-
1
Soome elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana
Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna
segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate
puhkusereiside vastu Eestisse järgmisel kolmel aastal ja erinevate
infokanalite potentsiaali Eesti turismiinfo levitamisel. Uuringu
tellija ja kokkuvõtte koostaja on Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus. Küsitlustöö läbiviija oli Soome uuringufirma
Taloustutkimus Oy. Uuring viidi läbi veebiküsitlusena
28.05.-04.06.2013. Vastas 1067 Soome elanikku, kes teevad vaba aja
reise (k.a. ühepäevareise) välismaale vähemalt kord 3-4 a. jooksul
(küsimust selliste reiside tegemise kohta kasutati filterküsimusena
enne ülejäänud küsimustiku täitmist). Uuringu üldkogumiks on
mandri-Soome alaline elanikkond vanuses 18-79 (s.t. küsitlus ei
hõlma Ahvenamaa elanikke). Soome Statistikaameti 2012.a. andmetel
on Soomes 5,43 miljonit elanikku, kellest 4,08 miljonit ehk 75%
kuulub vanusegruppi 18-79. Järgnevas tabelis on esitatud Soome
elanikkonna struktuur vanusegrupiti ning küsitlusele vastanute arv
vanusegrupiti. Nagu näha, on hoolimata veebiküsitlusest vanemate
vanusegruppide esindatus vastanute seas tegeliku rahvastiku
struktuuriga võrreldes isegi kõrgem. Esitatud uuringutulemused on
kaalutud soo, vanuse ja elukoharegiooni lõikes vastavalt rahvastiku
tegelikule struktuurile. 0-17 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79
80+ kokku 18-79 a. kokku Soome rahvastik (tuh.) 1079 473 686 657
744 769 749 269 4079 5427 vanusegrupi osatähtsus kogu rahvastikust
20% 9% 13% 12% 14% 14% 14% 5% 75% 100% vanusegrupi osatähtsus 18-79
a. rahvastikust 12% 17% 16% 18% 19% 18% 100% vastanute arv 96 141
163 181 225 261 1067 vanusegrupi osatähtsus vastanutest 9% 13% 15%
17% 21% 24% 100% Veebiküsitluse puhul tuleb silmas pidada, et see
ei esinda kogu Soome elanikkonda, vaid ainult aktiivseid
internetikasutajaid. Samas on internetikasutus elanikkonna seas
kõrge ning ühtlasi on aktiivsed internetikasutajad ka aktiivsed
reisijad. Nii Soome kui ka teiste riikide andmed näitavad, et kuigi
65-79 a. inimeste seas on interneti kasutajaid vähem kui nooremate
vanusegruppide seas, on 65-79aastased internetikasutajad
aktiivsemad reisijad kui need 65-79 a. inimesed, kes internetti ei
kasuta. Kui potentsiaalsete reisijate küsitlemiseks sobib
veebiküsitlus Soomes seega hästi, tuleb turundustegevuste
planeerimisel silmas pidada ka muid internetikasutust
iseloomustavaid näitajaid vanusegrupiti: näiteks mobiilse interneti
või sotsiaalvõrgustike kasutajaid või interneti kaudu ostjaid on
vanemate vanusegruppide hulgas siiski üsna tagasihoidlikult. Selle
kohta annab allpool infot Soome Statistikaameti 2012.a. uuring.
Soome Statistikaameti 2012.a. uuring näitab detailsemalt 16-74 a.
Soome elanike internetikasutust vanusegrupiti (% vastavast
vanuserühmast):
Kasutas internetti viimase 3 kuu jooksul
Kasutab internetti tavaliselt mitu korda päevas
Kasutas viimase 3 kuu jooksul interneti-panka
Ostis interneti kaudu viimase 3 kuu jooksul
Kasutas viimase 3 kuu jooksul mõnda sotsiaal-võrgustikku
Kasutas viimase 3 kuu jooksul internetti sülearvutis väljaspool
kodu ja töökohta
Kasutas viimase 3 k. jooksul internetti mobiil-telefonis
Kasutab nuti-telefoni
16-24 100% 80% 75% 54% 86% 51% 51% 64%
25-34 100% 88% 98% 67% 80% 48% 48% 69%
35-44 98% 74% 96% 61% 58% 47% 47% 66%
45-54 96% 68% 92% 54% 39% 38% 38% 50%
55-64 82% 44% 74% 31% 22% 24% 24% 30%
65-74 61% 26% 51% 13% 10% 11% 11% 15%
kõik 90% 64% 82% 49% 49% 37% 37% 49% Allikas:
http://www.stat.fi/til/sutivi/2012/sutivi_2012_2012-11-07_tie_001_en.html
-
2
Soome uuringufirma TNS Gallup 2013.a. jaanuaris tehtud
telefoniküsitluse põhjal on 15-79 a. Soome elanike internetikasutus
järgmine (% vastavast vanuserühmast, kes on viimase kuu jooksul
internetti kasutanud): kõik 15-24 25-34 35-49 50-64 65-79 90% 100%
99% 97% 89% 61%
Uuringus kasutatud regionaalne jaotus:
rahvastik (tuh.)
osa-tähtsus
vastanute arv
1- Lõuna-Soome (k.a. Helsingi) 2259 42% 480 sh. Helsingi 604 11%
154 2- Lääne-Soome 1908 35% 386 3- Ida-Soome 567 11% 103 4-
Kesk-Soome 481 9% 72 5- Põhja-Soome 183 3% 26 Kokku (ei sisalda
Ahvenamaa elanikke) 5398 100% 1067
Kuna Põhja-Soome vastanute arv on liiga väike tulemuste eraldi
esitamiseks, on need esitatud koos Kesk-Soome tulemustega.
Kokkuvõte uuringu tulemustest • Üle poole vastanutest teeb aasta
jooksul mitu vaba aja reisi välismaale (arvestatud on ka
ühepäevareise).
27% teeb selliseid reise kolm korda aastas või rohkem, 26% kaks
korda aastas, 25% kord aastas ning 22% kord mitme aasta jooksul.
Lõuna-Soome ja eriti Helsingi elanikud reisivad välismaale
tunduvalt sagedamini kui muude piirkondade elanikud.
• 9% vastanutest ei ole Eestis käinud, 9% on käinud ühe korra ja
9% kaks korda. 27% on käinud 3-5 korda, 19% 6-10 korda ja 27% üle
kümne korra. Mida lähemal Eestile, seda suurem on elanikkonna seas
nende osatähtsus, kes on Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad
Eestit külastanud. Eestis on käinud 97% vastanud Lõuna-Soome
elanikest, samas Kesk- ja Põhja-Soome elanikest 72%.
• Eestis käinutest 43% on siin käinud viimase 12 kuu jooksul,
22% 1-2 aastat tagasi, 18% 3-5 aastat tagasi, 10% 6-10 aastat
tagasi ja 6% üle kümne aasta tagasi. Mida lähemal Eestile vastaja
elab ja mida sagedamini üldiselt välismaale reisib, seda suurema
tõenäosusega on ta viimati Eestis käinud viimase paari aasta
jooksul.
• Tallinnas on käinud 100% Eestis käinutest, Pärnus 40%, Tartus
21%, Saaremaal 20%, Haapsalus 14%, Otepääl / Pühajärvel 8%, Narvas
7% ja Rakveres 6%.
• 44% Eestis käinutest on viibinud ainult ühes sihtkohas, 21%
kahes sihtkohas, 13% kolmes sihtkohas, 13% 4-5 sihtkohas ja 8% on
käinud rohkem kui viies sihtkohas. 18-44a. inimestest on Eestis
vähemalt kolmes erinevas sihtkohas käinud vaid 16%, 45-64aastastest
34% ja 65-79aastastest koguni 61%. Eestis käinutest 14,5% moodustab
segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud
vaid Tallinnas.
• 74% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja
reisile lähema kolme aasta jooksul. 62% vastanutest pidas
tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile juba lähema aasta
jooksul. Mida rohkem kordi on vastaja Eestis käinud, seda
tõenäolisemaks pidas ta ka lähematel aastatel Eestisse
puhkusereisile tulekut. Siiski peab ka 42% mittekäinutest
tõenäoliseks vaba aja reisi Eestisse lähema kolme aasta
jooksul.
• Neilt 186 vastanult, kes ütlesid, et nad ei ole huvitatud
Eestisse reisimisest, küsiti põhjust (lahtise küsimusena). 37%
nimetas põhjusena, et Eesti ei huvita või nad ei leia ühtegi
põhjust sinna reisida. Üksjagu oli siin ka vastanuid, kes ütlesid,
et neil pole põhjust Eestisse reisida, kuna neil pole huvi sealt
alkoholi tuua ja soomlaste „viinaralli“ häirib neid. 20% ütles, et
muud sihtkohad on huvipakkuvamad. 13% nimetas põhjusena, et nad
reisivad üldse vähe, kuna reisimine on raskendatud
terviseprobleemide, väikeste laste, omaste hooldamise, rahapuuduse
vms. tõttu. 13% nimetas põhjusena, et Eestisse reisimine on neile
keeruline – näiteks elavad nad Helsingist kaugel või ei taha
reisida laevaga. 10% nimetas põhjusena, et reis ei pakuks midagi
uut, kuna nad on Eestis juba piisavalt palju näinud ning Eesti
-
3
on Soomega väga sarnane. 5% nimetas põhjusena ebameeldivaid
kogemusi eelmistest reisidest - eelkõige kuritegevust, aga ka halba
suhtumist soomlastesse.
• Neilt 814 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad
Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise
küsimusena). 28% nimetas põhjusena, et Eesti on lähedal ja sinna on
lihtne sõita. 26% nimetas oste ja teenuseid, millest kõige rohkem
nimetati eraldi alkoholi (8% vastanutest) ning spaateenuseid (7,6%
vastanutest). 25% ütles, et see on hea võimalus lõõgastumiseks või
vahelduseks. 23% ütles, et neid huvitavad kas Eesti üldiselt või
konkreetsed kohad (eelkõige Tallinn, Pärnu, Saaremaa).
• 22% neist, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal
Eestisse puhkusereisile tulekut, eelistaks Eestis viibida vaid ühe
päeva, 61% eelistaks reisil Eestis ööbida ja 17% ei eelistanud
kindlalt kumbagi varianti.
• Ööbimisega reisidest eelistatakse ülekaalukalt kõige rohkem
puhkust Tallinnas: 58% vastanutest nimetas seda esimese
eelistusena, 15% teise ja 13% kolmanda eelistusena (kokku nimetas
seda 86%). Järgnesid puhkus mõnes muus linnas, spaapuhkus ja puhkus
maal / looduses. Kõiki muid reise peale Tallinna külastuse nähakse
pigem variandina lisaks Tallinna külastusele, mitte selle asemel
(kuna tõenäoliselt reisib suurem osa sellele küsimusele vastanutest
lähema kolme aasta jooksul Eestisse korduvalt).
• Tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis nimetasid
soomlased kõige olulisematena restorane-kohvikuid (seda nimetas
oluliseks 68% vastanutest) ja ostuvõimalusi (64%). Järgnesid
looduslikud vaatamisväärsused (40%), arhitektuur (34%) ning
muuseumid ja näitused (33%). Keskmiselt nimetas iga vastaja
huvipakkuvana 3-4 tegevust. Ainult ostudest huvituv segment
moodustab vaid 1,5% Eestisse reisida kavatsevatest inimestest.
• Kuna valdav osa vastanutest on Eestis korduvalt käinud, ongi
neile Eestisse reisimisel kõige olulisem eelmistelt reisidelt
saadud info – 71% nimetas seda väga või üsna oluliseks. Teisel
kohal on tuttavate soovitused, mida nimetas olulisena 60%
vastanutest. Peaaegu sama oluline on ka laevafirmadelt saadav info
(59% vastanutest). Reisifirmasid (k.a. nende kodulehti) nimetas
olulise infoallikana 40%.
• Vastajatel paluti hinnata 5-pallisüsteemis seitsme väite
sobivust Eestiga. Kõige kõrgema hinde sai väide „Soome turistid on
Eestis teretulnud” (väitega nõustus 68% vastanutest). Veidi üle
poole vastanutest oli nõus väidetega „Eesti pakub huvitavaid
vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi“ ning „Turismiinfot Eesti
kohta on lihtne leida“. Mõnevõrra madalamad olid hinnangud
turvalisusele ja teeninduskvaliteedile. Küsitud teguritest kõige
madalamad hinnangud anti ühistranspordiühendustele ja
atraktiivsusele lastega peredele.
• Hinnang Eesti hinnataseme atraktiivsusele oli kõigi küsitud
teenuste puhul viiepallisüsteemis kolme ja nelja vahel. Küsitud
teenustest hinnati kõige atraktiivsemaks laevasõidu hinda,
suhteliselt positiivsed hinded anti ka majutuse, spaapuhkuse,
ostuvõimaluste ja restoranide hinnataseme atraktiivsusele.
Vaba aja reisid välismaale (1067 vastajat) Üle poole vastanutest
teeb aasta jooksul mitu vaba aja reisi välismaale (arvestatud on ka
ühepäevareise). 27% teeb selliseid reise kolm korda aastas või
rohkem, 26% kaks korda aastas, 25% kord aastas ning 22% kord mitme
aasta jooksul. Välismaale reisimise sagedus sõltub eelkõige
sissetulekust, kuigi ka madalama sissetulekuga inimeste seas on
suur hulk neid, kes teevad isegi mitu vaba aja reisi aastas. Kuna
küsitud reisid hõlmavad ka ühepäevareise, ei ole mitu korda aastas
välismaale sõitmine ka väiksema sissetulekuga inimestele liiga
kulukas. Reisimisaktiivsuses on ka regiooniti suured erinevused.
Lõuna-Soome ja eriti Helsingi elanikud reisivad välismaale
tunduvalt sagedamini kui muude piirkondade elanikud. Kõige väiksem
on Ida-Soome elanike reisimissagedus. Regionaalseid erinevusi
seletavad nii sissetulekute erinevus regiooniti kui ka kaugus
välisriikidest ja transpordiühenduste mugavus (võrreldes muude
Soome piirkondade elanikega on Helsingi elanikel tunduvalt lihtsam
ja soodsam teha näiteks lühireise Tallinna). Vanusegruppide lõikes
ei ole erinevused nii suured kui sissetuleku või elukoharegiooni
lõikes, kuid keskealiste ja vanemate vanusegruppide seas on
nooremate (18-34aastastega) võrreldes siiski rohkem neid, kes
teevad koguni kolm või rohkem vaba aja reisi aastas. Siin tuleb
silmas pidada ka küsitlusmeetodi mõju: 65-79aastased
internetikasutajad on üldiselt aktiivsemad reisijad kui need 65-79
a. inimesed, kes internetti ei kasuta. Järgnevatel joonistel on
näidatud vastanute profiil sissetulekugruppide lõikes, mis
osaliselt seletab teatud elanikkonna gruppide väiksemat
reisimissagedust. Kõrgema sissetulekuga inimesi on rohkem vanemate
vanusegruppide, eriti 55-64aastaste inimeste seas (selles
vanusegrupis on ülejäänutega võrreldes tunduvalt rohkem inimesi,
kelle brutosissetulek aastas on üle 35 000 euro leibkonnaliikme
kohta). Samas koguni kolmandik 18-24aastastest on oma
brutosissetulekuks märkinud vähem kui 10 000 eurot aastas
leibkonnaliikme kohta. Regioonide lõikes on kõrgema sissetulekuga
inimesi keskmisest rohkem Helsingi elanike seas, keskmisest vähem
aga Kesk- ja Põhja-Soome ning eriti Ida-Soome elanike seas. Nende
seas, kelle leibkonnas on alaealisi lapsi, on ülejäänutega
võrreldes tunduvalt rohkem madalama sissetulekuga
-
4
inimesi. Ligi 2/3 alaealiste (alla 18a.) lastega leibkondadest
kuulub gruppi, kelle brutosissetulek aastas on alla 20 000 euro
leibkonnaliikme kohta, samas ülejäänud leibkondadest kuulub
sellesse gruppi 29%. Sealhulgas väiksemate lastega leibkondadest
kuulub alla 20 000 eurose sissetulekuga gruppi veidi rohkemgi: kuni
6a. lastega leibkondadest1 koguni 69%. See on paljuski seotud
sellega, et väikeste lastega
1 Kuni 6a. lastega leibkond tähendab siin seda, et leibkonnas on
vähemalt üks kuni 6a. laps, kuid seal võib lisaks olla ka vanemaid
lapsi.
27%17% 17%
26%32% 30%
36%29%
23% 19% 19%
26%
25%36%
25%24% 23%
23%
25%28%
30%34%
25%
30%
28% 28% 19% 27%22%
25%26% 25%
22%
12%
12%
11% 13%16% 10%
9% 12%11% 14% 12%
10%16%
8% 8% 9% 10% 10% 9% 12% 11% 12%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
kõik 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79 polealla 18-a.
lapsi
on alla18-a.lapsi
sh. onalla 12-a. lapsi
sh. onalla 6-a.
lapsi
Kui tihti teete vaba aja reise välismaale (k.a. ühepäevareise)?
N=1067.
kord 3-4 a.jooksul
kord 2a.jooksul
kordaastas
2 kordaaastas
3 kordaaastasvõirohkemvanusegrupp lapsed leibkonnas
45%37%
20%15%
23%17% 16%
30%36%
48%
20%
29%
27%
27%
18%
23%
21%31%
23%
26%
22%
26%
16%
21%
30%
32%
24%
25%
28%27%
21%17%
33%
6%8%
14%
21% 13%15%
14%11% 9%
10%10%
4% 7% 9%14% 17% 22%
10% 9% 8%4%
10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kui tihti teete vaba aja reise välismaale (k.a. ühepäevareise)?
N=1067.
kord 3-4 a.jooksul
kord 2a.jooksul
kordaastas
2 kordaaastas
3 kordaaastasvõirohkembrutosissetulek pereliikme kohta
aastas
elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)
-
5
leibkondades on suurema tõenäosusega üks vanem kodune või töötab
osalise ajaga. Alaealiste lastega vastanute reisimisaktiivsus ei
ole siiski oluliselt madalam kui ülejäänud leibkondadel2. Erinevus
seisneb eelkõige selles, et väiksemate lastega leibkondades on
lasteta leibkondadega võrreldes vähem neid, kes teevad kolm või
rohkem välisreisi aastas, kuid selle võrra rohkem neid, kes teevad
kaks välisreisi aastas. Ilmselt aga mõjutavad lastega leibkondade
väiksemad sissetulekud nende kulutamisvõimalusi reisil.
Mitu korda olete Eestis käinud? (1067 vastajat) 9% vastanutest
ei ole Eestis käinud, 9% on käinud ühe korra ja 9% kaks korda. 27%
on käinud 3-5 korda, 19% 6-10 korda ja 27% üle kümne korra. Mida
lähemal Eestile, seda suurem on elanikkonna seas nende
2 Siin tuleb arvestada, et need, kes ei tee vaba aja reise (k.a.
ühepäevareise) välismaale vähemalt kord 3-4 a. jooksul, jäid
küsitlusest üldse välja.
10%
34%
13% 10% 10%5% 3%
27%
22%
28% 31%26%
24% 30%
20%
4%
20% 20%24%
21%23%
18%6%
16% 17% 17%
20%
22%
14% 10%13% 13% 24%
14%
11%
33%
13% 9% 10%5% 7%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
kõik 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79
Vastanute profiil brutosissetuleku järgi (pereliikme kohta
aastas). N=1067.
ei avalda
üle 35000 euro
25 001 -35 000eurot
20 001 -25 000eurot
10 001 -20 000eurot
alla 10000 euro
vanusegrupp
5% 8% 9%18% 13%
7%19% 18% 15%
26% 25%30%
31%
24%22%
45% 49% 54%18% 20%21%
19%
22%
21%
20%18% 17%
21%20%
18%11%
14%22%
6%6% 6%
18% 15%13% 13% 14% 18%
13% 12% 9% 8% 11% 10% 11% 8% 9%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Vastanute profiil brutosissetuleku järgi (pereliikme kohta
aastas). N=1067.
ei avalda
üle 35 000 €
25 001 -35 000 €
20 001 -25 000 €
10 001 -20 000 €
alla 10 000 €
lapsed leibkonnaselukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)
-
6
osatähtsus, kes on Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad
Eestit külastanud. Eestis on käinud 97% vastanud Lõuna-Soome
elanikest, samas vastanud Kesk- ja Põhja-Soome elanikest 72%.
Vastanud Lõuna-Soome elanikest 2/3 on Eestis käinud üle viie korra,
Kesk- ja Põhja-Soome elanikest vaid 13%.
Mida vanem vanusegrupp, seda suurem on nende osatähtsus, kes on
Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad Eestit külastanud. See on
ühelt poolt seotud sellega, et mida vanem inimene, seda rohkem on
tal olnud elu jooksul aega reisida ja erinevaid kohti külastada.
Teisest küljest näitasid ülal esitatud tulemused, et vanemad
vanusegrupid teevad välisreise mõnevõrra sagedamini kui nooremad.
Siin tuleb aga silmas pidada
94 3
11 7
2822
14 10 6 5 2
9
2 4
1013
21
13
129
9 85
9
4 6
11 12
10
10
13
98
76
27
1622
30 33
29
26
24
2731
31
24
19
22
22
20 16
6
1320
24
11 20
22
27
5243
18 16
716 17 20
3429
40
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mitu korda on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest,
N=1067)
elanudEestis
üle 10korra
6-10 korda
3-5 korda
2 korda
käinud ühekorra
mitteühtegikordavanusegrupp
elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)
126
229 6 6 1
152 7
12 1123
99
11
9 8 6 10
12
45
11 19
158
10
11
9 116 7
7
56
1212
1425 29
30
26 31
25 22
30
16
22
35
4133
18 19
11
21 18
2317
16
18
29
16
10 827 2715
25 2533
42
19
54
31
12 6 6
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mitu korda on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest,
N=1067)
elanudEestis
üle 10korra
6-10 korda
3-5 korda
2 korda
käinud ühekorra
mitteühtegikorda
kui tihti teeb vaba aja reise välismaale?
brutosissetulek pereliikmekohta aastas
-
7
ka küsitlusmeetodi mõju: 65-79aastased internetikasutajad on
üldiselt aktiivsemad reisijad kui need 65-79 a. inimesed, kes
internetti ei kasuta. Eestis käinuid, sh. Eestit korduvalt
külastanuid on rohkem ka kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga
inimeste hulgas, kes teevad ka üldiselt rohkem välisreise. Kuna aga
Soomest Eestisse reisimine ei ole ka madalama sissetulekuga
inimestele eriti kulukas, ei ole vahed sissetulekugruppide vahel
nii suured kui elukoharegioonide vahel. Millal käisite viimati
Eestis? (992 vastajat)
43
6456
35 38
20
40 41 3949
42 46
22
22
22
25 19
17
21 25 23
1924
21
18
1013
2317
29
27 1816
13 22 18
10
26
11
1522
119 13 13
7 8
6 2 3 6 11 12 7 86 6 7
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Millal käisid Soome elanikud viimati Eestis? (% vastanutest,
N=992)
üle 10a.tagasi
6-10 a.tagasi
3-5 a.tagasi
1-2 a.tagasi
viimase12 kuujooksul
vanusegrupp
elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)
6752
2915 11
78
46
2416 18
15
25
27
32
11
16
35
25
16 11
8 15
26
26
35
5
15
31
2718
6 613
15
21
3
13
27
27
4 2 5 1222
615
26
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Millal käisid Soome elanikud viimati Eestis? (% vastanutest,
N=992)
üle 10 a.tagasi
6-10 a.tagasi
3-5 a.tagasi
1-2 a.tagasi
viimase12 kuujooksul
kui tihti teeb vaba aja reise välismaale? mitu korda on käinud
Eestis?
-
8
Vastasid need, kes on Eestis käinud, kuid pole Eestis elanud
(992 vastajat). Eestis käinutest 43% on siin käinud viimase 12 kuu
jooksul, 22% 1-2 aastat tagasi, 18% 3-5 aastat tagasi, 10% 6-10
aastat tagasi ja 6% üle kümne aasta tagasi. Mida lähemal Eestile
vastaja elab ja mida sagedamini üldiselt välismaale reisib, seda
suurema tõenäosusega on ta viimati Eestis käinud viimase paari
aasta jooksul. Millistes Eesti paikades olete käinud? (992
vastajat) Vastasid need, kes on Eestis käinud, kuid pole Eestis
elanud (992 vastajat). Vastajaile anti ette loetelu Eesti
sihtkohtadest ja paluti märkida, millistes nendest nad on käinud.
Kuna Tallinnas oli käinud 100% vastanutest, kajastavad järgnevalt
esitatud joonised vaid muude peamiste sihtkohtade külastamist
Eestis. Ootuspäraselt on tähtsuselt teiseks sihtkohaks neile Pärnu,
kus on käinud 40% Eestis käinud vastanutest. Järgnesid peaaegu
võrdselt Tartu (21%) ja Saaremaa (20%). Haapsalus on käinud 14%
Eestit külastanutest, Otepääl / Pühajärvel 8%, Narvas 7% ja
Rakveres 6%. Muudes kohtades oli käinud 13% Eestis käinud
vastanutest (muid kohti vastajail eraldi nimetada ei palutud).
Konkreetsete sihtkohtade eelistuste pingereas ei ole erinevate
sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes suuri erinevusi. Hoolimata
vanusest, külastatud kordade arvust või muudest tunnustest on kõigi
gruppide hulgas Tallinna järel kõige populaarsem Pärnu, millele
järgnevad Tartu ja Saaremaa. Sama küsimuse alusel on vastajad
jaotatud ka gruppidesse külastatud kohtade arvu järgi. 44% Eestis
käinutest on viibinud ainult ühes sihtkohas, 21% kahes sihtkohas,
13% kolmes sihtkohas, 13% 4-5 sihtkohas ja 8% on käinud rohkem kui
viies sihtkohas. Mida rohkem kordi on vastajad Eestis käinud, seda
rohkem kohti on nad ka Eestis külastanud. Keskealised ja vanemad
vanusegrupid (45-64a. ja eriti 65-79a.) on külastanud Eestis rohkem
erinevaid paiku kui nooremad vanusegrupid – mis tuleneb eelkõige
sellest, et nooremad vanusegrupid on lihtsalt Eestis vähem kordi
käinud. 18-44a. inimestest on Eestis vähemalt kolmes erinevas
sihtkohas käinud vaid 16%, 45-64aastastest 34% ja 65-79aastastest
koguni 61%. Külastatud kohtade arv sõltub eelkõige Eestis käidud
kordade arvust, muude tunnuste alusel (sissetulek, elukohapiirkond
jne.) on erinevused suhteliselt väikesed. Kõrgema sissetulekuga
inimeste seas ja Lõuna-Soome elanike seas on mõnevõrra rohkem
erinevaid kohti külastanud inimesi – mis on omakorda seotud
sellega, et need sihtgrupid on lihtsalt rohkem kordi Eestis
käinud.
Eestis käinutest 14,5% moodustab segment, kes on Eestis käinud
kuus korda või rohkem, kuid on käinud vaid ühes sihtkohas
(Tallinnas). Järgnevalt esitatud küsimused nende plaanitavate
reiside kohta näitasid, et 95% sellest grupist kavatseb ka lähemal
kolmel aastal teha vaba aja reise Eestisse. Neist omakorda 80%
esimeseks eelistuseks on ka tulevikus reisida vaid Tallinna (sh.
50% eelistaks tulla Tallinna ööbimisega reisile ja 30%
ühepäevareisile). 77% sellistest regulaarsetest Tallinna
reisijatest nimetas olulise reisimotivatsioonina ostuvõimalusi ja
74% restorane. Võrreldes kõigi Eestis käinud vastanutega on
selle
40
8
16
33
39
65
21
3
5
11
23
42
20
4 5
15
19
37
14
1 2
8
13
29
8
1 2
3
7
16
7
0 1
2
8
17
6
1
0
2 3
17
13
1
4
8
12
26
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
kõik käinud Eestis ühekorra
käinud Eestis 2korda
käinud Eestis 3-5korda
käinud Eestis 6-10korda
käinud Eestis üle 10korra
% vastanutest, kes on käinud nimetatud paikades Eestis
(N=992)
Pärnu
Tartu
Saaremaa
Haapsalu
Otepää/ Pühajärve
Narva
Rakvere
muud kohad
%
-
9
segmendi seas tunduvalt rohkem 25-44a. inimesi: 44% (kõigi
Eestis käinud vastanute seas on 25-44aastasi 27%). Käesoleva
aruande lõpus on lisaks sellele segmendile täpsemalt käsitletud ka
Eestis vähemalt nelja kohta külastanud segmenti.
24
28
37
50
62
14
12
19 19
43
10
10
20
23
42
3
5
12
15
36
1
5
7
9
19
2
4 4
10
18
2
5
4
8
15
7
9
18
12
20
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
18-34 35-44 45-54 55-64 65-79
% vastanutest, kes on käinud nimetatud paikades Eestis
(N=992)
Pärnu
Tartu
Saaremaa
Haapsalu
Otepää/ Pühajärve
Narva
Rakvere
muud kohad
%
vanusegrupp
44
60
47 4936 34
46 4048
4154
21
24
21 19
2221
23
20
21 3218
13
10
13 10
14 20
1215
1210 15
13
5
10 1715 16
1115
11 109
8 10 6 12 10 9 10 8 74
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mitmes sihtkohas on Soome elanikud Eestis käinud? (%
vastanutest, N=992)
roh-kem
4-5
3
2
1kohas
brutosissetulek pereliikme kohta aastas (eurodes) elukoht
-
10
Kui tõenäoliselt tulete Eestisse vaba aja reisile? (1067
vastanut) 74% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse
vaba aja reisile lähema kolme aasta jooksul (sh. 46% pidas seda
väga tõenäoliseks ja 28% üsna tõenäoliseks). 62% vastanutest pidas
tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile juba lähema aasta
jooksul (sh. 39% pidas seda väga tõenäoliseks ja 23% üsna
tõenäoliseks).
85
73
52
42
18
6065 64
44 40
22
13
19
26
25
18
2521
17
23 27
17
2
6
14
13
18
10 89
15 14
18
27
13
24
4 68
1511
21
7
21
2 48
22
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
käinudühe
korra
2 korda 3-5korda
6-10korda
üle 10korra
18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79
Mitmes sihtkohas on Soome elanikud Eestis käinud? (%
vastanutest, N=992)
roh-kem
4-5
3
2
1kohas
mitu korda käinud Eestis? vanusegrupp
46%
68%62%
40% 35%
22%15% 13%
23%28%
58%
86%
28%
23%24%
32%30%
27%27% 30%
41%40%
29%
9%
11%
6%6%
11%16%
24%
17%23%
13%15%
6%
3%
8%
2%4%
10% 9%15%
28% 12%
13%10%
2%1%
7%1% 4%
8% 10% 12% 13%22%
10% 7%5%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kui tõenäoliselt tulete lähema 3 a. jooksul Eestisse vaba aja
reisile? N=1067.
Ei oskaöelda
Üldsemittetõenäo-liselt
Mitteerititõenäo-liselt
Üsnatõenäo-liselt
Vägatõenäo-liseltelukoht (*Lõuna-Soome
koos Helsingiga) mitu korda on käinud Eestis?
-
11
33%41%
46% 50% 50%53%
33%42% 45%
55% 57%48%
32%
33%30% 22% 27%
24%
31%
32% 28%
22% 22%28%
17%9%
12%10%
12% 9%
14%
9% 12%13% 12%
10%10% 5%
8%12% 4% 9%
13%11% 8%
4% 5%6%
9% 12%3% 5% 7% 4% 9% 7% 7% 5% 5% 9%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kui tõenäoliselt tulete lähema 3 a. jooksul Eestisse vaba aja
reisile? N=1067.
Ei oskaöelda
Üldsemittetõenäo-liselt
Mitteerititõenäo-liselt
Üsnatõenäo-liselt
Vägatõenäo-liselt
vanusegrupp brutosissetulek pereliikme kohta aastas
74
%
65
%
73
% 77
%
72
% 77
%
77
%
64
%
73
%
74
% 78
%
79
%
76
%
62
%
50
% 53
%
62
% 64
%
65
% 69
%
44
%
61
% 64
% 66
%
68
%
62
%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja
reisile:
lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul
vanusegrupp brutosissetulek pereliikme kohta aastas
-
12
Mida rohkem kordi on vastaja Eestis käinud, seda tõenäolisemaks
pidas ta ka lähematel aastatel Eestisse puhkusereisile tulekut. Üle
kümne korra Eestis käinutest 92% pidas tõenäoliseks vaba aja reisi
Eestisse juba lähema aasta jooksul, ühe korra käinutest vaid 29% ja
mitte ühtegi korda käinutest vaid 15%. Siiski võib pidada heaks
tulemuseks, et 42% mittekäinutest peab tõenäoliseks vaba aja reisi
Eestisse lähema kolme aasta jooksul (sh. 27% peab seda üsna
tõenäoliseks ja 15% väga tõenäoliseks). Helsingi elanikest koguni
85% ja kogu Lõuna-Soome elanikest 76% peab tõenäoliseks vaba aja
reisi Eestisse juba lähema aasta jooksul.
91
%
86
%
72
%
65
%
49
%
89
%
80
%
65
% 71
%
43
%
74
%
76
%
76
%
73
%
85
%
76
%
57
%
45
%
32
%
85
%
67
%
52
%
42
%
28
%
61
%
63
%
61
%
58
%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja
reisile:
lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul
elukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)
kui tihti teeb vaba aja reise välismaale? lapsed leibkonnas
95
%
88
%
68%
64%
42
%
42
%
95%
84
%
61
%
39
%
40
%
92%
79
%
47
%
44%
29
%
15
%
87
%
71%
46
%
22%
17
%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja
reisile:
lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul
mitu korda on käinud Eestis? millal käis viimati Eestis?
-
13
Põhjused, miks Eestisse reisimine ei huvita (186 vastanut) Neilt
186 vastanult, kes ütlesid, et nad ei ole huvitatud Eestisse
reisimisest, küsiti põhjust (lahtise küsimusena). Kuna osa
vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu või teemasid, siis on
sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu kodeeritud ühtlasi mitme
erineva märksõna alla. Järgnevas tabelis on esitatud tulemused
vanuse, elukoharegiooni ja Eestis käidud kordade arvu järgi – kuid
kuna sellele küsimusele vastas vaid 186 inimest, on mitmete
alamgruppide puhul vastanute arv üsna väike. kõik 18-
34 a. 35-54 a.
55-79 a.
Lõuna-Soome
Lääne-Soome
Ida-Soome
Kesk- ja Põhja-Soome
pole Eestis käinud
käinud ühe korra
käinud 2 korda
käinud 3-5 korda
käinud üle 5 korra
Eesti ei huvita / ei leia põhjust minna 37% 44% 35% 30% 36% 44%
29% 33% 58% 53% 36% 26% 14% Muud sihtkohad on huvipakkuvamad 20%
28% 18% 16% 20% 22% 28% 13% 24% 18% 19% 17% 27% Reisib üldse vähe
(vähe raha või aega, tervise-probleemid jms.) 13% 5% 12% 22% 13% 9%
19% 15% 0% 5% 17% 16% 27% Eestisse reisimine on vastajale keeruline
(elab Helsingist kaugel, ei taha või ei saa reisida laevaga) 13%
12% 11% 14% 9% 3% 21% 25% 22% 8% 9% 13% 7% Ei paku midagi uut
(Eestit on piisavalt palju nähtud, liiga tuttav, sarnane Soomega)
10% 16% 7% 8% 21% 8% 9% 4% 1% 10% 20% 5% 28% Kardab kuritegevust,
ebameeldivad kogemused Eestist 5% 3% 10% 4% 12% 5% 0% 4% 3% 4% 0%
10% 4% Muu põhjus 6% 1% 10% 6% 6% 6% 8% 6% 3% 3% 4% 8% 13% Ei
öelnud konkreetset põhjust 6% 7% 5% 6% 3% 10% 0% 7% 2% 3% 5% 10%
6%
vastanute arv 186 42 67 77 50 76 26 34 32 35 24 70 24 37%
nimetas põhjusena, et Eesti ei huvita või nad ei leia ühtegi
põhjust sinna reisida. Keskmisest rohkem nimetasid seda 18-34a.
inimesed ning need, kes pole Eestis käinud või on käinud vaid ühe
korra (ja kui on käinud, siis pigem piirdunud vaid Tallinnaga).
