-
Sügis2 Selles numbris:metropoliit Stefanus
euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast
E
prof. Hdr. Archim. Grigorios D. PapathomasJumala ilmutusest ja
Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimusest
E
Konstantinoopoli peapiiskopi Johannes Kuldsuu
ristimisjutlused
E
Sergei Seleznjov Tartumaa pühakodadest
Õigeusu vaimulik ajakiri
2006
-
TOIMETUSEKOLLEEGIUM:
metropoliitStefanusprof. Hdr. Archim. Grigorios Papathomas
ülempreesterMattias Palli
keeletoimetajaEpp Väliajakirja kujundusInga Heamägi
ISSN 1736-4000
Esikaanel on kasutatud detaili kirikutekstiilist Pärnu
Issandamuutmise kirikust
-
�2
-
�
Sisukord
3 Euharistiajajumalariik Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Stefanus
40 Kirikupärimusjaliturgia Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Stefanus
43JumalailmutusjaKirikukirjutatud jakirjutamatapärimus Prof.
Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas
55 Rubriik:Kirikuisadetekstid.
PühaJohannesKuldsuuristimisjutlused Tõlkinud ülempreester Mattias
Palli84 Rubriik: Meie pühakojad
KavildaNeevaAleksandriõigeusukirikujakoguduseajaloost
Kärkna-LähteKõikidePühakutekirik
RõnguIssandaTaevaminemisekirik
Sergei Seleznjov
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
EUHARISTIA JA JUMALARIIK
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
Sissejuhatus
“OmaKuningriigis,”ütlebKristusõigeususuureneljapäevahommi-kuteenistusekaanonis(4.laul,3.tropar),“MaolenühesteieganaguJumaljumalatega.”InimeneonJumalakuju;taonkutsutudolemaJu-malasarnane,mistähendabtegelikkuosasaamistJumalaelust.Inime-neon
tõeliselt inimeneainultJumalas. Inimeneon tõeliselt
inimeneainultjumalikustunult,sest“Jumalsaiinimeseks,etinimenesaaksTe-masJumalaks”(pühaAtanasius),kunainimeneonloom,kesonkut-sutudsaamaJumalaks.Nõudminesaadaühekseluallikaga,kesmeileolemise
annab, saab olla ainultVaimusisene sündmus,Vaimu
tulekinimesseonalatiteomorfne:Jumalonloonudinimeseomanäojärgi.KõiktulebJumalalt.KajumalakogemustulebJumalalt,sestJumaloninimeselelähemalkuiinimeneiseendale.NõueotsidaJumalatülekõigetähendabnüüdsest,etusukaudualus-tameühtsustloovatliturgilistkahekõnetKristuseeeskujul,kellesonlõplikultühekssaanudJumalainimesekogemusjainimesejumalako-gemus.Seegaoninimeneomaolemuseltliturgilineolend.Kuitaosa-lebJumalaelus,teostubseeosadusläbilaialdaseliturgiliseteenimise,millesseonkaasatudkogu
loodudmaailm.Kuipuuduks see
avatuskõigeloodusuhtes,poleksvõimalikarmastus,millesinimeneosalebkonkreetseltläbikõigeolulisemaliturgiliseteo,milleksonpalve;pal-vekuikeskpunkt,millestigateinetegevusammutabjõujakehtivuse.
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
Selpõhjuselsaabinimesesalasusestsõnaotsesesmõttesteoloogilinepaik,sestollesloodudJumalasarnaseks,saabtedamõistaainultKol-mainudogmavalguses.
Õigeusu teoloogiakeskmesasuvastKolmainudogmast
saabseeläbivõtiantropoloogiale,millespühakiri,kaotamatamidagiomaajalooli-sestmõõtmest,saabeuharistilisetähenduse.Inimesestsaab“liturgilineolend”seepärast,etjumaliktegu,seetähendabSõna,tungibinimeseeneseellu,temaolemasollu.Sellestalateseipiirduevangeeliumenammaailma
ja Päästja vaheliste suhete määratlemisega; ta avab
meileteehoopisteisemõõtmesse:jumal-inimesesuhtesse,misonkaTae-vaseIsajatemaainsaPojavahelinesuhe.PühaVaimomaltpooltonagahinguseks,keskannabsõnujakedasaabtabadaningtundaainultühendusesKristusega.Jumal-inimlikkus
saab ajaloo südames nähtavaks Sõna lihakssaa-misega. Kuna Jumal on
Kristuses saanud palgeks, avastab
inimeneomakordaomaenesenäo,omaenesekutsumuse,midavõiksnimetada“jumalakujulisuseks”;kutsumus,misonlahutamatultsissekirjutatudtemakäsiteldamatusseisikuolemussejatematõeliseloomusedünaa-mikasse.Againimesetõelineloomus,midataonsaatuslikulkombelvabaniiväljendamakuikalämmatama,seisnebvõimesteenida,pühit-sedajaosaleda,seisnebläbipaistvusesjumalikulevalgusele,millesttaonalgusesaanudjamistedaliikumiseshoiab.KuiPäästjaKristusoliristiohvrikaudueneseskokkuvõtnudkoguinimkonnajatervemaa-ilmakõiksuse,
leidis inimeneomakath’olon
(katoolse)mõõtme,sestJeesusonsellemeieolemisearhetüüpjasellemõõtmeleiabtaKiri-kust,millesügavusespeitubjustseesamaülestõusmisevägi.
Kirikutvõibüldisemasmõttesmääratledakui“Jumalaeluinimestes”,naguonniitabavaltöelnudHomjakov,kuielu,mislasebmeiltunda
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Jumalatkolmeisikuosadusena.Ningseeonpõhjus,mikstunnetatak-seõigeusukirikut,absoluutsetKolmainuKirikuteelkõigekuieuha-ristilistkogukonda,agaapet,kuseluväljendub
tõelises teenimise
javennalikkusekogemuses,kususkonlahutamatultseotudaustusega,kusvaimsusonüldjuhulmärtrivaimsus,kesRistilöödugasamastudeskogebsõnulseletamatusmuutumisesülestõusmisetäiuslikkust.
Sel kombel lihakssaamise ulatust laiendades, mille läbi
Jumal-Ini-mesest Kristusest sai Jumal-Inimkond Kristus, muutus
Kirik
üheksIhuks,milleskõikinimesedonüksteiseihuliikmed;enamgiveel,nadonüheolemuslikud.Euharistia
aga väljendabmeiepääsu sellesse jumal-inimkonda,
sestlasebmeilosasaadaülestõusnudKristusest.Seegaoneuharistiapäästaevasesse
Jeruusalemma. Selline on Ülestõusmisest alguse
saanud“vaimulikrealism”,meiejumalikustumineKristuseseioleideoloogia,vaid
tõelisus,midahingestab JumalaHingus. “Tehaeuharistia igastasjast”
(1Ts5:18–eestikeelses tõlkes ‘tänada igaasjaeest’)
tähen-dabandatunnistustülestõusnudKristusest,tuuaKirikmaailmasüda-messe.“Inimene,”ütlespatriarhAtenagoras,“kannabenesestraagilistsisemist
maailma. Leidku ta siis Kirikus, Jumala juures, oma
tõeli-nekoht.ÕppiguelamakoostöösJumalaga,
teostamaloovataskeesi,millest saab sündida tõeline kultuur, mis
suudab käsitleda elu sedavaimulikustades ...Enamkuikeegi teinevajab
just
inimeneKirikutjaliturgiat...TatunnebvajadustkogedaKristusekohaloluenesesjalahkudapühakojastKristusesttunnistusekandjana...tavajabseda,ettedavaldakslakkamatusoovkirgastuda,igatsusuuekssaanudmaail-majärele...“Õigeusu
teoloogia on seega ennekõike pühitsemise teoloogia,
mil-lesinimesestsaabmaailmapreester,elupühitsemiseläbiviija;millesinimmõte
leiab valgustust salasusest, sest Püha Vaimu väljavalami-
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
segasalvitimeidkisellesamaVaimuga,misäratassurnuistJeesuse.Justseeonpõhjus,miksõigeusuteoloogiaonosaduseeklesioloogia(kirikuõpetus),millesüdamesoneuharistia.Tõepoolest,õigeusuleonomanevägatäpnearusaamsellest,etsakramentaalsetegevusejaKi-riku,euharistiajaKirikuvahelonotseneseos.Sellegavõtabõigeusukirikülepühadeisadeseisukoha,kesnäevadeuharistiasKirikuühtsu-sesalasust,seetähendabviisi,kuidasKirikteostubeuharistias,kunaeuharistiasalasusestosasaaminetähendabosasaamistühest
Kirikust.See ühtsus pole kõlbeline, vaid ontoloogiline: Kiriku
ühtsus ja
usutäiuslikkusonkäsk,nõue,midaeisaakõrvalejätta,isegimitteajuti-selt.Apostliteteguderaamatu(2,47)kreekakeelnetekstkirjeldabvägatäp-seltesimestkristlikkukogukondaJeruusalemmas,kinnitades,et“Is-sand
aga lisas päästetuidpäevast päevanendehulka (epi to
auto)”.Ningsellekogudusetunnusolileivamurdminejaveiniõnnistaminepõhiolemuselt
liturgilises, karismaatilises, euharistilises
kontekstis.Niimõistame,etepi to
autodtulebtõlkidasõnaga‘euharistia’.Kuivaatame,midaonkirjutanudapostelPaulus(1Ko10,17):“etleibonüks,siiskameiepaljud,olemeüksihu,sestmekõiksaameosasellestühestleivast”,võimetäiekindlusegatõdeda,etsõna‘ihu’,millesträä-gibeuharistilinekogemus,tähistabeuharistiatennekõikekuikiriklikukogukonna
tegu, Kiriku täiuslikkuse ja ühtsuse pühitsemist; see
onKristustervikunajameietervikuna,igaükseraldijakõikkoos,ihujahing.Seegaoneuharistiasalasustesalasus,sõnaotsesesmõtteskokkutu-lemise
salasus, olles ennekõike Kiriku, mitte eraldatud rühmitustelooming.
Sellest tulenevalt jäävad need, kes ennast
euharistilisestosadusestväljajätavad,alatikaväljapooleKirikut,sesteuharistiaontäiuslikeluJeesusesKristusesjaKirikus,ühtaeguKirikutingimusjaväljendus.Niisiisoneuharistiaerakordnepaik,kusliturgilineinimene
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
seletabkoguolemasolulahti“eluValguses”;kustaavabendKohal-olule,mismuudabmaailma“põlevakspõõsaks”;kussellest“tulevastmaailmast”saabpiibliSõnasisu.
Euharistia–jumalariigiikoon
“Euharistia,”ütlebMaksimusTunnistaja,“onVanaTestamendivari,UueTestamendiikoonjatulevikutõelisus.”
Euharistia on jumalariigi ikoon, viimsete asjade ikoon. Õigeusu
li-turgias leiabseevägaselgetväljendamist:
liturgiaalgabJumalariigiepikleesiga,jätkubsedakujutadesjalõpebmeieosalemisegajumala-riigi
söömaajal, meie osasaamisega kõigepühama Kolmainu
Jumalaeneseelust.
Kummaliselkombeleipöörakaasaegneteoloogiapiisavalttähelepa-nu
euharistiale omasele eshatoloogilisele (tulevase maailma
tõelustpuudutavale)aspektile,nagupolekseuharistiasuunatudjumalariigile,vaidminevikku,naguoleksselleainuseesmärkpühaõhtusöömaajajaKolgatasündmustemeenutus.IsaGeorgiFlorovskileiab,etmeieeu-haristiatänaneolukordsarnanebjuutideolukorralePaabelivangipõl-veajal.Ontõsi,etniikatolikukuikaprotestantlikekirikuteteoloogiasoneuharistiakeskendunudeelkõigeKolgatale,sestniieuharistiakuikõigi
salasuste lõppeesmärk on ühekssaamine Kristuse ristiohvriga.Kõik
saab sellest alguse ja kõik viib sinna välja, millest
tulenevaltmõistetaksejumalariikiüksneskuiajaloolõppu,mittekuikäesolevattegelikkust.LääneteoloogiaseisukohaltonKristusesurnuistülestõus-mineeeskättRistilasetleidnudpäästetöökinnitus,sestkõigeolulisemtoimubsealjaselpõhjuselmõistetaksekatolikujaprotestantlikeski-rikutes
euharistiat eelkõigekui sakramendi sõnade: “võtke ja sööge
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
…“meenutust,mittekuiPühaVaimuepikleesi,kellekohalolekonlahutamatultseotudviimasteasjadega.Katoliiklastejaprotestantidesajanditepikkunepoleemikaonkesken-dunudküsimusele,kaseuharistiaonpühalõhtusöömaajaltoodudohvrikordusvõimitte,ningmittesellele,kasseeonviimseteasjadeikoon.Alates17.
sajandistonkaõigeusukirikuette tulnudselliseid
suun-dumusi(PeeterMogila,KürillusLukaris,JeruusalemmaDositeusjt),milletagajärjenaoneuharistiaeshatoloogilineaspekt,euharistiasidejumalariigiga
ähmastunud. Oma raamatus “Euharistia” annabAlek-sander Schmemann
karmi hinnangu nn akadeemilisele
teoloogiale,mistoimibeuharistilisesestteoloogiateisteaspektidearvel.Kalduvusmittepöörata
tähelepanueuharistiaeshatoloogilisele tege-likkusele puudutab
otseselt meidki, kuivõrd selle tagajärjed on
ha-kanudmõjutamaliturgiapühitsemist,usklikeusulisihoiakuidjakoguKirikueluüldisemalt.Niisiis
tulebuuestihakata
teadvustamasidet,misoneuharistiajajumalariigivahel,sestvastaselkorralkaugenememetõelisestõigeusukirikupärimusest,hakates
toetamasellelevõõ-raidseisukohti.
Järgnevalt
toonäramõnedallikad,millelesaameomavaimsetesot-singutestoetuda.
