-
Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Tellija: EA Reng AS Täitja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098)
Vastutav täitja: Tanel Esperk
Tartu 2013
-
2 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
-
3 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
SISUKORD�
SISSEJUHATUS
.......................................................................................................
4�
1.� PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS
.............................................................
5�
1.1� Asukoht ja lähiala maakasutus
.....................................................................
5�
1.2� Vesi ja pinnas (sh maardlad)
........................................................................
8�
1.3� Looduskeskkonna ülevaade (sh kaitsealad ja kaitstavad
loodusobjektid, Natura 2000 alad, roheline võrgustik ja metsloomade
liikumine) ........................... 9�
1.3.1� Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid
................................................ 9�
1.3.2� Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine
..................................... 11�
2.� KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
................................................. 13�
2.1� Keskkonnamõju eelhinnangu alused
........................................................... 13�
3.� KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU
OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE
VÄHENDAMISEKS ..................................................
14�
3.1� Eelhinnangu
kontrolltabel...........................................................................
14�
3.2� Vesi ja pinnas (sh maardlad)
.......................................................................
21�
3.3� Müra ja vibratsioon
....................................................................................
21�
3.4� Õhukvaliteet
...............................................................................................
22�
3.5� Väärtuslikud maastikud ja kultuurimälestised
............................................. 22�
3.6� Roheline võrgustik ja loomade liikumine
.................................................... 22�
3.7� Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid
...................................................... 24�
3.8� Natura 2000 alad ja elupaigatüübid
.............................................................
25�
3.8.1� Kavandatava tegevuse seos Natura-alade kaitse
korraldamisega .......... 26�
3.8.2� Eskiisprojektiga hõlmatava ala mõjupiirkonda jäävate
Natura-alade ja liikide kirjeldus
.................................................................................................
26�
3.8.3� Mõju hinnang Natura ala terviklikkusele ja
kaitse-eesmärkide saavutamisele
...................................................................................................
29�
3.9� Sotsiaalsed
aspektid....................................................................................
32�
KOKKUVÕTE
.........................................................................................................
33�
KASUTATUD KIRJANDUS
...................................................................................
35�
Lisa 1. Loodusobjektid
Lisa 2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni seisukoht
eelhinnangule
-
4 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
������������Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju
eelhinnang (KMHEH) põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojektile. KMHEH tellijaks ja eskiisprojekti
koostajaks on EA Reng AS. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6
lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral tuleb keskkonnamõju
hindamine (KMH) algatada ilma selle vajadust põhjendamata. Küll aga
kuulub kavandatav tegevus „infrastruktuuri ehitamine või
kasutamine“ valdkonna alla, mille puhul tuleb vastavalt KeHJS § 6
lg 2 anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega kaasneb oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille
alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 5
kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib:
� eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; �
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; � seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Käesoleva KMH eelhinnangu eesmärk ongi selgitada, kas projekti
elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja
algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi vastavalt
Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile “Keskkonnamõju hindamine.
Eelhindamise juhend”, arvestades seejuures KeHJS § 6 lg 3
sätestatud kriteeriumeid. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saavad
Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava
materjalina edaspidistes menetlusetappides. KMH eelhinnangu
koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH
litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Tanel Esperk.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni seisukoht eelhinnangule on
toodud lisas 2.
-
5 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
� �������������������������
1.1 Asukoht ja lähiala maakasutus KMH eelhinnangu objektiks on
riigimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa ja Tartu
linnadevaheline ca 55,2 km pikkune lõik (km 126,9 – 182,1).
Vaadeldav lõik (joonis 1.1) jääb Tartu ja Jõgeva maakonda, viie
kohaliku omavalitsusüksuse (Ülenurme, Tähtvere, Laeva, Puurmani ja
Põltsamaa vald) haldusalasse ning piirneb ca 2 km ulatuses Tartu
linna haldusterritooriumiga. Suurematest asulatest läbib maantee
Neanurme ja Kärevere külade keskuseid. Maantee lähistele jääb
Puurmani alevik. Lisaks eelnevale on terve maanteelõigu ulatuses
koondunud maantee äärde üksikuid majapidamisi. Seejuures hõredama
asustusega piirkonnad jäävad Laeva ja Tähtvere valla
territooriumitele.
Joonis 1.1. Käesolevas töös vaadeldav maanteelõik (sinine joon).
Täpsemad kavandatavad 2+1 maanteelõigud on toodud lisas 1.
Omavalitsusüksuse piir on tähistatud lilla joonega. Alus: Maa-amet,
2013. Ülenurme valla üldplaneeringu (2009) kohaselt on maantee
äärde kavandatud tootmis- ja ärimaa krundid. Seejuures on maanteega
piirnevad alad määratud kui teemaa-alad, kus ei tohi olla peale-
ega mahasõite. Ühtlasi on üldplaneeringus arvestatud maanteelõigu
4-realiseks rajamisega. Olemasolev maantee piirneb Tartu linna
haldusterritooriumiga. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule
(2005) on maanteega piirnev ala määratud samuti valdavalt äri- ja
teenindusettevõtete maa-alaks, vähesel määral ka väikeelamu ning
puhke- ja virgestusrajatiste maaks. Tähtvere valla üldplaneeringu
(2006) kohaselt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärsed alad
valdavalt määratletud kui haljasalad (rohevõrgustiku tuumala),
vähesel määral on esindatud ka äri- ja elamumaa ning äri- ja
tootmismaa funktsioon.
-
6 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Laeva valla üldplaneering (2009) käsitleb asjaolu, et
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee planeeritakse ehitada
neljarajaliseks. Samas on olemasoleva maantee äärde reserveeritud
segahoonestusalasid Kärevere külas ja tootmisalasid Valmaotsa
külas. Puurmani valla üldplaneeringus (2010) on arvestatud
Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee olemasoleva trassi vastavusse
viimisega I klassi maanteele (4-realine) esitatud nõuetele.
Olemasolevast maakasutusest erinevat maakasutust maantee lähialale
kavandatud ei ole (valdavalt tegemist metsa- ja põllumaadega).
Põltsamaa valla üldplaneering (1998) toob välja, et riigi poolt on
planeerimisel Tallinn-Tartu kiirtee ehitus. Olemasolevast
maakasutusest erinevat maakasutust maantee lähialale kavandatud ei
ole (valdavalt tegemist metsa- ja põllumaadega). 2012. a
kehtestasid Tartu ja Jõgeva maavanemad maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0, millega määrati maantee
4-realiseks ehitamiseks vajaliku maksimaalse maa-ala paiknemine.
Antud teemaplaneeringuga tuleb arvestada ka kõikides eeltoodud
üldplaneeringutes. Käesoleva töö objektiks olev maanteelõik kattub
suures osas teemaplaneeringus valitud trassi asukohaga, v.a
olemasoleva maantee õgvendused Põltsamaa linna ning Neanurme,
Pikknurme, Altnurga ja Kärevere külade juures. Tartu (2001-2006) ja
Jõgeva (2004) maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel piirneb olemasolev
maantee Tartu maakonnas Emajõe luhaala väärtuslik maastik ja Jõgeva
maakonnas Põltsamaa – Võhmanõmme väärtuslik maastik (joonis
1.2):
� Emajõe luhaalad (riikliku tähtsusega väärtuslik maastik). Ala
on väärtuslik oma kultuurilis-ajaloo poolest (luhaheinamaad,
metsaparvetus), esteetilisest küljest (tulenevalt avanevatest
vaadetest luhtadele) ning loodusväärtuste poolest (Alam-Pedja
looduskaitseala). Oluline on ka ala identiteet ja
turismipotentsiaal.
� Põltsamaa, Võhmanõmme – väärtuslik on eelkõige Põltsamaa
kesklinn oma
hoolitsetud parkide, 18. saj ehitatud lossi ja 14.-18. saj
pärineva ordulinnuse varemetega. Põltsamaal on veel 2 kirikut,
rosaarium, muuseum. Põltsamaa külje all Võhmanõmme külas on K.A.
Hermanni sünnikoht. Mainitud väärtuslikud objektid paiknevad
olemasoleva maantee vaadeldavast lõigust eemal ega ole seetõttu
kavandatud tegevusest mõjutatud.
-
7 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Joonis 1.2. Väärtuslikud maastikud Tartu ja Jõgeva
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ alusel. Vasakul Emajõe luhaala
(punane viirutus) ja paremal Põltsamaa – Võhmanõmme väärtuslik
maastik. Maa-ameti kaardirakenduse (2013) alusel läbib või piirneb
olemasolev maantee järgmiste kultuurimälestistega (joonis 1.3):
� asulakoht (9369), Võhmanõmme küla; � kalmistu (9341), Kaliküla
küla; � aulakoht (9350), Neanurme küla; � asulakoht (9307),
Altnurga küla.
Joonis 1.3. Olemasoleva maantee läheduses paiknevad
kultuurimälestised (Maa-amet, 2013).
-
8 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
1.2 Vesi ja pinnas (sh maardlad) EELISe (Eesti Looduse
Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 04.03.2013)
andmete alusel ületab olemasolev maanteetrass järgmisi
vooluveekogusid: Umbusi jõgi (VEE1029200), Neanurme jõgi
(VEE1028800), Pudivere oja (VEE1028900), Ruupa oja (VEE1028900),
Ruupa peakraav (VEE1029100), Pikknurme jõgi (VEE1028300), Pedja
jõgi (VEE1023700), Hirveaia peakraav (VEE1028100), Tubaka kraav
(VEE1040300), Laeva jõgi (VEE1039600), Pärka oja (VEE1040400) ja
Emajõgi (VEE1023600). Maa-ameti (2013) kaardirakenduse alusel
piirneb olemasoleva maantee teemaa valdavas osas vaadeldavas lõigus
maaparandussüsteemidega kaetud aladega. Olemasolev maantee läbib
kaitsmata põhjaveega ala (pinnase moreenikihi paksus
-
9 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
1.3 Looduskeskkonna ülevaade (sh kaitsealad ja kaitstavad
loodusobjektid, Natura 2000 alad, roheline võrgustik ja metsloomade
liikumine)
��� �������������������������������� ��������
Järgnevates tabelites 1.1 – 1.3 (vt ka lisa 1) on toodud
ülevaade kaitsealustest ja väärtuslikest loodusobjektidest, mis
jäävad maantee 300 m vööndisse (aluseks maantee
sanitaarkaitsevöönd). Andmed pärinevad EELISe (04.03.2013)
andmebaasist. Tabelites on toodud ka vastava objekti kaugus
olemasolevast maanteest, v.a I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate
liikide elupaikade ja kasvukohtade korral, mille avalikustamine
avalikes dokumentides on keelatud. Tabel 1.1. Kaitsealad maantee
300 m vööndis (EELIS, 04.03.2013). Kaitseala nimetus
(registrikood)
Omavalitsus Kaugus olemasolevast maanteest, m
Puurmani mõisa park (KLO1200480)
Puurmani vald 215.
Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
Puurmani vald, Laeva vald Piirneb maanteega.
Kärevere looduskaitseala (KLO1000600)
Tähtvere vald Maantee läbib kaitseala.
Tabel 1.2. Ülevaade maantee 300 m vööndisse jäävate kaitsealuste
liikide elupaikadest (sh püsielupaigad ja projekteeritavad
püsielupaigad) ja kasvukohtadest (EELIS, 04.03.2013) Kaitsealune
liik Omavalitsus Minimaalne kaugus
olemasolevast maanteest, m I kaitsekategooria loomaliik Aquila
pomarina (väike-konnakotkas) püsielupaik
Laeva vald, Siniküla küla -
Aquila pomarina (väike-konnakotkas) projekteeritav
püsielupaik
Laeva vald, Laeva küla Puurmani vald, Altnurga küla -
Aquila clanga (suur-konnakotkas) Laeva vald, Valmaotsa küla -
Anser erythropus (väike-laukhani)
Laeva vald, Valmaotsa küla -
II kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Nyctalus noctula
(suurvidevlane) Puurmani vald, Puurmani
alevik -
Myotis daubentonii (veelendlane) Pipistrellus nathusii
(pargi-nahkhiir) Myotis dasycneme (tiigilendlane) Pipistrellus
pipistrellus (kääbus nahkhiir) Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)
Gallinago media (rohunepp) Puurmani vald, Altnurga küla;
Tähtvere vald, Kardla küla -
Triturus cristatus (harivesilik) Laeva vald, Kärevere küla;
Tähtvere vald, Kardla küla
-
Aspius aspius (tõugjas) Tähtvere vald, Laeva vald -
-
10 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Kaitsealune liik Omavalitsus Minimaalne kaugus olemasolevast
maanteest, m
(Emajõgi) Cybebe gracilenta (sire säärsamblik) ja Leptogium
teretiusculum (sõrmjas tardsamblik) püsielupaik
Laeva vald, Laeva küla -
Accipiter gentilis (kanakull) Tähtvere vald, Tähtvere küla - III
kaitsekategooria taime- ja loomaliigid
Ciconia ciconia (valge-toonekurg)
Põltsamaa vald: Kaliküla küla, Pikknurme küla; Puurmani vald,
Altnurga küla; Laeva vald, Valmaotsa küla; Tähtvere vald, Kardla
küla
17 - 230
Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)
Põltsamaa vald, Tõrenurme küla; Tähtvere vald, Tähtvere küla,
Vorbuse küla
80
Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)
Põltsamaa vald, Tõrenurme küla
80
Listera ovata (suur käopõll) Põltsamaa vald, Tõrenurme küla
150
Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)
Põltsamaa vald, Tõrenurme küla; Tähtvere vald: Kardla küla,
Ilmatsalu küla, Rahinge küla, Vorbuse küla, Tähtvere küla
20 - 250
Strix aluco (kodukakk)
Puurmani vald, Puurmani alevik
215
Huperzia selago (harilik ungrukold)
Laeva vald, Kärevere küla
265
Leucorrhinia pectoralis (suur rabakiil)
Laeva vald, Kärevere küla
Piirneb maanteega
Graphoderus bilineatus (lai tõmmuujur)
Laeva vald, Kärevere küla; Tähtvere vald, Kardla küla
30
Coenonympha hero (vareskaera-aasasilmik)
Laeva vald, Kärevere küla; Tähtvere vald, Kardla küla
Piirneb maanteega
Cobitis taenia (hink) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)
Piirneb maanteega
Misgurnus fossilis (vingerjas) Tähtvere ja Laeva vald
(Emajõgi)
Piirneb maanteega
Cottus gobio (võldas) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)
Piirneb maanteega
Dytiscus latissimus (laiujur) Tähtvere ja Laeva vald
(Emajõgi)
Piirneb maanteega
Ulmus laevis (künnapuu) Tähtvere vald, Kardla küla 130 Neckera
pennata (sulgjas õhik) Tähtvere vald, Ilmatsalu küla Piirneb
maantee teemaaga Orobanche pallidiflora (ohaka-soomukas)
Tähtvere vald, Ilmatsalu küla 110
-
11 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Kaitsealune liik Omavalitsus Minimaalne kaugus olemasolevast
maanteest, m
Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)
Tähtvere vald: Ilmatsalu küla, Kardla küla, Rahinge küla,
Tähtvere küla
Piirneb maanteega
Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)
Tähtvere vald, Rahinge küla, küla, Vorbuse küla, Tähtvere
küla
95
Lycopodium clavatum (karukold) Tähtvere küla 275 Goodyera repens
(roomav öövilge)
Tähtvere küla 235
Tabelis 1.3 on toodud maantee 300 m vööndisse jäävad ürglooduse
objektid ja vääriselupaigad. Vääriselupaik on Metsaseaduse § 23 lg
1 tähenduses kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav
ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on
suur. Tabel 1.3. Maantee 300 m vööndisse jäävad vääriselupaigad
(EELIS, 04.03.2013). Objekti nimetus Omavalitsus Kaugus
olemasolevast maanteest, m
Suuderi allikad Põltsamaa vald, Kaliküla küla
180
Neanurme kurisu Põltsamaa vald, Neanurme küla
145
Neanurme rahn Põltsamaa vald, Neanurme küla
75
VEP nr.135003 (Salu-kuusikud ja kuuse segametsad, Naadi
kasvukohatüüp)
Põltsamaa vald, Tõrenurme küla
100
VEP nr. L01301 (Laialehised salumetsa, Naadi kasvukohatüüp)
Tähtvere vald, Ilmatsalu küla
75
VEP nr.141056 (Laane-männikud ja männi segametsad,
jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp)
Tähtvere vald, Tähtvere küla
Piirneb maantee teemaaga
VEP nr. 141057 (Laane-männikud ja männi segametsad,
jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp)
Tähtvere vald, Tähtvere küla
50
Natura 2000 alad ja elupaigatüübid on kirjeldatud peatükis
3.8.
���! �"���#���$%&���������'������'���������'�#��
Rohelise võrgustiku eesmärgiks on tagada iseloomulike
ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, pool-looduslike ja
teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse
juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik
koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest
siduselementidest, nn rohekoridoridest. Roheline võrgustik täiendab
kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks
terviklikuks.
Käesolevas töös saadi infot rohevõrgustiku koridoride ja
tuumalade paiknemise kohta Tartu ja Jõgeva maakonna
teemaplaneeringutest ”Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” ning kohaliku omavalitsusüksuste
üldplaneeringutest, mille alusel läbib olemasolev maantee
vaadeldavas lõigus 7 rohekoridori ja 1 tuumala.
-
12 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Rohevõrgustiku elementide paiknemine kavandatavate 2+1
maanteelõikude suhtes on toodud peatükis 3.6 joonisel 3.1.
Metsloomade liikumisteede ristumisi maanteega kaardistati 2008. a
OÜ Hendrikson ja Ko töös "Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo - Tiksoja lõigul (92. km –
180. km)". Tegemist oli olemasoleva teelõigu elustiku eeluuringuga,
kus määrati iga kilomeetri ohupassid. Uuringus jõuti järeldusele,
et olemasoleval maanteel käesolevas töös vaadeldaval lõigul on
loomadega toimuvate õnnetustega seoses väga ohtlikke lõike kokku
neli (kilomeetrid 153; 156; 171-174; 176) ja keskmiselt ohtlikke
vahemikke kaheksa (vahemikud: 134-135; 137-142; 145-147; 149-160
(selles vahemikus eristus ka paar väga ohtlikku lõiku); 163-166;
169-170; 175; 177-180 km). Väga ohtlike ja keskmiselt ohtlike
maanteelõikude paiknemine kavandatavate 2+1 maanteelõikude suhtes
on toodud peatükis 3.6 joonisel 3.1. Uuringus pandi tähele, et
Jõgevamaal oli loomade liikumine ja õnnetused pigem
kontsentreeritud kindlatele maanteelõikudele, kuid Tartumaal oli
see hajutatud ja intensiivselt kasutatavaid liikumiskoridore
täpselt välja ei joonistunud. See asjaolu tulenes ilmselt sellest,
et Tartumaa osas jäävad maanteest mõlemale poole suured
metsamassiivid ja puudusid selged suunavad elemendid. Jõgevamaal
esines aga palju rohkem avamaastikku. Samuti põhinevad hinnangud
lõikude ohtlikkusest suurulukitega juhtunud õnnetustele, sest info
väikeulukitega toimuvate õnnetuste kohta loomaõnnetuste andmebaasi
enamasti ei jõua. Väikeulukitega toimunud õnnetuste kohta koguti
mõningast infot välitööde käigus (tuvastati peamiselt rebaseid,
kährikkoeri, mõned kärplased). Võrreldes omavahel OÜ Hendrikson
& Ko (2008) uuringut ning maakonnaplaneeringute ja
üldplaneeringutega määratud rohevõrgustiku koridore selgus, et
mõned väga ohtlikud või keskmiselt ohtlikud lõigud ei ole arvatud
rohevõrgustiku koosseisu (km 135; 137; 149-151, 158-160).
-
13 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
!� ��(�����(���)�(������������� KMH eelhinnangu objektiks on
riigimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa ja Tartu
linnadevaheline lõik. Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud
projekteerimistingimustele on aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus lõigul Põltsamaa-Tartu 2011. aasta loendusandmete
järgi vahemikus 4599-6763 a/ööp. Lõigule on iseloomlik
transiitliikluse märgatav olemasolu ning samuti linnade vaheline
liiklus. Sõiduautode ja raskeliikluse kooseksisteerimise tõttu
tekib lõigul palju möödasõiduolukordi ning sellise liiklussageduse
juures on möödasõiduvõimaluse leidmine raskendatud. See tekitab
omakorda autode kolonne, mis omakorda suurendab möödasõitude arvu.
Tulemuseks on kõrgendatud oht laupkokkupõrgeteks, mida näitab ka
liiklusõnnetuste statistika. 2+2 maantee rajamiseks Põltsamaa-Tartu
lõigul 2012. aasta seisuga vajadus puudub. Maanteeametil on plaanis
nimetatud lõigul kasutada ära põhjamaade kogemust ning rajada
piirdega eraldatud möödasõidulaienditega 2+l sõidurajaga lõigud.
Eelnevast lähtuvalt on projekti eesmärk leida optimaalsed asukohad
2+1 möödasõidualade rajamiseks riigimaantee nr 2
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigul Põltsamaa – Tartu. Seejuures
koosneb remondiprojekt kahest etapist: eskiisprojekt ja tehniline
projekt. Käesolev töö annab KMH eelhinnangu projekti esimese etapi
– eskiisprojekti kohta. Eskiisprojekti eesmärkideks on
möödasõidualade paiknemise asukohtade variantide ettepanekute
tegemine, möödasõidualade asukohtade valik, eskiisprojekti
koostamine ja keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine. Eelhinnangu
aluseks on EA Reng AS poolt koostatud eskiisjoonis (september 2013
seisuga). September 2013 seisuga on vaadeldaval lõigul välja
valitud 15 möödasõiduala. Seejuures on möödasõiduala maksimaalne
pikkus 2 km. Möödasõidualad paiknevad olemasoleval maanteetrassil.
Möödasõidualade asukohavalik toimus Maanteeameti, AS Ea Reng, OÜ
Alkranel ja kohalike omavalitsuste esindajate vahelise koostööna.
Vastassõidusuuna sõiduradade eraldamiseks paigaldatakse
trosspiire.
2.1 Keskkonnamõju eelhinnangu alused Vastavalt KeHJS § 3 lg-le 1
hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lg 1 p 13 sõnastab, et keskkonnamõju on oluline kui
kavandatakse kiirteed, 2100 meetri pikkuse või pikema
peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja
sõidurajaga tee püstitamist või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Kavandatav tegevus ei
näe ette nimetatud tegevusi. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus
nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 13 lg 8
alusel tuleb teostada eelhinnang tee ehitamise või remondi, kui
remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a
liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha
muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti
ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud
juhul. Kavandatav tegevus näeb ette senise 1+1 sõidurajaga maantee
teatud lõikudel 2+1 (1+2, sõltuvalt sõidusuunast) sõidurajaga
maanteeks ümberehitamist, mistõttu on vajalik keskkonnamõju
eelhinnangu teostamine KeHJS § 5 ja § 6 tuleneva olulise mõju
määratlemiseks.
-
14 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
�� ��(�����(���)�(��������(��*���)��������(��(+�*������ ��������
���������*+��� ����,,�� ������(������ ��)���(����
*+�����(-�����*������
Peatükis käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava
tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda
võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Peatükk 3.1 annab
koondülevaate võimalikest mõjudest, mille alusel olulisemaid
teemasid on käsitletud järgnevates peatükkides. Soovitused
negatiivsete mõjude minimeerimiseks on toodud allajoonitud
kirjas.
3.1 Eelhinnangu kontrolltabel Järgnevalt esitatud kontrolltabel
(tabel 3.1) annab koondülevaate võimalikest mõjudest, nende
olulisusest ja eelhinnangu käigus tehtud järeldustest lähtudes
Euroopa Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise
juhend” ja KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumitest. Tabelis 3.1
toodud olulisemate teemade täpsem analüüs kajastub järgmistes
alampeatükkides.
-
15 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Tabel 3.1. KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate
tegevustega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang
(aluseks juhend
„Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja KeHJS § 6 lg 3
esitatud kriteeriumid).
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine võivad
põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia,
maakasutus, muutused veekogudes jne)?
Jah. Tee laiendamisega kaasneb muldkeha laiendamine. Teemaaga
piirnevad maaparandussüsteemid.
Ei, kui vähemalt Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul
rakendatakse alltoodud meedet. Nimetatud füüsilist muutust ei saa
siiski lugeda olulist mõju omavateks, kuna tegevus toimub teemaa
piires. Kuigi möödasõidualade rajamine toimub teemaa piires, tuleb
vältida ehitustegevusega teemaaga piirnevate maaparandussüsteemide
toimimise halvendamist, nähes seejuures edasise projekteerimise
käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. Täpsem analüüs
ptk-s 3.2 ja 3.8.
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike
ressursside (loodusvarade) nagu maa, vesi, varad või energia (eriti
taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?
Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke
ressursse.
Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei kasutata looduslikke
ressursse moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju.
3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või
keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine,
ladustamine või transport?
Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus transporditakse ja
kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid
keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes toodud leevendavaid
meetmeid) pole olulist mõju ette näha.
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise
käigus tekib tahkeid jäätmeid?
Jah. Ehitustegevuse tagajärjel tekib paratamatult jäätmeid.
Ei. Juhul kui jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, negatiivseid
olulisi mõjusid ei avaldu.
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid
ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid (sh
lõhn)?
Jah. Nii ehitustööde läbiviimisel kui ka maantee kasutamisel
emiteeritakse saasteaineid.
Ei, ehitustööde mõju on ajutine ja minimaalne. Lähtuvalt maantee
liiklussagedusest ei ole olulist mõju ette näha. Täpsem analüüs
ptk-s 3.4.
-
16 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust,
soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?
Jah. Ehitustegevuse käigus suureneb lühiajaliselt müra ja
vibratsioon. Maantee kasutamine võib tulenevalt möödasõidualadel
rakendatavast suuremast piirkiirusest tõsta piirkonna mürataset.
Lisaks kaasneb möödasõidualade rajamisel rohkem olukordi, kus mitu
müraallikat (sõidukit) paiknevad kõrvuti, suurendades nii müra
kumuleeruvust. Samuti tuleb uus sõidurada praeguse sõidurajaga
võrreldes kohati majapidamistele lähemale.
Ei, kui arvestatakse alltoodud meetmega. Ehitustegevusega seotud
müra ja vibratsioon on lühiajaline lokaalne. Enamike kavandatavate
möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal
määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast.
Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi
viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed
kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud
normide tagamiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.3.
7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda,
põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee
reostumise riski?
Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud. Möödasõidualade rajamine toimub
osaliselt kaitsmata põhjaveega aladel.
Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja asjaolu, et laiendatakse
olemasolevat maanteed pole olulist mõju ette näha. Võimaliku
negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb teetöödel jälgida, et
kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres.
Kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa linnast Umbusi jõeni kulgeval
lõigul tuleb möödasõidualade tehnilise projekti koostamise käigus
kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks ja
käitlemiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.2.
8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb
ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale?
Ei. Ei. Pigem suurendab möödasõidualade rajamine vastavate
ohtude esinemise riski vähenemist.
9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias,
traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?
Ei. Lokaalselt võivad suureneda majapidamistele juurdepääsuteede
pikkused.
Ei. Üldise ohutuse tagamiseks on projektis püütud leida
optimaalsed lahendused. Täpsem analüüs ptk-s 3.9.
-
17 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste
tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse
kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele
ümberkaudsetele tegevustele?
Ei. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis
võivad mõjutada potentsiaalselt keskkonda või on kumuleeruva mõjuga
teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele.
Ei.
11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille
ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel,
riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud (sh Natura 200 alad) ja
mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
Jah. Möödasõidualad läbivad või piirnevad Natura 2000 aladega,
läbivad mitmeid rohevõrgustikuna määratud alasid. Samuti läbivad
möödasõidualad väga ohtlikke ja keskmiselt ohtlikke loomade
teeületuskohtasid.
Ei, kui arvestatakse peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud
meetmetega. Tulenevalt teema mahukusest ei esitata dubleerivalt
siinkohal peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 esitatud leevendavaid
meetmeid.
12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on
ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms,
rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib
mõjutada?
Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses on metsad ja
jõed.
Ei. Tegemist on olemasoleva tee laiendamisega, mis toimub teemaa
piires ega oma seetõttu olulist mõju.
13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida
kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või
taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks,
puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib
mõjutada?
Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses asub mitmeid
kaitsealuseid loodusobjekte (vt peatükk 1.3.).
Ei. Täpsem analüüs võimalike negatiivsete mõjude osas
kaitsealustele loodusobjektidele on toodud ptk 3.7. Kokkuvõtvalt ei
ole olulise negatiivse mõju ilmnemist seoses möödasõidualade
rajamisega kaitsealadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ette
näha (vt lisaks punkt 11). Samas tuleks Suudari silla
rekonstrueerimise ehitustöid vältida jõeforelli kudemisajal
(novembrist-veebruarini). Suudari ja Siniküla sildade
rekonstrueerimistööde ajal tuleb maksimaalses ulatuses vältida
heljumi sissekannet jõkke.
-
18 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-,
mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada?
Ei. Otsene mõju põhjaveele puudub, siiski on soovitatud
täiendavaid leevendavaid meetmeid (vt tabeli punkt 7) võimaliku
negatiivse mõju minimeerimiseks pinnasele ja sellest tulenevalt ka
põhjaveele.
Ei.
15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega
maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib
mõjutada?
Ei. Väärtuslikud maastikud või selle elemendid paiknevad
möödasõidualadest eemal.
Ei. Olemasoleva maantee laiendamine. Negatiivne mõju puudub. Vt
ka punkt 19.
16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või
hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning
mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
Jah. Laiendatava tee ääres asub mitmeid hooneid ja majapidamisi,
mida võidakse kasutada ka puhke eesmärgil.
Ei, kui arvestatakse alltoodud meetmega. Ehitustegevusega seotud
müra ja vibratsioon on lühiajaline lokaalne. Enamike kavandatavate
möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal
määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast.
Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi
viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed
kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud
normide tagamiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.3.
17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus
tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada
keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?
Ei. Teadaolevalt sellised teed puuduvad. Ei.
18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele
inimestele?
Jah. Kuid olemasoleva tee laiendamine siin olulise mõjuga ei
ole.
Ei.
-
19 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või
kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib
mõjutada?
Jah. Vaadeldaval lõigul või selle läheduses paiknevad Emajõe
luhaala ja Põltsamaa, Võhmanõmme väärtuslikud maastikud ning
kultuurimälestised.
Ei. Peatükk 3.5 alusel ei ole eskiisprojekti ellu viimisel
väärtuslikele maastikele olulise mõju ilmnemist ette näha.
Eskiisprojektiga kavandatakse tegevusi Kalikülas ja Altnurga
külades paiknevate kultuurimälestiste – kalmistu maa-alal ja
asulakoha vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt tuleb eeltoodud
asukohtades tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus
varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa
haljastusala kadumise?
Ei. Ei.
21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust,
nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted,
puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad,
metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Enamike kavandatavate möödasõidualade äärde või lähedusse
jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi, mis on mõjutatud
maanteelt lähtuvast mürast.
Ei. Mõju seotud müraga ning käsitletud ptk 3.3 ja käesoleva
tabeli punktis 6.
22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud
maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju
avaldada?
Jah. Vaadeldaval lõigu lähialale on kohati detailplaneeringuga
kavandatud maakasutuse muutust.
Ei. Detailplaneeringutes on arvestatud võimaliku maantee
4-realiseks laiendamisega. Käesolevas eskiisprojektis on arvestatud
detailplaneeringu aladele juurdepääsu tagamisega. Oluline mõju
puudub.
23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või
on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte
mõjutada?
Jah. Vt punkt 22. Ei. Vt punkt 22.
24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on
tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud
rajatised, mida tegevus võib mõjutada?
Ei. Teadaolevalt selliseid alasid maantee ääres ei paikne.
Ei.
-
20 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti
keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib
tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel
leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt
põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi,
maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?
Ei. Ei.
26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus
keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse
kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju
avaldada?
Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei.
27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad,
vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning
vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu,
tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme
kavandatava tegevuse käigus?
Ei. Teadaolevalt sellised tingimused ei esine. Ei.
-
21 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
3.2 Vesi ja pinnas (sh maardlad) Maa-ameti (2013)
kaardirakenduse alusel piirneb olemasoleva maantee teemaa valdavas
osas vaadeldavas lõigus maaparandussüsteemidega kaetud aladega.
Kuigi möödasõidualade rajamine toimub teemaa piires, tuleb töö
järgnevates etappides (tehniline projekt, ehitustegevus) arvestada
teemaaga piirnevate maaparandussüsteemidega. Vältida tuleb
ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist,
nähes seejuures edasise projekteerimise (tehniline projekt) käigus
vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. Teedelt ärajuhitav
sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi
ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja
toiteaineid. Seejuures sõltub sademevee koostis peamiselt
liiklussagedusest. AS Maves (2011) alusel tuleb liiklusega kaasneva
keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates
liiklussagedusest 30000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb
analüüsida alates 15000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu
liiklussagedused jäävad praegu ja eelduslikult ka perspektiivis
oluliselt madalamaks eeltoodud liiklussagedustest. Kuigi eelneva
põhjal ei ole möödasõidualade rajamisel otseselt vajadust sademevee
käitlemiseks tuleks siiski kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa
linnast Umbusi jõeni kulgeval lõigul möödasõidualade kavandamisel
kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks ja
käitlemiseks. Maanteelt ärajuhitav sademevesi peab enne suublasse
juhtimist vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99
Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise
kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate
piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (RT I,
13.06.2013, 13) esitatud normidele. Sademevee puhastamiseks enne
suublasse juhtimist võib kasutada vastavaid puhastusseadmeid või
sademevee settebasseine. Imbsüsteemide kasutamine kaitsmata
põhjaveega alal võib osutuda problemaatiliseks tulenevalt
aluspõhjakivimi maapinna lähedasest paiknemisest. Teetöödel tuleb
jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks
kraavide ääres. Maardlatele ega nende lähialale ei ole
eskiisprojektiga möödasõidualasid kavandatud. Kokkuvõtvalt ei ole
olulise mõju ilmnemist veekeskkonnale, pinnasele ja maardlatele
ette näha. Seejuures tuleb võimaliku negatiivse mõju
minimeerimiseks arvestada eeltoodud leevendavaid meetmeid.
3.3 Müra ja vibratsioon Enamike kavandatavate möödasõidualade
äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi,
mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast. Arvestades maantee
liiklussagedust (2011. a loendusandmete põhjal 4599-6763 a/ööp)
võib müratase kohati olla juba praegu üle sotsiaalministri
04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid toodud piirtaseme. Vastavalt määrusele nr 42 tuleb aga
piirtaseme ületamisel kasutusele võtta leevendavad meetmed. Kuigi
möödasõidualade rajamine otseselt ei suurenda liiklussagedust,
suureneb möödasõidualade rajamise järgselt lubatud piirkiirus ning
täiendav sõidurada tuleb kohati elamutele lähemale. Need omakorda
suurendavad majapidamisteni jõudvat mürataset. Lisaks kaasneb
möödasõidualade rajamisel rohkem olukordi, kus mitu müraallikat
(sõidukit) paiknevad kõrvuti, suurendades nii müra kumuleeruvust.
Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi
viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed
kohad ja vajalikud
-
22 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud normide tagamiseks.
Eelnevat meedet arvesse võttes ei ole olulist negatiivset mõju ette
näha. Töödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige
katte freesimistööd ja aluspinnase tihendamine. Nimetatud töödest
põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist
vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon
ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette
näha pikaajalisi negatiivseid mõjusid.
3.4 Õhukvaliteet Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning
mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee
poolt avaldatav õhusaaste koormus, mis võib omada negatiivset mõju
inimeste heaolule ja tervisele. Aruande Tartu põhjapoolse
ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva
liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja
hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035
õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste
hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu
saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse
piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad
eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused
näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM10, CO, NOx, NO2 ja
SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei
toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel
allpool piirväärtusi. Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga
hõlmatava lõigu väiksemast liiklussagedusest, ei ole olulisi
mõjusid õhu kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette
näha. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud
õhusaaste tasemeid keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43
Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine
sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1. Kehtiv
määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole.
3.5 Väärtuslikud maastikud ja kultuurimälestised Peatükis 1.1
toodud Emajõe luhaala väärtusliku maastiku lähedusse
möödasõidualasid ei kavandata. Samuti jäävad Põltsamaa, Võhmanõmme
väärtusliku maastiku väärtuslikud objektid olemasoleva maantee
vaadeldavast lõigust eemale. Seega ei ole eskiisprojekti ellu
viimisel väärtuslikele maastikele olulise mõju ilmnemist ette näha.
Peatükis 1.1 toodud kultuurimälestiste loendi alusel jääb üks
möödasõiduala Kalikülas paikneva kalmistu (9341) maa-alale. Lisaks
kavandatakse olemasoleva maantee lähistele jäävatest
kultuurimälestistest eskiisprojektiga tegevusi Altnurga küla juures
paikneva asulakoha (9307) vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt
tuleb eeltoodud asukohtades tegevus kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
3.6 Roheline võrgustik ja loomade liikumine Kavandatavad
möödasõidualad läbivad mitmeid rohevõrgustiku koridore ja ühte
tuumala (sh Kärevere linnu- ja loodusala; joonis 3.1). Kuna
tegemist on olemasoleva maantee laiendamisega, siis ei teki
võrreldes praeguse olukorraga rohevõrgustiku elementide täiendavad
killustamist. Küll aga kaasneb möödasõidualade rajamisega
rohevõrgustiku sidususe takistamine ja seda tulenevalt asjaolust,
et vastassuuna
-
23 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
sõiduradade eraldamiseks kavandatakse kasutada trosspiiret, mis
saab maantee ületamisel täiendavaks takistuseks suurematele
imetajatele.
Joonis 3.1. Rohevõrgustiku elementide ning väga ohtlike ja
keskmiselt ohtlike metsloomade liikumisteedega ristuvate
maanteelõikude paiknemine kavandatavate 2+1 lõikude suhtes. Alus:
Tartu maakonna ja Jõgeva maakonna teemaplaneeringud ”Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kohaliku
omavalitsusüksuste üldplaneeringud ning OÜ Hendrikson & Ko,
2008. Metsloomade maantee ületamiskohtasid on analüüsitud 2008. a
OÜ Hendrikson ja Ko töös. Arvestades töö tulemusi jäävad
järgmistele maantee kilomeetritele kavandatud möödasõidualad väga
ohtlikkusse või keskmiselt ohtlikkusse lõiku (joonis 3.1): 134-135;
137-140; 146-147; 149-153 (väga ohtlik lõik 153); 158-159; 163;
166; 171-178 (väga ohtlik lõik 171-174 ja 176); 179-181. Kuna
möödasõidualadel kavandatakse kasutada trosspiiret, muutub loomade
tee ületamine veelgi ohtlikumaks (füüsiline takistus, loomade
liikumine pimedal ajal). 2+1 sõiduradadega maanteelõikude rajamise
eesmärk on suurendada liiklusohutust läbi möödasõidualade rajamise.
See omakorda suurendab olukordade esinemist, kus sõidukid liiguvad
kõrvuti ning teeserva nähtavus võib möödasõitjal olla piiratud.
Seega tuleb metsloomade (eelkõige suurulukite) teele sattumise ja
võimalike õnnetuste vältimiseks vähemalt väga ohtlikele või
keskmiselt ohtlikele maanteelõikudele kavandatavate möödasõidualade
teeservad tarastada ning vältida tarakatkestusi möödasõidualade
sees. Samas ainult tee äärde tarade paigaldamise negatiivse mõju
kohta on Klein (2010) uuringus toodud järgmist: „kui loomatara ei
ole planeeritud õigetesse paikadesse ja varustatud piisavalt
sagedaste läbipääsudega, tõstetakse oluliselt barjääriefekti ja
killustatust. Tõuseb ka liiklusoht teel, kuna suurulukid (eriti
põder ja pruunkaru) hüppavad lihtsalt loomatara maha. Lisaks võivad
ulukid teele sattuda tarade avatud otstest ja tarade vahel
šokiseisundis liiklusohu mitmekordseks tõsta. Samuti kaevavad
koerlased end tihti tara alt läbi
-
24 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
(kogukamad liigid, nagu hunt) või tulevad kõrge lumikatte korral
tarasilmast läbi (väiksemad liigid, nagu rebane ja kährik). Seega
saab loomatara käsitleda leevendusmeetmena vaid kombinatsioonis
loomade läbipääsudega ning paraja sageduse ja ehitusega
tagasipääsukohtadega tara ulatuses, mis kompenseerivad osaliselt
tara negatiivset barjääriefekti“. Kuna kavandatavad möödasõidualad
ei ole pikad (kuni 2 km) ning vältida tuleb tarakatkestusi
möödasõidualade sees, tuleks eelduslikult väga ohtlikel ja
keskmiselt ohtlikel metsloomade liikumisteedega ristuvatel
maanteelõikudel loomade ülepääsukohad kavandada tarade otste
lähedusse arvestades seejuures looduslikke tingimusi.
Ülepääsukohtadest tuleb teel liiklejaid informeerida vastavate
märkide, loomafooride, kiiruse piirangu vms meetmete abil.
Väikeulukite pääsudena tasub kaaluda möödasõidualadega ristuvate
vooluveekogude kallaste ja truupide loomapääsudeks kujundamist.
Klein (2010) alusel tuleb maantee ohupasse uuendada iga 5 aasta
tagant. Kuna vaadeldava maanteelõigu kohta koostati OÜ Hendrikson
& Ko poolt ohupassid 5 aastat tagasi (2008), siis tuleks enne
möödasõidualade tehnilise projekti koostamist ohupasse uuendada.
Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada
võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks
möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja
meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja
töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures
ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid. Kuna eelduslikult
on Kärevere linnu- ja loodusala läbiv lõik ka hetkeseisuga loomade
tee ületuskohast tingituna väga ohtlik, tuleb eskiisprojekti
staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala reaalset vajadust
maanteelõigul km 171-174 (vt ka ptk 3.8).
3.7 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid 2+1 sõiduradade
rajamine toimub olemasoleva teemaa piires, seejuures laieneb
olemasoleva maantee pind ca 3,5 m. Peatükis 1.3.1 tabelis 1.1
toodud kaitsealadest ei ole tulenevalt möödasõidualade asukohtadest
olulise negatiivse mõju ilmnemist ette näha Puurmani mõisa pargile
ega Alam-Pedja looduskaitsealale. Seejuures on Altnurga külas
Alam-Pedja looduskaitsealaga piirnevas maanteelõigus kavandatud
maantee laiendamine vaid mahus, mis on vajalik ohutuse
suurendamiseks tee teljele trosspiirde paigaldamiseks, st
täiendavat sõidurada ei rajata. Möödasõiduala on kavandatud ka läbi
Kärevere looduskaitseala kulgevale lõigule. Kärevere
looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
� nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta I lisas nimetatud linnuliikide- musträhni (Dryocopus
martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex),
herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku (Glaucidium passerinum),
händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
täpikhuigu (Porzana porzana), kes kõik on ühtlasi III kategooria
kaitsealused liigid, ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I
lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria
kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade
ning rabahane (Anser fabalis) kaitse;
� nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450),
rohunditerikaste kuusikute (9050), vanade loodusmetsade (9010*)
ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
-
25 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
� nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide -
hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), võldase
(Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus
latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum), mis on ühtlasi III
kategooria kaitsealused liigid, direktiivis nimetamata II
kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium
annotinum) elupaikade kaitse.
Kuna Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärgid kattuvad suures
osas Kärevere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidega on teemat
käsitletud ka peatükis 3.8. Kaitsealustele liikidele (sh Kärevere
looduskaitsealal kaitse-eesmärkides toodud liigid) avalduvat mõju
on käsitletud alljärgnevalt ja peatükis 3.8. Peatükis 1.3.1
tabelites 1.2 ja 1.3 toodud kaitsealused ja väärtuslikud
loodusobjektid paiknevad enamuses väljaspool teemaad ning
olemasolevast maanteest võrreldes kavandatava tee laienduse
ulatusega kordades kaugemal. Seejuures ei ole maanteega vahetult
piirnevate looduskaitseliste objektide lähedusse möödasõidualasid
kavandatud. Altnurga külas paiknevate nahkhiirte ja rohunepi
elupaiga läheduses on kavandatud maantee laiendamine vaid mahus,
mis on vajalik ohutuse suurendamiseks tee teljele trosspiirde
paigaldamiseks, st täiendavat sõidurada ei rajata. Seejuures ei ole
hetkel teadaolevate andmete alusel antud kohas vajalik eemaldada
puid. Möödasõidualade raames on kavandatud üle Umbusi jõe kulgeva
Suudari silla rekonstrueerimine. Umbusi jõgi on Jõgeva–Põltsamaa
maantee sillast kuni suubumiseni Pedja jõkke keskkonnaministri
15.06.2004 määruse nr 73 alusel määratud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Kuigi
eeltoodud nimistu kaitsealust kalaliiki (harjus) EELISe andmetel
Umbusi jões ei esine, peaksid 2013. a algama Umbusi jõel
jõeforellile sobilike kudemispaikade rajamise tööd
(http://www.epl.ee/news/eesti/umbusi-joe-kudealad-saavad-kalasobralikuks.d?id=65453998).
Eelnevast lähtuvalt tuleb silla rekonstrueerimistööde teostamist
vältida jõeforelli peamisel kudemisperioodil (novembrist –
veebruarini) ning kogu ehitusperioodi jooksul maksimaalses ulatuses
vältida heljumi sissekannet jõkke. Lisaks Umbusi jõele kavandatakse
ka üle Laeva jõe kulgeva Siniküla silla rekonstrueerimist. Kuigi
Laeva jões teadaolevalt kaitsealused liigid puuduvad ning jõgi pole
määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse tuleb siiski ehitustööde käigus maksimaalselt
vältida heljumi sissekannet jõkke. Kokkuvõtvalt ei ole olulise
negatiivse mõju ilmnemist seoses möödasõidualade rajamisega
kaitsealadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ette näha (vt
lisaks peatükid 3.6 ja 3.8). Samas tuleks Suudari silla
rekonstrueerimise ehitustöid vältida jõeforelli kudemisajal.
Suudari ja Siniküla sildade rekonstrueerimistööde ajal tuleb
maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke.
3.8 Natura 2000 alad ja elupaigatüübid
Natura eelhindamine viidi läbi vastavalt loodusdirektiivi
artiklile 6. Käesolevas töös on Natura eelhindamisel kasutatud
Euroopa Komisjoni juhendit Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate
kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli
6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised
(Keskkonnaministeerium, 2005) ja juhendmaterjali Juhised
loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis
(koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006). Lisaks
eelnevale on järelduste tegemisel arvestatud Järva, Jõgeva ja
Tartu
-
26 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
maakonnaplaneeringute teemaplaneering Põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km
92,0 - 183,0 KSH raames läbi viidud Natura hindamise tulemusi.
��.� ����#������� ��&������ ����� ����%�/������
���������%%����'���&��
Eskiisprojektiga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse
korraldamisega.
��.�! ������0%������&�� "$�'������ ���� '$��0��%��#���
�11���������%�/�������������������%�������
Kärevere loodusala Olemasolev Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa
maantee läbib Kärevere loodusala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku kaitse. Seejuures kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe (*
tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe): jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080)
ning lammi-lodumetsad (91E0*). Samuti nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
II lisas nimetatud liikide – harilik hink (Cobitis taenia), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), harilik võldas (Cottus gobio),
tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus),
suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas
maturna) kaitse. Olemasolevast maanteest 300 m raadiuses Kärevere
loodusala piires jäävad järgmised kaitstavad elupaigatüübid (joonis
3.2): lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050), vanad
loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Lisaks
jääb 300 m vööndisse Natura elupaigatüüp, mis ei ole määratletud
loodusala kaitse-eesmärkides aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510). Andmed eeltoodud elupaigatüüpide asukoha kohta
pärinevad EELISe (04.03.2013) andmebaasist ja Keskkonnaametist
(25.03.2013 e-kiri). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud liikidest jäävad EELISe (04.03.2013) andmetel Kärevere
loodusala piires 300 m raadiusse järgmiste liikide elupaigad:
harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),
harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Kärevere linnuala
Sarnaselt Kärevere loodusalale läbib maantee ka Kärevere linnuala
(loodus- ja linnuala kattuvad kogu ulatuses), mis on loodud nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide - väike-konnakotkas (Aquila pomarina),
rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp
(Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaitseks.
Olemasolevale maanteele lähimad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I
lisas nimetatud liikide elupaigad Kärevere linnuala piires jäävad
valdavalt üle 400 m kaugusele (EELIS, 04.03.2013), erandiks on
rohunepp, kelle elupaik jääb maantee 300 m vööndisse.
-
27 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
Joonis 3.2. Vaadeldava maantee lõigu lõunaosa 300 m vööndisse
jäävad Natura 2000 alad (Alam-Pedja loodus- ja linnuala ümbritsetud
rohelise joonega, Kärevere loodus- ja linnuala ümbritsetud lilla
joonega) ja Natura 2000 elupaigatüübid. Alam-Pedja loodusala
Olemasolev Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa maantee teemaa piirneb
Alam – Pedja loodusalaga Altnurga küla juures ning paikneb
olemasolevast maanteest ca 125 - 150 m kaugusel maanteest Valmaotsa
küla ja Kärevere küla lähistel. Alam – Pedja loodusala
kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on huumustoitelised
järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed
(4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),
rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad
(91F0). Samuti kaitstakse liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on saarmas (Lutra lutra),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena
dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus),
tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii),
kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus). Olemasolevast maanteest 300 m raadiuses
Alam-Pedja loodusala piires esineb vaid lamminiidud (6450)
elupaigatüüp (EELIS, 04.03.2013; Keskkonnaamet, 25.03.2013 e-kiri;
joonis 3.3). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikidest jäävad
-
28 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
EELISe (04.03.2013) andmetel Alam-Pedja loodusala piires 300 m
raadiusse järgmiste liikide elupaigad: harilik tõugjas (Aspius
aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus
gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja tiigilendlane
(Myotis dasycneme).
Joonis 3.3. Vaadeldava maantee lõigu keskosa 300 m vööndisse
jäävad Natura 2000 alad (Alam-Pedja loodus- ja linnuala ümbritsetud
rohelise joonega, Kärevere loodus- ja linnuala ümbritsetud lilla
joonega) ja Natura 2000 elupaigatüübid. Alam-Pedja linnuala Alam -
Pedja loodusalaga samades piirides paikneb ka Alam - Pedja
linnuala, mis on loodud, et kaitsta liike, keda nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need
liigid on: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga),
laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr
(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos
leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija
(Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind
(Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),
kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus),
tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides
tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt
(Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix
uralensis), vööt-põõsalind
-
29 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis e mõtus
(Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder
(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja
(Vanellus vanellus). Olemasolevale maanteele lähimad nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liigid on järgmised:
väike-konnakotkas (Aquila pomarina), suur-konnakotkas (Aquila
clanga) ja rohunepp (Gallinago media). Kuresoo & Luigujõe
(2010) alusel jääb maantee 300 m vööndisse Altnurga küla lähistel
ka rukkirääk (Crex crex), kelle pesitsuspaikade kohta olemasoleva
maantee läheduses EELISes aga andmed puuduvad. Euroopa Liidu
tähtsusega linnualad ehk IBA – alad Kärevere linnuala (kood 055,
2375 ha) ja Alam - Pedja linnuala (kood 036, 34 692 ha) on arvatud
IBA alade nimistusse. Natura 2000 võrgustiku alade varinimekirja
kantud alad Alam – Pedja loodus- ja linnualaga piirneb Alam – Pedja
3 variala. Tegemist on lamminiidu (6450) elupaigatüübiga, mis jääb
olemasolevast maanteest ca 115 m kaugusele. Varialale jääb suur
rabakiili (Leucorrhina pectoralis, III kaitsekategooria)
sigimispaik (tiik). Võimalikuks ohuks suur rabakiilile on
sigimiskoha hävimine (tiigi kadumine). Olemasolevast
maanteetrassist ca 270 m kaugusele jääb Siniküla variala. Tegemist
on rohunditerikkad kuusikud (9050) elupaigatüübiga ning
kaitsekorralduslikult olulistest liikidest väike-konnakotka (Aquila
pomarina) püsielupaigaga. Arvestades kaugusi olemasolevast
maanteest ja asjaolu, et varialade lähedusse ei kavandata
möödasõidualasid, siis ei ole olulise negatiivse mõju esinemist
ette näha ning seetõttu järgnevas alamjaotuses täpsemalt ei
käsitleta.
��.�� *$��� "�##�#&� ����%�� ���� ��%������������� ���
������/���'1%������������'������
Alam-Pedja linnu- ja loodusala lähistel kavandatakse
eskiisprojektiga olemasoleva maantee laiendamist vaid mahus, mis on
vajalik sõiduradade eraldamiseks trosspiirde paigaldamiseks, st
täiendavat sõidurada ei rajata. Vajalik tee laiendus toimub teemaa
piires, seejuures ei muudeta olulisel määral piirkonna
niiskusrežiimi. Samuti ei ole ette näha müra olukorra olulist
muutust. Eelnevat arvestades ei ole ette näha negatiivset mõju
Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala
terviklikkuse säilimisele. Kärevere linnu- ja loodusala läbivale
olemasolevale maanteelõigule on kavandatud 2+1 sõidurada. Peatüki
3.6 alusel tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda
möödasõiduala kavandamise reaalset vajadust loomade tee
ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja Kärevere linnu- ja
loodusala läbival lõigul (km 171-174). Järgnevalt on teostatud
analüüs arvestades olukorda, kui vaatamata eelnevale otsustatakse
siiski Kärevere linnu- ja loodusala läbivale olemasolevale
maanteelõigule möödasõiduala rajada. Antud lõik kattub Järva,
Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu Põhimaantee
nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0 - 183,0 KSH aruandes käsitletud lõiguga.
Teemaplaneeringu KSHs viidi läbi Natura-hindamine olemasoleva
-
30 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
maantee trassile 2+2 sõidurajaga I klassi maantee rajamiseks.
Käesoleva töö objektiks oleva eskiisprojektiga kavatsetakse rajada
2+1 sõidurajaga tee ehk tegemist oleks sisuliselt
teemaplaneeringuga võrreldes väiksema mahulisema arendustegevusega.
Teemaplaneeringu Natura-hindamises kasutati lähteandmeid, mis on
sobilikud ka eskiisprojekti tasandil Natura-hindamiseks. Eelnevast
lähtuvalt on teemaplaneeringu KSHs teostatud Natura-hindamise
põhijäreldused ülevõetavad ja leevendavad meetmed asjakohased ka
käesoleva eskiisprojekti koostamisel (sh arvestades KeHJS § 11 lg
6). Teemaplaneeringu Natura-hindamise tulemusena ei ole Kärevere
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala
terviklikkuse säilimisele negatiivset mõju ette näha kui
rakendatakse alljärgnevalt toodud leevendavaid meetmeid (kaldkirjas
toodud vaid Kärevere linnu- ja loodusalaga seonduvad meetmed).
Seejuures on leevendavate meetmete juures antud hinnang
eskiisprojektis vastava meetmega arvestamise kohta. Vajalikud
leevendavad meetmed:
� Kärevere loodusalal paikneva esmatähtsa elupaigatüübi (9010*)
säilimise huvides ei tohi võimalikku maantee laiendamist ette näha
olemasolevast maanteest lõuna poole (olemasoleva maantee lõigul ca
171,5 – 174,5 km, lisa 1) ja maantee laiendus tuleb projekteerida
põhja poole olemasolevast maanteest. Eskiisprojektis on maantee
laiendus ette nähtud siiski lõuna suunda. Arvestades, et võrreldes
teemaplaneeringuga on viimase inventuuri andmete (Keskkonnaameti
25.03.2013 e-kiri) kohaselt maanteest lõuna suunas paikneva
esmatähtsa vanade loodusmetsade elupaigatüübi pindala veelgi
vähenenud tuleb vältida piirkonnas hetkeks väljakujunenud
niiskusrežiimi muutmist (oluline ohutegur elupaigatüübile)
olemasolevast maanteest lõuna suunas. Seega negatiivsete mõjude
vältimiseks tuleb maantee laiendus eskiisprojektis kavandada ainult
olemasolevast maanteest põhja poole.
� Kärevere loodusala läbiv lõik tuleb tarastada ning loomade
liikumine tagada
kavandatava(te) loomapääsu(de) kaudu. Seejuures tuleb võimalikud
loomapääs(ud) üle maantee soovituslikult rajada Natura
elupaigatüüpide piiridest välja poole, nt jänesekapsa kõdusoo
elupaigatüübile (asukoht sõltub tegelikust loomade liikumisest).
Eskiisprojektiga on lõigu teeservade tarastamine ette nähtud.
Loomade liikumise temaatikat on täpsemalt käsitletud peatükis 3.6.
Kuna kavandatav möödasõiduala ei ole pikk (ca 2 km) ning vältida
tuleb tarakatkestusi möödasõidualade sees, tuleks eelduslikult väga
ohtlikul metsloomade liikumisteedega ristuval maanteelõigul loomade
ülepääsukohad kavandada tarade otste lähedusse arvestades seejuures
looduslikke tingimusi. Lisaks tuleks enne möödasõidualade tehnilise
projekti koostamist maantee ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks
ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud
põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid
hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed
loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada
tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures
ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.
� Kärevere silla lähiala lõigu ja Kärevere loodusala läbiva
lõigu (olemasoleva maantee lõigul 170 – 174 km) laiendamisel tuleb
maksimaalses ulatuses kasutada ära olemasolevat maanteed ning
vältida maakasutuse muutust kogu reserveeritud tee- ja
teekaitsevööndi ala ulatuses. Eskiisprojektis on maantee laiendus
kavandatud olemasoleva tee baasil. Tingimus täidetud.
-
31 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
� Maantee laiendamisega tuleb tagada laiendavale alale ja selle
lähialale
jäävate maaparandussüsteemide toimimine. Tuleb seada tingimuseks
eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh
tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).
� Mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb võrreldes
igapäevase
liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud tampimis-,
rammimis-, või lõhkamistööd) tuleb vältida lindude
pesitsusperioodil olemasoleva maantee järgi järgmistel
kilomeetrilõikudel (kilomeetripunktide paiknemist vt lisa 1):
o 170,5 – 172,0 (maist – juulini); o 173,0 – 174,0 (aprillist –
augustini).
Tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes
tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne
ehitustegevus).
� Vältida tuleb maantee rajamise käigus valge-toonekure
pesakohtade hävitamist, vajadusel tuleb üles panna olemasoleva pesa
lähedusse asenduspesa aluseid. Eskiisprojektiga ei ole ette nähtud
EELISes toodud valge-toonekure pesapaikade likvideerimist. Samuti
ei toimu tee laiendamist olemasoleva maanteega võrreldes
valge-toonekure pesapaikade poole. Tingimus täidetud.
Kokkuvõtliku ülevaate Natura eelhindamisest annab tabel 3.2, mis
on koostatud vastavalt Natura hindamise protseduurile
(Keskkonnaministeerium, 2005). Natura eelhindamise tulemusena
leiti, et eskiisprojektiga kavandatav ei oma negatiivset mõju
Natura alade terviklikkuse säilimisele ja kaitsekorralduslikult
oluliste liikide soodsale seisundile vaid juhul, kui rakendatakse
teemaplaneeringus toodud järgmisi asjakohaseid leevendavaid
meetmeid: Kärevere linnu- ja loodusala läbiva maanteelõigul:
� tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda
möödasõiduala kavandamise reaalset vajadust loomade tee
ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja Kärevere linnu- ja
loodusala läbival lõigul (km 171-174).
� kui otsustatakse möödasõiduala antud lõigul siiski rajada,
tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist
maanteelõigu ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside
uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised
lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel
maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude
rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise
projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside
uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.
� tuleb negatiivsete mõjude vältimiseks maantee laiendus
eskiisprojektis kavandada ainult olemasolevast maanteest põhja
poole.
� tuleb maantee laiendamisega tagada laiendavale alale ja selle
lähialale jäävate maaparandussüsteemide toimimine ning seada see
tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse
etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).
� tuleb mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb
võrreldes igapäevase liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud
tampimis-, rammimis-, või
-
32 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.
Alkranel OÜ
lõhkamistööd) vältida lindude pesitsusperioodil olemasoleva
maantee järgi järgmistel kilomeetrilõikudel:
o 170,5 – 172,0 (maist – juulini); o 173,0 – 174,0 (aprillist –
augustini).
Meede tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada
järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne
ehitustegevus).
Eeltoodud meetmetega mittearvestamisel tuleb loobuda Kärevere
linnu- ja loodusala läbival lõigul möödasõiduala kavandamisest.
Tabel 3.2. Kokkuvõte Natura hindamisest Küsimus Vastus Märkused Kas
kava on ala kaitsekorraldamisega otseselt seotud või selleks
vajalik?
EI Eskiisprojektiga kavandatav ei ole otseselt seotud
Natura-alade ja kaitsekorralduslikule oluliste liikide kaitse
korraldamisega.
Kas on tõenäoline, et kava avaldab alale ja/või
kaitsekorralduslikult olulistele liikidele olulist mõju?
JAH Kärevere linnu- ja loodusala läbivale lõigule möödasõiduala
võib avaldada olulist mõju kui ei arvestata toodud leevendavaid
meetmeid.
Kas on olemas alternatiivseid asukohti?
EI Kärevere linnu- ja loodusala läbival maanteelõigul
möödasõiduala alternatiivne asukoht puudub.
Kas kava mõjub kahjulikult ala terviklikkusele ja/või liigi
soodsale seisundile?
EI Leevendavate meetmete rakendamine aitab säilitada alade
terviklikkust ja liikide soodsat seisundit.
3.9 Sotsiaalsed aspektid Inimeste heaolu ja tervist mõjutavaid
maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhusaaste teemasid on
käsitletud eeltoodud peatükkides. Vastavalt peatükile 2 on
kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist
liiklusohutust. Samas kaasneb kavandatava tegevuse ellu viimisega
lokaalne barjääriefekt kohalike inimeste liikumisele läbi
majapidamistele juurdepääsuteede pikkuste suurenemise, mis omakorda
suurendab ka põhimaanteel kohalikku pendelliiklust.
Eskiisprojektiga on püütud maksimaalselt eelmainitud barjääriefekti
vähendada. Seejuures on riigimaanteedega ja suuremate kohalike
teedega ristumised jäätud väljapoole möödasõidualasid ja seal
säilib senine liikluskorraldus, st neil ristmikel on võimalikud ka
vasakpöörded. Lisaks on möödasõidualade alguses ja lõpus üldjuhul
tagatud tagasipöörde võimalused ning vajadusel on projekteeritud
täiendavad kogujateed. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole
juurdepääsutee pikenemisest mõjutatud kohalike liiklejate arv suur
ning seega on vastav negatiivne mõju minimaalne. Samas üldise
liiklusohutuse tõusuga kaasneb laialdasem positiivne mõju.
Eskiisprojektiga kavandatavat võib ellu viia leevendavate
meetmete rakendamise korral
-
33 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade
eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
�����(+��Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju
eelhinnang (KMHEH) põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1
möödasõidualade eskiisprojektile. KMHEH tellijaks ja eskiisprojekti
koostajaks on EA Reng AS. Kavandatud tegevuse kirjelduse ja
keskkonnamõju eelhinnangu peatüki 3 (sh tabelis 3.1 toodu) alusel
ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset
mõju, kui arvestatakse järgmiste tingimustega:
� tehnilise projekti koostamise etapis tuleb möödasõidualade
piires läbi viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud
probleemsed kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele
kehtestatud normide tagamiseks.
� enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist tuleks
uuendada maanteelõigu ohupasse. Ühtlasi tuleks ohupasside
uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised
lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel
maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude
rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise
projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside
uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.
� Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (171-174): o tuleb
eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala
reaalset
vajadust loomade tee ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja
Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (km 171-174).
o kui otsustatakse möödasõiduala antud lõigul siiski rajada,
tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist
maanteelõigu ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside
uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised
lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel
maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude
rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise
projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside
uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.
o tuleb negatiivsete mõjude vältimiseks maantee laiendus eskiis-
ja tehnilises projektis kavandada ainult olemasolevast maanteest
põhja poole.
o tuleb maantee laiendamisega tagada laiendavale alale ja selle
lähialale jäävate maaparandussüsteemide toimimine ning seada see
tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse
etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).
o tuleb mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb
võrreldes igapäevase liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud
tampimis-, rammimis-, või lõhkamistööd) vältida lindude
pesitsusperioodil olemasoleva maantee järgi järgmistel
kilomeetrilõikudel:
� 170,5 – 172,0 (maist – juulini); � 173,0 – 174,0 (aprillist –
augustini).
Meede tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada
järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne
ehitustegevus).
Kärevere linnu- ja loodusala puudutavate meetmetega
mittearvestamisel tuleb loobuda Kärevere linnu- ja loodusala
läbival lõigul möödasõiduala kavandamisest või tehnilise projekti
käigus läbi viia keskkonnamõju hindamine (vt ka lisa 2).
-
34 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade
eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
Eeltoodud tingimuste täitmisel ei näe käesoleva KMH eelhinnangu
koostaja vajadust KMH algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel
ning seda lähtuvalt ka järgmistest asjaoludest:
� Vaadeldaval lõigul on koostatud olemasoleva maantee
4-realiseks rajamise teemaplaneering ja selle KSH. Käesoleva
eskiisprojektiga kavandatakse teemaplaneeringuga võrreldes väiksema
mahulist arendustegevust ja ainult olemasoleva maantee baasil.
� Tulenevalt Maanteeameti poolt väljastatud eskiisprojektile
esitatavatele nõuetele tuleb eskiisprojektile korraldada
avalikustamine. Seega on avalikkusel võimalik protsessis osaleda
(oluline osa tavapärasel KMH protsessil).
Lisaks eeltoodud tingimustele tuleks võimalike negatiivsete
mõjude minimeerimiseks rakendada täiendavalt järgmisi meetmeid:
� Vältida tuleb ehitustegevusega teemaaga piirnevate
maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures
edasise projekteerimise (tehniline projekt) käigus vajadusel ette
süsteemide ümberehitamist.
� Kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa linnast Umbusi jõeni
kulgeval lõigul tuleb möödasõidualade tehnilise projekti koostamise
käigus kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks
ja käitlemiseks.
� Teetöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate
puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres. Meetmega tuleb
arvestada nii tööde planeerimisel (tehniline projekt) kui reaalsel
ehitustegevusel.
� Suudari silla rekonstrueerimistööde teostamist tuleb vältida
jõeforelli peamisel kudemisperioodil (novembrist – veebruarini).
Suudari ja Siniküla sildade rekonstrueerimistööde ajal tuleb
maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke. Meetmega
tuleb arvestada nii tööde planeerimisel (tehniline projekt) kui
reaalsel ehitustegevusel.
Peatükis 1.1 toodud kultuurimälestiste loendi alusel jääb üks
möödasõiduala Kalikülas paikneva kalmistu (9341) maa-alale. Lisaks
kavandatakse olemasoleva maantee lähistele jäävatest
kultuurimälestistest eskiisprojektiga tegevusi Altnurga küla juures
paikneva asulakoha (9307) vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt
tuleb eeltoodud asukohtades tegevus kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
-
35 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade
eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ
������������������ Alkranel OÜ ja Artes Terrae OÜ. 2012. Tartu
ja Jõgeva maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km
92,9-183,0 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
� EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister:
Keskkonnateabe Keskus, 04.03.2013);
� Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart
1:400 000; � Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine.
Eelhindamise juhend; � Hendrikson ja Ko OÜ. 2008. Looduslike
ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa maantee Mäo - Tiksoja lõigul (92. km – 180. km); �
Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust
suunavad
keskkonnatingimused. 2004; � Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus
nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362); �
Keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse
taseme piir- ja
sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende
saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3);
� Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
((RT I 2005, 15, 87); � Klein, L. 2010. Loomad ja liiklus Eestis.
Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja
tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks; � Kobras AS, 2009.
Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate
tegevuste
keskkonnamõju hindamine; � Kuresoo, A., ja Luigujõe, L., 2010.
Tallinn - Tartu maantee (E263)
asukohaalternatiivid Altnurga külas seoses rohunepi
pesitsusalaga Alam-Pedja LKA. Eksperthinnang. Eesti Maaülikool,
Tartu
� Laeva valla üldplaneering. 2009; � Maa-ameti kaardirakendus,
2013; � Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse
ekspertiis; � Metsaseadus (RT I, 20.03.2013, 22); �
Keskkonnaministeerium. 2005. Natura 2000 alasid oluliselt
mõjutavate kavade ja
projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised;
� Puurmani valla üldplaneering. 2010; � Põltsamaa valla
üldplaneering. 1998; � Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid (RTL 2002, 38, 511);
� Sääs