-
Neeme Suur
Võimaluste vald! Lk 2
Lääne-Nigula (Martna, Kullamaa, Risti, Palivere, Taebla,
Linnamäe, Noarootsi, Nõva) ― Oktoober 2017
Neeme SuurSuurem vald, suuremad
võimalused!
Lääne-Nigula - uute võimaluste vald!Aivar OrusteKoostöö
kogukonnaga on ettevõtluse üks alustaladest! Lk 4
Leili MutsoÜkski inimene ei
tohi jääda oma mures üksinda
lk 4
-
Hea valija! Nendel valimistel luuakse uus, pea tervet
Põhja-Läänemaad hõlmav Lääne-Nigula vald. Nüüd on see aeg, kus
tuleb välja tulla ja oma sõna sekka öelda. Kui ka sina usud, et
igal Lääne-Nigula valla asulal on oma eluõigus, elujõud ja
arenguvõti, siis hääleta SDE kandidaadi poolt!
Iga kohaliku keskuse püsi-mise ja edenemise eest tuleb
võidelda!Kas teate, kui suur saab olema uus Lääne-Nigula vald?
Lääne-Nigula vald uuel kujul tuleb territooriu-milt üks Eesti
suuremaid mandril suuru-selt teine. Suurem on vaid Alutaguse vald
Ida-Virumaal. Lääne-Nigula valda tuleb kaheksa kohalikku keskust,
lisaks veel väiksemad külakeskused. Nendest keskustest kaks –
Pürksi ja Nõva – on maakonnaplaneeringus tunnistatud oma eraldatuse
tõttu saarelisteks. Ülejäänud kuus keskust – Linnamäe, Taebla,
Palivere, Risti, Martna ja Kullamaa – paiknevad küll suhteliselt
lähestikku, kuid on kõik oma piirkonna inimeste jaoks esmateenuste
osutamise kohaks, kohaliku arengu mootoriks ja piirkonna
Neeme Suur:vallavanema kandidaat
VÕIMALUSTE VALD
väiksematele küladele kohalikuks tugi-punktiks. Me kõik
tunnistame Haapsalut ja eriti veel Tallinna tõmbekeskustena. Meie
oma valla asulate ülesanne on seda tõmmet tasakaalustada, pakkuda
elementaarseid teenuseid alates laste haridusest kuni tervishoiuni
ja esmatar-bekaupadeni ja ollagi kohalikuks tugi-keskuseks.
Sellisena on iga kohalik keskus meie jaoks väärtus, mille püsimise
ja edenemise eest tuleb võidelda.
Mõistlik elukorraldus ja hea valitsemine!
Sellises suure territooriumi ja mitmete keskustega omavalitsuses
peab hoolikalt jälgima, et valla asjaajamine oleks mõistlikult
korraldatud. Nii suurt kooslust ei ole võimalik ühest keskusest
ega ühe laua tagant juhtida. Sellepärast toetan ma ka osavaldade
ja kogukonna-kogude moodustamist. Nii kogukonnale endale kui ka
osavallale ja suurele valla-valitsusele peab jääma tema tegutsemise
ruum, seda nii õiguste, kohustuste kui ka eelarve näol. Omakandi
üritused tuleb ikka ise korraldada, platsid ja teeääred puhtaks
niita, kalmistud korras hoida ja külaseltsidel ja rahvamajadel elu
sees hoida. Ka sotsiaaltöö on see, mida just kohapeal kõige
paremini teha saab. Suure volikogu laua tagant tulgu otsused
olulis-teks investeeringuteks. Põhimõtteks olgu siin asulate võrdne
ja asjakohane kohtle-mine ning üksteise vajadusi arvestavad
kokkulepped. Suure valla valitsusest tulgu asutuste koostöö
juhtimine ja sellised teenused, mida on mõistlik ühes-koos
korraldada, olgu selleks siis maakor-raldus või planeerimine või
ehitus- ja keskkonnakorraldus. Oluline on vältida liigse
bürokraatia tekkimist, mis sellises suures süsteemis lihtne juhtuma
on. Kui otsuse saab langetada kohapeal, siis tulebki seda teha kohe
ja kohapeal, aga mitte loksutada inimest tema murega ühe laua
tagant teise taha.
Jätame koolid alles!SDE loosungiks on „Võimaluste vald“.
Võimaluste vald on vald, mis mitte ei tee kõike ette-taha ära ja
ei paku võimalikult palju tasuta asju vaid pakub võimalusi –
võimalust kodu loomiseks, võimalust ettevõtluse arendamiseks,
võimalust laste kasvatamiseks, võimalust väärikaks vana-nemiseks.
Võimalused saab luua omava-litsus, neid kasutama peab aga inimene
ise. Suurem vald saab päriselt appi tulla oluliste asjade
ärategemiseks, olgu selleks siis Nõva sadama ja Taebla tööstusala
arendamine või Kuliste aasa kordatege-
Vabariigi president Kersti Kaljulaid Läänemaavisiidil. Fotol
Neeme Suur, Anne Soodla.
2
-
???
mine, Kullamaa keskkooli kasvatamine või Martna majadele
lahenduste otsi-mine. Suurem vald pakub võimaluse lastele parema
huvihariduse andmiseks ja abivajajatele paremate sotsiaalteenuste
pakkumiseks. Hoiame koolid alles!
Suurem vald suudab koolid alles jätta – kui vaid valitud nii
nõuks võtavad! SDE nimekirja liikmed on võtnud nõuks koolid alles
jätta, neid hoida ja arendada. Kool on tihtilugu ühe asula südameks
ja kooli kaotamise või siis klassikomplek-tide mõtlematu
vähendamisega on lihtne sellele kahju teha. Me usaldame lasteaia ja
kooli hoolde oma lapsed ja meil peab olema teadmine, et kohalik
kool kestab kauem kui järgmised kaks või neli aastat. Selleks, et
haridus, mida pakutakse, oleks parim ja aitaks lapsi elus edasi,
tuleb koolide vahel teha tihedat koostööd ja ka seda võimaldab
suurem vald paremini.
Korras kodukoht on uhku-seks ja visiitkaardiks!
Iga inimene ja perekond peab hoolit-sema oma igapäevase
toimeruumi eest, oma kodu eest. Kodu aga ei lõppe korte-
Inimene loob elu jooksul tööga mate-riaalseid väärtusi, mis
jäävad kasuta-miseks ühiskonnale ja tema perele. Jäädes pensionile,
võib võimalusel veel oma tööd jätkata, aga rohkema vaba aja puhul
rakendada oma elukoge-mused kogundlikku ühistegevusse, olla
sotsiaalselt aktiivne ja elujaatav.
Taeblas on tegusad vanainimesed koondunud klubisse Taebla
Moorid-Vaarid.Koos on käidud huvireisidel ja ühiselt teatris;
heateona on toetatud Haapsalu Toomkiriku katuse remonti ning
Haapsalu hoolekandekeskust 2017. aastaks ajakirjanduse tellimisel.
