Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust

1 318 005

562 566

9 181

153 662

32 679

31 576

24 655

61 053

28 848

85 073

35 445

32 729

145 233

31 238

49 303

34 764

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS

ÜLEVAADE EESTI MAAKONDADE RAHVASTIKUSTEne-Margit TiitMihkel Servinski

562

566

9 181

153

662

32 679

31 57

6

24 6

55

61 0

53

28 848

85 0

73

32 729

145 233

31 2

38

49 303

34 764

35 4

45

Toimetanud Taimi Rosenberg Küljendanud Alar Telk Kaane kujundanud Maris Valk Kaardid: Ülle Valgma Teemakaartidel on kasutatud Maa-ameti haldusüksuste piire. Kirjastanud Statistikaamet Endla 15, 15174 Tallinn Mai 2013

ISBN 978-9985-74-538-0 Autoriõigus: Statistikaamet, 2013 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

SAATEKS

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 2

HEA LUGEJA!

Esimene Eesti Riigi Statistika Keskbüroo direktor ja Eesti statistikasüsteemi rajaja Albert Pullerits ütles enne Eesti Vabariigi esimest, 1922. aastal toimunud loendust, et rahvaloendus annab rahvale silmad. Nii on see Eesti rahvaloenduste ajaloos ka olnud.

Hästi korraldatud rahvaloendus on rahvastikuarengu kirjeldamisel kõige autoriteetsem andmeallikas. Rahvaloendus täpsustab jooksva rahvastikuarvestuse infot ja on paljude küsimuste puhul ainus koht, kust statistilist infot saab.

2011. aasta rahvaloenduse tulemusi oodati põnevuse ja ehk ka väikese hingevärinaga: negatiivsed trendid rahvastiku-arengus olid teada, küsimus oli vaid selles, kas trendid on hullemad, kui arvati. Õnneks võib nüüdseks öelda, et oluliselt hullemad need ei olnud.

Rahvaloendusega kogutud andmete töötlemine on väga töömahukas. Tulemusi avaldatakse vastavalt sellele, kuhu on andmetöötlusega jõutud. Järgnevalt anname ülevaate Eesti maakondade rahvastikuarengust. Uute andmete avaldamisel lisanduvad ülevaatesse uued osad.

2011. aasta rahvaloenduse andmekogumise etapp sai tänu Eesti inimeste kaasabile edukalt läbi. Loenduse tõeline väärtus oleneb aga sellest, kuidas oskame kogutud andmeid oma elu paremaks korraldamiseks kasutada. Kõigile põnevaid avastusi rahvaloenduse tulemuste analüüsimisel ning edu uute teadmiste rakendamisel Eesti elu edendamiseks.

Igaüks loeb!

Diana Beltadze 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht

SISUKORD


SISUKORD

Haldusjaotus .........................................................................................................................................................................4

Rahvaarv, rahvastiku paiknemine, rahvus ja soo-vanusjaotus..............................................................................................5

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund..................................................................................................................................13

Tööränne ............................................................................................................................................................................18

Metoodilised märkused .......................................................................................................................................................21

Haldusüksuste piirimuudatused 31. märts 2000 – 31. detsember 2011..............................................................................22

Maakondade ülevaade

Harjumaa ........................................................................................................................................................................... I-1

Hiiumaa..............................................................................................................................................................................II-1

Ida-Virumaa ......................................................................................................................................................................III-1

Jõgevamaa ...................................................................................................................................................................... IV-1

Järvamaa .......................................................................................................................................................................... V-1

Läänemaa........................................................................................................................................................................ VI-1

Lääne-Virumaa ............................................................................................................................................................... VII-1

Põlvamaa....................................................................................................................................................................... VIII-1

Pärnumaa ........................................................................................................................................................................ IX-1

Raplamaa ......................................................................................................................................................................... X-1

Saaremaa ........................................................................................................................................................................ XI-1

Tartumaa ........................................................................................................................................................................ XII-1

Valgamaa....................................................................................................................................................................... XIII-1

Viljandimaa ....................................................................................................................................................................XIV-1

Võrumaa .........................................................................................................................................................................XV-1

TALLINNNARVA

TARTU

PÄRNU

VALGAVÕRU

PAIDE

VILJANDI

KOHTLA-JÄRVE

KURESSAARE

RAKVERE

HAAPSALU

PÕLVA

KÄRDLA

JÕGEVA

SINDI

TÕRVA

ELVA

PÕLTSAMAA KALLASTE

MUSTVEE

PALDISKI

KEILASAUE

MAARDU

KUNDA NARVA-JÕESUU

SILLAMÄE

KIVIÕLI

PÜSSI

LOKSA

Türi

Anija

Illuka

Vinni

Saarde

Kuusalu

Märjamaa

ToriLeisi Vara

Surju

Lihula

Jõgeva

Vändra

Audru

Suure-Jaani

Tartu

Vihula

Kaiu

Albu

Koonga

Torma

Nissi

TapaPadise

Karksi

Rae

Kõpu

Varbla

Helme

Halinga

Kose

Are

Iisaku

Vigala

Rapla

Nõo

Rõuge

Puka

Laeva

Halliste

Ambla

Kehtna

Abja

KõueOru

Vaivara

Paide

Maidla

Kaarma

Tarvastu

Kadrina

Käru

Antsla

Kärla

Koigi

Pihtla

Ridala

Põltsamaa

Koeru

Martna

RistiLaekvere

PajusiSaare

Kõo

Räpina

Kohila

Pärsti

Muhu Hanila

Võnnu

Karula

Rakke

Toila

Pala

Väike-Maarja

Saku

Kanepi

Käina

Misso

Viiratsi

Noarootsi

Puurmani

Kõrgessaare

Otepää

Puhja

Kernu

Kiili

Lasva Orava

Taheva

Mustjala

VerioraHäädemeeste

Õru

Väätsa

Tudulinna

Valjala

Tõlliste

Juuru

Varstu

Värska

Raikküla

Haljala

Kolga-Jaani

Tõstamaa

Pühalepa

Tamsalu

Mäetaguse

Harku

Sauga

MoosteKambja

Rõngu

Nõva

Haanja

Kullamaa

Rannu

Jõhvi

Tabivere

Sonda

Torgu

Mõniste

Paikuse

Palamuse

Pöide

Taebla

Sõmeru

Kihelkonna

Viru-Nigula

Lümanda

Emmaste

Paistu

Vastseliina

Avinurme

Jõelähtme

Meeksi

Mäksa

Raasiku

Luunja

Kõlleste

Hummuli

Salme

Urvaste

Rägavere

Alajõe

Imavere

Sõmerpalu

Orissaare

Põdrala

Ahja

Alatskivi

Kohtla

Valgjärve

Rakvere

Sangaste

Meremäe

Laimjala

Vormsi

Aseri

Tähtvere

Konguta

Kareda

Laheda

Lohusuu

Haaslava

Järva-Jaani

Lüganuse

Mikitamäe

Tahkuranna

Saarepeedi

Viimsi

Kasepää

Vasalemma

Peipsiääre

Kihnu

Võru

Keila

Ruhnu

Aegviidu

Lavassaare

Piirissaare

Järvakandi

Vändraa

Tootsi Võhma

Palupera

Roosna-Alliku

Ülenurme

Vastse-Kuuste

Saue

Kohtla-Nõmme

Mõisaküla

PÄRNU

HARJU

TARTU

RAPLA

SAARE

VÕRU

VILJANDI

IDA-VIRU

JÄRVA

LÄÄNE

PÕLVA

JÕGEVA

VALGA

HIIU

LÄÄNE-VIRU

Vändraa

HIIU

HelmeVALGA

Maakond

Vald

Omavalitsuslik linn

Vald (alev)

50 km

Haldusjaotus, 1. jaanuar 2012

RAHVAARV, RAHVASTIKU PAIKNEMINE, RAHVUS JA SOO-VANUSJAOTUS



Esimene asi, mida rahvastikust rääkides tavaliselt teada tahetakse, on rahvaarv. Rahvastikuarengu seisukohalt on arvukusest isegi olulisem see, milline on rahvastiku soo-vanusjaotus ja kus inimesed riigi territooriumil elavad. Nende andmeteta on võimatu vastata tänapäeva Eestis põletavale küsimusele rahva tuleviku kohta või ennustada, milline on meie rahvastik kümne, kahekümne või viiekümne aasta pärast.

Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri iseloomustavad andmed saab rahvaloendusest. Küsimusele tuleviku kohta on aga hoopis keerukam vastata. Et näha ette Eestimaa lähitulevikku, on tarvis selgitada, missugused rahvastikuprotsessid on toimunud eelmisest loendusest siiani ja kuidas need tõenäoliselt jätkuvad. Selleks on tarvis teada kus, kui palju ja miks on rahvaarv suurenenud või vähenenud. Kas tegemist on uue nähtusega või jätkuvad endised suundumused ja kuhu need suundumused võivad viia?

Rahvaarv 2011. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 1 294 455 püsielanikku, s.o enam kui 75 000 võrra vähem kui eelmisel, 2000. aasta rahvaloendusel, mis toimus 11 aastat ja 8 kuud tagasi. Seega on loendatud püsielanike arv kahanenud 5,5%. Rohkem kui 32 000 inimese kao põhjustas loendustevahelise perioodi negatiivne iive ja üle 22 000 negatiivne regist-reeritud välisrändesaldo. Ligikaudu 21 000 inimese kao tõenäoliseim põhjus on negatiivne registreerimata välisrände saldo. Rahvastikuarengu seisukohalt on oluline, et kahanemine ei olnud ühtlane ei elukoha ega ka soo ja vanuse järgi.

Nagu keskmisele näitajale iseloomulik, ei ole ühegi maakonna rahvastik rahvaloendustevahelisel perioodil kahanenud täpselt 5,5%. Rahvaarvu muutumise kontekstis jagunevad maakonnad kaheks: kasvava rahvastikuga maakonnad on Harju ja Tartu, ülejäänud maakondade rahvastik kahaneb. Kõikides kahaneva rahvaarvuga maakondades on kahanemine suurem riigi keskmisest, enamasti oluliselt suurem (joonis 1).

Joonis 1. Rahvaarvu suhteline muutus maakonna järgi, 31.03.2000–31.12.2011

%HiiuJõgevaViljandi

JärvaIda-Viru

VõruPõlvaValgaLääne

Lääne-ViruSaarePärnuRaplaTartuHarju

0 20 40 60 80 100 120 Rahvaarvu ebaühtlast muutumist on põhjustanud eelkõige maakondadevaheline tasakaalustamata ränne, mis võimendab kahaneva rahvaarvuga piirkondades loomulikku iivet negatiivses suunas.

Rahvaarvu muutumine ei ole ebaühtlane ainult maakondade vahel. Ka maakondade sees on muutumise kiirus oluliselt erinev (kaart 1). Kiiremini kahanevate piirkondadena võib välja tuua Läti piiri äärse ala ning ala, mis moodustub Jõgevamaa põhjaosast ning Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosast.



Kaart 1. Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Maakonnad Omavalitsusüksused

Omavalitsuslik linn50 kmVald pindalaga alla 10 km2

Rahvaarvusuhteline muutus, %

100km

-49,9 – -20,0 (76)-19,9 – 0,0 (120)

0,1 – 19,9 (15)20,0 – 132,3 (15)

Rahvastiku paiknemine Rahvaarvu erineva suuna ja kiirusega muutumine piirkondades toob kaasa muutuse elanike paiknemises. Eestis on kaks tõmbekeskust, mille mõju ületab maakonna piire – need on Tallinn koos lähiümbrusega, mis toimib tõmbekeskusena eeskätt Põhja- ja Kesk-Eesti jaoks, kuid omab olulist mõju kogu riigis, ja Tartu linn, mis on tõmbekeskus Lõuna-Eesti, peamiselt Jõgeva, Põlva ja Valga maakonna jaoks. Maakonnakeskused on tõmbekeskuseks oma maakonnas.

Elanike paiknemise puhul on oluline tähele panna, et kuigi räägime linnadest kui tõmbekeskustest, siis linnade rahvaarv, sh Tallinna ja Tartu oma, ei kasva. Selle põhjuseks on intensiivne valglinnastumine ehk linnaelanike kolimine linna lähedale maale. Samas pole mingit põhjust käsitleda tõmbekeskustena suuremate linnade lähedasi valdu – tõenäoliselt kahaneks nende rahvaarv linna mõjuta samuti nagu enamikus Eesti valdades.

Valglinnastumine on arenenud maailmas toimunud juba aastakümneid – jõukamad, sageli lastega pered, leiavad, et tänapäevane suurlinn ei rahulda neid elukeskkonnana ja otsivad looduslähedasemat ja privaatsemat elukohta maal, säilitades seose linnaga kas iga päev linnas tööl käies või linna teenuseid (sh kultuuri) tarbides. Valglinnastumise tulemusena on loendustevahelisel perioodil kerkinud arvukad elamud Tallinna ja Tartu lähivaldadesse. Suuremate linnade lähikonda on tekkinud uut tüüpi suurkülad, mis erinevad väga oluliselt Eesti traditsioonilistest küladest. Neis külades ulatub elanike arv sageli tuhandetesse, asustustihedus on lähedane alevite-alevike omale ja elanike elulaad meenutab pigem suurlinna magalaid.

Valglinnastumine ei toimu üksnes Tallinna ja Tartu ümbruses. Väga selge on see ka Pärnu lähedal, kuid linna-lähedastesse valdadesse siirduvad elama ka mõne väiksema maakonnakeskuse, nagu Võru, Haapsalu, Kuressaare ja Viljandi elanikud (kaart 2).

Rahvastiku koondumine tõmbekeskuste lähikonda ja riigi elanikkonna vähenemine tähendab ääremaastumist – ääremaa rahvaarv kahaneb ja seetõttu kaovad piirkonnast elutähtsad teenused. Ääremaastumine toimub mitmel tasandil. Riigi mõttes avaldub see eelkõige ida-, lõuna- ja läänepiiri äärsetel aladel ning saartel. Maakondades on ääremaastumine täheldatav maakonnakeskusest kaugemale jäävates piirkondades. Üsna mitme valla puhul on näha, et valla äärtes paiknevatest küladest kolivad elanikud intensiivsemalt ära. Eesti ebaühtlast rahvastikupaiknemist iseloomustab kaart 3, mis näitab, et suurel osal Eestimaast on asustustihedus alla 10 inimese ruutkilomeetri kohta, mis on tänapäeva Euroopa mõistes äärmiselt väike.



Kaart 2. Rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Rahvaarvu muutus 2000–2011inimeste arv km2-l

-2503 – -500 (61)-499 – -10 (2 106)

-9 – 9 (19 471)10 – 499 (1 186)

500 – 2294 (36)

Maakonna piirLinna või valla piir

50 km

1 km x 1 km ruut, kus 2000. ja 2011. aasta loendusel kedagi ei elanud (22 808) Kaart 3. Asustustihedus, 31.12.2011

1,6 – 4,9 (42)5,0 – 9,9 (78)

10,0 – 29,8 (52)29,9 – 499,9 (27)

500,0 – 2515,5 (27)

Maakonnad Omavalitsusüksused

Eesti keskmine 29,8

50 km

Asustustihedus, elanike arv km²-l

Omavalitsuslik linnVald pindalaga alla 10 km2

100km



Suurima rahvaarvuga vallad: Viimsi (18 533, Harju); Rae (15 721, Harju); Harku (14 181, Harju); Jõhvi (12 739, Ida-Viru); Saue (10 759, Harju); Saku (9618, Harju); Türi (9419, Järva); Rapla (9051, Rapla); Tapa (7961, Lääne-Viru); Ülenurme (7751, Tartu);

Suurima rahvaarvuga külad: Peetri (4435, Rae vald, Harju); Muraste (1698, Harku vald, Harju); Randvere (1690, Viimsi vald, Harju); Vahi (1620, Tartu vald, Tartu); Alliku (1575, Saue vald, Harju); Tammiste (1562, Sauga vald, Pärnu); Pärnamäe (1556, Viimsi vald, Harju); Lohkva (1288, Luunja vald, Tartu); Püünsi (1256, Viimsi vald, Harju); Papsaare (1028, Audru vald, Pärnu);

Väikseima rahvaarvuga vallad: Piirissaare (53, Tartu); Ruhnu (55, Saare); Vormsi (231, Lääne); Torgu (250, Saare); Alajõe (320, Ida-Viru); Nõva (350, Lääne); Õru (448, Valga); Lavassaare (460, Pärnu); Tudulinna (462, Ida-Viru); Kihnu (487, Pärnu);

Väikseima rahvaarvuga linnad: Mõisaküla (825, Viljandi); Kallaste (852, Tartu); vallasisene linn Suure-Jaani (1039, Viljandi); Püssi (1083, Ida-Viru); vallasisene linn Abja-Paluoja (1084, Viljandi); Võhma (1314, Viljandi); vallasisene linn Lihula (1338, Lääne); Mustvee (1358, Jõgeva); vallasisene linn Antsla (1402, Võru); vallasisene linn Karksi-Nuia (1573, Viljandi);

Suurima rahvaarvuga linnad: Tallinn (393 222, Harju); Tartu (97 600, Tartu); Narva (58 663, Ida-Viru); Pärnu (39 728, Pärnu); Kohtla-Järve (37 201, Ida-Viru); Maardu (17 524, Harju); Viljandi (17 473, Viljandi); Rakvere (15 264, Lääne-Viru); Sillamäe (14 252, Ida-Viru); Kuressaare (13 166, Saare);

Rahvastiku soo-vanusjaotus ja selle muutumine 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi elas püsivalt Eestis 693 929 naist ja 600 526 meest. See tähendab, et 100 mehe kohta elas Eestis 116 naist. Kuigi olukord on eelmise loendusega võrreldes pisut paranenud (siis oli 100 mehe kohta 117 naist), on naiste ülekaal Eestis siiski suur – suuremaid Euroopas. Eestis on naiste oodatav eluiga juba aastakümneid olnud meeste omast üle 10 aasta pikem, mistõttu on eakate hulgas suur naiste ülekaal, mis mõnevõrra üllatuslikult on üle 80-aastaste vanuserühmas isegi suurenenud (joonis 2). Võrreldes kahe viimase rahvaloenduse tulemusi, on naiste ülekaal nihkunud hilisemasse ikka: 2000. aasta loenduse ajal muutus naiste arv meeste omast suuremaks 25–29-aastaste rühmas, 2011. aastal aga alles 40–44-aastaste rühmas.

Joonis 2. Naisi saja mehe kohta vanuserühma järgi, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85 +

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450

2000

2011

2000. aastal loendatud arvukas 10–20-aastaste põlvkond (kelle sünniaeg langes 1980. aastatesse) on 20.–30. elu-aastatesse jõudnuna kaotanud oma arvukusest mitukümmend tuhat inimest – oletatavasti põhiliselt väljarände tulemusena. Uus 10–20-aastaste põlvkond on aga märksa väiksem. Seevastu eakamate arvukus on suurenenud, sellele on kaasa aidanud viimasel kümnendil toimunud oodatava eluea viieaastane pikenemine. Positiivne uudis on noorima vanuserühma arvukuse märgatav kasv eelmise loendusega võrreldes.

Rahvastikupüramiidi kuju (joonis 3) on viimastel aastatel muutunud positiivsemaks – kolme noorima vanuserühma arvukus järjest suureneb. Ometi põhjustab püramiidi tugevasti laineline kuju muret, sest lähitulevikus jõuab sünnitusikka väga väikesearvuline põlvkond, mille tagajärjel muutub iive tõenäoliselt oluliselt negatiivseks ka siis, kui viljakusnäitajad püsivad head. Eriti murettekitav on see juhul, kui jätkub noorema põlvkonna intensiivne väljaränne.

Rahvastiku vanusjaotuse ebaühtluse tulemusena on igasugune rahvastiku ressurssi arvestav planeerimine (alates koolivõrgust) edaspidi võrdlemisi keerukas ülesanne. Olukorda komplitseerivad veel ka soo-vanusjaotuse paikkondlikud eripärad.



Joonis 3. Rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000

Naised 2011

Naised 2000

Rahvastiku soo-vanusjaotuse ja paiknemise eripärad Eestis on juba mitme põlvkonna jooksul olnud naised hariduse mõttes edasipüüdlikumad kui mehed. Just tütarlapsed on liikunud agaramalt maalt linna õppima ja sageli jäänudki linna „puhtamale tööle“. Selle tagajärjel on linnaelanike seas olnud pikka aega väike naiste ülekaal. Seda on käsitletud probleemina nende naiste jaoks, kellel puudub võimalus leida endale partner, hoolimata sellest, et noori mehi on rahvastikus mõne protsendi võrra enam kui noori naisi (üldiselt sünnib poisse umbes 5–6% rohkem kui tüdrukuid, kuid nende suremus noores eas on pisut kõrgem niihästi bioloogilistel kui ka sotsiaalsetel põhjustel). Meeste ja naiste arvuline vahekord tasakaalustub enamasti 30. eluaastates ja alates 40. aastatest naiste ülekaal järjest kasvab.

Viimase rahvaloenduse andmetel on aga Eesti rahvastikus pilt mõnevõrra tavapärasest erinev. Nooremate naiste arv on välisrände mõjul nii palju vähenenud, et meeste ülekaal jätkub peaaegu 60. eluaastateni. See erinevus ei ole absoluutarvudes kuigi suur, kuid seda võimendab rahvastiku ebaühtlane paiknemine. Enamikus maakondades on 20–34-aastaste seas arvestatav sooline disproportsioon – 100 mehe kohta tuleb vaid 80–85 naist, kusjuures maal on see suhe märgatavalt väiksem kui linnades. Ainsana on noori naisi meestest rohkem Harju- ja Tartumaal. Noorte naiste defitsiit on suurim just neis maakondades, kus elanikkonna kahanemine on olnud suurim – nimelt nendest maakondadest on naised lahkunud. Loomulikult on neis maakondades ka sündimus madalaim ja loomulik iive negatiivne.

Rahvastiku vanuselise paiknemise eripärasid iseloomustavad kaardid 4–7.



Kaart 4. 20–34-aastaseid mehi saja samas vanuses naise kohta, 31.12.2011

84 – 89 (3)90 – 109 (40)

110 – 149 (144)150 – 500 (38)

Mehi 100 naise kohta20–34-aastaste seas

20–34-aastaseid elanikke vallas ei ole (1)Omavalitsuslik linn

50 kmVald pindalaga alla 10 km2

Kaart 5. 0–17-aastaste osatähtsus rahvastikus, 31.12.2011

0–17-aastaste osatähtsus, %

Eesti keskmine 18,4

0,0 – 14,9 (25)

15,0 – 19,9 (135)

20,0 – 24,9 (60)

25,0 – 29,9 (6)

desusküsustilavamOdannokaaM

50 km

100km




Kaart 6. 18–64-aastaste osatähtsus rahvastikus, 31.12.2011

18–64-aastaste osatähtsus, %

Eesti keskmine 63,9

50,0 – 58,9 (59)

59,0 – 61,9 (94)

62,0 – 64,9 (59)

65,0 – 72,9 (14)


50 km

100km


Kaart 7. Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikus, 31.12.2011

Eesti keskmine 17,7

7,0 – 14,9 (22)

15,0 – 19,9 (74)

20,0 – 24,9 (90)

25,0 – 49,9 (40)


Omavalitsuslik linn50 km

Vald pindalaga alla 10 km2

Vähemalt 65-aastaste osatähtsus, %

100km

Rahvus ja kodakondsus Rahvastiku rahvusstruktuuris loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud. Eestlaste osatähtsus kasvas ühe protsendi võrra, lähenedes 70%le ja nende arv ületas napilt 900 000 piiri (loendati 902 547 eestlast).

Rahvusstruktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte teravalt eristuvasse rühma. Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osatähtsus vähenes veelgi – 20%lt 19,5%le. Kuigi muutus on tühine, näitab see suundumust – sisseränne Ida-Virumaale mujalt Eestist ei toimi. Kõigis teistes maakondades on eestlastel suur ülekaal ja see kasvas



veelgi 1–2% võrra (joonis 4). Teise suurema rahvusrühma – venelaste osatähtsus oli 25%, ülejäänud rahvusi oli 5%. Endiselt on neist arvukaim ukrainlaste rühm, ülejäänud rahvusrühmad olid võrdlemisi väiksed. Eri rahvuste esindajaid on eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemusrahvuste rühmad on arvuliselt oma esindajaid kaotanud.

Joonis 4. Rahvastik rahvuse ja maakonna järgi, 31.12.2011

Ida-ViruHarjuValgaTartu

Lääne-ViruPärnuLääne

JõgevaRaplaJärvaPõlvaVõru

ViljandiSaare

Hiiu Eestlased

Venelased

Muud rahvused

%

0 20 40 60 80 100 Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2% (6,9%) ja kodakondsuseta 6,6% (12,4%) püsielanikest.

Suhteliselt kõige vähem eestlasi elab Sillamäe linnas (4,8% elanikkonnast), Narva linnas (5,2%) ja Peipsiääre vallas (9,9%). Ainult eestlastest elanikega pole Eestis ühtegi linna ega valda. Kõige lähemal sellele on Pühalepa, Kihnu ja Muhu vald, kus eestlasi on elanikest 99,4%.

Keskmine vanus 2011. aasta loenduse andmetel on Eesti elanike keskmine vanus võrreldes 2000. aastaga veidi suurenenud. Kui aastal 2000 oli Eesti elanike keskmine vanus 38,7 aastat, siis 2011. aastal oli see 40,8 aastat, seejuures meeste keskmine vanus oli 37,7 aastat (2000. aastal 35,9) ja naistel 43,4 aastat (2000. aastal 41,1).

Keskmisest rohkem on noori Tartu ja Harju maakonnas – keskmine vanus on seal vastavalt 38,2 ja 39,4 aastat. Keskmisest vanemad on Ida-Virumaa elanikud (joonis 5)

Joonis 5. Rahvastiku keskmine vanus maakonna järgi, 31.12.2011

Tartu AastatHarju

EESTIRapla

Lääne-ViruPärnuJärvaVõru

SaareViljandiJõgevaLääne

HiiuPõlvaValga

Ida-Viru

35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45

Kõige nooremad inimesed elavad Rae vallas (keskmine vanus 32,3 aastat), Ülenurme vallas (33,3 aastat) ja Kiili vallas (33,5 aastat). Rae vallas elavad ka kõige nooremad mehed (keskmine vanus 31,2 aastat) ja kõige nooremad naised (33,2 aastat).

Kõige vanemad inimesed elavad Piirissaare vallas (keskmine vanus 63,1 aastat), Alajõe vallas (53,9 aastat) ja Torgu vallas (51,2 aastat). Üle viiekümne aasta on keskmine vanus veel Kihelkonna vallas (50,4), Peipsiääre vallas (50,2), Misso vallas (50,2), Tootsi vallas (50,1) ja Mõisaküla linnas (50,0). Kõige vanemad on Piirissaare valla mehed (keskmine vanus 59,1 aastat) ja sama valla naised (69,7 aastat).

ELANIKE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK SEISUND



2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1 094 564 vähemalt 15-aastast inimest. Kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest oli hõivatuid 51,3%, sealhulgas palgatöötajaid 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijad) 0,8%. Töötuid oli kõigist vähemalt 15-aastastest 6,3%. Niisiis oli majanduslikult aktiivsete inimeste osatähtsus – hõivatud ja töötud kokku – 57,6%.

Majanduslikult mitteaktiivseid oli 447 774 ehk 40,9% kõigist vähemalt 15-aastastest, lisandub veel 1,5% selliseid, kelle majanduslik aktiivsus jäi teadmata. Õppureid oli vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest 7,5% ja pensionäre 26,3%. 1,7% vähemalt 15-aastastest oli lapsehoolduspuhkusel, muudel põhjustel koduseid oli 2,3%. Ülejäänud 3,2% vähemalt 15-aastastest olid muudel põhjustel mitteaktiivsed – nende seas on nii kinnipeetavad kui ka heitunud, kes on töö otsimisest loobunud (joonis 6).

Joonis 6. Vähemalt 15-aastaste hõiveseisund, 31.12.2011

Vähemalt 15-aastased1 094 564

Majandus l i kul t aktiivne rahvastik (tööjõud)630 101 57,6%

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik447 774 42,4%

Hõivatud561 138 51,3%

Töötud68 963 6,3%

Pensionärid287 450 26,3%

(Üli)õpilased81 639 7,5%

Kodused43 350 4,0%

Muud35 335 3,2%

Palgatöötajad511 597 46,8%

Ettevõtjad41 336 3,8%

Ajateenijad3163 0,3%

Muud5042 0,5%

Vanuse mõju sotsiaal-majanduslikule seisundile Vanus määrab suuresti inimese sotsiaal-majandusliku seisundi. Ootuspäraselt (joonis 7) on enamik õppuritest (98%) kuni 30-aastased – hilisemad õppijad ei pühendu enamasti üksnes õppimisele, vaid seovad seda töötamisega. Kõigi 15–25-aastaste puhul on ligi poolte (47,7%) põhitegevus õppimine. Alla 30-aastaste noorte seas on ka kõige rohkem töötuid (8,7%) ja neid, kelle sotsiaal-majanduslik seisund on teadmata (3,3%). Sellesse vanuserühma jäävad ka ajateenijad ja ligi pooled (46,2%) lapsehoolduspuhkusel viibijatest. Kolmveerand kõigist 30–55-aastastest käib palgatööl, 6,5% on ettevõtjad. Vähemalt 60-aastastest on ligi neli viiendikku (79,7%) pensionärid, vähemalt 70-aastastest aga 93,9%.

Joonis 7. Vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi ja vanuse järgi, 31.12.2011

15–19

20–24

25–29

30–34

35–39

40–44

45–49

50–54

55–59

60–64

65–69

70–74

75–79

80–84

85+

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Palgatöötaja

Ettevõtja

Muu hõivatu

Töötu

Õppur

Pensionär

Kodune

Muu mitteaktiivne

Majanduslik aktiivsus teadmata%



Soo ja elukoha mõju sotsiaal-majanduslikule seisundile Sotsiaal-majandusliku seisundi soolised erinevused ei ole rahvaloenduse andmetel suured, v.a muidugi ajateenijate puhul, mis Eesti sõjaväe ülesehitust arvestades on igati ootuspärane. Kõigi vähemalt 15-aastaste meeste ja naiste sotsiaal-majandusliku seisundi struktuuris võib täheldada mõningaid erinevusi, näiteks on mehed majanduslikult aktiivsemad (joonis 8), aga see on suuresti seletatav vanemaealiste naiste suurema osatähtsusega rahvastikus meestega võrreldes. 20–64-aastaste meeste ja naiste sotsiaal-majanduslik seisund (joonis 9) suuremate rühmade järgi oluliselt ei erine. Märkimist väärib ettevõtjate suurem osatähtsus meeste seas ja koduste suurem osatähtsus naiste seas. Arvestades naiste teistsuguse rolliga laste kasvatamisel, on koduste naiste suurem osatähtsus mõistetav. Ettevõtjate puhul erinevusel otsest põhjust ehk polegi.

Joonis 8. Vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund soo järgi, 31.12.2011

KoduneMuu mitteaktiivne

(Üli)õpilanePensionär

Muu hõivatuEttevõtja

Palgatöötaja

TöötuHõivatu

Majanduslik aktiivsus teadmataMajanduslikult mitteaktiivne

Majanduslikult aktiivne

0 10 20 30 40 50 60 70

Mehed

Naised

%

Joonis 9. 20–64-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund soo järgi, 31.12.2011

Kodune(Üli)õpilane

Muu mitteaktiivnePensionär

Muu hõivatuEttevõtja

Palgatöötaja

TöötuHõivatu

Majanduslik aktiivsus teadmataMajanduslikult mitteaktiivne

Majanduslikult aktiivne

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Mehed

Naised

%

Niihästi maal kui ka linnas on domineeriv sotsiaal-majanduslik seisund palgatöö. Palgatööd teevad pooled vähemalt 15-aastased linnamehed ja 47% linnanaistest. Ka maal teeb enam kui 45% vähemalt 15-aastastest palgatööd (joonis 10). Ettevõtjaid on maal rohkem kui linnas – ettevõtjate hulka maal suurendavad talunikud, kes sageli majandavad üksnes oma pere abil, ilma palgatöötajateta. See omakorda tähendab, et maal on vähem arvuka töötajaskonnaga ettevõtteid. Töötuid on linnas pisut rohkem kui maal, siin võib põhjuseks olla see, et maal tööta jäänud inimesed ei otsi (enam) aktiivselt tööd, vaid majandavad ennast kas väikemajapidamisega või on nn heitunud. Õppurite osatähtsus on linnas ja maal peaaegu sama ja võrdlemisi suur. Niisiis linna- ja maaelanike sotsiaal-majanduslikus struktuuris väga suuri erinevusi ei ole, mis aga ei tähenda, et Eestis puuduksid sotsiaal-majandusliku seisundi struktuuris piirkondlikud erinevused.



Joonis 10. Vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund soo ja elukoha järgi, 31.12.2011

Majanduslikaktiivsus teadmata

Muu mitteaktiivne

Pensionär

(Üli)õpilane

Töötu

Muu hõivatu

Ettevõtja

Palgatöötaja

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Linnaliste asulate mehed

Maa-asulate mehed

Linnaliste asulate naised

Maa-asulate naised

%

Hõivatute osatähtsus vähemalt 15-aastaste seas on suurim Harjumaal (57,2%) ja väikseim Põlvamaal (41%). Nende kahe maakonna erinevus on märkimisväärne (joonis 11). Ka töötute osatähtsus vähemalt 15-aastaste seas (joonis 12) näitab olulisi maakondlikke erinevusi. Selle näitaja puhul eristub teistest maakondadest väga oluliselt Ida-Viru maakond.

Joonis 11. Hõivatuid vähemalt 15-aastaste seas maakonna järgi, 31.12.2011

PõlvaValga

Ida-ViruJõgeva

VõruViljandi

Lääne-ViruHiiu

PärnuJärva

LääneRaplaSaareTartuHarju

0 10 20 30 40 50 60

%

Joonis 12. Töötuid vähemalt 15-aastaste seas maakonna järgi, 31.12.2011

SaareJõgeva

JärvaTartu

ViljandiLäänePõlva

HiiuLääne-Viru

PärnuRaplaHarjuVõru

ValgaIda-Viru

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

%

Sotsiaal-majandusliku seisundi piirkondlikke erinevusi iseloomustab kaart 8, kus on esitatud mittehõivatute arv saja hõivatu kohta. Tegemist on rahvastiku vanusjaotust iseloomustava ülalpeetavate määra analoogiga sotsiaal-majandusliku seisundi struktuuri iseloomustamiseks. Piirkonniti erineb näitaja kordades ning see on ülimalt murettekitav. Näitaja järgi võib öelda, et parimas positsioonis on Tallinn ja seda ümbritsevad vallad ning Tartu oma lähiümbrusega. See ei ole Eesti olusid tundvale inimesele üllatus. Üllatus võib aga olla enamiku Läänemaa hea seis ning ehk ka see, et Pärnu linn ja selle lähiümbrus selgelt positiivsena ei eristu. Tõsi, Pärnut ja selle ümbrust võib suure osa Eestimaaga võrreldes vaadeldava näitaja puhul siiski heaks piirkonnaks pidada. Probleemseimad piirkonnad on Peipsi järve ääres paiknevad vallad ja Kagu-Eesti.



Kaart 8. Mittehõivatuid saja hõivatu kohta, 31.12.2011

99 – 124 (26)125 – 149 (55)150 – 199 (91)200 – 299 (49)300 – 499 (5)

Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohta

Omavalitsuslik linn50 kmVald pindalaga alla 10 km2

Emakeele, rahvuse ja kodakondsuse mõju sotsiaal-majanduslikule seisundile

Vähemalt 15-aastastest püsielanikest 67,6% nimetas emakeelena eesti keelt ja 32,4% mõnd muud keelt. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas on paar protsenti rohkem palgatöötajaid ja ettevõtjaid, õppurite puhul on vahe koguni poolteisekordne (tuleb arvestada, et erinev on ka vanusjaotus – eestikeelsete elanike hulgas on noori rohkem). Muukeelsete elanike seas on rohkem pensionäre ja peaaegu kaks korda enam töötuid, lisaks ka rohkem muid mitteaktiivseid (s.h heitunud). Probleemiks võib olla muu hulgas ka vähene riigikeele oskus (joonis 13).

Joonis 13. Vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund emakeele järgi, 31.12.2011

Majanduslik aktiivsusteadmata

Muu mitteaktiivne

Kodune

Pensionär

Õppur

Töötu

Muu hõivatu

Ettevõtja

Palgatöötaja

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Muu

Eesti

%

Vähemalt 15-aastastest püsielanikest loeb end eestlaseks 68,6%, venelaseks 25,9% ja mingi muu rahvuse esindajaks 5,5%. Seega on eestlaste ja eesti keelt emakeeleks pidavate inimeste arvukus ja ilmselt ka koosseis väga lähedased. Vastavalt langeb ühte ka eestlaste ja eesti keelt emakeelena kõnelejate tööalane ja sotsiaal-majanduslik seisund. Suuremad erinevused ilmnevad aga muukeelsete isikute hulgas. Selgub, et venelasi on pisut rohkem palgatöötajate ja õppurite seas, muude rahvuste esindajad on aga venelastest aktiivsemad ettevõtluses. Ka töötute ja muude mitteaktiivsete hulgas on kõige rohkem venelasi. Suhteliselt märksa rohkem kui eestlasi ja venelasi on muude rahvuste esindajaid pensionäride seas, arvuliselt pole see erinevus siiski suur, piirdudes mõne tuhande inimesega (joonis 14).



Joonis 14. Vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund rahvuse järgi, 31.12.2011


Muu mitteaktiivne

Kodune

Pensionär

(Üli)õpilane

Töötu

Muu hõivatu

Ettevõtja

Palgatöötaja

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

%

Muud rahvused

Venelased

Eestlased

Vähemalt 15-aastastest püsielanikest on 83,2% Eesti kodakondsusega, 7,8% Venemaa kodakondsusega, 1,2% muu riigi kodakondsusega ja 7,7%-l on kodakondsus määramata. Kodakondsusest tulenevatest erinevustest suurim on Venemaa kodakondsusega inimeste suhteliselt väiksem osatähtsus palgatöötajate ja suurem pensionäride hulgas, mis viitab selle elanikerühma eakusele. Muu riigi kodakondsusega isikute suur arv üliõpilaste ja ka ettevõtjate seas näitab sihipärast rännet, sh õpperännet Eesti kõrgkoolidesse. Määramata kodakondsusega inimeste suhteliselt suur osatähtsus töötute seas kinnitab eespool ilmnenud tõsiasja, et töökoha saamisele aitab kaasa riigikeele oskus (joonis 15).

Joonis 15. Vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund kodakondsuse järgi, 31.12.2011


Muu mitteaktiivne

Kodune

Pensionär

(Üli)õpilane

Töötu

Muu hõivatu

Ettevõtja

Palgatöötaja

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

%

Muu riigi kodakondsus

Kodakondsus määramata

Venemaa kodakondsus

Eesti kodakondsus

TÖÖRÄNNE


TÖÖRÄNNE

Töörändega on tegemist, kui inimene elab töökohast erinevas paigas. Maakondadevaheline tööränne tähendab, et inimene ei tööta samas maakonnas, kus elab. Töörändes osalejatena saab käsitleda vaid hõivatuid, keda 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 561 138 ehk 51,3% kõigist vähemalt 15-aastastest püsielanikest. Nendest isikutest 94,9% töötab Eestis. Eestis töötavatest püsielanikest 3,2% töötab küll Eestis, aga nende töökoht ei ole kindla maakonnaga seotud, ja 5,7% töökoha maakond ei ole teada. Teadaolevalt töötab välismaal 4,4% hõivatutest, kusjuures töökoht – kas Eestis või välismaal – ei ole teada 0,7% hõivatute puhul.

Töökohtade arvuna käsitletakse maakonnas (linnas, vallas) töötavate hõivatute arvu. Ligi pooled (47,4%) Eesti hõivatutest elavad Harjumaal (joonis 16). Üheski maakonnas – ka mitte Harjumaal – ei ole leidunud sobivat tööd kõigile selles maakonnas elavatele hõivatutele (joonis 17). Siiski on töökohti rohkem kui hõivatud elanikke kahes Eesti suurimas linnas – Tallinnas (102,9%) ja Tartus (103,7%).

Joonis 16. Hõivatud elu- ja töökoha ning maakonna järgi, 31.12.2011

VõruViljandi

ValgaTartu

SaareRaplaPärnuPõlva

Lääne-ViruLääneJärva

JõgevaIda-Viru

HiiuHarju

0 5 10 15 45 50

Töökoht

Elukoht

%

Joonis 17. Töökohti saja hõivatu kohta maakonna järgi, 31.12.2011

RaplaJõgeva

PõlvaValgaLääneJärva

ViljandiHiiu

PärnuLääne-Viru

SaareVõru

Ida-ViruTartuHarju

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Töörände suunad Eestis Enamik töörännet toimub maakondade sees, põhiliselt suuremate linnade ümbruses, kus elanikud on asunud elama linnalähedastesse valdadesse, kuid töötavad linnas. Seda võib näha peale Tallinna ja Tartu ka Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Võrus ja muudeski maakonnakeskustes. Kõigist maakondadest käib suur hulk inimesi tööle Harjumaale, sh valdavalt Tallinna. Harjumaa on esimene töörändesiht Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakonna hõivatutele, kusjuures töörändajate hulk on seda väiksem, mida kaugemal asub maakond Tallinnast. Väga oluline on tööränne Tallinnasse Põhja-Raplamaa elanikele.

Lõuna-Eestis on kõige tugevam tõmbekeskus Tartu, mis on töörände peamine siht Jõgeva, Põlva, Valga ja vähem ka Võru maakonna hõivatutele. Pärnu linn ei ole teiste maakondade jaoks atraktiivne töörände siht, kuid on arvestatav keskus oma maakonnas. Mingil määral on naabrite – Põlva- ja Valgamaa jaoks hakanud keskusena toimima Võru. Erandlik on elanike arvult kolmas linn Eestis Narva – siia käivad tööle ainult Narva-Jõesuu ja Vaivara valla elanikud, teiste Ida-Virumaa valdadega (seda enam muu Eestiga) side peaaegu puudub.

TÖÖRÄNNE


Eestis hõivatute osatähtsus on maakondades küll erinev, kuid siiski mitte oluliselt, jäädes 91,4% (Pärnu) ja 96,5% (Ida-Viru) vahele. Väga oluliselt erineb kodumaakonnas töötavate hõivatute osatähtsus maakonna hõivatutes – Raplamaal ei osale maakonna piire ületavas töörändes 56,6% hõivatutest, Harjumaal on selle näitaja väärtus suurim – 86,0% (joonis 18). Konkurentsitult suurim maakondadevahelise töörände voog Eestis on ränne Raplamaalt Harjumaale (kaart 9).

Joonis 18. Eestis hõivatud ja elukoha maakonnas hõivatud maakonna järgi, 31.12.2011

RaplaJõgeva

PõlvaValgaJärva

LääneVõru

Lääne-ViruViljandi

HiiuPärnuSaare

Ida-ViruTartuHarju

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Töökoht Eestis

Töökoht elukoha maakonnas

% maakonnahõivatutest

Kaart 9. Kümme arvukamat maakondadevahelist töörändevoogu, 31.12.2011

1502

1873

13

42

986 1022

1606

779

933

36

70

1118

Töötavad väljaspoolelukoha maakonda

Väljaspool maakonda töötavate inimeste osatähtsusmaakonna hõivatute koguhulgas, %

1 (1)

6 – 10 (7)

12 – 21 (6)

33 (1)

Kokku 28 984

125 50km

Välismaale suunatud tööränne

Välismaal töötab ligi 25 000 Eesti püsielanikku, neist 61% (üle 15 000) Soomes. Järgnevad Norra, Rootsi ja Venemaa, kus töötab vastavalt üle 1800, 1500 ja 1300 Eesti püsielaniku. Välismaal töötavad rohkem Pärnu, Jõgeva, Viljandi, Võru ja Saare maakonna elanikud. Vähem on välismaal töötavaid inimesi Ida-Virumaal (3%), Harjumaal (4,1%) ja Tartumaal (4,6%) (joonis 19). See näitab, et välismaal töötamise juures ei ole määrav kaugus, vaid kohaliku tööturu olukord, ning et kui juba minna kodust kaugemale tööle, siis ei ole Tallinn kaugeltki ainus valik.

Ida-Virumaalt (eriti Narvast) käiakse tööle kõige sagedamini Venemaale, Hiiumaa hõivatute jaoks on populaarsed sihtkohad Soome ja Rootsi. Välismaal töötavad peamiselt nooremad, vanemad eelistavad kodumaal töötamist (joonis 20).

TÖÖRÄNNE


Seda võib põhjendada mitmeti: noortel on Eestis keerulisem sobivat tööd leida, nad on vähem perega seotud, aktiivsemad ja nende valmisolek uuteks väljakutseteks on suurem, noored räägivad paremini võõrkeeli jne. Maa-asulatest käivad kõige aktiivsemalt välismaale tööle 15–29-aastased (ligi 9% selles vanuses hõivatutest), linnaliste asulate puhul on noorim (15–29) ja keskealine (30–49) töötajate rühm arvuliselt tasakaalus – mõlemast töötab välismaal ligi 5%.

Noorte pendelränne võib olla suuremgi kui ilmneb jooniselt, sest siin ei ole arvestatud õpirännet.

Joonis 19. Välismaal hõivatud maakonna järgi, 31.12.2013

Ida-ViruHarjuTartuRaplaPõlvaValgaJärva

Lääne-ViruHiiu

LääneVõru

SaareJõgevaViljandi

Pärnu

0 1 2 3 4 5 6 7 8

% maakonnahõivatutest

Joonis 20. Eestis töötavad hõivatud vanuserühma järgi, 31.12.2011

15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75+86

88

90

92

94

96

98

100%

METOODILISED MÄRKUSED


METOODILISED MÄRKUSED

2000. aasta rahvaloendusel loendati rahvast seisuga 31. märts 2000; 2011. aasta rahvaloendusel seisuga 31. detsember 2011.

Linnarahvastik – linnade, vallasiseste linnade ja alevite rahvastik.

Maarahvastik – külade ja alevike rahvastik.

Töötamise mõttes jaguneb rahvastik aktiivseks ja mitteaktiivseks. Aktiivsete hulka kuuluvad hõivatud – need, kes töötavad, aga ka osa neist, kes parasjagu ei tööta (näiteks on puhkusel või haiged), kuid kellel on töökoht olemas. Peale hõivatute kuuluvad aktiivsete hulka ka töötud: isikud, kes ei tööta ja kellel puudub töökoht, kuid kes otsivad aktiivselt tööd. Ajateenistuses olevad inimesed on samuti aktiivsed. Ülejäänud inimesed on majanduslikult mitteaktiivsed. Nende seas on kõik alla 15-aastased lapsed, mittetöötavad pensionärid, õpilased ja üliõpilased. Mitteaktiivsed on kodused, kes hooldavad teisi pereliikmeid, sealhulgas ka lapsehoolduspuhkusel viibijad. Mitteaktiivsed on ka need mittetöötavad isikud, kes on töö otsimisest loobunud (heitunud), kinnipidamiskohtades viibijad, kes ei tööta, ja kodutud.

Töötamise mõttes aktiivsed inimesed jaotatakse tööalase seisundi järgi palgatöötajateks ja ettevõtjateks. Ettevõtjad jagatakse kaheks: ettevõtjad, kelle ettevõttes töötab palgalisi töötajaid, ning ettevõtjad, kes teenivad enesele ise ettevõtlusega leiba, kuid teistele tööd ei paku.

Töörändega on tegemist, kui inimene töötab oma elukohast erinevas paigas.

Rahvaloenduse kontekstis loetakse kõik alla 15-aastased isikud mitteaktiivseteks.

HALDUSÜKSUSTE PIIRIMUUDATUSED 31. MÄRTS 2000 – 31. DETSEMBER 2011


31. MÄRTSIST 2000 KUNI 31. DETSEMBRINI 2011 TOIMUNUD HALDUSÜKSUSTE PIIRIMUUDATUSED

Haldusüksuste piirimuudatused

Harju Anija vald = Anija vald + Kehra linn Harju Kuusalu vald = Kuusalu vald + Loksa vald Ida-Viru Jõhvi vald = Jõhvi vald + Jõhvi linn Järva Türi vald = Türi vald + Türi linn + Kabala vald + Oisu vald Lääne-Viru Tamsalu vald = Tamsalu vald + Tamsalu linn Lääne-Viru Väike-Maarja vald = Väike-Maarja vald + Avanduse vald Lääne-Viru Tapa vald = Lehtse vald + Saksi vald (v.a Kiku, Pariisi ja Salda küla) + Tapa linn Lääne-Viru Kadrina vald = Kadrina vald + Saksi valla Kiku, Pariisi ja Salda küla Põlva Räpina vald = Räpina vald + Räpina linn Pärnu Saarde vald = Saarde vald + Kilingi-Nõmme linn + Tali vald Pärnu Vändra vald = Vändra vald + Kaisma vald Rapla Kohila vald = Kohila vald + Kohila alev Rapla Märjamaa vald = Märjamaa vald + Märjamaa alev + Loodna vald Rapla Rapla vald = Rapla linn + Rapla vald Viljandi Suure-Jaani vald = Suure-Jaani vald + Suure-Jaani linn + Olustvere vald + Vastemõisa vald

HARJUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 I-1

HARJUMAA

Eesti rahvarikkaimas maakonnas elab 552 927 püsielanikku ehk 42,7% Eesti rahvastikust. Harjumaa pindala on 4333 km2, see on kümnendik Eesti maismaast. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil I-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel I-1.

Kaart I-1. Harju maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011

Tapa

Rapla

Kehra

Loksa

Saue

Paide

KeilaAegviidu

Maardu

Paldiski

Vasalemma

Viimsi

Roosna-Alliku

Tallinn

Järva-Jaani

Kareda

Raasiku

Jõelähtme

Taebla

Kullamaa

Nõva

Harku

Ambla

Raikküla

Juuru

Väätsa

Kiili

Kernu

Saku

Keila

Kohila

Saue

Risti

Martna

Koeru

Koigi

Rapla

Käru

Kadrina

Kose

Rae

PaideOru

Padise

Tapa

Nissi

Kõue

Albu

Kaiu

Vihula

Kehtna

Märjamaa

Kuusalu

Anija

20km

Rahvastikutihedus, inimest km2 kohtaLinna või valla piirMaakonna piir

LinnKeila

ValdAnijaVallasisene linnKehra

50 – 499 (376)500 – 4999 (149)

> 5000 (29)

0 (2357)1 – 9 (1102)

10 – 49 (779)

Joonis I-1. Harju maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

25 000 20 000 15 000 10 000 5 000

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000

Naised 2011

Naised 2000

HARJUMAA


Rahvaarv, rahvus ja soo-vanusjaotus

Harjumaa rahvastikutihedus on 128 inimest ruutkilomeetri kohta, see on Eesti maakondade suurim. Vabariigi pealinnas Tallinnas elab 30,4% Eesti elanikest. Lisaks on Harjumaal veel viis linna (Keila, Loksa, Saue, Paldiski, Maardu) ja üks vallasisene linn (Kehra). Harjumaa elanikest on linlasi ligi 79%.

2000. aasta ja 2011. aasta rahvaloenduse vahel kasvas elanike arv vaid Harju ja Tartu maakonnas. Selle tulemusena elab Harjumaal nüüdseks 42,7% Eesti rahvastikust. Aastal 2000 oli see näitaja 38,4%.

Eesti suurima linna Tallinna elanike arv on 2011. aasta loenduse andmetel 393 222, see on 71% Harju maakonna elanikest. Aastail 2000–2011 kahanes Tallinna rahvaarv 1,8%. Loendustevahelisel perioodil on kõige rohkem elanikke kaotanud suurte kortermajadega hoonestatud rahvarikkad Mustamäe ja Lasnamäe linnaosa – vastavalt 8% ja 6%, kuid märgatavalt on kasvanud looduslähedase elukeskkonnaga Pirita elanikkond (62%), samuti on elanikke juurde saanud Haabersti linnaosa (12%). Harjumaa linnadest on pärast 2000. aastat kõige enam kasvanud Saue (11%). Kasvanud on ka Maardu ja Keila linn. Kõige rohkem on viimase tosina aastaga kasvanud aga Tallinna lähivallad – Viimsi, Rae, Harku, Saue, Saku ja Kiili. Neis on viimase kümmekonna aasta jooksul tekkinud pealinlaste uued magalad – suurkülad, mis ületavad elanike arvu poolest mitu korda Eesti väikelinnu. Seega, kuigi Harjumaal on maaelanike hulk suurenenud, pole tegu traditsiooniliste külaelanikega, vaid inimestega, kelle eluviis on pigem linlik. Harjumaa äärealadel leidub aga selliseidki valdu, kus elanikke on vähemaks jäänud, näiteks Vasalemma, Nissi ja Padise vald ning Aegviidu alev, elanikke on kaotanud ka Loksa linn (joonis I-2).

Joonis I-2. Harju maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.12.2011

Aegviidu valdPadise vald

Kõue valdKernu vald

Vasalemma valdLoksa linnNissi vald

Paldiski linnRaasiku vald

Kiili valdKeila valdSaue linnKose vald

Kehra vallasisene linnAnija vald

Kuusalu valdJõelähtme vald

Saku valdKeila linn

Saue valdHarku vald

Rae valdMaardu linnViimsi vald

Tallinn

0 5 10 15 20 25 385 395 405

2000

2011

Tuhat

a 2011. aasta halduspiirides.

Harjumaa rahvaarvu muutumist kajastab kaart I-2, mis toob hästi esile Tallinna valglinnastumise ja rahvastiku kahanemise maakonna äärealadel.

Harjumaa on rahvastiku rahvuskoosseisu poolest üsna kirju. 2011. aastal oli elanikkonnast siiski 61,7% eestlasi (Tallinnas 55,5%), eestlaste osatähtsus on eelmise loendusega võrreldes 3,3% võrra suurenenud. Enamikus valdades on eestlasi vähemalt 90%, kuid Loksa, Maardu ja Paldiski linnas on ülekaalus mitte-eestlased, samuti Vasalemma vallas (joonis I-3).

Harjumaa elanikkond on Eesti keskmisest (40,8 aastat) ligi poolteise aasta võrra noorem – keskmine vanus on 39,4 aastat. Selle põhjus on suur õppurite hulk, kuid ka sisseränne – elukohta muudavad peamiselt nooremad inimesed. Harjumaa omavalitsusüksuste rahvastiku keskmise vanuse erinevus on märkimisväärne – veidi üle neljateistkümne aasta (joonis I-4).

HARJUMAA


Kaart I-2. Harju maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Tapa

Rapla

Kehra

Loksa

Saue

Paide

KeilaAegviidu

Maardu

Paldiski

Vasalemma

Viimsi

Roosna-Alliku

Tallinn

Järva-Jaani

Kareda

Raasiku

Jõelähtme

Taebla

Kullamaa

Nõva

Harku

Ambla

Raikküla

Juuru

Väätsa

Kiili

Kernu

Saku

Keila

Kohila

Saue

Risti

Martna

Koeru

a

Koigi

Rapla

Käru

Kadrina

Kose

Rae

PaideOru

Padise

Tapa

Nissi

Kõue

Albu

Kaiu

Vihula

Kehtna

Märjamaa

Kuusalu

Anija

20km

Rahvaarvu muutus 2000–2011, inimeste arv km2-lLinnKeila

ValdAnijaVallasisene linnKehra

Linna või valla piirMaakonna piir

Asustamata ala nii 2000. kui ka2011. aasta loendusel (2259)

10 – 499 (479)

500 > (33)

< -500 (25)

-499 – -10 (206)-9 – 9 (1817)

Joonis I-3. Eestlaste osatähtsus Harju maakonnas, 31.12.2011

Maardu linnLoksa linn

Paldiski linnVasalemma vald

TallinnKehra vallasisene linn

Anija valdKeila vald

Jõelähtme valdViimsi vald

Keila linnRae vald

Harku valdKernu vald

Aegviidu valdSaue vald

Kiili valdNissi valdSaku vald

Raasiku valdSaue linn

Kuusalu valdKose vald

Padise valdKõue vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Harjumaal on naisi saja mehe kohta pisut rohkem kui Eestis keskmiselt (116) – siin elab iga saja mehe kohta 118 naist. Meeste-naiste suhe on võrdlemisi hästi tasakaalus kõigis Harjumaa linnades ja valdades. Vanuserühmades selline tasakaal aga kaob. Näiteks 20–34-aastaste seas (parim sünnitusiga) on mitmes vallas (Vasalemma, Padise, Kõue, Nissi) ebanormaalselt suur meeste ülekaal (joonis I-5).

Nagu kogu riigis, nii on ka Harjumaal vanuserühmade vahekord muutunud ebasoodsamaks, kuid muutus on võrreldes teiste maakondadega väiksem – laste osatähtsus on vähenenud vaid 0,5% võrra ja on nüüd 16%, eakate osatähtsus on suurenenud küll 2% võrra, kuid jääb siiski napilt laste osatähtsusest väiksemaks (joonis I-6).

HARJUMAA


Joonis I-4. Elanike keskmine vanus Harju maakonnas, 31.12.2011

Rae valdKiili vald

Harku valdViimsi valdSaue valdSaku vald

Jõelähtme valdKeila linnSaue linnKeila vald

Raasiku valdKernu valdKose vald

Maardu linnTallinn

Kehra vallasisene linnAnija vald

Kuusalu valdPaldiski linn

Nissi valdKõue vald

Vasalemma valdPadise vald

Loksa linnAegviidu vald

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis I-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Harju maakonnas, 31.12.2011

Vasalemma valdPadise vald

Kõue valdNissi vald

Raasiku valdPaldiski linn

Kose valdKuusalu valdMaardu linn

Kehra vallasisene linnAnija valdSaue linnKeila valdLoksa linn

Jõelähtme valdKeila linn

Saku valdKernu vald

Aegviidu valdTallinn

Saue valdRae valdKiili vald

Harku valdViimsi vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

Joonis I-6. Vanuserühmade võrdlus Harju maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%

HARJUMAA


Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne

Harjumaal elab 42,5% kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti püsielanikest, see on üsna lähedane Harjumaa elanike osale riigi püsielanikkonnas (42,7%). Väike erinevus tuleb sellest, et Harjumaal on Eesti keskmisest pisut rohkem alla 15-aastaseid. Tallinnas elab kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti püsielanikest 30,8%, kõigi püsielanike puhul on Tallinna osa 30,4%.

Teiste maakondadega võrreldes on Harjumaal suurim palgatöötajate osatähtsus – neid on üle 50% (joonis I-7). See on hästi kooskõlas tõsiasjaga, et Harjumaa elanikkond on viimase tosina aastaga 33 000 inimese võrra kasvanud ja siinsed elanikud on suhteliselt noored. Ka ettevõtjaid on Harjumaal rohkem kui mujal, pensionäre aga vähem. Harjumaal jätkab arvestatav osa pensioniealistest töötamist. Töötute ja õppurite osa on Harjumaal võrdlemisi lähedane riigi keskmisele, nähtavasti töötavad Harjumaal ka paljud tudengid.

Elanikkonna sotsiaal-majanduslik struktuur on Harjumaa valdades ja linnades üsna erinäoline. Palgatöötajaid on palju Kiili, Rae, Harku, Saue, Saku, Jõelähtme ja Viimsi vallas, kus nende osatähtsus läheneb 60%-le. Need on Eesti kõige jõukama elanikkonnaga piirkonnad, kus elavad valdavalt noored hästi teenivad pered. Nendes piirkondades, samuti ka Saue linnas, on üsna suur ettevõtjate osatähtsus. Keskmisest rohkem on neis piirkondades ka õppureid, vähem aga töötuid, mitteaktiivseid ja eriti pensionäre. Pensionäre on aga rohkem maakonna äärealadel – Loksa linnas, Aegviidu, Padise, Vasalemma, Nissi ja Kernu vallas (joonis I-8).

Joonis I-7. Harju maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja52%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur7%

Pensionär21%

Kodune, muu mitteaktiivne7%

Majanduslik aktiivsus teadmata1%

Joonis I-8. Harju maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Aegviidu valdLoksa linnKõue vald

Kernu valdNissi vald

Kuusalu valdVasalemma vald

Padise valdPaldiski linn

Kehra vallasisene linnAnija valdKose valdKeila vald

TallinnRaasiku valdMaardu linn

Saue linnViimsi valdHarku vald

Jõelähtme valdSaku valdKeila linn

Saue valdKiili valdRae vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100 Tööränne on Harjumaal domineerivalt maakonnasisene – 86% Harjumaa hõivatutest töötab Harjumaal ja 10% on selliseid, kes töötavad mujal Eestis või kelle töökoht on küll Eestis, aga ei ole kas kindla maakonnaga seotud või ei ole teada. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus harjumaalasi oleks hõivatute seas üle 1% (kaart I-3). Harjumaa hõivatutest 69% töötab Tallinnas, muu hulgas töötab Tallinnas üle poole Viimsi, Saue, Saku, Rae, Kiili, Jõelähtme ning Harku valla elanikest. See asjaolu viitab valglinnastumise väga tugevale mõjule – Suur-Tallinn haarab enese alla kõik sellega

HARJUMAA


külgnevad vallad. Samas tuleb Harjumaa elanikel konkureerida töökoha pärast inimestega, kes käivad Tallinnasse ja Harjumaale tööle teistest maakondadest. Välismaal töötab 4% Harjumaa elanikest, kõige rohkem (ligi 6%) on välismaal töötajaid maakonna äärealadel – Nissi ning Kernu vallas ja Loksa linnas (joonis I-9). Pooled välismaal töötajatest käivad tööl Soomes, ülejäänud jagunevad Rootsi, Norra, Venemaa ja muude sihtkohtade vahel.

Kaart I-3. Harju maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

7135

38

64

70

147

560

434

126

308

470

9292

162

194

521

Harjumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Harjumaada

50km

Kokku 12 492

125

Töökoht ja hõivatute arv

228 602 inimese elu- ja töökoht on Harjumaal.

Harjumaa elanike töökohad,% Harjumaa elanikesta

a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.

Välisriikidesse, 4%

< 195

Soome51%

Norra7%

Rootsi6%

Venemaa6%

Suurbritannia4%

Saksamaa3%

Muu riik võiteadmata asukohaga

töökoht välismaal22%

Joonis I-9 Harju maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Padise valdVasalemma vald

Paldiski linnLoksa linnKõue valdNissi vald

Kehra vallasisene linnAnija valdKose vald

Kuusalu valdAegviidu vald

Keila linnKeila vald

Kernu valdRaasiku valdMaardu linn

Saue linnJõelähtme vald

Saku valdSaue valdRae valdKiili vald

Harku valdViimsi vald

Tallinn Tallinn

Muu Harjumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

HIIUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 II-1

Kärdla

Haapsalu

Vormsi

Emmaste

PühalepaKõrgessaare

Noarootsi

Käina

Ridala

10km

LinnKärdla

Rahvastikutihedus,inimest km2 kohta

0 (794)1 – 9 (248)

10 – 49 (137)50 – 499 (16)

500 – 4999 (4)

ValdKäina

Linna või valla piir

HIIUMAA

Hiiu saarel paiknev Hiiumaa on Eesti väikseim maakond, mille pindala on 1023 km2 ja rahvaarv 8482 inimest. Hiiumaa ei ole Eesti põlismaakond, vaid kuulus kuni 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil II-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel II-1.

Kaart II-1. Hiiu maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis II-1. Hiiu maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

600 500 400 300 200 100 0

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

100 200 300 400 500 600

Naised 2011

Naised 2000


Maakonna asustustihedus on 8 inimest ruutkilomeetri kohta. Hiiumaa ainsas linnas Kärdlas elab 36% Hiiumaa elanikest. Hiiumaa väike elanike arv kahaneb kiiresti. Võrreldes 2000. aasta loendusega, kui siin elas veel üle 10 000 inimese, on 2011. aasta lõpuks Hiiumaa rahvaarv vähenenud 18,8%. Elanikke on kaotanud kõik neli Hiiumaa valda, samuti maakonnakeskus Kärdla (joonis II-2). Hiiumaa rahvaarvu muutumist kajastab kaart II-2.

HIIUMAA


Kärdla

Haapsalu

Vormsi

Emmaste

PühalepaKõrgessaare

Noarootsi

Käina

10km


LinnKärdla

ValdKäina


Rahvaarvu muutus 2000–2011,inimeste arv km2-l

-99 – -5 (93)-4 – 4 (311)5 – 14 (26)

< -100 (6)

Joonis II-2. Hiiu maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Kõrgessaare vald

Emmaste vald

Pühalepa vald

Käina vald

Kärdla linn

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000

2000

2011

Kaart II-2. Hiiu maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011 Hiiumaa elanikud on suuremas osas eestlased (joonis II-3), eestlaste osatähtsus on pärast eelmist rahvaloendust ka pisut suurenenud ja on nüüd 98,5%.

Joonis II-3. Eestlaste osatähtsus Hiiu maakonnas, 31.12. 2011

Kõrgessaare vald

Kärdla linn

Emmaste vald

Käina vald

Pühalepa vald

95 96 97 98 99 100

%

HIIUMAA


Hiiumaa elanike keskmine vanus on Eesti keskmisest (40,8 aastat) üle kahe aasta kõrgem ehk 43,1 aastat (joonis II-4). Mehi elab Hiiumaal keskmisest pisut enam – 100 mehe kohta on 107 naist. Vanuserühmade vahekord on Hiiumaal muutunud nagu mujalgi Eestis. Kui eelmise loenduse ajal oli siin lapsi suhteliselt palju – 22%, siis nüüd vaid 14%. Eakate osatähtsus läheneb 20%-le (joonis II-5, joonis II-6).

Joonis II-4. Elanike keskmine vanus Hiiu maakonnas, 31.12.2011

Pühalepa vald

Käina vald

Kärdla linn

Emmaste vald

Kõrgessaare vald

40 41 42 43 44 45

Aastat

Joonis II-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Hiiu maakonnas, 31.12.2011

Kõrgessaare vald

Emmaste vald

Pühalepa vald

Kärdla linn

Käina vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

Joonis II-6. Vanuserühmade võrdlus Hiiu maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%

HIIUMAA



Hiiumaal elab 0,7% kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest, see vastab Hiiumaa elanike osale kogu riigi elanikkonnas. Eesti väikseima maakonnana kaotas Hiiumaa viimase tosina aasta jooksul 19% elanikkonnast, kusjuures lahkusid pigem nooremad. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on palgatöötajaid Hiiumaal riigi keskmisest vähem (43,5% vähemalt 15-aastastest), kuid pisut rohkem on ettevõtjaid ja õppureid (joonis II-7). Oluline erinevus riigi keskmisega võrreldes on suurem pensionäride osatähtsus – see tuleneb maakonna elanikkonna vananemisest, mis viitab Hiiumaa ääremaastumisele.

Hiiumaa elanikkond on oma sotsiaal-majandusliku seisundi poolest võrdlemisi ühtlane. Kärdla linnas on palgatöötajate ja pensionäride suhe mõnevõrra soodsam kui valdades, kuid riigi keskmisega võrreldes on kogu maakonnas ühtlaselt võrdlemisi suur õppurite ja ettevõtjate osatähtsus ning keskmisest mõnevõrra väiksem töötus (joonis II-8).

Joonis II-7. Hiiu maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja44%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur8%

Pensionär30%



Joonis II-8. Hiiu maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Emmaste vald

Kõrgessaare vald

Pühalepa vald

Käina vald

Kärdla linnPalgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu

Majanduslik aktiivsus teadmata

Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

Hiiumaa hõivatutest töötab kodumaakonnas 75% (s.o Eesti keskmisest veidi vähem), Harjumaal 7%, mujal Eestis 11% ja välismaal 6%. Välismaal töötamine on Hiiumaal teiste Eesti maakondadega võrreldes populaarne, seda eriti noorte (15–29-aastaste) seas – välismaal töötab 11% selle vanuserühma hõivatutest. Soome kõrval on sagedane sihtriik Rootsi, kus käib tööl ligi 2% Hiiumaa hõivatutest (kaart II-3, joonis II-9).

HIIUMAA


Kaart II-3. Hiiu maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

< 3

< 3

9

3

6

4

240

12

10

219

< 3

< 3

3

Hiiumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Hiiumaada

50km

Kokku 511

125


2674 inimese elu- ja töökoht on Hiiumaal.

Hiiumaa elanike töökohad,% Hiiumaa elanikesta



< 18

84

Soome49%

Norra4%

Rootsi28%

Venemaa1%

Suurbritannia2%

Saksamaa3%



Joonis II-9. Hiiu maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Kõrgessaare vald

Kärdla linn

Pühalepa vald

Käina vald

Emmaste valdHiiumaa

Harjumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

IDA-VIRUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 III-1

JõhviPüssi

Kohtla-Nõmme

Mustvee

Narva-Jõesuu

Sillamäe

KiviõliKohtla-Järve

Lohusuu

KohtlaLüganuseAseri

Alajõe

Rägavere

Avinurme

Viru-Nigula

SondaJõhvi

Mäetaguse

Tudulinna

Toila

Laekvere

Iisaku

Maidla

Vaivara

Torma

Vinni Illuka

Narva

Peipsi järv

10km

VENEMAA

Soome laht

LinnNarva

ValdMaidla

Eesti Vabariigi piir


0 (2501)

1 – 9 (616)

10 – 49 (281)

50 – 499 (92)

500 – 4999 (37)


Maakonna piir

Vallasisene linnJõhvi

> 5000 (8)

IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaa on ajaloolise Viru maakonna idapoolne osa. Hoolimata poolitamisest kuulub Ida-Virumaa Eesti suuremate maakondade hulka. Selle pindala on 3364 km2 ja rahvaarv 149 172 inimest. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil III-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel III-1.

