***** Gümnaasium Saka küla Koostaja: Kati Kollom Juhendaja: ************ 2013
***** Gümnaasium
Saka küla
Koostaja: Kati Kollom
Juhendaja: ************
2013
1
SISUKORD
1. Saka küla üldiseloomustus ..................................................................................................2
2. Saka küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid ......................................................................4
3. Saka küla Ida-Virumaal. Ortofoto .........................................................................................4
4. Saka küla põhikaart .............................................................................................................5
5. Saka ajaloolilistel kaartidel ...................................................................................................6
6. Saka maanteedekaart ..........................................................................................................7
7. Saka looduskaitsealad. Ortofoto ..........................................................................................8
8. Saka küla kultuurimälestised. Ortofoto ................................................................................10
9. Saka küla mullakaart ...........................................................................................................11
10. Kasutatud kirjandus ………………………………………………………………………………...12
2
1. Saka küla üldiseloomustus
Saka küla asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas. Asub Kohtla-Järvest 6,4 kaugusel.
Saka küla geograafilised kordinaadid on 59°26' N 27°14' E ja ristkordinaadid X=6591979; Y=682616.
Saka küla pindala on 14,329 km2= 14329000 m
2 ja ümbermõõt on 18,031 km= 18031 m.
Elanikke Saka külas 2000. aastal rahvaloenduse andmeil elas 130 inimest, 1. jaanuaril 2010. aastal oli
elanikke 133.
Joonis 1. Saka küla asukoht
Sakal asub Saka joastik, rahvamaja koos raamatukogu ja AIP -ga. Endises mõisahoones asub hotell.
Küla territooriumil asub osa Ontika maastikukaitsealast.
3
Joonis 2. Saka mõisahoone, valminud 1864
Saka mõis (saksa k Sackhof) on asutatud keskajal, mis rajati 17.sajandil pärast seda kui Rootsi
kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626-ndal aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen
(Jöran) Leslie'le, kes elas peamiselt oma läänivaldustes Sakal. Algselt paiknes mõis praegusest
mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti Väike-Sakaks. 1651. aastal pärast Jörgen
Leslie surma läks Saka mõis üle tema pärijatele, kelle valdusesse jäi see 120 aastaks. Mõis oli
keskajal välja ehitatud vasall-linnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. Saka on üks vähestest Eesti
mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv
härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt
renoveeritud. Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja erinevate võimalustega sobib niihästi
puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui kuni 100 osavõtjaga pidulike vastuvõttude ja pulmade
pidamiseks. Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell,
suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimisplats.
Joonis 3. Saka mõisa kaart. Mõõtkava 1:4228
4
2. Saka küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid
Saka küla asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti (Viru) lavamaal. Põhja-Eesti
rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti
paekalda (klindi) vahel. Rannariba on kas klibune või liivane-kruusane. Paekallas on kõrgeim Ontika
kohal, kus tema kõrgus ulatub 56 m üle merepinna. Panga alumises osas on kambriumi ajastu setted
- sinisavi ja liivakivid, mis kohati paljanduvad, enamasti jäävad aga rusukalde alla. Panga ülemises
osas paljanduvad ordoviitsiumi ajastul tekkinud oobulusliivakivi, diktüoneemakiltkivi ja
glaukoniitliivakivi (Ontikal kuni 6 m paksuse kihina) ning mitmesugused lubjakivid. Enamasti katab
aluspõhja 0,5 - 2 m paksune, kohati ka paksem moreenikiht. Paekaldast voolab välja rohkesti allikaid.
3. Saka küla Ida-virumaal. Ortofoto
Mõõtkava 1:39018
5
4. Saka küla põhikaart
Mõõtkava 1:39039
6
5. Saka ajaloolilistel kaartidel
Verstakaart
Mõõtkava 1:49108
Saka mõisa ümbritsesid ja ümbritsevad tänapäevalgi puud. Soostunud alade pindala on vähenenud
maaparanduse tõttu. Saka looduskaitsealad on siiani alles.
7
6. Saka maanteekaart
Mõõtkava 1:41333
8
7. Saka looduskaitsealad. Ortofoto
Mõõtkava 1:39222
Leppemärgid
Saka külas asub 2 looduskaitseala, üks on Saka mõisa park ja teine on Ontika maastikukaitseala. Aa
männik, Aa mõisa park ja Pargipuude rühm Ontikal jäävad külast välja.
Ontika maastikukaitseala asub Ida-Virumaal Kohtla ja Toila vallas. Saka-Ontika paekallas ja mets on
kaitse all juba 1939. aastast. 1990. aastal võeti kaitse alla Toila taimestiku mikrokaitseala. Oma
praegustes piirides on Ontika maastikukaitseala 1996. aastast. Kaitsealale jääb Põhja-Eesti paekalda
(klindi) kõrgeim osa (kuni 55,6 m), samuti Eesti kõrgeim juga – Valaste juga (26,1 m). Klindi all kasvab
unikaalne laialehine salumets, mis on väärtuslik ka Euroopa tasandil. Samuti leidub kaitsealal mitmeid
kaitstavaid taimi (nt sudeedi põisjalg, villtulikas, laialehine nestk, mets-kuukress). Kaitseala pindala on
1212 ha.
Saka park asub maastikuliselt kõrgel paekaldal. Pargi vanemad puud viitavad pargi suurele vanusele
ning võimalikule päritolule juba 19. sajandi algusest. Saka park on vabakujuline, kuigi puistus säilinud
vanad jalakad ning pärnad annavad põhjust arvata, et varemalt võib siin olla tegemist regulaarsete
9
elementidega pargiga. Mõisapargis on loodud võimalused jalutamiseks ja piknikupidamiseks. Lisaks
on valminud laululava, laste mänguväljak ja kohe saavad valmis ka tenniseväljakud. Vibulaskmist
saab juba praegu harrastada. Pargis on ka nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki
nahkhiiri. Leitud liigid on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv ja lendlane (liik määramata).
10
8. Saka küla kultuurimälestised
Mõõtkava 1:39405
Saka mõisa peahoone, 19. saj.
Saka mõisa park, 19. saj.
Saka mõisa valitsejamaja, 19. saj.
Saka mõisa ait-kuivati, 19. saj.
Saka mõisa meierei, 19. saj
Saka mõisa karjakastell, 19. saj.
Saka mõisa küün, 19. saj.
Saka mõisa möldrimaja, 19. saj.
Saka tuuleveski, 19. saj.
11
9. Saka küla mullakart
Mõõtkava 1:41723
Anija külas on ülekaalus järgmised mullad:
Gor- Koreserikas leostunud gleimuld
Go- Leostunud gleimuld
Krg- Gleistunud koreserikas rähkmuld
12
Kasutatud kirjandus
http://geoportaal.maaamet.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
http://et.wikipedia.org/wiki/Saka
http://www.saka.ee/index.php?page=360
http://et.wikipedia.org/wiki/Saka_m%C3%B5is
http://www.eestigiid.ee/?CatID=275&ItemID=831
http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf