Praktika 11.klass

PRAKTIKAPRAKTIKA

Janno LumisteKoit Aasumets

Kristjan LeotootsAnna BilmaijerRaino Piirsalu

11.KlassRakvere Reaalgümnaasium

KÕRGEPINGEVÕRK, ELERINGKÕRGEPINGEVÕRK, ELERING

Alajaamu on vaja pinge alandamiseks ja elektrienergia transpordiks. Kui pinge alandatud saadatakse see majapidamistesse jms. 330 kilovoldilt 220 voldile

Elektrienergia transporditakse üksiktarbijani elektrivõrkude kaudu

Elektrienergia tootja peab kindlustama võrgus ühtlase pinge ja voolutugevuse

Praktikas kantakse üle mitte alalis- vaid vahelduvvoolu, sest seda on lihtsam genereerida ja muundada

Vähemalt Rakveres oli ühejoonelised skeemid. Alandatakse 330V’lt 110V’le ning jaotatakse piirkondadele. Elektrivälja tugevus on alla 5kV/m

Vahelduvvooluahelate tähtsaks elemendiks on transformaatorid, mis võimaldavad efektiivselt muundada pinget

Eleringi Perspektiivid: ◦ Renoveerida Püssi alajaama◦ Tuueparkide liitumine◦ Aseri tuuleparkide ehitamine◦ Loksa alajaama renoveerimine◦ Ahtme alajaam◦ Baltis tuulepargi ehitus

KOHTLA-JÄRVE SEJKOHTLA-JÄRVE SEJ

Elektrijaam ehitati sõjajärgsel perioodil, kusjuures elektrijaama esimene turbiin käivitati 1949.a. Algul

Kohtla-Järve SEJ põhikütuseks on põlevkivi, olles üks vähestest elektrijaamadest maailmas, mis kasutab seda kütusena

2003. aastal väljastas Kohtla-Järve SEJ soojusenergiat kaugküttena ja auruna 154,82 GWh ja elektrienergiat 25,3 GWh

Aurukatlas toodetakse kivisöe, põletamise teel ülekuumendatud auru, aur suunatakse auruturbiini, kus aurus sisalduv soojusenergia muutub kineetiliseks energiaks – turbiini pöörlemiseks. Turbiin paneb pöörlema generaatori, mis toodab elektrienergiat

Jaamas on kasutusel filtrid, mis hoiavad ära keskonnareostuse

4 turbiini, nendest kaks on vasturõhuturbiinid, mis küllaldase soojuskoormuse korral lubavad kõige efektiivsemalt toota koos elektri- ja soojusenergiat. Ülejäänutest on üks termofikatsiooni- ja teine kondensatsiooniturbiin

Põlevkivist on veel kasu põlevkiviõli tootmisel ja keemiatööstusel

SILLAMÄESILLAMÄE

Linnaõigused sai 1957.a. Tähtsamad tegevusharud on seotud keemiatööstusega

AS Silmet – toodab haruldasi metalle Silmeti missiooniks on pidev

tootearendus, et pakkuda oma tarbijatele kõrgeima kvaliteeditasemega kaupu ja aidata neil ohutumalt ja inimkonnale suuremat kasu toovamalt välja lasta ja rakendada oma tooteid

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sisaldab uraanimaagi töötlemisel tekkinud mürgiseid ja kahjulikke jäätmeid

Ohuks seetõttu teistele riikidele, et kui see hoidla peaks kunagi lekkima, satub saaste Soome lahte ja reostab kogu Läänemere

Aktsiaselts ÖkoSil on Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektidega seonduvate teenuste osutamine

SIRGALA KARJÄÄRSIRGALA KARJÄÄR

Sirgala karjäär alustas tegevust 1962. aastal Väga eeskujulik kaevandus. Pärast põlevkivi

ammutamist rekultiveeritakse karjääri servad ja nendele istutatakse puud

Möödunud aastal tegi AS Sirgala Karjäär üle 100 ha rekultiveerimistööd, mis läks maksma rohkem kui 1,5 miljonit krooni. Ühe ruutmeetri rekultiveerimine maksis 1,55 kr

Karjääris toimuvad Eesti Sõjaväel harjutused

ONTIKAONTIKA

Ontika pankrannik on Rootsist Ölandi saarelt algava ja Venemaal Ladoga järve kandis lõppeva üle 1100 km pikkuse kuulsa Balti klindi kõige kõrgem osa

Ontika paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ligi 23 km ulatuses, olles sellisena klindi kõige pikem katkematu osa

Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul, 570-470 mln. aastat tagasi

Panga alumise osa moodustavad savid, liivakivid ja argilliidid, nende peal lasuvad suhteliselt õhukese kihina dolomiidid ja lubjakivid

ÄNTU SINIJÄRVÄNTU SINIJÄRV

Järve pH 7.6 NH4 0.4 mg/l Temp. 17.6 C pinnal Temp. 13.1 C keskel Temp. 10.7 C põhjas

TSELLULOOS JA SELLE TSELLULOOS JA SELLE OMADUSEDOMADUSED 1. Otsisime loodusest vati sarnaseid kiulisi

aineid ja uurisime nende ning vati lahustumist:◦ Konst. H2SO4 Vatt: Lahustub väga kiirelt, lahuse värv

hallikas Habesamblik: Lahustub, kuid tunduvalt

aeglasemini, kui teised ained Paju õis: Lahustub peaaegu sama kiiresti

kui vatt

2. Valmistame vaskammoniaak-viskoosi:◦ A)Valmistame Vaskhüdroksiidkarbonaadi ja

nuuskpiirituse segu tõmbekapi all◦ B)Asetame vati sellesse lahusesse ja segame

pikemat aega◦ C)Kallame saadud aine eraldi nõusse ja eraldame

vati, mis ei lahustunud◦ D)Kallame ühte nõusse 1:5 H2SO4 segu ja

võtame süstlasse vati ja vaskhüdroksiidkarbonaadi ja nuuskpiirituse lahuse◦ E)Süstime lahust klaaspulgale, mis on H2SO4-a

sees. Näeme, et tekib kiudainet

3.Uurime tsellulooskiu, polüesterkiu ja viskooskiu märgumist:◦ Tsellulooskiud vees: märgub kiiresti, imab

palju vett, tundub tugevamana, kui enne. Väga hüdrofiilne◦ Polüesterkiud vees: samuti väga hüdrofiilne,

imab vähem vett, kui vatt◦ Viskooskiud vees: Kõige hüdrofoobsem 3-est

ainest, millega tegime katset

4. Uurime kiudude põlemist:◦ Tsellulooskiud: põleb väga kiiresti, ei tahma,

järgi ei jää midagi◦ Polüesterkiud: tahmav leek, sulab, lõpus järgi

vedel põlev aine◦ Viskooskiud: sulab kokku ja alles siis hakkab

põlema, samuti tahmav leek• Viskooskiud ja polüesterkiud sulasid,

kuna nad pole looduslikud kiud

5. Võtsime lehe ja asetasime selle pesuvalgendaja lahusesse ning kuumutasime pikema-ajaliselt◦ Algne lahuse pH 9,4◦ Pärast kuumutamist oli pH kukkunud 9,0

peale◦ Leht oli muutunud läbipaistvaks ja limaseks,

vahakiht oli pealt kadunud

6. Tselluloosi hüdrolüüs konts. Väävelhappe toimel◦ A)Võtame katseklaasi 3ml vett ja lisame

5ml konts. väävelhapet. Jahutame segu külma veega◦ B)Segusse asetame 10-sekundiks

filterpaberi riba◦ C)Loputame riba alguses kraanivee all,

pärast seda 5% nuuskpiirituse lahusega ja laseme kuivada◦ D) Paber oli pärast üpriski õrn, mehaaniline

vastupidavus oli vähenenud

VALGUSE SPEKTRIDVALGUSE SPEKTRID

Taevas on õhtul ja hommikul punakas, päeva ajal sinine

Seotud nähtava valguse erinevate lainepikkustega ja meid ümbritseva atmosfääri ja õhuga

Sinisel värvil on väike lainepikkus, algab umbes 400 nm

Madala lainepikkustega valgus peegeldub ja imendub kergemini gaasi molekulidega kokku sattudes

Mida madalamalt päike paistab, seda rohkem atmosfääri peab valgus läbima

Sinine värv peegeldub rohkem ja aina enam meist eemale

Päeva ajal ei peegeldu seda nii palju eemale, sellepärast tundub taevas sinisena

Punakatel värvidel on lainepikkused suuremad, algavad umbes 600 nm

Pikemate lainepikkusega valgust mõjutab atmosfäär vähem

Õhtul ja hommikul, kui suurel hulgal sinisest valgusest eemale peegeldub, tõuseb esile punakas valgus, mida atmosfäär nii palju ei mõjuta

ERINEVATE PUUMATERJALIDE ERINEVATE PUUMATERJALIDE UURIMINEUURIMINE 1. Kogume okaspuult puuvaiku ja uurime

lahustuvust:◦ A)Aviobensiin: lahustub, kuid võtab aega◦ B)Atsetoon: lahustub täielikult ja väga kiiresti

2.Uurime põlemist:◦ A)Puuvaik: põleb väga hästi ja väga kaua, leek

tahmab vähesel määral◦ B)Käbi: märkasime, et põleb hästi, kuna selles oli

puuvaiku sees◦ C)Puukoor(mänd): põleb, kuid mitte hästi◦ D)Lehtpuu koor: koor põleb väga halvasti◦ E)Okkad: põlemisel eraldub palju suitsu, põlevad,

kuid mitte väga hästi

ORGAANILISE AINE ORGAANILISE AINE LAGUNEMISSOOJUSLAGUNEMISSOOJUS 1. Kogume 5 taime, kaalume ära ja

asetame siis modifitseeritud termosesse tunniks ajaks◦ Võililleõisikud: 53,4g 0,0534kg• Alg temp. 28C lõpp temp. 29C• Q=4200*0,0534(29-28)=224,28J• N=0,0623W• Kase lehed: 76,8g 0,0768kg• Alg temp. 28C lõpp temp 29,3C• Q=4200*0,0768(29,3-28)=419,328J• N=0,11648W

◦ Sirel: 11,7g 0,0117g Alg temp. 28C lõpp temp. 29C Q=4200*0,0117(29-28)=49,14J N=0,01365W

◦ Vahtraleht: 64g 0,064g Alg temp. 28C lõpp temp. 28,6C Q=4200*0,064(28,6-28)=161,28J N=0,0448W

◦ Rohulibled: 48g 0,048kg Alg temp. 28C lõpp temp. 28,3C Q=4200*0,048(28,3-28)=60,48J N=0,0168W

VARIATSIOONIKÕVERVARIATSIOONIKÕVER

Valisime ühe lehtpuu ja kogusime 60 lehte

Mõõdame iga lehelaba pikkuse millimeetrites

Kordan kõike teisest paigast kogutud lehtedega

Andmed 1Andmed 143 67 71 78 83 89

43 67 73 80 83 89

49 67 73 80 83 90

53 68 74 81 83 90

60 68 75 81 84 90

63 69 76 81 85 91

63 70 76 81 85 94

63 70 77 82 86 95

65 70 78 83 86 95

65 71 78 83 88 96

Andmed 2Andmed 239 43 56 58 62 65

40 50 56 58 62 65

40 50 56 60 62 72

40 53 57 60 63 72

40 53 57 60 63 75

41 53 57 60 63 80

41 53 57 61 63 81

43 54 57 61 63 81

43 54 58 62 65 83

43 56 58 62 65 86

VariatsioonikõverVariatsioonikõver

Optimaalne lehe suurus:◦ Graafik 1: on 60 ja 79 cm vahel◦ Graafik 2: 76 ja 85 cm vahel

Erinevused võivad tekkida puude asukohast. Ühele langes rohkem päikes kui teisele

TAIMEDE KASVUKOHA JA TAIMEDE KASVUKOHA JA VALGUSTATUSE VALGUSTATUSE OMAVAHELINE SÕLTUVUSOMAVAHELINE SÕLTUVUS

Uurime 5-e taime niidult ja metsast◦ A) Mõõdame nende taimede lehtede pindalad◦ B) Kaalume ära need taimed◦ C) Mõõdame pinnalt peegeldunud valguse

luksmeetri abil◦ D)Leiame lehe pindala ja taime kaalu suhte

LEHE PINDALA LEIDMINELEHE PINDALA LEIDMINE

1. Leiame täisruutude pindala

2. Loeme, mittu poolruutu on ja korrutame nende arvu 0,25-ga

3. Liidame need 2 pindala kokku ja saame lehe pindala

Tabel:Tabel:Liik

Peegeldu-nud valgus

Keskmine lehe pindala

Keskmine taime kaal

Pindala ja kaalu suhe

Niit

Valge Ristik 71 000 lx 4,1 cm2 8,6g 1 – 2,1

Võilill 67 000 lx 7,0 cm2 14,2g 1 – 2

Mägiristik 49 000 lx 4,5 cm2 7,3g 1 – 1,6

Aasristik 62 000 lx 5,0 cm2 8,9g 1 – 1,8

Värihein 58 000 lx 3,9 cm2 8,1g 1 – 2,1

Mets

Valge iminõges 32 000 lx 25,2 cm2 24,1g 1 – 1

Jänesekapsas 11 000 lx 4,7 cm2 2,1g 1 – 0,4

Leseleht 20 000 lx 9,0 cm2 7,6g 1 – 0,8

Sõnajalg 14 000 lx 370,6 cm2 186,5g 1 – 0,5

Ussilakk 39 000 lx 43,3 cm2 24,7g 1 – 0,6

Lehtede suurus oleneb sellest, kui varjuline on ümbrus

Katsest oli näha, et niidu taimede lehed olid väiksemad, kui metsas asuvate taimede omad

Niidu taimede massid olid oli suurem kui metsas asuvate taimede omad

OKASPUUDE SEISUNDOKASPUUDE SEISUND

Vaatlesime nelja kõrvuti olevat kuuske millest kahel on tüve lähedalt langenud palju okkaid

Oksade võrseid lugedes saime, et puu vanus on 48 aastat

Vaadeldaval puul on vähe hirmuvõresid. Puid kaugemalt jälgides märkasime, et

kahe puu võrad on hõredamad kui teistel

Puu okkad ei ole erakordselt lühikesed, järelikult ei ole see puu haigestunud

Kogusime kuuselt 100 okast millest 8 olid pruunid ja 7 märgusid. Järelikult oli ainult seitsmel okkal vigastunud vahakiht

Kogusime 50 okkapaari männilt, millest 3 paari olid pruunid ja mitte ükski ei märgunud. Järelikult oli kõikidel puu okastel terve vahakiht