Kaart III-1. Ida-Viru maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis III-1. Ida-Viru maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000

Naised 2011

Naised 2000

IDA-VIRUMAA


JõhviPüssi

Kohtla-Nõmme

Mustvee

Narva-Jõesuu

Sillamäe


Lohusuu

KohtlaLüganuseAseri

Alajõe

Rägavere

Avinurme

Viru-Nigula

Sonda

Jõhvi

Mäetaguse

Tudulinna

Toila

Laekvere

Iisaku

Maidla

Vaivara

Torma

Vinni Illuka

Narva

Peipsi järv

10km

VENEMAA

Soome laht



5 – 99 (93)

100 > (4)

< -100 (46)

-99 – -5 (243)

-4 – 4 (762)

LinnNarva

ValdMaidla



Maakonna piir

Vallasisene linnJõhvi


Enamik maakonna elanikest on viimase 70 aasta jooksul Eestisse sisserännanud ja nende järeltulijad. Seetõttu ei ole Ida-Virumaa arengut määravad seaduspärad päris samad kui ülejäänud Eestis. Siinne asustustihedus on Eesti mõistes suur – 44 inimest ruutkilomeetri kohta –, sest Ida-Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Linnaelanike osatähtsus on siin koguni 87%.

Ida-Virumaa on viimase 12 aasta jooksul kaotanud 17% elanikkonnast, seejuures on elanikke kaotanud kõik Ida-Virumaa linnad. Maakonna suurim ja iidseim linn Narva on kaotanud elanikkonnast ligi 15%, Kohtla-Järve 22%, Sillamäe kuuendiku, Kiviõli ligi veerandi ja Püssi koguni üle kolmandiku (joonis III-2, kaart III-2).

Joonis III-2. Ida-Viru maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Alajõe valdTudulinna vald

Lohusuu valdMaidla valdSonda valdIlluka vald

Kohtla-Nõmme valdPüssi linn

Iisaku valdAvinurme valdLüganuse vald

Kohtla valdVaivara vald

Mäetaguse valdAseri valdToila vald

Narva-Jõesuu linnKiviõli linn

Jõhvi vallasisene linnJõhvi vald

Sillamäe linnKohtla-Järve linn

Narva linn

0 3 6 9 12 15 18 30 50 70

Tuhat

2000

2011


Kaart III-2. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

IDA-VIRUMAA


Ida-Virumaa on ainus Eesti maakond, kus põhirahvus ei ole enamuses, ja see vahekord ei ole kuigivõrd muutunud ka viimase tosina aasta jooksul – eelmise loenduse ajal oli eestlasi 20%, nüüd 19,5%. See on ka ainus maakond, kus eestlaste osatähtsus on alates 2000. aastast kahanenud. Kahes linnas – Sillamäel ja Narvas – on eestlasi vaid 5%. 10–20% vahel on eestlasi kaevanduslinnas Kohtla-Järvel ning Narva-Jõesuus. Neis linnades, samuti Kiviõlis, on eestlaste osatähtsus loenduste vahel pisut vähenenud. Seevastu enamikus maavaldades on eestlased arvulises ülekaalus, maksimumi – üle 95% – saavutab eestlaste osatähtsus Maidla ja Avinurme vallas (joonis III-3).

Joonis III-3. Eestlaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas, 31.12.2011

Sillamäe linnNarva linn

Narva-Jõesuu linnKohtla-Järve linn

Alajõe valdVaivara vald

Jõhvi vallasisene linnJõhvi valdKiviõli linnAseri vald

Kohtla valdPüssi linnIlluka vald

Kohtla-Nõmme valdMäetaguse vald

Lohusuu valdSonda vald

Toila valdLüganuse valdTudulinna vald

Iisaku valdAvinurme vald

Maidla vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Ida-Virumaa elanikud on suhteliselt eakad, nende keskmine vanus – 43,7 aastat – on ligi kolme aasta võrra kõrgem Eesti keskmisest ja ühtlasi riigi kõrgeim (joonis III-4). Ka naiste osatähtsus on suurim – 100 mehe kohta elab siin 120 naist. Vanuserühmades on toimunud samasugused muudatused nagu mujalgi Eestis, kusjuures tööealiste osatähtsus on keskmine, kuid väga madalale – napilt üle 13% – on langenud laste osatähtsus. Eakate osatähtsus läheneb aga 20%-le (joonised III-5 ja III-6).

Joonis III-4. Elanike keskmine vanus Ida-Viru maakonnas, 31.12.2011

Maidla valdToila vald

Kohtla valdMäetaguse vald

Narva linnKohtla-Järve linn

Vaivara valdIisaku vald

Tudulinna valdKohtla-Nõmme vald


Sillamäe linnAvinurme vald

Püssi linnSonda vald

Lohusuu valdKiviõli linn

Lüganuse valdIlluka valdAseri vald

Narva-Jõesuu linnAlajõe vald

0 10 20 30 40 50 60

Aastat

IDA-VIRUMAA


Joonis III-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Ida-Viru maakonnas, 31.12.2011

Alajõe valdPüssi linn


Lohusuu valdSonda vald

Aseri valdAvinurme vald

Sillamäe linnIisaku valdKiviõli linnIlluka vald

Vaivara valdToila vald

Kohtla-Järve linnLüganuse vald

Mäetaguse valdKohtla vald

Kohtla-Nõmme valdMaidla valdNarva linn

Narva-Jõesuu linnTudulinna vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

Joonis III-6. Vanuserühmade võrdlus Ida-Viru maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%


Ida-Virumaal elab 11,8% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see on pisut rohkem kui Ida-Virumaa elanike osa kogu riigi elanikkonnas (11,5%) – laste osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on teiste maakondadega võrreldes väiksem. Ida-Virumaa elanike sotsiaal-majandusliku seisundi analüüsimisel tuleb arvestada, et maakond erineb kõigist teistest Eesti maakondadest rahvuskoosseisu poolest – siinsetest elanikest on vaid napp viiendik eestlased ja eesti-keelsed, ka Eesti kodakondsuseta inimesi elab selles maakonnas palju rohkem kui mujal Eestis.

Ida-Virumaal on ülejäänud maakondadega võrreldes erakordselt väike niihästi palgatöötajate kui ka ettevõtjate osa-tähtsus, seevastu pensionäre on riigi keskmisest rohkem (mida seletab elanike keskmine kõrge vanus). Nähtavasti sellepärast on ka õppureid keskmisest vähem. Töötuid on Ida-Virumaal rohkem kui mujal Eestis (joonis III-7). Selle põhjusi tuleb otsida maakonna majanduse struktuurist.

IDA-VIRUMAA


Joonis III-7. Ida-Viru maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja40%

Ettevõtja2%

Muu hõivatu0%

Töötu9%

Õppur6%

Pensionär33%



Palgatöötajate ja pensionäride vahekord on Ida-Virumaa valdades ja linnades üsnagi erinev. Suhteliselt palju on palgatöötajaid Toila ja Kohtla vallas, samuti Püssi linnas. Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe linnas on küll palga-töötajaid rohkem kui enamikus valdades, kuid linnades on ka võrdlemisi palju töötuid – ligi kaks korda riigi keskmisest rohkem. Mõnes vallas, kus palgatöötajaid on vähe, on arvestatav hulk ettevõtjaid – kõige tüüpilisemad sellised vallad on Alajõe, Lohusuu ja Tudulinna, ka Narva-Jõesuus on ettevõtjaid suhteliselt rohkem. Samas on just nendes valdades (ja linnas) kõige suurem pensionäride osatähtsus. Pensionäre on palju ka edukalt kasvanud Lüganuse vallas, samuti Illukal (joonis III-8).

Joonis III-8. Ida-Viru maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Alajõe valdLohusuu vald

Tudulinna valdIlluka vald

Narva-Jõesuu linnLüganuse vald

Vaivara valdAvinurme vald

Mäetaguse valdAseri vald

Iisaku valdNarva linn

Sonda valdMaidla vald

Kiviõli linnJõhvi vallasisene linn

Jõhvi valdKohtla-Nõmme vald

Sillamäe linnKohtla-Järve linn

Kohtla valdToila valdPüssi linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

Ida-Virumaa hõivatutest töötab 29% Narvas ja 52% mujal samas maakonnas, seega on see maakond oma elanikele töö pakkumisel esirinnas. Kuigi Eesti suuruselt kolmas linn, ei ole Narva Ida-Virumaal kuigi oluline tõmbekeskus – Narvas käiakse tööl vaid Narva-Jõesuust ja Vaivara vallast. 3% idavirulastest töötab Tallinnas, 1% Lääne-Virumaal. Mujal Eestis käivad tööl peamiselt maakonna läänepiiril asuvate Aseri, Avinurme, Lohusuu ja Sonda valla elanikud. Välismaal töötab hõivatud idavirulastest vaid 3%, kusjuures sihtriigina edestab Venemaa pisut Soomet. Aktiivsemad välismaal töötajad on 15–29-aastased noored – Aseri, Avinurme ja Alajõe vallast käib välismaale tööle üle kümnendiku sellest vanuserühmast (kaart III-3, joonis III-9).

IDA-VIRUMAA


Kaart III-3. Ida-Viru maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

8

12

31

36 22

13

1673

16

63

1873

167

659

8

8

Ida-Virumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Ida-Virumaada

50km

Kokku 4589

125


44 327 inimese elu- ja töökoht on Ida-Virumaal.a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.


≤ 14

91

Ida-Virumaa elanike töökohad,% Ida-Virumaa elanikesta

Soome32%

Norra6%

Rootsi3%

Venemaa34%

Suurbritannia6%

Saksamaa5%



Joonis III-9. Ida-Viru maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Aseri valdSonda vald

Lohusuu valdAvinurme vald

Maidla valdTudulinna vald

Püssi linnKiviõli linn

Lüganuse valdNarva linnToila vald

Kohtla-Nõmme valdAlajõe vald

Narva-Jõesuu linnSillamäe linn

Kohtla-Järve linnMäetaguse vald

Jõhvi vallasisene linnJõhvi valdIisaku vald

Vaivara valdIlluka vald

Kohtla vald Narva

Muu Ida-Virumaa

Harjumaa

Lääne-Virumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

JÕGEVAMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 IV-1

Kallaste

a

Jõgeva

Põltsamaa

Mustvee

Peipsiääre

Tartu

Kasepää

Lohusuu

Kareda

Tähtvere

Alatskivi

Imavere

Luunja

Avinurme

Palamuse

Tabivere

Kolga-Jaani

Puurmani

Viiratsi

Väike-Maarja

Pala

Rakke

Kõo

SaarePajusi

Laekvere

Laeva

Koeru

Põltsamaa

KoigiTorma

Tartu

Jõgeva

Vara

Peipsi järv

10km

Rahvastikutihedus, inimest km2 kohta

0 (1454)1 – 9 (867)

10 – 49 (392)

50 – 499 (74)500 – 4999 (9)

LinnJõgeva

ValdTorma


Maakonna piir

JÕGEVAMAA

Jõgevamaa ei ole Eesti põline maakond, see moodustati 1949. aastal põhiliselt Tartumaa põhjapoolsest osast. Jõgevamaa pindala on 2604 km2 ja elanike arv 31 376. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil IV-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel IV-1.

Kaart IV-1. Jõgeva maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis IV-1. Jõgeva maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

3000 2500 2000 1500 1000 500

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Naised 2011

Naised 2000

JÕGEVAMAA


Suure-Jaani

Kallaste

Võhma

Jõgeva

Põltsamaa

MustveePaide

Peipsiääre

Tartu

Kasepää

Roosna-AllikuLohusuu

Kareda

Tähtvere

Alatskivi

Imavere

Luunja

Avinurme

Palamuse

Tabivere

Kolga-Jaani

Puurmani

Viiratsi

Väike-Maarja

Pala

Rakke

Kõo

Saare

Pajusi

Laekvere

Laeva

Koeru

Põltsamaa

KoigiTorma

Tartu

Jõgeva

Vara

Peipsi järv

10km

Rahvaarvu muutus 2000–2011, inimeste arv km2-l


5 – 34 (76) < -100 (12)-99 – -5 (361)-4 – 4 (1029)

LinnJõgevaValdTorma


Maakonna piir


Jõgevamaa kolmes linnas – Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa – elab 35% maakonna elanikest. Asustustihedus on võrdlemisi väike – ruutkilomeetri kohta vaid 12 inimest. Maakonnakeskus Jõgeva on sündinud ja arenenud suuresti tänu raudteele. Viimase tosina aasta jooksul on Jõgevamaa kaotanud oma elanikest 18,1%, Jõgeva linn aga 14% (joonis IV-2, kaart IV-2).

Joonis IV-2. Jõgeva maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Pala vald

Kasepää vald

Saare vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Puurmani vald

Torma vald

Tabivere vald

Palamuse vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Jõgeva vald

Jõgeva linn

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000

2000

2011

Kaart IV-2. Jõgeva maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011 Eestlaste osatähtsus Jõgevamaa elanikkonnas on viimase 12 aasta jooksul suurenenud 1,5% võrra ja on nüüd 91,2%. Ometi on Jõgevamaa elanikkonna rahvuskoosseis üsna omapärane – Mustvee linnas ja Kasepää vallas on eestlasi napilt üle 40%, enamuses on seal juba sajandeid olnud vanausulised venelased. Maakonna kõigis teistes valdades ületab eestlaste osatähtsus 90%, paljudel juhtudel koguni 95% (joonis III-3).

JÕGEVAMAA


Joonis IV-3. Eestlaste osatähtsus Jõgeva maakonnas, 31.12.2011

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva linn

Tabivere vald

Torma vald

Pala vald

Jõgeva vald

Põltsamaa vald

Palamuse vald

Saare vald

Puurmani vald

Pajusi vald

Põltsamaa linn

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Jõgevamaa elanike keskmine vanus on 43 aastat, mis on üle kahe aasta riigi keskmisest kõrgem (joonis IV-4). Naisi on seevastu keskmisest vähem – 100 mehe kohta elab siin 110 naist (joonis IV-5).

Vanuserühmade vahekorra muutus on sarnane muu Eestiga, eripärane on 3% väiksem tööealiste ja selle võrra suurem eakate osatähtsus (vastavalt 64% ja 21%) (joonis IV-6).

Joonis IV-4. Elanike keskmine vanus Jõgeva maakonnas, 31.12.2011

Tabivere vald

Palamuse vald

Jõgeva linn

Pajusi vald

Torma vald

Jõgeva vald

Põltsamaa vald

Puurmani vald

Põltsamaa linn

Pala vald

Kasepää vald

Mustvee linn

Saare vald

40 41 42 43 44 45 46 47 48

Aastat

Joonis IV-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Jõgeva maakonnas, 31.12.2011

Pajusi vald

Põltsamaa vald

Saare vald

Pala vald

Palamuse vald

Jõgeva vald

Puurmani vald

Mustvee linn

Põltsamaa linn

Jõgeva linn

Tabivere vald

Kasepää vald

Torma vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

JÕGEVAMAA


Joonis IV-6. Vanuserühmade võrdlus Jõgeva maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%


Jõgevamaal elab 2,4% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see vastab Jõgevamaa elanike osale riigi püsielanikkonnas.

Jõgevamaa elanike sotsiaal-majandusliku seisundi struktuur on üsna sarnane Ida-Virumaa omaga – ka siin on hõivatute arv keskmisest märgatavalt väiksem ning pensionäride arv üpris suur, ületades kolmandiku vähemalt 15-aastaste elanike hulgast. Jõgevamaad eristab Ida-Virumaast aga märksa väiksem töötute ja suurem õppurite arv, ka ettevõtjate osatähtsus on enam-vähem riigi keskmisel tasemel.

Jõgevamaal on suurima palgatöötajate osatähtsusega omavalitsused Jõgeva ja Põltsamaa linn ning Jõgeva vald. Suhteliselt suurem on palgatöötajate osatähtsus ka Tartumaaga külgnevates Tabivere, Puurmani ja Põltsamaa vallas. Taas paistab silma, et ettevõtjaid on veidi rohkem neis valdades, kus palgatöötajaid on vähe – need on Pala ja Kasepää. Maakonna idaserva jäävad Peipsi-äärsed Kasepää, Pala, Torma ja Saare vald ning Mustvee linn paistavad silma pensionäride suure osatähtsuse poolest (joonised IV-7, IV-8).

Joonis IV-7. Jõgeva maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja39%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%

Töötu5%

Õppur8%

Pensionär35%



Joonis IV-8. Jõgeva maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Kasepää vald

Saare vald

Mustvee linn

Pala vald

Torma vald

Pajusi vald

Palamuse vald

Põltsamaa vald

Puurmani vald

Tabivere vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn

Põltsamaa linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

JÕGEVAMAA


Jõgevamaa hõivatutest töötab kaks kolmandikku kodumaakonnas ja kümnendik Tartumaal. Tartu ongi Jõgevamaa jaoks tugevaim tõmbekeskus. Harjumaale käib tööle vaid 3% hõivatutest, mõnest piirkonnast, nt Kasepää vallast, käiakse tööle Ida-Virumaale. Jõgeva on maakond, kust suhteliselt palju inimesi käib tööle välismaale, kusjuures sihtriikide seas on ülekaalukalt esikohal Soome. Eriti palju käivad välismaal tööl Jõgevamaa noored, kõigist hõivatud 15–29-aastastest Jõgevamaa elanikest käib välismaal tööl ligi 13%, kõrgeim – üle 18% – on see näitaja Saare, Pajusi ja Kasepää vallas (kaart IV-3, joonis IV-9).

Kaart IV-3. Jõgeva maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

5

< 3

9

8

797

11

390

16

91

43

57

93

1118

5 5

Jõgevamaa elanikud, kestöötavad väljaspool Jõgevamaada

50km

Kokku 2650

125


7676 inimese elu- ja töökoht on Jõgevamaal.a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.


≤ 14

1174

Jõgevamaa elanike töökohad,% Jõgevamaa elanikesta

Soome75%

Norra7%

Rootsi6%

Venemaa1%

Suurbr itannia1%

Saksamaa1%

Muu riik või teadmata asukohagatöökoht välismaal8%

Joonis III-9. Jõgeva maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Tabivere vald

Pala vald

Kasepää vald

Saare vald

Mustvee linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Jõgeva linn

Pajusi vald

Põltsamaa linn

Jõgeva vald

Põltsamaa vald

Torma vald Jõgevamaa

Tartumaa

Harjumaa

Ida-Virumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

JÄRVAMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 V-1

Tapa

Tams alu

Võhma

Jõgeva

Põltsamaa

Paide

Roosna-Alliku

Järva-Jaani

Kareda

Imavere

Palamuse

Tamsalu

Ambla

Väätsa

Väike-Maarja

Rakke

Kõo

Pajusi

Laekvere

Koeru

KoigiKäru

Kose

Paide

Tapa

Torma

Kõue

Albu

Kaiu

Jõgeva

Vändra

VinniAnija

Türi

Türi

10km

LinnPaide

ValdKoeru


0 (1543)

1 – 9 (754)

10 – 49 (259)

50 – 499 (63)

500 – 4999 (12)


Maakonna piir

Vallasisene linnTüri

JÄRVAMAA

Eestimaa keskel paiknev Järvamaa – Eestimaa süda – on iidsemaid maakondi, kuid selle piire on sageli muudetud. Praegu on Järvamaa suurus 2460 km2 ja siin elab 30 537 inimest. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil V-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel V-1.

Kaart V-1. Järva maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis V-1. Järva maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800

Naised 2011

Naised 2000

JÄRVAMAA


Tapa

Tams alu

Võhma

Põltsamaa

Paide

Roosna-Alliku

Järva-Jaani

Kareda

Imavere

Tamsalu

Ambla

Väätsa

Väike-Maarja

Rakke

Kõo

Pajusi

Laekvere

Koeru

KoigiKäru

Kose

Paide

Tapa

Torma

KõueAlbu

Kaiu

Jõgeva

Vändra

VinniAnija

Türi

Türi

10km



5 – 99 (61)

< -100 (15)

-99 – -5 (252)

-4 – 4 (870)

LinnPaide

ValdKoeruLinna või valla piir

Maakonna piir

Vallasisene linnTüri

100 > (1)


Järvamaa asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Järvamaa ajalooline keskus on Paide linn, kus elab 8228 inimest ehk 27% maakonna elanikest. Koos vallasisese linna Türi elanikega on linnaelanike osatähtsus Järvamaal 45%.

Järvamaa on viimase 12 aastaga kaotanud oma elanikest 21,3%, see kadu on Eesti suurim, kuid siin tuleb kindlasti arvestada, et Järvamaa koosseisust on välja viidud Lehtse vald. Võrreldavates piirides vähenes Järvamaa elanikkond 18%, mis on aga siiski üks suuremaid kadusid teiste maakondadega võrreldes.

Maakonna elanike hulk on omavalitsustes kahanenud võrdlemisi ühtlaselt, pisut rohkem on säilinud linnade elanikke. Kõige enam, ligi veerandi, on oma rahvast kaotanud Järvamaa keskel asuvad Kareda ja Roosna-Alliku vald (joonis V-2, kaart V-2).

Joonis V-2. Järva maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Kareda vald

Imavere vald

Koigi vald

Roosna-Alliku vald

Albu vald

Väätsa vald

Järva-Jaani vald

Paide vald

Ambla vald

Koeru vald

Paide linn

Türi vallasisene linnTüri vald

0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000

2000

2011


Kaart V-2. Järva maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011 Järvamaa rahvastikust 94,7% on eestlased; eestlaste osa kasvas viimasest loendusest möödunud aja jooksul 1,5%. Rahvuskoosseis on maakonnas peaaegu ühesugune, igas linnas ja vallas on eestlasi vähemalt 92% (joonis V-3).

JÄRVAMAA


Joonis V-3. Eestlaste osatähtsus Järva maakonnas, 31.12.2011

Paide linn

Koigi vald

Ambla vald

Koeru vald


Väätsa vald

Paide vald

Roosna-Alliku vald

Albu vald

Kareda vald

Järva-Jaani vald

Imavere vald

90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100

%

Järvamaal elab iga 100 mehe kohta 112 naist, mis on riigi keskmisest veidi vähem. Järvamaalaste keskmine vanus on 42 aastat ehk riigi keskmisest poolteist aastat kõrgem. Vanuserühmade vahekord (kuni 15-aastaseid 15%, 15–64-aastaseid 65% ja vähemalt 65-aastaseid 20%) on väga lähedane Eesti keskmisele, üksnes tööealisi on 2% võrra vähem ja sama palju rohkem on eakaid.

Joonis V-4. Elanike keskmine vanus Järva maakonnas, 31.12.2011

Imavere vald

Väätsa vald

Paide linn

Koigi vald

Albu vald

Kareda vald

Paide vald

Koeru vald

Roosna-Alliku vald

Järva-Jaani vald

Ambla vald


35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45

Aastat

Joonis V-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20-34-aastase mehe kohta Järva maakonnas, 31.12.2011

Roosna-Alliku vald

Väätsa vald

Kareda vald

Ambla vald

Albu vald

Koigi vald

Imavere vald

Paide vald


Järva-Jaani vald

Koeru vald

Paide linn

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

JÄRVAMAA


Joonis V-6. Vanuserühmade võrdlus Järva maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%


Järvamaal elab 2,4% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest, see vastab Järvamaa elanike osale riigi elanikkonnas. Järvamaa rahvastiku sotsiaal-majanduslik koosseis on soodsam kui paljudes teistes maakondades – palgatöötajate, õppurite ja ettevõtjate arv on lähedane riigi keskmisele tasemele, töötuid isegi keskmisest vähem. Pensionäride osatähtsus on küll üle riigi keskmise, kuid siiski väiksem kui Ida-Viru- ja Jõgevamaal (joonis V-7).

Järvamaa elanikkond on sotsiaal-majandusliku koosseisu poolest võrdlemisi ühtlane. Siin ei leidu valdu, kus palga-töötajaid oleks väga vähe või pensionäre silmatorkavalt palju. Parim on palgatöötajate ja pensionäride suhe Paide linnas ja vallas (mis tõenäoliselt on suuresti Paide linna „pikendus“), kuid samuti ka Väätsa ja Imavere vallas. Albu ja Kareda vallas on kõige rohkem ettevõtjaid, töötute arv jääb kõikjal allapoole riigi keskmist (joonis V-8).

Joonis V-7. Järva maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja45%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%

Töötu5%

Õppur7%

Pensionär30%



Joonis V-8. Järva maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Koeru vald

Roosna-Alliku vald

Albu vald

Türi vallasisene linn

Türi vald

Ambla vald

Kareda vald

Koigi vald

Järva-Jaani vald

Imavere vald

Paide vald

Väätsa vald

Paide linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

JÄRVAMAA


Hõivatud järvamaalastest töötab kodumaakonnas 72%, populaarseim siserände sihtkoht on Harjumaa (8%), sh Tallinn 2% (eriti maakonna põhjapoolsemate Ambla ja Albu valla elanike jaoks). Ambla vallast käiakse tööle ka Lääne-Virumaale. Ligi 6% hõivatuid käib tööl välismaal, 15–29-aastastest hõivatutest koguni 9%. Kõige enam käiakse tööl Soomes (kaart V-3, joonis V-9).

Kaart V-3. Järva maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

3

4

5<

3

<3

14

23

749

7949

59

62

186

1022

49

Järvamaa elanikud, kestöötavad väljaspool Järvamaada

50km

Kokku 2307

125


9141 inimese elu- ja töökoht on Järvamaal.a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.


≤ 29

80

Järvamaa elanike töökohad,% Järvamaa elanikesta

Soome75%

Norra7%

Rootsi6%

Venemaa1%

Suurbritann ia1%

Saksamaa1%

Muu riik või teadmata asukohagatöökoht välismaal8%

Joonis V-9. Järva maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Ambla vald

Albu vald

Türi vallasisene linn

Türi vald

Järva-Jaani vald

Kareda vald

Koeru vald

Väätsa vald

Paide linn

Roosna-Alliku vald

Paide vald

Koigi vald

Imavere vald Järvamaa

Tallinn

Muu Harjumaa

Lääne-Virumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

LÄÄNEMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 VI-1

Lihula

Kärdla

L

Haapsalu

V

Vormsi

Orissaare

Taebla

Kullamaa

Nõva

Pühalepa

Noarootsi

Keila

HanilaMuhu

Risti

MartnaRidala

Vigala

Varbla

Oru

Padise

Nissi

Koonga

Lihula

Märjamaa

10km

Osmussaar

LinnHaapsalu

ValdVormsi


0 (1791)

1 – 9 (659)

10 – 49 (199)

50 – 499 (47)

500 – 4999 (9)


Maakonna piir

Vallasisene linnLihula

LÄÄNEMAA

Läänemaa on Eesti iidsemaid maakondi. Praegu on selle pindala 2383 km2 ehk 5,5% Eesti maismaast, seega on Läänemaa üks väiksemaid maakondi. Siin elab 24 140 inimest ehk 1,9% Eesti rahvastikust, mistõttu on Läänemaa ka väikseima elanike arvuga maakond Mandri-Eestis. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil VI-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel VI-1.

Kaart VI-1. Lääne maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis VI-1. Lääne maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400

Naised 2011

Naised 2000

LÄÄNEMAA


Lihula

Kärdla

L

Haapsalu

V

Vormsi

Orissaare

Taebla

Kullamaa

Nõva

Pühalepa

Noarootsi

Keila

HanilaMuhu

Risti

Martna

Ridala

Vigala

Varbla

Oru

Padise

Nissi

Koonga

Lihula

Märjamaa

10km

Osmussaar



5 – 53 (65)

< -100 (9)

-99 – -5 (162) -4 – 4 (769)

LinnHaapsalu

ValdVormsi


Maakonna piir


Rahvaarv, rahvus ja soo-vanusjaotus Keskmine asustustihedus on Läänemaal 10 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on ligi kolm korda Eesti keskmisest väiksem. Läänemaal on üks linn – Haapsalu –, kus elab 42,5% maakonna elanikest. Koos Lihula vallasisese linnaga on Läänemaa elanikest linlasi 48%. Läänemaal on 11 valda, neist üks – Vormsi – asub saarel. Enamik Läänemaa valdadest on väga väikesed (keskmiselt 1263 elanikku, vaid kolmes vallas on elanikke üle 2000) (joonis VI-2).

Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on Läänemaa kaotanud 15,7% elanikkonnast, sh Haapsalu linn 15%. Väärib tähelepanu, et Haapsaluga külgneva Ridala valla elanikkond on suurenenud – ilmselt tänu Haapsalu elanike valglinnastumisele. Elanikke on kaotanud kõige enam maakonna äärealad – Nõva, Hanila ja Kullamaa vald (joonis VI-2, kaart VI-2).

Joonis VI-2. Lääne maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Vormsi vald

Nõva vald

Noarootsi vald

Martna vald

Risti vald

Oru vald

Kullamaa vald

Hanila vald

Taebla vald

Lihula vallasisene linnLihula vald

Ridala vald

Haapsalu linn

0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000 14 000

2000

2011

Kaart VI-2. Lääne maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011 Läänemaa elanikest on eestlasi 89,1%, eestlaste osatähtsus on eelmise loendusega võrreldes suurenenud 1,8% võrra. Kõige väiksem on eestlaste suhtarv Haapsalu linnas, kus see viimase loenduse andmetel jõudis 82%-ni. Alla 90% on eestlaste osatähtsus ka Ridala vallas, kõigis teistes valdades on eestlasi vähemalt 94% (joonis VI-3).

LÄÄNEMAA


Joonis VI-3. Eestlaste osatähtsus Lääne maakonnas, 31.12.2011

Haapsalu linn

Ridala vald

Taebla vald

Vormsi vald

Kullamaa vald

Noarootsi vald

Risti vald

Oru vald

Martna vald

Hanila vald


Nõva vald

80 82 84 86 88 90 92 94 96 98 100

%

Eesti keskmisega võrreldes on keskmine Läänemaa elanik üle kahe aasta vanem – 43-aastane. Keskmisest suurem on meeste osatähtsus – 100 mehe kohta on 112 naist. Valdade võrdluses muutuvad need näitajad üsna palju (joonis VI-4).

Joonis VI-4. Elanike keskmine vanus Lääne maakonnas, 31.12.2011

Ridala vald

Taebla vald

Haapsalu linn

Oru vald


Noarootsi vald

Risti vald

Hanila vald

Martna vald

Vormsi vald

Kullamaa vald

Nõva vald

35 37 39 41 43 45 47 49

Aastat

Enamikus Läänemaa omavalitsusüksustes on naisi rohkem kui mehi. Naiste ülekaal on suurim Haapsalu linnas. Nõva, Noarootsi, Vormsi, Oru ja Kullamaa vallas on rohkem mehi. Nagu kogu riigis, nii on ka Läänemaal vähenenud kuni 15-aastaste laste osa (neid on siiski üle 14%) ja suurenenud eakate, vähemalt 65-aastaste osa (keda on ligi 21%). Tööealiste osatähtsus on Läänemaal vähenenud 65%-ni (joonis VI-5, joonis VI-6).

Joonis VI-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Lääne maakonnas, 31.12.2011

Nõva vald

Oru vald

Martna vald

Hanila vald

Noarootsi vald

Risti vald

Vormsi vald

Kullamaa vald

Taebla vald


Haapsalu linn

Ridala vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

LÄÄNEMAA


Joonis VI-6. Vanuserühmade võrdlus Lääne maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%


Läänemaal elab 1,9% Eesti elanikest ja sama suur osa kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. Läänemaa elanike sotsiaal-majanduslik struktuur on üsna sarnane Järvamaa omaga. Pisut vähem kui Järvamaal on palgatöötajaid, ent veidi rohkem ettevõtjaid – riigi keskmisel tasemel. Keskmine on ka õppurite osatähtsus, alla keskmise on töötuid ja keskmisest mõnevõrra rohkem, ent mitte rekordtasemel pensionäre (joonis VI-7).

Kõige rohkem on Läänemaal palgatöötajaid Haapsalu linnas ja sellega külgnevas Ridala vallas, mis ilmselt on maakonna-linnaga väga tugevasti seotud. Kuid huvitav on, et peale selle on palgatöötajate ning õppurite osatähtsus suur ja pensionäride ja töötute oma väike ka maakonna keskel paiknevas Taebla vallas. Pensionäride osatähtsus on suurim Kullamaa vallas, kus palgatöötajate suhtarv on väga väike, aga ka pisikeses Nõva vallas (joonis VI-8).

Joonis VI-7. Lääne maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja45%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu5%

Õppur7%

Pensionär30%



Joonis VI-8. Lääne maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Kullamaa vald

Vormsi vald

Hanila vald

Martna vald

Noarootsi vald

Nõva vald

Lihula vallasisene linn

Lihula vald

Risti vald

Oru vald

Ridala vald

Haapsalu linn

Taebla vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

LÄÄNEMAA


Läänemaa hõivatutest töötab ligi kolmveerand ehk 73,5% kodumaakonnas. Töörände kõige populaarsem sihtkoht on Harjumaa (ligi 10%), eriti maakonna idapiiril paiknevate Nõva, Risti ja ka Kullamaa valla jaoks. Naabermaakonna Pärnumaa tähtsus töörände sihtkohana jääb alla 1%, arvestatav on see vaid Hanila (4%) ja Lihula (3%) valla korral. Välismaal käib tööl veidi üle 6% Läänemaa hõivatutest, see on Eesti maakondade seas suuremaid näitajaid (kaart VI-3, joonis VI-9).

Kaart VI-3. Lääne maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

2

5

6

171577

986

50

630

5

< 3

< 3

< 3

17

Läänemaa elanikud, kestöötavad väljaspool Läänemaada

50km

Kokku 1816

125


7490 inimese elu- ja töökoht on Läänemaal.

Läänemaa elanike töökohad,% Läänemaa elanikesta



≤ 11180

Soome77%

Norra4%

Rootsi7%

Venemaa2%

Suurbritannia1%

Saksamaa1%

Muu riik või teadmataasukohaga töökoht välismaal8%

Joonis VI-9. Lääne maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Nõva vald

Risti vald

Kullamaa vald

Hanila vald

Lihula vallasisene linn

Lihula vald

Ridala vald

Taebla vald

Martna vald

Haapsalu linn

Vormsi vald

Noarootsi vald

Oru vald Läänemaa

Tallinn

Muu Harjumaa

Pärnumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

LÄÄNE-VIRUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 VII-1

Tapa

Tams alu

JõhviPüssi

Loksa

Mustvee

Rakvere

Kunda

Paide


Aegviidu

Roosna-Alliku

Lohusuu

Rakvere

KohtlaLüganuse

Järva-Jaani

Kareda

Aseri

Rägavere

Avinurme

Viru-Nigula

Sõmeru

SondaJõhvi

Mäetaguse

Tamsalu

Ambla

Haljala

TudulinnaVäike-Maarja

T

Rakke

Laekvere

Koeru

Iisaku

Kadrina

Maidla

Paide

Tapa

Torma

Albu

Vihula

Jõgeva

Kuusalu

Vinni

Anija

10km

Soome laht

LinnKunda

ValdVinni


0 (2039)

1 – 9 (1226)

10 – 49 (476)

50 – 499 (116)

500 – 4999 (23)


Maakonna piir

Vallasisene linnTapa

LÄÄNE-VIRUMAA

Lääne-Virumaa on osa iidsest Virumaast. Pindalaga 3628 km2 on see Eesti suuruselt kolmas maakond, mis katab 8,4% maismaast. Siin elab 59 842 inimest ehk 4,6% Eesti rahvastikust – ka selle näitaja poolest on maakond üks suuremaid. Lääne-Virumaale kuulub Eesti põhjapoolseim maismaapunkt Vaindloo saar, millel püsielanikke ei ole. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil VII-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel VII-1.

Kaart VII-1. Lääne-Viru maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis VII-1. Lääne-Viru maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

3000 2500 2000 1500 1000 500

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Naised 2011

Naised 2000

LÄÄNE-VIRUMAA


Tapa

Tams alu

JõhviPüssi

Loksa

Mustvee

Rakvere

Kunda

Paide


Aegviidu

Roosna-Alliku

Lohusuu

Rakvere

KohtlaLüganuse

Järva-Jaani

Kareda

Aseri

Alajõe

Rägavere

Avinurme

Viru-Nigula

Sõmeru

SondaJõhvi

Mäetaguse

Tamsalu

Ambla

Haljala

TudulinnaVäike-Maarja

Toila

Rakke

Laekvere

Koeru

Iisaku

Kadrina

Maidla

Paide

Tapa

Torma

Albu

Vihula

Jõgeva

Kuusalu

VinniIlluk

Anija

10km

Soome laht



5 – 99 (129)

100 > (1)

< -100 (18)

-99 – -5 (442)

-4 – 4 (905)

LinnKunda

ValdVinni


Maakonna piir

Vallasisene linnTapa


Rahvastikutihedus on Lääne-Virumaal keskmiselt 15 inimest ruutkilomeetri kohta. Linnu on Lääne-Virumaal kaks – maakonnakeskus Rakvere, mis kuulub Eesti vanemate linnade hulka, ja 1938. aastal linnaõigused saanud tsemendilinn Kunda. Nendes elab 31,2% Lääne-Viru elanikest. Koos vallasiseste linnade Tapa ja Tamsalu elanikega suureneb linlaste osatähtsus maakonna elanike seas 44,8%-ni.

2000. aasta rahvaloendusega võrreldes on Lääne-Virumaa elanikkond kahanenud 11,7%, kuigi maakonda lisandus Lehtse valla 1600 elanikku. Võrreldavates piirides on maakonna rahvaarv vähenenud 13,8%. Ligi 11% on vähenenud Rakvere linna elanikkond (joonis VII-2, kaart VII-2).

Joonis VII-2. Lääne-Viru maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Rägavere vald

Viru-Nigula vald

Laekvere vald

Rakke vald

Vihula vald

Rakvere vald

Haljala vald

Kunda linn

Sõmeru vald

Tamsalu vallasisene linnTamsalu vald

Väike-Maarja vald

Vinni vald

Kadrina vald

Tapa vallasisene linnTapa vald

Rakvere linn

0 3 000 6 000 9 000 12 000 15 000 18 000

2000

2011


Kaart VII-2. Lääne-Viru maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

LÄÄNE-VIRUMAA


Lääne-Virumaal on eestlaste osatähtsus suurenenud 2,6% võrra ehk 84,3%-st 86,9%-ni. Eestlaste osatähtsus on vähemalt 2% võrra kasvanud kõigis linnades. Tapa linnas, mis pikka aega oli valdavalt venekeelne, läheneb eestlaste osatähtsus 60%-le. Kõigis maavaldades on eestlasi vähemalt 90%, kuid mõnes neist (nt Rakvere vald) on eestlasi loenduste vahel vähemaks jäänud (joonis VII-3).

Joonis VII-3. Eestlaste osatähtsus Lääne-Viru maakonnas, 31.12.2011

Kunda linnTapa vallasisene linn

Tapa valdTamsalu vallasisene linn

Tamsalu valdRakvere linnSõmeru valdRakvere vald

Vinni valdViru-Nigula vald

Kadrina valdRägavere vald

Haljala valdVäike-Maarja vald

Rakke valdLaekvere vald

Vihula vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Lääne-Virumaal on 100 mehe kohta keskmiselt 113 naist (pisut vähem riigi keskmisest) ja elanike keskmine vanus on 41,6 aastat (pisut üle keskmise). Laste, tööealiste ja eakate osatähtsus on Lääne-Virumaal vastavalt 16%, 65% ja 19% – samuti üsna lähedal riigi keskmisele tasemele (joonised VII-4, VII-5, VII-6).

Joonis VII-4. Elanike keskmine vanus Lääne-Viru maakonnas, 31.12.2011

Rakvere valdSõmeru valdKadrina vald

Vinni valdHaljala vald

Rakvere linnRägavere vald


Tamsalu vallasisene linnTamsalu valdLaekvere vald

Viru-Nigula valdKunda linn

Väike-Maarja valdRakke valdVihula vald

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis VII-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Lääne-Viru maakonnas, 31.12.2011

Vihula valdLaekvere vald

Rakke valdVäike-Maarja vald

Tamsalu vallasisene linnTamsalu valdKadrina valdHaljala vald

Vinni valdKunda linn

Viru-Nigula valdRägavere vald


Rakvere valdRakvere linnSõmeru vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

LÄÄNE-VIRUMAA


Joonis VII-6. Vanuserühmade võrdlus Lääne-Viru maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne Lääne-Virumaal elab 4,6% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see on üsna lähedane Lääne-Virumaa elanike osale riigi püsielanikkonnas. Maakonna elanike sotsiaal-majanduslik koosseis ei erine kuigivõrd Eesti keskmisest. Palgatöötajaid on siin keskmisest vähem, pensionäre rohkem, õppureid, ettevõtjaid ja töötuid peaaegu keskmisel tasemel (joonis VII-7).

Palgatöötajate suhtarvult on Lääne-Virumaal parimas seisus Sõmeru vald, mis edestab Rakvere linna ja Kadrina, Haljala ning Rakvere valda. Mõnevõrra väiksem on see suhtarv Vinni vallas ja teistes maakonna linnades – Kundas, Tapal ja Tamsalus. Rakke vallas on küll palgatöötajaid vähem, kuid õppurite ja ettevõtjate osatähtsus on peaaegu sama suur kui maakonna parimates linnades ja valdades. Ka pensionäride osatähtsuses ei ole valdade vahel suuri erinevusi, kuigi üldiselt on maakonna servades, nt Rakkes ja Vihulas, pensionäre keskmisest rohkem (joonis VII-8).

Joonis VII-7. Lääne-Viru maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja44%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur7%

Pensionär29%

Kodune, muu mitteaktiivne7%Majanduslik aktiivsus teadmata

1%

Joonis VII-8. Lääne-Viru maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Rakke vald

Vihula vald

Laekvere vald

Rägavere vald

Väike-Maarja vald



Viru-Nigula vald

Vinni vald

Rakvere vald

Kunda linn

Kadrina vald

Haljala vald

Rakvere linn

Sõmeru vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

LÄÄNE-VIRUMAA


Lääne-Virumaa hõivatutest töötab kodumaakonnas 75%. Töörände sihtpunktidest on populaarseim Harjumaa (7%), eriti Tapa ja Vihula valla elanike jaoks, kellest käib Harjumaal tööl 15%. Lääne-Viru hõivatutest 12% käib tööl mujal Eestis, kõige sagedamini Ida-Virumaal. Välismaal töötab ligi 6% Lääne-Virumaa hõivatutest, kõige enam on välismaal töötajaid Vinni vallas (9%) (kaart VII-3, joonis VII-9).

Kaart VII-3. Lääne-Viru maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

4

7

3

9

11

27

17

1450

12

110

35

380

162

1606

3

Lääne-Virumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Lääne-Virumaada

50km

Kokku 3836

125


18 318 inimese elu- ja töökoht on Lääne-Virumaal.a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.


≤ 27

83

Lääne-Virumaa elanike töökohad,% Lääne-Virumaa elanikesta

Soome81%

Norra3%

Rootsi7%

Venemaa1%

Suurbritannia1%

Saksamaa1%

Muu riik võiteadmata asukohagatöökoht välismaal6%

Joonis VII-9. Lääne-Viru maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011


Rakke vald

Vihula vald

Laekvere vald

Viru-Nigula vald

Väike-Maarja vald

Rägavere vald


Kadrina vald

Vinni vald

Rakvere linn

Sõmeru vald

Kunda linn

Haljala vald

Rakvere vald Lääne-Virumaa

Tallinn

Muu Harjumaa

Ida-Virumaa

Järvamaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

PÕLVAMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 VIII-1

Räpi na

Põlva

Võru

Vastse-Kuuste

Ülenurme

Mikitamäe

Haaslava

Laheda

Meremäe

Valgjärve

Ahja

Sõmerpalu

Urvaste

Kõlleste

Meeksi

Vastseliina

Kambja

Mooste

Värska

Veriora

Lasva

Orava

Kanepi

Võnnu

Räpina

Nõo

Põlva

Antsla

Võru

10km

Pihkva järv

VENEMAA

LinnPõlva

ValdVärska



0 (893)

1 – 9 (979)

10 – 49 (406)

50 – 499 (60)

500 – 4999 (8)


Maakonna piir

Vallasisene linnRäpi na

PÕLVAMAA

Põlvamaa ei ole Eesti põlismaakond, vaid on moodustatud II maailmasõja järel Tartumaa idapoolsetest ja Võrumaa põhjapoolsetest valdadest, millele lisandus ka Saatse ja Värska ümbruse alasid endiselt Petserimaalt. Põlvamaa pindala on 2165 km2 ehk napilt 5% Eesti pinnast ning elanike arv on 27 448 inimest ehk 2,1% Eesti rahvastikust. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil VIII-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel VIII-1.

Kaart VIII-1. Põlva maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis VII-1. Põlva maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600

Naised 2011

Naised 2000

PÕLVAMAA


Räpi na

Põlva

Võru

Vastse-Kuuste

Ülenurme

Mikitamäe

Haaslava

Laheda

Meremäe

Valgjärve

Ahja

Sõmerpalu

Urvaste

Kõlleste

Meeksi

Vastseliina

Kambja

Mooste

Värska

Veriora

Lasva

Orava

Kanepi

Võnnu

Räpina

Nõo

Põlva

Antsla

Võru

10km

Pihkva järv

VENEMAA



5 – 44 (90)

< -100 (6)

-99 – -5 (346) -4 – 4 (1141)

LinnPõlva

ValdVärska



Maakonna piir

Vallasisene linnRäpi na


Pindalalt kuulub Põlvamaa Eesti väiksemate maakondade hulka (väiksemad on vaid Valga- ja Hiiumaa). Ka oma rahvaarvult on Põlvamaa väiksemate killas, vähem elab inimesi üksnes Lääne- ja Hiiumaal. Põlvamaa ainsas linnas, maakonnakeskuses Põlvas, elab vaid 21% maakonna elanikest. Sellegi näitaja poolest on Põlvamaa Eestis äärmuslik. Koos vallasisese linna Räpina elanikega suureneb linlaste osatähtsus maakonnas napilt 30%-ni. Asustus on Põlvamaal hõre: vaid 13 inimest ruutkilomeetri kohta.

