Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 1 / 184 Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.08.2004 Avaldamismärge: RTL 2003, 130, 2103 Riigi raamatupidamise üldeeskiri Vastu võetud 11.12.2003 nr 105 Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse« (RT I 2002, 102, 600) § 36 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Riigi raamatupidamise üldeeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted (1) Riigi raamatupidamise üldeeskirja (edaspidi üldeeskiri) eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi riik) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning valitsussektori ja avaliku sektori aruandluse tagamine. (2) Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad «Raamatupidamise seadusest» ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS). (3) Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja «Raamatupidamise seaduse» § 2 lõikes 4 nimetatud riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes ning on riigi raamatupidamise sise-eeskirjaks «Raamatupidamise seaduse» § 11 mõistes. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega oma raamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamiskohustuslase üksused). (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõudeid. § 2. Üldeeskirja kohaldamine riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslastele (1) Üldeeskirja kohaldatakse riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslasele. (2) Kui üldeeskirjas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse üldeeskirja riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele. (3) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamine on tsentraliseeritud, kohaldatakse sellele kõiki üldeeskirjas riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kehtestatud nõudeid. § 3. Avaliku sektori üksused ja sidusüksused (1) Avaliku sektori üksused üldeeskirja tähenduses on «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) mõistes valitsussektorisse kuuluvad isikud ja nende otsese või kaudse (st valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu) valitseva mõju all olevad juriidilised isikud. (2) Sidusüksused üldeeskirja tähenduses on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olevad juriidilised isikud. (3) Valitseva mõju määramisel lähtutakse üldeeskirjas «Raamatupidamisseaduse» § 27 lõikes 1 ja RTJ 11 punktis 7 toodud definitsioonist, samuti IPSAS 06 (Consolidated Financial Statements and Accounting for Controlled Entities) toodud põhimõtetest. (4) Olulise mõju määramisel lähtutakse üldeeskirjas RTJ 11 punktis 8 toodud definitsioonist. (5) Avalikku sektorisse kuuluvaid äriühinguid nimetatakse üldeeskirjas tütarettevõtjateks.
184
Embed
Riigi raamatupidamise üldeeskiri · Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 3 / 184 4) riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud; 5) Riigimetsa Majandamise
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse« (RT I 2002, 102, 600) § 36 lõike 1 alusel.
1. peatükkÜLDSÄTTED
§ 1. Riigi raamatupidamise üldeeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted
(1) Riigi raamatupidamise üldeeskirja (edaspidi üldeeskiri) eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õiguslikujuriidilise isiku (edaspidi riik) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning valitsussektori jaavaliku sektori aruandluse tagamine.
(2) Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad«Raamatupidamise seadusest» ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), samutirahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS).
(3) Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja «Raamatupidamise seaduse»§ 2 lõikes 4 nimetatud riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes ning on riigi raamatupidamise sise-eeskirjaks«Raamatupidamise seaduse» § 11 mõistes.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega oma raamatupidamisesise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui kaselle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidiriigiraamatupidamiskohustuslase üksused).
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesseüldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõudeid.
§ 2. Üldeeskirja kohaldamine riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslastele
(1) Üldeeskirja kohaldatakse riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslasele.
(2) Kui üldeeskirjas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse üldeeskirja riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele.
(3) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamine on tsentraliseeritud, kohaldatakse sellele kõikiüldeeskirjas riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kehtestatud nõudeid.
§ 3. Avaliku sektori üksused ja sidusüksused
(1) Avaliku sektori üksused üldeeskirja tähenduses on «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67,405; 2003, 13, 69; 24, 148) mõistes valitsussektorisse kuuluvad isikud ja nende otsese või kaudse (st valitseva jaolulise mõju all olevate üksuste kaudu) valitseva mõju all olevad juriidilised isikud.
(2) Sidusüksused üldeeskirja tähenduses on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulisemõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olevad juriidilised isikud.
(3) Valitseva mõju määramisel lähtutakse üldeeskirjas «Raamatupidamisseaduse» § 27 lõikes 1 ja RTJ 11punktis 7 toodud definitsioonist, samuti IPSAS 06 (Consolidated Financial Statements and Accounting forControlled Entities) toodud põhimõtetest.
(4) Olulise mõju määramisel lähtutakse üldeeskirjas RTJ 11 punktis 8 toodud definitsioonist.
(5) Avalikku sektorisse kuuluvaid äriühinguid nimetatakse üldeeskirjas tütarettevõtjateks.
Leht 2 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(6) Avaliku sektori üksuste olulise mõju all olevaid äriühinguid nimetatakse üldeeskirjas sidusettevõtjateks.
(7) Avaliku sektori üksuste ja sidusüksuste nimekiri koos tehingupartnerite koodidega (edaspiditehingupartnerite nimekiri) on esitatud üldeeskirja lisas 2. Valitsevat või olulist mõju omavat üksust väljendabtehingupartneri koodi kolm esimest numbrit ning seda nimetatakse üldeeskirjas konsolideerimisgrupi koodiks.
(8) Muutusi tehingupartnerite nimekirjas arvestatakse sellest kuupäevast, millal muutus toimus. Avalikusektori üksus, kelle juures muutus toimub, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel koheRahandusministeeriumile, esitades ühtlasi muutuse aluseks oleva otsuse nimetuse, numbri ja kuupäeva.Rahandusministeerium informeerib seejärel kohe teisi avaliku sektori üksusi, saates vastava teate e-posti teelüksuste esitatud kontaktisikutele.
§ 4. Üldeeskirja kohaldamine kohaliku omavalitsuse üksustele, teistele avalik-õiguslikele juriidilisteleisikutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja Riigimetsa Majandamise Keskusele
Tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi omavad kohaliku omavalitsuse üksused, teisedavalik-õiguslikud juriidilised isikud (v.a Eesti Pank, Tasandusfond, Liikluskindlustuse Fond ja avalik-õiguslikudkutseühendused) ning riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja RiigimetsaMajandamise Keskus on kohustatud:1) esitama saldoandmikke vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja5 esitatud kontoplaani järgi üldeeskirja 3. peatükis esitatud tähtaegadeks ja korras;2) esitama majandusaasta aruandeid vastavalt üldeeskirja §-le 11;3) informeerima muutustest tehingupartnerite nimekirjas vastavalt § 3 lõikele 8.
§ 5. Üldeeskirja kohaldamine tütarettevõtjatele ja sidusüksustele
Riigi valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad ja sidusüksused esitavad nelja kuu jooksul majandusaastalõppemisest Rahandusministeeriumile oma majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia vastavalt«Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse» (RT I 1996, 48, 942; 1998,59, 941; 2002, 32, 188) § 7 lõikele 8.
(2) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavookoodist, nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsiooniks.
(3) Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol (lisa 1) on vastavasveerus märge «nõutav».
(4) Kapitalirendile võetud põhivara kajastamiseks ning netovara reservide moodustamise või kulutamisekorral lisatakse allika kood ka juhul, kui valitud kontol puudub märge «nõutav». Allika koodi võib kontoplaanikasutaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud juhtudel kasutada ka muude tehingute rahalise allikamärkimiseks, samuti kassapõhise eelarve täitmise jälgimiseks ning ülekannete liigitamiseks.
3. peatükkARUANDED
§ 7. Saldoandmikud
(1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loeteluüldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.
(2) Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvateüksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod onelimineeritud.
(3) Saldoandmikud esitavad järgmised avaliku sektori üksused, kellel on üldeeskirja lisas 2 iseseisevtehingupartneri kood:1) riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused;2) kohaliku omavalituse üksused või nende allüksused;3) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (välja arvatud Eesti Pank, Liikluskindlustuse Fond, Tagatisfond,avalik-õiguslikud kutseühendused);
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 3 / 184
4) riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud;5) Riigimetsa Majandamise Keskus.
(4) Saldoandmikud esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku sektori üksused, sisestades andmedRahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XMLfailina. Saldoandmiku vorm jatäitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas 6.
(5) Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks väljastab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleksvajalikud õigused ja paroolid.
(6) Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaani koode,parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerivatel üksustel on lisaksõigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samutikoostada konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruandeid.
§ 8. Saldoandmiku perioodid
(1) Saldoandmikud esitatakse järgmiste perioodide kohta:1) 3 kuud – bilansikontode saldod seisuga 31. märts ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 31.märts kohta;2) 6 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. juuni ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 30.juuni kohta;3) 9 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. september ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar –30. september kohta;4) kalendriaasta – bilansikontode saldod seisuga 31. detsember ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1.jaanuar – 31. detsember kohta.
(2) Kui saldoandmiku esitaja majandusaasta ei lõpe kalendriaasta lõpul, esitatakse saldoandmik bilansikontodesaldode kohta aruandeperioodi lõpu seisuga ning tulude ja kulude kontode saldode kohta kasvavalt kalendriaastaalgusest aruandeperioodi lõpuni.
§ 9. Saldoandmiku esitamise ja kontrollimise tähtajad
(1) Enne saldoandmike sisestamist Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi viiakse läbi omavahelistesaldode võrdlused vastavalt üldeeskirja § 52 lõikele 8.
(2) Saldoandmikud 3 kuu, 6 kuu ja 9 kuu kohta esitatakse vastava aruandeperioodi lõpule järgneva kuuviimaseks kuupäevaks. Pärast saldoandmike sisestamist viiakse läbi konsolideerimisgrupisiseste varade,kohustuste, tulude ja kulude võrdlused ning tehakse konsolideerimisest tulenevad korrigeerimised (vt üldeeskirja§ 53). Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised peavad olema lõpetatud 7 tööpäeva jooksul saldoandmikeesitamise tähtajast.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused on kohustatud esitama oma saldoandmikud kalendriaasta kohtahiljemalt järgmiseks tähtpäevaks – põhiseaduslikud institutsioonid järgmise aasta 15. veebruariks ja ülejäänudriigiraamatupidamiskohustuslased järgmise aasta 15. märtsiks.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksused või nende allüksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (väljaarvatud Eesti Pank, Liikluskindlustuse Fond, Tagatisfond ja avalik-õiguslikud kutseühendused), riigi valitsevamõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud esitamaoma saldoandmikud kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 30. aprilliks.
(5) Kapitaliosaluse meetodil tehtavad kanded ja muud omavaheliste tehingute võrdlemisest jakonsolideerimisest tulenevad korrigeerimised võib kalendriaasta kohta esitatud saldoandmikes lisada võiparandada pärast kõigi saldoandmike sisestamist, kuid mitte hiljem kui järgmise aasta 15. mail.
(6) Kui avaliku sektori üksuse raamatupidamisaruandesse tehakse pärast järgmise aasta 15. maid parandusi,arvestatakse pärast nimetatud kuupäeva tehtud parandused saldoandmikes juba järgmise aruandeaasta saldodemuutuste hulka.
(7) Konsolideerivad üksused vastutavad oma valitsemisala piires saldoandmike tähtaegse laekumise eest,selgitades hilinemise korral selle põhjused ning informeerides hilinemisest juhtkonna liikmeid.
§ 10. Saldoandmike konsolideerimine
(1) Saldoandmike infosüsteemis kasutatakse saldoandmike automaatseks konsolideerimiseks tehingupartneritekoode.
Leht 4 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(2) Kui riigiraamatupidamiskohustuslane koosneb mitmest raamatupidamiskohustuslase üksusest,koostatakse riigiraamatupidamiskohustuslase saldoandmik tema koosseisus olevate üksuste saldoandmikekonsolideerimisel, kus üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil jariigiraamatupidamiskohustuslase siseseid omavahelisi nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid kajastavadkontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi neli esimest numbrit on samad, elimineeritakse.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus olevad allüksused on esitanud oma iseseisvad saldoandmikud,koostatakse saldoandmike infosüsteemis kohaliku omavalitsuse üksuse saldoandmik, liites kohalikuomavalitsuse üksuse allüksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod rida-realt meetodil ja elimineerideskohaliku omavalitsuse üksuse sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud.
(4) Valitsussektori konsolideeritud saldoandmiku koostamiseks liidetakse valitsussektorisse kuuluvateüksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod ning elimineeritakse kontokombinatsioonide saldod, milletehingupartneri koodi neljas number on nullist kolmeni.
(5) Riigi konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, millesriigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realtmeetodil ja riigisiseseid omavahelisi nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonidesaldod, mille tehingupartneri koodi esimesed kolm numbrit on vahemikus 001 kuni 034 ja mille neljas numberon 0, elimineeritakse.
§ 11. Majandusaasta aruanne
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande lähtudes üldeeskirja lisas 7 toodudvormist. Esitatud andmed peavad vastama riigiraamatupidamiskohustuslase saldoandmikule.
(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande koosseisus oleva riigieelarve täitmise aruandekoostamiseks kasutavad riigiraamatupidamiskohustuslased e-Riigikassa programmist saadud aruandeid.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslane esitab oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koossiseauditi eest vastutava isiku hinnanguga majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohtaRahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad majandusaasta aastaaruande kas lähtudes üldeeskirja lisas 7toodud vormist või «Raamatupidamise seaduses» ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele.
(6) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (välja arvatud Eesti Pank, Liikluskindlustuse Fond, Tagatisfondja avalik-õiguslikud kutseühendused) ning riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud jaRiigimetsa Majandamise Keskus lähtuvad aastaaruande koostamisel «Raamatupidamise seaduses» ja RTJ-destoodud nõuetest.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (välja arvatud Eesti Pank,Liikluskindlustuse Fond, Tagatisfond ja avalik-õiguslikud kutseühendused) ning riigi valitseva mõju all olevadsihtasutused, mittetulundusühingud ja Riigimetsa Majandamise Keskus esitavad oma nõuetekohaselt kinnitatudmajandusaasta aruande Rahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.
4. peatükkRIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
§ 12. Riigi raamatupidamissüsteemi struktuur
(1) Riigi raamatupidamist peetakse detsentraliseeritult riigiraamatupidamiskohustuslaste kaupa.
(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise eest vastutab riigiraamatupidamiskohustuslase juht.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldust juhibtegevjuhtkond.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused,kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslane korraldab oma raamatupidamisarvestust oma valitsemis- või haldusalaulatuses, kehtestades vastavad reeglid raamatupidamise sise-eeskirjas. Kui riigiraamatupidamiskohustuslanekoosneb riigiraamatupidamiskohustuslase üksustest, kehtestatakse riigiraamatupidamiskohustuslaseraamatupidamise sise-eeskirjas reeglid ka neile.
(6) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse vastutuse jagunemineriigiraamatupidamiskohustuslase ja selle iseseisvat raamatupidamist pidavate üksuste vahel.
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 5 / 184
§ 13. Varade ja kohustuste kajastamine
(1) Vara kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevatmõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsevmõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul,kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
(2) Kui mitmed riigiraamatupidamiskohustuslase üksused finantseerivad ühiselt vara soetamist ja kasutavadhiljem saadud vara ühiselt, kusjuures vara ei ole võimalik füüsiliselt erinevatele kasutajatele jaotada, jaotataksefinantseerijate ühise kirjaliku kokkuleppe alusel vara nii, et igaüks võtab arvele tema poolt kasutatava osavarast või juhul, kui nimetatud osa maksumus jääb allapoole põhivara arvelevõtmise alampiiri, kannab varasoetamiseks tehtud kulud aruandeperioodi tulemiaruandes kuluks, tehes arvele võetud vara kaardile märkuse«osa ühisest varast, alus …».
(3) Kui üks riigiraamatupidamiskohustuslase üksus finantseerib teiste üksuste varade soetust, antakse soetatudvarad üle nende kasutajate bilanssi.
(4) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes esindabriiki nõude sissenõudmisel.
(5) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse üldjuhul selleriigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab riiki tehingutes nendefinantsinvesteeringutega.
(6) Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuseraamatupidamises, kes esindab riiki tütar- või sidusettevõtja üld- või osanike koosolekul.
(7) Sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuseraamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase – kes teostab riigi asutajaõigusi, kinnitabaastaaruande, omab õigust nimetada suuremat osa kõrgema või tegevjuhtkonna liikmetest, algatada vastava isikulõpetamist või likvideerimist, kellele isiku likvideerimisel või lõpetamisel kuuluks üleandmisele võlanõueterahuldamisel allesjääv vara, või eksisteerib muu taoline suhe.
(8) Kohustused kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes on kasjuriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.
(9) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuseraamatupidamises, kes esindab riiki nendes õigussuhetes. Riiklikud õppelaenud, mille osas on riigitagatisrakendunud, kajastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidamises, kuna viimane on kohustatudtegelema nende hindamise ja sissenõudmisega.
(10) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglastväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millesuurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimaluselkoos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakseriigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruandes.
(11) Riigiraamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste jagamine oma üksuste vahel täpsustataksevajadusel riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas. Riigiraamatupidamiskohustuslaneon kohustatud tagama, et kõik tema varad ja kohustused kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslaseraamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised sisemisednõuded ja kohustused on elimineeritud.
§ 14. Tulude ja kulude kajastamine
(1) Maksud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kes on seadusealusel määratud maksu saajaks. Lõivud, tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selleriigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.
(2) Kui seaduses nähakse ette kogutud maksu, lõivu või muu tasu edasiandmine, kajastatakse arvelevõetud tulusamaaegselt kuludes edasiantava tasuna. Edasiantud maksu, lõivu või muu tasu saaja kajastab tulu vastavaltedasiandja poolt esitatud teatisele.
(3) Kulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kelle tegevusekskulu kasutati. Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus finantseerib osaliselt või täielikult teisteriigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste kulusid, annab finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle kulueest kaupu, teenuseid või muid hüvesid said. Edasiantud kulud kajastatakse edasiandja tulemiaruandes kuludenaja tuludena.
Leht 6 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selleriigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustus.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase tulude ja kulude jagamine oma üksuste vahel täpsustatakse vajaduselriigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas. Riigiraamatupidamiskohustuslaneon kohustatud tagama, et kõik tema tulud ja kulud kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslaseraamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised sisemised tuludja kulud on elimineeritud.
§ 15. Dokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine
(1) Raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatakse nõuded raamatupidamise algdokumentide koostamiseksja kontrollimiseks, andmete sisestamiseks raamatupidamise infosüsteemi, raamatupidamisregistriteinventeerimiseks ja dokumentide säilitamiseks. Samas sätestatakse nõuded dokumentide ja aruannete esitamisetähtaegade kohta.
(2) Raamatupidamisüksuse töötajate vastutus määratakse ametijuhendites.
(3) Raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatakse dokumentide kontrolli nõuded ning määratakse, kes vastutabselle eest, et:1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;3) tehing on seaduspärane ja vajalik;4) tehing on kooskõlas eelarvega;5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.
(4) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentideettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;3) maksetähtpäev;4) tekkepõhine periood;5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija onregistreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.
(5) Dokumentide kontrolli nõuded peavad tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamise üksusetöötaja isiku lahususe. Volitatud isiku (isikud) määrab asutuse juht kirjalikult temale antud volituste piires. Igaalgdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamise üksuse töötaja poolt.
(6) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseksjaotatakse õigused sel juhul nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannetsisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisakskassapidajale teine isik.
(7) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärastkauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohasekskontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks.
(8) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.
§ 16. Avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamise üldpõhimõtted
(1) Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel.
(2) Tehingupartnerite koodid on moodustatud järgmiselt: koodid algusega 001–799 kuuluvad avaliku sektorija sidusüksustele ning koodid algusega 800–999 ülejäänud isikutele. Koodid 001–799 näitavad avaliku sektorisisest konsolideerimisgruppi.
(3) Koodi neljas number näitab avaliku sektori või sidusüksuse liiki:1) 0 – riigiraamatupidamiskohustuslased ja nende üksused;2) 1 – kohaliku omavalitsuse üksused ja nende allüksused;3) 2 – valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;4) 3 – valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused;5) 4 – tütarettevõtjad;6) 5 – muud valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud,sihtasutused ja mittetulundusühingud;
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 7 / 184
7) 6 – sidusettevõtjad;8) 7 – muud olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
(4) Muud osalused ei oma iseseisvat tehingupartneri koodi ja need kajastatakse tehingupartneri koodiga, misalgab kolmekohalise koodiga 800–999.
(5) Konsolideerimiseks on vajalik, et arved, teatised vms alusdokumendid oleksid vormistatud nii, ettehingupartner saaks aru, millistel kontodel ja millises aruandeperioodis on dokumendi koostaja tehingutkajastanud. Samuti peab dokumendis tehingupartnerile teada andma dokumendi väljastaja tehingupartneri koodi.
(6) Kõiki riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelisi, sealhulgas nii ühe riigiraamatupidamiskohustuslasepiires kui ka erinevate riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelisi, samuti ühe kohaliku omavalitsuseüksuse allüksuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi nimetataksesiireteks. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisaruande koostamisel elimineeritakseriigiraamatupidamiskohustuslase sisesed siirded. Riigi raamatupidamise koondaruande koostamiselelimineeritakse kõikide riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded. Kohaliku omavalitsuseüksuse aruande koostamisel elimineeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse allüksuste vahelised siirded.
§ 17. Siirded riigieelarvega
(1) Igal päeval e-Riigikassa infosüsteemi kaudu riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse poolt ülekantud summad kajastatakse raamatupidamiskontodel samal päeval Rahandusministeeriumi pooltriigiraamatupidamiskohustuslase üksusele ülekantud siirdena ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuselelaekunud summad kajastatakse raamatupidamiskontodel samal päeval riigiraamatupidamiskohustuslase üksusepoolt Rahandusministeeriumile ülekantud siirdena.
(2) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on sularahakassa, kehtestab riigiraamatupidamiskohustuslanesularahakassa eeskirja, kus muuhulgas sätestatakse kassa maksimaalne limiit, e-Riigikassas asuvalepangakontole inkasseerimise kord ning kassa dokumenteerimise, inventeerimise ja turvanõuded.
(3) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus on saanud Rahandusministeeriumilt loa iseseisva pangakontokasutamiseks, kajastab ta kontol oleva raha jääki oma bilansis. Rahandusministeeriumiga lepitakse kokkukonto jäägi ülekandmine e-Riigikassas asuvale pangakontole ja nähakse ette vastavate kontode kajastamineriigieelarve täitmise aruandes.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevuskulud kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliseltjärgmiselt:1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tehingu tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Tegevuskulud(konto liigid 4, 5, 6); Deebet Käibemaksukulu (konto 601000), kui üksusel ei ole õigust käibemaksusisendkäibemaksuks arvata, või Deebet Sisendkäibemaks (103701), kui üksusel on õigus käibemakssisendkäibemaksuks arvata; Kreedit Võlad hankijatele (201000);2) ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande (kulu tasutakseriigieelarvest): Deebet Võlad hankijatele (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto);3) Rahandusministeerium kajastab riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele antud siiret maksepäevaljärgmiselt: Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto); Kreedit Pank (100100), kui makse saaja ei ole teineriigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto), kui makse saajaon teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse põhivara soetus kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliseltjärgmiselt:1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb põhivara soetuse tekkepõhise kuupäevaga kande: DeebetPõhivara (kontoklass 15); Deebet Käibemaksukulu (601000) või sisendkäibemaks (103701); Kreedit Võladhankijatele põhivara eest (201010) põhivara soetuse summas ilma käibemaksuta; Kreedit Võlad hankijateletoodete ja teenuste eest (201000) käibemaksu summas;2) võlad hankijatele grupis kasutatakse spetsiaalset kontot Võlad hankijatele põhivara eest (201010), et saadainformatsiooni põhivara soetuse õigeks kajastamiseks rahavoogude aruandes;3) kui arvel on kajastatud nii tegevuskulud kui ka põhivara, kajastatakse tegevuskulude ja käibemaksu osakontol 201000 ja põhivara osa ilma käibemaksuta kontol 201010;4) kui kasutatav raamatupidamisprogramm võimaldab iga arve kajastamiseks ainult üht hankija kontot, valitaksehankija konto olenevalt sellest, kumb neist on rahaliselt suurem;5) ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande (soetus tasutakseriigieelarvest): Deebet Võlad hankijatele põhivara eest (201010); Deebet Võlad hankijatele ostetud toodete jateenuste eest (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto);6) Rahandusministeerium kajastab riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele antud siiret maksepäeval samutinagu tegevuskulude siiret: Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto); Kreedit Pank (100100), kui maksesaaja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto),kui makse saaja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.
Leht 8 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(6) Riigiraamatupidamiskohustuslase tulud kajastatakse tavaliselt järgmiselt:1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tulu arvelevõtmise tekkepõhise kuupäevaga kande:Deebet Maksu-, lõivu-, trahvinõuded (kontogrupp 1020) või Nõuded müüdud toodete ja teenuste eest(kontogrupp 1030); Kreedit Tegevustulud (kontorühm 3); Kreedit Käibemaks (203001), kui tulu saaja onkäibemaksukohustuslane ja tulu kuulub käibemaksuga maksustamisele;2) tulude laekumise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande (tulu võeti riigieelarvelaekumiseks): Deebet Siirded eelarvesse (710001, kulukonto); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1020 või 1030);3) Rahandusministeerium kajastab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuselt saadud siiret laekumise kuupäevalkandega: Deebet Pank (100100), kui maksja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või DeebetSiirded eelarvest (710000, kulukonto), kui maksja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus; KreeditLaekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto).
(7) Kuna riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused kannavad kõik saadud tulud riigieelarvesse ning saavadkõikideks kulutusteks raha riigieelarvest, peab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tekkepõhise arvestusetulem olema alati null (välja arvatud Rahandusministeerium). Aruandeperioodi jooksul tehakse siiretekandeid kassapõhiselt. Aruandeperioodi lõpul, pärast kõikide tekkepõhiste kannete läbiviimist, viiakseriigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruanne nulli järgmiselt:1) kui tulem enne korrigeerimist on positiivne, peab aasta algusest tehtud kanne olema:Deebet Tekkepõhised siirded eelarvesse (710002, kulukonto); Kreedit Tekkepõhiste siirete kohustus (203500);2) kui tulem enne korrigeerimist on negatiivne, peab aasta algusest tehtud kanne olema: Deebet Tekkepõhistesiirete nõue (103500); Kreedit Tekkepõhised siirded eelarvest (700002, tulukonto);3) Rahandusministeerium teeb vastupidised kanded vastavalt riigiraamatupidamiskohustuslase üksusesaldoandmikus kajastatud tekkepõhiste siirete konto saldode.
§ 18. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste asutamise, lõpetamise ja ümberkorraldamise korral lähtutakseVabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutustemoodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast» (RT I 1996, 73, 1300; 1998,118/120, 1898; 1999, 57, 603; 1999, 92, 828; 2002, 91, 525; 99, 585).
(2) Asutatavad või ühendavad üksused võtavad saadud varad ja kohustused arvele, võttes aluseks nendebilansilised väärtused üleandva üksuse bilansis üleandmise momendil. Kui riigiraamatupidamiskohustuslasteüksuste lõpetamine ei toimu uue majandusaasta algusest, antakse samal moel üle ka majandusaasta algusestkogunenud tulude ja kulude kontode saldod. Raamatupidamisprogrammis tehakse üleandmise-vastuvõtmisekuupäeval kanded, mis viivad üleandja kontod nulli. Vastuvõtja võtab üleantud kontode saldod samastkuupäevast oma kontodele arvele.
(3) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse varad ja kohustused antakse osaliselt või täielikultümberkorraldamise käigus üle üksusele, kes ei kuulu riigi koosseisu, lähtutakse raamatupidamises üleandmisegaseotud dokumentidest vastavalt «Riigivaraseadusele» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942;81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7,17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) ja Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a määrusega nr 75kinnitatud «Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise korrale» (RT I 1998, 34, 491; 1998, 110,1817; 2001, 18, 95). Üleandmise kuupäeva seisuga viiakse üle antud varad ja kohustused bilansist välja. Kuivarad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle eraõigusliku juriidilise isiku aktsia-, osa- võisihtkapitali, võetakse nende bilansist väljaviimisel arvele finantsinvesteering (kontorühm 150). Vastavalt«Riigivaraseadusele» toimuva riigivara tasuta võõrandamise korral lähtutakse käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest3 ja tasuta kasutusse andmise korral lähtutakse käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest 4.
§ 19. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded
(1) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus annab varasid, kohustusi, tulusid või kulusid üle teiseleriigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, võib nende üleandmine toimuda:1) koos raha tasumisega, et kajastada vastav tehing riigieelarve täitmisena – sel juhul võetakse nõue võikohustus netosummas (üleantud varad ja kulud miinus üleantud kohustused ja tulud) tekkepõhiselt arvele kontol103000 (raha saaja) või 201000 (raha maksja) ning vastav konto suletakse ülekandepäeval;2) riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelise mitterahalise siirdena – sel juhul kajastatakse siirdestsaadud netotulu (konto 700010) või netokulu (konto 710010) (üleantud varad ja kulud miinus üleantudkohustused ja tulud).
(2) Enne üleandmist peab üleandja veenduma, et varad ja kohustused on hinnatud vastavalt üldeeskirjale, milletulemusena ei teki vastuvõtjal vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid.
(3) Vara või kohustus antakse üle koos sellega seotud bilansisaldodega. Vastuvõtja peab võtma arvelesamasugused bilansisaldod, mis olid enne üleandmist arvel üleandja bilansis. Kui antakse üle materiaalsetvõi immateriaalset põhivara, antakse üle eraldi soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samutiarvele nii üleantud soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui põhivara oli varem soetatud osaliselt või täielikultsihtfinantseerimise arvel, antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum ningvastuvõtja võtab arvele nii sihtfinantseerimise soetusmaksumuse kui ka kogunenud kulumi. Kui antakse ülenõue, peab üle andma ka nõude ebatõenäoliseks tunnistatud osa ning vastuvõtja võtab eraldi arvele nõude jaselle ebatõenäoliseks tunnistatud osa.
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 9 / 184
(4) Üleandmisel näidatakse ära üleandja raamatupidamiskanded, nende kuupäev ja üleandja tehingupartnerikood ning vastuvõtja peab tegema vastuvõtmise kanded sama kuupäevaga, kasutades õigeid kontosid ja üleandjatehingupartneri koodi.
6. peatükkTEGEVUSTULUD
§ 20. Maksud
(1) Riiklikest maksudest tulenevad tulud kajastatakse vastavat maksu sisse nõudva halduri raamatupidamiseskontoklassis 30. Kui maksutulu kuulub seaduse alusel edasiandmisele, kajastatakse maksutulu arvelevõtmiselka maksu edasiandmise kulu (kontogrupp 6015). Kulu arvestamisel võetakse arvesse perioodi jooksulebatõenäoliselt laekuvaks loetud nõudeid (kontogrupp 6012), mille võrra vähendatakse edasiantavat kulu.Edasiantud maksude saajad kajastavad maksutulu samuti kontoklassis 30.
(2) Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on v��imalikusaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõudedkajastatakse deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta antud deklaratsioonesitati. Kui vastav tekkepõhine periood on juba suletud ja perioodi raamatupidamisaruanne on koostatud,kajastatakse tulu esimeses avatud perioodis.
(3) Kui maksudeklaratsioonide ja raamatupidamise andmebaas on erinevad, võib maksutulu ja laekumisteandmeid raamatupidamisprogrammi üle kanda igakuuliste koondkannetena olenevalt aruande lõpetamisekuupäevadest. Aruande lõpetamisel selgitatakse ka kuu lõpuks maksmata jäänud ja ettemakstud maksude saldodning tehakse maksunõuete ja ettemaksete saldode korrigeerimised.
(5) Maksutulude laekumisel näitab saaja maksunõuete vähenemist (Kreedit kontogrupp 1020). Maksuhaldurikande deebetkonto võib olla: 710001, kui laekunud tulu balansseeritakse riigieelarvesse; kontogrupi 1001 konto,kui laekunud tulu kanti pangas avatud erikontole edasijaotamiseks; kontogrupi 2030 konto, kui laekunud tulukantakse automaatselt panga vahendusel seaduse alusel määratud saajale.
(6) Seaduse alusel edasiantavat tõenäoliselt laekuvat maksutulu kajastab maksuhaldur tekkepõhiselt kontogrupis6015 kuluna ja kontogrupis 2030 kohustusena, kui maksutulu saaja ei ole riigiraamatupidamiskohustuslaseüksus, ning kontol 700010, kui maksutulu saaja on riigiraamatupidamiskohustuslase üksus(Sotsiaalkindlustusamet).
(7) Maksutulude edasiandmiseks koostab maksude edasiandja saajale vastava teatise, milles kajastataksearuandeperioodi lõpuks üle kandmata jäänud edasiantava maksu netokohustus, mis arvutatakse lähtudesmaksuhalduri bilansis kajastatud aruandeperioodi lõpuks laekumata jäänud tõenäoliste nõuete summast,saadud maksude ettemaksete summast (miinus) ja ülekandmata laekumiste summast (pluss). Igakuulinemaksutulude edasiandmise teatis saadetakse saajatele, kes võtavad selle alusel tulu arvele kontoklassis 30 janõude kontogrupis 1020, kui saaja ei ole riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või kontol 710010, kui saajaon riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, näidates tehingupartnerina maksuhalduri.
(8) Maksude edasiandmise ülekande päeval näitab maksuhaldur kohustuse vähenemist (Deebet kontogrupp2030) ja edasiantud maksu saaja nõude vähenemist (Kreedit kontogrupp 1020).
§ 21. Lõivud
(1) Tulu lõivudest võetakse tekkepõhiselt arvele teenuse osutamise kuupäeval kontorühmas 320. Lõivudlaekuvad kas otse kliendilt või inkassatsiooni kaudu selleks avatud pangakontole, kus neid eristatakseviitenumbrite järgi, mis viitavad konkreetsele tulu saajaks olevale riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele.
(2) Lõivu tulu kajastab see riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kelle poolt osutatava teenuse eest vastavlõiv tasumisele kuulus. Kui lõivude laekumiseks on konto avanud Maksuamet, kajastab ta lõivude laekumisimitterahalise siirdena üksusele (Deebet 710001 (tehingupartner Rahandusministeerium); Kreedit 700010(tehingupartner lõivu tulu saaja), kelle viitenumber oli maksekorraldusele märgitud, välja arvatud juhul, kuilõiv on Maksuameti enda tulu (tasutud tema poolt osutatud teenuse eest). Maksuamet väljastab lõivude saajateleväljavõtteid saaja viitenumbriga tulnud laekumistest. Saajad kajastavad lõivutulu laekumist mitterahalisesiirdena Maksuametilt (Deebet 710010; Kreedit 200070).
1) lõiv laekub teenuse osutaja kassasse: Deebet Kassa (100000); Kreedit Lõivude ettemaksed (200070);2) lõiv laekub Maksuameti nimele avatud kontole: Deebet Üksuste vahelised siirded (710010); Kreedit Lõivudeettemaksed (200070);3) Lõiv laekub teenuse osutaja inkassatsiooni kaudu Maksuameti nimele avatud kontole: Deebet Üksustevahelised siirded (710010); Kreedit Raha teel (100080).
(5) Lõivuga maksustatud teenuse osutaja peab kasutama infosüsteemi, kus kajastuvad klientide ja kuupäevadekaupa nii lõivudega maksustatud toimingud kui ka laekumised. Laekunud ettemaksete kohta peetakseanalüütilist arvestust. Kuni nõuetekohase programmi juurutamiseni võib lõivutulu võtta arvele kassapõhiselt.
§ 22. Trahvid
(1) Tulu trahvidest kajastatakse sarnaselt lõivudele tekkepõhiselt kontogrupis 3880 selleriigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tuludes, kes trahvi määras. Trahvid laekuvad selleks avatudpangakontole, kus neid eristatakse tulu saajaks olevate üksuste viitenumbrite järgi.
(2) Trahvid võetakse tekkepõhiselt arvele nende väljakirjutamise (määramise) kuupäeval kandega: DeebetTrahvinõuded (102090); Kreedit Trahvid (kontogrupp 3880, tulukonto).
(3) Kanded trahvide laekumisel, kui need laekuvad Maksuameti poolt avatud pangakontole: Deebet Üksustevahelised siirded (710010); Kreedit Trahvinõuded (102090). Maksuamet väljastab trahvide saajatele väljavõtteidsaaja viitenumbriga tulnud laekumistest.
(4) Trahvide arvestamiseks peab trahvi võtja kasutama infosüsteemi, kus kajastuvad klientide ja kuupäevadekaupa nii trahvide määramised kui ka laekumised. Laekumata trahvinõuete üle peetakse analüütilist arvestust.Kuni nõuetekohase programmi juurutamiseni võib trahvitulu võtta arvele kassapõhiselt.
§ 23. Toodete ja teenuste müük ja muud tulud
(1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323. Muud tulud, sealhulgas kasumvõi kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65. Tulutekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10.
(2) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet Nõuded(kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095); Kreedit Tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit Käibemaks(203001), kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste tulud toodete ja teenuste müügist ja muud tulud laekuvad üldjuhule-Riigikassas selleks avatud kontole, kus need jaotatakse viitenumbri alusel saajatele. Maksuvõlalt arvestatudintressinõuded laekuvad maksuhalduri kontole. Laekumise päeval teeb saaja kande: Deebet Tulude siirdedeelarvesse (710001); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095).
(4) Loodusressursside kasutamise eest arvestatud tasude edasiandmine kajastatakse tekkepõhise tulukajastamisega samas perioodis kontogrupis 6015, võttes arvele kohustuse selle ülekandmiseks kontol 203080.Saajale väljastatakse teatis nõude ja edasiantud tulu tekkepõhiseks arvelevõtmiseks.
(5) Maa ja muu vara erastamise ostu-müügilepingute alusel saadaolev järelmaksunõuete põhiosa kajastataksekontodel 103250 (lühiajaline osa) ja 153250 (pikaajaline osa). Järelmaksunõuetena kajastatakse ka seeosa, mida on lubatud maksta erastamisväärtpaberites (EVP). EVP-des laekuda võivad nõuded kajastataksearvestuse lihtsustamiseks hinnaga 1 EVP = 1 kroon. Lepingu alusel lisanduv intressitulu kajastataksearuandekuupäeva seisuga tekkepõhiselt olenevalt tasumata intressi päevade arvust viimasest intressimaksetähtpäevast arvates kandega: Deebet Laekumata intressid (103100); Kreedit Intressitulu (658010). EVP-delaekumisel kajastatakse neid konto 710030 deebetis (samuti arvestusliku kursiga 1 EVP = 1 kroon). Kohalikuomavalitsuse üksused kajastavad EVP-de laekumisest tekkivat kahjumit EVP-de laekumise kuul vara müügistsaadud tulu vähendamisena. Rahandusministeerium on kohustatud kajastama kustutamata EVP-d kontol206030, kontrollima EVP-de laekumist, andma sellekohase informatsiooni edasi erastamise korraldajale jategema EVP-de laekumisel vastukande.
7. peatükkSAADUD JA ANTUD TOETUSED
§ 24. Toetuste liigid
(1) Toetustena käsitletakse üldeeskirjas avaliku sektori üksuste poolt saadud või antud vahendeid jooksvateksvõi kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelisi saadud ja antud vahendeid ei loeta toetusteks, vaid siireteks.
(2) Toetused jaotatakse üldeeskirjas järgmisteks liikideks:1) õigusaktidest tulenevad sotsiaaltoetused – regulaarsed toetused, mille suurust ja toetuse saajaid ei otsustataiga kord eraldi, vaid mis on ette nähtud õigusaktiga;
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 11 / 184
2) sihtfinantseerimine – sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral kasutatakseneid ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja kontrollibtoetuse sihipärast kasutamist;3) välisabi – mitteresidentidelt saadud sihtfinantseerimine;4) välisabi kaasfinantseerimine – sihtfinantseerimise eriliik, mida annab Eesti avaliku sektori üksuslisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välisabile, kuna välisabi saamise tingimused näevad ette niiabisaaja kui ka Eesti avaliku sektori üksuse kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust;kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksusetegevuskulude kaasfinantseerimiseks arvestamisena;5) subsiidiumid – ettevõtlusega tegelevatele isikutele ette nähtud tegevuskulude sihtfinantseerimise eriliikeesmärgiga mõjutada nende tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulutusi; põhivarasoetamiseks antud toetusi ei kajastata subsiidiumina;6) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata antud jasaadud toetused, mille sihipärast kasutamist ei saa või ei ole ette nähtud kontrollida.
(3) Riigieelarve seaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmisepoolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks. Üldeeskirjas mõistetakse eraldisi lähtudes RTJ-des tooduddefinitsioonist.
(4) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimisepõhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
(5) Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavateelimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.Saadud sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte omategevuskulude või varade soetuseks. Antud sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see anti edasivahendajale, mitte abi saajale (lõppkasusaajale).
§ 25. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted
(1) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit. Põhivarasihtfinantseerimiseks saadud toetusi ei ole lubatud põhivara soetusmaksumusest maha arvata, vaid needvõetakse bilansis arvele kohustusena (kontorühm 257) ja amortiseeritakse tuluks (kontorühm 351) põhivarakasuliku eluea jooksul.
(2) Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetusetekkepõhisel kuupäeval (vt käesoleva paragrahvi lõige 3). Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millegaseotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetudkohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuste andmise aluseks olevaid maksetaotlusi aktsepteeritud.Toetuste andmiseks võetud kohustusi (sõlmitud lepingutes ette nähtud aktsepteerimata summasid) kajastataksebilansiväliste kohustustena (911010) ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasidbilansiväliste nõuetena (912010).
(3) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sama printsiipi jälgivad kavahendajad, kes kajastavad vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad(lõppkasusaajad). Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse maksetaotluseaktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev).
(4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus tulunavõi kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.
(5) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerijategevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutustemajanduslikule sisule.
(6) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ningkannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust omatulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajatning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.
§ 26. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuseprintsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle laekumine onkindel (maksetaotlus on sihtfinantseerimise andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnudsihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus onmõeldud.
Leht 12 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(2) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused onveel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203850 ja 203855). Kui kulutused on tehtud jasihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseeriminetuluna ja nõudena (bilansikontod 103550 ja 103555). Kui kulutused on tehtud, kuid need on toetuse andjapoolt veel aktsepteerimata, võib kulutusi kapitaliseerida, kui saaja hinnangul on sihtfinantseerimise laekuminetõenäoline.
§ 27. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
(1) Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks onkindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamisekskajastatakse esialgselt bilansis kas raha laekumisel (kontod 203850 ja 203855) või sihtfinantseerimisemaksetaotluse aktsepteerimisel toetuse andja või vahendaja poolt (kontod 257000, 257100 ja 257200 olenevaltsihtfinantseerimise liigist).
(2) Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul,järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilistarvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse välja põhivara soetusmaksumus,kogunenud kulum, sihtfinantseerimisest saadud summad ja kogunenud kulum ning sihtfinantseerimisetehingupartner ja allika kood. Sihtfinantseerimise teel soetatud osa põhivara jääkmaksumusest peab vastama igakuu lõpus sihtfinantseerimise jääkmaksumusele.
(3) Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamiseks kajastatakse esimeses järjekorras kõik põhivaragaantud kuul toimunud tehingud ja arvestatakse põhivara amortisatsioon. Seejärel tehakse sihtfinantseerimiseamortiseerimise kanded. Kui põhivara on täielikult amortiseeritud, eemaldatakse sihtfinantseerimisesoetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist. Täielikult amortiseerumata põhivara müügi või mahakandmisekuul amortiseeritakse ka sihtfinantseerimine täies mahus tuluks ning sihtfinantseerimine ja selle kogunenudkulum eemaldatakse bilansist.
(4) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused onveel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203850 ja 203855). Kui kulutused on tehtud jasihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseeriminekohustusena (kontoklass 257) ja nõudena (bilansikontod 103550 ja 103555).
§ 28. Sihtfinantseerimise vahendamine
(1) Avaliku sektori üksused, kes tegelevad sihtfinantseerimise vahendamisega, kajastavad sihtfinantseerimisttekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes maksetaotluste aktsepteerimise kuupäeval. Nimetatud reeglitjärgitakse ka juhul, kui rahalised ülekanded ei liigu vahendajate kaudu, vaid nende korralduse alusel otseRahandusministeeriumist (riigikassast) toetuse saajani või tema poolt määratud hankijani. Vahendajad kasutavadtuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude kontod 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 jakulude kontod 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250. Vahendaja ei kajasta sihtfinantseerimist omatuludes ja kuludes ainult juhul, kui Rahandusministeerium, vahendaja ja toetuse saaja on selles kokku leppinud.Viimasel juhul kajastavad sihtfinantseerimist Rahandusministeerium ja toetuse saaja.
(2) Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid kantakse vahendajale, kajastab vahendaja seda kunitekkepõhise momendi saabumiseni saadud ettemaksena (203850 või 203855). Kui vahendaja aktsepteeribmaksetaotluse ja kannab toetuse saajale raha üle enne selle laekumist, võtab ta arvele nõude (kontod 103550ja 103555) ning kajastab saadud ja antud sihtfinantseerimise tuludes ja kuludes. Kui vahendaja kannabtoetuse saajale üle ettemaksena (kontod 103850 ja 103855), kusjuures toetuse saaja maksetaotlus ei ole veelaktsepteeritud, jälgitakse toetuse saamise tingimuste täitmist ning alles seejärel sulgetakse tehtud ettemaksekonto ning kajastatakse toetuse saamist ja andmist tulemiaruandes.
(3) Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärasekasutamise eest, võtab vahendaja lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude (kontod 103650 ja 103655)toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustuse (kontod 203650 ja 203655) toetuse andja ees.
§ 29. Mittesihtotstarbeline finantseerimine
(1) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 jasihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.
(2) Mittesihtotstarbelise finantseerimisena kajastatakse arvestuse lihtsustamise eesmärgilriigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste, kohalike omavalitsuste üksuste, sh kohalike omavalitsusteallüksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelisi toetusi. Eelarvete tasandusfondi kaudu tehtavadmaksed kajastab Rahandusministeerium kontol 452000 ja kohaliku omavalituse üksus kontol 352000. Muudriigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele või selle allüksusele või vastupidi üle kantavad toetused kajastabsaaja kontol 452010 ja maksja kontol 352010. Riiklikuks koolitustellimuseks antud toetust kajastatakse kontodel352100 (toetuste saajad) ja 452100 (Haridus- ja Teadusministeerium). Muud avalik-õiguslike juriidiliste isikutevahel üle kantavad toetused kajastatakse kontodel 352110 (saajad) ja 452110 (maksjad).
§ 30. Mitterahaline sihtfinantseerimine
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 13 / 184
(1) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud varaõiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselthinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
(2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine kaasneb välisabi saamisega ning toetus kantakse andja või vahendajapoolt otse hankijale, võetakse sihtfinantseerimine saaja poolt maksetaotluse aktsepteerimise kuupäevaseisuga arvele andja või vahendaja teatise alusel. Avalikku sektorisse kuuluvad vahendajad on kohustatudsihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse saajat maksetaotluse aktsepteerimisest jaülekandest hiljemalt ülekande tegemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.
(3) «Riigivaraseaduse» alusel toimuvat põhivara tasuta võõrandamist, samuti põhivara tasuta kasutusse andmistperioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast (va riigiraamatupidamiskohustuslaste üksustevahelised siirded), kajastatakse üldjuhul mitterahalise sihtfinantseerimisena (vt üldeeskirja § 44 lõiked 3 ja 4).Kui vastav tehing toimub üldeeskirja § 29 lõikes 2 esitatud isikute vahel, kajastatakse seda mittesihtotstarbelisefinantseerimisena.
8. peatükkTEGEVUSKULUD
§ 31. Tööjõukulud
(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati.Bilansikontodel kajastatakse kontogruppides 1037 ja 2030 Maksuameti tehingupartneri koodi. Ülejäänudtööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu(kontorühm 506) kontodel kajastatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode.
(2) Kontogruppi 2030 (maksukohustused) kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontodpeavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksuosas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksuametikontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.
(3) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millisestekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatudpalk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. Kandeid võib teha igalväljamakse päeval või koondkannetena vastavuses antud kuu kohta koostatud tulu- ja sotsiaalmaksu ningkohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidega.
(4) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest needolid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kandedanaloogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030. Kandedarvestuse (kulu tekkimise) kuus: Deebet Sotsiaalmaksukulu (konto 506000); Kreedit Deklareerimatasotsiaalmaksukohustus (konto 202001); Deebet Töötuskindlustusmakse (konto 506040); Kreedit Deklareerimatatöötuskindlustusmaksekohustus (konto 202003). Kanded väljamakse tegemise kuus: Deebet Deklareerimatasotsiaalmaksukohustus (konto 202001); Kreedit Sotsiaalmaksukohustus (konto 203010); Deebet Deklareerimatatöötuskindlustusmaksekohustus (202003); Kreedit Töötuskindlustusmaksekohustus (konto 203030).
(5) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest seeoli arvestatud. Kui palgaprogramm ei arvesta igakuiselt ümber väljamaksmata puhkusetasude kohustust,kasutatakse puhkusetasu väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest ettemaksete kontosid 103930, 103931ja 103932. Kui palgaprogramm töötab väljamaksmata puhkusetasude kohustuse igakuise ümberarvestusepõhimõttel, kajastatakse puhkusetasu väljamaksmist puhkusetasude kohustuse konto 202010 deebetis.
(6) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust võib ümber hinnata iga kuu lõpusvõi üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeeriminekontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).
(7) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumatasellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. Kui tööandja oli varem avalikustanud töötajatega seotudkohustusi, mis tingisid eraldise moodustamist, lähtutakse RTJ-s 8 kehtestatud põhimõtetest.
§ 32. Muud tegevuskulud
(1) Tegevuskuludena on üldjuhul lubatud näidata ainult riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevusegaseotud kulusid. Teiste riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse eest, aga ka muude isikute eest makstud tasudkäsitletakse edasiandmisena, kajastades neid üldjuhul tulemiaruande kontodel 554900 (kulu) ja 323900 (tulu).
Leht 14 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(2) Erinevate riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste tegevuskulud on lubatud jätta nende vahel jaotamatajuhul, kui jaotatavad summad on ebaolulised ning jaotamine on keeruline ja aeganõudev või jaotamisekskasutatavat valemit on raske põhjendada, samuti juhul, kui kehtivad õigusaktid seda keelavad.
§ 33. Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine
(1) Avaliku sektori üksused (välja arvatud tütarettevõtjad) kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvatkäibemaksukulu kontol 601000. Edasiantavatelt kuludelt arvestatud käibemaksukulu võib selle eristamisekskajastada kontol 601001.
(2) Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud tagasisaamisele mittekuuluvad maksu-, lõivu- ja trahvikulud (väljaarvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(3) Kui põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksu ei ole lubatud kapitaliseerida, kajastatakse seda kontol601000 põhivara saamise perioodis. Ettemakseid (kontod 155920, 156920) kajastatakse koos käibemaksuga.Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankena ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega,kasutatakse vahekontot 155900, millel võib põhivara kajastada samuti koos käibemaksuga, tehes käibemaksueraldamise ja kuluks kandmise varade kasutuselevõtmisel.
(4) Kui varude soetamisega kaasnevat käibemaksu ei ole lubatud kapitaliseerida, võib seda kuluks eraldadakas varude saamisel või laost väljaandmisel. Viimasel juhul peab varude arvestuse infosüsteem toetamakäibemaksu eraldamist ja eraldi kuluks kandmist. Ettemakseid varude eest (konto 108920) kajastatakse kooskäibemaksuga. Tsentraliseeritud korras soetatud, üleandmisele kuuluvaid varusid (konto 108900) võib kajastadakoos käibemaksuga, tehes käibemaksu eraldamise ja kuluks kandmise hiljem varude saaja raamatupidamises.
(5) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus korraldab varude või varade tsentraliseeritud hankeid, on lubatudsoetamisel kaasnev käibemaksukulu kanda tsentraalse hanke korraldaja või tsentraalse lao kuluks ning sedamitte jaotada tegelikele kuluüksustele varude või varade hilisemal edasiandmisel.
(6) Kui avaliku sektori üksus on käibemaksukohustuslane, kajastab ta arvestatud käibemaksu kontol 203001 jasisendkäibemaksu kontol 103701. Käibedeklaratsiooni koostamise õigsuse tagamiseks on sel juhul vaja kasutadalisatunnuseid (allkontod või eraldi käibemaksu tunnused). Iga kuu lõpul suletakse kontod 203001 ja 103701.Tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestus sisendkäibemaksuga kajastatakse nimetatud kontode vahelisekandega ning tasumisele kuuluv käibemaks kantakse ümber kontole 203000 või perioodi lõpuks tagasisaamiselekuuluv käibemaks kantakse ümber kontole 103700.
(7) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 jaettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad igaaruandeperioodi lõpul võrduma Maksuameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega.
(8) Lõivude ja trahvide korral kajastab lõivu või trahvi maksja kuludes ja nõuetes tehingupartnerina lõivugamaksustatud toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja koodi (mitte Maksuameti koodi, kui lõiv või trahvkantakse üle Maksuametis avatud koondkontole).
(2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi-(realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastataksekontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajalistena kontodel103300 ja 209000. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.
(3) Kontoplaanis liigitatakse finantsinvesteeringud lisaks järgmiselt:1) kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalisekasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;2) investeerimisportfelli väärtpaberid – pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja muudesseomakapitaliinstrumentidesse (va investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudessevõlainstrumentidesse (va lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);3) lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;4) tuletisinstrumendid;5) muud osalused – noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.
(4) Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglasesväärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses,korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.
§ 35. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 15 / 184
(1) Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 151, lähtudes RTJ 11 nõuetest.
(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis kajastatakse vastavuses üldeeskirja § 13 lõigetega 6 ja 7 riigiosalused järgmiste avalikku sektorisse kuuluvate üksuste netovaras, kasutades kapitaliosaluse meetodit:1) sihtasutused ja mittetulundusühingud;2) tütar- ja sidusettevõtjad;3) Riigimetsa Majandamise Keskus (Keskkonnaministeeriumi bilansis).
(2) Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- japikaajalisteks, käibevara kontorühmades 102 ja 103, ning põhivara kontorühmades 152 ja 153.
(3) Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuuresnominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistelbilansikontodel.
(4) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6%aastas. Intressitulu kajastatakse sel juhul kontol 658080.
(5) Välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindluse käigus tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontol608000.
(6) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel.Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodidekulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamiseeesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa onväiksem kui 10 000 krooni (ilma käibemaksuta).
§ 37. Nõuete hindamine
(1) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakseiga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamiselligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse niibilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, misvõivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
(2) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil (v.a juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslane on omaraamatupidamise sise-eeskirjas kehtestanud õigemat tulemust andva arvestuspõhimõtte) hinnatakse nõuded,mille maksetähtaeg on ületatud:1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.
(3) Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludesolenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded).
(4) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõudelaekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõudekogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevattulu. Nõuete lootusetuks tunnistamise peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond.
(5) Maksunõuete lootusetuks tunnistamisel lähtutakse rahandusministri 2. mai 2002. a määrusest nr 61«Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord» (RTL 2002, 56, 834).
(6) Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastataksesee hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varemkajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui sellekontrakonto saldot.
(7) Suure hulga nõuete korral kasutatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamiseks inventeerimismeetodit,mille korral kõik laekumised kajastatakse esialgu ainult nõuete kontol (mitte kontrakontol). Aruandeperioodilõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ning tehakse korrigeerimiskanne olenevalt sellest, kasebatõenäoliste nõuete summa kokku võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenes või vähenes.
Leht 16 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
§ 38. Varud
(1) Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtetest. Erinõudena kannab avaliku sektori üksus (vatütarettevõtja) varude soetamisel lisanduvad mittetagastatavad maksud ja lõivud maksukulu kontole (kontogrupp6010).
(2) Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.
(3) Eraldi kontodel peetakse arvestust strateegiliste varude üle. Strateegilisteks varudeks loetakse üldeeskirjasvarusid vastavalt «Strateegilise kauba sisse-ja väljaveo ning transiidi seadusele» (RT I 1999, 57, 597; 2001,88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 105, 612), julgeoleku- ja mobilisatsioonivarusid vastavalt «Riigireserviseadusele» (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646; 53, 336; 2002, 63,387; 2003, 13, 69) ning vedelkütuse varusid vastavalt «Vedelkütuse miinimumvaru seadusele» (RT I 2001, 36,202; 88, 531; 2002, 63, 387; 2003, 81, 548).
(4) Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppemistvarud inventeeritakse ning identifitseeritakse kasutuskõlbmatud ja väheliikuvad artiklid, mille netorealiseerimismaksumus on langenud alla soetusmaksumuse. Inventuuriandmikus tehtud märkuse tulemusenahinnatakse varud vajadusel alla netorealiseerimismaksumuseni. Varude allahindlust kajastatakse selle perioodikuluna (konto 608020), millal varude väärtuse langus tuvastati.
(5) Riigi piires toimuvat riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist varude üleandmist ja vastuvõtmist eikajastata varude müügina, vaid siirdena.
§ 39. Kinnisvarainvesteeringud
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 põhimõtetest, arvestades käesolevasparagrahvis toodud erinõudeid.
(2) Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest,mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakseturuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid jaruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
(3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses,millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Kinnisvarainvesteeringud hinnatakseühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 toodud põhimõtetele kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 45 lõike1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
§ 40. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena eiole avaliku sektori üksusel (va tütarettevõtjad) lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivaramaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatudmaksud).
(2) Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivarakontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtustmahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumitkajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
§ 41. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 krooni (ilma käibemaksuta),välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksemasoetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna.
(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele:1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus ajajooksul ei vähene;2) raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele onpõhitegevuseks.
(3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga tervikuja kogumi soetusmaksumus kokku on 10 000 krooni või rohkem (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama varakomponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena(komponentide summaarne soetusmaksumus peab olema 10 000 krooni või rohkem ilma käibemaksuta).
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 17 / 184
(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukordaja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse eikapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu(hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate pooltning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamiseksvõetud laenude kulu (sh intressikulu). Avaliku sektori üksused (va tütarettevõtjad) ei kapitaliseeri põhivarasoetusmaksumusse makse ja lõive.
(5) Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutusedpõhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk jasellelt arvestatud maksukulu;2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
(6) Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigidkapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 155910, 156910), ilma et need läbiksid tulemiaruandekontosid.
(7) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailneinformatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberkandjal.Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:1) kasutuselevõtmise aeg;2) soetusmaksumus;3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;4) unikaalne inventarinumber;5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress,transpordivahendi puhul registreerimisnumber, mobiiltelefoni puhul telefoninumber jne);6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohtavõib olla vaja informatsiooni komplektina);7) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;8) amortisatsiooni kehtiv norm;9) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
(8) Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui kontol on palju varasid,on soovitav jaotada varad alamliikideks.
(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita,kantakse peale inventarinumber (kleepimise, graveerimise vms teel), mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalseinventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemetekohta kantakse põhivarakaardile.
(10) Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, et tagadasihtfinantseerimise kandmine tuluks põhivara kasuliku eluea jooksul (vt üldeeskirja § 27).
(11) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud käesoleva üldeeskirja §-s 45.
§ 42. Amortisatsiooni arvestus
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluksnende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus ajajooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud raamatuid ei amortiseerita.Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, miskuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
(2) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast varakasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest:Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentidesHooned 20–50 a 2–5%Rajatised 10–40 a 2,5–10%Masinad ja seadmed 5–10 a 10–20%Inventar 2–10 a 10–50%Arvutustehnika 2–3 a 33–50%Immateriaalne põhivara 2–20 a 5–50%
Leht 18 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(3) Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestatakse riigiraamatupidamiskohustuslasesise-eeskirjas (täpse normina, ilma vahemiketa).
(4) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, välja arvatud juhtudel, kui mõni muu meetod peegeldab oluliseltobjektiivsemalt varast saadava kasu tarbimist. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmisekuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumitbilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(5) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine,kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.Allahindlused kinnitab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond kirjalikult põhivara allahindluseaktil.
(6) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakseamortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal.Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimis-)plaanide koostamisel ja parenduste(renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõjukajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(7) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja varahinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.
§ 43. Parendused, remont ja hooldus
(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgsettootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ningnende maksumus on 10 000 kr või rohkem (ilma käibemaksuta). Kulutused, mis taastavad vara esialgsettootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastataksetulemiaruandes perioodi kuluna.
(2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuluks.
(3) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnangulineesialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
(4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemistning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.
§ 44. Põhivara müük
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusseandmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üleantud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.
(3) «Riigivaraseaduse» alusel toimuvat põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse kui põhivara mitterahalistsihtfinantseerimist põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Riigi, kohalike omavalitsuste ja muudeavalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mittesihtotstarbelisefinantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas.
(4) «Riigivaraseaduse» alusel toimuvat põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist(RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetaksetehing oma sisult kapitalirendiks, mille puhul võtab vara arvele rentnik. Vara tasuta kasutusse andja kajastab seljuhul vara jääkväärtuses antud mitterahalist sihtfinantseerimist, kannab vara põhivara nimekirjast välja (kajastabvara müügina) ja peab selle üle edaspidi arvestust bilansiväliselt. Saaja võtab arvele vara ja sihtfinantseerimise.Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ning seda kajastab edasi vara omanik, tehes vastava märkusepõhivara registrisse. Riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivaratasuta kasutusse andmist, mida kajastatakse kapitalirendina, arvestatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisenapõhivara jääkmaksumusega võrdses summas.
§ 45. Materiaalse põhivara ümberhindlus
(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objektiõiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5paragrahvis 33 nimetatud asjaolust:1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui seeon avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 19 / 184
selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldesüldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Juhul kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse hinnangul erineb riigiraamatupidamiskohustuslaseüksusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasestväärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdivaliku peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslase juht. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglaseväärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.
(3) Maa hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimisel kehtinud maa maksustamishinna järgi. Ümberhindlusepeavad viima läbi vastava ala spetsialistid ning selle peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslasetegevjuhtkond.
(4) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritudkulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Riigiraamatupidamiskohustuslasenetoümberhindlus kuulub aruandeperioodi lõpul üleandmisele Rahandusministeeriumi bilanssi, kes võtab selleesialgu samuti arvele kontogrupis 2904. Perioodi lõpus sulgeb Rahandusministeerium nimetatud kontogrupikõik kontod kontole Kogunenud üle- või puudujääk (298000).
(5) Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.
§ 46. Põhivara mahakandmine
(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunudvms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Põhivara mahakandminetoimub kooskõlas «Riigivaraseadusega».
(2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).
§ 47. Bioloogiliste varade arvestus
(1) Bioloogiliste varade kajastamisel lähtutakse RTJ 7 kirjeldatud põhimõtetest.
(2) Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus ületab 10 000krooni (ilma käibemaksuta). Kogumina soetatud bioloogilised varad (kogumi liikmete olemus ja kasutamiseeesmärk on ühesugune) võib arvele võtta ühe tervikuna, juhul kui kogumi väärtus tervikuna ületab ülaltoodudpiiri.
(3) Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ümber õiglasesse väärtusesseainult juhul, kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid. Kui õiglaseväärtuse hindamine ei ole võimalik, kuna neid ei kasvatata müügiks, kajastatakse neid soetusmaksumuses,millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Niisugustele bioloogilistele varadele määratakseamortisatsiooninorm. Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ning nende õiglast väärtust ei olevõimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid nullväärtuses.
(4) Riigimetsa hindab õiglasesse väärtusesse Riigimetsa Majandamise Keskus ning võtab arveleKeskkonnaministeerium.
(5) Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, samuti nendelt arvestatudamortisatsioon ja allahindlused kajastatakse kontorühmas 614. Bioloogiliste varade müügi korral kajastatakseselle tulemust kontogrupis 3814. Riigimetsa Majandamise Keskus kajastab metsa müügist saadud tulust 26%edasiandmiseks kontot 601582.
(6) Maavarade ja muude mittearendatavate bioloogiliste ressursside kohta puudub usaldusväärne hinnang varadeõiglase väärtuse osas ja seetõttu kajastatakse selliseid varasid bilansiväliselt (konto 912000).
10. peatükkKOHUSTUSED JA NETOVARA
§ 48. Kohustused ja saadud ettemaksed
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.
(2) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinudkohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastataksesee bilansis viitvõlgade grupis 2032.
Leht 20 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(3) Ettemakstud tulevaste perioodide tulud summas alla 10 000 krooni võib kanda kohe tuluks ilma neidtekkepõhistele perioodidele jaotamata. Nimetatud piirmäärast algavad tulud jaotatakse nendesse perioodidesse,mille eest tulu saadi. Saadud tulude ettemakseid kajastatakse bilansis kontogrupis 2039.
(4) Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadenavastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevusetulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.
(5) Laenukohustuste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud eiole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustustearvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud kohe intressikulusse (kontorühm650).
(6) Kui avaliku sektori üksus omab faktooringkohustust, millega kaasneb intressimakse faktoorile (nõudeostjale), kajastab ta regressiõigusega faktooringkohustuse tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti)ning regressiõiguseta faktooringkohustuse tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).
(7) Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale,kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 6% aastas. Eraldistemoodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).
(8) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi. Bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmatapensionikindlustustoetused (toetused kontogrupis 4100) ja avaliku sektori endistele töötajatele (toetusedkontorühmas 414) maksmisele kuuluvad pensionikohustused kajastatakse eraldistena sotsiaalkindlustusametiraamatupidamisaruandes. Eraldiste suurus peab põhinema aktuaaride hinnangule. Pensionieraldiste hinnangulinelühiajaline kohustus (järgmisel aastal riigieelarvest väljamakstavad pensionid, mis on aruandeaasta lõpu seisugasotsiaalmaksuna laekunud) võetakse arvele kontol 206040 ja pikaajaline kohustus diskonteerituna kontol256040. Eraldise muutus kajastatakse tulemiaruande kontol 416000.
§ 49. Netovara reservid
(1) Muutusi netovara reservides saab kajastada ainult ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele(peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservidemuutumine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sealhulgas tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusenamuutus aruandeperioodi tulem. Selleks, et aruandeperioodi lõpul klassifitseerida netovara ümber vastavaltreservide arvel tehtud tehingute mõjule, kasutatakse reservide arvel tehtud tehingute märkimiseks vastavareservi allika koodi. Kui aruandeperioodil vähendatakse reservi ja soetatakse selle arvel varasid, kajastataksereservi vähenemine kohe paralleelkandena (Deebet kontorühm 290 Kreedit 298000) ning allika koodikasutamine ei ole sel juhul nõutav.
(2) Rahandusministeerium koostab reservide moodustamise ja kulutamise aruande, võttes arvesseriigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste poolt vastava allika koodiga kajastatud tulud ja kulud ning jaotadesvastava aruandeperioodi tulemi sama aruandeperioodi aruandes reservidesse.
11. peatükkVARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD
§ 50. Töökorraldus ja dokumentatsioon
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütilisteallregistrite saldosid ja võrreldakse neid bilansiga. Läbi viidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütiliseledokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nendeolemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga). Erinevuste korral tehakse paranduskanded võivastasel korral teatatakse sellest kohe vahetule juhile. Paranduskanded dokumenteeritakse. Kontrolli teostamisesagedus ja selle eest vastutavad isikud määratakse raamatupidamisüksuse töötajate ametijuhendites.
(2) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste varadeja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kasaruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa,näiteks:1) varude inventuur;2) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;4) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;5) sularahakassade inventuur;6) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;7) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;9) muude varade inventuur.
(3) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse juht määrab varude, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 21 / 184
aastainventuuri läbiviijad, sh inventuuri läbiviimise eest vastutava(d) isiku(d). Varude ja materiaalse põhivarainventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eestvastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimisttõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
(4) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustuste kohta saadetakse tehingupartneritelekinnituskirjad, teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse pearaamatupidaja, kooskõlastades selleriigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidajaga. Riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidajakooskõlastab kinnituskirjade saatmise tingimused riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutavaisikuga.
(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste (vt üldeeskirja § 7 lg 3) vahel ei saadeta kirjalikkekinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel. Valitseva mõju all olevaüksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse needarvesse kapitaliosaluse meetodil. Riigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse piireskehtestatakse sise-eeskirjaga arvestuspõhimõtted, mis välistavad realiseerumata kasumite ja kahjumite tekkimiseriigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse sisestest tehingutest.
(6) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted,inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon «Raamatupidamiseseaduses» sätestatud korras.
§ 51. Inventeerimise ajaline jaotus
Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:Inventeeritav vara / kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatusSularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus
kinnituskirjad pankadelt;Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks kordaaastas ja inventuur aasta lõpus
Maksunõuded ja -kohustused Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidegae-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartalilõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine
Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodegaja vähemalt iga kvartali lõpus aegunud nõueteallahindlused, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjadkõikidelt olulistelt deebitoridelt
Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega,ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhineintressiarvestus, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjadvõi saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringuteosas
Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastasaruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud ennearuandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varudeallahindluse vajaduse kohta
Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastasaruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud ennearuandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud elueaõigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimisevajaduse suhtes
Muud varad Inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpuseisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu,kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid varaolemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust
Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulisteltkreeditoridelt
Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksusteomavahelised saldod
Igakvartaalselt võrdlus e-posti teel
§ 52. Inventeerimise ja hindamise protseduurid
(1) Sularaha inventuuri käigus:
Leht 22 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, misallkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamisüksusele;2) raamatupidamisüksuses kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularahasaldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega;puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (388890).
(2) Pangakontode kontrollimisel:1) võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust; kontrolli teostaminevormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega;2) üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega riigiraamatupidamiskohustuslaseüksusel on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitamiseks kirjad.
(3) Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi:1) hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist;2) lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine aruandeperioodi lõpu seisuga;3) välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;4) aasta lõpu seisuga kinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.
(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Pangavaluutakursi alusel;4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnitustesaatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliseltlaekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nendeolemasolul.
(5) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakseinventuuri ajal eraldi;3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaidneed kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluseakt(id);6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägidneilt sisse;7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamiseandmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690); ülejäägidvõetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).
(6) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile,kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänudamortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust (vt üldeeskirja §-d 39, 45);2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) jakasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluseaktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivarakorrigeerimiskanded.
(7) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Pangavaluutakursi alusel;3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;5) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.
(8) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid.Maksude saldosid võrreldakse Maksuameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaidvõrdlusi. Saldode võrdlemiseks saadab üksus, kes omab nõudeid teisele osapoolele ja tulusid teiselt osapoolelt,tehingupartnerile kõik oma saldod (nii nõuded, kohustused, tulud kui ka kulud) e-posti teel ning jääb ootamateise poole vastust. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 23 / 184
saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävadomavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumipoolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.
§ 53. Konsolideerimise protseduurid
(1) Saldoandmike sisestajad kontrollivad oma saldoandmiku saldode vastavust teiste avaliku sektoriüksuste saldodega. Kontrolli läbiviimine toimub vastava päringuga Rahandusministeeriumi saldoandmikeinfosüsteemist. Erinevuste esinemisel on saldoandmiku sisestaja kohustatud võtma ühendust vastavateüksustega, kellega selgitatakse erinevuste põhjused ja lepitakse kokku paranduse sisseviimine.
(2) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisisaldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vaja veel teatudlisakandeid, võimaldatakse neid sisestada täiendava konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.
(3) Pärast seda, kui konsolideerimisgrupi kõikide üksuste andmed on sisestatud, kontrollib konsolideerijaveelkord oma valitsemisala kõikide saldode vastavust teiste avaliku sektori üksuste saldodega. Kontrolliläbiviimine toimub vastava päringuga Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist. Erinevusteesinemisel on konsolideerija kohustatud võtma ühendust vastavate üksustega, kellega selgitatakse erinevustepõhjused ja lepitakse kokku paranduse sisseviimine.
(4) Kui kõik erinevused on leitud ja parandatud, võtab konsolideerija saldoandmike infosüsteemist omakonsolideerimisgrupi üksuste andmed osaluste kajastamiseks kapitaliosaluse meetodil ning teeb konsolideerijaaruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab konsolideerija oma valitsemisala aruanded. Kui kõikidekonsolideerimisgruppide andmed on ülaltoodud viisil kinnitatud, viib Rahandusministeerium läbi lõplikusaldode vastavuse kontrolli.
(5) Saldode lõplikust vastavusest teatab Rahandusministeerium riigiraamatupidamiskohustuslaste üksustele,kes seejärel kajastavad oma netovara üleandmise Rahandusministeeriumile (vt üldeeskirja § 17 lg 7).Rahandusministeerium teeb vastavad vastukanded oma saldodesse.
(6) Pärast saldode võrdlust ja riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste netovara korrigeerimist kinnitabRahandusministeerium kõik saldoandmikud lõplikult ning seejärel ei ole saldoandmike parandamine enamlubatud.
12. peatükkRAKENDAMINE
§ 54. 2003. aasta lõppbilansi koostamine
(1) Alates 01.01.2004 koostatakse kvartaalsed aruanded ja aastaaruanne üldeeskirjas toodud arvestusmeetoditeja esitlusviisi kohaselt. Üldeeskirja arvestusmeetoditele ja esitlusviisile üleminekuks koostatakse algbilanssseisuga 01.01.2004.
(2) Uuele kontoplaanile ülemineku võimaldamiseks koostatakse 2003. aasta lõppbilanss üldeeskirja lisades 1,2, 3, 4 ja 5 esitatud kontoplaani järgi. Saldode üleviimine toimub 2003. aastal kehtinud bilansikontode saldodeselgitamise ja neile uues kontoplaanis konto leidmise teel. Bilansisaldode üleviimisel vanalt kontoplaaniltuuele selgitatakse täiendavalt neid bilansikirjeid, mis lähtudes uutest arvestuspõhimõtetest hinnatakse ümbervõi antakse üle. Kõik vanadelt bilansikontodelt uutele bilansikontodele üle viidud saldode jagunemised jaümberhindlused dokumenteeritakse ja kogutakse ühte toimikusse. Iga vana bilansikonto kohta näidatakse,millistele uutele bilansikontodele see kanti. Sealjuures eraldatakse saldod uutel bilansikontodel täiendavalttehingupartnerite ja allikate koodide järgi, kui see on vastaval uuel kontol nõutav. Rahavoo koodi kajastamine eiole esmakordse saldoandmiku esitamisel kohustuslik.
(3) Seoses üleminekuga tehtud ümberhindlused, mis väljendavad arvestuspõhimõtete muutust, kajastatakseseisuga 31.12.2003 koostatud aastaaruandes akumuleeritud üle-(puudu-)jäägi kontol 298000, mittearuandeperioodi 01.01.2003 – 31.12.2003 tulemina.
(4) Põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 kr võib jääda bilanssi, kui see on inventeeritud ning sedaamortiseeritakse hinnangulise järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Peale täielikku amortiseerumist kantakse seebilansist maha.
(5) Põhivara ümberhindlus õiglasele väärtusele (üldeeskirja §-d 39, 45, 47) võib toimuda ka hiljem kui seisuga31.12.2003, kuid üldjuhul mitte hiljem kui 31.12.2005.
(6) Annetatud kapitali konto suletakse järgmiselt:
Leht 24 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
1) konkreetse olemasoleva põhivaraga seotud põhivara sihtfinantseerimise inventeeritud jääk viiakse ülekontorühma 257 koos tehingupartneri (sihtfinantseerimise andja), tegevusala ja allika koodi kajastamisega, kuisee on üldeeskirja kohaselt käsitletav sihtfinantseerimise kohustusena;2) ülejäänud osa annetatud kapitalist suletakse kogunenud üle- või puudujäägi kontole (298000).
(7) Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes hinnatakse seisuga 31.12.2003 ümber kapitaliosaluse meetodil.Investeeringu väärtuse muutus kajastatakse arvestuspõhimõtte muutusena kogunenud üle- või puudujäägi kontol298000, mitte kontol 652000, kus kajastatakse kapitaliosaluse meetodil tehtud kandeid alates 01.01.2004.
(8) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused annavad pärast saldode inventeerimist, kapitaliosaluse meetodiltehtud kandeid ja konsolideerimise protseduuride läbiviimist viimaste kannetena Rahandusministeeriumileüle oma netovara kontode saldod seisuga 31.12.2003, korrespondeerides kanded tekkepõhiste siirete kontol,olenevalt sellest, kas netovara kokku oli enne üleandmist negatiivne (konto 103500) või positiivne (konto203500).
§ 55. Lubatud hälbed 2003. ja 2004. aasta aruandes
(1) Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on 2003. ja 2004. majandusaasta aruanneteslubatud konsolideerimisest tulenevad vead juhul, kui puuduvad korrektsed andmed konsolideerimiseläbiviimiseks või praktilised võimalused elimineerimiskannete leidmiseks mõistliku aja jooksul.Konsolideerimata jäänud üksuste ja konsolideerimisel parandamata jäänud vigade kohta antakse aastaaruandesvastav selgitus.
(2) Arvestuspõhimõtete oluliselt erinevusest tingituna ei ole 2003. aasta bilansis kohustust esitada võrreldavaidandmeid 2002. aasta bilansi kohta. 2004. aasta tulemi- ja rahavooaruandes ei ole kohustust esitada võrreldavaidandmeid 2003. aasta tulemi- ja rahavooaruande kohta. Võrreldavad andmed võivad seetõttu osaliselt puududa karaamatupidamise aastaaruande lisades.
§ 56. Informatsiooni ja andmete avaldamine
(1) Rahandusministeerium esitab oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle lisade muudatustekohta.
(2) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel kontoplaani kasutamise juhendi, raamatupidamiskannetenäidised ja muid üldeeskirja rakendamisega seotud dokumente, andmeid ja teadaandeid.
Rakenduskõrgkoolid 007065 70003678 Eesti Mereakadeemia 31.12.2003 007066 70003773 Tallinna
Tehnikakõrgkool31.12.2003
007067 70005950 Tartu KõrgemKunstikool
31.12.2003
007068 70005699 Tartu Lennukolledž 31.12.2003 007069 70004270 Viljandi
Kultuuriakadeemia31.12.2003
Riigigümnaasiumid 007071 70006027 Narva Vanalinna
Riigikool31.12.2003
007072 70003891 NoarootsiGümnaasium
31.12.2003
007073 70004258 NõoReaalgümnaasium
31.12.2003
007074 70004287 TallinnaMuusikakeskkool
31.12.2003
Riigiinternaatkoolid 007081 70005660 Haapsalu Sanatoorne
Internaatkool31.12.2003
007082 70004471 Kaagvere Erikool 31.12.2003 007083 70006197 Kammeri Kool 31.12.2003 007084 70005677 Porkuni Kool 31.12.2003 007085 70004040 Puiatu Erikool 31.12.2003 007086 70003885 Tallinna K. Pätsi
Vabaõhukool31.12.2003
007087 70004488 Tapa Erikool 31.12.2003 007088 70004264 Tartu Emajõe Kool 31.12.2003 007089 70004034 Tartu Hiie Kool 31.12.2003 Teadus- ja
arendusasutused
007091 70004229 Ajaloo Instituut 31.12.2003 007092 70005944 Eesti Biokeskus 31.12.2003 007093 70004011 Eesti Keele Instituut 31.12.2003 007094 70003879 Eesti
Kirjandusmuuseum31.12.2003
007095 70003785 TartuObservatoorium
31.12.2003
JUSTIITSMINISTEERIUMIVALITSEMISALA
008001 70000898 JUSTIITSMINISTEERIUM31.12.2003 008002 70004867 Eesti Õiguskeele
Keskus31.12.2003
008003 70000906 Riigiprokuratuur 31.12.2003 008004 70003572 Eesti Kohtuarstlik
008012 01269431 Tallinna Halduskohus 31.12.2003 008013 48016861 Viru Ringkonnakohus 31.12.2003 008014 48020696 Ida-Viru Maakohus 31.12.2003 008015 24043422 Tartu
Ringkonnakohus31.12.2003
008016 64027503 Tartu Maakohus 31.12.2003 008017 24051290 Tartu Halduskohus 31.12.2003 008018 56034057 Pärnu Halduskohus 31.12.2003 008019 15001324 Narva Linnakohus 31.12.2003 008020 01365732 Harju Maakohus 31.12.2003 008021 41006500 Jõgeva Maakohus 31.12.2003 008022 51004376 Järva Maakohus 31.12.2003 008023 69001160 Lääne Maakohus 31.12.2003 008024 59008066 Lääne-Viru
Maakohus31.12.2003
008025 54004307 Põlva Maakohus 31.12.2003 008026 18005156 Pärnu Maakohus 31.12.2003 008027 61001918 Rapla Maakohus 31.12.2003 008028 45002798 Saare Maakohus 31.12.2003 008029 35003911 Viljandi Maakohus 31.12.2003 008030 33100389 Valga Maakohus 31.12.2003 008031 38000439 Võru Maakohus 31.12.2003 Vanglad 008041 70001113 Tallinna Vangla 31.12.2003 008042 70001065 Harku Vangla 31.12.2003 008043 70001076 Maardu Vangla 31.12.2003 008044 70001082 Murru Vangla 31.12.2003 008045 70001099 Pärnu Vangla 31.12.2003 008046 70006062 Rummu Avavangla 31.12.2003 008047 70006056 Tartu Vangla 31.12.2003 008048 70001120 Viljandi Vangla 31.12.2003 008049 70001136 Ämari Vangla 31.12.2003 KAITSEMINISTEERIUMI
021001 70001834 Hiiu Maavalitsus 31.12.2003 021002 70004005 Hiiumaa Haigla 31.12.2003 021003 70001857 Hiiumaa Muuseum 31.12.2003 021004 70001840 Hiiumaa
Päästeteenistus31.12.2003
021005 70001871 Kõpu Internaatkool 31.12.2003 021006 70001863 Tohvri Hooldekodu 31.12.2003 IDA-VIRU
MAAVALITSUSEVALITSEMISALA
022001 70001449 Ida-ViruMaavalitsus
31.12.2003
022001 70001455 Ida-Viru MaakonnaHooneregister
31.12.2003
022002 70001484 Aa Hooldekodu 31.12.2003 022003 70004407 Ida-Virumaa
Päästeteenistus31.12.2003
022004 70004442 Iisaku Muuseum 31.12.2003 022005 70004420 Ahtme Kool 31.12.2003 022006 70001478 Narva Lastekodu 31.12.2003 022007 70004436 Narva-Jõesuu
Hooldekodu31.12.2003
022008 70001461 Narva-JõesuuLastekodu
31.12.2003
022009 70004413 Sillamäe Hooldekodu 31.12.2003 JÕGEVA
MAAVALITSUSEVALITSEMISALA
023001 70004117 Jõgeva Maavalitsus 31.12.2003 023001 70004123 Jõgeva Hooneregister 31.12.2003 023002 70004175 Jõgevamaa
Päästeteenistus31.12.2003
023003 70004146 Kiigemetsa Kool 31.12.2003 023004 70004137 Palamuse O. Lutsu
Kihelkonnakoolimuuseum31.12.2003
023005 70004152 Võisiku Hooldekodu 31.12.2003 JÄRVA
MAAVALITSUSEVALITSEMISALA
024001 70001188 Järva Maavalitsus 31.12.2003 024002 70001225 Järvamaa Muuseum 31.12.2003 024003 70001194 Järvamaa
Päästeteenistus31.12.2003
024004 70003425 Koeru Hooldekodu 31.12.2003 024005 70001202 Päinurme
Internaatkool31.12.2003
LÄÄNEMAAVALITSUSEVALITSEMISALA
025001 70004301 Lääne Maavalitsus 31.12.2003 025001 70006122 Lääne Maakonna
100100 Tallinna Linnakassa 31.12.2003 100101 75014920 Tallinn
Linnakantselei31.12.2003
100102 75026738 Tallinna VeneKultuurikeskus
31.12.2003
101101 75015031 TallinnaLinnavolikoguKantselei
31.12.2003
102101 75023830 TallinnaElamumajandusamet
31.12.2003
103101 75023817 TallinnaEttevõtlusamet
31.12.2003
104101 75014289 TallinnaHaridusamet
31.12.2003
104102 75018992 Tallinna MustjõeGümnaasium
31.12.2003
104103 75017596 Gustav AdolfiGümnaasium
31.12.2003
104104 75017751 Tallinna Reaalkool 31.12.2003 104105 75017716 Tallinna Kesklinna
Vene Gümnaasium31.12.2003
104106 75017662 Tallinna IngliseKolledž
31.12.2003
104107 75017774 Tallinna TõnismäeReaalkool
31.12.2003
104108 75017797 TallinnaÜhisgümnaasium
31.12.2003
104109 75017644 Tallinna 21. Kool 31.12.2003 104110 75017679 Tallinna Juhkentali
Gümnaasium31.12.2003
104111 75017656 TallinnaHumanitaargümnaasium
31.12.2003
104112 75017610 Kadrioru SaksaGümnaasium
31.12.2003
104113 75017627 LiivalaiaGümnaasium
31.12.2003
104114 75017739 Tallinna PrantsuseLütseum
31.12.2003
104115 75017604 Jakob WestholmiGümnaasium
31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 115 /184
104116 75017685 Tallinna Juudi Kool 31.12.2003 104117 75017691 Tallinna Kadrioru
Põhikool31.12.2003
104118 75017722 Tallinna MagdaleenaLasteaed-Algkool
31.12.2003
104119 75017780 Tallinna VanalinnaTäiskasvanuteGümnaasium
31.12.2003
104120 75017709 TallinnaTäiskasvanuteGümnaasium
31.12.2003
104121 75017805 VanalinnaHariduskolleegium
31.12.2003
104122 75016527 Tallinna VindiLasteaed-Algkool
31.12.2003
104123 75016496 Tallinna KristiineLasteaed-Algkool
31.12.2003
104124 75016467 Tallinna 1.Internaatkool
31.12.2003
104125 75016510 Tallinna LillekülaGümnaasium
31.12.2003
104126 75016533 TallinnaÜldgümnaasium
31.12.2003
104127 75016941 Tallinna PaekaareGümnaasium
31.12.2003
104128 75016792 LasnamäeGümnaasium
31.12.2003
104129 75016869 Tallinna LaagnaGümnaasium
31.12.2003
104130 75016964 Tallinna SikupilliKeskkool
31.12.2003
104131 75016935 Tallinna PaeGümnaasium
31.12.2003
104132 75016987 Tallinna ÜmeraPõhikool
31.12.2003
104133 75016486 Tallinna HuvikeskusKullo
31.12.2003
104134 75007563 LasnamäeMuusikakool
31.12.2003
104135 75016929 Tallinna NoorteSpordikeskus
31.12.2003
104136 75016160 Tallinna Muusikakool 31.12.2003 104137 75016177 Tallinna Kunstikool 31.12.2003 104138 75018207 Tallinna Õpetajate
Maja31.12.2003
104139 75017828 Tallinna KanutiaiaNoortemaja
31.12.2003
104140 75018414 Mustamäe LasteLoomingu Maja
31.12.2003
104141 75016154 Nõmme Muusikakool 31.12.2003 104142 75016668 Tallinna Nõmme
Noortemaja31.12.2003
104143 75017403 Tallinna KopliNoortemaja
31.12.2003
104144 75019112 Õismäe Kool 31.12.2003 104145 75019129 Tallinna Õismäe
Humanitaargümnaasium31.12.2003
104146 75019081 Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium
31.12.2003
104147 75018963 Tallinna JärveotsaGümnaasium
31.12.2003
Leht 116 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
104148 75018408 Haabersti VeneGümnaasium
31.12.2003
104149 75019135 Tallinna Õismäe VeneLütseum
31.12.2003
104150 75016817 Lasnamäe VeneGümnaasium
31.12.2003
104151 75016970 Tallinna TondirabaKeskkool
31.12.2003
104152 75016912 Tallinna MahtraGümnaasium
31.12.2003
104153 75016852 Tallinna KuristikuGümnaasium
31.12.2003
104154 75016823 LasnamäeÜldgümnaasium
31.12.2003
104155 75016898 Tallinna LinnamäeVene Lütseum
31.12.2003
104156 75016906 Tallinna LäänemereGümnaasium
31.12.2003
104157 75016846 Tallinna KatleriPõhikool
31.12.2003
104158 75016800 Lasnamäe Lasteaed-Algkool
31.12.2003
104159 75016958 Tallinna PaekaareLasteaed-Algkool
31.12.2003
104160 75016875 Tallinna LaagnaLasteaed-Algkool
31.12.2003
104161 75018489 Tallinna Mustamäe 1.Lasteaed-Algkool
31.12.2003
104162 75018495 Tallinna Mustamäe 2.Lasteaed-Algkool
31.12.2003
104163 75018472 Tallinna LepistikuLasteaed-Algkool
31.12.2003
104164 75018420 Tallinna 32.Keskkool
31.12.2003
104165 75018437 Tallinna 37.Keskkool
31.12.2003
104166 75018905 TallinnaTehnikagümnaasium
31.12.2003
104167 75018503 Tallinna MustamäeGümnaasium
31.12.2003
104168 75018443 Tallinna ArteGümnaasium
31.12.2003
104169 75018532 Tallinna MustamäeÜldhariduskool
31.12.2003
104170 75018526 Tallinna MustamäeReaalgümnaasium
31.12.2003
104171 75018519 Tallinna MustamäeHumanitaargümnaasium
31.12.2003
104172 75018454 Tallinna 53.Keskkool
31.12.2003
104173 75018897 Tallinna SaksaGümnaasium
31.12.2003
104174 75018466 Tallinna 63. Põhikool 31.12.2003 104175 75016651 Tallinna Nõmme
Gümnaasium31.12.2003
104176 75016697 Tallinna PääskülaGümnaasium
31.12.2003
104177 75016711 Tallinna ValdekuGümnaasium
31.12.2003
104178 75016705 Tallinna RahumäePõhikool
31.12.2003
104179 75016639 Tallinna HiiuPõhikool
31.12.2003
104180 75016674 Tallinna NõmmePõhikool
31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 117 /184
104181 75016645 Tallinna KivimäePõhikool
31.12.2003
104182 75017544 PiritaMajandusgümnaasium
31.12.2003
104183 75017538 Merivälja Põhikool 31.12.2003 104184 75017389 Tallinna Kurtide Kool 31.12.2003 104185 75017366 Sõle Gümnaasium 31.12.2003 104186 75017372 Tallinna
Kunstigümnaasium31.12.2003
104187 75017337 PelgulinnaGümnaasium
31.12.2003
104188 75017296 Kalamaja Põhikool 31.12.2003 104189 75017350 Ristiku Põhikool 31.12.2003 104190 75017308 Kari Gümnaasium 31.12.2003 104191 75017314 Karjamaa
Ida-Viru maakond 170101 75008321 Alajõe Vallavalitsus 31.12.2003 171101 75004174 Aseri Vallavalitsus 31.12.2003 172101 75023935 Avinurme
Vallavalitsus31.12.2003
173101 75013641 Iisaku Vallavalitsus 31.12.2003 174101 75004843 Illuka Vallavalitsus 31.12.2003 175101 75002577 Jõhvi Linnavalitsus 31.12.2003 175101 75002608 Jõhvi Gümnaasium 31.12.2003 175101 75002583 Jõhvi Vene
Gümnaasium31.12.2003
175101 75002672 Jõhvi LasteaedKalevipoeg
31.12.2003
175101 75002689 Jõhvi Lasteaed Sipsik 31.12.2003 175101 75002637 Jõhvi Spordikool 31.12.2003 175101 75002666 Jõhvi Muusikakool 31.12.2003 175101 75002590 Jõhvi Kunstikool 31.12.2003 175101 75002655 Jõhvi Koolinoorte
Maja31.12.2003
175101 75028424 Jõhvi LinnaSotsiaalmaja
31.12.2003
175101 75002620 JõhviKeskraamatukogu
31.12.2003
175102 75002614 Jõhvi Kultuurikeskus 31.12.2003 176101 75009444 Jõhvi Vallavalitsus 31.12.2003 177101 75005162 Kiviõli Linnavalitsus 31.12.2003 177101 75005216 Kiviõli I Keskkool 31.12.2003 177101 75005204 Kiviõli Kunstide
Kool31.12.2003
177101 75005179 Kiviõli LinnaLasteaed Kannike
31.12.2003
177101 75005191 KiviõliLinnaraamatukogu
31.12.2003
177101 75005185 Kiviõli Rahvamaja 31.12.2003 177101 75009036 Kiviõli Vene
Gümnaasium31.12.2003
178101 75004033 Kohtla Vallavalitsus 31.12.2003 178101 75004056 Kohtla valla asutus
179106 75008982 Järve Gümnaasium 31.12.2003 179107 75006167 Slaavi Gümnaasium 31.12.2003 179108 75006150 Järve Vene
Gümnaasium31.12.2003
179109 75006173 3. Keskkool 31.12.2003 179110 75006204 Pärna Põhikool 31.12.2003 179111 75009013 Vahtra Põhikool 31.12.2003 179112 75006210 Oru Põhikool 31.12.2003 179113 75006189 Kohtla-Järve
204101 75004062 Kabala Vallavalitsus 31.12.2003 205101 75013196 Kareda Vallavalitsus 31.12.2003 206101 75004027 Koeru Vallavalitsus 31.12.2003 207101 75015640 Koigi Vallavalitsus 31.12.2003 208101 75016237 Lehtse Vallavalitsus 31.12.2003 209101 75004275 Oisu Vallavalitsus 31.12.2003 210101 75002436 Paide Linnavalitsus 31.12.2003 210102 75002502 Paide Huvikeskus 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 127 /184
210103 75002494 Paide KesklinnaLasteaed
31.12.2003
210104 75002488 Paide SookureLasteaed
31.12.2003
210105 75002465 PaideÜhisgümnaasium
31.12.2003
210106 75002554 Paide Tervisekeskus 31.12.2003 210107 75002525 Paide Muusikakool 31.12.2003
Koodi kehtivuse perioodKood Registrinumber Üksuse nimetusAlates Kuni
210108 75002459 Paide Gümnaasium 31.12.2003 210109 75002548 Paide Täiskasvanute
Keskkool31.12.2003
210110 75002442 Paide SlaaviGümnaasium
31.12.2003
210111 75002560 JärvamaaLasteabikeskus
31.12.2003
210112 75002519 Paide Kultuurikeskus 31.12.2003 210113 75002531 Järvamaa
Keskraamatukogu31.12.2003
211101 75005819 Paide Vallavalitsus 31.12.2003 212101 75004524 Roosna-Alliku
Vallavalitsus31.12.2003
213101 75006279 Türi Linnavalitsus 31.12.2003 213102 75006351 Türi Kesklinna
Lasteaed31.12.2003
