-
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta algus: 01.01.2015
Majandusaasta lõpp: 31.12.2015
Registrikood: 74000085
EMTAK kood: 84301
Aadress: Lasnamäe 2
11412 Tallinn
Eesti Vabariik
Telefon: +372 6 148 500
Faks: +372 6 148 501
E-post: [email protected]
Interneti kodulehekülg: www.tootukassa.ee
Audiitor: BDO Eesti AS
-
Sisukord
Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3
Juhatuse esimehe pöördumine 4
2016. aasta peamised suunad 6
Tegevusaruanne 8 2015. aasta eesmärgid ja nende täitmine 8
Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015 24
Raamatupidamise aastaaruanne 41 Bilanss 41
Tulemiaruanne 42 Netovara muutuste aruanne 43 Rahavoogude
aruanne 44 Raamatupidamise aastaaruande lisad 45
Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestuspõhimõtted.45 Lisa 2. Raha 51
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 51
Lisa 4. Materiaalne põhivara 52
Lisa 5. Immateriaalne põhivara 52 Lisa 6. Kohustus hüvitiste ja
toetuste osas 52 Lisa 7. Maksuvõlad 53
Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 53 Lisa 9. Kulu
töötuskindlustushüvitistest 53
Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 54 Lisa 11.
Välismaise sihtfinantseerimise tulu 55 Lisa 12. Kulu
tööturumeetmete osutamisest 55 Lisa 13. Intressitulu 56
Lisa 14. Tegevuskulud 56 Lisa 15. Muud tulud ja kulud 56
Lisa 16. Kasutusrent 56 Lisa 17. Tingimuslikud kohustused 57
Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 57 Lisa 19.
Bilansipäevajärgsed sündmused 58
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 59
Tulemi jaotamise ettepanek 60
Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2015. aasta majandusaasta
aruandele 61
Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2015-le 62
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
3
Lühiülevaade Eesti Töötukassast
Töötukassa viib ellu tööpoliitikat ja korraldab
töötuskindlustust eesmärgiga:
saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive;
ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust; kindlustada
töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek; hüvitada
töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral; tagada
töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Eesmärkide täitmiseks töötukassa:
maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime
tulla ja sobivat tööd otsida; võtab osaliselt üle tööandja
kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral; aitab
tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel
tööturuteenuseid, mis toetavad
töölesaamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja
konkurentsivõimet;
vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate
töölevõtmist.
Missioon
Aitame leida töö ja töötaja.
Visioon
Eesti Töötukassa on parim ja teisi innustav
tööturuorganisatsioon Euroopas.
Strateegilised eesmärgid
Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning
kättesaadavuse tagamine. Asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni
arendamine.
Väärtused
Usaldus – tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning
keskendume tulemuslikkusele, märkame ja arvestame kliendi
individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavast
ja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad,
tagame vahendite sihipärase
kasutamise.
Koostöö – oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame
klientide ja partnerite ettepanekuid ning leiame koos lahendused,
oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad,
abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja
väärtustame igat oma kolleegi.
Uuenduslikkus – omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame
kogemusi kolleegide ja partneritega, oleme loovad lahenduste
leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivselt
kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi,
toetame oma ideedega
organisatsiooni arengut.
Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on
võrdselt esindatud tööandjad, töötajad ja
valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab
neljaliikmeline juhatus.
Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15
maakondlikust keskusest. Tallinnas asuva
keskkontori (13 osakonda ja nõunikud) vastutada on strateegiline
juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste
osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kindlustushüvitisi,
töötutoetust, ettevõtluse alustamise
toetust ja tööandjate taotlusi töökoha täitmiseks
välismaalasega. Samuti paikneb keskkontoris
koondamistele reageerimise meeskond, kes osutab koondatavatele
töötajatele uuesti tööle saamiseks
vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti. Uue osakonnana
loodi 2015. aastal töövõimetoetuse
osakond. Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid
inimesi ja tööandjaid ning osutatakse
teenuseid.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
4
Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja!
Möödunud aasta oli töötukassale väga töine. Keskendusime
töövõimereformi ettevalmistustele,
alustasime karjäärinõustamise pakkumist kõigile, käivitasime
noortegarantii meetmed ja laiendasime
teenuseid vanaduspensioniealistele tööotsijatele. Tugevdasime
nii tööotsijate kui tööandjate nõustajate
koosseisu, teadmisi ja oskusi, et teha hästi oma igapäevast tööd
– toetada töö ja töötaja leidmisel.
Meie tegevusi toetas eelmisel aastal jätkuvalt paranenud tööturu
olukord. Hõivemäär oli viimase
kahekümne aasta kõrgeim ning üldine töötuse määr langes oodatust
kiiremini: aastataguselt 7,4
protsendilt 6,2 protsendile, püsides Euroopa Liidu keskmisest
näitajast oluliselt allpool. Registreeritud
töötute arv vähenes 2015. aastal viis protsenti. 2015. aasta
lõpu seisuga otsis meie abiga tööd 29 774
inimest, aasta varem oli registreeritud töötuid 27 597.
Töötukassa olulisim töö on tööotsingute nõustamine ja
töövahendus. Eelmisel aastal nõustasime ligi 79
tuhande inimese tööotsinguid ning vahendasime pea 45 tuhat
erinevat töökohta ehk jätkuvalt olid meie
vahendada ligi pooled kõikidest vabadest töökohtadest Eestis.
Tööandjate ja tööd otsivate inimeste
kokku viimiseks korraldasime üle Eesti 17 töömessi, kus osales
382 tööandjat ning ligi 20 000 tööotsijat.
Lisaks oleme tänaseks sõlminud 15 kootöölepet suuremate
tööandjatega, et ühelt poolt aidata neil
värvata ja tööks ette valmistada töötajaid ning teisalt leida
praktika- ja töövõimalusi meie klientidele.
Töötukassast saadud nõustamise ja teenuste ning tööturu olukorra
üldise paranemise koosmõjul leidsid
inimesed 2015. aastal uue töö varasemast kiiremini. 12 kuu
jooksul tööle rakendunute osakaal kasvas
2010. aasta 43 protsendilt 2015. aasta lõpuks 64 protsendile.
Meie teenused on jätkuvalt tulemuslikud:
kuue kuu jooksul pärast tööturukoolitust leidis töö iga teine
koolitusel osaleja ning neljast tööpraktikal
osalenust liikus tööturule kolm.
Töötukassa teenused lähtuvad tööotsija ja tööandja vajadustest.
Töölesaamist toetavatel teenustel osales
2015. aastal keskmiselt iga kolmas tööotsija. Kõigil
tööturuteenustel osaleti aasta jooksul kokku 94 tuhat
korda, mida on 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Teenustel osalemise suurenemise üks põhjus on
kahtlemata 2015. aastal avanenud uued teenused.
Meie töö tulemusel on viimasel kahel aastal pikaajaliselt
töötute inimeste osakaal langenud 37
protsendilt 29 protsendile. Samas on töövõimereformi lähenedes
suurenenud pikka aega puude või
tervisehäire tõttu tööturult eemal olnud tööotsijate huvi
töötukassa vastu ning nende osakaal on
kasvanud viielt protsendilt 2013. aastal 12 protsendile 2015.
aastal. Vähenenud töövõimega inimeste
abistamiseks mõeldud teenuste maht on võrreldes 2013. aastaga
kasvanud ligi neli korda.
Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks
ning toetuste ja hüvitiste maksmiseks
kasutasime eelmisel aastal kokku 112,4 miljonit eurot.
Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu
rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindeks
püsib 80 palli lähedal. Sama kõrgelt hindavad meiega koostööd ka
teenuseosutajad.
Järgmiste aastate prioriteetideks on töötuse ennetamine, noorte
ja vähenenud töövõimega inimeste tööle
aitamine ja tööl püsimise toetamine ning tööandjate nõustamine.
Uue olulise algatusena ootab nõukogu
meilt 2016. aastal töötust ennetavate meetmete, eelkõige
töötajate oskuste arendamise põhimõtete
väljatöötamist. Tööandjana oleme teistele eeskujuks kõigile
ligipääsetava, mitmekesise ja kaasava
organisatsioonina.
Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia
töötukassa nõukogu – tööandjate,
töötajate ja riigi – toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik
staatus, selle kolmepoolne juhtimine ja jagatud
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
5
vastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et
strateegilised suunad ja valikud vastavad
huvipoolte ootustele ja tegelikele vajadustele, on läbimõeldud
ja jätkusuutlikult rahastatud.
Teeme kõik, et meie toel leiaks tööd otsiv inimene sobiva töö ja
tööandja hea töötaja. Tänan kõiki
töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest.
Head lugemist
Meelis Paavel
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
6
2016. aasta peamised suunad
2015. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra
aeglustus. Tööturu olukord küll jätkuvalt
paranes, kuid töötute arvu langus pidurdus. 2016. aastaks
prognoositakse majanduskasvu kiirenemist
ning jätkuvat töötute arvu kahanemist, kuid aeglustuvas
tempos.
2016. aasta algusest rakendus töövõimereform, mille eesmärk on
tuua võimalikult paljud mitteaktiivsed
töövõimetuspensioni saajad tööturule. Töövõimereform tähendab
töötukassale järk-järgult käivituvat
terviseprobleemidega inimeste töövõime hindamist, vähenenud
töövõimega inimestele tööle saamiseks
või tööl püsimiseks vajalike teenuste osutamist ning
töövõimetoetuse maksmist. Esiplaanil on ka
tööandjate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine, et laiendada
vähenenud töövõimega inimeste
töötamisvõimalusi.
Arendame teenuseid ja süvendame koostööd partneritega:
Uuendame töökeskse nõustamise põhimõtteid ja laiendame
nõustamiskanaleid tulenevalt uue sihtrühma vajadustest ja
võimalustest.
Arendame töövahendusteenust, et senisest paremini toetada
tööealisi inimesi ja tööandjaid mitmekesise töötajaskonna loomisel.
Sh seame lähiaastatel fookuse noortele ja vähenenud
töövõimega inimestele.
Käivitame ja arendame edasi tööandjate koolitamise ja nõustamise
ning individuaalsete lahenduste teenust, tuginedes esimestele
kogemustele ja pilootprojektidele.
Jätkame karjäärinõustamise teenuse laiendamist ning noorte
töötuse ennetamist ja vähendamist toetavate tegevustega.
Käivitame mobiilsustoetuse ning hindame selle mõju, et teha
järgnevateks aastateks vajalikud kohandused.
Edendame jätkuvalt koostööd teenusepakkujatega. Korraldame
arutelusid eelkõige vähenenud töövõimega inimestele teenuste
pakkujate leidmiseks ja teenuste kvaliteedi parandamiseks.
Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, toetades kogukonna abil
pikaajaliste töötute ning vähenenud töövõimega inimeste tööle
rakendumist.
2016. aasta 1. juulist alustame töövõime hindamisega. 2016.
aastal hindab töötukassa ainult nende
inimeste töövõimet, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul
töövõimekaotust hinnatud. Töövõime
korduvhindamisi teeb 2016. aastal endiselt
sotsiaalkindlustusamet. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab
töövõimet ainult töötukassa ja kõik töövõimekaoga inimesed,
kellel jõuab kätte korduvhindamise
tähtaeg, peavad töövõime hindamiseks pöörduma meie poole.
Kõigile inimestele, kellel töötukassa on
hindamise tulemusena tuvastanud osalise või puuduva töövõime,
hakkame 1. juulist 2016 maksma
töövõimetoetust.
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise
ettevalmistamiseks:
Osaleme töövõimet hindavate ekspertarstide koolitusprogrammi
väljatöötamisel ja koolitamisel.
Korraldame hanke ja sõlmime lepingud tervishoiuteenuse
osutajatega töövõime hindamise arstliku ekspertiisi läbiviimiseks.
2015. aastal toimunud töövõime hindamise hankega leiti
partnerid viide maakonda, ülejäänud maakondadesse partnerite
leidmiseks korraldatakse 2016.
aastal kordushanked.
Töötame välja töökorralduse protsessid ja viime kogu
organisatsioonis läbi koolitused lisanduvate ülesannetega paremaks
toimetulekuks.
Võtame kasutusele töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise
infosüsteemi (TETRIS), kus kriitilise tähtsusega on andmevahetus
teiste registrite ja infosüsteemidega.
Teavitame vähenenud töövõimega inimesi töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse maksmisega seotud muudatustest.
1. juulist 2016 võtame sotsiaalkindlustusametilt üle tööandja
eest erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise
kohustuse vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest. Sujuvaks
kohustuse üle võtmiseks
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
7
korraldame teenust kasutavate tööandjate eelneva teavitamise
ning valmistame ette kasutajasõbraliku
infosüsteemi e-teenuse osutamiseks.
Töövõimereformi rakendamise kõrval on teiseks oluliseks
tegevuseks töötust ennetavate meetmete
väljatöötamine. Soovime suurendada töötukassa rolli töötuse
ennetamisel, sh toetades töötajaid, kellel
on risk kaotada töö oskuste puudumise või tervise tõttu ning
tööandjaid, kellel on vaja arendada töötajate
oskusi muutuste olukorras. Töötust ennetavate meetmete
kontseptsioon valmib 2016. aasta II kvartali
lõpuks.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
8
Tegevusaruanne
2015. aasta eesmärgid1 ja nende täitmine
Asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni arendamine.
Juhtimine
Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub
kuus liiget. Võrdselt kahe liikmega
on esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab
ühe liikme ning valdkonna eest
vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled
vastutavad üheskoos tööhõive
suurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse
ennetamise eest. Nõukogu
strateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks
kiitmine ning ettepaneku tegemine Vabariigi
Valitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks
kinnitab nõukogu töötukassa
arengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut
toetavad otsused ning jälgib nende
täitmist.
Töötukassa nõukogu2 liikmed 2015. aastal:
Urmas Kruuse (tervise- ja tööminister), nõukogu liige 04.07.2014
kuni 08.04.2015; Rannar Vassiljev (tervise- ja tööminister),
nõukogu liige 09.04.2015 kuni 13.09.2015; Jevgeni Ossinovski
(tervise- ja tööminister), nõukogu liige alates 14.09.2015; Veiko
Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates
13.03.2008; Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja),
nõukogu liige alates 14.03.2013,
nõukogu esimees 23.04.2014 kuni 22.04.2015;
Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni
esindaja), nõukogu liige alates 23.08.2011;
Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu
liige alates 25.06.2013, nõukogu esimees alates 23.04.2015;
Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu
liige alates 16.03.2012.
Nõukogu pidas 2015. aastal kaheksa (2014: 6) koosolekut ning
võttis vastu 17 (2014: 13) otsust.
Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid:
2014. aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku
kinnitamine; 2016. – 2019. aasta töötuskindlustusmakse määrade
ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele; töötukassa arengukava
2016–2019 ning 2016. aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine;
juhatuse esimehe ettepanekul neljanda juhatuse liikme nimetamine ja
töötukassa uue struktuuri
kinnitamine.
Töötukassa tööd juhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas
2015. aastal 53 (2014: 60) koosolekut ning
võttis vastu 169 (2014: 184) otsust. 2015. aasta lõpu seisuga
kuulusid juhatusse:
Meelis Paavel (juhatuse esimees); Erik Aas (kindlustushüvitiste,
töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning
infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige);
Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna
eest vastutav juhatuse liige); Reelika Leetmaa (tööturu ja
-teenuste analüüsi ning töötust ennetavate teenuste arendamise
eest
vastutav juhatuse liige).
Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja
indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatööks
tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning
asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni arendamine.
1 Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale 2015 - 2017 2 Nõukogu
töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi
Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
9
Töötukassa töö peamiseks väljundiks on inimeste
töölerakendumine. Töötukassale on oluline ka
klientide rahuolu meie töö ja teenustega. Oleme läbi aastate
jälginud, kui pika aja jooksul töötuks
registreerinud inimesed tööturule naasevad, milline mõju on
töötukassa tööturukoolituse ja praktika
teenustel töölesaamisele ning milline on klientide rahulolu.
2015. aastal täideti seitsmest arengukava
indikaatorist kuus (vt tabel 1).
Tabel 1 Eesti Töötukassa arengukava indikaatorite täitmine 2015.
aastal
indikaator eesmärk täitmine
Uute registreeritud töötute (va uued töötuskindlustushüvitise
saajad)
töölerakendumine 12 kuu jooksul ≥57,1% 60,4%
Uute töötuskindlustushüvitise saajate töölerakendumine 12
kuu
jooksul ≥69,7% 71,6%
Tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus ≥37,0%
34,3%
Pikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam)
osalemine
tööturuteenustel 12 kuu jooksul ≥90% 92%
Tööotsijate lihtrahuloluindeks ≥80 82
Tööandjate lihtrahuloluindeks ≥80 80
Töötajate lihtrahuloluindeks ≥85 97
Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast
töötuks jäämist, mil oskused ja tööharjumus
on veel värsked. Alates 2013. aastast jälgime kord poolaastas
töölerakendumise näitajaid 4, 6 ja 12 kuu
jooksul ning seda kahes kliendirühmas: uued
töötuskindlustushüvitise saajad, kes alustavad reeglina
tööotsinguid vahetult pärast töökaotust ning teised uued
tööotsijad, kes töötuskindlustushüvitist ei saa.
2015. aastal leidsid inimesed võrreldes eelmise aastaga
kiiremini töö. Töölerakendumise tulemused (vt
joonis 1) näitavad, et töötuse alguses liiguvad hüvitise saajad
tööle peaaegu sama kiiresti kui teised uued
registreeritud töötud, kellel enamasti vahetu töötamise kogemus
puudub või on väga lühiajaline. Mida
pikem on olnud registreeritud töötuse periood, seda kiiremini
asuvad tööle just töötuskindlustushüvitise
saajad. Meie hinnangul võib see ühelt poolt näidata hüvitise
osaliselt pärssivat mõju tööotsingutele
töötuse algusperioodil. Kuid teisalt on tegemist tööotsingute
mõistes suhteliselt lühikese neljakuulise
perioodiga, kus sobilike tööpakkumiste arv on piiratud ning ka
kandideerimisprotsess võtab oma aja.
Igal juhul on meie ülesanne nõustamisel teadvustada
tööotsijatele, et aja möödudes väheneb nii
töökohtade valik kui pakutava töötasu suurus ning ka inimeste
enda oskused ja motivatsioon vähenevad.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
10
Joonis 1 Töötute sisenemine hõivesse 2013–2015
Kuigi hõivatute arv on viimastel aastatel kasvanud, hakkab
rahandusministeeriumi viimase, 2015. aasta
suvise prognoosi kohaselt 2016. aastast hõivatute arv vähenema.
Hõivemäär hakkaks järgnevatel
aastatel kasvama eeskätt tänu töövõimereformi prognoositavale
mõjule, mitte majandusolukorra toel.
See tähendab, et majandusolukord ei toeta tööle rakendumise
indikaatorite paranemist enam nii, nagu
eelnevatel aastatel ning iga samm kõrgema taseme suunas nõuab
järjest suuremat panust. Tehes tihedat
koostööd tööandjate ja kohalike omavalitsustega ning arendades
oma töötajate nõustamisoskusi, usume,
et suudame järjest paremini kokku viia tööandjate ja tööd
otsivate inimeste vajadused, leiame kiiremini
üles töölesaamise takistused ja oskame pakkuda tõhusaid
lahendusi nende ületamiseks. Seega ootame
järgnevatel aastatel siiski mõneti kiiremat tööle rakendumist
kui varasematel perioodidel.
Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2015. aastal tööturukoolituselt
ja tööpraktikalt töölerakendumine (vt
joonis 2), mille üheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate
tõhusam koostöö teenuse vajaduse
väljaselgitamisel. Oleme analüüsinud nii tööturukoolituse3 kui
tööpraktika4 mõju, millest nähtub, et
mõlemad teenused on tööle aitamisel tulemuslikud ja
kulu-tulusad. Järgnevatel aastatel soovime
saavutatud taset hoida.
3
http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOTURUKOOLITUSE_MOJUANALUUS.pdf
4
http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOPRAKTIKA_MOJUANALUUS.pdf
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
11
Joonis 2 Töölerakendunute osakaal 6 kuu jooksul peale
koolituse/tööpraktika lõppemist
Töölesaamist toetavatel teenustel osales pidevalt iga kolmas
tööotsija, sh pikaajalistest töötutest
(vähemalt 12 kuud töötuna registreeritud) osales aasta jooksul
vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat
kümnest.
Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil
arendada organisatsiooni, et paremini vastata
nende ootustele. 2015. aasta lõpus korraldasime kuuendat korda
kliendirahulolu-uuringud
tööotsijatele ja tööandjatele ning teist korda
koostööpartneritele. Uuringutes osales 241
koostööpartnerit, 1 078 tööandjat ja 7 039 tööotsijat.
Tööotsijate rahulolu-uuringu läbiviimisel
kasutasime esmakordselt lisaks paberankeetidele veebiküsitlust,
mille tulemusel saime üle kolme korra
rohkem tagasisidet. Nii tööotsijate kui tööandjate üldine
rahulolu on kõrge ja vastab ootustele: kõige
enam ollakse mõlemal juhul rahul nõustajate tööga. Samas hinnang
vastavalt sobilike tööpakkumiste ja
töötajate vahendamisele on madalam. Koostööpartnerite
(teenuseosutajad) usaldus töötukassa vastu on
kõrge ning samuti üldine rahulolu koostööga. Eraldi väärib
märkimist, et partnerid kasutavad järjest
enam töötukassa portaali iseteenindust. Arengu soovina nimetasid
partnerid senisest veelgi suuremat
paindlikkust ja lihtsamat asjaajamist.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
12
Joonis 3 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu
lihtindeks 2010–2015 * tööotsijate rahulolu-uuringu andmed
võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus
2015.
aastal muudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks
paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina
Tööd otsivate inimeste rahulolu sõltub muuhulgas
klienditeeninduskeskkonnast. 2015. aastal
jõudsime töövõimereformi rakendamise ettevalmistusi tehes ka
teeninduskeskkondade uuendamiseni.
MTÜ Ligipääsetavuse Foorum tegi meie 22 klienditeeninduses
universaalse disaini põhimõtetest
lähtuvad ligipääsetavuse auditid ning nõustas meid, kuidas
erivajadustega (nägemine, kuulmine,
liikumine, psüühikahäire, intellektipuue) inimesed meie info- ja
füüsilises keskkonnas turvaliselt ning
mugavalt toime tuleksid. 2015. aastal avasime uuendatud
esindused Raplas, Põlvas ja Võrus. Väiksema
uuenduskuuri läbisid Tartu ja Haapsalu esindused ning Tallinna
osakonna Tõnismäe büroo, samuti
keskkontor. Nii nagu juba 2014. aastal avatud esimeses uues
büroos Tallinnas Lillekülas, mis 2015.
aastal sai esimeste seas võrdõigusvoliniku ligipääsetava
keskkonna märgise SIIA SAAB, arvestati ka
teistes uutes teeninduskeskkondades auditites antud soovitusi:
pimedate inimeste iseseisva toimetuleku
suurendamiseks paigaldati põrandatele juhtliistud,
vaegnägijatele kohandati infoviitasid ning
liikumisraskustega inimestele mõeldes kohandati infolauda. 2016.
aastal jõuavad kõigisse meie
teenindustesse (digitaalsed) luubid nägemispuudega inimestele ja
kuulmisvõimendid vaegkuuljatele.
Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada
siis, kui räägime aktiivselt kaasa
tööpoliitika kujundamises. Kõige enam panustasime 2015. aastal
töövõimetoetuse seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja töövõimetoetuse
seaduse rakendusaktide
väljatöötamisse. Samuti osalesime töövõime hindamise metoodika
piloteerimisel ja metoodika
täiendamisel vastavalt piloteerimise tulemustele.
Valmistasime ette töövõime hindamise eksperdiarvamuse ja uute
tööturuteenuste (kaitstud töö,
kogemusnõustamine) tellimiseks hankedokumendid ja
lepinguprojektid ning viisime läbi hanked.
Valmistasime ette Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest
kaasrahastatava töövõimereformi sihtrühmale
suunatud aktiivsete meetmete programmi ning tööhõiveprogrammi
2016–2017.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
13
Töötukassa valmistas ette töötuna ja tööotsijana arvel olevate
isikute ning tööturuteenuste osutamise
registri uue põhimääruse. Samuti osalesime välismaalaste seaduse
muudatuste ettevalmistamisel,
millega muuhulgas täpsustati töötukassa loa andmist töökoha
täitmiseks välismaalasega.
Rahvusvahelise koostöö vallas osales töötukassa 2015. aastal
aktiivselt Euroopa tööturuasutuste
võrgustiku European network of public employment services (PES)
ja maailma tööturuasutuste
assotsiatsiooni WAPES tegevustes, mille eesmärk on
riikidevaheline parimate praktikate jagamine ning
üksteiselt õppimine. Mais toimus WAPES´e kümnes maailmakongress
teemapüstitusega The New World
of Work. Põhilised teemad, mida üle maailma kokkutulnud
tööturuasutused arutasid, puudutasid noorte
töötust, migratsiooni ja tööjõurännet ning tööturu muutuvaid
vajadusi. Euroopa tööturuasutuste
võrgustiku nõukogu iga-aastased kohtumised toimusid seekord
Riias ja Luksemburgis. Uued
prioriteetsed teemad Euroopa Liidus on pikaajaliste töötute
integreerimine tööturule ning
tööturuasutuste suurenev roll uussisserändajate
kohanemisprogrammides, mis on väljakutse paljudele
Euroopa riikidele. Jätkuvalt on fookuses noortegarantii
tegevused. Üks kahest igal aastal toimuvast
võrgustiku Peer Review´st, kus Euroopa riikide esindajad
arutlesid tulemusjuhtimise teemal, toimus
oktoobris töötukassas.
Oktoobris sõlmis töötukassa koostööleppe Leedu ja Läti
tööturuasutustega, suurendamaks omavahelist
koostööd. Igal aastal on plaanis hakata ühe riigi eestvedamisel
korraldama seminare ja õppevisiite
ühiselt kokkulepitud teemadel.
Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et
organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkide
täitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed
toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasid kätte
kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata.
Olulisemad välisauditid 2015. aastal:
KPMG Baltics OÜ teostas Töötuna ja tööotsijana arvel olevate
isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ja
Töötuskindlustuse andmekogu kolmeastmelise etalonturbe meetmete
süsteemi (ISKE) auditi. Auditi käigus ei tuvastatud rakendamata
ja /või osaliselt rakendatud
turvameetmeid, mille mitterakendamisest ja/või osalisest
mitterakendamisest võiks tuleneda
kõrge riskiastmega riskid andmekogu pidamisel.
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond viis läbi
indikaatorite täitmise hindamiseks kogutavate seireandmete
usaldusväärsuse auditi. Auditi käigus olulisi tähelepanekuid ei
olnud.
Olulisemad siseauditid 2015. aastal:
Teenuste järelevalve audit, kus hinnati paikvaatluste teostamise
eesmärgipärasust ja tulemuslikkust. Auditi käigus tehti
ettepanekuid paikvaatluse protsessi parendamiseks ning
järelaudit viiakse läbi 2016. aastal.
Töötukassa tegevuskuludega seotud soetuste auditi eesmärgiks oli
hinnata soetuste vastavust töötukassa hankekorrale. Auditi käigus
olulisi tähelepanekuid ei tuvastatud.
Tööharjutuse teenuse vastavusauditi eesmärgiks oli hinnata
teenuse vastavust hankelepingule ja selle lisadele. Auditi käigus
olulisi mittevastavusi ei tuvastatud.
Lisaks audititele viidi läbi töövõimereformiga seotud riskide
tuvastamine ja hindamine ning töötati välja
riskide maandamismeetmed.
Töötajate asjatundlikkus ning arendamine
Töötukassas oli seisuga 31.12.2015 kokku 591,5 (2014: 527)
ametikohta (153,5 keskkontoris ja 438
maakondlikes osakondades) ning 29 koosseisuvälist Euroopa
Sotsiaalfondist rahastatavat ametikohta
maakondlikes osakondades, kokku 620,5 ametikohta, millest
täidetud oli 605 ametikohta (2014: 479).
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
14
Töötajate keskmine vanus on 41 aastat (2014: 42), mehi ja naisi
on töötajate seas vastavalt 7,1% (2014:
8%) ja 92,9% (2014: 92%). Töötajatest on kõrgharidus 83,9%
(2014: 79%), keskeri- või kutseharidus
9,2% (2014: 10%) ning keskharidus 6,9% (2014: 10%).
2015. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ja
valdkonnaspetsiifiliste kompetentside
arendamine, uute töötajate väljaõpe ning töövõimereformi
käivitamist toetavate teadmiste ja oskuste
andmine töötajatele. Suuremad koolitusprojektid:
konfliktijuhtimise koolitus nõustajatele; efektiivse nõustamise
oskuste ja töökeskse nõustamise koolitused ning aktiivõpe;
keeleõppe koolitused (eesti kirjakeele koolitus, vene keel ning
inglise keel); puuetega kliendi eripärade tutvustamise koolitused
erinevate puuete spetsiifikast ülevaate
saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste
teenindamisel;
psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja
probleemilahendamise oskuste koolitused olukordades, mis võivad
tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel;
sisekoolitused töötajate valdkonnaspetsiifiliste kompetentside
arendamiseks ning uute töötajate väljaõppeks;
organisatsioonisisesed teavitusüritused teenuste ühtse osutamise
põhimõtete ja uuenduste juurutamiseks;
meeskonnatöö koolitused enamikes osakondades; jätkus
individuaalne supervisioon eesmärgiga ennetada võimalikku
läbipõlemist.
2015. aasta lõpu seisuga toimus kokku 7 225 koolituspäeva (2014:
5 260), millest sisekoolituspäevad
moodustasid 45% (2014: 36%). Töötajate rahulolu sisekoolitustega
on aastate võrdluses püsinud kõrgel
tasemel. 2015. aastal ulatus see 5-palli skaalal 4,4 pallini.
Aasta keskmine koolituspäevade arv ühe
töötaja kohta oli 13,2 (2014: 10,2).
Joonis 4 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja
kohta 2010–2015
Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi
töörahulolu-uuringu, millest võttis osa
83% (2014: 87%) töötajatest. Keskmine rahulolu erinevate
alaskaalade lõikes kogu töötukassas on
2015. aastal 5-pallisel skaalal tõusnud 4,3 pallini (2014: 4,2;
2013: 4,1).
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
15
Joonis 5 Töörahulolu-uuringu tulemused 2009–2015
IKT ja protsessijuhtimise arendused
Toetav ja läbimõeldud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
arendus tõstab nii teenuste kättesaadavust
kui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab
suhtlust partneritega.
2015. aastal koondus infosüsteemide arenduste põhirõhk eelseisva
töövõimereformiga seotud
ettevalmistustöödele:
Teenuste menetlemise süsteemi EMPIS suuremateks täiendusteks
olid 1. jaanuarist 2016 rakendunud kuue uue Euroopa Sotsiaalfondi
teenuse menetlusfunktsioonid.
Algasid uue töövõime hindamise ja töövõime toetuse menetlemise
infosüsteemi TETRIS analüüsi- ning arendustööd, samuti
ekspertarstidele mõeldud töövõime hindamise ekspertiisi
koostamise mooduli arendused.
Töötukassa iseteenindusportaalis tehti ettevalmistusi töövõime
hindamise ja töövõimetoetuse avalduse vastuvõtmiseks. Lisaks
muudeti iseteeninduses koolituskaardi partnerite jaoks kogu
registreerimisteadete protsess paberivabaks ning seoti volituste
andmine tööandjate esindajatele
töötamise registri andmetega.
Alustati tehnoloogiliselt vananenud platvormil asuva
töötuskindlustuse infosüsteemi TKIS ümberehitustöödega seotud
analüüse ja arendusi.
Algasid arendustööd andmevahetuse väljaehitamiseks mitmete
teiste registritega. Töövõimereformiga kaasneva infovajaduse tõttu
luuakse uued x-tee teenused töötamise registri,
äriregistri, karistusregistri, kinnipeetavate registri, hariduse
infosüsteemi, rahvastikuregistri,
haigekassa, kaitseväekohuslaste registri, sotsiaalteenuste ja
-toetuste andmeregistri ja
sotsiaalkindlustusameti infosüsteemiga.
Majandustarkvaras NAV võeti kasutusele uus eelarvestamise moodul
ning arendati valmis lepingute ja pangaliidese moodulid.
Aasta lõpuks vahetati välja suurem osa töötukassa
arvutitöökohtadest, sh tekkis juurde mitmeid
töövõimereformi seisukohast olulisi mobiilsed töökohti. Viidi
läbi töötukassa infosüsteemide
arendushanked, mille tulemusena on mitmeks aastaks tagatud
stabiilne arendusplaani rakendamine.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
16
Välis- ja sisekommunikatsioon
Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine nende
õigustest ja kohustustest ning
tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. 2015. aastal
anti välja 51 eestikeelset ja 50 venekeelset
(2014: kokku 77) pressiteadet. Meediakajastusi oli kokku 4 395
(2014: 2 895), millest 891 (2014: 528)
oli venekeelses meedias.
Avalikkusega suhtlemisel olid märksõnadeks:
töövõimereform, teenused vähenenud töövõimega inimestele;
Ida-Virumaa tööturu olukord ja suurkoondamised; töötukassa
töömessid maakondades; karjäärinõustamine tööealisele
elanikkonnale; töötuskindlustusmakse määr; noortegarantii.
Järjest olulisemaks ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks
on töötukassa portaal (koduleht ja
iseteenindusportaal), mida külastas möödunud aastal 980 221
(2014: 825 512) unikaalset külastajat.
2014. aastal jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus
nt Facebookis on meil ca 4300 (2014:
ca 3 400 ) jälgijat.
Eelmise aastal oli töötukassa kõnekeskuses 15501 vastatud kõnede
arv 30 894 (2014: 32 005) (vt joonis
6), e-kanalite (koduleht, e-post) kaudu saabuvate infopäringute
arv vähenes veidi: keskmiselt vastati
päevas 123 (2014: 127) kõnele ja 9 kirjalikule infopäringule
(2014: 9).
Joonis 6 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja
teenindustase 2010–2015
2015. aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesarja
Meie inimesed toetamist. Saatesarjaga
soovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning
suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnet
uue töö leidmisel. 2015. aasta lõpuks oli toodetud kokku 152
saadet, millest 2015. aastal jõudis eetrisse
37. Koostöö jätkub ka 2016. aastal.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
17
Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning
kättesaadavuse tagamine
Tööturu olukorrale ja klientide vajadustele vastav mitmekesine
tööturuteenuste valik ja maht
ning tööjõu vaba liikumine
2015. aastal valmistati ette 2016. aasta algusest rakendunud
uued teenused:
Tööalane rehabilitatsioon inimestele, kel on vähenenud töövõime
tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või
töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi.
Kaitstud töö inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul
tööle asuma, sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad
töötada tavapärastes töötingimustes ning vajavad töö
leidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist.
Kogemusnõustamine inimestele, kes vajavad oma probleemide
lahendamiseks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese
toetust.
Mobiilne nõustamine: koolist tööle kutse- ja kõrgkoolide
vähenenud töövõimega üli(õpilastele), et toetada nende sujuvat
liikumist koolist tööle.
Töölesõidu toetus inimestele, kes ei saa puude või haiguse tõttu
kasutada tööle sõitmiseks ühistransporti.
Saatja sõidukulu hüvitis inimestele, kes vajavad puude või
haiguse tõttu ühistranspordiga tööle sõitmiseks saatjat.
Mobiilsustoetus, millega hüvitame nelja kuu jooksul osaliselt
sõidukulud inimestele, kes asuvad tööle kaugemale kui 30 km
kodust.
Tööandjate nõustamine ja koolitamine, et toetada tööandjate
valmisolekut võtta tööle või säilitada töökoht vähenenud töövõimega
inimestele.
Samuti valmistati ette olemasolevate teenuste tingimuste
paindlikumaks muutumist 2016. aastast:
Palgatoetust saame maksta vähenenud töövõimega inimese tööle
võtnud tööandjale juhul, kui inimene on olnud töötuna arvel
vähemalt 6 kuud järjest.
Töökoha kohandamine – nüüd saab hüvitada kohanduse kulud ka
juhul, kui inimese töökohaks on tema kodu.
Tugiisikuga töötamise teenust saab nüüd kasutada ka pikema aja
vältel kui üks aasta. Individuaalsed lahendused võimaldavad
hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja
koolitamisel puudest või terviseseisundist tingitud
lisakulud.
2015. aastast alustati noortegarantii rakendamist: Minu esimese
töökoht5 ja töötoad koolinoortele.
2015. aastal aidati Minu esimese töökoha teenuse toel tööle 212
noort. Enim leidsid noored palgatoetuse
toel rakendust kaubanduse ja klienditeeninduse, ehituse,
iluteeninduse, metalli- ja masinatööstuse ning
puidutööstuse valdkonnas. Samuti hüvitasime tööandjale noore
tööalase koolituse kulusid (kokku 17
korral). Samas ei ole Minu esimese töökoha teenus rakendunud
oodatud mahus. Põhjuseks on ühelt poolt
noorte paranenud tööturuolukord, teiselt poolt ei ole meie heade
koostööpartnerite tegevused NEET6
noorte aktiviseerimisel veel oodatavat tulemust andnud ehk
noored ei jõua töötukassa vaatevälja. 2016.
aastaks kavandame tihedamat koostööd maakondlike avatud
noortekeskustega.
Noortegarantii raames alustati 2015. aastal töötubade
korraldamist noorte tööalase teadlikkuse
tõstmiseks. See käivitus oodatust paremini ning töötubades
osales aasta jooksul oluliselt rohkem noori,
kui algselt kavandati. Kokku toimus – peaasjalikult koolides,
aga ka noortekeskustes, malevates ja
messidel – 1483 töötuba, kus osales 21 317 üldhariduskoolide 8.
– 12. klasside noort. Lisaks
korraldasime 22 mobiilse nõustamise üritust, kus osales kokku
326 noort.
5 Teenuse Minu esimene töökoht eesmärk on toetada 17-29 aastaste
erialase hariduse ja töökogemuseta (või lühiajalise
töökogemusega) noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte
töötust. 6 NEET – mittetöötavad ning haridust ja kutset
mitteomandavad noored
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
18
2015. aastal viidi läbi üle-eestiline teavituskampaania
karjäärinõustamise teenuse avanemisest
töötavatele ning tööturul mitteaktiivsetele inimestele.
Kampaania raames valmis veebikeskkond
www.minukarjaar.ee.
Lisaks töötukassa osakondades toimuvale nõustamisele nõustati
inimesi ka töömessidel ja igal aastal
toimuva Karjäärinädala üritustel. Karjäärinõustajad jagasid
karjääriinfot ning nõustasid töötajaid ka
tööandjate juures ning (koondamistele reageerimise teenuse
raames) koondavates ettevõtetes. 2015.
aastal karjäärinõustati töötavaid ja mitteaktiivseid inimesi 7
539 korral, neist 2 065 juhul oli tegemist
grupinõustamisega. 2015. aasta aprillis käivitasime
karjäärinõustamise e-kirja teel – kuni aasta lõpuni
nõustati nii 813 korral. Oktoobris lisandus karjäärinõustamine
Skype vahendusel.
Alates 2015. aastast saame osutada täiendavalt mitmeid
tööturuteenuseid7 vanaduspensioniealistele
inimestele. Kokku osutasime möödunud aastal teenuseid 69
vanaduspensioniealisele tööotsijale.
EURES meeskond korraldas 2015. aastal 9 infopäeva ja
teabeseminari üle Eesti. Ürituste eesmärk oli
välismaal töötamisega seotud tingimuste, võimaluste ja reeglite
tutvustamine, vähendamaks Euroopa
Liidu piires töötajate vaba liikumisega seotud riske. EURES
nõustajad jagasid erinevatel teabeüritustel
teavet välismaal töötamise kohta 2 846 tööotsijale (2014:
1199).
Lisaks pakkusid EURES nõustajad 2015. aastal nõustamis- või
värbamisteenuseid 435 tööandjale,
kellest 266 olid Eestist ja 169 mujalt Euroopast. Kokku asus
2015. aastal EURESe töövahendus- või
värbamisprojektide raames tööle teadaolevalt 154 Eesti
tööotsijat mujal Euroopas ja 28 Euroopa
tööotsijat Eesti ettevõtetes.
Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel, interaktiivne ja
kasutajasõbralik menetlemine
Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused
tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavad
tegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel
põhimõtetel.
Kaasajastati töökeskse nõustamise kui ühe kõige olulisema
teenuse põhimõtteid: õppinud nõustajad pakuvad kliendile vajalikku
tuge ja abi sobilike kanalite kaudu. 2016. aastal on sellest
tulenevalt kavas uuendada teise kõige olulisema teenuse,
töövahenduse, põhimõtteid.
Vähendati bürokraatiat ja paberil asjaajamist proovitööl ning
koolituskaardi koolituse pakkumisel.
Iseteenindusportaali arendused aitavad kaasa kiiremale ja
sujuvamale suhtlemisele nii klientide kui
partneritega ning vähendavad paberil asjaajamist.
Iseteenindusportaali kasutajate arv on kasvanud alates
selle võimaluste avardumisest 2014. aasta esimesel poolel
pidevalt (vt joonis 7), ent kasvupotentsiaali
on veelgi.
7 Avanenud teenused vanaduspensioniealisetele: tööturukoolitus,
kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, ettevõtluse
alustamise toetus (sh ettevõtlust toetavaid järelteenuseid),
töökoha kohandamine ja töötamiseks vajaliku abivahendi
hüvitamine.
http://www.minukarjaar.ee/
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
19
Joonis 7 Iseteenindusportaalist esitatud avalduste osakaal 2014
-2015
Tööandjate ja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime eelmisel
aastal üle Eesti 17 töömessi. Kokku oli
töömessidel esindatud 382 tööandjat ja messe külastas
hinnanguliselt 20 000 tööotsijat. Nagu paljudel
eelnevatel aastatel, osalesime ka 2015. aastal erinevatel info-
ja noortemessidel: Intellektika, Suunaja,
Orientiir, Võti Tulevikku, Karjäärinädal Hiiumaal, Tudengimess,
Noorte suvetegevuse mess Pärnus,
Noortekonverents Lahe Koolipäev, Teeviit.
Kuivõrd töötukassa ei osuta kõiki teenuseid ise, vaid ostab
neist paljusid sisse, teeme pidevalt koostööd
nii teenuste pakkujatega kui ka vastavat valdkonda eest vedavate
organisatsioonidega..
Kvaliteetsete ja tulemuslike teenuste tagamiseks jätkati
olemasolevatele hankepartneritele ühiste
teabepäevade korraldamisega. 2015. aastal toimus kaks (2014: 2)
teabepäeva, kus olulisel kohal oli
töövõimereformiga 2016. aastal lisanduvate uute teenuste
tutvustamine. Üheskoos keskenduti nii
teenuste eesmärgile kui hanke tehnilisele protsessile.
Teabepäeval osalejatest moodustasid enamuse
tööharjutuse, tööturukoolituse ja tööklubi teenuse pakkujad,
millest lähtuvalt toimusid lisaks ettekannete
sessioonile ka temaatilised arutelu-töötoad teenusepakkujatega.
Kokku algatati 2015. aastal 436 (2014:
388) tööturuteenuse hanget, millest kolm olid pikaajalised
raamhanked.
Koostöö sihtgruppide, kohalike omavalitsuste, ja tööandjatega
ning rahvusvahelise koostöö
edendamine
Jätkasime töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahelise
koostööga, mida 2015. aastal iseloomustasid
n.ö keerulisemas olukorras olevad kliendid, kes vajasid eelkõige
pikemaajalist ning individuaalset
juhtumikorralduslikku lähenemist komplekssete probleemide
lahendamisel. Koos kohalike
omavalitsuse sotsiaaltöötajatega otsiti lahendusi tervise- ja
toimetulekuprobleemide lahendamiseks,
näiteks leiti varasemast rohkem kahepoolseid lahendusi
töötukassa individuaalse töölerakendamise
teenuse raames. Seetõttu vähenes ka koostöölepete maht
tööharjutuse teenuse osutamiseks, mida 2015.
aastal sõlmiti kokku kuue omavalitsusega kokku 112 inimese
tööturule naasmise toetamiseks.
Lisaks tegime koostööd tööandjate ja koolitajatega tööandja
vajadustele vastava tööjõu
ettevalmistamiseks. Kokku pakuti 2015. aastal koostöös 50
tööandjaga koolitust 148 inimesele (2014.
aastal 16 tööandjaga 265 inimesele).
Sisulise ja tiheda koostöö kinnistamiseks sõlmiti 2015. aastal
lisaks olemasolevale 13 koostööleppele
veel kaks: Jaagumäe talu ja Jaagumäe Kaubanduse OÜ ning Baltic
Restaurants Estonia AS-iga. 2016.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
20
aastal on kavas koostööleppe sisu ja vormi uuendada ning kaasata
koostööleppe partnerite võrgustikku
veelgi enam tööandjaid.
Koostöös koostööleppe partneritega töötasime 2015. aastal välja
tööandjate nõustamise ja koolituse
teenuse (suurendamaks tööandjate valmisolekut värvata tööle või
säilitada töökoht vähenenud
töövõimega inimesele) sisulised põhimõtted ning piloteerisime
teenust ühe koostööleppe partneri ISS
Eesti AS juures 2015. aasta septembris. Uut teenust saavad
tööandjad kasutada alates 2016. aastast.
2015. aastal tegelesime uute vähenenud töövõimega inimeste
teenuste ja toetuste (tööalane
rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, töölesõidu
toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine)
väljatöötamisega, kus aruteludesse kaasati puuetega inimeste
organisatsioone, teenuseosutajaid ja teisi
partnereid. Toimus neli laiapõhjalist arutelu puuetega inimeste
organisatsioonide esindajatega ning
kaheksa seminari ühiselt teenuseosutajatele ja puuetega
inimestele, et uued teenused vastaksid
sihtrühma vajadustele ja teenuseosutajad oleksid teadlikud
teenuste eesmärkidest ning oodatavast
tulemusest.
Rahvusvaheline koostöö on töötukassale oluline, kuna võimaldab
õppida teiste riikide tööturuasutustelt
ja saada ideid parendustegevusteks. Töötukassa töötajad osalesid
2015. aastal 91 rahvusvahelisel
konverentsil, töökohtumisel ja seminaril. Töötukassa jaoks
olulisemad seminarid olid, sh osadel esineti
ka ettekandega:
Euroopa Komisjoni iga-aastane seminar PARES Strategic Dialogue
keskendus seekord e-teenustele, sh oli rõhk tööpakkumiste
vahendamisel.
Euroopa Komisjoni PES Profiling Workshop, mille teema oli
pikaajalised töötud ning erinevaid meetodid pikaajalise töötuse
prognoosimisel ja töötute profileerimisel.
Employment Committee korraldatud seminar Upskilling unemployed
adults, kus räägiti tööotsijate oskuste arendamise
võimalustest.
Saksamaa tööturuasutuse ülikooli suvekool, kuhu olid kutsutud
valitud riikide tööturuasutuse spetsialistid täiendama oma teadmisi
karjäärinõustamise valdkonnas.
Annual Meeting of the International Labour Market Forecasting
Network, kus fookuses oli struktuurne tööpuudus, selle ulatuse
hindamine ja kaasnevad probleemid tööturul.
Maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES seminar Breaking
news from European PES: Challenges we face in 2015, kus põhiteemad
olid tööandjatele suunatud teenused, töötute
profileerimine, e-teenused ning muutuste juhtimine
organisatsioonis.
Töötukassa on alati valmis jagama oma kogemusi tööturuteenuste
ja töötuskindlustushüvitiste süsteemi
ülesehitamisel ning arendamisel. 2015. aastal külastasid meid
töötukassa strateegiliste valikutega
tutvumiseks Soome tööhõive- ja majandusministeerium, Valgevene
riigiametnike delegatsioon ning
Makedoonia töö- ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve
2015. aastal valmis nõustamisteenuste analüüsi lõppraport.
Analüüsist selgus, et töölesaamist toetavatele
teenustele on pärast nõustamisteenustel osalemist suundunud 62%
osalenutest ning tööle on aasta
jooksul rakendunud lühemaks või pikemaks ajaks 47% kõigist
osalejatest. 2015. aastal tehti ka esimesed
kokkuvõtted nõustamissageduse mõju uuringust, mille eesmärgiks
oli teada saada, kuidas mõjutab
töötute tööle või mitteaktiivsusesse liikumist see, kui tihti
nad oma nõustaja juures nõustamisel käivad.
Analüüs näitas, et sagedasem nõustamine ei too alati kaasa
kiiremat tööle asumist, küll aga liigutakse
mitteaktiivsusesse. Sagedasem nõustamine soodustab tööle
minemist siiski mõnedes gruppides, näiteks
naiste ning üld- ja kutsekeskharidusega töötute puhul.
Nõustamissageduse analüüsi raport valmib 2016.
aastal.
Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta
tagasiside saamisele ja selle analüüsile.
Lisaks ennetavale koostööle teenuseosutajatega kontrollitakse
neid pisteliselt ka teenuse toimumise ajal.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
21
2015. aastal viisime läbi 1 356 (2014: 1 000) kohapealset
kontrolli, millest 1 268 ehk 94% (2014: 90%)
vastas teenuse osutamine nõuetele.
Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud
572 võrra ning summaliselt esitati
nõudeid 100 000 euro võrra vähem. Kokku esitati 2015. aastal 859
tagasinõuet summas 207 997 eurot
(2014: 1431 nõuet ja 307 299 eur). Kuna paljud tagasinõuete
esitamise alused on seotud töötamisega
töötuna arveloleku ajal, on töötamise registrist õigeaegselt
saadavad töösuhete andmed aidanud oluliselt
vähendada õigusliku aluseta makstud summade ning esitatavate
tagasinõuete hulka (töötamise register
käivitus juulis 2014).
Tagasinõuete jääk on kahel viimasel aastal olnud
langustendentsis ulatudes 2015. aasta lõpus 766 740
euroni (31.12.2013: 1 101 895 eur; 31.12.2014: 917 400 eur).
2015. aastal oli laekumiste summa
(310 669 eurot) üle 100 000 euro võrra suurem kui aasta jooksul
esitatud tagasinõuete summa kokku
(207 997 eurot).
Teenuste jätkusuutlik rahastamine
Töötukassa teenuseid rahastati 2015. aastal kolmest
allikast:
Tulu töötuskindlustusmaksest
töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral,
maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitistelt, aktiivsed
tööturumeetmed ja tegevuskulu.
Riigieelarve vahendid
aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise
kulu ning töötutoetus. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid
aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu.
Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud
reservide toel saab majanduslanguse
ajal hüvitisi välja maksta ja teenuseid osutada
töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. 2015.
aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,3 korda (2014:
1,7)8.
Töötukassa 2015. aasta eelarves oli planeeritud
töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 150,1 miljonit
eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 97,6 miljonit ja
tööandjate kindlustusmakseid 52,5 miljonit
eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,2 % väiksem:
kindlustatute makseid laekus 97,4 miljonit
ja tööandjate makseid 52,4 miljonit eurot (vt tabel 2).
Tabel 2 Kindlustusmaksete9 laekumine aastate lõikes (tuhandetes
eurodes)
2011 2012 2013 2014 2015
Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 126 336 137 160 105 306 113
517 97 376
Tööandjate töötuskindlustusmaksed 68 022 73 846 56 699 61 124 52
433
2015. aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovarade koguväärtus
652,4 miljonit eurot (vt joonis 8), sh
332,4 miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 163,3
miljonit eurot koondamise ja tööandja
maksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 51,0 miljonit eurot
tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 63,6
miljonit eurot reservkapital ning 42,1 miljonit eurot 2015.
aasta jaotamata tulem.
8 Tulude-kulude suhe oli 2015. aastal madalam kui 2014. aastal
tulenevalt erinevustest töötuskindlustusmakse määras. 2015.
aastal oli töötuskindlustusmakse määr tööandjatele ja
kindlustatutele kokku 2,4%, kuid 2014. aastal 3%. 9
01.01.2010–31.12.2012 oli kindlustatu maksemäär 2,8% ja tööandja
maksemäär 1,4%; 01.01.2013-31.12.2014 oli kindlustatu
maksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates 01.01.2015
kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär
0,8%
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
22
Joonis 8 Töötukassa netovarade väärtus seisuga 31.12 aastate
lõikes (tuhandetes eurodes)
Töötukassa prognoosi järgi laekub 2016. aastal
töötuskindlustusmakseid kokku 158,9 miljonit eurot,
millest 103,3 miljonit eurot on kindlustatute ja 55,6 miljonit
eurot tööandjate maksed.
Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes
2015. aastaga on seotud keskmise palga
suurenemisega sellal kui hõivatute arvu vähenemine mõjutab
tulubaasi negatiivselt.
2016. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse
kulud nii teenuste kui hüvitiste osas.
Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 69,1
miljoni euroni seoses palgakasvust
tuleneva keskmise hüvitise kasvu ning pikema kindlustusstaažiga
hüvitise saajate osakaalu
suurenemisega. Tööturuteenuste ja –toetuste ning töövõimetoetuse
kulude suuruseks on prognoositud
79,7 miljonit eurot, seejuures on eelarvesse lisandunud
kulukirjed töövõimereformiga seonduvate
kulude osas. Seoses töövõimereformiga on planeeritud Toetuse
andmise tingimused raames
tööturuteenuste osutamiseks töövõimereformi sihtrühmale 7,8
miljonit eurot, millest 85% moodustab
Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning 15% omafinantseering.
Kokkuvõttes suureneb 2016. aastal töötukassa
varade väärtus eelarve kohaselt 38,5 miljoni euro võrra ning
aasta lõpuks on töötukassa netovara väärtus
hinnanguliselt 690,8 miljonit eurot.
Riigieelarvest on tööhõiveprogrammi teenuste osutamiseks 2016.
aastaks eraldatud 3 miljonit eurot.
Töötutoetuse kuludeks on kavandatud 10,8 miljonit eurot,
töövõimetoetuse kuludeks 5,6 miljonit eurot
ning erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks 24,9 miljonit eurot.
Lisaks on planeeritud TAT
karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamiseks 768 tuhat eurot
ja TAT tööturuteenusteks tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks 4,0 miljonit eurot,
millest 85% moodustab Euroopa
Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering.
Tabel 3 Töötukassa investeeringu- ja intressitulu ja tootlus
aastate lõikes
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Investeeringutulu (miljonites eurodes) 3,23 3,5 4,3 1,7 2,2
1,1
Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,7% 1,2 % 1,0% 0,3%
0,4% 0,2
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
23
Tabel 4. Eelarve täitmine 2015
(tuhandetes eurodes, aasta kohta)
2015.a.
EELARVE
2015.a.
TÄITMINE
TÄITMISE
%
2014.a.
EELARVE
2014.a.
TÄITMINE
TÄITMISE
%
TULUD
Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 97 573 97 376 99,8 114 323
113 517 99,3
Tööandja töötuskindlustusmaksed 52 540 52 434 99,8 61 551 61 124
99,3
Kodumaine sihtfinantseerimine 22 232 21 468 96,6 23 793 20 314
85,4
Välismaine sihtfinantseerimine 2 838 867 30,5 0 -10 X
Euroopa komisjoni finantseering EURES
programmile 0 0 X 100 63 62,7
Intressitulu 2 867 1 113 38,8 1 642 2 151 131,0
KOKKU TULUD 178 050 173 258 97,3 201 409 197 158 97,9
KULUD
TÖÖTUSKINDLUSTUSE KULUD
Töötuskindlustushüvitised 42 641 43 309 101,6 46 637 37 156
79,7
Koondamishüvitis 8 736 11 762 134,6 9 731 9 800 100,7
Tööandja maksejõuetuse hüvitis 4 886 2 865 58,6 4 410 3 415
77,4
Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 10 039 10 621 105,8 10 729 9
278 86,5
Kokku töötuskindlustuse kulud 66 302 68 557 103,4 71 507 59 649
83,4
TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE
KULUD
Töötutoetus 9 361 9 314 99,5 10 189 8 308 81,5
Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9 352 8 984 96,1 10
586 8 989 84,9
Raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu
pakkumise suurendamine 2007-2013“kulud 0 0 x 0 -10 x
EURES programmi kulud 0 0 x 100 63 62,7
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali
kulud 33 011 24 537 74,3 36 239 23 294 64,3
TAT karjäärinõustamise kättesaadavuse
suurendamine 853 600 70,3 0 0 x
TAT tööturuteenused tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2 486 419 16,9 0 0 x
Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud 55 063 43 854 79,6 57
114 40 643 71,2
TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD
Personali- ja juhtimiskulud, sh 12 393 11 049 89,2 10 683 10 005
93,7
Tööjõukulud 11 960 10 678 89,3 10 314 9 672 93,8
muu personalikulu 433 371 85,6 369 333 90,3
Majanduskulud 4 163 3 472 83,4 2 828 2 224 78,6
Infotehnoloogia kulud 4 267 3 319 77,8 3 528 2 894 82,0
Muud tegevuskulud 1 192 932 78,2 818 539 65,9
Eelarveline reserv 101 0 0,0 90 4 4,4
Kokku tegevuskulud 22 116 18 772 84,9 17 947 15 666 87,3
KOKKU KULUD 143 481 131 183 91,4 146 568 115 958 79,1
TULEM 34 569 42 075 121,7 54 841 81 200 148,1
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
24
Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015
Majanduskasvu aeglustumise taustal jätkus 2015. aastal, eelkõige
esimesel poolel siiski tööturu
olukorra paranemine. Tööturgu iseloomustavad viimase kümne aasta
kõrgeim tööjõus osalemise ja
hõive määr ning ka Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalam
töötuse määr.
2015. aasta kolme esimese kvartali jooksul jätkus töötute arvu
vähenemine. Neljandas kvartalis võis
täheldada töötute arvu mõningast suurenemist võrreldes
aastataguse ajaga. Statistikaameti tööjõu-
uuringu andmetel oli aasta keskmine töötute arv ligikaudu 42
000, mis on 15% võrra madalam kui 2014.
aastal. Töötuse määr langes 2015. aastal võrreldes eelneva
aastaga 7,4%-lt 6,2%-le. Sellest madalam
on töötuse määr viimase kümne aasta jooksul olnud vaid majanduse
buumiperioodil aastatel 2006–
2008.
Ka registreeritud töötute arv vähenes 2015. aastal
aastakeskmiselt, kuigi aasta jooksul hakkas
registreeritud töötute arv mõnevõrra tõusma ning aasta lõpu
seisuga oli registreeritud töötuid 8%
rohkem kui eelneva aasta lõpus. Uusi registreeritud töötuid
lisandus 2015. aastal jooksul 5% rohkem
kui 2014. aasta jooksul.
2014. aastal avaldatud majandusprognoosid nägid valdavalt ette
töötuse vähenemist ning töötuse määra
oodati 2015. aastal vahemikus 6,8-8,5% (vt tabel 5). Töötukassa
tugines 2015. aasta eelarve
prognoosimisel rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise
majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis
eeldas aasta keskmise töötuse määra langemist 6,8%-ni.
Tegelikkuses kujunes 2015. aasta keskmine
töötuse määr prognoositust madalamaks.
Tabel 5. 2014. aastal avaldatud töötuse määra prognoosid
2014 2015 2016 2017 2018
Euroopa Komisjon 2014. kevadine prognoos 8,1 7,5 - - -
Eesti Panga 2014.a juuniprognoos 8,5 8,5 8,3 - -
Rahandusministeeriumi 2014.a. kevadine
põhiprognoos 7,9 6,9 6,4 6,0 6,0
Rahandusministeeriumi 2014.a. suvine põhiprognoos 7,5 6,8 6,4
6,1 6,1
Tegelik 7,4 6,2
Kokkuvõttes 2015. aastal töötute arv langes ja hõivatute arvu
kasvuga kaasnes ka kuu keskmise
kindlustatute arvu suurenemine 1% võrra. Töötuskindlustusmaksest
laekunud tulu 2015. aastal siiski
vähenes – võrreldes 2014. aastaga 14% võrra – mis oli seotud
töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega jaanuarist 2015 ning vastas prognoositule.
Kuigi tööturu näitajad üldiselt 2015. aastal paranesid, tuli
uusi töötuid arvele rohkem, kui eelneval aastal
ning ka töötushüvitiste määramisi oli rohkem. 2015. aastal
suurenesid kulud töötuskindlustushüvitisele
võrreldes 2014. aastaga 17% võrra, kujunedes prognoositust
mõnevõrra suuremaks. Kulude
suurenemise põhjuseks on suurenenud hüvitise määramiste arv,
sellal kui hüvitise keskmine suurus
oluliselt ei muutunud ning hüvitise perioodi keskmine kestus
lühenes.
Koondamishüvitise kulud suurenesid 2015. aastal 2014. aastaga
võrreldes 20% võrra ning kujunesid
prognoositust suuremaks. Koondamishüvitise kulude kasvu
põhjuseks on peamiselt suurem hüvitise
määramiste arv, kuid ka keskmise koondamishüvitise
suurenemine.
Kulud töötutoetusele suurenesid 2015. aastal 12% võrra ning
vastasid prognoositule. Kulude
suurenemine tulenes nii töötutoetuse päevamäära tõusust kui ka
töötutoetuse määramiste arvu
suurenemisest, sellal kui toetuse maksmise kestus lühenes.
Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud vähenesid
2015. aastal eelneva aastaga
võrreldes 16% ning osutusid prognoositust väiksemaks. Kuigi
keskmine maksejõuetushüvitis 2015.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
25
aastal suurenes, vähenesid kokkuvõttes kulud seoses väiksema
maksejõuetushüvitise määramiste
arvuga.
Mõnevõrra suurenesid kulud aktiivsetele meetmetele – võrreldes
2014. aastaga 5% – kuid osutusid
prognoositust väiksemaks.
Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara 2015. aastal 42,1
miljoni euro võrra. 2015. aasta lõpuks oli
töötukassa netovara maht 652,4 miljonit eurot.
Registreeritud töötus
2015. aastat iseloomustab kokkuvõttes registreeritud töötute
arvu vähenemine võrreldes 2014. aastaga.
Samas hakkas aasta teisel poolel registreeritud töötute arv
tõusma ning aasta lõpu seisuga oli
registreeritud töötuid arvel rohkem kui varasemal aastal.
2015. aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 27 989 ehk
5% väiksem kui 2014. aastal. Keskmiselt
oli kuu jooksul arvel 32 316 töötut ehk 5% vähem kui eelneval
aastal. Registreeritud töötute arv langes
2015. aastal veidi aeglasemalt kui töötute koguarv (vt joonis
9). Kui 2014. aasta viimases kvartalis
moodustas registreeritud töötute arv 62% kõigi töötute arvust,
siis 2015. aasta lõpus oli see osakaal
64%. Aasta viimasel päeval oli töötuna registreeritud 29 774
inimest, mida on 8% võrra rohkem, kui
varasemal aastal.
Joonis 9 Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2003–2015
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus 2015. aasta jooksul 65 277
ehk 5% rohkem kui eelneval aastal.
Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool esimeses
kvartalis. Teises kvartalis lisandus
kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja neljandas kvartalis
uute töötute arv taas tõusis.
2015. aasta jooksul registreeritud töötutest 81% olid eelneva 12
kuu jooksul töötanud (ülejäänud olid
õppinud, kasvatanud last, olnud ajateenistuses vms). Võrreldes
2014. aastaga on uute registreeritud
töötute seas püsinud samal tasemel nende osakaal, kelle töösuhe
lõppes oma algatusel või poolte
kokkuleppel. 2014. aastal registreeritud uutest töötutest oli
67% töö kaotanud tööandja algatusel või
lepingu tähtaja möödumisel, 2015. aastal oli see näitaja
66%.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
26
Töötuna arveloleku lõpetamised
Alates 2010. aastast on arveloleku lõpetamiste arv ületanud uute
registreeritud töötute arvu ning sellest
tulenevalt on vähenenud registreeritud töötute üldarv. 2015.
aasta kokkuvõttes ületas uute registreeritud
töötute arv 2014. aasta seisu ning oli suurem ka arveloleku
lõpetamiste arvust (2015. aasta jooksul
lõpetati arvelolek 63 791 juhul). Võrreldes registreeritud
töötute arvu aasta lõpu seisuga, ületas seetõttu
2015. aasta number varasemat aastat, vaatamata sellele, et
aastakeskmiselt toimus töötute arvu
vähenemine 5% võrra.
2015. aastal lõpetati 67% arvelolekutest seetõttu, et töötu
andis teada tööleasumisest. Võrreldes 2014.
aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 3 protsendipunkti.
19% töötuna arvelolekutest lõpetati
põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse nõustamisele
ega täitnud tööotsingu nõudeid.
Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 12% juhtudest ning
ülejäänud põhjustel oli oluliselt väiksem
osakaal (vt tabelit 6).
Tabel 6. Registreeritud töötute arveloleku lõpetamise põhjused
2014. ning 2015. aastal
Registreeritud töötud
2015. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,7% Eesti
tööjõust vanuses 16 – pensioniiga10 (vt
joonist 8). Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud
töötuse määr tõusnud 0,3 protsendipunkti.
Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal
(10,4%) ning Valgamaal (9,4%). Kõige
madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,3%) ning
Tartumaal (3,5%). Kõige rohkem suurenes
töötus Ida-Virumaal (2,2 protsendipunkti) ja Läänemaal (1,2
protsendipunkti). Registreeritud töötus ei
suurenenud siiski kõigis maakondades, vaid vähenes Saaremaal
(0,5%), Hiiumaal (0,4%), Pärnumaal
(0,2%) ja Viljandimaal (0,1%).
10 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt
avaldatud 2015. aasta keskmist.
Lõpetamiste
arv
Osakaal
lõpetamistest
Lõpetamiste
arv
Osakaal
lõpetamistest
Rakendumine 43 919 64% 42 601 67%
…Tööle 43 219 63% 41 953 66%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 449
1% 415 1%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 251 0,4% 233
0,4%
Vanaduspensioniikka jõudmine 286 0% 271 0,4%
Liikumine muule toetusele 348 1% 316 0%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 302 0,4% 316 0,5%
… Hooldajatoetusega hooldajaks asumine 46 0,1% 0 0,0%
Isiku enda soovil 8 264 12% 7 545 12%
Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või
individuaalse tööotsimiskava rikkumine 14 317 21% 12 094 19%
Muud põhjused 1 316 2% 964 2%
KOKKU LÕPETAMISI 68 450 100% 63 791 100%
Arveloleku lõpu põhjused
2014 2015
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
27
Joonis 10 Registreeritud töötus maakonniti 2015. aasta lõpus
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline
jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui
2014. aasta lõpus moodustasid mehed 46,9% registreeritud
töötutest, siis 2015. aasta lõpus oli nende
osakaal suurenenud 47,3%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga
võrreldes on natuke muutunud töötute
vanuseline jaotus. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga on veidi
vähenenud 16–24aastaste ning 25–
54aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute
osakaal. Kui 2014. aasta lõpus oli 12,4%
arvelolevatest töötutest 16–24aastased, siis 2015. aasta lõpus
oli neid 12,3%. 25–54aastaste osakaal on
vähenenud 70,1%-lt 69,1%-le. Üle 55aastaste töötute osakaal
suurenes samal ajal 17,5%-lt 18,6%-le.
Tabel 7. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2014. ja
2015. aasta lõpus
Kokku
Sugu Vanus
Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
31.12.2014 reg. töötute arv 27 597 12 937 14 660 3 423 19 339 4
835
osakaal koguarvust 100% 46,9% 53,1% 12,4% 70,1% 17,5%
31.12.2015 reg. töötute arv 29 774 14 097 15 677 3 662 20 581 5
531
osakaal koguarvust 100% 47,3% 52,7% 12,3% 69,1% 18,6%
Registreeritud töötute seas oli 2015. aasta lõpu seisuga kõige
rohkem kutsekeskharidusega (25%) ning
üldkeskharidusega (24%) inimesi (vt joonis 11). Kõrgharidusega
oli aasta lõpu seisuga 20%
registreeritud töötutest. Põhiharidusega (põhiharidus ning
põhiharidus kutseharidusega) oli 18%
registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute
jagunemine haridustaseme lõikes jäänud
sarnaseks.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
28
Joonis 11 Registreeritud töötute jaotus haridustaseme lõikes
2015. aasta lõpus
2015. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat
töökogemust, oli enim lihttöölisi (19%),
oskus- ja käsitöölisi (19%) ning teenindus- ja müügitöötajaid
(17%) (vt joonis 12). Võrreldes 2014.
aasta lõpu seisuga on vähenenud oskus- ja käsitööliste
osatähtsus (1 protsendipunkti) ning suurenenud
seadme- ja masinaoperaatorite osatähtsus (1
protsendipunkti).
Joonis 12 Varasema töökogemusega registreeritud töötute
ametialane jaotus viimase töökoha järgi
2015. aasta lõpus
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2015. aasta
lõpu seisuga on võrreldes aastataguse
ajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli 2014. aasta
lõpus 67% registreeritud töötutest, siis
2015. aasta lõpus oli neid 68%. Puudega registreeritud töötute
osatähtsus suurenes aastaga 10%-lt 12%-
le. Samas pikaajaliste töötute osakaal vähenes võrreldes 2014.
aasta lõpu seisuga oluliselt. Kui 2014.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
29
aasta lõpus oli 32% kõigist arvel olnud töötutest pikaajaliselt
ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud järjest,
noored 6 kuud), siis 2015. aasta lõpuks oli nende osakaal
langenud 29 protsendini. Kokkuvõttes
suurenes aastaga inimeste osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte
riskirühma.
Tööturuteenused
Tööturuteenuste osakaalud 2014. aastaga võrreldes oluliselt ei
muutunud – suurima mahuga teenused
olid jätkuvalt karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööotsingu
töötuba. Töövõimereformi ootuses on
teadlikkus töötukassa olemasolevatest võimalustest kasvanud ja
juba 2014. osutati puuetega inimeste
töölesaamist või töötamist toetavaid teenuseid (tugiisikuga
töötamine, tehnilise abivahendi andmine,
abistamine tööintervjuul) varasemaga võrreldes suuremas mahus.
2015. aastal trend jätkus ning
puuetega inimestele pakutavate teenuste hulk kasvas 2014.
aastaga võrreldes üle 1,5 korra. Mõnevõrra
vähenes palgatoetusega tööle rakendunud inimeste osakaal ja seda
eelkõige pikaajalise töötuse üldise
vähenemise tõttu. Samas toetasime keerulisemate probleemidega
pikaajalisi või sotsiaalsete
erivajadustega töötuid suuremal määral individuaalse
töölerakendamise teenusega. Nii psühholoogilist
nõustamist kui ka sõltuvusnõustamist pakuti eelmise aastaga
võrreldes rohkem, lisaks said
võlaprobleemidega töötud osaleda võlanõustamisel.
Nõustamisteenused on jätkuvalt olulised
kõrvaldamaks töölesaamise takistusi või valmistamaks inimesi
ette teistel teenustel osalemiseks.
2015. aasta jooksul oli töötukassal vahendada 44 717
tööpakkumist. Võrreldes 2014. aastaga oli
vahendatavaid tööpakkumisi 12% vähem (vt joonist 13). Aasta
jooksul lisandunud uute tööpakkumiste
arv vähenes võrreldes eelmise aastaga 9%.
Joonis 13 Vahendatud tööpakkumiste arv 2006.–2015. aastal.
Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti
Statistikaameti avaldatava statistikaga
kõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa
hakkas kiiresti kasvama alates 2010. aastast
(joonis 14) ning on viimastel aastatel püsinud sarnasel tasemel.
2015. aasta vältel oli töötukassa poolt
vahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 45%. Turuosa
suurendamiseks teeb Eesti
Töötukassa aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad
kasutaksid nii töötukassa töövahendusteenust
kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise
võimalustest. Iseteenindusportaali kaudu
usaldasid tööandjad 2015. aastal vahendada 55% töötukassa
vahendatavatest töökohtadest, aasta varem
oli see osakaal 59%.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
30
Joonis 14 Töövahenduse turuosa 2006–2015
Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa11
Võrreldes töötute hulka ja töötukassa vahendatud vabu töökohti
aasta lõpu seisuga on kõige väiksem
konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatoritel,
kus ühe pakutava töökoha kohta on 6
töötut. Väike konkurents on ka teenindus- ja müügitöötajate
hulgas, kus kandideerib ühele kohale 8
inimest ja tippspetsialistide/tehnikute ja keskastme
spetsialistide seas, kus viimati töötasid samal
ametialal 9 inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem
töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide
hulgas (39 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt
on selle põhjuseks töötukassa väiksem
osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste
ametialadega.
2015. aastal alustas tööturuteenustes osalemist 14% võrra rohkem
inimesi kui 2014. aastal (vt joonist
15). Selle peamiseks põhjuseks on uute teenuste lisandumine,
millest karjäärinõustamine töötavatele ja
mitteaktiivsetele oli üsna suure osalejate arvuga – aasta
jooksul osaleti nõustamisel 7 539 korral. Lisaks
lisandus noortele suunatud teenus minu esimene töökoht.
11 Kuni 2009. aasta aprillini tööturuameti vahendatud
tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatud
tööpakkumised.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
31
Joonis 15 Tööturuteenustele sisenemine 2009.–2015. aastal12
Kõige suurema mahuga teenus oli 2015. aastal karjäärinõustamine
töötuna arvelolevatele klientidele,
mida osutati kokku 19 167 korral (vt joonist 16). Võrreldes
2014. aastaga on karjäärinõustamise maht
veidi vähenenud (2014. aastal oli 19 386 osalemist) ning
karjäärinõustamise osakaal teenustest on
langenud 21%-le (2014. aastal 28%).
Tööalasel koolitusel osalemist alustati 2015. aasta jooksul 16
627 korral, aasta varem 16 882 korral.
Kuus osaleti koolitustel keskmisel 3 009 korral.
Aasta jooksul rakendus palgatoetusega tööle 1 721 inimest, mida
on 2014. aastaga võrreldes 22% võrra
vähem. Kuus keskmiselt osales palgatoetuse teenusel 922 inimest.
Oma ametialaseid oskusi ja teadmisi
tööpraktika raames asuti aasta jooksul täiendama 4 781 korral,
mida on 28% võrra rohkem kui
varasemal aastal. Kuus keskmiselt osales tööpraktikal 994
töötut.
Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud ettevõtluse alustamise
toetuse abil uute töökohtade loomine.
Aasta jooksul maksti toetust 416 inimesele, mida on 5% vähem kui
2014. aastal. Makstud toetuse
keskmine summa oli 4 316 eurot. Samas on oluliselt suurenenud
ettevõtlustoetuse saajate osalemine
mentorklubi teenusel (134 sisenemist, 47% rohkem). Samuti on
eelmise aastaga võrreldes suurenenud
ettevõtluse alustamise toetuse saajate osalemine
täiendkoolitusel (277 osalemise alustamist) ja
järelnõustamisel (24 osalemise alustamist).
Tööotsingu töötoas osalenute arv suurenes 8% võrra (kokku
osalejaid aasta jooksul 13 501) ja tööklubis
osalejate arv jäi varasema aastaga samale tasemele (2015. aastal
oli osalejaid kokku 3 736). Lisaks oli
2015. aastal 10 016 karjääriinfotoa külastajat.
Karjääriinfotubades jagatakse karjääri- ja tööotsingualast
teavet kõigile soovijatele (ka neile, kes ei ole töötukassas
töötuna registreeritud).
Väiksemamahulistest individuaalse suunitlusega teenustest oli
2015. aastal suurima mahuga proovitöö,
milles osalemist alustati 3 293 korral. Järgnesid
psühholoogilise nõustamise teenus (1 650 sisenemist),
võlanõustamise teenus (1 395 sisenemist) ning vabatahtlik töö
(749 sisenemist).
12 Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati
pakkuma alates 2015. aastast.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
32
Joonis 16 Tööturuteenustele sisenemine 2015. aasta jooksul
Puudega inimestele suunatud teenuseid osutati 2015. aastal
võrreldes eelneva aastaga üle 1,5 korra
rohkem. Tugiisiku abiga asus tööle 194 inimest, 138 korda pakuti
tööintervjuul abistamise teenust, 52
juhul anti töötule töölesaamiseks vajalik tehniline abivahend
ning ühel juhul kohandati töötukassa abiga
töökoht vastavalt inimese erivajadustele.
Tööharjutusel osalemist alustati aasta jooksul 3 028 korral ja
kuus keskmiselt osales sellel teenusel 761
töötut, mida on rohkem kui 2014. aastal. Kohalike omavalitsuste
pakutava avaliku töö teenuse maht aga
2015. aastal eelmise aastaga võrreldes vähenes. Avalikul tööl
osaleti 2015. aastal kokku 204 korral.
2015. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks
ette nähtud vahendeid tööturuteenuste
ja -toetuste sihtkapitalist 33 miljoni euro ulatuses. Teenuste
osutamiseks kulus aasta jooksul 24,5
miljonit eurot (74% eelarvest). Lisaks osutati teenuseid
programmist TAT karjäärinõustamise
kättesaadavuse suurendamiseks 601 tuhande euro eest ja
programmist TAT tööturuteenusteks tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks 419 tuhande euro eest.
Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised
Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis
Kuni 2007. aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv
(inimeste arv, kes olid tasunud oma
töötasult vähemalt üks kord aasta jooksul
töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arv
kuus. Aastatel 2008–2010 kindlustatute arv igal aastal kahanes
ning 2011. aastal koos hõivatute arvu
suurenemisega pöördus taas kasvule. 2015. aastal kasvas
kindlustatute arv võrreldes 2014. aastaga
4 400 inimese võrra (vt joonis 17).
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
33
Joonis 17 Kindlustatud ja tööealised hõivatud (vanuses 16 kuni
pensioniiga) aastatel 2002–201513
Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute
keskmisest arvust (vanuses 16 kuni
pensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud.
Praegune kindlustussüsteem ei hõlma
näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuste ja
nõukogude liikmeid.
Töötukassa rahuldas 2015. aastal esitatud
töötuskindlustushüvitise taotlustest 21 566, mida on 12%
võrra rohkem kui 2014. aastal. Võrreldes 2014. aastaga on
töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate
uute registreeritud töötute osakaal veidi kasvanud. Kui 2014.
aastal määrati töötuskindlustushüvitis
31% kõigist uutest töötutest, siis 2015. aastal oli see näitaja
33% (vt joonis 18).
Joonis 18 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal
uutest registreeritud töötutest aastatel
2003–2015
2015. aastal oli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud
uutest töötutest töötuskindlustusstaaži
vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 22%
hüvitisele kvalifitseerunutest oli
töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis
270 päevaks. 360 päevaks (10 aastat või
enam kindlustusstaaži) määrati 2015. aastal
töötuskindlustushüvitis 33% hüvitisesaajatest.
13 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu
aasta jooksul ja 2002.a. sisaldas see arv ka
vanaduspensioniikka jõudnud töötajaid. Kindlustatute keskmine
arv kuus näitab inimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus
tasusid töötuskindlustusmakset.
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
34
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne
töötuks jäämist teeninud keskmiselt 17%
kõrgemat palka ning said 16% kõrgemat hüvitist kui need, kellele
määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis
17). Võrreldes 2014. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis
erines siis 11%). 360-päevasele hüvitisele
kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele
kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks
jäämist 39% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel
sajal päeval oli 36% kõrgem.
Võrreldes 2014. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines
siis 29%). Keskmiselt olid 2015. aastal
hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 830 eurot kuus
ning esimesel sajal töötusepäeval
hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 421 eurot kuus. Võrreldes
2014. aastaga on hüvitise keskmine
suurus vähenenud 3 euro võrra.
Joonis 19 2015.a. jooksul töötuskindlustushüvitisele
kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine
päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal
päeval
2015. aasta jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine
20 234 inimesel, mis on võrreldes 2014.
aastaga jäänud samale tasemele. Töötuskindlustushüvitise
ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on
2015. aasta jooksul tõusnud – kui 2014. aastal oli 63%
lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2015. aastal
on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on
ennetähtaegsete hüvitiste maksmise
lõpetamise põhjuseks töö leidmine (92%) ja töötu mittepöördumine
nõustamisele (4%).
360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud
hüvitiseperiood lõppes 2015. aasta
jooksul, oli 211 päeva (vt joonist 20). 270 päevaks määratud
hüvitise keskmine kestus oli 160 päeva
ning 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 119
päeva. Võrreldes möödunud aastaga on
hüvitiste kestus lühenenud – siis oli 360 päevaks määratud
hüvitise kestuseks 226 päeva (15 päeva
pikem), 270 päevaks määratud hüvitiste kestuseks 174 päeva (14
päeva pikem) ning 180 päevaks
määratud hüvitiste kestuseks 125 päeva (6 päeva pikem).
23,8
27,8
32,9
27,6
12,214,1
16,614,0
0
5
10
15
20
25
30
35
180-päevasele
hüvitisele
kvalifitseerujad
270-päevasele
hüvitisele
kvalifitseerujad
360-päevasele
hüvitisele
kvalifitseerujad
Keskmine
Eu
r
isiku varasem keskmine päevatasu
-
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne 2015
35
Joonis 20 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades
aastatel 2003–2015 (ettenähtud hüvitise
perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse)
2015. aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul
määratakse töötuskindlustushüvitis 16 663
töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 42,6
miljonit eurot. Aasta jooksul määrati
töötuskindlustushüvitis 21 566 inimesele ehk tegelik uute
hüvitise saajate arv kujunes 29%
prognoositust kõrgemaks. Aasta kokkuvõttes võeti
töötuskindlustushüvitise määramisega kokku
kohustusi 43,3 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne
töötuskindlustushüvitise kulu kujunes 3%
prognoositust kõrgemaks.
Töötushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2015. aasta
jooksul töötukassasse kokku 3 286 korral
(vt tabel 8), mida oli 3% võrra rohkem kui aasta tagasi.
Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse
võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel
(kindlustusperioodide liitmist) taotles 2 688 inimest,
mida oli 5% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa
välisriigis täitunud kindlustusstaaži
arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel
taotlenud inimestest moodustasid jätkuvalt
Soomes töötanud inimesed (1 436 inimest), suhteliselt palju
inimesi oli töötanud ka Norras (324) ning
Suurbritannias (227). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas
töötukassa 478 korral, mida oli 3% vähem
kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassa
kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis