Projekt - rühmatöö - Ülle, Eve, Veroonika, Kristelpnormak/PJ-2013/Eksamitööd/Haridustehnoloogia.pdf · Digitaalsete vahendite kasutamine õppetöös (koostöövahendid, enesereflektsiooni

Tallinna Ülikool

Informaatika Instituut

Eve Saare, Ülle Juuse-Tumak, Veroonika Mätlik, Kristel Tereping

Õpperühmad IFHTM13 ja IFOM13

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine

Projektiplaan

Juhendaja: Phd Peeter Normak

Tallinn 2013


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 2

SISUKORD

SISUKORD .................................................................................................................................... 2

1. PROJEKTI VAJADUSE PÕHJENDUS................................................................................. 3

2. RISKID .................................................................................................................................... 10

3. PROJEKTI TEGEVUSED JA VÄLJUND .......................................................................... 12

4. PROJEKTI TEGEVUSTE AJAKAVA ................................................................................ 14

5. PROJEKTI EELARVE .......................................................................................................... 16

6. PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................................. 18

7. PARTNERID ........................................................................................................................... 20

8. PROJEKTI ARENDUS .......................................................................................................... 20

9. PROJEKTI MÕJU ................................................................................................................. 21

KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................. 22

LISA 1. VAJADUSE ANALÜÜS NELJA KOOLI PÕHJAL ................................................ 23

LISA 2. PROJEKTIPLAANI KOOSTAMISE PROTSESS ................................................... 24


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 3

1. PROJEKTI VAJADUSE PÕHJENDUS

1.1 Eesmärk: luua süsteem õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste omandamise

toetamiseks.

1.2 Projekti vajaduse põhjendus

Käesolev dokument tutvustab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste testimise ja

koolitussüsteemi loomise projekti.

Paljudele täna koolides töötavatele õpetajatele on antud kunagi arvuti kätte: “Hakka arvutit ja

IKT vahendeid kasutama!” Kõik õpetajad on kuidagi hakanudki, kuid oskused on paljudel

ebapiisavad. Nelja haridusasutuse (lasteaed, põhikool, põhikool+gümnaasium, kutsekool)

võrdlemise põhjal võib öelda, et süsteemset koolitust pole õpetajad saanud (vt Lisa 1).

Praegugi veel tuleb kooli õpetajaid, kes pole läbinud õpetajakoolitust või läbitud tasemeõpe pole

andnud piisavaid teadmisi infotehnoloogia efektiivseks kasutamiseks õppetöös. Neid õpetajaid

peab koolis keegi pidevalt aitama. Õpetaja ja haridustehnoloogi aja kokkuhoiu mõttes on kasulik

kohe inimese tööle asudes uurida välja tema oskused ja selle põhjal kavandada koolitus. Nii jääb

ära õpetajal pidev stress - ise tahaks IKT vahendeid kasutada, juhtkonna ka avaldab survet, aga

ise kõike ei oska, kedagi teist ka kogu aeg tüüdata ei taha.

Projekti käigus luuakse koolitussüsteem, mida saab haridustehnoloog viia läbi oma koolis,

sellisel ajal, mis sobib haridustehnoloogile ja õpetajatele. Sellega saavutatakse kokkuhoid kooli

tehtavatelt kulutustelt õpetaja koolitusele saatmisega: koolituskuludelt, transpordikuludelt,

toitlustus, ööbimine, asendaja palk. Kui testimine ja koolitamine toimuvad koolis, siis on see

koolile odavam, ühtlasi õpetajale mugavam ning nii õpetaja kui asutus oleksid motiveeritumad

osalema koolitusel.


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 4

Tabel 1. Vajaduse põhjendus. Koolituskulude võrdlus (1 päeva kulud)

Koolituskulud oma

koolis

Koolituskulud teises asutuses

aeg koolitusele kuluv aeg sõidu aeg, koolitusele kuluv aeg,

tagasisõidu aeg

koolituse eest makstav

summa

haridustehnoloogi

töötasu

~50 € (koos käibemaksuga)

transpordikulud 0 € ~7 € / 1 sõit Tallinna

toitlustus 3 € / in 5 € / in + õhtusöök

ööbimine 0 € / öö 25 € / öö

asendaja palk 0 € / tund ~6 € tund (5 tundi) = 30 €

KOKKU: 3 € 129 € + ajakulu

* Tabelis 1 toodud hinnad ja kulud on arvestuslikud ja keskmised.

Aja kulu oma koolis toimuva koolituse puhul on ainult täpselt koolitusele kuluv aeg. Mujale

koolitusele sõites kulub aeg: sõidule, koolitusele kuluv aeg, tagasisõidule, mitmepäevase

koolituse puhul ööbimine.

1.3 Sihtrühm: õpetajad, kelle haridustehnoloogilised pädevused ei ole piisavad, kelle

pädevused ei vasta Kutsestandard VII punktile B.2.1, B.2.3 ja B.2.7 ning haridustehnoloogiliste

pädevuste maatriksil jäävad oskused alla 60%.

Väljavõte õpetaja VII kutsestandardist:

B.2.1 3) kaasab õppijaid, lapsevanemaid, kolleege ja tugispetsialiste õpitegevuste kavandamisse;

informeerib osapooli õpieesmärkidest, sisust, õppekorraldusest, hindamismudelitest,

huvitegevuse võimalustest, kasutades tõhusalt erinevaid infokanaleid (nt koosolek, e-suhtlus,

individuaalne vestlus);

4) valib õppevara ja IKT-vahendite hulgast õpieesmärkide ning rühma tasemega sobiva,

arvestades ka hariduslike erivajadustega õppijatega; juhendamisel kohandab õppeavara; hoiab

end kursis õppevara ja IKT-vahendite uuendustega.


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 5

B.2.3 4) ...koostab hindamismudeleid/ -kriteeriume ja hindab õppijaid nende alusel; teavitab

õppijaid ja lapsevanemaid hindamismudelitest;

B. 2. 7 11) kasutab sobivaid IKT- vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi

õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-

põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt

organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate

haridustehnoloogilistele

pädevustele (https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf).

1.4 Tellija: Haridus ja Teadusministeerium

1.5 Haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks:

https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf

1.6 Läbiviijad:

● veebikeskkonna loomine: Firma X;

● koolitusmaterjalid ja pädevuste hindamiseks testid: Firma Y;

● testimine haridustehnoloogidele: loodud veebikeskkonnas;

● koolitus haridustehnoloogidele: loodud veebikeskkonas iseseisev õppimine;

● elektroonilise sertifikaadi väljastamine: loodud veebikeskkonnast vastavalt testi

tulemusele õpetaja meiliaadressile;

● koolitused ja testimine koolis: kooli haridustehnoloog;

● pilootprojekt 4 koolis: haridusasutused A, B, C ja D.

1.7 Sarnase eesmärgiga koolitused: Miks mitte kasutada DigiTiigri koolitusi? DigiTiiger

keskendub üksikutele konkreetsetele osadele, aga oleks vaja õpet, mis oleks ühtne, annaks

baasteadmised arvuti hooldusest, lihtsate vigade parandamisest, programmide installeerimisest

jne. Et õpetaja saaks ka oma arvuti haldamisega enamasti ise hakkama. DigiTiigri koolitused




Projketiplaan

Tallinna Ülikool 6

toimuvad tavaliselt maakonnakeskustes, õpetajad peavad sinna kohale sõitma, leidma aja ja raha,

kool peab leidma asendusõpetaja. Haridustehnoloog saaks teha kõike koolis, kas või ühe

õpetajaga. Sel juhul ei ole grupi suuruse nõuet, et koolitaja kohale tuleks. Koolielu koolitused on

küll suunatud uute vahendite kasutamisele ja neid koolitusi saab kasutada õpetaja enese

täiendamiseks ja juba õpitu edasiarenduseks, kuid mõnikord võib päris algajale olla juba

Koolielu koolitusega ühinemine, registreerumine keeruline ettevõtmine ja seetõttu võib õpetaja

juba esimeste takistustega loobuda. Samuti ei paku Koolielu süsteemsed koolitused algkoolitust

nendele, kes seda vajavad. Koolielu koolitustel osalejate arv on piiratud ja ajaliselt kindlaks

määratud (tuleb ette ootamatusi, ajaliselt liiga tihe). Nüüd on Koolielu koolitustele peale pandud

ka rahaline vastutus, et kui õpetaja ei jõua ja jätab koolituse pooleli, siis peab ta koolituse eest

maksma. Koolis on võimalik õpetajaga kokku leppida ja aega paindlikumalt planeerida ja

õpetajaid paremini suunata. Koolielu koolituste teemad ei kajasta tihti tegelikke vajadusi, mida

saab koolis hinnata haridustehnoloog. Kui õpetaja on saanud oma koolis, oma tuttavalt

haridustehnoloogilt põhja, kindlustunde, et ta saab hakkama, siis on ta ka valmis Koolielu

koolitustel osalema.

1.8 Miks peaks koolidel olema huvi selles osaleda?

● Õpetaja kvalifikatsiooni tõstmine, oskuste parandamine. Koolituse läbinud õpetajate

oskused vastavad õpetajatele esitatavate haridustehnoloogilistele pädevustele. Vastava

taseme saavutanud õpetajad saavad haridustehnoloogilist pädevust tõendava dokumendi,

koolituse läbinud õpetajad vastava tundide arvuga dokumendi.

● Kuna testimine toimub iga õppeaasta alguses uuesti, siis on õpetajad ka motiveeritumad

kasutama pidevalt IKT vahendeid oma töös.

● Nn kodulähedus: haridustehnoloog näeb oma koolis kohe, milles on puudujääk ja saab

vastavalt sellele kohe vajaliku koolituse käivitada. Ta saab ka organiseerida koolisiseseid

õppimisüritusi, kui kõik õpetajad õpivad ühte ja sama asja ja teevad sama oma õpilastega

vastavalt oma ainetunnile.

● Kui mõni õpetaja ei saa mingil põhjusel ühel korral osaleda, siis on lihtsam teda järjele

aidata, kuna haridustehnoloog ise koolitab ja on kogu aeg olemas.


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 7

● Projekti läbiviimisel koolis saavad täidetud kooli arengukavades kirjas olevad õpetajate

VII kutsestandardile vastamiseks vajalikud punktile B.2.1, B.2.3 ja B.2.7 (vt punkti 1.3).

● Koolitused toimuvad koolis, mis tagab väiksema rahakulu koolile ja väiksem aja ja

rahakulu õpetajale (vt tabel 1).

● Kool saab lisapunkte HITSA Innovatasioonikeskuse (end Tiigrihüppe SA) projektide

kaudu arvutipargi rahastuse projektides osalemisel.

1.9 Projekti tegevuste järjekord:

1. haridustehnoloogiliste pädevuste testimiseks vajalike testide väljatöötamine;

2. koolitusmaterjalide väljatöötamine;

3. veebikeskkonna väljatöötamine;

4. pilootprojekt 4 koolis;

5. vigade parandamine;

6. koolitused Eesti koolides;

7. uued koolitused, kuni vajadus jätkub ja iga õppeaasta alguses.

1.10 Tegevuste järjekord koolis:

1. haridustehnoloog siseneb loodud veebikeskkonda (ID-kaart või mobiil ID);

2. haridustehnoloog sooritab testi vähemalt 90% tulemusega ning süsteem väljastab

elektroonilise sertifikaadi, mis tõestab haridustehnoloogi oskuste ja teadmiste taset;

3. kui haridustehnoloog ei soorita testi vähemalt 90%, õpib ta iseseisvalt süsteemi sisestatud

koolitusmaterjalide põhjal materjali selgeks ja sooritab uue testi, kuni testi tulemus on

vähemalt 90%;

4. haridustehnoloog haldab oma kooli kasutajaid (annab ligipääsu);

5. õpetajate enesehindamine haridustehnoloogiliste pädevuste maatriksi põhjal;

6. õpetajate testimine;

7. eneseanalüüsi ja testi tulemuste analüüs;

8. kui test sooritatakse vähemalt 60%, väljastab süsteem elektroonilise sertifikaadi, mille

saab vajadusel välja printida asutusse esitamiseks;


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 8

9. vajadusel koolitusmaterjalidest vajalike moodulite valimine, koolituse kokkupanemine

(haridustehnoloog);

10. õpetaja või õpetajate koolitamine;

11. uus testimine;

12. sertifikaadi väljastamine, kui testi tulemus vastab vähemalt 60 %-le.

1.11 Jätkuprojektide arv

Peale materjalide ja testide väljatöötamist ning pilootkoolides katsetamist ning paranduste

sisseviimist saab projekti laiendada kõigile Eesti koolidele.

Jätkuprojektid toimuvad igas koolis iga uue õpetaja tööle võtmisega, kuna iga uus õpetaja peab

samad sammud läbima ja vastama õpetaja haridustehnoloogilistele pädevustele. Iga õppeaasta

alguses toimub kõigile õpetajale uus testimine, et teada saada, mis on unustatud ja millele peaks

sel aastal keskenduma.

1.12 Koolitusmaterjalide moodulid (1 moodul = 6 akadeemilist tundi = 6 teemat)

1. Arvuti kasutamine, seadmete ühendamine, töö failidega, programmide installeerimine;

2. Tekstitöötlus, tabeltöötus, esitlused (GoolgeDrive või SkyDrive);

3. Interneti kasutamine (e-kiri, Google, täpsustatud otsing, muud otsingumootorid,

sõnaraaamatud);

4. Digitaalsete vahendite kasutamine õppetöös (koostöövahendid, enesereflektsiooni

vahendid, hindamismudelid jne):

5. Veebipõhine pildi-, heli ja videotöötlus;

6. Turvalisus internetis (netietikett, leimamine, autoriõigused);

7. Õppematerjalide koostamine ja jagamine.

1.13 Projekti lõpuks valmib keskkond õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste

saavutamiseks. Keskkonda on koondatud:


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 9

a. õpetaja eneseanalüüsi moodul (haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine);

b. testid (genereeritakse alati uus test suure hulga ülesannete hulgast – süsteem hoiab

meeles, millstele küsimustele kasutaja juba vastas ja järgmisel korral annab talle

sarnase, aga mitte sama küsimuse);

c. õppematerjalid õppijale;

d. enesekontrolli testid ja harjutused harjutusperioodiks;

e. juhised ja koolitusmaterjalid haridustehnoloogile;

f. sertifikaadi väljastamise moodul vastavalt testi tulemusele.


Projketiplaan

Tallinna Ülikool 10

2. RISKID

Tabel 2. Riskid, maandamistegevused ja vastutajad

Riskid Maandamistegevus Vastutaja

Haridus- ja

Teadusministeerium ei ole

huvitatud rahastamisest

põhjalik selgitus ja koolituste

vajaduse põhjendus

projektijuht,

projektiliikmed

Eesti Riik ei ole huvitatud

koole või ministeeriumit

rahaliselt toetama

põhjalik selgitus ja koolituste

vajaduse põhjendus

projektijuht, kohalikud

omavalitsused

Ei leita pädevaid

haridustehnoloogide

koolitajaid ja testide ning

koolituskavade koostajaid

pöörduda suurte kogemustega,

tegevharidustehnoloogide poole,

ülikoolide poole

projektijuht, Haridus- ja

Teadusministeeriumi

vastavad spetsialistid

Projektimeeskonnast

lahkub juht/liige või ei saa

ülesannetega hakkama

leida kiiresti uus projektijuht või

meeskonnaliige

projektijuht,

projektimeeskonna teised

liikmed, Haridus- ja

Teadusministeerium

Koolid pole nõus projekti

läbi viima, sest pole

haridustehnoloogi

palkamiseks vahendeid

selgitused haridus- ja

Teadusministeeriumis, kohalikus

omavalitsuses haridustehnoloogide

vajalikkusest ja nende riigipoolsest

rahastamisest.

koolitusi võivad läbi viia ka kooli

töötavad infojuhid ja arvutiõpetajad.

projektijuht, kooli

juhtkond

Olemasoleva

haridustehnoloogi vähene

motivatsioon

projektis osalevatele

haridustehnoloogidele makstakse

lisatasu

haridustehnoloogi töösisu

tutvustamine avalikkusele ja sellega

haridustehnoloogide pädevuste ja

motivatsiooni tõstmine

projektijuht, kooli

juhtkond

Õpetajate vastuseis ja

kartus testimise ja

koolitusel osalemise ees

haridustehnoloog selgitab kogu

projekti sisu ja vajadust, maandab

pingeid, demonstreerib võimalusi ja

kooli haridustehnoloog,

kooli juhtkond


Projketiplaan


enda testimist

Õpetajate motivatsiooni

puudus osalemiseks

testimisel ja koolitusel

testimise ja koolituse läbinud

õpetajatele tagatakse mingi %

palgatõusu või ühekordset lisatasu

kooli juhtkond

Kooli arvutipark ei vasta

tehnilistele nõuetele

tagatakse toetus riistvara ja tarkvara

uuendamiseks (kasvõi algul

minimaalselt ja õpetajate aktiivsel

osalemisel toetus suureneb)

Selgitustöö koolijuhtide seas, milline

peaks olema koolide arvutipargi

minimaalne kvaliteet.

Haridus- ja

Teadusministeerium,

projektijuht

Haridustehnoloogile liiga

suur surve, et osaleks

võimalikult palju õpetajaid

siduda koolituse läbimise vajadus

õpetaja kvalifikatsiooni ja järgu

tõstmisega

kooli juhtkond

Õpetaja jätab koolitusel

vajalikud ülesanded

sooritamata, suhtub

ükskõikselt

luua täpsed nõuded, reeglid,

hindamiskriteeriumid, mis tagavad

ülesannete sooritamise

kursuste loojad,

haridustehnoloog, kooli

juhtkond


Projketiplaan


3. PROJEKTI TEGEVUSED JA VÄLJUND

1. Haridustehnoloog läbib iseseisvalt koolituse, mille tulemusel on ta võimeline õpetama,

testima, andma tagasisidet õpetajatele.

Haridustehnoloog töötab läbi kursuse veebikeskkonnas vajalikud materjalid, teostab

ülesanded ja sooritab testi. Tema tulemus peab olema vähemalt 80%. Testi tulemusel

saab ta tunnistuse ehk sertifikaadi elektrooniliselt, tõestamaks pädevusi koolitajana.

2. Õpetaja hindab oma haridustehnoloogilisi pädevusi - õpetaja eneseanalüüs.

3. Haridustehnoloog viib läbi õpetajatega testid – projekti käigus luuakse vastavalt

haridustehnoloogilistele pädevustele testid (Firma Y) Testi tulemusi võrreldakse õpetaja

eneseanalüüsiga (haridustehnoloogilise maatriksi põhjal).

4. Õpetaja saab personaalse tagasiside oma eneseanalüüsi ja tulemuste põhjal, kas ta vastab

nõuetele või mitte.

5. Kui õpetaja sooritab testi vajalikul tasemel, siis saab ta kohe tunnistuse, et vastab

haridustehnoloogilistele nõuetele. Tal pole baaskoolitust vaja. Kuna direktoril “on”

palgafondis raha õpetajate motiveerivaks tasustamiseks, siis teha ettepanek tõendi saanud

õpetajatele lisatasu maksmiseks või palgatõusuks. Kõik õpetajad on projekti alguses ühel

pulgal - kõik teevad eneseanalüüsi ja testi. Uue tehnika ostmisel ning selle jagamisel

soovitame juhtkonnal arvestada õpetaja pädevustega - kes oskab rohkem, saab

eelisjärjekorras IKT vahendeid.

6. Kui õpetaja ei soorita testi (alla 60%), siis soovitatakse tal läbida baaskoolitus.

Personaalsest tagasisidest peaks õpetaja aru saama, et tema oskused ei ole piisavad ja ta

peaks läbima koolituse.

7. Peale koolitust peaks õpetaja 1) hindama uuesti ise oma haridusteholoogilisi pädevusi 2)

tegema uue testi 3) saama tagasiside (tagasi punkti 5).


Projketiplaan


8. Kui õpetaja ei soorita testi ka teisel korral, siis läbib koolituse uuesti. Teeb nii kaua (test-

koolitus-test-koolitus) kuni läbib, sest eesmärgiks on kõigi õpetajate

haridustehnoloogiliste pädevuste saavutamine.

Testimine peab toimuma kõigi tööle tulevate õpetajate jaoks.


Projketiplaan


4. PROJEKTI TEGEVUSTE AJAKAVA

Projekt kestab oktoober 2013 - detsember 2014.

Tabel 3. Projekti tegevused aastate lõikes

Tegevus Ajaline hinnang

Projekti juhtimine oktoober 2013 - detsember 2014

Tegevuskava koostamine oktoober 2013

Eelarve koostamine november 2013

Täiendkoolituste kava väljatöötamine detsember 2013 - jaanuar 2014

Projektiplaani esitlemine jaanuar 2014

Infosüsteemi loomine (testide, koolitusmaterjalide,

õpikeskkonna loomine)

veebruar - aprill 2014

Projekti teavitustegevus 2013-2014

Pilootprojekt 4 koolis (haridustehnoloogide ja õpetajate

testimine ja koolitus, uus testimine peale koolitust)

mai - november 2014

Projekti lõpetamine detsember 2014

Jätkuprojektid koolides jaanuar 2015 ...


Projketiplaan


Tabel 4. Projekti ajakava koos tegevuste, kirjelduste ja vastutajatega

Tegevus Kirjeldus Ajakava Vastutaja

Projekti juhtimine Projekti juhib projektijuht, kes on

vastutav programmi

ettevalmistamise, tegevuste

plaanipärase elluviimise,

järelvalve ja aruandluse eest.

01.10.2013

-

31.12.2014

Projektijuht

Infosüsteemi loomine Haridustehnoloogiliste pädevuste

mudeli väljatöötamine õpetajatele

ja haridustehnoloogidele. Testide,

koolitusmaterjalide, õpikeskkonna

loomine.

01.02.-

30.04.2014

Firma X,

Firma Y

Pilootprojekt -

haridustehnoloogiliste

mudelite sobivuse

testimine

Testide läbi viimine ja

koolitamine neljas pilootprojektis

osalevas haridusasutuses.

01.05 -

30.11.2014

Koolid A, B, C, D

Veebikeskkonna

täiendamine

Nelja kooli testi tulemuste põhjal

muudatuste sisseviimine.

01.05.-

15.12.2014

Firma Y

Projekti teavitustegevus Projekti üldine teavitus.

Informatisoooni levitatakse

erinevate tasuta meediakanalite

kaudu.

01.10.2013

-

31.12.2014

Projektimeeskond

Jätkuprojektid koolides Projekti jooksul loodud

materjalide kasutamine Eesti

koolides haridustehnoloogide ning

kõigi õpetajate testimiseks ja

vajadusel koolitamiseks. Uue

õpetaja lisandumisel toimub uus

testimine ja vajadusel koolitus.

01.01.2015 Haridustehnoloog,

arvutiõpetaja või

infojuht


Projketiplaan


5. PROJEKTI EELARVE

Projekti kogumaksumus on 22 595 €.

94,14% projekti maksumusest finantseeritakse Haridus- ja Teadusministeerimumi tellimusel,

HITSA kaudu ja maksimaalne summa on 21 270 €. Omafinantseering on 1325 € (ühes koolis

ühes kalendrikuus) projekti maksumusest, mis on jagunenud 94,14% riiklikule finantseeringule

ja 5,86% projektis osalevatele koolidele.