Põlvamaa on 2000. aasta rahvaloendusest saadik kaotanud 16% elanikkonnast ja see kaotus jaguneb valdade vahel võrdlemisi ühtlaselt. Kõige rohkem on elanikke kaotanud maakonna kagunurga vallad – Värska, Mikitamäe ja Orava. Pisut paremas seisus on Põlva ja Kõlleste vald, mis on (samuti nagu Põlva linn) elanikke kaotanud vaid 10% (joonised VIII-2, kaart VIII-2).

Joonis VIII-2. Põlva maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Orava valdMikitamäe vald

Ahja valdKõlleste valdVärska vald

Vastse-Kuuste valdLaheda valdVeriora valdMooste vald

Valgjärve valdKanepi vald

Põlva valdRäpina vallasisene linn

Räpina valdPõlva linn

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000

2000

2011


Kaart VIII-2. Põlva maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Valdavalt koosneb Põlvamaa elanikkond eestlastest, keda on 95,1%. See näitaja on loendustevahelisel perioodil suurenenud 0,7% võrra. Suhteliselt rohkem elab venelasi Peipsi-äärses Räpina ja Mikitamäe vallas (joonis VIII-3).

PÕLVAMAA


Joonis VIII-3. Eestlaste osatähtsus Põlva maakonnas, 31.12.2011

Mikitamäe valdRäpina vallasisene linn

Räpina valdVärska valdOrava vald

Veriora valdValgjärve vald

Vastse-Kuuste valdKanepi vald

Põlva linnMooste vald

Ahja valdLaheda vald

Põlva valdKõlleste vald

80 82 84 86 88 90 92 94 96 98 100

%

Põlvamaa elanikkond on üsna vana – keskmine vanus on 43,2 aastat ehk ligi kaks ja pool aastat riigi keskmisest kõrgem. 100 mehe kohta on naisi 107 ehk märksa vähem riigi keskmisest. Põlvamaa elanike suhteliselt kõrge vanus ilmneb vanuserühmade võrdluses – lapsi on 14% ja eakate osatähtsus on 2011. aastaks suurenenud 21%-ni (seda on 3% võrra rohkem riigi keskmisest) (joonised VIII-4, VIII-5, VIII-6).

Joonis VIII-4. Elanike keskmine vanus Põlva maakonnas, 31.12.2011

Põlva linnMooste vald

Põlva valdLaheda vald

Vastse-Kuuste valdValgjärve vald

Ahja valdRäpina vallasisene linn

Räpina valdOrava vald

Veriora valdVärska vald

Kõlleste valdKanepi vald

Mikitamäe vald

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis VIII-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Põlva maakonnas, 31.12.2011

Värska valdMikitamäe vald

Orava valdVastse-Kuuste vald

Ahja valdLaheda valdKõlleste vald

Räpina vallasisene linnRäpina valdVeriora vald

Valgjärve valdPõlva valdPõlva linn

Kanepi valdMooste vald

0 20 40 60 80 100 120

Vanus kokku

20–34

PÕLVAMAA


Joonis VIII-6. Vanuserühmade võrdlus Põlva maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne Põlvamaal elab 2,1% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see vastab Põlvamaa elanike osale riigi püsi-elanikkonnas.

Põlvamaal on palgatöötajate ja pensionäride osatähtsus ligikaudu võrdne, st et pensionäre on palju, palgatöötajaid aga vähe. Riigi keskmisest tasemest pisut rohkem on siin aga õppureid ja ka ettevõtjate ning töötute osatähtsus on keskmise lähedal (joonis VIII-7).

Kõige suurem palgatööliste osatähtsus Põlvamaal on Põlva linnas, järgneb Põlva vald. Mõnevõrra tagasihoidlikum on palgatöötajate osatähtsus Räpina vallasiseses linnas, Laheda ja Valgjärve vallas – viimase puhul on ilmselt tegemist Tartu mõjuga, Laheda seevastu asub Võru mõjutsoonis. Suhteliselt väikese palgatöötajate arvuga Ahja, Orava ja Kõlleste vallas on keskmisest pisut enam ettevõtjaid. Põlvamaal on palju õppureid – tõenäoliselt on suur osa neist Tartu tudengid, kellel erinevalt suurematest linnadest ei ole õpingute kõrval töökohta. Suurel määral annavad Põlvamaa elanikkonnale näo pensionärid. Kõige rohkem – üle poole vähemalt 15-aastastest elanikest – on pensionäre Mikitamäe vallas, teistes valdades on pensionäride osatähtsus võrdlemisi ühesugune; suhteliselt vähem on neid vaid Põlva linnas (joonis VIII-8).

Joonis VIII-7. Põlva maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja37%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%Töötu

6%

Õppur8%

Pensionär36%



Joonis VIII-8. Põlva maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Mikitamäe valdOrava vald

Mooste valdKanepi vald

Ahja valdVeriora vald

Kõlleste valdRäpina vallasisene linn

Räpina valdVärska vald

Vastse-Kuuste valdValgjärve vald

Laheda valdPõlva valdPõlva linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

PÕLVAMAA


Põlvamaa hõivatutest 67% töötab kodumaakonnas. Töörände kõige levinum sihtpunkt on Tartumaa, kus töötab ligi 10% Põlvamaa hõivatuid. Eriti palju – üle 25% kõigist hõivatutest – käib Tartumaale tööle Ahja, Vastse- Kuuste ja Valgjärve vallast. Harjumaale käib Põlvamaalt tööle vaid 2% hõivatutest. Lähimaakondadevaheline tööränne on Kagu-Eestis võrdlemisi tihe: Põlvamaalt käib Võrumaale 20% Laheda valla ja 15% Orava valla hõivatuid, Kanepi vallast käiakse lisaks Tartumaale tööle Võru- ja Valgamaale, viimatinimetatud maakonnas käib tööl ka 7% Valgjärve valla hõivatutest jne. Välismaal käib tööl 6% Põlvamaa hõivatutest, suurim on välismaale rändajate osatähtsus Ahja vallas, kus koguni 11% hõivatutest käib välismaal tööl (kaart VIII-3, joonis VIII-9).

Kaart VIII-3. Põlva maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

SaareViljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu< 3

3 7

9

527

10 15

229

77

381

933

3 7

3

10

Põlvamaa elanikud, kestöötavad väljaspool Põlvamaada

50 km

Kokku 2216

125


6480 inimese elu- ja töökoht on Põlvamaal.

Põlvamaa elanike töökohad,% Põlvamaa elanikesta



< 11 – 5

1175

Soome65%

Norra11%

Rootsi8%

Venemaa3%

Suurbr itannia1%

Saksamaa3%

Muu riik või teadmataasukohaga töökoht välismaal

10%

Joonis VIII-9. Põlva maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Vastse-Kuuste valdAhja vald

Valgjärve valdLaheda valdKanepi valdOrava vald

Kõlleste valdMooste vald

Põlva linnPõlva vald

Värska valdVeriora vald

Mikitamäe valdRäpina vallasisene linn

Räpina vald Põlvamaa

Tartu linn

Muu Tartumaa

Harjumaa

Võrumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

PÄRNUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 IX-1

Lihula

Kiling i-Nõm me Mõisaküla

Vändra alev

Tootsi

Sindi

Lavassaare

Kihnu

Pärnu

Tahkuranna

Laimjala

Paikuse

Pöide

Sauga

Tõstamaa

Häädemeeste

Halliste

HanilaMuhu

Vigala

Are

Halinga

Varbla

Kõpu

Koonga

Suure-Jaani

Audru

Lihula

Abja

Surju

Tori

Vändra

Saarde

Türi

20 kmLÄTI

LinnPärnu

ValdAudru



Maakonna piir



0 (3395)

1 – 9 (1137)

10 – 49 (454)

50 – 499 (145)

500 – 4999 (31)

PÄRNUMAA

Pärnumaa kuulub Eesti põlismaakondade hulka. Kuigi selle maakonna piire on reformide ajal muudetud, on see ikka Eesti suurim, kattes 4807 km2 ehk üle 11% Eesti pindalast. Pärnumaal elab 82 598 inimest, s.o 6,4% Eesti elanikest, inimeste arvu poolest on Pärnu maakond neljas. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil IX-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel IX-1.

Kaart IX-1. Pärnu maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis IX-1. Pärnu maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000

Naised 2011

Naised 2000

PÄRNUMAA


Rahvaarv, rahvus ja soo-vanusjaotus Pärnumaa asustustihedus on 17 inimest ruutkilomeetri kohta ehk ligi pool riigi keskmisest. Pärnumaal paikneb Eesti suuruselt neljas linn Pärnu (39 728 elanikku). Lisaks on Pärnumaal veel üks linn – Sindi. Maakonnas on linlasi üle poole elanikest – 53%. Koos vallasisese väikelinna Kilingi-Nõmmega suureneb linlaste osatähtsus Pärnumaal 55%-ni. Omaette vallana kuulub Pärnu maakonda ka Kihnu saar.

Pärnumaal on mitu valda, mis koosnevad üksnes alevist – Lavassaare, Tootsi ja Vändra. Viimase nimega valdu on kaks – üks koosneb ainult alevist, teine küladest.

Loendustevahelisel ajal on Pärnumaa kaotanud 9,4% elanikkonnast. Seda on pisut vähem kui enamikus teistes maakondades. Pärnu linn on kaotanud oma elanikkonnast 12,7%, kuid ka Pärnumaal on kasvanud linnalähedaste valdade (Sauga ja Paikuse, aga ka Audru ja Tahkuranna) elanikkond. Kahanenud on seevastu maakonna äärealade – Koonga, Tõstamaa ja Varbla, kuid ka Tootsi – elanikkond (joonis IX-2, kaart IX-2).

Joonis IX-2. Pärnu maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Lavassaare valdKihnu valdTootsi valdVarbla valdSurju vald

Koonga valdAre vald

Tõstamaa valdTori vald

Vändra vald (alev)Tahkuranna vald

Häädemeeste valdVändra valdHalinga valdPaikuse vald

Kilingi-Nõmme vallasisene linnSaarde vald

Sindi linnSauga valdAudru valdPärnu linn

0 1 2 3 4 5 6 36 41 46

2000

2011

Tuhat


PÄRNUMAA


Lihula

Kiling i-Nõm meMõisaküla

Vändra alev

Tootsi

Sindi

Lavassaare

Ruhnu

Kihnu

Pärnu

Tahkuranna

Laimjala

Orissaare

Paikuse

Pöide

Sauga

Tõstamaa

Häädemeeste

Halliste

HanilaMuhu

Vigala

Käru

Are

Halinga

Varbla

Kõpu

Koonga

Suure-Jaani

Audru

Lihula

Abja

Surju

Kehtna

Tori

Vändra

Saarde

Türi

20kmLÄTI



5 – 99 (160)

100 > (11)

< -100 (28) -99 – -5 (406)

-4 – 4 (1401)

LinnPärnu

ValdAudru



Maakonna piir


Kaart IX-2. Pärnu maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Eestlaste osatähtsus Pärnumaa elanikkonnas on kasvanud 86,9%-st 88,9%-ni, jäädes alla 90% vaid Pärnu ja Sindi linnas ning Lavassaare vallas (joonis IX-3).

Joonis IX-3. Eestlaste osatähtsus Pärnu maakonnas, 31.12.2011

Sindi linnPärnu linn

Lavassaare valdTootsi valdSauga vald

Paikuse valdTahkuranna vald

Are valdAudru vald

Häädemeeste valdHalinga vald

Surju valdTori vald

Koonga valdVändra vald (alev)

Vändra valdKilingi-Nõmme vallasisene linn

Saarde valdTõstamaa vald

Varbla valdKihnu vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Naiste ja meeste suhe – 116 naist 100 mehe kohta – on Pärnumaal keskmine, aga keskmine vanus – 41,7 aastat – on riigi keskmisest ligi aasta võrra kõrgem. Noorimad on elanikud Pärnu linnalähedastes valdades Paikusel ja Saugas, see on valglinnastumise tunnusjoon. Laste osatähtsus – ligi 16% – on pisut üle riigi keskmise, kuid eakate osatähtsus on riigi keskmisest suurem – 20,1% (joonised IX-4, IX-5, IX-6).

PÄRNUMAA


Joonis IX-4. Elanike keskmine vanus Pärnu maakonnas, 31.12.2011

Sauga valdPaikuse vald

Surju valdTahkuranna vald

Are valdAudru vald

Sindi linnVändra vald

Tori valdPärnu linn

Häädemeeste valdKihnu vald

Koonga valdLavassaare vald

Vändra vald (alev)Halinga vald

Tõstamaa valdKilingi-Nõmme vallasisene linn

Saarde valdVarbla valdTootsi vald

0 10 20 30 40 50 60

Aastat

Joonis IX-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Pärnu maakonnas, 31.12.2011

Varbla valdKoonga vald


Tori valdHäädemeeste vald

Vändra valdTootsi vald

Halinga valdAudru vald

Are valdTõstamaa vald

Surju valdKihnu vald

Tahkuranna valdPaikuse vald

Vändra vald (alev)Pärnu linn

Sauga valdSindi linn

Lavassaare vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

Joonis IX-6. Vanuserühmade võrdlus Pärnu maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%

PÄRNUMAA



Pärnumaal elab 6,4% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see vastab Pärnumaa elanike osale riigi püsielanikkonnas. Möödunud 12 aastaga on kadunud Pärnu kui maakondadevahelise tõmbekeskuse roll – Pärnu linn on mingil määral veel vaid maakonnasisene tõmbekeskus. Siiski on siin elanike sotsiaal-majanduslik koosseis mõnevõrra soodsam kui enamikus maakondades. Palgatöötajate, töötute ja pensionäride osatähtsus on lähedane riigi keskmisele, kuid veidi vähem on õppureid. Suhteliselt palju on Pärnumaal ettevõtjaid – koguni üle 4% (joonis IX-7).

Elanike sotsiaal-majandusliku seisundi poolest on Pärnumaa üpris mitmekesine. Suurim on palgatöötajate osatähtsus Pärnu lähivaldades Saugal ja Paikusel, samuti Pärnus ja Pärnu külje all paiknevas Sindi linnas. Pärnust pisut suuremgi on palgatöötajate osatähtsus teises keskuses – Vändra alevis. Võrdlemisi suur on see ka Lavassaare vallas. Seevastu on palka saavaid tööinimesi vähe Varbla ja Koonga vallas ning Kihnus. Pärnumaal on rida piirkondi, kus ettevõtlusega tegelevaid inimesi on riigi keskmisest rohkem, nt Kihnu, Sauga, Tõstamaa ja Varbla vald. Töötuid on kõige rohkem Surju ja Varbla vallas, aga ka tööstusliku taustaga Lavassaare ja Tootsi alevis. Ligi pool vähemalt 15-aastastest on pensionärid Tootsi vallas, keskmisest tasemest märksa rohkem on pensionäre ka Varbla, Kihnu ja Häädemeeste vallas ning Kilingi-Nõmme linnas. Muudest mitteaktiivsetest enamik on õppurid. Enamikus valdades on õppurite arv võrdlemisi keskmise lähedane, vähe on õppijaid vaid Tootsis (joonis IX-8).

Joonis IX-7. Pärnu maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja44%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur7%

Pensionär29%



Joonis IX-8. Pärnu maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Varbla valdKihnu vald

Koonga valdTootsi vald

Häädemeeste valdKilingi-Nõmme vallasisene linn

Saarde valdTõstamaa vald

Are valdVändra valdHalinga vald

Tori valdTahkuranna vald

Surju valdLavassaare vald

Audru valdPärnu linnSindi linn

Vändra vald (alev)Paikuse vald

Sauga vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

Pärnumaa hõivatutest töötab kodumaakonnas 78%. Silmapaistvat tõmbekeskust, kus töötaks suurem osa Pärnumaa hõivatutest, ei ole. Harjumaal käib tööl 4% (Halinga vallast 6%), mujal Eestis 8% (Varblast 17% ja Lavassaarest 15%) hõivatutest, suhteliselt suur on Pärnumaal ka välismaal töötajate osatähtsus – ligi 8% (kaart IX-3, joonis IX-9).

PÄRNUMAA


Kaart IX-3. Pärnu maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

9

7

8

31

12

48

40 127

53

261313

42

93

80

100

12

Pärnumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Pärnumaada

50km

Kokku 4575

125


25 996 inimese elu- ja töökoht on Pärnumaal.

Pärnumaa elanike töökohad,% Pärnumaa elanikesta



≤ 14

85

Soome69%

Norra9%

Rootsi5%

Venemaa2%

Suurbritannia2%

Saksamaa2%


Joonis IX-9. Pärnu maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011


Lavassaare valdVarbla vald

Vändra vald (alev)Vändra valdSauga valdAudru valdKihnu vald

Häädemeeste valdPaikuse valdHalinga vald

Are valdPärnu linn

Tahkuranna valdSindi linn

Koonga valdTõstamaa vald

Tori valdSurju vald

Tootsi vald

%

Pärnumaa

Tallinn

Muu Harjumaa

Muu Eesti

Välismaa

0 20 40 60 80 100

RAPLAMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 X-1

Rapla

Vändra alev

Tootsi

Järvakandi

Taebla

Kullamaa

Raikküla

Juuru

Väätsa

Kiili

Kernu

SakuKeila

Kohila

Saue

Risti

Martna

Rapla

Vigala

Käru

Are

Kose

Halinga

PaideOru

Padise

Nissi Kõue

Koonga

Kaiu

Lihula

Kehtna

Märjamaa

Vändra

Anija

Türi

Türi

10km


0 (1794)1 – 9 (905)

10 – 49 (379)

50 – 499 (95)500 – 4999 (10) ValdKäru


Maakonna piir

Vallasisene linnRapla

RAPLAMAA

Raplamaa on üsna uus maakond, mis moodustati pärast II maailmasõda põhiliselt Läänemaa ja Harjumaa valdadest. Niihästi pindala (2980 km2 ehk 7% Eesti pindalast) kui ka rahvaarvu (34 914 elanikku ehk 2,7% Eesti rahvastikust) poolest kuulub Raplamaa Eesti keskmiste hulka, kuid asustus on siin Eesti hõredamaid – 12 inimest ruutkilomeetril. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil X-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel X-1.

Kaart X-1. Rapla maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis X-1. Rapla maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800

Naised 2011

Naised 2000

RAPLAMAA


Rapla

Vändra alev

Tootsi

Järvakandi

Kullamaa

Raikküla

Juuru

Väätsa

Kiili

Kernu

Saku

Kohila

Saue

Risti

Rapla

Vigala

Käru

Are

Kose

Halinga

Oru

Padise

Nissi Kõue

Koonga

Kaiu

Lihula

Kehtna

Märjamaa

Vändra

Anija

Türi

Türi

10km

Rahvaarvu muutus 2000–2011, inimeste arv km2-l


5 – 99 (158)

100 > (5)

< -100 (7)

-99 – -5 (232) -4 – 4 (1105)

ValdKäru


Maakonna piir

Vallasisene linnRapla


Raplamaa eripära on see, et maakonnas ei ole ühtegi linna. Maakonnakeskus Rapla on vallasisene linn, kus elab vaid 15% maakonna elanikest. Seega on Raplamaa kõige maalisema elanikkonnaga maakond. Ometi on Raplamaa elanike hulk loendustevahelisel ajal vähenenud vaid 1%, see on maakondades paremaid tulemusi.

Joonis X-2. Rapla maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Käru vald

Vigala vald

Järvakandi vald

Kaiu vald

Juuru vald

Raikküla vald

Kehtna vald

Märjamaa vald

Kohila vald

Rapla vallasisene linn

Rapla vald

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

2000

2011

Tuhat


Kaart X-2. Rapla maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Eestlaste osatähtsus on Raplamaal loenduste vahel suurenenud 1,2% võrra ja on nüüd 94%. Alla 90% on eestlasi vaid Kohila ja Järvakandi vallas (joonis X-3).

RAPLAMAA


Joonis X-3. Eestlaste osatähtsus Rapla maakonnas, 31.12.2011

Kohila vald

Järvakandi vald

Kehtna vald


Rapla vald

Käru vald

Raikküla vald

Märjamaa vald

Juuru vald

Vigala vald

Kaiu vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Meeste osatähtsus on Raplamaal Eesti keskmisest suurem: siin elab 100 mehe kohta 107 naist. Raplamaa elanike keskmine vanus ühtib Eesti keskmisega, lapsi on siin 1% võrra rohkem kui Eestis keskmiselt, sedajagu vähem on tööealisi.

Suhteliselt noorem on elanikkond Raplamaa põhjanurgas Kohila ja Rapla vallas, kus elanike hulk on vähenenud mõõdukalt. Ilmselt kujuneb see piirkond samamoodi kui Harjumaa vallad Tallinna magalaks. Suuresti on rahvaarv kahanenud maakonna lõunaosas, eriti võrdlemisi eaka elanikkonnaga Vigalas (joonised X-4, X-5, X-6).

Joonis X-4. Elanike keskmine vanus Rapla maakonnas, 31.12.2011

Kohila vald


Rapla vald

Kehtna vald

Juuru vald

Raikküla vald

Märjamaa vald

Kaiu vald

Käru vald

Vigala vald

Järvakandi vald

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis X-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Rapla maakonnas, 31.12.2011

Käru vald

Vigala vald

Järvakandi vald

Kaiu vald

Kehtna vald

Raikküla vald

Märjamaa vald


Rapla vald

Kohila vald

Juuru vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

RAPLAMAA


Joonis X-6. Vanuserühmade võrdlus Rapla maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%


Raplamaal elab 2,7% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest, see vastab Raplamaa elanike osale riigi püsi-elanikkonnas. Raplamaa elanikkonna sotsiaal-majanduslik koosseis on üsna sarnane Pärnumaa omaga.

Raplamaa elanikkond on sotsiaal-majanduslikult struktuurilt võrdlemisi ühenäoline, ülejäänud maakonnast erineb vaid kagunurgas paiknev Käru, kus palgasaajaid on märksa vähem kui pensionäre. Palgatöötajaid on palju Kohila vallas, mis ka oma paiknemise poolest seostub Harjumaaga, samuti ka Rapla linnas ning vallas. Märjamaal ja Vigalas, kus palgasaajaid on vähem, on keskmisest pisut rohkem ettevõtjaid.

Joonis X-7. Rapla maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja45%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur8%

Pensionär28%



Joonis X-8. Rapla maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Käru vald

Vigala vald

Järvakandi vald

Märjamaa vald

Raikküla vald

Juuru vald

Kaiu vald

Kehtna vald


Rapla vald

Kohila vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

RAPLAMAA


Töörände poolest on Raplamaa kõigi Eesti maakondade hulgas eriline – selle maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle veerandi hõivatutest. See annabki aluse väita, et Põhja-Raplamaa on kujunenud Tallinna „eeslinnaks“ sarnaselt Harjumaal paiknevatele Tallinna lähivaldadele. Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale. Välismaal töötab Rapla hõivatutest üle 5% (kaart X-3, joonis X-9).

Kaart X-3. Rapla maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

5

8

3

13

27

17

773

63

133

3670

17

5

8

5

63

Raplamaa elanikud, kestöötavad väljaspool Raplamaada

50km

Kokku 4810

125


8180 inimese elu- ja töökoht on Raplamaal.

Raplamaa elanike töökohad,% Raplamaa elanikesta



≤ 12863

Soome75%

Norra5%

Rootsi6%

Venemaa1%

Surbritannia2%

Saksamaa2%


Joonis X-9. Rapla maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Kohila vald

Kaiu vald

Juuru vald

Märjamaa vald


Rapla vald

Käru vald

Kehtna vald

Raikküla vald

Vigala vald

Järvakandi vald Raplamaa

Tallinn

Muu Harjumaa

Pärnumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

SAAREMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 XI-1

Lihula

Kuressaare

Laimjala

Orissaare

Salme

Emmaste

Lümanda

Kihelkonna

Pöide

Torgu

Valjala

Mustjala

HanilaMuhu

PihtlaKärla

Kaarma

Varbla

Leisi

20km

Abruka

Vilsandi

Ruhnu

10km Maakonna piir

LinnKuressaare


0 (2084)1 – 9 (813)

10 – 49 (402)50 – 499 (52)

500 – 4999 (7)

ValdLeisi


SAAREMAA

Saaremaa on alati olnud iseseisev maakond. Selle pindala on 2922 km2 ehk 6,7% Eesti pindalast ja Saaremaal elab 31 317 inimest ehk 2,4% Eesti rahvastikust. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil XI-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel XI-1.

Kaart XI-1. Saare maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis XI-1. Saare maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800

Naised 2011

Naised 2000

SAAREMAA


Lihula

Kuressaare

Laimjala

Orissaare

Salme

Emmaste

Lümanda

Kihelkonna

Pöide

Torgu

Valjala

Mustjala

HanilaMuhu

Pihtla

Kärla

Kaarma

Varbla

Leisi

20km

Abruka

Vilsandi

Ruhnu

10km



5 – 54 (102)

< -100 (9)

-99 – -5 (299)

-4 – 4 (981)

Maakonna piir

LinnKuressaareValdLeisi



Saaremaa asustustihedus on 11 inimest ruutkilomeetri kohta, see on üks väiksemaid Läänemaa järel. Saaremaa koosseisu kuulub palju saari – iseseisvad vallad on Muhu ja pisike Ruhnu, kuid peale nende on veel hulk asustatud saari (Abruka, Vilsandi, Vahase jt) ning laide, kus elab üksikuid inimesi (nt Kõinastu), kuid kus enamasti aasta ringi siiski ei elata. Saaremaa ainus linn Kuressaare kuulub Eesti vanimate hulka. Seal elab 13 166 inimest ehk 42% Saaremaa elanikkonnast.

Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on Saaremaa elanikkond vähenenud 12,9% ja Kuressaare linna elanikkond 11,8%, samas on Kuressaare naabruses asuva Kaarma valla elanikkond 10% kasvanud. Kõige rohkem – üle kolmandiku – on elanikke kaotanud väike Torgu vald, kus inimeste keskmine vanus on praegu 50 aastat (joonis XI-2, kaart XI-2).

Joonis XI-2. Saare maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Ruhnu valdTorgu vald

Laimjala valdMustjala vald

Kihelkonna valdLümanda vald

Pöide valdSalme valdValjala valdPihtla valdMuhu valdKärla vald

Orissaare valdLeisi vald

Kaarma valdKuressaare linn

0 1 2 3 4 5 10 13 16

Tuhat

2000

2011

Kaart XI-2. Saare maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Saaremaa elanikest 98,1% on eestlased. See näitaja ei ole muutunud, küll aga on õige pisut muutunud elanikkonna koosseis üksikvaldades (joonis XI-3).

SAAREMAA


Joonis XI-3. Eestlaste osatähtsus Saare maakonnas, 31.12.2011

Ruhnu valdKärla valdTorgu vald

Kihelkonna valdKuressaare linnOrissaare vald

Mustjala valdPihtla vald

Laimjala valdPöide vald

Salme valdLümanda vald

Kaarma valdValjala vald

Leisi valdMuhu vald

90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100

%

Mehi on Saaremaal Eesti keskmisest mõnevõrra rohkem – 100 mehe kohta on 109 naist. Samas on keskmine Saaremaa elanik Eesti keskmisest kaks aastat vanem. Vanuserühmade jaotus (vastavalt 14%, 65% ja 21%) näitab, et siin on lapsi 1% võrra ja tööealisi 2% võrra vähem riigi keskmisest, eakaid aga 3% võrra rohkem. Võrreldes eelmise loendusega on Saaremaal laste osatähtsus vähenenud keskmisest rohkem – 20%-st 14%-ni, kusjuures eakate osatähtsus ulatub ligi 21%-ni (joonised XI-4, XI-5, XI-6).

Joonis XI-4. Elanike keskmine vanus Saare maakonnas, 31.12.2011


Valjala valdRuhnu valdSalme vald

Laimjala valdPihtla valdLeisi vald

Lümanda valdPöide vald

Orissaare valdMustjala vald

Kärla valdMuhu vald

Kihelkonna valdTorgu vald

0 10 20 30 40 50 60

Aastat

Joonis XI-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Saare maakonnas, 31.12.2011

Ruhnu valdMuhu vald

Kihelkonna valdOrissaare vald

Leisi valdPöide vald

Valjala valdMustjala vald

Pihtla valdKärla vald

Laimjala valdKaarma vald

Torgu valdLümanda vald

Kuressaare linnSalme vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

SAAREMAA


Joonis XI-6. Vanuserühmade võrdlus Saare maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne Saaremaal elab 2,5% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest, see on üsna lähedane Saaremaa elanike osale riigi püsielanikkonnas (2,4%).

Kuigi Saaremaa elanikkonna sotsiaal-majanduslikus koosseisus ei ole teiste Eesti maakondadega võrreldes ühtegi silmapaistvat eripära, on see maakonnasiseselt siiski üsna vahelduv.

Kuressaare linn ja seda ümbritsev Kaarma vald paistavad silma palgatöötajate ning õppurite suhteliselt suure ja pensionäride ning muude mitteaktiivsete väikese osatähtsuse poolest. Samasugune on tillukese Ruhnu valla elanikkond. Seevastu Torgu, Mustjala ja Muhu vallas on palgatöötajaid suhteliselt vähe ning pensionäre palju. Torgu vallas on siiski keskmisest rohkem ettevõtjaid, sama kehtib Pihtla, Muhu ja Lümanda valla kohta. Töötuid ei ole üheski Saaremaa vallas üle riigi keskmise taseme (joonis XI-8).

Joonis XI-7. Saare maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja45%

Ettevõtja4%Muu

hõivatu1%

Töötu5%

Õppur7%

Pensionär30%



Joonis XI-8. Saare maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgis, 31.12.2011

Torgu valdMustjala vald

Kärla valdMuhu vald

Kihelkonna valdLeisi vald

Pöide valdLümanda valdOrissaare vald

Pihtla valdSalme vald

Laimjala valdValjala vald


Ruhnu vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

SAAREMAA


Saaremaa elanikud tänapäeval väga palju mandril tööl ei käi – ligi 80% saarlastest on töö leidnud kodusaarel. Harjumaal teenib leiba siiski 9% Muhu ja 14% Ruhnu hõivatutest. Välismaal, peamiselt Soomes, töötab ligi 7% Saaremaal elavatest hõivatutest (kaart XI-3, joonis XI-9).

Kaart XI-3. Saare maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu

4

< 3

5

< 36

7

9

34

506

28

19

18

903

< 3< 3

Saaremaa elanikud, kestöötavad väljaspool Saaremaada

50 km

Kokku 1545

125


10 592 inimese elu- ja töökoht on Saaremaal.

Saaremaa elanike töökohad,% Saaremaa elanikesta



< 14

87

Soome65%

Norra10%

Rootsi8%

Venemaa1%

Suurbr itann ia2%

Saksamaa2%

Muu riik või teadmataasukohaga töökoht välismaal

13%

Joonis XI-9. Saare maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Muhu valdLaimjala vald

Pöide valdMustjala vald

Kihelkonna valdLeisi vald

Orissaare valdValjala valdRuhnu valdPihtla vald

Kuressaare linnTorgu valdSalme vald

Kaarma valdKärla vald

Lümanda vald Saaremaa

Harjumaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

TARTUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 XII-1

Otepää

KallastePõltsamaa

Põlva

Piirissaare

Elva

Peipsiääre

Tartu

Vastse-Kuuste

Ülenurme Haaslava

Laheda

Konguta

Tähtvere

PaluperaValgjärve

Alatskivi

Ahja

a

Kõlleste

Luunja

Meeksi

Mäksa

Palamuse

Tabivere

Rannu

Rõngu

KambjaMooste

Kolga-Jaani

Veriora

Puhja

Otepää

Puurmani

Kanepi

Pala

Võnnu

Räpi na

Laeva

Puka

Põltsamaa

Nõo

Põlva

Tarvastu

Tartu Vara

Räpina

Võrtsjärv

Peipsi järv

10km


0 (1334)1 – 9 (1009)

10 – 49 (669)

50 – 499 (162)500 – 4999 (43)

> 5000 (5) Eesti Vabariigi piir


Maakonna piirVallasisene linnRäpi naLinnTartu

ValdVara

TARTUMAA

Tartumaa on Eesti vanemaid maakondi, pikka aega oli siin Põhja-Liivimaa (praeguse Lõuna-Eesti) keskus. Tartumaa pinda on vähendatud niihästi Jõgeva-, Põlva- kui ka Valgamaa kasuks, praegu on Tartumaa pindala 2993 km2 ehk ligi 7% Eesti pindalast. Tartumaal elab 150 528 inimest, s.o ligi 12% Eesti elanikest. Elanike arvu poolest on Tartu maakond teisel kohal Harjumaa järel. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil XII-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel XII-1

Kaart XII-1. Tartu maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011

Joonis XII-1. Tartu maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000

Naised 2011

Naised 2000

TARTUMAA


Otepää

KallastePõltsamaa

Põlva

Piirissaare

Elva

Peipsiääre

Tartu

Vastse-Kuuste

Ülenurme Haaslava

Laheda

Konguta

Tähtvere

Palupera

Sangaste

Valgjärve

Alatskivi

Ahja

Urvaste

Kõlleste

Luunja

Meeksi

Mäksa

Palamuse

Tabivere

Rannu

Rõngu

KambjaMooste

Kolga-Jaani

Õru

Veriora

Orava

Puhja

Otepää

Puurmani

Kanepi

Pala

Võnnu

Räpi na

Laeva

Puka

Põltsamaa

Nõo

Põlva

Võru

TartuVara

Räpina

Võrtsjärv

Peipsi järv

10km



5 – 99 (348)

100 > (29)

< -100 (25)

-99 – -5 (323)

-4 – 4 (1287)

Vallasisene linnRäpi naLinnTartu

ValdVara



Maakonna piir

Rahvaarv, rahvus ja soo-vanusjaotus Tartumaa asustustihedus on Eesti kohta suur – üle 50 inimese ruutkilomeetril. Sellegi näitaja poolest on Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Tartus on kolm linna – peale Eesti suuruselt teise linna Tartu veel Elva ja Kallaste. Linnades elab 69% Tartumaa elanikest.

Tartumaa on ainus maakond peale Harjumaa, mille elanikkond ei ole eelmisest rahvaloendusest saadik kahanenud, vaid on koguni 0,6% kasvanud.

Tartu linna elanike arv on võrreldes eelmise loendusega siiski 3,5% vähenenud ja langenud alla 100 000 piiri, kuid seda kompenseerib linnalähedaste valdade – Ülenurme, Tartu ja Luunja – rahvaarvu märgatav kasv. Elanikke on kõige rohkem kaotanud Piirissaare vald, kuid samuti Kallaste linn ning Peipsiääre ja Meeksi vald Peipsi järve ääres (joonis XII-2, kaart XII-2).

Joonis XII-2. Tartu maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Piirissaare valdMeeksi vald

Peipsiääre valdLaeva vald

Kallaste linnVõnnu vald

Alatskivi valdKonguta vald

Rannu valdMäksa vald

Vara valdHaaslava vald

Puhja valdKambja valdRõngu vald

Tähtvere valdNõo vald

Luunja valdElva linn

Tartu valdÜlenurme vald

Tartu linn

0 2 4 6 8 10 94 98 102

Tuhat

2000

2011

Kaart XII-2. Tartu maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

TARTUMAA


Tartu maakonnas on eestlaste osatähtsus alates 2000. aastast suurenenud 2,5% võrra ja jõudnud 84,7%-ni, ka Tartu linnas ületab eestlaste osatähtsus nüüd 80%. Põliselt venekeelsed on Peipsi-äärsed külad, Kallaste linn ja Piirissaare, kus juba mitusada aastat elab vene vanausuliste kogukond.

Joonis XII-3. Eestlaste osatähtsus Tartu maakonnas, 31.12.2011

Peipsiääre valdPiirissaare vald

Kallaste linnAlatskivi vald

Tartu linnVara vald

Puhja valdLuunja valdMeeksi vald

Haaslava valdRannu vald

Ülenurme valdTähtvere vald

Tartu valdMäksa vald

Elva linnRõngu vald

Nõo valdVõnnu vald

Konguta valdLaeva vald

Kambja vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Tartumaa keskmine elanik on kõigi Eesti maakondade võrdluses noorim – 38,2-aastane ehk 2,5 aastat noorem keskmisest eestimaalasest. Põhjus on tudengite suur osatähtsus Tartus ja selle ümbruses. Ka Tartu linna lähivaldade elanikkond on võrdlemisi noor. Naiste ja meeste vahekord aga on lähedane riigi keskmisele: 100 mehe kohta elab Tartumaal 115 naist. Kõigist teistest valdadest erineb radikaalselt Peipsi järve saarel asuv Piirissaare, kus elanikkond on vägagi maskuliinne – 100 mehe kohta on 60 naist – ja elanike keskmine vanus on 63 aastat. Kuigi ka Tartumaal on vanuserühmade vahekord viimase tosina aasta jooksul ebasoodsamaks muutunud, on siin praegu lapsi pisut rohkem kui eakaid – vastavalt 16,4% ja 16%.

Joonis XII-4. Elanike keskmine vanus Tartu maakonnas, 31.12.2011

Ülenurme valdLuunja vald

Tartu valdHaaslava valdTähtvere vald

Tartu linnNõo valdVara vald

Laeva valdKambja vald

Konguta valdPuhja vald

Võnnu valdElva linn

Mäksa valdRõngu valdRannu vald

Alatskivi valdKallaste linnMeeksi vald

Peipsiääre valdPiirissaare vald

0 10 20 30 40 50 60 70

Aastat

TARTUMAA


Joonis XII-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Tartu maakonnas, 31.12.2011

Piirissaare valdKallaste linnMeeksi vald

Peipsiääre valdMäksa vald

Alatskivi valdVara vald

Rannu valdVõnnu vald

Konguta valdPuhja vald

Haaslava valdRõngu vald

Elva linnNõo vald

Kambja valdLuunja vald

Tartu valdTähtvere vald

Tartu linnÜlenurme vald

Laeva vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

Joonis IV-6. Vanuserühmade võrdlus Tartu maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%


Tartumaal elab 11,5% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see on üsna lähedane Tartumaa elanike osale riigi püsielanikkonnas (11,6%). Erinevus tuleneb laste suuremast osatähtsusest võrreldes riigi keskmisega.

Tartumaa elanikkond on oma sotsiaal-majandusliku seisundi poolest äärmiselt kirev. Luunja, Tartu, Tähtvere ja eriti Ülenurme vald on tüüpilised valglinnastumise piirkonnad suure töötajate arvu ja väikese mitteaktiivsete ja pensionäride osatähtsusega. Tartumaa elanikkonna eripära on suur õppurite, s.o tudengite osatähtsus, neid on märkimisväärselt palju nimelt linnalähedastes valdades. Kuid Tartumaal on ka väga teistmoodi valdu. Kahtlemata on Eesti kõige omanäolisem vald Piirissaare, kus alla veerandi kõigist vähemalt 15-aastastest elanikest töötab ja kõik ülejäänud on pensionärid. Palju ei erine sellest ka Peipsiääre ja Meeksi vald, kus on samuti palgatöötajaid vähe ja üle poole vähemalt 15-aastastest on pensionärid. Töötuid on Tartumaal keskmisest vähem, neid leidub eeskätt maakonna keskusest eemal – Peipsiääre, Meeksi, Võnnu ja Vara vallas ning Kallate linnas. Õppureid on lisaks Tartu linnale ja selle lähivaldadele rohkesti ka Elva linnas ja Nõo vallas. Enamikus Tartumaa valdadest ja linnadest on pensionäre alla riigi keskmise taseme (joonis XII-8).

TARTUMAA


Joonis XII-7. Tartu maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja47%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu5%

Õppur11%

Pensionär23%



Joonis XII-8. Tartu maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Piirissaare valdPeipsiääre vald

Meeksi valdAlatskivi valdKallaste linnVõnnu valdMäksa vald

Vara valdKonguta vald

Rõngu valdRannu valdPuhja vald

Kambja valdHaaslava vald

Elva linnLaeva vald

Nõo valdTartu linnTartu vald

Luunja valdTähtvere vald

Ülenurme vald Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100 Kõigist Tartumaa hõivatutest 64% töötab Tartu linnas, mujal Tartumaal töötab neist veel 18%. Seega annab Tartumaa tööd 82%-le oma maakonna hõivatutest, mis on suhteliselt suur näitaja. Harjumaal töötab 3,5% Tartumaa hõivatuist – osatähtsus pole küll suur, ent Tartumaa suure elanike arvu tõttu tähendab see siiski rohkem kui 1500 inimese töörännet. Väiksemal määral töötatakse ka naabervaldades, näiteks Alatskivi vallas Jõgevamaal ja Meeksi vallas Põlvamaal. Välismaal töötab ligi 4% Tartumaa hõivatutest, populaarseim sihtkoht on Soome (kaart XII-3, joonis XII-9).

TARTUMAA


Kaart XII-3. Tartu maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu7

20

26 14

2509

82

54

1502

122 142

157

194

274

355

342

Tartumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Tartumaada

50km

Kokku 5800

125


53 575 inimese elu- ja töökoht on Tartumaal.a Arvestatud ei ole kindla aadressita ja teadmata asukohaga töökohti.


≤ 13

90

Tartumaa elanike töökohad,% Tartumaa elanikesta

Soome62%Norra

13%

Rootsi6%

Venemaa2%

Suurbritann ia2%

Saksamaa3%



Joonis XII-9. Tartu maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Rannu valdPiirissaare vald

Meeksi valdRõngu vald

Kallaste linnAlatskivi valdKonguta vald

Peipsiääre valdLaeva vald

Elva linnVõnnu vald

Vara valdPuhja vald

Kambja valdNõo vald

Mäksa valdHaaslava vald

Tartu valdLuunja vald

Tähtvere valdÜlenurme vald

Tartu linn Tartu linn

Muu Tartumaa

Harjumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

VALGAMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 XIII-1

Antsla

Otep ääKarksi -Nuia

Abja- Paluo ja

Mõisaküla

Tõrva

Valga

Palupera

Sangaste

Põdrala

UrvasteHummuli

Mõniste

Rõngu

Tõlliste

Õru

Taheva

Otepää

Karula

Puka

Antsla

Tarvastu

Helme

Karksi

Abja

20km

LÄTI

LinnValga

ValdKarula



Maakonna piir

Vallasisene linnOtep ää


0 (1066)

1 – 9 (832)

10 – 49 (269)

50 – 499 (59)

500 – 4999 (8)

VALGAMAA

Valga maakond loodi pärast I maailmasõda, kui Eesti ja Läti vabariigi vahele tõmmati esimest korda riigipiir ja jagati Valga/Valka linn. Maakond moodustati naabermaakondade (peamiselt Viljandimaa ja Tartumaa) valdadest. Valgamaa pindala on 2044 km2 ehk 4,7% Eesti pindalast, sellest väiksem on vaid Hiiumaa. Valgamaal elab 30 123 inimest ehk 2,3% Eesti elanikest. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil XIII-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel XIII-1

Kaart XIII-1. Valga maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis XIII-1. Valga maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600

Naised 2011

Naised 2000

VALGAMAA


Antsla

Otep ääKarksi -Nuia

Abja- Paluo ja

Mõisaküla

Tõrva

Valga

Palupera

Sangaste

Põdrala

UrvasteHummuli

Mõniste

Rõngu

Tõlliste

Õru

Taheva

Otepää

Karula

Puka

Antsla

Tarvastu

Helme

Karksi

Abja

Saarde

20 km

LÄTI



5 – 99 (75) 100 > (1)

< -100 (10) -99 – -5 (259)

-4 – 4 (939)

LinnValga

ValdKarula



Maakonna piir

Vallasisene linnOtep ää


Valgamaa asustustihedus on 15 inimest ruutkilomeetri kohta, see on poole väiksem Eesti keskmisest. Siiski ei kuulu Valgamaa eriti hõredalt asustatud maakondade hulka. Valgamaal on kaks linna – maakonnakeskus Valga ja Tõrva –, neis elab kokku pool Valgamaa elanikest. Koos vallasisese talvepealinna Otepää elanikega tõuseb linlaste osatähtsus Valgamaal 56%-ni.

Eelmisest rahvaloendusest möödunud aja jooksul on Valgamaa elanikkond kahanenud 15,8%, peaaegu sama palju – 14,4% – on vähenenud ka Valga linna rahvaarv. Võrdlemisi ühtlaselt on kahanenud kõik vallad (v.a Palupera), mõõdukamalt on kahanenud turismile orienteeritud Otepää elanikkond. Ligi veerandi elanikest on kaotanud Helme, Taheva ja Õru vald (joonis XIII-2, kaart XIII-2).

Joonis XIII-2. Valga maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Õru vald

Põdrala vald

Taheva vald

Hummuli vald

Karula vald

Sangaste vald

Palupera vald

Puka vald

Tõlliste vald

Helme vald

Tõrva linn

Otepää vallasisene linnOtepää vald

Valga linn

0 3 000 6 000 9 000 12 000 15 000

2000

2011

Kaart XIII-2. Valga maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Valgamaa elanikest on eestlasi 83%, suhteliselt väiksem on eestlaste arvukus vaid Ida-Virumaal ja Harjumaal. Valga linna elanikest on eestlasi vaid 64%, kuid kahe rahvaloenduse vahel on see näitaja ligi 2% võrra suurenenud. Enamikus maakonna valdades on siiski üle 90% elanikest eestlased.

VALGAMAA


Joonis XIII-3. Eestlaste osatähtsus Valga maakonnas, 31.12.2011

Valga linn

Õru vald

Karula vald

Tõlliste vald

Taheva vald

Palupera vald

Hummuli vald

Sangaste vald


Helme vald

Puka vald

Tõrva linn

Põdrala vald

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Valgamaa elanike keskmine vanus – 43,2 aastat – on 2,5 aastat kõrgem riigi keskmisest, meeste osatähtsus on samuti keskmisest veidi suurem – 100 mehe kohta on naisi 113. Üheski Valgamaa vallas ei ole keskmine vanus alla 40 aasta. Eriti eakas on elanikkond Taheva vallas (48 aastat), kõrge on see näitaja ka Paluperas. Eeskätt on kahanenud tööealiste ja kasvanud eakate arv – tööealisi on siin napilt 63%, eakaid aga üle 22% – erinevus riigi keskmisega võrreldes on üle 4%. Laste osatähtsus on siiski riigi keskmisel tasemel (joonised XIII-4, XIII-5, XIII-6).

Joonis XIII-4. Elanike keskmine vanus Valga maakonnas, 31.12.2011

Sangaste vald

Valga linn

Õru vald

Helme vald

Hummuli vald

Põdrala vald


Puka vald

Tõrva linn

Tõlliste vald

Karula vald

Palupera vald

Taheva vald

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis XIII-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Valga maakonnas, 31.12.2011

Taheva vald

Õru vald

Tõlliste vald

Hummuli vald

Põdrala vald

Palupera vald

Helme vald


Tõrva linn

Sangaste vald

Puka vald

Valga linn

Karula vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

VALGAMAA


Joonis XIII-6. Vanuserühmade võrdlus Valga maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%


Valgamaal elab 2,3% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest, see vastab Valgamaa elanike osale riigi püsi-elanikkonnas (2,3%). Valgamaa on maakond, kus pensionäride osatähtsus on suur ja seda suuresti palgatöötajate arvel.

Valgamaal on pensionäre suhteliselt palju, nende arv on võrdlemisi lähedane palgatöötajate arvule. Soodsamas seisus on selles mõttes Tõrva linn ja Otepää vald. Need paigad edestavad palgatöötajate ning pensionäride suhte poolest ka maakonnakeskust Valga linna, millel pole erilist positiivset mõju ka oma naabervaldadele Karulale ja Tõllistele. Palgatöötajate osatähtsus on kõige väiksem maakonna põhjaservas paiknevas Palupera vallas ja lõunaservas Taheva vallas. Ettevõtjaid on rohkem Karulas ja Otepääl, töötuid Helme, Hummuli ja Põdrala vallas (joonised XIII-7, XIII-8).

Joonis XIII-7. Valga maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja38%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%Töötu

6%Õppur

7%

Pensionär35%



Joonis XIII-8. Valga maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Palupera vald

Taheva vald

Karula vald

Õru vald

Tõlliste vald

Hummuli vald

Helme vald

Põdrala vald

Sangaste vald

Puka vald

Valga linn


Tõrva linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

VALGAMAA


Valgamaal käib oma maakonnas tööl 71% hõivatutest, seda on vähem kui enamikus Eesti maakondades. Peamine töörände sihtkoht on Tartumaa, kus töötab 7% Valgamaa hõivatuist, eriti neist, kes elavad Palupera ja Puka vallas. Harjumaal käib tööl 3% Valgamaa elanikest. Taheva ja Karula vallast käiakse tööle ka Võrumaale. Ligi 6% Valgamaa hõivatutest käib tööl välismaal, kusjuures suurim on välismaal töötajate protsent Tõrvas (kaart XIII-3, joonis XIII-9).

Kaart XIII-3. Valga maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu < 3

5

4

8

7

626

22

14

347

12

27

64

58

779

146

Valgamaa elanikud, kestöötavad väljaspool Valgamaada

50 km

Kokku 2120

125


7619 inimese elu- ja töökoht on Valgamaal.

Valgamaa elanike töökohad,% Valgamaa elanikesta



≤ 148

78

Soome60%

Norra12%

Rootsi6%

Venemaa4%

Suurbritannia1%

Saksamaa3%



Joonis XIII-9. Valga maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Palupera vald

Puka vald

Õru vald

Tõrva linn

Karula vald


Taheva vald

Põdrala vald

Tõlliste vald

Helme vald

Sangaste vald

Valga linn

Hummuli vald Valgamaa

Tartumaa

Harjumaa

Võrumaa

Viljandimaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

VILJANDIMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 XIV-1

Karksi -Nuia

Suur e-Jaa ni

Abja- Paluo jaKilingi-Nõmme

Mõisaküla

Võhma

Vändra alev

Tootsi

Põltsamaa

Tõrva

Sindi

ViljandiPärnu

Saarepeedi

Tahkuranna

Põdrala

Paistu

Paikuse

Rõngu

Sauga

Kolga-Jaani

Õru

Häädemeeste

Viiratsi

Halliste

Pärsti

Kõo

Puka

Põltsamaa

a

Are

Halinga

Tarvastu

Helme

Kõpu

Karksi

Suure-Jaani

Abja

Surju

Tori

Vändra

Saarde

Türi

20km LÄTI

Võrtsjärv

LinnViljandi

ValdViiratsi



0 (1894)

1 – 9 (1190)

10 – 49 (470)

50 – 499 (89)

500 – 4999 (17)


Maakonna piir

Vallasisene linnSuur e-Jaa ni

VILJANDIMAA

Viljandimaa on üks Eesti iidsetest maakondadest. Ka maakonna keskus, kunagine hansalinn Viljandi, on aukartust äratava ajalooga. Viljandi linn on elanike arvult Eestis seitsmes. Viljandimaa pindala on 3422 km2 – ligi 8% Eesti pindalast. Maakond on pindalalt Pärnumaa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa järel neljas. Viljandimaal elab 47 599 inimest ehk 3,7% Eesti rahvastikust. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil XIV-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel XIV-1.

Kaart XIV-1. Viljandi maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011

Joonis XIV-1. Viljandi maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

3000 2500 2000 1500 1000 500

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Naised 2011

Naised 2000

VILJANDIMAA


Karksi -Nuia

Suur e-Jaa ni

Abja- Paluo jaKilingi-Nõmme

Mõisaküla

Võhma

Vändra alev

Tootsi

Põltsamaa

Tõrva

Sindi

Lavassaare

ViljandiPärnu

Saarepeedi

Tahkuranna

Põdrala

Paistu

Paikuse

Rõngu

Sauga

Kolga-Jaani

Õru

Häädemeeste

Viiratsi

Halliste

Pärsti

Kõo

Puka

Põltsamaa

Are

Halinga

Tarvastu

Helme

Kõpu

Karksi

Suure-Jaani

Audru

Abja

Surju

Tori

Vändra

Saarde

Türi

20km LÄTI

VõrtsjärvRahvaarvu muutus 2000–2011,inimeste arv km2-l


5 – 99 (108) 100 > (1)

< -100 (17)

-99 – -5 (466)-4 – 4 (1362)

LinnViljandi

ValdViiratsi



Maakonna piir

Vallasisene linnSuur e-Jaa ni


Viljandimaa asustus ei ole tihe – ühe ruutkilomeetri kohta 14 inimest. Viljandimaa kolmes linnas (Viljandi, Võhma ja Mõisaküla) elab kokku 41% Viljandimaa elanikest. Koos vallasiseste linnade Suure-Jaani, Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia elanikega on linlaste osatähtsus maakonna rahvastikus 49%.

Eelmisest rahvaloendusest möödunud aastate jooksul on Viljandimaa kaotanud oma elanikkonnast ligi 17,5%, mis on suurimaid kadusid (ületab isegi Ida-Virumaa näitaja). Kaotusi on kandnud kõik Viljandimaa vallad. Suhteliselt väiksem (vaid 5–10%) on olnud elanikkonna kadu Saarepeedi, Pärsti ja Viiratsi vallas, üle veerandi elanikest on kaotanud Abja, Halliste ja Kolga-Jaani vald. Viljandi linn on oma rahvaarvult kuuenda Eesti linna staatuse loovutanud Maardule (joonis XIV-2, kaart XIV-2).

Joonis XIV-2. Viljandi maakonna rahvastika, 31.03.2000, 31.03.2011

Kõpu valdMõisaküla linn

Kõo valdSaarepeedi valdKolga-Jaani vald

Võhma linnHalliste valdPaistu vald

Abja-Paluoja vallasisene linnAbja vald

Karksi-Nuia vallasisene linnKarksi vald

Tarvastu valdViiratsi valdPärsti vald

Suure-Jaani vallasisene linnSuure-Jaani vald

Viljandi linn

0 2 4 6 8 17 21 25

2000

2011

Tuhat

a 2011. aasta halduspiirides. Kaart XIV-2. Viljandi maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Viljandimaal elavad valdavalt eestlased, viimase loenduse andmetel on eestlaste osatähtsus Viljandimaal üle 95,4%, see näitaja on võrreldes eelmise loendusega suurenenud 17% võrra.

VILJANDIMAA


Joonis XIV-3. Eestlaste osatähtsus Viljandi maakonnas, 31.12.2011

Mõisaküla linnVõhma linn


Viljandi linnPärsti vald

Viiratsi valdSaarepeedi vald

Tarvastu valdPaistu vald

Halliste valdKarksi-Nuia vallasisene linn

Karksi valdKõpu vald


Kõo valdKolga-Jaani vald

90 91 92 93 94 95 96 97 98 99

%

Viljandimaa elaniku keskmine vanus on 42,7 aastat – kaks aastat kõrgem kui riigis keskmiselt. Naisi on 100 mehe kohta 113 ehk riigi keskmisest pisut vähem. Valdadevahelised erinevused on üpris suured – Saarepeedi vallas on mehi rohkem kui naisi ja keskmine vanus alla 39 aasta, Mõisakülas aga on keskmine linlane 50-aastane. Eakate osatähtsus on Viljandimaal suurenenud 21%-ni (joonised XIV-4, XIV-5, XIV-6).

Joonis XIV-4. Elanike keskmine vanus Viljandi maakonnas, 31.12.2011

Saarepeedi valdPaistu valdPärsti vald

Viiratsi valdViljandi linn


Kõpu valdKõo vald

Halliste valdTarvastu vald

Kolga-Jaani valdVõhma linn



Mõisaküla linn

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Aastat

Joonis XIV-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Viljandi maakonnas, 31.12.2011

Kolga-Jaani valdMõisaküla linn

Kõpu valdAbja-Paluoja vallasisene linn

Abja valdSuure-Jaani vallasisene linn

Suure-Jaani valdTarvastu vald

Saarepeedi valdKarksi-Nuia vallasisene linn

Karksi valdHalliste valdViiratsi valdVõhma linnPaistu valdPärsti vald

Viljandi linnKõo vald

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

VILJANDIMAA


Joonis XIV-6. Vanuserühmade võrdlus Viljandi maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

70 2000

2011

%

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne Viljandimaal elab 3,7% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest püsielanikest, see vastab Viljandimaa elanike osale riigi püsielanikkonnas.

Viljandimaa elanikkonna sotsiaal-majanduslik koosseis on Kesk- ja Lääne-Eesti maakondade suhteliselt soodsa ja Lõuna-Eesti võrdlemisi ebasoodsa vahepealne – niihästi palgatöötajate kui ka pensionäride osatähtsuse mõttes. Õppurite ja ettevõtjate arv on siin keskmine, töötuid veidi alla keskmise taseme (joonis XIV-7).

Suhteliselt palju on palgatöötajaid Viljandi linnas ja selle lähivaldades Viiratsis, Pärstis ja Paistus, kuid ka Suure-Jaani ning Karksi-Nuia linnas. Seevastu Mõisaküla pisilinn on palgatöötajate ja pensionäride suhte poolest pingerea lõpus niihästi Viljandimaal kui ka kogu riigis. Ettevõtjaid on rohkem Karksis, Kolga-Jaanis ja Paistus, töötute jaotus on võrdlemisi ühtlane, õppurite suhtarv on Viljandi linna kõrval suur ka Halliste, Kõo, Suure-Jaani ja saarepeedi vallas (joonis XIV-8).

Joonis XIV-7. Viljandi maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja41%

Ettevõtja4%

Muu hõivatu1%

Töötu5%

Õppur8%

Pensionär32%



Joonis XIV-8. Viljandi maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Mõisaküla linnKolga-Jaani vald

Võhma linnHalliste vald

Abja-Paluoja vallasisene linnAbja valdKõo vald

Kõpu valdTarvastu vald


Suure-Jaani vallasisene linnSuure-Jaani valdSaarepeedi vald

Paistu valdViiratsi valdPärsti vald

Viljandi linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

VILJANDIMAA


Viljandimaal leiab tööd kolmveerand maakonna hõivatutest. Suhteliselt palju – 7% – Viljandimaa hõivatutest töötab välismaal. Harjumaal töötab 3% Viljandimaa hõivatuist, kõige populaarsem on see maakond Võhma linna elanike jaoks, kes aga veel meelsamini käivad tööle Järvamaale. Tartus töötab veidi üle ühe protsendi Viljandimaa hõivatutest ja populaarseim on see maakond Kolga-Jaani elanike seas. Pärnus käib tööl alla ühe protsendi Viljandimaa hõivatutest ja oluline on see eelkõige Mõisaküla elanikele. Seega domineerib Viljandimaa elanike töörändes vahetus naabritega, tugevasti toimivaid tõmbekeskusi ei ole ei maakonna sees ega ka väljaspool (kaart XIV-3, joonis XIV-9).

Kaart XIV-3. Viljandi maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu5

6

11

25

21

17

1329

63714

99

92

71

158 240

11

Viljandimaa elanikud, kestöötavad väljaspool Viljandimaada

50 km

Kokku 2736

125


13 975 inimese elu- ja töökoht on Viljandimaal.

Viljandimaa elanike töökohad,% Viljandimaa elanikesta



≤ 14

84

Soome76%

Norra6%

Rootsi7%

Venemaa1%

Suurbritannia2%

Saksamaa2%


Joonis XIV-9. Viljandi maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Mõisaküla linnKõo vald

Võhma linnAbja-Paluoja vallasisene linn

Abja valdKolga-Jaani vald

Paistu valdTarvastu vald



Viljandi linnHalliste valdViiratsi valdPärsti vald

Saarepeedi valdKõpu vald Viljandimaa

Harjumaa

Pärnumaa

Tartumaa

Järvamaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

VÕRUMAA

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 XV-1

AntslaVõru

Valga

Laheda

Meremäe

Sangaste

Sõmerpalu

UrvasteHummuli

Vastseliina

Mõniste

Haanja

Varstu

Tõlliste

Õru

Veriora

Taheva

LasvaOrava

Otepää

Misso

Kanepi

Karula

RõugeAntsla

Võru

Helme

20 km

LÄTI

VENEMAA

LinnVõru

ValdRõuge



0 (981)

1 – 9 (1030)

10 – 49 (415)

50 – 499 (67)

500 – 4999 (9)


Maakonna piir

Vallasisene linnAntsla

VÕRUMAA

Võrumaa on üks Eesti iidsetest maakondadest, kuid selle keskuse, Võru linna iga on siiski vaid mõni sajand. Praegune Võru maakond, mis on oma põhjapoolsed vallad loovutanud Põlvamaale, katab 2305 km2 ehk 5,1% Eesti pindalast. Võrumaal elab 33 452 inimest ehk 2,6% Eesti rahvastikust. Maakonna rahvastiku paiknemine on esitatud kaardil XV-1 ja rahvastiku soo-vanusjaotus joonisel XV-1.

Kaart XV-1. Võru maakonna rahvastiku paiknemine, 31.12.2011 Joonis XV-1. Võru maakonna rahvastikupüramiid, 31.03.2000, 31.12.2011

0–45–9

10–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–84

85+

1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200

Mehed 2011

Mehed 2000

0–45–910–1415–1920–2425–2930–3435–3940–4445–4950–5455–5960–6465–6970–7475–7980–8485+

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800

Naised 2011

Naised 2000

VÕRUMAA


AntslaVõru

Valga

Laheda

Meremäe

Sangaste

Sõmerpalu

UrvasteHummuli

Vastseliina

Mõniste

Haanja

Varstu

Tõlliste

Õru

Veriora

Taheva

LasvaOrava

Otepää

Misso

Kanepi

Karula

RõugeAntsla

Võru

Helme

20 km

LÄTI

VENEMAA



5 – 70 (103)

< -100 (10) -99 – -5 (342)

-4 – 4 (1187)

LinnVõru

ValdRõuge



Maakonna piir

Vallasisene linnAntsla


Asustustihedus on Võrumaal 15 inimest ruutkilomeetri kohta. Võru linnas elab 38% Võrumaa elanikest. Koos Antsla vallasisese linnaga suureneb linlaste osa Võrumaal 42%-ni.

Võrumaa on oma elanikkonnast pärast 2000. aasta rahvaloendust kaotanud 16,1%, Võru linn 14,9%, kuid Võru vald on 0,5% jagu inimesi juurde saanud. Ligi veerandi elanikest on kaotanud Varstu ja Haanja vald, üle kolmandiku Misso vald (joonis XV-2, kaart XV-2).

Joonis XV-2. Võru maakonna rahvastik, 31.03.2000, 31.03.2011

Misso vald

Mõniste vald

Meremäe vald

Haanja vald

Varstu vald

Urvaste vald

Lasva vald

Sõmerpalu vald

Vastseliina vald

Rõuge vald

Antsla vallasisene linnAntsla vald

Võru vald

Võru linn

0 3 000 6 000 9 000 12 000 15 000

2000

2011

Kaart XV-2. Võru maakonna rahvaarvu muutus, 31.03.2000–31.12.2011

Eestlaste osatähtsus Võrumaal on viimase loenduse andmetel 1,3% võrra suurenenud, olles praegu 95,3%. Enamikus maavaldadest on eestlasi ligi 98% (joonis XV-3).

VÕRUMAA


Joonis XV-3. Eestlaste osatähtsus Võru maakonnas, 31.12.2011

Meremäe vald

Võru linn

Misso vald

Mõniste vald

Võru vald

Varstu vald

Sõmerpalu vald

Vastseliina vald

Urvaste vald


Rõuge vald

Lasva vald

Haanja vald

90 91 92 93 94 95 96 97 98 99

%

Võrumaa elaniku keskmine vanus on kaks aastat kõrgem Eesti keskmisest ehk 42,6 aastat. Mehi on keskmisest pisut rohkem – 100 mehe kohta on 110 naist. Teiste seast paistab välja Misso vald, kus mehi on naistest rohkem ja elanike keskmine vanus ületab 50 aastat. Võrumaa elanike vanusjaotus on väga sarnane Viljandimaa omaga – vanuserühmade vahekorrad on siin 15%, 64% ja 21%, oluline on eakate osatähtsuse suurenemine tööealiste vähenemise tõttu (joonised XV-4, XV-5, XV-6).

Joonis XV-4. Elanike keskmine vanus Võru maakonnas, 31.12.2011

Võru vald

Sõmerpalu vald

Võru linn

Lasva vald

Urvaste vald

Rõuge vald

Varstu vald


Mõniste vald

Vastseliina vald

Haanja vald

Meremäe vald

Misso vald

0 10 20 30 40 50 60

Aastat

Joonis XV-5. Naisi saja mehe kohta ja 20–34-aastaseid naisi saja 20–34-aastase mehe kohta Võru maakonnas, 31.12.2011

Varstu vald

Meremäe vald

Haanja vald

Vastseliina vald

Urvaste vald

Sõmerpalu vald


Rõuge vald

Võru vald

Lasva vald

Mõniste vald

Misso vald

Võru linn

0 20 40 60 80 100 120 140

Vanus kokku

20–34

VÕRUMAA


Joonis XV-6. Vanuserühmade võrdlus Võru maakonnas, 31.03.2000, 31.12.2011

0–14 15–64 65+

0

10

20

30

40

50

60

702000

2011

%

Elanike sotsiaal-majanduslik seisund ja tööränne Võrumaal elab 2,6% kõigist Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest, see vastab Võrumaa elanike osale riigi püsielanikkonnas. Võrumaa kuulub koos Jõgevamaa, Põlvamaa ja Valgamaaga suhteliselt ebasoodsa sotsiaal-majandusliku struktuuriga maakondade hulka – siin on kolmandik üle 15-aastastest pensionärid ja palgatööliste osatähtsus on alla 40%. Teiste rühmade esindajate, töötute ja ettevõtjate osatähtsus on üsna keskmise lähedane – õppureid isegi pisut enam (joonis XV-7).

Võru maakonnas on palgatöötajate ja pensionäride suhte poolest soodsaimas seisus Võru linn ja Võru vald, millele järgnevad Sõmerpalu, Vastseliina, Lasva, Rõuge ja Antsla vald, mis moodustavad maakonna tuumiku. Pensionäre on palju ja palgatöötajaid vähe maakonna äärtes paiknevates Meremäe, Misso ja Mõniste vallas; Meremäel ja Missos on ka õppureid võrdlemisi vähe. Seevastu ettevõtjate arvu poolest on Meremäe ja Rõuge teistest valdadest eespool. Missol ja Varstus on Võrumaa kõige suurem töötute suhtarv (joonis XV-8).

Joonis XV-7. Võru maakonna vähemalt 15-aastaste sotsiaal-majanduslik seisund, 31.12.2011

Palgatöötaja39%

Ettevõtja3%

Muu hõivatu1%

Töötu6%

Õppur8%

Pensionär33%



Joonis XV-8. Võru maakonna vähemalt 15-aastased sotsiaal-majandusliku seisundi järgi, 31.12.2011

Meremäe vald

Misso vald

Haanja vald

Mõniste vald

Varstu vald

Lasva vald

Urvaste vald


Rõuge vald

Sõmerpalu vald

Vastseliina vald

Võru vald

Võru linn Palgatöötaja

Muu hõivatu

Töötu


Muu mitteaktiivne

Pensionär

%

0 20 40 60 80 100

VÕRUMAA


Võrumaal leiab samas maakonnas tööd 75% kõigist hõivatutest, ligi 7% töötab välismaal ja ülejäänud jagunevad võrdlemisi ühtlaselt naabermaakondade ja muu Eesti vahel. Ainus arvestatav tõmbekeskus on Tartumaa, kus töötab siiski vaid 3% Võrumaa hõivatutest. Harjumaal ja Põlvamaal (eelistatuim sihtpunkt Meremäe elanikele) töötab 2% ning Valgamaal (eelistatuim sihtpunkt Urvaste, Antsla ja Mõniste jaoks) 1% Võrumaa hõivatutest (kaart XV-3, joonis XV-9).

Kaart XV-3. Võru maakonna elanike tööränne Eesti maakondadesse ja välismaale, 31.12.2011

Pärnu

Harju

Tartu

Rapla

Võru

Saare

Viljandi

Järva

Ida-Viru

Põlva

Lääne

Valga

Jõgeva

Lääne-Viru

Hiiu < 3

3

6

9

5

817

11

301

12

17

348

126

222

3

6

Võrumaa elanikud, kestöötavad väljaspool Võrumaada

50km

Kokku 1888

125


9233 inimese elu- ja töökoht on Võrumaal.

Võrumaa elanike töökohad,% Võrumaa elanikesta



< 11 – 3

83

Soome75%

Norra9%

Rootsi6%

Venemaa1%

Suurbritannia1%

Saksamaa1%


Joonis XV-9. Võru maakonna hõivatud töökoha asukoha järgi, 31.12.2011

Urvaste vald


Meremäe vald

Võru linn

Varstu vald

Rõuge vald

Võru vald

Sõmerpalu vald

Vastseliina vald

Mõniste vald

Lasva vald

Haanja vald

Misso vald Võrumaa

Tartumaa

Harjumaa

Põlvamaa

Valgamaa

Muu Eesti

Välismaa

%

0 20 40 60 80 100

Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust

Education