-
11.04.2011 Rene Reisner 1
Veekaitse ja –kasutus
rahvusvahelised ja kohalikud õigusaktid
Rene Reisner
1. Rahvusvahelised veealased regulatsioonid
2. Veekaitsealased üldeesmärgid
3. Veemajanduse korraldamine Eestis
4. Kohalikud õigusaktid veemajanduse korraldamisel
5. Kokkuvõte
11.04.2011 Rene Reisner 2
1. Rahvusvahelised veealased regulatsioonid
11.04.2011 Rene Reisner 3
Rahvusvahelised veealased regulatsioonid
• Euroopa Liit– Liitumisleping– Direktiivid– Määrused– Otsused–
Juhised
• Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon
• Piiriveekogude kaitse konventsioon
• Eesti ja naaberriikide vahel sõlmitud kokkulepped:– Eesti -
Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamine– Eesti – Läti
piiriveekogude kaitse korraldamine– Eesti – Soome
veekaitseleping
11.04.2011 Rene Reisner 4
EL veepoliitikaKvaliteedieesmärk - üldine nõue, millele vee
kvaliteet peab vastama
Inimese tervise kaitse
û … kodus: joogivee direktiiv(80/778/EEC - 15/07/1980 muudetud:
98/83/EC-3/11/1998 )
û … keskkonnas: suplusvee direktiiv (76/160/EEC - 8/12/1975)
Keskkonnakaitse
ûJoogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteet (75/440/EEC
-16/06/1975)
ûKalaveekogude direktiiv (78/659/EEC - 18/07/1978)
(tühistatud)
Veepoliitika raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv
Vee kvaliteedieesmärk (standardid/normid) on kehtestatud 2-e
peaeesmärgi saavutamiseks:
Esimesed veealased direktiivid, vastuvõetud
1975-1980
EL veepoliitikaHeite piirnorm – nõue heidete piiramiseks
Spetsiifilised veedirektiivid
ûOhtlike ainete direktiiv(76/464/EEC - 4/05/1976)
ûReoveesette direktiiv(86/278/EEC - 12/06/1986)
ûAsulareovee direktiiv(91/271/EEC - 21/05/1991)
ûNitraadidirektiiv (91/676/EEC -12/12/1991)…
Teine grupp veealaseid direktiive:
1976 - 1991
Kuidas otseselt peatada reostust ?
ð Paljudes kohtades veekvaliteet halveneb
ð Punkt- ja hajureostus levib
Muud keskkonna-direktiivid
ûTaimekaitsevahendite direktiiv
(91/414/EEC - 15/07/1991)
ûIPPC direktiiv (96/61/EC - 24/09/1996)
-
Olulisemad EL veedirektiivid
Veemajanduse korraldamine ja valgalade kaitse
• Veepoliitika raamdirektiiv
• Keemilise seire direktiiv
• Keskkonna kvali-teedi standardite direktiiv
• Põhjavee direktiiv• Ohtlike ainete
direktiiv
Vee reostamine
• Asulareovee puhastamise direktiiv
• Nitraadidirektiiv• Tööstusheited• Reostuse
kompleksne vältimine ja kontroll
• Ohtlikud ettevõtted
Muud
• Joogivee direktiiv• Suplusvee direktiiv• Üleujutused•
Merestrateegia• Põuad
Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon
• 1974-1991 – 7 riiki, alates 1992 - 9 riiki• Eesmärgid -
parandada Läänemere seisundit:
– Vähendada reostuskoormust– Kaitsta ökosüsteeme, elustikku ja
elupaiku– Tagada ohutu laevade liiklemine– Tagada valmisolek
reostusjuhtumitega tegelemiseks
• Meetmed eesmärgi saavutamiseks:– Soovitused reovee
puhastusnõuete kehtestamiseks– Soovitused väetiste ja sõnniku
kasutamiseks– Soovitused reostuse piiramiseks tööstusettevõtetes ja
protsessides– Parima võimaliku tehnoloogia kirjeldused– Läänemere
ohustatud liikide kaardistamine ja ühine kaitse– Läänemere
kaitsealade võrgustiku moodustamine– Reeglid meresõidu ohutuse
tagamiseks, laevade automaatne
identifitseerimise süsteem– Sadamate võimekuse tagamine
laevadelt pärineva reostuse vastuvõtmiseks– Ühepõhjaliste tankerite
liiklemise keelustamine– Reovee merrejuhtimise keelustamine– jt
11.04.2011 Rene Reisner 8