5.1. Projekti rahastamisallikad

Tabel 5. Projekti rahastamisallikad

Nimetus, kulu kirjeldus Summa

Veebilehe kujundamine 1 200 €

Veebikeskkonna programmeerimine ja testimine 9 600 €

Haridustehnoloogiliste pädevuste testide koostamine 1 890 €

Koolitusmaterjalide koostamine 3 780 € (1 moodul= 30 h x 18 € =

540 €,

7 moodulit)

Lisatasu pilootprojekti koolide haridustehnoloogidele (4

inimest)

4 x 200 € = 800 €

Projektijuhtimise tasu (4 inimest) 4 x 1 000 € = 4 000 €

KOKKU 21 270 €


Projketiplaan


Tabel 6. Eelarve tegevuste lõikes

Rea

nr

Tegevus/kulu Riiklik

finantseering

Projektis

osalevate koolide

osalus

Kulud

kokku

1. Projektijuhtimise ja läbiviimise kulud 21 270 € 0 21 270 €

1.1. Veebilehe kujundamine 1 200 € 0 1 200 €

1.2. Veebikeskkonna programmeerimine

ja testimine

9 600 € 0 9 600 €

1.3. Haridustehnoloogiliste pädevuste

testide koostamine

1 890 € 0 1890 €

1.4. Koolitusmaterjalide koostamine 3 780 € 0 3 780 €

1.5. Lisatasu haridustehnoloogidele või

infojuhtidele (motivatsiooniks)

800 € 0 800 €

1.6. Projektijuhtimise tasu 4 000 € 0 4 000 €

2. Kulud haridus-

tehnoloogide töötasudeks*

0 865 € 865 €

3. Majandamiskulud (elekter, küte, vesi,

koristamine jne)*

0 275 € 275 €

4. IKT seadmete amortisatsioon* 0 185 € 185 €

*Kulud ühe kooli kohta ühes kalendrikuus.


Projketiplaan


6. PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Projekti tulemuste hindamine on pidev protsess, mis algab koos projektiga.

Selleks viiakse läbi vajaduste kaardistamine, tulemuste hindamine ja eesmärgist kõrvalekallete

märkamine.

Viiakse läbi:

1. testimine koolis, et leida vajadus, kas õpetaja vajab koolituse läbimist või mitte;

2. kliendi/õpetaja rahulolu küsimustik, tagasiside;

3. haridustehnoloogi enesehindamine õpetaja koolitamise järel;

4. koolijuhtide rahulolu küsitlus;

5. õpilaste rahulolu küsitlus.

Küsitlusi viiakse läbi nii kooliaasta alguses kui lõpus.

6.1 Võimalikud esilekerkivad küsimused:

1. Kuivõrd on tulemus vastavuses kavandatud eesmärgiga? Kui eesmärk on tõsta õpetajate

IKT taset aga juhtub, et õpetajad saavutavad hoopis muude pädevuste tõusu. Peame oma

projekti ressursid ja võimalused ümber hindama.

2. Kui oli kõrvalekaldeid, siis kui suur on kõrvalekalle kavandatust? Loodetavasti ei juhtu

suuri kõrvalekaldeid. Kui juhtuvad siis tuleb testid või õppeprogramm ümber

programmeerida.

3. Kas projekti eesmärki muudeti projekti jooksul? Eesmärgid võivad muutuda projekti

planeerimise käigus konkreetsemaks, kuid eesmärki võib muuta vaid tellija nõusolekul.

4. Millised olid eesmärgi muutmise põhjused?

5. Kuivõrd vastab tulemus muudetud eesmärgile?

6. Kas kehtestatud kvaliteedinõuetest peeti kinni?

7. Kas kõrvalekalded kavandatud kvaliteedist fikseeriti? Kui peaks juhtuma, siis kindlasti

fikseerime.


Projketiplaan


8. Kas kvaliteedi tagamise meetmeid rakendati õigeaegselt? Kvaliteedi tagamiseks

kasutame professionaalseid oma ala eksperte ega hakka ise jalgratast leiutama.

6.2 Projekt on õnnestunud, kui:

1) projekt käivitub üle Eesti koolides;

2) kui õpetajad läbivad koolituse, läbivad testi ja saavad elektroonilise sertifikaadi;

3) koolijuhid on uue tasemega rahul;

4) õpilased on kasutatavate meetoditega rahul ja õppetulemused paranevad.


Projketiplaan


7. PARTNERID

● Haridus- ja Teadusministeerium (rahastab projekti);

● Firma X (programmeerib veebikeskkonna);

● Firma Y (loob õppematerjalid ja testid);

● Koolid: A, B, C, D (pilootprojekti koolituskeskused).

8. PROJEKTI ARENDUS

Projekti arendus lähtub:

● õpetaja kutsestandardist;

● õpetajate haridustehnoloogilisest pädevusmudelist (HITSA mudel);

● Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava;

● Põhikooli riiklikust õppekavast;

● Gümnaasiumi riiklikust õppekavast;

● koolituse tagasisidest;

● haridustehnoloogide tagasisidest;

● õpilaste tagasisidest;

● koolijuhtide tagasisidest;

● ekspertide hinnangutest;

● uuringute kokkuvõtetest.


Projketiplaan


9. PROJEKTI MÕJU

Projekti tulemusena:

1. on koolides pädevad ja igati proffessionaalsed ning uuendustest teadlikud haridustehnoloogid,

kellele õpetajad julgelt toetuvad;

2. õpetajate haridustehnoloogilised pädevused on heal tasemel:

a) õpetajad kasutavad õppetegevuste läbiviimisel edukalt IKT vahendeid;

b) oskavad kavandada digitaalseid vahendeid kaasavat õpirotsessi ja töökeskkonda;

c) oskavad kaasata, juhendada ja innustada õpilasi kasutama digitaalseid vahendeid

eluliste probleemide lahendamiseks, enesereflektsiooniks, loovuse toetamiseks ja

avaldumiseks, koostööks ja teadmusloomeks;

d) oskavad suhelda ja käituda digiühiskonnas turvaliselt, vastutustundlikult, eetiliselt ning

seda ka õpilastes kujundada.