Esiteks piibel. Uues Testamendis leidub hulgaliselt kirjakohti,
misrõhutavadeuharistiaeshatoloogilistiseloomu.Jubaevangelistideesi-tatud
õhtusöömaaja kirjeldused peavad silmas Jumalariigi
tõelisust.Kaksteist apostlit, kesõhtusöömaajalosalevad,
sümboliseerivaduutIisraelijaseepärastütlebpühaLuukas(22,29-30):“…minaseanteilekuningriigi,nõndanaguminuIsaminuleonseadnud,ettesööksitejajooksiteminu
lauasminu riigis ja istuksite
troonidel,mõisteskohutIisraelikaheteistkümnesuguharule.”Seekirjakohtoneriti
tähtis ju-
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
malikuliturgiajateistemeiekirikuspeetavatejumalateenistustetek-keloo
jaülesehitusemõistmise seisukohalt.Lõigust
ilmneb,etpühaõhtusöömaaegaelatiläbikuitõelisteshatoloogilistsündmust,misoliotseselt
seotud
jumalariigiga.NiiütlebKristusLuukaevangeeliumisamaspeatükis(22,15-16ja18):“Maolensüdamestigatsenudsedapaasatsüüateiegaenneomakannatamist,sestmaütlenteile,maeisöösedaenam,kunikõikon
läinud täideJumala riigis….Sestmaütlen teile,minaei
joonüüdsestpealeviinapuuviljast,kuniJumalariikontulnud.”
SeegaeisaaKristusekäsku“tehkesedaminumälestuseks”evangee-liumikontekstisjumalariigistlahutada.Paljudpiibliuurijadonseisu-kohal,etKristuselause“tehkesedaminumälestuseks”seostubsuuretõenäosusegasellega,mishakkabtoimumaJumalaaujärjeeestulevasKuningriigis.Ehkteisisõnu,euharistilistmeenutust,mälestustegutulebmõistakuiKristusetulevaseKuningriigieelmaitset,“ettekätteantudkingitust”janiionpühaJohannesKuldsuuliturgiatõelineväljakutsemeie
ühisteadvuse mõistuslikele arusaamadele. Püha
õhtusöömaajaanamnees(meenutus,mälestamine)jasellesttulenevaltkaeuharistiaeiseondumitteainultmöödunud,vaidkatulevastesündmustega,s.tjumalariigiga,misonkogulunastuslooteostumineja
täitumine.Eu-haristiaeshatoloogiliseolemusekõigeolulisemakskinnituseksonkatõik,eteuharistiajuuredpoleainultpühaõhtusöömaajasündmustes,vaidkaIssandailmumistes40päevajooksulpärastTemasurnuistüles-tõusmist,sestseosesnendepäevadegaräägivadniipühaLuukaskuikapühaJohannes(Lk24jaJh21)“leivamurdmistest”ülestõusnudKristusegajasellest,etTasõikoosjüngritega.Kõikseetoimussuurerõõmu
õhkkonnas, sest ülestõusmine on Jumala võit oma
vaenlasteüleehkteisisõnuKristuseKuningriigisisseseadmineajaloos.SeegaeirõhutapühaLuukasApostliteteguderaamatus(2,46)mittejuhuslikult
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
tõsiasja,etalgkirikpühitseseuharistiat“juubeldades”:“Nadviibisidpäevastpäevaühelmeelelpühakojas,murdsidleibakodudesjavõt-sid
rooga juubeldadesning siira südamega.”Ainult ülestõusmine
jaKristuseteinetuleminesaavadsellistrõõmuseletada,võipigem–ollasellepõhjuseks.
Kirjeldatudeuharistiaeshatoloogilinetunnetusonomanekõigileva-rakristlikelekogudustele.Arameakeelneväljend‘Maaranata’(MÇran
athÇ) – ‘Issand tuleb’ (1Kr 16,22), on ilmselgelt eshatoloogilise
si-suga euharistilis-liturgiline mõiste. Ja hiljem täpsustab püha
Paulussedaveelgi,viidatesIssandapühalõhtusöömaajallausutudsõnadele:“kuni
Tema (Kristus) tuleb” (1.Kor 11, 23-26). Johannese ilmutus-raamat,
mis on sügavalt euharistiline tekst ja avaldanud suurt
mõjuõigeusuliturgiakorraldusele,einäeeuharistiasJumalariigiikooniai-nultkuiteenimistJumalajaJumalaTalle(Kristuse)Aujärjeees,vaidlõpebjärgmiselausega(Ilm22.17,20-21):“VaimjaMõrsjaütlevad:“Tule!”…Tema,kessedatunnistab,ütleb:”Jah,matulenvarsti!”Aamen.Tule,IssandJeesus!”
Tänapäevalpuudubmeieeuharistilises teadvuses
tugevviimseteas-jadeootus,agaisegikuiIlmutusraamatuterinevatelpõhjustelteenis-tustesenameikasutata,
jääbsiiskiveelükstekst,misonlaialdaseltkasutuseljaseeon“MeieIsapalve”.Seepalveonmeie
teadvuses täielikultkaotanudniiomaeshatoloo-gilisekuika
euharistilise iseloomu.Ometi ei tohiksolla
teadmata,et“MeieIsapalve”onalgusestpealeolnudtugevalteshatoloogilisealltähendusegajasellelekuuluskesknejaäärmiseltolulinekohtkõigisvanadesliturgiates:sestappolevõimatu,et“MeieIsapalve”ajaloolinetähendusonnimelteuharistiline.Sellespalvesonkaheskohasselgeltviidatudviimseteleasjadele.Esiteksridades:“pühitsetudsaaguSinu
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
nimi,tulgumeileSinuriik”,mistuletabmeeldevarasteeuharistilisteliturgiatepalvet:“Maaranata”ja“Tule,Issand!”.(Tõenäoliseltkehtibsamaka“Annameileandeksmeievõlad,kuikameieandeksanna-meomavõlglastele”ja“ärasaadameidkiusatusse”).Jaseejärelpalves“meieigapäevastleiba(kreekakeelesepiusion)annameiletänapäev”.Äärmiseltraskeonandaedasisõnaepiusionkõikitähendusi:igaljuhulpole
tegemist ainult ainelistevajaduste rahuldamiseksmõeldud
iga-päevaseleivaga,vaideelkõige“euharistiliseleivaga”,misonepiusiostulevasteasjade,s.tjumalariigikontekstis.Olgusiinkohallisatud,etjumalikusliturgiaseelneb“MeieIsapalve”vahetultarmulauale,misannabtunnistust,etvähemaltalgkirikuteadvuseseimõeldudmaist,vaid
jumalariigileomast toitu–“taevast tulnud leiba”ehk
teisisõnu“InimesePojaIhu“,misannabmaailmaleelu”(Jh6,34).
Antud väite tõestuseks võiks tuua veel mitmeid teisigi
kirjakohti.Kokkuvõtteksvõiböelda,eteuharistiaeshatoloogilisemõõtmesäili-mise,arendamiseningteadvustamiseeestvõlgnemetänukirikuisadeteoloogiale
javarastele euharistilistele
liturgiatele,misonkasutuselkameiepäevil.
ÜkskõigepõhjalikumaideuharistiajajumalariigiseoseidkäsitlevaidtekstepärinebMaksimusTunnistajasulest(PG4/137),kesmääratlebeuharistiatkui“VanaTestamendivarju,UueTestamendiikoonijatu-levasteasjade(jumalariigi)tõelisust.”Seegavõibjumalikuseuharisti-aspühitsetavatpidada“tõe”“ikooniks”ja“sümboliks”ningmaapeal-set
liturgiat,midamepühitseme, taevase
liturgiakujutiseks,misonomakordaeeskujumaapealseleeuharistiale.Maksimuslisabsellessepigemplatonistlikussenägemussearvestatavauuenduse:meiepeetavliturgiaon
tõeliselt autentse euharistia ikoon ja see ehtne
euharistia“ongitegelikolukordtulevikus”,tulevikutõelisusehkjumalariik.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
Erinevus Platoni (ja Aristotelese) filosoofilise mõtteviisi (mis
on
aval-danudolulistmõjukreekakirikuisadele,kuiarvestadakasvõinendeharidusteed)japiibliarusaamavahelseisnebajakategooriamõistmi-ses.Platonistlik
lähenemineei võimaldakasutada ajamõõdet
liiku-maksikooniltarhetüübile,kunaseeonpaigutatudajalõppu.Maksi-musearvatesagaeitulekujutiseltarhetüübileliikumiseksajastvälju-da
(mis on antiikkreeka filosoofide jaoks täiesti mõistetamatu): aeg
on kronoloogiliselt tulevikus
toiumuva“sündmuse”ootamisevältimatuosa.Piiblijaoksonseeainuvõimaliktee,kunaautentnepiibelliknä-gemusesitabtulevasiasjujubasiinjapraegu,naguteebsee,kestulebja
seab sisseomaKuningriigi.Selles
seisnebkoguerinevusPlatoniõpetusejapiibliarusaamadevahel.PühaMaksimuspöörasomaväidetegakardinaalseltpeapealekreekafilosoofia
põhjus-tagajärg seose. Tõepoolest, nii antiikaja filosoofide
kuikaläänemaailmaarusaamadeningigasuguseloogikaseisukohaltüldseeelnebpõhjus(põhjuslikultjaajaliselt)tagajärjele.PühaMaksi-musagaväidab,etmidarohkemajastagasiminna,sedarohkemkau-genemearhetüübist,põhjusest:VanaTestamenton“vari”,UusTesta-ment“ikoon”ja“tulevaneolukord”–tõde.Ehkteisisõnu:arhetüüp–
“see, mis on sünaksises (jumalateenistusel) tähistatava põhjus”–
asetseb tulevikus. Seega on euharistia tulevase jumalariigi
tulem,samaskuijumalariik,misontulevikusasetleidevsündmus(tulevasteolukordadetõelisus),annabeuharistiale,olleseuharistiapõhjus,tematõeliseolemise.
Järelikultkreekakirikuisadmitteüksnesei
tooväljapiiblisesitatudseosteuharistiajajumalariigivahel,vaidseavadselleontoloogiliselealusele:
euharistia pole ainuüksi seotud tulevase jumalariigiga,
vaidammutabsellestkoguomaolemasolujatõe.Liturgilineaktonolnudläbiaegadejajääbkaedaspidikeeleks,milleabilKiriksedatõsiasja
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
väljendab.Meiegipeamesellesseerilisetähelepanugasuhtuma.
TavaliseltpeetakseeriliikiKirikuteenistusiteisejärgulisteks.Samutivastabtõele,etmeiejumalikliturgiaonkoormatudkõikvõimalikevä-hemtähtsatesümbolitejaesteetilisteilustustega.Liturgiauurijad,kespoleniivõrdteoloogidkuijustkultuseajalooasjatundjad,eiannamei-lepiisavalt
teavet liturgilistemudelite teoloogilisesisu ja
tähendusekohtaegaeristaebaolulistolulisest.Selletagajärjelpreestridjauskli-kudkassiispeavadühtviisiolulisteksigatliikijumalateenistusijasäi-litavadneidhardaltvõi,misveelgihalvem,muudavadteenistusekor-daomasuvajärgi(kärped,tekstiärajätminevõiümberpaigutamine),ninghävitatakse
jumalariigi “kujutis”,milleks jumalik
liturgiapeabolema.Seetõttuolemejõudnudolukorda,kusjumalikustliturgiastonkadunudviimseteasjade(jumalariigi)kujutaminekassiisseepärast,etolemelisanudsinnaliigapaljuasju,misjumalariigitulekuteiväl-jendavõisiispõhjusel,etolemepahupidipööranudliturgiapõhiosadejärjekorra
ja sellega nõrgestanud liturgia eshatoloogiline
iseloomu:teenistuseläbiviijaistonsaanudmeideshatoloogiastkõrvalejuhatava-teebakõladeautoridvõipealtvaatajad.
Sünaksisepitoauto(Ap2,47)
ÜkskõigetähtsamaidasjuonhajutatudJumalarahvajalaiemaltkoguinimkonna
synaxis (kogunemine) epi to auto euharistia – jumalikuMessia isiku–
juurdekohtumõistmiseksmaailmaüle ja
jumalariigitulekuks.EvangelistMatteuskirjutab(Mt13,47):“Veelontaevariiknooda
sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku
igasuguseidkalu”ningrääkidesKristuseteisest tulemisest,
ütlebta(Mt25,32):“Jataettekogutaksekõikrahvad”.EvangelistJohanneslisab,etKris-tusepäästvadkannatusedpolemitteüksnesIisraelipäästeks,“vaidet
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
kogudakahajalielavaidjumalalapsiühtekokku”(11,52).Seegapole
juhuslik,eteuharistiat jumalariigi ikooninakirjeldataksekui
sünaksist, kui kogunemist epi to auto. Johannese
evangeeliumi6.peatükis,kusilmselgeltonjuttueuharistiast,
käsibJeesuskokkukoguda “ülejäänud palukesed”. Kokku tulnud rahvas
mõistab
sedakorraldustkuimärki,etKristuson“tõestiseeprohvet,kesmaailmatulemapidi”(Jh6,12-14).SamutiütlebapostelPaulusomakirjasko-rintlasteleeuharistilisestsynaxisest
rääkides:“...kas teilsiis
tõestieiolekodasid,kustevõitesüüajajuua?VõitepõlastateJumalakogu-dust...?”(1Kr11,20-23).AgaeuharistiakuiJumalariigiikooniparimajaselgeimakirjelduseleiame“Kaheteistkümneapostliõpetuses”:“Niinaguseeleibmisolilaiali(hajutatud)ülemägedejaonsaanudkok-kuüheks,nõndakogutagusinukogudusmaaäärteltsinuriiki.”(9,4–Apostlikudisad.Tallinn2002,lk209).
Siinkohalonpõhjustküsida,misonsellesteshatoloogilisestteadvusestnüüdsekssaanud?AntiookiaIgnatiuseajaloliarusaameuharistiastkuisünaksisestvaieldamatultkõigitijõusjakaMaksimusTunnistaja(7.sajandil)nimetabeuharistiatjätkuvaltsünaksiseksningmõistabsedakui“tulevasteasjade”ikooni.Kuidaegamöödasünaksisepi
to
autotä-hendustuhmusjaeuharistiaeshatoloogilineiseloomvajusunustusse.Läänesjõutiolukorda,kustedasipoleenamkuhugiminna,eramissadesisseseadmisega,midapreesterpühitsebüksinda,ilmarahvata.Agakaõigeusukirikus,kuspreestrilonkeelatudpühitsedaeuharistiatüksinda,juhtub,etilmikosalejatearvkahanebkriitilisepiirini.Keegiõigeusukirikukaasajakuulsatestteoloogidestväitissuisa,etpiisabühestosa-lejast,kessümboliseeribkogurahvast.Tunnistagem,etkäesolevalajalonmeieeuharistiakõikemuudkuieshatoloogilinesynaxis
epi to
auto.Sedaonsuurestipõhjustanudeuharistilistesünaksistearvukusesuu-reneminekogudustes
ja kloostrites ningpiiskopi kui “koguKiriku”
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
sünaksisejuhipuudumine,sestühepaigakohtaonpiiskoppetihtiroh-kemkuiüks.Kõigeselle
tulemusenaonmõiste‘sünaksis’kaotanudpaljuomaalgsesttähendusest.MetropoliitJohannesZiziulasütleb,ettänapäevalpeaksimerääkimapigemusklikehajalastkuisünaksisestepi
to auto.
Jumalariigi tulemineonmõistetamatu,kuiJumalarahvasei tee
läbieelnevat puhastumist (katarsist) kirgedest läbi kannatuste ja
surma.Isegi Messias pidi seda taluma, et jumalariik tuleks ja sama
kehtibkaJumalarahvajaoks.“Agateieoleteneed,kesminujuuresonpü-sinudmukiusatustes,”ütlebIssandLuukaevangeeliumis(22,28);seekirjakohtontähendusrikas:neile,kesonläbiteinudKristuse“katsu-mused”,langebosakseesõigussüüajajuua“jumalariigilauas“.Pääsjumalariikilähebläbi“kitsavärava”ja“valuliserõõmu”,midasaavu-tatakse“kannatlikkusega”(pühaEfraimipalve“annamullekannatlik-kusevaimu”),misesimestelsajanditeltähendaskannatamistläbitaga-kiusamistejahiljemläbimeeleparanduse-japaastuaja,mistingimataeelnevadigaleristimisele(rangetpaastumistnõudevsuurepaastuaegja
keeldpühitseda euharistiat nädala sees annavad sellest
tunnistustmeiepäevini,sestalgseltristitiainultülestõusmispühadelpärastsuurpaastu).
Kõike seda väljendas liturgilises keeles ka
ristimisteenistus,sestjubaUuesTestamendisonristimineseotudtunnistuseandmisejamartüüriumiga:“Tejootekarikast,millestminajoonjateidristitakseristimisega,millegamind
ristitakse.” (Mk 10,39), ”Agamul on
eesristimine,millegamindristitaksejamulonkitsaskäes,kuniseeonviidudlõpule”(Lk12,50)ningsurmaga:“Meolemesiiskoostemagamaha
maetud ristimise kaudu surmasse” (Rm 6,4) ning “Kui
teidühestemagamahamaetiristimises...”(Kl2,12).NiiDionüsiusAero-pagiitkuikakapadooklasedjaMaksimusiseloomustavadusuõppijaidkui“neid,kedatõmmataksealla”ennenendevalgustamistristimises,
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
misteebneist“täiuslikud”.
Seegapuudutabeuharistilinesünaksiskuiviimseteasjadeikoonainultristituid:tegemistonkogukonnaga,mispeabteenistustja“uksedonlukus”(Jh20,19,liturgia“uksed,uksed...”).Seegaeisaasedasünak-sistJohannesZiziulasearvateskasutadamisjonitööksningjärelikultonjumalikuliturgiaülekandmineraadiosjatelevisioonisvastuoluseu-haristiakui“jumalariigiikooni”olemusega,isegikuisedaväidetavalttehaksemisjonivõikarjasetööeesmärkidel,sesttaolistärakasutamistvõikspidadapigemomamoodi“reklaami”tegemiseksmeieteenistus-te“rikkusele”ja“ilule””.Jatajätkab:“Mekasosalemeeuharistialsel-leks,ettullakokkuKristuseümbervõisiiseiteesedajajärelikultpoleeemalteuharistiagaühinemineõigustatud.Ningmispuudutabhaigeidvõineid,
kesmõjuvalpõhjusel ei saa teenistuselosaleda, siisKiriktuleb ise,et
tuuaneile(jaseekommeonjubavägavana)sünaksisevilja(armulaudavõiantidori),agamittesünaksistennastningammugimittehelijapildivahendusel”.
Euharistiakuiliikuminejateelolek
Koosteadmisega,eteuharistiaonjumalariigiikoon,milleteostumistmeootame,onvähehaavalkadunudkaarusaaminesellest,eteuharistiaonliikuminelõppeesmärgipoole,teelolek,millesihiksonjumalariik,agasamaskaliikuminejumalariigistmaailmapoole.Jasedakõikeonlõppkokkuvõttespõhjustanudliturgilise“sissekäigu”mõõtmekadu-mine,midaeuharistiaväljendab.Meolemeoma
liturgias
“sissekäi-gud”(suurejaväikese)küllsäilitanud,aganeedeioleenamtõelisedsissekäigud.Praktikasonnadkahanenud
ringikesteks,mida liturgialäbiviija teeb, et ennast n-ö “juhatada”
sinna, kus ta tegelikult
jubaon,ehksiis–altarisse.Sellestalates,kuipühakojaneidruume,kus
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
hoitipühiesemeid(altaririistu,kaunistusi...),eiloetudenampühako-jaosaksjapreestridtulidproskomiidiaksjaliturgilisterõivasteselgapanemiseksaltarisse,polesuurelegaväikeselsissekäigulenammingitmõtetjaeuharistiateimõistetaenamkuiliikumistjumalariigipoolejakuijumalariigitulemistmaailma,sestseeonmuutunudstaatiliseks,liikumatuks,toimudesühekohapealningpuudubviideajale.
Onhuvitavvaadata,kuidastõlgendatiagasedaliturgiaosa,midani-metatakse“sissekäiguks”,ajal,miltegemistoliveelpiiskopijatemavaimulikkonna
tõelise sisse tulemisega pühakotta ja altarisse?
Ole-masolevadallikadkirjeldavadsedapiiskopisissetulekutkui“Kristuseesimesetulemiseikooni”ehkKristuselihakssaamist,millelelisanduskaeshatoloogilinemõõde,sestkõik,misjärgnespiiskopisisenemiselepühakotta,oliteatavasmõttesnagu“Jumalariigilavastamine”.Luge-mised(eritievangeelium)seondusid“sellemaailmalõpuga”,kussuurülempreester(s.tKristus)istubtroonil,etkohutmõista.Jajustseepä-rastpalutiusuõppijailpärastevangeeliumilugemistlahkudajauksedsuleti
– sellest hetkest alates (liturgia osas,midanimetati
“usklike”liturgiaks),toimuskõikJumalaKuningriigis,Tematrooniees.
“Suurtejaauväärsetesalasustesissekäik”(=suursissekäik)tähistabseegajustkuiJumalaarmumajapidamiseõpetuseuudsevilja,missaabteokstaevas.Rahusuudlus(midatänapäevalvahetavadainultvaimuli-kud)olisamutieshatoloogilisetähendusega,sestomalkombelkirjel-dabseemeile,mismeiegajuhtubtulevastehüvedeilmsikstulekuajal.Näeme
taas kord, kui kaugele oleme eemaldunud Paltoni ja
antiikfilo-soofide mõtetest, mis puudutab taeva ja maa
kooskõla.
Isegiusutunnistusprojitseeribmeidtulevikku,vaatamataomaajaloo-liselesisule,sestsiiskuikogukirikurahvastunnistabomauskujasel-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
les tunnistuses mõistuse sõnadega mainitakse seda kummalist
viisi,kuidasJumalikEttehooldusteostabmeiepäästet,saamemeiejubaettekogedatõeliseltsalasuslikueuharistiatõelust.“Püha”kinnitabveel-kordmeiejuhatamisttulevaseajasfääridesse,sestnäitabmeieenesteühtsustjavõrdsustilmihutataevavägede–inglitega.
“MeieIsapalve”ajalteostubtäielikultmeievõtmineJumalalasteksigavikumõistesja,ollesselkombelsaanudJumalapoegadeks,olemekõiksalvitudepikleesigajakutsutudpühadusele.
Niivõimemääratledaeuharistiatkuikatkematutteelolekut,mishoiabmeid
lakkamatult liikumiseseesmärgiga tuuameid
jumalariiki.Sesteuharistias,midamepühitseme,onkõikliikumine,edasiminekjasel-lespolemidagiliikumatut,paigalseisvat.Euharistiasümboolsusteisaasegiajada
tähendamisesõnaegaallegooriaga.Euharistiaon“ikoon”ehkteisisõnuomaprototüübirikkastontoloogilisestsisutosasaamisetegelikkujutis.MaksimusTunnistajajaoksonselleksprototüübikstu-levaneKuningriik,agakameielõpliksihilejõudmineningühinemineJumalaga,saadesüheksIhuksKristuses.
Seegaonliturgiapühitsemiserituaalileeelnevliikumisejaedasimine-kuseisundeuharistiasalasusemõistmiseseisukohaltmääravatähtsu-segajaonvägakahju,etolemesellesilmistkaotanud.NiionvarasesKirikuspraktiseeritud“sissekäikude”ärajätminemeieliturgiajaokssuurkaotus.Ontõsi,etkameiepühakodadearhitektuureivõimaldavaimulikel
enam tähistada sissekäikeniinaguvarem.Ometion
seepiiskoplikuliturgiapuhulsiiskivõimalik;muidugijuhul,kuipiiskopsoovib
sellega arvestada (Vt piiskopi riietamine slaavi
traditsioonisühestküljestjakreekatraditsioonis(v.aKüpros)teisestküljest).
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Eeltoodukokkuvõtteksvõiböelda,et“pühalõhtusöömaajalkinnitasKristus,etannabomaIhujüngriteleeuharistiaspaljudeeluks.Jumalteeb
maailmale selle kingituse, aga sakramentaalses vormis.
SellesthetkestoneuharistiaolemaskuiKristuseenda salasus.Sellest
saabigaveseelueelmaitse,surematuserohi,Jumalariigimärk.Kristusesa-lasusviibläbieuharistiasalasuse.Läbisalasuse,misteebmeidtäie-likult
üheks ihuks Kristuses”. Järelikult, “osaduses Kristuse
Ihuga,sellespaljudeosadusesÜheainsaga,tunnebKirikäraomaühtsusejailmutabmaailmaleomaloomust.Jumalarahvaeshatoloogilineühtsusilmutab,siinjapraegu,ennasteuharistias.EuharistiasalasusekauduannabKirik
tunnistustoma“tulevasestolevikust”– Jumalariigist.
“(Euharistia–ühtsusesakrament–lk6ja18;Katoliku-õigeusuühisko-misjon/München30.juuni–6.juuli1982).
Euharistia:JumalaTalleohver
Jumalikeuharistiaonohver.Kirikuisadepärimusrõhutabniiidaskuilääneseritijustsedaeuharistiaaspekti.JohannesKuldsuujaBasiliuseliturgiadmääratlevadeuharistiat
kuivaimset ja veretut
ohvrit.NingselleksohvrikspolemiskimuukuiKristuseristisurmjaTemaIhuningVerionantudpaljude
eest(Mk14,24;Mt26,28)ehk–teisitiöeldes– meie liturgial on
päästettoov iseloom: patud antakse andeks
tänuselleleohvrile,millestsaabalguseigaveneelu.
Jumalikueuharistiakaheldamatuohverduslikiseloomleiabväljenda-mistniipiibliskuikaKirikupatristlilises,liturgilisesjateoloogilisesteadvuses.Samasagajätamemeliigagisagelikahesilmavahelevõialahindameseosteuharistiaohverduslikuiseloomujajumalariigitule-miseningviimseteasjadevahel.EuharistiaonjustseesamaKristuseohverristil.AgamisseosonsellelohvrilJumalariigitulemisega?See
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
küsimusonesmasetähtsuseganiiteoloogiaseisukohaltkuikasellesosas,kuidasusklikudsedaKirikusuurtsalasustläbielavad.
Kõik viited, mida me nii evangeeliumitest kui ka apostel
Pauluseltleiame,annavadtunnistustsellest,etöeldes:“seeonMinuihu…seeonMinuveri”,räägibKristusiseenesestkuiPaasatallest(1Kr5,7-8).SeeveendumusolivarasesKirikusniivõrdtugev,etleidispidevatkor-damistmitteainultapostelPauluse,vaidkateisteapostlitetekstides(1Pt1,19;Ilm5,6ja12;12.11;Jh1,29ja36).Niisiispolejuhus,etseeosaleivast,millestjumalikuliturgiaajalsaabJeesuseihu,kannabnimetustTall(kr.k.Amnos).
PaasatalleohverpärinebteisestMooseseraamatust(12,6),misjutus-tabmeilejuudirahvalahkumisestEgiptusest.Samasonagaselge,etpüha
õhtusöömaaja puhul ei ole tegemist ainult väljarändamise
tal-leohvrimeenutusega,naguolikombeksigaljuutidepaasapühal.PühaÕhtusöömaaeg
on eshatoloogilise Paasatalle ohver. Sellest
annavadtunnistustniievangeeliumidkuivaraseKirikuliturgilinetraditsioon.
