevõrgustikus on teineteise toetamine. Õpilased on erineva
võimekusega, kuid nõudmised nendele teadmiste ja oskuste osas on õppekava väljundites
kehtestatud ühesed. Samuti annab õpingutes teineteise toetamine positiivnse värvingu õpilaste
omavahelistele suhetele.
Uuringus “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ avaldusid järgmised
näitajad: keskeltläbi 91% õpilasi pakub oma abi, kui kellelgi on mingi ainega raskusi. Mitte
kunagi ei paku teisele abi ca 10% õpilastest. Teistelt saab abi alati, kui küsib, 42% poistest ja
51% tüdrukutest, 38% vene koolide ja 52% eesti koolide, 44% põhikoolide ja 64%
gümnaasiumide õpilastest. Vajadusel ei küsi abi 3% eesti ja 7% vene koolide õpilastest. Mitte
kunagi pole klassikaaslased küsimata abi pakkunud keskmiselt 30 protsendile õpilastest.
Poiste seas on selliseid, kellele kunagi abi pole pakutud, veidi rohkem kui tüdrukute hulgas,
gümnaasiumides enam kui põhikoolis (Sarv, 2008: 55.)
Eelnev viitab selgesti tugevale konkurentsile ja ka teatava individualismi kultiveerimisele
õpilaste seas. See näitab õpilase hoiaku kujunemist – “mind ei aidatud, miks peaksin mina
aitama?”, ning aktiivse abivalmiduse (omaalgatuslik abi pakkumine) kiratsemist 14–19-
aastaste noorte seas. Tundub, et abivalmidus on õpilaste eneste arvates koolis suhteliselt
madalalt väärtustatud. (Samas.)
Õpilaste jaoks on oluline veel üks väärtus, mille kohta polnud otsest uuringu “Kool kui
õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ küsimustikus ühtegi küsimust, kuid mida
kaudselt puudutati igas neist - see on sõprus ja sõbrad. “Kool on paik, kus leian sõpru” oli
õpilaste selge seisukoht. Sõbrad ja kaaslased on need, kes tõmbavad kooli ja tekitavad
kuuluvustunde. (Sarv, 2008: 55.) Sõprus on isiklik suhe, mille olemasolu koolikeskkonnas
mõjutab tugevalt seal valitsevate suhete tunnetust. See seondub nii kommunikatsiooni,
usalduse, väärtuste jagamise ja ühistegevustega.
Eelnevalt kirjeldatud uuringus avaldus vaatamata koolide erinevusele, et enamikus koolides
on olemas kogukondade vaheline pinge. Selline pingestatud õhkkond on stressi ja konfliktide
jaoks soodne. Seda enam, et pinged, mis on alguse saanud õppetunnis, kipuvad üle kanduma –
vahetundi või koolivabale ajal, olles kaudselt ka õpilastevahelise vägivalla põhjuseks. (Sarv,
2008: 78.)
2. EMPIIRILINE OSA
2.1. Uurimismetoodika, uurimisküsimused ja valim
Käesolev uuring kujutab endast ülevaateuuringut, mille läbiviimisel on kasutatud Tallinna
Ülikooli kasvatusteaduskonna sihtfinantseeritava teadusteema „Kool kui arengukeskkond ja
õpilase toimetulek“ (registrikood 0132495s03) projekti raames välja töötatud õpilaste
küsimustiku küsimusi.
Originaalküsimustikus oli kokku 75 küsimust. Käesoleva uuringu tarbeks vähendati
küsimuste arvu ning küsimustikku jäeti alles vaid need küsimused, mille vastuste põhjal oli
võimalik saada ülevaade õpetajate ja õpilaste vaheliste suhete kvaliteedist, ning kooli kliimast
üldisemalt. Küsimustik koosnes väidetest, millele oodati vastuseid Likerti skaalas (üldjuhul: 1
- pole üldse nõus, 2 - pigem ei nõustu, 3 - enam-vähem nõus, 4 – täiesti nõus). Nelja küsimuse
puhul sai antud vastusevariantidest valida sobivaim. Ankeedis oli kokku 11 küsimust ja
väidet, millest kaks küsimust puudutasid (2) taustaandmeid - üks õpilase soo (poiss või
tüdruk) ja teine kooli kohta, kus ta õpib. Taustaandmed võimaldavad kasutada nendes
koolides läbiviidud küsitluse andmeid võrdluseks tulevikus uuesti läbiviidava küsitlusega.
