LOGISTIKU ABI ERIALA MOODULI RAKENDUSKAVA Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................................................................................................................................................1 Moodul 1 –LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................3 Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP...................................................................................................................................................... 12 Moodul 3 – KLIENDITEENINDUS 12 EKAP ...................................................................................................................................................................................................................... 17 Moodul 4- LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKAP ........................................................................................................................................................................................... 24 Moodul 5 - LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP .................................................................................................................................................................. 29 Moodul 6- TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP .......................................................................................................................................................................................... 34 Moodul 7 – VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP ......................................................................................................................................................................................................................... 38 Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 41 ÜLDÕPINGUTE MOODULID .................................................................................................................................................................................................................................................... 43 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................................. 43 VÕÕRKEEL 4,5 EKAP ................................................................................................................................................................................................................................................................ 50 MATEMAATIKA 5 EKAP........................................................................................................................................................................................................................................................... 54 LOODUSAINED 6 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................................... 69 SOTSIAALAINED 7 EKAP ......................................................................................................................................................................................................................................................... 76 KUNSTIAINED 1,5 EKAP .......................................................................................................................................................................................................................................................... 85 VALIKÕPINGUD........................................................................................................................................................................................................................................................................... 89 INGLISE KEEL (valikaine) 2 EKAP ...................................................................................................................................................................................................................................... 89 VENE KEEL (valikaine) 3 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 91 ARVUTIÕPETUS (valik aine) 2 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................. 92 TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP ................................................................................................................................................................................................ 96 TURUNDUSE ALUSED 2 EKAP........................................................................................................................................................................................................................................... 100 MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS 3 EKAP ............................................................................................................................................................................................................... 105
139
Embed
Sisukord - rak.edu.ee · Esitlus Info kogumine Kirjalik töö Rühmatöö Ettevõtte külastus Juhtumianalüüs Arutelu Esitlus ... Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................................. 43
MATEMAATIKA 5 EKAP........................................................................................................................................................................................................................................................... 54
INGLISE KEEL (valikaine) 2 EKAP ...................................................................................................................................................................................................................................... 89
VENE KEEL (valikaine) 3 EKAP ........................................................................................................................................................................................................................................... 91
TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP ................................................................................................................................................................................................ 96
Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
2 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
6 156//120/36
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest
6. valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näi-distööintervjuul
Karjäär Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel (Tööturg Töökohad, neile kandideerimine Õppimisvõimalused CV, avaldus, motivatsioonikiri Tööintervjuu)
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel osalemise tagasisidet)
13
7. koostab juhendamisel endale sh elektrooni-liselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani
Planeerimine ja otsustamine Karjääriplaan
2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
1. kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtuvalt ressursside piiratusest
2. selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakku-mise ning turutasakaalu kaudu turumajan-duse olemust
3. koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve
4. loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse
5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklarat-siooni
6. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elekt-rooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
7. kasutab majanduskeskkonnas orienteeru-miseks juhendi alusel riiklikku infosüstee-mi „e-riik“
Majandus ja ettevõtlus Majanduse alused Põhimõisted Valikud, ressursid, Tarbimine, mõjutavad tegurid Turg Nõudmine ja pakkumine Turu tasakaal Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud Maksukohuslus Tulud, kulud- deklareerimine Majandusinfo hankimine „E-riik“
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine
3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
1. kirjeldab meeskonnatööna õpitava vald-konna Eesti ettevõtluskeskkonda
2. võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtlus-keskkonnast oma võimalusi tööturule sise-nemisel palgatöötajana ja ettevõtjana
3. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundli-ku ettevõtluse põhimõtteid
4. tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ette-võtluskeskkonda
5. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel
Ettevõtluse alused Ettevõtluskeskkond Ettevõtete tüübid Ettevõtja Ettevõtte majandustegevus, tegevusnäitajad Ettevõtte rajamine Äriidee Äriplaan Ebaõnnestumise
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Lihtsustud äriplaani koostamine
14
kultuuridevaheliste erinevuste mõju ette-võtte majandustegevusele
6. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elekt-rooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani
põhjused ettevõtluses
4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel
1. loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtuvalt riiklikust strateegiast
2. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust
3. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloo-gilisi ohutegureid ja meetmeid nende vä-hendamiseks
4. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb mees-konnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnne-tusega
5. kirjeldab meeskonnatööna tulekahju enne-tamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töö-keskkonnas
6. leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutu-sealast informatsiooni erinevatest allika-test juhtumi näitel
7. leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta
8. võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtule-pingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi
Töökeskkond Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Riskianalüüs Ohutegurid töökeskkonnas Tööõnnetus Tuleohutus Tööõigus Töölepinguseadus Tööaeg Puhkeaeg, puhkus Tööaja korraldus Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping Töösuhteid reguleerivad asutusesisesed dokumendid Töötasuarvestus Netopalk Brutopalk Maksud
20T6IT 20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Matemaatilised ülesanded, Probleemsituatsioonide lahendamine Iseseisev töö
hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine I Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure, nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna teabeallikaid. II Rühmatöö ja selle esitlus erinevate töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise võimalustest. III Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast. IV Struktureeritud kirjalik töö (test) V Lahendab lihtsamaid
15
9. loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organi-satsioonisiseseid dokumente
10. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töö-võimetuse hüvitist
11. kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioo-nis
12. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt
13. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilita-mise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega
Töövõimetushüvitised Asjaajamine Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokumentide loomine, säilitamine Kirjavahetus Dokumentide säilitamine
10T3IT
töötasu arvestamise ülesandeid VI Koostab nõuetekohase elektroonilise algatus ja vastuskirja, allkirjastab
5.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
1. kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist
2. kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava
3. selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid
4. kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhi-mõtteid
5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel
6. loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna klien-dikeskse teeninduse põhimõtteid
7. lahendab juhendi alusel tavapäraseid tee-nindusolukordi
Suhtlemine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemistasandid Suhtlustõkked Kuulamine Kehtestava käitumise tehnikad Meekonnatöö alused Klindikeskne teenindamine Suhtlemise olulisus klienditeeninduses
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Praktiline töö
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Praktiline ülesanne teenindussituatsiooni lahendamisel
Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel
16
Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisevtöö
Õppe-
meetodid
Hindamine
teab müügistatistika
kogumise põhimõtteid ja
nõudlust mõjutavaid
faktoreid ning kasutab
andmete analüüsimise
meetodeid;
loetleb ja selgitab tarnijate
valiku kriteeriumeid;
teab hinnapäringute
koostamise põhimõtteid
teostab erinevaid varude
haldamise toiminguid ja
määrab reservvarude
suurused ning optimaalsed
ostukogused
rakendab omandatud
teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi
vahendeid
klassifitseerib lähtuvalt tööülesandest
müügistatistika andmeid ja registreerib
nõudluse muutumist ajas
teeb lihtsamaid analüüse, kasutades
regulaarselt muutuvat müügistatistika
andmebaasi (ABC-XYZ analüüs)
kaardistab potentsiaalsed tarnijad, lähtudes
tööülesandest
koostab ostutellimuste päringuid ja valib
pakkumiste seast sobivaima
tarnija lähtuvalt tööülesandest
koostab ostuprognoosi, lähtudes
reservvarude suurusest ja edastab
ostutellimused vastavalt eelnevalt valitud
tarnijatele
eristab olulist ebaolulisest, määrates varude
optimaalse koguse
analüüsib oma tegevuse efektiivsust ja
otsustusvõimet õppeprotsessis
Materjalivarude
juhtimine
Varude juhtimise
eesmärgid
Nõudlus ja selle
prognoosimine
Varude tüübid
Varude juhtimise
peamised viisid
Varudega seotud kulud
Varude juhtimine laos
Varude juhtimise
parandamise
võimalused
Tarbimise analüüs
ABC-XYZ analüüs
Tarnijad ja
tarnijasuhted
Tarnijate
40 T
10
IT
40P
T
Loeng-
seminar
Juhtumi-
analüüs
Arutelu
Esitlus
Info
kogumine
Kirjalik töö
Rühmatöö
Ajakasutus-
plaan
Tegevuse
analüüs
Juhtumianalüüs
Esitlus
Info kogumine
Referaat
Rühmatöö
Omandamine läbi
küsimustiku
Praktiline töö
Teadmiste kontroll
39
situatsioonülesannete
lahendamisel, kasutades
erialast terminoloogiat, ka
inglise keeles
osaleb meeskonnatöös ja
väljendab ennast nii
suuliselt kui kirjalikult
arusaadavalt ja keeleliselt
korrektselt
kasutab tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel korrektset eesti ja inglise
keelt, erialast terminoloogiat ning
kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule
õppeprotsessis
kaardistamine
Tarnija suutlikkuse
hindamine ja valik
Ostuettepaneku
tegemine.
Transpordi-
ökonoomika
Tundide maht: 208
Sh teooria: 54
Praktiline töö: 50
Iseseisev töö: 20
Üldained:84
Hindamine Miteeristav
Hindekriteeriumid Arvestatud ehk lävend
Mooduli hinde kujunemine Õpilane on osalenud vähemalt 80% auditoorsetes
tundides, sooritanud kõik hindamisülesanded
vähemalt lävendile
Hindamismeetodid Juhtumianalüüs
Esitlus
Info kogumine
Referaat
Rühmatöö
Omandamine läbi küsimustiku
Praktiline töö
Teadmiste kontroll
Õppematerjalid A. Tulvi, Logistika õpik kutsekoolidele, 2013
http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutseharidu
se-rok/logistika-opik-kutsekoolidele
Tõnis Hintsov, Kaubavedu, 2007
Jüri Suursoo, Transpordisüsteemide logistika ja
ekspedeerimine
Ekspedeerija käsiraamat
Laomajanduse ja veokorralduse töövihik
40
A.Kiisler, Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ
Kirjastus 2011
Eesti Kaupade Nomenklatuur 1998. Tallinn 1997
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat Tallinn
Külim, 1998
Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus
Tallinn 2007
Veoohutus. Tallinn 2007
Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn
Maanteeamet, 1998.