Talgute „Teeme ära!“ raames on korrastatud Taebla mõisa-parki ning
vallavalitsuse abiga paigaldatud Taebla mõisale mälestuskivi. Eakas
olles ei pea istuma nelja seina vahel vaid tuleb olla tegus!Olles
valla volikoguliige, võtan ülesandeks:• eakate päevakeskuse
rajamine
Taeblasse;• Taebla kultuurimaja ja spordisaali
renoveerimine ning sihipärasele kasutusele võtmine;
• Taebla vana puidust koolimaja korrastamine ja kasutusele
võtmine (näiteks noortekeskus);
• huvi- ja sporditegevuse võimaluse loomine kõigile
soovijatele;
• sotsiaalteenuste ja -abi kättesaadavus kõigile vajajatele.
Mul on volikogus töötamise kogemus. Olen olnud Tallinna
linnavolikogu ja Haabersti linnaosa halduskogu liige aastail 2005
kuni 2009.
Lääne-Nigula vald – TÄHELEPANU JA HOOLIVUS,TURVALISUS JA
HEAOLU!
Taebla inimesed on tegusad!
Gennadi Vihman:
riukse ega ajaväravaga. Meie kõigi ühiseks eesmärgiks peab olema
niivõrd kaunis koduküla, asula või alevik, et läbisõitev külaline
vaataks ringi ja mõtleks – just siin tahaksin ma elada. Korrastatud
ja valgustatud avalik ruum on turvaline, meelitab tulema, olema ja
jääma. Võtkem siis endale ülesandeks järgneva nelja aasta jooksul
kodukoha väljanägemist oluliselt paremaks muuta.
Hea valija! Siin on vaid mõned teemad, mille eest tahame meie,
SDE nimekirja liikmed uues Lääne-Nigula vallas hea seista. Mina ise
kandideerin vallavanemaks. Olen kindel, et minu veendumused ja
kogemustepagas aitavad meie ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa.
Ma ei karda ei tööd ega pingutust, ega ka võitlemist õige asja
eest. Ma ei saa lubada, et nüüd ja edaspidi võidame iga lahingu,
mis ees seisab. Küll aga saan ma lubada, et võitlen iga küla ja
asula ja Läänemaa huvide eest. Igal külal, asulal ja kohalikul
keskusel on oma eluõigus, elujõud ja arenguvõti. Kui ka sina seda
usud, siis vali SDE kandi-daat!
Neeme Suur• Lääne maavanem• sündinud 2. septembril 1968
Haapsalus• Kaitseliidu liige• Abielus, peres kasvamas 3 last.
Teeme ära 2017
Ristil, Neeme Suur, Guido Ulejev.
3
-
Aastatepikkuse tööga sotsiaalvald-konnas, viimased 4 aastat
naistevas-tase vägivalla ohvritest naiste ja lastega töötades, olen
näinud, kui tähtis on lapsele turvaline lapsepõlv, ema ja isa
armastav suhe ning siiras hoolimine mõlema vanema poolt. Kui peres
on pere-liikmete vahel halvustamine, kritiseeri-mine, hoolimatus,
ükskõiksus ja eiramine, siis see on emotsionaalne vägivald, mis
mõjutab inimest, eriti last väga rängalt. Täiskasvanuna ei kujuta
me enamasti ette, mida lapsed tegelikult näevad, kuulevad ja kuidas
seda mõistavad ning kuidas nad sellega kõige toime tulevad.
Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest teist lööb,
on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas
füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat
teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.
Leili Mutso:„Ükski inimene ei tohi jääda oma mures üksinda”
Vägivalda pealt näinud lapsed hakkavad 50% suurema tõenäosusega
tarvitama alkoholi ja narkootikume, soori-tavad 74% suurema
tõenäosusega mõne isikuvastase kuriteo ning üritavad kuus korda
sagedamini teha enesetappu. Kui nad on vanemad kui kuueaastased,
võivad nad lööjat idealiseerida ning kaotavad löömise ohvri suhtes
austuse, nad võivad teismeliseeas kodust ära joosta ja elada haige
hinge välja valimatutes seksuaalsu-hetes.
Vägivalla ahela saame peatada, kui oleme ise lastele heaks
eeskujuks ning õpetame neile maast-madalast õigeid
väär-tushinnanguid.
Iga inimene ise, kohalik kogukond ja kohalik omavalitsus saab
perevägivalla vähenemisele kaasa aidata lastes ja noortes hoolivust
kasvatades ja juba ohumärkidele reageerides.
Ettevõtlus, eriti maapiirkonas, on üks olulisemaid võimalusi
elada maal sellises keskkonnas, kus on hea, puhas loodus ja lastele
kasvamiseks ideaalsed tingimused.
Ettevõtluseks on mitmeid võimalusi. Maal on kindlasti hea olla
ettevõtja loomin-guliste alade peal. Need valdkonnad ei ole
enamjaolt sõltuvad kohapealsest inimeste hulgast ega ka tööjõu
puudusest. Keerulisem on seis tootva tööstusega.
Ükski poliitik ega omavalitseja ei saa muuta äärealade
ettevõtetete muresid olema-tuks. Küll aga on võimalik teha nii
mõndagi selleks, et ettevõtjad tunneksid, et nad on oma piirkonnas
väga olulised ja ehk nii mõnigi probleem saab üheskoos
omavalitsusega lahendatud. Üheks teemaks, millega peab ka
omavalitsus tegelema, on kindlasti tööjõu puudus.
Väga oluliseks kohaliku elu mootoriks on ka need
väikeettevõtjad, kes osutavad selliseid teenuseid, mida vajavad
kohalikud
Aivar Oruste: Koostöö kogukonnaga on ettevõtluse üks
alustaladest!
väljaselgitamine. Omavalitsus saab abiks olla ka vajalike
oskustega inimeste julgustamisel ja ettevõtluse alustamisel
vajaliku info ja teabe hankimisel. Seda on vaja teha juba ka
seepärast, et omavalitsus ei peaks ise tege-lema puuduolevate
teenuste pakkumisega.
Tihti on õeldud, et me ei suuda oma ettevõtet piisavalt
reklaamida, et klient meid leiaks. Selles osas on lahenduseks
kindlasti koostöö teiste ettevõtjatega. Ühine reklaam on kindlasti
tulemuslikum. Samuti on oluline tootearendus, toodete kindel
kvaliteet ning omanäolisus. Sellisel juhul hakkab tehtu ennast ise
reklaamima ja tulemus on posi-tiivne.
Kokkuvõtteks võib õelda – mida tegusam ja kokkuhoidvam on
kohalik kogukond, seda rahulolevamad ja paremal elujärjel me oleme.
Sellisesse sünnikoju soovivad tagasi tulla ka meie lapsed ning
siduda juba oma tulevik paigaga, kus on hea, turvaline ja uhke
elada.
Ohvreid saab omavalitsus abistada õigel ajal probleeme märgates,
asjatundlike spet-sialistide kaasamisega nii kannatanutele kui ka
probleemi põhjustajatele abi pakkudes ning kõiki seadusega kohaliku
omavalitsuse pädevusse antud teenuseid osutades.
Ükski abivajaja ei tohi jääda oma murega üksi, abi peab olema
kätte-saadav kogu valla territooriumil.
elanikud, aga ka suvekodude omanikust linlased ja muidu
piirkonda külastavad puhkajad. Selles osas on koostöö kohaliku
kogukonnaga hädavajalik. Ainult nii saab välja areneda kohapealseid
vajadusi ja ootusi rahuldav ettevõtete võrgustik.
Kohalik omavalitsus saab panustada väikeettevõtluse arengusse
väga mitmel viisil. Lihtsaim neist on kohapealsete vajaduste
4
-
Danguole Tamberg:Olgem julged!
Arvo Ninn:Volikogu liige peab nägema tervikut, aga ei tohi
unustada ka oma piirkonda
A lates sügisest oleme haldusreformi tulemusel paratamatult osa
suurest Lääne-Nigula vallast. Selle kohta, kuidas osavallana edasi
toimida, on kõigil erinev mõistmine ja kujutlused. Samuti on kõigil
palju küsimusi ning isegi kahtlusi, kuid seejuures avab
haldusreform uusi võimalusi, tuues endaga kaasa ka katsu-musi ja
muudatusi. Alguses võtab muuda-tustega harjumine kindlasti aega.
Paljuski sõltub reformi mõju meie igapäevaelule aga sellest, kui
aktiivsed on valla elanikud ja volikogu liikmed. Nende aktiivsusest
ja õigete otsuste tegemisest sõltub meie väikese keskuse toimimine
— kogukond kujundab ise oma arengusuuna. Suure panuse annavad meie
kandi arengusse ka külavanemad — kes teaks paremini, mis külas
toimub, kui mitte kohalik elanik? Neli aastat tagasi tegime vallas
sellega juba algust, külavanematega koostati lepingud ning peeti
arutelusid külaelu aktiviseeri-mise teemadel, kuid peab tõdema, et
kogu-kond hakkas tegutsema vaid mõnes külas. Praeguses uues
olukorras peame väga tõsi-selt mõtlema ja kaaluma, missugused
seltsid ja ühendused (ja millisel moel) saavad meie valla
peamisteks veduriteks. Aitab mõtteviisist, et küll keegi teine teeb
— vaadakem juba praegu enda keskel neid tegusaid entusiaste, kelle
eestvedamisel saame oma kodukandi, küla, piirkonna elu ja
identiteeti hoida. Olgem julged!
Üheks tähtsamaks eesmärgiks on säilitada haridusasutused ka
väiksemates keskustes. Lasteaia ja põhikooli olemasolu piirkonnas
suurendab noorperede sisse-rände võimalust ja tugevdab seeläbi
kogukonda.
Leidub ka probleeme. Seoses õpilaste arvu vähenemisega meie
valla koolis võeti eesmärgiks laiendada õpilaskodu, et võimaldada
teistest Eesti piirkondadest pärit õpilaste vastuvõttu meie kooli.
Seeläbi suureneb aga hariduslike erivajadustega õpilaste arv, mis
tekitab paratamatult küsi-muse, kas see tendents ei mõjuta hariduse
kvaliteeti? Sellel murekohal oleks vaja panna pead kokku ning
otsida probleemile kõigile sobiv mõistlik lahendus.
33aastat tagasi Martnasse kolides oli see üks õige vaikne kant.
Õhtul küla vahel liikudes ei kohanud ühtegi inimest, ainult tuled
särasid korterite akendes.
Paari aasta pärast valmis kaarhall, millest kujunes kultuuri- ja
spordikeskus. Aktiivselt alustati nii korv- kui ka võrkpal-liga.
Moodustati naisansambel ja rahvatant-surühm. Seltsielu oli täies
hoos. Riigikorra muutudes kadus see kõik.
4 aastat tagasi suutsime kaarhalli uuesti ellu äratada. Kahjuks
on vahepealse ajaga rahvast oluliselt vähemaks jäänud ja
põhi-liselt toimetavad seal maadluspoisid ning harrastatakse
pallimänge. Kaarhalli juurde rajasime lastele kelgumäe.
Martnas on õnneks säilinud kõik eluks vajalikud asutused. Juurde
on vaja ainult elanikke. Selleks on vaja korrastada elamu-fond ja
vähendada oluliselt küttekulutusi.
Läbi ei saa ka ilma töökohti juurde loomata.
Asula väljanägemine peab lähiaastatel oluliselt paranema.
Mitmete töödega on juba alustatud. Lõpliku väljanägemise
kujundamisel on vaja kõigi elanike kaasabi. Eestvedajaks peaks
olema uue osavalla juht-organid.
Noorte tööle rakendamiseks on vaja luua tööturg, mis vahendaks
tööpakkujaid ja tööotsijaid. Oma kogemustest tean, et suviti tööl
olnud lastest on kasvanud tublid ja ettevõtlikud inimesed.
Volikogu liige peaks nägema valla kui terviku arengut,
sealjuures unustamata oma piirkonda.
5
-
Vaike Nõu: Suurem vald – tegusamad külad!
Ma tahan, et:• igas külas või siis külade piirkonnas
kujuneb oma kogukond, kus üksteist toetatakse;
• kogukond võib loota kõiges omavalit-suse toele;
• omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtjate vahel toimub
koostöö;
• külaseltsid muutuvad tugevamaks ja
neil on igakülgne valla toetus; • vald toetab külamajade
haldamist ja
külaseltside tegevust;• külaselts suudab vallavalitsuse
abiga
pakkuda teenuseid, mida kohapeal vajatakse;
• vallavalitsuses on nõunik, kes nõustab külaseltse ja
väikeettevõtjaid ettevõtluse alustamisel ja projektide
kirjutamisel;
• paranevad võimalused huvitegevuses osalemiseks nii lastel kui
täiskasvanutel;
• kõik külateed on korras ja nimesildiga varustatud;
• rajatakse kergliiklusteed Kullamaalt Üdrumale ja
Koluveresse.
Kõigi nende ja ka paljude teiste heade asjade eest tahan ma meie
vallas seista.
Eelseisvate valimiste raskuspunkt on kogukonna kaasamine.
Oluline on, et kohalikku elu puudutavaid otsused langeta-taks
kogukonnakogudes, arvestades kohalike elanike soove ja vajadusi
ning arengueeldusi.
Palivere aleviku tuleviku jaoks on olulised Palivere põhikooli
tegevuseks vajalike investeeringute toetamine, Palivere spordihoone
renoveerimise jätkumine ning Palivere aleviku elani-kele
huvitegevuse ning sportimisvõi-maluste arendamine Palivere Turismi-
ja Tervisespordikeskuses. Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse
arendamisel on oluline uute spor-timis- ja treenimisvõimaluste
loomine kettagolfi pargi, välijõuplatsi, seiklusraja ja
teenindushoone ehitamise näol. Samuti on oluline seniste
sportimisvõimaluste parendamine suusaradade ja kelgunõlvade
lumesüsteemi rajamisega ja Kaopalu motokeskuse arendamiseks
vajalike eeltingimuste loomine.
Palivere alevik ja ümbritsevad külad peavad saama parimaks
kohaks, kus elada. Muuhulgas tuleb selleks Paliveres sisse seada
Lääne-Nigula vallavalitsuse teeniduspunkt, mida Paliveres senini ei
ole. Aleviku heakorra tarbeks tuleb paigaldada Palivere aleviku
kerg-liiklusteedele valgustus ja renoveerida Allikmaa küla tee
tolmuvabaks. Oluline on kogukonna kultuuri- ja spordiürituste
toetamine ning aktiivsete valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja
sporditegelaste ning nende saavutuste tunnustamine.
Mati Kallemets: Kogukonna koostöö Paliveres loob võimalused
arenguks!
Tiiu Tulvik:Rannarootsi kultuuri-pärandit peab hoidma!
Teadaolevalt on keskajast kuni teise maailmasõjani Lääne-Eestis
elanud rannarootslaste pärand üks omanäo-lisemaid Eestis. 1934.
aastal oli Eestis 7641 rootslast, kes näiteks Noarootsis
moodustasid olulise osa elanikkonnast. Teise maailmasõja keerises
pidi suurem osa rannarootslasi oma kodust põgenema, kuid selle
rahvakillu kultuur on osa meie olemusest.
Vaatamata oma Rootsi juurtele sain mina ise esimesed teadmised
rannarootsi kultuurist Ain Sarvelt. Tema õpetas mulle rannarootsi
laulumänge ja tantse, mida olen aastate jooksul ise omakorda edasi
õpetanud nii lasteaialastele, noortele kui ka täiskasvanutele.
Koos Nuckö Folkdans rahvatantsurühmaga ja Noarootsi naistrioga
oleme viimasel seitsmel aastal tutvus-tanud rannarootsi
kultuuri.
Pärand on ka rahvarõivad. Rahvarõivastega seoses täitus 2014.
aastal üks ammune soov ja unistus – saada kultuu-rimajale Noarootsi
kirivööd. Programmi ”Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” toetuse
abil õppisid naised Noarootsi kirja tegema ning rahvatantsijad said
12 vööd. Ühtlasi koostati album ”Noarootslase vanad riietumistavad“
ja selle põhjal hiljem ka näitus.
Rannarootslased on Eestis ajalooline vähemusrahvus. Rootsi keel
ja kultuur elab siinsetel põlistel eestirootsi aladel edasi
hoolimata teisele maailmasõjale järgnenud keerulis-test aegadest.
Pean väga oluliseks eestirootsluse kultuuri-pärandit hoida ja edasi
kanda. See on üks osa meist ja meie arenguloost. Meie olemusest ja
identideedist.
Ma elan Üdrumal, pean siin veisekasvatustalu ja nõustan
põllumajandustootjaid, aitan kaasa ka meie küla seltsielule. Mulle
meeldib siin. Üdrumal on hea elada ja ma tahan, et see oleks nii ka
edaspidi. Meie vallas peab igas külas olema hea elada. Suuremas
vallas on ju suuremad võim-alused elu maal paremaks muuta.
6
-
Eha Allika: Kaunis elupaik kaunistab inimest
Minu südameasjaks on haljastus ja kogukondade koostöö omavahel
ja omava-litsusega. Tööd olen teinud Kullamaa kesk-koolis nii
aedniku, kui ka õpetaja ja ringi-juhina. Siis kutsuti mind Kullamaa
vallavalitsusse haljastajaks. Sellesse aega jäi suurema ellu viidud
projektina Kullamaa järve saneerimine ja ümbruse korrastamine.
Edasi viis mind tee aga Tallinnasse Jaaksoni Linnahooldusesse
haljastustööde juhiks. See oli väga õpetlik ja kasulik kogemus,
kuna firma suurimaks kliendiks on Tallinna linn oma mitmepalgeliste
linnaosadega.
Tahan oma kogemusi kogukondade ja omavalitsuste vahelisest
koostööst raken-dada ka siin, oma kodukohas Kullamaal.
Inimest ümbritsev keskkond mõjutab oluliselt tema elukvaliteeti.
Kui oma koduga tegeleb igaüks ise, siis muude aladega peame
tegelema ühiselt. Selleks, et meie ühine eluruum oleks kaunis, on
vaja nii teadmisi kui oskusi.Peale ühise eluruumi korrashoid-mise
tuleks oluliselt rohkem tegeleda ka inimeste teavitamisega, kuidas
kõige eduka-malt oma kinnistud, aiad ja hoovid korras hoida, nii et
oleks rõõmu nii endale kui ka teistele.
Meie nimekirjas olevate kandidaatidel on nii palju häid uusi
mõtteid ja ka vanu veel teoks tegemata mõtteid – need on vaja ellu
viia! Minu ja ka teiste kohalike peredel peab olema siin hea elada
ja lastel soov tagasi tulla. Tahan, et uues vallas ja selle
valitsuses tegeletaks kauni ümbruse loomise ja kohaliku elu
edendamisega. Seepärast otsustasingi SDE Lääne-Nigula nimekirjas
kandideerida ja toetada neid ideid, mis mind väga kõnetasid.
Urmas Muld:Koostöös peitub võimalus arenguks!Loodava suurvalla
juhtimine peab kaotama liidetavate valdade omava-helise
konkureerimise ja terviklikku arengut segavate otsuste tegemise.
Asemele peab tekkima koostöö. Peamiseks eesmärgiks peab olema
inimes-tele elamiseks ja tööks soodsa keskkonna loomine, kus
oleksid elujõulised kogu-konnad, tagatud hea juurdepääs
sotsiaal-abile, tervishoiule ja haridusele.
Vallal on kogu selles tegevuses võtme-roll ja konkreetne
ülesanne. Elanike arvamus peab olema ülalpool tuntav ja kuuldav.
Selleks, et nii suure omavalitsuse juhtimine toimiks, on igaühel
meist oma kindel roll ja ülesanne.• Kõige esimese tasandi
moodustavad
kogukonnad selle laiemas tähen-duses, mis ei hõlma mitte ainult
territo-riaalselt piiritletud elanikke (külakogu-kondasid), vaid ka
teisi kooslusi, mida ühendab ühine tegevus või eluviis.
• Osavallad ja teenuskeskused peavad tagama elanikele
igapäevatee-nuste kättesaadavuse, olema esimeseks ametiasutuseks,
kuhu vaja-dusel pöörduda, looma kaasamise- ja kooskäimisvõimalusi
senistes valdade väljakujunenud keskustes, toetama kohalikku
seltsielu, haarama noori juhtimisse.
• Valla keskusesse peame koondama analüüsivõimelised
spetsialistid, kes jälgiksid vallas toimuvaid arenguid ja töötaks
kooskõlas olemasoleva seadus-andlusega ja rahaliste võimalustega
välja võimalikke lahendusi olemas-oleva olukorra parandamiseks,
ning koostaks arengukavad ja konkreetsed
rakendusplaanid.Analüüsides liidetavate valdade
elanike arve, siis tundub ebaõiglasena, et sellised suured
alevikud nagu Taebla ja Palivere (kus elanike arv on mõningatel
juhtudel suurem kui mõnel vallal) on jäänud otsesest
juhtimisahelast kõrvale.
Palivere aleviku elanikuna tunnen puudust demokraatlikult
valitud külava-nemast (alevikuvanemat), kelle poole oma soovide ja
probleemidega pöörduda, kes oleks kohalike eestvedajaks ja
taganttõu-kajaks ning osavalla või suurvalla esinda-jaks koha peal,
omaks juurdepääsu valla infosüsteemidele ning kellele oleks tagatud
vallaspetsialistide erialaline tugi.
Eelkõige tuleks rõhutada valla tervik-likku arengut soodustavaid
tegevusi. Suures plaanis võiks need jaga kahte gruppi: 1. osalemine
valla ühe olulisema
tööstuspiirkonna arendamises (puudutab eelkõige Taeblat, Ristit
ja Paliveret);
2. Palivere kui Läänemaa ühe ilusama loodusega piirkonna
arendamine spordi ja turismi-keskuseks. Kogu meie valla eesmärgiks
peaks
olema elamisväärse keskkonna loomine. Elamisväärne keskkond
hõlmab nii asulate turvalisust, tasuvat tööd, heakor-rastust,
kvaliteetset teedevõrku, aktiivset kogukonda kui ka juurdepääsu
avalikele teenustele, tervishoiule, haridusele jne. Selle eesmärgi
saavutamiseks peavad kogukonnad tegema koostööd ja selleks annab
uue valla tekkimine hea võimaluse. Kasutame siis selle võimaluse
ära!
7
-
Koole tuleb hoida ja arendada! On väga oluline, et lapsed
saaksid käia
lasteaias ja koolis võimalikult kodu lähedal. Nii lasteaed kui
ka kool peaksid olema turva-lised ja kvaliteetset haridust andvad.
On väga oluline koole ajakohaste õppevahendite soetamisel toetada.
Õpilastel peab olema võimalus käia harivatel väljasõitudel ja
osaleda huvitegevuses. Vallal tuleb leida raha-lised vahendid
treenerite ja huviringide läbi-viijate tasustamiseks.
Väga oluline on ka see, et õpetajad oleksid motiveeritud ja
positiivsed.
Ettevõtlikud inimesed on edu aluseks!
Tänu ettevõtjatele on loodud juurde töökohti ja toodud mitmeid
teenuseid kodule lähemale. Küll on hea, kui saad kodu lähedal
Tiina Tuulik:Ettevõtlikke inimesi tuleb toetada!
minna näiteks ilusalongi, massaaži või viia auto parandusse.
Eduka ettevõtte alustamine ja töös hoidmine on raske töö, mis nõuab
suurt pühendumist. Sellepärast tuleb ka kohalikul tasandil luua
soodsad tingimused ettevõtluse arendamiseks.Suur tänu neile, kes
oma isiklikust ajast ja sageli ka isiklikust rahast korraldavad
ringe, trenne, laulu- ja muusikaõpet, keelekursuseid, tantsuõhtuid
jne. Uues vallas tuleb hakata neid aktiivseid inimesi rohkem
toetama ja väärtustama.
Kullamaal võiks olla eakate kodu!
Meil kõigil on õigus väärikale vanadus-põlvele. Koluverest on
hooldekodu ära kadumas. Uus vald peab aitama Kullamaa osavalda
eakate kodu rajada. Eakate kodu ei tohi välja näha nagu laatsaret
vaid peab
Noarootsi – see on maaliliselt kauni looduse ja ca 100
kilomeetri pikkuse ranna-joonega maa-ala Eesti loodeservas.
Vaatamata elanikkonna vähesusele ning paiknemisele ääremaal on
Noarootsis praegu olemas aktiivseid inimesi, kes oma tegevu-sega
annavad panuse piirkonna ettevõtlu-sesse ning selle arengusse. Kuid
kas see on ka jätkusuutlik?
Tõsi, elanikkond väheneb ja vananeb ning noored lahkuvad
Noarootsist. Lahkumise põhjuseks on enamasti puuduv või vähetasuv
töökoht.
Aeg on muutusteks. Et suunata muutust positiivsemas suunas, on
vajalik ettevõtlike inimeste lisandumine kogukonda. Selle jaoks
saame luua soodsa ja turvalise elukeskkonna eelkõige noortele
peredele – sobiv elukoht, lasteiaia koht, hea haridus, transport
kooli ja huviringi. Ettevõtlikkuse arendamise eeldu-seks on
ettevõtlike hoiakute kujundamine ja majandusalaste teadmiste
andmine, et see
Andero Paalvelt: Ettevõtlus, majandus ja töökohad on edu
aluseks!
suunatud valdkonnad, mahepõllumajandus ja loomakasvatus ning
keskenduda senisest enam põllumajandusest saadud toodangu
väärindamisele.
Korras sadamad on aknaks turismi arenemisele ning turismiga
kaasnevate harude – majutus, toitlustus, siseturism jms – teenuste
edendamiseks, mis omakorda aitab elavdada ettevõtlust ka nö
sisemaal.
Iga uus ettevõtmine nõuab investeerin-guid, asjaajamisi – ka
siin saab vald nõu ja jõuga toeks olla abistades ja toetades
alusta-vaid ning juba tegutsevaid ettevõtmisi. Samuti aitame teha
aktiivset koostööd koha-liku kogukonnaga uute arenduste juures, et
selgitada välja parimad lahendused kõikidele osapooltele. Koos
tegemises peitub jõud.
Külg külje kõrval ning üksteist toetades loome Noarootsis
kogukonna ja valla koos-töös jätkusuutliku ning uuendustele avatud
ettevõtluskeskkonna, mis loob võimaluse kõigile soovijaile.
olema hubane ja kodune. See koht peaks saama selline, kuhu
poleks halb minna, kui ühel päeval olukord selleks sunnib.
Eks neid asju, mille kallal on vaja palju tööd teha, on veel
palju, kuid mina isiklikult annan endast parima, et nendel kolmel
teemal võimalikult palju edu saavutataks.
toimiks võimalikult varakult, toome ja viime majandus- ning
ettevõtlusõppe valla kooli-desse.
Oluline on keskenduda piirkonnapõhiste valdkondade
väljaarendamisele – sadamad, loodusturism,
terviseedendamisesele
Kallid uue, Lääne-Nigula valla inimesed! Tahan rääkida mõnedest
teemadest, mis on mulle hingelähedased ja mille nimel ma võidelda
kavatsen.
8
-
Guido Ulejev: Lääne-Nigula vald loob turvalise kodu
Meie arusaamine turvalisusest ja selle mõistmine on võib olla
erinev. Eelkõige mõistame kogukondlikku turvalisust kui politsei
või päästeameti tegevust õnnetuste ennetamisel ja nendele
reageerimisel. Siiski ei ole turvalisus seotud pelgalt pääste- või
politseitööga. Kohalikel omavalitsustel on mitmeid ülesandeid,
millest kõik on seotud suuremal või vähemal määral elanike
turva-lisusega. Olgu selleks siis sotsiaalabi ja -teenused, eakate
hoolekanne, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajandus, veeva-rustus
ja kanalisatsioon, heakord, jäätme-hooldus,
territoriaalplaneerimine, valla- või linnasisene ühistransport ning
valla teede ja linnatänavate korrashoid. Seega on kogu-
konnatasandil ootuspärane eeldada turva-lisusküsimuste ja
-ideede lahendamise eest-vedamist vallavalitsuselt.
Meie ühinevate valdade arengukavades on vähe kogukondliku
turvalisuse ja inimeste turvatunde käsitlust. Puudub lähe-nemine
inimeste turvatunde kujundamisele ja süütegude ennetamisele
ruumilise planee-rimise, heakorra ning läbimõeldud taris-tuga.
Kohaliku elu küsimused on otseselt meie valla ja siinsete
kogukondade korraldada. Lääne-Nigula vald peab olema ise
turvali-suse eestvedaja aitamaks luua korrakaitse ja
päästeteenistuse sidusust kogukonnaga. Toetades naabrivalve
piirkondade loomist
ja tegevust ning aidates vabatahtlikke pääs-tekomandosid, loome
me tingimused, mis aitavad kaasa meie igaühe turvalisuse
suurendamisele.
Siseturvalisuses on olulisel kohal kriisi-reguleerimise
korraldamine. Ülesanded, mis enne haldusreformi olid
maakonnatasandil, vajavad nüüd vallapoolset eestvedamist. Olgu
selleks lumetormid, mis võivad muuta läbipääsmatuks teed küladesse
ja halvata meie tavapärase elurütmi või reostuse likvi-deerimine
valla rannikualadel. Valmisolek kriisiolukordade lahendamiseks
nõuab selget plaani ja koostööd valla, ametkondade ning kakogukonna
liikmete vahel.
Nüüd juba peaaegu, et aasta tagasi, eelmisel sügisel, sai võetud
vastu otsus Kirimäe lagunev mõisahäärber korda teha ja luua
sellesse arvestatav kultuuripesa.
Olen teinud üle 25 aasta Haapsalus kultuuritööd, sellest on
kogunenud tubli praktiline kogemus. Muuhulgas on mul ka treeneri
pabereid ja ülikooli magistrikraad sotsiaalteadustes.
Kui MTÜ Kirimäe Rahvamõis loodi, siis oli see ühing algselt
mõeldud kohaliku kultuuri- ja selt-sielu edendamiseks ning
sotsiaaltege-vuse toetamiseks. Mitmesuguste üritustega pakuksime
kogukonnale regulaarset ja kvaliteetset meelelahu-tust.Sihtgrupiks
on eelkõige kohaliku kogukonna rahvas, Taebla, Kirimäe ja ka teiste
naabruses asuvate külade ning ka terve Lääne-Nigula valla elanikud.
Ürituste mitmekesisus võimaldab pakkuda tegevust nii
vanemaealistele kui ka nooremale põlvkonnale.
Mõisaga on suured plaanid, kuna Lääne Nigula vallas napib
funkt-sionaalse ruumilahendusega hooneid. Kirimäe mõis on
ajalooliselt kasutuses olnud rahvamajana ning on paraja suurusega
hoone, mis võimaldab korraldada mitmesuguseid üritusi ja pakkuda
mitmekülgset kultuurielamust. Teise korruse väljaehitamine
külalistubadeks võimal-daks pakkuda juba laiemat ja mitmekesisemat
teenustepaketti.
Kultuuritöö vajaks terves vallas head koordineerimist ja
korralda-mist!
Mitmekülgne kultuurielu
Ingrid Kesler, Kirimäe mõisa perenaine ja projektijuht.
Terves kehas terve vaim!
Olen olnud sporidklubiga Martna seotud juba lapsest peale.
Nooruses käisin maad-lustrennis ja hiljem valiti mind spordiklubi
juhatuse esimeheks. Maadlus on olnud Martnas populaarseim spordiala
juba üle 20 aasta ja toonud vallale kuulsust üle vabariigi ning ka
väljaspool Eestit. Siit on sirgunud palju Eesti meistreid ja seda
nii poiste, kui ka tüdrukute näol.
Viimase viie aastaga oleme saanud enda kasutusse Martna
kaarhalli. Enne seda tegutses spordiklubi Martna põhikooli
spordisaalis ja vallamaja all asuvates ruumides. Jõudumööda oleme
püüdnud kaarhalli oma vahendite ning ettevõtja Arvo Ninni abiga
kasutuskõlblikuks muuta. Elukaaslasega kahasse kirjutatud projekti
raha eest soeta-sime jõusaali tarbeks treeningpingi. Oleme
korrastanud kaarhalli ümbruse ja rajanud lastele kelgumäe,
renoveeri-sime maadlussaali ja soetasime matile uue katte.
Kogu klubi tegevus toimub praegu entusiastide toel ja piiratud
eelarve tõttu ei ole meil ühtegi palgalist töötajat. Martna
kaarhall on kohaliku tähtsusega spordirajatis ja oleme seda
kasutanud näiteks valdade talimängude läbi-viimiseks,
spordipäevadeks, laadaks ja vastlapäevaks. Oleme näidanud kino ja
olemas on ka täiesti korralikult varustatud jõusaal.
Tulevikus on plaan rajada kaarhalli ümbrusesse väli-treeningala,
lastele erinevad atraktsioonid ja tänavakorv-palli plats.
Oliver Tammemägi
9
-
Meie eesmärk Meie eesmärgiks on luua uues Lääne-Nigula vallas
niivõrd kvaliteetne elu –ja ettevõtluskeskkond, et nii inimesed kui
ettevõtjad tahaksid siin elada ja tegutseda, olla, tulla ja jääda.
Meie eesmärk on aidata kaasa uue omavalitsuse asulate elujõulisuse
säilimisele. Igal kohalikul keskusel ja külakeskusel on oma
eluõigus ja arenguvõti. Me ei püüa koondada teenuseid ega töökohti
kuskile keskele kokku, vaid tahame kaasa aidata iga asula
arengule.
1. HEA VALITSEMINE1.1. Algatame ja toetame osavaldade,
kogukonnakogude, asumiselt-side ja asumivanemate tegutsemist.
Võimalikult palju otsuseid langetame kohalikul tasemel. 1.2.
Osavallal, kogukonnakogul või asumiseltsil peab olema oma
elementaarne eelarve kohalike asjade ajamiseks. 1.3. Viime
bürokraatia miinimumini. 1.4. Moodustame vallavolikogu juurde
noortevolikogu ja väärikate volikogu, vallavolikogu komisjoni
staatuses.
2. ETTEVÕTLIKUD INIMESED2.1. Abistame ja innustame inimesi
organiseerumisel. 2.2. Suurendame külaseltside tegevustoetust ja
ettevõtluse tugifondi. 2.3. Abistame ettevõtteid ja
kodanikeühendusi bürokraatiast läbimurdmisel. 2.4. Viime sisse
majandus – ja ettevõtlusõppe valla koolidesse.2.5. Arendame valla
sadamaid ja tööstusalasid, abistame tegutsevaid ja alustavaid
ettevõtjaid.2.6. Loome vallast ettevõtlussõbraliku maine ja
reklaamime valda kui head piirkonda ettevõtlusega tegelemiseks.
3. HOITUD LAPSED3.1. Tagame kodulähedase hariduse andmise.
Selleks toetame põhikooli püsimajäämist valla igas keskuses, kus ka
praegu põhikool tegutseb ja toetame Kullamaa keskkooli arengut.
3.2. Tagame lastele võimalused mitmekülgseks huvihariduseks.
Selleks korraldame koolide koostööd, koolide vahelist transporti ja
asutame valla huvikooli.3.3. Toetame lapse aktiivset suveaja
veetmist. Korraldame suvelaag-reid –ja malevaid ja kehtestame
majanduslikes raskustes olevate perede lastele lastelaagritoetuse,
mis aitab lapsevanemal tasuda suvelaagri tasu.3.4. Seisame selle
eest, et riigieelarve vahendite kaasabil tõsta lasteaiaõpetajate
palk samale tasemele vähemalt õpetajate alampalgaga.3.5. Korraldame
noorsootööd. Iga keskusasula peab saab toimiva noortekeskuse. 3.6.
Pakume tasuta toitlustamise valla lasteaedades ja koolides.
4. AKTIIVNE KULTUURI – JA SPORDIELU4.1. Võtame tööle valla
kultuurielu korraldaja. 4.2. Hoiame töös kohaliku rahva senised
koostegutsemise kohad - rahvamajad/kultuurikeskused, noortekeskused
ja rahvaraamatu-
kogud.4.3. Ehitame valmis Linnamäe kultuurisaali.4.4. Aitame
kaasa Kullamaa kihelkonnamuseumi loomisele. 4.5. Teeme koostööd
kogudustega ja kirikutega.4.6. Kujundame Kuliste aasa, Pikajalamäe
tervisekeskuse ja Marimetsa piirkonna baasil välja aktiivse vabaaja
veetmise piirkonna.4.7. Tagame spordiklubidele –ja ühendustele
omavalitsuse poolt stabiilse ja läbipaistva rahastuse.4.8. Rajame
Taebla keskuse kultuurisaali ja spordisaali baasil noorte vabaaja
keskuse. Ühe ideena kaalume kultuurisaali kaasaegse kino
rajamist.4.9. Asutame valla spordibaasidele ühise haldus – ja
turundusüksuse, mis tegeleb spordikomplekside majandamisega,
sportimisvõima-luste reklaamimisega ja müügitööga. 4.10. Loome head
tingimused looduses liikumiseks ja loodusõppeks Saunja, Nõva,
Peraküla ja Noarootsi piirkonnas, Marimetsa raba piirkonnas ja
Piirsalus.
5. TERVELT ELATUD ELUKAAR5.1. Pakume perearstikeskustele ja
pereõepunktidele soodsaid tingimusi tegutsemiseks.5.2. Osutame
igakülgset kaasabi ettevõttetele ja MTÜ-dele kes pakuvad teenuseid
eakatele ning puuetega inimestele.5.3. Toetame eakate, suurte
perede, omastehooldajate ja patsientide ühenduste tegevust. 5.4.
Abistame eakate ühendusi kultuuri – ja seltsitegevuse
korralda-misel. 5.5. Korraldame sotsiaaltransporti abivajajatele
teenuste kättesaada-vuse tagamiseks.5.6. Rajame koduhooldust ja
eneseabi võimaldavaid üürikodusid. 5.7. Toetame nõuandlate ja
naiste varjupaikade tegevust maakonnas. 5.8. Arendame hõbemajandust
ja rajame uusi hooldekodukohti. 5.9. Kasutame kohalike tootjate
toodetud ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid lasteasutuste ja
koolide toitlustamisel.
6. KVALITEETNE JA TURVALINE ELURUUM6.1. Valgustame meie asulate
tänavad, bussipeatused ja ülekäigu-rajad. 6.2. Toetame
naabrivalvepiirkondade loomist ja toimimist.6.3. Aitame kaasa
vabatahtlike päästekomandode, abipolitseinike ja Kaitseliidu
tegevusele.6.4. Koostöös politsei, eraisikute, ettevõtjate ja
asumiseltsidega laiendame olemasolevaid ja ehitame uusi
turvakaamerate võrgus-
LÄÄNE-NIGULA - VÕIMALUSTE VALD!
PROGRAMM
Lääne-Nigula omavalitsus kaasab, hoolib ja pakub võimalusi.
Lääne-Nigula, see on võimaluste vald.
10
-
Martna tuleviku jaoks: • Hoiame Martna kooli 9-klassilise
põhikoolina, hoiame ja
toetame Martna lasteaeda.• Koostöös kohalike seltside ja
ettevõtetega heakorrastame
külakeskused.• Rajame Rõudesse eakate päevakeskuse ja pakume
külamaja
baasil talvekodu ja hooldusteenuseid. • Otsime võimalusi Martna,
Rõude ja Kirna elamufondi rekon-
strueerimiseks ja kasutusele võtmiseks!• Hoiame Martna
Spordihalli aktiivses kasutuses, viies sinna ka
noortekeskuse tegevuse.
Kullamaa tuleviku jaoks:• Säilitame Kullamaa keskkooli ja aitame
kaasa õpilaste arvu
suurendamisele koolis.• Otsime võimalusi kergliiklusteede
rajamiseks Kullamaa –
Koluvere ja Silla – Üdruma suunal.• Rajame Kullamaa osavalda
eakate kodu.• Aitame kaasa kihelkonnamuuseumi rajamisele
Kullamaale.• Arendame Kullamaa tehisjärve puhkeala ja
terviseradasid. • Toetame Rohumäele kõlakoja rajamist.• Reklaamime
ettevõtluse arendamise võimalusi Kullamaal ja
toetame ettevõtjate arenguplaane.• Viidastame külateed.
Risti tuleviku jaoks:• Säilitame Risti kooli 9-klassilise
põhikoolina.• Säilitame Risti hooldekodu ja otsime võimalusi selle
laiendami-
seks.• Teeme ettevalmistöid Risti – Piirsalu kergliikustee
rajamiseks.• Aitame kaasa Piirsalu pargi edasisele arendamisele.•
Rekonstrueerime Piirsalu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.• Rajame
Risti parki jõulinnaku (välidrenažöörid). • Pakume ettevõtjatele
koostööd Risti bussijaama rajamiseks.• Arendame edasi Risti
raudteejaama kompleksi.• Aitame omanikel leida rakendust Piirsalus
ja Ristil tühjalt
seisvatele hoonetele.
Palivere tuleviku jaoks: • Säilitame Palivere kooli 9-klassilise
põhikoolina.• Kujundame Kuliste aasa, Pikajalamäe tervisekeskuse
ja
Marimetsa piirkonna baasil välja aktiivselt tegutseva vabaaja
veetmise piirkonna koostöös Risti ja Kullamaaga.
• Abistame ettevõtteid Palivere tööstusalade arendamisel.•
Valgustame Palivere kergliiklustee.• Viime lõpuni Palivere
spordihoone renoveerimistööd. • Rekonstrueerime Palivere
staadioni.
Taebla tuleviku jaoks:• Koostöös ettevõtjatega arendame ja ja
reklaamime Taebla
tööstusalasid.• Teeme ettevalmistusi kergliikusteede rajamiseks
Tallinn -
Haapsalu maantee ääres.• Otsime võimalusi Taebla keskushoone
kultuurisaali ja spordi-
saali baasil vabaajakeskuse rajamiseks. Ühe ideena kaalume
kultuurisaali kaasaegse kino rajamist.
• Toetame Kirimäe mõisa taastamist ja kultuurimajana kasutusele
võtmist.
• Rajame Taeblasse eakate päevakeskuse.• Hoiame korras Taebla
tänavad, haljasalad ja laste mänguväl-
jakud.
Linnamäe tuleviku jaoks: • Viime lõpule Linnamäe kultuurisaali
rajamise.• Aitame kaasa kergliiklusteede rajamisele Keila maantee
ääres.• Rekonstrueerime staadioni ja loome mitmekesise
välispordiväl-
jaku. • Toetame elamispindade arendamist Linnamäel.• Laiendame
Oru hooldekodu.• Toetame pargiala korrastamist ja arendamist.
Noarootsi tuleviku jaoks: • Säilitame Noarootsi kooli 9-kl
põhikoolina ja toetame Noarootsi
riigigümnaasiumi tegevust. • Viime ellu õpilaskodu laiendamise.
• Toetame Noarootsi vabatahtlike päästjate tegevust.• Toetame
Dirhami sadamast aktiivse külastus – ja majanduspiir-
konna kujundamist. Teeme selle juures aktiivset koostööd
kohaliku kogukonnaga.
• Teeme ettevalmistusi kergliiklusteede rajamiseks
Dirhami-Roosta ja Pürksi – Sutlepa suundadel.
• Reklaamime Noarootsit kui omanäolise kultuuri, kauni looduse
ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkonda.
Nõva tuleviku jaoks: • Hoiame Nõva kooli põhikoolina nii kaua,
kuni õpilaste arv seda
vähegi võimaldab. Otsime atiivselt võimalusi õpilaste arvu
hoidmiseks ja tõstmiseks. Igal juhul tagame Nõva kooli tegutsemise
tema praeguses majas.
• Arendame Nõva mõisahoonet aktiivse haridus –ja
kultuurikes-kusena.
• Arendame Peraküla puhkeala ja külaplatsi ühiseks
külastuspiir-konnaks.
• Arendame Nõva sadamat kui kalastus – ja külastussadamat.•
Reklaamime Nõva piirkonda kui head elu – ja suvilapiirkonda ja
soodustame uute elanike asumist Nõvale. • Teeme ettevalmistusi
kergliiklustee rajamiseks bussijaamast
vallamajani. • Laiendame Nõval pakutavate sotsiaalteenuste
hulka. • Taotleme pereõe sagedamat kohalolekut arstipunktis.
tikke. 6.5. Koostame igale kohalikule keskusele oma
arenguplaani. 6.6. Koostöös riigiga ja ettevõtjatega heakorrastame
külakeskused ja korrastame ristmikud.6.7. Tähistame külateed
viitadega. 6.8. Aitame omanikel leida rakendust tühjalt seisvatele
hoonetele.6.9. Abistame kortermajade elanikke korteriühistuste
loomisel ja tegevuse korraldamisel.6.10. Korraldame omavalitsuse
sisese ühistranspordi, arvestades eraldi laste ja eakate
liikumisvajadusega. Osaleme aktiivselt
regionaalse ühistranspordikeskuse tegevuses. 6.11. Kasutame ja
reklaamime toetusvõimalusi hajaasutuses elamute varustamiseks
ligipääsu, vee, elektri ja internetiga ja panustame ka valla
vahenditega. 6.12. Peame oluliseks jätkata maakonna jaoks vajalike
taristuobjek-tide ettevalmistustöid, nagu näiteks Riisipere –
Haapsalu(-Rohuküla) raudtee taastamine ja Noarootsi-Haapsalu
otseühenduse rajamine.
MEIE LUBAME:
11
-
Aivar Oruste nr 115
Andero Paalvelt nr 124
Andres Liiv nr 125
Anne Soodla nr 126
Arvo Ninn nr 116
Aare Kalm nr 123
Sinu kandidaadid Lääne Nigulas
Eha Allika nr 128
Elar Kuusemaa nr 129
Eneli Ööpik nr 130
Ester Rodima nr 131
Gennadi Vihman nr 117
Danguole Tamberg nr 127
Ingrid Kesler nr 133
Janek Loorens nr 118
Kail Visla nr 134
Kalle Orumaa nr 135
Lea Lai nr 120
Guido Ulejev nr 132
Oliver Tammemägi nr 141
Tiina Tuulik nr 142
Tiiu Tulvik nr 121
Urmas Muld nr 143
Vaike Nõu nr 122
Neeme Suur nr 114
Mare Laide nr 136
Marge Kanna nr 137
Leili Mutso nr 119
Marju Heldema nr 138
Mati Kallemets nr 139
Meinhard Ledis nr 140
12