Kooli seisukohalt on väga vajalik läbi viia antud küsitlust, teada saamaks, kuidas õpilased
tunnevad ennast koolis ja milliseid parendustegevusi on vaja ette võtta. Kuna tegemist on
õppijatega, kes on õppinud uues koolis alles pool aastat siis õppijad suuresti alles kohanevad
uue keskkonnaga. Taustaandmed selle uuringu kokkuvõttes ei kajastu ja analüüsimisel arvesse
ei võetud.
Üheksa (9) küsimust/väidet jagunesid 35 tunnuseks (vt LISA 1.):
Väite „Kool on koht...“ võimalike variantide ja küsimuste „Kuidas iseloomustaksid suhteid
oma klassi õpilaste vahel?“, „Kui Sul tekib mingi õppeainega raskusi, kas sa saad abi mõnelt
oma klassikaaslaselt?“, „Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma küsimata oma
abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi?“ ja „Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis häid
inimestevahelisi suhteid?“ Likerti skaalas vastusevariantide alusel püüti välja selgitada
õpilaste hinnangut koolikliimale. Seda, kuidas nad tajuvad koolikeskkonna positiivset mõju,
sõbralikke suhteid ja õpilastevahelist läbisaamist ning õpilaste teineteise toetamist.
Küsimuse „. Kui sageli tuleb ette, et …“ vastusevariantide „õpetaja tunneb huvi Sinu
õppimise vastu“ ja „õpetaja võimaldab avaldada oma arvamust“, väite „Mul on koolis
õpetaja(d), keda võin täielikult usaldada ja kelle poole võin pöörduda, õpetajate suhtumist
õpilastesse ja õpetajate sallivust/mittesallivust õpilaste endi hinnangul iseloomustavate
väidete vastuste alusel püüti välja selgitada, millised on õpetaja ja õpilase vahelised suhted
koolis.
Uuringu valimi moodustasid kaks üldhariduskooli - Gustav Adolfi Gümnaasium, Puiga
Põhikool, ja kaks kutseõppeasutust - Saaremaa Ametikool, Võru Kutsehariduskeskus.
Küsitlus viidi läbi üldhariduskoolides 7., 9. ja 12. klasside õpilaste seas, kutsekoolides
esimese ja viimase kursuse õpilaste seas. Kokku vastas küsimustele 112 õppijat, nendest 44
kutseõppeasutusest ja 68 üldhariduskoolist. Kuressaare Ametikoolis vastasid põhikoolijärgsed
esimese kursuse õppijad arvutiklassis kogu rühmaga elektrooniliselt esitatud küsimustikule.
Võru Kutsehariduskeskuse ja Puiga Põhikooli õpilastele edastati küsimustiku elektroonilise
versiooni aadress, kus nad said endale sobival ajal küsimustikule vastata. Gustav Adolfi
Gümnaasiumi õpilased vastasid paberkandjal esitatud küsimustikule. Läbiviijana olid küsitlust
tutvustamas ja ankeedi täitmisega kaasnevatele küsimustele vastamas üks käesoleva töö
autoritest. Elektroonilises keskkonnas küsimustikule vastajatele viidi läbi eelnev küsimustiku
eesmärkide ja skaalal põhinevate küsimuste vastamiskorra tutvustus.
Küsitluse läbiviijate hinnangul oli küsimustikule vastamine õpilastele huvi pakkuv. Neid
inspireeris see, et küsiti nende arvamust õpetajate hoiakute ning koolikultuuri kohta.
Küsimustik oli õpilaste hinnangul arusaadavalt esitatud küsimustega ning võttis aega
keskmiselt 20 minutit. Ainult põhikoolijärgses õppes olevatele õpilastele tundus küsimusi
olevat liiga palju.
Ankeetide statistiliseks töötluseks kasutati eestimaist küsitlustarkvara andmetöötlussüsteemi
ankeet.ee tasuta beeta-versiooni. Paberkandjal ankeetide vastused sisestati samuti sellesse
tarkvarasüsteemi. Küsitluste kokkuvõtete detailsed raportid ja graafilised kokkuvõtted saadi
küsitlustarkvara ankeet.ee. süsteemist.
2.2. Uurimistulemuste kokkuvõte ja analüüs
Küsitluse, mis viidi läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Puiga Põhikoolis, Saaremaa
Ametikoolis ja Võru Kutsehariduskeskuses 7., 9. ja 12. klasside õpilaste ning kutsekoolides
esimese ja viimase kursuse õpilaste seas, tulemused sisestati ühtsesse andmetöötlussüsteemi.
Kokkuvõtted ja järgnevad joonised ankeedi (vt LISA 1.) küsimuste ja väidete kohta
kajastavad kõigi 112 õppija vastuseid kokku. Eraldi kajastatatakse ja võrreldakse
kutseõppeasutuse õpilaste (44) ja üldhariduskooli õpilaste (68) vastuseid. Siinkohal ei eristata
poiste ja tüdrukute hinnanguid.
1. Kooli sisekliima
Kooli sisekliima hindamiseks kasutati ankeedis väidet „Kool on koht…“, mis jagunes viieks
(5) tunnuseks. Õpilastel oli võimalik iga tunnuse osas vastata Likerti skaalas 1- 4, kus 1- ei
ole üldse nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen nõus, 4-täiesti nõus (vt LISA 1.).
Kool on koht…. - kus mul on tihti
igav
Kool on koht…. - kuhu ma ei taha
minna
Kool on koht…. - kus tunnen, et
olen üksi
Kool on koht…. - kuhu ma kuulun
Kool on koht…. - kus leian kergesti
sõpru
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
2.36 2.42
1.56
2.642.86
2.18 2.08
1.53
3.05 3.05
ametikool üldharidus
Joonis 1. Kooli sisekliima.
Tulemustest (vt Joonis 1) saab järeldada, et õpilaste suhtumine koolidesse on sarnane nii
üldhariduse kui ka kutsekoolides. Õpilased tunnevad ennast kooli kuuluvat, samuti ollakse
nõus väitega „kool on koht, kus leian kergesti sõpru“. Ennast üksikuna tundmise osas hindasid
skaalal 1 – 4 kutsekoolis õppijad 1,56, ning üldhariduskooli õpilased 1,53, mis tähendab, et
vastused väitele kaldusid olema „ei ole üldse nõus“ ning „ei ole nõus“. Samas on neid õpilasi,
kes ei taha kooli minna: kutsekooli õpilaste puhul keskmine 2,42 ja üldhariduskoolide
õpilastel 2,08, kus kutsekooli õpilaste puhul on vastused „ei ole nõus“ ja „olen nõus“
vahemikus, üldhariduskooli õpilastel aga kaldub see „ei ole nõus“ variandi poole. Joonisel 1
avaldub samuti, et mitte alati ei ole kool huvitav – seal on vahel ka igav. Üldhariduskoolides
2,18, mis näitab, et vastusevariandid kaldusid pigem „ei ole nõus“ kasuks. Kutsekooli
õpilastel tulemus 2,36 näitab, et vastati enamasti „ei ole nõus“, kui oli vastuseid variandiga
„olen nõus“. Mis puudutab kooli positiivset sisekliimat, siis siin on märgata mitte küll suurt
erinevust kutsekoolide ja üldhariduskoolide vahel, kuid see on siiski olemas. Nii on väite
„kool on koht kuhu ma kuulun“ ja „kool on koht, kus leian kergesti sõpru“ puhul, kus
kutsekooli õpilaste vastused on napilt positiivse alatooniga, sealjuures üldhariduskooli
õpilaste seisukoht siin „olen nõus“ kaldub sisekliima hindamisel positiivseks (vt Joonis 1.)
2. Õpetajate huvi õpilaste õppimise vastu
Küsimusele, „kui sageli tuleb ette, et õpetaja tunneb huvi sinu õppimise vastu“ ja
„...võimaldab avaldada oma arvamust“ selgub, kuidas õpilased tunnetavad õpetaja osalust
õppimisprotsessis ning suhtumist õpilastesse. Joonisel 2 väljenduvad õpilaste hinnangud
õpetaja kohta skaalal 1 – 4.
1.001.502.002.503.003.504.00
2.362.95
2.493.03
ametikool üldharidus
Joonis 2. Õpetajate huvi õpilaste õppimise vastu
Joonisel 2 toodud väidete osas on näha, et õpilaste hinnangul tunnevad üldhariduskoolides
õpetajad enam huvi õpilaste õppimise vastu ning võimaldavad rohkem õpilastel oma arvamust
avaldada. Tulemuste vahe üldhariduse- ja kutsekooli vahel ei ole väga suur, kuid siiski
olemas. Samas kalduvad antud hinnangud variandi „olen nõus“ poole. Tundub, et õpilaste
arvamusega arvestatakse ning klassiruumis rakendatakse vestlusmeetodit ja arutelusid ning
õpetajad ei blokeeri õpilaste küsimusi vaid lasevad õpilastel vabalt oma arvamust avaldada.
3. Õpetaja usaldusväärsus
Õpetaja usaldusväärsuse hindamisel paluti õpilastel valida sobivaim variantidest (vt LISA 1).
Küsiti hinnangut „Kuivõrd oled nõus mõttega: Mul on koolis õpetaja(d), keda võin täielikult
usaldada ja kelle poole võin oma murega pöörduda“. Antud juhul sai valida üks kõige
sobilikum etteantud variantidest (vt Joonis 3.).
Joonis 3. Õpetaja usaldusväärsus
Õpilaste ja õpetajate vahelised usalduslikud suhted koolis mängivad olulist rolli õpilase
õpimotivatsiooni tagamisel kui ka tema püüdel kooli kohustust täita ning kool õigeaegselt
lõpetada. Uuringu tulemused näitavad 0% - 100% skaalal, et üldhariduskoolides on üldiselt
rohkem selliseid õpetajaid, keda õpilased usaldavad: 52,5% vastanud õpilastest märkis, et
koolis on mõned sellised õpetajad, keda nad võivad täielikult usaldada. 15,8 % vastas, et
koolis on üks selline õpetaja ja 18,4 % vastasid, et ei ole ühtegi sellist õpetajat. 13,2%
vastanutest arvas, et enamik õpetajaid on selliseid, kelle poole saab pöörduda ning keda võib
täielikult usaldada.
Kutsekoolide õpilaste vastused mõnevõrra erinevad üldhariduskoolide õpilaste vastustest.
Ilmnes, et kutsekoolide õpetajate ja õpilastevaheline suhe on vähem usalduslik. 45,9%
kutsekooli õpilastest arvas, et koolis on mõned sellised õpetajad, 29,7% arvas, et on üks
selline õpetaja koolis, ning 2,7% õpilast arvasid, et enamik õpetajatest on usaldusväärsed.
Samas teeb murelikuks see, et kutsekoolide õpilastest 21,6% ja üldhariduse õpilastest 18,4%
ei pea ühtegi õpetajat koolis usaldusväärseks.
4. Õpetajate suhtumine õppekeskkonna kujundamisse ja õpilastesse
Õpilastelt küsiti hinnangut, kuidas tunnetavad nemad õpetajate suhtumist koolikeskkonna
positiivsesse kujundamisse ja õpilastesse. Selleks esitati kuus väidet, mille kohta õpilased said
anda oma hinnangu Likerti skaalas 1 – 4, kas nad antud väitega „ei ole üldse nõus“, „ei ole
nõus“ või „olen nõus“, „täiesti nõus“.
1.00
2.00
3.00
4.00
3.352.95 3.03 2.76
3.192.75
3.24 3.03 3.03 3.05 3.292.92
ametikool üldharidus
Joonis 4. Õpetajate suhtumine õppekeskkonna kujundamisse ja õpilastesse
Küsitluse tulemused näitavad, et kutsekooli ja üldhariduskooli arvamus siinkohal on sarnane.
Õpilased nõustuvad väitega, et enamik õpetajaid kohtleb neid koolis õiglaselt. Samuti ollakse
üsnagi ühel meelel, et läbisaamine õpetajatega koolis on hea. Õpilased leiavad, et enamik
õpetajaid tunneb hästi oma ainet, kuid vähem õpilasi arvab, et õpetajad teevad tunni
huvitavaks. Samas avaldus tulemustes positiivsena see, et õpilased saavad õpetajatega koolis
hästi läbi. Pool aastat ametikoolis õppinud õpilaste tulemused olid igati positiivsed, kui
arvestada sellega, et üldhariduskoolis on õppijad kohanenud õppekeskkonnaga ja õpetajatega.
Kutseõppes on eesmärk kujundada õppijates iseseisvust ja tööelus hakkama saamist, siis võib
eeldada, et õppemeetodid koolis on seda toetavad, aga samas õppijad ei ole veel sellega
harjunud.
5. Õpetaja poolt õpilaste sallivus/mittesallivus
Õpilase emotsionaalse heaolu seisukohalt on oluline, kuivõrd ta tajub õpetaja sallivust-
sallimatust. Küsimustikus (vt LISA 1) esitatud küsimus „Kas on õpetajaid, kes ei salli Sind“
olid antud vastusevariandid, mille hulgas õpilased said märkida sobivaima vastusevariandi (vt
Joonis 5).
0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%
100.0%
70.3%
18.9% 10.8%0.0%
63.2%
18.4% 13.2% 5.3%
ametikool üldharidus
Joonis 5. Õpetaja poolt õpilaste sallivus/mittesallivus
Uuringu tulemused selles osas olid vägagi positiivsed. 70,3% kutsekooli õpilastest vastas, et
koolis ei ole ühtegi sellist õpetajat, kes teda ei salli. Üldhariduskooli õpilastest 63,2% leidsid
et koolis ei ole ühtegi sellist õpetajat. Samas tuleb nentida, et oli ka selliseid õpilasi, kes
leidsid, et koolis on üks või siis mõned õpetajad, kes teda siiski ei salli. Üllatavaks tulemuseks
aga osutus see, et kutsekooli õpilaste seas polnud ühtegi vastajat, kes oleks leidnud, et koolis
on enamik õpetajaid, kes teda ei salli. Küll aga üldhariduskoolide õpilaste seast 5,3% arvas, et
enamik õpetajaid ei salli teda. Siin peaksid küsitluses osalenud üldhariduskoolid tegema omad
järeldused ning võtma kasutusele abinõud selleks, et õpilased end koolis nii ei tunneks.
Võimalik, et tegemist on allasurutud või õpetajate silmis probleemsete õpilastega.
6. Õpilaste omavahelised suhted
Küsimusele „Kuidas iseloomustaksid suhteid oma klassi õpilaste vahel“ oli antud erinevad
väited (vt LISA 1). Siinkohal oli õpilastel võimalik märkida mitu sobivat vastusevarianti.
0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%
100.0%
81.1%
40.5%
8.1% 13.5% 13.5%
68.4% 57.9%
13.2% 10.5% 2.6%
Õpilaste omavahelised suhted
ametikoolüldharidus
Joonis 6. Õpilaste omavahelised suhted
Tulemustest saab järeldada, et õpilaste omavahelised suhted on paremad kutsekoolides
võrreldes üldhariduskoolide õpilastega. 81,1% kutsekooli õpilastest nõustub väitega, et
enamik õpilasi saab omavahel hästi läbi, 68,4% üldhariduskoolide õpilastest nõustub väitega,
et enamik saab omavahel klassis läbi (vt Joonis 6).
Uuringu tulemused (vt Joonis 6) näitavad ka seda, et klassiruumi sisekeskkonnas
eksisteerivad kambad, mille siseselt üksteisega suheldakse. Enam on kambasisest suhtlust
üldhariduskoolides, vähem kutsekoolide õpilaste seas. Joonisel 6 esitatud tulemused näitavad
aga ka seda, et koolis esineb õpilaste vahelisi tülisid. Selgub, et üldhariduskoolide õpilased,
8,1% vastanutest, tunnetavad koolis õpilaste omavahelist tülitsemist rohkem. Samas tuleb
märkida, et kutsekoolide õpilaste seas on jällegi rohkem neid (13,5%), kes hoiavad omaette
või ei oma mingit arvamust klassisiseste suhete kohta. See tõttu võib oletada, et ka konflikte
ja õpilaste vahelisi lahkhelisid on vähem.
7. Abivalmidus kui suhete kvaliteedi näitaja
Õpilaste teineteise toetamine koolis peaks olema sõbralikus ning positiivses koolikeskkonnas
normaalne nähtus. See annaks tunnustust ka õpetajatele, kes on oma eeskujuga soodustanud
meeskonnatööd ja meeskonnavaimu. Abivalmidus klassikaaslaste suhtes annab otseselt aimu
sellest, kas suhted koolis on positiivsed või pigem negatiivse alatooniga. Küsimuse vastuseks
oli võimalik valida üks sobilik etteantud vastusevariant (vt LISA 1).
0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%
100.0%
45.9% 40.5%
0.0% 5.4% 8.1%
65.8%
23.7%0.0% 2.6% 5.3%
Kui Sul tekib mingi õppeainega raskusi, kas sa saad abi mõnelt oma klassikaaslaselt?
ametikoolüldharidus
Joonis 7. Õpilaste abivalmidus
Võib öelda, et õpilaste seas valitseb üldiselt positiivne hoiak, mis puudutab abi vajava
kaasõpilase aitamist. Tulemused näitavad, et pigem on klassikaaslase abistamine rohkem
levinud üldhariduskoolide kui kutsekoolide õpilaste seas. On ka neid õpilasi, kes vajaksid
abi, kuid ei pöördu abi saamiseks klassikaaslaste poole: 5,4% kutsekoolide ja 2,6%
üldhariduskoolide õpilastest (vt Joonis 7).
Abi küsimine klassikaaslaselt võib tekitada abivajajas piinlikust. Ei soovita ennast näidata
rumala ja abituna, püütakse oma jõududega hakkama saada. Taoline käitumine on väga
iseloomulik paljudele täiskasvanutele. Küllap ise hakkama saamise hoiaku on õpilased endaga
kaasa saanud koduse kasvatusega. Kuid selge on ka see, et aidata saab vaid seda, kes ise
julgeb abi küsida - küsijale suupeale ei lööda, nagu näitavad ka uuringu tulemused.
8. Kaasõpilase märkamine ja vabatahtlik abistamine
Küsimusele „Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ilma küsimata abi, kui Sul tekkis
mingi ainega raskusi?“ puhul oli antud kolm (3) võimalikku varianti (vt LISA 1).
Joonis 8. Kaasõpilaste märkamine ja vabatahtlik abistamine
Õpilaste vastused näitavad, et üldiselt ei olda abi osutamisega klassiruumis väga aldid. Abi
pakutakse enamasti „...mõnikord“ - kutsekoolis rohkem, üldhariduskoolis vähem (vt Joonis
8). 8,1% pakuvad küsimata ise abi kutsekoolis ja 13,2 % üldhariduskoolis, sellest saab
järeldada, et küsitletutest 5,1% enam pakub abi õpilastest üldhariduskoolis. Tulemused
näitavad, et isegi kui abi vajavat klassikaaslast märgatakse, ei tormata teda vabatahtlikult
abistama.
9. Heade inimestevaheliste suhete tähtsustamine koolis
Küsimuse „Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis häid inimestevahelisi suhteid“ puhul sooviti
teada saada õpilaste tunnetust sellest, kui palju kool ja õpetajad panustavad positiivse
koolikliima loomisesse – headesse suhetesse ja omavahelisse läbisaamisesse. Oma hinnangu
sai anda Likerti skaala 1 – 4, kus 1 – üldse mitte tähtsaks, 2 – vähe tähtsaks, 3 – nii ja naa, 4 –
tähtsaks (vt LISA 1).
Ei, mitte kunagi Jah, mõnikord Jah0.0%
20.0%
40.0%
60.0%
80.0%
100.0%
18.9%
73.0%
8.1%18.4%
68.4%
13.2%
Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma küsimata oma abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi?
ametikool üldharidus
Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis: - Häid inimestevahelisi suhteid1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
3.223.47
ametikool üldharidus
Joonis 9. Heade inimesevaheliste suhete tähtsustamine koolis
Uuringu tulemused näitavad (vt Joonis 9), et nii üldhariduskoolide õpilased (keskmine 3,47)
kui ka kutsekoolide õpilased arvavad, et inimestevahelised suhteid nende koolis peetakse
tähtsaks (keskmine 3,22). Mõnevõrra on siinkohal üllatavad tulemused võrreldes Joonisel 7.
ja Joonisel 8. esitatud tulemustega, kus teineteise abistamine ja abi pakkumine on õpilaste
endi arvates väheldane.
Mis puudutab heade inimestevaheliste suhete tähtsustamist koolis võrrelduna teiste küsitluses
esile tulnud näitajatega – õpetajatepoolse usalduse tunnetamine, koolikliima üldiselt, õpilaste
omavahelised suhted ning õpetajate sallivus/sallimatus õpilaste poolt vaadatuna, siis siin oleks
vajalik lähemalt uurida, miks arvatakse, et häid suhteid peetakse oluliseks, kuid siiski
tajutakse ka negatiivseid tundeid.
2.3. Uurimistulemuste võrdlus uuringuga „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“
Käesoleva ning varasemalt läbi viidud uuringu „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“
tulemused teineteisest suuresti ei erine. Võttes kokku inimsuhete iseloomu ja intensiivsuse,
tuleb tõdeda, et nii varasemalt läbi viidud uuringu tulemusena kui ka käesoleva uuringu
tulemusena tajusid pea kõik õpilased õpilase-õpetajate suhteid headena. Õpilaste
ootustega oli kõige paremas kooskõlas õpetajate ainetundmine ja kõige vähem õpetamise
huvitatavus. Samasugused tulemused ilmnesid ka käesolevas uuringus.
Uuringu tulemustes ilmnenud erinevus tuleb välja õpilase ebaõiglase suhtlemise blokis.
Uuringus „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“ tajus ligi neljandik vastanuid õpetaja
poolset ebaõiglust. Käesoleva uuringu raames leidsid õpilased, et õpetajad siiski kohtlevad
neid õiglaselt enamikes tundides.
Üle poole, või vähemalt kolmandik õpilasi ei tunnetanud õpetajapoolset abivalmidust ega
tähelepanelikkust enda vastu varasemalt, samad tulemused ilmnesid ka käesolevas
uuringus.
Õpilase usaldus– ja sallivussuhe õpetajaga õpilase hinnangul võrreldes varasema uuringuga ei
ole muutunud. Jätkuvalt olid ja on õpilased seisukohal, et koolis on vaid mõni õpetaja,
keda võib usaldada ja kelle poole võib murega pöörduda. Enamik õpilasi tunneb ennast
koolis siiski turvaliselt ning ei taju enda suhtes õpetaja poolset sallimatut käitumist. Kuid
siiski on ka õpilasi (ligi veerand vastanutest), kes tunnevad enda suhtes õpetaja poolset
sallimatust. See on pinnas vastumeelsuseks kooli vastu või sellest võõrandumiseks. Kindlasti
määrab see, millisena tajuvad õpilased õpetajat ja oma suhteid temaga, väga oluliseks selle,
milliseks kujuneb õpilase suhtumine koolisse.
Õpilaste suhe koolisse on olnud positiivne ajast aega. Kool on koht, kus leiab aset aktiivne
sotsiaalne suhtlus, seda tõestavad ka uuringute tulemused, kus nii praegused küsimustikule
vastajad kui ka varasemad vastajad on täiesti nõus väitega, et kool on koht, kus letakse
kergesti sõpru ning kool on koht, kuhu ma kuulutakse. Muret tekitav on siiani asjaolu, et
koolis käib üpris palju selliseid õpilasi, kes tunnevad ennast seal üksi ning tunnetavad
vastumeelsust kooli vastu. Taoliste tundmuste põhjused võivad olla seotud õpilase ja
õpetaja(te) halbade suhetega või ka halbade suhetega klassruumis.
KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui koolist väljalangejate hulk statistiliste näitajate poolest on
kõrgem kutseõppe asutustes võrreldes üldhariduskoolidega, siis koolikliimat iseloomustavate
näitajate poolest ei erine kutsekool üldhariduskoolist peaaegu mitte millegi poolest.
Kutsekooli pooleli jätjad võivad olla juba enne sinna õppima asumist riskirühma kuuluvad
õpilased ning mõne õppija puhul võib olla vaid aja küsimus, millal ta välja langeb.
Koolide võrdluses ilmnes, et inimestevahelisi suhteid koolis hindab kõrgemalt üldhariduskool
võrreldes kutsekooliga. Õpilaste ja õpetajate omavahelist läbisaamist võib pidada
rahuldavaks. Samuti leiavad nii üldhariduskoolide kui ka kutsekoolide õpilased ühisel meelel,
et nende õpetajad hindavad neid koolis õiglaselt
Väikesed erinevused esinesid kooli kuuluvuse tajumisel. Kutsekooli õpilaste arvates on kool
koht, kuhu nad kuuluvad. Nii vastas skaalat 1-4 (1- ei ole üldse nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen
nõus, 4-täiesti nõus). 3,05 vastanutest. Üldhariduskooli õpilased olid pisut skeptilisemad ning
vastanutest 2,64 leidis, et kool on koht kuhu nad kuuluvad.
Õpetajaid usaldatakse enam üldhariduskoolis, nii vastas 52,6%, 100%-st. Kutsekoolide
õpilased leidsid, et neil on koolis pigem üks selline õpetaja keda saab usaldada.
Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et nii kutsehariduse kui ka üldhariduse õpetajad
peavad oluliseks seda, mida õpilased arvavad. Õpilaste hinnangul skaalat 1-4 (1- ei ole üldse
nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen nõus, 4-täiesti nõus) 3,03 õpetajates üldhariduskoolis
võimaldavad neil tunnist oma arvamust avaldada ning 2,95 kutsekoolide õpilastest olid
seisukohal, et õpetaja võimaldab neil tunnist oma arvamust avaldada.
Õpilaste hinnangul on õpetajad koolis üldiselt sallivad oma õpilaste suhtes. Kolmveerand
vastanutest ei tajunud enda suhtes õpetaja poolset sallimatut käitumist. Kuid siiski on igas
koolis ka neid, kes ei tunne ennast turvaliselt ning tajuvad enda suhtes ebaõiglust ning
sallimatut suhtumist. Statistiliste näitajate poolest olid kutsekooli ja üldhariduskoolide
näitajad enam-vähem samad.
Õpilaste omavahelisi suhteid koolis tajutakse headena. Klassides kampadesse kuulumist
esineb rohkem üldhariduskoolides, koolis omaette hoitakse rohkem kutsekoolis.
Üksteise vabatahtliku abistamisega ei paistnud silma kummagi kooli õpilased. Üldiselt aidati
rohkem neid, kes ise pöördusid kaasõpilase poole abi saamiseks. Vabatahtlikuna abistas hätta
jäänud kaasõpilast rohkem kutsekooli õpilane. Üldhariduskooli õpilane üldiselt ei küsi abi
kaasõpilastelt.
Võttes aluseks uuringu tulemused võib öelda, et õpilaste koolist väljalangemise risk võib olla
Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogilise teooria kohaselt otseselt kui ka kaudselt seotud
arengukeskkonna mikrosüsteemi vahetu mõjuga lapsele (noorukile). Samuti ei saa alahinnata
Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogilise teooria teiste süsteemide mõju, mis kahtlemata
mõjutavad mikrosüsteemis aste leidvaid protsesse. Näiteks antud uuringu põhjal võib
järeldada, et õppijate väljalangevus kutseõppest ei ole seotud vaid koolis toimuvaga, kui juba
nelja kuu tulemused kutseõppes õppijatel ei erine sugugi mainimisväärselt üldhariduskoolide
tulemustest.
Miks siis ikkagi on kutsekoolist väljalangevuse protsent kordades suurem võrreldes
üldhariduskooliga? Üheks vastuseks sellele küsimusele võib olla hariduslik kihistumine
(Bronfenbrenneri makrosüsteem). Haritud perede lapsed suunatakse gümnaasiumi õppima,
perekond kannab hoolt selle eest, et laps täidaks koolikohustust, raskuste ilmnemisel
osutatakse lapsele abi. Kutsekooli põhikooli järgsesse õppesse satuvad need õpilased, kes
enamasti tulevad peredest, kellel on kas majanduslikud või sotsiaalsed probleemid. Kuna
lapsel puudub perekondlik tugi, head eeskujud ja võib-olla ka rahalised vahendid, et koolis
käija on ta automaatselt koolist välja langemise ohus. Seega, kutsekoolist väljalangemise
ennetustööd tuleb hakata tegema põhikoolis, hiljemalt 6 klassis. See omakorda eeldab koolide
hea tugisüsteemi olemasolu nii õpilastele kui ka õpetajatele.
LÕPPSÕNA
Käesoleva uurimustöö läbi viimise praktiline väärtus osutus igale grupiliikmele erinevaks. See sõltus
sellest, kes mida ja kuidas panustas kogu töö valmimisse.
Koolis õpetajatena töötavad grupiliikmed said võimaluse läbi küsitluse läbiviimise, teada saada
rohkemat õpilaste kohta, keda nad õpetavad ning tagasisidet oma igapäeva tööle.
Saaremaa Ametikooli esindanud grupiliige leidis, et läbi viidud küsitlus andis väga head tagasisidet
koolis õppivate esmakursuslaste kohta ning on seisukohal, et samasugune küsitlus tuleb läbi viia
kooliaasta lõpus ning seejärel saadud tulemusi võrrelda esialgsete tulemustega. Ta leidis, et küsitluste
vastused on otseseks tagasisideks selle kohta, mis koolis tegelikult toimub, kuidas õpilased omavahel
kui ka õpetajatega läbi saavad. Samuti tutvustab ta läbi viidud uurimustulemusi kooli juhtkonnale.
Need grupiliikmed, kes ei töötanud koolis õpetajatena panustasin kogu uurimustöö kokkukirjutamisse
ning seeläbi said võimaluse teha nö väikese harjutustöö enne lõputöö kirjutamist.
Kasutatud kirjandus
Espenberg, K., Beilmann, M., Rahnu, M., Reincke, E., Themas, E. (2012). Õpingute katkestamise põhjused. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, CPD OÜ
Haridus– ja Teadusministeerium. Õppeasutuste ja õppurite kohta käiv statistika TABELi kujul (jaanuar 2013).
http://www.hm.ee/index.php?048055 [25.12.2013]
Murakas, R., Lepik, A., Dsiss, H., Rämmer, A. (2007). Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Sakk, M. (2013). Õpilaste, lapsevanemate ning õpetajate hinnangud õpilaste toimetulekule kooli kontekstis eesti ja vene õppekeelega koolide põhikooli II astmes. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus
Sarv, E.-S., Ruus, V.-R. (2010). Õpetaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21.sajandi algul. Mida ootavad õpilased õpetajalt koolilt ning kuidas nad hindavad ootuste täitumist (lk 36-47). Tallinn: Vali Press OÜ
Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus
Sarv, E.-S. (2006). Õpilase ja õpetaja suhe. Haridus 5-6/2006
Vernik-Tuubel, E.-M. (2011). Õppes osalemine ja hariduse kättesaadavus. Eesti haridusstrateegia 2020. Haridusfoorum Tallinnas. 26. märts 2011. Ettekannete ja artiklite kogumik. Eesti Haridusfoorum 2011. Haridus- ja Teadusministeerium. OÜ Infotrükk
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. Otsisõna: Urie Bronfenbrenner