213103 75006345 Türi Lokuta Lasteaed 31.12.2003 213104 75006322 Türi Gümnaasium 31.12.2003 213105 75006339 Türi
Majandusgümnaasium31.12.2003
213106 75006308 Türi Huvikool 31.12.2003 213107 75006316 Türi Muusikakool 31.12.2003 213108 75006291 Türi Toimetulekukool 31.12.2003 213109 75006374 Türi Päevakeskus 31.12.2003 213110 75006285 Türi Raamatukogu 31.12.2003 213111 75006368 Türi Kultuurimaja 31.12.2003 213112 75006380 Türi Muuseum 31.12.2003 214101 75008947 Türi Vallavalitsus 31.12.2003 214102 75025644 Türi-Alliku Lasteaed 31.12.2003 214103 75025650 Särevere Lasteaed
Kurepesa31.12.2003
214104 750255667 Laupa Põhikool 31.12.2003 215101 75013479 Väätsa Vallavalitsus 31.12.2003 Jõgeva maakond 220101 75003246 Jõgeva Linnavalitsus 31.12.2003 220102 75003312 Jõgeva Gümnaasium 31.12.2003 220103 75003275 Jõgeva
Ühisgümnaasium31.12.2003
220104 75003269 Jõgeva TäiskasvanuteKeskkool
31.12.2003
220105 75003306 Jõgeva Kunstikool 31.12.2003 220106 75010269 Jõgeva Muusikakool 31.12.2003 220107 75003298 Jõgeva
226103 75003171 Kaarepere Põhikool 31.12.2003 226104 75003163 Luua Algkool 31.12.2003 226105 75003192 Palamuse Vallavara 31.12.2003 227101 75025549 Puurmani
Vallavalitsus31.12.2003
227102 75025590 Puurmani Keskkool 31.12.2003 227103 75025609 Saduküla Põhikool 31.12.2003 227104 75025578 Puurmani Lasteaed 31.12.2003 228101 75003045 Põltsamaa
Linnavalitsus31.12.2003
228102 75003128 PõltsamaaÜhisgümnaasium
31.12.2003
228103 75003080 Lasteaed-AlgkoolTõruke
31.12.2003
228104 75003074 Lasteaed Mari 31.12.2003 228105 75003097 Põltsamaa
Muusikakool31.12.2003
228106 75003111 Põltsamaa Spordikool 31.12.2003 228107 75003068 Põltsamaa
Kultuurikeskus31.12.2003
228108 75003051 Jõgeva MaakonnaKeskraamatukogu
31.12.2003
228109 75003105 Põltsamaa Muuseum 31.12.2003 229101 75023496 Põltsamaa
Vallavalitsus31.12.2003
230101 75005469 Saare Vallavalitsus 31.12.2003 230101 75027844 Saare Vallavara 31.12.2003 231101 75002078 Tabivere
Vallavalitsus31.12.2003
231102 75002100 TabivereGümnaasium
31.12.2003
231103 75002117 J. V. Veski nimMaarja Põhikool
31.12.2003
231104 75002086 TabivereSotsiaalkeskus
31.12.2003
231105 75002092 Tabivere Vallavara 31.12.2003 232101 75023645 Torma Vallavalitsus 31.12.2003 232101 75023674 Sadala Põhikool 31.12.2003 232101 75023680 Torma Põhikool 31.12.2003 Lääne maakond 240101 75012802 Haapsalu
Linnavalitsus31.12.2003
240101 75012966 HaapsaluGümnaasium
31.12.2003
240101 75012848 Haapsalu Kunstikool 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 129 /184
240101 75012877 HaapsaluLastekeskus
31.12.2003
240101 75012952 Haapsalu LinnaAlgkool
31.12.2003
240101 75012831 HaapsaluMuusikakool
31.12.2003
240101 75012825 HaapsaluÜldgümnaasium
31.12.2003
240101 75012989 HaapsaluWiedemanniGümnaasium
31.12.2003
240101 75012972 HaapsaluTäiskasvanuteGümnaasium
31.12.2003
240101 75012854 Läänemaa Spordikool 31.12.2003 240101 75012943 Päikesejänku
Haapsalu Lasteaed31.12.2003
240101 75012914 Pääsupesa HaapsaluLasteaed
31.12.2003
240101 75012920 Tareke HaapsaluLasteaed
31.12.2003
240101 75012937 Tõruke HaapsaluLasteaed
31.12.2003
240101 75012908 Vikerkaar HaapsaluLasteaed
31.12.2003
240102 75012883 HaapsaluSotsiaalmaja
31.12.2003
240103 75012898 Lääne MaakonnaKeskraamatukogu
31.12.2003
240104 75012860 HaapsaluKultuurikeskus
31.12.2003
240105 75012819 Raudteemuuseum 31.12.2003 240106 75023763 Haapsalu
Linnavaraamet31.12.2003
241101 75014020 Hanila Vallavalitsus 31.12.2003 241102 75014037 Virtsu Põhikool 31.12.2003 241103 75014066 Virtsu Lasteaed 31.12.2003 241104 75014050 Kõmsi Lasteaed-
Algkool31.12.2003
241105 75014043 Vatla Põhikool 31.12.2003 242101 75026431 Kullamaa
Vallavalitsus31.12.2003
242101 75026448 Kullamaa Keskkool 31.12.2003 243101 75013575 Lihula Vallavalitsus 31.12.2003 243102 75013606 Lihula Lasteaed 31.12.2003 243103 75013581 Lihula Gümnaasium 31.12.2003 243104 75024863 Lihula Kultuurimaja 31.12.2003 244101 75019945 Martna Vallavalitsus 31.12.2003 244101 75019951 Martna Põhikool 31.12.2003 245101 75013546 Noarootsi
Vallavalitsus31.12.2003
245102 75013569 Noarootsi Kool 31.12.2003 246101 75023036 Nõva Vallavalitsus 31.12.2003 247101 75011702 Oru Vallavalitsus 31.12.2003 247102 75011725 Oru Hooldekodu 31.12.2003 248101 75022479 Ridala Vallavalitsus 31.12.2003 248102 75022508 Ridala Põhikool 31.12.2003 248103 75022491 Asuküla Algkool 31.12.2003 248104 75022485 Uuemõisa Algkool 31.12.2003 249101 75011872 Risti Vallavalitsus 31.12.2003
Leht 130 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
249102 75011889 Risti Põhikool 31.12.2003 250101 75011300 Taebla Vallavalitsus 31.12.2003 250102 75011336 Taebla Gümnaasium 31.12.2003 250103 75011346 Palivere Põhikool 31.12.2003 250104 75011317 Taebla Lasteaed 31.12.2003 250105 75011323 Palivere Lasteaed 31.12.2003 251101 75022427 Vormsi Vallavalitsus 31.12.2003 251101 75022433 Vormsi Põhikool 31.12.2003 Lääne-Viru
maakond
260101 75012765 AvanduseVallavalitsus
31.12.2003
261101 75013144 Haljala Vallavalitsus 31.12.2003 262101 75007824 Kadrina Vallavalitsus 31.12.2003 263101 75020500 Kunda Linnavalitsus 31.12.2003 264101 75010803 Laekvere
Vallavalitsus31.12.2003
265101 75010003 Rakke Vallavalitsus 31.12.2003 265101 75010016 Rakke Valla
Kommunaalasutus31.12.2003
266101 75025064 RakvereLinnavalitsus
31.12.2003
267101 75012096 Rakvere Vallavalitsus 31.12.2003 268101 75020380 Rägavere
270101 75013664 Aluvere Põhikool 31.12.2003 270101 75012481 Uhtna Põhikool 31.12.2003 271101 75010401 Tamsalu
Linnavalitsus31.12.2003
271101 75018868 Tamsalu Kommunaal 31.12.2003 272101 75009680 Tamsalu Vallavalitsus 31.12.2003 273101 75019493 Tapa Linnavalitsus 31.12.2003 273101 75019558 Tapa Gümnaasium 31.12.2003 273101 75019566 Tapa Vene
Gümnaasium31.12.2003
273101 75027761 Tapa Spordikeskus 31.12.2003 274101 75023482 Vihula Vallavalitsus 31.12.2003 275101 75008746 Vinni Vallavalitsus 31.12.2003 276101 75010232 Viru-Nigula
Vallavalitsus31.12.2003
277101 75011694 Väike-MaarjaVallavalitsus
31.12.2003
Pärnu maakond 300101 75004671 Are Vallavalitsus 31.12.2003 301101 75014296 Audru Vallavalitsus 31.12.2003 302101 75001767 Halinga Vallavalitsus 31.12.2003 303101 75000785 Häädemeeste
309101 75001052 Paikuse Vallavalitsus 31.12.2003 310101 75000064 Pärnu Linnavalitsus 31.12.2003 310101 75000242 Pärnu Slaavi
Põhikool31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 131 /184
310101 75000259 Pärnu KuningaTänava Põhikool
31.12.2003
310101 75000265 Pärnu VanalinnaPõhikool
31.12.2003
310101 75000229 Pärnu RäämaPõhikool
31.12.2003
310101 75000288 Pärnu VeneGümnaasium
31.12.2003
310101 75000302 Pärnu ÜlejõeGümnaasium
31.12.2003
310101 75000319 PärnuÜhisgümnaasium
31.12.2003
310101 75000331 Pärnu NiidupargiGümnaasium
31.12.2003
310101 75000294 Pärnu RaekülaGümnaasium
31.12.2003
310101 75000271 Pärnu KoidulaGümnaasium
31.12.2003
310101 75000325 Pärnu TäiskasvanuteGümnaasium
31.12.2003
310101 75000236 PärnuHansagümnaasium
31.12.2003
310101 75014669 PärnuToimetulekukool
31.12.2003
310101 75000207 Pärnu LasteaedPillerpall
31.12.2003
310101 75000176 Pärnu ÜlejõeLasteaed
31.12.2003
310101 75000124 Pärnu Lasteaed Mai 31.12.2003 310101 75000199 Pärnu Kastani
Lasteaed31.12.2003
310101 75000213 Pärnu TammsaareLasteaed
31.12.2003
310101 75000182 Pärnu Lasteaed Trall 31.12.2003 310101 75000147 Pärnu Lasteaed
Päikesejänku31.12.2003
310101 75000101 Pärnu Liblika TänavaLasteaed
31.12.2003
310101 75000093 Pärnu KesklinnaLasteaed
31.12.2003
310101 75000087 Pärnu LasteaedKelluke
31.12.2003
310101 75000130 Pärnu MännipargiLasteaed
31.12.2003
310101 75000070 Pärnu Kadri TänavaLasteaed
31.12.2003
310101 75000153 Pärnu LasteaedPöialpoiss
31.12.2003
310101 75000164 Pärnu RaekülaLasteaed
31.12.2003
310101 75000348 Pärnu Ametikool 31.12.2003 310101 75000393 Pärnu Noorte
Loodusmaja31.12.2003
310101 75000383 Pärnu LinnaSpordikool
31.12.2003
310101 75000414 Pärnu NoorteTehnikamaja
31.12.2003
310101 75000503 Pärnu Kunstikool 31.12.2003 310101 75000377 Pärnu Kunstide Maja 31.12.2003 310101 75000495 Pärnu Muusikakool 31.12.2003 310101 75000489 Pärnu Linnaorkester 31.12.2003
Leht 132 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
310101 75001342 PärnuKeskraamatukogu
31.12.2003
310101 75000512 Pärnu Linnagalerii 31.12.2003 310101 75000354 Pärnu
Õppenõustamiskeskus31.12.2003
310101 75000466 Puuetega IsikuteHoolekandekeskus
31.12.2003
310101 75000458 VanuriteHoolekandekeskus
31.12.2003
310101 75000437 Pereabi Keskus 31.12.2003 310101 75000443 Tammiste
372101 75025331 Kaiu Vallavalitsus 31.12.2003 373101 75021729 Kehtna Vallavalitsus 31.12.2003 373101 75021735 Eidapere Kool 31.12.2003 373101 75021758 Kehtna Põhikool 31.12.2003 373101 75021764 Lelle Põhikool 31.12.2003 373101 75021847 Kehtna Lasteaed
Siller31.12.2003
373102 75021942 Valtu Spordimaja 31.12.2003 374101 75018851 Kohila Vallavalitsus 31.12.2003 374102 75027873 Kohila Gümnaasium 31.12.2003 374103 75027867 Kohila
Koolituskeskus31.12.2003
375101 75026508 Käru Vallavalitsus 31.12.2003 376101 75022835 Märjamaa
Vallavalitsus31.12.2003
377101 75023071 RaikkülaVallavalitsus
31.12.2003
377101 75023094 Järvakandi Põhikool 31.12.2003 377101 75023102 Kabala Põhikool 31.12.2003 377101 75023088 Raikküla Põhikool 31.12.2003 378101 75023361 Rapla Vallavalitsus 31.12.2003 378101 75026572 Alu Lasteaed-
Algkool31.12.2003
378101 75027755 Hagudi Põhikool 31.12.2003 378101 75027749 Kodila Põhikool 31.12.2003 379101 75024030 Vigala Vallavalitsus 31.12.2003 379102 75024128 Vana-Vigala Apteek 31.12.2003 Saare maakond 400101 75004145 Kaarma Vallavalitsus 31.12.2003 401101 75022060 Kihelkonna
Vallavalitsus31.12.2003
401101 75022095 Kihelkonna Põhikool 31.12.2003 401101 75022083 Kihelkonna Lasteaed 31.12.2003 401101 75022077 Kihelkonna Valla
Hooldekodu31.12.2003
402101 75023266 KuressaareLinnavalitsus
31.12.2003
402102 75023295 Kuressaare 1.Lasteaed
31.12.2003
402103 75023303 Kuressaare 2.Lasteaed
31.12.2003
402104 75023289 Kuressaare 5.Lasteaed
31.12.2003
402105 75023318 Kuressaare 6.Lasteaed
31.12.2003
402106 75023272 Kuressaare 7.Lasteaed
31.12.2003
402107 75023332 Ida-Niidu Lasteaed-Algkool
31.12.2003
402108 75023326 Kuressaare Põhikool 31.12.2003 402109 75024604 Kuressaare Vanalinna
Kool31.12.2003
402110 75024538 SaaremaaÜhisgümnaasium
31.12.2003
402111 75028022 KuressaareGümnaasium
31.12.2003
Leht 134 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
402112 75024521 KuressaareÕhtukeskkool
31.12.2003
402113 75024544 Saaremaa Spordikool 31.12.2003 402114 75024567 Kuressaare
Kunstikool31.12.2003
402115 75023349 KuressaareMuusikakool
31.12.2003
402116 75024596 Kuressaare NoorteHuvikeskus
31.12.2003
402117 75023355 Saare MaakonnaKeskraamatukogu
31.12.2003
402118 45001592 KuressaareKultuurikeskus
31.12.2003
402118 75027962 KuressaareKultuurivara
31.12.2003
402118 75024573 Kuressaare Raegalerii 31.12.2003 402119 75024550 Kuressaare
446102 75006546 Tartu linnakantselei 31.12.2003 446103 75006546 Tartu LV
linnaarstiteenistus31.12.2003
446104 75006546 Tartu LV arhitektuurija ehituse osakond
31.12.2003
446105 75006546 Tartu LVlinnaplaneerimiseja maakorralduseosakond
31.12.2003
446106 75006546 Tartu LV ettevõtluseosakond
31.12.2003
446109 75006552 Tartu Linnavolikogu 31.12.2003 446110 75006546 Tartu LV
haridusosakond31.12.2003
446111 75007126 Tartu KesklinnaLastekeskus
31.12.2003
446112 75007327 Tartu LasteaedHELLIK
31.12.2003
446113 75007089 Tartu LasteaedKAROLIINE
31.12.2003
446114 75007118 Tartu LasteaedKIVIKE
31.12.2003
446115 75007190 Tartu LasteaedMEELESPEA
31.12.2003
446116 75008597 Tartu LasteaedNUKITSAMEES
31.12.2003
446117 75007273 Tartu LasteaedPÄÄSUPESA
31.12.2003
446118 75007155 Tartu LasteaedPÄKAPIKK
31.12.2003
446119 75007215 Tartu LasteaedPIILUPESA
31.12.2003
44611A 75007333 Tartu LasteaedPLOOMIKE
31.12.2003
44611B 75007178 Tartu LasteaedRISTIKHEIN
31.12.2003
44611C 75007161 Tartu LasteaedSIREL
31.12.2003
44611D 75007149 TartuLastepäevakoduANNIKE
31.12.2003
44611E 75007184 TartuLastepäevakoduHELIKA
31.12.2003
Leht 136 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
44611F 75007250 TartuLastepäevakoduKANNIKE
31.12.2003
44611G 75007132 TartuLastepäevakoduKELLUKE
31.12.2003
44611H 75007296 TartuLastepäevakoduKRÕLL
31.12.2003
44611J 75007304 TartuLastepäevakoduMAARJAMÕISA
31.12.2003
44611K 75007221 TartuLastepäevakoduMÕMMIK
31.12.2003
44611L 75007282 TartuLastepäevakoduPOKU
31.12.2003
44611M 75007267 TartuLastepäevakoduRUKKILILL
31.12.2003
44611N 75007103 TartuLastepäevakoduSASS
31.12.2003
44611P 75007310 TartuLastepäevakoduTÄHTVERE
31.12.2003
44611R 75007095 TartuLastepäevakoduTÕRUKE
31.12.2003
44611S 75007238 TartuLastepäevakoduTRIINU JA TAAVI
31.12.2003
44611T 75007209 TartuLastepäevakoduMIDRIMAA
31.12.2003
44611U 75007244 Tartu LastesõimMESIPUU
31.12.2003
446120 75006925 Tartu AnnelinnaGümnaasium
31.12.2003
446121 75006902 Tartu AnnemõisaKool
31.12.2003
446122 75006948 Tartu Descartes’iLütseum
31.12.2003
446123 75006871 Tartu ForseliuseGümnaasium
31.12.2003
446124 75007008 Tartu HerbertMasingu Kool
31.12.2003
446125 75006807 Tartu Hugo TreffneriGümnaasium
31.12.2003
446126 75006865 Tartu KarlovaGümnaasium
31.12.2003
446127 75006977 Tartu Kesklinna Kool 31.12.2003 446128 75006954 Tartu Kivilinna
Gümnaasium31.12.2003
446129 75006919 TartuKommertsgümnaasium
31.12.2003
44612A 75006983 Tartu Kroonuaia Kool 31.12.2003 44612B 75006931 Tartu
Kunstigümnaasium31.12.2003
44612C 75007014 Tartu Maarja Kool 31.12.2003 44612D 75006894 Tartu Mart Reiniku
Gümnaasium31.12.2003
44612E 75006813 Tartu Miina HärmaGümnaasium
31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 137 /184
44612F 75006836 Tartu PuškiniGümnaasium
31.12.2003
44612G 75006820 Tartu RaatuseGümnaasium
31.12.2003
44612H 75006859 Tartu SlaaviGümnaasium
31.12.2003
44612J 75006842 Tartu TammeGümnaasium
31.12.2003
44612K 75006960 Tartu Veeriku Kool 31.12.2003 446130 75007020 Tartu Täiskasvanute
Gümnaasium31.12.2003
446131 75024308 TartuKutsehariduskeskus
31.12.2003
446132 75007072 Tartu Keeltekool 31.12.2003 446140 75006546 Tartu LV
kultuuriosakond31.12.2003
446141 75006575 Tartu I Muusikakool 31.12.2003 446142 75006581 Tartu II Muusikakool 31.12.2003 446143 75006598 Tartu Lastekunstikool 31.12.2003 446144 75007066 Anne Noortekeskus 31.12.2003 446145 75007043 Lille Maja 31.12.2003 446146 75006569 O. Lutsu Tartu Linna
Keskraamatukogu31.12.2003
446147 75006658 Tiigi Seltsimaja 31.12.2003 446148 75006635 Tartu Linnamuuseum 31.12.2003 446149 75006629 Tartu
Mänguasjamuuseum31.12.2003
44614A 75006612 Tartu Teatrilabor 31.12.2003 44614B 75006641 Tartu Linna
Spordibaasid31.12.2003
446150 75006546 Tartu LVsotsiaalabiosakond
31.12.2003
446151 75006724 Tartu PäevakeskusKALDA
31.12.2003
446152 75006753 Tartu PäevakeskusTÄHTVERE
31.12.2003
446153 75006701 Tartu Turvakodu 31.12.2003 446154 75006766 Tartu Varjupaik 31.12.2003 446155 75006730 Tartu Hooldekodu 31.12.2003 446160 75006546 Tartu LV
linnamajanduseosakond
31.12.2003
446161 75006799 Tartu LV asutusKalmistu
31.12.2003
446170 75006546 Tartu LV linnavaradeosakond
31.12.2003
447101 75006486 Tartu Vallavalitsus 31.12.2003 447101 75012081 Lähte
Ühisgümnaasium31.12.2003
448101 75015404 TähtvereVallavalitsus
31.12.2003
449101 75009042 Vara Vallavalitsus 31.12.2003 500101 75010140 Võnnu Vallavalitsus 31.12.2003 501101 75007422 Ülenurme
Vallavalitsus31.12.2003
Viljandi maakond 530101 75015812 Abja Vallavalitsus 31.12.2003 530102 75015864 Abja Gümnaasium 31.12.2003 531101 75010074 Halliste Vallavalitsus 31.12.2003 532101 75006397 Karksi Vallavalitsus 31.12.2003
558101 75005995 Taheva Vallavalitsus 31.12.2003 559101 75002229 Tõlliste Vallavalitsus 31.12.2003 560101 75005699 Tõrva Linnavalitsus 31.12.2003 560102 75014126 Tõrva Linna
Sotsiaalabiamet31.12.2003
561101 75004748 Valga Linnavalitsus 31.12.2003 562101 75012713 Õru Vallavalitsus 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 139 /184
Võru maakond 570101 75010418 Antsla Vallavalitsus 31.12.2003 570101 75010476 Antsla Gümnaasium 31.12.2003 570101 75010430 Antsla Teenus 31.12.2003 571101 75013003 Haanja Vallavalitsus 31.12.2003 572101 75000911 Lasva Vallavalitsus 31.12.2003
Koodi kehtivuse perioodKood Registrinumber Üksuse nimetusAlates Kuni
581101 75019980 Võru Linnavalitsus 31.12.2003 581102 75020055 Võru Lasteaed
Okasroosike31.12.2003
581103 75020061 Võru Lasteaed Sõleke 31.12.2003 581104 75020078 Võru Lasteaed
Punamütsike31.12.2003
581105 75020084 Võru LasteaedPäkapikk
31.12.2003
581106 75020150 Võru KreuzwaldiGümnaasium
31.12.2003
581107 75020144 Võru KesklinnaGümnaasium
31.12.2003
581108 75020138 Võru VeneG��mnaasium
31.12.2003
581109 75020115 Võru I Põhikool 31.12.2003 581110 75020090 Võru Järve Kool 31.12.2003 581111 75020109 Võrusoo Põhikool 31.12.2003 581112 75020121 Võru Täiskasvanute
Gümnaasium31.12.2003
581113 75020032 Võru Muusikakool 31.12.2003 581114 75029332 Võru Kunstikool 31.12.2003 581115 75020017 Võru Spordikool 31.12.2003 581116 75019997 Võru Kultuurimaja
Kannel31.12.2003
581117 75020003 VõrumaaKeskraamatukogu
31.12.2003
582101 75021340 Võru Vallavalitsus 31.12.2003 582101 75027287 Väimela
Tervisekeskus31.12.2003
582101 75021356 Parksepa Keskkool 31.12.2003 MUUD AVALIK-
604201 74000435 TallinnaTehnikaülikooliGeoloogia Instituut
31.12.2003
604201 74000458 TallinnaTehnikaülikooliPõlevkivi Instituut
31.12.2003
604201 74000530 TallinnaTehnikaülikooli EestiEnergeetika Instituut
31.12.2003
605201 74001073 Tartu Ülikool 31.12.2003 610201 74000168 Eesti Teaduste
Akadeemia31.12.2003
610201 74000352 Eesti TeadusteAkadeemia Kirjastus
31.12.2003
610201 74000381 Eesti TeadusteAkadeemiaUnderi ja TuglaseKirjanduskeskus
31.12.2003
611201 74000257 Keemilise jaBioloogilise FüüsikaInstituut
31.12.2003
620201 74000725 Kaitseliit 31.12.2003 620201 74000731 Kaitseliidu Peastaap 31.12.2003 620201 74000820 Kaitseliidu Alutaguse
Malev31.12.2003
620201 74000843 Kaitseliidu HarjuMalev
31.12.2003
620201 74000866 Kaitseliidu JõgevaMalev
31.12.2003
620201 74000853 Kaitseliidu JärvaMalev
31.12.2003
620201 74000895 Kaitseliidu LääneMalev
31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 141 /184
620201 74000889 Kaitseliidu PõlvaMalev
31.12.2003
620201 74000872 Kaitseliidu PärnumaaMalev
31.12.2003
620201 74000903 Kaitseliidu RaplaMalev
31.12.2003
620201 74000918 Kaitseliidu SaaremaaMalev
31.12.2003
620201 74000926 Kaitseliidu SakalaMalev
31.12.2003
620201 74000837 Kaitseliidu TallinnaMalev
31.12.2003
620201 74000932 Kaitseliidu TartuMalev
31.12.2003
620201 74000949 Kaitseliidu ValgamaaMalev
31.12.2003
620201 74000955 Kaitseliidu ViruMalev
31.12.2003
620201 74000961 Kaitseliidu VõrumaaMalev
31.12.2003
630201 74000062 Eesti Televisioon 31.12.2003 631201 74000010 Eesti Raadio 31.12.2003 632201 74000139 Eesti
Rahvusraamatukogu31.12.2003
633201 74000033 Rahvusooper Estonia 31.12.2003 634201 74001328 Eesti Kultuurkapital 31.12.2003 640201 74000091 Eesti Haigekassa 31.12.2003 641201 74000085 Eesti Töötukassa 31.12.2003 VALITSUSSEKTORI
SIHTASUTUSED
