Praktika 2012

Martin Flink, Taavi Kilki, Kelly Paabut, Rauno Mullamaa

Neeruti Eesjärv asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas

Neeruti külas. Järve lähedal asub Neeruti Tagajärv. Järv

asub Pandivere kõrgustikul. Järv on kujult piklik-ovaalne.

Kaldad on valdavalt soised ja õõtsikuga. Põhi on mudane

Kaladest domineerib koger, vähem on ahvenat, haugi,

linaskit.

Kaevasime metsa 1m x 1m x 1m augu

Kaevamise käigus paljastusid meile 4 mullakihti

Esimene kiht oli huumuse kiht

Teine kiht ulatus 15cm sügavusele

Kolmas kiht oli maapinnast 15cm kuni 60cm sügavusel

Neljas kiht oli alates 60cm kuni augu põhjani (1 meeter)

Kive oli vähe, kui oli, siis olid suured tükid

Ühtlane muld, sügavamal savi

Muld oli loomselt liigivaene, kohtasime vihma- ja naelussi ning sipelgaid

Taimedest esines sõnajalgu, kuuski, vahtraid, oblikaid, pihlakaid, sarapuid

Kasutasime klassikalist indikaatorit ja HCl-i

Pinna peal oli pH 5

Põhja poole minnes läks muld happelisemaks (pH 4)

Võtsime mulda 10g neljast kihist

Panime 10g mulda tiiglisse, kuumutasime 105°C juures, saime kuiva mulla massi. Arvutasime niiskuse protsendi

Huumuse kihis oli 27% niiskust

Teises mulla kihis oli 22%

Kolmandas kihis oli 10%

Viimases kihis oli 11 %

Mõõtsime termomeetriga pindmise ja viimase kihi temperatuuri

Pinnal oli 8°C

Põhja pool oli 7°C (mõõtmine toimus 90-100cm peal)

Panime igast kihist 10g tiiglisse ning panime kuumutusahju (1000°C) (vt. joonis 1). Sellel temperatuuril põleb orgaaniline aine välja ning alles jääb mineraalne osa. Arvutasime mineraalaine protsendi

Võtsime proovid huumuse, keskmisest ja viimasest kihist.

Huumuse kihis oli 40% mineraale

Keskmises kihis oli 58% mineraale

Põhjas oli 67% mineraale

Joonis 1. Kuumutusahi

Reovee puhastamine Reovee puhastamisel on mitu etappi – mehhaaniline ja keemiline puhastamine

Mehhaaniline puhastamine – raudsõred sõeluvad veest paksema mustuse välja -> lisatakse polümerlahust, mis seob mulla üheks massiks, mis settib põhja, kerge eraldada -> mullapress, kust pressitakse ühtse massina välja veest eraldatud muda

Keemiline puhastamine – aerotangis lisatakse vette aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfori

Heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajaks on baketrid. Et bakteritel oleks parem keskkond, lisatakse veele hapniku ja segatakse

Muda eraldatakse sõelaga

Puhastatud vesi läheb järelsetitisse ning puhastatud vesi lastakse Selja jõkke või Soolika ojja.

Veetöötlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid vahelduva eduga jõudis valmis alles 2001. aastal Esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19.aprillil 2001. aastal Kogu jaama tööd juhib arvuti Veetöötlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett. Kogu veetrass, mida veetöötlusjaam teenindab, on umbes 150 kilomeetrit pikk Kokku 5 pumplat, milles olevaid puurkaeve jälgitakse elektrooniliselt ja mis peamiselt töötavad öösiti, et kokku hoida elektrit.

Vesi pumbatakse 5 pumbast

Vesi saadakse 270m sügavuselt

Põhjavesi sisaldab rauaioone, mida eraldatakse plastik ketastega

Aru karjäär on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks

Määrav on madal magneesiumi- ja kõrge kaltsiumisisaldus

Lubjakivi lõhatakse karjääris ja transporditakse tehasesse raudteel

Transporditava kivitüki läbimõõt võib olla kuni meeter

Savi, mille osatähtsus toorainest on 5-7% , saadakse samuti karjäärist

Tehasesse viiakse savi autodega

Tulevikus plaanitakse sinna rajada järv koos saartega

Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid plaanitakse ehitada viies

Esimene tehas ehitati 1871. aastal. Tehase laienemine algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani.

Valminud oli teine tehas, millega võeti kasutusele uusim tehnoloogia ja seadmed

Kolmas tehas alustas tööd 1912.aasta kevadel, oli kaks pöördahju ja kütusena kasutati kivisütt

Neljas tehas valmis lõplikult 1974.aastal, mis töötab tänaseni

Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi. 95% lubjakivi ja 5% savi, olenevavalt keemilisest koostisest

Lubjakivi purustatakse lubjakivipurustites

Purustatud lubjakivi läheb lattu

Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse lubjakivilobri

Valmis lobri pumbatakse basseinidesse, kus neid pidevalt segatakse (samat põhimõtet kasutatakse reoveejaama basseinides)

Lobribasseinidest läheb lobri pöördahju, kus toimub 1400°C temperatuuril klinkri põletamine

Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel

Tsementi müüakse peamiselt lahtiselt ning ainult 4% toodangust pakendatakse

Kunda tsemenditehas on väga keskkonnasõbralik, kuna kasutatakse kõik jäägid, mis tootmise käigus tekivad, ära !

Kui kõik ahjud töötaksid aastaläbi, oleks kogutoodang 1,4 miljonit tonni tsementi. Hetkel toodetakse 700-800 tonni tsementi aastas

Osa klinkrist müüakse, kuna seda on kergem transportida kui tsementi, ning see ei karda vihma

Tehas töötab ööpäev läbi

Põlemisel tekkinud tolm püütakse kinni elektrifiltritega, mis on 100000V laengu all

Lõhkamisel toimub kiirenev liikumine

Ojas liikus vesi ühtlaselt

Kaevamisel rakendasime jõudu

Pöörlemine kuulveskis kivimi peenestamise käigus

Kuumutamine põletusahjus

Jahutamine peale põletusahjust välja võtmist

Toorainete erinevad olekud – tahke, vedel

Ringliikumine segamisel

Ahi annab sooja väliskeskkonda

Pöördahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine