STOCKHOLMI EESTI LASTEAED “PÄÄSUKE” 40 · 2014-11-20 · Stockholmi Eesti Lasteaia üks asutajaliige, Tiiu Anderson (s. 1932) mäletab, et juhus viis 60-te aastate lõpus Rootsi

STOCKHOLMI EESTI LASTEAED “PÄÄSUKE” 40

3SISUKORD

Eessõna raamatu koostajatelt 1.

Eessõna lasteaia juhatuselt 2.

Lasteaia asutamise idee 3.

Lasteaia avamine 15.09.1969 4.

70-ndad 5.

80-ndad 6.

90-ndad7.

2000- 20098.

Meie, kes oleme Eesti Lasteaias käinud 9.

Fotod (aastate kaupa allkirjadega)

Nimekiri

Meie, kes oleme Eesti Lasteaias töötanud10.

Fotod (allkirjadega)

Nimekiri juhatajad ja kasvatajad

Joonistus tädi Ernale Kadrilt.

5EESSÕNA RAAMATU KOOSTAJATELT

“Lapse hing - nii õrn, puhas, aus. Meie kohus on hoida, et ta selliseks jääks!”

Juhataja Erna Klemmer 25. veebruaril, 1973. aastal

Hea lugeja!

Stockholmi Eesti Lasteaed “Pääsuke” on oma pää-supoegadele pesaks olnud 40 aastat. Neljaküm-ne aasta jooksul on pesast läbi lennanud ligi 400 pääsupoega, kellest enamus on jätkanud oma ha-ridusteed Stockholmi Eesti Koolis.

Stockholmi Eesti Lasteaed on eriline. Eriliseks muudab selle lasteaia eestikeelne argipäev, mida kohalikust riigikeelest ja ühiskonnast eraldab nii lasteaia kui ka Eesti Maja välisuks. See ei tähenda, et nende uste taga ainult Eesti asja aetakse, kama ja hapukapsast süüakse ning kaerajaani tantsitak-se. Lasteaias on Rootsi ja Eesti kultuur, reeglid ja tavad põimunud üheks toredaks tervikuks. Eesti keelega on heaks sõbraks saanud ja jäänud kõik pääsulapsed ning teist eestlast kohates keegi ees-ti keelega hätta ei jää.

Käesolev juubeliraamat annab ajaloolise ülevaa-te Lasteaia loomisest kuni käesoleva 40. juube-liaastani. Koostajad näevad seda raamatut kui eeltööd Lasteaia 50. juubeliraamatuks.

Täname kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva juube-liraamatu valmimisele! Eriline tänuavaldus Eesti Lasteaia töötajatele Tiiu Andersonile ja Kristina Ehala Andersonile ning Larsson Mändile, laekur Helmi Arendile, Katrin Käärikule, Hilma Nerep-Mossinile, Mai Raud-Pähnile, Eesti Rahvuskaas-laste Fondile, Estfondile ja Eesti Komitee Fondile ning Eesti Päevalehele!

Ajaloolise ülevaate koostaja Kairi Ilison

Toimetaja Sirle Sööt

Joonistus tädi Ernale Kadrilt.

1. Ämblik, Alexander Benckert 6.a., septembris 2009 2. Sõpradega on lõbus, Nora Sööt 6.a., märtsis 2008 3. Kaks häbelikku sõpra, Celine Sööt 5.a., märtsis 2009

1.

2. 3.

7EESSÕNA LASTEAIA JUHATUSELT

Ema: „Mida teeb kasvataja?“

Laps: „Vaatab lapsi.“

Ema: „Mida teeb juhataja?“

Laps: „Istub kontoris“

Ema: „Mida teeb juhatus?“

Laps: „Kirjutab mingisuguseid asju“

Kui varasematel juubeliaastatel on välja an-tud heliplaate ja –kassette, siis 40. juubeliks valmis käesolev juubelitrükis. Meenutame neid pilte sirvides, kuidas lasteaed alguse sai ja kuidas ta tänaseni tegutsenud on. Praegu-ne lasteaia juhatus soovib, et lasteaial ei tu-leks kunagi lastest puudus, pigem võïks laste-aed võimaluse korral veelgi laieneda, et olla veelgi tugevamaks taimelavaks Stockholmi Eesti Koolile.

Juhatus tänab kõiki Lasteaia tegevusele kaa-saaitajaid ning loodab, et abikätest ei tule ku-nagi puudus.

Palju õnne Stockholmi Eesti Lasteaed! Palju särasilmseid pääsulapsi!

Soovib juhatus: Katrin Hanson (esimees), Sir-le Sööt (aseesimees), Taave Vahermägi (sekre-tär), Kärt Männiku Öhman (abisekretär), Katti Saare Persson, Ave Sillard (laekur), Epp Män-nik (juhataja)

40 aasta jooksul on Stockholmi Eesti Laste-aias olnud palju kasvatajaid, kolm staažikat juhatajat ning päris palju juhatuse liikmeid.

Lapsevanematest, laekurist ja juhatajast koosnev juhatus otsustab üheskoos nii las-teaia arengusuunad kui ka lasteaia majandu-sega seonduvaid küsimusi. Nii see on aastast aastasse olnud. 2009.aastal on Helmi kirju-tusmasina asemel lasteaial kaasaskantavad arvutid ja digitaalfotokaamera. Laulud ja tra-ditsioonid on aga suuresti samaks jäänud läbi aegade. Mitmed mööblitükid ja mänguasjad-ki on lasteaias kasutusel juba mitmendat põl-ve. Nüüd käivad lasteaias nende laste lapsed, kes siin ise esimestena käisid. Põlvkondade järjepidavus kestab Stockholmi Eesti Laste-aias samamoodi edasi nagu Stockholmi Eesti Kooliski.

1. Üks ilus tädi, Paula von Fabry Eichner2. Esimesed lasteaia ruumid Gärdetis, Sandhamnsgatan 1

1.

2.

9LASTEAIA ASUTAMISE IDEE JA ESIMESED SAMMUD

Head asjad saavad alguse heast ideest.

Stockholmi Eesti Lasteaia üks asutajaliige, Tiiu Anderson (s. 1932) mäletab, et juhus viis 60-te aastate lõpus Rootsi pealinnas kokku kaks naist - Muusa Ericssoni (1919-2009) ja Hilma Nerepi (s. 1923), kes arutasid omavahel, et küll oleks tore, kui Stockhomis oleks peale Eesti Kooli ka Eesti Lasteaed. Muusa Ericsson asus eesti lasteaia mõ-tet hoogsalt edasi arendama. Loogilisim viis las-teaeda ellu kutsuda tundus läbi Stockholmi Eesti Kooli (toona Stockholmi Eesti Algkool), kus kooli Sõprade Seltsi juurde moodustati Lasteaia Toim-kond.

27. mail 1969. aastal toimus Stockholmi Algkooli Sõprade Seltsi Lasteaia Toimkonna esimene koos-olek. Toimkonda kuulusid Tiiu Anderson, Helmi Arendi, Muusa Ericsson, Ants Lepp, Ada Otema ja Eha Tohver. Alates augustist on Nils Lindeberg-Lindvet samuti tihe koosolekutel osaleja revisjo-nikomisjoni esimehena.

Juba järgmisel päeval pärast esimest koosolekut jagati koolis laiali ankeet, kus teatati kavatsusest sügisest avada lasteaed ja paluti 30. maiks vasta-ta, kas selle vastu on huvi ja mis päeviti lasteaed peaks lahti olema. Samal ajal tegeleti ruumide otsimise ja personali leidmisega. Lahendada tuli veel üks tülikas küsimus � kuidas saada kokku

eesti lapsed erinevatest kommuunidest. „Tol ajal oli revolutsiooniline sellist luba läänivalitsuselt taotleda, et lapsi eri kommuunidest kokku võtta, ent luba saadi�, kirjeldab Tiiu Anderson algusae-gade raskusi.

1969. aasta suve hakul pandi ka kuulutus Stock-holmi Eesti Päevalehte infoga, et avatakse laste-aed ja sinna oodatakse 3-6-aastaseid lapsi. Huvi oli suur, sest pärast kuulutuse avaldamist Eesti Päevalehes oli 3. juuniks kirjas juba 27 last.

Tiiu Andersoni ülesanne oli leida lasteaiale ruu-mid. Tiiu pöördus toonase Rootsi Eestlaste Esin-duse (REE, REL eelkäija) büroo juhtaja Ahti Pae (1919-1987) poole, et kas Sandhamnsgatan 1 asuvas REE büroos leidub kohta ka lasteaiale te-gutsemiseks. Leidus! Üks suurem ruum, üks söö-gi-ja mängutuba ning väike kööginurk. Aken asus keerdtrepi kõrval, mis viis lasteaia ruumidesse korrus allpool.

Kogu 1969. aasta suve käis kibe ettevalmistustöö. 12. augusti Lasteaia Toimkonna koosolekul an-dis Muusa Ericsson ülevaate kõigest mis tehtud � mööblite ja muude tarvete tellimine, ruumide ülevaatus, läbirääkimised Barnvårdsnämndenis (Laste Hoolekandeamet). Enne avamist käis ruu-me inspekteerimas inspektor Dahlgren (29. au-

gustil), kes andis loa lasteaia avamiseks mööndu-sega otsida hiljem sobivamaid ruume.

14. juulil 1969. aastal saatis Lasteaia Toimkond kirja Eesti Maja (mis toona asus Regeringsgatan 24) juhatusele, kus teatatakse oma soovist üüri-da sobivaid ruume tulevases Eesti Majas, kuna �Stockholmi Eesti Algkooli Sõprade Seltsi Laste-aia Toimkond on ajakirjanduse kaudu teada saa-nud, et uus Eesti Maja on ostmisel�.

Stockholmi Algkooli Sõprade Seltsi Lasteaia Toim-konna liikmeteks olid 1. septembril 1969: Erna Klemmer (juhataja), Ants Lepp (laekur), Helmi Arendi (abilaekur), Muusa Ericsson (sekretär), Eha Tohver (abisekretär), Tiiu Anderson ja Ada Ote-ma.

Veel 1. septembril 1969. aastal � 14 päeva enne lasteaia pidulikku avamist, ei olnud selge, kes lisaks juhatajale saab lasteaia kasvatajaks. Pro-tokollist loeme, et �pr Anderson oleks võib-olla abilise kohaga nõus�. Juhataja oli paigas - Göte-borgist Stockholmi kolinud Erna Klemmer (1918-2007), kel oma kolme tütre kõrvalt oli olnud aega aktiivselt naiskooris laulda, skautlust vedada ja lasteaednik olla. Ent lõpuks andis ka Tiiu kindla �jah� sõna ja nii oligi esimene naiskond koos.

1. septembril 1969 oli registreeritud 12 last.

1.

3. 4.

2.

11LASTEAIA AVAMINE

Lasteaia avamine toimus 15. septembril 1969. aastal. Kutsutud olid lapsevanemad, kohalike Eesti ajalehtede esindajad, Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Seltsi esindajad, REE, Eesti Komitee, Eesti Laenuhoiuühisuse ja A/S Eesti Maja esindajad. Pa-kuti kohvi ja omaküpsetatud kooki.

Alguses töötas lasteaed hommikul 9-st kuni 12-ni. Laupäevane rühm, kus said käia eesti keeles järe-leaitamistunde vajavad lapsed, töötas 10-13.00.

Alustati 12 lapsega, kuid arv kasvas pidevalt.

Osavõtutasu oli 25 krooni kuus.

1. Esimene lasteaia aasta2. Värvid, Axel Baumann x a., märtsis 20093. Asutajad. Paremalt: Helmi Arendi, Muusa

Eriksson, Ants Lepp, Eha Tohver, Tiiu Anderson4. Piimaring 1969.a. Lasteaia poolt oli lastele piim,

võileib tuli lastel endal kaasa võtta

1. 2.

3.

4. 5.

13

1970. aasta sügishooajal oli lasteaias kirjas juba 42 last.

1971. aasta sügisest alustas Stockholmi Eesti Alg-kooli ruumides Erna Klemmeri juhendamisel pä-rastlõunakodu, mis oli mõeldud koolilastele, kelle vanemad neile hiljem tööpäeva lõppedes järgi said tulla. Lasteaias käis 15 ja pärastlõunakodus 4-5 last päevas.

Juhataja Erna Klemmer meenutab 1999. aasta 28. jaanuari Eesti Päevalehes: �Lubatud oli 18 last, aga tahtjaid tuli topelt nii palju. Tegime nii, et ühed käisid kolm päeva ja teised käisid kolm päeva, siis sai 36 last Eesti Lasteaias käia.�

Juhataja: Erna Klemmer (1969- 1979 suveni, mil ta siir-dus pensionile); Silvi Somp (1979- 1998)

Kasvatajad: Tiiu Anderson (1969- 1975 suveni), Silvi Somp (1972-1979)

1970-dad aastad lasteaias

Lasteaia Toimkond peagi likvideeriti ja lasteaia juhtimise võttis üle juhatus, mille koosseis jäi esi-algu samaks. Stockholmi Algkooli Sõprade Selts oli ka edaspidi lasteaia tegevustega tihedalt seo-tud, sest kool ja lasteaed tegutsesid ikka käsikäes. Põhikirja koostamisega tegeleti aktiivselt 1972 aastal. Tänaseni muutmata kujul sai „Stockholmi eesti Lasteaia eesmärgiks mängu ja laulu abil ees-ti keele oskuse süvendamine ja eesti kultuuri tut-vustamine.“ Esimese põhikirja kohaselt võis eesti keelt rääkivaid lapsi lasteaeda registreerida alates kolmandast eluaastast (3 a.) iga semestri algul. (Täna on noorimad lastaia kasvandikud 1,5-aas-tased.)

1970. aasta alguses oli liitunud võitlusvaimu ja hakkamist täis lasteaia juhatusega Siim Saare, Eesti elu aktiivne edendaja nii Rootsis kui Eestis (kuni traagilise surmani parvlaeval „Estonia“ 1994. aastal), kauaaegne (1977. a. sügiseni) lasteaia ju-hatuse esimees.

1. Paremalt: Lasteaia juhatuse esi- aias) + / Esimene tegevusaasta (Meelisscan2-9- 2 fotot) mees Siim Saare ja noorteinstruktor Mart Maandi

2. 1970 vanas lasteaias3. Jäätis.19714. Pärastlõunakodu lapsed5. Paremalt: Tiiu Anderson, Silvi Somp,Erna

Klemmer, Siim Saare

3.

1. 2.

4.

15

1971. aasta novembris liitus lasteaia juhatusega abiesimehe ülesannetes Elle Nurmis ja sekretär Liis Klaar.

1971. aasta 4. oktoobri protokollis seisab, et �kuna laste arv iga päev on keskeltläbi 15, siis on Erna Klemmeril iga päev abi tarvis�. Lasteaed pani leh-te kuulutuse, millele vastas Anne Parik, kes kut-suti praktikandina paariks päevaks nädalas Ernale appi.

1972. aastal liitus lasteaia naiskonnaga Silvi Somp kes oli hiljem juhatajaks ligi 20 aastat - 1979.aas-tast kuni 1998. aastani.

1970.aasta novembrist hakkas Lasteaial ilmuma oma infoleht �Väike Postipoiss� . Selle 1971. aasta veebruari numbrist võib lugeda, et tolleaegsete määruste järgi sai uues Eesti Majas avada pool-päevakodu ehk tuua lapsed kohale kuni viieks tunniks, mitte päris terveks päevaks. Peamine takistus oli see, et �seal läheduses ei ole küllal-daselt määrusele vastavat haljasala lastele väljas mängimiseks�.

Lasteaia tegevuses oli suur rõhk laulmisel, kuna nii Erna Klemmer kui Tiiu Anderson olid Stockholmi Eesti Naiskoori liikmed ja laulmine oli neile sama loomulik kui rääkimine. �Klaver tekkis meile üsna kiiresti pärast lasteaia avamist ja selle tassis üksi oma seljas lastaia ruumidesse August Neo (Eesti olümpiahõbe ja pronks maadluses 1936.a.), mäle-tab Tiiul Anderson. 1974. aastal anti välja stuudios salvestatud heliplaat �Laulupärg� lasteaia lalude-ga.

Lasteaias tegeleti veel käsitöö ja joonistamisega, tähistati Eesti rahvapühasid, Emadepäeva ja Eesti Vabariigi Aastapäeva. Sel ajal kui nõukogude Ees-tis olid Näärid ja Näärivana, jätkati vabas maail-mas ikka jõulutraditsiooni ja �lasteaia lapsed ning nende õed-vennad said lasteaia jõulupuu ümber koguneda ning kinkekotid maiusega“ (protokoll 20.10.1969).

1970-dad aastad lasteaias

1. Jõulupidu vanas lasteaias2. Paremalt: Tiiu Anderson, Helmi Arendi, Siim

Saare, Erna Klemmer, Liis Klaar, Silvi Somp3. Karneval 19734. Lasteaia häälekandja „Väike postipoiss“

1. 2.

?

4.

5.

17

Läbivalt tehti lasteaias koostööd Stockholmi Eesti Algkooliga � lapsevanematele edastati infot koo-li õppimisvõimaluste kohta, korraldati lasteaia lapsevanematele kooli tutvustavaid kohtumisi, mudilastega käidi kooli üritustel esinemas ja vas-tupidi. Ka lastaia infolehes oli alati info kooli tege-miste ja õppimistingimuste kohta. Tiiu Anderson mäletab, et algusaegadel käis lasteaiast läbi 50-60 last aastas ja enamus neist jätkas haridusteed Stockholmi Eesti Koolis.

Lasteaia rahastamine algusaastatel•

Erinevalt tänapäevast, kus suurem osa rahalisest toest tuleb Rootsi riigilt, tuli esialgu hakkama saa-da eesti kogukonna annetuste baasil. Algusaas-tatel moodustasid tulud osavõtumaksudest alla viiendiku ja toetused ca kaks kolmandikku eelar-vest. Eelarved koostati puudujäägiga ning need summad leiti hiljem, näiteks puudujääk - ettenä-gemata tulud moodustab üle kolmandiku 1970. aasta lõpus koostatud eelarvest. 1. septembri ja 29. oktoobri protokollides on kirjas, et Eesti Lae-nuhoiuühisus lubas anda 1000 krooni laenu ning Eesti Algkooli Sõprade Selts oli samuti nõus abis-tama laenu näol. Palkadeks küsiti laenu Eesti Ko-miteelt.

Lasteaia osavõtutasu oli 25 krooni kuus, kui laps käis 4-6 päeva ja 15 krooni kui 2-3 päeva. Tasu tuli maksta ette 15. kuupäevaks. Võimalik oli viia laps lastaeda ka 1 päev (10 krooni) ja vendade-õdede puhul oli soodustasuks 15 krooni, kui laps käis kohal 4-6 päeva. 1971. aasta sügisest tõusis tasu kõigile 5 krooni võrra, kuid osavõtutasu osakaal tuludes jäi tegelikult muutumatuks � enamus lae-kus ikka toetuste näol.

Imetlusväärse visaduse ja järeleandmatusega otsiti ja leiti rahaline kate lasteaia tegevusele. Numbrites mõõtmatu on kõikide inimeste - las-teaia toimkonna liikmete, lapsevanemate ja Eesti organisatsioonide esindajate panus lasteaia käivi-tamiseks ja käigushoidmiseks. �Mäletan, et algus-aegadel töötasime me sümboolse raha eest � olu-line oli eestluse hoidmine, mitte raha teenimine,� meenutab Tiiu Anderson. Esimese palgarahana on tal meeles 5 kr tund. Aasta hiljem (29.1.1970) protokolliti Erna Klemmeri palganumbriks 1050 kr kuus ja Tiiu Andersoni tunnitasuks 12 kr, mis tegi kuus 465 kr (protokoll 25.02.1970).

1970-dad aastad lasteaias

1. Sügissoaree2. Sügissoaree3. ?4. Noored esinejad. Paremalt: Jaan Seim ja Tarmo

Sepp5. Värvid, Alice Vestersköld, xa, juunis 2009

1.

2.

3.

4.

5.

19

Esimene �Tulude ja kulude arve� seisuga 15.09.1969-31.07.1970 saab kogukuludeks 20 565 krooni, millest osavõtumaksude osa on veidi üle 3000 krooni ja toetused 16 365 krooni, ehk lõvi-osa tegevuskulude katteallikast. Pool kulutustest läks palkadeks ja ülejäänu kõigeks muuks, mis lastaiale vajalik � koristamine, kontoritarbed, ma-terjalid, üür, toitlustamine (alguses pakuti lastaia poolt ainult piima ja lapsevanemad andsid võilei-vad kaasa), ürituste korraldamine.

Kirjas lapsevanematele 11. septembril 1970. aas-tal seisis, et lasteaia tegevus on hädaohus majan-duslikul põhjustel. Alguse sai traditsioon korral-dada kultuurisündmusi lasteaia toetuseks, millest esimene � muusikaline pealelõuna- toimus 11. oktoobril Natsionaalmuuseumis. Esinejate hulgas olid lasteaia lapsed, Käbi Laretei, Toomas Tuulse, Valdeko Jürisoo ja Kassari rahvatantsurühm. Selle ürituse raames koguti lasteaiale üle 5000 krooni (pool puuduolevast 10 000 kroonist).

Teine muusikaline soaree toimus aasta hiljem 17. oktoobril Ooperi Rotundas, kus ooperilaulja Naan Põld, viiulikunstnik Alfred Pisuke, noor näitlejatar

Anne-Mari Horn-Asker, Kassari rahvatantsurühm ja loomulikult lasteaia mudilased püüdsid kor-rata eelmise aasta edu ja koguda lasteaiale taas raha. Sedakorda õnnestus koguda 2020 krooni. 1972. aastal läks soaree edukamalt � lasteaia lap-sed, Kalju Lepik, Tarmo Lepp, Jaan Seim, Liis Jaa-nivald ja Kassari rahvatantsurühm kogusid veidi üle 2850 krooni. 1973. aastal toimus soaree juba uutes Eesti Maja ruumides ja veidi tagasihoidliku-mas mahus kui eelnevalt.

1971. aasta sügisel arutati võimalust osta lasteaia laekurile pruugitud arvemasin (6.09.1971 proto-koll) ja Erna Klemmerile tuli paar päeva nädalas appi pärastlõunakodu pidama Elle Nurmis.

1970-dad aastad lasteaias

1. Lapsed laulavad2. Publik3. Kolimine uude Stockholmi Eesti Majja,

Wallingatan 32. 1973.a. Paremalt: Tiiu Anderson, Erna Klemmer, Siim Saare

4. Sügissoaree kava5. Kevadkontsert 1973

5.

1.

3.2.

4.

5.

6.

21

Rahaliste toetajatena on erinevates protokollides ja aruannetes välja tootud Eesti Komitee, Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, Eesti Algkooli Sõprade Selts, Johannes Kõpu Fond, Ühisabi, Samariitlased, EELK (kuni lapsed said usuõpetust, kuid 1972. aastal ot-sustati see kaotada ja siis kadus ka EELK toetus), Andreas Tominga Fond, Eesti Ettevõtjate Ühing ja lihtsalt erinevad eesti ettevõtted (ühe suurema toetajana olgu siinkohal nimetatud Misomex), ka Stockholms Barnavårdsnämnden. Hiljem saadi tegevustoetust Socialstyrelsen’ilt (Sotsiaalamet).

Pärast kolimist 1973. aastal Eesti Majja Walin-•gatan 34

Kogu lasteaia algusaja REE büroos Sandhamns-gatan 1 oli tegeletud uute ruumide teemaga, mis leidis lahenduse alles 1973. aastal.

1971. aasta 4.oktoobri protokollis seisab: �Siim Saare andis lühikese ülevaate ruumide kohta uues Eest Majas, milles selgus, et lasteaia ruumi-de saamine venib ja lasteaed peab arvestama sel-lega, et tuleb veel vähemalt üks aasta tegutseda praegustes ruumides.“

Esimene lapsevanemate koosolek uues Eesti Ma-jas Wallingatan 34 toimus 25. jaanuaril 1972. aas-tal (15.01.1972. kiri lapsevanematele), kus lisaks

sisuliste küsimuste arutamisele kutsuti lapseva-nemaid uute ruumidega tutvuma.

Lasteaia arhitektid olid Kuldar Parik ja Hando Kask, kes panid ka ise käed külge tööde lõpetami-sel kui vaja (EPL 10.02.1973). Eesti Päevaleht kir-jutas 1973 aasta 10. veebruaril, et �Lasteaia ruu-mide väljaehitamise põhikapital � 60 000 krooni � laekus Andreas Tomingase nim. sihtasutusest�. Uksesildi, mis ilutseb lasteaial ka täna, kinkis üks suurmatest toetajatest � Misomex.

Pärast kolimist uude Eesti Majja Wallingatan 32 tõsteti osavõtutasu, sest üürisumma pea kolme-kordistus ja lasteaia lahtioekuaeg pikenes kahe tunni võrra (3 tunni asemel 5 tundi päevas). �Siiani oli lasteaia maks olnud väga sümboolne ja pole kaugelti katnud kõiki lasteaia väljaminekuid� (kirjast lapsevanematele mais 1972. aastal). Mak-su tõstmine oli kaalumisel ka varem, kuid siis leiti ühiselt, et seda ei saaks nii või teisiti tõsta taseme-le, et ta märkimisväärselt mõjutaks kogutulusid.

1970-dad aastad lasteaias

1. Kontsert 19732. Lasteialaste venüülplaat „Laulupärg“ valmis 1974

kevadel3. Misomexi poolt kingitud uksesilt, mis seisab

lasteaia uksel tänaseni4. Päev Veskijärvel, Celine Sööt 5.a., juunis 20095. Jõulupidu 19736. Juhataja Erna Klemmer lastega lasteaia uutes

ruumides

1. 2.

3.

4.

23

3. jaanuaril 1973. aastal saadeti lapsevanematele kiri, kus teavitati, et alates 5. veebruarist 1973 toi-mub lasteaia tegevus uutes ruumides Eesti Majas Wallingatan 32. Uueks osavõtumaksuks ühele lapsele 5 päeva nädalas oli 170 kr/kuus, kahe lap-sega oli 5 päeva hind 255 kr/kuus. Üheks päevaks oli hind 35 kr/kuu. Osavõtumaksus sisaldus või-leibade asemel (mille vanemad oma lastele eel-mises lasteaia asukohas kaasa andsid) Eesti Majas valmistatud soe söök.

Huvi oma lapsi eesti lasteaeda tuua püsis suur �1973. aastal oli nimekirjas 43 last. Jätkuvalt oli päevakorral probleem laste osas, kes kodus vähe või üldse mitte eesti keelt ei rääkinud. Otsustati ühiselt, et umbkeelseid lapsi, kes kodust mingit eesti keele õpetust ei saa, ei võeta lasteaia koos-seisu (protokoll 23.09.1973).

Eestlased, kes Teise Maailmasõja eel ja ajal nõuko-gude okupatsiooni terrori eest Rootsi põgenesid, said maitsta mõrkjat pagulasleiba. Ent katsumu-sed hoidsid eestlust kõrgel ja Stockholmi Eesti Lasteaial oli Stockholmi Eesti Algkooli kõrval oma keele ja kultuuri alalhoidmiseks tähtis roll kanda. Lasteaia juhatuse esimees Siim Saare väljendas

1974. aasta novembri lõpus ilmunud Eesti Päeva-lehes ühte ridade vahele kirjutatud lasteaia ees-märki: �Kui lasteaed asutati viie aasta eest, olid vanemad teadlikud, et pagulastena olid nad tea-tud perioodi oma elus häbenenud oma identitee-ti ja keelt, nad elasid miljöödes, kus täienduskoo-lid olid nurgatagused, ja peod olid nurgatagused. Nende kogemuste tõttu võtsid nad põhisihiks anda lastele miljööd, mis oleks vähemalt sama-vääriline kui teistel lastel siin ühiskonnas.� Ja selle ülesandega tuldi edukalt toime.

Traditsiooniks oli igal aastal Emadepäeva ja jõu-lude tähistamine, maskeraad ning väljasõit Skan-senisse, Kolmårdenisse, Veskijärvele või analoog-sesse paika.

1970-dad aastad lasteaias

1. „Laulupärga“ müüb laekur Helmi Arendi2. Kevadkontsert 19743. Lucia 19744. Jõulud 1974

1. 3. 4.

2.

25

1973. aastal algasid ettevalmistused Lasteaia lau-ludega plaadi sisselaulmiseks, mis teostus mais 1974. aastal. Juhataja Erna Klemmer meenutab 1999. aasta 28. jaanuari Eesti Päevalehes: �Meeles on, kuidas me lasteaia heliplaati stuudios lindis-tamas käisime. Stuudios ei usutud, et 25 väikest last suudavad vait olla, kui vaja ja õigel ajal ilusti laulda.� Plaadi nimeks oli Laulupärg, mida otsus-tati tellida 600 tk (protokoll 5.05.1974) ja levitada erinevates asutustes ja organisatsioonides, et sel-lelt tulu teenida.

Vahepeal tõstatus teemaks uus klaver, sest vana oli pärast aktiivset elu lauluhimuliste laste ja nen-de kasvatajate seltsis häälest ära läinud. Lahkeks inimeseks osutus hinnatud kirjanik August Mälk, kes kinkis 1975. aastal lasteaiale selle vajaliku muusikariista. Lasteaed tänas teda kirjaniku 75 juubeliüritusel Eesti Majas lilledega (protokoll 29.09.1975). Klaver on aga vastu pidanud lasteaia suures toas tänaseni.

1976. aasta oktoobris oli lasteaeda registreeritud 38 last, kellest pidevalt kohal käis 12. Kõrgpunkti jõudis laste arv 1977. aasta sügiseks, mil kirjas oli 60 ja iga päev käis kohal 18 � kõrgeim arv, mis oli lubatud (protokoll 2.10.1977).

Tasapisi, alates 1970. aastate algusest hakkas las-teaiale raha laekuma ka erinevatest kommuuni-dest, kust lapsed pärit olid. See oli pikk protsess, kus alguses saadi mõnest kohast eitav vastus, kuid hiljem soostus kommuun lasteaialapse eest suunama raha Stockholmi Eesti Lasteaiale. Üha enam ja enam muutus olulisimaks tegevuskulude katteallikaks riiklik või kommuuni toetus.

1977. aastal võeti plaani lasteaia raamatu tegemi-ne. Lasteaialaste joonistatud muinasjuturaamat saadi valmis lasteaia 10. juubeliks 1979. aastal. Raamatut levitati läbi Eesti organisatsioonide ja 1979. aastal toimunud ESTO-l. Samal aastal valmis ka kassett lastelauludega �Väikesed naerusuud�.

1970-dad aastad lasteaias

1. Vanaema ja lapselaps2. Helikassett „Väikesed naerusuud“3. Sõbrad. Paremalt: Ivar Algvere, Johan Nurk,

Aime Jüriado, Peeter Kaaman4. Täna on Vello sünnipäev 16.01.1976

1. Dinosaurus. André David ….. xa. Märtsis 20092. Lasteaia juhataja Erna Klemmer ja lapsed 80-ndatel3. Lasteaed 20.1989: ……(

271980-dad aastad lasteaias

80-te alguses sai ruuminappuses lasteaed enda-le juurde teise korruse. Taaskord oli arhitektiks Hando Kask ning teostajaks Raoul Lokotar (EPL 9.11.83).

Kasvataja Riina Larsson-Mänd, kes asus lasteae-da tööle 1982. aasta jaanuaris, mäletab, et et eri-nevalt tänasest päevast, käis 80-tel palju lapsi 2 päeva või 3 päeva nädalas. Alles hiljem on saanud tavaks hoida lapsi lasteaias kõigil tööpäevadel es-maspäevast reedeni, mis peegeldab pere muutu-nud töö- ja elukorraldust.

80-te keskpaigaks oli osavõtutasu võrreldes algus-ajaga kahekümnekordistunud. Aeg ja inflatsioon olid teinud oma töö ja nii oli lasteaia osavõtutasu lapsele, kes käis 5 päeva nädalas 550 krooni. See aga ei tähendanud oluliselt suuremat tulu kogu-eelarvest. Riigi toetus moodustas eelarve tulude real juba 70-80%, osavõtumaksudest laekuv tulu aga oli jätkuvalt marginaalne 10-15%. Lasteaia eelarved olid 80-te alguses juba üle kahekümne korra suuremad kui esimestel tegevusaastatel � 20 500 asemel üle 500 000 krooni.

80-te keskpaigas oli lasteaeda registreerunud 21 last. Kõik ei käinud kohal iga päev, sest Sotsiaal-ameti (Socialstyrelsen) reeglite kohaselt oli mak-simaalseks laste arvuks päevas 16 last.

Üheks suureks toetajaks lasteaiale oli eesti organ-siatsioonide hulgas jätkuvalt Eesti Komitee, kuhu esitati tihti taotlusi palvega katta transpordikulu-sid väljasõitudele (nt Eskilstuna või Kolmårdeni loomaaeda).

Olulisel kohal olid lasteaias Eestiga seotud tee-mad, Eesti juurtega lastele (enamik sündinud Rootsis) räägiti kodumaast ja Eesti sinimustval-gest lipust, mis tollal ei saanud veel Eestis vabalt lehvida. Mingil määral liikus eestlasi raudse ees-riide tagant ka Rootsi oma sugulastele-tuttava-tele külla ja nii jõudsid lasteaiani Eestis kirjutatud lasteraamatud. Riina Mänd Larssoni sõnul oli ju-hataja Silvi Somp rangelt eestimeelne ja sellised nõukogude väljamõeldised nagu �näärid� ja �näärimees� tõmmati raamatutes maha ja kirju-tati asemele �jõulud� ja jõuluvana�.

Kui tänasel päeval tegutseb lasteaia ruumides nädalavahetustel Mudilasring, siis selle ana-loog - �eesti lastevanemate poolt käiku lastud mudilastegrupp� - toimetas lasteaia ruumides ka 80-te keskpaigas ja maksis lasteaiale ruumide ka-sutamise eest üüri 25 krooni päeva eest (protokoll 18.02.1985).

Lasteaias näidati tavaliselt reedeti lastele filmipro-jektoriga suures saalis multifilme või diapositiive vahvate piltidega. Igasugu väljasõitude ja muu-seumi külastuste arv oli võrreldes algusaegadega hüppeliselt kasvanud. Laulmine oli ikka lasteaia tegevustes olulisel kohal, lisaks tehti palju käsi-tööd ja meisterdati.

Lasteaia 20. juubeli puhul mindi kaasa uute moe-tuultega ja tehti lasteaia T-särgid.

1.

3.

2.

291990-ndad aastad lasteaias

Eesti Maja sisehoov oli õuealana kasutusel juba varem, kuid 1990. aasta 6. märtsi protokollis on kirjas, et „plaanis on suurendada laste mängukoh-ta hoovis ja Eesti Maja juhatusel pole midagi sel-le vastu“. Aprillis korraldati lapsevanemate abiga talgud. Nii nagu algusaegadel, võtsid laste emad-isad (mõnikord ka vanaemad-vanaisad) ikka ak-tiivselt osa lasteaia tegemistest ja aitasid kaasa oma võsukeste heaolu suurendamisele mitte ai-nult sõnades, vaid ka tegudes.

Murranguline on toonase juhataja Silvi Sompi teadaanne 26. septembri 1990. aasta koosolekul, et �praegu on ülekaal Eestist tulnud lastel ja ko-hasoovijaid on palju.� Eestis olid ju käsil tormili-sed ajad � 1989. aastal üle 600 km pikkune Balti Kett, siis aina suurenev iseseisvustahe, augusti-putš Moskvas ja Eesti riikliku iseseisvuse taasta-mine 1991. aasta 20. augustil. Segased ajad suu-rendasid inimeste väljarännet ja sellest ka suurem osakaal Eestist pärit lastel.

1991. aastal oli lapsi registreeritud 21, mida oli rohkem kui sai vastu võtta (protokoll 26.08.1991). Lasteaia lahtioleku aegu pikendati samaks nagu tänasel päeval kehtiv - 7.30-17.30.

1991. aasta 24. oktoobri protokollis on teade selle koha, et Helmi (Arendi) ostis uue kirjutusmasina ja arvuti! Moodne tehnikaajastu hakkas jõudma lasteaeda, sest muretsemisel oli ka kopeerimis-masin (televiisor oli kohale jõudnud juba oluliselt varem). Helmi Arendi aga, kes oli lasteaia murede ja rõõmudega kaasa sammunud alates selle loo-misest, pani 1991. aastal ameti maha ning uueks laekuriks sai Elle Nurmis.

Kuigi Eesti Maja tundus kindel kants, kus lasteaia asukoht loomulik ja enesestmõistetav, on seoses üüri tõstmisega olnud 93. aastal arutusel ka koli-mine mujale. Õnneks oli asukoha vahetus ainult jutu tasemel ja tegudeks ei saanud. Küll aga va-jasid lasteaia ruumid remonti ja see teostus 90-te aastate keskel.

1. Lumememm lumesajus, Andres Öhman x a. veebrauris 2007

2. Lucia 1995. Kasvatajad paremalt: Silvi Somp, Ülle Langel, Riina Mänd Larsson

3. Lasteaia argipäev 1996

1.

2.

3.

5.

4.

31

1995. aasta mais tõstatus teemaks esimest (ja loo-detavasti viimast) korda Lasteaia eksisteerimise aja jooksul, et lasteaias on vabu kohti, mis tuleks täita, et lasteaia majanduslikku olukorda paran-dada. Kavatseti �Eesti Päevalehes� ja �Teatajas� kirjutada üks positiivne artikkel lasteaias koos pildiga, �mis innustaks eesti vanemaid oma lapsi Eesti Lasteaeda tooma�. Lasteaed avaldas ajakir-janduses ka appihüüde ja tagasiside oli üllatus-likult suur � annetati 188 000 krooni (protokoll 24.04.1996)

1996. aastal algas lasteaias uus elukorraldus � 27. märtsil arutati väikeste laste (1,5-aastaste) lisan-dumist lasteaia kollektiivi ja milliseid muudatusi tuleb sellega seoses teha.

1990-aastate teisel poolel tõstatub juba päeva-korda see, et Eesti lasteaial ja ka koolil oleks hä-dasti vaja eestikeelseid lastefilme, lasteraamatuid ja õppematerjale (protokoll 26.03.1997).

Traditsiooniline väljasõit loodusesse või looma-parki, jõulude, vastlapäeva, Emadepäeva ja Eesti Vabariigi Aastapäeva tähistamine ning kevadpi-du olid jätkuvalt lasteaia tegevuste oluline osa. Li-saks võimaldati lastele suurel hulgal kino, teatrite ja muuseumide külastamist.

90-ndate lõpus muutus ka laste toitlustamine, sest uus juhataja 1998. aastast � Kristina Ehala Anderson - ei olnud enam rahul Eesti Maja köögi poolt pakutavaga ja alates 2000. aastast sai laste-aia ihukokaks Anne, kelle käest sai tellida ka värs-ket leiba (protokoll 17.01.2000).

1999. aasta 2. veebruaril külastasid Eesti Maja Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia, kellele lapsed laulsid lasteaias tervituseks �Põdral maja metsa sees�. Valik oli kuningale kui kirglikule jahimehele loodetavasti meelepärane.

Lasteaia 30. aastapäeval 1999. aastal anti välja lasteaia laste (18) poolt sisselauldud CD plaat, mis lasteaia sünnipäeval suure eduga müüki läks (Eesti Päevaleht 21.10.1999) ja 1974. aastal tehtut jätkas.

Seoses lasteaia 30. aastapäevaga, kuulutati välja nimevöistlus lasteaiale nime leidmiseks. Lasteaia ametlikuks nimeks sai Stockholmi Eesti Lasteaed Pääsuke.

1990-ndad aastad lasteaias

1. juubelit tähistavad kohvilauas paremalt: Silvi Somp, Kersti Ustav, X, Erna Klemmer

2. Lasteaia CD „Pääsuke 30“ 1999.a.3. Paremalt: Eesti Maja AB juhatuse esimees

Madis Üürike, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia, lasteaia juhataja Kristina Ehala Anderson ……, Riina Mänd 02.02.1999 Lasteaias

4. Lasteaia juhataja Silvi Somp läheb pensionile 25.03.1999. Lilled annab üle Kristina Ehala Anderson, maali hoiab juhatuse esimees Piia Paljak Särlefalk

5. Lasteaia personali õnnitleb 30.juubelil EV Suursaadik Stockholmis Andres Unga, 08.10.1999. Vasakult: lasteaia juhataja Kristina Ehala Anderson, Riina Mänd Larson, Tiiu

1.

2.

3.

4.

5.

6.

332000-2009

Lasteaias käib kokku 22 last vanuses 1,5- 6 eluaas-tat. Tegevused on jaotatud vastavalt vanuserüh-madele 1,5-3 ja 4-6 aastat. Kõik soovijad lasteae-da ei pääse � nii on praegugi järjekorras 15 last ja eelisõigus on nimekirjas eespool olijatel ja juba lasteaias käivate laste vendadel-õdedel.

Lasteaed jälgib Rootsis kehtivat õppeplaani (Läroplan 89) ja Stockholmi linna lasteaedade õp-peplaani (Förskoleplan för Stockholms stad). Las-teaia tegevuskulud katab täna Rootsi riik ja lap-sevanem maksab iga kuu lasteaiamaksu sõltuvalt lapsevanema sissetulekust. Lapsevanema tasu on paika pandud riiklikult.

Lasteaias töötab 4 kasvatajat ning juhataja. Laste-aed tegutseb kui mittetulundusühing, mille kõr-geimaks organiks on lastevanemate aastakoos-olek. Lasteaia igapäevast tööd juhib juhataja, te-gevuskavad ja eelarved vaatab läbi viieliikmeline juhatus, mis koosneb lapsevanematest ning neile lisanduvad lasteaia juhataja ja raamatupidaja. Lasteaia kokaks on ikka Anne, kes valmistab ko-hapeal värske söögi.

Lasteaia tegevus on ainult eestikeelne ja lasteaia eesmärgiks on jätkuvalt, nii nagu 40 aastat taga-si, läbi laulu ja tantsu arendada laste eesti keele oskust, tutvustada eesti kultuuri ja tavasid ning arendada lapsi nii vaimselt kui füüsiliselt.

Suuremate lastega käiakse ka teatris ja muu-seumides. Igal neljapäeval toimub salaklubi, mille raames midagi põnevat ette võetakse, näiteks sõidetakse rongiga Uppsalasse Pelle Svanslösi majja või käiakse laevaga sõitmas. Igal lapsel on salaklubi päevik, kuhu joonista-takse reisist pilte

1. Kasvataja Riina Mänd Larsson ja Paula 20082. Maskeraad 2007. Kollaaz3. Kadrisandid Eesti Majas4. Maskeraad 2001. Kasvatajad paremalt: Tiina

Öpik, Karin Mickelsson, Kristin Kerstna, Riina Mänd Larsson, Malle Allvee

5. Kasvataja Anu Luks 20086. Lasteaia juhataja Kristina Ehala Anderson ja

paremalt Ella Persson, Alice Vestersköld 2008

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

35

Suuremad lapsed käivad pea alati lasteaia lähedal asuvates parkides mängimas. Väiksemate päralt on Eesti Maja sisehoov, mis 2009. aasta sügisel sai endale uue mänguväljaku. Et ka siseruumid ajale jalgu ei jääks, tegid 2008. aasta suvel lapsevane-mad peakorrusel remonti ja aasta hiljem paigal-das Eesti Maja uue ventilatsioonisüsteemi.

Kord aastas toimub lapsevanemate pidu las-teaias ilma lasteta. Igal peol on kindel teema ja nii saavadki emmed-issid kord aastas Las-teaias karnevalil käia.

Alates 2006.aasta novembrist pakub Eesti Laste-aed peavarju igal teisel pühapäeval Stockholmi Mudilasringile. Seal saavad kokku peamiselt need lapsed, kes Eesti Lasteaias ega Eesti Koolis ei käi, kuid kelle vanemad soovivad oma võsukeste ees-ti keelt arendada.

Kevad- ja jõulupidude traditsioonid on jäänud samaks. Jõulupeol käib jõuluvana, keda ala-ti oodatakse jõulupuu all lauluga �Tere, Tere jõulumees� ning kevadel saadetakse pesa jaoks liiga suureks kasvanud �pääsukesed� lauluga kooli.

2000-2009

1. Salaklubi väljaõit kasvataja Kristeliga2. Sinine auto hoovis. Paremalt: Nora Sööt, Celine

Sööt istub Martin Vahermägi süles, Markus Köningsberg, Elsa ….

3. Ka kasvatajale võib sõitu teha Celine Sööt ja Kristina Ehala Anderson

4. Muinasjutuhommik. „Kolm põrsakest“5. Veskijärvel 2009 kevad6. Lapsevanemate pidu 2009 veebruaris Liiu Viru ja

Magnus …7. Lapsevanemate pidu 2009 veebruaris Malle

Allvee 8. Mudilasringi tantsutund jaanuaris 20099. Jõulupidu 200610. Jõulupidu 200611. Jõulupidu 200812. Kevadpidu 200713. Kevadpidu 2009, Kooli minevad lapsed esitavad

tantsu „Mul on bemmil uued kummid“ paremalt: Raimond Iskül, Kaspar Aring, Martin Vahermägi, Celine Sööt

36 Meie, kes oleme Eesti Lasteaias käinud

Lapsed 1969 -791. Aamisepp Urmas (1969)2. Aamisepp Peter (1973)3. Aaslepp Peter (1973-75)4. Aaslepp Toomas (1976-78)5. Abel Henrik (1970- 71)6. Aksberg Anna-Karin (1969-1970)7. Algvere Ivar (1977-80)8. Algvere Mark (1969)9. Anderson Aime (1969)10. Anderson Mikk (1969)11. Anderson Riina (1973-75)12. Anderson Tiit (1969-1970)13. Andersson Leena (1970-71)14. Ashu/Asker Richard (1973)15. Bohm Markus (1975)16. Bolliger Matthias (1971-75)17. Bolliger Mikaela (1975-76)18. Eichhorn Daniel (1976-80)19. Eichhorn Paula (1969)20. Ekman Olle (1969)21. Ericsson-Nielsen Amanda (1973)22. Estra Mattias (1977-80)23. Estra Peeter (1979-81)24. Gering Anne-Lii (1979-81)25. Gustavsson Carolina (1976)26. Gustavsson Fredrik (1976-78)27. Hanson Katrin (1973-75)28. Hell Annike (1973)29. Hietanen Marika (1973)30. Hinno Jaan Peeter (1969-70)31. Hirch Jaan (1977-80)32. Hirch Heli (1976)33. Hommik Anne (1969)34. Hurt Martin (1975-76)35. Ingel Katrin (1970-71)36. Joandi Jaan (1969-70)37. Joandi Linda (1969-70)38. Johansson Anneli (1978)39. Johansson Åsa (1977-80)40. Jõgi Edvard (1978)41. Jõgi Johannes (1975-76)42. Jõgi Maria (1976-78)

43. Jürgenson Harri (1969-71)44. Jüriado Aime (1976-80)45. Jüriado Anne (1976)46. Jürisoo Linda (1976-80)47. Kaaman Eva (1976-78)48. Kaaman Jaan (1975-76)49. Kaaman Lena (1975-76)50. Kaaman Peeter (1976-80)51. Kant Anne-Lii (1970-73)52. Kant Helle (1970- 73)53. Karsten Peter (1969)54. Kask Mango (1970-71)55. Kask Taavo (1979-81)56. Kask Valdo (1970-73)57. Kastberg Peter (1970-73)58. Kinnunen Hannes (1973-75)59. Kinnunen Peter (1976- 80)60. Klaar Andrus (1978-81)61. Klaar Piia (1977-80)62. Klaar Toivo (1971-73)63. Kokla Maria (1976-80)64. Koolmeister Els-Liis (1973)65. Kurg Heli (1975)66. Kvellsten Kristina (1976)67. Kõll Merike (1976-80)68. Laantee Erik (1975)69. Lepp Jaan (1969-70)70. Lepp Katrin (1973-75)71. Liibus Peter (1969-71)72. Lindbeck Maria (1977)73. Loor Helena (1970-71)74. Luik Jüri (1977-80)75. Luik Linda (1979-81)76. Lumila Helle (1976-78)77. Lumila Imbi (1971-75)78. Lumila Jaan (1969-71)79. Lumila Jaak (1970)80. Luuk Kristjan (1969-71)81. Luuk Martin (1973-75)82. Maandi Kaarin (1973-76)83. Maandi Karl (1976-80)84. Maandi Mart (1970-75)85. Maandi Peeter (1978-80)86. Manitski Helle (1978-81)

87. Manitski Laine (1973-76)88. Manitski Maila (1975-76)89. Marand Otto (1978-81)90. Mattson Gustav (1975)91. Meerits Rain (1971-73)92. Meihop/Meikop Mia (1973)93. Mikiver Jaan (1976-78)94. Mikiver Kadri Ann (1973-76)95. Miller Liis (1973-75)96. Miller Sussi (1969)97. Mossin Alju (1971)98. Must Jaan (1976-78)99. Must Peter (1979)100. Männik Kristian (1976-78)101. Nikko Ira (1977-80)102. Nurk Johan (1976-80)103. Nurk Linda (1978-81)104. Nurmis Peeter (1969-71)105. Nõmm Andreas (1978-81)106. Nõmm Fredrik (1975-76)107. Nõmmera Anne (1969-71)108. Nõmmera Ants (1969-70)109. Nõmmera Charlotte (1971)110. Nyman Mart (1970-73)111. Oja Linda (1973)112. Oja Rein (1976-78)113. Oja Salme (1973-75)114. Okasmaa Johanna (1971-73)115. Olm Linda (1979)116. Onno Katrin (1969)117. Orusild Tiina (1969)118. Osa Linda (1971-73)119. Pang Minna (1978)120. Paju Jaan (1973)121. Paju Juhan (1973)122. Paljak Piia (1969)123. Paljasmaa Ants (1969-73)124. Paljasmaa Jaan (1970-75)125. Paljasmaa Katrin (1973-76)126. Palk Linda (1975-76)127. Palk Paula (1978-80)128. Pang Minna (1979)129. Pannel Jaan (1975- 78)130. Pannel Vello (1973-75)

131. Parik Helena (1969-71)132. Parik Ivo (1969)133. Parik Leane (1970-75)134. Parik Mikael (1978-81)135. Penno Ivo (1969)136. Pigert Anna (1975-76)137. Poska Maria (1969-73)138. Pukk Karin (1978-80)139. Puur Andreas (1976- 78)140. Puur Liisa (1979-81)141. Põld Leo (1970-71)142. Raidla Anna (1969-70)143. Raidla Mats (1970-71)144. Reinson Ann Viktoria (1970-75)145. Reinson Jaan (1970-71)146. Rosén Tomas (1979-80)147. Rähn Christjan (1973-76)148. Rähn Thomas (1976-80)149. Rähn Tiina (1971-75)150. Saare Anne-Pii (1969-70)151. Saare Hendrik (1978-81)152. Saare Kadri-Ann (1976-80)153. Saare Kristi (1970-75)154. Saare Tiina (1969-75)155. Salum Cara-Ann (1973-75)156. Salum Tiina (1970-73)157. Sepp Marje (1970-73)158. Sepp Sirje (1970)159. Sergo Tiiu (1979-80)160. Sibul Marja (1973)161. Sild Caroline (1979-81)162. Sisask Artur (1969-70)163. Ström Sara (1978-80)164. Sundström Henrik (1970-73)165. Tagel Michael (1976-80)166. Tagel Patrick (1979-81)167. Tammemägi Glenn (1969-71)168. Tarkpea Annelii (1976-80)169. Tarkpea Toomas (1979-81)170. Tampõld Peeter (1976-80)171. Tampõld Toomas (1978-81)172. Tarning Ivo (1969)173. Teder Marita (1973-76)174. Teder Paul (1969-71)

37Meie, kes oleme Eesti Lasteaias käinud

175. Tegebrink Mikael 1979-81)176. Truus Riina (1973-75)177. Tuulik Petri (1975-78)178. Ullmann Karoline (1976-77)179. Ustav Oivi (1979-81)180. Vaher Peter (1976)181. Vallas Martin (1969-70)182. Valter Henrik (1969)183. Vase Saara (1977)184. Vasur Fabian (1975)185. Vatsel Soames (1969-70)186. Viik Helle-Ann (1971-73)187. Viira Margus (1977-80)188. Virolainen Emmeli (1975)189. Vompa Anne-Maria (1969)190. Väänänen Anna-Terttu (1973)191. Väänänen Sirpa (1973)192. Waher Peter (1975)193. Wellner Anne (1970-73)194. Wellner Tiina (1976- 80)195. Wiiburg Madli (1970-73)196. Wiiburg Mai (1970-71)197. Wirma Jaan (1973)198. Wirma Leena (1970-73)

Lapsed jaanuar 1972 ja 1974 puuduvad *

Lapsed 1980-1990

3. Algvere Ivar (1977-80)4. Axelsson Raivo (1984)5. Berggren Fredrik (1981)6. Berggren Lisette (1980-81)7. Björck Linda (1989-1992)8. Buström Karin (1981)9. Eichhorn Daniel (1976-80)10. Eichhorn Ellinor (1986—88)11. Eichhorn Kaarli (1980-81)12. El Fahimi Leila (1981)13. Estra Mattias (1977-80)14. Estra Peeter (1979-81)15. Gardarsson Harald (1984)16. Gering Anne-Lii (1979-81)17. Gering Peeter (1980-81)18. Hanson Henrik (1989)19. Heriö Daniel (1989-91)20. Hirsh Jaan (1977-80)21. Härm Robin (1989)22. Jacobsson Linda (1986-88)23. Jacobsson Siiri (1986-88)24. Joandi Leena (1981)25. Johansson Åsa (1977-80)26. Juhkam Kadri (1987)27. Jüriado Aime (1976-80)28. Jürisoo Linda (1976-80)29. Kaaman Maria (1981)30. Kaaman Peeter (1976-80)31. Kallas Viktor (1984)32. Kask Eha Laine (1981-84)33. Kask Helene (1984)34. Kask Taavo (1979-81)35. Kiisk Filip (1988-92)36. Kikas Peter (1984)37. Kikerpuu Martin (1983)38. Kinnunen Peeter (1976-80)39. Klaar Andrus (1978-81)40. Klaar Piia (1977-80)41. Klawan Patricia (1980)42. Koch Leo (1986)43. Kokla Maria (1976-80)

44. Kriisa Johanna (1986)45. Kriisa Mikael (1986)46. Kruusimägi Martin (1982)47. Kutsar Linda (1989-91)48. Kõll Joonas (1981)49. Kõll Merike (1976-80)50. Lagos Kuusk Martin (1989)51. Lausson Celia (1989-1991)52. Lausson Linda (1985)53. Lepisk Arno (1984-86)54. Lepisk Paul (1988-89)55. Lindgren Johan (1987)56. Lindqvist Riina (1989-1991)57. Luik Jüri (1977-80)58. Luik Linda (1979-1981)59. Luik Roland (1989)60. Maandi Karl (1976-80)61. Maandi Peeter (1978-80)62. Malm Eva (1981-85)63. Manitski Helle (1978-81)64. Manitski Liina (1989)65. Marand Danielle (1989-1991)66. Marand Otto (1978-81)67. Metsis Hanna (1989-1992)68. Mänder Leila (1988)69. Männik Tiina (1981)70. Neiman Nathalie (1989-1991)71. Nemvalts Eero (1988)72. Niiranen Kristjan (1984)73. Niiranen Merle (1982)74. Nikko Ira (1977-80)75. Nurk Juhan (1976-80)76. Nurk Linda (1978-81)77. Nõmm Andreas (1978-81)78. Olm Mart (1984-86)79. Paljak Jakob (1989)80. Palk Paula (1978-80)81. Parik Mikael (1978-81)82. Perunka Laura (1989-91)83. Pukk Karin (1978-80)84. Pukk Linda (1980-81)85. Pukk Otto (1981-85)86. Puur Katarina (1982)87. Puur Liisa (1979-81)

88. Randpere Kaisa (1986)89. Rauden Källstigen Tor (1988)90. Rebane Helen (1988)91. Rebane Toomas (1981)92. Reinans Ilmar (1980-81)93. Roksmann Marielle (1984)94. Rosén Tomas (1979-80)95. Runge Ervin (1983)96. Rähn Thomas (1976-80)97. Saare Helena (1984-86)98. Saare Hendrik (1978-81)99. Saare Kadri Ann (1976-80)100. Seensalu Anna Leelja (1988)101. Seensalu Emeli (1989)102. Sepp Priit (1988)103. Sepp Thomas (1984)104. Sergo Christian (1984-88)105. Sergo Leida (1988-1992)106. Sergo Tiiu (1979-1980)107. Sild Caroline (1979-81)108. Sild Mirja (1980-81)109. Sormunen Sami (1987)110. Ström Sara (1978-80)111. Tagel Marcus (1984)112. Tagel Mikael/Michael (1976-80)113. Tagel Patrik/Patrick (1979-81)114. Tampere Karoline (1984)115. Tampõld Peeter (1976-80)116. Tampõld Toomas (1978-1981)117. Tarkpea Annelii (1976-80)118. Tarkpea Toomas (1981)119. Tegbrink Mikael (1981)120. Thorsén Emilie (1986)121. Thorsén Erik (1989-92)122. Ustav Oivi (1979-81)123. Ustav William Alexander (1988)124. Vaske Belinda (1986)125. Vellner/Wellner Tiina (1976-80)126. Viira Artur (1981)127. Viira Liina (1984)128. Viira Margus (1977-80)129. Vilval Anne (1981)130. Vilval Markus (1984)131. Voogand Emmi (1982)

38

Lapsed 1990- 1999 1. Aamisepp Linda (1998-2000)2. Aamisepp Mollie (1998-2001)3. Adamsson Alexander (1990-91)4. Adamson Laura (1991-92)5. Ahlin Oskar (1996-98)6. Anderson Hanna (1997-2001)7. Anderson Robert (1991-93)8. Andersson Linda (1992)9. Björk Kristian (1992-95)10. Björk Linda (1991-92)11. Björk Toomas (1991)12. Calli Oscar (1991)13. Estonius Ella (1997-2001)14. Estonius Leo (1997-99)15. Estonius Martin (1998-2001)16. Grins Lauris (1994-98)17. Grins Mikk (1992-95)18. Heamägi Christin (1990-91)19. Heamägi Henry (1990-91)20. Heriö Daniel (1989-91)21. Inkapööl Laura (1994-95)22. Inkapööl Leopold (1995-99)23. Joandi Alexandra (1992-96)24. Joandi Linnéa (1992-95)25. Jõe Melissa (1996-97)26. Kerstna Ott (….- 98)27. Kiisk Filip (1989-92)28. Kiisk Simon (1992-95)29. Kogermann Linda (1999)30. Kommel Arnold (1997-98)31. Kukk Grönbjerg Peter (1999-2001)32. Kutsar Linda (1989-91)33. Käärik Markus (1997-2001)34. Laas Kristian (1993-97)35. Laas Sofia (1992—95)36. Laidre Mikael (1992-93)37. Land Keiu-Kärt (1993-94)38. Lausson Celia (1991)39. Lepisk Liivi (1992-95)40. Liib Laura (1992)41. Liiiv Toomas (1998-99)42. Lindgren Marian (1996-99)43. Lindqvist Riina (1991)44. Loo Helen-Kristi (…- 98)

45. Marand Danielle (1991)46. Metsalo Elisabeth Maria (1992)47. Metsis Hanna (1989-92)48. Metsis Ida Marta (…- 97)49. Mänder-Barakat Peeter (1992-94)50. Neiman Nathalie (1991)51. Nygård Liisi (1996)52. Ojaveski Kaarel (1997)53. Ojaveski Simon (1997)54. Parik Rein (1999)55. Perunka Laura (1989-91)56. Pettersson Jakob (1999-2003)57. Rosenfeldt Julia (1999-2002)58. Sergo Leida (1992)59. Sillard Annetta (1996-99)60. Sundevall- Mänd Karin (1999-2001)61. Sundevall-Mänd Linda (1992--94)62. Sundevall-Mänd Peter (1993)63. Särel Egert-Tiit (1992)64. Särlefalk Gustav (1997-2001)65. Tamme Ats (1994)66. Tamme Mats (1994)67. Tamsalu Kaspar (1992)68. Thorsen Erik (1989-92)69. Tohver Liina (1991-92)70. Tork Alari (1999-2001)71. Tork Hendrik (1999-2001)72. Unga Pärtel (1997-98)73. Valkna Annika74. Westberg Emilie (1990)75. Wellner Simon (1994)76. Wiren Illimar (1992)77. Õun Maria (1992)

Lapsed 2000- 2009 1. Aamisepp Linda (1998-2000)2. Aamisepp Markus (2001-04)3. Aamisepp Mollie(1998-2001)4. Aints Hermine (2003)5. Aints Karl Mihkel (2001-02)6. Anderson Aksel (2004-07)7. Anderson Artur (2001-04)8. Anderson Hanna (1997-2001)9. Aring Kaspar (2006-09)10. Aun Mark (2003-05)11. Baumann Axel (2008-…)12. Baumann Oliver (2008-…)13. Blanken Oliver (2002-2003)14. Benckert Alexander (2006-…)15. Benckert Jennifer (2009-...)16. Dömstedt Aulis (2002-05)17. Dömstedt Milvi (2004-07)18. Enström Ariana (2002)19. Estonius Andres (2001-03)20. Estonius Ella (1997-2001)21. Estonius Kaspar (2002-05)22. Estonius Martin (1998-2001)23. Grins Marta (2002-04)24. Hedström Anton (2009-…)25. Ilison Erik (2009-…)26. Ilmsalu Erik (2003)27. Iskül Raimond (2006-09)28. Joandi Leopold (2004—08)29. Kalda Kristin (2009)30. Kallas Emma (2009-…)31. Kallas Sofia (2009-…)32. Konsa Mari-Liis (2005)33. Konsa Siim (2005)34. Kukk Grönbjerg Peter (1999-2001)35. Kärsten Karl (2009-…)36. Käärik Markus (1997-2001)37. Köningsberg Markus (2006-07)38. Land Triine-Marie (2005-08)39. Liiv Toomas (1998-2002)40. Lindgren Annie (2002-05)41. Lindgren Marian (1996-2000)42. Lips Ann- Cathrine (2002)43. Löfstedt Erik (2002-05)

44. Malmkvist Alexander (2006-…)45. Oganissian Jessica (2005-08)46. Olljum Linda (2002-04)47. Parik Felix (2001-04)48. Parik Rein (1999-2001)49. Persson Albin (2004- 05)50. Persson Ella (2008-…)51. Persson Hugo (2006-…)52. Pettersson Elsa (2003—05)53. Pettersson Jakob (1999-2003)54. Poolamäe Olivia (2006—08)55. Põld Indrek (2004-07)56. Rosenfeldt Clara (2001-04)57. Rosenfeldt Julia (1999-2002)58. Rosenfeldt Sofia (2005-08)59. Rumm Cassandra (2005)60. Sirkkas Sonja (2001-02)61. Sundevall-Mänd Karin 1999-2001)62. Suurküla Herman (2003-05)63. Särlefalk Gustav (1997-2001)64. Särlefalk Oskar (2001- 04)65. Sööt Edward (2009- …)66. Sööt Celine (2006-09)67. Sööt Nora (2005-08)68. Talving Minna (2004)69. Tamla Luisa (2009-...)70. Tork Alari (1999-2001)71. Tork Hendrik (1991-2001)72. Tzolas Katarina (2004)73. Uhlin Sandra (2001-0474. Vaher Henrik (2001-2002)75. Vahermägi Martin (2005-09)76. Vahermägi Tindra (2008-…)77. Vestergren David André (2008-…)78. Vestergren David Angelina (2006- …)79. Vestersköld Alice (2008-…)80. Vestersköld Axel (2009-….)81. Vei Ann-Kristiin (2006-07)82. Von Fàbry Eichner Anna (2004-07)83. Von Fàbry Eichner Paula (2006-…)84. Öhman Andres (2006--…)85. Öhman Sander (2009- ...)

Meie, kes oleme Eesti Lasteaias käinud