Seminariu ba Sosiadade Sivil: Regime Fiskal Timor-Leste & Kalkulasaun RSE _____________________ Alistair Watson IMF Fiscal Affairs Department 16 August 2010
Seminariu ba Sosiadade Sivil:Regime Fiskal Timor-Leste &
Kalkulasaun RSE
_____________________Alistair Watson
IMF Fiscal Affairs Department16 August 2010
Istoria
• Kontratu Fahe Produsaun (ka PSC) emitidu tuirTratadu Timor Gap 1991
– ZOCA Zona Koperasaun Area A
– Fahe 50/50
• Tratadu Tasi Timor 2001*
– ZOCA sai JPDA Area Dezemvolvimentu Petroleu Konjuntu
– Fahe 90/10
– Aneksu F: re-emitidu PSCs ho termus hanesan ba BayuUndan (03-12; 03-13) no Sunrise (03-19; 03-20)
2
* Timor-Leste ratifika TST iha 2002; Australia iha 2003
MAPA
3
4
Regime Fiskal ihaTimor-Leste
Bayu
Undan
Sunrise
(parte
JPDA )
Area
JPDA foun
(Kitan)
Area
esklusivu
T-L foun
ZOCA PSC
+Apendis X
90%
TBUCA
10% Lei
Taxa
Australia
ZOCA PSC
IUA
90% Lei
Impostu
Indonesia
99
10% Lei
Impostu
Australia
PSC foun
90% Taxes
and Duties
Act
10% Lei
Taxa
Australia
Tra
tadu
TasiT
imor
CMATS (fahe 50/50
receitas tomak
husi upstream
Fahe
Produsaun
Impostu T-L Impostu
AustraliaTratadu
seluk
PSC foun+ 20%
Estadu
Partisipa
100%
Taxes and
Duties Act
La Aplika
T-L
Pet.
Act
Bayu Undan
• Kontratu Fahe Produsaun (ka PSC)
– ZOCA
– Amenda ho Apendis X atu fasilitadezemvolvimentu gas tomak
• Taxa Timor-Leste nian 90%
– Taxation of Bayu Undan Contractors Act (ToBUCA)
– 30% Impostu
– Adisiona Taxa Lukru
5
Bayu Undan
6
T-L Impostu
10% First Tranche Petroleum (FTP)
Lukru Mina-rai
Autoridade Designadu(ANP)
Kontrator
Kontrator
Kontrator
• FTP• Rekupera Kustu• Lukru mina-rai
x 30% Impostu
Adisiona Taxa Lukru22.5% husi cashflow > 16.5% IRR
Receitas Mina-rai Timor-Leste• 90% husi AD nia FTP• 90% husi AD nia Lukru Petroleu
• Impostu• APT (Additional Profits Tax)
• 127% Kreditu Investimentu• Explorasaun• Kapital• Non-kustu kapital
Total Produsaun
1
2 Rekupera kustu
3 • Condensate 50% ba AD • LPG and Gas 40% ba AD
• Fahe hanesan ho Lukrupetroleu
90% receitas
kuran: 90% husikustu deduzivel
= Taxable income
ANP
AustraliaTax
10% receitas
kuran: 10% husikustu deduzivel
x 30% Impostu
= Taxable income
Fahe Produsaun
Fahe Reseitas LNG
• FGSPA = Feed Gas Sale and Purchase Agreement
• LNG SPA = LNG Sale and Purchase Agreement
• FGSPA no LNG SPA “back-to-back”
7
Upstream Joint Venture
Darwin LNGKadoras Japaun
FGSPA
LNG SPA
LNG
1. Upstream hetan 100% husi reseitas LNG
2. Upstream selu ba LNG no Kadoras:
– Capacity Reservation Charge (fixu)
– Operating Cost Charge (kustu atual)
3. CRC kalkula atu fo DLNG no Kadoras 8% retornu fixu ba investimentu durante tinan15
4. Upstream hetan 100% husi presu LNG ne’ebesa’e ka tun
8
Kalkulasaun LNG
• Upstream lakon iha presu tun, maibe hetan diak kuandu presu sa’e• Maximiza Timor-Leste nian parte ba presu sa’e
9Nota: figura hirak ne’e para usa halo ilustrasaun deit
Sunrise
• Tratadu Tasi Timor
– Repartida 20.1% JPDA; 79.9% Australia
• Akordu Unitizasaun Internasional (IUA)
– Dezemvolvimentu Unitizadu
– Planu Dezemvolvimentu
– Hafolin fa’an gas ba parte JPDA nian• 10.5% pre tax rate of return to LNG and Pipe
• 14% pre tax rate of return to FLNG
• PSC 03-19 no 03-20 ba JPDA
• Lisensa Australia nian ba area iha JPDA nia liur10
JPDA – upstream (20.1%)
First Tranche Petroleum
(FTP)Kontrator
Kontrator
AutoridadeDesignad (AD)
Kontrator
Produsaun
Rekupera Kustu
• Kredit Investimentu• Esplorasaun• Kapital• Non-Kapital
Timor-LesteIncome Tax
90% husi reseitas no kustu
AustraliaIncome Tax 10%
of revenues and costs
Rendimentu Kontratornian
Kuran: Kustu Deduzibel
• Explorasaun (depr*)• Kapital (depr)• Kustu operasaun
= Taxable Income
x 30% Income Tax
x 15% Branch Profits Tax(husi sisa )
LukruPetroleu
PRRT * Income Tax
RendimentuKontrator nian
Kustu dahuluk + Uplift• Explorasaun: (LTBR**+15%)• Seluk: (LTBR+5%)** LTBR = Long Term Bond Rate
Kuran: Kustu Operasan
= Rendimentu KontratorLikidu
x 40% = PRRT
Kuran: Kustu Deduzibel• Explorasaun: Imediatamente• Kapital: Depresiasaun• Kustu operasan
Kuran: PRRT selutiha ona
= Taxable Income
x 30% = Income Tax
RendimentuKontrator nian
Australia (79.9%)
PSC Income Tax
Taxable Income
30% Income Tax
• Fahe crude oil :produsaun kada loron; 50-70% ba AD
• Natural gas 50% ba AD
AutoridadeDesignadu (AD)
* PRRT = Petroleum Resource Rent Tax
PRRT no Income tax
Kolekta rendimentu total no fahe 50:50 tuir CMATS
* depresiasaun
Rendimentu Kontratornian
Kuran: Kustu Deduzibel
• Explorasaun (depr*)• Kapital (depr)• Kustu operasaun
CMATS
12
TL FTP Australia FTP
Timor Profit Oil
Australia Profit Oil
Timor Income Tax
Timor Branch Profits Tax
Australia Income Tax
JPDA
PRRT
Income Tax
Australia
• Timor kolekta A
• Australia kolekta B + C
• Australia selu ba Timor (A + B + C)/2 – A
• Timor no Australia ida-ida simu 50%
A B C
TL no Australia konkordahakotu diskusaun konaba
fronteira maritima duranteprojeitu Sunrise nia moris
JPDA foun
• Introdus regime foun iha 2005
• Aplika ba projeitu foun ne’ebe deit iha JPDA*
• Konkorda ho Australia konaba PSC foun
• Timor-Leste aplika Taxes and Duties Act ho 90%
• Australia nian impostu ho 10%
• Kitan tuir eskema foun ne’e maibe iha karakterisku rekupera kustu balunnafatin tuir eskema tuan
13
JPDA Foun
14
T-L Impostu
5% ba ANP (royalty)
Lukru Petroleu
AutoridadeDesignadu (ANP)
Kontrator
Kontrator
• Rekupera Kustu• Lukru Petroleu
x 30% Impostu
Supplemental Profits Tax22.5% of cashflow > 16.5% IRR
Reseitas Petroleu Timor-Leste• 90% husi AD nia Royalty• 90% husi AD nia Lukru Petroleu
• Impostu• SPT (Supplemental Profits Tax)
• Explorasaun• Kapital• Operasaung• Uplift on unrecovered costs
@Bond Rate + 11%
Total Produsaun
1
2 Rekupera Kustu
3 • 40% to ANP
90% reseitas
Kuran: 90% husikustu deduzibel
= Taxable income
ANP
AustraliaTax
10% reseitas
Kuran: 10% husikustu deduzibel
x 30% Impostu
= Taxable income
Fahe Produsaun
Area Esklusivu Timor nian
• Introdus iha 2005
• Aplika ba projeitu foun ne’ebe deit iha JPDA niali’ur
• PSC – hanesan ho JPDA foun, maibe TL mos ihaopsaun atu hola parte 20% iha projeitu foun
• Timor-Leste Taxes and Duties Act ho 100%
– 30% impostu
– 22.5% SPT, retornu husi investmentu liu 16.5%
– (SPT hanesan ho APT Bayu Undan nian)15
Kalkulasaun RSE
____________________
Reseitas Petroleu
Buat diak atu hetan maibe…
• Temporariu
• insertezia
• Volatil
Se konsumu hotu reseitas ne’e kuandu simu:
• Inflasaun
• Potensial atu gasta
• Susar atu halo adjustamentu kuando reseitashotu… 17
Fundu Petroleu
Philosophia:
• Hadiak konsumsaun reseitas mina-rai nian
• Minimiza impaktu volatilidade hosi presu mina-rai
• Insuladu ekonomia; evita inflasaun
• Rai rikusoin ba jenerasaun futuru nian
Lei FP:
• RSE hanesan referensia ba gasta (osan) ho sustentavel
• Bele hasai a’as liu (RSE) maibe tenke fo justifika, hetan sertifikasaun no aprova husi parlamentu 18
0
20
40
60
80
100
120
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
ESI example
Rendimentu Sustentavel
• Halo $100 kadatinan ba tinan 5
• Sai ba $14 kadatinan infinitivu…
19
Revenue
Sustainable Income
Rendimentu Sustentavel
• asumi 3% hanesan retornu investimentu nian
• Gasta 3% husi valor reseitas futuru nian
• Rai restu; estabelese fundu investimentu
• Reseitas (mina-rai) para/hotu, gasta deit retornu investimentuba infinitivu 20
Year 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
500 Revenues 100 100 100 100 100
Financial assets 0 86 175 267 361 458 458 458 458 458
Revenues Added 100 100 100 100 100 0 0 0 0 0
Withdrawals 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14
3% Investment return 0 3 5 8 11 14 14 14 14 14
Closing balance in fund 86 175 267 361 458 458 458 458 458 458
Rendimentu Sustentavel Estimadu
• Lei Fundu Petroleu Artigu 9
– Labele transfere a’as liu husi RSE a não ser bele justifikakatak ne’e iha interese Timor-Leste nian ba tempu naruk
• Kalkulasaun RSE in Aneksu 1 husi LFP
– Rikusoin Petroleu x 3%
• Rikusoin Petroleu=
– Balansu Fundu Petroleu
– Valor ohin loron nian husi Reseitas Fundu Petroleu ihafuturu
• Discount rate ba valor ohin loron = US bond rate = asumi hanesan retornu investimentu real
Kalkulasaun RSE
Aneksu 1 Lei Fundu Petroleu
1. Estimasaun balansu fundu petroleu iha tinan ne’eremata
2. Projete reseitas petroleu ba tempu projeitu niamoris
3. Kalkula media US bond rate ba periodu hanesan ho reseitas petroleu
4. Kalkula NPV ba reseitas futuru nian
5. Fundu Pet. + NPV = Rikosin Petroleu x 3% = RSE
Projesaun
• Produsaun• Presu mina-rai• Presu produtu• Kustu upstream• Kustu downstream
23
CashflowsProjeitu nian
Regime Fiskal
ReseitasTimor-Leste
• Regulamentu PSC• Regulamentu Impostu
• FTP• Lukru mina-rai• Impostu• APT• Taxa seluk
Projesaun Bayu Undan nian
240
500
1,000
1,500
2,000
2,500
$m
m m
on
ey o
f th
e d
ay,
no
tim
e v
alu
e o
f m
on
ey d
isco
un
t
Timor-Leste Petroleum Revenues
Other
BU Additional Profits Tax
BU Income tax
BU Profit oil
BU FTP
RSE 2010
25
Balansu projetadu iha 1 Janeiru 2010 $5.2 Bn
Reseitas Petroleu hosi 2010 $13.1 Bn
Valor agora husi reseitas futuru nian $11.4 Bn
Rikusoin Petroleu $16.7 Bn
RSE (rikusoin petroleu x 3%) $502 M
Dadus husi JV operator
• Prefil Produsaun – Ki’ik, Baze, A’as
• Kustu kapital Upstream nian
• Kustu operasaun Upstream nian
• Kustu kapital Downstream nian
• Kustu operasaun Downstream nian
• Projesaun reseitas – “calibration case”
• Analisa konaba mudansa husi projesaundahuluk nian
Dadus seluk ne’ebe kolekta
• ANP: Condensate no LPG shipments no presurealizadu relativa ba WTI
– Cek COP nia produsan no analisa diferensia
• NDPF: reseitas Fundu Petroleu atual
– Rekonsilia ho projesaun dahuluk nian
• NDPR: Taxa no reseitas
– Rekonsilia ho projesaun dahuluk nian
Presu Mina-rai
28
0
20
40
60
80
100
120
19
86
19
88
19
90
19
92
19
94
19
96
19
98
20
00
20
02
20
04
20
06
20
08
20
10
20
12
20
14
20
16
20
18
20
20
20
22
20
24
20
26
20
28
20
30
West Texas IntermediateAverage price per year
WTI Actual
EIA low case used for budget 2010
Mudansa iha RSE
408 401
502
27
5 8
21
93
0
100
200
300
400
500
600
Budget09 2009 ESI
Budget09 2010 ESI
Oil prices Production LNG prices Discount Rate
Misc. changes
Budget 2010
$m
m
ESI Budget 2010Changes from Budget 2009
Analiza Sensitivu
6
15
5
10
15
39
86
6
11
5
10
39
99
86
375 400 425 450 475 500 525 550 575 600 625
Downstream operating costs +/- 10%
Upstream operating costs +/- 10%
JCC differential -12.5% to -4.0% of WTI; Basecase -7.5%
LPG differential 60% to 70%; basecase 65%
Condensate differential -15% to -5%; basecase -10%
Discount rate 3.5% ; base case 2.6%
LNG prices "Slope" high 0.1580, low 0.1225, base case 0.14025
Expected case versus Low case production; Basecase = Low
Oil price +/- $10
Estimated Sustainable Income $mm
Sensitivity analysis Estimated Sustainable IncomeBudget 2010