Nimetati, et Eestis ei ole midagi neile huvipakkuvat või on see
juba nähtud. Üksjagu oli siin ka vastanuid, kes ütlesid, et neil
pole põhjust Eestisse reisida, kuna neil pole soovi või vajadust
sealt alkoholi tuua ja soomlaste „viinaralli“ häirib neid. •
Ebahuvitav maa, liiga venepärane, liiga palju Soome turiste. • Ei
huvita reisimine endistesse või praegustesse venekeelsetesse
riikidesse. • Sõidan meelsamini odavlendudega kaugemale. Eesti
maine seostub odava alkoholiga. • Ei näe mingit põhjust Eestisse
reisida. Puhkusekohana see ei ole mingil moel eriti ahvatlev ning
muid
isiklikke põhjuseid sinna minekuks pole. • Seal ei ole midagi,
mida ma välismaale reisides otsin. • Ei ole vajadust, on raha osta
alkoholi ka Soomest. • Tallinn on juba nähtud ja mul pole vaja osta
tüüpilist Tallinna-reisi kaupa. • Mul ei ole ühtegi erilist põhjust
Eestisse reisida. Alkoholi jõuan Soomestki osta. • Ma ei vaja
alkoholi ega tubakat ja naine on mul olemas. Puhata on parem oma
suvilas. • Sellised soomlaste viinaostureisid ei paku huvi. Sõidame
pigem Lõuna-Euroopasse. • Liiga palju purjus inimesi ja soomlastest
viinavedajaid. 20% nimetas põhjusena, et muud sihtkohad on
huvipakkuvamad. Keskmisest rohkem nimetasid seda 18-34a. inimesed •
Pole aega, muudes huvipakkuvamates kohtades on veel käimata. • Ei
käi üldiselt samas paigas mitu korda, tahan üldiselt reisida natuke
kaugemale ja kui tahan laevareisile,
sõidan pigem Rootsi. • Soovin pigem uusi kohti tundma
õppida.
-
14
• On palju muid kohti, kus ma pole veel käinud. Eesti on ka
millalgi plaanis, aga Põhja-Soomest on sinna pikk maa.
• See nõuaks minult liiga palju füüsilist jõudu. Sõidan korra
aastas Kanaari saartele päikese kätte. Eesti on Soomega liiga
sarnane.
• Mulle meeldivad rohkem soojema kliimaga maad. Lisaks tahan
reisida eksootilisematesse kohtadesse. • Sama hinnaga või isegi
odavamalt on võimalik valida ka muid Euroopa sihtkohti. • Seal ei
ole enam odavam, laevareis Rootsi pakub rohkem. • Reisime
teistsugustesse kohtadesse. • Plaanis on kaugreisid. • Reisime
randa päikese kätte. • On palju muid kohti, kus ma pole veel
käinud. Õlle ja viina kokkuostmine ei paku huvi. Ei naudi
laevareisi. • Plaanin reisida mujale! Mind huvitavad kaugemad kohad
kui naabermaad. 13% nimetas põhjusena, et nad reisivad üldse vähe,
kuna reisimine on raskendatud terviseprobleemide, väikeste laste,
omaste hooldamise, rahapuuduse vms. tõttu. Kuna suurem osa siia
liigitatud vastustest kajastas terviseprobleeme, nimetasid seda
keskmisest rohkem vanemad vanusegrupid (55-79a.). 13% nimetas
põhjusena, et Eestisse reisimine on neile keeruline – põhiliselt
nimetasid seda need, kes elavad Helsingist kaugel, aga ka need, kes
ei taha või ei saa reisida laevaga. • Eesti on Kuopiost vaadates
pagana kaugel, arvestades seda, et seal pole midagi vaadata. Teine
asi on
käia Eestis Lõuna-Soomest, aga siit läheb edasi-tagasi
autoreisile kaks päeva. • Elan Oulus, siit ei pääse nii kergesti
Eestisse. • Eesti ei ole minu prioriteetide hulgas. Kui elaksin
Helsingi lähedal, oleks olukord teine; Põhja-Soomest
Eestisse reisimine nõuab kõigepealt reisi Helsingisse. •
Laevareisid ei meeldi. • Ei usu, et mul oleks Eestis midagi vaadata
ja vihkan laevareise purjus reisijate pärast. • Eesti ei huvita ja
jään kergesti merehaigeks, seetõttu väldin laevareise. 10% nimetas
põhjusena, et reis ei pakuks midagi uut, kuna nad on Eestis juba
piisavalt palju käinud ja näinud ning Eesti on Soomega väga
sarnane. • Olen käinud seal nii palju, tuttav paik. Tallinnas on
kallis. • Olen käinud seal nii palju, et reis ei pakuks enam midagi
uut. Ei plaani üldse lähiajal kuskile reisida. • Kui on võimalus
minna välismaale, sõidan pigem kaugemale. Eestis tundub vahel, et
oled Soomes, sest
soome keelt kuuleb vahel rohkem kui eesti keelt ja soomlasi on
liiga palju. • Sarnasus Soomega ei meelita mind sinna puhkusele. •
Maailmas on nii palju kauneid kohti, et ma ei käi tavaliselt kaks
korda samas kohas. • Mida uut sealt ikka leida. Eestlasi näeb
Soomeski piisavalt! • Kord nähtud, mujal leidub huvitavamaid kohti.
• Olen juba piisavalt palju käinud. 5% nimetas põhjusena
ebameeldivaid kogemusi eelmistest reisidest. Eelkõige nimetati siin
kuritegevust, aga ka lihtsalt halba suhtumist soomlastesse. • Ei
jaksa vaadata purjutajaid laevareisil. Lisaks Eestis, eriti
Tallinnas, ei tea kunagi, mis keeles rääkida.
Kui räägid inglise keeles, vaadatakse halvustavalt ja vastatakse
soome keeles. Kui räägid soome keeles, vaadatakse halvustavalt ega
saada aru, s.t. tuleb üle minna inglise keelele. Mulle meeldis väga
hobiga seotud puhkus Pärnu lähedal ja sinna võiksin minna
uuestigi.
• Olen seal käinud ja kõik vajaliku ära näinud. Eestlased on
ebameeldivad inimesed ja kõik on ebaausad. • Eestlased suhtuvad
soomlastesse väga halvasti. Eestis on palju kuritegevust, muuhulgas
kardan
taskuvargaid. • Ei taha langeda varguse ohvriks, ka hügieen ei
ole keemiaravipatsiendile piisavalt turvaline. Õlleturism
pole ka minu teema. • Tallinn on juba nähtud ja reis ei olnud
meeldiv kogemus. • Eelmisel reisil oli natuke halbu kogemusi.
Mehelt üritati Tallinna tänavasaginas varastada mobiiltelefon.
Ta ei taha eriti enam Tallinna minna. • Ei oska keelt ja olen
kogenud, et seal liikumine pole turvaline. Igal reisil on olnud
probleeme mingite
imelike inimestega. Peab kogu aeg olema kohutavalt valvas. •
Viimasel reisil varastati rahakott. • On tõeliselt ilusaid kohti
mujal sama hinnaga paremates paikades. On parem reisida maadesse,
kus
turiste ei tõmmata lõksu. Vana nõukamentaliteet on inimestes
kõvasti kinni. Ei huvita viinaralli Eestisse ega mujalegi.
-
15
Põhjused, miks Eestisse reisimine huvitab (814 vastanut) Neilt
814 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse
lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise
küsimusena). Kuna osa vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu
või teemasid, siis on sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu
kodeeritud ühtlasi mitme erineva märksõna alla. Järgnevas tabelis
on esitatud tulemused vanuse, elukoharegiooni ja sissetuleku järgi
pereliikme kohta.
kõik alla 10 000 €
10 001– 20 000 €
20 001– 25 000 €
25 001–35 000 €
üle 35 000 €
ei avalda
lähedal, lihtne minna 28% 33% 34% 20% 26% 21% 36% ostud,
teenused 26% 32% 23% 29% 32% 18% 21% vaheldus, lõõgastumine,
puhkus, pidutsemine 25% 21% 26% 30% 22% 21% 29% huvipakkuvad kohad,
maa, inimesed 23% 19% 23% 21% 26% 26% 22% soodne hinnatase 20% 23%
21% 19% 14% 16% 31% harrastused, sündmused 10% 7% 8% 12% 11% 15% 6%
sugulased, sõbrad 6% 11% 5% 4% 5% 7% 8% näha uusi paiku, pole varem
/ ammu käinud 6% 5% 6% 5% 4% 4% 12% söök, jook, restoranid 4% 4% 4%
2% 6% 9% 0% vastanute arv 814 69 217 168 150 122 88
18-24
25-34
35-44
45-54
55-64
65-79
Helsingi Lõuna-Soome (k.a.
Helsingi)
Lääne-Soome
Ida-Soome
Kesk- ja Põhja-Soome
lähedal, lihtne minna 37% 33% 44% 23% 19% 20% 38% 32% 28% 27% 8%
ostud, teenused 39% 22% 18% 24% 28% 27% 22% 25% 25% 31% 23%
vaheldus, lõõgastumine, puhkus, pidutsemine 21% 28% 21% 33% 23% 25%
26% 27% 26% 25% 14% huvipakkuvad kohad, maa, inimesed 31% 14% 27%
25% 26% 19% 25% 23% 25% 18% 20% soodne hinnatase 36% 30% 22% 17%
15% 9% 20% 21% 21% 17% 18% harrastused, sündmused 12% 6% 6% 10% 11%
16% 12% 10% 13% 6% 3% sugulased, sõbrad 8% 4% 7% 6% 4% 9% 7% 7% 5%
4% 11% näha uusi paiku, pole varem / ammu käinud 5% 10% 6% 6% 5% 3%
5% 5% 5% 3% 14% söök, jook, restoranid 4% 5% 2% 6% 7% 1% 8% 6% 3%
1% 2% vastanute arv 68 103 123 139 174 207 140 412 284 67 51 28%
nimetas põhjusena, et Eesti on lähedal ja sinna on lihtne sõita.
Eelkõige mainisid seda Helsingi ja Lõuna-Soome elanikud. 26%
nimetas oste ja teenuseid, millest kõige rohkem nimetati eraldi
alkoholi (seda mainis ära 8% vastanutest) ning spaateenuseid (seda
nimetas 7,6% vastanutest). Nimetati ka ilusalongi teenuseid,
raviteenuseid, tubakat ja lihtsalt soodsaid oste. 25% nimetas, et
see on hea võimalus lõõgastumiseks, vahelduseks või ka
pidutsemiseks. 23% ütles põhjusena, et Eesti on üldiselt huvipakkuv
või nimetas konkreetseid huvipakkuvaid kohti (eelkõige Tallinn,
Pärnu, Saaremaa). 20% nimetas üldist soodsat või Soomest soodsamat
hinnataset (konkreetseid kaupu või teenuseid täpsustamata). 10%
nimetas konkreetse huviala või harrastusega seotud reise. Nimetati
näiteks golfi ja muid spordialasid, koera- ja kassinäitusi,
kontserdi-, ooperi- või balletikülastusi. 6% nimetas põhjusena, et
neil on Eestis sõpru või sugulasi (sealhulgas nimetati Eestis
elavaid soomlasi, kellel on Eestis kinnisvara ja kelle juures saab
peatuda). 6% nimetas põhjusena soovi näha uusi paiku, kuna nad pole
Eestis varem käinud või on käinud üsna ammu. 4% nimetas hea
tasemega ja Soomega võrreldes soodsamaid restorane. Seda, et
Eestisse on lihtne minna ja et seal on soodne hinnatase, mainisid
Eestisse reisimise põhjusena veidi rohkem madalama sissetulekuga
inimesed ja need, kes oma sissetulekut ei avaldanud. Kõrgema
sissetulekuga inimesed mainisid nendega võrreldes rohkem
huvipakkuvaid kohti Eestis ja reisimist seoses harrastuste või
sündmustega. Need, kelle leibkonnas on kuni 6-aastasi lapsi,
mainisid kõige olulisemate argumentidena, et Eestisse on lihtne
reisida ja seal on soodne hinnatase. Näiteid vastustest: • Lühike
reis, odavamad hinnad hotellides, lapsed pääsevad ühtlasi spaasse,
laevale jne. • Lihtne minna ühepäevareisile või üheks ööks,
lähedal, odavad reisid, odav maa, odavad ostud (ka
alkohol). • Tallinna pääseb Helsingist lihtsalt ja soodsalt
mõnusat päeva veetma. Ka alkoholi toomise pärast. • Lihtne ja
soodne viis võtta puhkepaus argipäevast. • Lihtne minna, soodne
reis, lihtne seal olla, samas siiski midagi erinevat kodumaast. •
Lühike odav reis, on, mida vaadata ja saab odavat alkoholi kaasa
tuua. • See on lähedal, soodne, huvitav, mitmekesine maa.
-
16
• Lühike reisiaeg, head valmisreisid, millel on hea
hinna-kvaliteedisuhe; Pärnu liivarannad. • Sinna pääseb kiiresti ja
soodsalt. Tallinn on ilus vana kultuurilinn, kus tunned end olevat
välismaal.
Saaremaa ja Hiiumaa loodus on ilus, taimestik erinev Soomest,
näiteks on palju orhideesid. Reisin meelsasti ringi, Eestis on
palju huvitavaid ja puutumatu loodusega paiku.
• Huvitav näha, kas on toimunud muutusi võrreldes eelmise
reisiga. Reisid on ka sobivalt lühikesed ja soodsad.
• Lähedal ja lihtne minna koos lastega reisima. Ka veidi soodsam
hinnatase meelitab. • See on lähedal, sinna võib minna kiiresti
lühikesele reisile. Laeval saab ühtlasi mõnusalt tantsida,
Tallinnas käia poodides, ja jõuab veel samal päeval koju. Ja
Tallinna hinnatase on ikkagi seni selgelt soodsam kui
Helsingis.
• See on lähedal. Inimesed on sõbralikud. Spaad on suurepärased.
Palju vaadata. Igas mõttes mõnus maa.
• Head ühendused Helsingist, asub lähedal, seega reisiks pole
vaja pikemat puhkust võtta. Kvaliteetne käsitöö.
• Lühike reis – lihtne viis saada eemale argipäevast. Meeldib
Tallinna vana kultuur ja õhkkond. • Sest Eesti on lähedal,
Tallinnast saab head toitu, mul on Eestis sõpru ja olen mõelnud
alustada sügisel
eesti keele õpinguid. • Sest see on nii lähedal ja sinna on nii
lihtne minna ja võib teha ka lühema reisi, sest pikemateks
reisideks
pole võimalust muul ajal kui suvel. Seal on palju toredat
vaadata ja eriti Tallinnas on lausa meeletult häid restorane.
• Lähedal, lihtne reisida, Tallinna vanalinn on alati meeldiv
kogemus, hotelli-ooperireis on igal aastal kavas. Ja teadagi need
ostud…
• Tahame viia lähedase sõbra välisreisile, kuid ta ei saa
haiguse tõttu kaugele sõita. Tallinna vanalinn on kaunis ja seal on
euroopalikku tunnet, samas oleme siiski kodule lähedal.
• Lähedal, kaunid maastikud, mõnusad inimesed, turvaline, palju
teha. • Lihtne sihtkoht, mis meenutab aasta-aastalt üha enam
tsiviliseeritud Euroopat. Viinaturismgi kaob
vähehaaval peitu, vähemalt väljaspool Tallinna. • Minu meelest
Eesti on oma spaalinnadega väga sobiv ja soodne lähedal asuv
sihtkoht. • Odav alkohol ja toit, reis ei ole lastega perele liiga
stressirohke. • Huvitav ajalugu, kavatsus reisida Tallinnast välja,
soodne hinnatase, sugulasrahvas. • Odavamad hinnad kui Soomes,
tutvumine uute kohtadega. • Väikeste laste tõttu on hea saada
soodsa hinnaga auto reisile kaasa. • Huvitav maa, lihtne sõita,
üsna soodne lastega perele. • Juuksur ja spaa jms. Teenused on seal
odavamad ja reis Helsingist pole pikk. • Tallinnas on kaupu ja
hinnatase, mida Soomes ei ole. Lisaks on laev lihtne ja suhteliselt
soodne võimalus
koolituste korraldamiseks. • Seal on head ja odavad spaad. •
Spaade teenuste ja ravi hind on käimist väärt. • On kombeks käia
seal mitu korda aastas lihtsalt niisama vaatamas ja ühtlasi
sisseoste tegemas. • Ostma odavat alkoholi ühepäevareisil. Aga
sellele lisaks olen plaaninud jalgrattaretke või purjetamist
Eesti saartele. • Ostma ja linna mööda käima, võib-olla
kontserdile. • Spaad, kultuur ja kunst huvitavad. • Autohooldus +
hektoliiter õlut. Võib-olla metsseajaht. • Pärnusse spaareisile;
ostureis; kulttuur, muuseumid. • Ostlema, võib-olla Estonia
teatrisse. • Kasutama ilu- ja raviteenuseid. Ostlema. Sõpradega
aega veetma. • Ostud, juuksur, maniküür, pediküür, massaaž jm. • No
pagan, on seda üldse tarvis küsida? Loomulikult ostma viina, mis on
mõistliku hinnaga, mitte arutute
maksudega rüvetatud. • Spaateenused ja kogu aasta alkohol. •
Pikkujoulu, alkoholi ost ja meremuuseum Tallinnas. • Lühikesele
linnapuhkusele, veetma vaba aega, ostma. • Laevareis meelitab.
Ühepäevane laevareis Tallinna ja Tallinnas restoranis söömine on
üsna soodne. • Nautima vaba aega, hästi sööma ja rohkem Eestiga
tutvuma. • Puhkusele, tutvuma muudegi linnadega kui Tallinnaga. Ja
odavate ostude pärast. • Päev Tallinnas koos merereisiga on alati
meeldiv vaheldus. • Paljud kohad on tuttavad. Kohti, mida
külastada, on siiski piisavalt. Leidub häid söögikohti.
Vaheldus
võrreldes Helsingiga. • Hästi sööma ja nautima Kesk-Euroopa
atmosfääri. • Mõnus linn, lühike reis, jõuab nautida nädalalõppu ja
pääseb eemale argipäevast. • Tallinn on lähedal ja võluv linn.
Pärnus on sugulasi.
-
17
• Pärnu on ilus linn. Kuressaares on korter. Tallinn on lähedal.
• Maailma parim maa. Lisaks on see lähedal. • Kihvt paik ja lühike
laevareis, jõuab veel samal päeval koju tagasi. • Mulle meeldib
Tallinna vanalinnas ja Pärnus. Hinnatase on Eestis veidi soodsam
kui Soomes.
Ühepäevareis Tallinna ei võta nädalavahetusel kuigi palju aega.
• Maakohad ja spaad pakuvad huvi. • Lähme koos naabritega (lapsed
kaasas) vaatama loomaaeda ja käime ka poodides. • Palju
vaatamisväärsusi ja kohti, mis tunduvad huvipakkuvad, on veel
käimata. Tallinnas on mõnus
jalutada ja poodides käia. • See on olnud plaanides juba pikalt.
Tahan minna vaatama paljukiidetud Tallinna vanalinna. Lisaks
tahan
lihtsalt kuskile reisida ning Eestisse pääseb kiiresti ja
soodsalt. • Pakub huvi, kuna naine ja tütar käisid seal ja kiitsid
Eestit ja sealset toitu. • Rahuliku, 'keskaegse' atmosfääri pärast.
Samuti heade söögikohtade pärast. • Ilus maa ja eriline kultuur.
Huvialaga – koertega – seoses. Soodsad ostud. • Tallinn ja Eesti on
üldiselt kaunis. Huvitab kultuur. Muidugi soodsad ostud. • Armastus
kõige eestipärase vastu, sealse kultuuri ja elustiili vastu. •
Tallinn on võluv linn. Muuseumides võib käia sagedaminigi. •
Tallinn meeldib, tahaksin käia ka Tartus ja Saaremaal. Lisaks õpin
harrastusena eesti keelt.. • Eesti on mõnus maa ja pika vaheaja
järel on huvitav näha, mis on seal viimase reisiga võrreldes
muutunud. Tallinnas on ka ilusaid vanu ehitisi, millesarnaseid
ei ole Soomes. • Tallinn on kaunis vana linn. Eriti huvitavad
Saaremaa ja vanad linnad. • Tahaksin näha Saaremaa loodust. •
Tallinn on võluv vana linn. Võiksin ka kaaluda maaga laiemalt
tutvumist, näiteks autoga ringi sõites. • Tahaksin käia suvel
Pärnus , sõbrad on soovitanud. • Mulle meeldib Eesti rohkem kui
Soome; eestlased on minu meelest tsiviliseeritumad kui soomlased. •
Tallinn, Tartu või siis üürin suvila. • Ooper, ostud, Tallinna
vanalinn. • Mind huvitavad kohalikud käsitööd ja lõngad ning
käsitöötarvikud, mis on odavamad kui Soomes. • Muusika- või
ooperireis. • Kumus on veel käimata ja oopergi huvitab. • Meeldib
Tallinna kultuurielu, näiteks rahvusooper ja muuseumid. • Käime
seal spaades pensionäride ja südameliiduga – selline rühmareis. •
Laps ei ole Eestis käinud ja sinna on üsna lühike laevareis.
Lihtsalt nädalalõpureis perega. • Et näha uusi paiku, ka Pärnu
liivarand on mõnus, soodsamad ostud. • Ei ole sattunud käima peale
1975.aastat. • Nimelt seetõttu, et eelmisest reisist on möödunud 16
aastat. Peaks käima vaatamas, kuidas Tallinna on
renoveeritud ja ühtlasi tooksin tulles soodsat alkoholi. •
Soomlasest sõber elab seal ja lisaks käin kord aastas spaas. •
Sõbra firmal on suvila Eestis, lähen sinna puhkama. • Abikaasa
töötab seal osa igast kuust, nii et kui mul on vaba aega, lähen
lihtsalt tema tööreisile kaasa
vaba aega veetma. Lisaks oleme huvitatud eesti keelest ja
kultuurist ja sõidame meelsasti omal käel mööda Eestit ringi.
• Meil on Eestis tuttavaid. Eelmisel nädalal olime golfireisil
Eestis ja tõenäoliselt läheme ka järgmisel aastal golfireisile
Eestisse. Sõpradel on Saaremaal puhkusekoht ja tõenäoliselt käime
ka nende juures.
Kas sooviksite Eestisse reisida pigem üheks või mitmeks päevaks?
(814 vastanut) Neilt, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel
aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, küsiti, kas nad eelistaksid
tulla pigem üheks või mitmeks päevaks (vastas 814 inimest). 22%
vastanutest eelistaks Eestis viibida vaid ühe päeva (siia loetakse
ka laevareisid, mille jooksul ööbitakse laevas, kuid Eestis
viibitakse vaid üks päev), 61% eelistaks reisi, mille jooksul
ööbitakse Eestis ja 17% ei eelistanud kindlalt kumbagi varianti
(s.t. neil pole kindlat eelistust või nad võivad teha sõltuvalt
konkreetsest olukorrast mõlemat tüüpi reise). Siin tuleb silmas
pidada, et tulemused ei näitavad seda, kuidas jagunevad oma
eelistuste järgi vastajad, mitte aga võimalikud reisid (s.t.
näiteks need vastajad, kes eelistavad ühepäevareise, võivad
Eestisse reisida sagedamini kui mitmepäevaste reiside eelistajad,
mistõttu tegelikkuses on ühepäevareiside arv suurem). Kuigi kõigi
vanusegruppide seas on ööbimisega reiside eelistajaid rohkem kui
ühepäevareiside eelistajaid, on 18-34a. vastanute seas vanemate
vanusegruppidega võrreldes ühepäevareiside eelistajaid mõnevõrra
rohkem. Samas on nooremate inimeste seas rohkem ka neid, kellel
kindel eelistus puudub. Kõrgema sissetulekuga inimeste seas on
mõnevõrra rohkem ööbimisega reiside eelistajaid. Neil, kes on
külastanud Eestis rohkem kohti kui ainult Tallinn (või ainult
Tallinn ja Pärnu), on tugevam eelistus teha ööbimisega reise.
