-
8 SELVER I JULUKIR I
persOOn
SELSESELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELELSELSELSELELESELSELSELSELSELSELSELSELSELSELLSELSELSELSELSELSELSELSELSSELSELSELSELSSELSESESELELELSELSELEEELSELSESELSEELSELELELSELELSELLSELSELSELSELSELSELSELELELEELSELESEELSELELSELSELEELSELSELSELSELSSSELSELSELSELELSELEEELELELSELSELSELSSSELSELSESELEELEEESELSELLLLSELSEELESELSELELLSELSSESESELSEELLELSELLSELSESELELEEELESESELSELSELLLLSSELSELSSSSEELSELSSEELELELLLELS
LLLLSSSELSELESELLLLLEEELLLSSELLLSESEEELLSELSSELSEEEELSES
LLLSESSSSEELLSEEEELLLSEESEEELSS
LLLLLVERVERVERVERVERVERVEVERVERVERVEVERVERVERVEVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERERVERVERVERVERVERVERVERERVERERRVERVERVERVERVERVEVERVVERVERVERVERVERVEVERERVERVEVEREVEREVERRVERVERVERVERVERRVERVERVERVERVERVERVERVEREREVERVEREVERRVERRVERVERVERVEVERVERVERVERVERERVERERVERVERVERVVERVERVVVEVEVERVERVEVEVERVERRERVERRVERVERVERVVERVERVEVERVERVERVEVERRRVERRVERVERVERVVERVEREERRERRVERRVERVERVERVEVVEREVERERERRRRRERVERVVERVERVEREEERVERVEEEEEEERRRVERVERVVVEVERRRRRRVEVERVEVERERVVVVEERERVERVERRVVEEVERVERVEREVERVERVVVERVVVERRRERERRVERVEEERVVVEVVERVVVVVVVEEERRRVVVVVEEER
I JI JI JI JI JI JI JI JII J JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI
JI JI JI JJI JI JII JI JI JI JI J JJI JI JJI JI JJI JI JJJJI JJJI
JII JI JI JI JJJJJJI JJJI JJI JI JI JI JI JJI JI JJJJI JJI JI JI
JII JI JJJI JJI JI JI JI I JI JJI JI JI JII JI JJJJJJJI JII JI JI
JI JJI JI JJJI JJJJIII I JI JJJI JI JJJJI JI JJIII JJJJJJJJI JI
JJJJII I JJIII
JJJULULULULULULUULULULULUULULULULULULULUUUUULUULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULUUULULUUULULULULULULULULULUUUULUULULLULULULULULULULUULULULULULULULULULUUULULULULUULUULULULUULULUUUUULLULULUUULULUULULULUUULULULULLULULUULULULULUUULUULUUULLULULLUUULUULUULU
LLLUULLUUULLUU
UUKIUUUKIUKIUUKUKUKUKIUKIUKUUUKUKIUKIKIUKIUKIUKIUKIUKIKUKUKUKIUKIUUUKIUKUKUKUUKIUKUUUKUKIUKIUKUKIKKUKIUKUKIKIUKIUUKUUUUKUKUKKUKIUKIIUKUUKUUUUUKUKUKIKUKUKIUKUKUKUUUKUKUKIKUKIUUUKIUUKIUKUKIUUKKKUKUKUKIUKUKKUKIUKUKKKUKUKUKUUUKIUKUKIKUUUUUKIIUUUKIUU
IUKUKUKKUKIUUKIUUUKU R IR IRRR IR IR IRR IR IR IRR IRR IR IR IRR IR
IRR IIR IR IR IRR IRR IRRR IR IR IRRRRRR IRR IIIRRR IIIRR IRR IRR
IR I 888888888
ppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppeeeeeeeerrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrsssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn
Julukiri2012
Inesjulud on koosolemise aeg
KIHNU VIRVE JULU
KLASSIKA
MOEHOROSKOOP 2013
SELV
ERI J
U
LUK
IRI 2
012
JULUTHE ELULUGU
TERVISENIPID SUUREL SMAAJAL
VEEMAO AASTA:VIMALUSED JA HOIATUSED
NUANDEID JULULAUA KATMISEKS
D
-
SELVERI JULUKIRI 3
Sisukord
5 Selveri direktori Andres Heinveri prdumine.
6 Persoon. Vrsil elav Eda-Ines Etti tuleb juluks ikka koju.
10 Uudis. Selver avas sel sgisel kaks uut gurmeekauplust.
14 Jululill. Kaunis julutht on tegelikult troopikataim.
16 Klaskik. Kihnu Virve katab jululaua.
24 Julujook. Veinisoovitus verivorsti ja hapukapsa juurde.
Kokteilid enne ja prast piduski.
28 Kuum jook. Tee pritolu ja traditsioonid.
30 Juluvana. y teekond laste juurde.
32 Spikker. Mnusat ja vrsket jululuulet.
34 Hobi. Selveri ostudirektor Tiiu Valk rgib kiindumusest
hobuste vastu.
38 Sndmus. Juluajal leidub kontserte igale maitsele.
40 Jululaud. Mitmesuguseid ideid jululaua kaunistamiseks.
44 Kombed. Jule thistatakse maailma eri paigus vgagi
erinevalt.
50 Astroloogia. Mida toob musta veemao aasta?
54 Tee ise! Kuidas kaunistada knlaid.
56 Julupuu. Npuniteid kuuse ehtimiseks.
58 Tervis. Smisega ei tohi liiale minna.
60 Kingiideed
70 Nuanne. Pakime kingitusi stiilselt.
72 Lastemood. Selveri popid lasterivad.
78 Ilu. Kuidas end kaitsta pakase eest?
80 Horoskoop. Mood aastal 2013
84 Tibu mngud
86 Kk. Selveri kgist jululauale.
90 Ristsna
Esikaanel: Eda-Ines EttiFoto: Kristjan LeppInterjr: Shishi
Selveri JulukiriVLJAANDJA:Selver ASPrnu mnt 238Tallinn 11624Tel
667 3800, faks 667 [email protected]
TOOTJA: Pro meedia O
TALLINNA SELVERID Jrve Selver, Prnu mnt 238Kadaka Selver, Kadaka
tee 56aTondi Selver, Tammsaare tee 62Torupilli Selver, Vesivrava
37Merimetsa Selver, Paldiski mnt 56Pirita Selver, Rummu tee 4Punane
Selver, Punane 46Mustakivi Selver, Mustakivi 3aPelgulinna Selver,
Sle 51Marienthali Selver, Mustame tee 16Kakume Selver, Rannamisa
tee 6bSelver Gurmee Kaubamaja, Tallinna Kaubamaja B-galeriis,
Gonsiori 2 Selver Gurmee Solaris, Solaris Keskus, Estonia pst 9
SELVERI JULUKIRI 20123016
34
40
MUJAL ASUVAD SELVERIDMai Selver, Papiniidu 42, PrnuSuureje
Selver, Suur-Je 57, PrnuKrooni Selver, F.G. Adoffi 11, Rakvere
Mnnime Selver, Riia mnt 35, Viljandi Saare Selver, Tallinna 67,
Kuressaare Vilja Selver, Vilja 6, VruAnne Selver, Kalda tee 43,
TartuRingtee Selver, Aardla 114, TartuValga Selver, Raja 5, Valga
Sbra Selver, Sbra 56, TartuJaamamisa Selver, Jaama 74, Tartu
Veeriku Selver, Vitamiini 1, Tartu Jhvi Selver, Narva mnt 8, Jhvi
Jgeva Selver, Kesk 3a/4, Jgeva Pltsamaa Selver, Tartu mnt
Bussijaamaplats, Pltsamaa Kerese Selver, Kerese 3, NarvaKohtla-Jrve
Selver, Jrvekla tee 68, Kohtla-Jrve Hiiumaa Selver, Linnume kla,
Phalepa vald, HiiumaaPlva Selver, Jaama 12, Plvaleje Selver,
Tallinna mnt 93a/ Roheline 80, PrnuPaide Selver, Aiavilja tn 4,
Paide Keila Selver, Piiri tn 12, KeilaRannarootsi Selver,
Rannarootsi tee 1, Uuemisa, LnemaaSaku Selver, ksnurme tee 2, Saku
alevik, HarjumaaVahi Selver, Vahi 62, TartuRapla Selver, Tallinna
mnt 4, Rapla
-
jhvikalisandi, kreeka phklite & kaneeliga
-
SELVERI JULUKIRI 5
Juhtkiri
SELVER!
: . , :
, ,
!
.
,
. , , .
,
. , , , . - , , . , -
Selver .
Selver
. Selver . Selver ,
. , Selver .
, .
!
HEA SELVERI SBER!
Mni asi kordub aastast aastasse tpselt htviisi. Iga talve hakul
avaldatakse vastukivaid ennustusi, kas julud tulevad valged vi
porikarva, kas uut aastat tervitatakse klmarekordi vi talve
raeksinud sinililledega. Laste toad on detsembris rohkem korras,
sest pkapikud pii-luvad.
Advendiaja phadeootus on siinsele phjamaa-rahvale vga oluline.
Sel ajal mtleme rohkem l-hedastele ning vaatame ka oma sdamesse, et
seal headusele ja armastusele rohkem ruumi pakkuda. Tnavune
kalender on eriti vastutulelik, sest annab pikkade phadega veelgi
enam vimalust ko-dus perega aega veeta vi spru ning kaugema kandi
sugulasi klastada. Sk on kahtlema-ta mnusa koosviibimise
lahutamatuks osaks. Julukirjast leiate mitmeid oma-praseid
juluretsepte.
Peale toidu- ja joogiideede jagame oma Julukirjas mtteid ja
nippe, kuidas phadeaja kodu kaunis-tada, spru llatada ning
julu-vana kingikotti tita. Oma pere phadest rgib Eda-Ines Etti, kes
veedab kll suure osa aastast Ees-tist eemal, kuid juab juluks alati
koju tagasi. Eda-Ines Etti on, muide, teinud kauni sisekujunduse
Selveri uutele gurmeekauplustele.
Selveri kliendile on tnavune aastalpp toonud mitmeid uusi
kauplusi. Sgisel avasime kaks esimest Selveri gurmeepoodi Tallinna
kesklin-nas. Detsembris saavad Selveri vrra rikkamaks Tar-tus Vahi
linnaosa elanikud ning Rapla kaupluse uksed avame vahetult enne
juluphi. Meile on oluline, et Sinu kodulhedase Selveri va-lik ja
hea teenindus tooks igasse argipeva rmu ja rahulolu.
Leidke aega endale ja lhedastele, sest valgeks ja heledaks saame
me oma julud ise melda ja teha. Soovin Sulle rahulikku juluaega
ning sravat uut aastat!
Andres Heinver
N
-
SELVERI JULUKIRI 6
Persoon
Kuigi elu on viinud lauljatar Eda-Ines Etti mneks ajaks Eestist
eemale, tuleb ta ikka juludeks siia tagasi ja veedab
aasta thtsaimad phad kodus. T EKST: T II T EF ER T FOTOD: EGER T
K AMENIK JA CORBI S
Julud on minu jaoks ennekike kogu pere kokkusaamise aeg.
Kokkuhoidmise aeg, r-hutab Ines. Tema elukaaslane on prit
Portu-galist, ent Lne-Virumaalt Vike-Maarjast sir-gunud lauljatar
kinnitab, et tahab oma kodus juurdunud tava jtkata kindlasti ka
tulevikus. Ki-ge thtsam on julude ajal ikka just soov, et kogu pere
kokku hoiaks, kokku saaks, ja seda tunnet loodan ka edasi
kanda.
Peale Inese ema ja isa on juluhtuti alati ko-hal ka tema de ja
vend, epoeg ja kigi elukaas-lased. Juluaja olen ikka alati Eestis
veetnud. Ei meenu htegi korda, kui oleksin eemal olnud, ja loodan,
et see traditsioon ka jtkub, lubab Ines.
Esimene mlestusInese esimene mlestus juludest vi pigem nri-dest
prineb lasteaiast. Lauljal on meeles hetk, kui ta esimest korda
mistis, et miski on mda selle n-rindusega. See oli lasteaia nripidu
ja nrivanas tundsin ra he onu, kes vanematel ikka aeg-ajalt klas
kis, mletab Ines. Arvatavasti oli ta siis um-bes viie- vi
kuueaastane.
Kuigi lasteaias peeti nukogude kombe kohaselt nre ja korraldati
nripidusid, thistati koduses ringis Inese snul ikka alati jule.
Kige erilisemad juluhtud jvad Inesel lapse-
plve. Siis jagus seda juluvana- ja pkapikuootust ja
maiustamisrmu. Sai palju televiisori ees istu-da, kuna lastesaateid
oli tavaprasest rohkem.
Esimene asi, mis meelde tulebki, on kuhjade viisi piparkooke,
rgib Ines, sra silmis. Ema
valmistas neid suure koguse juba pisut enne julu-laupeva ja pani
kapi otsa korvi oma iget aega oota-
ma. Oi, kuidas see jululaupeva ootus kasvas! Isa ti ikka kuuse
ka tuppa, selle ehtimine oli alati sndmus omaette. Ja kuni tnase
pevani on ema kpsetatud seapraad Inese meelest maailma parim
juluroog.
Eredalt on lauljal meeles ka see, kuidas ema ja vanaisa
verivorste valmistasid. See hirmutas mu kll korralikult ra,
siiamaani ei ole eriline verivorstide sja, nendib Ines. Seevastu
ema
valmistatud julupraad, hapukoorekook ja glgi ei tohi puududa
heltki tema koduselt jululaualt.
Td ei teeKa kingisadu on Ettide peres oodata ikka juluh-tul.
Kingid on vga erinevad, mni aasta suuremad, mni aasta viksemad, eks
see oleneb sellest, kui hea laps keegi on olnud, muigab Ines. Nende
kodus kib luuletuse lugemine vi laulu laulmine siiamaa-ni paki
lunastamise juurde.