Evangeeliumelugedesnäeme,etKristusepühaõhtusöömaaegonseo-tud
jumalariigiga. Meie tähelepanu peaks köitma seos ohverduse
jaUueTestamendi vahel. Kui me ütleme: “Jooge temast kõik: see
onMinuveri,uueseaduse(=lepingu)veri”,mõtlemekajumalariigitu-lekulejasisseseadmisele,mitteainultüheminevikustoimunudsünd-musemeenutamisele.Piibliuurijadonseisukohal,etsõna‘leping(tes-tament)’peabseostamamõistega‘taevariik’.MeeisaalahutadaKris-tuseristiohvritselleeshatoloogilisesttähendusest.UuesTestamendisonkapattudeandeksandmineseotudJumalariigitulemisega(Mt6,12;Lk11,4;
Jh20,23),veelgienamkehtibseeagapattudekustutamisepuhul,misonsaanudalguseKristusekuiPaasatalleohvrist”pattude
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
andeksandmiseks”.
Ilmutusraamatus, mis sisaldab arhailise euharistilise liturgia
osiseidjalõike,onasjadveelgiselgemad.SellesraamatustähistabKristusekirjeldamineTallenavähimagikahtlusetaPaasatalle,kellesträägitak-seteisesMooseseraamatus(12,6);eshatoloogilinetähendus,misIl-mutusraamatusTalleleantakse,saabselgeksnendestülimaltolulistesttähelepanekutest:
a)otsekui
tapetudTallelonvõimavadaseitsmepitserigaraamat.Raa-mat,millesisujatähendussaavadilmsiksallesajaloolõppedes;b)TalleohvereipuudutaainultIisraelirahvast,vaidinimesi“kõigistsuguharudestjakeeltestjarahvastestjapaganahõimudest”(Ilm5,9).PäästeoikumeenilisussaabmõistetavaksajaloolõpusjaIssanda
päevatulemisel(1Kr1,8;1Ts5,2).ApostelPaulus,kesootabKristuseteisetulemisepeatsetteostumist,peabsellealguseksrahvastekogunemistIisraelitüveümber(2Ts2,13).Tõsiasi,etTalleverionvalatudpaljude
eest,viibmeidJumala
teenijajuurdeJesajaraamatust(peatükid52ja53),kesannabennastpaljudepattudeeest,agakogubkaviimsetelaegadelkokkuhajutatudiisraelirahva.“Mapanensindpaganailevalguseks,etmupäästeulatuksil-mamaaääreni(Js49,6)sestnõndaehmatabtapaljusidrahvaid…midaneileeiolejutustatud,sedasaavadnadnäha,jamidaeioleneilekuu-lutatud,sedasaavadnadkuulda”(Js52,15).c)ErilisttähelepanutulekspöörataIlmutusraamatusäratoodudseos-teleohverdatudtalleja“uuelaulu”,eriti“halleluuja”,vahel,midaTalle
pulmas kolmkordakordab suur rahvahulk ning samutikogu
loodu(Ilm19,1-8).Tekstisenesestoodudpõhjendustest–“sestIssandmeieJumal,
Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana” (Ilm
19,6)–näemeselgesti,et“halleluuja”kujutabendasteshatoloogilisthümni.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
SeegaonJumalavalitsussisseseatudjavaatamatatõigale,ettegemiston“otsekuitapetudtallega”,onIlmutusraamatupõhiolemuseksrõõm:“rõõmustagemjahõisakem”(Ilm19,7),lause,mismeenutabapostliteteguderaamatuesimestekristlaste“juubeldades”(Ap2,47)roavõt-misteuharistias.
Niisiisontäiestiselge,etpühaõhtusöömaaegjameiepäästeksohver-datudTalljäävadmõistetamatuks,kuineideiseostataviimsepäeva
võiIssanda päevaga,Kristuseteisetulemiseja
jumalariigiga.PühaKü-rillusAleksandriast(PG77/1028)ütlebeuharistiakohta,eteuharistiapole“ainultkardetavaohvripühitsemine,vaidonsurematusekingitusjakihlusigaveseeluga”.
Eelpoolöeldusttuleneb,etvaraneKirikeitähistanudeuharistiatIssan-dasurmapäeval,vaidülejärgmiselpäeval.Ajalooallikatestselgub,etVäike-Aasiakristlasedpühitsesidülestõusmispühi14.nissanilehktei-sisõnusamalpäeval,kuijuudidomapaasapühi.Jatäpseltsamatähen-dusrikasonsee,eteuharistiatpühitsetijärgmisepäevavarahommikul,kuijuutidepaasasöömaaegolilõppenud.Juutidepaasapühapeetiveelpaastuajaks.Seegaseonduseuharistiaülestõusmisega.Seesaitoimu-daüksneskuirõõmupidu.Justseepärastolikeelatudeuharistiapühit-seminepaastupäevadel.Tänapäevalkehtibseekitsendussuurepaastuajal,kuidselletähendusjääb:euharistiaoneshatoloogilinesündmus,midasaabläbieladaainultjuubeldades.Kristuseseisaaollaohvritilmavabanemisetajavabaneminetähendabsiinmitteainultisiklikkupattude
andeksandmist, vaid lisaks ka maailma kirgastumist,
transfi-guratsioonijaigasuguserikutuseningsurmaületamist.Justsedametähistame,pühitsedeseuharistiat:ristiohvrit,missaabtähenduseüles-tõusmisest,misannabajaloosteadatulevasestjumalariigist.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Ülestõusmispühad
Kõigeilmekamtõestuseuharistiaeshatoloogiliseiseloomujaseotusekohtajumalariigigaseisnebselles,eteuharistiaonseotudpühapäeva-ga.Agamikspühapäevaga?
Pühapäev on Kristuse ülestõusmise päev, kuna piibli väitel
leidisülestõusmine aset “nädala esimesel päeval” (Mk 16,2; Mt 28,1;
Lk24,1).Kunaülestõusmispühadeleomistativägasuurttähtsust,kandusseeloomulikultülekapühapäevalejaeuharistiale,midasellelpäevalpühitseti.Tõepoolest,pühapäevakuiülestõusmisepäevaloetakseka-heksandaks
päevaks.Sellepäevagasaabalguseuus
loodu,sest,naguütlebapologeetJustinus(Dialoog,138):“Kristusilmusmeilesurnuistülestõusnuna…SestKristusonkogulooduesmasündinujauuesooal-gus,kellele
ta annabuuestisünni”.Olguöeldud, etkaheksanda päevaeshatoloogilist
iseloomutõstaberiliseltesilepühaBasiliusomateo-ses“PühastVaimust”(27,66).PühaBasiliusearvatesontõik,etmepühapäeviti
ei põlvita, tingitud mitte ainult sellest, et pühapäev
onseotudülestõusmisega,vaidkasellest,etseeseostubtulevase ajastu
ootusega, mistõttumeiemõistus lähebolevatelt asjadelt tulevastele
asjadele. See äärmiselt rõhutatud üleminek tulevastele asjadele
jamitteainultkõrgetele asjadele
toobeshatoloogiasseajalikumõõtmejatuletabmeeldeseda,millestsairäägitudjubapühaMaksimusepu-hul:Jumalikuliturgia,nagukapühapäevaeshatoloogiaeipõhinepla-tonlikelkujutlusmängudel,vaidon“tulevikusuunas
liikumine”.NiiMaksimuskuikaBasiliusonsellesosasühtselseisu-kohal.
Oluline on ka püha Basiliuse seletus selle kohta, miks
palvetatakseidapoolepöördudes.Idamaadpolnudainultesimeseparadiisiasupaik,vaidkakoht,kustIssandomateisetulemiseajaltuleb.PühaDamas-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
kuseJohannes(PG94/1136)tsiteeribomaarvukateIdakohtakäivateseletusteseaskaMatteust(24,27):“…sestotsekuivälksähvatabidapooltjapaistabläände,nõndapeabolemeInimesePojatulemine”,jalisab:”seegamekummardameseda,kedaoodatakseIdast.”
Euharistiaeshatoloogiajaülestõusmisegaseotudloomuselonveelükstagajärg.Kirik
kümblebkultusepaiganakogueuharitiapühitsemiseajavalguses ja rüütab
end kogu säraga, mis see valgus talle
annab.Kuisoovitaksepühitsedajumalikkuliturgiathalvastivalgustatudpühako-dadesettekäändel,etseetekitabmüstiliseõhkkonnavõikuikantaksemäärdunud
liturgilisi rõivad, kasutatakse musti altaririistu,
pühitse-takseliturgiatkoristamataruumides,väites,etkõigetähtsamonmüs-tilisus,
viib see eksiarvamusele, et ilusaid rõivaid ja sobivalt
ehitudkultusepaikutulebvältida.Kuidvaadakem,mistoimubAthosemäel:gerontikonsoovitabmunkadelkandarüüsid,misoleksidniikulunud,et
kellelgi ei tekiks kiusatust neid varastada, aga jumaliku
liturgiaajaksriietuvadneedsamadmungadkõigesäravamatesseliturgilistesserõivastesse.Teisisõnu–meileonantudpaljuvõimalusi,etharjutadaalandlikkust,agameilpoleõigusttehaeuharistiastomaalandlikkuseesitlustvõikasutadasedaomapsühholoogilistelkogemustelpõhinevamüstikapraktiseerimiseks.Mittekunagieitohiunustada,et“toojajatoodav”onKristus,enamgiveel,ülestõusnudKristussellisena,naguTailmubomaauhiilgusesviimaselkohtupäeval.Seegakõik,kesju-malikkuliturgiatpühitsevad,onselleeshatoloogiliseKristuseikoonidjaloomulikultaustatakseikoonidekaudunendeprototüüpi.
Veelüksnäidesellekohta,kuidasKirikonalatikeeldunudseadmasteuharistiat
sõltuvusse kurbusest ja müstitsismist: märtrite
mälestus-päevad,miljumalikkuliturgiatpühitsetaksesamasugusesäraganagupühapäeviti.Jasedapõhjusel,etvarastelkristlikelsajanditelmõisteti
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
märtrisurma mitte ainult kui Kristuse ristiohvri kordamist, vaid
kuiTema Kuningriigi auhiilguse ilmutamist.
Tulevikumeenutus
Euharistia on mälestusteenistus. Aga mida see tähendab?
Psühho-loogias tähendabmeenutamine
tagasipöördumistminevikku.Seeonplatonlikseisukoht.Tõepoolest,Platoniarvatespeitubtõdehingeva-rasalves.Midagiuuteisaajuhtuda.Tõdeonvaidselleväljendus,misonjuba
olemas.Seegaeiteeõpetajamidagimuud,kuiaitabõpilaselmeenutadamidagi,midatoojubateab.SiittulenebkaPlatonikuulusmetoodika,midanimetataksemaieutikaks.Sellineläheneminepõhi-neblihtsalloogikal:keegieimõista,midatähendabmeenutadatule-vasi
asju,sestmeielangusestjasurmastmõjutatudkogemusekoha-seltonaegtükeldatudjajagatudminevikuks,olevikuksjatulevikuks.Ning
tulevik saabub loomulikult pärastminevikku ja
olevikkuningjärelikultonsedavõimatumäletada.
Agamisjuhtubsiis,kuikõneallonsurmavõimusestvabastatudaeg?Sel
juhulei saa tulevikkuminevikust jaolevikust lahutada.Enamgiveel,
tulevikannabkogutähenduseniiminevikulekuikaolevikule;tulevikustsaaballikas,millestammutavadomaolemasoluminevikjaolevik.Heebrealastekirja(11,1)põhjalikumlugeminevõimaldabarusaada,ettulevikkutulebmõistakui“loodetavatõelisust,nähtamatuteasjade
tõendust”.Seegasaabseda jubaette tunnetada ja
seeonosameiemälestustest.
Samakehtibkaeuharistiakohta,kuigimeosalemesellessagelieuharis-tiaeshatoloogilisestiseloomusttäielikultteadlikudolemata.NiipühaJohhannnesKuldsuukuikapühaBasiliusejumalikuliturgiaanaforaa
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
sisaldablauset,misinimmõistuseseisukohaltontäeistiennekuulmatu:“tuletadesmeeldesedaõndsakstegevatkäskujakõikeseda,mismeiepärastsündinud:ristilöömist,mahamatmist,ülestõusmistkolmandalpäeval,paremalekäeleistumistjateist
ausat
tulemist,SinuomaSinuomasttoomemeieSullekõikidejakõigieest.”Sellistteksti,kusse-gunevadminevikjatulevik,onvõimalikseletadaainultjuhul,kuiajaminevik-olevik-tulevikjaotuseikehti.Seetõttuonjumalariigistulevikkõigiminevikujaolevikusündmustepõhjus.
Luuka evangeeliumi (22,20) pühaõhtusöömaajakirjeldusest
leiameühekõige tähtsamatest lausetest,midaKristusoma
jüngriteleütleb:“Tehkesedaminumälestuseks”.Küsimusseisnebnüüdselles,etteadasaada,kasKristusemeenutuseuharistiasonühemöödunudsündmu-seinimlik-psühholoogilinemeenutaminevõionseemälestusseotudtulevikuga,jumalariigiga,jasedamittelihtsaltpsühholoogiliselt,vaidontoloogiliselt.PühaPaulusvastabmeileoma1.kirjaskorintlastele(26)üheselt:“sestniisagedasti,kuitesedaleibasöötejasellestkari-kastjoote,kuulutateteIssandasurma,kuniTematuleb.”Agaväljendit–kuniTematuleb–onUuesTestamendis(Rm11,25;1Kr15,25;Lk21,24)mitmeidkordikasutatudjustviimseteleasjadeleviidates.See-gavõibkinnitada,eteuharistiaseiräägitaIssandasurmastkuimöödu-nudsündmusest,vaidpeetaksesilmasKristuseTeistTulemist.Justniionseletataveuharistiasidekuulsaarameamaaranataga.
Järelikultpaigutameeuharistiaajalminevikusündmusedjainimesedtulevasejumalariigitegelikkusesse.Jameeiteesedamittepsühholoo-giliselt,ehksiisomafantaasiaabiltulevikkuminnes,vaidontoloogili-selt,eesmärgigaandainimestelejaisikuteletõelineolemasolu,etnadajajasurmatõttueikaoks,vaidelaksidigavesti.Seda,etinimesedjasündmusedelaksidigavesti,eisaatagadanende
hoidmineinimmälus.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Inimese mälu on kustuv, sest see on loodud mälu. Kui me
laulameliturgia ajal mõne inimese kohta “igavene mälestus”, siis ei
tee
mesedamitteselleks,etseeinimenepüsiksmeieinimmälus,miskordisekaob,vaidselleks,ettapüsiks
Jumala
mälus,sesttõeliseltolemasonainsanaainultsee,kedamäletabJumal.KuiJumalütleb:“…sestmaolenarmulinenendeülekohtusteletegudele,egatuletaenammeeldenendepatte”(He.8.12ja10.17)võikuimemõtlemetähendamissõnarumalatele
neitsitele “ma ei tunne teid” (Mt. 25.12), ei ole
tagajär-jedmittepsühholoogilised,vaidontoloogilised. Ja samaskui
Jumalmeenutabmidagivõikedagi,eitoimiTapsühholoogiliselt,vaidval-landabloovajaontoloogilisetegevuse.Mõistlikuröövlikuuluslau-se“Jeesus,mõtleminule,kuisaomakuningriiki
tuled”,midaKirikväsimatultsajandeidonkorranud,näitab,etjumalariikontõepoolestseeruum,millesmeieolemasoluontagatud,sestetJumalisemäletabmeid,mitteinimesed…
Seetoobmeideuharistiliseliturgiajuurde.Igaeuharistiliseliturgiaükspõhielemente
on meenutamine. Pole olemas euharistiat, milles ühelvõi teiselmoel
eimeenutataks sündmusi (eriti neid,mis
seonduvadmaailmaloomisejaKristuseeluga),agakanimesid.Miksmeenutakseeuharistiaajalnimesid?Jumalikuliturgiakestelonkolmolulisthetke,kusmeenutataksenime-sid.Esimeneonproskomiidia,millesusklikudannavadomaannidtee-nistustläbiviivatevaimulikekätte,keskasutavadneideuharistiaette-valmistamiseks.Proskomiidiaajalonsobivaimhetknimedemeenu-tamiseks,kuinendeisikute,kedamainitakse,leivaosakesedpannaksesuureleiva–Talle–kõrvale.Ometigipuudubproskomiidiassellisena,nagumeiesedapraegupühitseme,ilmselgeviidejumalariigile;pros-komiidiasümboolsedviitedonsuunatudpigemKristuseristiohvrile.Proskomiidiapühitseminesaialguse8.sajandipaikujaproskomiidia
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
poleeuharistiliseanaforaaosa;euharistilineanaforaa,olleseshatoloo-giliseTalleohvriandjaohverdus,leiabasethiljem.
Teinemeenutamisehetkonsuuresissekäiguajal,eritikuiteenistustviibläbipiiskop.Tõik,etpiiskoppreestriteltjadiakoniteltpühiandevastuvõttesmeenutabnimesid,onseletatavsellega,ettaeiosalepros-komiidial,kunatasisenebaltarisseallesväikesesissekäiguajal.Sedameenutust
tuleb eelkõigemõistakui proskomiidiameenutuse
jätka-mistjajärelikulteioleseeanaforaaosa.Pangemsiiskitähelepalvet:“mõtelguIssandJumalomakuningriigis…”midakasutataksesuuresissekäigumeenutusteajaljakusselgeltmainitaksejumalariiki.
Kolmashetk, sõnaotsesesmõttes euharistilinemeenutus,
leiabasetanaforaaajal.
Onäärmiseltkahetsusväärne,etnimedemeenutamistsellelhetkelenameitoimu,etseeonpraktilistelkaalutlustelpeaaegutäielikultüleviidudproskomiidiaajale.PühaKürillusJeruusalemmast(Müstilinekatehhees5)ütleb,etanaforaapalveajal,misalgabkohepärast“tänagemIssandat”,millelerahvasvastab:“onõigejakohus”,meenutatakse“taevast,maad,merd…ningkogumõistusegajamõis-tusetaloodut”.TeisisõnumeenutamekoguJumalaloodut,misosalebomalkombeleuharistiasalasuses.PärastPühaVaimuepikleesi,jätkabpühaKirillus,jaleivaningveinimuutmistKristuseihuksjavereks,sellepüha
jakardetavaohverduseajal,mainitakseesmaltelavaid
jaseejärelsurnuidnendesuurimakskasuks.VõttesarvessepühaKüril-luseöeldut,saabselgeks,etelavatejalahkunutemeenutamineonor-gaaniliselt
seotud selle hetke püha ja kartusväärse ohvriga ning saab sellest
oma tähenduse.
Siinkohalpuutumekokkudiptühhideküsimusega.Praegusetavajärgiloetakseneidsiis,kuiteenistustviibläbiautokefaalsekirikuülemkar-
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
jane või, nagu Kreekas, suurtel pühadel. See piirang näitab,
kuidasKirikonsajanditejooksulmuutnudmittetoimivaksüheeuharistiapõ-hiliseosise.VarasesKirikuskuulusdiptühhidelekesknekoht:Kons-tantinoopolis,AleksandriasjaAntiookiasloetianaforaaajaldiptühhekohepärastepikleesi,misannabtunnistust,etnendegaeiväljendatudainultkirikutevastastikusttunnustamistjaosadust,vaiddiptühhidolidotseselteuharistilisemeenutuseosa.Ilmseltseetõttu,etmeiepäevinionsäilinudainultesimenepõhjus–kohalikekirikutevastastikunetun-nustamine
jaosadus–sisaldavaddiptühhidveelüksnespiiskoppidenimesid janeid
loetakseainult siis,kui
teenistustpeabautokefaalsekirikuülemkarjane.
Tundub,etsellepõhjuseksonliturgilistetekstidehulgasvalitsevsuursegadus.Ainsanaeitekitamingitkahtlustasjaolu,etpärastepikleesimeenutataksejumalikusliturgiaskahteusklikekategooriat.Esimesse,mis
algab sõnadega “iseäranis kõigepuhtama…”, kuuluvad surnud,ja teise,
mis algab sõnadega “esiteks mõtle, Issand, meie
piiskopi(nimi)peale…”,kuuluvadelavad.“Kõikidejakõigepeale”onlihtsaltkokkuvõtemeenutusest,mispeabsisaldamakõikijumalikulliturgialmainitud
nimesid. Seega pole tegemist lihtsalt hea tavaga.
Kristusemeenutamineeuharistiaajalühendabendaskõikipühakuidjakiriku-liikmeid,kelleeestmõistuslikteenistusonpeetud.
Surnute meenutamine, mis algab sõnaga ‘iseäranis’, sisaldab
püha-kuks tunnistatuid ja kirikurahvast. Tõik, et euharistia on
toodud
kaNeitsiMaarja,RistijaJohannese,päevapühakuteagaka“kõikideususuinunud
jumalasõnaõpetajate, evangelistide, usutunnistajate,
kasinaelupidajate…”eest,kinnitab,etkõikpühakudvajavadeuharistiatjapeavadolemasellessekaasatud.SeeküsimushuvitasjubapühaJo-hannesKuldsuud(PG
60/17),kestõstatasküsimuse,mikstuuaohver
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
märtriteeest,kuineedonjubapühad.Javastas,etohverontõepoolesttoodudpühakuteauksagasamalajalkakinnitamaks,etkanemadonpäästetudainultKristuseainsamaIhuväärtuslikeliikmetena,osadusessellesamaIhukõigiliikmetega.
Elavatemeenutaminealgabsõnaga‘iseäranis’,seegaesmaltkohalikupiiskopinimetamisega.Temaonelavateeesotsas,naguNeitsiMaarjaon
surnute eesotsas. Isegi kuiKirikulon liikmeid,
kesonpühamadkuipiiskop,eimeenutataneidesimestena.Elavadonpäästetudainultjuhul,kuinadonühendusesomapiiskopiga;väljaspooltedaeioleneilsidetKristuseIhuga,misontoodudigavese
elu
eest.Kessellelhetkeleimeenutaomapiiskoppi,kustutabomanimeelavatenimekirjast.Sa-mutinagueuharistia,midaeipeetakohalikupiiskopinimel,eiomanendejaoks,kessedapeavad,päästvattähendust.
Kokkuvõttekssaaböelda,eteuharistiaonsõnaotsesesmõttesela-vate ja
surnutemeenutamine.See,kedameenutatakse, saabolla
ai-nultJumaljamitteinimesed(“mõtelguIssand…”)jameenutuseioleoma
olemuselt psühholoogiline, vaid ontoloogiline, ületades
surmatõelisesKristuses,selles, kes alati
on.MeenutussaabalguseKristusekannatuste ja ristiohvriga, agaon
seotud ja teostubKristuse
tuleva-sesKuningriigis.Selkombelsaabeuharistilisestmeenutusesttuleviku–Kristuseaurikkateisetulemise–meenutus.
Tegelikult me elame vastavalt sellele, mil määral Jumal meid
mee-lespeabjaannabmeileolemasoluomaPojaKuningriigis.Euharistia,mismeidmeidsellesseKuningriikiviib,kingibmeileKristuseohvri“pattudeandeksandmiseksjaigavesekseluks”.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Euharistia:Kirikualusmüür
Euharistia pole ainult jumalariigi ikoon, vaid ilmutab ja näitab
kaKirikutkuiniisugust,sestKirikeihõlmaüksnesajavahemikku,mislahutabKristuseelumaapealTemateisest
tulemisest,naguonaeg-ajaltväitnudläänekirikuteoloogia.KirikonJumalatahtesalatiolemasolnudjaselleomasolujätkubigavesestajastigavestinagujumalariik.Nikolaus
Kabasilase väitel ilmutab Kirik ennast üksnes
euharistias(PG150,542-53).TemajaoksoneuharistiajaKiriktäiuslikult,täie-likultsamased.GeorgiFlorovskijaJohannesKarmiriseväitel“euha-ristia
teeb ja teostabKiriku” (The Church: Her Nature and Task in The
Universal Church is God’s Design –C.OE.E,Genf1948,
lk47ja94).Ningnadjätkavad(samaslk57ja164):”SelkombeligakordkuieuharistiateostabKiriku,ilmutabtasedasamaaegseltkuiviimseteasjadeosadustjakogudust”.Selletõetähtsuspolepelgaltantropoloo-giline(inimesepäästejajumalikustumineKirikussakramentideläbi),vaidkakosmoloogilinejaeklesioloogiline.
TegelikultonKirikerilisestruktuurigakogukond.Tapole,naguüt-lebprotestantlikteoloogia(vtAugsburgiusutunnistus),üksnesusu
ja südamete
kogudus.Täpsusehuvidesolgunimetatud,etpiiblijakiri-kuisade õpetuse
järgi ei koosne jumalariik ainult südamete
siseelu-kogemusest.Jumalariikonkõikide ühtsus Kristuse
isikus.AgamitteükskõikmilliseKristuse.JumalariiksaabollaühtneainultühesainsasKristuses,kellestannavadtunnistustjaõpetavadapostlid.
TeisestküljestvalitsebKristuseainsaihuseesandidejaarmuvägede(karismade)
mitmekesisus. See mitmekesisus mitte ei lõhu
ühtsust,vaidtugevdabsedaniijumalariigiskuikaeuharistias.Eteelpoolöel-dust
paremini aru saada, on soovitatav lugeda läbi kogu Pauluse 1.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
korintlastekirja12.peatükk.Sellestilmnebselgelt,etkõikjalehaju-tatudningrikutusejasurmavõimusesolevjumalarahvaskogutaksekokkuKristuseisikus,KesonühteaeguniinähtamatuJumalakujutiskuika“kogulooduesikpoeg...”sellepäraston“Temaonomakogu-duseihupea;Taonalgus,esikpoegsurnuist,etTakõigessaaksesime-seks...”sest“JumalalonolnudheameelkõiketäiustTemasisseasuta-daelama”;JumaltahtisKristusekaudu“lepitadaenesepoolekõik,niimaapealsedkuitaevalised,kuiTaoliteinudrahuTemaristivereläbi”(Kl1,15-20).SeegaonsellesünaksisekeskmeksjustKristus,“istu-desomakirkus
troonile”,ümbritsetunakaheteistkümnest
(apostlist),kessamutiistuvad“kaheteistkümneletroonileIisraelikaheteistkümnesuguharuülekohutmõistma”(Mt19,28).Järelikultontulevanejuma-lariikkuieshatoloogilinekogudus,jumalarahva
ja kõige
olevakogu-nemine.Selleseshatoloogiliseskogudusesvalitsevaderinevadsuhted,misonmääratletudvähemaltkolmeasjaga,midamainisime,ehksiisjumalarahva,
Kristuse ja apostlitega. Ilma nimetatud kolme
osisetajääb‘eshatoloogilisekoguduse’ja‘jumalariigi‘mõistearusaamatuks.
Miski ei näitlikusta eelpoolöeldut paremini kui vaimulike –
diako-nite,preestritejapiiskoppide–ametissepühitsemised(kr.kcheiroto-nia),midaviiakseläbiainulteuharistiliseliturgiaajalerinevalt(naguigaüksmeistteab)kätepealepanemisest(kr.kcheirothesia)lauljatele,lugejatele,alam-diakonitelejne.