-
18
Millist ööbimisega reisi eelistaksite? (637 vastanut) Neilt, kes
eelmises küsimuses eelistasid ööbimisega reisi või kellel kindel
eelistus puudus (s.t. nad ei eelistanud kindlalt ühepäevareisi),
küsiti, millist ööbimisega reisi nad eelistaksid. Vastajad pidid
etteantud vastusevariantide hulgast märkima oma 1., 2. ja 3.
eelistuse.
Ülekaalukalt kõige rohkem nimetati puhkust Tallinnas: 58%
vastanutest nimetas seda esimese eelistusena, 15% teise ja 13%
kolmanda eelistusena (kokku nimetas seda 86%). Järgnes puhkus mõnes
muus linnas,
2230 28
15 1924 20
31 2813 15
30 24 23 21 18 1832
61 42 5065
6566
67 49 5171
73
63
4961 64 68 68
46
1728 22
20 169 13
20 21 1612 7
2717 15 14 14 22
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kas sooviksite Eestisse reisida pigem üheks või mitmeks päevaks?
(N=814)
pole kindlat eelistust reis ööbimisega Eestis ühepäevareis
elukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)vanusegrupp
brutosissetulek pereliikmekohta aastas
58%
18% 14%3% 5% 2%
15%
39%
21%
7% 5% 5%2%
13%
22%
23%
13% 10%7%
6%0%5%
10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%
Millist ööbimisega reisi eelistaksite? (N=637)
3.eelistus
2.eelistus
1.eelistus
vastasid need, kes eelmises küsimuses eelistasid ööbimisega
reisi või kellel kindel eelistus puudus
-
19
mida nimetati pigem kas teise (39%) või kolmanda eelistusena
(22%). Kolmandal kohal oli spaapuhkus, mille puhul oli samuti seda
teise või kolmanda eelistusena märkinuid rohkem kui esimese
eelistusena märkinuid. Järgnes puhkus maal / looduses, mida nimetas
kokku 23%, kelle hulgas oli omakorda kõige rohkem (13%) neid, kes
nimetasid seda oma kolmanda eelistusena. Autoringreisi nimetas
ühena kolmest eelistusest 20%, organiseeritud bussiringreisi 15%,
ringreisi jalgrattaga 9%, reisi oma jahiga 6% ja ringreisi
mootorrattaga 4%. Kõigi variantide puhul peale Tallinna külastuse
oli rohkem neid, kes nimetasid seda oma teise või kolmanda
eelistusena kui neid, kes nimetasid seda esimese eelistusena. See
viitab sellele, et muid reise nähakse pigem variandina lisaks
Tallinna külastusele, mitte Tallinna külastuse asemel (kuna
tõenäoliselt reisib suurem osa sellele küsimusele vastanutest
lähema kolme aasta jooksul Eestisse korduvalt). 18-24aastastel on
ülejäänud vanusegruppidega võrreldes tugevam eelistus reisida
ainult Tallinna ja väiksem huvi muude linnade vastu. 65-74aastastel
on ülejäänud vanusegruppidega võrreldes mõnevõrra suurem huvi
spaapuhkuse ja organiseeritud bussiringreisi vastu. Siiski on
bussiringreis ka selles vanusegrupis nišitoode: bussiringreisi
ühena kolmest eelistusest nimetanutest suurem osa nimetas seda
alles kolmanda eelistusena. Mida lähemal Eestile vastaja elab, seda
suurem on huvi Tallinna külastuse vastu. Helsingi elanikest 94%
nimetas ööbimisega reisi Tallinna ühena kolmest eelistusest, sh.
74% nimetas seda esimese eelistusena. Kogu Lõuna-Soome elanikest
(k.a. Helsingi) nimetas ööbimisega reisi Tallinna ühena kolmest
eelistusest 91%, sh. esimese eelistusena 62%. Lääne- ja Ida-Soome
elanikest nimetas seda ühena kolmest eelistusest 85% ning Kesk- ja
Põhja-Soome elanikest 56%. Nende piirkondade elanikel on aga
Lõuna-Soome elanikega võrreldes mõnevõrra suurem huvi spaapuhkuse
ja organiseeritud bussiringreisi vastu. Kui olulised on teile
Eestisse reisides järgmised tegevused? (814 vastanut) Neilt, kes
pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile
tulekut, küsiti huvi erinevate tegevuste vastu Eestis (vastas 814
inimest).
25% 29%
10% 7% 8% 7% 4% 6% 5% 5% 4% 6%
42% 35%
30%27% 25%
19% 21% 18% 15% 13% 11% 10%3%
23% 25%
33%36%
28%
23% 29% 26% 30%21% 24%
15%
13%
7% 9%
16% 19%24%
24%27%
23% 25%
29% 29%
20%
25%
3% 2%11% 12% 14%
27%17%
27% 25% 32% 32%
50% 58%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised tegevused?
5-väga oluline, 1- pole üldse oluline (N=814)
1
2
3
4
5
-
20
Tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis nimetasid soomlased
kõige olulisematena restorane-kohvikuid (seda nimetas oluliseks 68%
vastanutest) ja ostuvõimalusi (64%). Järgnesid looduslikud
vaatamisväärsused (40%), arhitektuur (34%) ning muuseumid ja
näitused (33%). Nagu ilmnes ka juba lahtises küsimuses, märkis
suurem osa vastanuid enamasti huvi mitmete erinevat liiki tegevuste
vastu – kas siis samal reisil või erinevatel reisidel. Keskmiselt
nimetas iga vastaja väga või üsna huvipakkuvana 3-4 tegevust. Need,
kes eelistavad ühepäevareisi, nimetasid keskmiselt 2-3 tegevust.
68% sellest sihtgrupist nimetas huvipakkuvana oste ja 54%
restorane-kohvikuid. Ülejäänud tegevused olid kahe esimesega
võrreldes tunduvalt vähem huvipakkuvad. Need, kes eelistavad
tulla
54
%
71
%
74
%
68
%
63
%
61
%
21
%
46
%
40
%
24
%
38
%
31
%
20
%
39
%
29
%
15
%
31
%
24
%
17
%
29
%
27
%
19
%
25
%
24
%
5%
25
%
17
%
11
%
18
%
29
%
6%
19
%
15
%
9%
18
%
13
%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
Eelistab ühepäevareisi Eelistab mitmepäevareisi Pole kindlat
eelistust
% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised
tegevused
Restoranid jakohvikud
Ostud
Looduslikudvaatamisväärsused
Arhitektuur
Muuseumid,näitused
Kultuurisündmused
Mõisad
Iluteenused
Aktiivne puhkuslooduses
Ööelu ja baarid
Raviteenused
Tegevused lastele
Eelistus Eestisse reisides
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
Re
sto
ran
id ja
koh
viku
d
Ost
ud
Loo
du
slik
ud
vaat
amis
väär
suse
d
Arh
ite
ktu
ur
Mu
use
um
id,
näi
tuse
d
Ku
ltu
uri
sün
dm
use
d
Mõ
isad
Ilu
tee
nu
sed
Akt
iivn
e p
uh
kus
loo
du
ses
Öö
elu
ja b
aar
id
Rav
ite
en
use
d
Tege
vuse
d la
stel
e
% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised
tegevused
18-24a. 25-34a. 35-44a. 45-54a. 55-64a. 65-79a.
-
21
Eestisse mitmeks päevaks, nimetasid huvipakkuvana rohkem kui
nelja tegevust. 71% sellest sihtgrupist nimetas huvipakkuvana
restorane-kohvikuid, 63% oste, 49% looduslikke vaatamisväärsusi,
39% muuseume ja näitusi ning 38% arhitektuuri. Eraldi võiks ära
märkida ainult ostudest huvituva segmendi: need, kes märkisid oste
väga olulisena (hinne 5) ning kes samas ei märkinud ühtegi muud
küsitud teenust või tegevust väga või üsna olulisena (hindega 4 või
5). See segment moodustab vaid 1,5% Eestisse reisida kavatsevatest
inimestest. Vanus mõjutab eelistusi olulisel määral. Kuigi
restoranid-kohvikud ja ostuvõimalused kuulusid kõigi vanusegruppide
esimeste eelistuste hulka, on nad noorematele vanusegruppidele
siiski mõnevõrra olulisemad kui vanematele. Ööelu ja baarid on
huvipakkuvad valdavalt noorematele vanusegruppidele. 18-24a.
vastanutele on ööelu olulisuselt kolmandal kohal ostude ja
restoranide järel (kuigi kahe esimese tegevusega võrreldes siiski
tunduvalt väiksema osatähtsusega: oste nimetas olulisena 78%,
restorane 71% ja ööelu 37% sellest vanusegrupist). Näituste,
kultuurisündmuste, mõisahoonete ja raviteenuste vastu tunnevad
suuremat huvi aga üle 55aastased inimesed. Iluteenuste puhul
vanusegruppide vahel suuremaid erinevusi ei ilmnenud. Ka looduslike
vaatamisväärsuste puhul on huvi vanusegruppide lõikes suhteliselt
ühtlane, kui välja arvata 18-24a. vanusegrupp, kelle huvi on kõigi
ülejäänud vanusegruppidega võrreldes madalam. Aktiivne puhkus
looduses pakub ülejäänud vanusegruppidega võrreldes suuremat huvi
25-34aastastele.
Kõigist Eestisse reisida kavatsevatest inimestest nimetas
lastele / peredele suunatud tegevusi väga oluliseks 6% ja mõnevõrra
oluliseks 10%. Lasteatraktsioonid ja tegevused lastele pakuvad
valdavalt huvi neile vanusegruppidele, kellel endal on väiksemaid
lapsi (25-44a.), samas on ka vanemate vanusegruppide seas väike
hulk neid, kes peavad tõenäoliseks külastada lasteatraktsioone
näiteks koos lapselastega. Lastele / peredele suunatud tegevusi või
atraktsioone nimetas olulisena 75% neist, kelle leibkonnas on
3-6aastasi lapsi ja 68% neist, kelle leibkonnas on 0-2aastasi
lapsi. Suuremate laste puhul väheneb nende olulisus märgatavalt:
neist, kelle leibkonnas on 7-12aastasi lapsi, nimetas neid
oluliseks 40% ja neist, kelle leibkonnas on 13-15aastasi lapsi,
vaid 15%. Kui võrrelda lastele / peredele suunatud tegevuste
olulisust muude tegevustega, siis ilmneb, et need, kelle leibkonnas
on 0-6aastasi lapsi, nimetasid lastele / peredele suunatud tegevusi
kõige olulisemate seas. See tähendab, et nad nimetasid lastele /
peredele suunatud tegevusi enam-vähem sama olulistena kui restorane
/ kohvikuid ja ostuvõimalusi. Neist, kelle leibkonnas on
7-12aastasi lapsi, nimetas restorane / kohvikuid ja oste olulisena
3/4, looduslikke vaatamisväärsusi 46% ja lastele / peredele
suunatud tegevusi 40%. Seega on lastele / peredele suunatud
tegevused neile tegevuste omavahelises võrdluses suhteliselt
olulised, samas siiski tunduvalt vähem olulised kui restoranid /
kohvikud ja ostuvõimalused. Neile, kelle leibkonnas on 13-15aastasi
lapsi, on lastele / peredele suunatud tegevused muude tegevustega
võrreldes viimaste hulgas: vähem olulisena nimetasid nad vaid
raviteenuseid ja spordisündmusi (kuna spordisündmuste vastu huvi
tundvaid inimesi oli väga vähe, siis seda tegevust ei ole
68%
75%
40%
15%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
0–2a. lapsi 3–6a. lapsi 7–12a. lapsi 13–15a. lapsi
% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised
tegevused
Restoranid jakohvikud
Ostud
Looduslikudvaatamisväärsused
Arhitektuur
Muuseumid,näitused
Kultuurisündmused
Mõisad
Iluteenused
Aktiivne puhkuslooduses
Ööelu ja baarid
Raviteenused
Tegevused lastele
vastajad, kelle leibkonnas on:
-
22
joonisel eraldi välja toodud). Siin tuleb silmas pidada, et sama
vastaja võis kuuluda korraga mitmesse gruppi (näiteks kui vastaja
leibkonnas on nii kuni 2aastasi kui ka 7-12aastasi lapsi, on sama
vastaja näidatud mõlemas grupis). Teisalt ei näita laste olemasolu
leibkonnas otseselt seda, kas vastaja kavatseb Eestisse reisida
koos lastega. Näiteks inimesed, kes reisivad kolme aasta jooksul
Eestisse korduvalt, võivad teha erinevaid reise erineval eesmärgil
ja erineva reisiseltskonnaga. Samas võivad koos lastega Eestisse
reisida ka need, kelle leibkonnas lapsi ei ole (näiteks lahus
elavate vanemate puhul elavad lapsed teise vanema leibkonnas või
reisivad vanavanemad koos lastelastega). Neilt 349 vastanult, kes
nimetasid olulisena looduslikke vaatamisväärsusi ja / või aktiivset
puhkust looduses, küsiti lahtise küsimusena, millist tegevust
looduses nad eelistaksid. Valdavalt eelistasid vastanud looduses
jalgsi matkamist või jalutamist (58% sellele küsimusele
vastanutest). Teisel kohal oli jalgrattasõit / jalgrattaga
matkamine (12%). 8% nimetas vesiharrastusi, 7% taime- või
linnuvaatlust metsas või pargis, 6% ratsutamist, 5% rahvus- või
loodusparkide külastust, 5% giidiga ekskursioone / retki, 5%
kalapüüki, 5% golfi, 2% jahilkäiku ja 2% looduses pildistamist.
