Soojatootmine. Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt lahkuv ...

aripaev.ee

| 13.–15. aprill 2007 | nr 72 (3323) | 19 kr |

Nädalavahetus

Puhkepäev

Spioonfotograafid tabasid BMW uue sportauto M3 Saloon. �vaata fotogaleriid täna kell 11aripaev.ee

� InvesteerimispankurJoakim Helenius

Nõo lihatööstus laienes üle kahe korraLihatootjate esikuuikusse kuu-luv AS Nõo Lihatööstus laien-das üle kahe korra tootmispin-da ja tõstab tänavu tootmis-mahtu kolmandiku võrra. Kok-ku investeeriti 45 miljonit krooni. �3

Läti rekordiline hinnatõus – eelmise aasta märtsiga võr-reldes 8,5 protsenti – tõi Balti-maades tegutsevatele välis-

investoritele hirmu nahka. Joakim Heleniuse hinnangul ei ole Lätil muud teed kui latt de-valveerida. �6

Helenius ennustab lati devalveerimist

” Ma olen nüüdis-

aegsetest ma-jandusteoo-riatest rik-kumata.

Mahavaikitud kaotused: väikeinvestori kurb veebruar

Alar Tamming �12–13 Vaatlus �14–15

Valuutavahetusfirma Tavid omanik Alar Tamming unistab suurejoonelisest kullaärist. Oma idee ellu-viimiseks palkas ta abiks kunagise majandusminist-ri ja reformierakondlasest poliitiku Meelis Atoneni.

17 enese-ületajat teel Berliini maratonile

Tervis �27

Kumus Priit Pärna joonistused

Saku loodab A. Le Coqile kannale astudaEile oma uut logo esitlenud Saku Õlletehas hakkab rõhuma teistele jookidele peale õlle, et A. Le Coqilt turuosa haarata. “Me ei lähe nalja tegema ja ja-laga vett katsuma,” ütleb tu-rundusjuht Karin Sepp. �4–5

Leeson soovitab Eestil riske hajutadaEndine börsimaakler, Barings Banki pankrotti ajanud Nick Leeson soovitas eile enne Pär-nu finantskonverentsil esine-mist antud intervjuus Eestil ris-kide hajutamiseks rohkem vä-lismaa spetsialiste palgata. �7

Suveks saada veel viimased matkaautod

Auto �22

Soojatootmine. Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt lahkuv Urmas Sõõrumaa rahastab Iru jaamaga konkureerivat äriprojekti. �8–11, 30

Sõõrumaarahastab Eesti Energia konkurenti

� Urmas Sõõrumaa ja Eesti Energia tegevjuht Sandor Liive. Foto: Raul Mee

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

5PÄEVA2 Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

� Pärnu finantskonverentsil esinenud maksuameti peadirektori Enrico Aava küsimuse peale, “kes saalis olijatest ausalt makse maksavad?”, julgesid paljud käe tõsta. Foto: Raul Mee

Maksuametiga ei mängita NÄDALA FOTO

ESMASPÄEV � Citigroup avalikustab I kvar-tali majandustulemused.

TEISIPÄEV� Kaubandus-tööstuskoja koo-litus “Kuidas leida ja kasutada tööstusomandialast infot”.� Kaitseministeerium korral-dab rahvusvaheliste kaitse-hangete infoseminari.� TEO (endine Leedu Telekom) avalikustab I kvartali majan-dustulemused.

KOLMAPÄEV� EBSi karjääri- ja nõustamis-keskus korraldab “Blind Date’i” – kiirkohtingu vormis üritu-se, kus tudengitel on võima-lus kohtuda ja rääkida edukate ärimeeste, juhtide ja spetsia-listidega eri valdkondadest.� Euroopa Liidu majas Tallin-nas avatakse fotonäitus “Eu-roopa Liit 50 – 50 Eesti pres-sifotot”.� Äripäeva ja Aivar Pilve advo-kaadibüroo seminar “Lepingu-test tulenevate vaidluste la-hendamine”.

� Uus Maa Kinnisvarabüroo esitleb I kvartali kinnisvaraturu ülevaadet.� Ilmub Äripäeva erileht Töös-tus.

NELJAPÄEV� Kaubandus-tööstusko-ja liikmed valivad uue juhatu-se, teiste hulgas kandideeri-vad juhatuse esimeheks ehi-tusärimees Toomas Luman ja Olympic Casino suuromanik Armin Karu.� SA Põlvamaa Arenduskesku-se seminar “Arenevad regioo-nid” Otepääl.� Kaubandus-tööstuskoja se-minar ettevõtete juhtidele ja fi-nantstöötajatele “Erisoodus-tuste maksustamise aktuaal-sed probleemid”.� Eesti Telekom avalikustab I kvartali majandustulemused.

PÜHAPÄEV� Prantsusmaa presidendivali-miste esimene voor.

JÄI SILMA nädal Peeter Raidla pilgu läbi

ÄRA MAHA MAGA järgmisel nädalal

Luuletaja tühi vaim

Rahvastikuministri ko-halt lahkunud luu-letajahingega Paul-

Eerik Rummo vaim hõl-jub siiani uue ministri Ur-ve Palo kohal. Veel eile, ju-ba enam kui nädal pärast uue valitsuse ametisse astu-mist, vaatas Palo CV kõrvalt vastu Rummo saladusliku naeratusega nägu.

Nii nagu on Rummo ko-gu tegevust valitsuse liik-mena palistanud igavene tühjus, vaatab samasugune tühjus vastu ka rahvastiku-ministri büroo kodulehelt. Rummost jäi maha üks vali-miste-eelne avaldus, üks si-sutühi kõne Eesti Vabarii-gi aastapäeva eel, 0 artiklit, 0 esitlust ja kolm fotojääd-vustust mingi anonüümse seltskonna keskel. Just nii kinnitab rahvastikuminist-ri büroo koduleht, mille si-su eest hoolitses ligi küm-me ministri nõunikku ja re-ferenti. Neist enamik kadus majast koos luuletajaga.

Hakka või vägisi uskuma jutte, et rahvastikuminist-ri büroo oli vaid koht, kus maksti palga näol lõivu Re-formierakonna heaks tegut-senud inimestele.

Vanasse sõtta uue seadusega

Maksu- ja tolliamet läkitas sel nädalal 28 ettevõttele mak-

suteateid kogusummas 290 miljonit krooni. Jutt on aas-taid vaieldud suhkrutrahvi nõuete minekust uuele rin-gile, lähtudes muudatus-test, mis hiljaaegu üleliigse laovaru tasu seaduses tehti.

Üldtunnustatud põhimõ-te peaks olema, et täna vas-tuvõetud seaduse alusel ei saa kedagi vanade pattude eest karistada. Samamoodi ei saa tagantjärele kehtesta-da ühtegi maksu. Kumma-line, et see põhimõte suhk-rutrahvi puhul ei kehti. On ju siingi sisuliselt maksu-ga tegu.

Maksu- ja tolliamet loo-dab ilmselt viimast välja pi-gistada Riigikohtu poolt läi-

nud aasta oktoobris lan-getatud lahendist, mis üt-les, et “paindlikum regulat-sioon kui käitlejale sood-sam, on võimalik kehtesta-da ka tagasiulatuvalt.”

Nüüd jääb üle vaid ooda-ta, millal kohtuveskid taas jahvatama hakkavad, et sel-gust saada, mida riigikohus selle lausega ikkagi mõtles.

Sisult on aga kogu see vaidlus mõistusevastane. Mis äritegevuse vabadusest saab rääkida, kui magusa-vabrik ostab tootmiseks va-jalikku suhkrut ning saab selle eest trahvi kaela.

Pohlaku meelest olen ma tõbras

Äripäevas käituvad nad ju kui tõprad, üt-les jalgpalliliidu värs-

ke president Aivar Pohlak eelmisel neljapäeval Eesti Ekspressis, kommenteeri-des minu lühikest arvamus-avaldust selle kohta, et jalg-palliliit on pankrotiseisus. Huvitav, milliste sõnade-ga Pohlak jalgpalliliidu au-diitorit kostitas, kelle arva-must ma julgesin tsiteerida?

Aga see selleks. Palju olu-lisem on see, mis Eesti jalg-pallist edasi saab. Olen veendunud, et Aivar Pohla-kust – tunnustades igati te-ma teeneid rahvusliku jalg-palli elluäratamisel 1990. aastatel – on nüüd, XXI sa-jandil, saanud sellesama el-luärganud lapse ahistaja.

On ju kogu Eesti jalgpal-li (mitte ainult Flora ja tema farmklubide) hüvanguks eraldatud FIFA ja UEFA kümned ja kümned miljo-nid kroonid kadunud lõvi-osas ühte auku – Lilleküla jalgpallistaadioni alla, mi-da pole suudetud ikka veel päris lõpuni valmis ehitada. Pohlak väidab küll vastupi-dist. Saan temast aru, sest tõde on valus kuulata.

Et saadi sotti, kellel on õigus, pakun Aivar Pohla-kule siinkohal võimalust pi-kaks ja avameelseks interv-juuks. Minu viimaste aas-tate katsed Pohlakult min-geidki vastuseid saada on seni liiva jooksnud.

” Et saadi sot-ti, kellel on

õigus, pakun Aivar Pohlakule võimalust pikaks ja avameel-seks intervjuuks.

PRODUCING AND SELLING METAL PRODUCTS. SUBCONTRACTS. IRON MANUFACTURE.

FERROUS AND/OR NON-FERROUS METAL WORKS

VALMISTAME METALLITOOTEID VASTAVALT TEIE TELLIMUSELE.

VÄIKSEMATEST KEEVITUSTÖÖDEST SUUREMATE

KONSTRUKTSIOONIDENI.TÖÖ KIIRE JA KVALITEETNE

ALATI KOOSTÖÖVALMIS!

Vopa maaüksus, Loone küla, Kohila vald, 79801 Raplamaa

tel 55 602 451, faks 699 0369 võ[email protected]

toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

5 PÄEVA 3 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

Ekspress Grupi uuest opt-sioonisüsteemist lõikab ette-võtte juhtide kõrval ajakirjani-kest kõige enam kasu Mihkel Kärmas, kes sai Hans H. Lui-ge käest soodushinnaga osta 3964 Ekspress Grupi aktsiat, seda odavamalt, kui oli akt-sia märkimishind. Ehkki prae-

gu on Kärmasel ligi 400 000 krooni eest aktsiaid ning Lui-gele pidi ta nende eest väl-ja käima üle saja tuhande vä-hem (kuigi Luigelt võetud lae-nuga), on teine võitja Luik ise. Nüüd pole enam hirmu, et esireporter muudele jahimaa-dele võiks kiigata.

Mihkel Kärmas Luige lemmikajakirjanik

Uus regionaalminister Vallo Reimaa alustas ametiaega asi-selt – esimese asjana saatis ta teisipäeval Harju maavanemale Värner Lootsmannile distsipli-naarkaristuse eelnõu, et mees ametist vabaks teha. Kogenud ametnikuna võttis Lootsmann kohe haiguslehe. Äripäev leiab,

et Lootsmann peab lahku-ma – liiga palju on tema üm-ber skandaale ja skandaalikesi, alustades Sakala keskuse lam-mutamise järelevalvest ja lõpe-tades abikaasa sokutamisega Loksa linnapeaks. Mis omava-litsuste üle valvaja selline on, kel enda teod kummalised.

Värner Lootsmann sunnitakse lahkuma

NÄDALA VÕITJA NÄDALA KAOTAJA

Lihatootjate esikuuikusse kuuluv AS Nõo Lihatöös-tus laiendas üle kahe korra tootmispinda ja suurendab tänavu tootmismahtu kol-mandiku võrra.

Eile pidulikult avatud ka-hekorruseline tootmishoone suurendab senist 2400ruut-meetrist pinda 3017 ruutmeet-ri võrra. Lihatööstus investee-ris uusehitisse ja seadmetesse 45 miljonit krooni. “Eurotoe-tust selleks ehitiseks me ei saa-nud, sest fondid pole veel ava-nenud,” ütles Nõo Lihatööstu-se juhataja Toomas Kruustük. “Ehitasime omavahendeist, võtsime pangalaenu ja liisisi-me seadmed.” Kruustüki kin-nitusel arvestavad nad viieaas-tase tasuvusajaga.

Uue hoone esimesele kor-rusele kolisid ettevõtte paken-dusliinid ja suitsutoodete jä-relvalmimiskambrid ning ra-

Nõo Lihatööstus laiendas tootmispinda üle kahe korraInvesteering Uue tsehhi rajamine läks maksma 45 miljonit krooni

jati valmistoodangulao ja kau-ba väljastamise ruumid. Teine korrus on esialgu reservis.

“Kui varem asus meie pa-kendusosakond 80 ruutmeet-

ril, siis nüüd on nende käsu-tuses üle 500 ruutmeetri,” tut-vustas Kruustük uut tsehhi, kus töötab ilmselt Eesti võim-saim pakendusliin. Liini toot-

likkus on kuni kolm tonni viilutatud ja pakendatud too-teid ühes vahetuses.

Kruustüki kinnitusel ta-havad nad tänavu suurenda-

da oma toodete nädalast toot-mismahtu seniselt 40 tonnilt 55 tonnile. “Ja ikka ei jõua me näiteks nii palju suitsulihatoo-teid toota, kui meie käest küsi-takse,” nentis Kruustük.

Põlvamaal asuva ASi Vast-se-Kuuste Lihatööstus juhataja Urmas Jürgenson ütles, et ma-hu tõstmisest olulisem on too-dangu müük. “Lihatoode kaua ei seisa ja toota tuleb nii palju, kui müügimehed jõuavad ära müüa,” lausus Jürgenson.

Konkurendi laienemist kommenteerides ütles Jürgen-son, et ilmselt tahab Nõo Liha-tööstus oma turuosa suuren-dada. “Või tahavad Venemaa-le rohkem müüa, sest neil on ju luba olemas,” lisas Jürgenson.

Poolteist aastat tagasi hak-kas Nõo Lihatööstus ekspor-tima Venemaale ja pool aastat tagasi Lätti. Praegu annab eks-port 2 protsenti käibest.

Väinu Rozental

TULEMUSED

0

20

40

60

80

100

120

0

2

4

6

8

10

12

07060504

� tulemused, mln kroonides

Nõol käive ja kasumteel üles

Allikas: Nõo Lihatööstus

10kasum130käive

� Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük eile uue tsehhi avamisel vorstilinti läbi lõikamas. Foto: Väinu Rozental

INTERNETEestlased saavad oma You Tube’i wwWärava meeskond avas portaali www.ee lisavõima-lusena videote vaatamise ja majutamise, teatas firma.“wwWäravas asuvate video-te kvaliteet on hea, allalaa-dimine kiire ning lihtne ka-sutada. Kõik toimingud le-hel on võimalik teha, kasu-tades eesti keelt,” kommen-teeris wwWärava arendus-juht Tauri Purkas.

BÖRSTallinna börsi emafirmal kosilane Tallinna börsi omaniku, Skandinaavia börsioperaa-tori OMX aktsia hind on hü-panud nelja aasta kõrgeima-le tasemele. Rootsi majandusleht Da-gens Industri kirjutas eile, et USA Nasdaq plaanib osta OMXi, pakkudes 192 krooni aktsia kohta.

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

UUDIS4 Äripäev 13. aprill 2007

Saku Õlletehas on võtnud sellel aastal eesmärgiks kasvada tugevalt just teiste jookide valdkonnas, mitte õllega, ja saavutada kõiki-des joogigruppides turuliid-ri positsioon, astudes selle-ga kannale A. Le Coqile.

“Meie uues visioonis on plaan haarata turge just teiste jookide osas ja me ei lähe sin-na nalja tegema ja jalaga vett katsuma,” rääkis Saku Õlle-tehase turundusdirektor Ka-rin Sepp eilsel pressihommi-kul. “Tahame saada turuliidri-teks kõikides enda valitud joo-gigruppides.”

Muid jooke Sakul juba viiendik mahust Juba praeguseks on Saku Õl-letehase muude jookide osa-kaal kasvanud algselt 5 prot-sendilt 20 protsendile ja see kasvab edasi.

Sepa sõnul on õlleturg liht-salt saavutanud oma kõrgta-seme ning seega peatunud. “Vaatamata kõikidele reklaa-mikulutustele kasvas õlleturg möödunud aastal vaid 3 prot-senti.”

Saku uut suunda tähistab ka eilsest kasutusele võetud uus logo. “Kui sa ei ole piisavalt innovaatiline, jääd sa konku-rentsist lihtsalt välja,” rääkis Saku Õlletehase juhatuse esi-mees Ireneusz Smaga, kelle sõ-nul ilmestab uus logo palju pa-remini ettevõtte tänast äristra-teegiat. “Juba praegu on meil palju joogigruppe, mille seos õllega on väga väike või puu-dub sootuks.”

Uus logo läks ettevõtte-le maksma 6 miljonit krooni, millest poole moodustasid in-

Saku: õlleturul kõrgtase juba saavutatudSten-Aleks [email protected]

Saku Õlletehas ahmab suurema turu järele

vesteeringud uudse Saku Ori-ginaali turuletoomiseks.

Sepp ei välista ka võima-lust, et tulevikus moodustavad muud joogid suurema osa Sa-ku Õlletehase tooteportfellist. “Järgmisel viiel aastal edes-tavad meil õlled kindlasti tei-si jooke, kuid mis pärast seda juhtub, ei tea ma öelda.”

A. Le Coq ennast ohustatuna ei tunneEesti joogitootjate praeguse liidri ASi A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop ei näe Saku Õl-letehase uues suunas mingit ohukollet. “Nii nagu me oli-me suurim joogitootja esime-se vabariigi ajal, oleme me suu-

rim joogitootja ka teise vaba-riigi ajal,” sõnas Noop kind-lalt ja avaldas sügavat umbus-ku selle kohta, et Saku Õllete-has võiks neist kunagi möö-da minna.

“Minu meelest on Saku sel-lest igal aastal rääkinud, kuid meist möödumiseks peaksid nad midagi väga tõsiselt muut-ma,” ütles Noop.

Mitteõllede suunal on A. Le Coq tegutsenud 1999. aastast alates ja seega on neil Saku ees eelis. “Sel aastal võtsime uue segmendina juurde ka ener-giajoogid ning nüüd on meil kõik karastavate jookide gru-pid täielikult kaetud,” rääkis Noop, kelle sõnul ongi neil tu-

ruliidri tiitel puudu vaid õlle ja karastusjookide osas.

Viru Õlu ennustab turu ümberjagamistViru Õlu ASi tegevjuht Ott Licht ennustas, et tänu Saku Õlletehase värskele äristra-teegiale hakatakse kindlas-ti ka kliente ümber jagama, kuid siiski ei näinud ta sel-les midagi hirmutavat. “Väik-se firma eelis ongi see, et saa-me rohkem kasvada, kui kao-tada,” rääkis Licht, kes uskus, et oma joogigruppides on neil tugev pind jalge alla.

Tänavu tuleb Saku Õllete-has välja 25 uue tootega, mil-lest enamik ongi mitteõlled.

0

200

400

600

800

1 000

0

40

80

120

160

200

0605040

200

400

600

800

0

60

120

180

240

060504

A. Le Coq hoiab Eesti joogitootjate turul kindlat juhtpositsiooni� tulemused, miljonit krooni

Saku laiendab jahimaidväljaspool õlleturgu� 2006 a. Saku turuosakõikides joogikategooriates, %

Allikas: Saku Õlletehas, A. Le Coq

kasumkasum

käive käive

õlu

siider

long drink

vesi

47

37

31

11

A. Le Coq Saku Õlletehas

963

148

770

142

VÕRDLUS Joogitootjad

NUMBER

46,6� protsendiga juhib Saku Õl-letehas konkurendi A. Le Coqi ees ainult õlut arves-tades.

TSITAAT

”Nii nagu me olime suurim joogi-tootja esimese vabariigi ajal, oleme

me suurim joogitootja ka teise vabariigi ajal.Tarmo Noop, ASi A. Le Coq juht

� Saku Õlletehasel on turundusdirektor

OSTKalevi käes 65% juustufirmast Kalevi tütarfirma AS Kalev Paide Tootmine ostis täien-davalt 34,3 protsenti inves-teerimisfirmast Valmetek Invest AS ning omab nüüd 65,6 protsenti firmast. Omandatud aktsiate eest tasub AS Kalev Paide Toot-mine kokku 28 miljonit krooni. Ostuhinnast 5 miljonit krooni tasuti enne aktsia-te müügilepingu sõlmi-mist ning 4,57 miljonit ta-sub ostja 1. juunil. Ülejää-nud ostuhind tuleb tasuda kvartaalse maksena võrd-setes osades alates kuni 2008. aasta septembrini. Tasumata ostuhinna osalt maksab AS Kalev Paide Tootmine intressi määraga 10% aastas.

AMETEnn Kunila valiti toiduliidu juhiks Eile valiti uueks toiduliidu volikogu esimeheks ASi Li-viko nõukogu esimees Enn Kunila. Oma kõnes liikmetele rõ-hutas vastne volikogu esi-mees, et peab jätkuvalt olu-liseks kvaliteetse kodumai-se toiduaine ausse tõst-mist.“Tänapäeva tingimustes määrab toiduainetööstu-se arengu ennekõike selle konkurentsivõime, mille pa-ranemisele kaasa aitamine ongi toiduliidu olulisemaks eesmärgiks,” märkis Kunila.

PANGANDUSSampo Pank sai 150 000. kliendi Eile avas Sampo Panga Aht-ri kontoris arveldusarve panga 150 000. klient, tea-tas pank. Arve avajaks oli OÜ Unigram. Piduliku sündmu-se puhul õnnitles firmajuh-ti Gert Kotsarit Sampo Pan-ga juhatuse esimees Aivar Rehe.Rehe sõnul näitab klienti-de arvu kiire kasv jätkuvat usaldust Sampo Panga pa-kutava teenindamise vastu.

TULEMUSTallink kasvatas reisijate arvu Tallinki laevad vedasid täna-vu märtsis 472 467 reisijat, mida on ligi 122% rohkem kui mullu märtsis, teatas firma börsile. Veetud kau-baveo ühikute arv tõusis 155%. Enim kasvas reisijate vedu Eesti–Rootsi liinil, 17,5 protsendi võrra.

13. aprill 2007 Äripäev

UUDIS 5 13. aprill 2007 Äripäev toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

TSITAAT

”Kui sa ei ole piisa-valt innovaatiline,

jääd sa konkurentsist lihtsalt välja. Ireneusz Smaga, Saku Õlletehase juhatuse esimees

www.breitling.com

SUPER AVENGER

FOORUM ÄRITÄNAVNARVA MNT. 5, TALLINN

TEL: 6640404

Flebu Eesti OÜ on Norra ettevõtte Flebu International AS tootmisüksus, mis tegeleb tööstuslike ventilaatori-te tootmisega õli- ja gaasitankeritele, kaubalaevadele ja elektrijaamadele.

Otsime oma kollektiivi

PERSONALISPETSIALIST-KOORDINAATORITkelle peamiste tööülesannete hulka kuuluvad personalitöö, bürootegevu-se efektiivne organiseerimine, projektipõhiste tellimuste käsitlemine ja muude jooksvate küsimuste lahendamine.

Nõuded kandidaadile:• vähemalt keskharidus• keeleoskus: eesti keel kõnes ja kirjas inglise keel kõnes ja kirjas vene keel vähemalt suhtlustasandil kasuks tuleb rootsi või norra keel• arvutioskus – võime töötada MS Office’iga• kasuks tuleb suur pingetaluvus, tehniline taip, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:• vaheldusrikast tööd rahvusvahelises ettevõttes• tänapäevaseid töötingimusi ja abivalmis meeskonda• motiveerivat töötasu• täienduskoolitust

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimiseks palume saata CV aadressil: Peterburi tee 63a, 11415 Tallinn või [email protected] või faksi teel 606 1344.

1993� võttis Saku Õlletahas kasutusele oma eelmise logo. Emori uuringu järgi on tegemist ühega Eesti mainekamatest kauba-märkidest Hansapanga ja Kalevi järel.

AASTA

Karin Sepa sõnul tõsine plaan uute jookide turgu haarata, niisama proovima ei minda. Foto: Andres Haabu

6 UUDIS Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

www.silm.eeWaveLight

Bavaria 33 Sport hind alates 2 100 000.-Bavaria 33 Sport HT hind alates 2 450 000.-

• 2 x Volvo Penta 4.3 GXi/DPS (2x225 hj.) • pikkust 10.4 m • võtab peale 8 inimest • magamiskohti 4 inimesele

KUI TELLID NÜÜD Bavaria uusimad mudelid 33 Sport või 33 Sport HT, saad uue paadiga veele juba enne jaanipäeva!

Balti Merekaatrid AS Pärnu mnt. 232 • Tallinn

Telefon 671 0075 • [email protected] • www.paadid.ee

TASUTA kokpiti tiigipuust tekk (väärtus 61 000.-) kiirele tellijale

(kuni 20. aprillini 2007. esitatud

tellimustele)

Küsi sooduspakkumist ka teistele Bavaria kaatrimudelitele.

Läti ülisuur hinnatõus ehmatas Heleniust

TAUST� Eestis tõusid tänavu märt-sis hinnad mullusega võrrel-des 5,7%.� Alles märtsi lõpus tuli ra-handusministeerium välja uue prognoosiga, oodates inf-latsiooniks 4,9%.� Pool aastat varem ennus-tas ministeerium hinnakas-vuks 3,9% ja möödunud aas-ta kevadel 3,2%.� Kõrge inflatsiooni tõttu ei saa Eestis eurot kasutusele võtta enne 2010. aastat.

KOMMENTAAR

Eesti inflatsioon on küll mõnevõrra kõrgem, kui me soovime, kuid

see ei ole midagi sellist, mis nõuaks kiirkorras erakorra-liste sammude astumist.

Eesti inflatsioon on vii-mastel kuudel olnud heitlik, kuid kooskõlas Eesti lähene-misega ELi vanade liikmes-riikide elatus- ja hinnatase-mele. Arvestades kiiret tulu-taseme ühtlustumist, püsib inflatsioon sellel ja järgmisel aastal suhteliselt kõrgena.

Janno Toots, Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja

VÕRDLUS

Läti inflatsioontegi järgu hüppe

5

6

7

8

9

� tarbijahinnaindeksi võrdlus eelmise aasta sama perioodiga

8,5%märts 2007

Allikas: Läti statistikaamet

2005 2006 2007

Märtsis 8,5 protsendi-ni kerkinud Läti inflat-sioon ei tohiks värske majandusministri Juhan Partsi hinnangul Ees-ti majandust väga tuge-valt mõjutada, samas in-vesteerimispankur Joakim Heleniuse sõnul peaks Eesti naabrite vigadest õp-pima.

“Ma näen tõsist lati deval-veerimise ohtu, loodame, et Eesti suudab samast olukor-rast pääseda,” ütles Helenius aripaev.ee-le ning läkitas sõ-numi Eesti valitsusele – on va-ja teha midagi sisenõudluse vähendamiseks. Eriti oluline on tema hinnangul, et Eesti Pank ja ka teised pankurid võ-taksid kasutusele sisenõudlu-se vähendamise meetodid.

“Kindlasti ei investeeriks ma enam Läti kinnisvarasse ja mõtleks kaks korda, enne kui ka millessegi muusse seal investeeriks,” ütles Helenius, kelle sõnul otsustavad just temasugused inimesed, kui hästi riigi majandusel läheb, sest kui investorid lõpetavad oma raha Lätti viimise, ei saa riik enam hakkama oma eel-arve defitsiidiga.

Majandusminister Juhan Parts nentis, et ükski riik ei ole teistest täiesti sõltumatu ning välisinvestorite meele-olud ühe Balti riigi suhtes või-vad teistele riikidele üle kan-duda ka siis, kui selleks otsest põhjust pole. Siiski ei pea ta Läti inflatsiooni otsest mõju Eestile kuigi suureks.

Läti annab Eestile õppetunni

Lemmi [email protected]

“Eesti arengud on Lätiga võrreldes siiski rohkem tasa-kaalustatud. Usun, et täna-seks on pangad ning ka pal-jud muud ettevõtted mõist-nud ja oma tegevuses arvesse võtnud majanduse ülekuume-nemisega kaasneda võivaid ohte,” ütles Parts.

Majandusminister märkis, et majanduskasv küll aeglus-tub mõnevõrra, kuid see ei tä-henda veel midagi drastilist.

Läti turul tegutseb statis-tikaameti andmetel 1356 Ees-ti ettevõtet, kes saavad Part-

si sõnul sealse kõrgema inf-latsioonitaseme tõttu oma toodetelt-teenustelt kõrge-mat hinda küsida ning seelä-bi rohkem teenida.

Ärimees Urmas Sõõrumaa, kes tegutseb Lätis teenin-dus- ja kinnisvaraäris, sõnas, et nii võib riiklikul tasemel mõeldes küll öelda, aga kon-kurentsiturul saab küsida se-da hinda, mida makstakse. “Ega pole hullu midagi. Minul on seal (Lätis – toim.) teenin-dusäri, mida sellised tõmbe-tuuled eriti ei mõjuta,” rääkis

Sõõrumaa, lisades, et on oma pikaajalistesse äriplaanides-se majanduslangused ja -tõu-sud juba sisse planeerinud.

Ka ASi Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näi-nud Läti äkilises inflatsioo-nitõusus ohtu. “Meie posit-sioonid Lätis on kindlusta-tud, sest meie projektid on vä-ga hinnatud asukohtades ja ostetud aastatetagusel hin-natasemel, seega meil po-le põhjust ka võimalikke tu-rukorrektuure peljata,” ütles Arakas.

� Investeerimispankur Joakim Helenius ütles, et just temataolised otsustavad, kui hästi riigi majandusel läheb, sest kui investorid raha Lätti ei vii, jääb see eelarvega hätta. Foto: Veiko Tõkman

PARKIMINETallinna parkimistulu kasvas veerandi võrra Tallinn teenis parkimisõiguse müügist linna avalikul tasulisel parkimisalal tänavu esimeses kvartalis 12,9 miljonit krooni, mida on 25 protsendi ehk 3,3 miljoni krooni võrra enam kui mullu samal perioodil, teatasid Ühisteenused. Parkimiskorralduse käive suu-renes enim märtsis, kui parki-misõiguse müügist laekus lin-nale 4,8 miljonit krooni.

AMETTartu volikogu hakkab juhtima Olev Raju Tartu linnavolikogu esimeheks valiti eile Keskerakonna frakt-siooni aseesimees, Tartu Üli-kooli majandusteooria profes-sor Olev Raju. Raju poolt hääletas 29 voliko-gu liiget. Opositsioon esitas volikogu esimehe kandidaadiks eelmise Riigikogu koosseisu kuulunud Jarno Lauri (SDE), keda toetas 14 volinikku.

SIDEMobiili kasutamine välismaal odavamaks Euroopa Parlamendi tööstus-komisjon hääletas eile ette-paneku poolt kehtestada Eu-roopa Liidus mobiiltelefoni-de rändlusteenusele (roaming) piirhinnad. Kui ka Euroopa Parlament mai-kuus ettepanekut toetab ja ELi sideministrid selle juunis kinni-tavad, võivad piirhinnad jõus-tuda juba selle aasta juulis, va-hendas Bloomberg.Rändlusteenuse hinnad ühest Euroopa riigist teise helistami-sel võivad piirhindade kehtes-tamise järel alaneda kuni 70% ning kärpida Euroopa mobiilsi-de operaatorite tulusid ligi 4,3 miljardi euro võrra.Rändlusteenuse maksimaal-seks hinnaks saaks helista-misel 40 eurosenti minut ning kõne vastuvõtmisel 15 euro-senti minut.

UUDIS 7 13. aprill 2007 Äripäev toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

Euroopa majandus kasvab tänavu USA majandusest kiiremini, prognoosib Rah-vusvaheline Valuutafond oma värskes maailmama-janduse ülevaates.

Fond tõstis eurot kasuta-vate riikide selle aasta majan-duskasvu prognoosi 2,3%le, samas kui USA kasvuprog-noosi on fond kuue kuu ta-guselt 2,9 protsendilt lange-tanud 2,2 protsendile. Põhju-seks oodatust kiirem jahtumi-ne USA kinnisvaraturul. USAst kasvab tänavu kiiremini isegi pikalt mõõnanud Jaapani ma-jandus.

Maailmamajandus jätkab aga esimest korda mitme küm-nendi jooksul kasvu ka ilma suurima majandusruumi ve-damiseta. Kasv püsib IMFi prognoosi järgi neljandat aas-tat 5% piirimail.

USA veduri rolli võtavad en-da kanda Euroopa, Jaapan ja Hiina.

USA kohta kirjutab IMF, et kuigi majanduskasv on viima-sel aastal eluasemeturu langu-sest märkimisväärselt aeglus-tunud, on tõenäolisem stse-naarium siiski kasvu pidurdu-mine kui majanduslangus, se-da eeldusel, et kinnisvarahin-

dade langus ei kahjusta järsult eratarbimist. 2008. aastaks en-nustab fond USA kasvu kiire-nemist juba 2,8%le, samas kui Euroopa tempoks jääb jätku-valt 2,3%.

Fond kiidab heaks euro-tsooni laenuintresside tõusu ning manitseb liikmesriike kasutama häid aegu struktuu-rireformide jätkamiseks.

Riskid on maailmamajan-duses praegu siiski selles suu-nas, et kasv võib tulla prognoo-situst aeglasem.

Peamised ohud johtuvad USA eluasemeturu riskide kõr-val veel inflatsioonitempo kii-renemisest, nafta hinna või-malikust tõusust ning polii-tikute seas pead tõstvast pro-tektsionismist, mis kutsub kodumaise tööstuse kaitseks rahvusvahelisele kaubanduse-le tõkkeid seadma.

Sirje Rank

Majanduskasv Kinnisvaraturg jahutab

IMF ennustab selleks aastaks Euroopale USAst kiiremat kasvu

NUMBER

2,3%� ennustab Rahvusvaheli-ne Valuutafond Euroopa selle aasta majanduskasvuks USA 2,2% vastu.

Kui Nick Leeson pärast töö-tamist Morgan Stanley’s võttis 1989. aastal vastu töökoha Barings Bankis, edutati ta peagi Baringsi uue äri – Singapuri Rahvus-vahelise Valuutabörsi fu-tuuriturgude etteotsa.

Tal oli luba teha tehinguid ainult klientide nimel. Kui panga kauplejad täitsid klien-di tehingukorraldust vales-ti, kanti erinevused spetsiaal-selt selleks loodud veakonto-le. Et vältida Baringsi Londo-ni peakontori audiitorite huvi väheoluliste vigade vastu, lõi Leeson veel teisegi veakonto,

mis sai numbriks 88888, sest 8 tähendab Hiinas õnne.

Kui üks Leesoni kaupleja-test tegi kliendi ostutehingu asemel müügitehingu, mis tä-hendas 20 000 naela suurust kahjumit, kandis Leeson selle arvele 88888 ning püüdis kah-jumi turul tagasi teenida. Kor-raks see õnnestuski, aga seejä-rel tuli uus viga. Pall veeres ja kahjum kasvas. Leeson panus-tas Tokyo börsi indeksi Nikkei 225 tõusule, turu tõstmiseks ostis ta aina suuremates kogus-tes futuure. Leeson ennustas aga turu suunda valesti, mis tõi lõpuks kaasa 1,3 miljardi dolla-ri suuruse kahjumi.

Leesonil õnnestus kolm aastat valede ja võltsimistega hiigelkahjumit varjata, pet-tust soosis Baringsi puudulik audiitortegevus. Kui Baringsi juhid Leesoni mastaapse pet-tuse avastasid, teatasid nad Suurbritannia keskpangale, et Barings on pankrotis.

Leeson arreteeriti 1995. aastal ning mõisteti kuueks ja pooleks aastaks vangi. Vangist vabanes Leeson enne tähtaega 1999. aastal. 2001. aastal kait-ses ta kraadi psühholoogia alal ning teenib nüüd elatist konverentsidel kõnelemisega ja ettevõtete riskijuhtimisala-se nõustamisega.

Mees, kes üksi panga põhja lasi

Riskid Kiire kasv sunnib tööle võtma kogemusteta inimesi

Leeson: Eesti peaks riskide hajutajaid sisse toomaFinantsajaloo ühe suure-ma skandaali korraldanud endine börsimaakler Nick Leeson esines eile Pärnu finantskonverentsil.

Enne etteastet Äripäevale antud intervjuus ütles Leeson, et näeb Baltimaades potent-siaali ega usu siinsesse ma-janduskrahhi.

Mis viis Barings Banki pankrotti?

Minu töötaja esmane viga oli selle kõige algus, seejärel tulid uued vead – minu otsus kahjumit peita ja ennast sel-lest välja kaubelda. Ma eelda-sin, et see on väga lühiajaline, tuli aga välja, et kestis kolm aastat. Minu eesmärk ei olnud isiklik kasu, vaid töötaja kaits-mine. Asi kiskus aga aina hul-lemaks. Nüüd tagasi vaadates võib öelda, et tegin väga palju halbu otsuseid.

Millised on peamised õp-petunnid riskijuhtimise seisukohast?

Baringsis ei olnud korra-likku riskijuhtimist. Vaadates ükskõik millist finantsskan-daali, võib öelda, et peamine puudus on alati vähene kont-roll. Ülemused peavad tund-ma toodet, vastasel juhul ei

saa olla ka kontrolli. Minu kontrollijatel puudusid koge-mused optsioonide ja futuuri-dega, nad saatsid SIMEXi (Sin-gapuri Rahvusvaheline Raha-turg – toim.) kirjad mulle eda-si, kuna ei osanud neile vasta-ta. See on aga naeruväärne.

Kas Teile määratud karis-tus oli õiglane?

Ma ei mõtle sellele, mind ei huvita, kui inimesed arva-vad, et seda oli vähe või pal-ju. Kohtunik tegi otsuse ja elu läks edasi.

Kas läheksite võimaluse korral finantssektorisse tööle tagasi?

Mu elu on nüüd sootuks teistsugune. Baringsi ajal oli liiga palju alkoholi. Kui ma oleksin sellise elustiiliga jät-kanud, oleksin praeguseks südameatakki surnud. Sel-les mõttes on juhtunu mõnes mõttes positiivnegi.

Praegu juhin Šotimaa jalg-palliklubi ja olen rahul, stres-si on, aga vähem kui finants-sektoris.

Mis Te arvate, kas inime-sed imetlevad või jälesta-vad Teid?

Ma ei imetle ennast ise. Osa inimesi oleks samas si-tuatsioonis käitunud sama-moodi, paljud teisiti. Kui on tegemist inimfaktoriga, on alati ka risk. Ma arvan, et ini-mesed ei imetle ega jälesta mind.

Millised on Teie kokku puu-ted Eestiga?

Ma ei tea Eestist palju, aga areng ja investeeringud pais-tavad kaugele. Tallinn on ilus linn, mis näib kena kohana nii elamiseks kui ka äri te-gemiseks. Ma arvan, et koge-nud inimeste Eestisse mee-litamisega probleeme ei to-hiks olla.

Milliseid ohte kiire majan-duskasv kaasa toob?

Kiire kasv tekitab sarna-seid probleeme, millest üks on kogenud tööjõu puudus. Töö-le võetakse inimesi, kes ei tea, mida nad teevad. Sama juhtus ka Singapuris. Ka Dubais üt-les sealne börsijuht, et ootab lähema aasta jooksul mõnda finantsskandaali. Ma arvan, et Eesti peaks riskide maan-damiseks väljapoolt spetsia-liste tooma. Tarvo Vaarmets

� Kunagine börsimaakler Nick Leeson eile enne esinemist Pärnu finantskonverentsil. Foto: Raul Mee

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected]

8

LUU

BI A

LL

Peeter Raidla

[email protected]

Iru soojuse

Sõõrumaa

rahastabÄrihuvid energeetikas

Kauaaegne Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa teatas mõned päevad tagasi, et lahkub nõukogu esimehe kohalt. Põhjuseks enda sõnul võimalik tekkiv huvide konflikt. Täna teatab ta aga otsusest, mida on juba mõnda aega aimatud: Sõõrumaa investeerib oma laste vanaisa Priit Marani rajatavasse uude soojuselektrijaama, millest kujuneb Iru Elektrijaama otsene konkurent.

konkurenti

Suurärimees Sõõrumaa toobki üheks Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt lah-kumise põhjuseks võimaliku huvide konflikti seoses osa-lemisega uue jaama rahasta-misel. Seda lisaks sõnadele, et viis aastat ühe koha peal istu-mine on alati liiast.

“Eesti Energia nõukogu va-jab uusi inimesi ja uusi mõt-teid. Olen endast seal kõik andnud,” lausub ta.

“Priit Maran on tegelnud küttepuidu ja puiduhakke väl-javeoga Eesti taasiseseisvumi-se ajast alates. Ning mõte ha-kata siin puiduhakkest ener-giat tootma tekkis tal ammu enne seda, kui mina tema tüt-re ja tema endaga tuttavaks sain. Ise ma pole Digismardi

kavadesse süvenenud, küll on seda teinud minu inves-teerimisfirma U.S. Invest ta-gatuba,” selgitab Sõõrumaa. “Tean, et Digismardi plaani el-luviimiseks on vaja investeeri-da 1,3 miljardit krooni. Kind-lasti on paremaid rahapaigu-tuse võimalusi. Ma pean veel oma rahavood üle vaatama, sest olen kõvasti kinnisvara alla pannud. Saan praegu öel-da vaid seda, et ma kindlas-ti investeerin Digismardi pro-jekti, aga kui palju, seda ma veel ei tea.”

Huvide konflikti on märgatud juba varemSõõrumaa huvide konfliktist on varemgi sosistatud, kuid keegi pole söandanud seda

avalikult kinnitada. Poliitilis-tes telgitagustes on väidetud, et Sõõrumaa võttis nõukogu esimehe ametist kõik, mis on vajalik tema elukaaslase isa Priit Marani energiaprojekti-de elluviimiseks – surus läbi elektrituruseaduse muudatu-sed, mis tagavad Eesti Energia ostukohustuse; sai siseinfot Iru elektrijaama tulevikuplaa-nidest; hankis Tallinna linna-võimudelt vajaliku toetuse uue jaama keskkonnamõjude kii-reks hindamiseks; saavutas selle, et valitsuse otsusega sea-ti Marani firma Digismart ka-suks 70 aastaks hoonestusõi-gus 57 hektarile Tallinnas ot-se Iru jaama lähedal.

“Olen kuulnud samalaad-seid spekulatsioone, aga Ees-

ti Energia nõukogus pole Iru jaama võimsuse vähendami-ne seoses Väo jaama võimali-ku kerkimisega küll jutuks ol-nud ning Sõõrumaa mingit ak-tiivsust sellega seoses pole ka täheldanud,” sõnab Eesti Ener-gia nõukogu liige Janno Reil-jan Rahvaliidu ühe suurspon-sori kohta.

Sõõrumaa: see on pahatahtlik juttSõõrumaa ise peab selliseid jutte pahatahtlikeks: “Ma pi-gem andsin Eesti Energia-le kõik, mis vähegi võima-lik.” Ning jätkab: “Kas te tões-ti arvate, et Euroopa suurim kaugküttekontsern, prants-laste Dalkia, kes on Tallinna Kütte kaudu Digismardi üks

osanikke, on minu tankist? Et Dalkial pole piisavalt teadmi-si ja raha Digismardi plaani-tud koostootmisjaam ise püsti panna? Kui Tallinna soojaturg 2002. aastal Dalkia kätte läks, tegi ta pakkumise pool Iru jaamast ära osta. Kahjuks nii ei juhtunud, sest Eesti Ener-gia juhid polnud asjaajamisel piisavalt paindlikud, mistõttu Dalkia nüüd vaatabki ise, kust ja kelle käest soojust osta.”

Suurärimees Urmas Sõõ-rumaa kinnitab samas, et ilma elektrituruseaduse muutmise-ta poleks Digismarti kavanda-tud projektist asja saanud. Ega eita ka seda, et osales nende muudatuste vajalikkuse selgi-tamises seaduseandjaile.

“Aga eeskätt kui Eesti Ener-

toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

9

gia nõukogu esimees,” lisab ta. “Sinnamaani käsitleti ju taas-tuva energiana üksnes Pakri tuulepargis toodetavat ener-giat. Kõik ülejäänud võimali-kud elektritootjad jäid pika ni-naga ning pidid seda seaduse-muudatust ootama kaks ja pool aastat. Kusjuures ma ei pea neid seadusemuudatusi kaugeltki ideaalseiks. On ka muid võimalusi, kuidas soo-dustada taastuva energia ka-sutamist, olgu siis ostutoe-tuste või investeerimistoetus-te kaudu või sootuks muul moel. Nii et ma kuulun kind-lalt nende hulka, kelle arust on tänane elektrituruseadus vildakas, aga hea, et ta üldse olemas on.”

Mis puudutab Iru jaama ka-

vatsust ehitada olmejäätmete põletamisel tuginev energia-plokk ja Priit Marani teist, sa-muti olmejäätmetel rajanevat projekti, siis Sõõrumaa eitab ka siin igasuguseid seoseid.

“Ühel Eesti Energia nõuko-gu koosolekul ma tõepoolest võtsin sel teemal sõna. Et olin Iru jaama plaanist hakata ol-mejäätmeid põletama saanud teada ajalehest, siis ütlesin, et enne kui ajakirjandust in-formeerida, võiks sellest ikka ka Iru emaettevõtte ehk Eesti Energia nõukogu teavitada,” tõdeb Sõõrumaa.

Niisiis. Sõõrumaa töö Ees-ti Energia nõukogus on teh-tud. Töö jätkub. Aga nüüd ju-ba Eesti Energia konkuren-di juures.

”Kas te tõesti arva-te, et Euroopa suu-

rim kaugküttekontsern, prantslaste Dalkia, kes on Tallinna Kütte kaudu Digismardi üks osanikke, on minu tankist?Urmas Sõõrumaa, tõrjudes süüdistusi, et ta üritas Eesti Energia nõukogus olles läbi suruda konkurentsieeliseid Digismardi looda-vale Väo soojusjaamale

� Aasta tagasi teatasid Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa (vasakul) ja tegevjuht Sandor Liive ettevõtte üliheadest majandus-tulemustest.Foto: Raul Mee

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected]

10

LUU

BI A

LL

Peeter Raidla

[email protected]

Iru Elektrijaama ning Väo karjääri kavandatavate jaa-made vahel on küpsemas terav konflikt, mis võib val-landada tõelise soojasõja Tallinnas.

Eravestlustes sarjab kumb-ki osapool juba praegu teist üsna krõbedate väljenditega. Avalikult jäädakse aga äärmi-selt viisakaks. On ju ikkagi te-gu kahe võimsa vastasega – ühelt poolt kohalik suurkont-sern Eesti Energia kui Iru jaa-ma omanik ning teisalt prants-laste üle-euroopaline Dalkia kui Tallinna Kütte omanik.

Tallinna Kütte juhatuse esi-mees Kristjan Rahu ütleb küll otse välja, et Tallinna praegus-tel soojusjaamadel on võim-

sust küllaga ning et Väo pro-jektiga ühinema sundis neid vaid lootus odavamale sooju-sele. “Taastuvate energiaalli-kate kasutamine on kindlas-ti odavam kui maagaasi põle-tamine,” sõnab Rahu. “Ja me ei varjagi, et soovime Väo jaa-mas edaspidi enamusosaluse omandada. Eks igaüks tahab olla iseenda peremees.” Samas viitab temagi sellele, et sõbra-like suhete hoidmine Iruga on väga oluline.

Iru: meie turuosa vähenemine tõstab hindaEndale samuti uut jäätmejaa-ma kavandava Iru Elektrijaa-ma juhatuse esimees Toomas Niinemäe hoiab diplomaati-list joont, toonitades, et ko-

halikel kütustel baseeruva-te koostootmisjaamade raja-mine ning Venemaa maagaa-si tarbimise vähendamine on igati tervitatav.

Samas ütleb Niinemäe, et Väo jaama asukohavalik po-le õnnestunud. “Samasse piir-konda, kus juba töötab Iru jaam, mis oma võimsuselt võiks soojusenergiaga varus-tada kogu Tallinna linna, ei ole teise koostootmisjaama ra-jamine hea idee. Seda nii ma-janduslikus kui ka keskkonna-säästu mõttes. Vähemalt nii-kaua, kuni on rakendama-ta Eesti suurim kasutult sei-sev tootmispotentsiaal Musta-mäel ja Õismäel,” viitab Niine-mäe Tallinna Küttele kuuluva-te jaamade alakoormatusele.

“Kõige negatiivsema stse-naa riumi korral võib Iru Elektri-jaam kaotada kuni kolmandi-ku oma turuosast, mis põh-justab toodetud energiaühiku omahinna tõusu, sest tipuener-gia on kallim ja võib aasta lõi-kes kaasa tuua keskmise välja-müügihinna tõusu linnakoda-nikele,” lisab Niinemäe.

Väo jaama projekti vedav Digismardi juhatuse liige And-res Taukar, kes veel mõned aastad tagasi vastutas kogu Eesti Energia soojatootmise eest, aga väidab: “Iru jaam on Tallinna suuruse linna jaoks liiga suur, suviti tegutsebki ta tavalise gaasikatlamajana. Nii et meie projekt on nagu rusi-kas silmaauku.”

Väo jaama mõtte algataja

Priit Maran ei näe muret ka kütuse hankimisega, viidates raielangijäätmetele, võsale, sanitaar- ja harvendusraiele ning rohketele kändudele.

Maran: heale ideele leiab alati raha Ka ei näe ta probleeme rahas-tamisega: “Kui idee on hea, on raha igal pool. Räägitud on Dalkiaga, kes on valmis inves-teerima sadu miljoneid. Ning mõistagi tuleb võtta panga-laenu.”

Ent ka Maran on sunnitud tõdema, et talvel ei tule Tallin-na Küte ilma Iru jaamata kui-dagi toime. Väo-laadsete jaa-made tulekut peab ta aga pa-ratamatuseks.

“Kui seda paljuräägitud

Plaanitav jaam toob

toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

11

Tallinna soojasõja

Tänavu juulis 68aastaseks saav Priit Maran on oma ea kohta kadestamisväärselt sportliku olemisega. Õppis ehitust TPIs ja puidutöös-tuse tehnoloogiat Läti Põllu-majandusülikoolis, mille lõpetas insenerina 1963. aastal.

Lisaks täiendas end Tar-tu Ülikoolis tööstuspsühho-loogia erialal. Töötas aastaid mööbliettevõttes Tarmel, kust ta 1980ndate keskel tõusis ENSV metsa- ja puidutööstuse ministri I asetäitjaks.

Aastail 1991–1992 oli välis-kaubanduskoondise Estimpex peadirektori asetäitja. Asu-tas 1992 aktsiaseltsi Esimeks, mille olulisim tegu oli enam kui 360 töötajaga Pärnu Met-satööstuse erastamine 1993. aastal 24 miljoni krooni eest. Ehkki erastatud ettevõtte ju-hiks kutsuti ENSV eelviima-ne valitsusjuht Bruno Saul, ei suudetud Pärnu Metsatöös-

tust siiski pankrotist päästa. 1996. aastal asutas Maran ASi Woodex, mis tegutseb täna-se päevani, vahendades kütte-puude ja hakkepuidu ekspor-ti Taani.

Marani enda sõnul lähetak-se keskmiselt kord kuus tee-le kuni 3000 tonni suurune laevalast. Müügitulu ulatub 50 miljoni kroonini aastas.

Mõned aastad tagasi asus Maran realiseerima oma ener-giaprojekte – tema asutatud OÜ Digismart on võtnud sihiks puiduhakke põletamisel raja-neva soojuselektrijaama ning OÜ Norman Invest olmejäät-mete põletamisel rajaneva jaa-ma ehitamise. Sihikul on veel kolmaski jaam, mis kava koha-selt hakkab soojuse ja elektri toomiseks põletama turvast.

Alates 1993. aastast on Priit Maran Korea Vabariigi au-peakonsul Eestis. Tema tü-tar Kätlin Maran on suuräri-mees Urmas Sõõrumaa elu-kaaslane.

Iru jäätmejaam� arendaja Eesti Energia Kütteks kasutatakse sortee-rimata olmejäätmeid, mida kulub maksimumvõimsusel kuni 200 000 tonni aastas.� Kavandatav võimsus: 50 MW soojust15 MW elektrit.� Oletatav ehitusmaksumus 1,5 mld kr� Võimalik käitamine aastail 2010–2011.

Väo I� arendaja DigismartKütteks kasutatakse puiduhaket ja vanu kände, mida kulub kuni 300 000 tonni aastas. Tänu puidu-hakke niiskusele tekib veel üks kõrvalprodukt – soe vesi, mida on võimalik müüa Tallin-na Küttele.� Kavandatav võimsus: 55 MW soojust25 MW elektrit.

� Oletatav ehitusmaksumus 1,3 mld kr � Võimalik käitamine 2008. aasta lõpus.

Väo II� arendaja Norman InvestKütteks kasutatakse olme-jäätmeid, mida baasvariandis kulub 80 000 tonni aastas.� Orienteeriv võimsus: 20 MW soojust5 MW elektrienergiat.� Oletatav ehitusmaksumus 0,5–0,7 mld kr� Võimalik käitamine kõige varem 2010. aasta lõpus.

Iru Elektrijaama plaan ehitada olme-jäätmete põletamisel põhinev uus energiaplokk ning Priit Marani kavat-sus rajada sinnasamasse lähedale endisesse Väo karjääri üks puiduhak-ke ja teine samuti olmejäätmete põ-letamisel tuginev energiajaam tähen-dab nende elluviimise korral ühte-kokku üle 3 miljardi krooni investee-

rimist lähemate aastate jooksul.

seadusemuudatust poleks tul-nud, ähvardanuks Eestit aastal 2010 juba euroliidu trahv,” tõ-deb Maran.

Väo II ehk olmejäätmete põ-letamisel rajanevat projekti ve-dav Kaido-Paul Bõstrov lisab, et nende ja Iru jaama analoog-ne idee tekkis enam-vähem sa-mal ajal ning mingit idee üle-võtmist siin olla ei saa.

Niisiis. Eeldused suureks energeetikaäriks on olemas –soodne seadus uutele tulijate-le, asukoht, raha ja tegijad. Iru Elektrijaama juht Toomas Nii-nemäe lubab hoolega jälgida konkurentide tegemisi.

“Meie eesmärk on olla kind-lasti konkurentsivõimelisem kui võimalik konkurent,” li-sab ta.

Priit Maran – eluaeg puidutööstuses

MIS ON MIS Soojusenergia tootmine Tallinnas

Võitlus käib enamiku tallinlaste toasooja peale

kogu Tallinn2006. a

1742 GWH

Tallinna Küte 43%

� Mustamäe katlamajaVõimsus 416 MW

Annab soojust Musta-mäe, Õismäe, Lillekü-la, Pelguranna ja Karja-maa piirkonnale.� Kadaka katlamajaVõimsus 295 MWAnnab soojust Musta-

mäe, Õismäe, Lilleküla, Pelguranna ja Karjamaa

piirkonnale.� Ülemiste katlamajaVõimsus 238 MWReservis, annab soojust Kesk-linna ja Lasnamäe piirkonnale Iru Elektrijaama suviste seisa-kute ajal.� 8 lokaalkatlamajaÜksikute hoonete kütmiseks Peterburi teel, Pärnu maan-teel, Kibuvitsa, Spordi, Koskla ja Endla tänaval.

Iru SEJ 56%Koostootmisjaam, lisaks soo-jusele toodetakse ka elektritVõimsus 648 MWAnnab soojust Maardule, Las-namäele ja Laagna pumbajaa-ma kaudu ka Kesklinna piir-konnale. Tallinnas müüb oma soojuse Tallinna Küttele, kes edastab selle lõpptarbijatele.

teised jaamad

� Sooja talve puhul jääb olu-line osa nii Iru Elektrijaama kui ka Tallinna Küttele kuulu-va Mustamäe ja Kadaka katla-maja täisvõimsusest kasuta-mata, mis aga võib käiku min-na külma talve korral. � Praeguse seisuga toi-mib Tallinnas kaks omava-

hel ühendamata soojusvõrku, millest ühe moodustavad Las-namäe ja Kesklinna piirkond ning teise Mustamäe, Õismäe, Lilleküla ja Pelguranna piir-kond. Tallinna Küttel on plaan kaks eraldi seisvat soojusvõr-ku ühendada lähema kolme aasta jooksul.

Kolm projekti ja kolm miljardit

� Tallinna KüteKuulub rahvusvahelisse kont-serni Dalkia International, va-hendab kogu soojamüüki Tal-linnas� Digismart75% kuulub Norman Investile, 25% Tallinna Küttele.

� Norman InvestKuulub 100% Priit Maranile, kelle tütre elukaaslane on Ur-mas Sõõrumaa� Iru soojuselektrijaamKuulub Eesti Energiale, mille nõukogu juht oli kuni viimase ajani Urmas Sõõrumaa.

Allikas: Äripäev

� Konkurent trügib Iru soojus-elektrijaama õuele: Tallinna piiril Peterburi maantee ääres asuv Väo karjäär, kuhu Priit Maran ja Tallinna Küte kavandavad uut soojajaama, asub Iru jaamast vaid kiviviske kaugusel. Konkureerima ha-katakse peamiselt Lasnamäe soojatootmise peale. Foto: Andras Kralla

� Priit Maran seisab praegu kahe konkreetse soojuselektrijaama projekti taga, idee järgus on juba ka kolmas. Foto: Andras Kralla

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected]

12

PO

RTR

EESööklajuhist

kullaäriAlar Tamming

”Paberraha pikaajaline

väärtus on null.Alar Tamming, Tavidi omanik

HarryTuul

[email protected]

loojaks

toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

13

ELULUGU

AlarTamming

� sündinud 05.07.1963Abielus, neli last

Haridus� 2005– TLÜ psühholoogia magistriõpe� 1999–2004 TÜ Avatud Ülikool, psühholoogia� 1981–1986 TPI, ühiskondliku toitlustamise organiseerimine ja tehnoloogia, insener-tehnoloog� 1970–1981 Tallinna 8. keskkool

Ametid� Alates 1992 ASi Tavid omanik ja juht� 1988–1992 Tallinna Videokeskuse direktor� 1987–1988 ÜE Mere direktori asetäitja� 1986–1987 Klementi söökla juhataja

Valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid omanik Alar Tamming on ehe näide Ameerika unelmast eesti moodi. Söökla juhatajast kullamüüjaks – nii on kulgenud tema karjäär.

Kuno Rääk:alustab koosolekuid ebatraditsioonilistel kellaaegadel

M ina pean Alari üheks suureks trumbiks seda, et ta suudab lei-da igale astmele häid töötajaid

ja neid piisavalt motiveerida, nii et lust on töötada.

Talle meeldib kokku leppida kellaae-gu nagu 9.17 või 10.23. Tema kunagi ei hiline. Kui meie esmaspäevahommiku-ne koosolek pidi algama kell 9, kuid ini-mesed jõudsid 9.10 või 9.15, siis oli Alar see, kes ütles: “Lepime kokku, et koos-oleku algus on 9.17 ja kes hilineb, toob võileivad.”

Märt Vooglaid:ta on kõva pusija

Tunneme üksteist vähemalt 15 aas-tat. Algusaastatel sidus meid soov vahetada valuutat. Temal soov

müüa ja minul osta ning vastupidi. Ta on väga kõva pusija, kes on oma üritust aja-nud 15 aastat. Oma ametile truuks jää-nud. Selleks peab olema kõva närv.

Väga mitmekülgsete huvidega inime-ne. Kullamüügi kohta ei oska ma midagi öelda. See on tema spetsiifiline äri.

Urmas King:ta hakkas juba 13-aastaselt raha koguma

Lapsepõlves saime taskuraha. Kee-gi sai ema käest kolm rubla ja keegi viis rubla. Siis mõtlesime, kust saa-

da limonaadi või kuhugi minna ja raha sirgeks lüüa. Aga kui Alar oli umbes 13-aastane, siis ta hakkas juba raha kõrva-le panema.

Ta teadis, et kui ta 18 saab, siis ta saab autojuhiload ja siis tahab auto osta.

Koit Korkmann:Alar on igapidi tubli ja usin treenija

Sportlasena oli ta eesmärgi- ja sihi-kindel. Igapidi tubli. Usin treeni-ja. Ärisoon on tal ka, muidu ta ei

oleks seal, kus ta on. Praegu on ta laua-tennisest veidi taandunud. Äri ja muu võ-tab oma aja.

Ma ei tea, et ta oleks tahtnud lauaten-niseliidu presidendiks saada. Aga aasta-te eest tõi ta Eestisse Jan-Ove Waldneri (maailmakuulus Rootsi lauatennisist). Samuti toetab ta lauatennist siiani. Ma tean, et tütar hakkas tal mängima. Nii et võib-olla varsti jätkab isa joont.

� Kuno Rääk, Tavidi tegevjuht

� Märt Vooglaid, sõber, ettevõtja

“Ma olen nüüdisaegsetest majandusteooriatest rikku-mata,” peab Alar Tamming oma hariduslikku tausta suu-reks plussiks. Lõpetanud 1986. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiskondliku toit-lustamise organiseerijana, sai Tammingust Klementi söökla juhataja.

Õige ettevõtlushoo sai aga tulevane valuutaärimees sis-se mõned aastad hiljem, kui ta pääses konkursiga juhtima vastloodud Tallinna Video-keskust. Algselt kuulutati küll võitjaks nüüdseks manala tee-le lahkunud Robert Lepikson, kes aga loobus.

Kohtumisel jätab Tamming meeldiva, kuid vastaka inime-se mulje. Lähenevast majandus-kriisist räägib ta rõõmsalt ja hoogsalt. “Kriis on uus al-gus,” lohutab ta samas. Kui-gi mees on väga jutukas, jääb Tammingu keha keel aga vaiki-ma kogu vestluse ajaks.

Videokeskusest sai valuutavahetuskontorValuutavahetusfirma Tavid, mis on Tammingu lennutanud tänaseks Äripäeva rikaste ede-tabelis 117,2 miljoni krooniga 188. kohale, asutati 1990ndate alguses, kui videokeskusel jäi ruumi üle ning need otsusta-ti välja üürida. Ruume uudis-tama tulnud tollal veel tund-matu panga esindaja Jüri Mõis olevat nagu muuseas maini-nud, et kehtiva korra järgi saa-vad rahavahetusega tegelda ka litsentseerimata aktsia-seltsid. Seepeale otsustanud Tamming kasumi endale jätta ja avas ise vahetuspunkti, mil-

le nimi koosnes toonase põhi-töökoha algussilpidest.

Viis aastat hommikust õhtuni tööd “Kui ta hakkas valuutavahe-tusega pihta, siis ligi viis aas-tat tegi ta kogu aeg tööd. Hom-mikust õhtuni ja 365 päeva aastas,” meenutab lapsepõlve-sõber Urmas King. “Meie oli-me noored mehed ja vaata-sime, kus pidu panna või tü-tarlapsi piiluda, aga tema te-gi tööd.”

Tavid, mis alustas kolme töötajaga kontoris, on laie-nenud tänaseks nelja riiki ja maksab nüüd palka ligi 80 ini-mesele.

Nüüd, kui firma ja pere tu-levik on kindlad, jätkub sel-le omanikul aega muukski. Nii on Tamming külastanud 65 riiki, sealhulgas Põhja-Ko-read, kus valuutavahetus kui äritegevus on ebaseaduslik ja karistatav. Just seetõttu, et tema ärid on mõnel poole keelatud, toetab ta vaba turu-majandust ja Reformierakon-da. Tamming on mitmel kor-ral kandideerinud erineva-te esinduskogude valimistel, kuid häälesaak on jäänud ke-siseks, mõnekümne hääle pii-ridesse. “Ma pole kunagi kam-paaniat teinud,” põhjendab ta kehva tulemust.

Mõned aastad tagasi läks Tamming uuesti kooli ja asus psühholoogiat õppima ning on tänaseks jõudnud magist-rantuuri. Tema sõnul aitavad psühholoogiateadmised tal teisi inimesi paremini mõista. Erilist huvi tunneb Tamming biotagasisidel põhinevate aju-

lainete treeningumeetodite vastu, kuid pikemasse arute-lusse me sel teemal ei lasku. “See on kuum teema 30 aasta pärast,” lisab ta vaid.

Ka sport ei ole Tammingule võõras. “Omal ajal oli ta NSV Liidu meistersportlane laua-tennises,” teab lauatenni-se entusiast Koit Korkmann. Tamming on korduvalt olnud Eesti Lauatennise Liidu juha-tuses, kuid praegu selleks ae-ga ei ole. Ise peab ta meeldejää-vaimaks matši olümpiavõitjast rootslase Jan-Ove Waldneriga, kelle vastu ta Estonia mälestus-turniiril esimeses setis 19:15 peal oli, kuid lõpuks siiski kaotas.

Loeb palju ja tunneb majandusajalugu Tammingu elumotoks on tasa-kaal. “Püüan hoida kõike tasa-kaalus,” ütleb ta, iseloomus-tades enda aja jagamist pere, töö ja hobide vahel. “Seda mu-ret ei ole, et ta päevast päeva turja peal oleks ning kogu aeg kamandaks ja teeks,” kinni-tab ka Tavidi tegevjuht Kuno Rääk. “Usun, et ta oskab väga hästi oma aega jagada nii õpin-gute, pere kui ka töö vahel,” li-sab Rääk.

Oma edu aluseks peab ta kolme omadust: eetilisust, äri-vaistu ja majandusajaloo tund-mist. “Ta loeb väga palju ja te-ma maailmakäsitlus on väga huvitav,” tõdeb ka Rääk.

“Ta on ainuke lapsepõlve-sõber, kes on vahepeal rik-kaks saanud, aga pole natu-kestki muutunud,” võtab King sõbra parimad omadused just-kui kokku.

Nädala alguses teatas Tavid, et firma nõukokku palgati endine majandus-minister Meelis Atonen, kes hakkab juhtima kullamüüki, mis on ettevõtte omaniku Alar Tammingu uus lemmik-laps.

Sõna “kuld” peale hakkavad Tammingu silmad särama. “Kullast ma kohe hea meele-ga räägiksin,” elavneb ta mär-gatavalt. “Paberraha pikaajali-ne väärtus on null. Paberraha hävib, kusjuures seda ei öelda kunagi ette.”

Tema sõnul on raha mi-tu tuhat aastat olnud tagatud kulla või muu väärismetalli-ga ning esmakordselt loobuti sellest alles 1971. aastal. “See on eksperiment, mis on kest-nud 36 aastat,” lisab ta. See-juures trükitakse katteta ra-ha pidevalt juurde. Lisaks on Tammingu sõnul teadmata, mis võib juhtuda elektroonili-se rahaga. “Minu seisukohad ei lähe üldtunnustatuga kok-ku, aga neid toetab ajalooline tõde,” on ta endas kindel.

Nii tabaski Tamming eel-mise sajandi lõpus reisil Araa-bia Ühendemiraatidesse end

mõttelt, et kõige kasulikum on tulevikuks säästa just kul-las ja otsustas seda ka teistele pakkuma hakata.

“Kullaga tegelema haka-ta oli puhtalt tema enda idee. Isegi töö juures oli tal alguses arusaamatust, et kes seda kul-da ikka tahab,” rääkis läheda-ne sõber Urmas King, kelle sõ-nul on see Tammingu jaoks nii äri kui ka missioon. “Ta väga usub sellesse, et mõnin-gate aastate jooksul võib toi-muda suurem finantskriis,” li-sas King. “Eks seda näitab aeg, kas on õige või vale investeeri-da kulda, aga igal juhul on see üks alternatiiv raha kõrvale panemiseks.”

Vastuolulise Meelis Atoneni kullamüügi laiendamiseks palganud Tammingu sõnul on sündmus liiga hiljutine, et sellest rääkida. “Meil on käi-mas alles tutvumisetapp,” sel-gitab ta, miks ta ei näe põhjust Atoneni palkamist pikemalt arutama. Plaanid on aga igal juhul suured, sest just kullas loodab Tamming leida ainest firma kasvuks.

Tamming on tuntud ka euro vastasena. Ta ei varja, et euro tulekuga langesid Tavidi

käibe- ja kasuminumbrid li-gi 30 protsenti. “Euro on tore asi, kui säiliksid Eesti kroo-ni käivitamise põhimõtted,” selgitab ta, tuues välja eelkõi-ge tasakaalus eelarve ja raha tagatuse, mida Euroopas ei ole. Seepärast ei näe ta ka eu-ros Eesti majanduse päästjat. “Meie lapselapsed mängivad eurodega, nagu meie tsaari-rahaga,” on ta ühisraha tulevi-ku suhtes pessimistlik.

Tavidil on lähiajal plaanis laiendada nii kullamüüki kui ka kontorite võrku. Eesmärgi-ga, et seitsme aasta perspektii-vis võiks minna börsile. “Kui firma läheb börsile, kingin en-ne 40 protsenti sellest töötaja-tele,” üllatab Tamming lõpetu-seks oma plaaniga.

Tamming palkas endise ministri unistuse elluviijaks

� Koit Korkmann, endine Eesti Lauaten-nise Liidu juhatuse liige

� Urmas King, lap-sepõlve-sõber, ASi Timman omanik

”Isegi töö juures olid

tal algul arusaama-tused, et kes seda kulda ikka tahab. Urmas King,Alar Tammingu lapsepõlvesõber

”Ma olen

nüüdis-aegsetest majandus-teooriatest rikkumata.Alar Tamming, Tavidi omanik

”Meie lap-selapsed

mängivad eu-roga nagu meie tsaarirahaga.Alar Tamming, Tavidi omanik

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected]

14

VAAT

LUS

vaikitakse maha

Börsil saadud

kaotusVäikeinvestori kurb veebruar

PiretReiljan

[email protected]

Igal investoril on selgelt meeles Tallinna börsi tänavune nn must veebruar: algatuseks kukkus börs 8. veebruaril enam kui viis protsenti, peatus hetkeks ning paar nädalat hiljem haihtus investorite portfellidest uue languse tõttu veelgi kopsakam tükk.

toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

15

”Kui foorumites jääb mul-je, et enamik tegi raha, siis

praktikas hoopis kaotati päris pal-ju. Kaotustest ei räägita lihtsalt.Kristjan Lepik, tarkinvestor.ee

Äripäev püüdis LHV ja tark-investor.ee foorumite kau-du leida väikeinvestoreid, kes oleksid nõus jagama ano-nüümselt oma kaotuse koge-musi. Vastata söandas vaid kolm väikeinvestorit ja selgelt domineerima jäi LHV fooru-mikasutaja Privador välja öel-dud seisukoht: “Ükski mees ei tule oma kaotustest rääkima. Eesti mees on liiga uhke, et se-da teha. Suured kaotajad lah-kuvad börsilt alati vaikselt.”

Investor Jaan: soov osta pani lausa langusi ootamaInvestor Jaan kaotas veebruari languste tulemusel oma port-fellist ligi pool miljonit kroo-ni. “Müümist kaalusin esime-sel languspäeval, aga jäi müü-mata. Nädala pärast hakkasin juba ostumõtteid mõlgutama, et põhjast odavalt juurde osta,” meenutab Jaan.

Väikeinvestor tunnistas, et börsilangused tekitasid te-mas vastakaid tundeid, kuna ühest küljest oli kahju langu-sest ja teisest küljest pani os-tusoov kukkumise jätkumist lausa ootama.

Langusi aimas investor Jaa-nile küll ette, kuid ülikiire portfelli kasv oli siiski pisut uimastav.

“Vaatasin oma aktsiaid ning aasta alguses toimunud hüpertõusu ja mõtlesin, et varsti käriseb, sest kuu-poole-teisega 400 000 krooni teenida tundus minu portfelli suurust

arvestades natuke liiga palju,” sõnab väikeinvestor. Hüper-tõusuga teenitud mõned sajad tuhanded neelasid veebruari järsud langused Jaani portfel-list justkui üleöö.

Jaan ütleb, et nüüd on ta jäl-le plussis.

“Kõige rohkem kirun üht tipus tehtud ostutehingut. Sa-mas vaba raha ootas ja ootab siiani veel paigutamist,” rää-gib ta.

Tallinkiga on Jaan siiani umbes 30 000 krooniga mii-nuses, kuid tema ligi 300 000-kroonise portfelli juures ei ole see und rööviv kaotus.

Investor Ringo: portfelli kiire kasv uinutasInvestor Ringo oli ainus jul-ge, kes ei pidanud paljuks aja-kirjanikuga kohtuda, et oma kogemusi jagada. Ringo nägi välja täpselt selline, nagu mi-na ajakirjanikuna ühte väike-investorit ette kujutasin: pikk sale noormees, sileda lõua ja geelitatud juustega, nägu raa-mimas ranged prillid ja seljas must Versace sviiter.

Ringo hakkas börsil kaup-lema 2004. aastal, mil lasi õel ise juba Ameerikasse tööle len-nates Hansapanga aktsiate os-tutehingu sooritada. “Mõne kuu pärast tulin Eestisse taga-si ja aktsiate väärtus oli natuke juba kasvanud. Sealt see pisik alguse sai,” meenutab Ringo.

Enne börsilangusi täna-vu veebruaris oli Ringo port-

fell poole miljoni krooni juu-res ning kaotused neelasid sel-lest viiendiku ehk ligi 100 000 krooni.

“Mäletan täpselt viimast nädalat, mil oli ikka väga kii-re tõus. 10 000 krooni päevas portfelli kasv oli päris meeldiv, aga paraku ka uinutav,” rää-gib Ringo. Ahnus ja hirm käi-vad börsil kaubeldes tema sõ-nul käsikäes ning tagantjärele tark olles sõnab Ringo, et tema puhul võitis ahnus hirmu.

Päev enne esimest järsku langust oli Ringo sõpradega Rootsi laevas ja sai arvuti taha börsi vaatama alles järgimi-sel päeval kl 13 paiku. “Vaata-sin, et vouhh, kõik on punases ja väike paanika moment tek-kis küll,” meenutab Ringo to-da päeva.

Ringo on väikeinvestorina kasutanud ka LHV pakutavat võimendust ehk laenu aktsiate tagatisel. “Tuleb lihtsalt loota, et portfell kasvab rohkem, kui on võimenduse intress,” mui-gab noormees.

Veebruari börsilanguste ajal ostis Ringo ka oma esime-sed müügioptsioonid, millega õnnestus tal isegi pisut teeni-da. “Vaatasin õhtul pool tun-nikest, kuidas asi käib, helis-tasin paar korda LHVsse ja te-gin ära väikeste summadega,” kirjeldab Ringo optsioonide ostmist.

Veebruari kaotusi nimetab Ringo õpirahaks ja õppetun-niks, kuidas nn põhjast os-

ta. “Mind ei meelitaks börsilt ära isegi täielik pankrot,” on Ringo enesekindel.

Investor Madli: börs sisustab lapsepuhkustVäikeinvestor Madli hobiks sai börsil kauplemine lapsepuh-kuse ajal. Tema aktsiaportfell oli enne börsilangusi 160 000 krooni kandis ja kaotusperioo-dil realiseeritud aktsiatelt kao-tas noor ema 11 000 krooni.

“Aktsiaid portfelli valides plaanisin neid hoida pike-malt. Seetõttu olin languse saabudes ka veidi nõutu,” rää-gib Madli, kelle ostu-müügi ot-suseid pärssis languste hetkel teadmatus, kas uus valitsus va-bastab eraisikute aktsiatulu tulumaksust või mitte. “Pole just meeldiv vaadata, kuidas su raha iga sekundiga virtuaalis väheneb ja lohutada end mõt-tega, et pikas perspektiivis po-le hullu,” nendib lapsega ko-dus olev väikeinvestor.

Madli räägib, et osa posit-sioone müüs ta kohe, kuna pi-das neid isiklikult ülehinna-tuks ning uues languste keeri-ses müüs ka need aktsiad, mil-le esialgu plaanis alles jätta.

Madli mängib börsil hobi korras, raha teenimise võima-lus on lihtsalt boonus. Veeb-ruari õppetunnist õppis ta se-da, et suurte languste ajal po-le mõtet aktsiaid liiga kauaks hoidma jääda. “Kui langusel müüa, siis kindlasti mida va-rem, seda parem,” ütleb ta.

Kuigi LHV foorumis oma kaotustest börsil kauple-jad eriti ei pajata, kinnita-vad väikeinvestorite nõu-andjad, et telefonid olid börsilanguste ajal “mida teha?”-kõnedest puna-sed.

“Sel perioodil olid emot-sioonid laes, aeg-ajalt tehti ka täiesti ebareaalseid otsu-seid ja minu telefon helises pidevalt, kuna väikeinvesto-rid ei suutnud otsustada, kas osta, müüa või hoida,” mee-nutab veebruarikuist pine-vat aega LHV maakleri assis-tent Ragnar Plees.

“Tugev kaotus oli küll ja palju oli neid, kes tipust ost-sid ja põhjast või kukkumi-se pealt müüsid. Samuti oli neid, kes, hambad ristis, jäid hoidma ega müünud,” rää-gib Plees, kelle sõnul oli õi-gel ajal müüa väga keeruline, kuna esimene langus oli nii-võrd järsk.

Väikeinvestoritele suuna-tud portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik ütleb samuti, et veebruaris oli te-ma telefon kõnedest puna-ne ja aktiivsed ajad on tä-naseni.

Lepik avaldab muret väi-

keinvestorite liigse uljuse pä-rast viimaste aegade hüper-tõusude tulemusena.

“On kuulda laenurahast börsil ja inimesed ei taha ra-hulikult investeerida, vaid ostavad kõrge riskiga üksi-kuid aktsiaid hõlptulule loo-tes,” sõnab Lepik. Tema juttu kinnitab ka LHV antud või-menduslaenude statistika –börsil kauplejaid on neid ju-ba tänavu kolme kuuga roh-kem võtnud kui terve eelmi-se aasta jooksul kokku.

Laenuga ostjat ootab hirmutav tulevikRagnar Pleesi sõnul olid va-hetult enne veebruarikuist börsilangust ülikiire tõu-su ajal väga populaarsed ka ostuoptsioonid, mis mängi-ti jätkuva tõusu peale. “Tõu-superioodil osteti väga pal-ju optsioone ja tõenäoliselt pole neist küll midagi järel,” tõdeb ta.

“Optsioonidega kauplevad inimesed, kes seda kindlasti tegema ei peaks,” viitab Le-pik algajate investorite hull-julgusele. “Ühte spekulatiiv-set Tallinna börsi aktsiat ja veel laenuga ostes võib väike-investoreid oodata hirmutav tulevik,” hoiatab Lepik.

Börsimaaklerite telefonid punased

INVESTEERIMISPÄEVIK Kahe väikeinvestori kogemus

Investor Ringo Kaotasin veebruari börsilangustega oma languseelsest

portfellist ligi 100 000 krooni. Samas kasutasin langusi

oma esimeste müügioptsioonide ostmiseks, millega ka pi-

sut teenisin. Õppisin ostma ka põhjast.

minu portfelli väärtus

2006oktoober

portfellis Mažeikiu Nafta, PTA,

Ūkio Bankas ja Lifosa

� ostsin Aprangat 131 000

� ost Tallinkit 148 000

november

� ostsin Aprangat 166 000

� ost Olympicut 240 000

detsember

� ostsin Merkot 271 000

2007 jaanuar

� ostsin Balkani fondi 380 000

� ostsin Teise Laine fondi 500 000

veebruar

� müüsin Olympicu, Merko, Tallinki,

Apranga ja Ūkio Bankase 370 000

� ostsin Baltikat ja Tallinki 270 000

� ostsin Olympicu ja Baltika müügioptsioone 280 000

� ostsin Merkot, müüsin Baltikat 285 000

märts� ostsin Apple’it

300 000

� müüsin Olympicu ja Baltika müügioptsioonid 200 000

� ostsin Ūkio Bankast 280 000

� müüsin PTA 200 000

� müüsin Apple’i 150 000

� märkisin Ekspress Grupi aktsiaid

Investor Madli Kaotasin veebruari langustega oma portfellist soetus-hindadega võrreldes napilt üle 10 000 krooni, kuna müü-sin lõviosa aktsiaportfellist esimese järsu languse päe-val ja kohe selle järel. Tänaseks on minu portfell kosunud 50 000 krooni võrra suuremaks kui enne langusi ja kogu portfelli müüki. Nüüd olen äraootaval seisukohal ja pigem ennustan uusi langusi.minu portfelli väärtus2006oktoober� 10. ostsin Ūkio Bankast ja Aprangat 127 0002007

jaanuar� 1. aktsiaportfellis TEO (endine Leedu Telekom), Baltika, Apranga, Eesti Telekom, Ūkio Bankas, Tallinna Vesi ja Tallink

101 000� 26. müüsin Baltika, ostsin Ūkio Bankast ja Tallinki

152 000 veebruar

� 7. ostsin Tallinki ja Ūkio Bankast 182 000� 8. müüsin Tallinki, Ūkio Bankase ja Apranga 61 000� 13. müüsin TEO, Eesti Telekomi ja Tallinna Vee

10 000märts� 14. ostsin Eesti Telekomi, Tallinna Vett ja TEO 61 000� 26. ostsin TEO ja Ūkio Bankast

95 0004. aprillil ulatus aktsiaportfell 156 000 kroonini, pärast 26. märtsi ostsin juurde veel Ūkio Bankase, Baltika, Tallin-na Kaubamaja, Ekspress Grupi ja PTA aktsiaid.

� Veebruari langusega seni jõudsalt kasvanud portfellist viiendiku kaotanud investor Ringo tunnistab, et kasv uinu-tas ja selle eest tuli maksta õpiraha.Foto: Veiko Tõkman

Aktsiaralli on börsile toonud rekordkoguselaenuraha� võimenduslaenude maht LHVsmln kroonides

0

10

20

30

40

50

2004 2005 2006 2007I kv

5,411,4

44,3

54,5

Allikas: Äripäev

Veebruar üllatas investoreid börsi järsu kukkumisega� Äripäeva indeks

7.02.

3108,92

5.03.

2393,732000

2500

3000

04.03.02.01.12.11.10.

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

BÖRS16 Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

PÄEVA TEGIJA

Scottish & Newcastle

12.04.

-2,7%030111090705

475

502

529

556

583

610

Ekspress Grupp eelistas oma Ekspress Grupp premeeris tipptegijaid

Ekspress Grupp tegi algust optsioonisüsteemi kasutu-selevõtmisega, mis peaks oluliselt enam motiveeri-ma ettevõtte juhtivtööta-jaid. Ettevõte müüb oma tipptöötajatele aktsiaid, mille hind jäi 18,46 krooni allapoole aktsia märkimis-hinda aktsia kohta. Kõige enam soodushinnaga akt-siaid said Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ja nõukogu esimees Viktor Mahhov.

Hans H. Luik, kellele kuu-lub osaühing HHL Rühm, viibib ise praegu Ameerika Ühendriikides ja seepärast ei õnnestunud temalt kommen-taari saada. Pressiteate koha-selt sõlmis HHL Rühm Eksp-ress Grupi juhtivtöötajatega lepingu 270 855 Ekspressi akt-sia müümiseks hinnaga 73,84 Eesti krooni aktsia kohta.

Küll oli nõus lühidalt kom-menteerima Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito, öeldes eile Äripäevale, et Lui-gele kuuluv firma OÜ HHL Rühm müüs aktsiaid eesmär-giga tuua grupi juhtivtöötajaid aktsionäride ringi. “Tulevikus plaanib Ekspress Grupp välja töötada optsioonisüsteemi, et motiveerida töötajaid ja pak-kuda neile võimalust osa saa-da Ekspress Grupi arengust,” märkis Leito.

Pakkumine tundus meeldiva žestinaEesti Ekspressi turundusjuht ja juhatuse liige Kaido Ulejev kommenteeris taolist aktsiate jaotamist järgnevalt: “Kui ma selle pakkumise vastu võtsin, siis järelikult nõustusin ka esi-tatud tingimustega. See oli mi-nu jaoks meeldiv žest.” Ulejev leidis, et sellisel viisil juhtiv-töötajate omanikeringi kaa-samine aitab töötajatel endil aktsia väärtust tublisti kasva-tada. Samuti nentis ta, et selle-ga seotakse töötaja enam ette-võtte külge.

Turundusjuht ei näe selli-ses pakkumises midagi eris-kummalist ja leiab, et eris-kummaline oleks olnud pi-

gem see, kui ettevõte oleks pakkunud Porschesid või muid luksus autosid.

Eesti Ekspressi tippajakir-janik Sulev Vedler rõhutas, et tema arvates peaksid töötajad igal ajal hästi töötama. Kaht-lemata kasutas ajakirjanik võimaluse ära, kui talle selli-se soodsa hinnaga grupi akt-siaid müüdi. Vedler lisas, et ta usub, et erinevad inimesed fir-mas said erinevatel tingimus-tel aktsiaid, kuna erinevatel töötajatel on ka erinev vastu-tus. Ajakirjanik toonitas, et sellepärast ei tohiks olla üks-teise peale kade. Vedler mai-nis veel, et ta ei mõtle kogu aeg aktsiate omamisele ega aktsia hinnale.

Soodustustel võib olla nii häid kui ka halbu külgiÄripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ütles, et näeb juhtivtöö-tajatele soodustuste pakkumi-ses nii häid kui ka halbu külgi. Kahtlemata aitab taoline süs-teem siduda töötajaid rohkem ettevõtte külge, aitab neid mo-tiveerida paremini töötama, tõi Äripäeva peatoimetaja väl-ja positiivsed jooned.

Negatiivse poole pealt ni-metas Rõtov väljaspoolseid te-gureid – näiteks kui erineva-tel põhjustel tuleb ette muu-del börsiturgudel tugev lan-gus, siis mõjutab see kahtle-mata ka kohalikku turgu ja aktsiahindu.

Mis saab siis, küsis Äripäe-va juht Rõtov, kui töötajad, ke-da premeeritakse täna opt-sioonidega, ei osutu nii tub-liks, kui firma juht algselt loo-tis. Või kui tulevad tööle uued juhtivtöötajad, mida neile pa-kutakse, esitas Rõtov retoorili-se küsimuse.

Ülalpool mainitud lepingu kohaselt on keelatud aktsiate omandajal võõrandada oman-datud aktsiaid ühe aasta jook-sul, arvates aktsiate müügi-lepingu sõlmimisest. Samu-ti ei ole tal õigust võõrandada aktsiaid, mille eest ta ei ole ta-sunud müügihinda.

Pärast ühe aasta möödu-mist aktsiate müügilepingu sõlmimisest on aktsiate oman-dajal õigus võõrandada kuni 25 protsenti aktsiatest ja seejärel iga aasta möödumisel täiendav 25 protsenti aktsiatest.

Virge [email protected]

Ekspress Grupi börsidebüüt rikastab grupi töötajaid� mõned aktsiaid soodustingimustel saanud Ekspress Grupi töötajad

töötaja amet aktsiate arv arvestuslik kasum võrreldes eilse sulgemishinnagaPriit Leito Ekspress Grupi juhataja 47 400 1 624 872Viktor Mahhov Ekspress Grupi nõukogu esimees 36 565 1 253 448Viljar Ots Eesti Ekspressi Kirjastuse juhatuse esimees 36 565 1 253 448Gertti Kogermann Rahva Raamatu juhatuse esimees 20 314 696 364Andrus Takkin Printalli juhatuse esimees 18 287 626 878Nadežda Tarmak Printalli finantsjuht ja juhatuse liige 18 286 626 844Kaido Ulejev Eesti Ekspressi turundusdirektor ja juhatuse liige 8471 290 386Priit Hõbemägi Eesti Ekspressi peatoimetaja 7771 266 390Margus Liivamägi Printalli müügidirektor 6771 232 110Mihkel Kärmas ajakirjanik 3694 126 630Sulev Vedler ajakirjanik 3385 116 038Tarmo Vahter ajakirjanik 3385 116 038Allikas: Tallinna börs, väärtpaberite keskregister

STATISTIKA Ekspress Grupi aktsiad

� Võtmetöötajad eesotsas Priit Leitoga (vasakul) said Ekspress Grupi suuroma-nikult Hans H. Luigelt akt-siaid soodustingimustel.Foto: Veiko Tõkman

toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

BÖRS 17 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

KUUPÄEV

16.04.� avaldab esimese kvartali majandustulemused USA suurim pank Citigroup. Analüütikud ennustavad kasumiks aktsia kohta 1,10 dollarit.

maakonnas

2007

Registreerimine ja info telefonil 6670237 või veebiaadressil www.aripaev.ee/seminar

Arengukonverentsi hind 1300 krooni (km-ga 1534 krooni).

Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10 %.

MaakonnaarengukonverentsidRapla maakonnas24. aprillilEidapere KultuurikeskusesJõgeva maakonnas25. aprillilTabivere VabaajakeskusesJärva maakonnas26. aprillilPaide Kultuurikeskuses

Teemad ja esinejad:

Ettevõtja lootused ja hirmudMajandusministeeriumi majandusanalüüsi talitus

Teadmistepõhine äriTartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi asedirektor Erik Puura

Ideid läbilöögiksIT kolledži õppejõud Linnar Viik

Eetilise äri lõpp ja JOKKi algusAdvokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets vandeadvokaat Taivo Ruus

Debatt kuumal teemalEttevõtete TOPi väljakuulutamine ja autasustamine

24.04 26.04

25.04

22.0523.05 24.05

21.08

22.08

23.08

18.09

19.0920.09

06.06

07.06

05.06

Arengukonverentsidtoimuvadjärgmiselt

Hea maakonnaettevõtja Äripäev on juba kuus aastat Eesti maakondade parimad ettevõtjad välja selgitanud ja neid tunnustanud.

Taas tuleme külla igasse maakonda, et kohalikke tublisid esile tõsta ning lähiaastate arengusuundadest rääkida.

Oleme kummutanud müüdi, et ettevõtlus toimib ja on võimalik vaid pealinnas või selle ümbruses. Tegutsemiseks on vaja lihtsalt tahtmist ja julgust.

Pane arengukonverents oma kalendrisse kirja juba täna.

Igor RõtovÄripäeva peatoimetaja

töötajaid

Esimesel päeval, kui Eksp-ress Grupi aktsia börsile tuli, ostsid märkimisväär-selt aktsiaid juurde Äri-päeva peatoimetaja Igor Rõtov, kelle aktsiaportfell täienes 3120-lt 8000 akt-siani, ja OÜ Lenne, kes kas-vatas portfelli 8452 akt-sialt 38 452ni.

“Ostsin Ekspress Grupi aktsiaid juurde, kuna see tundub mulle atraktiivne in-vesteering ja seda lühiajali-ses perspektiivis,” märgib Rõtov.

Kahe esimese kvartali suh-tes oli Rõtov optimistlikult meelestatud ja ütles pikema-ajalise positsiooni võtmise kohta: “Mis hakkab juhtuma järgmisel poolaastal, pead ei julge anda.”

Ä r ipäeva peatoimet a-ja Rõtov näeb aktsia hinna kasvu potentsiaali just tuge-vas reklaamiturus, millesse on lubanud Luige sõnade ko-haselt Ekspress Grupp ka kõ-vasti panustada.

Rõtov lisas, et pikemaaja-list positsiooni võtta, peab teadma täpsemalt ettevõtte rahvusvahelisi tegutsemis-plaane.

OÜ Lenne omanik Urmas Leeman viitas, et kuna akt-siate märkimisega ei saadud soovitud kogust, siis ostis fir-ma kohe esimesel päeval 30 000 aktsiat juurde, kuigi vei-di kõrgema hinnaga, kui alg-selt loodeti.

Ka Lenne omanik usub tugevasse reklaamiturgu, mille potentsiaal Eestis on veel suures osas rakendama-ta. Leeman mainis, et nad hakkavad jälgima ettevõtte majandus tulemusi ja vasta-valt sellele ka käituma.

Ühepäevased aktsiahinna kõikumised nagu eile ette-võtte juhti tema enda sõnade kohaselt ei kurvasta, pigem ikka analüüsitakse olukorda terviklikult. Virge Lahe

Investoritel on usku tugevasse reklaami-turgu

TSITAAT

”Tulevikus plaanib

Ekspress Grupp välja töötada opt-sioonisüsteemi, et motiveerida töö-tajaid ja pakkuda neile võimalust osa saada Ekspress Grupi arengust.Priit Leito, Ekspress Grupi juhatuse esimees

18 BÖRS INVESTEERIMINEÄripäev 13. aprill 2007 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected]

03011185

106

127

148

169

190

E ile suhteliselt rahulikult alanud kauplemine Tal-linna börsil suundus

päeva lõpuks suhteliselt kor-ralikuks languspäevaks. Päe-va kokkuvõttes langes üle 4% kolme ettevõtte (Olympic EG, Ekspress Grupi ja Starmani aktsia hinnad). Nelja väärt-paberi (Tallinna Kaubamaja, Baltika, PTA Grupi ning Ka-levi) hinnad langesid üle roh-kem kui 3% võrra.

Ka käibed olid suhteliselt korralikud. Kuue aktsia päeva-käive ulatus kümnetesse mil-jonitesse kroonidesse, mille-le lisandus kolm aktsiat, mil-le käive ulatus miljonitesse kroonidesse. Vaid Viisnurga aktsia jäi nullipoisiks – väärt-paberiga ei sooritatud ühtegi tehingut.

Nagu varem juba ütlesin, võis päeva jooksul tähenda-da närvilisuse süvenemist. Kui hommikul olid käibed ja aktsiate hinnalanguse prot-sendid suhteliselt väikesed, siis päeva lõpuks muutusid protsendi murdosa suuru-sed langused mitmeprotsen-dilisteks. Ekspress Grupi akt-sia hind käis korra isegi 15%

miinuses. Tegemist oli ilm-selt ühe investori halva õnne-ga, kes oli pannud turuhinna-ga müügiorderi ning sel mo-mendil ei juhtunud olema ostjat. Seega sai aktsia väi-ke likviidsus saatuslikuks ju-ba kolmandal kauplemispäe-val. Taoline likviidsuse kadu-mine juba esimestel päevadel pärast aktsia börsileminekut peaks väärtpaberi omanik-ke tegema ettevaatlikuks, ja positsioonide likvideerimisel tuleks olla tähelepanelik.

Arvan, et närvilisuse põh-juseks on üleüldine makro-majanduslik õhkkond, mis Eestis ja Balti riikides valit-seb. Pea iga päev kirjutakse liigkiirest inflatsioonist, ma-janduse ülekuumenemisest ning devalveerimisohust. Po-le siis ka ime, et Tallinna Kau-bamaja üle 40% ulatuva käibe kasvu teatele reageerib aktsia kukkumisega pea 4% võrra.

* NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve

Kolm 4%st ja neli 3%st kukkumist

KASIINOOlympic ostis Rumeenias kasiino

INVESTEERIMISFONDID

TALLINNA BÖRSIL

AS Hansa Investeerimisfondid 12.04.ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Pensionifond K1, EEK 11,39 11,67 11,50 0,85 0,26 2,31 1,77 - 257 342 072Pensionifond K2, EEK 13,52 13,86 13,66 1,86 1,56 5,73 6,34 - 1 393 566 379Pensionifond K3, EEK 16,31 16,72 16,47 1,89 2,49 8,71 11,01 - 2 724 758 210Pensionifond V1, EEK 19,03 19,51 19,22 4,59 1,00 6,78 8,59 9,50 117 061 882Pensionifond V2, EEK 16,22 16,63 16,38 7,87 2,50 11,43 15,18 - 169 309 608Pensionifond V3, EEK 21,96 22,51 22,18 12,42 4,47 18,55 25,13 - 295 785 028 Balti Kasvufond, EEK 420,30 430,92 424,55 13,49 0,65 10,63 9,57 15,13 340 492 856Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 10,97 11,24 11,08 - 8,07 - - - 44 236 480Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 271,81 278,68 274,56 16,28 17,01 46,85 43,91 - 4 128 356 944Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 14,80 15,18 14,95 - 24,37 - - - 86 940 413Venemaa Aktsiafond, EEK 2230,71 2287,04 2253,24 24,16 3,56 13,27 34,14 34,36 2 178 109 183Fondifond 30, EEK 109,43 112,20 110,54 - 2,94 9,09 - - 134 270 593Fondifond 60, EEK 118,23 121,21 119,42 - 5,49 14,37 - - 434 137 585Fondifond 100, EEK 128,43 131,68 129,73 - 7,58 19,91 - - 457 804 900 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 9,82 9,87 9,82 - 2,29 3,59 - - 23 492 225 Intressifond, EEK 145,57 145,57 145,57 -0,01 0,17 0,77 2,75 - 651 840 810Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 2,50 3,12 3,06 2,59 - 1 068 661 031

Evli FMC (Suprema) 10.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

ERGO Varahaldus 12.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Global Multi Manager 75, EUR 133,49 133,49 133,49 8,98 4,10 7,12 14,02 6,97 46 217 125Global Multi Manager 40, EUR 135,47 135,47 135,47 5,32 2,44 5,56 9,22 - 30 919 080Baltic, EUR 296,39 296,39 296,39 20,54 5,72 23,42 28,57 - 14 485 230Greater Russia, EUR 272,03 272,03 272,03 22,35 7,53 21,77 - - 113 829 940European Smaller Companies, EUR 45,68 45,68 45,68 11,60 10,86 19,87 29,89 17,86 27 025 058Global, EUR 11,87 11,87 11,87 11,57 4,01 2,43 12,82 1,62 15 467 238Select, EUR 25,62 25,62 25,62 12,83 14,17 20,82 28,57 18,69 145 046 215New Republics, EUR 112,11 112,11 109,91 - 6,47 0,00 0,00 0,00 10 498 999European High Yield, EUR 146,32 146,32 146,32 2,76 1,88 7,88 7,85 8,61 187 915 151European Investment Grade, EUR 133,07 133,07 133,07 2,51 0,53 2,45 2,85 4,92 72 747 826Ruble Debt, EUR 110,65 110,65 110,65 - 3,56 5,99 - - 98 392 943 Target Return, EUR 23,73 23,73 23,73 0,06 0,42 1,00 3,24 - 694 714 589

Tuleviku Pf, EEK 16,18 16,83 16,34 1,53 3,88 10,18 11,09 - 200 902 688Rahulik Pf, EEK 11,36 11,81 11,47 0,62 -0,17 1,15 2,44 - 45 753 490

Tallinna börs 12.04.aktsia sulgemis-

hind, krmuutuseelm, % ost müük

tehin-guid

käive,kr

P/Esuhe

div. akt.kohta

BÖRSID

PÄEVA AKTSIAOlympic EG12.04.

175,40� krooni, aktsia hind

41,34� mln krooni, käive

muutus %-4,51

Vilniuse börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg

Grigiškes 2,60 0,00 2,50 3,36 -Invalda 13,01 -1,89 8,90 14,49 -Lithuanian Energy 4,00 -1,24 2,00 4,29 276,4Mažeikiu Nafta, 10,20 0,49 7,05 10,26 8,1Snaige 11,30 -0,44 7,34 15,00 19,0Rokiškio Suris 59,50 -0,83 43,50 70,50 12,4TEO LT (Telekomas) 2,79 -0,71 2,10 3,08 -Vilniaus Vingis 6,00 -3,23 4,85 6,20 -

Riia börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

LASCO 1,11 0,00 0,84 1,31 15,5Latvijas Gaze 10,10 0,00 9,30 11,25 21,5SAF Tehnika 7,58 5,13 7,05 12,25 -Valmieras Fiberglass 2,08 0,97 2,06 2,49 40,2Ventspils Nafta 2,60 1,17 1,73 2,73 -

KAUBANDUSKaubamaja käive kasvas 1,24 miljardi kroonini

OMX Tallinn 924,37

-2,28%ÄP tööstus 341,02

-2,05%Pensioniindeks 149,54

0,12% Dow Jones 12496,73

0,10%

Nasdaq 2468,19

0,36%OMX Helsingi 10463,42

-0,72%OMX Stockholm 1250,93

0,14%RTS Moskva 1967,02

-0,88%

INDEKSID

Nordea Investment Funds 11.04valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN

P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); * -ettepanek.

Tallinna Kaubamaja kontserni käive kasvas tänavu esimeses kvartalis 1,24 miljardi krooni-ni. Möödunud aasta esimeses kvartalis ulatus kontserni käi-ve 0,86 miljardi kroonini. See-ga ulatus aastane käibe kasv 44 protsendini. A-Selveri esimese kvartali käi-ve oli 820 miljonit krooni, mis on 36 protsenti enam kui aasta

tagasi samal ajal. Selveri käive müügipinna ruutmeetri kohta oli 7000 krooni.Kaubamajade ärisegmendi esi-mese kvartali käive oli 327 mil-jonit krooni, kasvades mulluse esimese kvartaliga võrreldes 31 protsenti. Kaubamajade käive müügipin-na ruutmeetri kohta oli 4800 krooni.

PÕHINIMEKIRI Baltika 407,91 -3,41 407,91 412,91 28 990 166 29,0 2,40*Ekspress Grupp 108,12 -4,29 107,96 108,12 340 13 295 998 21,8 -Eesti Ehitus 189,32 -2,73 187,76 189,32 18 11 452 660 16,5 3,00*Eesti Telekom 129,87 0,24 129,55 129,87 24 1 512 039 13,5 9,00Harju Elekter 58,52 -2,60 58,36 59,77 7 79 155 20,8 1,80*Merko Ehitus 359,09 -1,29 352,36 355,18 13 417 796 10,8 7,00*Norma 83,40 -0,37 83,40 83,71 7 235 905 12,8 5,00*Olympic EG 175,40 -4,51 175,40 176,34 120 41 337 686 34,1 2,00*PTA Grupp 69,63 -3,26 68,85 69,63 27 30 845 126 25,2 -Starman 75,10 -4,00 75,10 78,08 1 10 515 22,3 0,35Tallink 20,81 -2,21 20,81 20,97 134 16 821 131 9,1 -Tln Kaubamaja 140,19 -3,66 140,04 140,19 204 7 189 763 20,9 0,50Tallinna Vesi 257,70 -1,96 257,70 258,17 20 15 098 026 20,8 9,80* I-NIMEKIRI Kalev 19,87 -3,79 19,87 20,50 12 132 263 - -Saku Õlletehas 269,90 -0,81 269,43 269,90 20 1 200 477 18,3 25,00*Viisnurk 48,50 0,00 47,72 48,82 0 0 17,1 0,93

hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg

Helsingi börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Comptel 1,95 2,09 1,44 2,11 -Elisa Comm. 22,58 0,98 14,00 24,41 23,3Elcoteq SE 7,70 -0,65 7,62 19,85 19,5Elektrobit Group 1,68 -2,33 1,61 2,56 3,0Finnair 12,27 -2,15 10,01 14,35 -Fortum 22,40 0,04 17,55 23,48 18,4F-Secure 2,00 -0,99 1,83 3,25 42,3Kemira 17,52 -1,96 11,07 19,20 18,2Metso 39,60 -0,88 23,51 42,20 13,7Neste Oil 25,74 -0,16 21,00 29,95 10,5Nordea 12,44 0,48 8,47 12,50 -Nokia 17,31 -1,09 14,43 19,09 16,3Outokumpu 25,25 -0,79 15,01 31,65 -Perlos 4,10 -2,38 3,18 8,21 -PKC Group 9,41 -0,32 9,30 14,08 10,8Sampo 24,32 1,00 13,58 24,79 -Stockmann 33,33 -0,57 28,11 38,44 24,1Stonesoft 0,53 1,92 0,41 0,61 -Stora Enso 12,90 -1,75 10,01 13,34 -Tietoenator 22,30 -0,49 17,48 30,69 19,1UPM Kymmene 18,80 -1,47 15,36 20,59 28,9

LOE VEEBIST

Mis toimub Tallinna börsil? Jälgi Äripäeva Investori lehekülge.

� www.aripaev.ee

Olympic EG ostis oma tütarfirma kaudu Rumeenias kolme kasiinot opereeriva firma. Sõlmitud lepingu alusel omandatakse kolm Rumeenia pealinnas Bukarestis tegutsevat kasiinot.Tehingu maksumus on 60,2 miljonit krooni ja summa tasutakse kolmes osas.

Absolute Return Fund EUR 11,02 11,02 11,02 6947859 LU0227384020Biotech Fund USD 10,91 10,91 10,91 8325680 LU0109905058Central & Eastern European Equity Fund EUR 13,66 13,66 13,66 1498720 LU0227385340Danish Bond Fund DKK 271,9 271,9 271,9 535927 LU0064319766Danish Equity Fund DKK 232,85 232,85 232,85 626494 LU0081951880Danish Kroner Reserve DKK 148,93 148,93 148,93 344631 LU0064321317Danish Long Bond Fund DKK 179,6 179,6 179,6 556871 LU0077910890Danish Mortgage Bond Fund DKK 159,11 159,11 159,11 7207144 LU0076315968Dollar Bond Fund USD 15,47 15,47 15,47 435357 LU0076316008Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11,13 1365585,81 LU0227386314Euro Bond Fund EUR 7,68 7,68 7,68 2749574 LU0076315455Euro Reserve EUR 14,48 14,48 14,48 5748173 LU0064322471European Equity Fund EUR 17,67 17,67 17,67 1876357 LU0081952268European High Yield Bond EUR 16,79 16,79 16,79 187079383,03 LU0141799097European Value Fund EUR 43,99 43,99 43,99 84328272 LU0064319337Far Eastern Equity Fund EUR 10,39 10,39 10,39 288651,82 LU0227387478Far Eastern Value Fund USD 18,79 18,79 18,79 18697933 LU0064675985Finnish Equity Fund EUR 23,05 23,05 23,05 266355 LU0095739925Global Bond Fund (DKK) DKK 233,28 233,28 233,28 104012 LU0064320772Global Bond Fund (EUR) EUR 10,44 10,44 10,44 3258047 LU0064321150Global Core Equity Fund EUR 12,44 12,44 12,44 12588882,84 LU0097890064Global Equity Fund EUR 5,72 5,72 5,72 3007086 LU0109904242Global Value Fund EUR 13,58 13,58 13,58 3731825 LU0160643358IT-Fund USD 37,42 37,42 37,42 125512 LU0109904754Japanese Equity Fund JPY 1242 1242 1242 1713947 LU0097863921Japanese Value JPY 1331 1331 1331 14239332 LU0160643192Nordic Equity Fund EUR 64,03 64,03 64,03 9005245 LU0064675639North American Equity Fund USD 9,96 9,96 9,96 2699319 LU0095740188North American Value Fund USD 43,42 43,42 43,42 72265764 LU0076314649Norwegian Bond Fund NOK 141,61 141,61 141,61 1730006 LU0087209911Norwegian Equity Fund NOK 168,92 168,92 168,92 2810414 LU0081952003Norwegian Kroner Reserve NOK 149,89 149,89 149,89 2585304 LU0078812822Sterling Bond Fund GBP 30,94 30,94 30,94 319930 LU0064320699Swedish Bond Fund SEK 205,1 205,1 205,1 2165651 LU0064320186Swedish Equity Fund SEK 217,89 217,89 217,89 733480 LU0081951963Swedish Kroner Reserve SEK 161,27 161,27 161,27 3064336 LU0064321663US-Dollar Reserve USD 14,85 14,85 14,85 1560551 LU0076316180

� Tõnis Oja,Äripäeva analüütik

INVESTEERIMINE BÖRS 19toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

FondivalitsejadEast Capital Asset Management AB Pikk 67-1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, faks 646 1674, www.eastcapital.com, [email protected] Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636, e-post [email protected] Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, faks 680 0402, e-post [email protected], www.lhv.eeNordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275, e-post [email protected], www.sampo.eeTrigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 faks 667 9221, e-post [email protected], www.trigon.ee

SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, e-post [email protected], www.seb.eeSuprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, e-post [email protected], www.suprema.ee

MaaklerifirmadHansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410; Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2104 SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 6622, faks 665 6802SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 680 2500, faks 680 2501Suprema Tartu mnt 2, Tallinn tel 640 5784, faks 640 5701

USA juhtivaktsiate hinnalii-kumist peegeldav Dow Jo-nesi tööstuskeskmine oli kuni kolmapäevani kerkinud kaheksa järjestikust päeva, mis on indeksi pikim tõusu-tsükkel alates 2003. aas-tast, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.

Kolmapäeval langes in-deks 0,71 protsenti. Isegi ka-heksa järjestikust päeva kest-nud tõusutsükliga kuulub see indeksi enam kui 110aasta-se ajaloo esikümnesse. Dow ajaloo kestvaim, 14 päeva kestnud tõusutsükkel oli ko-he aasta pärast indeksi loo-mist, 28. maist kuni 14. juuni-

ni 1897. aastal. Toona kuulus indeksisse 12 ettevõtet, mil-lest üks, General Electric, on seal tänini. Mis aga ehk veel-gi olulisem, tol ajal loeti töös-tusettevõtete aktsiaid äärmi-selt spekulatiivseteks, isegi spekulatiivsemateks, kui on Nasdaqi koondindeksi akt-siad täna.

Konservatiivsetel investo-ritel ei olnud 19. sajandi lõ-pul tööstusettevõtete aktsiaid üldse, sest siis oli turvali-sem investeerida kinnisvaras-se ja võlakirjadesse, kirjutab majandus leht. Veidi riskialti-mate investorite eelistus oli 100 aastat tagasi raudtee-ette-võtete aktsiad. Tõnis Oja

Stockholmi börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg

Moskva kauplemissüsteem 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg

Londoni börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg

Frankfurdi börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Tokyo börs 12.04.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

hinnad kella 18 seisuga, jeen, allikas Bloomberg

Dow tegi ajalugu VÄLISBÖRSIDEL

Konservatiivne Pf, EEK 11,14 11,36 11,25 0,75 0,09 0,81 1,84 - 302 917 310Progressiivne Pf, EEK 16,29 16,61 16,45 2,29 4,71 9,30 11,40 - 2 001 324 259Tasakaalukas Pf, EEK 17,94 18,31 18,12 6,20 3,54 8,36 9,78 11,00 108 709 017Aktiivne Pf, EEK 17,47 17,82 17,64 16,05 7,63 19,42 - - 99 081 588 Kasvufond, EEK 9,02 9,21 9,11 18,63 8,49 25,86 31,48 29,94 908 565 017Fondifond, EEK 13,98 14,12 13,98 - 5,16 10,61 - - 212 781 867Aktiivne Fondifond, EEK 10,00 10,20 10,10 - 0,00 0,00 - - 98 944 248Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,94 10,14 10,04 - 0,00 0,00 - - 17 660 335Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 13,19 13,46 13,32 - 3,67 12,24 - - 177 548 101Võlakirjafond, EEK 13,13 13,13 13,13 1,47 1,07 2,74 2,96 3,98 109 104 782 Likviidsusfond**, EEK 100,00 100,00 100,00 5,66 3,88 3,52 2,87 - 2 161 546 689

Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy 12.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Trigon Funds 12.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 278,08 287,96 282,31 14,39 5,74 17,98 24,71 23,07 1 522 283 954Teise Laine Fond, EEK 242,45 251,06 246,14 12,96 16,08 38,13 - - 1 652 104 623Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 149,36 154,67 151,63 - 11,63 27,71 - - 1 208 927 385Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 129,61 134,21 131,58 - 14,96 - - - 94 315 289

LHV Varahaldus 12.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pf Maailma aktsiad, EEK 17,19 17,53 17,36 1,89 4,26 11,50 13,83 - 233 927 605Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,54 12,80 12,67 0,48 0,88 5,67 4,38 - 23 782 260Pf Uued Turud, EEK 14,14 14,57 14,28 2,16 4,85 9,34 10,51 - 37 464 494Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,57 12,95 12,70 1,13 2,34 6,63 6,61 - 34 568 930Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,81 12,05 11,93 0,56 0,68 5,02 3,73 - 14 636 703Täiendav Pensionifond, EEK 17,77 18,13 17,95 11,60 4,48 8,85 16,71 - 23 270 512

ÄP INDEKS B30 INDEKS

Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis-hinna põhjal1500

1750

2000

2250

2500

2750

3000

3250

030111090705

2724,7112. aprill -2,37%

52 nädalat

perioodikõrgeim

3108,92madalaim

1640,65

180

200

220

240

260

280

030111090705

Balti 30 indeksissekuulub 30 Eesti,Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat

249,3512. aprill

52 nädalat

perioodikõrgeim

270,35madalaim

184,84

-0,77%

Bridgestone 2 425 -0,21 1 903 2 945 30,7Hitachi 921 -1,60 644 944 -Honda Motor 4 050 -0,74 3 270 4 940 29,0Matsushita 2 395 -1,64 2 080 2 870 -Mitsubishi Motors 188 0,00 180 257 -NEC 650 -1,81 537 886 180,6Nissan Motor 1 252 -1,49 1 133 1 557 23,1Nomura Holdings 2 350 -1,47 1 843 2 870 44,8NTT 614 000 -0,32 499 000 680 000 42,8NTT DoCoMo 209 000 -1,42 162 000 229 000 17,7Sharp 2 385 -1,04 1 571 2 445 28,2Sony 6 340 -1,25 4 340 6 540 79,5TDK 10 570 -0,94 7 990 10 760 32,9Toyota Motor 7 370 -1,34 5 430 8 350 23,7Toshiba 871 -0,57 652 890 76,3

Barclays 724,64 -1,23 579,00 794,00 10,1BHP Billiton 1153,00 -1,12 839,00 1242,00 11,1British Airways 510,50 1,39 318,25 579,75 6,7BP 559,50 0,00 504,50 723,00 10,1BT 307,75 -1,99 205,00 329,50 9,2HSBC Holdings 906,50 0,11 872,00 1028,50 12,7Lloyds TSB 568,00 -0,35 486,50 622,00 -Marks & Spencer 710,13 -0,70 517,50 750,00 20,2Reuters 485,75 -0,77 345,25 496,00 21,5Rio Tinto 3083,00 -0,48 2320,00 3387,00 12,1Royal Bank of Scot. 2023,00 0,50 1650,00 2175,00 10,7Royal Dutch Shell 1694,00 0,06 1600,00 2071,00 -Unilever 1525,00 0,07 1102,77 1553,00 18,8Vodafone 138,10 -0,29 107,75 153,50 -

Adv. Micro Device 13,19 -0,60 12,60 35,75 16,5AIG 66,49 -0,61 57,52 72,97 11,6Alcoa 35,08 0,52 26,39 36,96 11,5Altria Group 69,50 -0,94 51,30 71,10 13,0Amazon.com 41,68 -0,43 25,76 43,25 -Amgen 56,34 -1,37 55,13 77,00 15,0Apple Computer 92,59 -1,76 50,16 97,80 33,6Boeing 89,97 -0,96 72,13 92,24 22,16Bristol Myers Squibb 27,52 -0,97 20,08 29,39 25,5Caterpillar 66,35 -0,90 57,98 82,03 12,6Chevron Corporation 76,56 -0,62 55,41 77,47 9,7Cisco Systems 25,79 -0,77 17,10 28,99 23,0Citigroup 51,80 -1,15 46,22 57,00 12,3Coca-Cola 49,64 -0,88 40,86 50,31 21,0DaimlerChrysler 83,18 -1,00 45,98 84,90 -Dell 24,25 1,42 18,95 29,80 21,9Du Pont 48,66 -1,04 38,82 53,67 16,9Eastman Kodak 23,30 -0,09 18,93 28,14 46,6eBay 33,61 -1,12 22,83 40,82 35,8Exxon Mobil 76,77 -1,03 56,64 79,00 11,7 FedEx 107,21 -1,03 97,79 121,42 16,3Flextronics 10,87 -0,46 9,62 13,26 15,1Ford Motor 8,13 -0,73 6,06 9,48 -General Electric 34,95 0,20 32,06 38,49 17,6General Motors 31,46 -1,93 19,20 37,24 -Google 464,53 -0,42 360,57 513,00 49,1Hewlett-Packard 40,73 0,02 29,00 43,72 16,0Home Depot 37,97 -0,68 32,85 42,01 13,3IBM 95,16 -1,35 72,73 100,90 -

ABB 122,75 -0,20 76,00 131,75 -Autoliv 410,50 0,00 372,00 440,00 -Assa Abloy 162,00 0,62 105,50 165,50 34,2AstraZeneca 373,50 0,54 364,00 485,50 -Electrolux 178,00 0,28 76,81 184,00 15,8Ericsson 26,05 -1,51 20,90 29,90 15,7FöreningsSparb. 249,00 1,22 167,50 285,00 11,9Hennes & Mauritz 423,50 0,47 248,50 430,00 31,0Holmen 294,00 -1,01 259,00 345,00 17,1Investor 173,50 0,58 114,50 176,00 4,7Sandvik 127,00 0,00 70,50 131,00 18,5Skanska 148,50 -1,33 98,50 161,00 17,1SKF 148,50 -0,67 94,50 155,00 15,7SEB 228,50 0,44 152,50 240,00 12,2Securitas 106,00 0,00 80,29 113,75 75,6Svenska Handelsb. 213,00 0,71 173,00 240,00 10,4Tele2 118,25 0,64 65,75 121,00 -TeliaSonera 64,00 0,00 37,90 64,75 16,9

Gazprom 10,47 -0,95 8,12 13,25 11,8Lukoil 84,20 -0,47 61,90 96,00 8,6Rostelekom 8,80 0,00 2,93 8,80 169,5Surgutneftegaz 1,22 -1,62 1,04 1,85 -UES 1,42 -0,98 0,54 1,47 81,4

East Capital Asset Management AB 11.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

BÖRSID

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg

INVESTEERIMISFONDID

aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/ehind % min max

Adidas-Salomon 42,56 -0,84 34,50 43,90 18,0Allianz 159,59 0,44 109,22 170,46 9,3BASF 86,30 -0,69 58,10 88,44 13,6Bayer 48,01 -1,82 30,22 50,13 -BMW 44,41 -0,78 36,31 47,71 10,1Commerzbank 34,19 0,00 24,66 34,62 14,1DaimlerChrysler 61,00 -1,60 36,18 63,09 19,4Deutsche Bank 103,70 -0,10 80,74 110,00 7,9Deutsche Lufthansa 21,59 0,51 12,96 22,83 -Deutsche Post 23,36 2,10 18,46 25,72 14,6Deutsche Telekom 12,88 -0,16 10,64 14,83 17,9Infineon 11,67 1,21 7,96 12,42 -Metro 52,95 0,95 41,13 56,60 19,0Münich Re 128,22 0,17 97,15 132,12 8,5Siemens 84,04 -1,59 60,81 86,20 25,5Volkswagen 110,37 -0,65 50,40 119,18 21,9

hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg

Intel 20,47 -1,02 16,75 22,50 24,7International Paper 37,15 -0,80 30,69 38,00 25,6JP Morgan Chase 49,15 -0,18 39,33 51,95 13,1JDS Uniphase 15,19 0,07 13,93 31,20 89,6Johnson & Johnson 61,89 0,36 57,46 69,41 16,5Juniper Networks 20,51 -2,24 12,09 21,78 33,6McDonalds 46,44 0,28 31,73 46,74 19,1Merck 45,65 -0,46 32,75 46,55 18,1Merrill Lynch 85,89 -0,90 64,58 98,68 11,2 Microsoft 28,11 -1,02 21,46 31,48 22,73M 76,23 -0,35 67,05 88,35 17,0Morgan Stanley 79,40 -1,10 54,52 84,66 10,2Motorola 17,49 -1,07 17,45 26,30 15,5Novartis 55,09 -0,72 51,72 61,60 -Oracle 18,59 -1,38 13,07 19,75 20,2PepsiCo 63,21 -0,32 56,51 65,99 21,1Pfizer 26,04 0,15 22,16 28,60 12,5Procter & Gamble 63,04 -0,27 52,75 66,30 -Prudential 91,35 -0,31 71,28 93,26 15,2Starbucks 30,73 -1,38 28,72 40,01 40,4Sun Microsystems 5,90 -0,51 3,74 6,78 -Texas Instruments 30,78 -1,54 26,77 36,40 19,4Time Warner 20,83 -0,86 15,70 23,15 23,4Wal-Mart Stores 47,27 -1,40 42,31 52,15 16,4Walt Disney 34,59 -1,14 26,75 36,09 20,0Wells Fargo 34,17 -0,70 31,90 36,99 13,9Verizon Commun. 37,38 -1,11 29,00 38,77 17,3Yahoo! 31,17 -1,64 22,65 34,09 59,9

aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/ehind % min max

USA börsid 11.04.

East Capital Balkan Fund, EUR - - 3,26 - 24,90 40,52 - - 405 000 000East Capital Baltic Fund, EUR - - 8,42 15,52 3,31 23,64 24,82 33,31 212 000 000East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,46 21,89 11,43 20,80 41,43 36,79 898 000 000East Capital Russian Fund, EUR - - 173,28 24,65 10,73 23,26 37,83 35,27 1 633 000 000East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,99 N/A 17,86 -8,33 - - 134 000 000Fondide originaalvaluuta on SEK

SEB Ühispanga Fondid 12.04ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

ost müük NAV tootlus % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Pension 25, EEK 13,14 13,40 13,27 1,22 2,31 5,65 5,88 - 90 524 991Pension 50, EEK 15,32 15,62 15,47 2,24 3,41 8,64 9,08 - 1 002 561 642Pension Intress, EEK 11,23 11,45 11,34 0,36 1,07 3,37 2,40 - 23 005 484Pensionifond, EEK 18,12 18,48 18,30 8,71 4,75 10,64 11,62 10,52 35 653 412 Balti G*, EUR - - 460,11 17,88 6,89 21,47 20,23 24,51 460 500 000Compass 25 G*, EUR - - 1286,88 3,94 2,11 5,32 7,26 5,73 11 633 100 000Compass 50 G*, EUR - - 1342,41 6,47 3,23 7,39 10,19 6,60 3 183 300 000Compass 75 G*, EUR - - 1375,98 9,43 4,58 9,30 13,46 6,84 1 373 600 000Compass Equity G*, EUR - - 865,32 11,96 5,54 9,51 15,75 3,30 1 964 300 000Compass Liquidity G*, EUR - - 1298,21 1,35 0,53 2,38 2,39 6,60 1 501 900 0002010 G*, EUR - - 1403,17 6,41 2,28 5,22 8,98 8,42 765 300 0002020 G*, EUR - - 1428,81 11,74 5,42 9,96 15,34 7,67 1 196 200 0002030 G*, EUR - - 1289,41 12,92 5,77 9,38 16,89 - 712 200 0002040 G*, EUR - - 1649,11 - 5,96 10,53 - - 84 300 000Uus Euroopa Fond, EEK 35,11 35,81 35,46 16,60 10,50 32,66 31,26 25,37 318 290 587Globaalne Kasvufond, USD 16,00 16,32 16,16 - 11,45 - - - 4 307 103Mandatum Russia G*, EUR - - 2977,04 25,13 10,36 12,98 - - 2 678 500 000 Likviidsusfond, EEK 1241,14 1241,14 1241,14 - 0,27 0,75 2,62 - 335 665 904

Äripäev ja Sorainen Law Offices korraldavad seminari

Võimalused ja riskid era- ja avaliku sektorikoostööprojektide (PPP) teostamisel25. aprillil 2007 Radisson SASi konverentsikeskusesTäpsem info telefonil 667 0237. Seminari ajakava veebiaadressil www.aripaev.ee/seminar

aripaev.ee

äp-investor Võrdle aktsiaidTallinn, Riia, Vilnius

Jälgi fondide tootlikkust

Loe börsiuudiseidKõik börsil toimuvast

20 BÖRS RAHATURG/KAUBADÄripäev 13. aprill 2007 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected]

INTRESS

Börsikaubad 12.04.

Väärismetallid, USD tr.ozKuld 677,25Hõbe 13,8400Plaatina 1266,00Pallaadium 369,001 tr.oz=31,105 g, Londoni fiksingud

Värvilised metallid, USD/t 11. aprilli seisuga ost müük

Kohv, 11. aprilli seisugaArabica (USc)/LB 112,65Robusta (USD/t) 1572,001 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE

Suhkur valge suhkur(USD/t) 320,90toorsuhkur (USc/LB) 9,861 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE

VALUUTAUSD

11,63 krSEK

1,69 krEesti Panga kursid 12.04.

valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK

Pankade ülekandekursid 12.04.RUB LTL LVL USD EUR SEKParex Pank

ost 0,4470 4,5179 22,1010 11,5868 15,6466 1,6850müük 0,4515 4,5451 22,2340 11,6682 15,6466 1,6952

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele

Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklientNordea Pank

arvelduskonto, eraisikudkuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,6050 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70reservhoius, eraisikudkuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 2,9 3,2 3,550 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 3,0 3,3 3,6üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 3,1 3,4 3,7

Kütused Rotterdami sadamates (CIF), USD/tNafta* 68,26 Kerge kütteõli 606,50-608,50Masuut 319–323Bensiin 722–729Diislikütus 623,50–625,50

*Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil

Allikas: Bloomberg

Sampo Pank 0,25 0,25** 3,35 3,35 3,40 3,50 3,55 3,60 3,65 3,65 1000/5000(4)

Krediidipank 0,30 3,30 3,30 3,35 3,70 3,85 4,10 4,10 4,10 1000/3000(4)

SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 3,30 3,32 3,34 3,40 3,46 3,55 3,57 3,59 2000*

Hansapank 0,20 - - 3,26 3,29 3,34 3,41 3,45 3,47 3000

Tallinna Äripank 0,20 3,20 3,20 3,25 3,35 3,40 3,50 3,55 - 1000

Tallinna Äripank(3) 0,20 3,70 3,70 3,75 3,85 3,90 4,00 4,00 - 100 000

Nordea Pank(6) kuni 1,70 3,51 3,52 3,53 3,80 3,95 4,10 - 5000

Parex Pank 2,00 3,60 3,65 3,70 4,00 4,10 4,20 - 10 000

SBM Pank 0,25 0,30 3,65 3,70 3,75 4,05 4,15 4,25 4,25 - 5000

BIG(5) - - - - - 4,10 - 4,40 4,55 4,70 5000

BIG(5) - - - - - 4,15 - 4,45 4,65 5,00 100 000

Sampo Pank 4,80 4,80 4,80 4,80 4,75 4,65 3,35 3,35 3,40 3,50 3,55 3,60

Krediidipank 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 100/200 (4) USD 3,30 3,30 3,35 3,50 3,65 3,80 100/200 (4) EUR

SEB Eesti Ühispank 4,70 4,68 4,72 4,72 4,60 4,60 200 USD 3,30 3,32 3,34 3,40 3,46 3,55 200 EUR

Hansapank - - 4,60 4,55 4,45 4,45 246 USD - - 3,13 3,20 3,24 3,35 192 EUR

Tallinna Äripank 4,90 4,95 4,95 4,95 4,90 4,90 100 USD 3,30 3,30 3,35 3,45 3,50 3,60 65 EUR

Nordea Pank(6) 5,05 5,07 5,08 5,05 5,09 5,05 300 USD 3,51 3,52 3,53 3,65 3,73 3,80 320 EUR

Parex Pank 5,00 5,10 5,20 5,30 5,30 5,40 780 USD 3,60 3,65 3,70 4,00 4,10 4,20 640 EUR

SBM Pank 5,10 5,15 5,20 5,35 5,45 5,50 500 USD 3,65 3,70 3,75 4,05 4,15 4,25 350 EUR

SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,tel 669 0900, faks 661 6037Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.nordea.ee

Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], www.sampo.eeSBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn,tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: [email protected] Investeeringute Grupi PankRüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, e-post: [email protected], www.hoius.big.ee

Pankade kontaktandmed

Bulgaaria lev BGN 8,000040Euro EUR 15,646600Leedu litt LTL 4,531570Läti latt LVL 22,167200Norra kroon NOK 1,934340Poola zlott PLN 4,081550Rootsi kroon SEK 1,685640

Suurbritannia nael GBP 22,968200Šveitsi frank CHF 9,530590Taani kroon DKK 2,098380Tšehhi kroon CZK 0,558678Ukraina grivna UAH 2,314170USA dollar USD 11,634500Venemaa rubla RUB 0,449347

Alumiinium 2852,0 2854,0Nikkel 50800,0 50805,0Plii 2045,0 2047,0Tina 14435,0 14440,0Tsink 3581,5 3582,0Vask 7970,0 7970,5

Dollar kahe aasta nõrgimEuro kurss kerkis eile enam kui kaheksa-aastase ajaloo kõrgeimale tasemele jeeni ning kahe aasta kõrgeima-le tasemele dollari suhtes pärast seda, kui Euroopa Keskpanga juht Jean-Clau-de Trichet viitas, et kesk-pank baasintressi ei tõsta veel sel aastal.

Kommenteerides eile toi-munud nõukogu koosoleku otsust jätta baasintress muut-mata, kinnitas pangajuht, et eurotsooni intressimäärad toidavad endiselt majandus-kasvu, teatas uudisteagen-tuur Bloomberg.

Ühisraha tugevnes sel-le peale 1,3458 dollarini, mis teeb USD kursiks 11,626 kroo-

nini. Eesti Pank fikseeris eil-seks ametlikuks dollari kur-siks 11,6345 krooni, mis on selle madalaim kurss alates 2004. aasta detsembrist.

Analüütikud ennusta-vad euro tugevnemist veel sel aastal 1,40 kuni 1,45 dollari-ni, mis teeb dollari kursiks 10,80–11,18 krooni.

Tõnis Oja2,8

3,1

3,4

3,7

4,0

4,3

0301.11.09.07.05.

4,09512. aprill

Euribor (6 kuud)

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 8.–9. mail 2007 Uniquestay Tallinn hotellis KOOLITUSE:

Koolitus … käsitleb personali planeerimise ja halduse põhimõtteid;

… aitab mõista personalijuhi rolli organisatsioonis ja personalitöö võimalusi;

… annab praktilised teadmised töötajate valikuks, arendamiseks ja motiveerimiseks ning töö analüüsiks;

… õpetab orienteeruma tööseadustikus;

… annab oskuse maandada tööandja riske eduka personalijuhtimisega;

… on suunatud inimestele, kes vajavad baaskoolitust personalitööst – on personalitööga alles alustanud või tegelevad sellega muu töö kõrvalt.

Koolituse lõpus saab iga osaleja kaasa raamatu “Karjääri keerdtrepp”.

Koolitaja on koolitusfirma Addenda lektor Piret Korol.

Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitusKahepäevase koolituse hind on 7950 krooni (km-ga 9381 krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam, 7155 krooni (km-ga 8443 krooni). Info telefonil 667 0413 või elektronposti aadressil [email protected]. Registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 667 0413. NB! Kohtade arv on piiratud.

PERSONALIJUHTIMISE ABCMida peaks teadma personalitööst?

Koolitaja: Piret Korol

INVESTOR BÖRS 21 toimetaja Tõnis Oja tel 667 0171, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

MIS ON MIS

1,4miljoni dollari (ligikaudu 17 miljoni krooni) suuruseks oli möödu-nud aasta lõpuks paisunud Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee väärtpaberiportfell. Umbes 70 protsenti rahast on investeeritud aktsiatesse.

NUMBER TOOMASE MILJON

mln kroonides

0,95

1,40

1,85

2,30

2,75

11.04.0702.01.02

2 842 167 kr11.04.2007

Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, kelle käsutuses on miljon krooni reaalset raha, mida hakati alates 2002. aasta algusest Äripäeva börsitoimetuses investeerima aktsiaturgudele.

Ilmar Erik Tamm tegutseb ühemehelise riskifondinaPõhjalik filteranalüüs kaitseb aasta lõikes kaotuste eest

� ERKÜEesti Rahvuskomitee Ühend-riikides asutati 1952. aastal eesmärgiga esindada eest-lasi Ameerikas ning töötada Eesti iseseisvumise nimel. Tegemist on maksuvaba or-ganisatsiooniga, mis ei pea teenitud tuludelt maks-ma tulumaksu ja millele teh-tud annetused saavad toeta-jad oma maksustatavast tu-

lust maha arvata. Selline or-ganisatsioon ei tohi olla po-liitiline. Rahvuskomitee suurim iga-aastane väljaminek on toe-tus Ühendatud Balti-Amee-rika Komiteele, kellele an-takse aastas 25 000 dollarit. Samuti toetab komitee tei-si eestlaste ühendusi, nagu näiteks skaute-gaide ja Ees-ti arhiivi.

NEW YORKKertu [email protected]

Investeerimisfirma Strong Oak Capital Management asutaja Ilmar Erik Tammega tema rahapaigutustest rää-kides jääb erialase koolitu-seta ajakirjanik hätta.

Tegemist on profiga, kes teeb enne aktsiate ostu mate-maatilisi analüüse ning teenib oma portfellilt enda sõnul ligi 40% tootlust.

Oma firma on põhjus, miks erinevalt tavalistest investori-rubriigi külalistest ei räägi Tamm täpselt oma portfelli si-sust ja suurusest. “Neid viise, kuidas tõsiselt raha teha, on maailmas vähe,” sõnab ta. Te-ma teine soov on vältida ootus-te tekitamist klientides.

Aktsia pole investori lapsTamme üldised investeeri-mispõhimõtted on järgmised. Igal kuul leiab Tamm umbes 200 firmat, mis talle meeldi-vad. Neist sõelub ta lõpuks väl-ja kolm-neli. Samapalju ette-võtteid müüb ta kuus ka port-fellist välja. “Aktsia pole si-nu laps, millest iga hinna eest kinni hoida,” sõnab Tamm.

“Iga firma on igal hetkel kas rohkem või vähem väärt, kui ta tegelikult väärt on,” sel-gitab Tamm, kelle oskus seis-nebki “tegeliku väärtuse” ot-simises. Aktsiad müüb ta siis, kui firma turuväärtus on tege-

likule väärtusele juba liiga lä-hedal. Tamm kasutab üksik-ettevõtete aktsiatesse inves-teerimisel kolme sõela. Es-malt vaatab ta ettevõtte näita-jaid, nagu käibe kasvu, kulu-de kontrolli, rahavooge ja bi-lanssi. Kui aktsia pääses fun-damentaalsõelast läbi, otsi-takse optimaalne ostuaeg. Vii-maks peab aktsia läbima kõi-kumisfiltri: sellele peab ole-ma võimalik välja kirjutada optsioon, mis kataks osaliselt riski ning annaks aastast toot-lust 15–30%.

P/E suhet peab Tamm pi-gem “raamatupidamislikuks tüütuseks”, mis ei näita firma tegelikku rahalist seisu. Ka üleöö muutuda võiv ettevõtte laenukoormus pole oluline.

“Mina ei taha indekseid või-ta, vaid absoluutnumbrites ka-sumit teenida,” ütleb Tamm, kes on rahul ka siis, kui tee-nib 10% kasumit, kui turg tõu-seb 15% võrra, kuid on kaotus-te eest kaitstud. Küsimusele, miks rohkem investoreid sama strateegiat ei kasuta, vastab Il-mar, et inimesed ei viitsi ana-lüüse teha ja on ahned.

Riskifond eeskujuksPõhimõtteliselt meenutab Tamme investeerimisstratee-gia riskifondi oma. Just riski-fondidest tasubki investoril te-ma meelest eeskuju võtta, sest sinna on läinud Wall Streeti helgemad pead. Maaklerid seevastu olevat pigem müügi-mehed kui investeerimis-

asjatundjad. “Nad ei tea, mi-da ostavad,” nendib kunagi-ne maakler. Riskifondide ees-kujul on ka Tamme ning te-ma klientide portfellis korra-ga vaid ligi 20 firmat.

Võhikule sobib indeksifondTamme nõuanne neile, kes filter analüüsi ei valda, on osta indeksifonde. “Oma maakle-rid lahti lasta ning indeksifon-didesse investeerida on ainuke võimalus, kuidas tavainimene saab turgu võita,” veenab ta.

Ilmari investeerimisoskus-tele on pannud aluse lennukas karjäär. Finantsasjatundja sai temast telekommunikatsioo-nikontsernis NTL Inc (praegu Virgin Media).

Eesti pagulaste peres üles kasvanud Ilmar (kes õppis seitsmeaastasena emalt, mi-da “intress” tähendab) on jalu-tanud minema ka suurte raha-hunnikute juurest. 2005. aas-tal kutsuti ta partneriks inves-teerimisfirmasse, mille väär-tus on kahe aastaga tõusnud 50 miljonilt 2 miljardile dolla-rile. Tamm, kellel on ameerik-lannast abikaasaga kaks last, aga võttis aasta vabaks, rei-sis ja sa perega taas lähedase-maks. “Viimased kaks aastat on olnud parimad mu elus, ja vererõhk on langenud kolman-diku võrra,” sõnab ta.

Ja miks peakski vererõhk tõusma investoril, kelle stra-teegia on nii läbimõeldud, et ta pole aasta lõikes kunagi ra-ha kaotanud?

New Yorgi Eesti Haridus-seltsi juhatusse kuuluv Il-mar Erik Tamm haldab selt-si ligi miljonidollarilist (12 miljoni kroonist) portfelli.

Mullu sügisel Eesti Maja haldava Eesti Haridusseltsi in-vesteeringud enda peale võt-nud Tamm avastas, et raha tõi imeväikest tootlust ning nõu-dis samas suuri haldustasu-sid. Ta paigutas enne Šveitsi

pangas ja Smith Barneys asu-nud raha investeerimispan-ka Fidelity Investments ning võttis raha haldamise enda peale selle eest tasu küsima-ta (Tamme tavapärane hono-rar on 1,2%). Ainuüksi sellega hoiab Eesti Maja kokku ligi 25 000 dollarit aastas.

Märtsi lõpu seisuga on port-fellist investeeritud ligi kolm neljandikku: peamised inves-teeringud tehti 21. märtsil va-

hetult pärast USA keskpanga teadaannet, et intressimää-rad enam ei tõuse. “Ootasin momenti, kus turg stabilisee-rub,” märgib Tamm.

Tamme sõnul kaotas Eesti Maja seni aastas väljavõtmata kasumina ja kõrgeid haldus-tasusid makstes kokku ligi 50 000 dollarit.

Tamm ootab, et enne vaid paariprotsendilist kasumit tee-ninud portfelli tootlus peaks

nüüd tulema vähemalt 8–12% ligi ehk olema 80 000 kuni 120 000 dollarit aastas. Eesti Ma-ja rahapaigutused on seejuu-res veel suhteliselt konserva-tiivsed.

Tulemused? Eesti Maja in-vesteeringud on alates uue hal-duri kätte minekust tootnud kuukasumit enam kui 0,80% (aastas 12%), samas kui S&P on olnud 1,20% miinuses (aas-tas 15%).

Tamm võttis käsile Eesti Maja investeeringud

� Ilmar Erik Tamme käe all tõusis New Yorgi Eesti Maja portfelli tootlus hüppeliselt. Foto: Kertu Ruus

VÕRDLUS

Suurem osa investeeringutest on fondides� Eesti Haridusseltsi aktsiaportfell ligikaudselt, %

AGG – iShares Lehman Brothersi võlakirja indeksifond 15EFV – iSharesi Euroopa suure turuväärtusega ettevõtete fond 15Ettevõtete aktsiad (Citigroup, ConocoPhillips, ING Bank, Deutsche Telekom jt) 12XLAZX – USA pangalaenufond 10SPY – S&P 500 indeksifond 10IVE – iSharesi USA suure turuväärtusega ettevõtete fond 8EEM – iSharesi arenevate turgude indeksifond 5raha 25Allikas: Äripäev

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

22

AUTO| uued mudelid | müük | hooldus |

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Põhilisteks matkaautode rentimise kuudeks on juu-ni, juuli ja august. Nendeks kuudeks broneeritakse au-tod juba jaanuaris.

Sir Autorendi juhi Hannes Luhti sõnul hakkavad neil bro-neeringud tulema ka juba det-sembris-jaanuaris, kui planee-ritakse oma puhkusi. Hansa-rendi tootejuht Nils Lööne rääkis, et neil on autode kinni-panemisega nii, et veebruaris-märtsis pandi autosid kinni ju-ba septembriks.

Nüüdseks on enamik aegu kolmeks suvepuhkuse popu-laarseimaks kuuks juba bro-neeritud. Mõlemas kohas oli

veel mõni tühi auk. Näiteks Hansarendis on neil kuudel 60–70 protsenti aegadest juba kinni. Sestap panid mõlemad mehed inimestele südamele, et tegelikult on Lõuna-Euroo-pas ka enne juunit ja pärast augustit ka väga soojad ilmad ning matkaautoga väga mõnus reisida. Suureks plussiks on ka see, et näiteks praegu suu-ri turistide horde veel ei ole ja juunist augustini on ka Eestis reeglina soojad ilmad.

Samuti on suvekuudel matka autode rentimine märk-sa kallim kui hooajavälisel ajal. Kui sügisel saab matka-auto kuuks ajaks kätte 20 000 krooniga, siis suvekuudel tu-leb 10 000 krooni rohkem maksta.

Luhti sõnul küsitakse mat-kaautot rentides palju kütuse-

kulu kohta. Normaalselt 90 kilomeetrit tunnis sõites jääb kütusekulu reeglina 11–12 liit-ri kanti 100 kilomeetri kohta.

Kiiruse kasvades tõuseb ka kütusekulu oluliseltKüll tõuseb Lööne sõnul kütu-sekulu drastiliselt kiiruse kas-vades, sest näiteks 105 kilo-meetrit tunnis sõites tuleb 100 kilomeetri kuluks arvestada juba 15–17 liitrit kütust.

Luht paneb südamele ka seda, et matkaautol on sõidu-autost kallim laevapilet. Põh-juseks on suuremad mõõdud seda nii pikkuses kui ka kõr-guses.

Lööne sõnul tuleb alati en-ne kliendile auto andmist te-ha ka ligikaudu 45minutiline koolitus, et teada anda, kuidas mis autos töötab.

Kliendid on meeste sõ-nul seinast-seina. Tavalisteks klientideks on küll kujunenud perekonnad.

Luht nimetab ka juhust, kuidas on tulnud välismaa-lased ja rentinud matkaauto, et minna nädalavahetuseks Saare maale pulma.

Lööne räägib, et neil on kliendid pooleks, ühed on eu-rooplased, kes tahavad Balti-maades reisida ja teised on eestlased, kes tahavad Euroo-pas reisida. Populaarseks on matkaautod muutunud ka ekstreemsportlaste seas.

Talvel tuleb lumeketid kaasa võttaMitmeid kordi matkaautot rentinud Aleksander Suur nen-dib, et tema võtab auto tava-liselt talvel, sest teedeehitu-

sega tegelemine ei luba suvel Eestist kuskile minna. Käinud on ta autoga mööda mereäärt Lääne-Euroopas. Samuti on ta külastanud Kreetat. Temale pakutud teenusega on ta igati rahule jäänud.

Küll paneb Suur inimeste-le südamele, et kui on plaa-nis talve poole minna, siis tu-leks kindlasti lumeketid kaasa võtta, sest mägedes kipub tihti-peale lund sadama ja matka-auto on libedal mägiteel ilma nendeta väga abitu.

Üheks nüansiks on see, et kui meil kasutatakse AGA gaasiballoone, mille keere on sentimeetermõõdustikus, siis Lõuna-Euroopas on Shelli bal-loonid, mille keere on tolli-mõõdustikus, sestap on kau-gele reisides mõttekas kusagilt üleminek kaasa võtta.

Ardo [email protected]

NUMBER

70� protsenti matkaautode ae-gadest on Hansarendil su-veks kinni.

PANE TÄHELE� Broneeri pikemalt ette, muidu võib juhtuda, et vabu aegu enam ei ole.� Talvel reisides võta kaasa lumeketid.� Pikemalt Lõuna-Euroopas olles vajad gaasiballoonile üleminekul tollimõõtu.� Ära sõida üle 90 km/h, sest kütusekulu tõuseb drastiliselt.

Kia Motors esitles 5. april-lil rahvusvahelise Souli Motor Show raames SUV-tüüpi kont-septsõidukit KND-4. Infoteh-noloogia viimase sõna järgi va-rustatud uus ideeauto paistab muuhulgas silma aktiivmaat-riksiga AMOLED-infoekraani, uudse Blu-ray tehnoloogia ja raadiosüsteemi sisseehitatud

kõvakettaga.KND-4 sisemuse metallik-pa-neele ilmestab kaudvalgus-tus. Auto jõuallikaks on 2,2 liit-rine VGT-diiselmootor. Esma-kordselt on kasutusele võetud nn aktiivpöördemomendi süs-teem, mis suunab ekstreem-setes ja libedates oludes jõu parima haardega ratastele.

UUS MUDELKia näitas Soulis linnamaasturit KND-4

Enamik matkaautosid suveks juba broneeritudAuto tuleks suveks kinni panna juba detsembris või jaanuaris

� Kõige tavalisem renditav matkaauto, mis ehitatud Ford Transiti põhjale. Rentija paneb kaasa lisaks gaasiballoonidele ka näiteks voodiriided. Foto: Maris Ojasuu

toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

AUTO 23 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

12.04.� algas Vilniuses Baltimaade tänavune suurim autonäitus. Näitus on ainuke Baltimaade näitus, mis on kantud OICA kalendrisse.

KUUPÄEV

Ford� on Eestis registreerituim sõiduauto. Forde on praegu arvel 64 233 tükki.

MARK

Freelander 2 on väga tub-li edasiarendus eelmi-sest mudelist. Olgem

ausad, milleks valetada: eel-mine mudel polnud just eri-ti kena ega hea auto. Uus aga kipub olema nii enam-vähem välimusega kui ka täitsa hea.

Välimusest peab praegust Land Roveri mudelivalikut otsast peale kiitma hakka-ma. Kõik on nagu šeffide au-tode joonistamisõpikust ma-ha viksitud. Freelander 2 on küll natuke teistmoodi kui te-ma suuremad vennad. Teist-moodi selles mõttes, et kui te-ma vennad on karvase rin-naga suured mehed, siis Freelander kipub natuke nai-seliku olemisega olema.

Märksa õrnemad jooned viitavad sellele, et pole te-gu päris meessoost isendi-ga. Küll on aga meestele ala-ti naised meeldinud ja nii ka mulle. Eriti meeldib mulle

Freelanderi ka reklaamis ka-sutatav oranž, mis sügava me-talliku virvendusega jääb pi-kaks ajaks silma, pealegi on üsna raske sellist värvi autot mõnes üüratus kaubandus-keskuse parklas ära kaota-da. Küll on üritatud massiiv-se iluvõrega rõhuda mehelik-kusele, kuid kui suguvennad kõrvale panna, siis on kohe selge, kes on kes.

Interjöör on igati asjalik ja millegi kallal viriseda ko-he üldse ei oska. Näidikud on hästi loetavad ja istmed mugavad. Samuti on paku-tav jala ruum tagaistmel üs-na märkimis väärne. Laiupidi võiks natuke rohkem ruumi olla, sest kui taga istub turva-hällis laps ja tema kõrval ema, siis kolmandat inimest sinna eriti ei mahuta. Mahu-tab, aga olgem ausad, pik-ka otsa ei ole erilist viitsimist sõita nagu kilud karbis.

Esialgu pani proovisõidu-autol olnud diiselmootor mind nina krimpsutama, sest see oli mitte nii väikse auto kohta vaid 2,2-liitrine. Küll muutsin oma meelt minutite-ga, sest väike diisel rebis nii-palju, kui kutsar piitsutas, ja oli kohati suuteline rohke-maks, kui vajagi oli.

Vedrustus on sel autol väga kahe näoga. Kui sõidate lin-nas või maanteel, võib näpud püsti visata ja öelda, et su-perluks, kõik toimib. Küll po-le veel kõik teed Eestis asfal-di all ja sestap sai ka kruusa-teele pööratud. Keerasin küll vedrustuse asendi teekatte-le sobivaks, kuid ikkagi hak-kas veermikust kostma lau-sa kolinat meenutavat heli. See polnud küll märk, mida maasturite tootjate etalonilt oodanud oleksin.

Uus Freelander 2 on roh-kem linna- kui pärismaastur.

Ardo Kalda

MIS ON MIS

Land Rover Freelander 2Mootor� 2,2 turbodiiselVõimsus� 160 hjPöördemoment400 NmKiirendus 0–100 km/h� 11,7 sTippkiirus� 181 km/hKütusekulu 100 km kohta� linnas 9,2 l� maanteel 6,2 l� kombineeritud 7,5 lMõõdud� pikkus 4500 mm� laius 2005 mm� kõrgus 1740 mmKütusepaagi maht� 68 lHind� alates 489 900 krAllikas: Land Rover

Test Uus Freelander 2 on maanteel parem kui kruusal

Land Roveri beebimaastur

� Eestlastele mitte väga armastatud oranž sobib uuele Freelanderile nagu rusikas silmaauku. Foto: Ardo Kalda

Lühidalt kokku võttes tuleb õlivahetusvälpa suhtuda kui muutuvas-

se suurusesse. Mida rohkem on moo-

tor kulunud või mida ras-kemates tingimustes moo-tor töötab, seda lühem on soovitatav õlivahetusvälp. Õlivahetusvälbad kõiguvad väga palju, sõiduautol on

see sõltuvalt autost ja väl-jalaskeaastast vahemikus 5000–35 000 kilomeetrit. Õi-ge välba saab auto kasutus-juhendist. Juhul kui kasuta-da aktuaalseks saanud bio-diislikütust, siis tuleb õli va-hetada poole sagedamini, kui mootoritootja ette näeb.

Andre Tammur, Addinoli müügijuht

ÜKS KÜSIMUSMillal tuleb õli vahetada ja kui kaua tohib ühe õliga sõita?

UUDISTeedele lisandus 14 000 uut juhtiMärtsis sai riikliku auto-registrikeskuse (ARK) and-metel Eestis 14 435 ini-mest endale juhiloa. Kõige rohkem anti väl-ja tavalisi juhi lube, mida oli möödunud kuul ühtekokku 12 032.Esmaseid juhilubasid väl-

jastas noortele ja samuti muidu esimest korda omal käel liiklusesse tuiskajate-le riiklik autoregistrikeskus 2264 korral. Piiratud õigusega juhi lube anti ARKist noortele kätte 79 korral. Möödunud kuul andis riiklik autoregistrikeskus välja ka ajutisi juhilubasid. Seda tehti ühtekokku 60 korda.

REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS JA HOIUSTAMINE

Sõida muretult iga ilmaga

Nokian HNokian Hhinnad alateshinnad alates 1125.-1125.-

Punane 6, Tallinn, REHVIHOTELL Tel 607 0104Tartu mnt 119, Tallinn Tel 605 1065Lai 13, Pärnu Tel 442 9428Aardla 23c, Tartu Tel 730 3745 www.vianor.ee

“Nokian on mugav ja väga vaikne.”(TM 03/2007)

A U T O L E H T 2 0 0 6 R E H V I T Ö Ö K O D A D E T E S T I V Õ I T J A !

Audi A62,4, V6, 130 kW, 2004, helebeež met., sedaan (4 ust), kliimaautomaatik, roo-livõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, immobil., signal. mahuanduriga, lisapidurituli, ESP stabiilsuskontroll, pi-durdusjõukontroll, veojõukontroll, turva-vööde eelpingutid esiistmetel, udutuled, tulede korrektor, päevasõidutulede au-tomaatne lülitus, Eestist uuena ostetud, 1 omanik, tehn. kontrollitud, 71 000 km, liisinguvõimalus. Hind 429 000.–

BMW X3 2,0, R4, 110 kW, 2006, hõbedane met., 5 ust, konditsioneer, Servotronic rooli-võimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, immobil., signal. mahuanduriga, lisapidurituli, DSC sta-biilsuskontroll, pidurdusjõukontroll, veo-jõukontroll, külglibisemisvastane seade, mägipidur, tulede korrektor, päevasõidu-tulede automaatne lülitus, United Motor-si demosõiduk, tehn. kontrollitud, 24 500 km, liisinguvõimalus. Hind 529 000.–

BMW 530xi Individual190 kW, 2005, tumeroheline met., sedaan (4 ust), kliimaautomaatik, Servotronic roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, immobil., DTC stabiilsuskontroll, veojõukontroll, külglibisemisvastane seade, turvavööde eelpingutid esiistmetel, vihmasensor, udutuled, Individuaal BMW 5. seeria pa-kett 1, xDrive nelikvedu, United Motorsi demosõiduk, tehn. kontrollitud, 23 000 km, liisinguvõimalus. Hind 749 000.–

BMW 525iA2,5, R6, 141 kW, 2001, automaat, valge, sedaan (5 ust), kliimaautomaatik, roo-livõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, lisaimmobilisaator, signal. mahuanduriga, lisapidurituli, pi-durdusjõukontroll, ASC veojõukontroll, külglibisemisvastane seade, Xenon lähi-tuled, esimesed tulede pesurid, päeva-sõidutulede autom. lülitus, Eestist uuena ostetud, tehn. kontrollitud, 93 000 km, liisinguvõimalus. Hind 199 000.–

BMW 118d Advantage 2,0, 90 kW, 2005, punane, luukpära (5 ust), kliimaautomaatik, roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, immobil., signal. mahuandu-riga, lisapidurituli, DTC stabiilsuskont-roll, pidurdusjõukontroll, veojõukontroll, külglibisemisvastane seade, turvavööde eelpingutid esiistmetel, udutuled (esi-mesed, tagumised), tulede korrektor, la-mellrehvid, tehn. kontrollitud, 20 700 km, liisinguvõimalus. Hind 325 000.–

United Motors Paldiski mnt 108, TallinnTel 659 3721, 659 3728,

50 15 553, 52 61 535Avatud

E–R 9–18, L 10–15www.bmw.ee

[email protected]

K A S U T A T U D A U T O D E M Ü Ü K

Volkswagen Passat 1,8 Turbo, 110 kW, 2002, automaat, beež met., sedaan (4 ust), kliimaautomaatik, roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, 4 peatuge, immobil., signal. mahuanduriga, lisa-pidurituli, ESP stabiilsuskontroll, veo-jõukontroll, tagumised udutuled, tulede korrektor, lamellrehvid, valuveljed 15”, regul. roolisammas kahes suunas, Ees-tist uuena ostetud, tehn. kontrollitud, 80 000 km. Hind 195 000.–

Saab 9-7X5,3, V8, 221 kW, 2006, automaat, hõ-bedane met., 5 ust, kliimaautomaatik, roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, immobil., signal. mahuanduriga, lisapidurituli, stabiilsuskontroll, pidurdusjõukontroll, veojõukontroll, udutuled (esimesed, ta-gumised), Xenon lähituled, talverehvid, valuveljed (18”, Saab), regul. roolisam-mas, Eestist uuena ostetud, 23 000 km, liisinguvõimalus. Hind 649 900.–

24 AUTOÄripäev 13. aprill 2007 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Audi mudelit S8 müüdi tervelt neli � eksootilisemad märtsis arvele võetud uued sõiduautod Mark Mudel Audi S8 4Porsche 911 Turbo 2Porsche 911 Targa 4 1Porsche Cayman 1Mercedes-Benz ML 63 AMG 1Mercedes-Benz S 65 AMG 1Infiniti FX35 1Ford Mustang 1Chevrolet Corvette Coupe 1BMW M5 1BMW M6 1Allikas: ARK

Märtsis sõitis mudelite edetabelis teistest pikalt üle uus Toyota Corolla, mi-da müüdi tervelt 141 ek-semplari.

Vastu võib Corollale saada vaid aprillis müüki alustanud sama margi esindaja Auris, mis vahetab välja Corolla luukpära.

Honda mudelid Civic ja CR-V on Corollaga koos esikol-mikus, kuid kohe järgneb To-yota mudel Avensis. Esiküm-nest on välja langenud Toyo-ta maasturid Land Cruiser ja RAV4, mis tavaliselt esiküm-ne eesotsas troonivad. Äripäev

Eesti rahvas pole vaene, mi-da näitab märtsis registree-ritud autode tabel.

Ligi 1,5 miljonit krooni maksvaid limusiinrakette Au-di S8 lisandus Eesti teedele möödunud kuul tervelt neli.

Kaubaks läks ka tervelt neli Porsche sportmudelit.

2 miljonit krooni on alg-hinnaks Mercedes-Benz S 65 AMG-l, mida läks möödunud kuul kaubaks üks.

BMW sportliku M-seeria autosid läks möödunud kuul kaubaks kaks ja need olid M5 ja alghinnaga ligi 1,7 miljonit krooni maksev M6. Äripäev

Viking Motors laiendas Riia kesklinnas asuvat auto-keskust ja eelmisel nädalal avati lisaks Saabi omale ka Cadillaci, Corvette’i ning Hummeri salong.

Jaanuaris ostis Viking Mo-tors Riia kesklinnas paikne-va Läti firma E&S Auto, mis oli alates 1996. aastast olnud Saabi sõiduautode ametlik esindaja Lätis.

Viking Motors ASi nõuko-gu esimees Peter Kalli kom-menteerib Lätti laienemist:

“Läti autoturg kasvab jõud-salt ja on palju suurema po-tentsiaaliga kui Eestis. Selle aasta esimeses kvartalis re-gistreeriti Lätis 68% rohkem uusi sõiduautosid kui aasta tagasi samal ajal.”

“Eestis oli kasv 46%. Uue Cadillaci, Corvette’i ja Hummeri salongi avamise-ga muutus meie Lätis paku-tav mudelivalik mitmekülg-seks ja ahvatlevaks, “ rääkis Peter Kalli.

Mehe sõnul annab viima-sele kinnitust ka esimeste

päevade suur salongi külasta-tavus. Esimesi müügitulemu-si oodatakse aprillis, aga õige hoo peab autokeskus saama sisse hiljemalt sügiseks.

Eestis on Viking Motorsi Hummeri salong valmimisel ja üsna pea on oodata ka sel-le avamist.

Lisaks kõigele eelnevale laiendab sellel suvel Viking Motors oma Tammsaare tee autokeskust 1500 ruutmeetri võrra ja juurde tuleb nii müü-gi- kui ka teeninduspinda.

Äripäev

Müük Märtsis tuli Eesti teedele palju kalleid sõidukeid

Superautod EestisSTATISTIKA

Müük Mudelite edetabelit juhivad kindlalt jaapanlased

Ikka ja jälle uus Toyota Corolla

� märtsis Eestis arvele võetud uute mudelite TOP10 Mark Mudel Toyota Corolla 141Honda Civic 102Honda CR-V 98Toyota Avensis 89Mazda 6 88Ford Focus 67Volkwagen Golf 66Hyundai Getz 58Citroen C 4 58Škoda Octavia 56

Allikas: ARK

STATISTIKAToyota Corolla ikka esimene

MÜÜK Audi tegi rekordkvartaliTänavu aasta märtsis üle-tas Audi kontserni müügitu-lemus ühes kuus esmakord-selt 100 000 sõiduauto pii-ri. Kokku on tänavu esimeses kvartalis üle maailma müüdud 248 000 uut Audi sõidukit, mis on 9% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Eestis kas-vas Audi sõiduautode müük aasta esimese kolme kuuga rekordilised 79%.2007. aasta algus on olnud Audi autotööstusele erakord-selt edukas. Märtsis müü-

sid Audi AG edasimüüjad üle kogu maailma 103 000 uut sõidukit ehk 10% enam kui aasta tagasi. Märkimisväärseid kasvu-numbreid näitasid märtsi-kuus suurturud Venemaa (+41%), Šveits (+35%), Rootsi (+32%), Inglismaa (+20%), Hii-na (+20%) ja USA (+15%). Eestis andsid Reval Auto edasi müüjad märtsikuus klientidele üle 60 uut Audi sõiduautot, mis on 35 autot (+71%) enam kui möödunud aasta märtsis. Selle aasta esimeses kvartalis müüdi Eestis kokku 153 uut Audit (+79%).

REHVIDRehvid superautodeleDunlop SP Sport Maxx GT on uus esmaklassiline rehv Dunlopilt. See rehv on suuna-tud eriti suure mootorivõim-susega autodele, mille priori-teetideks on sõidunauding ja ülihea haarduvus kuival pin-nal. Hea ehitusega asümmeetrili-ne turvisemuster ning moto-spordist inspireeritud kummi-segu võimaldavad kuival teel uskumatut pidavust. Dunlop SP Sport Maxx GT on saadaval alates 18 tolli mõõ-dust.

Autofirma Viking Motors laiendas oma Riia keskust

Viking Motors avas Lätis salongi

� Lamborghini mootoriga Audi S8, mis kiirendab 0–100 km/h 5,1 sekundiga. Foto:Ardo Kalda

AUTO 25 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Asso Laido tel 667 0072 13. aprill 2007 Äripäev

Porsche Cayennemudeliaasta 2008

Premium Motorstel 620 0210www.porsche.eewww.premiummotors.ee

Loodudkompromissideta!

Pilt on illustreeriva tähendusega.

UUS!

PorscheCarrera Cabriomudeliaasta 2007Express Service: Express Factory Order

Premium Motorstel 620 0210www.porsche.eewww.premiummotors.ee

Loodudkompromissideta!

Pilt on illustreeriva tähendusega.

UUS!

Uus Ford Mustangnüüd Eestis

Hind alates 440 000.-

Ameerika Autoteeninduse OÜSõpruse pst 27, Tallinntel 699 9222www.ameerikaauto.ee

CO2 190–279 g/km.

Keskmine kütusekulu 11,5 l/100 km.

Lisaks Ducatole on Fiati püsivalikus eri suu-rustes tarbesõidukid, mis peaksid rahuldama ka kõige nõudlikuma kliendi.

UUS FIAT DUCATO

Hind alates 315 000 kr

Vastupidava tööhobusena kuulsust võit-nud Ducato on saanud endale suurepäraste veoomadustega järglased. Mootoreid on valida 2,2JTD, 2,3JTD ja 3,0JTD vahel ning kandevõime küünib kuni 2 tonnini. Kauba-ruumi maht kuni 17 m3

Vaata lisaks www.fiat.ee

ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31

Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31 on oma 27 reisijakohaga avar ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 4 m³ pakiruumiga on leidnud paljude reisihuviliste heakskiidu.

Efektiivne WEBASTO konvek-torküte koos õhukonditsioneeri, klaaspakettide ja õhkvedrustu-sega tagab reisijate maksimaalse mugavuse.

TURQUOISE bussil on töökindel ja säästlik 176 hj Euro 4 Turbo Diisel mootor ja turvalised ning võimekad ABS-ASR õhkpidurid.

OÜ Renneks KaubandusSuur-Sõjamäe 36, Tallinntel 646 5140www.renneks.ee

Chrysler•Jeep•Chevrolet•Ford

Tel 678 1888 (Tallinnas), 730 4222 (Tartus)

Reklaami projektijuhidRutmar Lohu tel 667 0071, [email protected] Laido tel 667 0072, [email protected]

IT • KODUTEHNIKA • FOTO/VIDEO • AUTO/MOTO • TESTID

ilmub 16. mail

Tehnikaajakiri

» Persoonilugu » Windowsi, Mac OS Xi ja Linuxi võrdlus » Kontorist mobiilsete töökohtade kasuks

loobunud firma » WiFi loomine kodus » Eksklusiivsete kaamerabrändide

ülevaade » Fotoprinterite võrdlus » Kõrgtehnoloogilised sporditarbed» Arvutis video vaatamise võimalused» Retrostiilis kodutehnika

» Kuidas valida nõudepesumasinat» Väike-keskautode võrdlus» Autoremondi võimalused» Autokeemia nõuanne » Autoaudio õpetus» Reisimine autokaravaniga» Mootorratta test» Motorolleri ostusoovitus» Kuidas valida veesõidukit» Suvine tehnikaspordi kalender» Uudised ja uudistooted

26 REKLAAM Äripäev 13. aprill 2007 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]

Hind ÄP Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 320 kr.

"Investori aastaraamat"

Tavahind 415 kr.Raamat ilmub aprilli lõpus.

Tellimine www.aripaev.ee/raamatuklubi, [email protected], tel. 667 0108.

Tõnis Oja, Raivo SormunenÄripäeva Kirjastus

LOE, MÕTLE JA INVESTEERI

- Viiekümne Eesti, Euroopa ja USA börsiettevõtte arengulugu ning finantsnäitajad.

- Mis juhtus eelmisel aastal ja selle aasta alguses aktsiaturgudel?- Investeerimise põhitõed: kuidas viiakse ettevõtted börsile, mis on IPO ja fondiemissioon, kuidas osta aktsiaid, kas

panustada suurtele dividendidele või aktsia hinnatõusule, kuidas aktsiatest saadud kasumit ja dividende maksustatakse.

Tõnis OjaTöötab Äripäeva börsitoimetuses alates 1996. aasta augustist. Alates 2000. aastast börsitoimetuse juht. Kirjutab kommentaare ja ülevaateid peamiselt valuutaturgudel ja kaubabörsidel toimuva ning börsiettevõtete kohta. Toimetab ja paneb kokku majanduspeeglit.Alates 2006. aasta novembrist taas toimetaja-analüütik.

Raivo SormunenTöötab Äripäeva börsitoimetuses alates 1999. aasta augustist analüütik-toimetajana. Kirjutab kommentaare ja ülevaateid väärtpaberiturgudel toimuvast. Vastutab projekti "Miljon krooni" ja pensionirubriigi eest.

ta

maar

aveäpi

rÄ

IROTSEVNITõnis Oja

Raivo Sormunentamaaratsaa

toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

27

TERVIS| liikumine | toitumine | lõõgastus |

Signe [email protected]

Kuue kuuga maratonivormiTreeneri juhendamisel 42 195 m jooksma

� Osa meeskonnast. Ees vasakult Raimo Ülavere, Signe Sillasoo, Enn Heinsoo, Henrik Aavik, Irja Ahi. Taga vasakult Raivo Sormunen, Sirje Rank, Jaana Pikalev, Aivar Hundimägi, Sten-Aleks Pihlak, Raul Lobanov, Tarvo Vaarmets, Rivo Sarapik. Foto: Andras Kralla

Äripäeva 17 jooksuhuvilist alustasid märtsi lõpus ak-tiivselt treeningutega. Ees-märk kõigil ühine: läbida 30. septembril Berliini ma-raton.

Maratonigrupi hulka kuu-lub nii kogenud jooksjaid, kel varasem maratonikogemus seljataga, aktiivseid harras-tussportlasi kui ka algajaid, kes on leidnud põhjuse spordi-dress üle aastate taas selga tõmmata. Võistkonna moo-dustavad kümme sportlikku meest ja seitse naist.

Paar viimast nädalat on möödunud jalgade ja koormu-se testimiste, kergema koor-muse ja regulaarse treeningu-kavaga harjumisega. Ees ootab kuus kuud aktiivset jooksu-trenni.

“Need, kes varem jooksnud, peaksid maratoni ligi kolme tunniga läbima, algajad jook-

sevad ajaliselt vast viie-kuue tunni sisse. Kui kolm korda nä-dalas trenni teha, siis peaksid maratoni kõik igal juhul läbi jooksma.” prognoosib treener Rein Raspel.

Sportliku vormi määrami-seks läbisid kõik grupi liik-med Cooperi testi ehk 12 mi-nutit jooksu. Tiimi treeneri Rein Raspeli hinnangul läbisid kõik jooksjad testi väga heade kuni rahuldavate tulemustega. Parim jõudis piiratud minutite jooksul läbida 2,8 kilomeetrit, tagasihoidlikuma jooksuko-gemusega võistlejad piirdusid rahuldava kahe kilomeetriga. Välja kedagi ei praagitud.

Testi põhjal koostas treener kaks treeningukava – kilomet-raaž alustajatele esialgu 26, ko-genumatele jooksjatele 42 km nädalas.

Treeneri sõnul on plaan treeningukavas teha paari nä-dala tagant muudatusi. Kavva võetakse lisaks vastupidavu-se arendamisele ka kiiruse- ja jõutrenn, kilometraaži suuren-datakse tasapisi.

LOE VEEBIST

� www.berlin-marathon.comBerliini maratoni info ja võist-lusele registreerimine

VEESPORTProovsukeldumine Keila tervisekeskuses13. aprillil saavad kõik huvili-sed alates kella 17st proovi-da Keila tervisekeskuses su-keldumist. Soovitav vanusepiir on 15. eluaastat. Proovisukeldumi-se viib läbi Sebak Sukeldu-miskeskus. Huvilistele tut-vustatakse varustust, õpeta-takse veealust hingamist ja

selgitatakse käemärke, mille abil vee all suhelda. Igal osa-lejal on võimalik vees olla 15–20 minutit. Keila tervisekeskuse päeva-pilet maksab täiskasvanule 95, tudengile ning pensionä-rile 70 ja õpilasele 60 kroo-ni. Proovsukeldumisel osale-miseks lisandub hinnale 50 krooni. Lisainformatsioon www.keilasport.ee ja www.sebak.ee.

TSITAAT

”Eks iga maraton on erinev. Kui on hea päev, on kõik mõnusasti kont-

rolli all. Aga kui on kehv tunne, siis mõtled ainiti sellele, kui palju lõpuni on jäänud.

Pavel Loskutov, jooksja, Eesti Ekspress, 26.04.2005

KES ON KES

� http://apmaraton.blogspot.commaratonitiimi veebipäevik

Eneseületajate klubi� maratonile minejate jooksu-

kogemus ja eesmärk

� Jaana Pikalev väike, läbi joosta � Raimo Ülavere paar aastat, aeg alla 4 tunni� Rivo Sarapik3 aastat, aeg alla 4 tunni� Raivo Sormunen jooksnud kaks maratoni, üle-tada isiklik 3.55� Virge Lahesörk kord nädalas, läbi joosta� Moonika Krošetskina väike, läbi joosta� Sirje Rank tervisejooksja, eluga finišisse� Henrik Aaviknull, aeg alla 6 tunni�Irja Ahi harrastusjooksja, läbi joosta

� Enn Heinsoo aeg-ajalt 5–10 km nädalas,aeg alla 4 tunni� Tarvo Vaarmets olematu, arendada kiirust 7 km/h kuus tundi järjest� Raul Lobanov paar aastat, lõpetada� Signe Sillasoo pikalt tegelenud kergejõusti-kuga, läbi joosta� Aivar Hundimägi aastatetagune, aeg alla 6 tunni� Sten-Aleks Pihlakpikka aega ei ole jooksnud, tulla 16 574. kohale � Tene Hook harrastusjooksja, läbi joosta� Harry Tuul jooksnud poolmaratoni, joos-ta kilomeeter 6 minutiga

Tootja: Lysi, Island • Maaletooja: As Oriola

...küsi apteegist!

SÜDAME SÕBER!

Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid on läbi mitmete uuringute tõestanud oma efektiivsust südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ja profülaktikas.Oomega-3 vähendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintesse, omab vererõhku alandavat toimet, muudab veresoonte seinad elastsemaks ja lisaks on tõestatud selle toime ära hoidmaks südame virvendusarütmia hooge. Uuringud on näidanud ka põletikuliste protsesside vähenemist nahal ja liigestes.

UUS TOODE!

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected]

28

NOORED| õpingud | raha | karjäär |

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected]

”Ei ole ühtki inimest, kes

oleks 22 punkti pärast ülikoolist eemale jäänud, sõb-rad kaotanud või töötult passinud.

VAHENDAB Ellen Murula

Signe [email protected]

TSITAAT

”Meil võivad olla maailma parimad õppekavad, ilusai-

mad koolimajad ja lahedaimad õpilased, aga kui ei ole häid õpe-

tajaid, on keeruline head haridust omandada.

Lõpukirjandi meelespea

STATISTIKA Investeerima otse Firmad koolitavad endale noort tööjõudu

Paljud suurfirmad on haka-nud looma ettevõtte juur-de aktiivselt tegutsevaid noorteakadeemiaid ja -kol-leegiume. Noort järelkas-vu koolitavad endale näi-teks Suprema, Playtech, Webmedia ja Hansapank.

Lisaks kursustele, rohketele seminaridele ja praktikavõima-lustele pakuvad firmad noorte-le ka kopsakaid stipendiume, mis olenevalt ettevõttest võivad küündida mitmekümne tuhan-

de kroonini. Firmade eesmärk on koolitada endale noori päde-vaid potentsiaalseid töötajaid, kes saaksid varakult aimu ette-võtte struktuurist ja tuleviku-plaanidest.

Webmedia esindaja Ivo Mä-gi sõnul annab Webmedia University, mis võimaldab suve-praktikat, seminare ja koolitu-si, võimaluse olla firmal tihe-das kontaktis tulevaste tööta-jatega. “Toodud tegevused on üheks suureks põhjuseks, miks Webmedia on tühja tööjõutu-ru tingimustes suutnud tööta-jate arvu kahekordistada nii 2005. kui ka 2006. aastal,” sel-gitab Mägi.

Mullu sügisest käivitas ka investeerimispank Suprema noorte akadeemia, mille ees-märgiks on koolitada koostöös Esto nian Business Schooli ga professionaalseid investeerimis-juhte. Suprema Academy prog-rammist võtab osa 15 finants-teemadest huvitatud tudengit.

Ettevõtted koolitavad töötajaid juba koolipingisAkadeemia koordinaatori Kris-tiina Kägu sõnul on programmi orienteeritus väga rahvusvahe-line. Noortele pakutakse reaal-set võimalust saada lisaks Ees-ti investeerimistoodetele üle-vaade ka Läti ja Leedu finants-turgudest.

Lisaks investeerimistead-mistele kasvatab akadeemia noortes ka praktilise töö tege-mise kogemust. Algust tehti sellega kartulipõllul.

“Selle koolituse eesmärk oli anda noortele aimu, mida tä-hendab konkreetselt töö tege-mine. See ei ole iga kord ka-heksast viieni valgete kinnaste ja valgete põlvikutega kontori-laua taga jala kõlgutamine,” rõ-hutab Kristiina Kägu.

15-liikmeline noortegrupp on lisaks kartulivõtule käinud ka lambalaudas, Kiiu tornis ja roninud karjääri ääre peal. Vii-mase eesmärgiks oli iroonilis-humoorikalt näidata noortele karjääri vertikaalse ja horison-taalse arengu olemust.

Akadeemias õppiv Grete Mä-gi on programmis pakutavaga väga rahul. Neiu sõnul on tege-mist täpselt sellega, mida ta on otsinud ja millega spetsiifiliselt tegeleda tahab.

“See on unikaalne prog-ramm. Investeerimine on tu-levikutrend ja oluline eelkõige

41

20

11

8

5

4

4

2

1

Vanemad laste suunamisel spetsialisti nõu ei vaja� lapsevanemate infoallikad laste elukutse- või töövaliku kohta, %

ei ole vajanud infot ega nõu

ei ole kusagilt saanud info ega nõu

lapse koolist, ülikoolist

internetist

meediast

sõpradelt, tuttavatelt

tööotsinguportaalidest

personaliotsinguga tegelevatest firmadest

spetsiaalsetest teatmikest ja väljaannetest

Allikas: Innove

Artur Taevere, Heateo Sihtasutuse juha-taja. Postimees, 12.04.2007

Laupäeval on tänavad tühjemad kui tavali-selt. Tuhanded pane-

vad kuue tunni jooksul pa-berile enda parimad mõt-ted ja loodavad, et neid ka korralike punktide väärili-seks hinnatakse.

Et oodatud sündmus liialt pingeid ei tekitaks, jagan mõned soovitused lapse vanematele ja tuletan paar asja meelde ka kaas-kannatajatele.

Lapsevanemad, kui te pole viimase 12 aasta jook-sul kuigi agaralt oma võsu-kese koolitööde vastu hu-vi tundnud, siis nüüd on ka pisut hilja. Usaldage oma last. Tal on piisavalt tead-misi. Tema tavapärasele võimekusele võivad karu-teene teha ainult magama-tus ja närvitsemine.

Kaasgümnasistid... on-gi käes! Üleöö keegi meist targemaks ei saa. Veel jõuab paberile kirja panna, mis raamatuid saame ka-

sutada, mis ajaleheartik-lid, filmid või näitused või-vad erinevate teemade all kasulikuks osutuda. Ära pabista – seal on vähemalt üks teema, millest rääkida oskad. Oluline on mõista kõiki pealkirjas leiduvaid tuumsõnu õigesti ja neid oma kirjandis ka lahata.

Viimane soovitus: kir-juta sellest, mida sa tead. Kuivõrd kirjand on nagu-nii paras Bingo Loto, siis oleks ju kahju, kui paran-daja sinu vigaselt esitatud faktid läbi näeb. Sa tead piisavalt, sa ei pea keeruta-ma või vassima. Pärast kir-jandit mine sõpradega väl-ja ja naerge. Kas või selle üle, et tuli üle aegade hal-vim kirjand. Lõppude lõ-puks pole ju vahet. Ei ole ühtki inimest, kes oleks 22 punkti pärast ülikoo-list eemale jäänud, sõbrad kaotanud või töötult pas-sinud. Kirjand on köömes, õige elu ootab alles ees.

toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

NOORED 29 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

LOE VEEBIST

ÄP² noorterubriik on üleval ka veebis. Loe ja kommenteeri. Ligipääs vaba!

� www.aripaev.ee/noored/

VÕRDLUS

Riietele kulub enamik raha� Ardi keskmised sisse tulekud ja

väljaminekud kuus, kroonides

� sissetulekudtaskuraha vanematelt 2800� väljaminekudsöök-jook 300meelelahutus ja hobi 500transport 500riided 1500

KONKURSSNoori oodatakse osalema Euroopa Komisjoni ajaveebide konkursil 14.04.

� toimub Tallinna Ülikoolis suurte mõtete kohvik, teemaks “Olu-kord Eestis, mis võiks olla teisiti”. Lisainfo www.heategu.ee.

KUUPÄEV

14aastane Tallinna Rocca Al Mare koolis õppiv Ardi Ilves teenib igakuisele tasku rahale lisa fotograa-fina töötades.

Noormees saab vanema-telt taskuraha vastavalt vaja-dusele, kindlat summat kuus kehtestatud ei ole. Taskuraha laekub enamasti poisi panga-kontole.

Ostude eest eelistab Ardi maksta sularahas, ent panga-kaarti kannab ta alati kaasas. Kui juhtub, et raha on kiires-ti vaja, siis laseb ta teha üle-kande ja võtab vajaliku sum-ma välja.

Kooli kõrvalt poiss tööl ei käi, küll aga teenib ta vahel lisaraha fotograafina tööta-des. Teenitavad summad veel märkimisväärselt suured ei ole, ent võimaldavad Ardil üht-teist endale lubada.

Peamiselt kulubki poisi raha fototarvete, transpordi ja meelelahutuse peale, mille eest maksavad tavaliselt vane-mad. “Kui mõnd kallimat as-ja vaja on, siis suudan ikka ko-guda ka, kuid enamasti ei an-ta mulle korraga nii palju ra-ha kätte, et seda hoida, pigem kulub see ikka korraga ära,” ütleb poiss ise.

Igapäevaselt ostetavate kaupade maksumus on Ardi jaoks oluline. “Kui asi minu jaoks ikka liiga kallis on, siis jätan selle tavaliselt pigem ostmata,” ütleb ta.

Ardi kõige suurem kirg ja hobi on fotograafia. “Kuna tä-napäeval on fotograafia väga-gi kulukas ala, pean tavaliselt uute tarvete jaoks kas ise raha koguma või neid jõuludeks ja sünnipäevadeks endale palu-ma,” kirjeldab Ardi.

Katharina Toomemets

Mina ja raha Kuidas majandab noor inimene

Noorteprojekti “Kevadpäev Euroopas 2007” raames ootab Euroopa Komisjon kõi-ki noori osalema ajaveebi konkursil “Euroopa – ühine-nud mitmekesisuses”. Võistlema oodatakse 10-liik-melisi koolimeeskondi, kelle

ülesandeks on esitada kon-kursile ajaveeb ehk blogi, mis kirjeldab kuni 9. maini 2007 Euroopaga seotud ettevõt-misi, koolis läbi viidud üritusi ning noorte mõtteid ja arva-musi Euroopast. Lisainfo: www.tiigrihype.ee.

� “Mõtelda oma peaga, see tähendab riskida” (2000)� “Õppides loon ennast” (2001)� “Elu tegelikest ja näilistest väärtustest” (2002)� “Kergem on lammutada kui luua” (2003)

� “Iga valik sulgeb mõne ukse” (2004)� “Mõttest sünnib tegu, te-gudest saatus” (2005)� “Rikas elu, vaene elu” (2006)Allikas: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus

1. Suur lugemus on edu alus – meenuta loetut, tee korda-misel valikuid vastavalt oma teemaeelistustele. Ära unus-ta ütlust, et “pole suuremat rumalust kui ühe raamatu tarkus”. 2. Vali kaks teemavaldkon-da, mis on sulle südame-lähedasemad ja valmista need mõttes ette!3. Kasuta aega ökonoom-selt! Parim ja kiireim võima-lus olulist teada saada on kü-sida sellelt, kes teab (loomu-likult enne eksamit).4. Õpi oma õnnestumis-test – analüüsi oma vanu kir-jandeid. Teiste omadest on nüüd juba hilja õppida – muu-tud vaid ebakindlaks.5. Väldi vigu, mida oled kor-duvalt loovtöödes teinud. Tee nende olemus enesele selgeks! Loe ÕSi!6. Enne kirjutama asu-mist püüa luua üldpilt sel-

lest, mida plaanid kajastada. Kavasta teema!7. Kirjuta selgelt ja aru-saadavalt, kuid laused olgu mitme kesised. Siin aitab sind sõnavararikkus: pane rõhku verbi mitmekesisusele. Ole stiilikindel ja sõnastuses kor-rektne. Väldi kordusi.8. Tsitaadid olgu asjako-hased. Hea võõras mõte on nagu vürts, mis õiges kohas teeb maitse hõrguks, liialda-mine sellega on aga kurjast!9. Töö algul väldi pausi. Kir-juta või uitmõtteid, aga pane käsi liikuma!10. Pane end riidesse mu-gavalt, aga pidulikult. Riideid olgu seljas pigem rohkem, nii et neid saab vähemaks võtta – külmetamine pärsib edukat mõttetegevust.

PS! Kunagi ei tohi unustada head tuju!! Allikas: Toivo Lind

Homme, 14. aprillil kirju-tab 10 520 eesti keelt ja 3654 vene keelt kõnele-vat abiturienti lõpukir-jandit. Viimaseid kirjandi-teemalisi näpunäiteid ja-gab täna Vikerraadio saa-de “Huvitaja”.

Keskkoolilõpetaja jaoks aktuaalsetel eksamitega seotud teemadel on kõnel-dud terve nädala vältel Vi-kerraadio saates “Huvita-ja”. 9.–13. aprillil eetrisse lastud eksamite teemalisi saateid on võimalik kuulata üle Viker raadio kodulehelt www.vikerraadio.ee.

13. aprilli viimases otse-saates algusega kell 10.05 rää-gitakse üleõppimisega seo-tud probleemidest. Samu-ti antakse nõu, kuidas end paremini eksamipäevadeks vaimselt ette valmistada.

Viimasele küsimusele uuris Äripäev vastust Rocca al Mare kooli emakeele ja kirjanduse õpetajalt Toivo Lindilt.

Pedagoogi soovitusel tu-leks enne kirjandi kirjuta-mist luua endale kirjutata-vast üldpilt. Kasulik on enda jaoks valida välja südamelä-hedased teemavaldkonnad ja nendes ka mõttes valmistu-da. Kindlasti on kirjandi pär-liks tsitaadid, ent liialdada teiste mõtteteradega õpetaja sõnul siiski ei tasuks.

Signe Sillasoo

Eksam 14 174 abiturienti kirjutab laupäeval lõpukirjandit

TAUST

Populaarseimad kirjanditeemad läbi aastate

kartulipõllult just meie, noorte, jaoks,” too-nitab neiu.

Investeerimine noortele tulevikutrendSuureks plussiks on Grete jaoks ettevõtmised, mis korraldatud väljaspool ametlikku akadee-milist keskkonda. “Kartuli võtt, ronimine – kõik sellised ette-võtmised muudavad seda prog-rammi ainulaadsemaks,” rõhu-tab Mägi. “See annab võimalu-se õppida tundma teisi grupi liikmeid, näha neid teise nur-ga alt. Kõik see tugevdab meid meeskonnana.”

Akadeemia koormusest neiu jaoks täiesti piisab, ülesan-deid liialt ei ole, kõigega saab hakkama. Praegu käib neiu Supremas praktikal, et tutvuda firma köögi poolega. Võimalu-sel jätkaks neiu samas ettevõt-tes tööd ka edaspidi.

� Suprema Academy 15 noort on lisaks teoree-tiliste finantsteadmiste omandamisele teinud tööd kartulipõllul, laudas ja karjääriveerel.Foto: Maris Ojasuu

LOE VEEBIST

Firmade siseakadeemiad� www.playtech.eePlaytech Academy � www.supremaacademy.eeSuprema Academy � www.hansa.ee Hansapanga stipendiumid

NUMBER

20 000� krooni stipendiumi annab Hansapank väga hea õppe-edukusega “Tudengi arengu-programmis” osalevale noo-rele.

P laytech Academy pro-jektiga jätkame ka käesoleval aastal. See-

kord pakume tasuta täiendus-koolitust tehnilise toe spet-sialistidele ja tarkvaratesti-jatele.

See on kõige vastutustund-likum ja perspektiivikam moo-dus leida väärt täiendust oma meeskonda. Ühelt poolt saa-

me pakkuda koolitust, mis on meile sobival tasemel, teiselt poolt saame noorele ja hari-tud, ent kogemuseta spetsia-listile pakkuda tõhusat või-malust saada ihaldatud eri-alane töö. Eelmisel aastal lei-dis 39 akadeemia kursuslasest Playtechis endale töö 26.

Martin Leiger, Playtechi kommunikatsioonijuht

KOMMENTAAR

10 soovitust kirjandi kirjutamiseks

Ardi teenib lisaraha fotograafina

PANE TÄHELE

Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected]

30

ARVAMUS Äripäev 13. aprill 2007 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected]

Ärimees Urmas Sõõrumaa põhjen-das oma lahkumist Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt huvide

konflikti tekkimisega. Tänane Äripäev kirjutab Urmas Sõõrumaa tegemistest Eesti Energia nõukogu esimehena põh-jalikumalt ja nende põhjal väidab toi-metus, et Urmas Sõõrumaal tekkis hu-vide konflikt ammu enne nõukogu esi-mehe ameti mahapanemist ning lahkus ta sealt alles siis, kui ta oli ammendanud oma huvid Eesti Energias.

“Äris hõbemedalit ei anta, iga ette-võtja peab olema maksimalist,” ütles Sõõrumaa eilses karjääriintervjuus. Täp-selt niimoodi käitus Sõõrumaa ka riigi aktsiaseltsi nõukogu esimehe toolil istu-des – võttis maksimumi, sillutades teed oma eraärile energeetikas.

Oma soovist investeerida energeeti-kasse rääkis Sõõrumaa hulk aega taga-si, konkreetseks läks jutt alles lahkumis-plaanide avalikustamisel – ärimees osa-leb oma elukaaslase isa Priit Marani Digismardi projektis ehk soojuselektri-jaama rajamises Väo karjääri.

Teine ettevõtte nõukogust lahkuv lii-ge, keskerakondlane Heido Vitsur ei pea Sõõrumaa “äia” firmat mingiks kon-

kurendiks Eesti Energiale. Tõesti po-le kombijaam energiamonopolile mingi võistleja, küll aga selle tütarfirmale Iru Elektrijaamale.

Oluline ongi aga hoopis muu. See, et Eesti Energia nõukogu esimehena surus Sõõrumaa läbi elektrituruseaduse muu-datused, mis panevad energia ostmis-kohustuse Eesti Energiale. Ehk tagavad pideva müügikanali ka Digismardi jaa-mas toodetule.

Nõukogu esimehena valdas Sõõrumaa siseinfot tulevase konkuren-di Iru jaama kohta, tema sõna kiirendas uue jaama keskkonnamõjude hindamist ja valitsuselt pikaks ajaks hoonestus-

õiguse saamist maatükile Iru jaama kül-je all.

Ärimehe loogika? Kaup kauba vas-tu: riigiettevõttest info, vastu 7,5 miljo-nit krooni erakondadele – tulevastele rii-gi esindajatele – valimiskampaaniaks. Võib ka teisipidi võtta: erakondadele an-netatud raha on Sõõrumaale omamoodi indulgentsiks eetikast möödahiilimise eest. Loodetud kuldmedalit aga sellisest “ärist” Sõõrumaa küll ei saa.

Kurjem kui Sõõrumaa vastu on toime-tus aga Eesti Energia omaniku – riigi ja selle esindaja, endise majandus- ja kom-munikatsiooniministri Edgar Savisaa-re vastu. Poliitilistes telgitagustes kõnel-di ammu Sõõrumaa huvide konfliktist, Savisaarele ei saanud see olla teadmata, ometi ei vahetanud ta Sõõrumaad välja.

Sõõrumaad ei saaks Eestis oma äri sel viisil ajada, kui poleks ostetavaid ja müüdavaid poliitikuid, kes võimule tule-ku nimel ja sponsorraha eest lasevad en-dast lihtsalt üle sõita.

Eesti Energia Sõõrumaa ree ees

LOE ÄRIPÄEVAST“Sõõrumaa rahastab Eesti Energia konkurenti” �lk 8–11 tänane kaanelugu

Peatoimetaja: Igor Rõtov

Väljaandja: Äripäeva Kirjastuse ASPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165Trükk AS Kroonpress

Toimetus: e-post: [email protected]: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected]

Tellimine ja levi: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300Tiraaž: 25 600Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimineTellimishind 12 kuuks 3062 krÄripäev veebis: www.aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Raamatuklubi ja Infolehtede toimetustel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

” Politseinikud ja turvamehed

on juba ehitusel tööl, varsti tuleb tööjõudu hakata otsima Riigi-kogu liikmete seast.Marje Josing, konjunktuuri-instituudi direktor

ÄRILAUSE

� 12. aprilli Äripäeva artiklis-se “Minister kangutab Loots-manni ametist” sattus eks-likult regionaalminister Val-

lo Reimaa tsitaati Jaan Õuna-puu asemel Harri Õunapuu. Äripäev palub eksituse pä-rast vabandust.

Äripäev, 12.04.2007| toimetuse seisukoht | kommentaarid |

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-

hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea-

begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või

religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed

ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastami-

ne mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku

nõusolekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

JUHTKIRI

”Urmas Sõõrumaa lahkus Eesti Energia

nõukogu esimehe ametist alles siis, kui oli ammen-danud oma erahuvid riigi energiaettevõttes.

PALUME VABANDUST

PALJU ÕNNE!REEDELilia Sokolinskaja 70raadioajakirjanikAivar Valdre 50BNS Eesti välistoimetuse juhtToivo Loide 46Agdeck-Auto juhatajaEnn Kukk 42MAP Eesti nõukogu esimees

LAUPÄEVUrmas Laur 50Kodumajagrupi juhatajaAgo Randorg 49Gustaf ASi juhtuse liigeToomas Aak 48NCC Ehitus ASi juht

Eduard Koger 47Estreftransservice’i nõukogu esimeesAivar Kuningas 45Expert Estonia ASi juhtHando Ivask 44Elva Tarbijate Ühistu juht

PÜHAPÄEVJaan Sven Männik 62Eesti Telekomi juhtPeeter Kilk 55Leviehituse juhatuse liigeAivar Kokk 47Jõgeva maavanemAndrus Alber 36Tallinna börsi juht

Imetlen SavisaartSeal ta nüüd siis jälle

oli. Edgar Savisaar, oma esimesel pressi-

konverentsil taas linna-peana. Rõõmsameelne ja moekas ülikonnas. Ja jäi kohe oma esimesel töö-nädalal meelde põrutava otsusega. Nimelt peatas Savisaar linna korterite müügi võileivahinna eest. Otsus on just selline, mi-da teeks iga kogenud po-liitik võimuvahetuse jä-rel. Ainult et võim linnas ju ei vahetunud? Kui mit-te arvata, et võim – see on-gi Savisaar.

Keskerakondlik linna-valitsus on kortereid odavalt müünud juba aastaid. Teised parteid sinna oma nina eriti po-le toppinud, neil on muud nn ärivaldkonnad. Mis nüüd äkki juhtus? Kas tõesti on võimalik, et Savi-saar ei teadnud, mida te-ma erakonnakaaslased

teevad? Kas endine linna-pea Jüri Ratas ja tema kaaskond tegutsesid Savi-saare selja taga? Usun, et lõviosa linnakodanikke peab seda äärmiselt eba-tõenäoliseks. Nagu ka se-da, et otsuse taga võiksid olla mingid eetilised kaa-lutlused.

Enamik poliitikuid naer-daks sellise absurdi-maigulise otsuse puhul meedia poolt lihtsalt väl-ja. Savisaar aga pälvis pä-rast sama otsust mini-maalselt tähelepanu. Sest ta on see, kes ta on, Edgar Savisaar, osav skeemiloo-ja ja demagoogiameister. Ilma kahtluseta esitab ta sellele otsusele ka tõeli-selt veenva põhjenduse. Ja üks linnuke mitte kunagi lõppevas valimiskampaa-nias on jälle kirjas. Korte-rite odavmüük aga läheb mõne aja pärast samal viisil edasi.

”Savisaar pea-tas korterite

odavmüügi Tallin-nas, justkui oleks võim vahetunud. Või võim – see ongi Savisaar?

TOIMETAJA VEERG Kristi Malmberg

toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

ARVAMUS 31 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 13. aprill 2007 Äripäev

KIIDAB

Ajal, mil oskaja töötaja on muutumas firmale kullaga kaalutavaks kaubaks, on et-tevõtete omanike suureks mureks olnud see, kuidas võtmetöötajaid firmas kin-ni hoida. Äripäev soovitas hil-jaaegu, et parim viis selleks on teha neist firma kaasosa-nikud. Meil on hea meel, et

ette võtjad on meie nõu kuul-da hakanud võtma. Kõige-pealt Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik (kuigi ta päris ei kinkinud töötajaile aktsiaid, aga siiski). Nüüd on sama asja eest põhjust kiita Merko suuromanikku Toomas An-nust, kes on meilt seni peami-selt kriitikat kuulnud.

Kui nõuanne on hea, leidub ka järgijaid

� Merko suuromanik Too-mas Annus tegi kontserni pikaajalistest juhtivtööta-jatest ärimaja osanikud.

VAHENDABEestis on üldise tööjõu-kriisi tingimustes ka juhtide motiveerimine

muutunud kriitiliseks üles-andeks. Möödunud aastal li-sandus Eestis 40 000 uut töö-kohta, millest küll väike, aga siiski oluline osa puudutab ka juhte. Kuidas panna ini-mesi seatud eesmärgi nimel maksimaalselt pingutama?

Naljaga pooleks võib väi-ta, et kui läbi lugeda Balzaci kogutud teosed, mis käsitle-vad kõiki inimlikke nõrku-si, saab juhtide motiveerimi-se kohta palju rohkem teada, kui kõiki uuringuid üksikas-jalikult tudeerides. Üht-teist saame muidugi üldistada ka uuringutest.

Alustada tuleb ikkagi ra-hast, mis on kõige lihtsami-ni mõõdetav asi. Maailmas on juhtide tasud alates 1980. aastatest kasvanud väga kii-resti (siin ja edaspidi tähen-dab juht pigem juhatuse lii-get kui juhatuse esimeest ehk tippjuhti). Ja, oh ülla-tust, tegelikult on just oma-nikud need, kes juhtidele jär-jest rohkem maksavad!

Sellele on mitu seletust, aga tavatõde, et palk peab olema seotud aktsionäridele loodud väärtuse suurusega, tundub täiesti usutav. Palga-kasvu mootoriks on ettevõ-tete kasumid, mis nii Eestis kui ka maailmas pole kuna-gi olnud nii head kui praegu.

Kuigi peamine kasumlik-kuse põhjus on majandu-se kõrgkonjunktuur, on ka hea juhtimine vaieldama-tult väga palju kaasa aida-nud ja aktsionäre rikkamaks teinud. 2006. aasta numbrid pole lõpuni kokku löödud, kuid ka Euroopa tippjuhtide 2005. aasta tasud on aukar-tustäratavad (Fortune, 2006).

Näiteks L’Oreali (Prant-susmaa) juhatuse esimehe Lindsay Owen-Jonesi tasu ulatus üle 374 miljoni kroo-ni, sh põhipalk alla 50 miljo-ni. Enam kui kaks kolman-dikku tuli aktsiaoptsiooni-delt. Novartise (Šveits) juhi Daniel Vasella ümmarguselt 234 miljoni kroonisest tasust ligi 90% moodustasid aktsia-optsioonid. AXA (Prantsus-maa) juhi Henri de Castries’ 161 miljoni kroonisest tasust tuli vaid umbes 12 miljonit põhipalgana, kolm neljan-dikku aga on aktsiaoptsioo-nid. Palgapingerea neljanda mehe, Deutsche Banki juhi

Juhtimisoskus on omadus, mida võib osta ja müüa kallilt

hästi haritud, kui vaadata või juhtimiskonverentside po-pulaarsust. Avatud majandu-sega väikeriigis tulebki olla uutele ideedele ja kontsept-sioonidele vastuvõtlik.

Teisalt on Eesti ettevõt-ted väga väikesed. Globaal-sele konkurentsile on neist avatud vaid üksikud. Mulle meenub seisukoht, et Eestis on võimalik olla edukas, kui mitte teha vigu. Paljudes teis-tes riikides sellest ei piisa. On vaja sära, palju tööd ja õn-ne. Väiksus lubab teha asju, mis on huvitavad ja ka emot-sionaalselt motiveerivad.

Rahvusvaheliste suurkor-poratsioonide juhtkonda-des eestlasi palju ei ole. Põhjus on tõenäoliselt ratsio-naalsuses, kuna need orga-nisatsioonid on väga poliiti-lised ja kes see ikka tahaks otseses või kaudses mõt-tes muutuda mõne suurkor-poratsiooni vangiks. Samas soovitan juhtidele suuremat organisatsioonipoliitilisust, kuna vastasel juhul jääb kar-jäär piiratuks, mis omakorda mõjutab motivatsiooni.

Uuringuid juhtide moti-veerimisest on Eestis tehtud kasinalt, kuid siin kehtivad samasugused mängureeg-lid, mis mujalgi maailmas. Ja aus väide on, et juhtide en-di jaoks on raha väga oluline – kui mitte kõige olulisem –motivaator.

Lisaks rahale aitab juh-te motiveerida veel Scott-Myersi järgi (aastast 1966, sic!): interpersonaalne ehk emotsionaalne kompetent-sus, eemärkide saavutamine ja saavutusvajadus ning juh-timisvõrgustiku olemasolu.

Loomulikult on neid ideid täiendatud, kuid kõige liht-sama motivatsioonimaasti-ku panevad paika need. Suht-lemine, kirglik töö eesmärki-de saavutamiseks ja inimes-te arendamine olid, on ja jää-vad parimateks mitterahalis-teks motivaatoriteks.

Viimase aja juhtimisteoo-riad kinnitavad, et juhtimis-alane innovatsioon on ehk ainus konkurentsieelis, mida on väga raske või isegi võima-tu kopeerida. Moraal nii juh-tidele kui ka omanikele on üheselt selge – juhtimisoskus on ainulaadne suuri väärtusi loov omadus, mida on võima-lik müüa ja osta kallilt või vä-ga kallilt – sõltub mastaabist ja keskkonnast.

”Kui läbi lu-geda Balzaci

kogutud teosed, mis käsitlevad kõiki inimlikke nõrkusi, saab juh-tide motiveerimise kohta palju rohkem teada kui kõiki uuringuid üksikas-jalikult tudeerides.

� Hanno Lindpere, Ernst & Youngi vastutav partner

Josef Ackermanni palk akt-siaoptsioone ei sisalda, kuid temagi 116,7 miljoni krooni-sest tasust ei moodusta põhi-palk isegi viiendikku.

Tasustamise osas on ülla-tav, et maailmas on kinniste eraettevõtete juhid pigem pa-remini tasustatud kui avali-ke börsiettevõtete juhid. Kui-gi Eesti ettevõtlusmaastik on suurte ja avalike ettevõtete poolest õhuke, on pigem Ees-tiski nii, et mõnes eraettevõt-tes, ja just neis, kus omani-kuks on rahvusvaheline era-kapital, on tasud juhtkonna-le suuremad.

Kuigi vahel arvatakse, et juhtidele makstakse lii-ga palju, on tõde pigem sel-les, et juhtimistalent on pii-ratud kompetents ning see-tõttu muutub iga haruldane vara järjest kallimaks. Vana reegel, et ükski töö pole olu-lisem kui teine, kahjuks liht-salt mõnede tööde tegijate osas paika ei pea, sest valim on väga napp.

Üks asi on aga kindel – raha numbrites Eesti muu maailma suurtega võistel-da ei suuda, suurusjärgud on teised. Kindel statistika puu-dub, kuid tunnetuslikult on Eesti tippjuhtide ametiaeg pigem pikk kui lühike. See viitab asjaolule, et motivat-sioon pole Eesti juhtide jaoks liiga suur probleem. Kuid keskastmejuhte ja spetsia-liste on päris palju liikunud ja veel minemas Eestist väl-ja. Neile on Eesti palgatase palju madalam kui läänes ka madalamal ametikohal.

Milliseid vahendeid juhti-de motiveerimiseks kasu-tatakse? Tulemustasu ja muud pikaajalised tasud, k.a aktsiaoptsioonid või -omand, on jätkuvalt kõige populaar-semad motivaatorid.

Üllatav on ehk asjaolu, et omanikutunne (aktsiate omamine) iseenesest ei suu-renda motivatsiooni ega mõ-juta tulemusi. Kaasamine ot-sustamisse kombineerituna omanikutundega suurendab aga oluliselt tulemuslikkust.

Teisisõnu – hea kommu-nikatsioon omanike ja juh-tide vahel (ehk juhatuse ja nõukogu vahel) või tippjuhi ja juhtkonna vahel loob pal-ju väärtust. Rahvusvaheliselt on näiteks britid sellega tun-duvalt paremini hakkama saanud kui ameeriklased.

Eesti juhid on reeglina

Müüa vähekasutatud Lääne

PUIDUTÖÖSEADMED:PUIDUTÖÖSEADMED:kompressor, formaatsaag, paksusma-sin, frees teradega, rihthöövel, lint-lihv, tolmukogumiskotid masinatele.

Hind kokku 200 000 + km Tel 56 904 477

ANEKDOOT“Öelge palun, potentsiaalne Eesti superstaar, on teil esine-des ka mingeid ületamatuid probleeme?”“On jah. Kui kaamera mind võ-tab, siis ma ei tea, kuhu peak-sin panema oma käed!”“Aga kui te püüaksite nendega sulgeda oma suu?”

Priit Aimla

Juba seitsmendat aastat korraldavad ajaleht Äripäevning ajakiri Pere ja Kodu konkursi pere- ja töötajasõb-ralike Eesti ettevõtete väljaselgitamiseks. Konkursi tule-mused annavad võimaluse tunnustada neid ettevõtteid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.

Konkursi patroon on Eesti Vabariigi President hr Toomas Hendrik Ilves.

Konkursil osalemiseks palume ettevõtte personalijuhil või tegevjuhil täita küsimustik veebis aadressil www.aripaev.ee/ettevote

Samuti ootame ettevõtte töötajaid küsitlusest osa võt-ma aadressil: www.aripaev.ee/tootaja, kuna konkursi lõppvooru jõuavad need ettevõtted, kelle töötajad andsid tagasisidet oma ettevõtte kohta.

Palume vastata hiljemalt 15. aprilliks 2007. a niiettevõtetel kui ka töötajatel. Konkursi tulemused aval-datakse juuni alguses ajalehes Äripäev ning ajakirjas Pere ja Kodu.

Parimate ettevõtete autasustamine toimub 31. mail 2007. a KUMU auditooriumis.

Kõigi ankeedi täitnute vahel loositakse välja luksuslik suvine mereretk kümnele tõelise avamerejahiga Naissaarele.

Veel läheb loosi 3 kohta Äripäeva vabalt valitud semi-narile 2007. aasta lõpuni, Äripäeva ning Pere ja Kodu raamatuid ja tellimusi.

Lisaks ootab kõige peresõbralikumat firmat väärikas auhind ajakirjalt Pere ja Kodu! Võitjad kuulutame välja 31. mail 2007. a KUMUs.

Lisainfo: Jane Suu (Äripäev), tel 667 0381 või [email protected]

PERE- JA TÖÖTAJASÕBRALIKEETTEVÕTETE KONKURSS 2007

PERE- JA TÖÖTAJASÕBRALIKEETTEVÕTETE KONKURSS 2007

Valmisfirmade müük, äri- jamittetulundusühingute

asutamine

Valmisfirmade müük, äri- jamittetulundusühingute

asutamine

www.wasp.ee

[email protected]

Tel. 6 77 01 55

Mob. 51 12 061

www.wasp.ee

[email protected]

Tel. 6 77 01 55

Mob. 51 12 061wasp projectwasp

Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalikFirma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik

I N N O V A AT I L I N E R A A M AT U P I D A M I N E

Tel 6 119 140 GSM 50 58 409 www.looman.ee

������������� �����������������

������������������������������������ ��!�"���#$������%��

����������

Äripäev 13. aprill 2007

32

järgmiselnädalal

KinnisvaraKoolitusTööstus

TransportTurundus

EhitusTööstuse kuukiri

TehnikaTöökuulutused

AutoTervisNooredPuhkepäev

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Tšehhi Budweiser tuleb miljardi euroga müükiTšehhi müüb tehast juba teist korda

Tšehhi majanduse üks pär-leid, eakas ja mainekas Budweiser Budvari õllete-has erastatakse, mis va-litsuse hinnangul peaks sisse tooma miljard eurot ja lahendama igaveseks Budweiseri kaubamärgitüli.

Jaroslav Hašeki “Švejkistki” tuttavas Ceske Budejovices asuva Budweiser Budvari õl-letehase algusajad ulatuvad Austria-Ungari keisririigi päe-vadesse. Firma saksakeelsele algupärale viitab tema kuul-saim kaubamärk Budweiser. Budweis ei tähenda midagi muud kui Budejovicet.

Kui Tšehhi 1990. aastate algul taasiseseisvus, kavat-ses valitsus õlletehase maha müüa. USA õllehiiu Anheuser-Buschiga peeti seitse aastat lä-birääkimisi, aga tehingut ei sündinud, siis sai Tšehhi valit-susel kannatus otsa. Budweiser Budvar otsustati jätta riigi kät-te, kuigi kõik teised suuremad õlletehased müüdi maha.

Nüüd minnakse Bud wei se-riga uuele ringile. Parempool-ne valitsus teatas, et Budweiser Budvar muudetakse riigiette-võttest aktsiaseltsiks ja eras-tatakse. Hind on soolane – umbes miljard eurot. Ja jällegi peetakse peamiseks ostjakan-didaadiks Anheuser-Buschi.

Need kaks kanget vaidlevad Budweiseri kaubamärgi üle ju-ba ligi sada aastat. Kaks saksa emigranti, Eberhard Anheuser ja Adolphus Busch, hakkasid XX sajandi algul USAs ilma lit-sentsita valmistama Euroopas tuntud õllesorte, mis meeldi-sid Euroopast sisserännanu-tele. Kui Tšehhi tootjad sel-lest teada said, sõlmisid poo-led 1911. aastal kokkuleppe, et Anheuser-Busch maksab Budweiseri nime kasutamise eest kompensatsiooni.

Kui maailmaturg Tšehhi ees taas avanes, tõlgendasid Budweiser Budvar ja Anheuser-Busch vanu leppeid erinevalt. Alles eelmisel talvel saabus poolte vahele leppimine, kui nad soostusid USA turul koos-tööd tegema. Seetõttu ongi kõige tõenäolisem Budweiser Budvari ostja Anheuser-Busch.

Tõnis [email protected]

� Ceske Budejovices asuv õlletehas on kaubamärgi pärast ligi 100 aastat vaielnud USA Anheuser-Buschiga, kes on nüüd tehase tõe-näolisim ostja. Foto: Scanpix

24. aprillil Tallink Spa & Conference Hotel`is

Seminari hind kuni 17.04.2007 on 2792 krooni (km-ga 3295 krooni). Hiljem registreerujatele 3490 krooni (km-ga 4118 krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus10%.Info ja registreerimine telefonil 6670 237 või www.aripaev.ee/seminar.

Kuidas ennetada ja käsitleda võlgnevusi?Kuidas ennetada ja käsitleda võlgnevusi?

• Kellele ja milleks ettevõtte krediidipoliitika? Intrum Justitia ASi tegevdirektor Ivar Tammemäe

• Kuidas toimib sissenõudmise-menetlus?

Lindorff Eesti ASi juhataja Kadrian Jaagund

• Mis on maksekäsu kiirmenetlus ja kuidas see toimib praktikas?

• Kuidas loovutada võlanõuet kolmandale isikule ja millal pöörduda võla puhul politseisse? Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets advokaat Katri Tomson

• Kuidas on seotud nõudest loobumine ja maksud? Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultant Marko Saag