Piiriveekogude kaitse ja kahepoolsed kokkulepped
• Eesmärgid:– Piiriveekogude/-vete seisundi parandamine
• Meetmed eesmärgi saavutamiseks– Piiriveekogude ressursi ühine
kasutamine (Peipsi
järv, Narva jõgi)– Piiriveekogude reostuskoormuse hindamine
ja
jagamine
– Ühiste tegevusprogrammide koostamine ja rakendamise
jälgimine
– Piirivete seisundi ühine hindamine– Ühised arendus- ja
uurimistegevused– Kokkulepped peamiste reostusobjektide
reostuskoormuse vähendamiseks või kõrvaldamiseks
11.04.2011 Rene Reisner 9
2. Veekaitsealased üldeesmärgid
11.04.2011 Rene Reisner 10
Veealased eesmärgid - 2015/2021/2027
Üldeesmärk –
keskkonna-seisundi paranda-
mine
Pinnavee hea
seisund
2015 Pinnavee
hea ökoloogi-
linepotentsiaal
2015
Hea põhjavee seisund
2015
Edasi-lükatud eesmärk
2021
Leebem eesmärk
2027
Kaitset vajavate
alade nõuded
2015
Merealade hea
seisund
2020
11.04.2011 Rene Reisner 12
Veealased eesmärgid
Hea seisund
Tegevused vastavalt
eesmärgile
Kohustuslik kõigile
Eesmägi mittesaavutamine
peab olema SELGELT
põhjendatud
-
4/11/2011 Rene Reisner 13
Pinnavee seisund on üldtermin seisundi iseloomustamiseks ja
koosneb kahest
komponendist: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund
Ökoloogiline seisund, see on:
Väga hea
Hea
Rahuldav
Halb
Väga halb
Hüdromorfo-loogiline
Hüdroloogiline režiim –vooluhulk, tõkestamatus!Morfoloogilised
tingimused – sügavus, laius, kallas, põhi
Füüsikalis-keemiline
Üldised – temp, hapnik, soolsus, toitained
Saasteainete sisaldused
Bioloogiline
Veetaimestik
Selgrootud põhjaloomadKalastik
Ökoloogiline seisund omakorda koosneb kolmest kvaliteedielemendi
grupist:
Seisundi klass määratakse halvima kvaliteedielemendi
kvaliteediparameetri väärtuse järgi!
11.04.2011 Rene Reisner 14
Eesti rannikuvee seisund
4/11/2011 Rene Reisner 15
Olulised vee-
probleemid
Reostus reovee-puhastitest
Reostus põllumajandus-
tegevusest
Vee voolamise takistamine,
tõkestamine ja veekogude
paisutamine ja allalaskmine
4/11/2011 Rene Reisner 17
Ülevaade olulistest probleemidest
Surveteguri tüüp Jõed Järved Põhjavesi Meri
Sektorid/põhjused
Punktkoormus ++ ++ + + Reovee ja sademevee kogumine ja
puhastamine
+ - - + Kalakasvatus
++ - ++ - Jäätmemajandus ja reostunud alad
Hajukoormus +++ +++ ++ ++ Põllumajandus
+ + + + Linnastumine, sademevesi, lekked
+ + - - Metsamajandus, lageraie
- + - ++Transport, sh veetransport (õnnetusjuhtumid,
lumetõrje,
õhuheitmed)
Veekogude füüsilised
muutused
+++ ++ + + Maaparandus (kuivendus,
paisjärvedmaastikuelementidena)
+++ - - - Paisud hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks
++ ++ - - Põllumajandus ja heitvesi (veekogude mudastamine)
- + - +Transport (sh täitepinnase kaevandamine sadamate
ehituseks,
laevateed, tammid, muulid)
Veevõtt + - ++ - Olme ja tööstusveevõtt
+ - - - Põllumajandus (niisutusvee võtt)
Võõrliikide sissetung+ + - ++
Peipsi mudilane ja laevade ballastveega tulevad võõrliigid
meres
Probleemide tulevik
4/11/2011 Rene Reisner 18
-
3. Veemajanduse korraldamine Eestis
4/11/2011 Rene Reisner 19 4/11/2011 Rene Reisner 20
11.04.2011 Rene Reisner 21
Veemajanduskava koostamine
Eesmärkide
püstitamine
Seireprogrammi
koostamine
Probleemide
selgitamine
Meetmeprogrammi
kehtestamine
Veemajanduskava
kinnitamine
Olukorra
hindamine
Avalikkuse
kaasamine
Meetmete
rakendamine
Rakendamise
vahearuanne
Rakendamise
hindamine
Täpsustatud
olukorra
hinnang
Uuendatud
veemaj kava
Veemajanduskavade rakendamine
Igal vesikonnal oma veemajanduskava
Igal vesikonnal meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava
Tegevuskava koostab Keskkonnaamet ja kinnitab
keskkonnaminister
Tegevuskava koostamisse kaasatakse asjast huvitatud isikud
Igal aastal koostatakse meetmeprogrammi rakendamise ülevaade
11.04.2011 Rene Reisner 22
Veemajanduskavade ajakohastamine = järgmise veemajanduskava
ettevalmistamine
Avalikkuse kaasamine ja avalik väljapanek järgmiste dokumentide
kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks
• Vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava
ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafik ja
tööplaan
• Vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava
ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaade
• Vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava
ajavahemiku algust üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu
ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud
riskipiirkondade kaardid
• Vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava
ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu
Avaliku väljapaneku ajal korraldatakse avalikke arutelusid
Veemajanduskava eelnõu kooskõlastatakse enne avalikku
väljapanekut 15 tööpäeva jooksul ministeeriumidega, kelle
valitsemisala veemajanduskava käsitleb, ning vesikonna
territooriumil asuvate maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega,
samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks
veemajanduskomisjonile
11.04.2011 Rene Reisner 23 4/11/2011 Rene Reisner 24
Vesikondade veemajanduskavad
Alamvesikondade veemajanduskavad
Vee valdkonna arengukavad ja
strateegiad
Riiklikud strateegiad ja arengukavad
Programmid ja muud kavad:
1) Ohtlike ainete vähendamise programm
2) Nitraaditundliku ala tegevuskava
Piirkondlikud kavad, sh
planeeringud
ÜVK kavad
Veemajanduskavade seos teiste dokumentidega
-
4/11/2011 Rene Reisner 25
Veemajanduskavade tagajärjed seadusest tulenevalt
Keskkonnaministeerium peab tagama veemajanduskava koostamise
käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise.
Veemajanduskava kinnitamise otsus tehakse koos veemajanduskavaga
avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
Eesmärgid igale veekogule
Ülevaade põhjaveekihtide ja veekogude veeklasside kohta ning
vastavuse kohta vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud
kvaliteedinõuetele
Vee seisundi võimalikult looduslikuna hoidmise tegevuskava
reostuse vältimiseks või piiramiseks
Ülevaadet aladest, kus veekasutust tuleb piirata või vee edasist
kasutamist vältida
4/11/2011 Rene Reisner 26
Veemajanduskava tagajärjed ÜVK valdkonnaga seoses
Reoveepuhastusele kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal
tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist.
Heitvee juhtimisel suublasse, mille seisundiklass on halb või
väga halb, võib vee erikasutusloa andja määrata suublasse
juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded.
Heitvee juhtimisel suublasse, mille kvaliteedinäitajad
halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu, ning on oht, et
veekogu seisundiklass halveneb, võib vee erikasutusloa andja
määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded
Heitvee määrusest: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise
nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja
maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks.
4. Kohalikud õigusaktid veemajanduse korraldamisel
11.04.2011 Rene Reisner 27
Õigusaktid peamiste nõuete ja kohustuste alusel
4/11/2011 Rene Reisner 28
Vee kvaliteedinõuded ja standardid(ehk kvaliteediga seotud
eesmärgid, mida soovitakse
saavutada)
Nõuded ja standardid, selle kohta, milline peab olema vesi, mida
kasutame
Nõuded ja standardid, selle kohta, milline peab olema vesi mida
ei kasuta
Joogivee kvaliteedinõuded
Suplusvee kvaliteedinõuded
Kalakaitseliste veekogude
kvaliteedinõuded
Nõuded pinna- ja põhjavee seisundile
Heitvesi – heitvee suublasse juhtimise kord
4/11/2011 Rene Reisner 29
Erinevad kehtivad standardid
• Looduslik vesi– KKM määrus, pinnavee seisundi
kvaliteediklassid ja tüübid– KKM määrus, põhjaveekogumite
veeklassid, veeklassidele
vastavad kvaliteediväärtused …– KKM määrus, ohtlike ainete
sisalduse piirnormid pinna- ja
merevees– KKM määrus, ohtlike ainete sisalduse piirnormid
pinnases ja
põhjavees• Kalakaitseliselt olulised veekogud
– KKM määruse lõhelaste ja karpkalalaste elupaikadena kaitset
vajavad veekogud ja nende kvaliteedinõuded
• Suplusvesi– VV määrus, nõuded suplusveele ja suplusrannale
• Joogivesi– SoM määrus, joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ja
analüüsimeetodid– SoM määrus, joogivee tootmiseks kasutatava või
kasutada
kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded •
Mineraalvesi
– SoM määrus, tervisekaitsenõuded mineraalveele
4/11/2011 Rene Reisner 30
Erinevad kehtivad nõuded
• Ohtlikud ained– KKM määrus, veekeskkonnale ohtlike ainete
nimistud– KKM määrus, nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate
ohtlike
ainete kohta
– KKM määrus, ohtlike ainete lubatava heite piirväärtused
toodanguühiku kohta
• Heitvesi– VV määrus, heitvee veekogusse ja pinnasesse
juhtimise
kord
• Reoveesete– KKM määrus, reoveesette põllumajanduses,
haljastuses ja
rekultiveerimisel kasutamise nõuded
-
Nõuete rakendamine veekogudel –veekogumite alusel Selgelt
eristuv ja
oluline osa pinnaveest
4/11/2011 Rene Reisner31
Meetmed:
Parendavad tegevused
hea seisundi
saavutamiseks
Eesmärk: Hea seisund
Seire:
Jälgida seisundi muutust jameetmete rakendamist
Veekogum
Load:
Veekogu kasutamine ei
tohi ohustada eesmärgi saavutamist
Aruandlus:
Informatsioon ainult
pinnaveekogumite alusel
4/11/2011 Rene Reisner 32
Veekogumite moodustamine
4/11/2011 Rene Reisner 33
Veekogumi kasutamine veeseisundi hindamiseks
4/11/2011 Rene Reisner 34
Veekogumite nimestikud
Reovesi ja reovee puhastamine
• Reovesi– üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse
juhtimist
puhastamist vajav vesi;• Reoveekogumisala
– ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee
ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee
suublasse juhtimiseks;
• Reoveepuhasti reostuskoormus– aasta kestel reoveepuhastisse
jõudev suurim nädala
keskmine reoainehulk inimekvivalentides;• Reoveekogumisala
reostuskoormus
– kogu reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim
reostuskoormus inimekvivalentides, mille arvutamisel võetakse
arvesse püsielanikud, turistid, tööstus- ja muud ettevõtted, kelle
tekitatud reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, ning ka see
reoveehulk, mis ühiskanalisatsiooni ei jõua. Selle reostuskoormuse
hulka ei arvata tööstusreovett, mida käideldakse ettevõtte oma
puhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse;
• Inimekvivalent (edaspidi ie)– ühe inimese põhjustatud keskmise
ööpäevase tingliku
veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu
väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
4/11/2011 Rene Reisner 36
Reoveekogumisala
• Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada, et:– Reovee
kogumisala ei sõltu administratiivsetest
piiridest vaid sõltub kohalikust veemajanduse olukorrast. Seega
võib ühe reovee kogumisala moodustada üks asula, mitu asulat või
teatud osa ühest või mitmest asulast
– Reovee kogumisala piir ei sõltu olemasolevast
ühiskanalisatsiooni võrgust
– Põhikriteeriumiteks on elanike ja majandustegevuse
kontsentratsioon
– Reovee kogumisalade piiresse kuuluvad ka tuleviku arengud
(regulaarselt tuleb reoveekogumisalad üle vaadata ja vajalikud
täiendused sisse viia)
-
4/11/2011 Rene Reisner 37
Reovee-kogumisalade
moodustamine
4/11/2011 Rene Reisner 38
§ 241. Veekaitsenõuded reoveekogumisalal
(1) Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades põhja- ja pinnavee
kaitstust ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.
(2) Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister
käskkirjaga.
(3) Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade
piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende
kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud
reoveekogumisalaks.
(4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal
tagama ühiskanalisatsiooni olemasolureovee juhtimiseks
reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud
reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
4/11/2011 Rene Reisner 39
§ 241. Veekaitsenõuded reoveekogumisalal
(5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob
kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal
reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid
kogumismahuteid.
(6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole
ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid
ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need
hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane
käitlemine.
(7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon,
peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse
ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
4/11/2011 Rene Reisner 40
§ 241. Veekaitsenõuded reoveekogumisalal
(8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub
ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7
sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasessevähemalt
bioloogiliselt puhastatud reovett.
(9) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on
kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite
kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.
(10) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on
lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti
ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.
Nitraadireostuse vähendamine
• Kaitsta vett nitraatidest tingutud reostuse eest
• Määrata ohustatud alad– Pinnavesi – eutrofeerunud või
eutrofeerumisohus
– Põhjavesi – nitraate rohkem kui 50 mg/l
• Määrata kindlaks nitraaditundlikud alad• Kehtestada hea
põllumajandustava• Kehtestada nitraaditundliku ala
tegevuskava
• Teha nitraaditundlikul alal seiret
Nitraadireostuse olulisus
11.04.2011 Rene Reisner 42
-
Meetmete rahastamise piisavus nitraadireostuse vältimiseks
11.04.2011 Rene Reisner 43 4/11/2011 Rene Reisner 44
Paisutamine ja tõkestamine
(10) Paisu omanik, kes ei oma vee erikasutusluba veekogu
paisutamiseks, peab selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks.
(11) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 nõutud kalade läbipääs
tuleb tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.
(12) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule
või selle lõigule ehitatud paisu omanik peab vee erikasutusloa
omandama 2010. aasta 1. jaanuariks.
(13) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule
või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs
nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.
4/11/2011 Rene Reisner 45
Paisud Eestis
4/11/2011 Rene Reisner 46
Tehiskärestikud
4/11/2011 Rene Reisner 47
Möödaviikpääs
4/11/2011 Rene Reisner 48
-
4/11/2011 Rene Reisner 49
Tiigikaskaad
5. Kokkuvõte
4/11/2011 Rene Reisner 50
Kokkuvõte• Õigusakte on võimalik rakendada nii
paberil kui ka tegelikkuses
• Tegelikkus sõltub rahalistest võimalustest ja tahtest
(vajadusest)
• Eestil tuleb vee kaitsmiseks reguleerida peamiselt kolme
valdkonna tegevusi – asulate reovesi, põllumajanduse hajukoormus,
paisutamine
• Eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimeste tegevus ei sea ohtu
veekogu looduslikku seisundit
• Selleks rakendatakse enamasti reostaja maksab põhimõtet
• Reostajateks aga oleme me kõik ning kaudselt maksame kinni ka
reostuse, mida me ise ei ole tekitanud
• Seetõttu on mõistlik erinevaid nõudeid rakendades reostuse
tekkimist ennetada
4/11/2011 Rene Reisner 51