Tarneklauslid INCOTERMS2000. Tallinn EMI, .
Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ
Kirjastus 2008
ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis:
www.elea.ee, www.fiata.com
http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt
EL tolliseadustik
Jaotusmaterjalid
VÕS-i kaubaveoleping
Pakendiseadus
EEA üldtingimused
Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri
LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006
juhi sõdu- ja puhkeajast
CMR konventsioon
41
Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö
tundides/praktiline töö
8 PRAKTIKA 45 1170 KOKKU (56 T/14 IT/ 60
PT)
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika
käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega,
täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendades seeläbi isiksuse omadusi,
meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab
töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.
Nõuded mooduli alustamiseks Õppija on läbinud kõik moodulid vähemalt
lävendi tasemel
Mooduli õpiväljundid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisevtöö
Õppe-
meetodid
Hindamine
Õpilane
tunneb ettevõtte
töökorraldust, vastava
töökohaga seotud juhendeid
ja töökeskkonda
mõistab töötervishoiu ja
töö- ja keskkonnaohutuse
tähtsust
täidab korrektselt
praktikajuhendaja poolt
antud tööülesandeid,
väärtustab koostööd ning
on valmis võtma vastutust
Õpilane
selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid
ja töökohaga seotud juhendites esitatut
kirjeldab ettevõtte töökeskkonda
selle korraldust ning ettevõttes kasutatavaid
keskkonnaohutusmeetmeid
täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid,
peab kinni tööajast ja kokkulepetest
kasutab tööülesandeid täites asjakohaseid
töömeetodeid, -vahendeid , materjale ning
erialaseid teadmisi
tuleb toime erinevates situatsioonides ja
meeskondades
Ettevõtte
töökorralduse juhend
Ettevõtte
töötervishoiu-töö- ja
keskkonnaohutuse
juhend
Individuaalsed
praktikaülesanded
Praktikaaruande
koostamise juhend
40 T
10
IT
40P
T
Ajakasutus-
plaan
Tegevuse
analüüs
Praktiline tegevus
töökeskkonnas
42
eriolukordades
teostab erinevaid
laotöötoiminguid, lähtudes
varalise vastutuse
üldpõhimõtetest
rakendab tööülesannete
sooritamisel kliendikeskse
teeninduse põhiprintsiipe,
kasutades selleks erinevaid
suhtlemise meetodeid
analüüsib ennast tööalaselt
ning dokumenteerib,
vormistab ja esitleb tehtud
tööd nõuetekohaselt
teostab saadetiste vastuvõtmist ja
hoiukohtadele paigutamist
komplekteerib ja pakib saadetised ,
arvestades komplekteerimise meetodeid,
pakkimise ja markeerimise nõudeid
väljastab juhendamisel saadetised
viib juhendamisel läbi inventuuri ning
selgitab välja saldovahede tekkimise
põhjused
hoiab lao ja -seadmete puhtust ning korda
kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid,
ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid
kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja
–protsesse
koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud
praktika dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
Hindamine Eristav
Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval
tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev,
eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud
õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida
iseloomustab väljundite eesmärgipärane
kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on
saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole
saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Ettevõtte juhendaja hindab, õpilase teadmiste ja
oskuste vastavus eriala kompetentsidele
Praktika aruande kaitsmine
Hindamismeetodid Praktiline tegevus töökeskkonnas
43
Õppematerjalid Rakvere Ametikooli dokumentatsioon
www.rak.edu.ee
Praktikaettevõtte kodulehekülg
ÜLDÕPINGUTE MOODULID
KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP
MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 1 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt
kui ka kirjalikult.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja
kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile sobivalt ja
kirjakeele norme järgides. 2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt
3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi
seoseid. 4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäevaelus. 5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga
6. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega 7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal.
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Väljendab ennast õppekeeles nii
suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,
Õppija:
Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile
44
suhtlussituatsioonile sobivalt ja
kirjakeele norme järgides.
Eristab kõne-ja kirjakeelt
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides 2. Koostab eri liiki tekste, kasutades
alustekstidena nii teabe- ja
ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid
neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid,
arutlus, kirjalik kokkuvõte,
reklaamtekstid, juhendid).
Nimetab teksti üldtunnused
Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile
Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides
Põhjendab infoallika valikut
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
3. Loeb ja mõistab sidumata tekste
(tabel, graafik, diagramm), hindab
neis esitatud infot, teeb järeldusi ja
loob uusi seoseid.
Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
4. Valib ja hindab kriitiliselt
infoallikaid ja neis esitatud teavet,
kasutab saadud infot oma tekstides ja
igapäevaelus.
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
45
5. Väärtustab lugemist, suhestab
loetut iseendaga ja tänapäeva
elunähtustega, oma kodukohaga
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
6. Tõlgendab ja analüüsib
kirjandusteost , seostab seda ajastu
ühiskondlike ja kultuuriliste
sündmustega
7.Arutleb teemakohaselt ja
põhjendatult loetud, vaadatud või
kuulatud teksti põhjal.
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi
Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust
Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö (vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad
aktiivsete tegusõnade taga)
KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgi-
süsteemide ühendamine tekstis Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Asjalik-
kus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse keelevalikud. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele kasutusvaldkondade tüüpilised vead. Kunst ja keel. Ilukirjandus. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti eripära. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. MEEDIA JA MÕJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Meediateksti tunnused. Reklaami erandlik keelekasutus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus).
46
Sotsiaalmeedia – kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis: meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk, teemade
skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja demagoogia meediakanalites. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne. Lihtsamad tarbetekstid. Teabeotsing. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Arvustamine. Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause-
ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine. Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead. Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. ILUKIRJANDUS KUI KUNST (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjandusküsimuste käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate autorite teoseid nii maailmakirjandusest
kui eesti kirjandusest. Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused: teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja sotsiaal-
kultuuriline kuuluvus. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Lemmikraamat Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.
kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv
kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus, või
vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne. (1) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval
tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse
taset järgmiselt:
1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. (2) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda
ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada ka
osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt. Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“; M.
Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe „Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti keele
riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus kutseõppeasutustele“, M.
Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt), keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused, jaotusmaterjalid, autentsed
materjalid…
LISA 1:
Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:
Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne lugemisoskus, kriitiline suhtumine
infoallikatesse …
Iseloomustab, selgitab
Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus, tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil, olulise ja ebaolulise eristamine, analüüs, seoste
Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid ja nende omapära (rakendab suuliselt ja
Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara, ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine, stiil, enesekehtestamine, argumenteerimine,
projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile, teatrilavastusele, näitusele jne
projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide üle ning leida sobivaid näiteid tekstist, et
oma väiteid toetada
osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt allikate usaldatavust
uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles slaididel
ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid (millistes piirkondades ja perioodidel
lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu, lavastuste või etenduste arv jne)
slaidid on korrektselt vormistatud
iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi
49
Õpetamis- ja õppemeetodid:
sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus: film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)
teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)
uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi kandvaid rolle, kes on olnud lavastuse või filmi
kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne). Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot, analüüsivad seda ja vormistavad saadud tu-
lemused slaididel.
Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks (sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel perioodidel on tekst olnud populaar-
ne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid, millistes riikides on lavastatud, linastunud jne)
Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine
Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale
Projekt koosneb kolmest osast:
1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine
2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine - mitteeristav hindamine
3. Ettekanne – eristav hindamine
50
VÕÕRKEEL 4,5 EKAP MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 2 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva
keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga
Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks
Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt
Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)
Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkonda-
des
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma
võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja
kogemusi seoses valitud erialaga
Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast
Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse
Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
51
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks
endale sobivaid võõrkeele õppimise
strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust
Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste
elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab
nendega võõrkeeles suhtlemisel
Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga
Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul
kandideerimise rahvusvahelistest
võimalustest; koostab tööleasumiseks
vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid
Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles
Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa eri-
päraga
Sooritab näidistööintervjuu Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö
1. MINA JA MAAILM 1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)
1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)
4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus
4 T Mina isiksusena teiste seas
4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus
3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine 1.2. Mina ja Eesti (10 T+2 I)
4 T Eestit iseloomustavad faktid
4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid
2 T Eestlane versus muud rahvad
2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest sündmusest Eesti kultuuriloos 1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10 T+2 I)
6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus, kliima, vaatamisväärsu-
sed, sündmused, tuntud inimesed)
4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)
2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide koondtabeli
2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi) 2.1. Mina ja keskkond (12 T+3 I)
3h I Keskkonna probleemid läbi oma eriala 2.2. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad (10 T+2 I)
4 T Erinevad teabeallikad info otsimiseks (internet, sõnastik)
2 T Keeletaseme analüüs, Europass
2 T Kaasaegsed suhtluskeskkonnad, eelised, puudused, ohud
2 T + 2 I Oma suhtluskeskkonna kirjeldamine, selle plussid ja miinused 2.3. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas (10 T+2 I)
4 T Erinevad leiutised inimkonna arengus
6 T Leiutised ja nende kirjeldamine lähtudes erialast
2 I PowerPointi esitlus
3. HARIDUS JA TÖÖ 1.23+0.27EKAP (32 T+ 7 I tundi) 3.1. Mina õppijana (14+3)
6 T Haridussüsteem, õppimisvõimalused, kutsevalik
6 T Edasiõppimisvõimalused välismaal, s.h. EL maades
2 T Elukestev õpe ja selle tähtsus
3 I Eneseanalüüs õppijana
3.2. Mina tööturul (18+4)
6 T Ametid ja nende kirjeldamine
4 T Töö- ja karjäärivõimalused Eestis ja mujal
4 T Tööle siirdumiseks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine
4 T Tööintervjuu
4 I Praktika aruande koostamine ja vormistamine Õppemeetodid Tervikmoodulis kasutatakse järgmisi õppemeetodeid: lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel;
intervjuu/dialoog; vestlus; rühmatöö (poster v. powerpoint); õppekäik; video v. filmi vaatamine; arutelu; õpimapi
1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab
53
väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Hindamisele määratud suulised ja kirjalikud kirjeldused,, suulised ja kirjalikud harjutused, dialoogide koostamised,
küsimuste koostamised ja küsimustele vastamised, ettekannete esildised, tarbekirjade koostamine ja täitmine, Power
Pointi esitlused, intervjuud, praktika aruannete kaitsmised, erinevad tööd tekstidega (lugemine, tõlkimine, kuulamine,
kirjutamine)
Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku
hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.
Õppematerjalid Õpik Come Along + töövihik, Test Your English Vocabulary, Increase Your Vocabulary, paljundatud materjalid,
Internet, Good Grammar Book, English Grammar in Use, PowerPoint materjalid A.Metsa “Sinu vestluskaaslane“,1 ja 2 osad, K. Allikmetas „Kohtumised“ 1 ja 2 osad, E.Raud „Vene keel minu sõber
ja kaaslane“ 1 ja 2 osad, N. Zamkovaja “Mitmepalgeline Venemaa“, sõnastikud, internet
54
MATEMAATIKA 5 EKAP
MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 3 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Matemaatika 3 õn/5 EKAP
Mooduli eesmärk
Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt
toimetulekuks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga.
Nõuded mooduli alustamiseks Põhiharidus
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tege-
vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel
● Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja
vajalikud seosed ja valemid
● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused,
● Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks
● Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta lähtuvalt igapäevaelust
● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka Internetis leiduvaid teabeallikaid
● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info
● Koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses
● Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid
● Arvutab protsente ja promille
● Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi
● Esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles
● Esitab tavakeelse teksti matemaatiliste sümbolite ja valemite abil
● Valib ja kasutab kirjalike ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja ma-
55
temaatilisi sümboleid
● Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks
● Kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel
● Eristab olulist ebaolulisest
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente
● Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske
● Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid
● Teisendab enamkasutatavaid valuutasid
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste
kohta
Teema Arvutamine õpiväljundid
Teema Arvutamine hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete la-
hendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete järjekorda
● Sõnastab vajadusel tekstülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused
toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid
● Ümardab arve etteantud täpsuseni.
● Otsustab tulemuse tõepärasuse üle, lähtuvalt igapäevaelust ja ligikaudse arvutamise reeglitest.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning
saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise
viisidest
● Täiendab lahenduskäiku vajadusel joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused, vormistab la-
henduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasu-
tab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid
teadmisi ning oskusi
● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti. ● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuli-
selt kui kirjalikult
● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti.
● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö Arvutamine 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
56
● Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q, irratsio-
naalarvud I, reaalarvud R). ● Ümardamine.
● Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus). ● Täisarvulise, negatiivse ja ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu
kümme astmed. Arvu standardkuju. Arvutamine taskuarvutiga. ●
ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine). ● Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapida-
mine jms).
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, õpimapp, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teemat arvutamine
Hindamine eristav
„3“ Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või
mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine) • ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö) • interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe tagasisidet
andvad töölehed) • näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka
ise koostada) • kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse
arendamiseks
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
„4“ Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti
sisule
„5“ Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute
teisendamist nõudvaid tekstülesandeid
Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused
õpiväljundid Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused hindamiskriteeriumid
58
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme tekstülesannete lahendamisel.
● Leiab tekstülesandest olulised andmed.
● Vajadusel koostab joonise või skeemi.
● Teostab vajalikud arvutused, otsustab tulemuse tõepärasuse üle lähtuvalt igapäevaelust.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme.
● Avaldab valemist otsitava suuruse
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme
● Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit.
● Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Avaldised. Võrrandid ja võrratused 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. ● Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine.
● Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan). ● Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem. ● Arvtelje erinevad piirkonnad. ● Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem. ● Elulise sisuga tekstülesanded.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid,
Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel
ökonoomsema lahenduskäigu.
Teema Majandusmatemaatika elemendid õpiväljundid Teema Majandusmatemaatika elemendid hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust
● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.
● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid
ja kulusid.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Teisendab valuutasid.
● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks internetis leiduvaid teabeallikaid, laenukalkulaatoreid infotehno-
loogilise pädevuse arendamiseks.
● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Teisendab valuutasid.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise
võimalustest.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tege-
vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Arvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust.
● Kirjeldab laenudega seotud riske.
● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.
61
● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid
ja kulusid.
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise
võimalustest.
Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Majandusmatemaatika elemendid 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Raha ja valuuta. ● Liht-ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik. ● Palk ja kehtivad maksud ● töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused (soo-
dushind, hinnatõus jt).
● Diagrammide lugemine.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine Eristav
„3“ Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid
teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi. Arvutab
käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid
makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise
vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt
andmeid. Õpetaja abiga
„4“ Lisaks hinde „3“ hindamis- kriteeriumile. Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib
seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme. Konspekti abiga
„5“ Lisaks hinde „3“ ja „4“ hindamiskriteeriumile. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid
ülesannete lahendamisel. Oskab
probleemülesandeid lahendada ja neid ise
püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma
seisukohta kaitsta. Iseseisvalt
Teema Tõenäosusteooria ja statistika õpiväljundid Teema Tõenäosusteooria ja statistika hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust
● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.
● Arvutab sündmuse tõenäosust.
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
62
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal (õpik, käsiraamat, leksikon, ja muu) kui Internetis
leiduvaid teabeallikaid.
● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tege-
vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Tõenäosusteooria ja statistika 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes). ● Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja suhte-
line sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ning
minimaalne element, standardhälve.
● Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.
Iseseisev töö Iseseisvaks tööks on sinu poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine Õpiväljundite saavutamise taset hinnatakse järgnevalt:
1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid ülesandeid.
Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest. 2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse eristavalt.
Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest.
3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast hindest. 4. Essee „Loteriide ja hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse mitteeristavalt. 5. Ülesannete kirjalikud lahendused ja osalemine foorumites hinnatakse mitteeristavalt.
„3“ „4“ „5“
63
õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja
“Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud statistika
uurimustöö. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske
kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud
riskidest ja osalenud aruteludes.
õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja
“Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid
loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid
probleemülesandeid ; on esitlenud oma
iseseisvat uurimistööd klassis ja saanud hea või
väga hea hinnangu osaliseks. Õpilane on
esitlenud esseed “Loteriide ja hasartmängudega
seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa
aruteludest klassis või foorumites.
Teema Jooned tasandil õpiväljundid
Teema Jooned tasandil hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust
● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).
● Arvutab lõigu ja vektori pikkuse.
● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Jooned tasandil 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Punkti asukoha määramine tasandil. ● Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus, null-
vektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine. ● Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid. ● Sirge joonestamine võrrandi järgi.
64
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
„3“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi järgi joone kuju (sirge parabool,
ringjoon)
„4“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori
koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on
antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.
„5“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja
lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp-
punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust
vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine
„3“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,
valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil
(elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi
seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.
„4“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,
valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid
kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil
leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja
pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
„5“ Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata)
elulisi ülesandeid trigonomeetriateadmisi
rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid
lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab
elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja
pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi
tekstülesandeid ja vormistab korrektse
lahenduskäigu.
Teema Planimeetria õpiväljundid Teema Planimeetria hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahen-
● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
66
damisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepära-
sust valemeid
● Teeb ülesande lahendusest õige kujundi joonise.
● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
valemeid
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
valemeid
● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.
● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tege-
vuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Lahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisevtöö
Õppe-
meetodid
Hindamine
Õpilane
kirjeldab andmete
importimise ja eksportimise
vahendid ja
kasutusvaldkondi
kasutab andmete
töötlemisel kujundus ja
vorminduse vahendeid
kasutab andmete
töötlemisel erinevaid
tabelarvutuse funktsioone
kasutab andmete
töötlemisel erinevate
kategooriate
funktsioone
valmistab ette sobivate
parameetrite ja juurdepääsu
õigustega andmefaile
impordib ja ekspordib erinevatest
rakendustest tabelarvutuse andmeid
kasutab efektiivselt lahtrivorminduse
erinevaid valikuid tabelite kujundamisel
sisestab aritmeetilisi tehteid, kasutades
õigeid sümboleid ja põhimõtteid
rakendab õigesti keerukamaid tabelarvutuse
funktsioone
andmete töötlemisel rakendab õigeid
kategooriate funktsioone
sorteerib ja filtreerib andmeid etteantud
tingimustel
määrab ja rakendab juurdepääsu piiranguid
andmeväljadele ja failidele
rakendab õigesti andmete töötlemisel
vahekokkuvõtteid
koostab vastavalt andmetele graafikuid ja
kujundab neid
Andmete importimine:
Andmete importimise
ja eksportimise
vahendid
Exceli tabelist, teksti
failidest,
andmebaasidest,
internetist
imporditud teksti,
numbri jaotamine
tabeli lahtrites
mitmes lahtris oleva
teksti ühendamine ühte
lahtrisse
Kujundamine ja
vormingud:
pesavormingute
kasutamine ja pesade
40T
34IT
160
PT
loeng
praktiline
harjutus
rühmatöö
test
Praktilised harjutused:
Keerukamate arvutuste
teostamine ning
funktsioonide
kasutamine.
Lahendab etteantud
logistika
arvutusülesandeid
tabelarvutusprogrammi
abil:
Laovarude juhtimise
võtmenäitajad ja
suhtarvuanalüüs
Varude juhtimine
stabiilse nõudluse korral
Varude piisavuse
kontrolli
automatiseerimine
Automatiseeritud
127
kasutab andmeanalüüsil
vahekokkuvõtete vahendeid
kasutab andmeanalüüsi
tulemuste kuvamiseks
graafilisis vahendeid
koostab risttabeleid etteantud tingimustel
puhastamine
võõrvormingutest
kuupäeva ja
kellaajavormingud
tabelites
numbri, protsendi ja
tekstivormingud
andmeseeriad
(kuupäevalised ja
numbrilised seeriad)
kujunduse lisamine
läbi tingimuste
(arvulised tingimused,
tingimused valemites,
reeglid)
Kleepimine ja andmete
märgistamine:
Paste Special
kasutamine andmete
paigutamisel
Töötamine tabeliga:
veergude, ridade
kustutamine, lisamine,
peitmine, grupeerimine
ridade külmutamine
linkimine
ridade ja veergude
jaotamine
Funktsioonid ja
arvutused:
Erinevate
funktsioonide
laoarvestuse pidamine
ABC analüüs
XYZ analüüs
Töö andmetega ja varude
juhtimise analüüs
128
kasutamine ja
kombineerimine,
arvutamine mitme
töölehe ja failide
piires:
Andmebaasi-
funktsioonid (DSum,
DAverage, DMax,
Dmin, DCount)
Arvutamine muutuva
piirkonnaga (kasvava
või kahaneva tabeliga)
(Offset funktsioon)
Loendus (Count,
CountA, CountIF)
Ümardamine (Mround,
Round, Floor, Ceiling,
RoundUP,
RoundDown)
Tingimusfunktsioonid
(If, SumIF)
Mitme tingimuslause
kasutamine
funktsioonides (AND,
OR)
Otsingufunktsioon
(VLOOKUP, Match,
Index jt)
Kuupäevafunkt-
sioonide kasutamine
Nimeliste piirkondade
kasutamine
Lahendajad ja
129
analüüsivahendid:
Eesmärgistatud otsing,
õige lähtearvu
leidmiseks tabelisse
Stsenaariumid
sorteerimine
filtreerimine,
tingimustega filtrid
vahekokkuvõtted
tabelis olevatest
andmetest
vahekokkuvõtte
funktsioon Subtotal
kumulatiivse käibe
arvutamine ja
sorteerimine. Kokku
võtmata andmete
puhul funktsiooni
SUMPRODUCT
kasutamine.
SUMPRODUCT
funktsioonis
tingimuste kasutamine.
andmete otsimine,
parandamine ja
lisamine
risttabeli (Pivot)
koostamine Exceli
tabelist, funktsioonid
Pivot Table’s, aruande
muutmine,
kujundamine
mitme tabeli
kokkuvõte
(Konsolideerimine)
130
valemite auditeerimine
ja jälitamine
Piirangute seadmine:
sisestuse kontroll,
parooliga kaitsmine,
valemite varjamine,
õigustepõhine piirang
Ühine koostöö:
Exceli tabeli jagamine,
muudatuste jälgimine
Tööraamatu ühine
kasutamine üle
arvutivõrgu
Diagramm:
Diagrammi
koostamine ja
täiendamine
mitmest tabelist
koosneva diagrammi
loomine
töö diagrammi
skaalaga
Printimine:
Erineva suurusega
tabelite ettevalmistus
väljatrükiks ning
väljatrükk
Prindiala määramine
(Print Area, Päised,
Jalused)
131
Õppemeetodid loeng
praktiline harjutus
rühmatöö
test
Hindamine Mitteeristav
Mooduli hinde kujunemine Praktiliste tööde tulemusena peab õppija
tõendama, et kõik mooduli õpiväljundid on
saavutatud nõutaval tasemel
Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal
Tasuta keskkonnad,
http://office.microsoft.com/et-ee
http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms
-excel-2010
Õpetaja koostatud õppematerjalid
132
KAUBAÕPETUS 4 EKAP MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
2 KAUBAÕPETUS 4 104 KOKKU (40 T/34 IT/
160PT)
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet
kaubaõpetuse olemusest laotöötajale vajalikus
mahus
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli õpiväljundid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisevtöö
Õppe-
meetodid
Hindamine
Õpilane
Analüüsib kaupa lähtu-
des kaubale esitatud
nõuetest
Teostab kaubakäitlemise
protsessi järgides
kaubagruppidele
kehtestatud nõudeid
Mõistab kaubakäitlemi-
sel tekkivaid ohte (toi-
duohutus, tööstuskauba
ohutus )
Grupeerib kaubad vastavalt sortimendile,
orienteerudes kaubagruppide liigitamise
põhimõtetest
Selgitab olemasoleva info põhjal erinevate
kaupade koostist, kvaliteeti mõjutavaid
tegureid, omadusi ja kasutamisvõimalusi
Teeb ettepanekuid, probleemsete kaubava-
rude kiireks realiseerimiseks arvestades
kehtivaid eeskirju ja õigusakte
Selgitab toiduseadusest tulenevaid nõudeid
ja tööstuskauba ohutuse
1. KAUBAGRUPPIDE LIIGITAMINE 2. KAUPADE LIIGITAMISE PÕHIMÕTTED JA MÕISTED 3. TOOTE KVALITEET JA STANDARD 4. KAUPADE MÄRGISTUS 5. KAUBAMÄRK JA TOOTEMARK 6. KAUPU KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID 7. SORTIMENT JA VARU 8. TOIDUKAUBA
MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
2 VÄIKEETTEVÕTLUS 4 104 KOKKU (40 T/34 IT/
160PT)
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab
väikeettevõtluse olemust ja toimimist, näeb
ettevõtlust kui ühte alternatiivi oma karjääri
kujundamisel ning on omandanud oskused
vajadusel või võimalusel ettevõtlusega alustada.
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli õpiväljundid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisevtöö
Õppe-
meetodid
Hindamine
Õpilane
Mõistab väikeettevõtte
olemust ja toimimist
lähtuvalt ettevõtte
spetsiifikast
Analüüsib ettevõtlust kui
üht alternatiivi lähtudes
karjääri kujunemisest
Oskab ettevõtet alustada
lähtudes ettevõtte raja-
mise põhialustest
Saab aru äriplaani koos-
tamise põhimõtetest läh-
tuvalt äriideest
Iseloomustab ettevõtluskeskkonda oma planeeritava ettevõtte või praktikaette-võtte baasil
Kirjeldab ettevõtluse olemust ja rolli ühiskonnas
Hindab enda kui tulevase ettevõtja isi-kuomadusi ja arenguvajadusi ning val-misolekut ettevõtlusega tegelemiseks
Analüüsib äriideed, ettevõtte eesmärki-de, strateegia ja tegevuskava kooskõla
Oskab läbi viia ettevõtte asutamistoi-mingud
Kirjutab äriplaani pidades silmas äriplaani
struktuuri ja äriideed
1. ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 1.1. Ettevõtlus ja roll ühiskonnas. Väikeettevõtluse eripära. 1.2. Ettevõtte juriidilised vormid, asukoha ja ärinime valik. 1.3. Ettevõtluskeskkond (sh SWOT analüüs) ja --riskid. 1.4. Ettevõtte elutsükkel ja kasv
40T
34IT
160
PT
Loeng,
rühmatöö,
praktiline
töö –
ettevõtlusala
se info
otsing,
töölehed,
õppekäik
1. Kirjeldab
ettevõtluse olemust ja
rolli ühiskonnas.
2. Iseloomustab
ettevõtluskeskkonda
oma planeeritava
ettevõtte või
praktikaettevõtte baasil.
3. Hindab enda kui
tulevase ettevõtja
isikuomadusi ja
arenguvajadusi ning
valmisolekut
ettevõtlusega
tegelemiseks.
4. Hindab äriideed,
ettevõtte eesmärkide,
strateegia ja tegevuskava
kooskõla.
136
1.5. Ettevõtte tegevuse lõpetamine. 2. ÄRIIDEE JA SELLE TEOSTAMINE 2.1 Äriidee püstitamine, testimine analüüs ja hindamine. 2.2 Ärimudel, selle olemus ja püstitamine. 2.3 Ärimudeli või äriplaani põhimõtted 2.4 Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid, strateegia ja tegevuskava. 2.5 Põhilised konkurentsistrateegiad ja taotletav konkurentsieelis. 3. ETTEVÕTTE ASUTAMISE ETAPID 3.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud (sh registreerimine, litsentsid ja tegevusload). 3.2 Ettevõtte rahastamine, personali komplekteerimine, materiaalsete ressurssidega
5. Esitab
individuaalselt äriplaani
137
varustamine. 3.3 Ettevõtte tulud, kulud ja nende liigitamine; 3.4 Toote müügihinna ja omahinna kalkuleerimine. Tasuvuspunkti arvutus. 3.5 Finantsarvestuse põhimõtted ja raamatupidamise korraldus. 3.6 Väikeettevõtte turundus. Turustuskanalid ja –strateegiad. Teenusedisain. Reklaam ja suhtekorraldus, müügi edendamine, müügiprotsess. 3.7 Ettevõtjale olulised infokanalid. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid ja rahastamisvõimalused. 3.8 Äriplaani olemus, struktuur
Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, praktiline töö – ettevõtlusalase
info otsing, töölehed, õppekäik
138
Hindamine Mitteeristav
Mooduli hinde kujunemine Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel,
hindamisülesanded ja iseseisvad tööd on
sooritatud.
Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal