Protistid

PROTISTIDPROTISTID

Helina ReinoHelina ReinoGAGGAG20152015

Protistid on kõik eukarüoodid välja arvatud seened, loomad ja taimed.

See on kunstlik rühmitus erineva päritoluga organismirühmadest vetikad kuulusid varem alamate taimede

rühma algloomad enne aga loomariiki

Protistid: on enamasti

ainuraksed või väga lihtsa ehitusega hulkraksed organismid

elavad peaaegu kõikides ökosüsteemides, kõikjal kus on vaba vett

osa on taimede ja loomade (sh. inimese) parasiidid

protistidprotistid bakteridbakterid

seenedseened

taimedtaimedloomadloomad

Protistide hõimkonnad: Munaseened Limaseened Vetikad

ränivetikad pruunvetikad punavetikad rohevetikad

Algloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Eosloomad

MUNASEENED leidub maismaal ja vees osa on parasiidid, osa toitub surnud

organismidest paljunevad mittesuguliselt või suguliselt

munaseen

ebajahukastekartuli-lehemädanik

LIMASEENED

rakkudel puudub rakukest (on vaid eostel)

kehakuju on amöboidne (muutuv) toituvad ja liiguvad kulendite abil kasvavad tihti surnud puidul eostest arenevad liikumisvõimelised

rändeosed

hundipiim e. kratikakaCraterium leucocephalum

Metatrichia vesparium

Vetikad neid uurib algoloogia veekogudes on peamisteks autotroofideks veekogudes on peamiseks toiduks

herbivooridele toiduahela esimene lüli toodavad hapnikku seovad CO2

ränivetikad

rohevetikadpruunvetikadpunavetikad

ROHEVETIKAD on hõimkond, kuhu kuulub umbes 8000

liiki on fotosünteesivad eukarüoodid . sisaldavad klorofülli ning varuainena on

tärklis. hõimkonda kuulub nii üherakulise kui

ka hulkrakseid liike. enamik neist on mageveelised, kuid

esineb ka suur hulk mereveeliike.

tärklis

Raku-ümbris

Tuuma-ümbris

kloroplastmitokonder

tuum

PRUUNVETIKAD on hõimkond, kuhu kuulub umbes 1500 liiki suur osa on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate

mererannikute põhjas iseloomuliku värvuse annavad fukoksantiin jt pigmendid pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud

moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid - tanniine

paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt. sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente,

mistõttu neid kasutatakse: väetisena meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral radioaktiivsete ainete väljutajatena

PUNAVETIKAD on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest enamik punavetikaid on hulkraksed organismid paljunevad nii suguliselt kui suguta rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu on neil

majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus

RÄNIVETIKAD Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks

on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser

Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt

Diatomiit on peamiselt ränivetikate kodadest koosnev settekivim. Diatomiit on enamasti valget värvi pehme pudenev kerge kivim, mis meenutab mõnevõrra kriiti, kuid on sellest pehmem ning kergem.

Vetikate näiteid

Algloomad e ainuraksed protistide rühm, mis varem loeti loomade alla enamik on heterotroofid (osa autotroofid) enamik on liikuvad üherakulised osa on parasiidid (põhjustavad haigusi) on vee seisundi indikaatorid

Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lamblia Eosloomad

Ainuraksed - mitteparasiidid

http://terje-valgagym.blogspot.com.ee/2014/01/ainuraksed-organismid_19.html

KINGLOOM

KINGLOOM

AMÖÖB

PULSEERIV VAKUOOLKULENDID

TOIDUOSAKE

TSÜTOPLASMA RAKUTUUM

SEEDEVAKUOOL

AMÖÖB

ROHELINE SILMVIBURLANE

ROHELINE SILMVIBURLANE

EOSLOOMAD

tuumtuumakemitokonder

konoid

Golgi kompleks

nahake

polaarne rõngas

tagumine rõngas

nahaalune tuubulmikroneem

mikropoor

LAMBLIA

Ta on kõhulahtisuse tekitajaSaadakse toiduga.

MALAARIAMalaariat põhjustab algloom plasmoodium.

Siirutavad hallasääsed   Inimese vereringesse sattudes hakkab plasmoodium kiiresti paljunema. Iga 48 tunni järel areneb uus põlvkond loomakesi, kes eritavad verre mürgised ained. Seetõttu tõuseb malaariahaigetelkõrge palavik iga 48 tunni järel.

http://kodu.ut.ee/~dyyna/Plasmodium_eluts.pdf

LEISMANIOOS ehk haavandtõbe

põhjustab leismania. siirutavad teist liiki

verdimevad putukad - moskiitod.

paljuneb kiiresti inimese kudedes. Selle tagajärjel tekkvad nahale väikesed sõlmekesed, mis hiljem haavanduvad. Haavandite paranemiseks kulub aga aastaid.

UNITÕBI Kandjana tsetsekärbes.  Esmalt parasiit elab putuka

soolestikus, pärast süljenäärmetes, kust satub imetaja organismi hammustamise tagajärjel.

Eluneb imetaja vereringes, kust see saab hammustamisel nakatada uut tsetsekärbest.

Vereringest võib parasiit rännata teistesse organismi piirkondadesse

Inimeselt inimesele liigub keha vedelikute vahetamise teel, eelkõige vere kaudu.

TRIHHOMONOOS Levib sugulisel teel

Kasutatud kirjandus www.ebu.ee/esitlus/Protistid.ppt www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ESITLUSED/protistid.ppt www.botany.ut.ee/~olli/PE/ciliate-so24_06.gif http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/

1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-3-1.jpg upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/25/G... http://img.tfd.com/GEM/gem_0003_0003_0_img0305.jpg et.wikipedia.org/wiki/Protistid www.rbgsyd.nsw.gov.au/.../47350/chlorella2.gif http://protist.i.hosei.jp/taxonomy/JPGs/ApicomplexaL.jpg moritz.botany.ut.ee/~olli/PE/index.html http://io.uwinnipeg.ca/~simmons/16cm05/1116/28-13-PlasmodiumLifeHist-

L.jpg students.ncwc.edu/bio101/protista/Defaul10.jpg