3. Täieneb ja tugevneb üksteist toetav ja teadmust loov ning jagav haridustehnoloogide

võrgustik, mis ühiste jõududega viivad üksteise koolitamiseks läbi e-koolitusi, õppimisüritusi,

konverentse, videokonverentse, kohtumisi koolides kogemuste jagamiseks.

4. Infotehnoloogia-alane täiendkoolitus on üle Eestimaa süsteemne ja juhitud konkreetse kooli

haridusthnoloogi poolt korrektselt ning tulemuslikult.

5. On kasutusvalmis ja katsetatud-testitud juhendid, testid, õppematerjalid ning nende jaoks

loodud õpikeskkond jätkuvate koolituste läbiviimiseks.

6. Projekti edukal õnnestumisel jätkuvad koolitused kõikides Eestimaa koolides

haridustehnoloogide (nende puudumisel infojuhtide või arvutiõpetajate) eestvedamisel.

7. Projekti tulemusel muutuvad koolitunnid õpilaste jaoks kaasaegsemaks ja huvitavamaks ning

neil tekib võimalus osaleda õppetöös ka e-õppe vahendusel, sooritades osa koolitöödest

kasutades IKT vahendeid.


Projketiplaan


KASUTATUD MATERJALID

Haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks


Õppekavad: Koolieelse lasteasutuse, Põhikooli, Gümnaasiumi riiklik õppekava

http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht

Õpetaja VII kutsestandard

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494558/pdf/opetaja-tase-7.5.et.pdf


http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494558/pdf/opetaja-tase-7.5.et.pdf


Projketiplaan


LISA 1. VAJADUSE ANALÜÜS NELJA KOOLI PÕHJAL

Lasteaed

%

Põhikool

%

Põhikool-

gümnaasium

%

Kutsekool

% õpetajate arv 22 14 36 43

viimase 5 aasta jooksul on läbinud

IKT-alaseid koolitusi (mitu

õpetajat) 17 77,3 10 71,4 16 44,4 5 11,6

viimase 5 aasta jooksul koolis

korraldatud IKT koolituste arv 2 9,1 2 14,3 4 11,1 2 4,7

osalenud e-õppe koolitustel

Koolielus 3 13,6 1 7,1 1 2,8 1 2,3

osalenud kooli haridustehnoloogi

poolt korraldatud koolitusel 0 0,0 10 71,4 22 61,1 0 0,0

osalenud videoloengutel 0 0,0 0 0,0 1 2,8 0 0,0

otsinud ise õppematerjale

internetist (Youtube, Koolielu,

Miksike vms) 2 9,1 13 92,9 36 100,0 10 23,3

kasutanud õppetunnis õpilastega

internetipõhiseid töövahendeid 1 4,5 10 71,4 30 83,3 30 69,8

õpilaste uurimistööde

vormistamise juhendamine 0 0,0 3 21,4 10 27,8 25 58,1

pöördunud käesoleval õppeaastal

haridustehnoloogi, arvutiõpetaja,

infojuhi vm sarnaste oskustega

inimese poole, et midagi uut

õppida 1 4,5 2 14,3 8 22,2 3 7,0

kasutanud õppetöös nutiseadmeid 1 4,5 0 0,0 0 0,0 0 0,0

kasutanud arvutiklassi,

klassi/rühma arvutit õppetunni

läbiviimiseks 3 13,6 8 57,1 10 27,8 1 2,3

kasutab GoogleDriveí, blogi, FB,

Moodleít, eKooli, kodulehekülge

või muud vahendit

õppematerjalide jagamiseks 2 9,1 2 14,3 8 22,2 12 27,9

Reflekteerib ja analüüsib oma

professionaalset arengut e-

portfoolios 1 4,5 1 7,1 1 2,8 1 2,3

koostab ise IKT vahendeid

kasutades õppematerjale 2 9,1 7 50,0 12 33,3 43 100,0

saab isesisvalt hakkama IKT

vahendite kasutamise ja

ülesseadmisega (projektor,

arvutiklassis) 1 4,5 7 50,0 18 50,0 26 60,5

kasutab ID-kaarti või mobiil-ID

audentimiseks ja allkirja

andmiseks, oskab digiallkirjastada

dokumente 10 45,5 7 50,0 26 72,2 5 11,6


Projketiplaan


LISA 2. PROJEKTIPLAANI KOOSTAMISE PROTSESS

Meie projektiplaani meeskond oli neljaliikmeline: Eve Saare, Ülle Juuse-Tumak, Veroonika

Mätlik, Kristel Tereping.

Meeskonnaliikmete omavaheline suhtlus toimus silmast-silma kokkusaamistel ülikoolis loengute

vaheaegadel, Facebookis, Google Drive ja Skype vestlust kasutades. Projektiplaani kirjutasime

Google Drive keskkonda kasutades ja sealses vestlusnurgas kirjutades ning tihti sama-aegselt

vesteldes ja arutledes Skypeì vahendusel. Prjoktiplaani teema valikul sai otsustavaks see, et kõik

töötavad koolisüsteemis ning seega leidsime, et hea on kirjutada tööd sellisel teemal, mida kõik

teavad ning milles oskavad kaasa mõelda ja rääkida. Projektiplaani välja mõeldes, osutus Kristeli

pakutud mõte kõige paremaks ja vajalikumaks. Projektiplaani lõplik teema kujunes kolme

projektiliikme – Kristeli, Ülle ja Eve – arutelust.

Kui oli selge, mis osadest projektiplaan koosneb, jagasime teemad omavahel ära. Tööjaotusest

kirjutatakse alljärgnevas osas.

Kristel Tereping

Kristel oli üks projektimeeskonna liimetest, kes oli hästi kursis koolides valitseva olukorraga,

uue Põhikooli ja Gümnaasiumi riikliku õppekavaga. Ta nägi kitsaskohti üldhariduskoolide

õpetajate oskustes ja oli teadlik õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tasemest. Kristel on

hea organisaator ning seetõttu kujunes ta projektiplaani meeskonna juhiks, kes jagas ülesandeid

ning jälgis ja innustas, et kõik liikmed teeksid oma töö õigeaegselt valmis. Kristel pani kirja

esialgsed mõtted, millest iga osaleja kirjutas oma peatükid. Osales aktiivselt rühmatöös Skypeí

ja Facebooki vahendusel. Kristel kirjutas esimese peatüki “Projekti vajaduse põhjendus”. Tema

ülesandeks oli ka kogu projekti keelekasutuse korrektuur ja lõppvormistus.

Ülle Juuse-Tumak

Ülle oli samuti üks projektimeeskonna liikmetest kes oli hästi kursis koolides valitseva

olukorraga, uue Põhikooli ja Gümnaasiumi riikliku õppekavaga ja oskas Kristeli mõtet igati


Projketiplaan


toetada ning hulgaliselt näiteid tuua. Ka Ülle oli hästi kursis üldhariduskoolide õpetajate

oskustega IKT vallas ja oli teadlik õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tasemest. Üllel oli

hästi palju häid mõtteid ja ideid, mida ta projekti liikmetega jagas ja mille põhjal kirjutasime

põhjalikud peatükid. Samuti osales aktiivselt rühmatöös Skypeí ja Facebooki vahendusel. Ülle

kirjutas projektiplaani peatükid “Projekti tegvuste ajakava” ja “Projekti eelarve”.

Eve Saare

Eve töötab koolieelse lasteasutuse õpetajana ja lisas oma teadmisi Koolieelse lasteasutuse

riiklikust õppekavast ja õpetajate haridustehnoloogilistest oskustest. Kuna ta on ka HITSA

Innovatsioonikeskuses lasteaiaõpetajate koolitaja, siis teadis ta hästi, mida koolitustel õpetajad

on õppinud ning millised on õpetajate oskused lasteaias. Kuna koolitustel osalesid ka

klassiõpetajad, siis on Eve kursis ka üldhariduskoolide I astme õpetajate oskustega. Eve osales

aktiivselt rühmatöös Skypeí ja Facebooki vahendusel. Ta küsis vajalikke küsimusi ja tegi

asjalikke ettepanekuid. Eve kirjutas peatükid “Riskid,” ja “Projekti mõju.”

Veroonika Mätlik

Veroonika töötab kutsehariduses. Ta osales projektiplaani ideede väljamõtlemisel ja tema mõtted

haakusid käesoleva projektiplaaniga. Veroonika lisas aruteludes teadmisi kutsehariduse vallast ja

õpetajate oskustest. Selgus, et õpetajate infotehnoloogiliste pädevuste tase on mitmeti sarnane nii

üld-, kutse- kui ka alushariduses. Selgus ka ühine arusaam, et kõigile on vaja sellist

koolitussüsteemi.

Veroonika osales aegajalt projektiplaani aruteludes Facebookìs, luges Google Drives valminud

peatükke ja kirjutas mõned kommentaarid.

Projektiplaani LISA 1 on valminud ühistööna. Eve, Kristel ja Ülle kirjutasid peatükid “Projekti

tulemuslikkuse hindamine”, “Partnerid” ja “Projektiarendus lähtub...” ühistööna.

Projekt - rühmatöö - Ülle, Eve, Veroonika, Kristelpnormak/PJ-2013/Eksamitööd/Haridustehnoloogia.pdf · Digitaalsete vahendite kasutamine õppetöös (koostöövahendid, enesereflektsiooni

Documents