Põllumajandus, maaelu areng ja keskkonnakaitse ERL foorum 22. aprillil 2005

1

Põllumajandus, maaelu

areng ja

keskkonnakaitseERL foorum 22. aprillil 2005

Maret MerisaarEesti Roheline Liikumine

[email protected]

2

Ettekandes on kasutatud EV Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonna ja –maastike büroo juhataja,

pr. Ülle Puusta materjale

3

Säästva põllumajanduse suunas?

4

• Põllumajandus ei ole tööstussektor vaid paljude

funktsioonidega tegevusvaldkond. Maamajandus peab

tootma tervislikku toitu, säilitama maastike

mitmekesisuse ja tagama tööhõive maapiirkondades.

• Parem ja odavam on säilitada olemasolevaid sotsiaalseid

ja looduslikke väärtusi, kui need algul hävitada ja seejärel

suurte kuludega taastada.

• Säästlikemate maaviljelusvõtete väljaarendamine on

odavam, kui näiteks joogivee puhastamine väetistest ja

pestitsiididest.

Euroopa Maasõprade põllukampaania võtmesõnumid

5

• Inimeste lahkumine maalt linna

• Rohkem väetisi ja pestitsiide?

• Maastikud ja liigirikkus/ poollooduslikud

rohumaad

• Supermarketid, toiduainete ja loomade kaugveod

• Loomade heaolu ja toiduohutus

• Geeetiliselt muundatud põllukultuurid

• Mahepõllumajandus

Riskid ja võimalused

6

Otsetoetused (I sammas)

• Suurenevad järk järgult 25%-lt• 2004. a. kuni (100%-ni 2013.aastal.• Täiendav osa II sambast ehk maaelu arengu sambast (Eestis 15%)• Ühtne pindalatoetus• Otsetoetusi antakse näiteks sertifitseeritud seemnele,

piimalehmadele, uttedele.

7

Pestitsiidide laotamine Hollandis

Tootmise otsetoetused ei ole EL-s üldiselt seotud keskkonnakaitse või loomade heaolu nõuetega

8

Intensiivse põllumajandustootmise üks kõige kahjulikumaid aspekte on sõltuvus

kemikaalide kasutamisest, mis toob kaasa nii tervise-, keskkonna- kui

majanduskahjusid. Üheksakümnendatel aastatel vähenes pestitsiidide ja

mineraalväetiste kasutamine Ida-Euroopas majanduslikel põhjustel väga järsult.

See annab praegu eelise mitmete Lääne-Euroopa riikide ees, kes püüavad

vabaneda sõltuvusest põllumajanduskemikaalide suhtes.

Risk: Ühtse põllumajanduspoliitika subsiidiumid ja võistlus ühisturul

sunnivad Ida-Euroopa põllumehi väetiste ja pestistsiidide koguseid suurendama.

Võimalus: Uute liikmesriikide põllumajanduspoliitikud seostavad toetused

sobilike keskkonnakaitsenormidega. Sellega julgustatakse põllumehi

investeerima tõhusamatesse laotusvahenditesse või minema üle mahe- või

integreeritud tootmisele.

Väetised ja kahjuritõrjevahendid

9

”Maasõprade” ettepanekud I samba toetuste osas

• Seada toetuse saamisel lisatingimused keskkonnakaitse, toiduohutuse ja loomade heaolu edendamiseks.

• Omariiklikud juurdemaksed võiksid soodustada ekstensiiv- ja mahetalusid.

• Arendada kohalikke turustamisskeeme ja toiduainete töötlemise ettevõtteid

10

Maaelu arengu toetused ehk põllumajanduspoliitika

2. sammas

I Riiklik Arengukava (RAK)arendusrahastust

II Maaelu Arengukava (MAK)tagatisrahastust

11

I Riikliku Arengukava (RAK)

põllumajandustoetused 2004-2006

• Põllumajandustootmine• Töötlemine ja turustamine• Alternatiivettevõtlus• Integreeritud maaparandus• Külaareng• Metsandus• Nõustamine

12

Emiste pidamistingimused intensiivse tootmise puhul

13

Kohalik turg ja loomade vedu

Kohalik turg Slovakkias

14

Toiduained pole kunagi varem nii pikki teid läbi rännanud kui praegu ja see ei ole

säästva arenguga kooskõlas. Põllumajandusloomade kaugveod põhjustavad

suuri kannatusi ja suurendavad haiguste leviku riski. Suured rahvusvahelised

hulgimüügiettevõtted, mis mängivad toidukaupade ringipaigutamisel kõige

olulisemat rolli, on laialdaselt kanda kinnitanud ka Kesk- ja Ida-Euroopas ning

kiiresti vallutanud olulise osa sealsest toiduturust. Suurettevõtted nõuavad

põllumeestelt suurtes kogustes normeeritud toidukaupu, dikteerides sealjuures

hinna.

Risk: Euroopa Liidu laienemise ja kaubandusbarjääride kadumisega

suureneb toidukaupade kaugvedu veelgi. Suurte kaubanduskettide areng tõrjub

väiketootjad turult välja.

Võimalus: Õigesti suunatud maaelu arengukavade ja LEADER+programmiga

õnnestub väiketootjate turugude arengule uus hoog anda.

Supermarketid ja toiduainete ning loomade kaugveod

15

Linnuvaatlustorn Räpina poldril

• Külade arendamine ja mittetootlike tegevuste toetamine

• LEADER programm- alt üles tulevad kohalikud algatused

• Alates 2007 aastast

16

II Maaelu Arengukava (MAK)Allikas: EL Põllumajanduse arendamise ja

tagatisrahastuKava valmistab ette

PõllumajandusministeeriumRakendab Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, PRIA

17

MAKi peamiseks eesmärgiks on tagada EL ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate meetmete (rahaliste toetuste) abil Eesti maapiirkonna säästev ja tasakaalustatud areng.

18

Maaelu arengu kava 2004-2006: planeeritud toetused

0%

Põllumajandusmaa metsastamise

toetus 5%

Otsetoetuste lisamaksed

15%

Elatustalude kohanemise

toetus 6%

Nõuetega vastavusse

viimise toetus 19%

Natura 2000 alade toetus

1%SAPARD

1% Ebasoodsamate piirkondade

toetus15%

Põllumajanduslik keskkonnatoetus

38%

19

Maaelu arengu toetused (2004 aasta eelarve kasutamine)

Ebasoodsamate piirkondade toetus 71%Põllumajanduslik keskkonnatoetus 152 %

- Keskonnasõbralik tootmine 193%- Mahepõllumajandus 73%- Eesti tõugu hobune 129%

Elatustalud 60% Veekaitse meetmed 54%Tagasi I sambasse: otsetoetuste

lisamaksed (ajutine, kuni 2006)15% II samba rahast. Kas selle

eelarverea raha ei saa 2005-2006.a. osaliselt kasutada nt. pool-looduslikele rohumaadele?

20

2005. aastal toetati lisaks

Põllumajandusmaade metsastamist Natura 2000 alasidPõllumajandusliku keskkonnatoetuse all:

- Kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist- Tori hobust- Raskeveohobust- Eesti maatõugu veist

O,00 krooni jäi eelarves järgmistele meedetele- Keskkonnasõbralik majandamine- Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine- Poollooduslike koosluste hooldamine- Talvine taimkate

21

Vähemsoodsate piirkondade toetus

ESITATI:• 8568 taotlust;• 308 759 hektari kohta. Toetuse määr 391 kr/ha

LFA: Less Favourite AreasVähemalt 1 ha5 aastane kohustus

22

23

Vähemsoodsate alade toetus hektaritele, maakondade lõikes

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

24

Põllumajanduslik keskkonnatoetus

2004. a rakendati 3 alategevust:

- Keskkonnasõbralik tootmine (KST)

- Mahepõllumajandus

- Ohustatud tõugu looma kasvatamine (Eesti tõugu hobune)

25

Keskkonnasõbralik tootmise ja mahepõllumajanduse toetamine,

hektaritele maakondade lõikes

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000KST

Mahe

26

Mahepõllumajandus, kus välditakse keemiliste väetiste ning pestitsiidide

kasutamist, kujutavad endast Ida-Euroopa põllumeestele suurt võimalust, sest

siin on nende aintete kasutamine juba praegugi väike. Mahepõllumajandus ei

ole soodne mitte ainult loodusele ja elanike tervisele, vaid aitab kaasa ka uute

töökohtade loomisele.

Risk: Uued liikmesriigid pööravad peatähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja

kaotavad oma praeguse mahepõllumajandusele üleminekut soodustava

eelisolukorra.

Võimalus: Põllumajanduslikud keskkonnatoetused ning maaelu arengu

meetmed suunatakse mahepõllumajanduse ja teiste keskkonnahoidlike

maaviljelusviiside edendamisse ja tugevdatakse mahetoodete turgu.

Mahepõllumajanduse edendamine

27

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2000 2001 2002 2003 2004

eesti hobune

tori hobune

eesti raskeveohobune

eesti maatõugu veis

Kohalike ohustatud tõugu loomade arv, 2000-2004

28

Eesti hobuste toetused 2004.a, maakondade lõikes

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

29

Elatustalude kohanemise toetus Taotlejaid: 2251.

Toetuse määr 15647 kr/aastas

30

Mahajäetud laut Põlvamaal

31

Elatustalude toetuste arv maakondade lõikes (8. nov)

050

100150200250300350400

32

Veekaitsetoetused: Eesmärk: korrastada sõnnikuhoidlad (Ajutine, kolme aastase

kohustusena).

Taotlejaid 2004 aastal 760.

Toetuse määr 1252 kr/loomühiku kohta

1 loomühik (LÜ) = ca1) Üle 24 kuu vanune veis = 1 LÜ

2) 6...24 kuu vanune veis = 0,6 LÜ

3) Kuni 6 kuu vanune veis = 0,2 LÜ

4) Emis (sh põrsastega) või kult =0,33 LÜ

5) Vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga = 0,1 LÜ

6) Üle 1 a vanune kits või utt talledega = 0,15 LÜ

33

EKSEKO seafarmi betoonist lägahoidla

34

Veekaitse meetmete taotlejad, arv maakondade lõikes

0102030405060708090

100

35

Põllumajandusmaade metsastamine (alates 2005

aastast)• Meetme eesmärk on

vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud, põllumajanduseks vähemsobivate maade osakaalu. Toetada väärtusliku metsaga metsamaa kujunemist.

36

Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine

(alates 2005 aastast)

37

Natura 2000 alad

Kinnitatud Vabariigi valitsuse korraldusega 5. augustil 2004.a.

66 linnuala ja 509 looduslala, mis osaliselt kattuvad

Kogupindala 1422 500 ha, 51% meres ja 49% maismaal

80% kattuvad vähemsoodsate aladega

38

NATURA 2000 alade kaart

39

Natura 2000 alade toetamine

• Algab 2005.a.• Vähemalt 0,3 ha.• 1 aastaks• Vaja täita

üldisikeskonnakaitse

nõudeid ja kaitsekorraldus-kava nõudeid

40

Mitmekesine maastik, kus viljeldakse ekstensiivset põllumajandust, aitab vältida

üleujutusi ning pinnase erosiooni ja tõmbab ligi maaturismist huvitatud inimesi.

Enamustes postsotsialislikes riikides künti kollektiviseerimise käigus põllupiirid

üles ja sellega kaasnes suur mitmekesisuse kadu. Siiski on veel küllalt säilinud

ka mosaiikseid maastikke, kus leidub arvukalt põllumajandusmaastikele

iseloomulikke linde, taimi, ning putukaid.

Risk: ÜPP julgustab kasutama senisest rohkem pestitsiide ja väetisi,

spetsialiseeruma üksikute monokultuuride kasvatamisele, kündma üles põllupiire

ja seega drastiliselt vähendama põllumajandusmaastike ja liikide mitmekesisust.

Võimalus: Uued liiikmesriigid kehtestavad ÜPP toetuste saajatele

keskkonnakaitse alased lisatingimused ja kasutavad põllumajanduslikke

keskkonnaprogramme maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Maastikud ja liigirikkus

41

Pool-looduslikke rohumaade hooldamine

• Seni on pool-looduslike rohumaade hooldamist toetanud ainult Keskkonna-ministeerium

• EL LIFE projektid

42

MAK toetuste keskonnamõju hindamine

ja seire• Põlluministeeriumi seirekomisjon ja

Põllumajandusuuringute Keskus.• TWINNING projekt hollandlastega.• Indikaatorid : mulla, vee, õhu,

bioloogilise mitmekesisuse jne. kohta

• Tegelikku mõju näeb alles mitme aasta möödumisel

43

Rapsipõld

44

Põllumajanduskultuuride geneetilise muundamisega kaasneb toiduainete

tootmise äärmuslik industrialiseerimine ja monokultuuride viljelemine.

Biotehnoloogiakompaniide lubadustele vaatamata ei ole GM-toiduained toonud

kaasa kasumeid, vaid hoopis uusi riske keskkonnale, põllumeestele ja tarbijatele.

Euroopas ei õnnestunud muundatud toiduaineid tarbijate vastuseisu tõttu läbi

suruda. GMO kultuure kasvatatakse müügiks ainult Hispaanias, Rumeenias ja

Bulgaarias.

Risk: Uued liikmesriigid alustavad geneetiliselt muundatud põllukultuuride

laialdast viljelemist ilma vastava seadusandliku raamistuse ja järelevalveta ning

eiravad oma kodanike õigust saada nende toodete kohta piisavalt teavet.

Võimalus: Uued liikmesriigid kehtestavad ajutised keelud Euroopa Liidus

lubatud GMO-kultuuridele ja loovad GMO vabad tsoonid, kus mitte mingisuguseid

muundtaimi kasvatada ei tohi.

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

45

Geenitehnoloogia komisjon

Septembris 2004 hääletas Eesti ainsa uue liikmesriigina GMO maisiliini MON863 ühisturule lubamise poolt. Vanadest liikmesriikidest olid poolt Soome, Holland ja Suurbritannia. Eesti keskkonnaministrit nõustavas geenitehnoloogiakomisjonis (GTK) tõstatasid keskkonnaorganisatsioonide esindajad küll üles Monsanto putukaresistentsusega maisiliini turustamisega kaasnevaid riske, kuid jäid komisjonis vähemusse.

46

Tänan tähelepanu eest!

Lisateavet põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu kohta

ERL Keskkonnajuhis nr 1/2004(http://www.roheline.ee/files/maaelu/kkj104.pdf)