Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass 1 Õppeaine: Kunst Klass: 10. klass Sisukord Õppeaine: Kunst......................................................................................................... 1 Klass: 10. klass alates 2014/2015 õa .......................................................................... 1 Õppeaine kirjeldus ..................................................................................................... 2 Kunstiainete ainevaldkond......................................................................................... 2 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 2 Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes............................................... 3 Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ................................. 5 Kunstiaine kirjeldus .................................................................................................... 6 Õppesisu jaotus 10. klassi kunstiõppes.................................................................. 7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ........................................... 7 Hindamise põhimõtted kunstis: ............................................................................. 8 Füüsiline õpikeskkond ................................................................................................ 9 Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ............................. 9 Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses ................................ 10 Gümnaasiumi õpitulemused kunstis.................................................................... 10 I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ ............................................................................. 11 TEA! – plokk ......................................................................................................... 11 1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil. ................................................................. 11 2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas........................................................................................... 14 3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika, retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm). ................................................................................... 17 4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg. ................................................... 20 5. TEA!-teema. Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus. ............................................................................................................................. 23 6. TEA!-teema. Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma. .............................. 26 7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon. ................................................................................................ 29 8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine. .................. 32 9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni ........................................................................................................ 35 10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur. Romantism. Realism. ........ 38 MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ..................... 41
201
Embed
Õppeaine: Kunst...10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur. Romantism. Realism..... 38 MÕTLE!
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
3) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
4) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
5) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
6) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
10
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid
ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning
teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid
ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,
mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes
ja edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste
tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon
jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu
korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv
kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste
ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt
maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab
nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku
arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja
visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile
lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;
arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
11
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“
TEA! – plokk
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
1. teema Kunsti roll eri ajastuil.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
12
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
14
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
15
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,
retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
18
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
20
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.
Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara
omandamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
21
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
5. teema Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
24
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
6. teema Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
27
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
29
7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
7. teema Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
30
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
32
8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja
teadus. Trükikunsti leiutamine.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
8. teema 1. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.
Trükikunsti leiutamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
33
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe.
Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
35
9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
9. teema Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
36
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
38
10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu
arhitektuur. Romantism. Realism.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
10. teema 18. ja 19. sajandi kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
39
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja
valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur.
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
41
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik
vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.
Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video,
tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
45
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valida kuni kolm teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
46
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
48
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm
teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
49
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
51
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm
teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
52
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
9) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
10) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
11) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
12) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
8) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui
ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
9) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
10) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja
väljendusvahendeid;
11) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste
valdkondadega;
12) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning
tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
13) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab
uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
62
14) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja
edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade
tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse,
religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja
stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,
installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste
valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja
disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni
ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,
arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab
keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. TEA! - plokk.
1. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
63
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
64
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
2. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
66
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
67
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
69
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
70
3. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
71
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
73
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
74
4. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
75
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
79
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
81
6. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
82
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
84
7. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
85
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
87
8. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
88
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
90
9. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
91
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
93
10. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
94
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
96
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. MÕTLE! –plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid,
õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik
vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt
joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine
ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ja õppekäigud on seotud õppe korraldamisega erinevates õpikeskkondades: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus,
virtuaalkeskkond jne.
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi, religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja
majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
97
1. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
98
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
100
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
101
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
102
2. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
103
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
105
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
106
3. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
107
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
109
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
110
4. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
111
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
113
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
114
5. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
115
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
117
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
118
6. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
119
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
15) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
16) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
17) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
18) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
129
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
15) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
16) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
17) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid
ideid ja väljendusvahendeid;
18) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning
teiste valdkondadega;
19) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid
ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
20) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,
mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
21) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes
ja edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste
tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon
jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu
korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv
kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste
ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt
maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab
nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku
arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja
visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile
lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;
arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
130
TEA! – plokk
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Kunsti roll eri ajastuil.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
131
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
133
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
134
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,
retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
137
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
139
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.
Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara
omandamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
140
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
142
5. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
143
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
145
6. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
146
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
148
7. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
149
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
151
8. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
152
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
155
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
157
10. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
158
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
160
11. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
161
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
163
12. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism.
Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
164
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
166
13. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
167
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
169
14. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
170
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
172
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik vaatenurk, käsitletavate
teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.
Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö
protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
173
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
175
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
176
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
178
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
179
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
181
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
182
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
184
5. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
185
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
187
6. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
188
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
190
7. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
191
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
193
8. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
194
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
196
9. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
197
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
199
10. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
200
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse