1 Kommentaar: Primuse programmi elluviimist on auditeerinud Euroopa Kontrollikoda ja rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond Uuring: Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja? Primuse võrgustike ühisseminaril “Kolm aastat Primust - kuidas edasi?” võeti kokku plusse ja miinuseid senistes tegevustes ning arutati, mis on programmi prioriteedid järgmisteks aastateks. Seminari kokkuvõtteid saab lugeda lk 14-19. Primus 06/2011 nr3
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
Kommentaar: Primuse programmi elluviimist on auditeerinud Euroopa Kontrollikoda ja rahandusministeeriumi finantskontrolli osakondUuring: Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja?
Primuse võrgustike ühisseminaril “Kolm aastat Primust - kuidas edasi?” võeti kokku plusse ja miinuseid senistes
tegevustes ning arutati, mis on programmi prioriteedid järgmisteks aastateks. Seminari kokkuvõtteid saab
lugeda lk 14-19.
Primus06/2011 nr3
2
Sisukordtoimetaja
Vaev ja viljad 3
kommentaar
Meie tegemisi auditeeritakse 4-5
RÜ otsib sisu ja vormi kooskõla 6
Koostööst Primuse ja partnerite vahel 7
sündmus
Konverents “Kutsekvalifikatsioon - pomm või komm?” 8-9
VÕTA nädala kokkuvõte ja nädala tegemistest EMÜs 10-11
Tartu kevadpäevad kutsusid märkama kaasüliõpilasi 12-13
kokkuvõte
Primuse võrgustike ühisseminari kokkuvõte 14-19
uuring
Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja? 20-21
Kokku osales VÕTA nädala üri-tustel 422 huvilist, kelle seas oli nii sisseastujaid, üliõpilasi, töötuid kui ka teisi, kes olid huvitatud VÕTAst,
TULEst ja edasiõppimisvõimalustest.
Eelkõige oleks vaja VÕTA
nädalad näiteks ühildada
sisseastumistega ning keskne
teavitustöö peaks olema
tugevam.
11
VÕTA nädalast ja koolitustest EMÜs
Lilian Ariva, ÕISi peaspetsialist
Sel aastal möödus VÕTA nädal Eesti Maa-
ülikoolis rahulikumalt kui eelmisel aastal. Et
ühel korral oli nädal juba toimunud, oli sel
korral lihtsam tegevusi planeerida ning osati
paremini arvestada võimalike osalejate hul-
gaga – eelmisel aastal arvestasime tunduvalt
suurema inimeste arvuga, mistõttu osa tege-
vusi viidi läbi planeeritust erineval kujul. Sel
aastal olid meie plaanid aga realistlikumad
ning kõik planeeritu sai ka täide viidud.
Toimusid nii ühtsed infopäevad kui üritu-
sed instituutides kohapeal. Hea kokkusattu-
musena toimus samal nädalal ka Maamessi
toimumine, kus iga päev oli kohal ka üks VÕ-
TAt tutvustav inimene. Peamiselt tunti VÕTA
vastu huvi TULE programmi raames ning
nõustatute seas ei olnud pelgalt potentsiaal-
sed EMÜsse tagasi pöördujad, vaid ka teistest
koolidest huvitujad.
Koostöös Tartu Ülikooliga viidi läbi ka koo-
litusi. “VÕTA hea algus” on EMÜ täienduskoo-
lituste kavas eelmise aasta kevadest. Loodud
sai see eelmise aasta VÕTA nädalaks ning aas-
ta jooksul on seda lisaks maaülikoolile läbi vii-
dud ka teistes koolides. Maaülikoolis on olnud
kohustuslik tuutoritele, kelle jaoks VÕTA on
üks olulistest valdkondadest nende töös. Osa-
lema on kutsutud ka teisi tudengeid, lisaks
muid huvilisi (näiteks TULE raames vabadele
õppekohtadele kandideerijaid).
VÕTA nädala raames toimus koostöös Tar-
tu Ülikooliga kolm „VÕTA hea alguse“ kooli-
tust, kus osales nii TÜ kui EMÜ üliõpilasi, mis
pädevuste omandamise seisukohalt on kasu-
lik mõlema kooli õppijaile. Et TÜs on kasutusel
aine- ja EMÜs kursusesüsteem, on vormilisi
erisusi palju – sellest tulenevalt tekkis huvita-
vaid arutelusid, õppijad koostasid võrdlevaid
analüüse jne. Ka koolituste tagasiside näitab,
et õppijad on pädevused paremini omanda-
nud, samuti meeldib neile teise ülikooli tu-
dengitega koos õppida. Sageli on aga prob-
leemiks see, et registreerutakse küll, kuid ei
tulda siiski kohale. Samas on järjekorras mit-
meid tudengeid, kes seetõttu osaleda ei saa.
Et üliõpilaste VÕTA-alane koolitamine on
üks 2011. aasta prioriteetidest, on eraldi ai-
nekursus loodud ka doktorantide jaoks. Tege-
mist on 1 EAP mahus vabaainega, mille suuri-
maks erinevuseks võrreldes tavakoolitustega
on teoreetilisem lähenemine valdkonnale.
See aitab kaasa ka valdkonna üldisele arengu-
le EMÜs, andes võimaluse näiteks eri uurimus-
te tulemuste võrdlemiseks EMÜ kontekstiga.
Doktorantide ettekannete abil koostatavad
uued juhendmaterjalid aitavad komisjonidel
tutvuda uuemate arengutega VÕTA hindami-
sel ning on seega toeks kogu VÕTA valdkonna
arengule EMÜs. Doktorantide VÕTA kursus
toimus esimest korda 2010/2011. õppeaasta
kevadsemestril ning on lisatud ka 2011/2012.
õppeaasta sügissemestri tunniplaani. Ka teis-
te koolide õppijad on kursusele väga oodatud!
sündmus
12 sündmus
Tänavu oli tudengite kevadpäevade läbi-
vaks teemaks „Märkamine“. Korraldajad kut-
susid üles märkama abivajavaid kaasüliõpilasi
ja julgema pakkuda abi. Ühtlasi annab läbiv
teema ürituse meediajuhi Liina Liivi sõnul
festivalile lisaväärtust: „ Me ei tee kevad- ja
sügispäevi lihtsalt sellepärast, et üritusi teha,
vaid soovime oma festivaliga midagi öelda
tudengitele ja ka linnarahvale. Sügiseks on
läbiv teema näiteks teadus.“
Selleaastase kevadpäevade teemaga
seostusid otseselt kaks Primuse program-
mist toetatavat üritust: Tartu Ülikooli korral-
datud ümarlaud “Ligipääs kõrgharidusele
- erivajadusega õppijad ülikoolis” ning meelte
päev. Ümarlaual tutvustati erivajadusega õp-
pijatele pakutavaid õppimisvõimalusi ja tugi-
teenuseid Tartu Ülikoolis ning kavandatavaid
edasisi tegevusi. Pärast ümarlauda toimus
botaanikaaias iga-aastane tudengipäevade
heategevuskontsert, millega seekord toetati
viipekeeletõlget vajavate üliõpilaste õpin-
guid. Meelte päeval pakuti üliõpilastele ja
linnarahvale võimalust panna end proovile
senikogematutes olukordades. Kaubamajas
ees olevas telgis sai iga huviline ratastooliga
läbida takistusrada ja tantsida line-tantsu, õp-
pida punktkirja ja viipekeelt, maalida jalgade-
ga, mängida pimetennist, teha pai juhtkoer-
tele. Samuti võis kuulata erinevaid loenguid
oma ala asjatundjatelt. Tartu Ülikool tutvustas
tugitudengluse süsteemi ning värbas uusi
tugitudengeid (lisainfo tugitudengiks saa-
mise ja erivajadustega üliõpilaste toetamise
kohta Tartu Ülikooli kodulehelt: www.ut.ee/
erivajadused).
Tartu kevadpäevad
kutsusid märkama kaasüliõpilasi
Liana Martin, TÜ üliõpilasnõustaja
Foto
d: M
aris
Saa
r
13
14
kuidas edasi?9.-10. juunil toimus Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses Pri-muse tegevuste parema sidustamise eesmärgil üks suur koh-tumine kõikidele programmi koordinaatoritele. Kahe päeva jooksul arutati 2012. aasta prioriteete ning jagati kogemusi. Partnerite poolt kirja pandud programmi õnnestumisi ja ebaõn-nestumisi analüüsiti töötubades ning arutati, mis saab siis, kui tugevused ja nõrkused kokku saavad. Loe täpsemalt järgmistelt lehekülgedelt.
Kolm aastat Primust
Foto
d: M
aris
Saa
r
15
Kolm aastat Primust
kokkuvõte
Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine
Prognoosides toodi välja, et valminud pädevusmudeli rakendamine aitab teadvustada õp-
mas heideti ette, et pädevusmudel ei rajane uuringutel. Teiselt poolt toodi välja, et on olemas
hulk eesmärgipäraselt koolitatud õppejõude, kes tänu pädevusmudeli teadvustamisele suu-
davad paremini aega planeerida ja toetada kolleegide professionaalset arengut. Kuid on oht,
et nad osalevad koolitustel, mis on neile „mugavad“ st toimuvad tööaja sees, heas asukohas,
koolitusega kaasnevad lisahüved, huvitav koolitaja jms. Kolmanda prognoosina toodi esile,
et toimuvad sisekoolitused, sest sisekoolituste jaoks on lihtsam leida koolitusvajadusest tule-
nev eesmärk, sobiv toimumisaeg ja sihtrühm. Puudusena toodi, et sel juhul ei teki koolivälist
kogemustevahetust.
Õnnestunud tegevused •Õppejõud on saanud koolitustelt tööks vajalikke oskusi•Toimuvad sisekoolitused (sh osakonnad/ instituudid plaanivad sisekoolitusi)•Õppejõud on teadvustanud oma koolitusvajadust•Olemas on õppejõu pädevusmudel sh õppejõu haridustehnoloogilised pädevused•Erinevad e-õppe koolitused õppejõududele
Mitte nii õnnestunud tegevused•Õppejõudude erinev osalemisaktiivsus koolitustel (On aktiivseid õppejõude, kes osalevad koolitustel väga aktiivselt ning ka neid, kes ei osale üldse)•Õppejõudude ajagraafikut on raske ühildada kursuste toimumise ajaga•Puuduvad uuringud õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks •Mentorsüsteem pole koolis käivitunud •Vähene huvi e-õppe alaste koolituste vastu
16
Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine
Tänu Primus programmi toele on suudetud käivitada pidev ja sisuline koostöö erinevate sihtgruppide vahel, mis on taganud õppekavade sisulise arendamise protsessi, kus teadlik aktiivne osalemine õppekavade arendamisel loob tugeva aluse edaspidiseks panustamiseks kõikidelt osapooltelt, mille tulemusena koostöö ja vastastikune tagasisidestamine paraneb ning õppekavade arendamine on jätkusuutlik ja kvaliteetne.
Et tagada õppekavade elluviimine ja kvaliteet on vaja süsteemi, kus on arvestatud, et õp-pekavade arendamiseks läheb vaja aega, kõikide osapoolt haaratust, järelvalvet ja hinnangut tehtule.
Õnnestunud tegevused •Õppematerjalid (väljundipõhine õppe- kava kõrghariduses, praktika kõrghariduses)
•Koostöö tööandjatega ja teiste partneritega (seminarid, koosolekud, konverentsid, koolitused)
•Õppearendusseminaride tulemusena paranes instituutidevaheline koostöö ning instituutide koostöö tööandjate ja vilistlastega. See oli suureks abiks õppe- kavade eesmärgistamisel, õppekavade ja õppeainete õpiväljundite väljatöötamisel.
Mitte nii õnnestunud tegevused• Õppetöö sisuline kontroll ja tagasiside st kuidas tegelikult rakendatakse aine õpi- väljundite saavutamiseks vajalikke õpetamis/õppimis/hindamismeetodeid, antakse hindamisülesandeid ja järgitakse kirjutatud hindamiskriteeriume, kas tudengitele antakse piisavalt tagasisidet•Väljundipõhine hindamine (vaja lisa- ressursse, lisakoolitusi ja seminare – õpiväljundi ja hindamise seosed, hinda- miskriteeriumid tõsine väljakutse)• Koostöö kõrgkoolide ja õppekava arenduse sidusrühmadega (keeruline, ajaliselt komplitseeritud)• Üliõpilaste koolitamine (väikesearvuline, kaasata raske õppekava arendusse, osalemine kehvavõitu, mittehuvitatus)
tud, nii kesksed kui koolispetsiifilised•VÕTA (eneseanalüüsi) seminarid/ koolitused üliõpilastele•VÕTA protsessi toetamine – põhimõtted, ühtlustamine•Koolitused hindajatele ja nõustajatele•Koostöö kõrgkoolide vahel – ühisse- minarid, praktika vahetamine, koolituste korraldamine
Mitte nii õnnestunud tegevused•Tööjõu- ning ajanappus VÕTA teemadega tegelemiseks•Endiselt eksisteerivad erinevad müü- did, eelarvamused ja ebakõlad VÕTA suhtes•Puudulikud portfooliod ning üliõpilas- te vähene eneseanalüüsioskus•Hindajate puudulik kaasatus erineva- tesse tegevustesse•Kohati puuduvad ühtsed arusaamad, põhimõtted ning protsessid.
kokkuvõte
Tänu Primusele on tööle läinud kõrg-koolide koostöö VÕTA vallas, samas on seal endiselt arenguruumi. Üldises aja- ja inim-ressursi puuduses ei ole mõtet teha sama asja mitmes kohas, vaid pigem panna seljad kokku ja teha midagi koos. Protsesse peaks ühtlustama ja muutma läbipaistvamaks, et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine ja ha-jutada VÕTAga seotud müüte. Rohkem võiks kaasata hindajaid, et tekitada ka koolisisene surve protsesside muutmiseks. Kindlasti võiks üle vaadata koolitused, nii õppejõudu-dele kui taotlejatele suunatud – koolitamata inimesed ei pruugi märgata kitsaskohti, mis-tõttu kannatab VÕTA tervikuna. Lisaks tasub silmas pidada, et VÕTA on Primuse raames väga kiiresti arenenud ning koolid ei pruugi kõiges sammu käia ning järele jõuda – vahest oleks vahepeal vaja ka aega, kus lasta asjadel settida ning oma rööpasse minna, muidu võivad tegevused muutuda pealiskaudseks.
18
Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides
Õnnestumiste poole pealt toodi välja koostööd - konkreetsemalt teiste kogemustest õppi-
mist, erinevate inimeste kaasamist ning tõhusat personaliarendust. Seda võib pärssida liigne
bürokraatia ja usaldamatus.
Takistuseks on saanud bürokraatia, vähene informeeritus ja inimressurss, programmi ja
kõrgkooli eesmärkide lahknevus. Seda saab ületada kogemuste ja murede jagamisega, heade
ideede toetamisega ning spetsiifiliste koolitustega.
Õnnestunud tegevused •Tõhus ja organisatsiooni tervikuna hõl- mav personaliarendus (sh mitmed sisekoolitused; kõrgkoolide arengusemi- nari formaadi käivitumine)•Hea kõrgkoolide vaheline koostöö ning teiste kogemusest õppimine•Personali kaasamine kõrgkooli arengu kavandamisse ja seeläbi laiapõhjalise sisendi saamine•Kasulike koolituste võimaldamine•Keskastme juhtide koolitus
Mitte nii õnnestunud tegevused•Abikõlbulik on projekti strateegiline juhtimine ja mitte kõrgkooli sisuline strateegiline juhtimine •Tegevuskava koostamisel tuleb lähtuda programmi eesmärkidest mitte kooli eesmärkidest/vajadustest•Aja- ja inimressurssi piiratus •Pidevalt muutuvate nõudmistega kohanemine (sh koolitusgruppidele 12 osalejat, raamatupidamise ja VMT koostamise reeglite muutumine jm)•Koolitustele registreerunute mitte kohale ilmumine või osaline osalemine
kokkuvõte
19
Õppija toimetuleku toetamine
Prognoosides peeti positiivseimaks, et käivitunud on koostöö üliõpilaste, tuutorite, nõus-
tajate jt vahel. Erinevate üliõpilastele suunatud tugiteenuste ja -süsteemide (tuutorlus, kur-
sus „Õppimine kõrgkoolis“, lühemad seminarid ja koolitused, õpi- ja karjäärinõustamine jne)
käivitamise või arendamise kaudu on loodud eeldused üliõpilaste toimetuleku toetamiseks ja
väljalangevuse ennetamiseks.
Arenguvajadusi nähti kahes valdkonnas. Analüüsida tuleks väljalangevuse põhjuseid ning
seda, millised rakendatud tugitegevustest on väljalangevuse ennetamisel kõige tõhusamad. Et
koolitustele ja nõustamisele jõuaksid üliõpilased, kes seda kõige rohkem vajavad, tuleks paran-
dada üliõpilaste teavitamist pakutavatest tugiteenustest ja koolitustest ning vältida dubleeri-
mist ja korrastada tugiteenuste süsteemi.
Koolituste ja tuutorluse tagasiside, nõustamisstatistika ning koolitustel ja nõustamises osa-
lenud üliõpilaste edasijõudmise statistika näol on olemas lähteandmed eri tugimeetmete ja
-tegevuste ning väljalangevuse seoste analüüsiks.
Õnnestunud tegevused •Tuutorlus (tuutorite koolitus ja tegevus)
•Algajat õppijat toetav kursus „Õppimine kõrgkoolis“
•Stipendiumid erivajadustega üliõpilastele
•Õppija toimetulekut ja kohanemist ning õpioskuste arengut toetav nõustamine
•Tudengiteatmiku koostamine ja väljaandmine
Mitte nii õnnestunud tegevused•Üliõpilaste väljalangevuse põhjuseid ei ole analüüsitud•Üliõpilastel on kursust „Õppimine kõrg- koolis“ raske tunniplaani mahutada•Tuutorikoolitus toimib, aga tuutorite tegevus ei ole aktiivne•Erinevate tugimeetmete (üliõpilast toeta- vad koolitused, seminarid, nõustami- ne, tuutorlus) tõhusust ei ole piisavalt analüüsitud•Üliõpilastele pakutavatele koolitustele, seminaridele, infotundidele ei tule piisa- valt osalejaid
kokkuvõte
20 uuring
Algaja õppejõud – traditsioonide jätkaja või
muutuste kavandaja?
Mari Karm, Uuringuprojekti juht
Uurimust „Algaja õppejõud kõrgkoolis – kohanemine ja toimetulek“ alustati 2009. aastal ning uurimuse lõpptähtaeg on 2013. aastal. Andmete kogumiseks kasutatakse poolstruktureeritud intervjuud ja pildiin-tervjuud. Praeguseks oleme kolleegidega intervjueerinud 43 programmi Primus part-nerkõrgkoolis töötavat algajat õppejõu-du (õpetamiskogemust kuni kolm aastat), osade õppejõududega on läbi viidud kaks intervjuud. Pildiintervjuud on kavandatud, et koguda põhjalikumaid andmeid algajate õppejõudude õppimis- ja õpetamisarusaa-made kohta.
Intervjuudest ilmneb, et õppejõuks saa-mise teekonnad võivad olla väga erinevad: õpetamise juurde võib jõuda juba õpingute ajal, kohe õpingute järel, pärast vahepealset töötamist praktikuna või teadurina. Erinevad õppejõuks kujunemise teekonnad võivad tähendada, et alustavad õppejõud kogevad õpetamise algust väga erinevalt. Näiteks need intervjueeritavad, kes olid õpetamist alustanud juba õpingute ajal, väljendasid teatud uhkust ja rahulolu, et on õpingute jooksul õppejõududele silma jäänud, et on märgatud nende eeldusi õpetada ning hin-natud nende erialaseid teadmisi.
Traditsioonide jätkajad toovad esile, et nad toetuvad õpetades sellele, kuidas neid endid on oma valdkonnas õpetatud (võtan oma vanad konspektid ja teen nende järgi, pean loengut samamoodi, kui minu õppe-jõud pidas; kirjutan samamoodi tahvlile, nagu minu õppejõud on kirjutanud, hindan sama testiga kui eelmine õppejõud hindas).
Osa alustavaid õppejõude kirjeldab, et õpetamise alguses toetusid nad oma õppe-jõudude materjalidele. Materjalidele toetu-mine toob kaasa selle, et üle ei võeta mitte ainult aine sisu, kui ka selle ülesehitus ning õpetamismeetodid.
Esialgsete uurimistulemuste
põhjal saab algajate
õppejõude tõlgendustes oma
õpetamispraktika kohta
välja tuua kaks suundumust:
osad kirjeldavad ennast
seniseid õpetamistraditsioone
jätkamas, teised kirjeldavad
ennast kui senise
õpetamispraktika muutjaid.
Jah, anti mingisugused materjalid kätte, ainekavad, punktid, isegi mingisugused
21uuring
Traditsioonide jätkamine ei tähenda, et alustav õppejõud õpetamiseks ei valmistuks või ei harjutaks, ta tahab õpetada väga hästi sel viisil, kui teda on õpetatud.
Osa alustavaid õppejõude kavatseb tead-likult muuta traditsioone, st õpetada teisiti, kui neid on õpetatud. Põhjuseks võib olla rahulolematus oma õppijakogemusega, mis on ajendanud otsima teistsuguseid õpeta-misviise. Samuti võib traditsioonide muutmi-se tõukeks saada õppejõudude õpetamisos-kuste koolitus, mille käigus saadud ideed on ärgitanud katsetama uusi õppemeetodeid.
Toetust vajavad mõlema strateegia vali-nud algajad õppejõud, kuid toetuse sisu on erinev.
Traditsioonide järgijad vajavad julgus-tust otsimaks uusi lahendusi, uute ideede-ga katsetajad vajavad omakorda toetust,
et tulla toime tagasilöökidega (üliõpilased ei tule uuendustega kaasa, kolleegid ei
toeta ja avaldavad kahtlust, iseendal pole plaanid lõpuni läbi mõeldud).
Intervjuudest ilmneb, et õpetamise algu-ses leidsid noored õppejõud toetust juhus-likult ning enamasti lähematelt kolleegidelt. Kui päris täpne olla, siis algajad õppejõud ei ootagi kolleegidelt tuge ega abi, sest nad on
omaks võtnud arusaama, et ülikoolis peab igaüks ise kõigega hakkama saama. Samuti tundus intervjueeritavatele, et kolleegid on väga hõivatud ning seetõttu on parem neid mitte tülitada. Ametlik mentor oli vaid kahel intervjueeritaval.
Intervjueeritud õppejõud, kes olid osa-lenud koolitustel, rõhutasid, et need on andnud ideid õppemeetodite kohta, samuti selle kohta, kuidas üldse õppeprotsessi üles ehitada ning kavandada. Samas ei tähenda õpetamisoskuste koolitusel osalemine veel, et oleks leitud ideid oma õpetamise jaoks. Koolitusel kogetu võib tunduda oma vald-konna jaoks kauge ning mitterakendatav.
Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et algaja õppejõu õpetamispraktika on seotud õppejõu õpetamiskontseptsiooniga heast õpetamisest. Oma õppimis- või õpetamisko-gemuse reflekteerimine toetab nii muutuste kavandamist kui rakendamist õpetamisprak-tikas, samuti võib ajendada uusi teadmisi ot-sima õpetamisoskuste koolitustelt.
slaidid või slaidšõu mingi oli olemas, et nüüd kohandada enda jaoks.
(Näide intervjuust)
Et mingit konkreetset eeskuju nagu ei ole, et käisin küll mingil õppimise-õpetamise kursusel lootuses teada saada milliseid õppemeetodeid on olemas jne, aga ega ma suurt nagu kasu ei saanud, kuna see aine nagu sobitus rohkem pehmete tea-duste jaoks, kus tõesti võid sa kogu aeg teha mingeid rühmatöid ja seminare, aga siin see väga võimalik ei ole.
(Näide intervjuust)
22
17.-18. oktoobril 2011. aastal viivad dr Richard Felder ja dr Rebecca Brent Tallin-na Tehnikaülikoolis läbi mõjusa õpetamise õpitoa.
Õpituba on mõeldud tehnika, tehnoloo-gia, insenerierialade, reaalainete, infotehno-loogia, loodusteaduste ja bioloogiaõpetaja-tele ning õppejõududele, kuid sobib ka kõigi teiste erialaainete õpetajatele ning õppejõu-dudele kutsekoolis, gümnaasiumis, raken-duskõrgkoolis, kolledžis ja ülikoolis. Koolitust ja õpituba toetab programm Primus.
Õpitoa teemad:
• Kuidas õpilased õpivad? Kuidas õpeta-jad õpetavad? Mis vead on õpetamisel kõige sagedamad?
• Kuidas planeerida ainekursust? Mida tu-leks teha esimesel päeval?
• Kuidas minust saaks parem õpetaja? Kui-das saaksin õpilasi tunnis aktiveerida, isegi siis, kui neid on auditooriumis enam kui 200?
• Kuidas kasutada induktiivseid õppemee-todeid (uurimispõhine õpe, probleemipõhi-ne õpe, projektipõhine õpe, juhtumipõhi-ne õpe) õpetamisel? Miks neid meetodeid kasutada?
• Kuidas koostada kontrolltöid nii, et need oleksid karmid ja õiglased?
• Missuguste õpilastega seotud
probleemidega me õpetamisel kokku puu-tume (töökorraldus, distsipliin, emotsio-naalne kriis, spikerdamine jne)? Kuidas neid lahendada?
• Missuguseid muid probleeme tuleb õpetamisel ette (hindamine, hinnang õpeta-ja tööle, aja kasutamine jne)? Kuidas sellega toime tulla?
Dr Richard M. Felder on keemiatehno-loogia eriala emeriitprofessor North Caroli-na State University ülikoolis Raleigh linnas, Põhja-Carolinas USAs. Ta on enam kui 200 haridusalase teadusartikli autor või kaas-autor. Alates 1991. aastast on ta üks Amee-rika Insenerihariduse Ühingu (American Society for Engineering Education ASEE) Efektiivse Õpetamise Instituudi juhtidest.
Kaks päeva kestev koolitus toimub ingli-se keeles. Osalejad saavad ka õppematerjali. Osavõtutasu on 250 eurot.
Dr Richard M. Felderi koolitus ja õpituba
Tallinna Tehnikaülikoolis
Koolitusele saab registreeruda TTÜ kodulehel:
h t t p : / / w w w. t t u . e e / t t u - e e s -ti-inseneripedagoogika-keskus/t a i e n d u s k o o l i t u s / o p p e j o u l e /richard-m-felderi/
koolitus
23Primuslased Vanaõuel...
http://primus.archimedes.ee/
Olulised kuupäevad juuli-september 2011 15.07 elektroonilise 17. VMT esitamise tähtaeg
02.-03.08 Haridusprojektide suvekool
15.-19.08 Angi Malderezi mentorikoolitus
16.08 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis II jätkuprotsess - valideerijate koolitus