007301 90000200 Tiigrihüppe SA 31.12.2003 007302 90000759 SA Eesti Teadusfond 31.12.2003 011301 90000618 SA Vanalinna
Teatrimaja31.12.2003
011302 90000357 Eesti Filmi SA 31.12.2003 011303 90003278 Virumaa Muuseumid
SA31.12.2003
011304 90001380 SA Tartu Jaani Kirik 31.12.2003 012301 90006006 Ettevõtluse
Arendamise SA31.12.2003
014301 90005946 SAKeskkonnainvesteeringuteKeskus
31.12.2003
015301 90000937 SA EestiMigratsioonifond
31.12.2003
016301 90000145 SA Eesti PuuetegaInimeste Fond
31.12.2003
023301 90001322 SA JõgevamaaArendus- jaEttevõtluskeskus
31.12.2003
024301 90000446 SA JärvamaaEttevõtluskeskus
31.12.2003
029301 80028194 SA RaplamaaArendus- jaEttevõtluskeskus
31.12.2003
031301 90001010 SA TartuÄrinõuandla
31.12.2003
152301 90005834 Ääsmäe Kultuuri- jaSpordi SA
31.12.2003
Leht 142 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
154301 90000558 ViimsiKodanikukaitse FondSA
31.12.2003
154302 90000512 SA ViimsiArengufond
31.12.2003
175301 90003172 Jõhvi VanuriteHooldekodu SA
31.12.2003
179301 90003396 SA Kohtla-järveArenduskeskus
31.12.2003
185301 90003404 Narva LinnaelamuSA
31.12.2003
228301 90001888 Põltsamaa LossiFond SA
31.12.2003
228302 90001960 Põltsamaa SõprusePargi SA
31.12.2003
243301 90006561 SA Lõuna-LäänemaaTervishoiu- jaSotsiaalhoolekandeKeskus
31.12.2003
312301 90004289 Sauga VallaPõllumeeste SA
31.12.2003
319301 90004533 SA Kihnu VäinaMerepark
31.12.2003
319301 90004604 Tõstamaa KorrakaitseSA
31.12.2003
319302 90004668 Tõstamaa Mõis SA 31.12.2003 402301 90004556 SÜG SA 31.12.2003 402302 90004415 KG SA 31.12.2003 402303 90004674 SA Kuressaare
Hoolekanne31.12.2003
440301 90001552 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
31.12.2003
446301 90001090 SA TartuEluasemefond
31.12.2003
446302 90001291 SA TartuKultuurkapital
31.12.2003
446303 90007431 SA TartuVaimse TerviseHooldekeskus
31.12.2003
446304 90007307 SA TähtverePuhkepark
31.12.2003
546301 90002043 Viljandi LinnaEnergeetika SA
31.12.2003
561301 90001374 SA Valga LinnaArengufond
31.12.2003
561302 90001492 SA Valgamaa Fond 31.12.2003 561303 90001351 SA Valgamaa Turism 31.12.2003 OSALUS
TÜTARETTEVÕTJATES
007401 10028092 AS ImantaHariduskeskus
31.12.2003
008401 10727967 AS EestiVanglatööstus
31.12.2003
009401 10057490 AS E-Arsenal 31.12.2003 010401 10311675 AS Eesti
Kaardikeskus31.12.2003
010402 10191291 AS Tartu Puukool 31.12.2003 010403 10140653 OÜ Eesti
Geoloogiakeskus31.12.2003
010404 10057662 OÜ EestiKeskkonnauuringuteKeskus
31.12.2003
010405 10437784 OÜ TartuKeskkonnauuringud
31.12.2003
010406 10837680 AS Metsataim 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 143 /184
010407 10363353 OÜ EestiMetsakorralduskeskus
31.12.2003
010408 70004459 RiigimetsaMajandamise Keskus
31.12.2003
011401 10431267 AS Sakala Keskus 31.12.2003 011402 10223787 Perioodika AS 31.12.2003 012401 10421629 Eesti Energia AS 31.12.2003 012401 10032389 Eesti Põlevkivi AS 31.12.2003 012401 10579981 Narva Elektrijaamad
AS31.12.2003
012401 10337962 PõlevkiviKaevandamise AS
31.12.2003
012401 10338065 Põlevkivi RaudteeAS
31.12.2003
012401 10338036 Mäetehnika AS 31.12.2003 012401 10633284 Energoremont AS 31.12.2003 012401 10797599 AS ER Baltic
Electrotechnics andAutomation
31.12.2003
012401 10665798 Elektriteenused AS 31.12.2003 012401 10718810 Televõrgu AS 31.12.2003 012401 10424008 Elpec AS 31.12.2003 012401 10160791 Kohtla-Järve Soojus
AS31.12.2003
012401 10549419 Narva Soojusvõrk AS 31.12.2003 012402 10543517 OÜ
Tehnokontrollikeskus31.12.2003
012403 10397748 AS Metrosert 31.12.2003 012404 10462309 AS A.L.A.R.A 31.12.2003 012405 10328799 AS Eesti Post 31.12.2003 012406 10137319 AS Tallinna Sadam 31.12.2003 012407 10216057 AS Saarte Liinid 31.12.2003 012408 10520953 AS Elektriraudtee 31.12.2003 012409 10349560 AS Tallinna
Lennujaam31.12.2003
012410 10352869 AS Tartu Lennujaam 31.12.2003 012411 10348796 AS Kärdla
Lennujaam31.12.2003
012412 10336698 AS Pärnu Lennujaam 31.12.2003 012413 10356608 AS Kuressaare
Lennujaam31.12.2003
012414 10341618 LennuliiklusteeninduseAS
31.12.2003
012415 10701123 AS TeedeTehnokeskus
31.12.2003
012416 10717897 AS Eesti Loots 31.12.2003 012417 10766693 AS Vooremaa Teed 31.12.2003 012418 10203566 Eesti Ringhäälingu
Saatekeskuse AS31.12.2003
013401 10361785 AS Eesti Viljasalv 31.12.2003 013402 10787656 Loomsete Jäätmete
Käitlemise AS31.12.2003
013403 10255770 AS Werol Tehased 31.12.2003 013404 10433711 OÜ Areto 31.12.2003 014401 10264823 AS Andmevara 31.12.2003 014402 10281170 AS Eesti Loto 31.12.2003 014403 10788733 Riigi Kinnisvara AS 31.12.2003 014404 10359877 AS Vaba Maa 31.12.2003 016401 10399457 AS Medis 31.12.2003
Leht 144 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
017401 10860657 Lembitu Hotell AS 31.12.2003 100401 10312960 Tallinna
AutobussikoondiseAS
31.12.2003
100402 10331519 Tallinna Trammi- jaTrollibussikoondiseAS
31.12.2003
100403 10367730 TallinnaJäätmekeskuse AS
31.12.2003
100404 10026398 Tallinna Soojus AS 31.12.2003 100405 10422802 Signaal AS 31.12.2003 100406 10384251 Tallinna Lauluväljaku
AS31.12.2003
100407 10393868 Tallinna LinnahalliAS
31.12.2003
100408 10364111 Termaki AutopargiAS
31.12.2003
100409 10822068 Ida-TallinnaKeskhaigla AS
31.12.2003
100410 10822269 Lääne-TallinnaKeskhaigla AS
31.12.2003
100411 10904814 Paljassaare SadamAS
31.12.2003
132401 10731164 Strantum OÜ 31.12.2003 133401 10342753 Loo Elamuhooldus
OÜ31.12.2003
133402 10362514 KostivereElamuhooldus OÜ
31.12.2003
133403 10421599 Loo Soojus OÜ 31.12.2003 133404 10451270 Loo Vesi OÜ 31.12.2003 131401 10397808 Kehra Kermot OÜ 31.12.2003 131402 10348690 OÜ Velko AV 31.12.2003 135401 10221854 Keila Vesi AS 31.12.2003 135402 10571548 Keila Tervisekeskus
OÜ31.12.2003
136401 10826066 Vallateenus OÜ 31.12.2003 136402 10827611 Karjaküla
Sotsiaalkeskus OÜ31.12.2003
137401 10484938 Haiko Teenused OÜ 31.12.2003 138401 10782274 Kiili KVH OÜ 31.12.2003 139401 10412815 U-M Soojus OÜ 31.12.2003 140401 10462015 Kolga Soojus OÜ 31.12.2003 140402 10447914 Kuusalu Soojus OÜ 31.12.2003 141401 10344700 Ardu Teko OÜ 31.12.2003 141402 10454601 Habaja Elamu OÜ 31.12.2003 144401 10955734 AS Kallavere Haigla 31.12.2003 144402 10092428 AS Maardu Elamu 31.12.2003 145401 10348394 Nissi Elamud OÜ 31.12.2003 145402 10425982 Nissi Soojus AS 31.12.2003 146401 10348448 Padise Soojus OÜ 31.12.2003 146402 10378604 Padise Grupp OÜ 31.12.2003 147401 10504753 Paldiski Vesi OÜ 31.12.2003 148401 10307716 Raven OÜ 31.12.2003 149401 10096975 Elveso AS 31.12.2003 150401 10344321 Saku Maja AS 31.12.2003 152401 10395123 Kovek AS 31.12.2003 152402 10784209 Laagri Haridus- ja
Spordikeskus OÜ31.12.2003
154401 10449988 Viimsi VallaArenduskeskus OÜ
31.12.2003
154402 10459165 RannaperePansionaat AS
31.12.2003
154403 10461699 Viimsi Vesi AS 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 145 /184
154404 10618178 Viimsi Haldus OÜ 31.12.2003 161401 10332683 Neli Aastaaega OÜ 31.12.2003 162401 10064136 Kärdla Veevärk AS 31.12.2003 171401 10294913 Aseri Kommunaal
OÜ31.12.2003
173401 10446530 IisakuElamumajandus OÜ
31.12.2003
175401 10516414 Jõhvi VeemajandusOÜ
31.12.2003
175402 10897681 Jõhvi LinnavaraHaldus OÜ
31.12.2003
177401 10245027 Kiviõli Soojus AS 31.12.2003 177402 10245033 Kiviõli
KinnisvarahoolduseOÜ
31.12.2003
179401 10268560 Oru Kodu OÜ 31.12.2003 179402 10316841 Sompa Maja OÜ 31.12.2003 179403 10369574 Kukruse Maja OÜ 31.12.2003 180401 10369054 Kohtla-Nõmme
Olmemajandus OÜ31.12.2003
184401 registreerimisel OÜ MäetaguseKommunaal
31.12.2003
185401 10176349 Narva Joala KeskusAS
31.12.2003
185402 10247291 Narva Bussiveod AS 31.12.2003 185403 10316906 Narva Elamuvaldus
AS31.12.2003
185404 10338071 Transservis-N AS 31.12.2003 185405 10339768 Narva Televisioon
AS31.12.2003
185406 10369373 Narva Vesi AS 31.12.2003 188401 10337120 Meke Sillamäe AS 31.12.2003 188402 10339082 Sillamäeski Vestnik
OÜ31.12.2003
188403 10339515 Sillamäe-Veevärk AS 31.12.2003 190401 10579389 Toila V.V. AS 31.12.2003 192401 10830458 KA Vaiko AS 31.12.2003 202401 10455397 Imavere Soojus OÜ 31.12.2003 203401 10492501 Järva-Jaani Teenus
OÜ31.12.2003
206401 10117967 Koeru KommunaalAS
31.12.2003
207401 10464404 Koigi Soojus OÜ 31.12.2003 208401 10453079 Soveska OÜ 31.12.2003 210401 10361685 Paide Elamuhooldus
OÜ31.12.2003
210402 10464290 Paide Vesi AS 31.12.2003 213401 10522171 Türi Elamu OÜ 31.12.2003 213402 10572051 Türi Rahvaleht OÜ 31.12.2003 213403 10652436 Türi Linnavara OÜ 31.12.2003 220401 10126558 Jõgeva Vesi OÜ 31.12.2003 220402 10695523 Jõgeva
SotsiaalkeskusElukaar OÜ
31.12.2003
221401 10210483 Laiuse Kote AS 31.12.2003 221402 10255391 Sordikom AS 31.12.2003 221403 10320390 Kuremaa Enveko AS 31.12.2003 226401 10353840 Kaarepere Soojus OÜ 31.12.2003 227401 10354450 Puurmani OV OÜ 31.12.2003
Leht 146 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
228401 10985184 PõltsamaaVarahalduse OÜ
31.12.2003
228402 10833310 Põltsamaa Tervis OÜ 31.12.2003 229401 10288456 Esku Soojus OÜ 31.12.2003 229402 10291205 Avesoo OÜ 31.12.2003 232401 10628449 Sadala Küte OÜ 31.12.2003 232402 10663316 Torma Soojus OÜ 31.12.2003 240401 10175723 Haapsalu Veevärk AS 31.12.2003 240402 10259288 Haapsalu
Linnamajanduse AS31.12.2003
240403 10464516 Läänemaa Apteek AS 31.12.2003 240404 10792290 Haapsalu Linna
Spordibaasid OÜ31.12.2003
243401 10519173 Lihula Vesi OÜ 31.12.2003 243402 10539467 Lihula Soojus OÜ 31.12.2003 245401 10422668 Noarootsi Soojus OÜ 31.12.2003 246401 10326091 Nõva Kilk OÜ 31.12.2003 247401 10378745 Linnamäe Kodu OÜ 31.12.2003 248401 10407889 Uuemõisa Teenus AS 31.12.2003 250401 10375184 Palivere Kodu AS 31.12.2003 250402 10447162 Taebla Kodu AS 31.12.2003 261401 10247300 Haljala Soojus AS 31.12.2003 262401 10247032 Kadrina Sport OÜ 31.12.2003 262402 10247606 Kadrina Hooldekodu
OÜ31.12.2003
262403 10268985 Kadrina KommunaalOÜ
31.12.2003
262404 10338177 Kadrina Soojus AS 31.12.2003 266401 10177099 Rakvere Soojus AS 31.12.2003 266402 10268413 Rakvere Vesi AS 31.12.2003 270401 10266578 Sõmeru Komel AS 31.12.2003 270402 10928074 Sõmeru Vesi OÜ 31.12.2003 271401 10245932 Tamsalu Vesi AS 31.12.2003 271402 10246506 Tamsalu Kalor AS 31.12.2003 272401 10200680 Tamsalu Valla
Kommunaal OÜ31.12.2003
273401 10293718 Tapa Vesi AS 31.12.2003 273402 10370264 Tapa Elamu OÜ 31.12.2003 275401 10268123 Roela Soojus OÜ 31.12.2003 275402 10445714 Vinni
Spordikompleks AS31.12.2003
301401 10214340 Auveka OÜ 31.12.2003 302401 10296177 Mako AS 31.12.2003 303401 10468951 Häädemeeste VK AS 31.12.2003 306401 10442414 Kilingi-Nõmme
Kommunaal OÜ31.12.2003
308401 10869696 LavassaareKommunaal OÜ
31.12.2003
309401 10123353 Kommen AS 31.12.2003 310402 10010488 Pärnu ATP AS 31.12.2003 310403 10120395 Pärnu Vesi AS 31.12.2003 310404 10249249 Pärnu Mudaravila AS 31.12.2003 310405 10275471 Taastusravikeskus
Estonia AS31.12.2003
310406 10276795 Kümblus OÜ 31.12.2003 310407 10340352 Munga Maja OÜ 31.12.2003 310408 10358725 Taastusravikeskus
Sõprus AS31.12.2003
311401 10276016 Tihka OÜ 31.12.2003 311402 10357565 Saarde Kommunaal
OÜ31.12.2003
312401 10374262 Sauga Soojus AS 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 147 /184
312402 10374279 Sauga Vara AS 31.12.2003 312403 10122572 Jõekääru OÜ 31.12.2003 313401 10442012 Sindi Majavalitsus
OÜ31.12.2003
314401 10315225 Vekso OÜ 31.12.2003 315401 10498834 Vesoka OÜ 31.12.2003 319401 10275577 SuFe OÜ 31.12.2003 320401 10296303 Varbla Energia OÜ 31.12.2003 350401 10302825 Ahja Soojus OÜ 31.12.2003 352401 10852678 Anrol Eesti AS 31.12.2003 354401 10320881 Katel OÜ 31.12.2003 355402 10301352 Mooste Olme OÜ 31.12.2003 356401 10385878 Orava Teenus OÜ 31.12.2003 357401 10050157 Põlva Haigla AS 31.12.2003 357402 10151183 Põlva Vesi AS 31.12.2003 357403 10244660 Põlva Soojus AS 31.12.2003 359401 10136967 Linte Teenus OÜ 31.12.2003 359401 10085960 Ruusa Teenus OÜ 31.12.2003 359402 10135942 Revekor AS 31.12.2003 359403 10301412 Räpina Haigla AS 31.12.2003 360401 10084788 Saverna Teenus OÜ 31.12.2003 361401 10437689 Vastse-Kuuste Soojus
OÜ31.12.2003
363401 10322845 Verska Calor OÜ 31.12.2003 370401 10427314 Soval Teenus OÜ 31.12.2003 371401 10078827 Järvakandi
Kommunaal OÜ31.12.2003
371402 10078799 Järvakandi SoojusOÜ
31.12.2003
372401 10264272 Kaiu Revival OÜ 31.12.2003 373401 10332654 Kehtna Elamu OÜ 31.12.2003 374401 10407814 Kohila Maja OÜ 31.12.2003 376401 10258478 Märjamaa Haigla AS 31.12.2003 376402 10416090 Orgita Elamu OÜ 31.12.2003 376403 10480372 Kuuda Hooldekodu
OÜ31.12.2003
376404 10494701 Märjamaa Vesi OÜ 31.12.2003 402401 10083079 Kuressaare Veevärk
AS31.12.2003
402402 10105549 Kuressaare SoojusAS
31.12.2003
402403 10415110 KuressaareAutobussijaam OÜ
31.12.2003
402404 10415475 KuressaareJahisadam AS
31.12.2003
403401 10297596 Termer OÜ 31.12.2003 404401 10443922 Laiko OÜ 31.12.2003 409401 10122750 Orissaare Soojus OÜ 31.12.2003 410401 10443247 Pihtla Vesi OÜ 31.12.2003 413401 10357571 Salme SVK OÜ 31.12.2003 434401 10240934 Cambi OÜ 31.12.2003 437401 10885005 Luunja HTM OÜ 31.12.2003 445401 10566300 Kojahooldus OÜ 31.12.2003 446401 10802597 AS Anne Turg 31.12.2003 446402 10319990 AS Tartu Turg 31.12.2003 446403 10151668 AS Tartu Veevärk 31.12.2003 446403 10037688 Eesti Veevärk AS 31.12.2003
Leht 148 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
446403 10845129 Eesti VeevärkKonsultatsioon AS
31.12.2003
446403 10844638 Eesti VeevärkTehnika AS
31.12.2003
446403 10172481 Nõo Veevärk OÜ 31.12.2003 446404 10833824 AS Tartu
Elamuhalduse31.12.2003
446410 10881255 KutsehariduskeskuseHalduse OÜ
31.12.2003
446411 10288210 OÜ Anne Saun 31.12.2003 446412 10833095 OÜ Tartu Linna
Polikliinik31.12.2003
446413 10738741 OÜ Tartu Veekeskus 31.12.2003 446414 10804716 OÜ Uppsala Maja 31.12.2003 447401 10290080 Tartu Valla
Kommunaal OÜ31.12.2003
448401 10302481 Ilmatsalu Soojus OÜ 31.12.2003 449401 10124996 Kenadron OÜ 31.12.2003 449402 10768044 Baarikson OÜ 31.12.2003 500401 10253334 Toruorel OÜ 31.12.2003 501401 10835728 Olme OÜ 31.12.2003 501402 10835734 Ülenurme Teed OÜ 31.12.2003 501403 10849067 Tõrvandi Haldus OÜ 31.12.2003 530401 10531980 Abja Elamu OÜ 31.12.2003 531401 10106834 Õisu Elamu OÜ 31.12.2003 532401 10009568 Iivakivi AS 31.12.2003 535401 10867243 Kõpu Majandus OÜ 31.12.2003 537401 10334378 Olustvere Soojus OÜ 31.12.2003 538401 10002709 Paistu Soojus OÜ 31.12.2003 539401 10356324 Päri Vesi OÜ 31.12.2003 539402 10357298 Ramsi VK OÜ 31.12.2003 541401 10216735 Suure-Jaani Hooldus
OÜ31.12.2003
542401 10816889 Suure-JaaniRavikeskus OÜ
31.12.2003
543401 10414412 Mustla Soojus O�� 31.12.2003 543402 10441930 Tarvastu
Erihooldekodu OÜ31.12.2003
546401 10185182 Viljandi Veevärk AS 31.12.2003 546402 10900420 Viljandi Elamu OÜ 31.12.2003 546403 10815759 Viljandi
Tervisekeskus AS31.12.2003
547401 10274767 Võhma ELKO AS 31.12.2003 550401 10288829 Helme Teenus OÜ 31.12.2003 551401 10473337 Hummuli
Ambulatoorium OÜ31.12.2003
552401 10321656 OÜ Savelen 31.12.2003 553401 10270166 Otepää
Maamõõdubüroo OÜ31.12.2003
553402 10273845 Otepää Veevärk AS 31.12.2003 554401 10352579 Palu-Teenus OÜ 31.12.2003 557401 10353627 Sanva OÜ 31.12.2003 557402 10881310 Lossihalduse OÜ 31.12.2003 559401 10191716 Tõll OÜ 31.12.2003 560401 10831216 Tõrva Tervisekeskus
OÜ31.12.2003
561401 10210129 Valga Vesi AS 31.12.2003 561402 10351752 Valga Haigla AS 31.12.2003 573401 10210388 Merob OÜ 31.12.2003 576401 10353308 Rõuge
KommunaalteenusOÜ
31.12.2003
578401 10172311 Kuldre Teenus OÜ 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 149 /184
580401 10171228 Vaks OÜ 31.12.2003 580402 10171501 Vastseliina
Hooldekodu OÜ31.12.2003
580403 10471930 VastseliinaAmbulatoorium OÜ
31.12.2003
581401 10004973 Võru Vesi AS 31.12.2003 581402 10302015 Võrko OÜ 31.12.2003 581403 10351812 Võru Soojus AS 31.12.2003 600401 10848978 Moemix OÜ 31.12.2003 604401 10710352 TTÜ Sport OÜ 31.12.2003 604402 10726672 TTÜ Sütiste Maja
OÜ31.12.2003
604403 10475135 Majaks OÜ 31.12.2003 605401 10833451 TÜ Tamme Apteek
OÜ31.12.2003
605402 10737807 TÜ Kirjastus OÜ 31.12.2003 605403 10696847 Vana Kohvik OÜ 31.12.2003 605404 10833209 TÜ Kesklinna Apteek
OÜ31.12.2003
605405 10737813 TÜ Raamatupood OÜ 31.12.2003 605406 10911369 Tartu
Tehnoloogiapark OÜ31.12.2003
633401 10522260 RahvusooperiTeeninduse OÜ
31.12.2003
MUUD AVALIKUSEKTORIÜKSUSED(v.a valitsussektor)
007501 80011561 SA Archimedes 31.12.2003 007502 90005872 Eesti Infotehnoloogia
SA31.12.2003
007503 90000722 SA EestiKutsehariduseReform
31.12.2003
008501 90001411 SA EestiÕiguskeskus
31.12.2003
011501 90005426 SA Kultuurileht 31.12.2003 011502 90005188 Eesti Laulu- ja
Tantsupeo SA31.12.2003
011503 90005797 SA UNESCO EestiRahvuslik Komisjon
31.12.2003
011504 90001546 SA Kääriku-TehvandiOlümpiakeskus
31.12.2003
011505 90006360 KunstimuuseumiEhituse SA
31.12.2003
011506 90003350 SA Narva AleksandriKirik
31.12.2003
011507 90008264 SA EestiDraamateater
31.12.2003
012501 90005739 SA EestiAkrediteerimiskeskus
31.12.2003
012502 90000794 SA TallinnaTehnikaülikooliInnovatsioonikeskus
31.12.2003
012503 90006012 Krediidi ja EkspordiGaranteerimise SA(KredEx)
31.12.2003
012504 90006101 RiigiInfokommunikatsiooniSA
31.12.2003
Leht 150 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
012505 90008258 TallinnaTehnoloogiapargiArendamise SA
31.12.2003
013501 90000245 Maaelu EdendamiseSA
31.12.2003
015501 90000788 Mitte-eestlasteIntegratsiooni SA
31.12.2003
016501 90001983 SA EestiGeenivaramu
31.12.2003
016502 90001478 SA Tartu ÜlikooliKliinikum
31.12.2003
016503 90007141 SA Tartu Kiirabi 31.12.2003 016504 90006414 Kutsekvalifikatsiooni
SA31.12.2003
016505 90006399 SA Põhja-EestiRegionaalhaigla
31.12.2003
016506 90004585 SA Viljandi Haigla 31.12.2003 016507 90004527 SA Pärnu Haigla 31.12.2003 016508 90007425 SA Jõgeva Haigla 31.12.2003 016509 90008123 SA Haapsalu
NeuroloogilineRehabilitatsioonikeskus
31.12.2003
017501 90006087 SA EestiVälispoliitikaInstituut
31.12.2003
021501 90000452 SA Tuuru 31.12.2003 021502 90007046 SA Hiiumaa Haigla 31.12.2003 024501 90006963 SA A. H. Tammsaare
Muuseum Vargamäel31.12.2003
025501 90000506 SA LäänemaaArenduskeskus
31.12.2003
028501 90004065 SA PärnumaaEttevõtlus- jaArenduskeskus
31.12.2003
029501 90005142 SA Rapla MaakonnaMaamajandamiseArengu Fond
31.12.2003
030501 90004071 SA SaaremaaEttevõtluskeskus
31.12.2003
031501 90001121 SA Tartu Teaduspark 31.12.2003 031502 90001262 Peipsiveere Arengu
SA31.12.2003
031503 90001256 SA Lõuna-EestiTurism
31.12.2003
033501 90004214 SA ViljandimaaArenduskeskus
31.12.2003
034501 90001581 SA VõrumaaArenguagentuur
31.12.2003
034502 90005449 SA Erametsakeskus 31.12.2003 100501 90000541 SA Tallinna
Eluasemefond31.12.2003
100502 90005573 SA Lutreola 31.12.2003 100503 90006271 SA Õpilasmalev 31.12.2003 100504 90006747 Tallinna Vee-
ettevõtjateJärelevalve SA
31.12.2003
100505 90006934 SA In CommuneBonum
31.12.2003
100506 90006590 SA TallinnaLastehaigla
31.12.2003
100507 90005596 SA Tallinna Tehnika-ja Teaduskeskus
31.12.2003
179501 90003433 SA Ida-ViruKeskhaigla
31.12.2003
185501 90003217 Narva Haigla SA 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 151 /184
188501 90003152 SA Sillamäe Haigla 31.12.2003 230501 80169291 MTÜ Jõgevamaa
OmavalitsusteAktiviseerimiskeskus
31.12.2003
240501 90005917 Läänemaa Haigla SA 31.12.2003 446501 90001701 SA Tartumaa Turism 31.12.2003 561501 80190747 MTÜ Valga
Hoolekandekeskus31.12.2003
576501 90007201 SA RõugeEnergiakeskus
31.12.2003
600501 90000268 SA G9 31.12.2003 650501 74000174 Eesti Pank 31.12.2003 OSALUS
SIDUSETTEVÕTJATES
010601 10446139 AS Ökosil 31.12.2003 011601 10462244 AS Rocca al Mare
Suurhall31.12.2003
012601 Läti resident DC Baltija (EestiEnergia ASsidusettevõtja)
31.12.2003
Koodi kehtivuse perioodKood Registrinumber Üksuse nimetusAlates Kuni
012601 10186632 Orica Eesti OÜ(Eesti Põlevkivi ASsidusettevõtja)
31.12.2003
012602 10076042 AS Estonian Air 31.12.2003 012603 10281796 AS Eesti Raudtee 31.12.2003 014601 10234957 AS Eesti Telekom
Grupp31.12.2003
014601 10283074 Elion Ettevõtted AS 31.12.2003 014601 10457261 Elion Esindus AS 31.12.2003 014601 10096159 Eesti Mobiiltelefon
AS31.12.2003
014601 10003940 Esmofon AS 31.12.2003 014601 10096418 Mobile Wholesale
AS31.12.2003
100601 10363229 Rocca-Al-MareTivoli AS
31.12.2003
100602 10112013 Tallinna MatkamajaOÜ
31.12.2003
100603 10450572 Tallinna Prügila AS 31.12.2003 100604 10257326 Tallinna Vesi AS 31.12.2003 100605 10890526 Tallinna
DiagnostikakeskusAS
31.12.2003
135602 10159479 Cleanaway Keila OÜ 31.12.2003 135603 10783902 Keila Loodeosa
Arenduse OÜ31.12.2003
154601 10435466 Viimsi Pagar OÜ 31.12.2003 175601 10339722 Uikala Prügila AS 31.12.2003 175602 10854476 Järve Biopuhastus
AS31.12.2003
185601 10229666 Heakorrastus AS 31.12.2003 209601 10672172 Oisu Vesi OÜ 31.12.2003 210601 10672746 Väätsa Prügila AS 31.12.2003 210602 10220275 Järvamaa Haigla AS 31.12.2003 240601 10178041 Haapsalu Kuurort AS 31.12.2003
Leht 152 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
277601 10054126 Pandivere Vesi OÜ 31.12.2003 310601 10836969 Paikuse
JäätmekäitluskeskusOÜ
31.12.2003
310602 10120461 Pärnu Sadam AS 31.12.2003 313601 10356904 Sindi Vesi OÜ 31.12.2003 352601 10664623 Anton Invest OÜ 31.12.2003 357601 10289243 Põlva Reoveepuhasti
AS31.12.2003
446601 10944729 Kagu-EestiJäätmekeskuse AS
31.12.2003
446602 10288769 AS Raadi Lennujaam 31.12.2003 446603 10852419 OÜ Tampere Maja 31.12.2003 446604 10466194 Rapla Vesi AS 31.12.2003 542601 10206795 Inselia OÜ 31.12.2003 MUUD
SIDUSÜKSUSED
007701 90007023 Eesti SpordikoolituseArendamise SA
31.12.2003
100701 90006549 Nõmme ErihariduseSA
31.12.2003
446701 90001523 SA Tampere Maja 31.12.2003 446702 90007247 SA Tartu
800401 Ühispank 31.12.2003 800402 Hansapank 31.12.2003 800403 Sampo Pank 31.12.2003 800404 Nordea Pank 31.12.2003 800499 Muud krediidi- ja
finantseerimisasutused31.12.2003
Residendid, muudäriühingud
800599 Residendid,äriühingud
31.12.2003
800699 Residendid,füüsilised isikud
31.12.2003
MITTERESIDENDID Mitteresidendid,
valitsusasutused
900003 AT Austria 31.12.2003 900004 AU Austraalia 31.12.2003 900005 BE Belgia 31.12.2003 900006 BG Bulgaaria 31.12.2003 900008 BY Valgevene 31.12.2003 900009 CA Kanada 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 153 /184
900010 CH Šveits 31.12.2003 900012 CN Hiina 31.12.2003 900014 CZ Tšehhi 31.12.2003 900015 CY Küpros 31.12.2003 900016 DE Saksamaa 31.12.2003 900017 DK Taani 31.12.2003 900019 ES Hispaania 31.12.2003 900020 FI Soome 31.12.2003 900021 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900022 GB Suurbritannia 31.12.2003 900023 GR Kreeka 31.12.2003 900026 HU Ungari 31.12.2003 900028 IE Iiri 31.12.2003 900029 IL Iisrael 31.12.2003 900032 IS Island 31.12.2003 900033 IT Itaalia 31.12.2003 900034 JP Jaapan 31.12.2003 900037 LT Leedu 31.12.2003 900038 LU Luksemburg 31.12.2003 900039 LV Läti 31.12.2003 900044 NL Holland 31.12.2003 900045 NO Norra 31.12.2003 900046 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900048 PL Poola 31.12.2003 900049 PT Portugal 31.12.2003 900050 RO Rumeenia 31.12.2003 900051 RU Venemaa 31.12.2003 900052 SE Rootsi 31.12.2003 900054 SI Sloveenia 31.12.2003 900055 SK Slovakkia 31.12.2003 900060 UA Ukraina 31.12.2003 900061 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900099 Muud riigid 31.12.2003 Mitteresidendid,
kohalikuomavalitsuseasutused
900103 AT Austria 31.12.2003 900104 AU Austraalia 31.12.2003 900105 BE Belgia 31.12.2003 900106 BG Bulgaaria 31.12.2003 900108 BY Valgevene 31.12.2003 900109 CA Kanada 31.12.2003 900110 CH Šveits 31.12.2003 900112 CN Hiina 31.12.2003 900114 CZ Tšehhi 31.12.2003 900115 CY Küpros 31.12.2003 900116 DE Saksamaa 31.12.2003 900117 DK Taani 31.12.2003 900119 ES Hispaania 31.12.2003 900120 FI Soome 31.12.2003 900121 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900122 GB Suurbritannia 31.12.2003 900123 GR Kreeka 31.12.2003 900126 HU Ungari 31.12.2003 900128 IE Iiri 31.12.2003
Leht 154 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
900129 IL Iisrael 31.12.2003 900132 IS Island 31.12.2003 900133 IT Itaalia 31.12.2003 900134 JP Jaapan 31.12.2003 900137 LT Leedu 31.12.2003 900138 LU Luksemburg 31.12.2003 900139 LV Läti 31.12.2003 900144 NL Holland 31.12.2003 900145 NO Norra 31.12.2003 900146 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900148 PL Poola 31.12.2003 900149 PT Portugal 31.12.2003 900150 RO Rumeenia 31.12.2003 900151 RU Venemaa 31.12.2003 900152 SE Rootsi 31.12.2003 900154 SI Sloveenia 31.12.2003 900155 SK Slovakkia 31.12.2003 900160 UA Ukraina 31.12.2003 900161 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900199 Muud riigid 31.12.2003 Euroopa Liit ja selle
fondid
900201 Euroopa Liit ja selleinstitutsioonid (vakeskpank)
900303 AT Austria 31.12.2003 900304 AU Austraalia 31.12.2003 900305 BE Belgia 31.12.2003 900306 BG Bulgaaria 31.12.2003 900308 BY Valgevene 31.12.2003 900309 CA Kanada 31.12.2003 900310 CH Šveits 31.12.2003 900312 CN Hiina 31.12.2003 900314 CZ Tšehhi 31.12.2003 900315 CY Küpros 31.12.2003 900316 DE Saksamaa 31.12.2003 900317 DK Taani 31.12.2003 900319 ES Hispaania 31.12.2003 900320 FI Soome 31.12.2003 900321 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900322 GB Suurbritannia 31.12.2003 900323 GR Kreeka 31.12.2003 900326 HU Ungari 31.12.2003 900328 IE Iiri 31.12.2003 900329 IL Iisrael 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 155 /184
900332 IS Island 31.12.2003 900333 IT Itaalia 31.12.2003 900334 JP Jaapan 31.12.2003 900337 LT Leedu 31.12.2003 900338 LU Luksemburg 31.12.2003 900339 LV Läti 31.12.2003 900344 NL Holland 31.12.2003 900345 NO Norra 31.12.2003 900346 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900348 PL Poola 31.12.2003 900349 PT Portugal 31.12.2003 900350 RO Rumeenia 31.12.2003 900351 RU Venemaa 31.12.2003 900352 SE Rootsi 31.12.2003 900354 SI Sloveenia 31.12.2003 900355 SK Slovakkia 31.12.2003 900360 UA Ukraina 31.12.2003 900361 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900399 Muud riigid 31.12.2003 Mitteresidendid,
krediidi- jafinantseerimisasutused
900403 AT Austria 31.12.2003 900404 AU Austraalia 31.12.2003 900405 BE Belgia 31.12.2003 900406 BG Bulgaaria 31.12.2003 900408 BY Valgevene 31.12.2003 900409 CA Kanada 31.12.2003 900410 CH Šveits 31.12.2003 900412 CN Hiina 31.12.2003 900414 CZ Tšehhi 31.12.2003 900415 CY Küpros 31.12.2003 900416 DE Saksamaa 31.12.2003 900417 DK Taani 31.12.2003 900419 ES Hispaania 31.12.2003 900420 FI Soome 31.12.2003 900421 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900422 GB Suurbritannia 31.12.2003 900423 GR Kreeka 31.12.2003 900426 HU Ungari 31.12.2003 900428 IE Iiri 31.12.2003 900429 IL Iisrael 31.12.2003 900432 IS Island 31.12.2003 900433 IT Itaalia 31.12.2003 900434 JP Jaapan 31.12.2003 900437 LT Leedu 31.12.2003 900438 LU Luksemburg 31.12.2003 900439 LV Läti 31.12.2003 900444 NL Holland 31.12.2003 900445 NO Norra 31.12.2003 900446 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900448 PL Poola 31.12.2003 900449 PT Portugal 31.12.2003 900450 RO Rumeenia 31.12.2003 900451 RU Venemaa 31.12.2003 900452 SE Rootsi 31.12.2003
Leht 156 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
900454 SI Sloveenia 31.12.2003 900455 SK Slovakkia 31.12.2003 900460 UA Ukraina 31.12.2003 900461 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900499 Muud riigid 31.12.2003 Mitteresidendid,
muud ettevõtjad
900503 AT Austria 31.12.2003 900504 AU Austraalia 31.12.2003 900505 BE Belgia 31.12.2003 900506 BG Bulgaaria 31.12.2003 900508 BY Valgevene 31.12.2003 900509 CA Kanada 31.12.2003 900510 CH Šveits 31.12.2003 900512 CN Hiina 31.12.2003 900514 CZ Tšehhi 31.12.2003 900515 CY Küpros 31.12.2003 900516 DE Saksamaa 31.12.2003 900517 DK Taani 31.12.2003 900519 ES Hispaania 31.12.2003 900520 FI Soome 31.12.2003 900521 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900522 GB Suurbritannia 31.12.2003 900523 GR Kreeka 31.12.2003 900526 HU Ungari 31.12.2003 900528 IE Iiri 31.12.2003 900529 IL Iisrael 31.12.2003 900532 IS Island 31.12.2003 900533 IT Itaalia 31.12.2003 900534 JP Jaapan 31.12.2003 900537 LT Leedu 31.12.2003 900538 LU Luksemburg 31.12.2003 900539 LV Läti 31.12.2003 900544 NL Holland 31.12.2003 900545 NO Norra 31.12.2003 900546 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900548 PL Poola 31.12.2003 900549 PT Portugal 31.12.2003 900550 RO Rumeenia 31.12.2003 900551 RU Venemaa 31.12.2003 900552 SE Rootsi 31.12.2003 900554 SI Sloveenia 31.12.2003 900555 SK Slovakkia 31.12.2003 900560 UA Ukraina 31.12.2003 900561 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900599 Muud riigid 31.12.2003 Mitteresidendid,
füüsilised isikud
900603 AT Austria 31.12.2003 900604 AU Austraalia 31.12.2003 900605 BE Belgia 31.12.2003 900606 BG Bulgaaria 31.12.2003 900608 BY Valgevene 31.12.2003 900609 CA Kanada 31.12.2003 900610 CH Šveits 31.12.2003 900612 CN Hiina 31.12.2003 900614 CZ Tšehhi 31.12.2003 900615 CY Küpros 31.12.2003 900616 DE Saksamaa 31.12.2003
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 157 /184
900617 DK Taani 31.12.2003 900619 ES Hispaania 31.12.2003 900620 FI Soome 31.12.2003 900621 FR Prantsusmaa 31.12.2003 900622 GB Suurbritannia 31.12.2003 900623 GR Kreeka 31.12.2003 900626 HU Ungari 31.12.2003 900628 IE Iiri 31.12.2003 900629 IL Iisrael 31.12.2003 900632 IS Island 31.12.2003 900633 IT Itaalia 31.12.2003 900634 JP Jaapan 31.12.2003 900637 LT Leedu 31.12.2003 900638 LU Luksemburg 31.12.2003 900639 LV Läti 31.12.2003 900644 NL Holland 31.12.2003 900645 NO Norra 31.12.2003 900646 NZ Uus-Meremaa 31.12.2003 900648 PL Poola 31.12.2003 900649 PT Portugal 31.12.2003 900650 RO Rumeenia 31.12.2003 900651 RU Venemaa 31.12.2003 900652 SE Rootsi 31.12.2003 900654 SI Sloveenia 31.12.2003 900655 SK Slovakkia 31.12.2003 900660 UA Ukraina 31.12.2003 900661 US Ameerika
Ühendriigid31.12.2003
900699 Muud riigid 31.12.2003
Minister Taavi VESKIMÄGI
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105«Riigi raamatupidamise üldeeskiri»lisa 3
TEGEVUSALADE KOODID
Kood Nimetus ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED Täidesaatvate ja seadusandlike organite teenused,
rahanduspoliitika, välispoliitika01110 Keskvalituse täidesaatvad ja seadusandlikud organid01111 Valla- ja linnavolikogu01112 Valla- ja linnavalitsus01113 Linnaosavalitsus01120 Rahandus- ja fiskaalpoliitika01130 Välispoliitika Välisabi01210 Välisabi arengu- ja üleminekuriikidele01220 Välisabi rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu Üldised teenused01310 Personaliteenused01320 Planeerimis- ja statistikateenused01330 Muud üldised teenused01400 Alusuuringud01500 Teadus- ja arendustegevus üldistes valitsussektori
teenustes
Leht 158 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
01600 Muud üldised valitsussektori teenused01700 Valitsussektori võla teenindamine01800 Üldiseloomuga ülekanded valitsussektoris RIIGIKAITSE02100 Sõjaline riigikaitse02200 Tsiviilkaitse02300 Kaitseotstarbeline välisabi02400 Teadus- ja arendustegevus riigikaitses02500 Muu riigikaitse AVALIK KORD JA JULGEOLEK03100 Politsei03101 Piirivalve03200 Päästeteenused03300 Kohus03400 Kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus03500 Teadus- ja arendustegevus avalikus korras ja
julgeolekus03600 Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus MAJANDUS Üldine majandus-, kaubandus- ja tööjõupoliitika04110 Üldine majandus- ja kaubanduspoliitika04120 Üldine tööjõupoliitika Põllu- ja metsamajandus, kalandus ja jahindus04210 Maakorraldus04211 Muu põllumajandus04220 Metsamajandus04230 Kalandus ja jahindus Kütus ja energia04310 Kivisüsi ja muu mineraalne tahkekütus04320 Nafta ja maagaas04330 Tuumkütus04340 Muu kütus04350 Elektrienergia04360 Muu energia- ja soojamajandus Mineraalse toorme kaevandamine, töötlev tööstus ja
kaevandamine04420 Töötlev tööstus04430 Ehitus Transport04510 Maanteetransport04511 Liikluskorraldus04512 Transpordikorraldus04520 Veetransport04530 Raudteetransport04540 Õhutransport04550 Torutransport ja muu transport04600 Side Muud majandusharud04710 Kaubandus ja laondus04720 Hotellindus ja restoranide tegevuse korraldus04730 Turism04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid Teadus- ja arendustegevus majanduses04810 Teadus- ja arendustegevus üldises majandus-,
kaubandus- ja tööjõupoliitikas04820 Teadus- ja arendustegevus põllu-, metsamajanduses,
kalanduses, jahinduses04830 Teadus- ja arendustegevus kütuse- ja
energiamajanduses
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 159 /184
04840 Teadus- ja arendustegevus kaevandamises, töötlevastööstuses, ehituses
04850 Teadus- ja arendustegevus transpordis04860 Teadus- ja arendustegevus sides04870 Teadus- ja arendustegevus muudes majandusharudes04900 Muu majandus (sh majanduse haldus) KESKKONNAKAITSE05100 Jäätmekäitlus (sh prügivedu)05200 Heitveekäitlus05300 Saaste vähendamine05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse05500 Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitses05600 Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS06100 Elamumajanduse arendamine06200 Kommunaalmajanduse arendamine06300 Veevarustus06400 Tänavavalgustus06500 Teadus- ja arendustegevus kommunaalmajanduses Muu elamu- ja kommunaalmajandus06601 Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine06602 Kalmistud06603 Hulkuvate loomadega seotud tegevus06604 Saunad06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus TERVISHOID Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed07110 Farmaatsiatooted, apteegid07120 Muud meditsiinitooted07130 Ravivahendid ja -seadmed Ambulatoorsed teenused07210 Üldmeditsiiniteenused07220 Erimeditsiiniteenused07230 Hambaraviteenused07240 Parameditsiiniteenused Haiglateenused07310 Üldhaigla teenused07320 Erihaigla teenused07330 Meditsiini- ja ema-lapsekeskuste teenused07340 Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused07400 Avalikud tervishoiuteenused07500 Teadus- ja arendustegevus tervishoius07600 Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON Vaba aja ja sporditeenused08101 Spordikoolid08102 Sporditegevus (v.a spordikoolid)08103 Puhkepargid08104 Puhkebaasid08105 Laste muusika- ja kunstikoolid08106 Laste huvialamajad ja keskused08107 Noorsootöö ja noortekeskused08108 Täiskasvanute huvialaasutused08109 Vaba aja üritused Kultuuriteenused08201 Raamatukogud08202 Rahva- ja kultuurimajad
Leht 160 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
08203 Muuseumid08204 Teatrid08205 Kinod08206 Kontserdiorganisatsioonid08207 Muinsuskaitse08208 Kultuuriüritused08209 Seltsitegevus08210 Loomaaed08211 Botaanikaaed08212 Laululavad08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused08500 Teadus- ja arendustegevus vabas ajas, kultuuris ja
religioonis08600 Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus HARIDUS09110 Eelharidus – Lasteaiad Teise taseme haridus09210 Lasteaed-koolid09211 Algkoolid09212 Põhikoolid09220 Gümnaasiumid09221 Täiskasvanute gümnaasiumid09222 Kutseõppeasutused09400 Kolmanda taseme haridus (kõrgkoolid)09500 Taseme alusel mittemääratletav haridus (hälviklaste
koolid) Hariduse abiteenused09600 Õpilasveo eriliinid09601 Muud hariduse abiteenused09700 Teadus- ja arendustegevus hariduses09800 Muu haridus, sh hariduse haldus SOTSIAALNE KAITSE Haigete ja puuetega inimeste sotsiaalne kaitse10110 Haigete sotsiaalne kaitse10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse Eakate sotsiaalne kaitse10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse10300 Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse10400 Lastekodud10401 Laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse10500 Töötute sotsiaalne kaitse10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse10700 Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused10701 Riiklik toimetulekutoetus10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse10800 Teadus- ja arendustegevus sotsiaalses kaitses10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus
Minister Taavi VESKIMÄGI
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105«Riigi raamatupidamise üldeeskiri»lisa 4
ALLIKATE KOODID
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 161 /184
Kood Nimetus00 Muud või määramata allikad RESERVID01 Stabiliseerimisreserv02 Tagatisreserv03 Vabariigi Valitsuse reserv04 Kassareserv05 Vabariigi Valitsuse omandireformi reserv06 Kohaliku omavalitsuse omandireformi reserv07 Kohaliku omavalitsuse eluasemereserv VÄLISABI (sh välisabi kaasfinantseerimine)21 PHARE22 ISPA23 SAPARD24 Ühtekuuluvusfond25 EAGGF Guidance (Põllumajandus)26 FIFG (Kalandus)27 ESF (Sotsiaal)28 ERDG (Regionaal)29 EAGGF Guarantee (Põllumajanduse otsetoetused)39 Muud mitteresidendid60 SIHTFINANTSEERIMINE (v.a välisabi)70 LAENUD71 KAPITALIRENT80 OMATULU
Minister Taavi VESKIMÄGI
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105«Riigi raamatupidamise üldeeskiri»lisa 5
RAHAVOO KOODID
Kood Nimetus Aasta alguse saldod00 Aasta alguse saldod Rahalised tehingud01 Vara soetus (deebet) (raha väljaminek)02 Vara müük, tagasisaamine, laekumine (kreedit) (raha
netovarasse38 Kohustuste saamine mitterahalise sissemaksena
netovarasse41 Kohustuste ümberhindlus42 Intresside ja viiviste arvestus43 Kohustuste ümberklassifitseerimine49 Muud mitterahalised kanded kohustustega Võlakohustuste klassifitseerimine järelejäänud
tähtaja järgi kontogrupis 9192 Võlakohustused >1<2 aastat93 Võlakohustused >2<3 aastat94 Võlakohustused >3<4 aastat95 Võlakohustused >4<5 aastat96 Võlakohustused >5 aastat
Minister Taavi VESKIMÄGI
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105«Riigi raamatupidamise üldeeskiri»lisa 6
RAAMATUPIDAMISE SALDOANDMIKU VORM JA TÄITMISE SELGITUSED
1. Raamatupidamise saldoandmiku vorm on alljärgnev:Konto Tehingupartner Tegevusala Allikas Rahavoog Deebet Kreedit
2. Konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo kood tuleb sisestada üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5oleva kontoplaani järgi.
3. Konto numbri pikkuseks on 6 kohta, tehingupartneri koodi pikkuseks on 6 kohta, tegevusala koodi pikkusekson 5 kohta, allika koodi pikkuseks on 2 kohta, rahavoo koodi pikkuseks on 2 kohta.
4. Deebet ja kreedit veerud ei tohi samal real olla korraga täidetud.
5. Vastavalt rea alguses olevale konto numbrile tuleb täita ka ülejäänud rida, lähtudes üldeeskirjas kontoplaanikohta esitatud reeglistikule.
6. Konto lahtri täitmine igas reas on kohustuslik.
7. Tehingupartneri, tegevusala ja rahavoo koodi lahter peab olema tühi, kui kontol ei ole kontoplaanis vastavakoodi veerus märget «nõutav».
8. Allika kood peab olema täidetud nende kontode korral, kus kontoplaanis on vastava koodi veerus märge«nõutav». Ülejäänud juhtudel allika koodi täitmine ei ole kohustuslik.
9. Koodid võivad sisaldada nii tähti kui numbreid.
Minister Taavi VESKIMÄGI
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105«Riigi raamatupidamise üldeeskiri»lisa 7
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE VORM
(Aruannetes ja lisades ei kajastata kirjeid (sh ridu ja veerge), millel ei ole kummalgi perioodil summat, võiblisada kirjeid, selgitusi ja eraldi lisasid, kui vastasel korral jääks oluline informatsioon avaldamata või
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 163 /184
ebaselgeks, kirjeid ei pea nummerdama, lisade numeratsiooni võib muuta, kui teatud lisas ei ole kirjeid, siisseda ei esitata)MAJANDUSAASTAARUANNE1.1.20… – 31.12.20…Aruandekohustuslase nimetus:Aadress:Telefon:Faks:E-post:Interneti kodulehekülg:Tegevjuht:Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutavaisiku arvamusest majandusaasta aruande kohta.Dokument koosneb … leheküljest.
TEGEVUSARUANNE
TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON
Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel … kuni … toodud … aasta raamatupidamise aastaaruandekoostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hearaamatupidamistavaga;2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit,majandustulemust ja rahavoogusid.Nimi Allkiri Kuupäev
BILANSS Lisa 31.12.20X2 31.12.20X1Varad Käibevara Raha ja pangakontod 1 Finantsinvesteeringud 2 Maksu-, lõivu- ja
TULEMIARUANNE Lisa 20X2 20X1Tegevustulud Maksud 4 Lõivud 4 Müüdud tooted ja
teenused17
Muud tulud 18 Toetused 16 Tegevuskulud Toetused 16 Tööjõukulud 19 Muud tegevuskulud 20 Põhivara
amortisatsioon jaümberhindlus
21
Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Intressikulu 5, 14 Tulem kapitaliosaluse
meetodil7, 8
Tulu hoiustelt javäärtpaberitelt
2, 5
Muud finantstulud ja-kulud
2, 5, 14
Aruandeperioodi tulem enne arveldusi riigieelarvega*Netofinantseerimine riigieelarvest* 22 Aruandeperioodi tulem**
* Kajastavad riigiraamatupidamiskohustuslased** Kajastavad riik, Rahandusministeerium ja kohalik omavalitsusEELARVE TULUDE JA KULUDE TÄITMISE ARUANNE 20X2 20X1
Klassifikaatoritunnus
Klassifikaatorinimetus
Eelarve Täitmine Eelarve Täitmine
… … … … KOKKU
(Kohustuslik riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslasele. Kohalik omavalitsus koostab eelarve tulude ja kuludetäitmise aruande vastavalt valla või linna eelarve täitmise jälgimiseks sätestatule. Soovituslik muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutelele.)Selgitus:
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 165 /184
• millest tuleneb eelarve täitmise aruande ja tulemiaruande vahe (kassa- ja tekke- põhine printsiip, erinevad arvestuspõhimõtted)
Varude muutus Kohustuste netomuutus Saadud maksude,
lõivude, trahvideettemaksetemuutus
Võla muutushankijatele
Võla muutustöövõtjatele
Muudekohustusteja saadudettemaksetemuutus
Eraldiste muutus Kokku rahavood
põhitegevusest
Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara
(v.a finantsvarad)soetamisel
9–12
Kapitalirenditingimustel soetatudpõhivara
10
Laekunud põhivara(v.a finantsvarad)müügist
18
Laekunud põhivarasihtfinantseerimine
16
Tasutud osalusteomandamisel
7, 8
Laekunud osalustemüügist
7, 8
Laekunud dividendid 2, 7
Leht 166 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Tasutudfinantsinvesteeringutesoetamisel
Laekunudfinantsinvesteeringutemüügist
Antud laenud Antud laenude
tagasimaksed
Laekunudfinantstulud
Kokku rahavoodinvesteerimisest
Rahavood finantseerimisest Arvelduskrediidi
muutus
Laekunud võlakirjadeemiteerimisest
Tasutud võlakirjadelunastamisel
Saadud laenud Laenude
tagasimaksed
Tasutud kapitalirendipõhiosa makseid
Makstud intressid Makstud muud
finantskulud
Rahalised netosiirdedriigieelarvest
Kokku rahavoodfinantseerimisest
Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 Raha ja selle ekvivalentide muutus Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
(RRK-d ei täida netovara muutuste aruannet, v.a Rahandusministeerium) Reserv 1 Reserv 2 Akumuleeritud
tulemKokku
Saldo 31.12. 20x0 Muutusedarvestuspõhimõtetes
Korrigeeritudalgsaldo
Eraldaminereservidesse
Reservidekasutamine
Põhivaraümberhindlus
Perioodi puhastulem Saldo 31.12.20x1 Eraldaminereservidesse
Reservidekasutamine
Põhivaraümberhindlus
Perioodi puhastulem Saldo 31.12.20x2
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 167 /184
Reservide liikumine Stabiliseerimisreserv Saldo aasta alguses Intressitulu reservi vahendite paigutamiselt Intressitulu maa erastamisega seotud järelmaksudelt … Reservi liikumine kokku Saldo aasta lõpus Reserv 2 Saldo aasta alguses … … Reservi liikumine kokku Saldo aasta lõpus Reserv 3 …
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISELKASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED
(Muuta ja täiendada vastavalt olulistele varadele, kohustustele, tuludele, kuludele, avaldada ainultolemasolevatele kirjetele vastavad põhimõtted.)
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga jariigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele(Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelisedavaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigiraamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigiraamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist (v.a kauplemiseesmärgilhoitavad väärtpaberid ning edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja -kohustused).
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatavvaldamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke(v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakseraha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka kõrge likviidsusega väärtpabereid, mida on võimalik igalajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenudlaekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.
Finantsinvesteeringud
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, millelunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakseväärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse)ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.
Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a osalused tütar- jasidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglaseväärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Juhul kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav,kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne
Leht 168 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansiliseväärtuse).
Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani,kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Muid võlainstrumentekajastatakse nende õiglases väärtuses.
Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliseltlaekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi,arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuetelaekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuetelaekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud.Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäolistenõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõudekogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidelnõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Varud
Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetesttootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvelesoetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägihindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nendesoetusmaksumusest.
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üleriigiraamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosalusemeetodil.
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtjahääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat võiomab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat,milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates jaosades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakseväljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektoriüksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil(soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusegaalates 10 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmisehetkel kantakse kulusse.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteetivõi tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- jahoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimiselaruandeperioodi kuludes.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikudväärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi normmääratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 169 /184
• Hooned ja rajatised
• Masinad ja seadmed
• Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika
• Muu inventar, tööriistad ja sisseseade
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta jasoetusmaksumusega alates 10 000 kroonist. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, milleston maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsepõhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
• Tarkvara
• Õigused ja litsentsid
• Arenguväljaminekud
Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks onarenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodidel tehtavatestegevustes.
Bioloogilised varad
Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused.Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest onmaha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed,kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt.
Maavarasid ja mittearendatavaid bioloogilisi ressursse kajastatakse bilansiväliselt.
Renditud varad
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
(a) Aruandekohustuslane on rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksetemiinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasidamortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust,kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kasrendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksedjagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
(b) Aruandekohustuslane on rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringusummas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks jafinantstuluks.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga.Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Eraldised ja potentsiaalsed kohustused
Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alusvõi mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurustsaab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldistehindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.
Leht 170 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, onavalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korralsihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna võikuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele jasihtfinantseerimine leiab aset.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulusihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimisekajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu jasaadud toetust mõlemaid eraldi.
Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist –sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamisetoetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulusihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatudvara kasuliku eluea jooksul.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikultkehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ningmitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäevaseisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel.Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Maksude arvestus
Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kuiostjaks on mitte-käibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varadesoetusmaksumuse koosseisus.
Tulude arvestus
Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatudmaksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulukajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehingugaseotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudesvalmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendituluarvestatakse dividendide väljakuulutamisel.
Netofinantseerimine riigieelarvest
Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. Arvestatudtulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teisteriigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikusedüleandmised). Riigi koondaruandes siirded elimineeritakse.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, misilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva [aruande esitamise kuupäev]vahemikul, kuid on seotudaruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivadoluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.
Tegevjuht ________________________
LISAD
Lisa 1. Raha ja selle ekvivalendid 31.12.20X2 31.12.20X1Sularaha Raha teel Arvelduskontod pankades Tähtajalised deposiidid pankades
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 171 /184
Raha ja pangakontod kokku Osalused investeerimisfondides (vtlisa 2)
Raha ja selle ekvivalendid kokku
Lisa 2. Finantsinvesteeringud 31.12.20X2 31.12.20X1Lühiajalisedfinantsinvesteeringud
Osalused rahaturufondides Noteeritud aktsiad ja muudomakapitaliinstrumendid
Noteeritud võlakirjad ja muudvõlainstrumendid
Lühiajalised tähtajani hoitavadvõlakirjad
Pikaajalised tähtajani hoitavadvõlakirjad
Noteerimata aktsiad ja muudomakapitaliinstrumendid
Muud lühiajalisedfinantsinvesteeringud
Kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses Sh kajastatud korrigeeritudsoetusmaksumuses
Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
Leht 172 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
(üksused, kellel on tehinguid väga paljude avaliku sektori üksustega (näiteks Rahandusministeerium), ei kajastaeraldi iga üksikut üksust, vaid täidavad ainult read «Kokku»)
3.A. Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded Lühiajalised
kohustusedPikaajalisedkohustused
1)Riigiraamatupidamis-kohustuslased[NIMI][ …. ]
Kokku 2) Kohalikudomavalitsused[NIMI][ …. ]
Kokku 3) Muud avalik-õiguslikudjuriidilised isikud[NIMI][ …. ]
Kokku 4) Sihtasutused jamittetulundusühingud[NIMI][ …. ]
Selgitus: laenude kohta esitada keskmised intressimäärad ja tagasimaksetähtajad;pikaajaliste muude nõuete ja kohustuste puhul esitada tagasimaksetähtajad ja intressimäärad.
Lisa 6. Varud 31.12.20X2 31.12.20X1Strateegilised varud […] […] Strateegilised varud kokku Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Üleandmata tsentraliseeritud korrassoetatud varud
Ettemaksed Varud kokku
Selgitus: tehtud allahindlused, allahindluste tühistamised,netorealiseerimismaksumuses kajastatud varud, saadud ja vastutavale hoiule antud varud.
Lisa 7. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Osalus netovaras perioodialguses
Tulem kapitaliosalusemeetodil
Osalus netovaras perioodilõpus
Sihtasutused [Nimi] […] Kokku Mittetulundusühingud [Nimi] […] Kokku KOKKU
Selgitus: aruandeperioodil asutatud ja lõpetatud sihtasutused ja mittetulundusühingud, asutamisel tehtudsissemaksed, sh mitterahalised varade ja kohustuste üleandmised; lõpetamisel tagasi saadud varad jakohustused.
Lisa 8. Tütar- ja sidusettevõtjad % Bilansi-
lineväärtusperioodialguses
Soetatud(soetus-maksu-muses)
Soetatudnetovara
Saaduddivi-dendid
Müüdud(müügi-hinnas)
Kasum/kahjummüügist
Kasum/kahjumkapitali-osalusest
Bilansi-lineväärtusperioodilõpus
Tütar-ettevõtjad
[Nimi]
Leht 178 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
… … Kokku Sidus-ettevõtjad
[Nimi] … … Kokku
Selgitus: asukohamaa, kui ei asu Eestis, äriühenduste korral avalikustada informatsioon lähtudes RTJ 11nõuetest.
Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud
Soetusmaksumus perioodi alguses Akumuleeritud kulum Jääkväärtus perioodi alguses Soetused ja parendused soetushinnas Ümberklassifitseerimine Müügid müügihinnas Müügikasum / -kahjum Amortisatsioon ja allahindlused Soetusmaksumus perioodi lõpus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus perioodi lõpus
20X2 20X1Rendituludkinnisvarainvesteeringutelt
Kinnisvarainvesteeringutehalduskulud
Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal 2. kuni 5. aastal Pärast 5. aastat
Selgitus: olulised rendilepingud, mille korral saadav renditasu erineb oluliselt turuhinnast.
Lisa 11. Immateriaalne põhivaraImmateriaalnepõhivara
Tark-vara
Õigused jalitsentsid
Arengu-välja-minekud
Firma-väärtus
Muuimmate-riaalnepõhivara
Ette-maksed
Kokku
Soetusmaksumusperioodialguses
Akumuleeritudkulum
Jääkväärtusperioodialguses
Leht 180 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Soetatudsoetusmaksumuses
Müüdudvaradmüügihinnas
Kasum/kahjumvarademüügist
Amortisatsioonjaallahindlus
Soetusmaksumusperioodilõpus
Akumuleeritudkulum
Jääkväärtusperioodilõpus
Selgitus:
Lisa 12. Bioloogilised varad Perioodi
algulSoetatud ÜmberhindlusMüüdud
müügi-hinnas
Kasum/kahjumvarademüügist
Amorti-satsioon
Perioodilõpul
[Nimetus] [Nimetus] Kokkubioloogilisedvarad
Selgitus:
Lisa 13. Eraldised ja potentsiaalsed kohustusedEraldised Perioodi algul Kasutatud
perioodi jooksulTühistatud/lisandunudperioodi jooksul
Pikaajalisteleeraldistelearvestatudintressikulu
Perioodi lõpul
Pensionieraldised Kohtuprotsessidesuhtes
Antud garantiid […] Kokku sh lühiajalised Pikaajalised
Bilansivälised ja potentsiaalsedkohustused
Perioodi algul Perioodi lõpul
Kohtuprotsesside suhtes Antud garantiid […]
Selgitus: eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste kirjeldus, sh realiseerimise tõenäolisus, võimalik aeg jasummad, hindamispõhimõtted, pikaajaliste eraldiste diskonteerimise diskontomäär.
Kulud laenukohustustelt 20X2 20X1Intressikulu võlakirjadelt Intressikulu laenudelt Intressikulu kapitalirendilt Intressikulu faktooringult Valuuta kursivahed Muud laenukulud … Kokku
Selgitus: individuaalselt olulised laenud näidata igas grupis eraldi;keskmised intressimäärad, valuuta, laenukohustuste tagamiseks panditud varad;olulised eritingimused.
Lisa 15. TuletisinstrumendidSelgitus: tehingud, intressimäärad, algus- ja lõppkuupäevad, alussummad, turuväärtus, mõju tulemiaruandele janetovarale.
Mittesihtotstarbeline finantseerimine … … Saadud toetused kokku Sh avaliku sektori üksustelt Antud toetused
Leht 182 /184
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Subsiidiumid Sotsiaaltoetused … Sotsiaaltoetused kokku Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks … Sihtfinantseerimine põhivarasoetuseks
… Mittesihtotstarbeline finantseerimine … … Antud toetused kokku Sh avaliku sektori üksustele
(Olulised kirjed esitatakse sealjuures igas grupis eraldi või alaliikide kaupa)
Põhivara sihtfinantseerimineSihtfinantseerimise jääk perioodi alguses Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimine … … Sihtfinantseerimise amortisatsioon Siiretena üle antud sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus
Selgitus: saadud sihtfinantseerimine (kellelt, milleks, kaasfinantseerimine);tingimuste mittetäitmise tõttu tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad;mitterahaline sihtfinantseerimine
Lisa 17. Müüdud tooted ja teenused Aruandeperioodil Eelmisel perioodil[…] […] […] Kokku
(Esitada kontoklassi322 ja 323 tulud,järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)Selgitus:
Lisa 18. Muud tulud Aruandeperioodil Eelmisel perioodil[…] […] […] Kokku T3 T3
(Esitada kontoklassi 38 tulud, järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)Selgitus:
Töötajate töötasud Valitavate ja ametisse nimetatudisikute töötasud
Ajutiste lepinguliste töötajatetöötasud
Koosseisuvälised töötasud
Riigi raamatupidamise üldeeskiri Leht 183 /184
Töötasud kokku Erisoodustused Sotsiaalkindlustusmaks Töötuskindlustusmaks Tulumaks erisoodustustelt Kapitaliseeritud oma valmistatudpõhivara maksumusse
Tööjõukulud kokku
Selgitus:
Keskmine töötajate arv Aruandeperioodil Eelmisel perioodilAvaliku teenistuse ametnikud Töötajad Valitavad ja ametisse nimetatudisikud
Kokku
Selgitus:
Lisa 20. Muud tegevuskulud
Aruandeperioodil Eelmisel perioodilAdministreerimiskulud Uurimis- ja arendustööd Lähetuskulud Koolituskulud … … Kokku
(Igas grupis tuua välja olulised kirjed, reastada summade suuruse järgi aruandeperioodil, sh eraldi kajastadarendikulu olenemata summast)Selgitus:
Lisa 21. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
Aruandeperioodil Eelmisel perioodilKinnisvarainvesteeringuteamortisatsioon (vt lisa 9)
Materiaalse põhivara amortisatsioon(vt lisa 10)
Immateriaalse põhivaraamortisatsioon (vt lisa 11)
Kasum/kahjum bioloogiliste varadeümberhindlusest (vt lisa 12)
Kokku
Selgitus:
Lisa 22. Netofinantseerimine riigieelarvest Aruandeperioodil Eelmisel perioodilRahalised siirded Saadud riigieelarvest ülekannetetegemiseks
Riigieelarvesse üle antudlaekumised
Leht 184 / 184 Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Rahalised netosiirded kokku Mitterahalised siirded teisteriigiraamatupidamiskohustuslastega
Saadud teisteltriigiraamatupidamiskohustuslastelt
Üle antud teisteleriigiraamatupidamiskohustuslastele
Kustutatud EVP-de siirded Mitterahalised siirded kokku Netosiire tekke- ja kassapõhisetulemi vahe kandmiseksriigieelarvesse
Netofinantseerimine riigieelarvestkokku
Siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega Aruandeperioodil Eelmisel perioodil Saadud Antud Saadud Antud1)Riigiraamatupidamiskohustuslased[NIMI]
[ …. ]
Kokku
Selgitus:
HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA
(Siseauditi eest vastutav isik) …………………………………………… (nimi, kuupäev)
Tegevjuht ________________________
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE
(Riigiraamatupidamiskohustuslase) 31.12.20.. lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isiku hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslasemajandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta.
(Riigiraamatupidamiskohustuslase) tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamiseaastaaruande. (Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja VabariigiValitsusele esitamiseks heaks kiitnud.