Rakke valla 2015. aasta majandusaasta · PDF fileRaamatupidamise aastaaruanne ... 2015 2014 2013 2012 2011 ... Statistikaameti teatel iseloomustab Eesti majandust 2015. aastal aeglane,

Rakke valla 2015. aasta majandusaasta aruanne

Nimetus RAKKE VALLAVALITSUS

AadressSimuna tee 10RakkeLääne-Virumaa 46301

Telefon 372 32 60 870

Faks 372 32 60 873

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress http://www.rakke.ee

Majandusaasta algus 01.01.2015

Majandusaasta lõpp 31.12.2015

AudiitorAssertum Audit OÜVandeaudiitor Tiina Lindmäe

Andrus Blokvallavanem20.05.2016 1

mailto:[email protected]

http://www.rakke.ee/

SisukordTegevusaruanne ......................................................................................................................... 3

Vallavanema pöördumine ...................................................................................................... 3Rakke valla tegev- ja kõrgem juhtkond ................................................................................. 3Ülevaade Rakke valla tähtsamatest finantsnäitajatest ........................................................... 4Ülevaade majanduskeskkonnast ............................................................................................ 5Ülevaade arengukava täitmisest ............................................................................................ 5Rakke Gümnaasium .............................................................................................................. 6Lahu Algkool ......................................................................................................................... 7Rakke lasteaed Leevike ......................................................................................................... 7Rakke Noortekeskus .............................................................................................................. 8Rakke valla raamatukogu ...................................................................................................... 9Rakke Valla Kommunaalasutus ............................................................................................. 9Ülevaade Rakke valla piirkondlikust sporditööst ............................................................... 10Rakke Kultuurikeskus ......................................................................................................... 11Sotsiaalhoolekanne .............................................................................................................. 12Tammiku Avahooldekeskus ................................................................................................. 12

Raamatupidamise aastaaruanne .............................................................................................. 14Bilanss ................................................................................................................................. 14Tulemiaruanne ..................................................................................................................... 15Rahavoogude aruanne ......................................................................................................... 16Netovara muutuste aruanne ................................................................................................. 17Eelarve täitmise aruanne ..................................................................................................... 17Raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................................. 20

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ................................... 20Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid ................................................................................... 23Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid ...................................................................................... 23Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................ 24Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud .................................................................................... 24Lisa 6. Materiaalne põhivara ........................................................................................... 25Lisa 7. Võlad töövõtjatele ............................................................................................... 26Lisa 8. Muud kohustused ja saadud ettemaksed ............................................................. 26Lisa 9. Laenukohustused ................................................................................................. 26Lisa 10. Saadud toetused ................................................................................................. 27Lisa 11. Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................... 29Lisa 12. Muud tegevustulud ............................................................................................ 29Lisa 13. Antud toetused ................................................................................................... 29Lisa 14. Tööjõukulud ...................................................................................................... 30Lisa 15. Majandamiskulud .............................................................................................. 30Lisa 16. Muud tegevuskulud ........................................................................................... 31Lisa 17. Potentsiaalsed ja tingimuslikud kohustused ning nõuded ................................. 31Lisa 18. Seotud osapooled ............................................................................................... 31Lisa 19. Bilansivälised varad .......................................................................................... 31Lisa 20. Bilansipäevajärgsed sündmused ........................................................................ 31Lisa 21. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ........................................................ 32

Majandusaasta aruande allkiri ................................................................................................. 33


Tegevusaruanne

Vallavanema pöördumineTe hoiate käes Rakke valla 2015. aasta majandusaasta aruannet, mis annab kokkuvõtlikuülevaate Rakke vallas 2015. aastal aset leidnud sündmustest ja tähtsamatest tegevustest,millised olid valla konkreetsed eesmärgid ning oodatavad tulemused aruandeaastal, midalubati korda saata ja mida tegelikult ellu viidi.Rakke Vallavalitsus on Rakke Vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan, mille ülesanneon korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seaduste ja volikoguõigusaktidega.Rakke vallas elas 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 1639 inimest, aasta lõpu seisuga 1645inimest. On heameel tõdeda, et elanike arv üle pika aja suurenes. Sündis 22 uutvallakodanikku ja meie hulgast lahkus jäädavalt 28 inimest.Aasta 2015 oli majanduslikult hea, püstitatud ülesannetega tulime toime. Vaadatesmöödunud aastale läbi eelarve ja majandustegevuse, võib öelda, et 2015. aasta oli üks tegustööaasta. Eelarvesse oli planeeritud laekumisi 2,105 miljonit eurot ja täitmine oli2,134 miljonit eurot ehk 101,4%. Põhitegevuse tulem 423 865 eurot.Kuna lõviosa valla tuludest kulub alati kõige juba olemasoleva töös- ja korrashoiuks, on uueloomiseks raha leidmine tõeline aritmeetika. Ka ressursside vähene kasv loob võimaluse jatingimused valla paremaks arendamiseks, kuigi mitte nii kiiresti, kui me sooviksime või kuivaja oleks.Suurematest töödest võib nimetada Rakke lasteaia ühe rühmaruumi renoveerimist,köögiploki remonti, mänguväljaku uuendamist ja uue piirdeaia ehitust, Tammiku AHKvälisfassaadi ja kaldtee remonti, Rakke-Ao kergliiklustee I-II etapi asfalteerimist ning Rakkealeviku vee-ja kanalisatsioonitrasside II etapi ehituse lõpetamist.Tunnustamist väärib Rakke Noortekeskuse ja mittetulundusühingute aktiivsus lisarahastusetaotlemisel.Vaatamata riigis valitsevale majandusolukorrale suutsime valla arengut hoida stabiilsena,kindlustasime tasuta koolilõuna Rakke valla koolides kuni gümnaasiumi lõpuni. Abistamaksnoori peresid, maksime valla poolt kinni Rakke lasteaias käivate laste toidupäeva.Välissuhtluses tegime koostööd Dobele vallaga Lätist ja Mostõ rajooniga Valgevenest.Tihedat koostööd tegime Pandivere piirkonna omavalitsustega piirkonna arendamisel,Leader programmi projektide elluviimisel, ühise keskkonna-inspektori tööle rakendamisel jajäätmekäitluse osas. Võtsime aktiivselt osa EMOL-i ja VIROL-i tööst.Õpilaste arvu vähesuse tõttu olime sunnitud korrastama koolivõrku. Alates 01.09.2015sulgesime Lahu Algkooli.Majandusaasta lõpuks oli Rakke valla arvelduskontodel ja kassas 499 686 eurot.Rakke valla finantsmajanduslik seis on hea, toimub stabiilne areng, selline olukord onsaavutatud range finantsdistsipliiniga ning eelarve vahendeid optimaalselt kasutades.Vallavanemana on heameel tõdeda, et 2015. majandusaasta on Rakke vallale olnud edukas javallavolikogu liikmed, vallavalitsuse ning allasutuste töötajad on andnud endast parimaRakke valla huvide eest seismisel. Loodan, et üheskoos argumenteeritult arutades, arukaltmajandades ning prioriteetsete sihtide seadmisel vallakodanike vajadustest lähtudes suudametagada valla arengu ka järgnevatel aastatel.


Rakke valla tegev- ja kõrgem juhtkondValla tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud tasud

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaliikmete arv Tasude kogusumma (eurodes)

Volikogu liikmed 13 7 826Asutuste juhid 8 78 146Kokku 21 85 972

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nendehulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi poletegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.Rakke vallavolikogu esimehe töötasu kuus oli 422 eurot, volikogu sekretäril 211 eurot javolikogu liikmel iga istungi eest 32 eurot. Komisjoni esimehel 4 eurot ja liikmel 2,5 eurottund. Kogu valla töötasukulu kokku oli 758 413 eurot. Töötajate keskmine arv 2015. aastal87,34.

Ülevaade Rakke valla tähtsamatest finantsnäitajatest2015 2014 2013 2012 2011

Bilansi näitajadVarad aasta lõpus 7 724 864 7 399 464 7 501 194 7 237 515 5 835 417Kohustused aasta lõpus 481 232 499 096 599 985 591 701 219 581Netovara aasta lõpus 7 243 632 6 900 368 6 901 209 6 645 814 5 615 836Tulemiaruande näitajadTegevustulud 2 461 510 2 057 142 2 286 609 2 960 079 2 134 271

sh tulud, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 2 020 050 1 939 828 1 856 831 1 747 898 1 675 359Tegevuskulud 2 118 118 2 054 548 2 033 605 1 949 771 1 954 703Tulem 340 264 -1 432 249 294 1 008 924 179 914Muud näitajadPõhivarainvesteeringute maht 603 330 119 981 600 608 1 513 326 521 898Likviidsus 2,58 2,27 1,32 1,28 1,46Lühiajaline maksevõime 2,87 2,58 1,54 1,37 1,70Kohustuste osakaal varadest 0,06 0,07 0,08 0,08 0,04Laenukohustuste osakaal varadest 0,04 0,04 0,04 0,03 0Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 0,13 0,15 0,17 0,13 0Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 0,01 0,01 0 0 0,0003Piirmäärade täitminePõhitegevuse tulem 295 624 238 432 165 953 164 729 86 539

Netovõlakoormus -224 334 -111 329 -6 196 -16 615 -258 260

Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused.Andrus Blokvallavanem20.05.2016 4

Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused.Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine/kassapõhisedtulud – kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised eelarve täitmise aruande põhjal.Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine:aruandeaastal tagasi makstud laenukohustuste summa/kassapõhised tulud – kassapõhiseltsaadud sihtotstarbelised eraldised eelarve täitmise aruande põhjal.Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika onkehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär onvastavalt KOFS § 33-le null (st ei tohi olla negatiivne).Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 aluselarvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS§ 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2015. aastal on 60% põhitegevusetuludest.

Ülevaade majanduskeskkonnastStatistikaameti teatel iseloomustab Eesti majandust 2015. aastal aeglane, kuid stabiilne kasv.Kui I kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2014. aasta samaajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1% ja olijooksevhindades 20,5 miljardit eurot.Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%.Aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9%-line odavnemine.Tööturunäitajad paranesid 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartalitulemustele. Hoolimata sellest, et tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv võrreldes2014. aastaga kahanes 8000 võrra, kasvas tööturul aktiivsete inimeste koguarv 9000 võrra,jõudes hinnanguliselt 683 100-ni. Tööhõive määr kasvas 63%-st 65,2%-ni ning töötuse määrkahanes 7,4%-st 6,2%-ni. Vähenemist jätkas ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis jõudis2015. aastaks hinnanguliselt 300 500-ni. 2015. aasta paremate tööturunäitajate võimalikepõhjustena võrreldes eelneva aastaga võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele.Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot, mis on 6,0% rohkem kui eelmisel aastal.Viimased kolm aastat on Eestis palgatulu kasv oluliselt ületanud majanduse nominaalkasvu.Tarbija olukorda on lisaks parandanud ka alanev hinnatase.

Ülevaade arengukava täitmisestRakke valla arengukavas aastateks 2014-2025 püstitatud eesmärkide täitmisest 2015. aastalja eesmärkidest järgnevaks aastaks.

JuhtimineRakke Valla Kommunaalasutuse juhiks asus vee- ja kanalisatsiooniehitust ja -majandust hästivaldav ning soojamajandusega kursis olev Raivo Vilipõld.Arengukavas aastatel 2014-2025 ülesandeks seatud lastekaitsespetsialisti ametikoha loomineon seni täitmata. Peamine põhjus on elanike ja sealhulgas laste arv, mis võimaldab antudülesandega toime tulla sotsiaaltöötajal.Heal tasemel on olnud koostöö arendamine MTÜ PAIK-iga, läbi VIROL-i omavalitsustega,riigitasandil läbi EMOL-i ja rahvusvahelisel tasandil Valgevene Mostõ rajooni esindajatega.ElukeskkondRakke aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrk asendati osaliselt uuega ja laiendati neiletänavatele, kus varem ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudus. Kokku maksid nimetatud tööd547 768,80 eurot. Ühisveevõrguga ühines 2015. aastal 14 kinnistut ja -kanalisatiooniga 17kinnistut.Kaugkütte korrastamiseks ja arendamiseks oli 2015. aastaks planeeritud Rakke alevikusoojamajanduskava koostamine. Hange soojamajanduskava tegija leidmiseks korraldati


2015. aasta teisel poolel. Peale hanke läbiviimist esitati SihtasutuseleKeskkonnainvesteeringute Keskus toetuse taotlus, mis rahuldati. Omaosalus on 500 eurot.Vastavalt lepingule peab soojamajanduse arengukava valmima 2016. aasta aprillikuu lõpuks.Kergliiklustee võrgustiku väljaarendamise osana lõpetati Rakke-Ao kergliiklustee I ja IIetapi ehitus, tööde maksumus oli 67 222,80 eurot, sealhulgas asfalteerimine 30 000 eurot.Aasta lõpul alustati riigihankega kergliiklustee väljaehitamata osale ehitaja leidmiseks.Ehitus on planeeritud 2016. aastasse.Valla teede ning aleviku tänavate korrastamiseks on plaan pinnata suurem osa kruusakattegatänavaid. 2015. aastal olid nimetatud tööd piiratud seoses vee- ja kanalisatsioonitorustikeehitusega kruusakattega tänavatel. Plaani kohaselt teostatakse pindamine 2016. aastal.Rakke vald osales hajaasustuse programmis. Investeeringute kava koostamise ajal planeeritivalla osalus lähtuvalt riigiosaluse summast. Osalused olid 1/3 riigilt, 1/3 vallalt ning 1/3toetuse saajalt. Tegelik kulu võrreldes planeerituga oli väiksem seoses toetuste taotlustevähesusega (kaks taotlust). Valla finantseering oli 5 106,82 eurot.Lääne-Viru maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringus on ka Rakke valla kergliiklusteed.Rakke vallas on kaks korteriühistut, enamusel kortermajadel on ühistud moodustamata. Seevõib saada tulevikus oluliseks takistuseks vee- ja kanalisatiooni- ning keskkütte teenuseosutamisel, kui nimetatud teenuste osutamine antakse üle äriettevõttele. Samuti polevõimalus taotleda toetusi ühistuta elamutele majade soojustamiseks, katusekateteväljavahetamiseks ega soojasõlmede ehitamiseks.

Haridus2014-2015 õppeaasta oli viimaseks Lahu Algkoolile. Algkooli hoones asub Rakkeraamatukogu filiaal ja korter.Gümnaasiumi 2015. aasta tegevust on põhjalikumalt kajastatud antud aruande koosseisusolevas gümnaasiumi tegevusaruandes.Rakke lasteaias remonditi köögiplokk, ehitati uus piirdeaed ja täiendati laste mänguväljakutuute atraktsioonidega (tööde maksumus 36 307,24 eurot) ning remonditi üks rühmaruum(tööde maksumus 23 436,91 eurot). Probleemiks on lasteaia hoones asjaolu, et talveperioodilesineb osades rühmaruumides alla normi temperatuur. Puudub üksikute radiaatoritereguleerimise võimalus küttesüsteemi tasakaalustamiseks. Tasakaalustamine ja küttesüsteemikorrastamine on planeeritud 2016. aasta juulikuusse. Hoones aitab kütmisel soojusenergiakokkuhoiule kaasa välisseinte ning pööningulae täiendav soojustamine, mis on planeeritud2016. aastasse. Lasteaia 2015. aasta tegevust on põhjalikumalt kajastatud antud aruandekoosseisus olevas lasteaia tegevusaruandes.Sotsiaalne heaoluVäga oluline on, et 2015. aastal õnnestus säilitada kohapeal perearsti ja hambaarsti teenus.Aasta lõpul alustati hankega perearstikeskuse hoone välisfassaadi remontija ning viimistlejaleidmiseks. Tööd on planeeritud 2016. aastasse.Tammiku Avahooldekeskuse hoone säilimiseks remonditi põhjalikult välistrepid, rajatiümber hoone pandus ning viimistleti välisseinad. Laiendati olemasolevaid kitsaidpeasissepääsu ukseavasid, mis ei võimaldanud kanderaamiga väljumist. Tööde maksumus36 307,24 eurot.2015. aasta sotsiaalhoolekandealast tegevust on põhjalikumalt kajastatud antud aruandekoosseisus olevates sotsiaalhoolekande ja Tammiku Avahooldekeskuse tegevusaruannetes.

Kultuur, sport, noorsootöö, kodanikuühiskondRakke raamatukogu lõpetas vallavolikogu otsusel 2015. aastal Salla mõisahoones olevafiliaali tegevuse. Peamiseks põhjuseks oli külastajate vähesus. Täna töötab Rakkeraamatukogu filiaal Lahu endises koolimajas ja raamatute laenutus Liigvalla 12 krt elamuühes korteris.Rakke raamatukogule on planeeritud juurdeehitus ning olemasoleva remont. Nimetatudvajadus tuleneb Salla raamatukogu filiaali sulgemisega seoses. Salla filiaali raamatutepaigutamine ja lugejate arvu suurenemine vajab täiendavat ruumi. 2015. aasta lõpulAndrus Blokvallavanem20.05.2016 6

korraldati hange projekteerija leidmiseks projekti valmimise tähtajaga 15.06.2016.Raamatukogu tööd on kajastatud antud aruande koosseisus olevas raamatukogutegevusaruandes.Rakke Ao kalmistu kabeli I etapi ehituse korras valmis 2014. aastal kabelihoone karp jaärasaatmisruum. 2015. aasta lõpul alustati riigihanget ehitaja leidmiseks hoone ülejäänudruumide väljaehitamiseks. Ehitus on planeeritud 2016. aastasse.

Rakke GümnaasiumRakke Gümnaasium on Rakke vallas asuv munitsipaalkool. 2015. aastal õppis kooliskevadperioodil 132 õpilast 12 klassikomplektis ja sügisperioodil 131 õpilast 10 klassi-komplektis. Vallavolikogu otsusel suletakse gümnaasium aastal 2016 ja seepärast õpib2015. aasta sügisest vaid 12. klass. 2015. aasta lõpul õppis koolis põhikooliosas 123 jagümnaasiumiosas 8 õpilast.Pedagooge töötab koolis 23, neist 19 õpetajana. Tugisüsteemina toetavad neid direktor,logopeed, sotsiaalpedagoog ja õpilaskodu kasvataja. Õpilaskodu suleti 2015. aasta lõpus jakasvataja koht koondati. Pedagoogilistest töötajatest töötab täistööajaga 14 töötajat. Enamikõpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele, ei vasta üks õpetaja (poeglaste tööõpetus). Koolistöötab seitse majandustöölist.Rakke Gümnaasiumis töötas 2015. aastal Rajaleidja otsusel kaks nn „väikeklassi” (2. kl ja7. kl) kokku kolme õpilasega. LÕK (lihtsustatud õppekava) alusel õppis kolm õpilast, neistüks lõpetas 2015. aasta kevadel 9. klassi. Lisaks töötab veel algklasside pikapäevarühm,logopeedirühm, õpiabirühm ja arvukalt huviringe. Osaleti arvukalt maakonna aine-olümpiaadidel, kus saavutati matemaatikas kaks esikohta (Laas Hendrik Lumberg ja KristoVeelmaa), keemias 2.-3. koht (Urmas Luhaäär) ja inimeseõpetuses esikoht (Laas HendrikLumberg).2015/2016 õppeaasta põhieesmärgid:• õpiabi jõuab iga seda vajava õpilaseni – tugivõrgustiku roll õpiabi osutamisel;• arvestame iga õpilase võimeid ja individuaalsust – igale õpilasele jõukohane õppevorm

ja õppekava;• kasutame õppetundi ratsionaalselt – õppetunni ajal toimub õppetöö, üritused toimuvad

tunniväliselt;• tagame koolis turvalisuse – pöörame enam tähelepanu ebaõpilaslikule käitumisele;• jätkame kooliaia kasutamise traditsioone õpitu praktiseerimiseks ja õppetöö mitme-

kesistamiseks;• õppetöö mitmekesistamiseks ja huvitavamaks muutmise eesmärgil kasutame rohkem

digivahendeid.Majandustegevus jätkus ka 2015. aastal hästi aktiivsena:• kooli ümbruse heakorrastamine;• kuuseheki istutamine;• evakuatsioonivalgustite osaline renoveerimine;• akende hooldus ja reguleerimine.2016. aastaks planeeritavad tööd:• I ja II korruse klassiruumide remontimine;• koolimaja internetivõrgu (sh WiFi) kaasajastamine ja koormuste määramine;• internetikiiruse suurendamine valguskaabli paigaldamise näol;• digitaalsete õppevahendite soetamine;• üleminek põhikooliks;• kooli põhimääruse ja õppekava koostamine.


Rakke lasteaed Leevike2015.a 31. detsembri seisuga töötab lasteaias kolm rühma, milles käib 61 last vanuses 2-7 a

Rühma nimetus Laste vanus Laste arv

Lepatriinude sõimerühm 2-3a 14

Pääsude aiarühm 4-5a 22

Tirtsude aiarühm 5-7a 25

Koolikohustust asub 2016. aasta sügisel täitma 19 last. 2016. aasta sügiseks on lasteaiakohataotlus esitatud 15 lapsele. Huviringidest osalevad liikumisringis 27 last jaenesekaitsetreeningus 7 last.Õpetajaid on täiskohaga tööl kuus, poole kohaga liikumisõpetaja ja 0,4 kohagamuusikaõpetaja.Lasteaias tegeleb laste kõnearenguga kahel päeval nädalas kuus tundi logopeed, teistelpäevadel on logopeed Rakke Gümnaasiumis. 2015. aasta sügisest kuuluvad lasteaia personalikoosseisu ka kokk ja kaks köögitöölist. Toitlustame endiselt ka Rakke Gümnaasiumi õpilasi.Koostöös Rakke Gümnaasiumiga korraldame sügisel ja kevadel ühiseid spordipäevialgklassidega. Ettelugemispäeval oktoobris on koolilapsed lasteaialastele ette lugemas.Sügiseti on traditsiooniks saanud käia Väike-Maarja Päästekomandos tutvumas tuletõrjujatetööga, samuti käib päästekomando tuletõrjemasinaga lasteaias. Koostöös lapsevanemategatoimus iga-aastane nunnunäitus – lapsevanemad meisterdavad koos lastega sügisandidestvahvaid eksponaate. Suuremad üritused lapsevanematele on isadepäevapidu, jõulupidu jaemadepäevapidu. Lasteaias tähistatakse traditsioonilisi rahvakalendri tähtpäevi (mardipäev,kadripäev, vastlapäev jne) Kevadel tähistame alati emakeelepäeva, kus kõik lasteaia töötajadja lapsed loevad luuletusi. Aprill on dramatiseeringute kuu – iga rühm õpib ära ühe näidendi,mida teistele rühmadele esitatakse. Paar korda aastas võimaldame lastel saada teatrielamustpäris teatrimajas. Enamasti külastame Rakvere teatrit. Igal aastal osaleme Lääne-Virumaalasteaedade liikumispeol Rakveres. Palju aastaid korraldame kooliminevatele lastelekoolivalmiduse mängu, et välja selgitada nende kooliküpsus. Kõiki neid tegevusi sellesmängus saavad vanemad soovi korral jälgida. Kokkuvõtted tagasisidestatakse vanematelearenguvestlustel.Lasteaed sai endale uue turvalise piirdeaia, mis eraldab laste mänguväljakut majandusalast.Lasteaia köögis, laoruumis ja abitööde teostamise ruumis on tehtud sanitaarremont. Köök jaabiruumid on viidud vastavusse tervisekaitse nõuetega. Lasteaia mänguväljak on saanudtäiendust uute atraktsioonide näol. Ronimiseks ja fantaasiamängudeks on puidust piraadilaevja nõiamaja, lisaks liumägi koos kahe kiigega, ehitaja Kondor Ehitus OÜ. Remonditud onviimane rühmaruum, mis ei ole laste kasutuses, ehitaja AS Later GR.

Rakke NoortekeskusNoorsootöö eesmärgiks oli sisustada noorte vaba aega nende vaba tahte alusel, juhendas ükstäiskohaga töötaja.2015. a toimus 48 organiseeritud sündmust. Tähtsamad neist olid:• lauatennise ja piljardi võistlused (regulaarselt üle kuu);• mälurallid üks kord kuus;• väljasõit Türi-Allikule Veskisillale bowling'ut mängima kaks korda;• Rakke valla MV lauatennises;• sõbrapäevaks ja naistepäevaks kaartide valmistamine;• noorteka poisi ja piiga 2015 valimised;• väljasõit TV3 stuudiosse “Me armastame Eestit” salvestusele;• paberkollaažikursus neli korda;• kangale maalimise kursus neli korda;


• helkurite valmistamise kursus neli korda;• nahkehistöökursus neli korda.• Rakke Noortekeskuse 10. sünnipäeva tähistamine kultuurikeskuses improteater

Impeeriumiga;• osalemine Väike-Maarja Noortekeskuse sõbrapäevapeol;• väljasõit Kärdesse paintballi mängima ja ATV-dega sõitma;• teeõhtud-ümarlauad pirukate ja piparkookide küpsetamisega neli korda;• väljasõit Laekvere noorteõhtule;• jõulupidu.Noortekeskuse keskmine külastajate arv päevas on 35 noort, kellest suurem osa on vanuses8-16 a.Projekte oli kaks, kogusummas 3194,80€• Tegevused loovuse arendamiseks 1668,00€• Rakke Noortekeskus 10 1526,80€Maavalitsuse toetus oli 1700€, omafinantseering 1494,80€.1. Projekti “Tegevused loovuse arendamiseks” raames toimus:a) nahkehistöökursused – valmistasime seinapilte, karpe, punutisi;b) helkurite valmistamise kursused – valmistasime erikujulisi helkureid;c) paberkollaažikursused – valmistasime seinapilted) kangale maalimise kursused – noortel oli võimalus oma vanu riideid uueks ja

omanäoliseks muuta ja disainisime ka 20 uut T-särki.Tegevused andsid noortele võimaluse endas arendada loovust, eneseväljendamisjulgust jasuhtlemisoskust. Ühistegevused suurendavad ka sallivust ja austust üksteise vastu.2. Projekti “Rakke Noortekeskus 10” raames toimus 15. mail 10. sünnipäeva tähistaminekultuurikeskuses ja 12. augustil aktiivsemate noorte premeerimine väljasõiduga Kärdessepaintballi mängima ja ATV-dega sõitma. Paintballi mängiti turniirina instruktorijuhendamisel.Noortel oli võimalik suhelda ja teha koostööd omavahel ja teiste noortekeskuste noortega,see andis neile võimaluse arendada eneseväljendamisjulgust ja suhtlemisoskust neile sobivaskeskkonnas.Eelmisel aastal kulutati vaba aja sisustamisele 4334,54€.Lähiaastate eesmärgiks on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste hoidmine ja uuteloomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda,õppekava ja tööd ning mille sisuks on noorte vaimset ja füüsilist arengut soodustav sotsiaal-,kultuuri- ja tervisekasvatus.

Rakke valla raamatukogu2015. aastal oli Rakke valla raamatukogul kasutajaid 437. Külastuste arv aastas oli 8388ning laenutuste hulk 18568. Raamatukogu sai juurde 507 eksemplari trükiseid. Sallaraamatukogu inventuuri käigus kustutati 121 teavikut. Raamatukogu põhitegevuseks onlugejateenindus ning avaliku internetipunkti teenuse pakkumine. Lahtiolekuaegadesmuudatusi ei olnud. Raamatukoguvõrgus toimus muudatus – Salla laenutuspunkt suletikülastajate vähesuse tõttu. Vastavalt Päästeameti ettekirjutusele teostati raamatukoguselektripaigaldise kontroll.2016. aastal on suurematest investeeringutest ette nähtud Rakke raamatukogu juurdeehituseprojekteerimine 7080€. Jooksvalt toimub infotehnoloogiliste vahendite parandus võiväljavahetamine vastavalt vajadusele ja eelarvelistele võimalustele.