Agamiks?Misilmikutessepuutub,siis‘ilmiku’allmõistameinimest,kesonristimisejasalvimisegasaanudeuharistilisekogudusepüsiliik-mekskooskõigisellegakaasnevateõigustejakohustustega.MaolennõusPergamonimetropoliidiJohannesZiziulasega,kuitakirjutab,etilmikute
pühitsemine on ristimine ja salvimine, mis varases
kirikusolidotseselt seotud euharistilise
liturgiaga.Sellestonsäilinud jälgi
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
meiesuurelaupäevaeuharistilisesliturgias(vtCodex
Berberini,VIIIsajandikeskpaik)jakunikäesolevaajanieilahutataÕigeusuKirikupraktikasristimistsalvimisestjaeuharistiast.
Mispuudutabdiakonitejapreestritepühitsemisi,siismõnikordjuhtub,etneedviiakseläbiennepühitsetudandideliturgiaajal.Minaleian,ettegemistoneksitusega.Ennepühitsetudandideliturgiaonõhtuteenis-tus,milleeesmärkonjagadaarmulaudaja
justsellelpõhjuseleiviibütsantsi tüpikoni (teenistuskorra) järgi
seda teenistust läbi
piiskop,kesseisabkoorijuures(millesttulebkreekakeelneterminchorosta-sia).Üldiseltviibkõikliturgilisedteenistused,millelpoleotsestseosteuharistiaga,läbipreester.Seevastusooritabpõhiliseltjustpiiskopeu-haristiliseohverduseehk–teisitiöeldes–liturgia,missisaldabana-foraad.
Sellest tulenevalt saavad vaimulikkonna
ametissepühitsemi-sedtoimudaainulteuharistiliseliturgiaraames,sestneedonotseseltseotudjumalariigiikooniga,nagu,muuseas,kinnitabkavarasekirikupraktika(vtpühaHippolütusRoomast,pühaIgnatiusAntiookiastjt).
KuivõrdKirikuerifunktsioonidjaKirikuskehtestatudkordeisaaläbijumalariigi
ikoonita,peabmõistetavuseja
toimimisehuvidesKirikuigafunktsioonjakordvastastikkuomavahelpõimuma,sesteraldivõt-tesonnadmõlemadosaühestjasamastikoonist,milles“liikmedüks-meelseltmuretseksidüksteiseeest”(1Kr12,21-25).Niinagupiiskopeisaaollailmavaimulikkonnajakirikurahvata,eisaakavaimulikudjarahvasollapiiskopita.Siitkakeeldpühitsedaeuharistilistliturgiatilmarahvajatema“Aamenita”!(1Kr14,16jaJustinuse1.apoloogia65),ningsamaluguonkaantiminsijapiiskopinimemeenutamisega.Sugugiasjataeiolnudsõna‘sünaksis’–mistähendab‘usklikekogu-nemine’–kirikuisadetraditsioonis(MaksimusTunnistaja,Anastasi-usSinaiit,TeodorusStudiitjt)tehnilinetermin,mistähistaseuharistiat
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
egavajanudlisaseletusi.Jasedakahtlematajustseosepärasteuharistajajumalariigivahel,misonsamutisünaksis.
Euharistia:PühaVaimuosadus
Nelipühadelmelaulame,etPühaVaim“kinnitabkoguKirikut”.Seeeiolejuhuslik.Sagelimeunustame,etPühaVaimonantudinimestelepärastKristuseülestõusmist(Jh7,39:“sestveeleiolnudVaimu,kunaJeesuseiolnudveelkirgastunud”).Seenäitabilmekalt,etPühaVaimutuleksiiamaailmamärgib“viimseteasjadetulekutajalukku”(vrdAp2,17).Niion
jumalariik jaPühaVaimüks ja seesama.
“Tulgumei-leSinuriik,”ütlebMaksimusTunnistaja(PG90,85):“ehkteisisõnu–PühaVaim”.JärelikulttulebPühaVaimuseostKirikukinnitamise-gamõistajärgnevalt:niiKiriku
asutaminekuikakontekst,millesseeteostub ehk euharistiline sünaksis,
saavad mõlemad oma tähendusejumalariigist.
Sellesttuleneb,eteuharistiapolelihtsaltüheajaloosündmusekirjeldus.PühaNikolausKabasilastuletabmeelde,etehkkipühaõhtusöömaajameeldetuletamineeuharistiaajaltoimubtõepoolestkirjeldavalkujul,vastabtõelekasee,etandidemuutumineKristuseihuksjavereksonPühaVaimutöö.AndidemuutumineeeldabPühaVaimumahatulekutjaTematulemisegaalgavadajaloosviimsed
päevad.IlmasellevaimsejaeshatoloogilisetõelisusetaeisaaKristuseuharistiaskohalolla,sestKristusetegelik
kohalolekeuharistiasontoimivainulteshatoloogilisekogudusekontekstis,midakinnitabjustPühaVaim.KuimepanemekarikassetükiTallest,meütleme:“PühaVaimutäius”,jakuimekal-lamesinnasoojust(zeon)–kuumavett,–ütleme:“palavonusktäisPühavaimu”.SamalpõhjuselonpühaBasiliuseliturgiasPühadeAn-didemuutmisesõnadejärelkirjutatud:“ÜhendaüksteisegaainsaPüha
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Vaimuosaduseksmeidkõiki,kesmevõtameosaühestleivastjaühestkarikast.”
SeegaeilaskuPühaVaimainultandidele,vaidmeilekõigilejakõi-gele.SelkombellaienebKristuse
tegelik
kohalolekPühasVaimus,lii-tesüheksainsakstervikuksniiPea–Kristuse–kuikoguIhu,milleksonkoguloodu.EuharistiakuiVaimuosadussaabpühade
osaduseksjatermin‘püha’laienebühteaeguniiisikutelekuikaasjadele.Püha-deosadusteostubarmastusesidemes,sesteuharistiaeshatoloogilineiseloompõimub
just armastusekui jumalariigi elu lõpliku
tõelisuseeshatoloogiliseiseloomuga.
Armastuspoleainultkõlbelineväärtus.Armastusonontoloogilinete-gelikkus;pealegiainus,misjääbpüsimajumalariigis,kuskõigiteis-teandide,nagunäiteksteadmine,prohvetiandjne…olemasolulkaobmõte(1Kr13,8-13).Koguaskeesjaigasugunepuhastuminekirgedestpoletegelikultmuudkuieuharistia
eeldusedjasedaseepärast,eteu-haristiat ilma armastuseta ei saa
olla. Armastuse kõigist
vormidestkõigeolulisemniieuharistiakuikaviimseteasjadeseisukohaltonar-mastus
vaenlaste vastu. Nii MaksimusTunnistaja kui ka GregoriusSinaiit
(7.sajand) rõhutavad,et“seal,kuhuon
istutatudvihkamine,eisaaenammiskikasukstulla,eipaast,eipalve,eipisarad,eipiht,eiihupuhtusegahalastus…”Mistähendab,etmepeaksimeteisesuhteskäituma–jaseesaabmääravaks–mittelähtudessellest,kesinimeneolieilevõiontäna,vaidmõeldes,kestaonhommeviimsete
asjade
seisukohast.Ühesõnaga,peamekäitumateiseinimesekuiihuliikmejaligimesega,kestemastjumalariigistegelikultsaab.Seeeisõltumit-temeiehinnangutest,vaidJumalakohtumõistmisestningigainimesevabadusest.“Sina,”jätkabAnastasiusSinaiit:“arvadvõib-olla,etsinuligimeneteebpattu,agaselgeonsee,etsaeiolevõimelineettenäge-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
ma,milkombeltaomaelulõpetab.”
Niiloobeuharistiaeshatoloogilinesuundumusomaeneseeetika.Eu-haristilise
eetika, mis pole ainult inimese sisemine seisund, vaid
kakoosolemise
kogemus,kusmeiekõrvalelabsee,kesteebmeilehalba.Eteuharistiaoleksantudmeilepattude
andeksandmiseks ja igaveseks
eluks,peamekameiesellesamaeuharistilisekogunemiseajalpatudandeksandmainimestele,kesmeilehalbaonteinud.Onolnudjuhu-seid,kusvaimulikisakeelabomavaimulikullapseleuharistiliselli-turgialosaleda,kunilapspoleleppinudomavaenlasega.Mulletundubseeiseenesestmõistetav,eritikuilugeda,millistesõnadegapühaAn-tiookiaIgnatiuspöördusroomlastepoole:”Sestmakirjutanteileele-vana,igatsedessurra.Minuarmastus(maailmavastu)onristilöödud,jaeioleminustuld,misarmastaksmaist;elavvesiagakõnelebmi-nusseesmiseltmulleöeldes:(tule)siia,Isajuurde!Maeitunneenamrõõmukaduvasttoidustegaselleelumõnudest.TahanJumalaleiba,misonJeesuseKristuseliha,Taavetiseemnest,jajoogikstahantemaverd,misonkadumatuarmastus”
(“ApostlikudIsad”,Tallinn2002,lk.129).Jumalavalitsus,jumalariik,ongiIsaarmastuseedasiandminePojakaudu;justsellesseisnebarusaam,etJumalonIsajaTatahabigasseinimesessepannaomaarmastust.Kasmeolemeikkateadlikudsellest,etigakord,kuiosalemeeuharistiapühitsemises,kannameendasmaailmakõigerealistlikumalvõimalikulmoel?Eteuharistiaontehtudinimesemõõdujärgijamitteasjatundja-tejaoks,kellessemeieteoloogiaeipuutu?Etväljaspooleuharistiatva-standuvadinimesedüksteiselejateevadendaleasjatamuret,uskudes,etigaühelekuulubüksosa,samaskuitegelikultontäpseltvastupidi–igasjumalikusliturgiaskuulubkõikalatikõigile–,sestPühaVaimannabennasttervikuna?ÜkskaasaegneAthosevaimulikkirjameesisaBasiliusGondikakiskirjutaskord:“(Armulaua-)Leib,misjaguneb(et
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
ollalaialijagatud)eisaakunagiotsajaõnnistabkõiki,kessellestosasaavad.”MilleleBerdjajevlisas:“Kuiminuendaleivaprobleemonmateriaalneprobleem,siisminu
ligimese leivaprobleemonülimaltkiireloomulinevaimulikprobleem.”Püha
JohannesKuldsuu
tuletabmeelde,etvaeseteenimineonsakrament;etvennateenimineonotse-seltseotudaltariteenimisegajaseetõttujääbprobleem,kuidasühen-dadaKristusesalasusteuharistiasKristusesalasusegavaeses,piinamameiesüdametunnistustkuniviimsekohtupäevani:inimenejainimesepäästeonlahutamatud.
“Kuikeegi,”ütlebNüssaGregorius: “vaatabKirikut,vaatab ta
tões-tiKristust, sest
kristlasedonüksKristuses.”Vendadeühtsusnäitabtõelistkristofaaniatehkteisisõnu,seeilmutabtõepoolestKristust.Ihujumal-inimlikuühtsusealuseksonpneumatoloogia,sestKristusesa-lasuses
on inimesed kõik üksteise ihuliikmed; enamgi veel, nad
onüheolemuslikudPühaVaimuhingusesjatules,keslasebneilomaan-dideläbi
teadvustadaomaosadust.SelleosadusekauduavabJumalennastkiriklikuleinimesele,katoolseleinimesele,kesteostabeuharis-tiasomaeuharistlistüheolemuslikkustmitteainultkõigiinimeste,vaidkogumaailmakõiksusega.SeegaeelnebPühaVaimupühitsevtegevusigaletegevusele,millesvaimuliksaabihulikuks,saablihaksjamuu-tubKristuseilmutamiseks.Justseepärastonjajääbõigeusukirikala-tisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKirikuks;doksoloogiaks,miseilakkatõlgendamastpüsivateuharistilistmaailmanägemust,mõisteskoguloodutkuiliturgiat,millesteostubKirikkuieuharistilinekogudusehkteisisõnuagapï(armastus),millesKristuseeluväljendubtõelisesjaigakordainulaadsesteenimisejavennalikkusekogemuses.
Euharistilinekogemus,kartustväärnesalasus,ontõelineosadus,ühte-aeguniifüüsilinekuikavaimne,mishaarabenesessejasüütabpõle-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
maigainimolendi,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehaa-nilist.Niisaabeuharistilisestteenimisestinimeseõitsenguülimpaik.Kunaseeteenimineoneshatoloogiline,avastabinimene,etonvaba;taõpibtundmasellevabadusesisu,milleksonTõde;tavõibennastvabaltväljendadaPühaVaimuannis;taomandablõpukstäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse,misannabtallevõtme,etmõistaKristusesõ-nade:“AegontäissaanudjaJumalariikonlähedal”(Mk1,15)täit
tähendust.Kokkuvõtteks
Tõik,eteuharistiaon jumalariigi ikoon, rõhutab
ilmselgeltvastuolusellevahel,mis juba onjasellevahel,mida veel ei
ole,niinagueshato-loogiasedaväljendab.Kristuseülestõusminekuulutablõplikkuvõiturikutusejasurmaüle,agaajalooseioleseevõitveellõpulejõudnud.Surmjääb“viimseksvaenlaseks”(1Kr15,26);vaenlaseks,kesvõide-takseviimasena,sesttemaastelhaavabikkaveelloodut.Meteame,etlõppkokkuvõtteseitooseeastelsurma(1Kr15,55:“Surm,kusonsinuvõit?Surm,kusonsinuastel?)”:kedaselleastlatorgetabab,onpigemuinunudjaeuharistiatkuiviimseteasjadeikoonieisaaühelgi
juhulkasutada valuvaigistina,mispaneksmeidunustama
siinsemaailmaikkaveelpiinavatkurjustjapattu.Euharistiaeshatoloogilineiseloomeinõrgenda,vaidhoopis
tugevdabvõitlustkurjavastu,misendiseltmeidpuudutab,olgu see siis
loomupärane
võikõlbeline.Euharistiakuijumalariigiikoonlasebmeiläärmiseltselgeltteadvustadavastuo-lu,misonsiinsemaailmajaviimseteasjademaailmavahel.Euharistiateebtühjakseksistentsialimiliikumise
surma
pooleehkteisisõnuelujasurmaontoloogiliseühenduse,misviibväljakaslootusetusessevõiükskõiksesuhtumisenikõigesse,mispuudutabmaailmakirgastumist,teisenemist.Järelikulteikutsueuharistiameidainultpööramaomapilkuülema-
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
te asjadepoole,vaidkanendeasjadepoole,misalles
tulevad.Taeikäsimeillahkudaajastjaruumist,millesmeareneme,vaiduskuda,etKristusepalgesjategudesteokssaanudPühaVaimuarmumajapi-damisekohaseltjaPühaVaimutoimelonkohtjaaegisekutsutudkir-gastuma.JaetJumalariigisihikspolemitteainelistloodutparandada,vaidsedakirgastada,puhastadestakõigest,miskutsubesilerikutustjasurma.Niiilmutabmeileeuharistiakuiviimsete
asjade kogudus ja
osadus,etkoguloodukuilooduteosadusJumalagaonmääratudsellesamaJumalaarmastusessaamavabaksrikutusestjasurmastningela-ma
igavesest ajast igavesti.
“Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust,” ütleb Matteus
(6,33):“siissedakõikeantakseteilepealegi.”Minasaansellestkirjakohastaru
nii: euharistia pole religioosne kogemus ega isikliku
lunastusevahend.Euharistaonolemisviis,viis,kuidasollatulevikuootusesjamaailmatõelisusessellisena,naguseehakkabolemasiis,kuimaail-mastsaabjumalariik.
Kasutatudkirjandus
KäesolevkirjutispõhinebPergamonimetropoliidiJohannesZiziulaseartiklitekogu-
mikulpealkirjaga“Euharistiajajumalariik”,midaontäiendatudtähelepanekuteja
kommentaaridegaraamatustest:
Konstantin
Andronikov:“LeSensdelaLiturgie”,CERF,Paris1988,lk-d303–320;
Aleksander
Schmemann:“L’Eucharistie,SacrementduRoyaume”,O.E.I.L./YMCA
Press,Paris1985;
Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Niitvägi-Hellamaa
Y
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
Kiriku pärimus ja liturgia
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
Meeimuudaigavesipiiriposte,mismeieisadonpaikapannud,vaidhoiamepärimustsellisena,naguseemeileonantud(pühaDamaskuseJohannes).
Kirikupärimusonvaimutunnistus,lakkamatuilmutusjaheasõnu-mikatkematukuulutus…Etpärimustmõistajaomaksvõtta,peameelama
Kirikus, peame olema teadlikud Issanda kohalolu
eluandvastarmuväest,peametundmasellesPühaVaimuhingust…Pärimuspolepõhimõte,miskaitsebjasäilitab;peamiseltonseekasvamisejataas-sünni
allikas … Pärimus pole ainult sõnaline mälestus,
vaidVaimuigaveneeluase(GeorgiFlorovski).
Väljastpooltvaadatunaonõigeusukirikupärimusepõhiosistekspüha-kiri,kirikukogud,kirikuisad,
liturgia,kanoonilineõigus,pühakujud.Neidasjueisaalahutadaegavastandada,sestnendeläbiilmutaben-nastsamaPühaVaimjanadmoodustavadühtseterviku,ollesigaüksseletatudteistekaudu.KirikupärimusontõestiVaimutunnistus,mil-lestKristuseräägib:„Kui
tema,TõeVaim, tuleb, juhib ta
teidkogutõesse”(Jh.16,13).Seejumaliktõotusonkoguõigeusukirikupärimu-selepühendumiseallikas(KallistosWare).
Peaminetõelisus,millelmeieõpetuspõhineb,onKristusemüstilinekohaloluVaimuskirikukogudustes.Tõekaasajasarusaadavakstege-
-
��
K i r i k u p ä r i m u s j a l i t u r g i a
minejainimesteleedasiandminenõuabmeiltkindlastikaKirikupäri-musemõttejatähendusekäsitlemist.
Kiriku pärimust võib määratleda kui surnuist ülestõusnud
Kristuseendaelujamittekuiedasiantudõpetusi,riituseid,tavasidjainstitutsi-oone.JaKristusonomaKirikuselavanakohal.Sellessuhtesonpäri-musselleeluigapäevanetegelikustaminePühaVaimukaudu.Usuõpe-tusepõhilineülesanneonseegaselleeluilmutamine.KunaKristusoniseennastandnudmaailmapäästeks,
peabigaKirikilmutamaTemapaletkuiainsatvajalikku.Pärimusonsee,kestegutsebKirikus,sur-nuisttõusnudKristuseeneseisik,keselabomaIhus,Kirikus;seeonkaloojaVaimukohalolu,mishingestab;ühesõnagaPühimaKolmainuüleolemuslikmitteloodudpaistus.Seegaonvajalik,etmeväljendak-simeomausuõpetusesKristuselihakssaamise,kannatuse,ülestõusmi-sejanelipühitõelisust,midakogetakseKirikutäiuslikkuses.Inimestetegevus,
missellestalgusesaab,
teostubseegaPühaVaimujaselleandidetoel,sest„Sõnasailihaksjaelasmeiekeskel”(Jh.1,14).KristusemüstilinekohaloluPühaVaimuosadusesmoodustabKirikupärimuse„tausta”;seegaonkohalolu„taust”;kohaloluväljendusaga„vorm”,kohalolulihakssaamineKirikuriituses,tegudesjakirjutistes.Kogumeieusuõpetuspeabniisiisolemapüsivkutse„loomiseleusta-vuses”,sest
läbiomaosaduseLoojaVaimugaavastameIsahiilgavapalgeehkteisisõnutemaKirikuslihakssaanudPoja.
Sedakogevadõigeusulisedomaeuharistilisesliturgias,sellesülimalterilises
paigas, kus liturgiline inimene seletab lahti kogu
olemasolu„eluValguses”;paigas,kussaabilmsiksKohalolu,mismuudabmaa-ilma„põlevakspõõsaks”;paigas,kuslõppudelõpuks„seetulevanemaailm”
(millest nii hästi kõneleb Iisak Süürlane) saab piibli
Sõnasisuks.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t
e f a n u s
Euharistilinekogemusonigatitõeline,ühteaeguihulikjavaimneosa-dus,mishaarabkoguinimese,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehhaanilist.Vastupidi,võiböelda,etneedkakskristlikuKirikupõhilistjakõigeolulisematkogemust(s.tKristusekannatusemeelde-tuletaminejaTemasurnuistülestõusmiseülevoolavauhiilgus)saavadühekseuharistias.Jumalateenistusestsaabselkombelmitteainultusu,vaid
inimesekoguõitsenguäravalitudpaik;kuna
jumalateenistusedjäävadeshatoloogilisteks,avastabinimeneenesespaljusuuremavaba-duse,sesttateab,etvabadusesisuonTõde.Liturgiliseinimesepuhulonuskseotudotseselttemaelutegelikkusega.Kujundadespalveini-mesi,onÕigeusukirikajaloo
seisukohalt
andnudmaailmaleendastparima,sestseeläbiontaendvabaltväljendanudPühaVaimuarmus.
ÕigeusukirikonjajääbalatisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKi-rikuks;väljendadesläbiülistusepüsivateuharistilistnägemustmaail-mast,mõisteskoguloodutkuiliturgiat.Sellesülistusessaabpühakiri,mison
pidevalt kohal egakaotamidagiomaajaloolisest
ulatusest,euharistilisetähenduse.Kristlikkeelepruukonseegapeamiseltpiiblikeelepruukningväljendabtõelistjatäielikkuusku,misonpüsiv,är-gas,valgustatudjatoidetud.Läbiselleskeelepruugisväljenduvausuleiabasettõelinejumalikustavaenergiaülekandmineinimesele,mil-legainimenesaabtäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse.SeegatagabjärjepidevuseKirikusjustliturgiaspühitsetudpühakiri.
Y
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j
a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Jumala ilmutusja
Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimus
Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas
Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest
pärimustest, mida te olete õppinud kas meie sõna või
kirja kaudu (2.Ts. 2,15).
Õigeusukirikonveendunud–soovimatasealjuuresvõisteldateistekristlike
kirikutega–,etonsaanudendakasutussealgusestpealemitteainultpüha-
kirjatekstid,vaidkaKirikuäärmiseltelujõulisejarikkalikupärimuse.Kaas-
ajalväidetaksesageli,etkiriklikudstruktuuridjatekstid,missedapärimust
tõlgendavad,olidajalooraskustelevastuseismisesttingitudsuurejasügava
usu tulemus. Ent kas tuleb neis näha üksnes tugeva usuga
inimeste sõnu
ajaloo juhuslikesolukordades?KuidassaiKirik teadlikuks
iseendast,oma
isikupärast,omakonkreetsestantinoomilisest(ajaloolis-eshatoloogilisest)
tõelisusest?Kasnüüdisajaltuntudkirikustruktuuridetekkimineonvaidajas-
tuvajadustesttingitudsõnadesväljendamatutunnetusevili?
Kuipüütaksehoomataprotsessi,misajendasesimesikristlasineileilmutatud
uskuväljendama ja sõnadessepanema,mõeldakse enamasti, et
tugevatest
jaliigutavatestJumalajavastastikuseosadusekogemusestlähtudessuutsid
nadsedakogemustselgeltväljendada,määratledajaanalüüsidaainultaja-
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t
h o m a s
loosündmustesurvel.Seeganiipühakirikuikatähtsadstrukturaalseddog-
maatilisedjakanooniliseltotsusedjaisegiliturgilisesalasuse(müsteeriumi)
sõnadjustkuipolekskiselliselkujul,nagumeneidtänapäevaltunneme,ilma
asjaoludevälisesurvetaväljakujunenud.Meieajastuvajadusproovidauues-
tiülesleidaalgnetunnetusonigatimõistetav.
Niisiispididesimesedkristlasedkeerulises
javaenulikusajalooliseskon-
tekstispanemakirjaniiüleelatudsündmusedkuikasaadudõpetuse,jasee-
gahakkasidnadalleshiljemmõtlemapüsivamatekanoonilistestruktuuride
rajamiselevõi,õigemini,tugevdamiseleomakiriklikekogukondadetarvis,
sestoodatavajumalariigitulekajaloos“viibis”.Seegaon2.sajandialguses
kokku kogutud ja üheks raamatuks koondatud UusTestament
algkristliku
kogukonnaraskestiseletatavakogemusemälestusekirjutatudedastus,kuigi
alles4.sajandilsüstematiseeritivõipigemmääratilõplikultkindlaksPiibli
kanoonilisedraamatud
(Nikaia1.oikumeenilinekirikukogu–325,püha
AtanasiusAleksandriast,39 epistula
festiva),agakakristlikukirikuusk
a)Nikaia-Konstantinoopoliusutunnistuses (vastavalt325 ja381),
samuti
korrastatikiriklik-kanoonilisedstruktuuridtoonastesb)kirikukogudejaki-
rikuisadekaanonites(sinoditesüsteem–apostliteaeg,metropooliatesüs-
teem–325,autokefaaliatesüsteem–431,patriarhaatidesüsteem–451jne).
SeegaonväidetavalttegemistUueTestamenditekstidesthilisemateteksti-
dega.
Reformatsioonigaalanuduusajal(alates16.saj)eijätnudreformaatorid,ha-
kates vastu rooma-katoliku kiriku tavale, mille kohaselt
ilmikutel puudus
õigusPiiblitlugeda,kõrvalemitteüksnesmagisteeriumite(eritipiiskoppide)
ülemvõimu,vaidnadkaotasidärakaPiiblimüsteeriumitsisaldavakirikliku
konteksti,midaoliauseespeetudkoguapostlitejakirikuisadeajastuvältel.
Kinnitadesõigusega,etVaimeioleseotudühegiinimlikuinstitutsiooniga,
panidreformaatoridpaikasola Scripturaprintsiibi.
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j
a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Näib,etsellestajastpealeonkoguteoloogilinejareligioosnemõttetegevus
suunatudpüüdluseletehakõikteoloogilisedjäreldusedpühakirjajaüksnes
pühakirja (sola Scriptura) põhjal,minnesvõimalikult kaugele
selle süste-
matiseerimise-eelsesseaega.Niisiisainultpühakirjas,Jumalailmutatudja
inspireeritudSõnas,sisaldubkoguIlmutusjasellestpiisabkausuks,uskliku
lunastuseks,kessaabsisemisevalgustuseosaliseksPühaVaimuläbi.(Sellisel
ettekujutuselPühastVaimust,misläbibkogupühakirjajaõhutabusulening
aitabusklikkuõigeksmõista,olikindelväärtus.ÜhestküljestasetasseePiib-
li,eritiUueTestamendi,kristlaseelujausukeskmesse,niietpühakirjaleanti
tagasisellekanooniline,s.tkirikuõpetuseseisukohaltnormatiivneväärtus.
Teisaltõnnestusniiviisivähemaltosaliseltületadaeksegeesijadogmaatilise
teoloogiavaheline lõhe,misrooma-katolikukirikusonalles
tänapäevani).
Niisiisseameendaleeesmärgiksleidahilisemateüleskirjutustevarjustüles
kristlikualgkoguduseesialgnejasõnadesväljendamatutunnetus.
Sellekstulebmeil
tekst“lahtikodeerida”kakskorda,üritadesesmaltvaa-
data,mispeitubUueTestamendikanooniliste tekstide taga ja
teiseks,mis
veelolulisem,kirikukogudejakirikuisademõttearendustetaga.Tõsiasi,et
mingiväljaanneon“hilisem”,lubabkaheldaselledokumendiehtsuses.“Val-
gustatud”usklikpeabsuutmategeledatekstiarvustamise,uurimisejaselle
algkuju taastamisega. “Tagasi allikate juurde” tähendab
tagasipöördumist
sõnadesväljendamatutunnetusejuurde.
Ometigipolesellisestkatsestpaljukasu,sestpneumatoloogiateklesioloo-
giast eraldades kaotatakse silmist kontekst, mille raames tuleks
pühakirja
ontoloogilistsõnumittõlgendadajakuulutada.MitteainultUueTestamendi
tekstid,vaidkakirikukogudejakirikuisade tekstidon
teadlikudüleskirju-
tused, mis kuuluvad katkematusse “kirikliku pärimuse ahelasse”,
mis jär-
gibkoherentseltjarangeltKirikuRajajajäetudjuhiseidjaliturgilisitavasid,
misTapühade salasusepühitsemiseks sisse seadis (õpetamine,
ristimine,
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t
h o m a s
armulaud, jne).Liturgiat
janeidsalasusipeetaksekõigeolulisemaksvõi-
maluseksjavahendiks,millegatehapäevakohaseksjamõistetavaksJumala
Sõna – kui Logose või Poja – hüpostaatiline iseloom.
Kirikukogude au-
toriteetkinnitabmeilesedaomadogmaatilistejadistsiplinaarseteseisuko-
havõttudega, japiiskopiamet tagab selleedasiandmise
kiriklikupärimuse
liinipidi(vrdRoomaHippolütuse“Traditio
apostolica”[202–218pKr]).
Siinkohaltuleksmeenutada,etõigeusukirikeitunnepühakirjalahutamist
Kirikupärimusest,nagujuhtusläänekristlusespärastreformatsiooni(1517),
vaidmõlemadonlahutamatuosaJumalailmutusestjasellest,kuidasTema
“äravalitud”(Js65,22)ja“Issandasüdamejärgi”(1Sm13,14;vrdPs89,
20-21)elavadinimesedläbiaegadesedailmutustvastuonvõtnud.Õigeusu
kirikkogebPiiblitkuiühtosakirikupärimusest(15.saje.Kr–1.sajp.Kr),
kuisellelähtepunkti.
Kirikkujutabendastpaljudeinimesteosadust,kesomavabaltahtelotsivad
lunastust,milleontoonudlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,tõelineJumal
jatõelineInimene,jakesonvastuvõtnudristimiseveejaPühaVaimuga.Et
ehitadaneistinimestestKirik,onlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,usal-
danudneileIlmutuse(suulisejamitte-kirjaliku).SellestIlmutusestonpüha-
kiriehkKirikukirjutatudpärimusüksnesjäämäeveepealneosa,milletipp
onevangeeliumid.Pühakirionainulaadne,sestseekannabJumalaltpäri-
nevat(ilmutusemõttes)sõnumit,misonmõeldudkogumaailmale.Vahen-
dadesniisiis Ilmutust,midaKirikon tunnustanudkui
inimestelesuunatud
JumalaSõna– jamitte lihtsalt inimeste
sõnaJumalakohta–,niikõneleb
pühakirikõigilaegadel,olenemataajaloolistest jakultuurilistest
iseärasus-
test.MõistagionigaPiiblissisalduvkirjutisadresseeritudmingilekindlale
kogukonnalemingilkindlal,nüüdseksajalukku
jäänudhetkel,agaJumala
Sõnanaonigatekstomaloomultdiakrooniline.Seeon21.sajandiinimesele
niisamasuurautoriteetkuialgkirikule.
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j
a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Samas on olemas kiriku kirjutamata pärimus, mis ümbritseb
kirjalikku
pärimust,toobsellemeienijaonaidanud,nagueespoolmainitud,kindlaks
määratapühakirjakaanonid,entseepärimushõlmabkailmutusijaettekir-
jutusi.SeeõpetusonsäilinudKirikuseesjaerinebKirikustväljapoole,kõi-
gileinimestelesuunatudtähendamissõnadestjaõndsakskiitmistest.Esime-
seaastatuhandekirikujaõigeusukirikuõpetusekohaselttulebpühakirja
mõistajustmitte-kirjalikupärimusevalguses.
Lisaks kontseptuaalsetele mõistetele sisalduvad mitte-kirjalikus
pärimuses
Kiriku pühi salasusi puudutav liturgiliste suuniste tuumik ja
mitmed ka-
noonilisedettekirjutusedKristuseIhuliikmete–seetähendabKiriku–esha-
toloogilisekäitumisviisikohta.Justneedtäpsedettekirjutusedonnõudnud
Kirikultdogmaatilisteseisukohtadelahtiseletamist,niinagusedaonteinud
näiteksKaisareapiiskoppühaBasilius(330–379),keskinnitasPühaVaimu
jumalikkuolemust,toetudesKolmainudoksoloogiliselevormelile:“Auolgu
IsalejaPojalejaPühaleVaimule”.
Issandiseandiskogumitte-kirjalikupärimuseüleomaapostlitele(vrdMt
28, 19-20), lisaks korraldusele kuulutada rahvale rõõmusõnumit
nii, nagu
evangelistidonsellekirjapannudneljasevangeeliumis,janeedolidapostlid,
kesandsidsellemitte-kirjalikupärimuseülealgkirikukogukondadeesimes-
telepiiskoppidele(siitmõisteapostlikpärimus[ldtraditio=‘ülevõiedasi
andmine’])janendeasutatudkohalikelekirikutele(siitmõisteapostlikKi-
rik[niiapostlikkuikaNikaia-Konstantinoopoliusutunnistus],kes(piisko-
pid)andsidsellepiiskoppidekogudejärjepidevusegaomakordaülejäreltu-
lijatele.
2.sajandilõpus190.aastapaikuoliLyonipiiskoppühaIreneus,Väike-Aa-
siasasuvaSmürnapiiskopi,KristuseõpilasepühaPolükarpusejärgija,juba
võtnudsõnaapostlikupärimuseteemal,millesttakirjutabomateose“Cont-
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t
h o m a s
ra
heresiae”(Hereesiatevastu)3.ja4.peatükis:“Niisiisonapostlikpärimus,
misonilmutatudkogumaailmale,äratuntavigas[kohalikus]kirikusneile,
kestahavadnähatõde.Jamevõimeüleslugedakõikpiiskopid,kedaapostlid
onkirikutesametisseseadnud,jakanendejäreltulijadkunimeiepäevini.”
JärelikultulatusGalliaselavapühaIreneusejaoksKirikupärimusapostliteni
jasedaantiedasipiiskopi“armuväe”(karisma)läbi(vrdRoomapühaHip-
polütus).
Jatajätkab:“Kuitekibvaidlusmingisvähetähtsasküsimuses,kaseituleks
siispöördudakõigevanematekirikutepoole,sinna,kusolidapostlid,etsaa-
daneiltõigeõpetuskõnealusesküsimuses?Jaisegikuioletada,etapostlid
eioleksjätnudmeilepühakirja,kaseipeaksmeseljuhuljärgimapärimust,
millenadandsidneile[piiskoppidele],kellelenadusaldasidneedkirikud?”.
AgapühaIreneuspärinesSmürnaaladelt,kustaolituttavakssaanudkoha-
likupiiskopipühaPolükarpusega,kesoliKristuseõpilanejateadiskakõige
vanemaidkirikuloostuntudkirikuid(justsellesVäike-Aasiaprovintsishak-
kasKirikalates2.sajandistkõigejõulisemaltväljakujunema).
Kartaagokohalikukirikukogusinodaalkirjasaastal255põhjendabKartaago
piiskop püha Küprianis võimalust võtta ristimise sakramenti
vastu ainult
ühekorrasellega,etonainultüksaltar,millelpiiskoppühitsebeuharistiat
ja võidmisõli. Ent peagi võime näha, kuidas püha Küprianuse
arusaamad
kalduvadkõrvaleapostlikustpärimusest ja
pühaBasiliuspeabtedaselles
osasparandama.
NäiteksvõibtuuaJohannesMoskusejutustuse,misräägibsellest,kuidaslap-
sed“mängivadristimist”Aleksandriarannas310.aastapaiku.Aleksandria
piiskopAleksander,kesneilelähenes,nägi,et“nadjäljendasidmõningaid
salajasiosipühastsalasusest…jaetnad tegidkõikmeie
jumalateenistuse
korra järgi”. Järelikult pidid need olema täpsed ja äratuntavad
liturgilised
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j
a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
tegevused.Seenäiliseltteisejärgulineseikonmeiejaoksüliolulinetunnistus
niiapostlikuspärimusessisalduvateettekirjutusteedasiandmisekuika,nagu
menäeme,õpetuseseisukohalt.
Onveelmitmeidosiseid,miskokkumoodustavadapostlikupärimuseselli-
sena,naguseeonmeienikandunudoikumeenilistejakohalikekirikukogude
järjepidevusekaudu(3.kuni9.sajandini).Pärimusseletabneidlahti
järk-
järgult(vrd“astmelineilmutus”),sõltuvaltsellest,kasesilekerkinudküsimu-
sedoliddogmaatikavõikanoonikavaldkonnast.Märkame,etkõigevanem
mitte-kirjalikupärimusevormkujutabendastkogumitkonkreetsetestjatäp-
setestettekirjutustest,kuidas toimida jamida
tehapühadesalasustepühit-
semisel,kirjeldabKirikusisemistestruktuuridetoimimist,jaseda,millised
suhtedpeavadvalitsema“[neljast]erinevastarmuväestmoodustunud”kiriku
kuiKristuseihuliikmetevahel(vrdRoomaHippolütuseApostlikpärimus).
Nendetegevustejatoimingutedogmaatilisetaustaseletusedpärinevadpalju
hilisemastajast.
Üheks varakult esile kerkinud raskuseks oli pärimuse kohalike
vormide
rohkus.Näiteksoliolemasteatavhulkkohalikkeusutunnistusevormeleid,
midausuõppija ristimiselette luges.Samamoodiomandas2. ja3.
sajandi
jooksulpärimusestsõltumatultlisandusiKirikueshatoloogilinesuundumus
jatoimimisereeglistik,s.tkaanon.Tekkisvajaduspärimuseautentsusetaga-
misejaühtlustamisejärele.Üksõnnistundmatuksjäänudlahkunu,ilmselt
keegipiiskoppidest,onmeilepärandanudapostliteantudõpetustejareeglite
üleskirjutuse“Apostlikudkaanonid”,sellisena,naguneedolid3.sajandi
suulisepärimusekaudutemanijõudnud.
Aastal325kristlustametlikureligiooninatunnustanud(313)Roomakeisri
ConstantinusSuure(324–337)eestvedamiseltoimusNikaias(Väike-Aasias)
IOikumeenilineKirikukoguKirikukanoonilise pärimuse asjus,
kusvõeti
-
�0
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t
h o m a s
vastu ainulaadne usutunnistus, mida tuntakse Nikaia
usutunnistuse nime
all,millegatulikasutuseleüliolulineneologismkolmainuususelgitamiseks,
epiteet“üheloomuline”(ὁμοούσιος),jasellelkirikukogultunnustataksekasajandvaremkirjapandudkogumiku“Apostlikudkaanonid”täpsustjaau-
toriteeti.
340.aastapaiku
toimunudGangrakohalikulkirikukogul(kuhukogunesid
Pontose(Väike-Aasia)provintsipiiskopid)kinnitatud21.kaanonannabsa-
mutiteada:“Meiesoovime,etKirikustoimukskõikpühakirjajaapostliku
pärimusekohaselt,”võrdsustadesseegaKirikupärimusepühakirjaga.
PühaBasilius–toetudesmitte-kirjalikulepärimusele,milleosastasaikin-
nitustkõigevanematekirikute(Väike-Aasiakohalikudkirikud)kogemusest,
naguoli soovitanud jubaLyonipiiskoppühaIreneus–
lahendaskeerulise
probleemi,kuidasvõttakogudussevastuKirikustlahkulöönudrühmituste
liikmeid.Taonesimene,kesseletabsedareeglit,võttesaluseksApostliku
pärimuse,millekohaselt tulebmitte-ortodokssete isikute
toimetatud ris-
timistalitusse austavalt suhtuda, kui nad on talitanud
traditsioonilisi reeg-
leidsilmaspidades.SelliseristimisegaeikaasnenudküllJumalaarm,aga
Kristuse[ortho-doxa“õigeaustamise”]Kirikvõibjapeabkilisamaristimise
armuannikehtetuleristimisele,jagadeskohePühaVaimuandidesalvimis-
salasuse,mistavaliselttoimetataksekohepärastristimist.“Meieisadonal-
gusestpealeotsustanudüldsemittetunnistadahereetikuteristimist[…],aga
tunnistadaskisma tõttueraldunute
läbiviidudristimist”.Sellegaviidatak-
seApostlikulepärimusele,midaKaisareapühaBasiliuseelistabKartaago
piiskopipühaKüprianuseseisukohtadeleaastast255.
PühaBasiliuse91.kaanonist(mispärinebteoloogilisestteosest“PühaVai-
mukohta”)leiameäärmiselttähendusrikkakommentaaripärimusetähtsuse
kohta:“Üksosadogmadestjakerügmadest,midameKirikusalleshoiame,
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j
a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
onmeienijõudnudkirjalikupärimusevahendusel,jakõikülejäänudoleme
saanudmitte-kirjalikupärimusemüsteeriumiläbi,misonmeienijõudnud
apostliteajastalates.Meievagaduselusonnadmõlemadvõrdselttähtsadja
mittekeegi,kellelonKirikussepuutuvateasjadeosasnatukenegikogemusi,
eijulgesellelevastuvaielda.Kuimetõestikavatseksimehüljatamitte-kir-
jalikupärimuseettekäändel,etselpolemingitväärtust,seaksimeiseendale-
gimärkamatultohtuevangeeliumipõhitõed,jaenamgiveel,
isegiterminil
“õpetuslikjutlustamine”puuduksigasugunesisu.”
Niisiis teeb ta vahet “kirjaliku pärimuse” (st pühakirja,Vana ja
UueTes-
tamendi) ja“mitte-kirjalikupärimuse”vahel,mismõlemadulatuvad
taga-
siapostliteaega.Mitte-kirjalik