Muude tegevuste hulgas nimetati näiteks orienteerumist, ronimist,
laevasõite saartele, lihtsalt looduses liikumist. Mõned vastanud
nimetasid ka lastele või kogu perele sobivaid tegevusi,
täpsustamata, milliseid konkreetsemalt silmas peeti. Kuna eelistusi
küsiti lahtise küsimusena, tuleb siin arvestada, et vastajale ei
pruukinud kõik huvipakkuv korraga meelde tulla. Samuti ei võimalda
paljud vastused eelistusi väga täpselt teada saada. Näiteks märkis
suur osa vastanuist eelistusena looduses kõndimist või jalgsi
matkamist, täpsustamata, kui pikka distantsi või aega nad silmas
pidasid või kas nad sooviksid seda teha matkajuhiga või omal käel.
Golfi ja kalalkäiku nimetasid eelkõige mehed ning jahilkäiku ainult
mehed. Naised aga nimetasid meestega võrreldes mõnevõrra rohkem
taime- või linnuvaatlusi metsas või pargis, rahvus- või
loodusparkide külastust ning giidiga ekskursioone / retki.
Jalgrattasõitu ja ratsutamist nimetasid rohkem 18-34a. vastanud,
taime- või linnuvaatlust metsas või pargis aga 55-79a. vastanud.
Ühtlasi võib märkida, et mida noorem vanusegrupp, seda rohkem
erinevaid tegevusi iga vastaja nimetas. See tähendab, et noorematel
inimestel on nii suurem huvi kui ka suuremad võimalused proovida
erinevaid tegevusi ja harrastusi, samas on vanematel inimestel juba
välja kujunenud kindlamad eelistused ning nende valikuvõimalusi
piirab ka tervislik seisund. Näiteid vastustest: • 1-2 päevased
jalgsimatkad, kanuumatkad, paadimatkad saartele. • Ei mingeid
erilisi tegevusi, rahulik kulgemine looduse keskel. • Näiteks
giidiga ekskursioon botaanikaaias. • Näiteks käik Matsalu
rahvusparki rändlindude saabumise ajal. • Näiteks jalgsi kulgemine
ilusatel maastikel, traditsioonilised maakohad ja mererannad
võiksid huvitada.
Tõsi, rohkem pildistamise kui näiteks spordiharrastuse poolest.
• Näiteks purjetamine. • Näiteks saarte ekskursioon. • Näiteks
lühemad jalgsi-/ kanuu-/ paadi-/ jalgrattaretked giidiga või
sellised, kuhu saab juhised kaasa, aga
retke võib teha omal käel. • Näiteks: kalapüük, ekskursioonid
vaatamisväärsuste juurde. • Golfireisid. Jalgsi matkamine ja
kõndimine looduses. • Kerged matkad, kuhu võib lapsed kaasa võtta.
• Kerge koormusega rajad, lastega peredele sobivad tegevused. •
Ratsamatkad. • Lihtsalt ekskursioonid, laevasõidud ühel saarelt
teisele, kuhu kuulub toitlustamine ja peatumine
põnevates paikades. • Lihtsalt looduses, huvitavates paikades
kõndimine. • Jalgsi matkamine kaunis looduses koos fotoaparaadiga.
• Vaatamisväärsustega tutvumine rahvusparkides või loodusradadel. •
Taimede tundmaõppimine ja pildistamine. • Taimed, linnud. •
Kogenematule matkajale pakutavad ratsutamatkad, jalgsimatkad ja
kanuusõidud. • Kui järgmisel korral sõidan abikaasaga Pärnusse
puhkusele, üürime terveks puhkuseks jalgrattad ja
sõidame ringi, tutvudes vaatamisväärsustega ja nautides suve.
Nii oleme plaaninud juba mitu aastat tagasi.
• Kõndimine ilusatel maastikel ja looduslike vaatamisväärsuste
juures. • Kõndimine loodusradadel, kanuusõit, ronimine, rattasõit
maastikul, paadiretked jne. • Kõndimine, rattasõit, maalimine
(akvarell). • Jalgsimatkad, giidiga aia- / taimeretked. • Kuskil
erilisemates kohtades käimine (näiteks metsavennad), kalapüük. •
Sörkimine, uitamine. • Linnuretked, aiad, rannad, saared. •
Linnuretked, lilled, taimed, käimine ja vaatamine.
-
23
• Linnuretked, jalgsi matkamine, sõudmine, kanuusõit. •
Linnuretked, orhideeretked, ühepäevased jalgsimatkad. • Maakohtade
kultuur, külakultuur, sündmused maakohtades. • Maastike vaatamine
ja koos koeraga ringisõitmine, Saaremaa on selleks suurepärane
paik, kui reisida
oma autoga. • Marjade ja seente korjamine. • Metsad, vanad
varemed, mälestised, kõndimine looduses. • Metsaretk vms., mis
sobib kogu perele. • Giidiga retked looduslike vaatamisväärsuste
juurde. Jalgsimatkad. • Ühepäevased jalgsimatkad giidiga. •
Ühepäevaretk jalgsi või jalgrattaga. • Jalgsimatk, ujumine,
kanuusõit, geopeitus. • Tegevused, mida saab teha koos väikeste
lastega. • Purjetamine ja jalgrattamatkad. • Rattasõit, kõndimine,
ratsutamine. • Ratsutamine, kanuusõit, pikemad jalgsimatkad. •
Ratsutamine, mootorisport, looduses matkamine. • Ratsamatkad,
matkamine rahvusparkides (kas Eestis on selliseid? Ei ole neist
kuulnud, üldse
reklaamitakse loodust tarbetult vähe). • Matkamine, kalapüük,
ujumine. • Matkamine, matkarajad looduses, linnud. • Matkamine,
telkimine, lõkkeplatsid. Lühike märgistatud rada, kus saaks kulgeda
ka lapsevankriga. • Retked metsa ja merele. • Matkad grupiga giidi
juhendamisel. • Orienteerumine. • Ujumine, päikesevõtt. • Ujumine,
rajad jalgsi matkamiseks /kõndimiseks, looduslikud
vaatamisväärsused, linnud ja loomad. • Lühemad jalgsimatkad,
geopeitus, lindude ja loomade vaatlus, looduses ujumine, head
peatuspaigad
(WC, varjualused, lõkkeplatsid jne). • Jalgsi matkamine,
loodusretked, loomad, taimed. • Jalgsi matkamine, telkimine,
kalapüük. Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised
infoallikad? (814 vastanut)
26% 20% 21% 14%7% 7% 7% 5% 5% 4% 4% 2%
45%
40% 38%
26%24% 23% 23% 25% 21% 20%
14%8%
21%
24% 27%
25%28% 34% 30% 32%
28% 28%
21%21%
4%10% 11%
21%23%
21%21% 22%
24% 25%
26%29%
3% 6% 2%14% 18% 14% 19% 17% 21% 24%
36% 39%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Var
ase
mad
re
isid
Ee
stis
se
Tutt
ava
te s
oo
vitu
sed
Lae
vafi
rma
(k.a
. n
en
de
kod
ule
he
d)
Re
isif
irm
a (k
.a. n
en
de
kod
ule
he
d)
Bro
ne
eri
mis
süst
ee
mid
(N
:b
oo
kin
g.co
m, e
xpe
dia
.co
m)
Mu
ud
ko
du
leh
ed
ww
w.v
isit
est
on
ia.c
om
Bro
šüü
rid
Re
isij
uh
id, -
raam
atu
d
Re
isia
jaki
rjad
Sots
iaal
me
ed
ia (
N:
blo
gid
,
Tri
pa
dvi
sor,
Fac
eb
oo
k)
Mat
ka m
ess
He
lsin
gis
Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised infoallikad?
5-väga oluline, 1- pole üldse oluline (N=814)
1
2
3
4
5
-
24
Neilt, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse
puhkusereisile tulekut, küsiti erinevate infoallikate olulisust
Eestisse reisimisel (vastas 814 inimest). Kuna valdav osa
vastanutest on Eestis korduvalt käinud, on loomulik, et kõige
olulisem ongi neile eelmistelt reisidelt saadud info – 71% nimetas
seda väga või üsna oluliseks. Teisel kohal on tuttavate soovitused,
mida nimetas väga või üsna oluliseks 60% vastanutest. Peaaegu sama
oluline on ka laevafirmadelt saadav info, mida nimetas 59%
vastanutest. Reisifirmasid (k.a. nende kodulehti) nimetas olulise
infoallikana 40% vastanutest. Eestis vähemalt kolm korda käinud
inimestele on esikohal varasematelt reisidelt saadud info, vähem
või üldse mitte käinud inimestele on kõige olulisem tuttavatelt
saadud info. Keskealistele ja vanematele inimestele (kelle seas on
rohkem Eestis korduvalt käinuid) on kõige olulisemal kohal
varasematelt reisidelt saadud info, noorematele on aga tuttavatelt
saadud info olulisem. Vanemad vanusegrupid nimetasid noorematega
võrreldes mõnevõrra rohkem reisifirmasid ja brošüüre, nooremad aga
(vanematega võrreldes) reisiteenuste broneerimissüsteeme,
www.visitestonia.com ja muid kodulehekülgi ning sotsiaalmeediat.
Keskmiselt nimetas iga vastanu olulisena 4,3 infoallikat. %
vastanutest, kes nimetas antud infoallikat Eestisse reisimisel väga
või üsna oluliseks
Kõik Mehed Naised 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79 Varasemad
reisid Eestisse 71% 64% 77% 69% 62% 67% 75% 75% 76% Tuttavate
soovitused 60% 53% 66% 68% 73% 62% 53% 61% 46% Laevafirma (k.a.
nende kodulehed) 59% 57% 61% 46% 70% 51% 62% 61% 60% Reisifirma
(k.a. nende kodulehed) 40% 34% 45% 23% 33% 42% 38% 48% 47%
Broneerimissüsteemid (N: booking.com, expedia.com) 31% 28% 34% 25%
40% 37% 33% 31% 21% Muud kodulehed 30% 27% 33% 33% 38% 39% 30% 27%
18% www.visitestonia.com 30% 25% 34% 23% 37% 38% 30% 26% 23%
Brošüürid 30% 27% 33% 12% 29% 26% 25% 35% 42% Reisijuhid, -raamatud
26% 24% 28% 17% 28% 22% 21% 34% 30% Reisiajakirjad 24% 20% 27% 14%
28% 21% 19% 33% 24% Sotsiaalmeedia (N: blogid, Tripadvisor) 18% 15%
20% 24% 31% 23% 17% 11% 5% Matka mess Helsingis 10% 11% 10% 2% 10%
7% 9% 15% 14% Kokku olulisena nimetatuid 4,3 3,8 4,7 3,6 4,8 4,4
4,1 4,6 4,1 Vastanute arv 814 384 430 68 103 123 139 174 207 Eesti
kui reisisihi tugevad ja nõrgad küljed (1067 vastanut) Vastajatel
paluti hinnata 5-pallisüsteemis seitsme väite sobivust Eestiga.
Kõige kõrgema hinde sai väide „Soome turistid on Eestis teretulnud”
(väitega nõustus 68% vastanutest, keskmine hinne 3,86). Veidi üle
poole vastanutest oli nõus väidetega „Eesti pakub huvitavaid
vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi“ ning „Turismiinfot Eesti
kohta on lihtne leida“. Mõnevõrra madalamad olid hinnangud
turvalisusele ja teeninduskvaliteedile. Küsitud teguritest kõige
madalamad hinnangud anti ühistranspordiühendustele ja
atraktiivsusele lastega peredele. Kui vaadata hinnanguid selle
järgi, kas vastaja peab tõenäoliseks lähema kolme aasta jooksul
Eestisse vaba aja reisile tulekut, ilmneb, et need, kes ei pea
Eestisse reisimist tõenäoliseks, annavad kõigile teguritele
madalamaid hindeid, ühtlasi on nende seas ka rohkem selliseid
inimesi, kellel mitmete tegurite osas arvamus puudub. Need, kes ei
pea Eestisse reisimist tõenäoliseks, hindavad kõige negatiivsemalt
turvalisust ja atraktiivsust lastega peredele – mõlema teguri puhul
ületab negatiivsete hinnangute hulk tunduvalt positiivsete
hinnangute hulka. Turvalisust pidas heaks või pigem heaks 41%
vastanutest, halvaks või pigem halvaks aga 19% vastanutest. Mida
vähem kordi oli vastaja Eestis käinud, seda negatiivsemalt ta
turvalisust hindas. Mittekäinute puhul oli positiivseid ja
negatiivseid vastuseid koguni enam-vähem võrdselt: turvalisust
pidas heaks või pigem heaks 24% neist, kes pole Eestis käinud,
halvaks või pigem halvaks aga 23%. Ühe korra käinute hulgas on
positiivsete hinnangute andjaid juba märkimisväärselt rohkem,
negatiivsete hinnangute andjaid aga mõnevõrra vähem: turvalisust
pidas heaks või pigem heaks 62% Eestis ühe korra käinutest, halvaks
või pigem halvaks aga 17% vastanutest. Eestis korduvalt käinutest
andis turvalisusele negatiivse hinnangu vaid paar protsenti,
positiivse hinnangu aga kolmveerand. Need, kes olid viimati Eestis
käinud rohkem kui viis aastat tagasi, andsid turvalisusele
mõnevõrra madalama hinnangu, kui viimasel viiel aastal käinud
vastajad. Neist, kes ei pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut
üldse tõenäoliseks, hindas turvalisust heaks või pigem heaks vaid
16%, halvaks või pigem halvaks aga koguni 37%. Neist, kes ei
pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut eriti tõenäoliseks, hindas
turvalisust heaks või pigem heaks 23%, halvaks või pigem
-
25
halvaks aga 31%. Sellest võib järeldada, et osaliselt võib see
(eel)arvamus olla põhjuseks, miks nad ei soovi Eestisse
reisida.
21%
14%
10%
6%
7%
9%
4%
46%
41%
41%
35%
34%
27%
18%
23%
30%
28%
37%
34%
30%
26%
5%
9%
6%
15%
13%
15%
12%
1%
2%
2%
4%
4%
7%
2%
4%
4%
13%
2%
8%
12%
38%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Soome turistid on Eestis teretulnud(keskmine hinne 3,86)
Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija ajaveetmisvõimalusi
(3,58)
Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida(3,60)
Eesti on turvaline reisisiht (3,26)
Teeninduskvaliteet on Eestis hea (3,31)
Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele (3,19) *
Eestis on head ühistranspordiühendused(3,16)
Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (%
vastanutest, N=1067)
5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea
* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad
16%
5%
8%
4%
4%
2%
3%
41%
36%
28%
26%
16%
13%
11%
22%
23%
30%
29%
39%
14%
22%
7%
4%
20%
17%
26%
12%
30%
2%
1%
4%
5%
7%
2%
13%
11%
30%
10%
19%
7%
56%
22%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Soome turistid on Eestis teretulnud
Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida
Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija
ajaveetmisvõimalusi
Teeninduskvaliteet on Eestis hea
Eesti on turvaline reisisiht
Eestis on head ühistranspordiühendused
Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele *
Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (%
vastanutest, kes tõenäoliselt ei tule lähemal 3 aastal Eestisse
vaba aja reisile, N=186)
5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea
33%
43%
* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad, N=37
-
26
Atraktiivsust lastega peredele hindas heaks või pigem heaks 36%,
halvaks või pigem halvaks aga 22% neist vastanutest, kelle
leibkonnas on alla 15a. lapsi. See oli turvalisuse kõrval teine
tegur, mida hindasid eriti madalalt need, kes ei pea Eestisse
reisimist tõenäoliseks (43% neist hindas seda pigem negatiivselt
ning vaid 14% pigem positiivselt). Samas need, kes peavad
tõenäoliseks lähema kolme aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile
tulekut, hindasid ka atraktiivsust lastega peredele üsna
positiivselt: 42% sellest sihtgrupist hindas seda heaks või pigem
heaks ja vaid 15% halvaks või pigem halvaks. Lahtistes vastustes
nimetas siiski vaid üks vastanu (37 vastanust, kelle leibkonnas on
alla 15a. lapsi ja kes ei pea Eestisse reisimist tõenäoliseks)
vähest sobivust lastega peredele põhjusena, miks nad ei kavatse
lähematel aastatel
23%
16%
12%
7%
9%
10%
4%
48%
44%
42%
41%
37%
32%
20%
23%
29%
30%
36%
35%
31%
31%
4%
7%
7%
12%
13%
9%
12%
1%
2%
2%
3%
3%
6%
2%
2%
2%
7%
1%
3%
12%
31%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Soome turistid on Eestis teretulnud
Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija
ajaveetmisvõimalusi
Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida
Eesti on turvaline reisisiht
Teeninduskvaliteet on Eestis hea
Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele *
Eestis on head ühistranspordiühendused
Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (%
vastanutest, kes tõenäoliselt tulevad lähemal 3 aastal Eestisse
vaba aja reisile, N=814)
5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea
* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad, N=174
2 4 4 8 6 8 9 6 5 2 6 5 4 6 8
2226
35 2643
47 4142
33
25 1712
18
3842
45 37
39 46
3430
33 3244
43 49
36
41
4134
1917
13 1514 13 13 16 11
19 17
27
25
11 1245
8 53 2 3 4 5
6 6
10
54 29 12
6 5 10 6
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Hinnangud väitele "Eesti on turvaline reisisiht" (1- pole üldse
nõus, 5- täiesti nõus). N=1067.
eitea
1
2
3
4
5
mitu korda on käinud Eestis?
millal käis viimati Eestis?
kui tõenäoliselt tuleb Eestisse lähemal 3 aastal?
-
27
Eestisse tulla (täpses sõnastuses: „Eesti ei tundu parima
sihtkohavalikuna lastega perele, kus on alla 5a. lapsed“).
Teeninduskvaliteedi puhul oli ka suhteliselt palju negatiivseid
hinnanguid: seda pidas heaks või pigem heaks 41% vastanutest,
halvaks või pigem halvaks aga 17% vastanutest. Ülejäänutega
võrreldes hindasid seda mõnevõrra kõrgemalt 65-79a. inimesed,
madalama sissetulekuga (alla 20 000 euro leibkonnaliikme kohta)
ning ühtlasi harvem (kord mitme aasta jooksul) välismaale reisivad
inimesed. Eestis käinud inimesed hindasid seda küll mõnevõrra
kõrgemalt kui mittekäinud, samas Eestis käidud kordade arv
hinnangut eriti ei mõjutanud (s.t. Eestis korduvalt käinud inimeste
hinnangud olid sarnased siin vaid kord või paar korda käinute
hinnanguga). Neist, kes ei pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut
üldse tõenäoliseks, hindas teeninduskvaliteeti heaks või pigem
heaks 28%, halvaks või pigem halvaks aga 29%. Hinnangud teenuste
hinnatasemele Eestis (1067 vastanut)
Kõigi küsitud teenuste puhul oli hinnang hinnataseme
atraktiivsusele viiepallisüsteemis kolme ja nelja vahel, s.t.
positiivsete hinnangute arv ületas kõigi teenuste puhul
negatiivsete hinnangute arvu. Küsitud teenuste võrdluses hinnati
kõige atraktiivsemaks laevasõidu hinda, suhteliselt positiivsed
hinded anti ka majutuse, spaapuhkuse, ostuvõimaluste ja restoranide
hinnataseme atraktiivsusele. Mida rohkem kordi olid vastanud Eestis
käinud, seda atraktiivsemaks hindasid nad majutuse, restoranide ja
kultuurisündmuste hinnataset. Ostuvõimaluste, spaapuhkuse, baaride
ja aktiivse puhkuse hinnataset hindasid Eestis käinud vastajad
atraktiivsemaks kui mittekäinud vastajad, samas käidud kordade
arvust need hinded olulisel määral ei sõltunud. Laevasõit Eestisse
oli küsitud teenustest ainuke, mille hinda pidasid mõnevõrra
atraktiivsemaks hoopis need, kes pole Eestis käinud. LISA.
KORDUVKÜLASTAJATE SEGMENDID Järgnevalt on käsitletud kahte
korduvkülastajate segmenti. Eestis käinutest 14,5% moodustab
segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud
vaid ühes sihtkohas – Tallinnas (järgnevalt on neid nimetatud
Tallinna külastajateks). Teisena on käsitletud Eestis vähemalt
nelja kohta külastanud segmenti, kes moodustavad 21% Eestis
käinutest. Segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem,
kuid on käinud vaid Tallinnas (137 vastanut) Võrreldes kõigi Eestis
käinud vastanutega on selle segmendi seas tunduvalt rohkem 25-44a.
inimesi: 44% (kõigi Eestis käinud vastanute seas on 25-44aastasi
27%). 65% sellest segmendist elab Lõuna-Soomes, 28% Lääne-Soomes,
5% Ida-Soomes ja 2% Kesk- ja Põhja-Soomes. Sissetuleku järgi on
erinevused selle
27%
10%
13%
9%
12%
6%
7%
3%
44%
49%
44%
45%
34%
32%
27%
18%
19%
27%
30%
30%
21%
28%
27%
28%
3%
3%
4%
4%
5%
7%
8%
8%
1%
1%
1%
1%
1%
2%
2%
3%
6%
10%
8%
12%
27%
24%
29%
41%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Laevasõit Eestisse (3,98)
Majutus (3,73)
Ostuvõimalused (3,69)
Restoranid (3,63)
Spaapuhkus (3,71)
Baarid ja pubid (3,45)
Kultuurisündmused (3,41)
Aktiivse puhkuse võimalused (3,17)
Hinnangud teenuste hinnatasemele Eestis: 5-väga atraktiivne,
1-üldse mitte atraktiivne, sulgudes keskmine hinne (% vastanutest,
N=1067)
5 4 3 2 1 ei tea
-
28
segmendi ja ülejäänud Eestis käinud vastanute vahel minimaalsed:
selle segmendi hulgas on keskmise ja sellest veidi madalama (aga
mitte kõige madalama) sissetulekuga inimesi (10 001-25 000 eurot
pereliikme kohta aastas) 53%, ülejäänud Eestis käinute seas 48%.
95% sellest grupist kavatseb ka lähemal kolmel aastal teha vaba aja
reise Eestisse. Neist omakorda 82% esimeseks eelistuseks on ka
tulevikus reisida vaid Tallinna (sh. 51% eelistaks tulla Tallinna
ööbimisega reisile ja 31% ühepäevareisile). 7% eelistaks spaareisi
(millest osa võib samuti suunduda Tallinna). Vaid 7% eelistaks
tulevikus sõita mõnda teise Eesti linna, 1% teeks autoringreisi ja
1% puhkaks maal /looduses (joonisel on välja toodud vaid esimene
eelistus kui kõige tõenäolisem tegelik reisivariant; lisaks võivad
vastajad kaaluda siiski ka muid variante). 77% sellistest
regulaarsetest Tallinna reisijatest nimetas olulise
reisimotivatsioonina ostuvõimalu