Radoonist meie majades

Radoonist meie majades

Lia Pahapill

Eesti Geofüüsika 2005, 11.11.2005 Tõraveres

Radoon - oht inimese tervisele

• Eesti Keskkonnatervise Riiklik Tegevusplaan (NEHAP) 1999 - radoon on Eestis enam levinud tervisele ohtlik keskkonnategur

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP) ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) - radoon on oluline ioniseeriva kiirguse allikas, mis suurendab vähki haigestumise riski

Radoonitasemete normeerimisest

• ICRP ja Euroopa Komisjon soovitavad:

elamutes aktsioonitase olemasolevatele hoonetele 400 Bq/m³;

planeeritav tase uutele majadele 200 Bq/m³;

• Eesti Standard EVS 839:2003 “Sisekliima”:

hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus alla 200 Bq/m³

Miks me räägime just siseõhu radoonist, kui terviseriski tegurist?• Veedame 80% oma elust majades

• Välisõhus on radoonisisaldus tavaliselt

10-20 Bq/m³• Majades, mis meie kliimas peavad pidama

tuult ja sooja, võib see olla kümneid ja sadu kordi kõrgem

Kust radoon majja tuleb?

Radoonitasemetest meie majades erinevate uuringute põhjal

• Radooniuuringud ETUI ehitusfüüsika osakonnas aastail 1989-1991

Mõõtmised 400 majas (90% elamutes, 10% koolides-lasteaedades)

72% majadest radoonitase <100 Bq/m³; 4% üle 800 Bq/m³; suurim mõõtmistulemus 6700 Bq/m³ (Sillamäel)

Ei tuvastatud norme ületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalidest, ka tuhaplokist

Põhiline radooniallikas on pinnas hoone all

Eesti-Rootsi radooniprojektid aastail 1992-2004

Mõõtmistel kasutavad alfa-tundlikust plastikust (CR-39) detektorid

• Radooniseire Riikliku Keskkonnaseire Programmi raames aastail 1994-1998

Eesmärgid:- üldine radoonitase Eestimaa majades;- radooniohtlikud piirkonnad;- radooniohtlikud hoone tüübid

Mõõdeti 700 maja, peamiselt elamutMõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine

102 Bq/m³

65% majadest radoonitase alla 100 Bq/m³;

3% üle 800 Bq/m³;

ühepere-elamutes radoonisisaldus reeglina suurem kui kortermajades

Selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse

Sellist tüüpi maja+uraanirikas pinnas=ülikõrge radoonitase majas (12000 Bq/m³ Kundas)

•Riiklik radooniuuring (1998-2001)

Eesmärk:

kogu Eestit hõlmavad mõõtmised määramaks radoonitasemeid meie elamutes ning siseõhuradoonist tulenevat terviseriski

Mõõtmistulemused 515 juhuslikult valitud majast üle maa:

- keskmine radoonitase ühepere-elamus 103 Bq/m³;

- keskmine radoonitase korrusmaja I-korrusel 78 Bq/m³;

- keskmine radoonitase kõigis eluruumides 60 Bq/m³;

- 1% majadest radoonitase >400 Bq/m³;

- maksimaalne mõõtmistulemus 1044 Bq/m³ (Haljalas)

Eesti elanike radoonist saadavaks aasta keskmiseks efektiivdoosiks

- ühepere-elamus 1,8 mSv

- korrusmaja I-korrusel 1,3 mSv

- korrusmajades üldse 0,7 mSv

Arvestades, et 70% elanikest elab kortermajades on Eestis aasta keskmine siseõhuradoonist põhjustatud efektiivdoos 1,0 mSv

Kasutades ICRP poolt soovitatud üleminekukoefitsiente on:

Radoon kui kopsuvähi riskitegur Eestis:

• ICRP riskihinnangud

• Eesti Vähiregistri andmed

• Rootsi uuringud suitsetajate ja mittesuitsetajate kohta

• Riikliku radooniuuringu tulemused

Umbes 90 uut kopsuvähijuhtu 700-st on põhjustanud radoon meie elamutes

Neist 90-st on ainult 10 juhul tegemist mittesuitsetajatega

•Projekt “Radoon majades”(2002-2004)

Eesmärk:- mõõtmised 2000 majas, eeldatavalt

radooniohtlikes piirkondades tagamaks alusmaterjali Eesti-Rootsi koostöös valmivale radooniriski alade kaardile;

- radooniprobleemide tutvustamine elanikkonnale ja huvigruppidele

Mõõtmispiirkondade valik

Lähtuti järgmistest kriteeriumitest:

- ala on määratletud radooniohtlikuna EPN 12.3 (Radooniohtlikud alad Eestis); - piirkonnas radoonisisaldus pinnaseõhus >50

kBq /m³ (Eesti Geoloogiakeskuse mõõtmised) ;- karsti esinemine;- allmaakaevanduse piirkond;- perspektiivne elamuehituse piirkond

Projekti põhitulemused:

• Mõõtmistulemused 1564 maja kohta

- aritmeetiline keskmine 268 Bq/m³;

- maksimaalne 9450 Bq/m³;

- standardhälve 438 Bq/m³;

- 6 % mõõtmistulemustest > 800 Bq/m³, 4 % > 1000 Bq/m³

• Saadi vajalik lähtematerjal Eesti- Rootsi kiirgus- ja geoloogiakeskuste ühistööna valminud “Esialgsele Eesti radooniriski levilate kaardile” (sisaldub Eesti Geoloogiakeskuse trükitud kaardimapis “Eesti radooniriski kaart”)

Järeldused:

• Eestis on ligikaudu 2000 maja, kus radoonitase ületab 400 Bq/m³;

• 800 Bq/m³ ületavaid radoonikontsentratsioone esineb ka uutes majades;

• 800 Bq/m³ ületavad radoonitasemed on sageli majades diktüoneemakilda avamusaladel

Edaspidi:

• pöörata enam tähelepanu korrektiivmeetmete väljatöötamisele radoonitasemete alandamiseks olemasolevates hoonetes;

• “Eesti radooniriski kaardist” lähtuda nii uute majade ehitamisel kui ka vanade renoveerimisel;

• jätkata elanikkonna informeerimist radooniga seonduvast

TÄNAN KUULAMAST!