Igal aastal muutuvate kodukaunistustrendidega Ines ldiselt ei
arvesta. ldse kaunistan julude
kojuJuluks
-
SELVERI JULUKIRI 7
Persoon
-
SELVERI JULUKIRI 8
Persoon
Inese juluretseptSee on ks magustoit, mida maitsesin Kaplinnas
Luna- Aafrikas. See imeline magus puding sobib ka klmal juluhtul
knlavalgel nautimiseks.
MALVA PUDING200 g suhkrut2 muna1 sl aprikoosimoosi1 sl pehmet
vid 150 g jahu1,5 tl soodatnpuotsaga soola200 ml piima1 sl
valgeveinidikat
Kuumuta ahi 180 C. Mri 500 ml pudingivorm viga. Vahusta suhkur,
munad ja aprikoosimoos heledaks vahuks. Teise kaussi selu jahu,
sooda ning npuotsatis soola. Vala pool piimast muna-moosivahu
hulka, sega hoolikalt. Lisa
pool jahusegust, lejnud piim ning viimane osa jahusegust. Kalla
juurde vi ja veinidikas.
Vala segu vormi, kata fooliumiga ning kpseta 4560 minutit, kuni
puding on tahenenud ja pealt pruunikas.
Kastme jaoks kuumuta kik koostisosad kastrulis madalal kuumusel,
kuni suhkur on sulanud. Aja segu keema ning vala pudingile kohe,
kui see on ahjust tulnud. Jta mneks minutiks seisma, et kaste saaks
pudingisse imenduda.
Serveeri vanillikreemi, vahukoore vi vanillijtisega.
KASTE200 ml kohvikoort175 g vid225 g suhkrut100 ml kuuma
vett
ajal oma kodu snagi minimaalselt: kn-lad, vike juluprg. Ilus
roheline kuusk las jda parem metsa kasvama.
Ka kiriklikke julukombeid pole Ines seni vga jrginud. Aga
tunnen, et kirikus kimise viks juluhtul rituaalidesse li-sada kll,
mtiskleb ta. Kodukoha kiriku kekegu vastu on ta ennegi huvi
tundnud. Kui 2010. aasta augustitorm rebis ra Vi-ke-Maarja kiriku
torni, korraldas Ines selle taastamiseks heategevusliku
kontserdi.
Julud on ka periood, kus paljud Ine-se kolleegid aktiveeruvad
ning kontserdi-paigad le Eesti tituvad julumuusikaga. Mina ei ole
julumuusika fnn, vidab Ines. Kontserdid, mis on vaid julumuu-sika
peale les ehitatud, jvad minu jaoks heklgseks. Pigem eelistan sel
ajal kuulata head klassikalise muusika kontserti.
Samuti ei ki Ines siis ise esinemas. Viimastel aas-tatel on
julud vabad olnud ja see on imeline. Mnu-salt pereringis veedetud
aeg on hindamatu, snab laulja, kelle aastavahetuse traditsioonide
juurde kuulub kindlalt htusk ja keskkl vahuvein.
Taas ppimasInese snul on praegune periood tema elus rmiselt
pnev. Ta on asunud rakendama mni aasta tagasi New Yorgis pitud
sisekujundusala-
seid teadmisi. Esimese tna disainis ta Selverile uue
gurmeekaupluse. Naudin pinguid ja oma esimesi tid sisekujundu-se
vallas. Tunnen, et kulgen justkui uues peatkis oma elus, kinnitab
laulja.
pingute vallas on tal praegu ksil Berk-lee College of Music
online-koolis Singer-Songwriter Program, mis vltab kuni su-veni.
Peale selle on Inesel Kanal 2s juhtida Kodusaade, kus ta tutvustab
sisedisaini eri stiile kuni kevadeni. Kodusaatega on plaanis pnevad
projektid ja messide klastamised. Neist tpsemalt kuuleb juba
saates, viitab ta.
Kuues plaat tuleb erilineMuude tegevustega hivatud Ines ei
anna
fnnide kurvastuseks just palju kontserte. Praegu keskendun
pingutele, teatab ta. Samuti ei ole tal tehtud konkreetseid uue
plaadi plaane.
he plaadi tegemine vib kulgeda vga erine-valt. Laulude
kirjutamine vib vtta paar aastat, vahel vaid pool, tpselt nii kaua,
kuni tunned, et nd on vajalik materjal valmis, avaldab Ines
heliplaadi loomise telgitaguseid. Olen vlja and-nud viis albumit
ja kuuendaga vga ei kiirusta. Kui jrgmise plaadiga vlja tulen, siis
tahaksin pakkuda midagi uut ja ootamatut nii kuulajatele kui ka
enda-le, lubab lauljatar.
-
SELVERI JULUKIRI 9
Persoon
IGA SUNDMUS VAARIB ERILIST SOOVI
Thelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vib kahjustada teie
tervist.
MARTINI ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.
-
SELVERI JULUKIRI 10
Uudis
Eda-Ines Ettile on tnavuse aasta ks pnevamaid projekte olnud
Selveri uue gurmeekaupluse sisekujunduse loomine. Laulja
ppis disaini New Yorgis ning see on tema esimene
sisekujunduslahendus Eestis.
INSPIREERIV
interjr
T EKST: T II T EF ER T FOTOD: MAR KO MUMM
Poe idee tundus mulle algusest peale inspireerivana vimalus luua
hu-bane keskkond imeheadele ja kvali-teetsetele
toodetele-maitsetele. Kogu protsess on olnud piteekond, mille kaudu
on mul olnud vimalus ennast vljendada, otsides seda iget Selver
Gurmee atmosfri, ise-loomustab Ines tehtud td.
Kuidas on pood vastu vetud?Tallinna kaubamajas asuva Selver
Gurmee kauplu-se juhataja Terje Tederi snul on pood klientidelt
vaid kiidusnu saanud. On avar, puhas ja kauni interjriga. Pnevaid
tooteid ja hid veine pakkuv kauplus. Neile meeldivad
teenindaja-konsultandi vrskelt tehtud croissantide ja saiade ning
kohvi val-mistamise lhn. Tooted, mida ei ole varem poeletti-delt
leitud. Samas on kliendid ka vga palju ksinud, meie aga nende
soovid kirja pannud ning nendele lahendused otsinud, mainib
juhataja.
Vanemad prouad kivad poes kohvi joomas. ks klient ti kaasa oma
sbranna ning tles, et kauplu-ses on maailma parim kohv.
Selver Gurmee projektijuhi Margit Kissa kinni-
tusel on nende kauplus esimene omalaadne Eestis. Pakume head
gurmeetoodete valikut kontsentreeri-tult ja laia veinivalikut
sommeljeede soovitusel, tut-vustab ta. Kauba puhul lhtutakse
phimttest, et see erineks tavaprasest suurpoodide valikust ning
kvali-teedis jrele ei anna. Peale selle esindatakse mitmeid
maailmakuulsaid brnde nagu Whittard of Chelsea ja Maxims de Paris.
Tiendame oma sortimenti pide-valt, et vastata klientide ootustele.
Me oleme sisse seadnud soovideraamatu, kuhu kliendid saavad jtta
oma soovid, mille me tidame, rgib Kissa.
Suund Tallinnast vljaKlientide poolt on vga hsti vastu vetud
meie vrskete sinkide ja juustude valik Hispaaniast, Itaa-liast,
Prantsusmaalt, Inglise kuninganna tee, erinevad hoidised ja
maiustused Inglismaalt, loetleb projekti-juht. Sigarite tarbeks
oleme ehitanud spetsiaalse hu-midori, et siliks tootele vajalik
niiskustase ja kvali-teet. Alkoholi valides ei pea kahtlema selle
headuses.
Novembris avati teine Inese kujundatud kauplus Tallinnas
Solarise keskuses. Nd vetakse suund laieneda ka vljapoole pealinna.
Seda aga juba uuel aastal.
Selverigurmeepood pakub maitseelamusi nii veini-, juustu, singi-
kui ka tee- ja kohvi-spradele.
-
SELVERI JULUKIRI 12
Kingiideed
Valik kingiideid SELVER GURMEE KAUPLUSEST
Nestl kommikarp Black Magic 376 g9.90
Whittard of Chelsea Vintage Roseiteekann 6 tassile 54.00tass
alustassiga 23.00koorekann 22.00taldrik 15.00
Serrano singi komplekt (sink+ alus+nuga)6,5 kg94.90
Juust V de Navarra metalltoosis 250 g7.90Kpsised
500g11.50Maximsi kommikarp Kuldne sda 120 g8.90
Maximsi ampanja Annes Follesi kin-kepakis 75 cl38.90
Tee selaga 227 g15.90
Kinkekomplekt Black is Black 39.90
Jhvikakaste portveiniga340 g5.90Ingveri-moos 365 g4.50Pardi foie
gras untega 1,5 kg15.90
Kpsised tumeda Belgia okolaadiga 140 g5.90
Maximsi kinkekomplekt Autour du th 29.90
-
AAAASTTA LLPPUSS AAMMMUTTA INSPIRRATTSIOOOONI HINNNAALISSTEE
TTEEEMANNTIDDE SILLLEERDDAVVAST SRRASST.. TTEEMAANDDID OON JUU
EENDDISEELTT TTDDRUUKUTEE PARIMAADD SBRRADD! KKLMMADDELL
TTALLVEEILMMADDEL HHELLLITTA OMMA NAAHKKA LLUKKSUUSLLIKULTT
TTOITTVAA NNAHAHHOOOLDDUSSEGGA NNINNG RAA UUNUSSTA KAA OOMAA
JJUUUSTE EESST HHOOOLITSSEDDA.
Luksuslik talvine naha-hooldus Nuuttrri--GGoolldd intensiivselt
toitev ppeevaa--kkrreeeemmm kuivale nahale
www.lorealparis.ee
Ideaalselt naha tooni ja tekstuuriga hilduv
jummeesttuusskkreeeemm Truee MMaatcchh (toon nr C2)
VVooluummee MMiilliion Laassheess EXXCCEESSSS rrippsmettu
dramaatiline volm ning tiuslikult eraldatud ripsmed.
Palged hetavaks! Proovi ppsseeepppuunnnaa TTTrruuueee MMMatcchhh
(toon 120 Rose Sant)
HHHuuuuuulepepepuuullkkk CCCooollooorrr RRRiiccchhheee nr 375
Deep Raspberry lisab lookile vrtsi
Teemanditolmu sisaldav kknneelaakkkk Cooloor RRicchhee 817
Saphir Treasure loob vlimusest stiilse terviku
Rikkaliku prlmutterblondi vrvitooni saladuseks on PPrffreennccee
10,21 Stockholm.
IInntteennssiivvppaalssaamm EElvvittaal CCCooloor--VViivvee
Innsstaannt MMMiirraaccleee hooldab vrvitud juukseid sgavuti ning
annab kohese tulemuse juba 60 sekundiga
Siilmmaappliiaats Eyee Dessiggnneer 401 Noir gris annab pilgule
sgavust
*Too
ted
on m
gi
l ain
ult s
uure
mat
es S
elve
rites
Nat
asha
Pol
y
-
SELVERI JULUKIRI 14
Jululill
Juluthte peetakse julukaunistuste lahutamatuks osaks. Kui paljud
aga teavad, et tegu on hoopis troopilise taimega, mis kardab klma
ning nuab thelepanelikku hoolitsust.
KAUNISjulutht
T EKST: URMA S L A AN SOO, BOTAANIK FOTO: SHU T T ER STOCK
Julutht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) kuulub
suurde, 1900-liigilisse piimalille perekonda. Selle perekonna teine
tuntum esindaja on Madagaska-rilt prit kristusekroon ehk srav
pii-malill (E. milii). Piimalilled on he- vi kahekojalised mrgise
valge piimmahla ehk lateksiga rohttaimed, ronitaimed, sukulendid
ehk turdtaimed vi jme-date vartega kuni 30 m krgused puud. Euroopa
on 105, Trgi 91 piimalille liigi kodumaa. Eestis kasvab
looduslikult, metsistunult vi tulnukana viit liiki pii-malilli.
Paljud troopilised piimalilled sarnanevad vliselt kaktustega ja
neid aetakse sageli omavahel segi. Kaktustel on varremahl rohekas
vi vrvitu, pii-malilledel valge ja piimjas. Kaktustel on astlad
mitmekaupa kimbus ja ebavrd-se pikkusega. Torkivate vartega
piimalil-ledel on paaris astlad vrdse pikkusega.
LhipevataimLooduslikult kasvab julutht Mehhi-ko lneosa hredates
valguskllastes mgimetsades 34 m krguse pooligi-halja psa vi vikese
madala puuna. Julutht on lhipevataim. Seetttu itseb ta meelsamini
siis, kui peva pik-kus on lhem kui 12 tundi. Juluthte kutsutakse
teisiti ka poinsettiaks. See nimetus tuleneb USA esimese Mehhi-ko
suursaadiku Joel Roberts Poinsetti jrgi, kes juluthe 1825. aastal
Mehhi-kost USAsse ti.
Juludega hakati juluthte seostama 16. sajandil Mehhikos. Legend
jutustab, et vaene ttarlaps korjas teerseilt pu-naste itega
umbrohtusid ja viis need Jeesuse snnipeval kirikusse altari-le.
Juluthe thekujulised krglehed smboliseerivad Petlemma thte ja
punane vrv Kristuse verd. Mehhikos ja Guatemalas tuntakse juluthte
kui Noche Buena, mis thendab tlkes ju-luhtut. Egiptuses hakati
juluthte kasvatama juba 1860. aastatel. Amee-rikas sai julutht
populaarseks 20. sajandi alguses. Juluthe menukuse phjuseks on see,
et taim itseb paremi-ni just talvel, julude ajal ja on punaste
krglehtedega.
Juluthel ja teistel piimalilledel on keerulise ehitusega isikud,
mida ni-metatakse tsaatiumiks. Ilma iekatteta isikut mbritsevad
eredalt vrvunud lehetaolised krglehed, mis jtavad kroonlehe mulje.
Vrviliste krglehtede lesanne on vikseid isi tolmeldajatele
mrgatavaks muuta. Juluthe isi tol-meldavad looduses koolibrid ja
mitme-sugused putukad. Huvitav on ka see, et piimalillel kpsevad
kigepealt tolmu-kad ja alles seejrel emakas.
Piimalille vili on mitmeseemneline kupar. Aiandites
paljundatakse julu-thte pistikutega. Taimede kasvatamine algab
juulis, et saada hilissgiseks its-vaid taimi. Varasemad sordid
alustavad itsemist oktoobri lpus, hilisemad detsembris.
Alates augusti lpust pimendatakse kasvuhooned viieks ndalaks
nii, et val-get aega jks 10 tundi ja taimed oleksid lbipaistmatu
musta kilega kaetult 14 tundi. Kasvuaegne sobivaim
tempera-tuurivahemik juluthele on +18...+22 C. Kui krglehed on vlja
arenenud ja sordile iseloomulikult vrvunud, alan-datakse
temperatuuri +16...+18 C. Ja-hedamas on krglehtede vrvus
inten-siivsem ja taim itseb kauem.
Tundlik tuule ja pakase suhtesJuluthe sordid erinevad psa
kr-guse, kuju, itsemisaja ja krglehtede vrvuse, suuruse, kuju ja
asendi poo-lest. Soojema kliimaga aladel kasvata-takse juluthte ka
parkides, aedades, klumpidel ja isegi tnava res hekina. Aiandites
kasvatatud potitaimed on enamasti tdeldud kasvupidurdus-ainetega,
et julutht oleks madal, kompaktne ja tihe. Looduses kasvab julutht
mitmeaastase taimena, kodus potitaimena jb tema eluiga lhemaks.
Ilma kasvu reguleerivate kemikaalideta ja peva pikkust lhendamata
me ena-masti kodus nii ilusat itsvat taime jrg-misel aastal
kasvatada ei oska.
Jahedal ajal teel poest koju peab jlgima, et julutht ei saaks
kl-makahjustusi. Troopilise tai-mena on ta tundlik klma, tuule ja
pakase suhtes. Klmakaitseks sobib pakkematerjalina
-
Moes on roosa!Selver toob tnavu m-gile roosad Princettia sorti
juluthed, mis peaksid hsti sulanduma iga kodu julumiljga.
Julutht, hind 4.50*
*Ei ole mgil Vahi Selveris
SELVERI JULUKIRI 15
Jululill
hsti kokkukortsutatud vana ajaleht. Kodus valige juluthele soe
ja valge paik akna lhedal. Kastmisvesi peab ole-ma toasoe ja
potimulda vib kasta ainult siis, kui muld on tahenenud. Pidevalt
mrga mulda ja potialusel seisvat vett julutht ei talu. Lehtede
kolletumise ja enneaegse varisemise phjuseks on kas lekastmine,
liiga vhene kastmine, tmbetuul, liiga pime vi jahe kasvukoht.
Kastmise sagedus sl-tub ka toa temperatuurist ja huniisku-sest.
Mida palavam ja kuivema huga on ruum, seda sagedamini vajab taim
kast-mist. Pigem kasta juluthte harvemini ja phjalikult kui iga pev
natuke.
Mrgine piimitsvat taime vib vetada 12 korda kuus
tisvetiselahusega. Julu-the piimmahl on mr-gine. Kui taim juhtub
murduma ja murdeko-hast vlja immitsev piim-mahl satub nahale, tuleb
mah-laga kokku puutunud koht voolava vee all puhtaks pesta.
Kindlasti peab juluthe paigutama kohale, kuhu ei ulatu vikelapsed
ega koduloomad.
Kige populaarsemad juluthed Eestis ja kogu maailmas on punaste
krg lehtedega sordid. 75% Eestis kasvatatavaist julu-thtedest on he
2530 cm krguse itsva varrega kesk-mise suurusega taimed. V-hem
kasvatatakse mitmeharulisi ja suu-ri, enam kui kmne isikuga juluthe
psaid.
-
VIRVE
RAINA
SELVERI JULUKIRI 16
Klaskik
Kihnu jT EKST: K R I ST INA EF ER T, T II T EF ER T FOTOD: JAR
EK JEPER A
-
REENA
17SELVERI JULUKIRI
Klaskik
juludKohtumine Kihnu Virvega on emotsionaalne. Ei mingit
poolametlikku kepigistust. Esimeseks kontaktiks on sgav ja soe
kallistus, millele jrg-neb sedavrd sbralik vastuvtt ja vestlus,
nagu klastaks ammust tuttavat. Elu petasJuluroogade valmistamiseks
on Kihnu Virve appi palunud oma ttrettred Raina ja Reena, kelle
kokandushuvi on pe-rekonda toitnud juba pikka aega. Lihtsalt
tkorraldus on niimoodi kujunenud, et minu lesandeks on saanud
toidu-valmistamine, teatab Raina.
Kgis valitseb asjalik hkkond ning kindel tjaotus. Tihtilugu
kutsutakse vanaema Virvet nu andma, sest tema elukogemus on
asendamatu. Ning kuigi jreltulijad on p-
pinud vga paljusid roogi valmistama, usaldatakse niteks
leivategu seni raudselt vaid vanaemale.
Raina teeb ettepaneku, et sgitegu viks olla pe-rekondlik
tegevus, mis pakub nii ajaviidet kui ka maitseelamusi. Tulemus on
ikka hea, leiab lapse-laps. Tema toiduvalmistamiskogemus prineb
raske-te olude tttu juba lapseplvest. Kooliaeg oli kesine.
Tuli igasugu ske teha, mainib ta.
Parimad juluroadAastatetagune elukool on andnud ndseks
suureprase
oskuse, mis aitab toidulauda katta ka julude ajal. Julud on
Kihnus eriline aeg.
Noorem plvkond rgib, et 24. detsember on traditsioo-niliselt
perekondlik juluhtu, kus kiakse ka kirikus, ent prast sdad lheb
lahti tants ja trall, mis kestab kuni kol-mekuningani (6. jaanuar).
Sel ajal vid saarel igasse peresse minna, seal sakse-juuakse ja
tantsitakse pilli jrgi, kirjel-davad ed. Neil siin kib elu, linnas
(Prnus) olevat vga igav jule veeta.
Kihnu Virve vtab teema kokku siiski tsisemalt. Elus on ka
raskeid aegu olnud. Ent kogu aeg on kirikus kidud ja kogu aeg on ka
juluvana kinud, meenutab ta. Ka kingi-tusi on neil alati jaotatud.
See on lugupidamise ksimus. Kingitus ei pea suur olema, kingituse
mte on selles, et sa prad kellelegi thelepanu, selgitab Virve. Tema
snul vrib elu elamist. Elu on ju ilus, kas pole? kinnitab ta ning
laulab kena salmi oma loomingust.
-
SELVERI JULUKIRI 18
Klaskik
Kabatoki-kslaugusalatVrskendav lisand nii kpsetatud vi grillitud
sea-lihale kui ka kanale. Sobib ka liha maitsestamiseks.
3 kg kabatokki0,5 kg tomatipastat1 klaas purustatud kslauku1
klaas suhkrut2 sl soola1 klaas limusta pipart2 sl
dikatpaprikapulbrit, tillihelbeid
Riivida kabatokid, lisada tomatipasta, sool, suhkur, li, pipar,
paprikapulber, tillihelbed ja dikas. Keeta umbes 30 minutit. Vtta
tulelt ning segada sis-se 1 klaas purustatud kslauku. Kontrollida
mait-set, soovi korral lisada maitseaineid juurde.
Steriliseerida purgid ning jagada neisse salati-segu, sulgeda
hoolikalt.
Leib1 kilo kartuleidrukkiplijahusoolasuhkrutkmneid
Koorida kartulid ning keeta ilma soolata vees peh-meks. Panna
keeduvesi krvale, tampida kartulid pudruks. Valada keeduvesi
kartulite peale tagasi, segada. Kui segu tundub olevat vga paks,
lisada juurde kesooja vett.
Seejrel lisada kartulisegule rukkiplijahu, et moodustuks
hapukoorepaksune tainas. Raputada peale veel veidi jahu, katta
rtikuga ning lasta soojas kohas seista 36 tundi. Seejrel tainas
stkuda, kuni mass on piisavalt tihke ning lb kausi servadest lahti
(vajadusel lisada jahu), raputada juurde soola, suhkrut ja kmneid.
Tainavorm mrida viga, panna tainas vormi ning kpsetada. Leiva
kpse-mine vtab sltuvalt ahjust aega 11,5 tundi.
-
Kalaslt ehk kalaitt2 tuulehaugi1 l vettsoolaterapipart1
loorberilehtdikatsuhkrut
Puhastada kala sisikonnast, eemaldada pea. Panna kala veega
potti, prast vahu riisumist lisada sool, terapipar, loorberileht
ning lasta korraks keema. Tsta kala leemest vlja, tkel-dada,
puhastada luudest. Kalaleemele lisada maitse jrgi natuke suhkrut
ning dikat. Seejrel panna pu-hastatud kala leemele, lasta korraks
keema ning tsta vormidesse jahtuma ning
hanguma.
SELVERI JULUKIRI 19
Klaskik
Slt2 kg seapead2 seakooti1 sea jalg2 neeru200 g kopsu1 seakeel1
kg kondiga ja kamaraga sealiha10 tera musta pipart8 tera
vrtspipart4 loorberilehtesoola
Raiuda suuremad tkid puupakul kirvega pooleks. Panna lihakraam
suurde potti klma veega keema. Riisuda vahukulbiga veele tusev
vaht. Keeta tasasel tulel kolm-neli tundi, kuni liha tuleb kontide
kljest lahti. Tsta liha vlja jahtuma, keeduvedelik kurnata lbi
sela. Ligata vi rebida liha kontidelt, tkelda-da vikesteks tkkideks
ning lisada kurnatud kee-duvedelikule. Panna juurde maitseained
ning tsta vikestesse kaussidesse jahedasse hanguma.
Hapukapsas ehk apukuasta putr1,5 kg hapukapsaid porgandiga1 kg
lbikasvanud soolaliha80 g kruupesoolasuhkrut
Ligata soolaliha vikesteks kuubikuteks ning pannil pruunistada,
see annab kap-sale mnusa meki.
Kui kapsas tundub liiga hapu, pesta see klma veega lbi vi lisada
juurde vrsket kapsast.
Tsta ahjupotti kapsas, praetud soo-laliha, pestud kruubid ning
segada. Li-sada juurde niipalju vett, et kapsas oleks kaetud.
Maitsestada soola-suhkruga ning hautada ahjus, kuni kapsad ja
kruubid on pehmed.
-
SELVERI JULUKIRI 20
Klaskik
Ahjuliha1 kg sealiha
sinepitsoolapipartkabatoki-kslaugusalatit
Praetkk mrida sinepiga kokku. Kasutada vib nii kanget sinepit
kui ka teralist, mis annab lihale kena dekoori. Lisada npuotsaga
soola, musta pipart ning lahke kega kabatoki-kslaugusalatit.
Panna liha ahjupotti, lisada veidike vett, et liha phja ei
krbeks, ning kpsetada ahjus punastel s-tel paar tundi, kuni liha on
pehme.
Lihtne koduvein3 l vett1 kg suhkrut0,5 pakki prmi 11,5 l
purustatud marju vi marjakesti (mida rohkem marju, seda parem
tuleb)
Lasta vesi potis keema ning kal-lata purustatud marjadele vi
marjakestadele. Segada htlaseks massiks ning jtta 1015 minutiks
seisma. Seejrel valada segu lbi sela. Saadud vedelikule lisada
suhkur ning prm.
Segu vib kritada spetsiaal-ses pudelis, aga ka klaaspurgis.
Klaaspurk sulgeda plastkaanega ning kaane sisse teha auk, et vein
saaks krimisel hku. Vajadu-sel lisada krimisprotsessi ajal suhkrut.
Kuna vein tahab kri-mise ajal sooja, vib purgi mhki-da teki
sisse.
Krimisprotsess vtab aega kolmneli ndalat. Kui on nha, et krimine
hakkab lppema, villida vein kindlalt suletavatesse
klaaspudelitesse.
-
SELVERI JULUKIRI 22
Klaskik
Roosamanna0,5 l vett250 g rabarberi-apelsinikeedist*200 g
mannat100 suhkrutsgavklmutatud maasikaid
Panna keedis koos veega potti keema, lisada suhkur. Kui segu on
keema tusnud, puistata manna pide-valt segades sisse. Keeta segades
niikaua, kuni man-na on paksenenud.
Tsta roosamanna pliidilt ning segada sisse s-gavklmutatud
maasikad. Lasta jahtuda, seejrel va-hustada ning tsta
kausikestesse. Serveerida klma piimaga.
* Keedise valmistamiseks keeta tkeldatud rabarber veega, lisada
veidike tkeldatud apelsini ning maitse jrgi suhkrut.
Piparkoogid1 kg taina valmistamiseks lheb vaja:1 tass vett2
tassi suhkrut200 g vid1 pakk piparkoogimaitseainet600 g jahu1 tl
kpsetuspulbrit
Keeta pool tassi vett ning tassitis suhkrut potis ker-geks
siirupiks. Valada see segu suurde kaussi ning lisada vi, segada,
kuni vi sulab.
Teises potis sulatada 1 klaas suhkrut karamelliks, lisada pool
klaasi vett. Suures tainakausis segada kokku vi-siirupisegu ning
karamell, lasta jahtu-da. Lisada juurde piparkoogimaitseaine, jahu
ning kpsetuspulber. Stkuda tainast niikaua, kuni lb kausi servadest
lahti. Keerata tainas toidukilesse ning panna vhemalt 30 minutiks
klmkappi.
Valmis tainas rullida, vormida sobiva kujuga piparkoogid ning
kpsetada ahjus kuldpruuniks.
-
Parim kingituskogu perele.Uus Sorento jQuludeks Eestis!
KVsi tBiendavat infot KIA esindustest Vle Eesti:TALLINN: KIA
Tallinn,
-
SELVERI JULUKIRI 24
Julujook
Neile, kes soovivad erinevaid jookide maitseid kokku sobitada ja
sellest
elamusi ammutada, pakume viis pnevat kokteiliideed.
MNUS
ENNE & PRASTPIDUSKI
kokteil
Kristallkmmel ja vahuveinPidulikku htuski on igati kohane
alustada vahuvei-niga. Talvisel juluajal soovitan lisada klaasile
vahuvei-nile umbes 1 cl kristallkmlit, nii saab kuulsa Kir Royali
kodumaise ja pisut kmneselt maitseva isutstja. Vala klaasi 1 cl
kristallkmlit, seejrel tida vahuveiniklaas oma
lemmikvahuveiniga.
VenderKlmal ajal maitsevad
magusamad joogid kui-dagi paremini. Minu ks
viimase aja avastusi on meie oma Vana Tallinn,
mis on kindlalt ks maa-ilma kvaliteetsemaid
likre. Ja parim kooslus on greibimahlaga. Jook
sai nimeks Vender (paadi varustus) ehk
pehme maandumine.Tida viskiklaas jga ja
lisa vrdsetes osades Vana Tallinna likri (40% alc)
ja vrsket greibimahla, vid kasutada ka Pure-tismahla.
T EKST: ARON R AHU, RE STOR ANI DOMINIC SOMMELJEE FOTOD: LLE VI
SK A
-
SELVERI JULUKIRI 25
Julujook
Kuidas sndis kokteilKige proosalisem phjus oli ilmselt kange
alkoholi tagasihoidlik kvali-teet. 19. sajandi algusest prinevad
esimesed andmed alkohoolsete jookide segamisest. Tol ajal lisati
kangele joogile suhkrut, vett ja bittereid (rditmmiseid).
Tagasi-hoidliku kvaliteedi all pean eelkige silmas kodustes
tingimustes valmis-tatud jooke. Sellele tegevusele andis erilise
hoo sisse USA kuiv seadus (19201933). Viski asendus kiirelt
val-
Grand TallinnKui kodus on eiker olemas, siis ks teliselt mnus ja
kosutav kokteil pikaks talvehtuks on samuti kohalik legend Grand
Tallinn (vlja meldud kunagises hotellis Tallinn).Tida eiker
poolenisti jga. Lisa 2 cl Vana Tallinna, 2 cl Kiiu Torni munalikri,
4 cl ananassimahla, 4 cl apelsinimahla ja pigista sisse he
laimisektori mahl. Raputa korralikult lbi ja vala koos jga suuremat
sorti klaasi.
mistatava dinniga, aga et see paremini mekiks, lisati alkoholile
toonikut. Sama moodi tekkis ka ks tuntumaid alkoho-liga segatud
kohvijooke Iiri kohv, kuna talupoegadel oli keelatud tolleaegses
Iiri pubis alkoholi tarbida. Nutikas baaripidaja pakkus kohvi, kuhu
oli sisse segatud viskit, ja et alkoholiaroome peita, valas peale
vahukoort.
Populaarseks muutusid kokteilid alles 1960. aastail ja on
sellest ajast saadik lne kultuuri ks osa.
Pikkade talvehtute mnusateks kaaslasteks on kakooresed
kokteilid. Maiustamiseks paar retsepti. Esimene neist on kummardus
Soome kvaliteetlikridele Lapponia. Teine aga troopiliste maitsete
austajaile, phikomponendiks on Luna-Aafrika maruulamarjast
valmistatud koorelikr Amarula.
Soundcloud
Vaja lheb 2 cl Lakka mustikalikri, 2 cl Iiri
viskit, 2 cl greibimahla ja 2 cl vahukoort. Pane kik
komponendid jga tidetud eikerisse,
raputa korralikult lbi ja vala martiiniklaasi.
P.S. I love
YouVta 3 cl Amarulat,
2 cl tumedat rummi, 1 cl Amarettot ja 6 cl
greibi- vi mango-mahla. Kalla kik
komponendid jga tidetud eikerisse,
raputa korralikult ja vala koos jga valge
veini klaasi.
-
SELVERI JULUKIRI 26
Julujook
Eestlase juluroad on suuresti prit Saksa kgist eri sorti
vorstid, sealiha ja hapukapsas. Selle snagi toeka toidu juurde on
mistlik juua korralikku veini, mis aitab organismil paremini
pidurooga seedida. Veiniga ei maksa muidugi liialdada.
JULUROOGADE JUURDE
Hdveinid
T EKST: ARON R AHU, RESTOR ANI DOMINIC SOMMELJEE FOTO: SHU T T
ER STOCK
-
27
Julujook
Toidu ja joogi sobitamisel on kindlaim viis lhtuda piirkonnast
sama kandi roa juur-de lheb alati kige paremini sealne kohalik
vein. Kuna meil Eestis kahjuks korralikku veini valmistada ei
nnestu, siis valime toidu krvale hapukapsa kodumaa, Saksamaa
veine.
Valge veini kuningasJuba ammustest aegadest jrele proovitud ja
alati toi-miv sealiha-hapukapsa kaaslane on Reini je rest prit
valge veini kuningas Riesling. Selle hape har-moneerub kenasti
hapukapsaga ja aitab jagu saada rasvasest sealihast. Rieslingite
valik on meie poodi-des juba mnda aega vga korralik. Sobiva
Rieslingi leidmisel on ks lihtne spikker: mida krgem on
alkoholiprotsent, seda kuivem on vein, ja mida madalam, seda
magusam (kogu marja-
suhkrut pole lastud alkoholiks kri-da). Alla 10% alkoholiga
veinid on juba sna magusad, mis ei thenda, et hea hape neist kuhugi
kadunud oleks.
Selveri valikust tasub julgelt proo-vida meie turu vana tuttavat
Baron Knyphauseni Riesling Trocken 2009 (11,5%), see on juline ja
samas hsti elegantne klassikaline Ries-ling. Magusama veini
eelistajate-le soovitan J. Bumeri Rieslingit 2011. aastast (9%)
Rheingaust. Ma-gusama veini juurde on hea val-mistada ka veidi
vrtsikam roog. Kes armastab rohkelt sinepit, viks juurde proovida
Gewrtztraminerit, ks mu lemmikuid on Walckenbergi oma Saksa-maalt,
2011. aastakigu prl. Head kaaslased
meie juluroogade juurde valgetest veinidest on ka Prantsusmaalt
Alsaceist prit Pinot Gris, Riesling ja Gewrtztraminer.
Vein ja verivorst Verivorstiga sarnanevaid roogi tehakse meile
mneti llataval kombel sna mitmes paigas veel, nt Hispaanias
Navarras. Selle krvale pas-sib hsti puuviljane, kerge ja vhese
pargiga punane vein. Sama stiiliga punavein sobib ka sealiharoogade
juurde. Esimene valik Sel-
veri riiulilt on Woodhaveni Zinfandel 2010 Californiast USAst.
See on kerge ja marjane punavein. Vga hea kaas-lane on ka
legendaarse tootja Mon-tese Res Cabernet Sauvignon. Hea ja
kindel valik on alati Pinot Noir nii Burgundiast Prantsusmaalt
kui ka tema ssarad Tiilist ja USAst. Needsamad veinid muudavad ka
viimastel aastatel ha populaar-sema pardiliha teliseks
hrguti-seks!
Sama moodi nagu valge veini puhul kehtib ka punase veini reegel
kui armastate vrt-sikamat toitu, otsige vhe magusam vein, nt
Cabernet Sauvignon vi Syrah Tiilist, Ar-gentinast vi
Austraaliast.
-
SELVERI JULUKIRI 28
Kuum jook
Ligi viis miljonit tonni teetoodangut aastas ennustab, et iidne
Aasia jook on inimeste valmistatud jookide turuliider ka
tulevikus.
KS TASSIKE
teedT EKST: ANT S VILL FOTOD: SHU T T ER STOCK
Meil ja Phjamaades on levinuim kuum jook kohv, mis judiski
Euroopasse varem kui teejoomise komme. Samas aga on mitusada
miljonit inimest, keda kohvisortide nansid sugugi ei huvita, kll
aga teevad nad peent vahet sadadel teesortidel ning nende
valmistamisviisidel.
Iidne ajaluguTeed vib valmistada pea igast taimest,
Luna-Ameerikas pruugitakse niteks samuti kofeiini
modifi katsiooni sisaldavat Yerba matet, Aafrika lunaosas
hoopiski aga
kofeiinitut rooibost. Ent pristeed saab ikka-
gi ainult hest taimeliigist, teepsast liiginimega Camellia
sinensis, millel on kaks teisendit: Assami
teepsas ja Hiina tee-psas. Neist on kujune-
-
SELVERI JULUKIRI 29
Kuum jook
Mustmiljon sortiTee toorainena kasutatakse teepsaste tipuosa.
Kige parema tee saamiseks vetakse vaid pungi ja noorimaid lehti,
odavamate teede jaoks ka alumisi, vanemaid lehti ja isegi peenemaid
oksi. Suurem osa teest korjatakse nii, nagu see on kinud hmaraist
aegadest saadik ksitsi. Masinaid kasutatakse vaid odava
masstoodangu puhul.
Teegrupi mrab lehtede noppimisjrgne ttlus. Sellest, kuidas
teelehti nrtsitatakse, aurutatakse, kuivatatakse, rullitakse,
kritatak-se ja edasi tdeldakse, olenebki tulemus must, roheline vi
muu tee. Peamisi teeliike on kokku kuus.
Kolmveerand maailmas toodetavast teest on must, veidi alla
neljandi-ku roheline tee ning 4% kik muud liigid. Teed kasvatatakse
30 riigis, enim Hiinas (le kolmandiku), Indias, Keenias ja Sri
Lankal (endine Tseilon).
Musta teed valmistatakse teepsa lehtedest, mida kritatakse ning
seejrel kuumutatakse ning kuivatatakse. Selle tee sorte
liigitatakse lehtede suuruse ja ka lisandite jrgi. Aasias
lipopulaarset rohelist teed tehakse lehtedest, mida pole kritatud,
ainult aurutatud ja kuivatatud. Kige kuulsam roheline tee on
Jaapani sencha. Oolongi teed valmistatakse lehtedest, mida on
nrgalt fermenteeritud, oolong jb maitselt ja vrvilt
musta ja rohelise tee vahele. On veel valge tee, mida tehakse
pikese kes pleekinud pungadest, ja kollane tee, mida valmis-tatakse
nagu rohelist, kuid kuivatatakse aeglasemalt ning lastakse lehtedel
kolla-seks tmbuda. Eraldi teeliik on pu-erh
peamiselt Hiinas, tee snnipaigas Yun-nani provintsis kasvatatud
lehtedest jrelfermenteerimisega toodetud tee. Hiina traditsioonis
nimetatakse just seda teesorti mustaks, meie mistes musta aga
punaseks teeks.
nud ka kaks suuremat teesortide haru. Teetaim on muidu kuni 16
meetri krguseks kasvav puu, mida aga istandustes lastakse sirguda
vaid vkrguseks psaks, et oleks mugav teevalmistamiseks
kasuta-tavaid tipulehti noppida.
Teekasvatamise ja valmistamise ajalugu ulatub aastatuhandete
taha ning keegi ei julge seetttu vi-ta, kus ja millise kultuuri
osana see ilis jook sndis. Kindel saab olla selles, et teepsas on
prit Kagu-Aasiast, piirkonnast, kus kohtuvad India kirdeosa, Birma
phjaosa, Hiina kagupiirkond (Yunnani ja Sichuani provints) ning
Tiibet. Yunnani provints on ka vanim teepiirkond seal kasvab
maailma iidseim kultiveeritud, hinnanguliselt 3200aastane
teepuu.
Keiserlik snnimt Hiina tee ehk kigi teede ema snnilugu ulatub he
mdi jrgi aastasse 2737 enne meie ajaarvamist. Le-gendaarne Hiina
keiser Shennong, videtav pllu-harimisele ja arstiteadusele
alusepanija, oli joomas teepuu varjus kruusitit sja keedetud vett,
nagu toonane tervishoiueeskiri ette ngi, kui puu otsast mni leht
kruusi langes. Keiser mait-ses jooki ja tdes llatusega, et sel on
peale kena vrvi ka suureprane maitse ning vir-gutav mju.
On ka teistsuguseid legende, varasei-mad kirjalikud teated tee
kohta prine-vad videtavalt 10. sajandist enne meie ajaarvamist.
Igal juhul on teel olnud lbi aegade oluline osa paljudes Aasia
kultuurides, jook on au sees nii ravi-toime tttu kui
staatusesmbolina, ajuti ka osana usurituaalidest vi isegi raha
asendajana.
Naabermaale, teise kuulsasse tee-riiki Jaapanisse judis
elueliksiiriks ja vedelaks nefriidiks kutsutud jook buda munkade
kaudu Sui dnastia ajal 6.7. sajandi paiku. Mitmel phjusel on
Jaapanis kujunenud eriti populaar-seks roheline tee sellega seoses
on Hiina kunagiste tseremooniate baasil arenenud budistliku fooniga
kuulus Jaapani teejoomise rituaal.
Euroopasse judis tee hiljem kui kohvPikka aega oli tee Euroopas
vaid vga jukate ini-meste laual, kuna seda oli Hiinast kulukas
vedada ja karavani- ning ka mereteed ohtlikud. Portugal kasvatas
teed oma Assoori saartel, seal on praegugi Euroopa ainus
teeistandus. Inglismaal lks teejoo-mine aristokraatlikes
ringkondades moodi prast seda, kui restauratsioonijrgse kuninga
Charles II portugallasest abikaasa Catherine selle kombe endaga
kaasa ti. leldiseks, Inglise elulaadi iseloomulikuks osaks muutus
teejoomine siiski alles 19. sajandil, kui maailma-riigiks kasvanud
Suurbritannia end ise kaugel kasvava teega varusta-ma hakkas.
Ameerika hendriikide aja-loos on teel mrgiline then-dus:
iseseisvussda vallandus sellest, kui 1773. aastal Bostonis
inglise kolonistid protestiks ema-maa maksukoormuse vastu
jrje-
kordse teelasti merre kallasid (Bostoni teejoomine). Viimasel
ajal annab USAs tooni libertaarne Teepar-tei kui alternatiiv
senistele poliitilistele peavoolude-le.
