SELETUSKIRI Kanepi Vallavolikogu 21.02.2017 määruse eelnõule Kanepi valla 2017. aasta eelarve Sissejuhatus Kanepi valla 2017.aasta eelarve tulude plaani koostamisel on arvestatud Eesti majanduse hetkeolukorda ja ametlikke majandusprognoose 2017.aastaks. Olulisem neist on Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos. Valla jaoks on prognooside koostamisel olulised järgmised näitajad: - Tööhõive kasvuprognoosid; - Keskmise palga ja sellest tulenevalt tulumaksu kasvu prognoosid; - Hinnaindeksite ja inflatsiooni näitajate dünaamika. Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP 2016.aastal 1,3% ja 2017.aastal 2,5%. 2016. ja 2017.aasta majanduskasvu prognoose on allapoole korrigeeritud, mille põhjuseks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite (Soome ja Venemaa) kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016.aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Aastatel 2019-2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele. Sisenõudlus püsib 2016.aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus siiski taastub ning kiireneb 2017.aastal oluliselt. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka järgneval paaril aastal. Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016.aastal. Kasvu veab kaubaeksport, tuginedes mõne kaubagrupi (elektri- ja sideseadmed, puidutooted) väljaveomahtude suurenemisel. Eksport kasvab 2016.aastal 2,7%, alates 2017.aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise. Tarbijahindade (THI) kasv kiireneb 2017.aastal 2,7%-ni ning jääb samale tasemele ka 2018.aastal. 2017.aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%-ni. Välisteguritest taandub välja naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016.aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus 2016.aasta kokkuvõttes 6,2% juures. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016.aasta esimesel poolaastal 6% juures. Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu oodatakse, et palgakulude suhe
13
Embed
SELETUSKIRI - kanepi.ee · Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP 2016.aastal 1,3% ja 2017.aastal 2,5%. 2016. ja 2017.aasta majanduskasvu prognoose
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
SELETUSKIRI Kanepi Vallavolikogu 21.02.2017 määruse eelnõule
Kanepi valla 2017. aasta eelarve
Sissejuhatus Kanepi valla 2017.aasta eelarve tulude plaani koostamisel on arvestatud Eesti majanduse
hetkeolukorda ja ametlikke majandusprognoose 2017.aastaks. Olulisem neist on
Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos. Valla jaoks on prognooside
koostamisel olulised järgmised näitajad:
- Tööhõive kasvuprognoosid;
- Keskmise palga ja sellest tulenevalt tulumaksu kasvu prognoosid;
- Hinnaindeksite ja inflatsiooni näitajate dünaamika.
Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP 2016.aastal
1,3% ja 2017.aastal 2,5%. 2016. ja 2017.aasta majanduskasvu prognoose on allapoole
korrigeeritud, mille põhjuseks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite (Soome ja Venemaa)
kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016.aastal
sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Aastatel 2019-2020 peaks Eesti
majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele.
Sisenõudlus püsib 2016.aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu
kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu
tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus siiski taastub ning
kiireneb 2017.aastal oluliselt. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka
järgneval paaril aastal.
Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule
pöördumist 2016.aastal. Kasvu veab kaubaeksport, tuginedes mõne kaubagrupi (elektri- ja
sideseadmed, puidutooted) väljaveomahtude suurenemisel. Eksport kasvab 2016.aastal 2,7%,
alates 2017.aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka
kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.
Tarbijahindade (THI) kasv kiireneb 2017.aastal 2,7%-ni ning jääb samale tasemele ka
2018.aastal. 2017.aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste
hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%-ni. Välisteguritest taandub välja
naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb.
Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive määr ehk töötavate
inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016.aastal), mis
koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule.
Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus 2016.aasta kokkuvõttes 6,2% juures.
Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt
muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016.aasta esimesel poolaastal 6% juures.
Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega,
ei ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu oodatakse, et palgakulude suhe
2
SKP-sse jääb lähiaastatel praegusel tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda
langetada tööjõumaksude vähendamine.
Tabel 1. Keskmine palk maakonniti 2014-2016 III kvartal (valik), eurodes
Maakond 2014 2015 2016 I
kv
2016 II kv 2016 III kv
Põlva 785 802 808 901 808
Tartu 976 1045 1065 1191 1105
Valga 772 825 859 909 856
Viljandi 817 919 930 1022 974
Võru 782 874 856 965 864
Harju 1127 1185 1220 1279 1253
Allikas: Statistikaamet, www.tarkjapalk.ee
I PÕHITEGEVUSE TULUD 2 585 989 € Kanepi valla 2017.aasta eelarves on suurima osakaaluga põhitegevuse tuludeks maksutulud,
millest enamus laekumised füüsilise isiku tulumaksust (52,5% põhitegevuse tuludest) ja
toetused riigieelarvest (36,7%, sh sihtotstarbelised toetused ja tasandus- ja toetusfondi
vahendid).
30 Maksud 1 463 000 €
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine prognoositud vastavalt Kanepi valla eelarvestrateegiale
2017-2020 ja elanike arvu muutusele Tabelis 2.
Kanepi vallas oli seisuga 01.01.17: 2465 elanikku (01.01.2016: 2420 elanikku), sh:
01.01.17 01.01.16
Lapsed 0-18 398 (osakaal: 16%) 375 (osakaal 15,4%, Eestis keskmiselt
(EK) 19,5%);
Tööealised 19-64 1524 (62%) 1484 (60,8%, EK 61,7%);
Vanurid 65-… 543 (22%) 581 (23,8%, EK 18,8%);
Kokku: 2465 2420
Tabel 2. Füüsilise isiku tulumaksu andmed ja prognoos Kanepi vallas