Õppekeel vene keelKlaasitööd 3 1 1 1 15. Plastdetailide töötlemine 3 1 1 1 16. Ettevalmistustööd värvimiseks 6 1 2 3 17. Maalritöömaterjalid 1 1 18. Maalritööriistad ja

1

Õppekava kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 16.05.2012

käskkirjaga nr 1.1-7/179

Muudetud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 08.04.2013

käskkirjaga nr 1.1-7/90

Õppeasutus: NARVA KUTSEÕPPEKESKUS

Õppeasutuse kood: 70005996

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm MOOTORLIIKURID, LAEVANDUS JA LENNUNDUSTEHNIKA ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Automaaler (pindade töötleja ja värvija) nimetus eesti keeles

Car painter (surface treatment and painter) nimetus inglise keeles

Õppekava kood EHIS-es ....................................................................

Õppekeel vene keel

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

Kutsekeskharidusõpe

x kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 40

Õppekava koostamise alus Autoerialade riiklik õppekava vastu võetud haridus- ja teadusministri 12. jaanuari

2007. a. määrusega nr 8 (RTL 2007,6,105), jõust. 26.01.2007.

Õppekava eesmärkideks Antud õppekava laiemaks eesmärgiks on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime

oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Automaalri koolituse ülesandeks on anda

laiapõhjaline kutseharidus, milles on ühendatud tööturul nõutav tugev, tööelu arenemisvajadusi arvestav

kutseoskus ning mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas vajalik haridus. Eesmärkideks on võimaldada

õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autoremondiga seotud ettevõtetes ning luua

eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Ülesanded: ette valmistada selline töötaja, kes väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; oskab

oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid

teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste

saavutamisele; vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; töötab oma

tervist ja keskkonda säästes; oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; omab

teabe hankimise, analüüsi- ja suhtlemisoskust ning valmisolekut meeskonnatööks.

Nõuded õpingute alustamiseks Automaaler (pindade töötleja ja värvija) õppekava alusel võib õppima asuda

õppija, kes on omandanud keskhariduse. Omab vähemalt B kategooria autojuhiluba.

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingud (sh praktika 11õn)

Sissejuhatus erialasse 1 õn, Autode hooldus- ja remondisüsteemid 1 õn, Auto hooldamine 4 õn, Autokere ja

sisustuse osandamine, koostamine 4 õn, Erialane võõrkeel 2 õn, Arvutiõpe 1 õn, Keskkonnaohutus 1 õn,

Materjaliõpe 2 õn, Majanduse ja ettevõtluse alused 1 õn, Tööõiguse alused 1 õn, Pneumaatika ja hüdraulika

alused 1 õn, Tehniline mõõtmine 1 õn,Turvaseadised 1 õn, Klaasitööd 3 õn, Plastdetailide töötlemine 3 õn,

Ettevalmistustööd värvimiseks 6 õn, Maalritöömaterjalid 1 õn, Maalritööriistad ja –seadmed 1 õn, Pindade

värvimine 6 õn.

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud

õpitulemused, sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.

2

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele …………………………………………….201….a.

................................................................................................................................................................ /ees- ja perenimi, allkiri/

3

Õppeasutus NARVA KUTSEÕPPEKESKUS

Õppeasutuse kood 70005996

Aadress Kreenholmi 45, Narva 20104

Telefon/Faks 35 69341/35 69370

e-post [email protected]

Õppekava rühm MOOTORLIIKURID, LAEVANDUS JA

LENNUNDUSTEHNIKA

Õppekava Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eesti keeles

Car painter (surface treatment and painter) inglis keeles

Kutseõppe liik: Kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht: 40 õppenädalat

Nominaalne õppeaeg: 1 aasta

Õppekeel: vene keel

Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 16.05.2012 käskkirjaga nr 1.1-7/179 Kooskõlastatud

Kooli õppenõukogu nr 7, 16.05.2012

koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kooli nõukogu nr 3, 14.05.2012

koosoleku protokoll nr, kuupäev

Õppekava muudatused Kinnitan : Jüri Sasi

kooli direktori nimi, allkiri

käskkiri 08.04.2013 nr 1.1-7/90 pitsat

Muudatused kooskõlastatud

Kooli õppenõukogu nr 4, 18.02.2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kooli nõukogu nr 2, 25.03.2013 koosoleku protokoll nr, kuupäev

Kontaktisik Kalmer Koemets

autoremondi valdkonna peaspetsialist allkiri

35 99749 [email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis

Õppekava kood 115200

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

4

SISUKORD

I ÜLDOSA .................................................................................................................................. 5 1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ..................................................................................... 5 1.2. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ..................................................................... 5 1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ............................................................................ 5 1.4.1. Moodulite loetelu ja maht ................................................................................................ 6

1.4.3. Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala praktika lühikirjeldus ........................... 7 1.5. Üldised hindamise põhimõtted ............................................................................................ 9 1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks .......................................................................................... 11 1.7. Õppekava koostajad ........................................................................................................... 12 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ......................................................................... 13

I Üld- ja põhioskuste moodulid ................................................................................................. 13

Üldõpingud ............................................................................................................................... 13

1. SISSEJUHATUS ERIALASSE ........................................................................................... 13 2. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM ............................................................ 14

3. AUTO HOOLDAMINE ..................................................................................................... 15 4. AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE ................................... 16

5. ERIALANE VÕÕRKEEL .................................................................................................. 17 6. ARVUTIÕPE ..................................................................................................................... 18 7. KESKKONNAOHUTUS ................................................................................................... 19

8. MATERJALIÕPETUS ....................................................................................................... 20 9. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ................................................................... 21

10. TÖÖÕIGUSE ALUSED ................................................................................................. 22

11. PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED ............................................................. 23 12. TEHNILINE MÕÕTMINE ............................................................................................. 24 13. TURVASEADISED ........................................................................................................ 25 14. KLAASITÖÖD ............................................................................................................... 26

15. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE .............................................................................. 27 16. ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS .................................................................... 28

17. MAALRITÖÖMATERJALID .......................................................................................... 30 18. MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED ........................................................................ 31 19. PINDADE VÄRVIMINE ................................................................................................ 32

II ETTEVÕTTEPRAKTIKA .................................................................................................... 34 III LISAD .................................................................................................................................. 37 Lisa 1. Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala lõpueksami kirjeldus ......................... 37

LISA 2 Õppekavaga seotud õppebaasi kirjeldus ...................................................................... 40 Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad ......................................................................................... 43

5

I ÜLDOSA

1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS

Õppekava koostamise alus on haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a. määrusega nr 8

kinnitatud Autoerialade riiklik õppekava, automaaler kutsestandard, ESF projekti

"Kutseõppeasutuse õppekavade arendus" raames väljatöötatud Mootorliikurid, laevandus ja

lennundustehnika valdkonna automaaler õppekava õppesisud ja REKKi õppekava koostamise

juhend.

1.2. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Käesolev õppekava on Narva Kutseõppekeskuse automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala

kutseõpe keskhariduse baasil õpetamise alusdokument.

Õppekava eesmärkideks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud

töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning luua eeldused

õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekava ülesanded on ette valmistada selline töötaja, kes:

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes

tööolukordades;

4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) oskab hankida ja analüüsida teavet; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.

1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Narva Kutseõppekeskuse kutseõppe keskhariduse baasil Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala 40õn õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud keskhariduse. Omab

vähemalt B kategooria autojuhiluba.

Vastuvõtt toimub vastavalt Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtueeskirjadele.

Narva Kutseõppekeskusesse astumiseks tuleb esitada:

isiklik avaldus;

haridust tõendava dokumendi originaal;

passi või ID kaardi koopia;

arstitõend;

3 fotot.

Vastuvõtt Narva Kutseõppekeskusesse toimub kutsesobivusvestluse alusel. Vastuvõtu viib läbi ja

teeb vastavad otsused vastuvõtukomisjon. Vastuvõetavate õppurite arv Narva Kutseõppekeskuses

6

õpetatavale Automaaler (pindade töötleja ja värvija) õppekavale kinnitatakse Narva

Kutseõppekeskuse direktori käskkirjaga.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi

Valitsuse õigusaktidega.

1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Narva Kutseõppekeskuse kutseõppe keskhariduse baasil Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala õppekava õppeaja kestvus on kokku 1 aasta ehk 40 õppenädalat. Ühe õppenädala pikkuseks

on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.

Üldõpingud – 20 õppenädalat, millest 11,5 õn on auditoorset õpet, 4,5 õn on praktilist tööd ja

4 õn on praktikat (töökeskkonnas).

Põhiõpingud – 20 õppenädalat, millest 6 õn auditoorset õpet, 7 õn praktilist tööd ja 7 õn on

praktikat (töökeskkonnas).

Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis. Mooduli järjestust võib muuta või õpetada

paralleelselt, kuid tuleb arvestada eriala õpetamise loogilist ülesehitust.

Isikuomadusi kujundatakse ja arendatakse kogu õppeprotsessi vältel

1.4.1. Moodulite loetelu ja maht

Mooduli nimetus Maht õppenädalates

Kokku Auditoorne töö Praktiline töö Praktika

I Üld- ja põhiõpingud

Üldõpingud

1. Sissejuhatus erialasse 1 1

2. Autode hooldus- ja remondisüsteem 1 1

3. Auto hooldamine 4 1 1 2

4.

Autokere ja sisustuse osandamine,

koostamine 4 1 1 2

5. Erialane võõrkeel 2 1 1

6. Arvutiõpe 1 0,5 0,5

7. Keskkonnaohutus 1 1

8. Materjaliõpe 1 1

9. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1

10. Tööõiguse alused 1 1

11. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1

12. Tehniline mõõtmine 1 0,5 0,5

13. Turvaseadised 1 0,5 0,5

Põhiõpingud

14. Klaasitööd 3 1 1 1

15. Plastdetailide töötlemine 3 1 1 1

16. Ettevalmistustööd värvimiseks 6 1 2 3

17. Maalritöömaterjalid 1 1

18. Maalritööriistad ja -seadmed 1 1

19. Pindade värvimine 6 1 3 2

7

Üld- ja põhiõpingud kokku 40 17,5 11,5 11

1.4.2. Õppeaja jaotus õppekavas

Mooduli nimetus 1. Õppeasta Kokku (õn)

T/P Pr K H T/P Pr K H

I Üld- ja põhiõpingud

Üldõpingud

1. Sissejuhatus erialasse 1/0 1 K 1/0 1 K

2.

Autode hooldus- ja

remondisüsteem 1/0 1 K 1/0 1 K

3. Auto hooldamine 1/1 2 4 K 1/1 2 4 K

4.

Autokere ja sisustuse

osandamine, koostamine 1/1 2 4 K 1/1 2 4 K

6. Erialane võõrkeel 1/1 2 K 1/1 2 K

7. Arvutiõpe 0,5/0,5 1 K 0,5/0,5 1 K

8. Keskkonnaohutus 1/0 1 K 1/0 1 K

9. Materjaliõpe 1/0 1 K 1/0 1 K

10. Majandus ja ettevõtluse alused 1/0 1 K 1/0 1 K

11. Tööõiguse alused 1/0 1 K 1/0 1 K

12.

Pneumaatika ja hüdraulika

alused 1/0 1 K 1/0 1 K

14. Tehniline mõõtmine 0,5/0,5 1 K 0,5/0,5 1 K

16. Turvaseadised 0,5/0,5 1 K 0,5/0,5 1 K

Põhiõpingud

17. Klaasitööd 1/1 1 3 1/1 1 3 H

18. Plastdetailide töötlemine 1/1 1 3 1/1 1 3 H

19. Ettevalmistustööd värvimiseks 1/2 3 6 1/2 3 6 H

20. Maalritöömaterjalid 1/0 1 1/0 1 K

21. Maalritööriistad ja -seadmed 1/0 1 1/0 1 K

22. Pindade värvimine 1/3 2 6 1/3 2 6 K

Üld- ja põhiõpingud kokku 17,5/11,5 11 40 17,5/11,5 11 40

Kokku õpingud 40 40

1.4.3. Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala praktika lühikirjeldus

Praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib

tundma sõidukite remondi ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö

korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega

suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab

tööturvalisuse ja –ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning

õpib kohanema tööelu muutustega.

Õppija peab oskama suhelda kliendiga, määrata kindlaks auto remondivajadust, koostada

eelkalkulatsiooni, puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, pesta ja vahatada

sõiduki värvkatet, kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid, osandada ja koostada autot,

teha lukksepatöid ning puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile,

teostada auto klaaside vahetust, teha ettevalmistustöid värvimiseks, teostada pindade

värvimist.

8

Praktika eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija:

kinnistab koolis õpitud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetses töösituatsioonis;

arendab automaaler (pindade töötleja ja värvija) kutseoskuseid ja vajalikke teadmisi;

tutvub reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega;

süvendab teadmisi ja oskusi automaaler (pindade töötleja ja värvija) kutsealal;

valmistab ennast ette iseseisvaks tööks;

rakendab praktikal saadud teadmisi ja oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks.

Nõuded praktika alustamiseks

Enne iga praktikaetapi algust sõlmitakse kooli, õpilase ja ettevõtte vahel praktikaleping

vastavalt „Kutseõppeasutuse seaduses” sätestatud korrale, mis on ettevalmistuseks tulevases

töökohas töölepingu sõlmimisele. Iga praktikaetapi alguses saab õpilane individuaalse

praktikaülesande. Teadvustamaks praktika eesmärke ja oodatavat tulemust ning abistamaks

ettevõttepoolset praktika juhendajat esitab õpilane kooli praktikakorralduse dokumendid.

Praktika sisu

Õppija oskab:

järgida tööaegu, kinni pidada kokkulepetest;

töötada konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile;

määrata kindlaks auto remondivajaduse;

kasutada garaažitööriistu ja -seadmeid ning oskab neid hooldada;

teostada autode ettevalmistustöid värvimiseks;

katta pindasid värvkattega;

töötada ohutult;

töötada kollektiivis, olla koostöövalmis;

suhelda kliendiga.

Õpitulemused

Õppijal on:

kujunenud iseseisva töö oskused;

kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;

kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;

omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;

tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas.

Hindamine

Praktika tulemuste hindamisel lähtutakse allpool esitatud põhimõtetest.

Praktika hindamisel võetakse aluseks:

töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamise oskus) ja töösse suhtumine;

materjalide tundmine ja valikuoskus;

9

töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

õigete töövõtete valdamine;

tööohutusnõuete järgimine;

teostatud tööde kvaliteet;

õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel;

praktikal osalemine

Praktika hinne kujuneb:

40% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud

hinnangust,

30% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande

hindest;

30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

Praktika koondhinnang on hindeline (“5” – “1”).

1.5. Üldised hindamise põhimõtted

Hindamise eesmärk

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde

alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt.

Mooduli testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalik

test, praktiline katsetöö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest.

Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust, teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse

täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust; õpilase suutlikkust oma teadmisi ning

oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.

Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne);

2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);

3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne);

4) eksami hindamine (eksamihinne).

10

Õpiprotsessi hindamine on üksiktulemuste hindamine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse

õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa

arvestuslikke hindeid.

Arvestuslik hindamine on õpitulemuste hindamine mooduli teemade läbimise järel.

Arvestuslik hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslikult

hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

Kokkuvõttev hindamine. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt aasta- ja

moodulihinnetega.

Praktika hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktika on eraldi

moodul, hinnatakse see eraldi.

Kutsehariduslike lõpueksamite hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust.

Hinded viiepallisüsteemis

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava

nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust

punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,

kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele

vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui

õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui

õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldava". Õpilasel, kes ei ole õppeaines saanud

vähemalt rahuldavat tulemust ning tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on õigus sooritada

kordusarvestus või test (kuni kaks korda).

Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes kasina, rahuldava, hea ja väga hea

oskuse tasemetest:

VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades

tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida

ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja

11

teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras

tööriistad –ja vahendid ning töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.

HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab

peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist

materjalide kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu-

ja ohutusnõudeid.

RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb

kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse

suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja

areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi

materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab

töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.

KASIN (hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes

tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab

tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse,

materjalidesse.

1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpilane on Narva Kutseõppekeskuse lõpetanud, kui ta on läbinud kutseõpe keskhariduse

baasil 40õn õppekava Automaaler (pindade töötleja ja värvija) erialal täies mahus olles

sooritanud kutseharidusliku lõpueksami. Lõpueksam sooritatakse komisjoni ees.

Kutsehariduslik lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest

tööst. Kool loetakse lõpetatuks pärast käesoleva õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas

kooli lõpueksami sooritamist positiivsele hindele. Kooli lõpetanutele väljastatakse

lõputunnistus kutseõpe keskhariduse baasil omandamise kohta ja hinneteleht, millele kantakse

oskusmoodulite kokkuvõtvad hinded.

Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala lõpueksami lühikirjeldus

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. Eksami lõpphinne

moodustub testi ja praktiliste töö koondhindena.

Teoreetilise osa teemad:

auto hooldamine, autokerede osandamine ja koostamine, kliendi nõustamine, materjaliõpe,

keskkonnaohutus, tööriistad ja garaažiseadmed, tehniline mõõtmine, klaasitööd, plastdetailide

töötlemine, ettevalmistustööd värvimiseks, maalritöömaterjalid, pindade värvimine.

Praktiline töö

Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata

tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja

seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt

ja ohutult. Enne praktilise töö tegemist peab õpilane sooritama testi. Testi ja praktilist tööd

hinnatakse eraldi. Testi tulemus (õigete vastuste osakaal) üle 60% on eelduseks praktilisele

tööle pääsemiseks. Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui proovitöö vastab nõuetele ning

töökultuuri ja tööohutuse osas on antud positiivne hinnang.

Test

12

Soovituslik küsimuste koguarv on 100. Valikvastustega test. Igale küsimusele on kolm kuni

neli valikvastust, millest ainult üks on õige. Testi sooritamise aeg on 60 minutit.

1.7. Õppekava koostajad

Narva Kutseõppekeskuse Automaaler (pindade töötleja ja värvija) kutseõpe keskhariduse baasil

40õn õppekava koostasid 2012.a. Narva Kutseõppekeskuse autoremondivaldkonna kutseõpetajad

ja spetsialistid koostöös autoremondivaldkonna juhi ja õppedirektoriga. 2013.a. viidi õppekava

õppe alustamise nõuded vastavusse eriala riikliku õppekava nõuetega ja tulenevalt

personalimuutustest korrigeeriti Lisa 3.

13

ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

I Üld- ja põhioskuste moodulid

Üldõpingud

1. SISSEJUHATUS ERIALASSE

1õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga ja kutse-eetikaga, eriala õppekavaga,

õppekorraldusega koolis, omandab teadmised autode arengust, autode ja haagiste üldehitusest,

ülesannetest, tööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. ERIALA TUTVUSTUS JA KUTSE-EETIKA. Kutse-eetika põhimõtted.

3.2. ERIALA ÕPPEKAVA. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud.

Kohustuslikud

põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine.

3.2. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan.

3.3. AUTO AJALUGU. Sisepõlemismootori loomine ja arendamine.

3.4. AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede

üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

kutse-eetika põhimõtteid;

õppekava eesmärki, sisu;

õpitulemuste hindamispõhimõtteid;

õppekorraldust koolis;

auto ajalugu;

auto üldehitust;

autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ning üldtööpõhimõtteid;

autode ja haagiste üldandmeid ning tehnilisi näitajaid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:

5.1. Protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised

esitused,

audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja

kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi

suuliselt ja

kirjalikult edastada.

14

5.2. Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku

arvestusliku

tööga alljärgnevatel teemadel:

kutse-eetika põhimõtteid;

õppekava;

õppekorraldus koolis;

auto ajalugu;

auto üldehitus;

autod ja haagised.

5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev

hinne.

2. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM

1 õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja

remondisüsteemist ning garaažiseadmete kasutamisest, tutvub autode hooldus- ja

remondiettevõtetega.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM. Auto hoolduse põhimõtted. Hoolduse

regulaarsus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid.

3.2. TÖÖKOHAD. Kanalid. Garaažitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid.

Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide

montaažistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rattasuunangustend. Diagnostikaseadmed.

Pesuseadmed.

3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Remondi ja hooldustöökoja külastus.



auto hoolduse põhimõisteid;

hoolduse regulaarsust;

töökohtadel kasutatavaid garaažiseadmeid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:


esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö

jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi

suuliselt ja kirjalikult edastada.


arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel:

auto hoolduse põhimõisteid;

hoolduse regulaarsus;

15

töökohtadel kasutatavad garaažiseadmed.


hinne.

3. AUTO HOOLDAMINE

4 õn (1T/1P/2EP)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused hooldada auto värvkatet,

puhastada salongi, pesta mootoriruumi ja autopõhja, toimides keskkonnasäästlikult.


Läbitud moodul keskkonnaohutus.

3. Õppesisu

3.1. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine.

3.2. AUTO SISERUUMI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi- ja klaaspindade

puhastus.

3.3. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine. Pindade leotus. Survepesu. Kuivatamine.

Järeltöötlus.

3.4. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus.

3.5. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE. Puhastus ja hooldus

materjalide keskkonna sõbralik kasutamine ja jäätmekäitlus.



värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale;

salongi hooldustehnoloogiaid, materjale;

mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale;

põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale;

sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid;

keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale.

Õppija oskab:

pesta värvkatet;

kuivatada värvkatet;

vahatada värvkatet;

puhastada auto salongi tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid;

kinni katta mootoriruumis seadiseid;

pesta auto mootoriruumi;

teostada pindade leotust;

kasutada survepesu;

kuivatada puhastatud pindasid;

peale kanda niiskuskaitse materjale;

teostada autokere põhjapesu.

5. Hindamine

Mooduli jooksul

16






arvestusliku tööga ja praktilise proovitööga alljärgnevatel teemadel:

värvkatte hooldus

salongi hooldus

mootoriruumi hooldus

põhjapesu

keskkonnaohutusnõuded


hinne.

4. AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE

4 õn (1T/1P/2EP)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepatööde tehnoloogiast ning

autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtetest, omandab oskused

osandada ja koostada autokere ja salongisisustust; puhastada, pakkida, markeerida ja

hoiustada autodetaile.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LUKKSEPATÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad.

Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.

3.2. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine.

Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd.

3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD.

Eritööriistad. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.

3.4. AUTOKERE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE .

Autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtted. Autokere detailide

ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Salongisisustus, selle ülesanne, ehitus,

tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kinnitusvahendid, nende ehitus, tööpõhimõte,

avamine, kinnitamine ja reguleerimine.

3.5. AUTOKERE DETAILIDE PUHASTAMINE JA HOIUSTAMINE. Autokere detailide

puhastusmaterjalid ja -vahendid. Erinevate materjalide puhastamine. Pakkimine,

markeerimine. Hoiustamine.



lukksepatööriistu ja nende hooldust;

autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu ja nende hooldust;

lukksepatööde tehnoloogiaid;

autokere ja salongisisustuse osandamise ning koostamise põhimõtteid;

autokere detailide ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist;

17

salongisisustuse ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist.

autokere detailide puhastamise põhimõtteid;

detailide pakkimist ja markeerimist;

detailide hoiustamise tingimusi.

Õppija oskab:

osandada autokeret detailideks;

sobitada/reguleerida autokere detaile;

osandada ja koostada salongisisustust;

puhastada autokere detaile;

pakkida, markeerida ja hoiustada detaile.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







lukksepatööriistad

lukksepatööd

autokere ja salongisisustuse osandamine, koostamine

autohoolduse ja remondi eritööriistad

autokere detailide puhastamine, hoiustamine


hinne.

5. ERIALANE VÕÕRKEEL

2 õn (1T/1P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused suhtlemiseks klientidega

võõrkeeles ning saab aru võõrkeelsest remondijuhendist.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALATERMINOLOOGIA. Autoremondiettevõtted, seal pakutavad tooted ja teenused.

Tööriistad ja seadmed. Autoosad. Autode tehnilised andmed.

3.2. REMONDIJUHENDID. Informatsiooni leidmine remondijuhenditest.

3.3. VÕÕRKEELNE ASJAAJAMINE. Võõrkeelsed ametikirjad, nende koostamine.


Õppija teab ja tunneb

võõrkeelset erialaterminoloogiat.

18

Õppija oskab

tutvustada võõrkeeles autoremondiettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid;

koostada võõrkeelseid ametlikke kirju;

leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







erialaterminoloogia

remondijuhendid

võõrkeelse ametikirja koostamine


hinne.

6. ARVUTIÕPE

1 õn (0,5T/0,5P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused töötada tekstitöötlus- ja

tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks,

töötlemiseks ja säilitamiseks.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID. Operatsioonisüsteemid,

tarkvarad, internetirakendused.

3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötluse reeglid.

3.3. TABELTÖÖTLUS. Tabelarvutuse rakendused.

3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Infotehnoloogia ja infoühiskond.


Õppija teab ja tunneb

infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid.

Õppija oskab:

töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke dokumente;

töötada tabeltöötlusprogrammiga;

kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks;

kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.

19

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







operatsioonisüsteemid;

tekstitöötlus;

tabelarvutus;

infotehnoloogia ühiskond.


hinne.

7. KESKKONNAOHUTUS

1 õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutusest, keskkonnahoiust ja

jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale,

seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja töötaja

õigused ja kohustused. Tervisekontroll.

3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal.

3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu

põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja

olmes. Jäätmete esmane käitlus.



tööohutuse eesmärke ja ülesandeid;

tööohutuse õigus- ja normatiivakte;

töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi;

töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid;

tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

esmase jäätmekäitluse põhimõtteid,

tegutsemist ohuolukorras;

keskkonna reostamise võimalikke ohte;

ohtude ennetamist ja vältimist.

20

Õppija oskab

tegutseda ohuolukorras;

kasutada tulekustutus- ja esmaabivahendeid.

5.Hindamine

Mooduli jooksul:







tööohutus ja töötervishoid;

tööõnnetus;

keskkonnahoid ja jäätmekäitlus.


hinne.

8. MATERJALIÕPETUS

1 õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode juures kasutatavate materjalide

omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja

korrosioonitõrje.

3.2. POLÜMEERMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.

3.3. KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused.

Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus.

3.4. MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused.

Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus.

3.5. HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.

3.6. ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused.

Jäätmekäitlus.



mustade ja värviliste metallide omadusi;

sulamite omadusi;

korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise;

plastide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.

kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid, omadusi, ohtusid kütuste kasutamisel,

jäätmekäitlust;

21

määrdeainete liigitust, märgistust, määrdeainetele esitatavaid nõudeid, omadusi,

hoidmisnõudeid,

jäätmekäitlust;

hooldusmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust;

abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







metallid

polümeermaterjalid

kütused ja määrdeained

hooldusmaterjalid

abrasiivid ja grafiitmaterjalid


hinne.

9. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

1 õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja

seaduspärasustest, turumajanduse toimemehhanismidest ning ettevõtluse alustest.


Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused.

Nõudluse ja

pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.

3.2. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Riigieelarve. Maksud ja nende olemus. Raha- ja

eelarvepoliitika.

3.3. MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt. Tööturg.

3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid.

Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum

ja käive.



majandusalaseid põhimõisteid;

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid;

22

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi;

ettevõtluse aluseid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







majanduse põhimõisted;

riigi roll majanduses;

majanduslik stabiilsus;

ettevõtluse alused


hinne.

10. TÖÖÕIGUSE ALUSED

1 õn (1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest,

töötasustamise alustest ning oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid,

sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused.

Tööleping. Kollektiivleping.

3.2. TÖÖ- JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse

tasustamine, katkestamine.

3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste

kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus.


töösuhteid reguleerivaid õigusakte;

tööandja ja töövõtja lepingulisi õigusi ja kohustusi;

töölepingu sõlmimise, muutmise ning lõpetamise aluseid;

palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

töövaidluste lahendamise võimalusi.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:

23







lepingulised suhted;

töö ja puhkeaeg;

töö tasustamise alused.


hinne.

11. PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED

1 õn(1T/0P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised pneumaatika ja hüdraulika alustest, mis

on eelduseks automootori, automaatkäigukastide, hüdro- ja õhkpidurite ehituse ning

tööpõhimõtete õppimisel.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED. Füüsikalised suurused, nende tähistus ja ühikud.

3.2. ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED. Õhu ja vedeliku füüsikalised

omadused.

3.3. PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid. Elektro-

pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide

koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites.

3.4. HÜDRAULIKA. Pumbad. Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide

skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites.



füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid;

õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi;

pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







füüsikalised suurused;

24

õhu ja vedeliku omadused;

hüdraulika

pneumaatika


hinne.

12. TEHNILINE MÕÕTMINE

1 õn (0,5T/0,5P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mõõteriistadest, nende ehitusest,

tööpõhimõttest, algseadistusest, hooldusest ja säilitamisest ning tehnilise mõõtmise

tehnoloogiatest, et tulla toime erinevate mõõtmistega autode juures.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TOLERANTSID JA ISTUD. Põhimõisted mõõtmetest, hälvetest ja tolerantsist.

3.2. MÕÕTEVEAD JA MÕÕTETÄPSUS. Mõõtmistehnoloogia põhimõtted, mõõtmisel

tekkivad vead.

3.3. MÕÕTERIISTAD. Pikkuse- ja nurgamõõdikud. Autodele kohandatud pikkuste

mõõteriistad. Kaalud. Rõhumõõteriistad (manomeeter, kompressomeeter).

Tihedusemõõteriistad. Erimõõteriistad (vedeliku keemispunkti määraja, vedeliku

niiskusesisalduse määraja jms). Momendimõõtevõtmed ja käepidemed. Mõõteriistade hooldus

ja säilitus.



mõõteriistade ja rakiste ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja säilitust;

mõõtmistehnoloogia põhimõtteid;

mõõtmistel tekkivaid vigu.

Õppija oskab:

käsitleda auto hooldus- ja remondiettevõtetes kasutatavaid mõõteriistu.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:





5.2. Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus praktilise


tolerantsid ja istud;

mõõtevead ja mõõtetäpsus;

mõõteriistad.


hinne.

25

13. TURVASEADISED

1 õn (0,5T/0,5P)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste,

tehnohooldest, diagnoosimisest ja käsitlemisest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1.AKTIIVSED ja PASSIIVSED TURVASEADISED. Turvatalad sõiduki kere

konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed.

Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused.

3.2. TURVAPADJAD JA KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad.

Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad.

Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad.

3.3. PÜROTEHNILISED EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö

rullil.

3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. Diagnoosi seadmed ja diagnoosimisvõimalused.

3.5. OHUTUSNÕUDED. Remondi ohutusnõuded.



aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja

tööpõhimõtet;

turvapatjade -ja kardinate ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet;

pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitust ja tööpõhimõtet;

diagnoosimist;

ohutusnõudeid.

Õppija oskab:

lugeda rikkekoode;

käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







aktiivsed ja passiivsed turvaseadised;

turvapadjad ja kardinad;

pürotehnilised eelpingutid;

süsteemidiagnoosimine;

ohutusnõuded;


hinne.

26

14. KLAASITÖÖD

3 õn (1T/1P/1EP)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto kereklaaside vahetamise

tehnoloogiatest, kasutatavatest tööriistadest, omandab teadmised ja oskused auto kereklaaside

eemaldamiseks ja paigaldamiseks.


Läbitud moodul autokere ja sisustuse osandamine, koostamine.

3. Õppesisu

3.1. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD

TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid.

Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasi teisaldamise

vahendid.

3.2. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID.

3.3. KLAASIDE LIIGITUS. Selge klaas. Keraamilise pinnaga klaas. Polüuretaanist rant või

eelnevalt peale kantud liimkattega klaas (PAAS), PVC või EPDM liistudega

pakettklaasid.

3.4. KLAASIDE HOOLDUS JA KAHJUSTUSTE TÖÖTLEMINE. Klaasi kahjustuste

hindamine. Klaasi kahjustuste töötlemine.

3.5. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. Eemaldamine noaga ja

lõiketraadiga. Madallõikamise meetod. Liimi täielik eemaldamine. Tööohutus.

3.6. LIIMITAVA KLAASI PAIGALDUS. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine.

Kruntimine. Aktiveerimine. Liimi pealekandmine. Klaasi ja liistude paigaldamine.

Tööohutus.

3.7. TIHENDIGA KLAASI PAIGALDUS. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine.

Kruntimine. Tööohutus.



klaasitööde tööriistu ja abivahendeid;

klaasitöödel kasutatavaid materjale;

klaasi liike;

klaasi hooldust;

klaasi kahjustuse töötlemise tehnoloogiaid;

klaaside ladustamist ja transportimist töökohal;

klaaside, liistude ja klambrite eemaldamist;

liimitava klaasi paigaldustehnoloogiaid;

tihendiga klaasi paigaldustehnoloogiaid.

Õppija oskab:

kasutada klaasitööde juures vajaminevaid tööriistu;

kasutada liime, krunte, aktivaatoreid, puhastusvahendeid;

hooldada klaase;

töödelda kahjustatud pinnaga klaasi;

eemaldada klaase, liiste ja klambreid;

töödelda aluspinda;

27

paigaldada klaase, tihendeid, liiste ja klambreid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







kereklaasi eemaldamisel ja paigaldamisel kasutatavad tööriistad ja vahendid;

klaaside liigitus;

klaaside hooldus ja kahjustuste töötlemine;

klaaside, liistude ja ja klambrite eemaldamine;

liimitava klaasi paigaldus;

tihendiga klaasi paigaldus.


hinne.

15. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE

3 õn (1T/1P/1EP)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autodes kasutatavatest plastidest,

teadmised ja oskused nende ühendamisviisidest, remondist ning suudab remontida ja

ühendada plastdetaile.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul materjaliõpe.

3. Õppesisu 3.1. PLASTIDE LIIGITUS. Autode ehituses kasutatavad plastid.

3.2. PLASTIDE KINDLAKSMÄÄRAMINE.

3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus. Plastide muud ühendamise võimalused.

3.3. PLASTDETAILIDE REMONT. Temperatuuri mõju plastidele. Plastide

remondimaterjalid ja nendega sobivad lahustid. Plastide pinnakujundus. Õgvendamine

kuumutamise teel. Tugevate plastide remont. Sügavate kriimustuste remont.

4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

autode ehituses kasutatavaid plaste;

plastide kindlaksmääramise meetodeid;

plastide keevitusviise;

plastide muid liitmisvõimalusi;

plastide remondimaterjale;

temperatuuri mõju plastidele;


28

plastide pinnakujundust;

tugevate plastide remonti;

sügavate kriimustuste töötlust.

Õppija oskab:

keevitada ja liita plaste;

teostada kuumaõhukeevitust;

õgvendada plaste kuumutamise teel;

poleerida ja kujundada pindasid;

remontida tugevaid plaste;

töödelda sügavaid kriimustusi.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







autode ehituses kasutatavaid plaste;

plastide kindlaksmääramise meetodeid;

plastide keevitusviise;

plastide muid liitmisvõimalusi;


temperatuuri mõju plastidele;


plastide pinnakujundust;

tugevate plastide remonti;

sügavate kriimustuste töötlust.


hinne.

16. ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS

6 õn (1T/2P/3EP)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused autokere ning detailide

ettevalmistamisel värvimiseks.


Läbitud moodulid keskkonnaohutus, auto hooldamine, maalritöö materjalid, maalritööriistad

ja seadmed.

3. Õppesisu

3.1. ETTEVALMISTUSTÖÖDE JÄRJEKORD, TINGIMUSED JA KAVANDAMINE.

29

3.2. PINNA PUHASTUS. Üldine tolmu-, rasva- ja silikooni eemaldus. Töödeldava pinna

puhastus.

3.3. MATERJALIDE JA TÖÖRIISTADE VALIMINE, KASUTAMINE, HOOLDAMINE.

3.4. PINDADE VIGASTUSTE KÕRVALDAMINE. Korrosiooni eemaldamine. Mõranenud,

osaliselt koorunud, olmekahjustustega värvkatte töötlemine.

3.5. PINDADE TÖÖTLEMINE. Pesemine. Matistamine. Pahteldamine. Lihvimine.

Kruntimine. Puhastamine.

3.6. EELTÖÖDELDUD PINDADE KONTROLLIMINE. Kontrollimine tahmaga.

Kontrollimine proovivärvimisega.

3.7. MITTEVÄRVITAVATE PINDADE KINNIKATMINE. Kinnikatmine auto osalisel ja

täielikul värvimisel. Kinnikatmine detaili värvimisel.

3.8. VÄRVITOONI LEIDMINE. Proovivärvimine. Värvikaart. Värvikood.

3.9. LÕPLIK ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS. Värvikambri puhastus ja

kontrollimine. Värvi-, lakipüstoli puhastus ja kontrollimine. Suruõhuseadmete puhastus ja

kontrollimine. Värvitava, lakitava pinna puhastus ja kontrollimine. Riietuse puhtus.

Isikukaitsevahendite kontroll.

3.10. TERVISEKAITSE JA TÖÖOHUTUS



ettevalmistustöödele esitatavaid nõudeid;

ettevalmistustööde materjale;

ettevalmistustööde tööriistu ja seadmeid;

värvkatte ja aluspinna vigastusi;

auto kerepinna ja detailide vigastuste töötlemise tehnoloogiaid ja töötlemise

järjekorda;

pindade töötlusviise;

eeltöödeldud pindade kontrollimise mooduseid;

mittevärvitavate pindade kinnikatmise nõudeid;

värvikambri ettevalmistust;

värvi- ja lakipüstoli ettevalmistust;

suruõhuseadmete ettevalmistust;

värvitava, lakitava pinna ettevalmistust;

värvimistöödel riietuse suhtes esitatavaid nõudeid;

tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

Õppija oskab:

hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu;

määrata materjalide koguseid;

puhastada töödeldavat pinda;

kõrvaldada vigastusi;

lihvida;

pahteldada;

kruntida;

katta kinni pindasid;

kontrollida eeltöödeldud pinda;

leida värvikoodi;

leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega;

30

kontrollida värvikambri, püstoli, suruõhuseadmete puhtust;

kasutada õiget tööriietust;

arvestada töökeskkonnas viibivate inimestega.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







ettevalmistustööde järjekord, tingimused ja kavandamine;

pinna puhastus;

materjalide ja tööriistade valimine, kasutamine ja hooldamine;

pindade vigastuste kõrvaldamine;

pindade töötlemine;

eeltöödeldud pindade kontrollimine;

mittevärvitavate pindade kinnikatmine;

värvitooni leidmine;

värvikambri puhastus ja kontrollimine;

suruõhuseadmete puhastus ja kontrollimine;

värvitava, lakitava pinna puhastus ja kontrollimine;

tervisekaitse ja tööohutus.


hinne.

17. MAALRITÖÖMATERJALID

1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevatest

materjalidest. Õppija tunneb maalritöömaterjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja

normatiive.


Läbitud moodul materjaliõpe.

3. Õppesisu

3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid.

3.2. LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch-brite). Lihvimiskäsnad.

Kärgkettad. Fiiberkettad.

3.3. PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid. Lahustid. Vahalapid.

3.4. KINNIKATMISMATERJALID. Kiled. Paberid. Teibid.

3.5. VIIMISTLUSMATERJALID. Värvid. Lakid. Lahustid. Kinnitid. Sideained.

Poleerimispastad.

3.6. EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid.

3.6. MATERJALIDE LADUSTAMINE. Ladustamisel nõuded kinnisel ja avatud tootel.

31

3.7. JÄÄTMEKÄITLUS.



maalritöö materjale ja nende kasutamise ning valimise põhimõtteid;

materjalide Euroopa standardeid ja normatiive;

materjalide ladustamise nõudeid;

jäätmekäitluse nõudeid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







eeltööde ja lihvimismaterjalid;

puhastusained ja materjalid;

kinnikatmismaterjalid;

viimistlusmaterjalid;

jäätmekäitlus.


hinne.

18. MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED

1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate

maalritööriistade ja seadmete kohta.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID. Riietus. Kindad. Kaitsemaskid.

3.2. MATERJALIDE PEALEKANDMISE VAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid.

Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid.

3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin.

Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks.

3.4. PUURIMISSEADMED.

3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, šablooni- ja puhastusnoad.

3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid.

Vee- ja õlieemaldid.

3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UV- ja

IR- kiirgurid.

3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID.

32

3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus.

3.9. PÜSTOLI PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus.

3.10. VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus.

3.11. VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid.



maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid;

erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust;

kuivatusseadmeid ja kuivatamisele esitatavaid nõudeid;

värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust;

värvilabori seadmeid.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







isikukaitsevahendid;

materjalide pealekandmise ja lihvimisvahendid;

kuivatusseadmed;

püstoli pesuseadmed;

värvikambrid ja värvilaborid.


hinne.

19. PINDADE VÄRVIMINE

6 õn (1T/3P/2EP)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto keredetailide ja auto

täielikuks värvimiseks ja lakkimiseks, kasutades erinevaid tehnoloogiaid.


Läbitud moodulid keskkonnaohutus, maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed,

ettevalmistustööd värvimiseks.

3. Õppesisu

3.1. VÄRVIÕPETUS.

3.2. VÄRVIRETSEPTIDE LEIDMINE.

3.3. VÄRVI TOONIMINE.

3.4. VÄRVI SEGAMINE.

3.5. TEHNOLOOGILINE KAART.

33

3.6. VÄRVIMISE TEHNOLOOGIAD.

3.7. OSALINE JA TÄIELIK VÄRVIMINE. Kohtvärvimine. Detaili värvimine. Auto täielik

värvimine.

3.8. MITMESUGUSTE MATERJALIDE VÄRVIMINE. Metalli värvimine. Plastide

värvimine. Klaasi värvimine. Puitdetailide värvimine.

3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine.

3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE.

3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi poleerimine.

3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne kontroll. Värvikihi mõõtmine.

Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine.

3.13. VÄRVIMISVEAD, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna

järeltöötlus.



värviringi;

värviretseptide mõisteid;

toonimistehnoloogiat;

värvide segamisele esitatavaid nõudeid;

tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid;

värvimistehnoloogiaid;

viimistlustööde tehnoloogiaid;

hajutustehnoloogiat;

poleerimistehnoloogiaid;

värvimise ja kuivatamise režiime;

värvikahjustusi ja tekkepõhjuseid;

värvikihi mõõtmist;

nakkuvuse kontrolli;

tekkivaid vigu värvimisel, nende põhjuseid;

töödeldud pinna järeltöötlust.

Õppija oskab:

kasutada värviretsepte;

segada värve;

leida vajalikku tooni;

kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid;

valida värvi tooni ja kogust;

valida õige värvimistehnoloogia vastavalt aluspinnale;

värvida;

lakkida;

hajutada värvi ja lakki;

poleerida;

kõrvaldada värvikahjustusi;

kasutada erinevaid lisa- ja abiaineid;

hinnata visuaalselt värvi kvaliteeti;

mõõta värvikihti;

kontrollida nakkuvust;

mõõta värvi ja laki viskoossust;

34


hinnata lõpptulemust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:







värviõpetus ja värviretseptide leidmine;

värvi toonimine;

värvi segamine;

värvimise tehnoloogiad;

osaline värvimine;

täielik värvimine;

lakkimine;

erinevate materjalide värvimine;

värvi hajutamine;

laki hajutamine;

värvikahjustuste hindamine ja kõrvaldamine;

detaili poleerimine;

terve auto poleerimine

värvimisvead, nende põhjused ja kõrvaldamine;

lõpptulemuse hindamine;


hinne.

II ETTEVÕTTEPRAKTIKA

11 õn

1. Praktika eesmärk ja ülesanded

Õppija harjub töökeskkonnaga, valmistub töötamiseks kutsealal, omandab ja arendab

praktilisi oskusi, õpib tundma autode ja masinate remondi ettevõtte töö planeerimist ja

korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja teostamise kogemusi teenindusülesannete

lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö ja koostöövalmidust

reaalses töökeskkonnas, mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab

isiksuse omadusi ja kutseoskusi, õpib kohanema tööelu muutustega.

Ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes oskab:

töötada konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile;

määrata kindlaks auto remondivajaduse;

kasutada garaažitööriistu ja –seadmeid ning neid hooldada;

demonteerida, deflekteerida, koostada ja hoiustada agregaate;

järgida tööaegu, kinni pidada kokkulepetest;

töötada ohutult;

töötada kollektiivis, olla koostöövalmis;

35

suhelda kliendiga.

2. Praktika sisu

Auto hooldamine (2 õn)

Autokere ja sisustuse osandamine, koostamine (2 õn)

Klaasitööd (1 õn)

Plastdetailide töötlemine (1 õn)

Ettevalmistustööd värvimiseks (3 õn)

Pindade värvimine (2 õn)

Töökoja koristamine ja jäätmekäitlus

3. Õpitulemused

Õppija oskab:

määrata kindlaks auto remondivajadust;

hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu;

määrata materjalide koguseid;

koostada eelkalkulatsiooni;

puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, autopõhja;

pesta ja vahatada sõiduki värvkatet;

kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid;

osandada ja koostada autot;

teha lukksepatöid;

puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile;

puhastada töödeldavat pinda;

kõrvaldada vigastusi;

lihvida;

pahteldada;

kruntida;

katta kinni pindasi;

leida värvikoodi;

leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega;

eemaldada kere klaase;

teostada äärepleki (aknaraami) ettevalmistustöid;

paigaldada kere klaase;

kasutada värviretsepte;

segada värve;

kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid;

värvida autodetaile ja autot tervikuna;

lakkida;

hajutada värvi ja lakki;


poleerida värvkatet;

õgvendada plaste kuumutamise teel;

remontida tugevaid plaste

töödelda plastide sügavaid kriimustusi;

hinnata tehtud töö kvaliteeti;

koristada tööruumi;

36

hoiustada jäätmeid.

4. Hindamine

Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut. Praktika lõppedes koostab õpilane praktika

kohta analüüsi ja enesehinnangu. Õpilase poolt omandatud tööoskuste fikseerimiseks on

tööpass, kuhu ettevõtte praktikajuhendaja annab hinnangu tööde sooritatuse kohta. Tööpassi

kantakse ainult need konkreetsed tööd, mida õpilane on teostanud iseseisvalt ja milles

tööandja on veendunud, et õpilane suudab neid iseseisvalt sooritada ka edaspidi. Praktika

hinne kujuneb praktikajuhendaja, koolipoolse juhendaja ja õppija enesehinnangu alusel.

37

III LISAD

Lisa 1. Automaaler (pindade töötleja ja värvija) eriala lõpueksami kirjeldus

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija demonstreerib üld- ja põhiõpingute moodulite läbimisega

omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi töö oskuste omandatust .

2. Nõuded alustamiseks

Läbitud on kõik üld- ja põhiõpingute, sealhulgas praktika moodulid.

3. Õppesisu

Lõpueksam koosneb:

• test (teadmiste hindamine);

• praktiline töö (praktiliste oskuste hindamine).

Enne praktilise töö tegemist peab õpilane sooritama testi. Testi ja praktilist tööd hinnatakse

eraldi. Testi tulemus (õigete vastuste osakaal) üle 60% on eelduseks praktilisele tööle

pääsemiseks. Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui proovitöö vastab nõuetele ning

töökultuuri ja tööohutuse osas on antud positiivne hinnang. Eksami hinne moodustub testi ja

praktiliste töö koondhindena.

Test

1. Soovituslik küsimuste koguarv on 100.

2. Valikvastustega test. Igale küsimusele on kolm kuni neli valikvastust, millest ainult üks on

õige.

3. Testi sooritamise aeg on 60 minutit.

Teoreetilise osa teemad:

autod ja haagised, autode tehnohooldus- ja remondisüsteem, auto hooldamine, autokerede

osandamine ja koostamine, kliendi nõustamine, materjaliõpe, keskkonnaohutus, tööriistad ja

garaažiseadmed, tehniline mõõtmine, klaasitööd, plastdetailide töötlemine, ettevalmistustööd

värvimiseks, maalritöömaterjalid, pindade värvimine.

Testijuhendid

Juhend hindajale

Test tuleb sooritada ilma kõrvalise abita. Erandina on lubatud vajadusel teatmekirjanduse

(käsiraamatute, vormistamise juhendite jne) kasutamine. Enne töö alustamist lugeda

instruktsioon valjult ette ja anda soovijatele aega, et instruktsioon koos teistega üle vaadata.

Testimise ajal on õppijate instrueerimine või selgituste andmine keelatud. Juhul kui test

sooritatakse paberkandjal peab kõikidel vastuste lehtedel olema töö sooritaja nimi. Kui töö

sooritajad on istunud ja on kontrollinud kõikide vajalike materjalide olemasolu, tuleb teatada

töö alustamisest, samuti tuleb teatada töö lõpetamise aeg. Töö sooritajad peavad kogu töö

lõpetama töö sooritamiseks ettenähtud aja jooksul. Töö sooritajad peavad istuma üksteisest

piisavalt kaugel, et nad ei integreeruks töös. Kõik töö sooritajad peavad töö lõpetamisel (ka

vaheaegadeks) otsekohe testi (kontrolltöö, joonised jne) tagastama.

38

Juhend õpilasele

Loe hoolikalt, et kõik instruktsioonid oleksid mõistetavad. Juhul kui on vaja selgitusi, pöördu

enne töö algust juhendaja (hindaja) poole. Kirjuta oma nimi kõikidele vastuste lehtedele.

Kontrolli, et kõik vajalikud materjalid oleksid enne töö algust olemas (kirjutusvahend,

kalkulaator, joonestamise vahendid, mõõteriistad jne). Kõik tööd tuleb kohe, kui töö

lõpetatakse (ka vaheaegadeks) tagastada juhendajale (hindajale). Need kuuluvad säilitamisele.

Töö sooritajad, kes püüavad teisi abistada või nende tööd segada, diskvalifitseeritakse. Töö

peab olema vormistatud korrektselt. Skeemide ja graafikute kujutamisel kasuta joonestamise

vahendeid. Ülekirjutused ja mitmeti mõistetavad või loetamatud tekstid arvestatakse

valevastusteks.

Praktiline töö.

Töövahendid:

töökoht on varustatud töö sooritamiseks vajalike töökorras seadmetega;

töökoht on varustatud töö sooritamiseks vajalike infomaterjalidega;

töökoht on varustatud üldotstarbeliste isikukaitsevahenditega;

töökoht on varustatud vajalike materjalidega;

vajalikud tööriistad, seadised, abivahendid valib õpilane ise.

Enne proovitöö alustamist:

korraldatakse õppijale tööohutuse instruktaaž;

õpilane tutvustab suuliselt eksamikomisjonile töö sooritamise tehnoloogiat

(töövahendite ja materjalide valikut, tööjärjekorda jne.);

Proovitöö sooritamise käigus:

jälgitakse seadmete ohutut kasutamist;

töökultuuri ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on eksamikomisjonil õigus eksam

katkestada.

Aeg:

proovitöö sooritamiseks ettenähtud aeg määratakse konkreetse töö juhendiga.

proovitöö sooritamiseks määratakse kontrollaeg. Sellele ajale lisandub

ettevalmistus- ja lõpetamise aeg kestvusega kuni 15 minutit.

Hindamine:

Õppija koostab etteantud vormis raporti (tööleht), millele märgib sooritused,

mõõtmistulemused, ilmnenud vead. Komisjon hindab töö sooritust, -kvaliteeti, tööks

kulunud aega, töökultuuri ja tööohutuse nõuete täitmist vastavalt hindajale määratud

kontroll-lehele.

Vajadusel täpsustab eksamikomisjon oma hinnangut vestluse käigus.

Praktilise töö hindamisleht

Parameeter Hinne Märkused

Tööjuhendi kasutamine

Õige tööjärjekord

Seadmete õige kasutamine

Töö sooritus vastavalt etteantud ajale

Proovitöö hinnang

Töökultuur

-töökoha ettevalmistamine

39

-töövõtted

-töökoht peale töö lõpetamist

Tööohutuse nõuete täitmine

-töötervishoid ja tööhügeen

-tuleohutus ning tulekaitsevahendid

-elektriohutus

-jäätmekäitlus

-esmaabi

Isiku omadused

-loogiline mõtlemine

-visuaalne mälu

-ruumi- ja kujundtaju

-kontsentreerumisvõime

-liigutuste täpsus ja koordinatsioon

-pinge ja stressitaluvus

-iseseisvus

-otsustamisvõime

-kohusetunne

-koostöövalmidus

Koondhinne

Praktiline töö

Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui proovitöö vastab nõuetele ning töökultuuri ja

tööohutuse osas on antud positiivne hinnang. Proovitööks esitatud probleemi lahendamine

peab toimuma vastavalt tööjuhisele.

4. Õpitulemuste hindamine

4.1. Kutsehariduslik lõpueksam loetakse sooritatuks kui teoreetilise osa õigete vastuste määr

on

vähemalt 60%, misjärel sooritatakse praktiline töö hindekriteeriumile „rahuldav”

vastavale

tulemusele.

40

LISA 2 Õppekavaga seotud õppebaasi kirjeldus

Narva Kutseõppekeskuses on Automaaler (pindade töötleja ja värvija) õppekava täitmiseks.

Vajalikud ruumid:

õppeklassid teooriaõppeks;

värvimiskamber;

autoehituse ja autoelektriseadmete õppeklass (teoreetiline õpe);

keevitustöökoda varustatud erinevate seadmetega (elektri-, gaasikeevitus kui ka

poolautomaat ja traatkeevitusega);

metallilõikepinkide õppetöökoda;

lukksepatöö õppekoda, 15 õpilasele töökohad, kus saab sooritada erinevaid ülesandeid.

Raamatukogu ( raamatute kogu, lugemissaal ja Internetipunkt). Raamatukogu on ligi 30000

hoiuüksust (raamatud, metoodika-ja õppevahendid- 29 tuh.eks; ajalehed ja ajakirjad- 26

nimetust, neist 16 ajakirja; audio- ja videomaterjalid, elektroonilised infokandjad).

Raamatukogu on varustatud 10 Internet-ühendusega arvutiga.

Kaasaegsed arvutiklassid, mis vastavad riikliku õppekava töörühma antud soovitustele:

Arvutiklass võimaldab õppekava moodulites kirjeldatud teoreetilise osa teemade läbimise.

Arvutiklassi suurus vastab optimaalsele õpilaste arvule õppegrupis.

Arvutiklassis kasutatava arvuti miinimumnõuded töökeskkonnale:

operatsioonisüsteem Windows XP, kõvaketta maht 80 GB (Sama kehtib praktilisel töökohal

olevate arvutite kohta). Arvutiklassis on internetiühendus ja printer.

Õppekavas kasutatavad arvutiprogrammid on heaks kiidetud Autokutseõpetajate Liidu poolt.

Arvutiprogrammid Autodata, ProDiags, Autotehnika, Esi-Tronic võimaldavad lisaks

arvutiõpetuse ja põhiõpingu moodulite osade läbiviimisele läbida ka erialase võõrkeele ja

kliendi nõustamise mooduleid.

Autodata, ProDiags ja Esi-Tronic on mõeldud nii teoreetilise, kui praktilise õppe

läbiviimiseks. Programmidega on varustatud nii arvutiklassi, kui õppetöökojas olevate

töökohtade arvutid.

Autolaborid praktikateks

Õppetöökoda võimaldab õppekava moodulites kirjeldatud praktiliste tööde läbiviimise.

Õppetöökoda on varustatud vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsioonisüsteemiga, vajaliku elektri ja

suruõhusüsteemiga tööriistade ja seadmete kasutamiseks. Õppetöökojas olevad töökohad, kus

tööde teostamiseks on vajalik automootori käivitamine, on varustatud heitgaaside väljatõmbe

seadmetega.

Töötingimused (valgustus, õhuniiskus, temperatuur jne) õppetöökoja ruumides vastavad

tööohutusnõuetele. Õppetöökoja suurus vastab õppetöökojas tehnoloogiliselt vajalike

seadmete arvule ja mõõtmetele ning õppetöökojas praktilisel tööl viibivate õpilaste arvule.

Õppetöökoda võimaldab moodustada töökohti erinevate moodulite praktiliste osade

üheaegsele läbimisele vastavalt õppegrupis olevale optimaalsele õpilaste arvule. Õppelaboris

olevad töökohad on varustatud vajalike tööriistade, abivahendite, mõõteseadeldiste ja

41

vajalikke õppeprogramme sisaldavate arvutitega. Vastavalt vajadusele on võimalik teostada

arvutist värviline väljatrükk.

Automaalri õppetöökoda (praktikaõpe koos klienditeenindusega). Kaasaegne värvikamber,

värvisegamislabor koos erinevate värviliinidega, erinevat liiki värvipüstolid,

poleerimisvahendid, erinevad ettevalmistustöö vahendid ja kvaliteetsed õppematerjalid.

Tagavad eduka õpilaste teadmiste ja oskuste pagasi antud erialal

Autohooldaja õppetöökoda (praktikaõpe koos klienditeenindusega). Õppetöökojas on olemas

vajaminevad vahendid ja seadmed edukaks autohooldustööde tegemiseks.

Täidetud on nõuded seadmetele ja sisustusele

Õppetöökoja seadmed ja sisustus võimaldavad õppekava moodulites kirjeldatud tööde

läbiviimise. Seadmete paigutus ja kasutamine tagavad nõuetekohase ohutuse. Seadmete valiku

määrab õppekava moodulites tehtavate praktiliste tööde liik, iseloom, iseärasus ja

õppetöökojas kasutatavate tehnoloogiliste võrkude (elekter, suruõhk) olemasolu, seadmete

arvu aga õppetöökojas üheaegselt töötavate õppegruppide suurus ja arv. Seadmete valikul on

lähtutud kaasaegsetest tehnoloogiatest.

Vajalikud vahendid :

õppelaborite sisustus;

Keevitusaparaadid: MIG/MAG, TIG, MMA, gaaskeevituse ja gaaslõikamise

aparaadid;

õppekirjandus ja – õppematerjalid ( trükised, elektroonilised ja e-kursuse

õppematerjalid );

tehnilised ja abivahendid praktika harjutuste ja koolipraktika läbimiseks;

arvutiklass koos vastavate programmidega 20;

värvikamber koos seadmetega.

Vajalikud seadmed:

esitlusseadmed (grafoprojektorid multimeediaprojektorid, tõlketehnika,

esitlusarvutid);

paljundusaparaat;

arvutid Interneti ühendusega;

helitehnika;

kaamerad ja võttetehnika;

värvisegamislabor koos seadmetega (arvuti, kaal, värvid jne) (1komplekt);

püstolipesukapp (vesi+lahusti) (1tk);

tolmuimeja automaatse puhastussüsteemiga (1tk);

lihvimistolmu imemissüsteem koos seadmetega (2 tk);

infrapunakuivati (1tk);

tõstuk (karpide ja servade töötlemiseks) (1tk);

suruõhukompressor (koos veeeraldajatega) (1tk);

värvipüstolid (värvimiseks, lakkimiseks, kruntimiseks) (3tk);

kattepaberimasin (1tk);

detailivärvimisalus ratastel (3tk);

automaalri käsitööriistad ja abiseadmed (lihvimistallad, pahtlilabidad, hermeetiku

püstolid jne);

42

poleerimisseadmed ja tööriistad (1tk);

klaaside eemaldamisel ja paigaldamisel kasutatavad tööriistad;

auto pesemine (filtrite süsteem, kanalisatsioon, vesi, jne.) (1tk);

survepesur (1tk);

elektri- /pneumotööriistad ;

lukksepatööriistad (võtmed, kruvikeerajad jne);

Keredetailid õppevahendiks (uksed, tiivad, plastdetailid jne).

43

Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad

töötaja ees- ja

perenimi

tasemekoolitus Täiendkoolitus Moodulid

Kalmer Koemets rakenduskõrgharidus

Tallinna

Tehnikakõrgkool

2010

17.-18.02. ja 17.03.-

18.03.2011. a

Moodulimeeskondade

koolitus: „Õpiväljundid ja

hindamiskriteeriumid kui

tervikliku kooliõppekava

rakendamise alus.“

23.09.2011. Mauritiuse

Instituut

„Väärtuskasvatus“

2013 Individuaalne töö

õpilastega väljalangevuse

vähendamiseks.

Sissejuhatus

erialasse, autode

hooldus- ja

remondisüsteem,

materjaliõpe,

tehniline

mõõtmine,

klaasitööd,

plastdetailide

töötlemine,

Praktika

töökeskkonnas

(autohooldamine),

praktika

töökeskkonnas

(klaasitööd),

praktika

töökeskkonnas

(plastdetailide

töötlemine)

Igor Morozov kesk-eri

Narva Kutseõppekeskus

Merlecons ja Ko OÜ

08.02.2013 Individuaalne

töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Auto hooldamine,

autokere ja

sisustuse

osandamine,

koostamine,

Ettevalmistustööd

värvimiseks,

maalritöömaterjalid

, maalritööriistad ja

-seadmed, pindade

värvimine, praktika

töökeskkonnas

(autokere ja

sisustuse

osandamine,

koostamine),

praktika

töökeskkonnas

(ettevalmistustööd

värvimiseks),

praktika

töökeskkonnas

(pindade

värvimine)

Maria Šustova Narva Kõrgkool,

bakalaureuseõpe

Integratsiooni ja

Migratsiooni Sihtasutus

Erialane võõrkeel

(inglise)

44

põhikooli inglise keele

õpetaja,

1999.

Meie Inimesed, Teises

koolis, teises keeles, 2010.

Intelligentne Grupp, Ma

ise olengi võimalus -

enesemotivatsiooni

alustalad, 2010.

Integratsiooni ja

Migratsiooni Sihtasutus

Meie Inimesed, Teises

koolis, teises keeles.

Kutseõppeasutuse õpetaja

ettevalmistamiseks muu

õppekeelega õpperühmas,

2010

Merlecons ja Ko OÜ

„Hindamine"8t, 2010


Instituut


Merlecons ja Ko OÜ


töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Tatjana

Tkatšenko

Belgorodi Riiklik

Pedagoogikainstituut

1970-1976, saksa ja

inglise keele õpetaja

NKÕK kursus „Eesti keele

kesktase“ – 120 t, 2003;

SA Innove koolituspäev

„Lihtsalt kvaliteedist“ – 4

t, 2006;

KEA Erakooli eesti keele

kesktaseme kursus – 110 t,

2005;

„Dialoog“ koolituskeskus

– seminar saksa keele

õpetajatele – 3 t, 2005;

OÜ Õppekeskus

„Intellekt“, täiendkoolitus

„Arenguvestluste

läbiviimise eripärad

õpilastega nende

õppeedukusest“ – 8 t,

2006;

TÜ Avatud ülikool kursus

„Käitumis- ja

emotsionaalhäiretega

lapsed“ – 1 AP, 2004;

TÜ Avatud Ülikooli

keskus täiendkoolitus „E-

kursuse loomine –

õppimine läbi tegevuse“ –

Erialane võõrkeel

(saksa)

45

2 AP, 2007;

TÜ Narva Kolledž

täiendkoolitus

„Mentorikoolitus“ – 4 AP,

2007;

Tallinna Ülikool

täiendkoolitus

„Kutsepedagoogika“ – 16

t, 2007;

Tallinna Ülikooli Avatud

ülikooli täiendõppekeskus

lühikursus „Õpetaja

eneseanalüüs ja

enesehindamine“ – 4 t,

2008


Instituut Väärtuskasvatus

Merlecons ja Ko OÜ


töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Tatjana Norman Kõrgharidus,

Tartu Ülikool,

matemaatika-

informaatika-füüsika

õpetaja

LAK-koolitus

Koolitus "Hindamine"

Erinevad e-õppe kursused

Arvutiõpe

Natalja Kaalik Narva Kõrgkool,

Klassiõpetaja eriala

õppekava (vene

õppekeelega koolis)

Merlecons ja Ko OÜ


töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Keskkonnaohutus

Nadežda

Grebenštšikova

Leningradi Tekstiili ja

Kergetööstuse Instituut,

insener-ökonomist

Merlecons ja Ko OÜ


töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Majandus ja

ettevõtluse alused,

tööõiguse alused

Gennadi

Ljangassov

Uralski

Polütehniline Instituut

(1964-1970),

insener-füüsik

05.01. 2007 - e-kursuse

loomine-õppimine läbi

tegevuse TÜ Avatud

Ülikool

Merlecons ja Ko OÜ


töö õpilastega

väljalangevuse

vähendamiseks

Pneumaatika ja

hüdraulika alused

Viktor Kiritšuk kõrgem

Uhtinski instituut

1974

Tallinna

Pedagoogikaülikool

1997

Õpetajakutse eriala.

Turvaseadised

46


Instituut


Õppekeel vene keelKlaasitööd 3 1 1 1 15. Plastdetailide töötlemine 3 1 1 1 16. Ettevalmistustööd värvimiseks 6 1 2 3 17. Maalritöömaterjalid 1 1 18. Maalritööriistad ja

Documents