Stockholm Environment Institute · 2018. 2. 14. · 2 Koostajad: Aet Annist, Mari Jüssi, Ruuben Post, Ahto Oja Keeletoimetaja: Helju Jüssi Küljendus: Katrin Leismann Sarjakujundus:

2

Koostajad: Aet Annist, Mari Jüssi, Ruuben Post, Ahto Oja

Keeletoimetaja: Helju JüssiKüljendus: Katrin LeismannSarjakujundus: Irina Tammis

See väljaanne on osa ÜRO Arenguprogrammi, Keskkonnaministeeriumija SEI-Tallinna koostööprojektist “Eesti 21 – võimaluste loomine21. sajandi tegevuskava (Agenda 21) elluviimiseks Eestis”.

Käesoleva väljaande tekst ei ole autorikaitse objekt ning seda võib kasosaliselt või tervikuna levitada ilma väljaandja eelneva loata.Kasutamise puhul tuleks käesolevale sõnastikule kui allikale aga viidata.

ISBN 9985-9282-1-0ISSN 1406-6637

Trükk: OÜ Greif

3

�������

Käesolev sõnastik on mõeldud kõigile neile, kes oma töös, õpingu-tes või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku säästva arengualaste tekstidega, olgu siis planeerimise, juhtimise või keskkonnagaseoses. Sõnastikku on kogutud selles ainevallas peamiselt viimaseaastakümne jooksul kasutusse tulnud mõisted nii majanduse, kesk-konna kui ka inimarengu valdkonnast. Taotluseks ei ole uute definit-sioonide esitamine, vaid säästva arenguga seotud tekstides leidu-vate mõistete üldise tähenduse ja kasutamise selgitamine.

Märksõnade valiku on teinud ja sõnaseletused kirjutanud Aet An-nist (inimareng), Mari Jüssi (keskkonnapoliitika ja üldmõisted), TiitKallaste (energeetika, kliima), Harri Moora ja Toomas Pallo (kesk-konnajuhtimine), Ruuben Post (planeerimine, keskkonnapoliitika),Ahto Oja (üldmõisted, metsandus), Tiina Peil (maastik), HelenPoltimäe (majandus, keskkonnaökonoomika), Marek Strandberg (üld-mõisted, ökoloogilised tehnoloogiad), Georg Tamm (keskkonnaeeti-ka). Võõrkeelsed vasted on tõlkinud ja toimetanud Jana Kopa ningEnel Ormus.

Sõnastiku koostamisel on osaliselt kasutatud 1999. a kevadel val-minud “Säästva arengu pisientsüklopeedia” käsikirja, mis koostatiSEI tellimusel Eesti Rohelise Risti tööna. Suur tänu selle autoriteleHeino Luigele ja Lembit Valdile ning käsikirja koostamisel kaastöödteinud Ljuba Gornajale, Mari Kergele ja Maris Puurmannile.

Täname kõiki, kes on oma kommentaaride ja ettepanekutega aida-nud kaasa sõnaraamatu valmimisele: Raul Eametsa, Jaanus Harrot,Külli Kalameest, Heli Kaske, Aija Koske, Andres Kratovitsi, LauriLeppikut, Aleksander Maastikku, Hannes Palangut, Ain Sarve ja Tii-na Tammanit.

Loodame, et käesolev materjal ei jää lihtsalt katsetuseks selle kii-relt areneva valdkonna mõistete eestindamisel ja seletamisel, vaidareneb edasi, näiteks virtuaalse sõnastikuna, mida on võimalik jooks-valt parandada ja täiendada. Säästva Eesti Instituut on tänulik mär-kuste ja ettepanekute eest, ootame neid aadressil [email protected]õi SEI, pk 160, 10502, Tallinn.

4

������

Sõnaseletusi ............................................................... 5

Kasutatud kirjandus ................................................. 72

Ingliskeelsete märksõnade register ......................... 73

Venekeelsete märksõnade register ......................... 80

Saksakeelsete märksõnade register ....................... 88

5

�����aid, ������, Hilfe (f) – piiratud, tin-gimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga ressur-sivool, eeldatavalt majandusliku arengujulgustamiseks või lühiajalisemate kriisi-de leevendamiseks. Ametlikku majandus-abi finantseeritakse annetustega andjarii-kidelt. A. toimib sageli doonorriigi glo-baalse majandusliku ja strateegilise võimusuurendajana ning abistajale sobiva polii-tilise ������� või majanduspoliitika edenda-mise vahendina. A. suurendab tihti saaja-riigi majanduslikku sõltuvust, sest prakti-kas võib ressursivoog olla kahesuunaline(nt kui arengumaad maksavad laenuintres-sid tagasi). A. kujundab sageli kohalikkueliiti andjariigile sobivas suunas, viib röö-past välja kohalikud hinnad ja varustamis-süsteemid. A. on teatud *arenguideoloo-giate levitamise ja alalhoidmise võimas va-hend. Vt ka Kolmas maailm, neokolo-nialism, alaareng, vähimarenenud maad.

�����������Agenda 21, ������, Agen-da 21 (f) – *ÜRO keskkonna- ja arengu-konverentsil 1992. a vastu võetud valitsus-te, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide,ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskavakeskkonna degradeerumise vältimiseks. A.peamiseks sisuks on keskkonna- ja arengu-küsimuste sidus käsitlemine ning vastavatestrateegiate sõnastamine *säästva arengusaavutamiseks maailmas. A. 21 koostamiseinitsieeris *Brundtlandi aruanne�

�������, circulation of matter, �������������������, Stoffkreislauf (m) – aine-te ringkäik Maa erinevates piirkondades(sfäärides) ning nende vahel. Sisaldab niielusa kui eluta aine ringkäiku. A. käivita-jaks on Maale jõudev ja siin teisenev päi-keseenergia, raskusjõuenergia (nii Maa kuika Kuu raskusjõu energia) ning Maa sise-energia. A-s kombineeruvad geoloogilised

(näiteks vulkaanilised) ja bioloogilisedprotsessid. *Ökosüsteemis toimub a. auto-troofsete organismide poolt loodud orgaa-nilist ainet kasutavate organismide (hetero-troofsete organismide) kaasabil. Orgaani-lise aine uuenemise lõppedes muundub seelagundavate organismide koosmõjul taasmineraalseks aineks. Bioloogilise a. olulis-teks protsessideks on süsiniku-, lämmasti-ku-, fosfori- ja väävliringe.

��������, underdevelopment, �����������, Unterentwicklung (f) – 1) ühiskon-na majanduslik ja sotsiaalne seisund, mistuleneb industrialiseerimise ja/või moder-niseerimise ebapiisavast tasemest; 2) 1949.a USA presidendi H. Trumani kasutusele-võetud kontseptsioon *arengumaade prob-leemide kohta, rõhuasetusega *arenenudmaade kohustustele neid tehnoloogiliselt jamuul viisil aidata. Marksistliku taustaga nnsõltuvusteoreetikud kritiseerisid 1960. aas-tatel a-u ideed kui protsessi, mille käigusteatud ühiskond (eriti selle majandus)muutub teise, domineeriva ühiskonna mõ-jul. Domineeriv riik viib majandusliku ka-sumi alaarenenud riigist välja, muutes sel-le riigi majandusliku arengu võimatuks. Vtka abi, kolonialism, neokolonialism, Põhi-Lõuna.

��������

������������ ������������������ !� ��������"��#� $���"#, Alter-nativenergie (f) – ka alternatiivenergia;elektri-, soojus- või muu energia, mis ontoodetud *fossiilkütustest erinevate ener-giakandjate baasil (päike, tuul, biomass,hüdro- ja geotermaalenergia jt). A. e. ka-sutamine ei häiri *ökoloogilist tasakaalu,fossiilsete kütuste kasutamine on aga see-vastu tõenäoliselt üks olulisemaid *ökoloo-gilise tasakaalu rikkujaid. Vaidlusi on teki-tanud tuumalagunemisel põhineva ener-geetika alternatiivsus, kuna selle tehnoloo-gia on seotud radioaktiivse aine võimali-ku väljapaiskumisega, millele lisanduvad

��������

����������

6

radioaktiivsete jäätmete ladestamisegakaasnev *keskkonnarisk. Vt ka taastuvadenergiaallikad, taastumatud energiaallikad.

�������������, anthropogenic, ���������%&, anthropogen – inimtekkeline,inimtegevusega loodud või oluliselt muu-detud keskkond, maastik, ökosüsteem jne.

�������������, developed countries,��'�"�%������%, entwickelte Länder(pl) – arenenud turumajandusega rikkad,kõrgelt industrialiseeritud riigid, mis tegut-sevad majandussüsteemis, kus mängib olu-list rolli erasektor. Enamasti arvataksenende hulka Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaaja Jaapan. Vt ka Esimene maailm.

�����, development, ��'�"�"�! Entwick-lung (f) – majanduslike ja sotsiaalsetemuutuste protsess, millel senimaani puu-dub ühene ja lihtne määratlus. Traditsioo-niliselt nähakse arengut kui riigi majan-duslikku kasvu. *Säästev arendaminemääratleb arengut kvalitatiivselt, tuuesmajandusliku kasvu kõrval vaatluse allasellega kaasneva sotsiaalsete, kultuurilis-te ja ökoloogiliste (keskkonna) muutustekompleksi. *Arenguideoloogia kriitikutearvates on arengu selline käsitlus *kolo-nialismi erinevate vormide jätkumise jaLääne ratsionaalsuseidee levimise aluseksning on kaasa toonud ressursside üleeks-pluateerimise. Vt ka alaareng, majandus-kasv, arenguplaneerimine.

��������������, ideology of devel-opment, "�����"#���'�"�"#! Entwick-lungsideologie (f) – *arenguga seostubrida tunnuseid, mille abil defineeritaksearenguideaalid ja viisid nendeni jõudmi-seks ning õigustatakse nende rakendamist.Need ei ole aga kujunenud vastastikuseskoostöös ühiskondade vahel, vaid pärine-vad Lääne tööstusriikidest. Nii nt on *are-nenud maa ja *arengumaa kontseptsioo-nid a. püsimiseks vajalikud vahendid.

Sotsiaalsete üksuste kohta rakendatunaomandavad need kontseptsioonid aga lisa-tähendusi ning võivad viia mittesoovitudtagajärgedeni. Vt ka alaareng, abi, arengu-planeerimine.

������������, development corridor,���"�����'�"�"#! Entwicklungskorri-dor (m) – piirkond kahe tõmbekeskusevahel, mille üheaegne ja terviklik arenda-mine koos tõmbekeskustega võimaldabkasutada tõhusamalt ressursse, hajutada*keskkonnariske ning lähtuda otsuste te-gemisel üldisematest ja jõulisematestsäästvuse kriteeriumidest.

���������, developing country, ��'�"���(��#�#������! Entwicklungsland (n)– riik, milles suur osa majandusest ei olehõivatud turumajandusega ja enamik ela-nikkonnast on väga vaene. Majandus onsageli rajatud toormaterjalide ekspordile.Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest on a-d, neis elab üle poole inimeste üldarvustMaal. Umbes miljard inimest kannatabkroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit näljakäes, neist rõhuv enamus elab a-des. A-detööstustoodang on umbes 10% maailmaüldtoodangust, rahvatulu ühe elaniku kohtaon 10–50 korda väiksem *arenenud maa-de omast. Paljud a-d sõltuvad teiste riiki-de *abist ja laenudest. A-de praeguse olu-korra põhjuseks on paljud ühiskonnakriiti-kud pidanud *kolonialismi, *neokolonia-lismi ning *globaliseerumist. Vt ka Põhi-Lõuna, Kolmas maailm.

����������������, developmentplanning, ���"����"����'�"�"#!�Ent-wicklungsplanung (f) – rahvusliku majan-dusarengu organiseeritud strateegia, missisaldab rahvusvahelisi leppeid ja *abi.A-se eesmärgid ja vahendid on läbi aega-de muutunud. 1980. aastate algul kesken-duti riigiinstitutsioonidele ning sotsiaal-analüüs oli vaid lisadimensiooniks. Ala-tes 90-ndate algusest olid olulisemalpositsioonil valitsusvälised organisat-

�������������

7

sioonid ning nende võrgustik ja suhted.Sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide igno-reerimine on aga sageli olnud arengu-projektide läbikukkumise peamiseks põh-juseks. Vt ka kogukonnaarengu projektid,osalusareng, majanduskasv.

���� �������� �����Aarhus conven-tion, )�*�����#�����+"#!�Arhus-Kon-vention (f) – 1998. a juunis Århusis (Taa-nis) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniliikmesriikide poolt alla kirjutatud rahvus-vaheline konventsioon, mille eesmärgikson kaitsta kodanike õigust elada keskkon-nas, mis vastab tervise ja heaolu nõuete-le. Konventsioon sätestab kolm põhi-õigust, mida iga sellega ühinenud riik võiregionaalse majandusliku integratsiooniorganisatsioon peab tagama: juurdepääs*keskkonnainformatsioonile, juurdepääsotsusetegemisele ning juurdepääs õiguse-mõistmisele keskkonna alal. Konvent-siooni põhinõue on, et riigid rakendaksidmeetmeid, mis tagavad võimude tegevu-se avalikustamise ja aruandekohustuse.Århusi konventsiooniga algatati uus etapp*keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus,mis nüüd ei piirdu üksnes keskkonnakait-seliste eesmärkidega, vaid aitab kaasaavatud ühiskonna põhimõtete elluviimise-le. Eesti ühines konventsiooniga 25. juu-nil 1998, kuid see ei ole 2001. aasta algu-seks veel ratifitseeritud.

� !������stakeholder, '�"���������#������, interessierte Parteien (pl) –isik, grupp või institutsioon, kes on esin-dusõiguse, geograafilise läheduse, kultuu-ri- või ärihuvi, ajaloolise tausta jms kau-du seotud planeerimise, otsuse tegemisevõi konflikti lahendamise protsessiga. As-jaliste hulka arvatakse nii need, kelle seo-tus on aktuaalne, kui ka need, keda otsusvõi selle kaudsed tagajärjed puudutavad(võivad puudutada) tulevikus.

������� , public, �,����������,Öffentlichkeit (f) – kogukond, laiem üldsus.

Füüsiliste ja/või juriidiliste isikute ühendu-sed ning neid siduvad organisatsioonid.

������� �����, public interest, �,�������%&�"�����!�öffentliches Inte-resse (n) – üksikisiku või mõne grupi hu-videst laiem taotlus, mis tõotab kasu jahüvesid suuremale tervikule. A. h. võib*erahuvidega kattuda, aga ka vastandudaja konflikte tekitada.

������� ��� ������, public partici-pation, �,������-���.���"�! Öffent-lichkeitsbeteiligung (f) – kodanike osa-lemine iseenda või grupi nimel avalikeasjade otsustamise protsessis. A. o-sevormiks võib olla liitumine poliitilisteparteide, survegruppide, kodanikualga-tuslike organisatsioonide, nõukodade jafoorumitega. Avalikkuse aktiivne osale-mine keskkonna ja arenguga seotud tege-vusplaanide koostamisel ja rakendamiselkohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel ta-sandil on *säästva arendamise peamisitaotlusi. Vt ka Århusi konventsioon, läbi-paistvus, bottom-up.

"���������� ���, /�-�00121����-�3/�-2����4�0���-�!�,"��������#+"#, Bio-akkumulation (f) – organismide ainevahe-tusprotsesside ning keskkonnas olevateainete koosmõju tulemusena jälgitav näh-tus, mille korral raskelt lagunevad võikeemiliselt organismi kudedega seondu-vad ained kogunevad teatud organismi-desse või nende osadesse. B. võib ilmne-da ka pideva reostusallika olemasolulainete puhul, mille püsiva seondumisevõime organismi kudedega on väike. Ntvõivad bensiinitankla lekkivad mahutidpõhjustada põhjavee kaudu nii joogivees,toidus kui ka selles piirkonnas elavate ini-meste organismides püsiva MTBE (ben-siinilisandina kasutatava antidetonaatori)

���������� ���

8

sisalduse ning tekitada mitmesuguseidainevahetuse ning närvisüsteemi talitlusehäireid.

���

���#�vt ���$�� .

������ �����#� vt ����� � ����%�� � .

��&����, /�-�-��0���4�����!�,"�5"����,Biofilter (m/n) – reoveepuhastussüsteem,kus saasteained lagundatakse tehislikultloodud struktuurides (betoon või teras-mahutid, erinevad täidisained) mikroorga-nismide abil, mis moodustavad tehislikulalusel limaja elukeskkonna – biokile. B-idtoimivad iseenesliku õhutuse või inten-siivse puhastusprotsessi korral pumpadevõi muude seadmetega tagatud sundõhu-tusega. Biofiltratsioonimehhanism toimibka ökosüsteemses *märgalapuhastis.

����� , biological gas, ,"���'!�6�-��78�9 – suure metaanisisaldusega gaas, mistekib taimse ja loomse päritoluga heitmeteanaeroobsel lagunemisel prügilates, b-igeneraatorites ja veepuhastusseadmetes.B-i põhiline energiakandja on metaan(CH

4). B-i kütteväärtus on võrreldav maa-

gaasi kütteväärtusega. Nt prügila b-is võibmetaanisisaldus tõusta 60%-ni. Pääskülaprügila b-i baasil toodetakse soojust, ka-vas on soojuse ja elektri *koostootmine.Loomakasvatuses saab veise päevasestväljaheitest toota kuni 1,7 m3 b-i. B-iglobaalse soojendamise efekt on 21 kordasuurem kui süsihappegaasil, mistõttu onb-i utiliseerimine oluline *kasvuhoonegaa-side heidete vähendamisel.

����������, /�-��:�0��-�!�,"�""������, Bioindikator (m) – organism võikooslus, mille tunnuste põhjal saab otsus-tada keskkonna seisundi (näiteks õhu võivee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti ant-ropogeensete muutuste) üle; mõned b-idmärgitsevad maardlate asukohti. Vt kakeskkonnaindikaator.

���$�� , biofuel!�,"����".�����������"��, Biokraftstoff (m) – gaasiline, vedel-või tahkekütus, mille energiakandjaks onelusorganismide poolt toodetud orgaani-line aine. B. on nt puit, puusüsi, teatavatinglikkusega ka turvas, diiselmootoriteskasutatav rapsiõli, etüülalkohol, misasendab bensiini, bioloogiliste jäätmeteanaeroobsel lagunemisel tekkiv *biogaasjt. B-t nähakse perspektiivis *taastu-matute energiaallikate asendajana, vii-mastega võrreldes saastab b. märksavähem keskkonda. B-e põletamisel vaba-nevat CO

2 kliimamuutuste põhjustajana

ei arvestata, sest fotosüntees seob selleuuesti.

���� � �������� biomass energy,$���"#�,"�����%! Energie (f) aus Bio-masse – biomassi kui ühe võimaliku*taastuva energiaallika, nt puidu, puidu-töötlemise jäätmete, põllumajandussaa-duste tootmise jäätmete vms põletamiselvabanev energiahulk. Biomassi baasil too-detav energia on perspektiivseks alterna-tiiviks *fossiilsete kütuste baasil toodeta-vale energiale. Põletamisel eraldunud CO

2

ei arvestata kliimamuutuste põhjustajana,sest ta seotakse uuesti fotosünteesil. Vt kaenergiamets.

��������� � biopiracy, ,"��"��������! Biopiraterie (f) – Vandana Shiva(1998) termin *loodusvarade ja teadmistevarastamise kohta Lääne suurkorporat-sioonide poolt. Tänapäeval kasutatakse*Kolmanda maailma koloniseerimise jät-kamiseks selliseid mehhanisme nagu pa-tenteerimine ja geneetiline modifitseeri-mine. Põlvkondadepikkuse minevikugakohalike teadmiste väärtuste eitamine onosa Lääne katsest koloniseerida elu en-nast. Shiva arvates saab selle vastu või-delda loodusliku ja kultuurilise mitmeke-sisuse kaitsmisega iseorganiseerunud ko-halike kogukondade, ressursside demo-kraatliku kontrolli, sotsiaalse õigluse jarahu arendamise ning toetamise abil. Vt

���

��

9

ka kaubandusalane intellektuaalse oman-di õiguste leping.

��������� �, bioregionalism, ,"�����"���"'�!�Bioregionalismus (m) – ala-tes 1980. aastate lõpust ja 1990-ndate al-gusest praktiseeritav ning arenev multi-distsiplinaarne käsitlus sidusa lokaalsevõi regionaalse keskkonnapoliitika välja-töötamiseks ja rakendamiseks. Vastandi-na formaalselt määratud administratiiv-setele piiridele on antud juhul kompleks-se käsitluse alaks bioregioon, mille puhulon arvestatud maapinna vorme, jõgede jajärvede *valgalasid, kliimat, taimede jaloomade levikut ning kohalike elanikekogukondlikku ja kultuurilist tausta.

�� &''�, /�-7;

10

�, ??@!�AAB!�??@�8�9�C� dikloordi-fenüültriklooretaani lühendnimetus. Ontõhus insektitsiid; DDT ohtlikkus hakkasilmnema selle hulgikasutamisel; see ontugev mutageen, mis laguneb aeglaselt jamille kontsentratsioon kasvab toiduahelas*bioakumulatsiooni teel. DDT sisaldumi-ne rinnapiimas ületab tihtilugu lapsetoidu-le lubatava ülempiiri. DDT tootmist ja tar-bimist hakati keelustama 1970. a-tel, entveel 1980. a-l kasutati seda *arengumaa-des 100 000 tonni aastas. Praegu on sedapinnases 0,5 mln tonni, DDT kontsentrat-sioon kalades kasvab veel vähemalt a-ni2005. DDT kasutamise tulemusena on tek-kinud rohkesti putukate DDT-resistentseidpopulatsioone. Praegu hävitatakse DDTjääkvarusid (see on DDT tootmisest paljukallim).

��������� ������, demateriali-zation, ������"��"'�+"#!��"D�"������"���%*�'�����!�Dematerialisie-rung (f) – teatud majanduspiirkonnas ma-terjalikulu ja -voogude vähenemine üheinimese kohta teatud aja jooksul. D. tä-hendab inimeste sõltuvuse vähendamistmateriaalsete toodete tarbimisest, toodeteasendamist teenustega või teatud kaubatootmiseks kuluva materiali olulist vähen-damist. Vt ka ökoefektiivsus, faktor 4.

� ����������, :�70-1�����!�"�����"����"�!�?�7E-�����1���849 – tulevikustekkivate rahaliste tulude ja kulude nüü-disväärtuse hindamine. Kasutatakse pro-jektide *tasuvusanalüüsi tegemisel. Kesk-konnaga seotud tulevikukulude ja -tuludehindamisel on oluline diskontomäära va-lik, sest *keskkonna väärtustamine võibtulevikus muutuda.

������, �� ������!��(���������,dumping, social and ecological,����"�!��+"���%&�"�$�����".���"&!�Dumping

(n), sozial und ökologisch – mittesäästlikuja vananenud tehnoloogia ning tootmis-liinide eksport nõrgema keskkonnaalaseseadusandlusega maadesse, enamasti*arengumaadesse.

��� ���� �����, urban sprawl, ����F"��"���������'���.������������

��'�����(�"*�#���"������!�Zersied-lung (f) der Städte – linna laienemine hõ-reda asustustihedusega struktuurina, mishõivab ümbritsevaid põllumajandusmaidja loodusmaastikke. Nähtus eelneb linnakontrollitavale kasvule, on põhjustatudturutingimustest, ei ole planeeringutegajuhitav. Areng on juhuslik ja ebaühtlane.E. võib viia väga ebaökonoomse ja ener-giakuluka asustusstruktuurini ja kasvata-da liiklusvooge ning elanike sõltuvustauto kasutamisest. Vt ka säästev linnapla-neerimine.

�� ������ Estonia 21, G���"#��!�Est-land 21 (n) – *ÜRO Arenguprogrammi(UNDP), Eesti Keskkonnaministeeriumija *Säästva Eesti Instituudi koostöö-projekt “Võimaluste loomine 21. sajanditegevuskava (Agenda 21) elluviimiseksEestis”. Töö käigus avaldati juhendmater-jal *kohalike Agenda 21 koostamiseks,valmistati ette lähteülesanne strateegia*“Säästev Eesti 21” koostamiseks ja taust-uuringud, organiseeriti Eestile prioriteet-setes valdkondades konverentse ja semi-nare ajakirjanikele, poliitikutele, valitsus-välistele organisatsioonidele jne. Kogutimahukas andmebaas kirjandusest, sünd-mustest, kogemustest, analüüsidest, pro-jektidest ja internetiallikatest, mis seondu-vad *säästva arenguga Eestis ja mujalmaailmas. Andmebaas on internetis aad-ressil www.agenda21.ee.

�� ��������������vt �'' ������ ����.

�

11

�� �����)���� ��*����+�)*,, Esto-nian Fund for Nature, H�� ��"��%G���""! Estnischer Naturfonds (m) –ELF on olnud oma loomisest alates (1991)valitsusväline keskkonnaorganisatsioon,tehes seejuures tihedat koostööd nii Eestiriigiasutuste kui ka Maailma LooduseFondi harukontoritega Skandinaavias.Esimesteks ELF-i projektideks olid Lääne-mere hüljeste, lendorava ja juttselg-kärn-konna uurimine nende kaitse eesmärgil.Alustati uute kaitsealade rajamist. ELFvalmistas ette 1993. a-l Karulas ja Soo-maal loodud rahvusparkide ning Eestiühe puutumatuma looduskaitseala –Alam-Pedja – rajamise. Aastate jooksulon ELF teinud tööd kümnete väiksematekaitsealade moodustamiseks kõikjal Ees-tis. Alates 1998. a-st on ELF pööranudoma töös enam tähelepanu loodusharidus-projektidele ja avalikkuse teadlikkuse kas-vatamisele. ELF-i logol on kujutatudEesti vanade metsade sümbolit, lend-oravat. Alates 1999. a jaanuarist on ELFsihtasutus.

�� ���������)

������+�),��Es-tonian Green Movement, G��������'������� �"D�"�!� Estnische Grüne Be-wegung (f) – on 1988. a-l asutatud kesk-konnakaitsega tegelev mittetulunduslikvalitsusväline organisatsioon. ERL-i asu-tamise tingis vajadus paremini koordi-neerida keskkonnakaitsjate pingutusi nnfosforiidisõja võitmiseks; ühtlasi sai lii-kumisest esimene formaalne poliitilinealternatiiv kommunistlikule parteile Ees-tis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliiti-line tiib (hilisem erakond Eesti Roheli-sed; nüüd tegevuse lõpetanud). Praegutegeleb ERL ainult keskkonnaprojektidega(peamiselt metsakaitse, EL keskkonna-poliitika analüüsi, transpordi ja keskkon-nahariduse alal). ERL on ühtlasi rahvus-vaheliste organisatsioonide Maa Sõbrad,Puhta Läänemere Ühendus ning EuroopaTranspordi- ja Keskkonnaföderatsiooniliige.

�� �� '' ��������������� – vt �'' ����� ����.

������� ��� ������, ethical invest-ment, $�".�#� "����"+"#!� ethischesInvestment (n) – investeering, mis ei olevastuolus keskkonda või inimarengut rii-vavate eetiliste põhimõtetega. Näiteks eisaa lugeda eetilisteks alkoholi, tubaka,sõjatööstuse ja diktatuuriga seotud inves-teeringuid. Eetiline on investeerimine fir-madesse, kes vähendavad oma lagunda-vat keskkonnamõju ega riku inimõigusi(lastetööjõu ja töökaitsega seotud küsi-mused).

����� ��!���� , subsistence economy,���D"��.��� *�'#&����!� Subsistenz-wirtschaft (f) – majanduslik süsteem, mispõhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogia-tel, kusjuures inimesed toodavad suuremaosa vajalikest toodetest ja teenustest ise.Perekondade või suurperede vahel prakti-liselt toodete vahetamist ei toimu, mis-tõttu pered on nii tootjad kui ka tarbijad.Enamasti tugineb selline majandussüs-teem põllundusele. Suurem osa maailmavaestest elatub sellisest majandamisvii-sist.

�����������, quality of life, ��.�����D"'", Lebensqualität (f) – inimese aine-liste, vaimsete ja sotsiaalsete vajadusterahuldatus; elulaadi kvalitatiivne külgvastandatuna materiaalsete väärtuste tar-bimisele. Seda mõistet kasutas esimesenaUSA president L. Johnson 1964. a-l, muu-tus üldtarvitatavaks *globaalprobleemide-ga seotud negatiivsete ilmingute analüü-simisvajaduse tõttu. Põhirõhk mitme-suguste avalike teenuste kättesaadavuselja kvaliteedil (haridus, tervisekaitse, ühis-kondlik transport, turvalisus ja õiguskait-se, kaitse keskkonnareostuse eest, juurde-pääs loodus- ja kultuuriväärtustele, nendeseisukord ja kaitstus). E-i hindaminekoondnäitajate (töö, perekonnaelu, tervis,korteritingimused jne) järgi on tõendanud,

�����������

12

et e. oleneb objektiivsete elutingimustekõrval indiviidi isiklikest omadustest jataotlustest, st on individualiseeritud. Vt kaheaolu, inimarengu indeks.

��� �������, living standard, D"'��%&�������, Lebensstandard (m) – riigivõi kogukonna arengutaseme üldistatudmõõde, mis arvestab osistena isiklikkesissetulekuid, haridustaset, toiduainetetarbimist, tervisekaitset, toimetulekut javäljavaateid ootuste täitumiseks, samutijuurdepääsu moodsale tehnoloogiale jaloodusressursside kasutamisele. Vt ka elu-kvaliteet.

���� $�������$$ , ��4��0 0����77�772���8IJ�9!����"'�D"'�����+"��������

��+""!�I�/��7K E�17���� 7��849�– lähene-misviis, mille puhul hinnatakse toote täie-likku keskkonnamõju. Selleks summeeri-takse ressursi- ja energiakulu ning mõjukeskkonnale alates toote valmistamiseksvajalike toorainete hankimisest kuni too-te hülgamiseni kasutamise järel (ehk tek-kivate jäätmete käitlemiseni). Sealjuuresvõetakse arvesse ka kogu tsüklis toimuvatranspordi mõju keskkonnale. Vt ka “häl-list hauani”.

����

, life-style, �,��'�D"'"!�Lebens-weise (f) – igapäevase elu korraldamiseviis (riietumine, elukoht, tarbimisharju-mused) ja valikud, mis on tihti omasedkindlale sotsiaalsele rühmale, vanuselevõi isikutüübile. Oluline *tarbimisharju-muste muutmise arvestamisel.

����������, ��������07!� $�����"��,Energetik (f) – tehnika- ja majandusharu,mis hõlmab energia tootmist, edastamistja jaotamist. Kõrvuti tavaenergeetikaga,mis kasutab *fossiilseid kütuseid, areneb*taastuvatel energiaallikatel põhinev *al-ternatiivenergia tootmine ja kasutamine.*Säästva arengu seisukohast on energeeti-ka arendamine alternatiivenergeetika osa-tähtsuse suurendamise suunas vältimatu.

������, ����� !�$���"#, Energie (f) –süsteemi (objekti) liikumise üldine mõõt;objekti võime teha tööd. Igasugune mate-riaalne muutus on ühtaegu energia muun-dumine ühest vormist teise selliselt, etenergia üldhulk jääb muutumatuks, nnenergia jäävuse seadus. Energia muundu-misel toimub energia kvaliteedi summaar-ne halvenemine, energia degradeerumine(*entroopia), tema edasise muundumis-võime kaotsiminek. Näiteks elektriradiaa-tor muundab kõrgekvaliteedilise elektri-energia peaaegu täielikult soojuseks, vas-tassuunaline muundus saab aga olla ainultväga väikese kasuteguriga. Vt ka energee-tika, taastuvad energiaallikad, taastuma-tud energiaallikad, koostootmine.

��������

, energy crisis, $�����"�.���"&���"�"�, Energiekrise (f) – energia-tootmise ja -kasutamise ulatuse ja viisimittevastavus energiavarude suurusele (vtka taastuvad energiaallikad, alternatiivneenergia) ja keskkonna elukõlblikkuse säi-limisele. Tekkinud või prognoositav e. tin-gib vajaduse *energia säästlikumaks kasu-tamiseks ja *taastuvate energiaallikateosatähtsuse suurendamiseks. E. võib ollatingitud poliitilistest pingetest, majandus-likust blokaadist, energiaallika ammendu-misest või tootjatepoolse kütuse hinnatahtlikust tõstmisest.

������������ , ����� � �����0�� !$����L������, Energiebedarf (m) – mistahes tegevuse või objekti loomiseks jatoimimas hoidmiseks vajalik energiahulk.Energiamahukuse pöördväärtust nimeta-takse ka energeetiliseks efektiivsuseks,mida loetakse oluliseks *säästva arenguindikaatoriks. E. hindamisel on olulineteada, millist päritolu või millise entroo-piasisaldusega energia on vaadeldavasprotsessis kasutatav. Seda teades saabanda hinnangu vaadeldava protsessi võiobjekti säästvuse potentsiaalile – mil mää-ral on vajalik energiavoog asendatav *taas-tuvast energiaallikast pärineva energia-

��� �������

13

vooga või vähendatav *ökoloogilise teh-noloogia või teenuse valikuga. Vt ka öko-efektiivsus.

��������� , energy forest, $�����"�.���"&����, Energiewald (m) – ka energia-võsa, kultuurpuistud või -põõsastikud, misrajatakse eesmärgiga saada energeetilistbiomassi. Kasutatav lühikese raieringiga(3–10 aastat). Liikidena on enam levinudpaju, lepp, eukalüpt. E-s kasvanud puitkuivatatakse, peenestatakse või koksis-tatakse (söestatakse) enne kasutamist. Sar-naselt e-le saab energiatoormena kasutadalooduslike või tehislike kasvumärgaladebiomassitoodangut (Eesti oludes valdavaltlaialehine hundinui ja pilliroog). Eestis onpotentsiaali energeetilise biomassi tootmi-seks ca 500 000 hektaril kasvumärgaladel.Vt ka biomassi energia, taastuvad energia-allikad.

������ '' �, energy conservation, $�����"#�$���"", Energieeinsparung (f) –inimtegevuse eesmärkide saavutamine(sh tootmine) võimalikult väiksemama-hulise energiamuunduse arvel (igas sel-lises muunduses energia küll säilib, enttema kvaliteet halveneb *entroopia kasvutõttu). E-u annavad elektri ja soojuse*koostootmine, *heitsoojuse kasutamine,tehniliste seadmete energeetilise kasute-guri suurendamine, ehitiste soojusisolat-siooni parendamine, ühistranspordi kasu-tamine jms.

��������, ����-; !�$����"#, Entropie(f) – tööd mitte tegev energiakomponent.Vastavalt termodünaamika seadustele le-vib *energia erinevates süsteemides kõr-gema temperatuuriga piirkondadest mada-lama temperatuuriga piirkondadesse. Sa-mas kehtib energia jäävuse seadus, misvälistab energia ärakadumise ning võimal-dab vaid selle muundumist ühest liigistteise. Selle muundumise käigus energiavõime tööd teha väheneb – e. suureneb.Teoreetiliselt kulgevad kõik protsessid

universumis lõpliku soojusliku tasakaalusuunas. Juhul kui mis tahes süsteem (mo-lekulaarne, bioloogiline, sotsiaalne) polekäsitletav kui täielikult isoleeritud (st tavõib vahetada endaga piirnevate süsteemi-dega nii energiat kui ainet), siis ei pruugie. kasvu seadus lokaalselt toimida. Infor-matsiooniteoreetilises käsitluses on e. müraekvivalendiks – müra on informatsioonimittesisaldav signaal.

�������, private interests, �".%��"������%!�Privatinteressen (pl) – üksikisi-kute, kogukondade, äriühingute jt gruppi-de ning asjaliste taotlused kasu ja hüvedesaamiseks. Erahuvid võivad *avalikkuseja avaliku sektori huviga kattuda, aga kaneile vastanduda, põhjustades konflikte jakorruptsiooni.

� ����������, First World, ����%M��������"��, Erste Welt (f) – kasuta-takse katusterminina rikaste kapitalistli-ke tööstusriikide kohta (enamik Lääne-Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia,Uus-Meremaa), eriti poliitmajanduslikesanalüüsides. Tänapäeval kasutatakse katerminit vähemusmaailm. Vt ka arenenudmaad.

������������ ���-��-��, precautio-nary principle, ��"+"�����������"��������"! Vorsorgeprinzip (n) – põhi-mõte, mille kohaselt keskkonnaproblee-midega seotud riski tuleb ennetada isegisiis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaas-neb keskkonnamõju ning milline on mõjuarvatav ulatus ja iseloom.

*&������.��Factor 4, 5������N! Faktor 4(m) – vahend *ökoefektiivsuse saavutami-seks, keskendudes loodusvarade piiratuse-le. Faktor 4 kohaselt nähakse globaalseltette heaolu kahekordset tõusu, samasressursikasutust poole võrra vähendades.

&������.

14

Selle põhimõtte rakendus sõltub riikidetarbimise ja *elukvaliteedi tasemest.*Arengumaades on eesmärgiks loodusva-rade kasutuse taseme säilitamine, tõstesheaolu neljakordseks. *Arenenud maadeson eesmärgiks heaolu säilitamine, vähen-dades loodusvarade kasutust neljakordselt.Faktor 4 kontseptsiooni esitasid 1995. a-lErnst Ulrich von Weizsäcker, Amory andHunter Lovins Wuppertali Instituudist raa-matus “Faktor neli – kahekordistame hea-olu, poolitame ressurssikasutuse”. Vt kafaktor 10.

&�������/��Factor 10, 5�������O! Fak-tor 10 (m) – kuna arenenud maad eksplua-teerivad keskkonda ülemäära ja selle tule-museks on loodusvarade ning materjalideliigtarbimine, siis peaks eesmärgiks olemanende riikide tööstuse ja tarbimise *de-materialiseerimine. Faktor 10 kontsept-siooni kohaselt peaks materjalimahukusarenenud riikides vähenema kümme kor-da. Materjalimahukust mõõdetakse *ma-terjalikuluga teenuseühiku kohta ehkMIPS-ides. Vt ka ökoefektiivsus, faktor 4.

&�

��$�� , fossil fuel, "�������������"��, fossiler Brennstoff (m) – aasta-tuhandete jooksul maapõue ladestunud jaseal teisenenud põlev orgaaniline ainenagu nt kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maa-gaas, mida liigitatakse *taastumatu ener-giaallika hulka. F-e tootmine ja kasutami-ne kasvas 20. saj-l järsult (katab praeguvähemalt 70% inimkonna energiatarbimi-sest), sellega on kaasnenud *kasvuhoone-nähtus ja atmosfääri saastumine teistepõlemisjääkidega. Vedelad f-d loovad naf-tareostuse ohu. F-te ammendumist saabpidurdada *taastuvate energiaallikate jär-jest suureneva kasutuselevõtmisega.

&$$ ��������������, physical plan-ning, ���"����"��5"'".����&����%!physische Planung (f) – traditsioonilineviis mingi ala füüsilise keskkonna (maa-kasutus, tehniline infrastruktuur) planee-

rimiseks, arvestades kvaliteetse elukesk-konna saavutamist inimtegevuse tagajär-gede ruumilise sidestamise kaudu. F. p.toimub lühiajalises perspektiivis, sotsiaal-majanduslikud tingimused loetakse ette-antuks või eeldatakse, et need ei muutuoluliselt. Vt ka *ruumiline planeerimine,*strateegiline planeerimine.

0������� ���� ��������� ����� �+01�,, genetically modified organism,����".���"� "'���%&� ����"'�!

genetisch veränderter Organismus (m)(GVO) – organism, mille pärilikku (genee-tilist) informatsiooni on välise sekkumise-ga muudetud. *Biotehnoloogia tüüpilinekoostisosa, mille abil organismi suutlik-kust kasulikuks funktsiooniks üritatakseviia maksimumini. GMO-dest saadav ka-sutatav väljund – valgud, muud ained võiomadused – on reeglina eristamatud ge-neetiliselt muundamata organismidestsaadavatest samalaadsetest ühenditest.GMO-de riskid on seotud *ökosüsteemitasakaalude ning *looduse mitmekesisusevõimaliku muutmisega ning selliste muu-tuste võimaliku pöördumatu iseloomuga.

����&� $ �����+0��,, geografic in-formation system (GIS), �"�������������5".����&�"5����+""!�GeographischesInformationssystem (n) (GIS) – arvuti-põhine ruumilise informatsiooni salvesta-mise, analüüsi, tuletamise ja esitamisemeetod. Baseerub dünaamilisel andme-kogude süsteemil, kus andmebaasis kirjel-datud objektid on seotud geograafilistekoordinaatide ning nende tuletistega (kau-gused, kõrgused jne). See loob ülevaatlik-kuse ja võimaldab märgata seoseid, milletäheldamine muudes andmeesitustes onraskendatud. On sobilik ja tõhus mitmesu-guste planeerimis- ja projekteerimisüles-annete lahendamiseks.

&�������/

15

����������������, ��-�

16

taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüü-tilisel lagunemisel tekkiv vesinik seondubsüsinikuga ja hapnik vabaneb. Aeroobsetesorganismides läheb hapnik taas veemole-kuli koostisse. Inimtegevuse tõttu (*metsa-tustumine) näitab *hapnikubilanss vabahapniku sisalduse vähenemist Maa atmos-fääris.

����������, ka happesademed, �0�:����7!��"����%������", saurer Regen(m) – happelise reaktsiooniga (pH

17

��� �����-��������holistic thinking,*��"��".������8+�������9��%F��"�!

holistisches Denken (n) – mõtlemisviis,mille puhul terviklikkus ja/või kooskõlaon omadused, mis ei pruugi tuleneda ük-sikosade omadustest. H. m on olnud alu-seks kaasaegsete *süsteemiteooriate sõ-nastamisele ja rakendamisele.

������ , stewardship, �"����"�������� �������"�, Verwalteramt (n) –*säästva arengu kontekstis osutab organi-satsioonide, informatsiooni ja strateegia-te vastutustundelisele arendamisele nii, etmajandustegevuse kõrval oleks tagatudinimeste, *loodusvarade ja keskkonnakaitstus. Vt ka *metsahool.

���������� interest group, �������'��"��������%*��"+! Interessengruppe(f) – grupp ühiste hoiakute, uskumuste,huvide ja/või eesmärkidega inimesi, keson moodustanud oma spetsiifiliste taotlus-te rahuldamiseks ametliku ühenduse (or-ganisatsiooni).

6�'�� �������7, from cradle to grave,R��� ��D�"#� �� �����"S! von derWiege bis zur Bahre – toote valmistami-se kirjeldus alates toote valmistamisekskuluvate toorainete hankimisest ja toot-misprotsessist kuni toote hülgamisenining tekkivate jäätmete käitlemiseni. Vtka elutsüklianalüüs.

�$���������, < :�-���0���0� ;-T��!�"��$���"#, Wasserkraft (f) – vee po-tentsiaalne või kineetiline energia, *taas-tuv energiaallikas, mida iseloomustabmuundamise põhimõtteline lihtsus ja suurkasutegur. Puuduseks on vajalike rajatis-te kallidus ja maa kadumaminek paisjär-vede arvel, veeökosüsteemi muutumine,samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotu-mine. Soodsad tingimused h. kasutami-seks on nt Norras (90% toodetavast elekt-rist). Eesti oludes jääb h. osa elektribilan-sis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu

tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite ko-guvõimsus ca 1400 kW; hinnatud potent-siaalne tehniliselt rakendatav hüdroener-geetiline ressurss koos Narva HEJ-ga 90MW).

�

��� ����� , infant mortality, ������#����������, Säuglingssterblichkeit(f) – kuni üheaastaste laste suremus, tava-liselt väljendatuna 1000 elussünni kohta.I-t peetakse üheks olulisemaks demograa-filiseks ja *säästva arengu näitajaks, sestsee on eriti tundlik sotsiaalsete ja ökoloo-giliste tingimuste suhtes. Vt ka inimaren-gu indeks.

��������� ���� , human develop-ment index (HDI), "����.�����.��������'�"�"#, Index (m) der menschlichenEntwicklung – esitati esimest korda 1990.a-l *ÜRO Arenguprogrammi iga-aastasesinimarengu aruandes; sünteesib numbrili-sel skaalal inimarengu kolme aspekti: elu-iga, haridustaset ja üldist elatustaset (suh-telist ostujõudu). Inimarengu kõiki oluli-si aspekte on võimatu mõõta, ent pakutudlihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tä-helepanu seotud probleemidele, mida eikajasta traditsioonilised näitajad. I. i. eiasenda põhjalikumaid sotsiaaluurimusi.Vt ka elukvaliteet, sisemajanduse kogu-toodang, säästva majandusliku heaolu in-deks.

6�������!���� &''�7, Man and Bio-sphere (MAB), “U������� "� ,"��5���S!V��70

18

saavutamiseks algatati 1974. a-l *biosfää-ri kaitsealade maailmavõrk.

��������, human capital, .�����.����"&����"���!�W12��E�;�����8�9�– kont-septsioon, mille järgi inimesed on väärtusehk *kapital, millesse saab teha investee-ringuid tootlikkuse ja *arengu edendami-seks. Tavalised i-i investeerimise vormidon nt koolitus, töövõimalustega seotudinformatsioon ja teadmised, tervishoid,migratsioon majanduslike võimaluste pa-randamiseks jne. Osutatakse ka sellele, etnt *vaesus on mitteküllaldase i-i investee-rimise tagajärg.

���������!��� ��, human needs, .������.���"�������,���"!�menschlicheBedürfnisse (pl) – asjad ja nähtused, midaiga inimene vajab normaalseks eluks jaarenguks. Inimlikud vajadused ulatuvadkaugemale füsioloogilisest vajadusest toi-du, vee ja sooja järele ning sisaldavad sot-siaalseid ja hingelisi vajadusi nagu turva-lisus, armastus, identiteeditunne ja enese-tõestamine. Inimlike vajaduste arvestami-ne on üks *säästva arengu lähtekohti. Vtka elukvaliteet, heaolu.

��(�������, human ecology, $������"#�.�������! Humanökologie (f) – kaantropoökoloogia; ökoloogia haru, miskäsitleb inimese kohta ökosüsteemides,inimtegevuse ja ökosüsteemide vastasti-kust mõju ning sellest johtuvaid muutusi.

������������!���� �������� �#��t �� �!���� �������� .

�288, 9��� � ������������

�����%�� ���:-�����, Inter-governmental Panelon Climate Change, X�D����"���������%&����������"'���"(���"����,zwischenstaatlicher Ausschuss (m) überKlimaänderungen – asutati 1988. a ÜROKeskkonnaprogrammi ja Maailma Meteo-roloogiaorganisatsiooni poolt. IPCC üles-anne on koondada ja analüüsida inimtege-

vusest põhjustatud *kliimamuutustegaseotud teaduslikku, tehnilist ja sotsiaalma-janduslikku informatsiooni. IPCC töörüh-mad uurivad kliimamuutuste võimalikketagajärgi inimkonnale ja looduslikele süs-teemidele ning *kasvuhoonegaaside jamuutuste mõjude vähendamise meetmeid.IPCC annab välja metoodilisi juhendeidkliimakonventsiooni liikmesriikidele üht-lustatud lähenemisviiside rakendamiseks.

���;�#�vt '' ������!���� �������%�������� �

<!-������, empowerment, ��"��"�!Ermächtigung (f) – inimeste, kogukonda-de ja institutsioonide tegutsemisvõime, shtahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse,kompetentsi ja oskuste sihipärane edenda-mine, et oleks võimalik aktiivsemalt jasisulisemalt osaleda arendustöös, planeeri-mises, korraldamises ja juhtimises. Kasu-tatakse eriti *säästva arendamise, loodus-kaitse ja -kasutuse ning kogukondlikuarendamise kontekstis.

!'�� �% -�!�%��������, free rider prob-lem, ���,�����R��������%*�'�&+��S!Trittbrettfahrer-Problem (n) – üldkasutata-va ressursi või *üldkasutava hüvise, avali-ku teenuse või toote kättesaadavuse vähe-nemine või hinna suurenemine seetõttu, etmõned kasutavad vastavat toodet selle eestmaksmata. Näiteks kui üks kalur ületabpüügiga varem kokku lepitud kvoote, siismaksavad ülepüügist tekkinud kahju kinnikõik kalurid. Kui kõik käituksid samamoo-di, siis kukuks terve süsteem kokku. Vt kaühisressursi reegel ja vangide dilemma.

!'��� ��������������vt '' ���������.

!''����, T�7��!���*�%, Abfall (m) –inimtegevuse tagajärjel tekkinud ained ja

��������

19

materjalid, mille nende valdaja on kasutu-sest kõrvaldanud. Vt ka jäätmehooldus,jäätmekäitlus.

!''��������� , waste management,���D������*���!��,��,��������

*���!�Abfallwirtschaft (f) – jäätmealanetegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järe-levalvet jäätmekäitluse üle ja jäätme-käitluskohtade järelhooldust. Vt ka jäät-med, jäätmekäitlus.

!''����'��� , waste management, �,���,�������*���, Abfallwirtschaft (f) –tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist,vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Oneelistatud jäätmete tekke vältimine, see-järel *korduvkasutus, siis materjalide*taaskasutus ning lõpuks *kõrvaldamine.

!''�������������, waste collection,�,�����*���! Abfallsammlung (f) – jäät-mete kokkukorjamine, sorteerimine ja se-gamine nende veo, kohapealse taaskasu-tamise või kõrvaldamise eesmärgil. Vt kajäätmed, jäätmekäitlus.

!''������ �-���������, waste dis-posal, ������"�� ��*���!� Abfallbe-seitigung (f) – toiming, millega jäätmedviiakse keskkonda. Üheks levinumaks jäät-mete kõrvaldamistoiminguks on jäätmeteladestamine prügilatesse. Teiseks levinud j.k-se viisiks on jäätmete põletamine. Vt kajäätmed, jäätmekäitlus.

����!����������, damaging, �����"������,�, Beschädigung (f) – tegevu-s(ed), mille tulemusena on kehtivaid väär-tushinnanguid arvestades vähenenud min-gi eseme (subjekti) või protsessi väärtusvõi muutunud selle tähendus. Kahju teki-tamine ja kahju ulatus on üheks aluseksvastutuse tekkimisele erinevate ühiskond-

like kokkulepete kohaselt (seadused, ka-sutuses olevad au- ning moraalikoodeksidjne).

��� ����, protected area, '���'"�!�'������"�!�Naturschutzgebiet (n) – inim-tegevusest puutumatuna hoitav või *loo-duskaitse erinõuete kohaselt majandatavala, kus kaitstakse, uuritakse ja tutvustatak-se loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-,seene- ja loomaliike, kooslusi, *ökosüstee-me, *maastikke ja nende mitmekesisust. K.jaguneb eri kaitsekorraga vöönditeks, milletüübid on loodusreservaat, sihtkaitse-vöönd, piiranguvöönd ja programmialaüldvöönd. Kaitsealatüübid on *rahvus-park, looduskaitseala, *maastikukaitseala(looduspark), programmiala. Vt ka bio-sfääri kaitseala.

������, 0�;����!����"���!�Y�;�����8�9�–akumuleeritud vahendid, mille abil saabtoota (pakkuda) kaupa ja teenuseid. Toot-mises sisend, mis koosneb materiaalsest(tehislik, looduslik), mittemateriaalsest(teadmised, koostöösuhted jmt) ja inim-komponendist (töö). Reeglina on majan-dusprotsesside hindamise ja võrdlemisealuseks rahas ja varades oleva k-i hulk jakasv. Ettevõtte seisukohalt on k. varadehulk, mis on olemas enne tulude teket. Vtka looduskapital, inimkapital.

������

���� , capital inertia, "������������"����!�Trägheit (f) des Kapi-tals – arengusuundi ja valikuid mõjutavtegur. *Arenenud maade tavapärasesmajandusmudelis on inimeste säästudpaigutatud aktsiatesse, mille dividendi-tootluse või väärtuse kasvuga on seotudinvesteerijate ootused. Mida enam sääs-te on kaasatud keskkonnaruumi kahjusta-vatesse tehnoloogiatesse, seda väiksemon tõenäosus, et õnnestub rakendada teh-noloogilisi uuendusi, mis eeldavad polii-tilist tahet. Investorite hulk arenenudmaades moodustab ka märkimisväärseosa valijaskonnast, mis demokraatlikus

������

����

20

valitsemisprotsessis omakorda soosibpraeguse majandusmudeli status quo säi-limist. K. on üks peamisi keskkonna-vaenulike tehnoloogiate arengusuuna säi-litajaid.

������������ ���!���� , capitalintensive economy, $����"�����"����"�%��"�����'���"������"����!�kapi-talintensive Wirtschaft (f) – tootmisviis,milles kasutatakse suhteliselt rohkem te-his- kui *inimkapitali. Nt nõuavad nafta-töötlemis- ja keemiatehased mahukaidinvesteeringuid seadmetesse, kuid anna-vad suhteliselt vähe tööd inimestele. Vt katööjõumahukas majandus, ressursimahu-kas majandus.

�� ��� ��� ��, 17���0

21

pide vahel. REC-i tegevust vahendavad15 riigi esindused, millest Eesti kohalikesindus – REC Estonia – loodi 1995. aas-tal. Väga oluliseks osaks REC Estonia tööson kohalike valitsusväliste keskkonnaorga-nisatsioonide toetamine keskkonnateadlik-kuse tõstmisel nii kohalike projektide prog-rammi kaudu kui ka nõustamise teel.

�� �����, environment, ����D�(��#����! Umwelt (f) – kogum elus ja elutalooduse tegureid, mis mõjutavad biosüs-teemi, milles see eksisteerib; kitsamas tä-henduses ka elukeskkond, sama mis aine-line k. ehk meedium (õhk, vesi, muld jne),milles organism elab (– loodusteadustes).Füüsiliste ja sotsiaalsete tingimuste, ele-mentide ja nähtuste kogum, mis subjektimõjutab ja millele on tema tegevus suuna-tud (– sotsiaalteadustes). Tinglikult erista-takse looduslikku ja tehiskeskkonda, sot-siaalset ja füüsilist, kontseptuaalset jakultuurikeskkonda.

�� ����������������, environmentalparadigm, $�����".����#� ����"���!ökologisches Paradigma (n) – indiviidilevõi grupile omane teatud terviklik etteku-jutus keskkonnast. K. p. aluseks on hin-nang keskkonna olukorrale, võrreldes*väärtustel põhineva ning optimaalsekspeetava “ideaalolukorraga”, samuti ette-kujutus tegeliku olukorra põhjustest, eri-ti inimtegevuse osast selles, ja edasistesttõenäolistest arengutest-tagajärgedest. Siittuleneb antud olukorras sobivaks peetavkäitumine/reaktsioon, mis tavaliselt seos-tub taotlusega saavutada soovitav ideaal-olukord. Võib eristada näiteks subjektiiv-set, institutsionaalset või kultuurilist k. p-t. Eriti levinud on *uue keskkonnapara-digma eristamine nn inimkesksest või tra-ditsioonilisest Lääne paradigmast.

�� ���������� �� , environmental ac-counting, �.���8������%9�$�����".����"*���������!�ökologische Buchhaltung (f)– raamatupidamise osa, kus selgitatakse

välja, kui palju toorainet ja energiat kulubtoote või teenuse tootmiseks/osutamiseksja mis on nende keskkonnamõjude raha-line väärtus terve elutsükli jooksul; res-sursside kasutamise dünaamika jälgimineja bilansi koostamine. Vt ka keskkonna-ökonoomika, roheline SKT.

�� �������� ���� ����-��, ������-�2������ �77�2�������� 0�;�0�� !� $���

���"�"�#+"��#������,����!�^��/7��

������1��7E��4��849�:���_2T����– ökosüs-teemide võime assimileerida (kahjutusta-da) reoaineid ja keskkonnasaasta. Olulise-maid ökosüsteemide omadusi, mida inim-tegevuses (nii üksikisikute, ettevõtete kuiriikide tasandil) kasutatakse enamasti tasu-ta. *Säästva arengu üks olulisi valdkondi,mis tingib ökosüsteemide kaitse ja *kesk-konna taluvusvõime säilitamise ülesan-ded. Vt ka ökoloogiline jalajälg, neelud,ökoloogiline tasakaal.

�� ����������, �����-�2�������1:��!$�����".���"&���"�!�$�����".����#����

�"'"#�8��������9����������"�"�������

"&!�_2T����1:��� 8�9� – süstemaatiline,dokumenteeritud ja objektiivne tõendus-materjali kogumise ja hindamise prot-sess, mille käigus keskkonnaaudiitormäärab auditi ainestiku vastavuse auditikriteeriumidele ning edastab tulemusedauditi kliendile. K-ga võib selgitada jahinnata tegevuse *keskkonnamõju, vasta-vust õigusaktidele ja normatiividele jne.Levinumad keskkonnaauditi tüübid Eestison tegevuskohaaudit, vastavusaudit javastutusaudit.

�� �����������, environmental ethics,$�����".����#�$�"��!�Umweltethik (f) –arutlused inimese õigest suhtest loodus-keskkonnaga. K. valdkond arenes väljaseoses vajadusega põhjendada looduskesk-konna kaitsmist ja inimtegevuse piiramistselle nimel. Eristatakse ettekirjutavat(prescriptive) ja kirjeldavat (descriptive)keskkonnaeetikat. Ettekirjutav k. tegeleb

�� �����������

22

inimühiskonna ja looduse “õige” suhtefilosoofilis-loogilise konstrueerimise japõhjendamisega ning on enamasti mitme-suguste keskkonnaliikumiste ideoloogili-seks aluseks. Argumentidena on kasutatudnt *põlvkondadevahelist õiglust ja *loo-duse õigusi. Kirjeldav k. püüab sotsiaal-teaduse meetoditega tuvastada ja analüü-sida ühiskonnas laiemalt levinud vasta-vaid mõtteviise. Eristatakse väga mitmeidkeskkonnaeetika voole, kirjeldav k. ontuvastanud vähemalt 17 k. alaliiki. Kõigeolulisemaks peetakse eetika jaotust inim-keskseks ja *looduskeskseks.

�� ������� ������, �����-�2�������7�

23

kirjalik, suuline, visuaalne, elektroonilinejne info, mis kajastab inimest ümbritsevatja mõjutavat keskkonda, samuti *ökosüs-teemide ja *looduse mitmekesisuse sei-sundit. Info tegevuse või meetmete kohta,mis tõenäoliselt või tegelikult mõjutavadkeskkonna seisundit, samuti analüüside jaoletuste kohta, mida kasutatakse keskkon-naalaste otsuste langetamisel. Vt kaÅrhusi konventsioon.

�� ������!���� $ ����, envir-��2������2�����2����7 7��2!��������"�

��"�������'���"��!�_2T���2������

2���7 7��2�8�9�– see osa juhtimisest, mistegeleb süsteemselt keskkonnaküsimus-tega. K. hõlmab organisatsioonilist struk-tuuri, kavandamist, kohustusi, vastutust,protseduure, ressursse jne, mis on vajali-kud keskkonnapoliitika väljatöötamiseks,elluviimiseks, tulemuslikkuse hindami-seks ja juhtimisotsuste korrigeerimiseks.K-e on standardiseeritud. Levinuim k-istandard maailmas on ISO 14001.

�� ��������� �, environmental pro-tection,� �*���� ����D�(��&� ���%!Umweltschutz (m) – tegevus, mille abilpüütakse hoida ja kaitsta keskkonda inim-tegevuse negatiivsete mõjude eest. K. hõl-mab ühiskonna, organisatsioonide ja üksik-isikute tegevust, mille eesmärk on inime-se vahetu elukeskkonna ja ka looduse kuiterviku kaitse elujõulise ning meeldivakeskkonna säilitamiseks. K. meetmed ku-jundatakse *keskkonnapoliitika abil.

�� ������������� ����, integratedenvironmental permit, �����������$������".������ ��'��F�"�, integrierteUmweltgenehmigung (f) – kirjalik otsus,mis annab õiguse *käitise või selle osa ka-sutamiseks viisil, mis tagab tegevuse või-malikult vähese kahjuliku mõju keskkon-nale. K. sätestab tingimused, mis peavadtagama vee, õhu ja pinnase kaitse ningkäitises tekkinud *jäätmete käitlemise.K-loa tingimused on suunatud saastuse

ennetamisele ja peavad vältima *saastusekandumist ühest keskkonnaelemendist(vesi, õhk, pinnas) teise. Vt ka saastusekompleksne vältimine ja kontroll.

�� ������������ ��, environmentalexpenditures,� ��"����*��%�� ����*�%!����*�%�����"�������'���"�!

_2T����17��/���8;�9�– kulutused kesk-konnakaitseliste meetmete väljatöötami-seks ja rakendamiseks, samuti keskkonna-le tekitatud kahju hüvitamiseks või meet-mete eest, mis kaasnevad olukorra paran-damisega. Vt ka keskkonnaökonoomika,väliskulud, kulude tõhususe analüüs.

�� ��������������� �������, ������-�2������`1���� �7���:��:!�������

��.���������%, Umweltstandard (pl) –*saastuse lubatud tase keskkonnas, kuhusaastus paisatakse (õhk, vesi, pinnas).K. s-i kehtestamisel arvestatakse piirkon-na eripära, *keskkonna assmilatsiooni-võimet ja saasteaine teadaolevat järel-mõju. Eestis kasutatakse kahetasemelistnormeerimist. K. s-i sihtarvud määravadloodusliku fooni lähedase, inimesele jaökosüsteemile ohutu saastekontsentrat-siooni. K. s-i juhtarvud määravad saaste-ainete kontsentratsiooni, mille ületamiseltuleb piirkond lugeda riskitsooniks.

�� �������$ �� ��� �� �����,integration of environmental consider-ations, "�����+"#�$�����".���"*����,����!� integrierte Betrachtungsweise (f) –põhimõte, mis eeldab, et keskkonnaküsi-musi käsitletakse terviklikult ja koordinee-ritult kõigi asjasse puutuvate valdkondade,organisatsioonide, gruppide, üksikisikuteja distsipliinide kaasamisega. Vt ka sidusjuhtimiskorraldus.

�� ����������, environmental permit,$�����".������ ��'��F�"�!� Umwelt-genehmigung (f) – kirjalik otsus, mis seabkeskkonda mõjutavale tegevusele piiran-gud või eritingimused.

�� ����������

24

�� ��������� , environmental tax,$�����".���"&�����!�_2T���7��1er (f) –maks, mille eesmärk on mõjutada nii toot-jaid kui tarbijaid kasutama *loodusvarasidheaperemehelikult ning vältima keskkon-na *saastust. Vt ka ökoloogiline maksure-form, majandushoovad.

�� ����������������#�vt �� ����%�� ���.

�� �������-!�, environmental impact,$�����".������ ��"#"�, Umweltaus-wirkung (f) – tegevusest, toodetest või tee-nustest täielikult või osaliselt tulenev iga-sugune (nii ebasoodne kui soodne) mõjukeskkonnale.

�� �������-!�����������, �13,environmental impact assesment (EIA),�+���� ��'�&���"#� �� ����D�(��(

����!�Umweltverträglichkeitsprüfung (f)(UVP) – KMH eesmärgiks on selgitada,hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevu-se eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsi-da selle mõju vältimise või leevendamisevõimalusi ning teha ettepanek sobivaimalahendusvariandi valikuks. Eesti KMH ala-ne seadus kehtib alates 1. jaanuarist 2001.Seaduse kohaselt tuleb teha KMH seosesehitustegevuse, ehitise kasutusele võtmise,ehitise otstarbe muutumise, loodusvaradekasutamise ja planeeringute, riiklike aren-gukavade või programmide kehtestamise-ga seoses, juhul kui kavandatava tegevuse-ga kaasneb oluline keskkonnamõju. KMHoluliseks osaks on avalikkuse kaasamine jateavitamine selle erinevates etappides. Vt kastrateegiline keskkonnamõjude hindamine.

�� ���������

���, environmentalpolicy, $�����".����#����"�"��, Umwelt-politik (f) – ametlikult kinnitatud printsii-pide, väärtushinnangute, kavatsuste, stra-teegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide ko-gum, mis põhineb riiklikul seadusandluselja väljendab võimu seisukohti, olles juhi-seks valitsuse, valitsusväliste organisat-

sioonide ja erasektori tegevusele keskkon-naküsimustes. Riikliku k. kõrval võivadselle oma kompetentsi piires kujundada jakinnitada ka ettevõtted ja teised institut-sioonid. Vt ka *keskkonnastrateegia.

�� ���������

����������, environ-mental policy instrument, "�������$�����".����&����"�"�"!�umweltpoliti-sches Instrument (n) – *keskkonnapoliiti-ka rakendamiseks kasutatav seadusandlik(sundiv), finants-majanduslik (stimulee-riv) või sotsiaal-kommunikatiivne (õpetavja veenev) abinõu või tegevus.

�� �������-������, environmentalrefugees, $�����".���"��,�D�+%!�Um-weltflüchtlinge (pl) – inimesed, kes on sun-nitud ajutiselt või alaliselt lahkuma omatraditsioonilisest elukeskkonnast loodusli-ku või inimtekkelise keskkonnaseisundihalvenemise tõttu. Inimrännete potentsiaalressursside vähenemise, keskkonna pöör-dumatu kahjustumise ja rahvastiku kasvutagajärjel suureneb pidevalt. Seadusega eiole k-e staatust määratletud.

�� ������� �, environmental risk,$�����".���"&��"��, Umweltrisiko (n) –laiemas tähenduses hinnatakse keskkon-nariske kui tõenäosust põhjustada ebasoo-vitavaid ja ohtlikke keskkonnamuutusi(*kliimamuutus jt). Kitsamalt nimetatak-se k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse võisurma tõenäosust inimese poolt kavanda-tud ja korraldatava tegevuse tagajärjel. K-ivähendamiseks rakendatakse mh *kesk-konnaauditit ja *keskkonnamõjude hinda-mist. Vt ka keskkonnariski hindamine,ettevaatlikkuse põhimõte.

�� ������� ���������, �����-��2��������7E��77�772���!��+����$�����"�

.��������"���! Umweltrisikobewertung (f)– keskkonnale kahjuliku mõju ilmnemisetõenäosuse hindamine. Oluline *keskkonna-mõju hindamisel ja *keskkonnariskide (ava-riide, õnnetuste jne) eest kindlustamisel.

�� ���������

25

�� ����������, environmental space,$�����".�����������������!�Umwelt-raum (m) – maksimaalne loodusvarade jaglobaalse ökosüsteemi kasutamise tase,mida maakera elanikkond saab kasutadasäästvalt ja kahjustamata globaalset võrd-õiguslikkust. Mõiste tõi esimesena kasu-tusele hollandlane J. B. Opschoor, kesMaa *ökosüsteemide ja *loodusvaradesäästva taseme määramisel lähtus nii va-rudest (stock) – *taastuvatest ja *taastu-matutest loodusvaradest – kui ka globaal-setest *neeludest (sinks) ehk ökosüsteemi-de võimest taluda jäätmetest, saasteaine-test ja inimese sekkumisest tingitud koor-must. K-i piirkondlike määrade kindlaks-tegemisel muutub otsustavaks globaalse-te ressursside kasutamise võrdõiguslikkusja k-i jaotumine erinevate riikide vahel. Vtka ökoloogiline jalajälg.

�� ����������� ���� , environ-mental space act, '��������D�(���������������!�Umweltraumgesetz (n) –hüpoteetiline seadusakt, mis peaks regu-leerima ühiskonna tegevusviise ja ulatustnõnda, et see ei kahjustaks keskkonnaruu-mi omadusi. Nagu on keelatud teatudinimõigusi piiravad ja inimsusevastasedteod, peaksid olema otseselt piiratud katoimingud, mis häirivad keskkonnaruumistabiilsust. K. s-e mõju muule seadusand-lusele peaks olema analoogne põhiseadu-sega ja tagama alamate seadusaktide kesk-konnaalase kooskõla. K. s-e üheks alusekson põhimõte, et *ökoloogilise tasakaalujaoks olulisi ressursse ei saa mõõta rahas– neil on olemas füüsikaline (naturaalne)mõõt. See põhimõte muudab ka igasugus-te ühiskondlike protsesside (majandusli-ke, äriliste, kultuuriliste) edu mõõtmisekompleksseks, kuna rahalise kriteeriumikõrval tuleks hinnata igasuguse tegevusemõju keskkonnaruumile; mõõtmise alu-seks oleksid naturaalühikud (emiteeritavafossiilse päritoluga CO

2 mass ning selle

suhe keskkonna CO2

sidumisvõimessejne). K. s-e põhjal oleks võimalik kesk-

konnaruumi destruktiivselt mõjutavateletegevustele rakendada administratiivsetpeatamist või lõpetamist (ökoloogilistpankrotti), nagu praegu lõpetatakse pank-rotiga kreeditoride huve häirivad, oma-kapitali kaotanud ja maksejõuetud ettevõt-ted. K. s muudaks möödapääsmatuks üldi-se *keskkonnaarvestuse sisseviimise riigis.

�� ������ ���, �����-�2������2-����-����!���"���"������D�(��&����%,Umweltmonitoring (f) – ka keskkonna-monitooring, elukeskkonna seisundi jamuutuste (sh *antropogeensete) jälgimineja registreerimine, mille põhieesmärk onprognoosida keskkonnaseisundi muutusija saada lähteandmeid programmide, pla-neeringute ja arengukavade koostamiseks.K. võib olla kohalik, regionaalne või glo-baalne ning hõlmata bioloogilisi, geo-füüsikalisi, geokeemilisi jt näitajaid. 1972.a-l algatati Stockholmis Ülemaailmsekeskkonnaseire süsteem (GEMS – GlobalEnvironmental Monitoring System). Eestiliitus Läänemere k-süsteemiga 1982. a-l.

�� ������ ���&� ������, environ-mental certification, ����"5"��+"#������D�(��&����%, Umweltzertifizierung (f)– protseduur, mille puhul erapooletu orga-nisatsioon annab kirjaliku tagatise, et orga-nisatsioon, toode, tootmisprotsess või tee-nus vastab kindlatele keskkonnanõuetele.K-e positiivset tulemust kinnitatakse tava-liselt sertifikaadi või märgisega.

�� ������ ��������, environmentalstrategy, �������"#���'�"�"#�����D�(���&����%!�Umweltstrategie (f) – määrat-leb *keskkonnapoliitika arendusena (jätku-na) või iseseisva dokumendina riigi võiteatud piirkonna, ettevõtte või organisat-siooni keskkonnaalase tegevuse põhi-mõtted ning pikemaajalised sihid ja aren-gusuunad, eesmärgid ja nende prioriteetsu-se, eesmärkide saavutamiseks kaasatavadinstitutsioonid ja nende rolli. Vt ka kesk-konnapoliitika, keskkonnategevuskava.

�� ������ ��������

26

�� ������ -������������� – �����0-�712���72!�$�����"'�+"#������,���

"#, umweltgerechter Konsum (m) – põ-hineb tarbijate teadlikul valikul võimali-kult väikese keskkonnamõjuga kaupadevõi teenuste kasuks. Eelistatakse *öko-loogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusiga,korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid (ntmööbli parandamine) või ühiskasutust.K. t-ga seostatakse tihti ka sotsiaalseltsäästvaid eelistusi, näiteks kaupade välti-mist, mis on seotud laste tööjõu või suurevahendustasuga. Tarbimise keskkonnasõb-ralikkust saab mõõta *ökoloogilise jalajäljeabil. Vt ka tarbimisharjumuste muutmine.

�� ������� ������ �-��, 0��� ���0�;�0�� !�����+"����#���������$���

���".����&� �"����%!�6���7�/��E���� 849

:���_2T��� – loodusliku või tehisliku res-sursi kasutamisintensiivsuse piirväärtus,mille ületamisel kahjustuvad ressursi võiressursist saadud toote omadused või ala-neb kvaliteet. Nt pinnase tallamiskindlus(turismivoogude planeerimisel), veekoguisepuhastumisvõime (looduslike biopu-hastite kasutamisel) jne.

�� �������������� , �����-�2������T�����77!�"5���"����������,�$���

���".���"*� ���,����*!� �� �����#""

����D�(��&����%!�_2T���/�T177�7���

8�9�C� inimeste faktilised teadmised kesk-konna olukorrast, keskkonnaprobleemidestning inimese ja keskkonna vaheliste suhe-te ning mõjude mõistmine ning valmisoleknendega arvestamiseks praktikas. *Kesk-konnateadvuse oluline osa, kuid olemusli-kult ei sisalda hinnanguid ja seetõttu ei tin-gi alati keskkonnasõbralikku mõtteviisi võikäitumist: inimesed võivad küll olla tead-likud rahvaarvu või linnastumise kasvust jaka selle hävitavast mõjust looduskeskkon-nale, kuid ei omista sellele negatiivset tä-hendust, pidades selliseid “ohvreid” ini-meste heaolu paratamatuks “hinnaks”.

�� ������������ , �����-�2������0-��70���0�!�$�����".��������'�"�!�Umwelt-

gewissen (n) – inimeste arusaamine kesk-konna seisundist, selle väärtustest ja seos-test nende *heaoluga. Erinevalt nt *kesk-kondlikust paradigmast ei pruugi sisalda-da terviklikku ettekujutust keskkonnasei-sundi eri aspektidest ning selle põhjustestja tagajärgedest. Säästvuse seisukohalt lii-gitatakse pealiskaudseks, vahepealseks ja*süvaökoloogiliseks, olenevalt sellest, kasmuretsetakse ainult keskkonna üksikutesilmanähtavate kahjustuste, looduse kuiühisomandi üldise ebaperemeheliku kasu-tamise või inimvajaduste ületähtsustami-se kui moraalse probleemi pärast. K. onotseselt seotud valmisolekuga *keskkon-nasõbralikuks käitumiseks. K-e kujunda-mise olulisi vahendeid on mitmesugustesvormides *keskkonnaharidus.

�� ������������ ����, environmen-tal action plan / environmental program-me, ���������� ������"#�"&!� ��#�'�%*����*���&�����D�(��&����%!

Umweltaktionsprogramm (n) – määratlebsüstemaatiliselt *keskkonnapoliitika ja/või *keskkonnastrateegia põhjal või ise-seisva dokumendina tegevused ja protse-duurid keskkonnaalaste üldiste ja/või osa-eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad javajalikud rahalised vahendid koos finant-seerimisallikatega. Viimasel aastakümnelon paljudes maades koostatud *riiklikudkeskkonnategevuskavad.

�� ������������, environmental tech-nology, $����*"��! Umwelttechnik (f) –keskkonna hoidmiseks, taastamiseks japarandamiseks kasutatavate tehnoloogiateja meetodite kogum. Siia arvatakse tehno-loogiad heitmete ja jäätmete käitlemiseks,tootmisprotsesside tõhustamiseks, keskkon-nakahjustuste (nt saastunud pinnase) likvi-deerimiseks, mõõtmis- ja seireseadmed jmt.Vt ka ökoloogiline tehnoloogia, parim või-malik tehnika.

�� �������� ���� , environmental lia-bility,�$�����".����#��������������!_2T���

27

tud keskkonnakahjude eest. Oluline ette-võtte üleminekul uuele omanikule ja priva-tiseerimisel – reeglina vastutab varasema-te kahjude eest varasem omanik.

�� ��������'� �-!�, environmentalexte������ !���F"��8��.��%������,�����"����"9�$�����".���"����������"#

8$55���%9, umweltbezogene externe Ef-fekte (pl) – ühe tootja või tarbija tegevu-se negatiivne mõju teisele (saastamine,tervisemõjud, õnnetused, liiklusummikudjms), mis ei kajastu toote või teenuse hin-nas ja/või mida ei kompenseerita. Vt ka*väliskulud.

�� ��������''��� ��������������%���, valuing environment, ��D�#�+��������D�(F�&����%!� monetäreUmweltbewertung (f) – kasutatavate *loo-dusvarade rahaline hindamine. See toi-mub otsesel või kaudsel meetodil. Otseselhindamisel määratakse küsitluse teel ela-nike *maksevalmidus keskkonnaseisundiparandamise või säilitamise eest. Kaudsemeetodi puhul tuletatakse maksevalmidusinimeste tavakäitumisest (sõit puhkekoh-ta, palk töötamise eest saastatud keskkon-nas jne).

�� ������-��� , environmental equityor environmental justice, $�����".����#�������"�����!�Umweltgerechtigkeit (f)– keskkonnamõjude ja ühisressursside õig-lane jaotamine kõikide elanike ja elanik-konna kihtide vahel, sõltumata nende sot-siaalsest, etnilisest või rassilisest staatusest.

�� ������(��������, �����-�2��������0-�-2�07!�$����"�������D�(��&

���%!�Umweltökonomie (f) – majandus-teaduse haru, mis uurib ühiskonna jakeskkonna vastastikuste seoste majandus-likku külge (loodusvarade väärtust, inim-tegevusest mõjutatud *aineringete dünaa-milise tasakaalu säilitamise maksumust,loodusvarade säästlikuma kasutamise vii-se jms). K. üheks peamiseks eesmärgiks

on leida *majandushoovad, et keskkonna-probleemidest põhjustatud kahju peegel-duks majandustegevuse kogumaksumu-ses. Vt ka väliskulud, majandushoovad.

�� ����������, life expectancy, ����##� �����D"��������� D"'",Lebenserwartung (f) – keskmine eeldataveluiga sünnimomendil. Tavaliselt tehaksevahet meeste ja naiste eeldataval k. e-l.Imikute suremuse tõttu on k. e. sünnimo-mendil tavaliselt lühem kui näiteks pärastaastaseks saamist. K. e. on 20. sajandilmärkimisväärselt tõusnud, peamiselt las-te suremuse languse tõttu. Vt ka imiku-suremus, inimarengu indeks.

������ ����� � $����, closed loopprocess, '�����%&����"'������%&+"��, geschlossener Zyklus (m) – tootmis-protsess, kus abimaterjalina kasutatavadained (vesi, õhk, kemikaalid jne) suuna-takse *korduvkasutusse. Aineringe sulge-mine eeldab täiendava energia kulutamist(nt vee ja õhu jahutamiseks, puhastami-seks jne). Kõikehõlmav k. t. ei ole võima-lik, sest tootega viiakse ained protsessistvälja. Mõneti lähedane k. t-le on *mahe-põllumajandus, mis kasutab kohalikke*taastuvaid loodusvarasid ja ammutab va-jaliku energia päikesekiirgusest.

��

������� , climate change, "'����"����"����, Klimaveränderung (f) – pi-kaajalise statistilise ilmastikure• iimi muu-tumine. K-i tuleb eristada kliimakõiku-mistest, lühikestel ajavahemikel ei oleeristamine võimalik. K. arvatakse olevatinimtegevuse, peamiselt järjest suurema-te koguste *fossiilkütuste põletamisesttingitud *kasvuhoonenähtuse võimendu-mise tagajärg. Vt ka *kasvuhoonegaasid,*Kyoto protokoll, *ÜRO kliimamuutusteraamkonventsioon.

�������$� ����, civil society, ���D�

�������,������!�Zivilgesellschaft (f) –ühiskondlikud organiseerumisvormid

�������$� ����

28

valitsus- ja ärivälises sektoris: ametiühin-gud, kirikud, kodanikualgatuslikud ja ko-gukonnapõhised organisatsioonid, mitte-tulundusühingud jmt. Seda mõistet kasu-tatakse enamasti demokraatia ja avalikuhalduse arendamise kontekstis. *Agenda21 käsitleb valitsusvälist sektorit *säästvaarendamise olulise partnerina. Vt ka osa-lusareng.

��������, community, �,�"�, Gemein-schaft (f) – enamasti territoriaalselt määrat-letud inimeste kooslus, keda ühendavadajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, sar-nased väärtused ja *eluviis. Tavaliseltmoodustavad k-i lähestikku elavad inime-sed (naabruskonnad), ent neid võib käsit-leda ka kui ideoloogilistel alustel rühmitu-nud gruppe, mis on tekkinud näiteks reli-gioosse või seksuaalse orientatsiooni ja -elustiili alusel. K-d on *säästval arendami-sel olulisteks partneriteks. Vt ka osalus-areng, kogukonnaarengu projektid.

�������������������!����, commu-nity development projects, ������%�,������������'�"�"#!�Kommunal-entwicklungsprojekte (pl) – kohaliku ta-sandi projektid kogukondade edendami-seks ühistegevuse ja isemajandamise tõst-mise kaudu. 1950–60. a-tel arendati k. p-esõjajärgsete linnakogukondade sotsiaalse-te konfliktide ärahoidmiseks või leeven-damiseks. Tänapäeval on k. p. aktuaalsedelu säilitamiseks maapiirkondades. Vt kaosalusareng, jõutamine.

����������������, Local Agenda 21,�����#�������!�lokale Agenda 21(f)– *Agenda 21 kutsub maailma kõiki ko-halikke omavalitsusi koostama selle nimeall strateegiat ja tegevuskava *säästvaarengu edendamiseks oma piirkonnas.Eestis on valminud Kuressaare ja Tartukohalik Agenda 21.

������������, local development, �����%�����+���%���'�"�"#!�lokale Entwick-

lung (f) – majanduslik, sotsiaalne, kesk-konna ja/või looduskasutusega ning *loo-duskaitsega seotud edenemine *kogukon-nas, mis on määratud kindla, enamasti ühekohaliku omavalitsuse või muu administ-ratiivselt piiritletud väiksema alaga.

�����������������-����

, ThirdWorld debt crisis, ������&� ��"'"�� ������*�B���������"��!�Schuldenkrise(f) der Dritten Welt – madala või keskmisesissetulekuga riikide finantsprobleem, mistakistab nende *arengut ja põhjustab vae-sust ja keskkonnaseisundi halvenemist.1970. a-tel püüti Aafrika ja Lõuna-Amee-rika majanduslikku arengut edendadalaenude abil *arenenud maadest. Laenudetagasimaksmine muutus raskeks 1980. a-teülemaailmse majanduskriisi tõttu. Võlgni-kest riigid peavad tootma ekspordiks, saa-mata rahuldada omaenda rahvastiku põhi-vajadusi. Võlgade intress on muutnud ta-gasimakstavad summad algsete laenatudsummadega võrreldes mitmekordseks.Paljud Lääneriigid ei ole nõus võlgu kus-tutama. Vt ka Kolmas maailm, globali-seerumine, arengumaad.

����� ������, Third World, ����%B���������"��! Dritte Welt (f) – enamikAasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ningKariibi mere riike, paljud neist olid 20. sajkeskpaigani kolooniad; tänapäeval mada-lama industrialiseerimisastmega ning*elustandardiga kui *Esimese maailmariigid. Algselt kandis termin K. m. posi-tiivset ideed, et majanduslikult võivadneed riigid areneda erinevalt Esimesest ja*Teisest maailmast. Edaspidi on K. m-amõiste omandanud negatiivse tähendusening seda on seostatud kehvade elamistin-gimuste, suurte sotsiaalsete kontrastide,majandusliku stagnatsiooni ja poliitiliseebastabiilsusega. Uute tööstusriikide tekekõrvuti paljude riikide vaesumise võistagnatsiooniga on muutnud sellise kõike-hõlmava termini mõttekuse küsitavaks.Samalaadse katusterminina kasutatakse ka

��������

29

terminit enamusmaailm. Vt ka arengumaa,alaareng.

������������� , triple bottomline,���&�#� ��.������, Triple BottomLine (f) – aruanne, milles organisatsioonesitab lisaks traditsioonilistele finantsma-janduslikele näitajatele ka keskkonna- jasotsiaalnäitajad. *Säästev areng eeldabmajandusliku heaolu, keskkonnakvalitee-di ja sotsiaalse õigluse tasakaalustatudtagamist, seetõttu tuleks säästval ettevõt-jal arvestada lisaks rahalisele kasumile kakeskkonna ja sotsiaalsete aspektidega.

������� �, colonialism, ����"��"'�!Kolonialismus (m) – ühe kultuuri anasta-mine teise (kolonialisti) poolt enamastiterritooriumi sõjalise hõivamise läbi. K.algas kaua enne eurooplaste ekspansioo-ni ja kestab tänaseni. K-i tagajärjeks täna-päeval peetakse ebaühtlast *majandusaren-gut. Paljud koloniaalvaldused on küllametlikult saavutanud iseseisvuse, kuidpraktiliselt on k. asendunud *neokolonia-lismiga (majandusliku sõltuvusega). Vt kaPõhi-Lõuna, biopiraatlus, ökokolonialism.

������ �� ������, compensationarea, �������+"��#�������3����"����"#! Ausgleichsgebiet (n) – ökoloogi-liselt tasakaalustav (korvav) ala *kultuur-maistus; suhteliselt intensiivse kasutuse-ga alade vahel asuv ekstensiivselt kasuta-tav ala, mis mahendab keskkonnakahjus-tusi ja mitmekesistab maastikku. Näitekskaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoo-nid veekogude ääres, parkmetsad linnadeümber ning Vahe-Eesti loodusmaastikudTallinna ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonda-de suhtes.

������ �� ����� �, /���4�0��� �0-2�;��7���� ;���0�;��!� ��"+"�� �%����%

�������+""�������+�����������!���"�

+"�� ���%*� �����D�&!� �17����0

30

maailmasõda aset leidnud elanikkonnarikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ninguue kommunikatsioonitehnoloogia arengutagajärjel tekkinud vajaduste loomisele(ergutamisele) ja rahuldamisele rajatudsubkultuur, kus tarbitakse mitte vajadusetõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seo-tud sotsiaalsete hüvede pärast. Põhjustab*loodusvarade ületarbimist ning *elukva-liteedi halvenemist. Vt ka tarbimine, tar-bimisharjumuste muutmine.

���� �������������� ������ ����%��, concentrated decentralization, ���+���"�����#��+�����"'�+"#!�kon-zentrierte Dezentralisierung (f) – linnadeja rahvastiku kasvuga seotud probleemidekäsitlemise strateegia. K. d. püüab leidatasakaalu suurlinna ja teiste linnade aren-gu vahel, hajutades tegevusi teistesse kes-kustesse. K. d-se abil saab muuta efektiiv-semaks asumite ressursikasutust, vähen-dada liiklusest ja maakasutusest tulene-vaid keskkonnaprobleeme. Vt ka regio-naalne planeerimine.

��� �������, cogeneration of heatand power (CHP),� ���������� ���"'�������, Kraft-Wärme-Kopplung (f) –energia kahe vormi, elektri ja soojusekoostootmine tekkiva *heitsoojuse äraka-sutamisega. Kütusena sobivad tahke-, ve-del- ja gaasiline kütus. Eestis on levinudmaagaasil töötavad koostootmisjaamad(kombijõujaamad), mille väljundiks onkütuseenergia järgi arvutades 40% elekt-rit, 50% soojust ja 10% kadusid. K. ise-loomustab paindlikkus kütuste valikul,samuti eri energialiikide tootmine tarbijavahetus läheduses.

�������� ��� , ��17�!�����������"�����'���"�, Rückführung (f) – samaaine (nt jahutusvee, paberi) või toote (pa-kendi kasutamine ringluspakendina) *taas-kasutus oma esialgsel kujul ja otstarbel. K.vähendab oluliselt heitmete ja jäätmetehulka ning hoiab kokku ressursse.

��

����������� , critical load, ��"��".����#�����'��, kritische Belastung(f) – ühe või mitme reostusallika maksi-maalne mõju, mis ei tekita kõige reos-tusõrnematele keskkonnaelementidele veelolulist kahju. K. k. on üks *keskkonnastan-darditest, mida on rakendatud nt *hap-pevihmadest johtuvate keskkonnahäirin-gute hindamisel ja prognoosimisel.

���������� ��, cultural landscape,�������%&� ��F�5�!� Kulturland-schaft (f) – teatud kohas elavate kultuuri-lisi eelistusi ning võimalusi omavate ini-meste (kogukonna) ja selle koha loodus-like tingimuste paljutahuliste vastastikus-te mõjutuste selgepiiriline ja iseloomuliktulem. K-u ja loodusmaastiku vahel ei olekindlat piiri, sageli säilib k-l varasem pin-namood, kliima jt looduskomponendid.Vt ka maastik.

��������� ��, human landscape, ��������%����F�5�%! Kulturgebiet (n) –kestva inimtegevuse mõjul muutunud loo-dusega piirkond, kus loodusliku taimkat-tega alad on muudetud peamiselt põlluma-janduskõlvikuiks. Looduskaitse peamineobjekt. ‘Maistu’ on geograaf Jaan Rummapoolt kasutusele võetud termin soomemaasto eeskujul, rõhutamaks eelkõige ini-mese osalust maastiku kujundamisel.

��������-�� � ������$$ , 0-7���44�0�������77� ���� 7�7!� ���"'� $55���"����"

'������8aGb9!�Analyse (f) der Kosten-effizienz – tulude ja kulude parima suhteotsimine. *Keskkonnaökonoomika mee-tod nõutava keskkonnakvaliteedi saavuta-miseks minimaalsete kuludega või parimatulemuse saavutamine etteantud kulutustejuures.

������ ��������������, Least costplanning (LCP), �",����� �F��%&���! kostenoptimale Planung (f) – soo-vitud tulemuse saavutamiseks otsitakseodavaimat viisi või meetmete kombinat-

���� �����������=

31

siooni. K. p-st rakendati esimesena ener-giasektoris, kus energiatootmise kuludeoptimeerimise asemel vähendati energia-tarbimist (majade soojustamine, energia-mahukate tehnoloogiate asendamine, al-ternatiivsete transpordivahendite eelis-arendamine jms) ning kokkuvõttes hoitisellega kokku energiatootmiseks vajalik-ke ressursse.

�-��� �����, desertification, ���������"��������%(, Wüstenbildung (f) –1) kõrbeala laienemine loodusteguri toi-mel või ettevaatamatu inimtegevuse, sh.ülekarjatamise tõttu (nt Sahelis); 2) kõrbetekkimine aladel, kus seda varem ei ole ol-nud. K-ga kaasneb taimkatte ja selle ise-enesliku taastumise võime kadu ning pin-nase bioloogilise potentsiaali suur kaha-nemine. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavadüle 40% elamiskõlbulikust maismaast,kokku 49 mln km2, 10 mln km2 sellest oninimtekkeline kõrb.

�'� , installation, �����"#�"�!�Ein-richtung (f) – paikne tehniline üksus, mil-les tegeldakse ühe või ka mitme tegevus-alaga, mis on käitise asukohas tehtavagatehniliselt seotud. K. võib mõjutada *hei-det ja *saastust. K-se mõistet kasutatakse*saastuse kompleksse vältimise ja kontrolliseadusega reguleeritud *keskkonnakomp-leksluba vajava tehnilise üksuse defineeri-miseks. Vt ka parim võimalik tehnika.

�$�� ��������, fuel cell, ����"�%&$�����! Brennstoffzelle (f) – keemilineelektrienergia allikas, kus kütuse ja oksü-deerija keemiline energia muundub vahe-tult elektrienergiaks. K-s toimub kütuse(tavaliselt vesinik, süsinikoksiid, süsive-sinikud) elektrokeemiline oksüdatsioon(nn külmpõlemine), mille tulemus