Rakke Valla KommunaalasutusRakke Valla Kommunaalasutuse põhitegevus on valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ningkolme katlamaja haldamine, korrashoidmine ning teenuste osutamine tarbijatele. Asutusestöötab 17 inimest.Kommunaalasutuse poolt keskküttega köetavaid hooneid on Rakke alevikus 2015. aasta lõpuseisuga 16, sh vallamaja-rahvamaja, üks eramaja ja 13 korterelamut. Soojuse müügivaldkonnas on endiselt probleemiks võlglased. 2015. aastal valmistati ette 8 kohtu poolepöördumist, sõlmiti viis maksegraafikut ja saadeti regulaarselt meeldetuletusi, koostööd tehtika inkassofirmaga. Paraku võib pikaajalistelt võlgastelt raha laekumist pidada suhteliseltebatõenäoliseks, kuna kohtutäiturite menetlusse antud võlglaste osas nimetamisväärsetlaekumist ei toimu.Staadioni ja Metsa katlamajade seadmed ja kaugküttetorustikud on amortiseerunud javajavad asendamist uute ja efektiivsemate seadmetega saavutamaks paremaidökonoomsusnäitajaid soojamajanduses. Praeguste katlaseadmetega ja soojuse hinnaga ningsuuremate investeeringuteta ei ole soojatootmine jätkusuutlik. Võimalikele investeeinguteletoetuse taotlemiseks on koostamisel soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026, mison toetuse saamise eelduseks. Arengukava koostamise vahearuandest ilmneb, et Staadionikatlamaja kasutegur on kõigest 41% ja Metsa katlamaja kasutegur on vaid 28%, mis näitab,et investeeringud on hädavajalikud.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas oli 2015. aastal kõige olulisem Rakke alevikuvee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise teise etapi ehitustööde lõpetamine. Projektielluviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja tööde teostajaks oli Wesico ProjectOÜ. Projekti maksumus koos käibemaksuga oli 547 768,80 eurot. Rajatati 4450 meetritveetrasse, 2344 meetrit kanalisatsioonitrasse, 721 meetrit survekanalisatsioonitorustikku,kolm pumplat ja üks reoveepurgla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkond töötabkahjumiga, kuna kommunaalasutus peab kuni aastani 2018 tasuma vee- jakanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisprojekti I etapi tööde omafinantseeringu katmiseksvõetud laenumakseid 21 016 eurot aastas, mis moodustab vee- ja kanalisatsiooni müügikäibest ligi 35%. II etapi omafinantseeringu kattis Rakke vald.Kommunaalasutuse hallatavates Lammasküla, Liigvalla, Tammiku, Emumäe ja Piibe külaveevärkides ei kata teenitavad tulud kulusid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas oneelpooltoodud põhjustel vajalik jätkuv hinnatõus.

Ülevaade Rakke valla piirkondlikust sporditööst2015. aastaks kavandatud spordiüritused suures osas toimusid ja suurüritused õnnestusidigati. Kuna talvised lumeolud olid heitlikud ei õnnestunud läbi viia suusamatka ja ühtevalgustatud raja suusavõistluste etappi. Suvel tekkis aga võimalus korraldada maakondlikkujooksuvõistlust.Rakke valla meistrivõistlused toimusid viiel enam harrastataval alal. Meistrivõistlustestosavõtt on aastate lõikes olnud ja jäänud stabiilseks. Toimusid sarivõistlused jalgrattasõidusning suusatamises. Jaanipäeval toimus traditsiooniline jalgpalli võistlus kahe alevi poolevahel. Vabariigi valdade talimängudel osalesid korvpallurid, kes kahjuks eelturniiristkaugemale ei jõudnud. Eestimaa Suvemängudel Rakke vald ei osalenud kuna samal ajaltoimus meil vallas Purustaja 15. Rakke Rattamaraton. Hooaja jooksul võitsid ratturid EestiMV-lt 10 medalit erinevatelt jalgrattaspordi aladelt ja lisaks palju auhinnalisi kohtisarivõistlustel. Ratturid osalesid maailma-, Euroopa ja juuniorite Euroopa meistrivõistlustel.Suusatajad osalesid sarivõistlustel ja maratonidel nii palju kui kehv talv lubas võistlusikorraldada.Suurematest üritustest toimus traditsiooniliselt Rakke Rattamaraton. Juba 15. juubelimaratonoli kohale meelitanud suure osalejate seltskonna ja registreerus 865 võistlejat. Lastesõitudesosales 89 noort ratturit. Kõik sujus võistluspäeval hästi ja osalejad jäid võistlusega igatirahule. Suurt elevust tekitas osalejates varasemale vastupidiselt kulgenud võistlusrada.Andrus Blokvallavanem20.05.2016 10

Lisaks uutele nüanssidele lisas vürtsi ka vihmane ilm. Eestis tekkinud mitmetemaastikurattasarjade tulemusena on kõikidel maastikumaratonidel osalejate numbridvähenenud. Nii on see ka Rakkes, kuid siinsed osalejate numbrid ei ole veel nii väiksed, etpeaks mõtlema võistluse korraldamise otstarbekuse üle.Populaarseks saanud Emumäe jooksul osales, jällegi uuenenud ja huvitaval rajal, üle 150jooksusõbra, lisaks hulgaliselt osalejaid lastejooksudel.Korvpallurid jätkavad maakondlikus liigas, alustas üks Rakke võistkond. Kahjuks agavõistkondade mänguhuvi on taandunud ja raske on võistkondi mänguks kokku saada.Sügisel 2015/2016 hooaega alustas aga täiesti uus meeskond. Meeskonna sisekliima onoluliselt muutunud – tegemisi veavad Mihkel Gull ja Veiko Kabral ning hooaja algus oliväga hea. Lisaks pallimängudele kasutavad gümnaasiumi saali ka maadlejad jamaadlustreeningud on tulemuslikud ja rohke osavõtuga. Mitmetelt võistlustelt on saavutatudhäid kohti ja korraldatud ka Rakkes maadlusvõistlus. Lasteaias toimunud jalgpalli ring onsügisest kahjuks oma tegevuse lõpetanud kuna huvi oli kesine ja ringi toimumise ajad eisobinud juhendajale.Noorratturite treeningutest osavõtt on aktiivne. Juba aastase töö tulemusena on saavutatudmitmeid poodiumikohti ja tulemused innustavad ka teisi huvilisi treeningrühmaga liituma.Tervisliku liikumise sari Trimm 2015 oli osalejate arvult eelmisest aastast veidi suuremaosalejate arvuga ning ka osaluskordade arv oli suurem, seda kõike Rakke linnamäetervisradadel toimunud osaluste arvelt. Kuna Salla piirkonnas toimunud osalusvõistluseelmisel aastal ei toiminud, otsustati seda Sallas 2015. aastal mitte korraldada.Häid tulemusi näitasid ka veteransportlased, kes osalesid veteranide EMV-l ja MTBestsarjas. Rakke jalgrattanaiskond saavutas MTBest sarjas naiskondadest esikoha, lisakssaavutati samas sarjas ka individuaalselt hulk poodiumikohti ja naiste üldvõit. Noorratturidsaavutasid noorteklubide arvestuses taas kõrge 8. koha. Palju osaleti rahvaspordi üritustel jasariüritustel. Organiseeritult osaleti Maijooksul, mis on valla sportlikuma naispereaastasündmuseks.2016. aastaks on planeeritud jätkata valla meistrivõistluste korraldamist, korraldadatervisliku liikumise sariüritus Trimm 2016, jätkata maleturniiri Emumäe Ettur korraldamist,korraldada suur üleriigiline Laste Maastikurattapäev ja tähistada Eesti spordi suurkuju PaulKerese 100. juubelit, hooldada ja parendada terviseradasid, jätkata valla esindamistmaakondlikul ja riiklikul tasandil, sisustada noorte vaba aega, jätkata rattamaratonikorraldamist, mis kuulub järgnevast aastast muutunud nimega Eesti Maastikurattasarja.Plaanis on rajada üheksa korviga discgolfi rada ja välidrenažõõride plats, jätkata MTÜMaadlusklubi Järvamaa Matimehed ja MTÜ Spordiklubi Rakke toetamist ning seeläbi luuaka harrastussportlastele võistlemisvõimalus, igati kaasa aidata rammumeeste ja noorratturitetegemistele ning leida vahendeid nende alade harrastamiseks.

Rakke KultuurikeskusRingidest tegutsesid 1. kl segarühm, 2. kl segarühm (nende juhendajaks Helen Potman), 3.-4. kl segarühm, 7.-9. kl segarühm, C-segarühm, B-segarühm Agatantsulust (juhendajaksRiina Gull), kultuurikeskuse naisrühm (juhendaja Liia Alling) ja memmede tantsurühmKadakane (juhendaja Helen Potman). Naiskoor tähistas 2015. aastal 15. sünnipäeva –salvestati heliplaat, kus kõlavad naiskoori esituses kaheksa laulu Rene Põllumaa juhatamisel.Naiskoori liikmetest on moodustatud ka rahvatantsurühm, kes proovib Helen Potmanijuhendamisel ennast II Eesti Naiste Tantsupeole tantsida. Idamaakultuuri ja kõhutantsuringilWardah täitus 10 aastat tegutsemist, juhendajaks Epp Kaljos. Line-tantsuga tegeleb meiemajas väike grupp harrastajaid, neid juhendab Sirje Orro. Laste lauluringi ja eakatelauluringi juhendab Rene Põllumaa, aeroobika ja jooga treeninguid viib läbi Ivi Lõomets,pühapäeviti toimuvad ZUMBA tantsutreeningud Alyona Morozova juhendamisel ningseltskonnatantsu saab õppida kogenud tantsuõpetaja Elmar Rusanovi käe all.Ringijuhte tasustatakse vastavalt tundide arvule ja ringijuhtidega on sõlmitud


käsunduslepingud. Ringide tegevuseks on kasutusel Kultuurikeskuse suur ja väike saal,raamatukogu saal, lasteaia saal ja samuti Rakke GM võimla.2015. a toimusid Kultuurikeskuses erinevad üritused alevi rahvale – Uue Aasta Alguse Pidu,Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus, kus anti üle valla aukodaniku tiitel,kõhutantsurühma 10. sünnipäeva ja naiskoori 15. sünnipäeva tähistasime, Rakke vallatraditsiooniline laste lauluvõistlus, millest võtsid osa lasteaed “Leevike“, Lahu Algkooli jaRakke GM laululapsed, beebidepidu 2014. aastal sündinud lastele ja nende vanematele,emadepäeva kontsert, perepäev Rakke linnamäe staadionil. Emumäe Arenduskeskuseeestvedamisel toimus Päiksetõusukontsert koos Marek Sadamaga. Valla Jaanipäev toimusLahus, esinesid kultuurikeskuse isetegevusringid ja tantsuks ansambel Elumees. Rakke vallapäeval toimusid erinevad kontserdid kultuurikeskuse kollektiividelt, esinesid ka Väike-Maarja Pasunakoor ning Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Päev lõppestantsupeoga Suveteatris.Uut hooaega alustasime sügisel kultuuri ümarlauaga, kus vaatasime tagasi möödunudhooajale ja tegime uueks aastaks plaane. Eakate Päeva ilmestas oma lauludega UnoKaupmees, õpetajate päeva kontserdil astus üles Henri Laks, esimesel advendil süütasimeküünla alevi kuuse juures, jõululaat toimus kultuurikeskuses koos laadakontsertidega, eakatejõulupeol olid külalisteks toredad tantsumemmed Järva-Jaanist ja ansambel Seelikukütidning aastalõpupeol esinesid ansambel MA-MA ja tantsutüdrukud Kadrinast.2015. aasta lõpus saime Eesti Kooriühingult ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiltringide tegevustoetust, mis põhiliselt kulub riiete soetuseks ja transpordi eest tasumiseks. Seetoetusprojekt on töös juba kümnendat aastat ja toetab eelkõige laulu ja tantsupeo protsessisosalevaid kollektiive.

SotsiaalhoolekanneSotsiaalhoolekannet vallas teostab Rakke Vallavalitsus läbi sotsiaalnõuniku,maksespetsialisti ja volikogu sotsiaalkomisjoni.Rakke vallas maksti 2015. a valla eelarvest järgmisi toetusi:• sünnitoetus (200 eurot);• alla 1-aastastele lastele ja nende vanematele pidulik vastuvõtt koos kingitusega;• jõulupakitoetus eelkooliealistele lastele alates 1. eluaastast ja Rakke Gümnaasiumi

õpilastele;• koolilõputoetus või kingitus 9. ja 12. klasside lõpetajatele;• küttetoetus 65-aastastele ja vanematele üksikpensionäridele, kel ei ole seadusjärgseid

ülalpidajaid. Toetuseks on 5 rm lõhutud küttepuid või kütteklotse;• toetus hooldekodu ülalpidamiskulude kompenseerimiseks;• ühekordne toetus vähekindlustatud peredele ja puuetega isikutele ravimite, prillide ja

abivahendite ostuks; lastele prillide ja koolitarvete ja kooliriiete ostuks;• matusetoetus (130 eurot);• igakuine hooldajatoetus raske ja sügava puudega 18-aastase ja vanema inimese

hooldajale;• igakuine hooldajatoetus puudega lapse vanemale.Vahendeid toimetulekutoetusteks ja vajaduspõhise peretoetuste maksmiseks eraldatakseriigieelarvest ja makstakse taotlejatele seadusega sätestatud tingimustel.2015. a maksti Rakke vallas toimetulekutoetust 14 022,06 eurot ja vajaduspõhist peretoetust6 570 eurot.

Tammiku AvahooldekeskusTammiku Avahooldekeskus (hooldekodu) asub Tammiku külas, tööd alustati 1997. a sügisel.Hooldust on võimalik pakkuda kuni 19 kliendile. Klientide käsutuses on 9 tuba, kus elatakseüksi, kahe- ja kolmekesi. Kohamaksumus on 440 eurot kuus. Klientide elutingimusi on


pidevalt püütud kaasajastada. Hooldekodus töötab juhataja, neli hooldustöötajat ja ükskoristaja-abitööline. Põhiülesandeks on ööpäevaringselt hooldekodus elavate eakate isikutehooldamine, järelevalve, põetus ja esmatasandi arstiabi korraldamine ning haiglaravi jameditsiinilise konsultatsiooni korraldamine. Hooldekodus on loodud turvaline õhkkond,kodulähedased elamis- ja hooldustingimused, püüdes lähtuda isiku soovidest ja vajadustest.Hooldekodu eesmärgiks on erivajadustega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine võisäilitamine, sotsiaalhoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste ja nendega seotud teenusteosutamine.2015. a lõpu seisuga oli hooldekodus 19 klienti. Osalesime valla korraldatud eakate päevatähistamisel ning eakate jõulupeol. Hooldekodus käisid esinemas Ervin Lillepea, Rakkenaiskoor, Rakke Kultuurimaja eakate lauluring. Hea koostöö on Rakke Kogudusega, keskülastab meid mitu korda aastas. Inventarist soetati elutubadesse uut mööblit, uusiköögitarbeid, voodipesu ning ergonoomilisi abivahendeid.Tammiku Avahoolduskeskuse renoveerimise ehitustööd anti tellijale üle 18. septembril2015. a. Töid teostas OÜ Oto Ehitus. Tööd koosnesid välisfassaadi viimistlusest, panduseehitusest, välistreppide remondist, välisuste vahetusest ja ühe ahju ehitamisest. Töödekogumaksumuseks kujunes 36 307,24 eurot. Töid finantseeris Ettevõtluse ArendamiseSihtasutus regionaalsete investeeringute andmise programmist summas 30 861,15 eurot.Ülejäänud summa oli Rakke valla omaosalus.2016. aastaks on planeeritud elutubades osaline mööbli uuendamine, ergonoomilisteabivahendite soetamine, köögitarvete ning voodipesu uuendamine. Toimub hädavajalikeremonttööde teostamine.


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss

EurodesLisa 31.12.2015 31.12.2014

Varad 7 724 864 7 399 464

Käibevara 657 375 583 736

Raha ja pangakontod 2 499 686 407 853 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 91 190 101 048 Muud nõuded ja ettemaksed 4 66 499 74 835

Põhivara 7 067 489 6 815 728

Kinnisvarainvesteeringud 5 11 065 9 774 Materiaalne põhivara 6 7 056 424 6 805 954

Kohustused ja netovara 7 724 864 7 399 464

Lühiajalised kohustused 229 045 225 893

Saadud maksude ettemaksed 4 593 4 509 Võlad tarnijatele 26 020 55 566 Võlad töövõtjatele 7 127 111 109 513 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 50 305 35 289 Laenukohustused 9 21 016 21 016

Pikaajalised kohustused 252 187 273 203Laenukohustused 9 252 187 273 203

Netovara 7 243 632 6 900 368 Kassareserv 192 192 Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 6 903 176 6 901 608

Aruandeaasta tulem 340 264 -1 432


Tulemiaruanne

Eurodes

Lisa 2015 2014

Tegevustulud 2 461 510 2 057 142

Maksutulud 3 904 667 841 599

Tulud kaupade ja teenuste müügist 11 387 318 369 890

Saadud toetused 10 1 165 064 764 253

Muud tegevustulud 12 4 461 81 400

Tegevuskulud -2 118 118 -2 054 548

Antud toetused 13 -71 072 -62 876

Tööjõukulud 14 -1 017 766 -949 277

Majandamiskulud 15 -545 401 -554 611

Muud tegevuskulud 16 -129 723 -153 472

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5,6 -354 156 -334 312

Aruandeperioodi tegevustulem 343 392 2 594

Finantstulud ja –kulud -3 128 -4 026

Intressikulu 9 -3 176 -4 101

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 48 75

Aruandeperioodi tulem 340 264 -1 432


Rahavoogude aruanneEurodes

Lisa 2015 2014Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem 343 392 2 594 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 354 156 334 312 Kasum/kahjum põhivara müügist - 238 -1 997 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 28 515 20 682 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 -441 460 -117 314 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 11 258 155 Korrigeeritud tegevustulem 295 623 238 432 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 18 208 -27 882 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 5 355 11 077 Kokku rahavood põhitegevusest 319 186 221 627

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest 6 -255 943 -200 776 Laekunud materiaalse põhivara müügist 650 3 600 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 63 662 86 523 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -11 258 -155 Laekunud intressid 35 71 Kokku rahavood investeerimistegevusest -202 854 -110 737

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 9 0 0 Laenude tagasimaksed 9 -21 016 -21 016 Makstud intressid -3 483 -4 260 Laekumine sihtfinantseerimisest 0 0 Kokku rahavood finantsteerimistegevusest -24 499 -25 276

Puhas rahavoog 91 833 85 614

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 407 853 322 239Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 499 686 407 853Raha ja selle ekvivalentide muutus 91 833 85 614


Netovara muutuste aruanne

Eurodes

KassareservAkumuleeritud

tulem Kokku

Saldo 31.12.2014 192 6 900 176 6 900 368

Põhivara ümberhindlus 0 3 000 3 000

Aruandeaasta tulem 0 340 264 340 264

Saldo 31.12.2015 192 7 243 440 7 243 632

KassareservAkumuleeritud

tulem Kokku

Saldo 31.12.2013 192 6 901 017 6 901 209

Põhivara ümberhindlus 0 591 591

Aruandeaasta tulem 0 -1 432 -1 432

Saldo 31.12.2014 192 6 900 176 6 900 368

Eelarve täitmise aruanne

Eurodes

Esialgneeelarve

Lõplikeelarve

Eelarvetäitmine

TEGEVUSTULUD 2 101 614 2 105 466 2 134 660

1. Maksutulud 856 000 856 000 899 204

1.1 tulumaks 780 000 780 000 822 724

1.2 maamaks 76 000 76 000 76 480

2. Tulud kaupade ja teenuste müügist 419 500 419 500 415 596

2.1 riigilõivud 2 000 2 000 1 458

2.2 tulud haridusasutuste majandustegevusest 22 350 22 350 20 995

2.3 tulud kultuuriasutuste majandustegevusest 3 000 3 000 3 025

2.4 tulud sotsiaalasutuste majandustegevusest 85 000 85 000 86 017

2.5 tulud elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest

293 000 293 000 286 961

2.6 üüri- ja renditulud 14 100 14 100 16 825

2.7 muu kaupade ja teenuste müük 50 50 315

3. saadavad toetused 712 659 716 511 720 039

3.1 sihtotstarbelised toetused 2 453 6 305 9 833

3.2 mittesihtotstarbelised toetused 710 206 710 206 710 206

4. muud tegevustulud 113 455 113 455 99 821


TEGEVUSKULUD (kulu liikide lõikes) 1 863 512 1 870 265 1 710 795

1. antavad toetused 98 847 98 937 62 352

2. personalikulud 1 012 803 1 013 059 998 372

3. majandamiskulud 720 662 730 316 650 037

4. muud kulud 1 200 1 200 34

5. reservfond 30 000 26 753

TEGEVUSKULUD (tegevusalade lõikes) 1 863 512 1 870 265 1 710 795

1. Üldised valitsussektori teenused 222 670 219 423 184 684

1.1 Vallavolikogu 19 930 19 930 16 996

1.2 Vallavalitsus 162 850 162 850 158 622

1.3 Reservfond 30 000 26 753

1.4 Muud üldised valitsussektori teenused 9 890 9 890 9 066

2. Avalik kord ja julgeolek 0 0 0

3. Majandus 348 724 356 374 309 348

3.1 Maakorraldus 12 840 12 840 12 458

3.2 Soojamajandus 207 870 212 110 197 966

3.3 Maanteetransport 76 070 81 070 62 010

3.4 Turism 10 780 10 780 9 213

3.5 Muu majandus 41 164 39 574 27 701

4. Jäätmekäitlus 7 570 7 570 6 736

5. Elamu- ja kommunaalmajandus 96 724 97 194 87 297

5.1 Elamumajanduse arendamine 27 810 28 280 26 687

5.2 Veevarustus 46 800 46 800 43 335

5.3 Tänavavalgustus 12 000 12 000 10 776

5.4 Kalmistud 10 114 10 114 6 499

6. Tervishoid 6 882 6 882 6 839

7. Vaba aeg, kultuur ja religioon 175 889 178 593 162 974

7.1 Sporditegevus 31 468 31 468 30 739

7.2 Noorsootöö 19 080 20 780 16 044

7.3 Raamatukogud 57 601 58 281 51 681

7.4 Kultuuriüritused 67 740 68 064 64 510

8. Haridus 797 098 796 184 785 306

8.1 Alusharidus 153 198 152 838 149 545

8.2 Põhihariduse otsekulud 329 296 326 414 326 123

8.3 Üldkeskhariduse otsekulud 48 720 48 720 47 639

8.4 Põhi- ja üldkeskhariduse kaudsed kulud 193 962 195 656 194 953

8.5 Huviharidus 7 000 7 000 5 919


8.6 Hariduse abiteenused 64 922 65 556 61 127

9. Sotsiaalne kaitse 207 955 208 045 167 611

9.1 Haigete ja puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 7 810 7 810 1 330

9.2 Eakate sotsiaalne kaitse 100 418 100 418 95 675

9.3 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 79 200 79 290 51 009

9.4 Sotsiaalse kaitse haldus 20 527 20 527 19 597

INVESTEERIMISTEGEVUS -365 057 -365 034 -311 016

1) põhivara soetus -779 081 -810 389 -740 053

2) põhivara müük 100 570 570

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 425 770 463 187 441 304

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -7 916 -14 472 -9 389

5) osaluste soetus 0 0 0

6) osaluste müük 0 0 0

7) muude aktsiate ja osade soetus 0 0 0

8) muude aktsiate ja osade müük 0 0 0

9) antavad laenud 0 0 0

10) tagasilaekuvad laenud 0 0 0

11) finantstulud 70 70 35

12) finantskulud -4 000 -4 000 -3 483

FINANTSEERIMISTEGEVUS -21 016 -21 016 -21 016

1) laenude võtmine 0 0 0

2) võetud laenude tagasimaksmine -21 016 -21 016 -21 016

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -147 971 -150 849 91 833

1) raha ja pangakontode saldo muutus -147 971 -150 849 91 833

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus

0 0 0

3) soetatud võlakirjade saldo muutus 0 0 0

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatud muiderinevaid arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruandeosadega võrreldav (vt ka lisa 1).


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamis-tavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse jaaruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, midatäiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigiraamatupidamise üldeeskiri.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.aolulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis onkajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteksVarad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara võikohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansi-kuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendidBilansis kajastatakse rahana pankades olevaid arvelduskontodejääke. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakseviitlaekumistena.

Maksu- ja muud nõudedNõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudestõenäoliselt laekuvatest summadest. Maksetähtaega ületanud nõuetelt arvestatud viivisnõueidkajastatakse bilansiväliselt isikute ja asutuste lõikes. Viivinõude laekumisel kajastataksesumma bilansis tuluna. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumatanõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded on hinnatud individuaalselt objektiivsuseprintsiibist lähtudes. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded onkajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakselootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

KinnisvarainvesteeringudKinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid),mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja midaaruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse 31.12.2006.a. seisuga läbiviidud ümberhindluse teelasendatud uue ümberhinnatud väärtusega.

Materiaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta jasoetusmaksumusega alates 2000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid millesoetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantaksekulusse.Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele,liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekutelisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivarakulumi normi.


Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutusele-võtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud ja lõivukulud, mis kajastatakse kuluna.Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum javõimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakselineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt sellehinnanguliselt kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasulikuelueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata,võetakse komponendid eraldi arvele.Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

•Hooned 2-10 %•Rajatised 2-10 %•Masinad ja seadmed 7-20 %•Inventar 8-50 %•Sõidukid 7-20 %•Infotehnoloogia 5-50 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastataksekoos amortisatsiooniga.

Renditud varadKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandigaseonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastataksekasutusrendina. Aruandekohustuslane on rentnik.Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtusesummas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatudpõhivaraga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosatagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

FinantskohustusedFinantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivsetintressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ja tuletisinstrumendid,mida kajastatakse õiglases väärtuses. Olulised tehingukulutused võetakse efektiivseintressimäära arvutamisel arvesse ja kantakse kohustuse eluea jooksul intressikuludesse.

SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotudtoetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinudkulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, etsihtfinantseerimine leiab aset.Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamiseperioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumatajäämise risk.Sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud põhimõttest, et sihtfinantseerimise abil soetatudvara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja vara soetamiseks saadudsihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks jasihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud.

KassareservKassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist. See väljendablikviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel


laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaastalõpuks rahana taastada.

Tulude arvestusKogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arveletekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatudteatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatudmaksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval.Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulisedomandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu onusaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudesvalmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimääraalusel.

Kulude arvestusKulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud jalõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkelkuluna tulemiaruande kirjel ‘Muud tegevuskulud’.

Seotud osapooledSeotud osapoolteks loetakse Rakke valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid,kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, kõigi eelpool loetletud tegev- jakõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulisemõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmusedRaamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavadasjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid onseotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatudraamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanneEelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalikvõrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibisttulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevadarvestuspõhimõtted:1)põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivaramüügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisitehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;2)kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvatasisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste japõhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real ’Muudtegevuskulud’).


Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 31.12.2015 31.12.2014Sularaha kassas 4 886 6 948Arvelduskontod 494 800 400 905Raha ja selle ekvivalendid kokku 499 686 407 853Aruandeperioodil saadi arvelduskontodelt 48 eurot intressitulu (2014.a. 75 eurot).

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvidA. Maksu-, lõivunõuded ning maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused31.12.2015 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2014

Maksud Tulumaks 90 501 84 954 13 054 8 443 Maamaks 0 0 0 0 Käibemaks 0 0 1 013 0 Sotsiaalmaks 0 0 27 216 18 158 Töötuskindlustusmaksed 0 0 1 801 1 493 Kogumispensionimaksed 0 0 1 092 704 Muud riiklikud maksud 0 0 43 50Maksud kokku 90 501 84 954 44 219 28 848Loodusressurside kasutamise ja saastetasud Ressursitasu vesi 646 803 0 0 Ressursitasu maavarad 0 15 255 0 0 Saastetasu jäätmed 43 36 0 0 Välisõhu saastetasu 0 0 1 016 976 Veesaastetasu 0 0 171 895 Vee erikasutusõiguse tasu 0 0 746 873Loodusressurside kasutamise ja saastetasud kokku 689 16 094 1 933 2 744Kokku maksud,lõivud ja trahvid 91 190 101 048 46 152 31 592

B. Maksu- ja lõivutuludMaksud 2015 2014 Tulumaks 828 271 764 756 Maamaks 76 396 76 843Kokku maksutulud 904 667 841 599Lõivud (vt lisa 11) 1 458 1 828Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa 12) 3 504 15 105 Tasud vee erikasutusest 3 135 3 993 Saastetasud 228 223 Kaevandamisõiguse tasu 141 10 889Trahvid (lisa 12) 0 350Intressitulu 617 62 848Muud tulud 102 1 100Kokku maksud ja lõivud 910 348 922 830


Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014Lühiajaline osa Lühiajaline osa

Nõuded ostjate vastu Brutosummas 314 713 296 579 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -271 338 -227 859Viitlaekumised Intressinõuded 30 17Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 22 961 3 382Ettemakstud toetused 0 2 694Nõuded toetuste eest 111 0Muud nõuded 22 22

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 66 499 74 835

Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud

2015 2014Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 16 473 23 702 Akumuleeritud kulum -6 699 -11 311 Jääkväärtus 9 774 12 391Perioodi liikumised Soetus 2 540 270 Müügid müügihinnas - 650 -3 600 Müügikasum/-kahjum 46 1 997 Amortisatsioon ja allahindlused - 836 -1 284Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 17 996 16 473 Akumuleeritud kulum -6 931 -6 699 Jääkväärtus 11 065 9 774

2015 2014 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 11) 7 512 7 590

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse vallale kuuluvaid kortereid ja kinnistuid, midaüüritakse välja. Korterite üürilepingud on aastase tähtajaga ja kinnistute rendilepingud onviie aastase tähtajaga. Eluruumi üüritasu kuus on 0,10-0,45 €/m², olenevalt elamispinnamugavusastmest, ning maa renditasu aastas on 38,35 €/ha ja 65,00 €/ha.


Lisa 6. Materiaalne põhivara

MaaHooned jarajatised

Masinadja

seadmedMuu põhi-

vara

Lõpetamatatööd ja ette-

maksed KokkuJääk 31.12.2014 Soetusmaksumus 67 729 8 732 234 341 072 63 932 95 573 9 300 540 Akumuleeritud kulum 0 -2 120 311 -312 417 -61 858 0 -2 494 586 Põhivara jääkväärtus 67 729 6 611 923 28 655 2 074 95 573 6 805 954Soetused 50 695 769 3 084 0 -95 573 603 330Kulum ja allahindlus 0 -294 837 -12 885 -178 0 -307 900Mahakandmine 0 -45 420 0 0 0 -45 420Ümberhindlus 460 0 0 0 0 460Jääk 31.12.2015 Soetusmaksumus 68 239 9 382 583 344 156 63 932 0 9 858 910 Akumuleeritud kulum 0 -2 415 148 -325 302 -62 036 0 -2 802 486 Põhivara jääkväärtus 68 239 6 967 435 18 854 1 896 0 7 056 424

MaaHooned jarajatised

Masinadja

seadmedMuu põhi-

vara

Lõpetamatatööd ja ette-

maksed KokkuJääk 31.12.2013 Soetusmaksumus 67 295 8 737 196 336 653 61 709 11 160 9 214 013 Akumuleeritud kulum 0 -1 833 978 -299 921 -61 547 0 -2 195 446 Põhivara jääkväärtus 67 295 6 903 218 36 732 162 11 160 7 018 567Soetused 0 28 926 4 419 2 223 84 413 119 981Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 113 0 0 0 0 113Kulum ja allahindlus 0 -286 333 -12 496 -311 0 -299 140Mahakandmine 0 -33 888 0 0 0 -33 888Ümberhindlus 321 0 0 0 0 321Jääk 31.12.2014 Soetusmaksumus 67 729 8 732 234 341 072 63 932 95 573 9 300 540 Akumuleeritud kulum 0 -2 120 311 -312 417 -61 858 0 -2 494 586 Põhivara jääkväärtus 67 729 6 611 923 28 655 2 074 95 573 6 805 954

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 255 943 eurot,mis tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetuste summa 603 330 eorot, 2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 28 515 eurot, 3) lahutatud aasta lõpu ja aasta alguse tarnijatele tasumata summa vahe 1 860 eurot, 4) lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara summas 374 042 eurot.Aruandeaastal võeti ümberhindlusena arvele maakatastrisse kantud katastriüksused summas460 eurot.


Lisa 7. Võlad töövõtjatele

2015 2014 Töötasu võlgnevus 50 008 44 368 Deklareerimata kinnipeetud maksud 31 746 28 200 Puhkusetasude kohustus 45 035 36 605 Muud võlad töövõtjatele 322 340

Kokku võlad töötajatele 127 111 109 513

Lisa 8. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014 Lühiajaline osa Lühiajaline osa Maksukohustused (lisa 3) 46 152 31 592 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (lisa 10) 2 149 2 305 Intressivõlad 1 004 1 312 Muud kohustused 1 000 80 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 50 305 35 289

Lisa 9. Laenukohustused

Järelejäänud tähtajaga Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 aJääk seisuga 31.12.2015 Pangalaenud 21 016 21 016 21 016 21 016 21 016 168 123 273 203Jääk seisuga 31.12.2014 Pangalaenud 21 016 21 016 21 016 21 016 21 016 189 139 294 219

Informatsioon laenulepingute kaupa

Laenu andjaLõpp-

tähtaegIntressi-

määrAlus-

valuuta Jääk JääkIntressi-

kuluIntressi-

kulu31.12.2014 31.12.2015 2014 2015

Sihtasutus Kesk-konnainvesteerin-gute Keskus 27.08.2028

6 kuuEuribor+1,00 % euro 294 219 273 203 4 101 3 176


Lisa 10. Saadud toetused

2015 tuludJääk

31.12.2015Saadudtegevus-kulude

sihtfinant-seerimine

Saadudsihtfinant-seeriminepõhivarasoetuseks

Muudtoetused

Sihtfinant-seerimine(kohustus)

Rahalised sihtfinantseerimisedRiigieelarvest tasandus- ja toetusfondi 0 0 710 206 0Riigieelarvest teedeehituseks 0 0Lääne-Viru Maavalitsus – hajaasustuse programm 5 629 0 2 149PRIA – EL põllumajanduse otsetoetustefondist koolipiim 1 787 0 0 0KIK Rakke ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rek. II etapp 377 798 0 0EAS Lasteaia rek. 27 172 0 0EAS Tammiku AHK rek. 30 861 0 0Rahandusministeerium – õppelaen 1 453 0 0 0Kultuuriministeerium-ujumise algõpetus 367 0 0 0Vaata Maailma Sihtasutus 375Lääne-Viru Maavalitsus – noortekeskuse projektide toetus 1 700 0 0 0Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 2 440 0 0 0Eesti Kooriühing 935 0 0 0Kohalike omavalitsuste vahelised toetused 2 859 0 139 0Muudelt 1 343 0 0Kokku 13 259 441 460 710 345 2 149Kokku saadud toetused 2015 1 165 064


2014 tuludJääk

31.12.2014Saadudtegevus-kulude

sihtfinant-seerimine

Saadudsihtfinant-seeriminepõhivarasoetuseks

Muudtoetused

Sihtfinant-seerimine(kohustus)

Rahalised sihtfinantseerimisedRiigieelarvest tasandus- ja toetusfondi 0 0 603 474 0Riigieelarvest teedeehituseks 21 500 78 854 0 0Lääne-Viru Maavalitsus – hajaasustuse programm 0 0 0 2 305PRIA – EL põllumajanduse otsetoetustefondist koolipiim 2 376 0 0 0PRIA – Valgevene õppetubade korraldamiseks 1 852 0 0 0PRIA – entsüklopeedilise teabeportaali loomiseks 3 590 0 0 0PRIA – Ao kalmistu kabel 0 38 347 0 0Rahandusministeerium – õppelaen 1 609 0 0 0Kultuuriministeerium-ujumise algõpetus 195 0 0 0Lääne-Viru Maavalitsus – noortekeskuse projektide toetus 1 864 0 0 0Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 2 565 0 0 0Eesti Kooriühing 855 0 0 0Kohalike omavalitsuste vahelised toetused 2 755 0 87 0Muudelt 4 217 113 0 0Kokku 43 378 117 314 603 561 2 305Kokku saadud toetused 2014 764 253

Riigieelarvest saadud maksed tasandus- ja toetusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks:üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt219 747 eurot (2014.a. 226 883 eurot), hariduskulude katmiseks 361 076 eurot (2014.a.353 325 eurot), sotsiaalteenustele 29 178 eurot (2014.a. 23 266 eurot), teedeehituseks100 205 eurot (2014.a. 100 354 eurot).


Lisa 11. Tulud kaupade ja teenuste müügist

2015 2014Tulud kommunaali tegevusvaldkonnast 262 750 243 445Tulud sotsiaalabi tegevusvaldkonnast 82 246 90 209Tulud hariduse tegevusvaldkonnast 21 222 15 279Tulud kultuuri tegevusvaldkonnast 3 015 3 453Üür ja rent materiaalse põhivara rendile andmisest 8 125 7 213Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 5) 8 187 8 428Riigilõivud (vt lisa 3) 1 458 1 828Muud tulud kaupade ja teenuste müügist 315 35Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 387 318 369 890

Lisa 12. Muud tegevustulud

2015 2014Muud viivisintressitulud (lisa 3) 617 62 848Tulud loodusressursside kasutamisest (lisa 3) 3 276 14 882Kasum kinnisvara investeeringute müügist 238 1 997Saastetasud (lisa 3) 228 223Trahvid (lisa3) 0 350Muud tegevustulud (lisa 3) 102 1 100Kokku muud tegevustulud 4 461 81 400

Lisa 13. Antud toetused

2015 2014Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele

Peretoetused (sünnitoetused, matusetoetused) 26 284 23 614Toimetulekutoetused 14 022 19 222Muud sotsiaaltoetused 6 120 7 554

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseksHajaasustuse programm 11 258 0Kohalikele omavalitsusliitudele 0 155

LiikmemaksudKohalikele omavalitsusliitudele 10 044 9 800Muud liikmemaksud 3 344 2 531

Kokku antud toetused 71 072 62 876


Lisa 14. Tööjõukulud

2015 2014Töötajate

arvTöötasu-

kuludTöötajate

arvTöötasu-

kuludHaridus 48,28 430 127 49,72 402 715Vallavalitsus 6,35 84 767 6,20 73 763Elamu- ja kommunaalmajandus 12,91 77 395 12,40 67 603Vaba aeg, kultuur 8,50 56 241 8,50 48 624Sotsiaalteenused 7,50 49 912 7,50 44 828Muud majandusharud 2,40 25 463 2,40 22 899Volikogu 1,00 10 358 1,20 11 316Keskkonnakaitse 0,40 2 320 0,40 2 112Kokku töötajate arv ja töötasukulud 87,34 736 583 88,32 673 860Ajutised töötajad 0 21 830 0 33 277Kokku töötasukulud 87,34 758 413 88,32 707 137

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud.

2015 2014Kokku töötasukulud 758 413 707 137Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed 257 900 240 531Erisoodustused 1 453 1 609

Töötajate õppelaenude kustutamine 874 956Muud erisoodustused 579 653

Kokku tööjõukulud 1 017 766 949 277

Lisa 15. Majandamiskulud

2015 2014Rajatiste majandamiskulud 24 698 20 573Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 243 596 238 681Transpordivahendite majandamiskulud 22 418 26 001Meditsiinikulud 7 779 8 193Administreerimiskulud 24 242 27 244Lähetuskulud 1 199 1 930Koolituskulud 5 325 5 578Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu 25 892 21 162Inventari majandamiskulu 16 674 23 889Toiduained ja toitlustusteenused 41 724 54 461Õppevahendite ja koolituse kulud 80 475 75 895Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 39 626 40 578Muud majandamiskulud 11 753 10 426Kokku majandamiskulud 545 401 554 611

Lisa 16. Muud tegevuskulud

2015 2014


Maksu-, lõivu ja trahvikulu 83 827 82 387Kulu nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest 45 896 71 085Kokku muud kulud 129 723 153 472

Lisa 17. Potentsiaalsed ja tingimuslikud kohustused ning nõuded

Vallavanemaga sõlmitud lepingu alusel ei ole ametist tagasikutsumisel kohustust makstakompensatsiooni. Samuti ei ole kohustust ametist tagasikutsumisel maksta kompensatsiooniametnikele ja volikogu esimehele.

Lisa 18. Seotud osapooled

2014.a toimusid tehingud Rakke Vallavalitsuse ja volikogu liikmete vahel järgmiselt:Saldo 31.12.2015

Ettevõtte nimetus Toetused Müügid Ostud Nõue KohustusRakke Tankla AS 0 0 7 716 0 0Rakke PTKÜ 0 2 054 1 759 133 56FIE Andrus Blok 0 0 4 833 0 0Kettek OÜ 0 75 5 280 37 0Priitel OÜ 0 0 7 413 0 0MTÜ Kodukülad 650 743 0 170 0MTÜ Spordiklubi Rakke 4 100 20 0 20 0

Ettevõtetega on tehingud tehtud turuhinnas. Andrus Blok´iga toimusid tehingud RakkeVallavolikogu otsuse nr 2 (28.02.2008) alusel. Mittetulundusühingutele raha eraldamisealuseks oli Rakke Vallavalitsuse korraldus nr 70 (09.04.2015).

Lisa 19. Bilansivälised varad ja viivinõuded

Bilansivälised 2015 2014Varad 309 276 296 732Viivisnõuded 83 982 0Kokku 393 258 296 732

Bilansiväline vara on väikevara, mille soetusmaksumus on ilma käibemaksuta kuni 2 000eurot. Kantakse soetushetkel kuluks ja arvestust peetakse bilansiväliselt asutuste jamateriaalselt vastutavate isikute lõikes. Maksetähtaega ületanud nõuetelt arvestatudviivisnõueid kajastatakse bilansiväliselt. Viivisnõude laekumisel kajastatakse summabilansis tuluna.

Lisa 20. Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavadasjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva 31.12.2015 ja aruande koostamiskuupäeva21.04.2016 vahemikul. Bilansipäevajärgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid järgmisearuandeaasta tulemust, aruande koostamise perioodil ei ilmnenud.


Lisa 21. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Esialgse ja lõpliku eelarve vahelised olulised erinevusedEsialgsele eelarvele lisandusid põhitegevuses nii tuludele kui kuludele erinevadsihtotstarbelised toetused Kultuurkapitalilt, PRIA-lt, maavalitsuselt, VIROL-ilt, VaataMaailma Sihtasutuselt ja Lastekaitse Liidult kogusummas 3852 eurot, mida eelarvekoostamisel ei olnud kavandatud. Soojamajanduse personalikuludele lisandus muumajanduse kuludest 2000 eurot seoses pikema kütteperioodiga ning 2240 eurot Niidukatlamaja kütja töötasude eemaldamiseks alushariduse eelarvest. Teehoiukulusidklassifitseeriti investeerimistegevusest ümber põhitegevusse summas 5000 eurot.Investeerimistegevuse põhivara soetusele lisandusid Tammiku Avahooldekeskuserenoveerimiskulud 36 308 eurot, milleks laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt30 861 eurot toetust, ning maavalitsuselt laekunud 6556 eurot hajaasustuse programmi toetussuurendas nii põhivara soetuseks saadavat kui antavat sihtfinantseerimise summat.

Lõpliku eelarve ja eelarve täitmise olulised vahedPõhitegevuse tulude eelarve täitmine kujunes lõpliku eelarvega võrreldes oluliselt suuremakseelkõige oodatust enam laekunud füüsilise isiku tulumaksu tõttu.Põhitegevuse kulude eelarve on üldjuhul koostatud teatava varuga, mistõttu on kõikideltegevusaladel eelarve täitmise jäägid. Suuremad jäägid on sotsiaalse kaitse tegevusalades,mis koosneb enamasti riigi toetustest ning nende kulude täitmine tuleneb seadusest.Allesjäävad toetused kantakse edasi järgneva aasta eelarvesse. Soodsate ilmastikutingimustemõjul kujunesid ka soojamajanduse ja maanteetranspordi kulud prognoositust väiksemaks(kütte- ja lumetõrjekulud).Investeerimistegevuse põhivara soetuse kulu oli oodatust 70 336 euro võrra väiksem:1) ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise kulu oli 26 340 eurotväiksem; 2) teede ehitusest ja renoveerimisest jäi 2016. aastaks alles 25 430 eurot; 3) Sallaraamatukogu suleti külastajate vähesuse tõttu ning ruumide remondiks planeeritud10 000 eurot jäi kasutamata; 4) kiriku ehituse teist etappi ei toimunud ja valla osalus6000 eurot jäi eelarvesse alles; 5) lasteaia rühmaruumi remondi kulu oli oodatust 2566 eurotväiksem.Kuna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise tegelik kulu oliprognoositust väiksem, laekus KIK-ilt ka vähem sihtotstarbelist toetust.


Majandusaasta aruande allkiri

Majandusaasta aruande on koostanud Rakke Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Rakke Vallavalitsuse otsusaruande heakskiitmise kohta.

Andrus Blokvallavanem ................................. ..............................

kuupäev allkiri


Rakke valla 2015. aasta majandusaasta · PDF fileRaamatupidamise aastaaruanne ... 2015 2014 2013 2012 2011 ... Statistikaameti teatel iseloomustab Eesti majandust 2015. aastal aeglane,

Documents