Meie naabrite venelaste juurde judis tee veidi varem kui
Euroopasse. Lausa rahvuslikuks joogiks ja kultuuri osaks kujunenud
rpe viis tsaar Mih-hail I ukonda Mongoli khaani kingitusena
erisaa-dik Vassili Starkov. Juba nelikmmend aastat hiljem oli kima
pandud alaline karavaniliin Hiinast, mis lpetas tegevuse alles
1925. aastal. Eestisse nagu ka
Soome on teejoomise komme judnud ilmselt just Venemaa kaudu.
Traditsioonid loevadTeeliikide ja nende valmistamise viiside
kohta on kirjutatud arvukalt mahukaid raamatuid. Philine on kigis
ks: tee peab olema kvali-
teetne, katel korralik ning vesi hea. Ja selle asemel, et ksi
nimetu kotitee karbi poole sirutada, tasuks mn-da nimega teed
proovida. Miljo-nite hiinlaste tuhandete aastate kiindumus cha-psa
lehtedest valmistatud jooki on argument,
mida ei maksa eirata.
-
SELVERI JULUKIRI 30
Juluvana
Juluvana yl algab kohe-kohe vga kiire aeg. Koos pkapikkudega pab
ta juda vimalikult paljude laste juurde ning viia neile
kingitusi, mida on terve aasta oodatud.
ffy T EKST: T II T EF ER T FOTOD: ER AKOGU
ffy on tsine juluvana, kes ei unusta oma kohuseid ka suvel, kige
palavamal ajal. Ta lkkab mber laialt levinud ar-vamuse, et juluvana
ilmub ainult ju-lude paiku ja kaob siis nagu tina tuhka
silmapiirilt. Suvel on juluvana lahe tsiklimees ning kasukas on
asendunud hemate riietega. Habet ta siiski vahepeal maha ei aja,
see kaunistab vrikas, parimas eas julumeest igal aastaajal. Suvel
nnes-tub juluvana nha siiski vhestel, sest sel perioodil pole mees
vga aktiivne.
Julust juluniKui aga ilm lheb klmemaks ja lapsed hakkavad
juluvanale kirju saatma, muutub mees tegusa-maks. Tema eesmrk on ju
see, et vimalikult paljud
lapsed saaksid tellitud-loodetud kingitused ktte. Juluvanadel,
nii nagu ka kigil teistel, on hid ja halvemaid aegu. Alati pab ta
kikide laste soovid tita, aga vahel ei ole see lihtsalt vimalik,
phjendab ffy.
Tsine taeg algab juluvanal pihta tavaliselt novembri alguses,
mil peetakse pkapikkudega maha ks tsine koosolek. Seal jagatakse
Eesti piirkondadeks ning iga pka-pikk saab oma piirkonna. Pkapikud
peavad seej-rel vlja selgitama, mida lapsed on selles piirkonnas
viimase aasta jooksul teinud. Selle phjal siis ju-luvana otsustab,
kes lastest vrib kinki, kes vitsa.
OOTAB LASTEGA KOHTUMIST
atud.
l,
a e
a-kud peavad seej-
-
Juluvana
ffy teatab siiski, et temal pole 25 aasta jooksul, mil ta on
laste juures kinud, vitsa kasutada vaja olnud. Teinekord on kll
tulnud vike pepulaks anda, ja sellest on vgagi piisanud.
Paljud vanemad on teinud ju-luvanast lastele karistusorgani. See
ei ole ige, juluvana on siiski dini hea mees, kinnitab ffy. Ent tal
on tulnud laste hirmudest le-saamiseks ka palju vaeva nha.
Saladuslikud pkapikudPkapikud on juluvana abilised, osa neist
hoiab juluvana kodu korras, tuba soojana, teised tegele-vad laste
kirjade lugemisega. Tnapeva juluvana kasutab kiki moodsaid
suhtlemisvahendeid. Loo-mulikult on tal olemas ka Facebooki
konto.
Igal aastal annab juluvana pkapikkudele kar-mi korralduse: laste
tegemisi ei tohi segada. Seetttu jvadki pkapikud lastele
var-jatuks. Mnikord on pkapikud siis-ki ettevaatlikkuse minetanud
ning mnigi laps on toanurgas, akna vi ukse taga krbinat kuulnud vi
ise-gi mingit liikumist mrganud.
Paljudel lastel tekitab ksimusi, kuidas pkapi-kud tuppa psevad.
ffy selgitab, et tema jagab p-kapikkudele erinevate akende vtmeid.
Osa kasutab tuppa sisenemiseks ka korstnat. Ent talvel klmaga, kui
ahjus vi kaminas pleb just tuli, ei pse pka-pikud sealtkaudu majja.
Vahel aga unustavad lapsed kardinad akendele ette tmmata, siis on
pkapikku-del mnus ja ohutu sisse piiluda.
Juluvana koduJuluvana elab lumisel phjamaal. Seal on tema kodu
ja sinna lheb ta ka alati tagasi. Enamiku ajast julumees siiski
reisib ja kohtub paljude lastega. Eriti phade ajal. ffy teeb kik
selleks, et juludel vimalikult paljudesse kodudesse juda. Kuna aga
lapsi on rohkesti, siis ta igale poole kahjuks ei satu.
ffy teab ka juhtumeid, kus isa vi naabrimees on vtnud kellegi
punase hommikumantli, pannud suusamtsi phe ja mnginud juluvana.
Minu s-num neile on: rge rikkuge laste lapseplve ra. Kui te juba
teate, et juluvana teie juurde ei jua, kutsu-ge pkapikud. Neid
jagub ikka ja nad toovad kingi-tused meelsasti ra, soovitab
ffy.
Srav buss liigub ringiJulumees ffy ajab oma julubussi tavaliselt
juba novembri lpus vlja ning hakkab tuledesras ja muusika klades
mda Eestit ringi sitma ning kingitusi jagama. Loomulikult on
kingituse saami-seks vaja omalt poolt ka juluvanale midagi
pakku-da. Kigilt esinejatelt perfektset lugulaulu on palju loota,
mnab ffy. Ta kinnitab, et saab kohe aru, kas ta on oodatud ja kas
talle tahetakse siiralt esine-da. Vgisi ei pea midagi tegema, leiab
julumees. Lapsed kipuvad ldiselt juluvanale oma elust ja
tegemistest palju rkima. Juluvanal peab olema hea
kuulamisoskus.
Prast tist juluperioodi istub juluvana lennu-kisse, sidab
lunamere rde ning laseb habemel soojas vees liguneda. Kui ta sealt
tagasi tuleb, seab kontori korda ning hakkab valmistuma jrgmisteks
juludeks.
Lapsed kipuvad ldiselt julu-
vanale oma elust ja tegemistest
palju rkima. Juluvanal
peab olema hea kuulamisoskus.
SELVERI JULUKIRI 31
-
32 SELVERI JULUKIRI
AU TORID: TOMMYBOY, CONT R A , LEELO TUNG AL , JA AN PEHK
Juluvana ees seistes ei taha keegi kohmetult tunnistada, et
salmid pole selged. Seeprast aitame teid hdast
vlja. ppige mni neist kindlasti phe!
Juluvana ees seistes ei taha keegi
Julu-salmid
Spikker
-
Spikker
SELVERI JULUKIRI 33
Oo milline mees!ja veel millises saanis!punane pintsak ja habe
on maaniOo ja kui lahke!kott tis tavaariei mingit pikalt
mtlemistMaimu jttis maha Jaani
Ridi-radi-rallaribid radika allatibi-tobi-trallaviina klaasi
kallakulin-pilla-pallatuttu kuuse allashallalallalallaja siis tuleb
2. jaanuar.
ProloogNaaber tuli veinigategime ta lahtiphkleid-mandleid
krvaleniisutasime tahtitunnid muudkui lendasidjrsku peas
plahvatasahjus krssas uhke hanimust nagu neegervorstidega aitas
vljaletee Selver
EpiloogVtsin tna ette tis toppida ht hanelisaks meetri soolikat
kuhu peitu panentangud soola sibulaet asjal oleks mekkivikseks
lisatuuninguks paar kamalutit pekkiahjus kena istuda ja prast
jululaualvanaema lina peal kus knal pleb kaua
Tommyboy
uluvana luges lephklid soravaltvarastanud seitse tkkimetsas
oravalt
ppis numbreid juurde hakasu oli koolistparlament ji ilma
saja-esimesest toolist
kirjatarbeosakonnastkadus tuhat mallitallinnas ei ne me
enamseismas linnahalli
pangaarveid thjendaskus lpus palju nulleei ma teda reeta saasest
kik ta andis mulle
***
uluvana punaninamuutus kspev kergekshppas le laualinalaud ji
titsa terveks
kukkus hoopis kuuse krvalkingitustekottikuhu juluvana kadusei
saand keegi sotti
oli meie juluvanataband unehaigusvlja ronis kotist allesuue
aasta maikuus
***
uli meie ukse tahajuluvana punakuueskoputas sel hetkel kui
meilkeedetud sai muna kuues
khis hle puhtaks ja siislasi laulu lahtira tundsime see
olinaaber tenor Ahti
Jaan Pehk
Uut ja vanaJlle selgeks uue laulu ppima pean enne julu pidi
saama juluvanakurjaks siis, kui laul on sama!
Julumees peaks nurisemaemaga, sest laulab tematerve minu
eluajaigal aastal Pdra maja!
Vanamemm toob lagedalele lume lagedale.ra minult salmi ksi!tleb
isa. Olen busy!
Oota, juluvana!Oota, juluvana, varstiloota on ka verivorsti!Nina
jrgi ennustan:juba ahjust tuli pann!
Verivorst ju sind ei pelga,vtab kohe jalad selga,varsti seisab
sinu ees,hdes: Tere, julumees!
Vorstki tahaks kingitusi vastu annab kuuma musi.Ta ei laula ega
loe,aga sda on tal soe!
Leelo Tungal
Juluvana kuhvtom jo le kg ilm tunda jululuhvtijulumaal sd
juluvana slg julukuhvtikuhvt om lmmi seest a plt t suurelt jaolt om
verrevoodetas tuud vrvi taati pra egn perrenkuhvti seen kl h om
taadil tet saanisitua no taren istmises taa kuhvt om lmmvitunii ku
tarre sisse pses tege krras vuhhti!olki ei juluvanal inmb slln
kuhvtitargembass mi saami inne tuud ess tii kikimid juluvana uma
kuhvti all vi kkkite ropsuga nd sai lahenduse vrrandnt om et
juluvana kuhvti all om prmand.
Tagamtsa postimiis Contra
j
j
t
-
SELVERI JULUKIRI 34
Hobi
HOBUSTE VASTUArmastus
-
SELVERI JULUKIRI 35
Hobi
Selveri ostudirektor Tiiu Valk kiindus hobustesse varajases
lapseplves. Esimene kokkupuude suksudega oli juba siis,
kui pisike tdruk veel ieti kiagi ei osanud ja ta vanaema juures
Saaremaal hobuse selga tsteti.
T EKST: T II T EF ER T FOTOD: ANU HAMMER
See esimene ratsu oli sovhoosi vana ho-bune Jaa. Enamik oma
lapseplvesuvesid veetiski Tiiu Saaremaal vanaema juures. Toona
tehti kogu talvehein loomadele ho-bustega. Meie tohtisime neid
hobuseid joota ning ronisime ka salaja nende selga, meenu-tab Tiiu.
Tema lemmiku nimi oli Tipsi.
Unistus elluEnne 40. snnipeva otsustas Tiiu Valk teha teoks oma
lapseplveunistuse ppida ratsutama. Sattu-sin Kalaoja talus asuvasse
viksesse talli, kus treene-riks on Raili Sarapuu. Esimene hobune,
kellega sit-sin, oli Dastina-nimeline ratsu. Sellest ajast on olnud
hobused lahutamatu osa minu elust, nendib ta.
Ndseks on Tiiu sitnud paljude hobustega, kes kik on talle midagi
petanud. Nad on olnud mulle vga head juhtimise ja meeskonnat
petajad, sest kui neid ei saa endaga koostd tegema, siis vib sit
lppeda sna otseses mttes metsas, selgitab ostu-direktor.
Tiiu snul meeldib talle sita erinevate hobuste-ga, aga
sdamelhedasemad on kiiremad, tempera-mentsemad ning iseteadlikumad
loomad. Samuti need, kes on iseloomult keerulisemad. Ja kik
ho-bused tallis tunnevad mind kui porksitdi, sest mul leidub alati
taskus porgandit, ning nad kik teavad seda, muigab ta.
Tiiu on nnelik, et tema elus on tasakaalus kaks erinevat
vimalust hobustega tegelda. Ta kib seni-maani ratsutamas Kalaoja
tallis, kus hobused on palju vljas ning trennid toimuvad aasta
ringi vabas hus. Oleme palju looduses, kime matkadel, si-dame
pimedas lampidega hesnaga saame nau-tida nii ratsutamist kui ka
loodust. Samuti on meil seal tore seltskond ning vahel kevadel lbi
veelom-pide kihutades on tunne, et olen alles teismeline, rmustab
Tiiu. Tema snul on see koht, kus on alati hea aeg maha vtta ja
energiat ammutada.
Hobustega tegeldes ja ratsutades on meeldiv see-gi, et ollakse
tielikult phendunud, ei ole vimalik melda muid mtteid, eesktt
tiseid.
Kalaojal sidan ma peamiselt hobusega, kelle nimi on Tipi, ning
loodan, et tema varsast tuleb ho-bune, kellega saab harrastada
kestvusratsutamist.
Kunagi ei tle ma ra ka vimalusest proovida uusi hobuseid, kes
talli tulevad, mainib Tiiu. Uute ho-bustega sitmine on alati paras
katsumus, sest kik nad on erinevad ning nendega peab leidma hise
keele. Ja vga toredad on olnud meie matkad, mis tavaliselt kestavad
kolm-neli peva, lisab ta. Ma arvan, et kik tdrukud, kellele hobused
meeldi-vad, on unistanud sita ilusal rannal, meres, liivastel
metsasihtidel, tuul krvus vuhisemas. Seda kike on need matkad ka
meile pakkunud.
