-
Reis möödaEesti ja Läti botaanikaaedu
Audiogiidi abil saavad külastajad tutvu-da Tallinna
Botaanikaaiaga, mis on lii-kide poolest rikkaim Eestis.
Kasvuhoo-netes on troopiliste, lähistroopiliste ja kõrbetaimede
kuningriik, aga aed ise on ideaalne koht piknikkude pidamiseks ja
näidendite etendamiseks.
Tartu Ülikooli Botaanikaed asub Tartu vanalinnas ning seda
ümbritseb kivimüür. Botaanikaaias asub Baltimaade kõige suu-rem
palmimaja, kus juba talvel säutsuvad papagoid ning see on ideaalne
paik kont-sertide ja muude ürituste tarvis.
Suve keskel lilleballi toimumise ajal muu-tub Läti Ülikooli
Botaanikaaed tõeliseks looduse paleeks. Troopiline Liblikamaja
imeilusate ringilendavate liblikatega, tai-mede aroomiga ning
džunglikliimaga on koht kus valitseb üllatavalt imepärane
vaikus.
Rahvuslik Botaanikaaed lausa meeli-tab jalutuskäikudele,
jälgimisretkedele ja aruteludele. Iga aasta juulil toimub siin
suursugune Roosipäev, aga kaubitsemist, rõõmu ja häid nõuandeid
jätkub ka teis-teks lillelaadapäevadeks, mida ühtekokku on
seitse.
-
Kas te sooviksite näha õits-
vat aasa, kus kunagi arvatavasti tantsisid haldjad, Brasiilia
vihmametsa,
Amazonase suudme ronitaimi või siis Aafrika palme? Kas te
sooviksite üllatuda sellest, kui suure-
päraselt tagasihoidlikult peidetud metsikud asalead lõh-navad?
Võtke ette reis botaanikaaedadesse, selleks et näha,
nuusutada, puudutada ja isegi kuulata meie maailma rohelist
osapoolt!
Esimesed iluaiad loodi muistsete valitsejate poolt, aga
kaasaegse botaanikaaia kontseptsioon sündis keskaegsetes
kloostrites. Hiljem hakati bioloogiat õpetama ülikoolides – esimene
pidevalt tegutsev
botaanikaaed Balti riikides rajati Tartu Ülikooli poolt aastal
1803, Läti Ülikool hakkas oma botaanikaaeda rajama aastal 1922.
Botaanikaaiad arenesid välja kas siis imelistest iluaedadest, nagu
näiteks Läti Rahvuslik Botaanikaaed arenes välja aiast,
mille rajas K. V. Šohs aastal 1836 või siis rajati nad linna
kaunistamiseks, nagu näiteks Tallinna Botaanikaaed aastal 1961.
Botaanikaaiad on elavad taimede raa-
matukogud – õppimiseks, uurimistööks, looduskaitseks ning
naudinguks
inimestele.
Kohtume üllatuste aedades!
-
Tallinna Botaanikaaed
Talvel on võimalik tutvuda meie kas-vuhoonetes kasvavate
lõunamaiste taimedega. Külastajaid üllatavad õit-sevad ja
viljakandvad datli- ja vašing-tooniapalm, papaiad, kohvi- ja
kakao-puu, banaanid jt. Ka orhideede ning kameeliate õiteilu lummab
igaüht. Jalutada saab Ameerika ja Aafrika kõr-betes, lämbes
vihmametsas ning keva-dehõngulises lähistroopikas. Imetleda saab
maailma ühte vanemat puuliiki – volleemiat ja tema sugulasi
araukaa-riaid ja kauripuud, maailma kõrge-maid lehtpuid – eukalüpte
ja tuntud tarbetaimi rosmariini, kaneeli-kamp-ripuud, kardemoni,
suhkruroogu, puuvillapõõsaid, ananassi jpt. Troo-pikamajas kostab
papagoide ja ka-kaduude sädin, turteltuvide kudru-tamine ja vuttide
hõiked. Märtsikuus toimub orhideenäitus.
talv
Aprillis hakkavad õitsema paljud sibul-taimed nagu lumi- ja
märtsikelluke-sed, valevlilled, siniliiliad, kirgaslilled,
krookused, koerahambad jt. Mais rõõ-mustavad silma püvililled. Ka
alpinaa-rium on kevadel üks värviküllasemaid paiku, õitsevad
karukellad, priimulad, aubrieetad, padjandfloksid jt. Suurem osa
puittaimedestki pakub kevadel õi-teilu. Dendraariumi esimesed
õitsejad on nõiapuud, forsüütiad, rododend-ronid, vahtrad,
toompihlakad, kirsi- ja mandlipuud, järgnevad hariliku sire-li
sordid, enelad jt. Mais-juunis näeme ka meil küllalt haruldaste
magnooliate kauneid õisi. Kevadel on ekskursioo-nide kõrgaeg,
korraldatakse mitmeid näitusi.
kevad
Juuni-juulis õitsevad aediirised, tutvu-da saab nii uute ja
uhkete kui ka ise-gi mõnede 19. sajandi keskel aretatud sortidega.
Imetlust väärib lopsakate rahvalemmikute – pojengide - lõhn ja ilu.
Nende seas leidub nii ravim- kui rahvustaimi. Suvelillede
värvidemäng ei jäta samuti kedagi ükskõikseks, õit-sevad salveid,
lõvikõrvad, miisusabad, ämbliklilled, kosmosed, lõvilõuad,
re-basheinad jpt. Külastajaid lummavad suursugused liiliad. Parim
aeg on tut-vuda ravim- ja tarbetaimedega. Tiigi kaldal meelitavad
külastajaid astilbed ja päevaliiliad. Dendraariumis õitse-vad
ebajasmiinid ja abeelia, deutsiad, robiiniad, pärnad, hõbepuud,
veige-lad jt. Üleni roosas õievahus uhkeldab kolkvitsia. Suvine
külastajate tõmbe-number on kindlasti rosaarium, kus juuli
keskpaiku toimuvad roosipäevad. Suvel on võimalik vaadata ka
erinevaid lillenäitusi.
suviSügisel pakuvad silmarõõmu värviki-revad puud ja põõsad.
Leekivpunased vahtrad, pihlakad, toompihlakad ja kik-kapuud,
kollase lehestikuga kased, tiib- pähklipuud, juudapuulehikud ja
kor-gipuud. Imetlust väärivad ka mitmete puittaimede värvilised
ning erikujulised viljad, samuti okaspuud oma vahvate käbidega.
Sügisel õitsevatest püsiku-test on ühed värvikamad aed-leeklilled e
floksid, sh ka Eesti sordiaretaja Ru-dolf Tamme kaunis roosaõieline
sort `Helmi Puur̀ . Erksa õievärvuse ning hi-lise, sageli
sügiskülmadeni kestva õit-semise poolest paistavad silma astrid,
säralilled, päikesesilmad, päevaküba-rad, siilkübarad, kuldvitsad.
Õitsemist jätkavad roosid. Korraldatakse mitmeid sügisnäitusi.
sügis
-
Tartu Ülikooli Botaanikaaed
Talvel taimed puhkavad meie karmis kliimas, olles kaetud lumega.
Aga kas-vuhoonetes õitseb alati midagi 1250 liigi või nende
teisendite hulgast – hämmastavad kaktused, orhideed ja bromeliad.
Mandariinidel, apelsinidel, banaanidel ja teistel
lähistroopilis-tel taimedel küpsevad viljad. Võima-lik on vaadata
ja imetleda ühte kõige vanematest puuliikidest – Austraalia
Sinimägedes kasvavat volleemiat. Pa-pagoid sädistavad Baltimaade
kõige suuremas palmimajas. Veebruaris õit-sevad lumeroosid
alpinaariumis ning sarapuud ja nõiapuud arboreetumis. Talvisel ajal
võite uurida üksikasjalikult heitlehiste puude võrasid ja nautida
igihaljaste puude rohelust. Iga märtsi-kuu alguses toimub
botaanikaaias kau-nite ja salapäraste orhideede näitus.
talv
Imeilus lillede paraad algab taimedega, mis on pärit karmidest
mäestikutin-gimustest – varakevadik, priimulad, alpikannid,
aubrieetad ja lumekupud. Alpinaariumis on võimalik tutvuda üle 1000
liigi taimedega erinevatest perekondadest. Hiljem hakkavad
pee-nardel õitsema krookused, tulbid, juuno iirised ja püvililled
koos teiste üheiduleheliste taimedega. Esimesed õitsejad
arboreetumis on harilik sara-puu, dauuria rododendron ja harilik
näsiniin, neile järgnevad õunapuud ja pirnipuud, forsüütiad,
enelad, ning magnooliad. Kevaditi meelitab sirelite meeldiv aroom
inimesi aeda romanti-listele kohtingutele.
kevad
Õiteilu kandub taimesüstemaatika osakonda: kuldkakrad,
imekannike, lõvikõrv ja paljud teised. Pojengide imepärased õied
sädelevad erinevates värvides – valgetest kuni tumepunas-teni –
ning nad lõhnavad lausa imeli-selt. Aias õitseb ka 50 liiki
elulõngasid, mis on spetsiaalselt välja aretatud Eesti kliimas
kasvatamiseks. Sama palju eri-nevaid liiki iiriseid rõõmustab teie
silma oma õrnade õitega. Suvi vallutab kõik meeled, ebajasmiini,
hortensia ja lod-japuu õite lõhna on tunda lausa naha peal ning
sellele ei saa vastu mitte min-gisugused kallid sünteesitud
lõhnai-ned. Perovskiate haprad sinised õied on peaaegu nagu
kristalliseerunud si-nine hommikune udu. Roosiaias 200 sordi seas
asukoha leidnud ka 25 Eestis väljaaretatud roosisorti. Suvi on
piknik-kude, perepidude ja kontsertide aeg.
suviVahtrad ja kikkapuud oma kollaste ja punaste lehtedega,
kollased juuda-puud, korgitammed ning pruunikas-punased pihlakad
loovad jõulise ning silmailu pakkuva vaatepildi. Okaspuu-de küljes
arenevad vaigused käbid. Sügisesel ajal õitsevad püsikud –
päe-vakübarad, aedvaagid ning leeklilled. Rohttaimed, puud ja
põõsad on täis erineva värvi ja kujuga vilju ja seem-neid. Roosid,
puhmjas maran, kanar-bik ja elulõng jätkavad õitsemist kuni esimese
lumeni novembris. Sügisesel ajal saate nautida värviküllast lehtede
langemist ning selles võite olla kindel, et suvi tuleb järgmisel
aastal uuesti.
sügis
-
Läti Ülikooli Botaanikaaed
Jaanuarist aprillini õitsevad kasvuhoo-nes Baltimaade kõige
suurema asalea-de kollektsiooni 124 erinevat liiki. Pal-mimajas on
48 liiki palme, küpresse, Norfolk’i saare mände ning eukalüp-te,
troopikamajas on banaanid, erine-vad sõnajalad, orhideed ja
bromeliad – ning see on vaid osa talveimedest. Kaktusemaja peibutab
külalisi kak-tuste ja teiste kõrbetaimede erinevate vormidega.
talv
Kevadlilled õitsevad kõikjal aias, olles reipuse, üllatuse ning
lootuse kandjad. Aednikele on visad ja metsikud taimed peavaluks,
ent külastajaile on nad suu-reks silmarõõmuks. Liiliad hämmas-tavad
oma puhta ilusa lihtsusega, Ap-rilli lõpus hakkab õitsema
Baltimaade kõige suurem magnooliasalu, justkui oleks tegemist
valgete lumehangede-ga. Mais ja juunis avanevad õied aia uhkusel –
rododendronitel – mida on sadu, eri värvides ning erineva
kujuga.
kevad
Suvel õitsevad pojengid, liiliad ja teised ilutaimed, samuti
võib vaadata erieks-positsiooni taimede bioloogilistest ja
morfoloogilistest gruppidest oma täies rikkuses. See demonstreerib
mis trikke taimed kasutavad meelitamaks kohale tolmeldajaid ning
kuidas nad levitavad oma seemneid, kuidas taimed kohal-duvad
erinevatele ilmastikutingimus-tele ja palju teisi nähtusi. Aias
kasvab 65 liiki 100-st mürktaimest, mida Lätis võib kohata. Selleks
et anda inimeste-le teadmisi ohtlikest taimedest, samu-ti selleks
et äratada nende suhtes au-kartust, loodi spetsiaalne kollektsioon,
kuhu kuuluvad: kollane käoking, soovõhk, must maavõhk, näsiniin,
mürkputk, nõiahammas ning teised mürktaimed. Tiigi ääres õitsevad
Läti orhideed – kaunis kuldking, tiigis – maailma suurim lill –
Victoria. Juuli al-guses õitsevad liiliaaias 30 Aasiast pärit
väljaaretatud liiliasorti.
suviSeptembris saab imetleda daaliate kol-lektsiooni rohkem kui
250 liigiga, sa-muti õitsvaid Virginia nõiapuid. Aeg-laselt
küpsevad viljad magnooliatel, sarapuul, harilikul kastanipuul ning
ebatsuugadel. Viigimarjad, sidrunid ja kohvimarjad küpsevad
kasvuhoo-netes. Sügis on ideaalne aeg, mil et-te võtta jalutuskäik
mööda sambla ja samblikuga kaetud teeradu, selleks et uurida 100
ruutmeetri suurust sootai-mede kollektsiooni, millesse kuuluvad
huulhein, leesikad, kanarbik, jõhvikad ja sookased.
sügis
-
Silmipimestavalt valged lumikelluke-sed, õrnad lumeroosid ja
erkkollased lumekupud on esimesed õitsejad hal-lide maalappide
peal, mis on eelmise aasta lumest vabanenud. Mesilased sumisevad
hüatsindisarnaste värvilis-te lõokannuste ümber kiviktaimlas ja
vanas pargis ning kõik see oleks just-kui välja võetud mõnest
muinasjutust, kust ei puudu ka haldjad. Kevadel õit-seb kõik, isegi
kuusepuud oma punas-te käbialgetega ning jugapuud oma
vahkjaskahvatute tagasihoidlike õite-ga. Õhus tiirlevad õietolmu
pilved, kui tuul puude oksi liigutab. Tulbid, juuno iirised ja
sirelid, toomingad ning ro-dodendronid, kõik nad on täis õiteilus
maikuus.
Läti Rahvuslik Botaanikaaed
Eksootiline tulbipuu, vihmavarjuja-lakad, harilikud kuused ja
hallid lepad näevad välja väga ilmekad lume all. Talv on aeg, mil
tuleks otsida jõuluva-na või siis jänest vähemalt 1138 erine-va
okaspuude taksoni alt, mis on üks suuremaid seda tüüpi
kollektsioone maailmas. Välistaimed ootavad piki-silmi suve, ent
kasvuhoonetes on iga-vene suvi – alpikannid ning erinevat liiki
orhideed, kaasaarvatud aroomi-kas tsümbiidium, vaatavad imestu-sega
suuri lumehangi kasvuhoone klaasi taga.
talv
kevad
Suvel jätkavad paljud taimed õitse-mist. Pojengidele ja
iiristele järgnevad 280 eri sorti roose ning sama palju eri-nevaid
sorte daaliaid. 100 metsiku roo-sisordi õied on tagasihoidlikumad,
ent nende aroom on õrn kui suvine tuule-iil. Lumipuu lausa peab
vaatama – val-ge lumehang keset lämbet suvepäeva! Hõbekase sügavate
sisselõigetega le-hed ei pane teid rohkem imestama kui tumepunaste
lehtedega tammepuu, mis on tõeline loodusime. Magnooliad on õites
ning tänu päikesekiirtele õit-seb kasvuhoones ka kõige
tagasihoid-likum ja pirtsakam kaktus. Aednike-le meeldivad
maitse-ja ravimtaimede peenrad ning söödavad marjad, nagu näiteks
mustsõstrad, sinine kuslapuu ning teravahambuline aktiniidia.
suviSügis on aeg, mil õitsevad krüsantee-mid, sügisastrid ja
nõiapuud. Erinevat kuju ja värvi viljad saavad järk-järgult
küpseks, kõigepealt eksootilised puna-kad ja mürgised kikkapuu
viljad ning lõpuks pihlakad, kibuvitsad ning erine-vat sorti
okaspuude käbid. Kanarbiku-õied täidavad õhu oma võimsa aroo-miga,
mida nad on suve läbi kogunud, samal ajal kui kasvuhoonetes
hakkavad õisema taimed, millede kodumaal on suvi parasjagu alanud
(aaloed, leht-kaktused ja bromeliad). Siin on võima-lik näha 200
maailmas leiduvast 400-st viirpuu liigist. Mõned neist kaitsevad
oma vilju kuni 14 cm pikkuste asteltega.
sügis
-
Aadress Miera iela 1, Salaspils Läti
Telefon + 371 6 794 54 60, + 371 6 794 46 10
E-post [email protected]
Lahtiolekuajad01.04.-31.10. 8:00 – 20:00Kasvuhoone 8:00 –
17:00
esmaspäevast laupäevani
01.11.-31.03. 8:00 – 16:30Kasvuhoone 9:00 – 16:00
esmaspäevast reedeni
Läti Rahvuslik Botaanikaaed
Läti Ülikooli Botaanikaaed
Tartu Ülikooli Botaanikaaed
Tallinna Botaanikaaed
Aadress Kandavas iela 2, Rīga Läti
Telefon + 371 6 745 08 52, + 371 2 631 95 60
Liblikamaja + 371 2 764 44 40
E-post [email protected]
Lahtiolekuajad01.05–30.09 9.00 – 19.00
01.10–30.04 9.00 – 16.30
Aadress Lai 38, Tartu, Eesti
Telefon + 372 737 61 80
E-post [email protected]
Lahtiolekuajad 7:00 – 19:00
suvel kuni 21:00
Kasvuhoone 10:00 – 17:00
Aadress Kloostrimetsa tee 52, Tallinn, Eesti
Telefon + 372 606 26 79
E-post [email protected]
Lahtiolekuajad01.05–30.09 10:00 – 20:00
01.10–30.04 11:00 – 16:00
w w w . n b d . g o v . l v w w w . b o t a n i k a . l u . l v
w w w . u t . e e / b o t a e d w w w . b o t a a n i k a a e d . e
e
-
Nutikad botaanikaaiadProjekti kestus Detsember 2011 – November
2013
Projekti elluviijad Läti Rahvuslik Botaanikaaed (LV), Läti
Keskkonnaarengu Ühendus (LV), Tartu Ülikooli Botaanikaaed (EE),
Tartu Ülikooli Botaanikaaia Sõprade Selts (EE)
Projekti juhtpartner Läti Rahvuslik Botaanikaaed (LV)
Sponsorid Eesti- Läti Programm 2007-2013
Projekti läbiviimise koht Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Tartu
Ülikooli Botaanikaaed
“Nutikad botaanikaiad” on koostööprojekt, mille eesmärk on
parandada kollektsiooni haldamise kvaliteeti ning avalikkusele
pakutavaid teenuseid Rahvuslikus Botaanikaaias (Läti) ja Tartu
Ülikooli Botaanikaaias (Eesti).
Projekti eesmärgid
Projekti väljundid
∞ Laiendada moodsa tehno-loogia kasutamist projekti kaa-satud
botaanikaaedade kollekt-sioonide haldamises.
1. Botaanikaaedade andmebaas sisaldab informat-siooni kõige
olulisemate taksonite kohta Läti Rahvusli-ku Botaanikaaia (LV) ja
Tartu Ülikooli Botaanikaaia (EE) kollektsioonidest.
2. Digitaliseeritud andmed ja väljaarendatud to-pograafilised
kaardid, mis peegeldavad mõlema botaanikaaia kõige olulisemate
taimekollektsiooni-de asukohti.
3. Paranenud on botaanikaedade veebilehed, kuhu on lisatud
interaktiivsed kaardid ning kust on juurde-pääs teaduslikele
andmebaasidele.
4. Informatiivsed materjalid: stendid, voldi-kud ning
teejuht-kaardid botaanikaaedade kü- lastajatele.
∞ Parandada teadusliku informatsiooni liikumist Eesti ja Läti
botaanikaae-dade vahel.
∞ Arendada välja infovahen-did ja materjalid laiema avalik-kuse
tarbeks.
-
Kasvuhooneon ehitis, kus on kindel soo- jus-ja niiskusrežiim
ning kus kasvatatakse püsitai-mi. Botaanikaaedade kas-vuhoonetes
kasvatatakse troopilisi ja lähistroopilisi taimi, samuti kaktusi
ning teisi sukulente.
Rosaariumon roosiaed, kus kasvavad koos erinevad rooside lii-gid
ning teisendid.
Arboreetum(ladinakeelne sõna) on puude ja põõsaste istan-dus,
mis on rajatud kindlal eesmärgil ning konkreetse süsteemi
järgi.
Taksonon süsteemne üksus, mis haarab enda alla liigid,
alaliigid, vormid, hübriidid ning teisendid.
Dendraarium(kreekakeelne sõna) või siis dendroloogiline aed on
puude ja põõsaste istan-dus, mis on rajatud kindlal eesmärgil ning
konkreetse süsteemi järgi.
Alpinaariumon kunstlikult loodud ki-viktaimla, selleks et
imitee-rida tingimusi, kus mägita-med kasvavad looduslikult.
Kirjastaja Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Tartu Ülikooli
Botaanikaaed, Keskkonnaarengu Ühendus
Tekst A. Jakubovska, S. Tomsone, K. Lepik, K. Piirimäe, T.
Puusepp, T. Puuorg, H. Tamm, I. Tamm
Fotograafid L. Delvera, A. Gaidis, T. Grīnbergs, I. Harkina, U.
Piterāns, A. Svilāns, O. Abner, K. Kaur, K. Kirotar, J. Mettik, K.
Mäeots, T. Puuorg, H. Tamm
Toimetaja A. Jakubovska
Kujundus “DeMini”
Trükitud “McĀbols poligrāfija”
Käesolev trükis on ettevalmistatud ja kirjastatud projekti
“Nutikad botaanikaaiad“ raames, toetatuna Eesti – Läti Programmi
poolt. 2013.