Kukerpalliga lummeTiiu jutust vib jda mulje, et mis see
ratsutamine siis ra ei ole. Muudkui istud hobuse selga ja sidad.
Tegelikult on see suur ja fsiline t, mis nuab palju phendumist ja
vaeva ning kus tuleb ette ka kukkumisi. Minagi ei ole sellest osast
ilma jnud, tunnistab Tiiu. Esimest kukkumist mletatakse alati.
Minul juhtus see nneks paksus lumes ning kuk-kumine oli kui
klassika ilusa kukerpalliga maha.
Ratsutamine on Tiiu Valgu snul suur ja fsiline t, mis nuab palju
phendu-mist ja vaeva.
-
36 SELVERI JULUKIRI
Hobi
Olin siis hanges pikali, aga hobuse ratsmed poes ja ksi uhkelt
lumest vljas.
Tiiu on kiindumuse hobuste vastu prandanud ka oma pojale. Poiss
treenib Kurtna tallis, kus on sporthobused. Tiiu kiidab treener
Raul Kauna, kelle tegevus on professionaalne nagu tippspordile
koha-ne. Mul on vedanud, et saame lapsega harrastada meile mlemale
meeldivat spordiala. Mina harras-taja ja tema sportlase-na. Olen
saanud ka ise poja treeneri ke all treenida ning seal juba armu ei
anta, mainib naine. Kui oled tren-ni tulnud, siis tuleb anda endast
maksi-mum ning kindlasti ka ennast letada mulle
see loomulikult vga sobib. Mulle meeldib ennast proovile panna
ja kui ma midagi teen, siis alati saja-protsendiliselt vi vahel
veel rohkemgi. Olen pojale aktiivne kaasaelaja ka vistlustel, et
neil hobuse Du-baiga hsti lheks ja nad kaugele juaksid.
Aastavahetus hobuse seljasTiiu rgib, et ta on vtnud ka
aastavahetuse vastu hobuse seljas. Kogunesime tallis ja sitsime
Laitse rallipargi lhedale pllule, et rakette vaadata. Peas olid
meil lambikesed ja siis tiirutasime pllul, kir-jeldab ta.
sna mitu autot vttis seepeale hoo maha ja jdi uudistama, mis
seal pllul kll toimub ja mis tulu-kesed need on. Kuna rakette lasti
kaugelt, siis need hobuseid ei ehmatanud, kll aga paistis taevas
pris vgev tulemll. Vljas juhtus olema ka klassikaliselt ilus
talveilm, isegi lund sadas natukene.
Talvel teeme alati ka ree- vi saanisitu jrgmi-seks olengi plaani
vtnud ppida ra hobuse ette-rakendamise saanile, reele, tllale,
kavandab Tiiu juba edasisi samme. Kalaoja tallis on Eestis
harulda-sed friisi tugu hobused, keda kasvatatakse just
tl-lahobusteks, kuid nendega on ka vga mugav ratsu-tada. Eelkige on
nad laste ja naiste lemmikud, sest nad on vga efektsed mustad pika
lakaga hobused, kiidab ta.
Tiiu snul ei pea igal ratsutamishuvilisel ilmtin-gimata endal
hobune olema. Tuleb vaid leida sobiv tall ja seal on olemas kik,
nii hobused, treenerid kui ka varustus. Igal tallil on muidugi oma
suund, selleprast on vga oluline, et see sobiks ka ratsani-ku
eesmrkidega. Kui on soov saada pris oma ho-bust, siis on palju
talle, kus on vimalik looma hoida ja teha trenni, kas ise vi
treeneri ke all. Samuti on tallis inimene, kes hoolitseb, et
hobustega oleks kik korras, hindab Tiiu. Hobused on vga
majesteetli-kud loomad ning nendega tegelemine annab mul-le alati
judu, energiat, uusi mtteid, paneb mind proovile ja lisab julgust
vtta vastu uusi ning pne-vaid vljakutseid.
Hobused on vga majesteetlikud loomad ning nendega tegelemine
annab mulle alati judu,
energiat, uusi mtteid.
Tiiu Valk on nnelik, et saab oma pojaga har-rastada neile
mlemale meeldivat spordiala.
Tiiu Valgule meeldib sita erinevate hobustega,
aga sdamelhedasemad on kiiremad, tempera-
mentsemad ning iseteadlikumad
loomad.
-
SELVERI JULUKIRI 38
Sndmus
Juludele eelnev aeg on tavakohaselt sndmusterohke ka sel aastal.
Kontserte on igale vanusele ja maitsele ning eri paigus le terve
Eestimaa.
IGALE MAITSELEJulud
T EKST: K R I ST INA EF ER T FOTOD: ARHIIV
Tundekllane JulujazzFestival Julujazz 2012 pakub 29. novembrist
12. det-sembrini tipptasemel kontserte kirikutes, klubides ja
kontserdisaalides. Krvuti Eesti muusikutega esi-nevad USA, Korea,
Tiili, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi ja Soome interpreedid.
Festivali peaesinejad on USA parim meesvokalist, Grammydega
prjatud Kurt Elling koos Estonian Dream Big Bandiga, hbehlne srav
Korea laul-jatar Youn Sun Nah ja tema kvartett ning maailma-lavadel
esinev Saksamaa vokaalansambel Slixs.
Thelepanu kidavad Euroopa tipppianistid Jacob Karlzon trioga JK3
ja Tigran Hamasyan.
Ka kitarrimuusika austajatele pakub Julujazz mitmesuguseid
maiuspalu: Prantsuse ansambel Melody Makers, erilise energiapommina
tuntud USA kitarrivirtuoos Raoul Bjrkenheim, Tiili noor tusev
kitarritht Francisco Liberona, Rootsi jazzi suurkuju Anders Jormin
toob oma trioga kuulajateni Phja-maiselt karged ja kaunid
helimaastikud.
Julujazziks on meie oma artistidel valminud uusi llatusi ja
avastusi pakkuvad kontserdikavad.
Ivo Linna, Ott Leplandi ja Noorkuu julukontserdidEsmakordselt
hisel laval esinevad Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu pakuvad
suureprast ja meele olukat julumuusikat ning toovad kuulajateni ka
isiklikud lemmikud.
Kontserdid toimuvad 13.16. detsembrini Jhvis, Prnus, Tallinnas
ja Tartus.
Julu-thedKuuendat aastat toimuva kontserdisarja Julu-thed raames
astuvad koos lavale hed Eesti armastatumad muusikud Maarja-Liis
Ilus ja Marko Matvere.
Varasemalt muusikali-des koostd teinud laul-jad vtavad
detsembris ette talvest inspireeritud kontserdituuri le Eesti.
Meeleolukal ringsidul esitatakse nii koos kui ka eraldi teineteise
uuemat ja vanemat loomingut.
Kaht sravat thte saadavad Peeter Rebane kitarril ja Marti Trn
basskitarril.
Kontserte saab kuulata 13.28. detsembrini le Eesti.
Julud NukuteatrisTallinna Nukuteatris lavastub lustakas julutkk
Juluvana ja vike phja-pder. Suur julusegadus, mis kirjeldab
juluvana ja pkapikkude elu, kui julu-htuni on jnud veel vaid mni
pev. Pkaklas on teline segadus. Laste kir-jad on lugemata,
kingitused tegemata. Miks? Sest juluvana pole enam endine. Temaga
on midagi lahti. Ta kitub veid-ralt, rgib imelikult. Tantsib,
laulab, joodeldab. Pkapikud on mures. Milles asi? Mis nd saab? Kas
sel aastal jvad julud tulemata? Ja lapsed kingirmu-ta? Kes kll
aitaks? Kas sina tead?
Esietendus on 1. detsembril Nukuteatri vikeses saalis.
-
39
Sndmus
SELVERI JULUKIRI
Julud sdamesDetsembris esinevad kaunites Eestimaa kirikutes
Birgit igemeel ja Mihkel Mattisen oma hise kontserdisarjaga Julud
sdames. Laval on vaid laulja ja klaver. Kava on koostatud nii, et
kuulaja testi naudiks kontserti esimesest loost kuni viimaseni. Ei
puudu nii kigi poolt armastatud juluklassika kui ka vhem tuntud,
aga samas imekaunis phade-muusika.
Kontserdid 9.30. detsembrini le Eesti.
Tnis Mgi ja Maire Eliste laululapsed Jaani kirikutesJljed on
autorikontserdid, kus klavad Tnis Me tuntuimad ja parimad laulud
uues seades. Vrratu duetipartnerina esineb Elizabeth Paavel. Need
kont-serdid ei ole tavaprased jululaulude esitused, vaid siin
klavad he kunstniku hingesgavusest sndinud teosed ilus heli, pha
hetk, palve... Need laulud on jljed eesti muusikaloos.
Tnis Mgi, Maire Eliste Muusikakooli lastekoor, kammerkoor ja
solistid astuvad kuulajate ette Viljandis, Tartus ja Tallinnas
2.26. detsembrini.
Annely Peebo, Dave Benton ja ETV lastekoor juluturneelArmastatud
lauljad jagavad vahetult enne phi ju-lumeeleolu suuremate linnade
kontserdipaikades. Peale Annely Peebo ja Dave Bentoni astuvad les
nii ETV lastekoor Lii Leitmaa juhatusel kui ka suureprane ansambel,
mille koosseisust leiab Dave Bentoni valikul Eesti parimaid
muusikuid.
Julukontserte saab kuulata Viljandis, Prnus, Tallinnas ja Tartus
19.22. detsembrini.
Heategevuslik Mia julumaaMia julumaa on kolmel peval tegutsev
kogu pere julumaa. Ttubades saab meisterdada kingitusi, proovida
ktt sepikojas, mngida mnge, kuula-ta julumemme muinasjutte ja
olenevalt ilmast nautida toredaid talviseid tegevusi. Juluvana
jagab luuletuse-laulu vastu kinke.
Mia julumaa on heategevusliku suunitlusega. Iga piletiostja
aitab julumaale pseda vhekind-lustatud peredel ja teistel, kelle
majanduslik olukord seda muidu ei vimaldaks. Piletihinna sisse
kuulub soe supp ja tee, osavtt ttubadest ning muust julumaal
toimuvast.
Enamik tegevusi toimub vlitingimustes, kuid palju huvitavat on
teha ka siseruumides.
Mia julumaa on avatud Kose vallas asuvas Viikingite klas
14.16.detsembril.
-
40
Jululaud
SELVERI JULUKIRI
Punane on puhas
maagia jululaual.
P n
j
Piparkoogivormid vivad olla laua ehteks ka prast
sdamete ja piparkoogipoiste
vormimist.
id
mist.
ve
p
-
SELVERI JULUKIRI 41
Jululaud
Julude eel luba endale mni hetk metsade vaikust, vta kallitel
inimestel kest ja lase end sammaldunud okstel vluda.
Mustikavarte karge roheline vastamisi kuuskede vaiguse lhnaga,
kbide klbin ning suhkrupuistes jhvikate hapukasmrkjas mekk,
piparkoogiprsad ja auravad teetassid. Kik paelaga seotud ja
ehetega kaunistatud... lbi vlumetsa okstepitsi.
VLUMETSA PUUDUTUSEGAJululauad
T EKST JA ST ILI ST IKA : MARU FOTOD: SIIM VAHUR
Mstilised kullid ja granaatuna-rubiinid
ehivad lauda ning samblased oksad
juhatavad tuppa ka uinunud metsa
salapra.
M
ssa
Seo sgiriistad kokku, pimi paela vahele
nimekaart vi pisike kingitus.
d
-
SELVERI JULUKIRI 42
Jululaud
Skandinaavialik selge joon, valged
kuused, puit ja rustikaalsemad
nud.
se
r
Knlad ei pea ainult laual
olema, mnusa kuma heidavad need toale ka
prandal.p
Pisikesi punaseid lipsukesi vib
kikjale kinnitada ja nnda palju
pidulikuma meeleolu luua.
da
d
k
Seo phade puhul padjad lipsuga
kelmikalt kokku!
pa
-
43
Jululaud
SELVERI JULUKIRI
Koore- ja kastme-kannud sobivad
ka muuks kui vaid kastme hoidmiseks.
Knalde hgus valges portselanis on pris niduslik.
K
. k
vo
snkjad sdelevad kuulid ja kuninglik lilla
laudlina muudavad julu-laua ikiks. Puhta joonega
valged nud ja kristalli-sras pokaalid on klassika,
mis mjub vljapeetult ning lausa peenelt.ning
ult sr
m
d
Kapsa kuldne toon istub vlu-metsast toodud
samblaehtes nuluokstega nagu
valatud!
Ehi laud tulesra ning puudersuhkrus jhvikatega. Mitme-
kihilised sekserid hoiavad laual ruumi
kokku ning ise on justkui kookidega
ehitud.
dne
ra
d!
mi
n
Ei
-
SELVERI JULUKIRI 44
FOTOD: SC ANPIX, CORBI S, BULL S, ER AKOGU
Kombed
Kuigi julude thistamise phjuseks on Jeesuse snnipev, peetakse
juluphi maailma eri paigus vgagi erinevalt.
Millised on vlismaal elavate vi elanud eestlaste kogemused?
LAIAS MAAILMASJulud
-
SELVERI JULUKIRI 45
Kombed
New York, USA: meeletu ostupalavikAmeerikas algab juluhooaeg
ametlikult musta reedega ehk ree-dega prast tnuphaneljapeva. Igal
pool poodides on lisuured allahindlused ning ihalevad rahva-massid
trgivad varahommikust peale uste taga. Viimasel ajal olen mrganud,
et reklaamides kasutatakse rohkem sna holiday ehk phad, mitte
otseselt julud.
Tavalisele ristiusu traditsioonis kasvanud ameeriklasele on
kenaks kombeks jululaupeval kirikus kimine. Juluvana tuleb legendi
jrgi julu-laupevajrgsel sel korstnast lbi kamina. Iga-tahes on
sealne juluvana vga vimekas: igaks saab kinke kmnete kaupa. Enne
jule ringlevad pikad kinginimekirjad ja julupeval kib tohutu
paberikristamine.
ks ilus Ameerika komme on saata julukuu jooksul spradele kaart,
kus on peal pere lapsed sel aastal, lisaks ka pere aastasndmuste
kokku-vte. Osa saadab selliseid kirju-kaarte ikka posti teel, aga
ha enam tehakse seda ka meilitsi. See aitab laiemal suguvsal ja
tutvuskonnal ksteise eludega kursis olla. EPP PE TRONE
eg ee-va.
redrahvaa-
e d,m
t
jullulu-mina. Iga-
a
Austraalia:lbus pidu rannasJulud ja sellele jrgnev aastavahetus
on aussile kige oodatum aeg. Austraalia julud erinevad Eesti
omadest nagu ja pev, ning sugugi mitte vaid ilma poolest.
Austraalias veavad juluvana saani kuus valget kngurut ning aasta
hel kige kuumemal kuul veedetakse julud rannakuurordis vi ookeani
res.
Julud algavad hommikuse kinkide avamisega plastist kuuse all,
sest priskuuske pole soojas kliimas kusagilt vtta.
Austraallane on loomult mugav. Sageli kpsetavad pereemad meega
kaetud julusingi vi jhvikakastmes kalkuni varem valmis ning panevad
selle klmalt jululauale. Magustoiduks pakutakse rikkalikku
julupudingit koos magusa keedukastmega.
Laual leiavad koha kikvimalikud mahlased mereannid,
hiiglaslikest krabidest kalmaaride ja krevettideni vlja. Krvaseks
pakutakse mitmesuguseid nuudli-, riisi- ja toorsalateid.
Pidulik htusk serveeritakse Austraalias luna ajal. Kuna ilm on
kuum, tarbitakse traditsiooniliselt rohkelt lut ja veini. AIRI
CRUZ
-
46 SELVERI JULUKIRI
Moskva, Venemaa:julud vana-aasta varjusMoskva ja julud ei lhe
tegelikult kokku. Kll aga mtsivad sna hsti Moskva ja aastavahetus.
Novi god ja Ded Moroz otse Veliki Ustjugist on siin sama thtsad kui
juluvana lne pool. Ka kombestik on esmasel vaatlusel sama: pere on
kuuse all koos, svad head-paremat ja siis jaga-vad kinke, mille
peale kulutatakse terve kuupalk vi isegi enam. Julud on siinmail
vana kalendri jrgi jaanuari esimesel ndalal. Ka neile pra-takse
thelepanu, aga minimaalselt.
Vana-aasta rasaatmise kombestik on Moskvas kigile nukaaja le
elanud eestlastele sna tut-tav. Tuleb teha vinge klmlaud, kus on
kindlasti majoneesirikast Stolichnyj salatit, heeringaga kasukat ja
klma viina. Aastavahetust oodates vaadatakse ohtralt telekat
kitilikku estraadi kan-natades, sest ehk tuleb mnelt kanalilt hel
het-kel fi lm Saatuse iroonia ehk hva leili, nii see vana kultusosa
kui ka uuem, tnapeva Vene elu nitav osa. Kui kell lb uut aastat,
tuleb kindlasti avada ampanja. Ka ilutulestik pole Moskvas kuigi
eriline asi. Muidugi, Punane vljak on sel hardal hetkel rahvast
tis, kuid teline moskoviit sinna oma jalga ei tsta. Sinna psemiseks
tuleb-ki viimasel ajal lbida korralik turvavrgustik ja
metalliotsijate ahelik, kus politseinikud korjavad ra igasuguse
joogi ning vhegi pauku tekitavad esemed. MANONA PARI S
a
n na lne pool Ka
Goa, India: rohkelt htuske ja grillipidusid Julurahu(tus) saabub
meie klla novembri keskpaigas, kui leaedne naabrimees oma
julu-lauludega CD-plaadi kapinurgast vlja kaevab ja kogu kla, olgu
siis hindud vi kristlased, Bing Crosby ja Frank Sinatra saatel oma
igapevaseid toimetusi tegema asuvad. Majade uksed-aknad ja katused,
palmid ja muud puud ning psad on vanikute, laternate ja
lindikestega selleks ajaks juba ammu ehitud ja hindude Diwali
pidustused novembris lhevad sujuvalt le
kristlaste juludeks detsembris. Kuusel on meie majas ka
alati
nurgake olemas. Toome ta kohalikust aiandist potis ja hiljem
istutame aeda. Varsti on meil tagaaias kookospalmide vahel sna
korralik kuusik.
Meie pere jululaud erineb pris kindlasti kikide teiste kohalike
omast, sest detsembriks on pea alati mni s-ber vi hea tuttav
Eestimaa kleda ilma ja jlitava juluhulluse eest Goa sooja kliimasse
pgenenud ja minu suureks rmuks tkikese heeringat, verivorsti
vi mulgikapsast kaasa pakkinud.Nagu Eestimaal, nii nuavad ka Goa
julud
tugevat tervist, sest alates detsembri keskpaigast on pea igaks
pevaks kutseid sprade ja tuttavate poole htusgile, grillipeole vi
muidu koosvii-bimisele ja smise-joomisega siis ei koonerdata.
REENA VLI
pidustu
vi mulgi
Kombed
GrjJkl
-
47
Rubriik
Hollandi tegusad phad Hollandlased on vga aktiivsed
kodu-kaunistajad ja julud pakuvad hea vimaluse majad-aiad tulukeste
ning dekoratsioonidega le klvata. Pha-deks valmistumine algab juba
varakult, sest kingitused peavad olema det-sembri alguseks pakitud.
Nimelt saab Madalmaades juluvanast suurema thelepanu osaliseks
Sinterklaas, kes tuleb Hollandisse paadiga Hispaaniast.
Sinterklaasi assisteerivad kingituste jagamisel tumedanahalised
abilised Mustad Peetrid. Sinterklaasi philine etteaste saabub 5.
detsembril, mil kik head lapsed klvatakse le kingituste ja
minipiparkookidega. Jule this-tatakse pere ja spradega peolaua
mber, kuid ilma kingitusteta.
MARGOT ROOSE
SELVERI JULUKIRI
Mnguline Tai: 99% budistlikus Tais on julud osa
uus-aastafestivalist Happy New Year 2556. Nimelt on Tai ajaarvamine
meie omast 543 aastat ees. Lnest imporditud julud on Tais ostuphad:
kaubamaja-de ja hotellide ees pstitatakse alumii-niumist ja
klaasist metalselt ktlevaid kuuski, ingliskeelsete jingle
bell-laulude saatel makse juluteemalisi kaupu ja teenuseid.
Teenindajad pa-nevad phe punased pkapikumtsid. Taidele meeldib
mngulisus, mida see lnelik festival pakub. MAI LOOG
-
48 SELVERI JULUKIRI
Julud Luna-Aafrikas on lbusad ja vrvilised. Inglispraste kommete
jrgi-jad svad kalkunipraadi ja ploomi-vormi, Aafrika tavade jrgijad
aga teevad pigem korraliku braai (grillipeo), sakse liha, vorsti ja
papi ehk valgest maisist tehtud putru, salateid ja kpse-tisi. Mina
olen juluritusel saanud ka grillkrevette ja vga head rostbiifi
.
Mis on oluline: ainult saksa pritolu inimesed peavad n- Santa
Clausi h-tut. Teiste rahvuste smisritus ei toi-mu mitte 24.
detsembril nagu meil, vaid hoopis 25ndal ja vga hilja htul. LAVis
on ju sel ajal sdasuvi ning 35kraadises soojuses on seapraadi
keeruline heaks toiduks pidada. Juuakse ikka kokteile, veini ja
lut, klades enda tehtud nap-su. Kuna on just suvepuhkuste aeg, siis
kivad sisemaa elanikud julude ajal pigem mere res. Aedades
kaunista-
kana, ent vrad pole jululaual ka kui-vatatud tursast valmistatud
road.
Kige llatavam on ehk see, et kuigi juluhtuski istutakse sma 24.
detsembri htul, soovitakse ksteisele hid jule alles siis, kui kesk
kes. Prast seda vib ka kingitused lahti teha. Paljudes perekondades
on levinud loosipakkide ssteem, mis thendab, et ei ole tarvis suure
suguvsa igale liikmele eraldi kingitust osta. Eriti nooremate
inimeste seas on tavaline, et loosipakke tehakse tegelikult kaks ks
asjalik ja teine midagi naljakat.
LII S KNGSEPP
takse kiki puid ja psaid, mis vhegi vimalik, paljudes kodudes on
ka kunstkuused. Aafrika-prased helmes-test tehtud kaunistused on
imelised. Minu kodus on mustanahalised inglid, roosad prssad ja
punaselt vilkuv kaelkirjak.
K RI ST INA MND
Luna-Aafrika Vabariik:rohkelt ski ja jooki
Mnes mttes on julud Brasiilias sarnased sellega, kuidas neid
peetakse Eestis dekoratsioonides domineerivad paksudesse
kasukatesse riietatud julu-vanad, kunstlumi ja mnikord isegi
phjapdrad.
Kontrasti lisab ilm, mis sel ajal on Brasiilias eriti palav,
kuna detsembri-kuine pripev thendab Luna-Ameerikas suve saabumist.
Selle kuu-muse sees on muidugi sna llatav, et ka julutoidud on
brasiillastel pigem kl-ma talveilma sobivad. Niteks sakse palju
linnuliha, julude ajal eelistatakse kalkunit ja chesterit, mis on
omamoodi
Kombed
Brasiilia:juludega algab suvi
-
BACARDI OAKHEART SPICE
D
Vrtsine. Suitsune. Pehme.
Bacardi ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.
Thelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vib kahjustada teie
tervist.
SPICED
-
Astroloogia
50 SELVERI JULUKIRI
Mis on hist Hiina teekasvatajal ja Tallinna idateadlikul
astroloogiahuvilisel? Nad mlemad vtavad otsuste tegemisel ja
hingerahu saavutamisel aluseks sama kalendri, ainult et
teekasvataja on iidse kalendri kasutamises kogenum.
MRAB IGA ELUTUNNI TAKTI
Hiinakalender
T EKST: ANT S VILL FOTOD: CORBI S JA SHU T T ER STOCK
-
SELVERI JULUKIRI
Astroloogia
51
Hiina astroloogia ja kalendri juured ulatuvad nii kauges-se
minevikku, et kirjalikke allikaid nende kohta pole silinud.
Hiinlased ise pea-vad oma ajaarvamise alguseks Hiina
tsivilisatsiooni alusepanija, primuste jrgi sada aastat valitsenud
legendaarse Kollase Imperaatori Huang Di trooni-leasumist aastal
2697. eKr. Nii on pea-gi, 10. veebruaril saabuv vesimao aasta
Taevaaluse riigi ehk Hiina arvestuses juba 4711.
Sellel iidsel kuukalendril phineb Hiina astroloogiakunst,
detailne en-nustusssteem, mille jrgi korralda-vad oma elu
olulisemaid (ja tihti vhe-molulisigi) samme ligi miljard inimest
Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja mitmel pool mujal. ha rohkem
on id-ahoroskoopidest hakanud lugu pidama ka lne inimesed, kes
hindavad nende phjalikkust, ssteemsust ning sltu-matust
meelevaldsetest tlgendajatest.
Tulekul veemao aastaKuigi igapevases amet-likus asjaajamises on
Hiinas juba terve sa-jand olnud kasutusel meiega hine Gre-goriuse
kalender, on traditsioonidega seotud eluvald-kondades kigus kaks
iidset kalend-rit pikesekalender ja kuukalender. Pike-sekalendri
aasta algab 4. vi 5. veebruaril ja see psib snkroonis ka meie
kalendri-ga, sest on seotud pripevadega. Pikesekalender sobib eriti
plluma-jandustegevuse korraldamiseks, jao-tudes 24 kahendalaseks
perioodiks. Ehkki sedagi kalendrit on kasutatud ennustamiseks, on
selleks otstarbeks hulga levinum kuukalender.
Hiina astroloogia aluseks ongi kuu faasidest lhtuv kuukalender,
milles aasta algus liigub tskliliselt algab tei-se kuuloomisega
loetuna talvisest p-ripevast, 2013. aastal niisiis 10. veeb-ruaril
kell 9.20 Eesti aja jrgi.
Enamik Hiina rahvapidustusi ja tht-pevi on seotud selle
kalendriga. Mui-de, hiinlastele thendab uue aasta saa-bumine htlasi
ka kevade algust.
Kogu Hiina astroloogia phineb sei-sukohal, et inimese iseloomu
ja saatust mjutab tema snniaeg ja selle tsk-lilised parameetrid
(loom, element, vrv) ning nende sobivus vi sobima-
tus mingi ajahetke parameetrite vi ka niteks talle huvipakkuva
inimese parameetritega (sealjuures kehtib ldi-selt phimte, et
vastandlikud profi ilid sobivad paremini). Snniaeg mjutab iseloomu,
aga ka elukutsevalikut ning muidugi saatust tervikuna, usuvad
ka-lendrijrgijad.
Hiina ajaarvamises loetakse kll ka aastaid ajaarvamise algusest,
ent eelki-ge on see kalender tskliline, sisaldades 60aastasi,
12aastasi ja 10aastasi tskleid, mis tulenevad pikese- ja kuutsklite
hitamisest.
Kige tuntum neist on 12aastane aastatskkel, kus igale aastale
vastab ks Hiina sodiaagi loom, kes valitseb sellel aastal. Tskkel
algab roti- ning lpeb sea-aastaga. Kuna teliselt vana mttevara
Hiinas on tihti India juurte-ga, pole ime, et tsklitele nime andnud
loomi seostatakse Buddha lahkumisega nirvaanasse. Enne seda olevat
Valgus-tatu kutsunud kik loomad enda juur-
de. Kohale tulid 12 ustavat: rott, phvel, tiiger, jnes,
draakon,
madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Budd-
ha nimetas nende jrgi aastad ja pani loomad
kordamda neid va-litsema vimete ja
loomuse jrgi. Eel-mine maoaasta oli thelepanuvrsel
2001. aastal. Loomatsklitele
lisanduvad veel maail-ma koostisosade ehk viie
elemendi tsklid metall, vesi, puu, tuli ja maa valitsevad
jrjestikku, igaks kahe aasta kaupa. Igal elemendil on kindel ja
teada mju ning iseloom. Igale elemendile vastab oma vrv, nii vib
aastat ka selle jrgi nimetada. Kokku tuleb elementidest-vrvidest
omaette 10 aasta tskkel. Loo-ma- ja elemenditsklite
kombinatsioo-nid annavadki kokku 60aastase tskli, mille jrel taas
kordub sama looma ja elemendi nimega ehk sama iseloomuga aasta.
Kimasolev tskkel on 78. Ni-teks musta mao ehk vesimao aasta oli
eelmises tsklis suuri muutusi toonud 1953. aastal.
Igaks tunniks on oma arvutused Tpsust armastavatele hiinlastele
on kalendrist ka peva jooksul palju tuge. Needsamad 12 looma
mjutavad ka 12 kuud ning samuti peva paaristun-de: rott alustab
valitsemist kella 23-st
-
SELVERI JULUKIRI 52
Astroloogia
kuni kella 1-ni jne, kuni ringi lpetab siga kell 21 algava
vahikorraga. Ka tundide kohta kehtib viie elemendi mju, nii saame
keeruka, aastaarvestustega sar-naneva mitmekesiste omadustega
ajahetkede rea. Seda ssteemi saab kasutada hinnangute ja
en-nustuste tegemiseks: kui hel hetkel on muutujad omavahel
tasa-kaalus ja harmoonias, on tegu soodsa ajaga, elementide
vastuolude puhul on aga tasakaal rikutud ja areng takista-tud.
Selliseid praktilisi sobivustabeleid avaldatakse praegugi.
Lne astroloogias mrab pea kogu saatuse snnihetke theseis, Hiina
astroloogias aga snniaasta taevaste tvede (lal loetletud viis
elementi, igaks paaritu numbriga aastail aktiiv-ses yang-seisundis,
jrgmisel aastal aga passiivses yin-faasis) ja maiste harude (12
loomaringi) kombinatsioon, peale selle veel kuu, peva ja snni
kellaaja elemendid. Nii koosnesid tulevase-le iale esmakohtumisel
le antavale traditsioonilisele punasele kaardile maalitud peigmehe
nn saatuse sambad kaheksast mrgist, mis thistasid nii snniaja
aasta, kuu, peva kui ka kel-laaja tvesid ja harusid. Samasugune
kaart oli ka pruudi kohta, nii said m-
lemad pered kohe arvutada, kas kavandatav abielu tuleb
nnelik, kas mlemad tiendavad oma parameetritega teineteist.
Muide, ennustatakse, et algaval maoaastal on oodata mullusest
tun-duvalt vhem abiellumisi, kuna kik horoskoobiteadlikud inimesed
tttasid ra kasutama eelmise, draakoniaasta soodsaid mjusid.
Astroloogilistel tabelitel on olnud ka vga praktiline otstarve.
Videtavalt hest iidsest hauakambrist leitud ta-belit kasutatakse
praegu ka siinmail, et ennustada vi ka planeerida sndiva lapse
sugu. Nn Hiina kalendris vetak-se arvesse naise vanust ning
viljastami-se kuud, tabavus pidi olema kohati kuni 85
protsenti.
Phjalik ssteemHiina pika ajalooga universaalastro-loogia hlmab
ka ruumilist aspekti. Elemendid ja nende olekud ehk stii-hiad on
vastavuses ilmakaarte, looduse arengutsklite ja pikese ning
thtede
liikumisega. Nii on Suure Vankri seitse thte ja kaks varjatud
thte seatud vas-tavusse veel heksa numbriga, need omakorda
paigutatud aga maagilisse ruutu, mrkides sealt tulenevaid m-jutusi.
Liikuvate thtede petuses va-hetavad need numbrid ehk koos nen-dega
ka mjutused oma asukohti ajas kindla perioodi jrel selleks vib olla
kas kakstund, pev, kuu, aasta vi isegi plvkond (20 aastat). Kolm
plvkonda annavad 60aastase tskli, kolm tsklit aga 180aastase
aegkonna.
Kui aga seda pealtnha keerukat ss-teemi (mis on aritmeetiliselt
vga tpne ja kllalt lihtsate arvutusphimtete tttu jukohane igale
vimekamale ar-vutajale) hitada veel elukeskkonna korrastamise
phimtete ehk feng shuiga, siis oleme saanud vahendi, mida aluseks
vttes pole vimalik valesti elada.
Keerulisemate otsuste ja meditat-siooni jaoks kasutavad aga
phjaliku-mad hiinlased ennustamisel Muutuste raamatut ehk I Chingi
erinevalt ho-roskoobist, kus kik on ette mratud ja
Aastavahetusega kaasneb rohkesti nnetoovat punast vrvi, tulevrke
ja paugutamist, et pahasid vaime eemale peletada.
-
SELVERI JULUKIRI 53
Astroloogia
vlja arvutatav, hinnatakse seal olukor-da ning ptakse tulevikku
nha asja tielikult juhuslikkuse hooleks jttes. I Chingi abil
ennustamises kasutatakse kas kolme Vana-Hiina mndi heitmist vi
49krrelisest kimbust kindlate reeg-lite jrgi juhusliku arvu krte
tmba-mist. Mntide vi krte abil selgitatakse vlja asjakohane
hieroglf, mille t-hendus ja tlgendused loetakse iidsest Muutuste
raamatust.
Sedavrd phjalike arvutuste ja neil phinevate tlgenduste tegemine
on muidugi andnud td ja leiba tuhan-detele plvkondadele
astroloogidele. Igal aastal on vaja uut, aasta enda
ise-loomustusega horoskoopi, igale ini-mesele tuleb aga tema
snniaja jrgi vlja arvutada veel omaette tuleviku-kuulutused kuude
ja pevade likes. Selleks on ammu juba trkitud pakse
horoskoobiraamatuid, viimastel aasta-tel on selliseid avaldatud ka
eesti keeles. Moodsal ajal on elu lihtsamaks linud, Hiina
horoskoobi jaoks on olemas ar-vukalt nutitelefonide rakendusi, kust
saab igal hetkel teada, milleks see aeg sobib vi ei sobi. Sest
testi snniaega ei saa muuta, kll aga viia oma tegevus harmooniasse
kesoleva hetke iseloo-mu mravate parameetritega.
Uus aasta on vga suur phaHiina kalendri jrgi thistatav
aasta-vahetus on nii avalik pidustus kui ka
perekonda hendav rohkete kommete ja tavadega sndmus, samuti ka
reli-gioosne thtpev, mil austati esivane-maid ning kummardati
jumalaid. Pidu-peva eel vetakse ette suurpuhastus majapidamises,
sissekigu juurde pannakse vlja kirjatahvlid heade soo-videga,
samuti paberist nnerahasid ja pilte rikkuse, nne ja pika eluea
juma-late kujutistega. Kombeks on klasta-da pilasel oma petajat,
abielus ttrel oma vanemaid. Aastavahetusega kaas-neb rohkesti
nnetoovat punast vrvi, tulevrke ja paugutamist, et pahasid vaime
eemale peletada. Aastavahetu-se pidustused venivad kuni tiskuuni,
laternate pevani algaval maoaastal on see 25. veebruaril. Hiina
uskumuste jrgi vib siis nha ringi lendamas lah-kunute hingi ning
inimesed lhevad neid laternavalgel otsima.
ldhoroskoop uueks aastaksHiinlased peavad madu hea nne ja ka
rikkuse kandjaks, mao ngemine on hea mrk, mis annab lootust, et
peret ei taba nlg. See on saladuslik, intuitiivne, endasse vaatav
ning keerukas looma-mrk, kes selle all sndinud, vib end nneliku
kega rimeheks vi ka liht-salt targaks ja visaks inimeseks
pidada.
Tulimao aasta on veemrgiga aasta. Kuna veeaasta nrgestab
tulimadu, on oodata ldiselt ebasoodsat aega. Snni-elemendid,
millega see aasta sobib, on
yang-metall, yin-vesi, yin-puu; ebasood-ne aga yin-metalli,
yang-puu ja yin-tule jaoks. Sobivad loomamrgid on kukk ja phvel,
vltida tuleb tiigrit, madu ja siga. Head reisisuunad on musta mao
aastal metallimrgi jaoks phjaloe ja ls, vee-mrgikandjatele
phjasuund. Haiguse-tht on eeloleval aastal edelas, ebanne-tht
keskmes; tlid tulevad idast, haridus ja armastus aga kirdesuuna
thelt. Kuna suurvrst Jupiter on lunakirdes, tuleb vltida temaga
silmitsi istumist. Tlide suund on ida, nii tuleb hoiduda
uuen-dustest vastassuunal.
Ja veel soovitusi: madu armastab pu-nast, topaasi, jaspist,
heliotroopi ehk verekivi; sobivad kingitused on binok-kel,
tarokaardid, kehalid ja -vided, margikollektsioonid; sobivad hobid
maoaastal on astroloogia, maalimine, reisimine ja fotograafi a.
Madu ei armas-ta, kui tema tegevusse sekkutakse, teda alt veetakse
vi kui tal mni asi eban-nestub.
Kokkuvttes: oodata on suuri muu-tusi totavaid aegu. Kellele need
sn-niaja jrgi sobivad, neid saadab ka mrkimisvrne edu. Nagu hes sja
ilmunud maoaasta horoskoobiraamatu tutvustuses eldakse:
kannatlikul, oht-likul ja alati valvsal maol on vimukust, mida
oleks rumal alahinnata. See on vimsate allhoovuste ja kaugele
ulatu-vate tagajrgede aeg.
-
SELVERI JULUKIRI 54
Tee ise
KNAL
Knlavalgus kuulub lahutamatult phadeaja juurde, luues nii
hubasust kujunduselemendina kui ka tehes rmu kingina. Knla- ehk
vahalainer on lihtne abivahend knalde kaunistamiseks. Laineris on
vedel toonitud vaha, mis kinnitub kuivades knlale.
kauniks
T EKST JA FOTOD: VUNDER
Unikaalne mitmevrviline vahaleht
Mustrit tegema asudes kinnitage abloon plastlehele. Kandke
spaatli abil veidi paksem vahakiht htlaselt le motiivi ning
eemaldage abloon kohe.
Laske vahamustril korralikult 45 tundi kuivada. Kuivanud pinnale
kandke htlaselt peale teist tooni vaha ning laske uuesti kuivada 45
tundi.
Eemaldage kuivanud vahaleht ettevaatlikult plasti pealt.
Vahalehele saab kridega anda sobiva kuju vi suuruse.
Nd tuleb valmis leht kergelt vajutades knlale kinnitada.
Marabu knla kaunistuse komplekt, hind 10.90*
*Ei ole mgil Vahi ja Rapla Selveris.
Samal phimttel annab valmistada ka hevrvilist dekoorvahalehte.
Valida vib mitmesuguseid tehnikaid ning neid omavahel ka
kombineerida.
Pnevaid vtteid Marabu knlalainerite kasuta-miseks leiate lehelt
www.vunder.ee.
Kige lihtsam on knlalaineriga otse knlale meeleprane motiiv
joonistada vi kirjutada perso-naalne julutervitus. Maalilisema
efekti saavutate siis, kui kasutate ka pintslit.
Motiivil tuleb lasta kuivada kuni 4 tundi. Kuivanult on vaha
kinnitunud knlale ning see sulab htlaselt koos lejnud knlaga.
Viksemaid liimuvaid abloone saab lihtsalt knlale kinnitada.
hukese vahakihi pealekand -miseks kasutage svammi vi svammpintslit.
Eemaldage abloon kohe prast vaha pealekandmist.
1
3
2
4 5
-
UDUS
ULE
KOHE
VUS,
SILMA
NURG
AST
NURG
ANI
RIPSMED EI J JIGAD EGA KVAD GARANTEERITUD!Meie revolutsiooniline
koostis sisaldab 40% vhem jiku vahasid, andes massiivse volmi, mis
on puudutusel pehme. 100% tkivaba.
Christy kasutab uut Volum Express The Falsies Feather-Look
ripsmetui toonis Glam Black. 2012 Maybelline LLC.
M A Y B E S H E S B O R N W I T H I T . M A Y B E I T S M A Y B
E L L I N E.
KUNSTRIPSMEGLAMUUR SAAB JUURDE MEGAKOHEVUST ...JA ON PUUDUTUSEL
SULGPEHME
ESIMENE GEEL-VAHU KOOSTISEGA RIPSMETU!
GE
EL-VAHU KOO
STIS
EG
A
maybelline.com
*Toode ei ole mgil jrgmistes Selverites: Punane, Mnnime, Vilja,
Sbra, Jaamamisa, Jgeva, Kerese, Kohtla-Jrve, Plva, leje.
-
SELVERI JULUKIRI 56
Julupuu
Taivo Piller
Julukuusk kaunistab meie kodusid igal aastal ligi kolme ndala
jagu.
See on piisavalt pikk aeg, et sellele oma aega ja thelepanu
phendada.
IMELISED EHTEDShiShi
T EKST: T II T EF ER T FOTOD: PR II T GR EPP
Shishi fl oristi Taivo Pilleri snul muutub julukuuskede ehtimise
mood igal aastal pisut. Ta vrdleb seda kas vi autodega, mida kogu
aeg tiustatakse ja mis lhevad jrjest paremaks. Ehted muutuvad
ilusa-maks, pinnakatted kvaliteetsemaks, tutvustab Pil-ler.
Puu kaunistamist mjutab seegi, mis snnib sa-mal ajal hiskonnas.
Kui teemaks on kokkuhoid ja kasinus