Perearstinduses piilub pilve tagant päike · 2018. 6. 14. · kuni 31.12.2015. Hooldajatoetuse maksmine - Nõustuti ühele isikule hooldaja-toetuse maksmisega alates 01.07.2015 kuni

facebook

VÄIKE-MAARJA VALLA

INFOLEHTNr 6 (252) JUUNI 2015 TASUTA Ole koos meiega:

Väike-MaarjaValla Infoleht

internetiswww.v-maarja.ee

Väike-Maarjauudisedka http://

eestielu.delfi .ee

Väike-MaarjaValla Infoleht

internetiswww.v-maarja.ee

Väike-Maarjauudisedka http://

eestielu.delfi .ee

Süütame jaanilõkked võidutulest!23. juunil kell 17.00 jagab vallavanem Indrek Kesküla Väike-Maarja keskväljakul vallamaja ees soovijaile traditsioonilist võidutuld jaanitu-lede süütamiseks külades ja kodudes.

Vabariigi President saadab võidutule maakondadesse. Lääne-Virumaal saadetakse võidutuli laiali Vinnist, et see jõuaks paljudesse jaanilõketesse.

Väike-Maarja Õppekeskus kinnitati kutseeksamikeskuseksEesti Hotellide ja Restoranide Liidu korraldusega moodustatud tunnusta-miskomisjoni otsusega on alates 10. juunist 2015. a Väike-Maarja Õppekes-kus tunnustatud kutseeksamikeskuse-na KOKA (tase 4) ja ABIKOKA (tase 3) kutseeksamite läbiviimiseks.

Suur tänu kolleegidele, eelkõige koka eriala õpetajatele ja köögiperso-nalile!

Anneli KüttVäike-Maarja Õppekeskuse õppe-

juht

Valla koolide õpetajad on oodatud ühisele koolituspäevaleDirektor Marje Eelmaa kinkis Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse poolt äsja, 23. mail hariduselu 325. aastapäeva tähistanud Simuna Koolile ning 6. juunil 160./95. aastapäeva tähis-tanud Kiltsi Põhikoolile väärikate täht-päevade puhul ka väärtusliku kingituse.

Nimelt andis ta aastapäevade puhul õnnitledes koolidele üle kinkekaardi valla koolide ühisele koolitusele ehk kutse „Huvitava koolipäeva“ seminarile, mis leiab aset enne järgmise kooliaasta algust, 28. augustil Väike-Maarjas.

Õpetajate ühine metoodiline koo-lituspäev pealkirjaga „Huvitav kooli-päev“ saab teoks Väike-Maarja Güm-naasiumi ja Õppekeskuse eestvedami-sel. Selle sihiks on ideede, kogemuste ja praktikate vahetamine ning ühisosa leidmine valla koolide ja õpetajate va-hel.

Heili Nõgene

Perearstinduses piilub pilve tagant päike – perearstina alustab Kaja Õunapuu

Olen päritolult väikemaarjalane, kes lõ-petas arstiteaduskonna 2009. a ja pere-meditsiini eriala 2013. a. Hetkel viibin veel viimaseid päevi lapsehoolduspuh-kusel.

Suure osa oma peremeditsiini re-sidentuurist, ja veidi sellele eelnevalt, töötasin perearst Mall Lepiksoo väga professionaalses meeskonnas.

Alates 01.07.2015 olen Terviseameti poolt kinnitatud nimistu N0470 ehk dr Liivalaidi endise nimistu perearstiks.

Alustan tegutsemist alates 01.07.2015 senistes perearst Tiia Liiva-laidi ruumides – Ravi 1, Väike-Maarjas.

Alljärgnev on lühikirjeldus praksise kodukorrast, et meie koostöö patsien-tidega oleks sujuvam.

Arsti vastuvõtt:E 09.00-13.00

T 09.00-13.00 BEEBIDE vastuvõtt ja 14.00-16.00 tavavastuvõtt

K 09.00-13.00N 16.00-20.00R 10.00-14.00Arsti vastuvõtule tuleb broneerida

aeg, vastuvõtule registreerumisel rääki-da lühidalt tuleku põhjustest, et saak-sime teile pakkuda sobivaima lahen-duse. Ägeda haigestumise korral palun helistada kohe hommikul pereõele, kes annab soovitused edasiseks tegutsemi-seks.

Telefonikonsultatsioonid toimuvad pool tundi enne arsti vastuvõttu. Prak-sise telefoninumber on jätkuvalt 326 1247.

Telefonikonsultatsioon on eeskätt võimalus arutamaks arstiga lühidalt oma tervist puudutavaid küsimusi.

Korduvate retseptide pikendami-seks palume ühendust võtta pereõega 2 päeva enne ravimi väljaostmise vaja-dust.

Praksis on avatud:E 08.00-16.00T 08.00-16.00K 08.00-16.00N 08.00-20.00R 08.00-16.00E-mail [email protected] on

täiendav võimalus infovahetuseks pe-rearstiga.

Lisaks üritan võimalusel vastuvõtu-välisel ajal anda nõu kiireloomulistes küsimustes mobiilinumbrilt 5300 2784.

Palun mõistvat suhtumist, kuna juuni teises pooles on endistes dr Lii-valaidi ruumides plaanis remont, mis peaks olema läbi hiljemalt 01.07.2015. Arsti vastuvõtt (endistele dr Liivalaidi ja dr Vilimaa patsientidele) toimub sel perioodil dr Maisurjani ruumides, kus teenindab ajutiselt ka pereõde Signe Kadastik 15.06.2015-30.06.2015. Pere-õed Merike Uuspõld ja Milvi Lomp vii-bivad alates 15.06.2015 puhkusel.

Kontakttelefon sel perioodil on kas 326 1247 või 325 5313.

Südamlikud tänud Külli Urbasele, Ene Preemile, Urmas Reinartile, Mall Lepiksoole, Tiia Liivalaidile ja Väike-Maarja valla juhtkonnale abivalmiduse ning väga pädevate nõuannete eest! Ilma Teieta oleksin hätta jäänud, sest olen ennekõike ARST!

Palju tervist Väike-Maarja valla ela-nikele ja meeldivat koostööd soovides

Kaja Õunapuu

Vallavalitsus soovib Kaja Õunapuu perearstipraksisele edukat tegutse-mist ja pikka iga!

Toetus esmakordselt esimesse klassi õppima asuvatele lasteleKõigile Väike-Maarja vallas asuvate koolide esimesse klassi esmakord-selt õppima asuvatele lastele maks-takse, olenemata nende elukohast, toetust 50 eurot koolitarvete ostmi-seks.

Eelduseks on, et laps on registree-ritud Väike-Maarja, Simuna või Kiltsi kooli esimese klassi õpilaseks.

Vallavalitsus väljastab 50 euro suu-ruse kinkekaardi, millega saab kooli-tarbeid osta Väike-Maarja koolitarvete kauplusest (Simuna mnt 4).

Kinkekaarte väljastatakse vallava-litsuse sotsiaalosakonnast alates 3. augustist.

Info: sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks, tel 329 5761

Pandivere päev pakkus rohkesti head puhkpillimuusikat:ühendorkestreid juhatab orkestri „Tartu“ dirigent Margus Kasemaa. Foto: Ilve Tobreluts

Perearst Kaja Õunapuu

28. Pandivere päeva peotule süütamine Väike-Maarja kirikus. Foto: Ulvi Mehiste

2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2015.a.

Elanike arvVäike-Maarja vallas 2015. aastal

1. mail – 4552Maikuus oli saabunuid

18 ja lahkunuid 16.

1. juunil – 4554

Vallavalitsuse materjalid(20.05, 27.05, 28.05 ja 03.06 vallavalitsuse istungid)

Maaküsimused- Otsustati moodustada Pandivere

külas Suureküüni katastriüksuse jaga-mise tulemusena uued katastriüksused järgmiselt: 19 683 m2 suurune Suure-küüni katastriüksus, sihtotstarbega elamumaa ja 3,12 ha suurune Veski katastriüksus, sihtotstarbega maatu-lundusmaa.

- Otsustati moodustada Pandivere külas Tiigi põld katastriüksuse jagami-se tulemusena uued katastriüksused järgmiselt: 4 654 m2 suurune Tiigi põld katastriüksus, sihtotstarbega maatu-lundusmaa ja 636 m2 suurune Tiigi tee katastriüksus, sihtotstarbega transpor-dimaa.

- Otsustati jagada maakorralduse nõuetele vastavalt Väike-Maarja ale-vikus Pikk tn 12, Simuna mnt 6a ja Si-muna mnt 4a kinnisasjadega piirnev, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa ning anda võimalus maa omandamiseks vastava taotluse esitanud Simuna mnt 6a ja Pikk tn 12 asuvate kinnisasjade omanikele nimetatud kinnisasjadega liitmiseks.

- Nõustuti katastriüksuste moodus-tamisega maa ostueesõigusega erasta-miseks järgmiselt: Käru külas Jõeköstri katastriüksus, pindala 3,40 ha, siht-otstarve maatulundusmaa; Käru külas Metsakuke katastriüksus, pindala 6,59 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; Käru külas Piibutaja katastriüksus, pindala 3,08 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; Käru külas Võsaraadi katastriüksus, pindala 4,73 ha, sihtotstarve maatulun-dusmaa; Avanduse külas Lagedi katast-riüksus, pindala 9,48 ha, sihtotstarve maatulundusmaa.

- Otsustati moodustada Kurtna külas Karja katastriüksuse jagami-

se tulemusena uued katastriüksused järgmiselt: 8,83 ha suurune Karjamaa katastriüksus, sihtotstarbega maatu-lundusmaa 95% ja tootmismaa 5% ning 40,47 ha suurune Karjamaa katastriük-sus, sihtotstarbega maatulundusmaa.

- Otsustati moodustada Müüriku külas Võiba katastriüksuse jagamise tu-lemusena uued katastriüksused järgmi-selt: 3,23 ha suurune Võiba katastriük-sus, sihtotstarbega maatulundusmaa ja 2,33 ha suurune Võimetsa katastriük-sus, sihtotstarbega maatulundusmaa.

Ehitusload- Väljastati ehitusluba OÜ-le Elekt-

rilevi maakaabelliini rajamiseks Pikeve-re külas Töökoja alajaama, Veskimäe, Tooma ja Katku kinnistutel.

- Väljastati ehitusluba isikule kahe abihoone püstitamiseks Pudivere külas Palmi kinnistul.

- Väljastati ehitusluba isikule abi-hoone rekonstrueerimiseks Avispea kü-las Liivaoja kinnistul.

Kasutusload- Väljastati kasutusluba OÜ-le Pan-

divere Vesi külmaveetorustiku kasutu-sele võtmiseks Vao külas.

- Väljastati kasutusluba isikule abi-hoone kasutamiseks Avanduse külas Allika kinnistul.

Kirjalik nõusolek- Anti kirjalik nõusolek isikule abi-

hoone püstitamiseks Avispea külas Si-pre kinnistul.

- Anti kirjalik nõusolek isikule abi-hoone püstitamiseks Väike-Maarja ale-vikus Uus tn 13 kinnistul.

- Anti kirjalik nõusolek isikutele kas-vuhoone püstitamiseks Väike-Maarja

alevikus Võidu tn 4 kinnistul.- Anti kirjalik nõusolek isikule kolme

abihoone (saun ja kaks kuuri) püstita-miseks Pudivere külas Palmi kinnistul.

Hanked- Kinnitati Väike-Maarja Vallavalit-

suse 2015. aasta hankeplaan.- Kuulutati välja lihthange „Väike-

Maarja lasteaia toolide soetamine“. Kinnitati hankedokumendid ja moo-dustati hanke läbiviimiseks komisjon.

- Kinnitati riigihanke „Kiltsi kaardi-lossi arendamine” edukaks pakkujaks VELVET OÜ.

- Kuulutati välja lihtmenetlusega riigihange „Sülearvutid Väike-Maarja valla haridusasutustele”. Kinnitati han-kedokumendid ja moodustati e-hanke läbiviimiseks komisjon.

- Kuulutati välja lihthange „Simuna Kooli kombiahju soetamine”. Kinnitada hankedokumendid ja moodustati han-ke läbiviimiseks komisjon.

- Kuulutati välja lihthange „Simuna Kooli uue osa ventilatsiooni väljaehi-tamine“. Kinnitati hankedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks ko-misjon.

- Kinnitati lihthanke „Väike-Maarja lasteaia toolide soetamine” edukaks pakkujaks Pixner OÜ.

Sotsiaaltoetused- Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu-

se maksmisega valla eelarve vahendi-test seitsmeteistkümnele isikule kokku summas 1364.70 eurot.

- Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral-damisega kahele isikule.

Lapsehoiuteenuse vahendid- Nõustuti lapsehoiuteenuse raha-

liste vahendite ülejäägi kasutamisega transporditeenuse osutamiseks ühele isikule.

Hoolduskulude tasumine- Nõustuti ühe isiku hoolduskulude

osalise tasumisega alates 18.05.2015 kuni 31.12.2015.

Hooldajatoetuse maksmine- Nõustuti ühele isikule hooldaja-

toetuse maksmisega alates 01.07.2015 kuni 06.11.2018.

Hooldamisele suunamine- Otsustati suunata isik hoolduse-

le Väike-Maarja hooldekodusse alates 27.05.2015.

Puurkaevu asukoha kooskõlasta-mine

- Kooskõlastati Avispea külas Rohu-toa kinnistule rajatava puurkaevu asu-koht.

Hajaasustuse programm- Kinnitati 2015. aasta hajaasustuse

programmist taotletud toetussumma täismahus järgmistele taotlejatele: Tar-mo Ojaste, Marek Rebane, Merle Joor, Dagmar Obring, Margit Sinivee, Ljud-milla Zirk, Eugen Sikov, Mart Kiisküla, Jaanus Sindonen, Kristiine Adamson ja Lembit Lükk.

- Otsustati jätta rahuldamata 13 isiku poolt 2015. aasta hajaasustuse programmi esitatud taotlused.

Projektitoetus- Eraldati Simuna Spordiklubi pro-

jektile ,,Laekvere-Simuna rahvajooks” ühekordset toetust summas 400.00 eu-rot.

- Eraldati Väike-Maarja koguduse projektile ,,Muinsuskaitselise järele-valve teenuse osutamine Väike-Maarja kiriku pikihoone katuse II etapi restau-reerimisel” projektitoetust summas 1980.00 eurot.

Ettevõtlustoetus- Eraldati Perearst Kaja Õunapuu

OÜ projektile „Perearsti praksise raja-mine“ ettevõtlustoetust summas 2 000 eurot.

- Eraldati Sawyer OÜ projektile „Tööriistade soetamine“ ettevõtlustoe-tust summas 1 000 eurot.

Tänavavalgustuse väljalülitamine- Otsustati muuta vallavalitsuse

13. mai korraldust nr 206 ja jätta tä-navavalgustus suveperioodiks 18.05.-20.08.2015 välja lülitamata lisaks Väike-Maarja keskväljakule ja Pikale tänavala-le ka Vao külas Pargi tänaval.

Õpilaste tunnustamine- Otsustati tunnustada Väike-Maarja

valla koolide õpilasi haridustoetusega.

Vallavanema kuuKäesoleva kuu alguses saime ühiselt korraldatud järjekordset Pandivere päeva nautida, seekord juba 28-ndat. Sellel aastal oli Pandivere päeva mo-toks „Väike-Maarja kõlab hästi!“. Kau-nid kontserdid, võistlused, näitused, laadamelu ning maakonna puhkpil-liorkestrite esinemine kõlasid hästi kokku. Suur tänu kõikidele osalejatele, juhendajatele, „lava taga“ päeva ladusa korraldamise kokku „traageldajatele“, aga ka kõikidele inimestele, kes publi-kuna või niisama muheda külastajana päevast osa võtsid. Eks soodsa ilma kinkis taevataat meile ikka selle eest, et meil nii toredad inimesed on. Positiiv-set ellusuhtumist on ju kuidagi imelik külma vihmaveega üle kallata. Milline on Väike-Maarja kõla üldisemalt või siis milline ta paistab igale konkreet-sele inimesele? See ei olene ainult lauljast ja pillimängijast. Eks see ole-neb ka vastuvõtjast, sest meil igaühel on ju kuulmistaju erinev ja valiv. Elu-rõõmsale paistab päike igast nurgast ja suurepärane muusika jõuab positiivse inimeseni igast uksepraost. Kuid suure tõenäosusega jääb kiuslikule inimesele meelde terve õhtu kestnud harmooni-lisel kontserdil ainuke vale noot, mis kogemata kõlanud.

Ei ole kahtlust, et viimase aja kõige „kõlavam“ teema Eesti ajakirjanduses on seotud inimeste immigratsiooniga. Arvajaid on palju ja arvamusi seinast-seina ning kokkukõla ei paista veel ku-sagilt. Teema haakub ka osaliselt meie omavalitsusega, sest Vao külas paikneb Eesti ainuke varjupaigataotlejate kes-kus. Ka tänases infolehes on sellele palju tähelepanu pööratud. Lisan ühe enda väikese kogemuse. Vallavalitsuse kantseleisse pöördusid umbes nädal aega tagasi 2 ukrainlannat, kes ütlesid, et nad on Vao varjupaiga keskuses juba

kolmandat päeva. Nende sooviks oli leida tööd, sest (silma järgi hinnates umbes 45-50 aastased) daamid ei olnud enda sõnade kohaselt harju-nud ilma tööta või sihi-pärase tegevuseta olesk-lema. Toon selle näite just sellepärast, et jul-gustada organisatsioo-ne ja ettevõtteid tööjõu vajadusel pöörduma Vao keskusesse, et pakkuda seal olevatele inimes-tele tegevust. 1. juunil toimunud avalikul koh-tumisel selgitas AS Hoo-lekandeteenused tegev-juht Maarjo Mändmaa, et täna Vao külas olevat varjupaigataotlejate arvu ei ole plaanis suurenda-da. Juhul, kui Eesti Va-bariigi valitsus kavatseb suurendada varjupaigataotlejate või pagulaste arvu, siis korrastatakse sel-leks ruumid mõnes teises piirkonnas. Konkreetset piirkonda ei ole veel täna välja valitud. Kindlasti on vaja jätkata arutelusid ka Vao küla inimestega, et hoida neid Vao küla puudutavate ot-sustega kursis ning võimalusel enneta-da ka lihtsamaid arusaamatusi.

Juunis on vallavalitsuses toimunud küllalt aktiivsed arutelud seoses pla-neeritava Konsumi kaubanduskesku-sega Väike-Maarja alevikku. Käsil on detailplaneeringu projekti koostamine, mis määratleb olulisemad ehitusõigu-sed, arhitektuursed nõuded, liikluskor-ralduse, haljastuse ja tehnovõrkudega varustamise. Just liikluskorraldusega seonduv temaatika on olnud piisavaks

väljakutseks. Tagamaks mõistlikud li-gipääsud võttis volikogu vastu otsuse detailplaneeringuala suurendamiseks. See loob võimaluse vaadata ala suu-remalt ja leida ka parima liikluskor-ralduse kavandatavale piirkondlikule tervisekeskusele (Pikk tn 8) Ravi tänava kaudu. Olulisemad sõlmpunktid on tä-naseks läbi arutatud ka maanteeameti-ga. Samas ei ole veel maanteeametilt ametlikku kooskõlastust ning tahan loota, et ka maanteeamet suudab vas-tuse kiiremini anda ja ei pea kasutama selleks maksimaalselt lubatut ehk 30 päeva. Juhul, kui vallavolikogu detail-planeeringu vastu võtab, siis toimub selle avalikustamine ning selle ajal on kõikidel elanikel võimalik sellega tutvu-da ja vajadusel omi ettepanekuid täien-damiseks või täpsustamiseks teha.

Aasta 2015 on kuulutatud Eestis rukkiaastaks, et meie leivavili pälviks tähelepanu, mida ta väärib. Rukkiaas-taga tähistatakse rukkisordi „Sangaste“ 140. sünnipäeva ja selle aretaja krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva. Vahetult Pandivere päeva eel pidas Eesti Rukki Selts Väi-ke-Maarja seltsimajas rukkipäeva, mida juhatas Rukkikuningas Hans Kruusa-mägi. Rukkiga seotud paigad Eestis on ühendatud rukkiteeks, mis on üks haru Eesti toiduteest. Kaugema eesmärgi-na näeb Rukkiselts, et samasugused võrgustikud hõlmaksid kõiki Lääneme-remaid, kus elab rukkitraditsioon. Väi-ke-Maarja vallas hõlmaks rukkitee ruk-kikuninga leivatare Äntus ja läheks siit edasi Moele (arendatavasse viinamuu-seumi). Mulle meeldib, et Eesti Rukki

Selts ühendab kõiki rukist oluliseks pi-davaid, kuid sellega väga erinevalt kok-kupuutuvaid, inimesi. On liikmeid, kes kasvatavad rukist sadadel hektaritel, kuid rukkipäeval esinenud rukkiseltsi liige Tõnu Ots teeb seda oma koduste õunapuude all umbrohu tõrjeks.

Sirelid hakkavad peagi oma kaunei-maid värve kaotama ning pilvevabadel öödel on pimeduse aeg lühike. Ilmad lähevad ühe soojemaks ning peat-selt on võimalik järvedes ujumas käia. Rõõmu ja mõnusa ajaveetmise ajal ära unusta, et mõistlik on mitte lasta pur-jus sõpra vette või autorooli.

Kauneid sõnajalaõisi ja leia üles oma „kõla“.

Indrek Kesküla

Vallavanem Indrek Kesküla Pandivere päeval nooleviset proovimas. Foto: Ilve Tobreluts

3Juuni 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Marge Loo – Väike-Maarja noortekeskuse juhatajaAlates 7. maist töötan noortekeskuse juhatajana. Olen kasvanud ja koolis käinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoo-lis kirjandust ja kultuuriteaduseid ning nüüdseks pea aasta elanud Liivakülas.

Varasem töökogemus pärineb mul eelkõige muuseumivallast. Viimati võtsin osa Eesti Meremuuseumi Len-nusadama ekspositsiooni loomisest. Muuseumitööl sain ka oma noortega töötamise kogemused.

Noortekeskuse juhina pean oluli-seks koostööd nii noortega kui ka val-la asutustega (seltsimaja, kool, muu-seum, raamatukogu jne) ja meeskonda,

mis selles ühistöös tekib. Esi-mese töökuuga on tekkinud juba ka unistused, mille poole püüelda.

Pärast paberimajanduse-ga joonele saamist ja male-vasuve, loodan pühenduda uue hooaja ettevalmistustele, tuua uut hingamist ja olla ole-mas noorte jaoks.

Ilusat suve!

Marge LooVäike-Maarja Valla Noorte-

keskuse juhataja

Swedbank muudabVäike-Maarja klienditeeninduse lahtiolekuaegaAlates 01.07.2015 on kliendi-teenindus Väike-Maarjas ava-tud neljapäeviti kell 10-15.

Klienditeeninduses aitab Swedbanki nõustaja kliente in-terneti- ja telefonipangas te-hinguid teha ja annab nõu pan-gaasjades.

Jätkuvalt on võimalik sulara-hatehinguid teha sularaha sis-se- ja väljamakseautomaatides, mis asuvad Väike-Maarja lille-poes, aadressil pikk 16.

Ööpäevaringselt saab abi Nõustamiskeskuselt telefonil 631 0310.

Teie Swedbank

Erametsakonsulent Aadu Raudla vastuvõtuajadErametsakonsulent Aadu Raudla võ-tab metsaomanikke vastu Väike-Maarja vallamaja teisel korrusel (maanõuniku kabinetis, ruum nr 210) üle nädala nel-japäeviti kell 9-13.

Vastuvõtupäev: 2. juuliOodatud on kõik metsaomanikud

metsandust puudutavate probleemide-

ga (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomanikele makstavad toetused). Erametsaomanike nõusta-mine on riigi poolt toetatav.

Kontakt: tel 524 8963, e-post: [email protected]

Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal.

Pandivere küla sai pakendikonteineriAlates 9. juunist asub Pandi-veres endise kaupluse juures pakendikonteiner.

Pakendikonteinerisse võib panna klaas-, paber- või plastpakendeid.

Konteinerisse ei tohi pan-na olmejäätmeid.

Kiltsi alevikus lammutatakse varisemisohtlik kahekorruseline korterelamuKiltsi alevikus käivad Jaama tn 7 asuva maja ja selle kõrvalhoonete lammutus-tööd. Kahekorruseline elumaja on juba aastaid tühjalt seisnud, on osaliselt tu-les kahjustada saanud ning varisemis-ohtlikuks muutunud.

Korterelamu oli varasemalt üks osa Kiltsi raudteejaama hoonete komp-leksist. Tegemist on endise raudtee teenistujate elamuga. Raudteejaama vahetus läheduses asuv hoone on mit-meid aastaid oma väljanägemisega paljude inimeste silma riivanud.

Vallavalitsus arvestas Kiltsi elani-ke soove see kinnistu korrastada ning

taotles sihtasutuselt KredEx lammu-tustöödeks toetust. Pärast positiivse vastuse saamist kuulutas vallavalitsus välja hanke kortermaja ja selle kõrval-hoonete lammutamiseks. Hanke edu-kaks pakkujaks tunnistati OÜ Amestop.

Lammutustööde käigus hoonetest vabanev ala haljastatakse ja Kiltsi raud-teejaama ümbrus muutub kaunimaks.

Tööde kogumaksumus on 11800 eu-rot, ligikaudu 70% sellest moodustab SA KredEx toetus, ülejäänu on valla omaosalus.

Ilve Tobreluts

Valla sümboolika värvides kujundatud mastivimpleid saab muuseumist ja vallamajastVallavalitsus pakub huvitatutele valla vapi kujutisega mastivimplit – viiru.

Viirud on valmistatud Lipuvabrik OÜ-s.

Mõõdud: 35 cm x 2 m, soovitatav 6 m mastile

Hind: 14.50 eurot

Huvilistel pöörduda:• Väike-Maarja muuseumi (Pikk tn

3), info telefonil 326 1625• valla raamatupidamisse (vallama-

ja II korrusel), info telefonil: 329 5772 (Heli Vettik)

Juulikuus on vallavalitsus kümnel tööpäeval suletud13.-26. juulini on Väike-Maarja vallava-litsus kollektiivpuhkusel.

Kahe nädala kestel vallavalitsuses kodanike vastuvõttu ei toimu.

Sünni või surma vormistamiseks saab pöörduda naaberomavalitsuste (Tamsalu, tel 322 8431 ja Rakke, tel 326 0870) või Lääne-Viru Maavalitsuse poo-le (tel 325 8001).

Väga kiire ja erakorralise informat-

siooni saamiseks või edastamiseks saab helistada vallavanem Indrek Kes-küla telefonile 510 7460.

Kollektiivpuhkus on kasutusel sel-leks, et lühendada perioodi, kus valla-ametnikud üksteist asendavad ning töö on osaliselt ikkagi häiritud.

Vabandame võimalike ebamugavus-te pärast ja soovime kõigile kaunist su-veaega!

Adven langetab soojuse hinda kahes Lääne-Virumaa piirkonnasEnergiaettevõte Adven langetab 3. juu-list 2015 soojuse piirhinda kahes Lää-ne-Virumaa piirkonnas. Soojus muu-tub odavamaks nii Väike-Maarja kui ka Kunda kaugküttepiirkondades.

Uus soojuse piirhind Väike-Maar-ja kaugküttepiirkonnas on 62,50 eu-rot/MWh ja Kundas 72,50 eurot/MWh. See on vastavalt 9% ja 7% vähem kui 3. juulini kehtivad piirhinnad.

Adveni juhatuse esimehe Urmo Hei-nami sõnul on hinnalanguse taga maa-gaasi ostuhinna langus. “Mitmete soo-just tootvate jaamade kütuseks oleva maagaasi hind on langustrendis, tänu millele saab Adven pakkuda klientide-le senisest oluliselt soodsama hinnaga soojust. Hinnalangusest võidavad kõik era- ja ärikliendid neis üheteistküm-nes kaugküttevõrgu piirkonnas, mida piirhinna muudatus mõjutab,” sõnas Heinam.

Adven Eesti juhi sõnul hakkab juba toimunud naftahindade odavnemine järjest rohkem jõudma maagaasi hin-da ja selle mõju on juba paaril kuul

olnud tunda ka toasooja hinnas neis piirkondades, kus soojust toodetakse maagaasist: “Prognoosime maagaasi sisseostuhindade languse jätku ka lä-hikuudeks,” lisas Heinam.

Mai lõpus esitas Adven konkurentsi-ametile kinnitamiseks uued piirhinnad, mille amet 3. juunil kooskõlastas. Uued madalamad piirhinnad mõjutavad kok-ku 11 Adveni võrgupiirkonda üle Eesti.

Jooksvat infot soojuse hindade koh-ta avaldab Adven oma kodulehel www.adven.ee rubriigis “kaugküte ja maa-gaas” alajaotuses “kaugkütte hinnad”.

Adven on Eestis, Soomes ja Rootsis tegutsev energiaettevõte, mis pakub klientidele erinevaid energialahendusi. Adveni energialahendusi kasutatakse nii tööstus- ja teenindussektoris, sa-muti varustab Adven soojusega era- ja ärikliente ning tegeleb maagaasi jaota-mise ja müügiga.

Adven Eesti AS

Toetusavalduste vastuvõtust vallavalitsuses suvekuudelToimetulekutoetuse ja vajadus-põhise peretoetuse avalduste vastuvõtt vallavalitsuses toi-mub suvekuudel järgmiselt:

• juulikuus – 1.-9. juulini• augustikuus – 3.-13. au-

gustiniSotsiaaltööspetsialist Eve

Hiietamm on puhkusel:• 22.06-28.06• 13.07-02.08• 17.08-31.08

Simunas täienes videovalvesüsteemSimunas täiendati videovalvesüstee-mi kahe uue turvakaameraga Simuna kooli juures.

Turvakaamerate paigaldamisega tehti vallas algust eelmise aasta au-

gustikuus. Siis pandi Väike-Maarja alevikku üles esimesed turvakaame-rad.

Simuna alevikus hakkas videoval-vesüsteem toimima eelmise aasta

oktoobrikuu alguses. Samast ajast on valvekaamerad üleval Kiltsi kooli juu-res.

Kaamerad on jälgitavad ka politsei poolt.

Volikogu materjalidKokkuvõte 28. mai volikogu istungil arutatust

Istungil osales 15 volikogu liiget.1. Ülevaade õigusrikkumistest

Väike-Maarja vallas aastatel 2013-2014

Ette kandis Rakvere politseijaoskon-na piirkonnapolitseinik Jaanus Mätas, kes andis ülevaate õiguskorrast Väike-Maarja vallas.

2. Väike-Maarja valla 2014. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine

Ette kandis Väike-Maarja valla ra-handusosakonna juhataja Lea Matus-org.

Revisjonikomisjoni aseesimees Jaa-nus Kull tegi kokkuvõtte revisjoniko-misjoni aktist.

Otsustati kinnitada Väike-Maarja valla 2014. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne majandustule-miga 197 tuhat eurot, bilansimaht sei-suga 31.12.2014.a 20 273 tuhat eurot, sh põhitegevuse tulud 5 296 tuh eurot; põhitegevuse kulud 4 834 tuh eurot; põhitegevuse tulem 462 tuh eurot; in-vesteerimistegevuse tulem 408 tuh eu-rot; fi nantseerimistegevuse tulem165 tuh eurot; likviidsete varade muutus 111 tuh eurot.

3. Eluruumi alaliste kulude piir-määrade kehtestamine

Ette kandis Väike-Maarja valla sot-siaalosakonna juhataja Ene Kinks.

Riigikogu võttis 19. novembril 2014. a vastu sotsiaalhoolekande seaduse, mille tulemusena jõustub käesoleva aasta 1. juunil sotsiaalhoolekande sea-duses toimetulekutoetuse määramist puudutav muudatus. Muutub ja täieneb sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõi-kes 6 välja toodud toimetulekutoetuse vahenditest kompenseerimisele kuulu-vate eluruumi alaliste kulude loetelu. Täiesti uue kuluna lisandub eluruumi alaliste kulude hulka korterelamu reno-veerimiseks võetud laenu tagasimakse. Eraldi piirmääradena tuleb kehtestada piirmäär üürile ja piirmäär korterelamu haldamise tasule (praeguse nimega hooldustasu). Korterelamu haldami-se kulu hõlmab ka remondiga seotud kulu, st remondifondi. Ajakohastatud on osade teiste eluruumi alaliste kulu-de nimetusi. Antud muudatusest tule-nevalt tuleb uuele lisanduvale kululii-gile ehk korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksele kehtesta-da sarnaselt üürile ning korterelamu

haldamise kulule piirmäär vastavalt eluruumi pinnale ehk eurot/m2 koh-ta. Kehtestatavad piirmäärad peavad vastama SHS § 222 lõikes 5 sätestatu-le ehk tagama inimväärse äraelamise. Muutub üüri määr 1,70 eurolt 2,0 eu-role, tarbitud elektrienergia maksumus 22,0 eurolt üheliikmelise perekonna ja 8,8 eurot iga järgneva pereliikme kohta vastavalt 30,0 ja 20,0 eurot.

Otsustati kehtestada eluruumi ala-liste kulude uued piirmäärad toimetu-lekutoetuse määramiseks Väike-Maarja vallas.

4. Väike-Maarja Lasteaia aren-gukava 2015 - 2019 ja tegevuskava 2014 - 2017 kinnitamine

Ette kandis Väike-Maarja valla hari-dus- ja kultuuriosakonna juhataja Aare Treial.

Otsustati kinnitada Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019 ja tegevuskava 2015–2017.

5. Hariduskomisjoni koosseisu muutmine

Ette kandis Väike-Maarja Vallavoli-kogu hariduskomisjoni esimees Reet Reimann.

Otsustati vabastada Meeli Veia ha-riduskomisjoni liikme kohustustest ja kinnitada Marje Eelmaa hariduskomis-joni liikmeks.

6. Rahvakohtunikukandidaatide valimine

Ette kandis Väike-Maarja valla ju-rist-nõunik Peeter Rahnik.

Otsustati valida Viru Maakohtu rah-vakohtunikukandidaadiks Heli-Liivia Komp.

Info:Ene Preem:- komisjonide nädal on 8.-12. juunil;- volikogu juhatuse koosolek on 17.

juunil;- volikogu istung toimub 25. juunil;- huvide deklaratsioonide esitami-

sest maksu- ja tolliametile;- Pandivere päevadest.

Indrek Kesküla:- varjupaigataotlejate arvust ja ava-

likust arutelust Kiltsi rahvamajas koos AS Hoolekandeteenused juhatuse esi-mehe, sotsiaalministeeriumi esindaja ja Vao keskuse juhiga;

- Pikk 12 planeeringu eskiisprojektist ja liiklusskeemist;

- Kiltsi kaardilossi arendamise han-kest.


Kokkuvõte avalikul arutelul „Varjupaigateenus Vao külas: eile, täna ja homme“ räägitustVao küla rahvas on muutunud mu-relikuks. Kui Vaosse rajati pagulaste majutuskeskus, loodi siia majutus-võimalused 35 inimesele. Praegu on varjupaigataotlejate majutuskeskuses aga elanikke 82. Sellega ei ole kohali-kud elanikud rahul, sest võõramaalaste osakaal on muutunud kogukonnas liiga suureks.

Nähakse mitmeid probleeme ja ohte, sest kriisikolletes (Süürias, Uk-rainas jm) on jätkuvalt rahutud ajad ja Euroopa Liitu suunduvate pagulaste arv on tõenäoliselt suurenemas.

1. juunil koguneti Kiltsi rahvamajja, et arutleda varjupaigataotlejate Vao külla majutamise ja majutuskeskuse tegevuse teemadel. Kohaliku rahvaga olid kohtumas AS-i Hoolekandetee-nused esindaja Maarjo Mändmaa, Vao majutuskeskuse juhataja Jana Selesne-va ning Sotsiaalministeeriumi ja valla-valitsuse esindajad. Registreerumisle-hele sai kirja 61 osalejat.

AS Hoolekandeteenused esindaja Maarjo Mändmaa selgitas sissejuhatu-seks tausta, kuidas varjupaigataotleja-te majutuskeskus Vaosse moodustati. Illuka külas pakkus teenust Sotsiaal-ministeeriumi haldusalas olev riigi-asutus. Vaos on teenuse pakkujaks AS Hoolekandeteenused, kes pakub antud teenust läbiviidud hanketulemuste alu-sel. Leping on sõlmitud viieks aastaks. AS Hoolekandeteenused valis teenuse pakkumise kohaks Vao, kuna siin oli AS-ile Hoolekandeteenused kuuluv kinnisvara (korterid), mis jäi tühjaks pärast Aavere Hooldekodu kolimist Ta-pale.

Kui Illukal oli keskmiselt kohal 15-20 varjupaigataotlejat, siis kriisikollete tõttu Ukrainas ja Süürias on vajadus varjupaigateenuse järele kasvanud. 2014. a sügisest alates on olnud häda-vajalik Vao keskuses elavate varjupai-gataotlejate arvu suurendada. Hetkel on Vao keskuses 82 inimest, kellest ligi pooled on Ukrainast. Kuigi elatakse mitmekesi tubades ja kasutatakse vaja-dusel ka narisid, siis sanitaarseid prob-leeme majutuskeskuses ei ole.

Ruumikitsikuse vähendamiseks on plaanis remontida AS-ile Hoolekan-deteenused kuuluvad ruumid ka Vao teises kortermajas, et võimaldada tä-nastele varjupaigateenuse taotlejatele paremaid tingimusi. Korterite remondi-ga ei nähta võimalust, et Vaosse peaks inimesi juurde tulema, vaid eesmärk on parandada praeguste majutuskeskuse elanike elutingimusi.

Maarjo Mändmaa sõnul ei ole Vao külas mõistlik varjupaigateenuse taot-lejate arvu suurendada, et mitte tõsta-tada kogukonnas uusi probleeme. Ju-hul, kui Eesti riik planeerib suurendada varjupaigateenuse vajadust, siis on mõeldud osta kinnisvara juurde teistes piirkondades, et teenust rohkem haju-tada.

Varjupaigakeskuste majandamiseks saab kasutada EL-vahendeid ning neid on kavas ka kasutada.

Samas ei ole praegu teada, et kui lisandub vajadus pakkuda varjupaiga-teenust näiteks järgmisele 100-le ini-mesele, kas siis kuulutab ministeerium välja uue hanke. Sellisel juhul võidab selle parim pakkuja, kes ei pruugi olla AS Hoolekandeteenused.

Arutelul toodi välja mitmeid mure-sid ja probleeme. Kurdeti, et oma ko-dus ei tunta end enam turvaliselt.

Piirkonnapolitseinik Jaanus Mätas julgustas kõiki probleemide ilmnemi-sel kindlasti politsei poole pöörduma ja teavitama sellest ka majutuskeskust, sest varjupaigataotlejad peavad alluma Eesti seadustele. Ka Maarjo Mändmaa kinnitas, et kõigist vahejuhtumitest tu-leb kindlasti teavitada nii politseid kui majutuskeskust.

Allpool kokkuvõte arutelu käigus kerkinud küsimustest ja vastustest.

Mitu % muulasi (varjupaigateenu-se vajajaid) on mõistlik ühte külasse paigutada?

Näide Ungarist, et näiteks see arv võib erivajaduste puhul olla 10%. Sa-mas ei ole täna olemas konkreetset otsust ühe või teise osakaalu kinnita-miseks.

Kui kaua võtab aega varjupaiga-taotlejal tema tulevikku määrava ot-suseni jõudmine?

Eestis on seadusest tulenev olu-kord, et esimene periood on 6 kuud ja siis pikendatakse PPA otsusega seda vajadusel igal järgneval kuul. Keskmi-ne viibimine varjupaigakeskuses on 6 kuud. Samas on Vaos ka praegu üks Albaania pere, kes on olnud selle tee-nusega seotud 2 aastat ja 3 kuud.

Kus on võrdsus meie elanike toe-tuse ja varjupaigataotlejate vahel? Räägitakse, et kulud ühele varjupai-gateenuse ülalpidamiseks on 1000 eurot kalendrikuus.

Ühele varjupaigataotlejale kulub majutuskulude katmiseks kalendrikuus 230 eurot ja sellele lisandub 90 eurot, mis jääb talle toidu ja riiete ostmiseks.

Kas omavalitsus on andnud loa varjupaigateenuse rajamiseks Vao külla, kus on vastav volikogu otsus?

Vallavolikogus oli enne varjupaiga-teenuse Vaosse kolimist arutelu, kus pooldati varjupaigateenuse võimalust Vao külas. Vastava kirja on Sotsiaalmi-nisteeriumisse saatnud Väike-Maarja vallavalitsus. Enne seda tutvuti Illu-kal pakutava teenusega ning selle info põhjal sai seda ka toetatud.

Kui kaua võivad elamisloa saanud inimesed viibida Vao keskuses?

Maksimaalselt neli kuud. Keskus peab neil aitama oma elu alustada (töö- ja elukoha leidmine).

Kuidas toimub lõimumine Eesti kultuuriruumiga?

Kaks korda nädalas toimuvad eesti keele tunnid, toimuvad erinevad kul-tuurilised üritused, tutvustatakse eesti kultuuri. On olemas kultuurilise ko-hanemise käsiraamat mitmes keeles. Üldist päevakava või väga konkreetset õppekava ei ole.

Millised on varjupaigateenusel viibivatele inimestele kehtestatud reeglid?

On olemas konkreetsed reeglid, mis on nii vene, inglise, kui ka mitmes tei-ses keeles. Kehtestatud on Varjupaiga-taotlejate majutuskeskuse sisekorra-eeskiri. See on kättesaadav internetis aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112013001

Kui palju võib elamisloa saanud inimene siia kutsuda pereliikmeid, kas kõik oma „neli“ naist?

Me olme kehtestanud Eestis kül-lalt ranged reeglid. Varjupaigataotleja perekonnaliikmeks on: tema abikaasa; tema vallaline ja alaealine laps, seal-hulgas lapsendatud laps; tema ja tema abikaasa vallaline ja alaealine laps,

sealhulgas lapsendatud laps. Abielu peab olema sõlmitud enne Eestisse saabumist.

Kuidas tuleb käituda, kui varju-paigakeskuses olevad inimesed ri-kuvad meil Eestis kehtivaid reegleid/tavasid?

Helistada PPA-sse ja andes teada ka varjupaigakeskusele. Mida rohkem konkreetseid teemasid teada antakse, seda kiirem ja parem on nendele rea-geerimine ja nende ennetamine.

Saalist tehti ettepanek seada sisse nö probleemide ja ettepanekute raa-mat või internetikeskkond, kuhu saaks vajaliku teema/probleemi kirjeldada ja ka selle, mida lahendamiseks ette võe-ti. Raamatu sisseseadmise eest jäi vas-tutajaks Vao keskuse juhataja.

Miks Vao keskus paneb oma prügi prügikasti kõrvale, mitte prügikasti? Seal on ainult 1 kast, mis on kas liiga väike või tühjendatakse liiga harva?

Vao majutuskeskus leiab sellele lä-hemal ajal lahenduse.

Heakord ei ole kiita, mis saab Vao keskuse taga oleva „haljasalaga“, miks Vao majutuskeskuse lapsed peavad mängima Vao küla mängu-platsidel, millal kavatsetakse män-guväljakuid parendada?

Probleem hakkas sellest, et Vao majutuskeskusele maaküttesüsteemi paigaldaja läks pankrotti ja ehitustege-vust ei viidud lõpuni. Selle aasta (2015) juulis hakatakse remontima täienda-vaid ruume ja käesoleva aasta sügiseks parandatakse mängväljaku tingimusi.

Vastutajaks AS Hoolekandeteenused. Majatagune „laokil haljasala“ muude-takse haljasalaks.

Millised on Vao keskuse turvame-he kohustused ning kas tänane Vao keskuses olev personal tuleb suure-nenud taotlejate arvuga toime ehk kas AS Hoolekandeteenused suudab üldse selle teenuse eest vastutada ja suudab hallata?

Selgitame turvamehele ülesanded ning tegeleme töökohtade analüüsiga, et vajadusel inimesi juurde palgata.

Mida tehakse selleks, et Vao küla tunneks enda turvalisemalt, näiteks kas AS Hoolekandeteenused on nõus paigaldama täiendavaid tänavaval-gusteid või tasuma tänavavalgustuse eest?

Hea, kui tuleb konkreetseid ettepa-nekuid, kuidas kohaliku kogukonnaga kontakti hoida ja läbisaamist saavuta-da. Vaja on pidevat ja mõistlikku suht-lust.

Mitu kohta on Vao keskuses ja mitu kohta kannatab Vao kogukond välja?

On 35 ametlikku kohta, kuid hetkel elab 82. Nendest ligikaudu 50 elab re-noveeritud majas ja teised mujal kor-terites.

Kas tuleohutus on Vao keskuses tagatud, kui kohti on 35 ja tegelikult elab peaaegu 2 korda rohkem ela-nikke?

Jah, tuleohutus on tagatud. On ATS valve. Elanike arv ei ole tuleohutusega otseses sõltuvuses.

Mida teevad varjupaiga keskuses elavad lapsed? Kui palju võimalusi on neid koolitada Kiltsis?

Vene keelt kõnelevad lapsed käivad Tapal Vene gümnaasiumis ja üks laps ka Kiltsis. Kindlasti on vaja koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sot-siaalministeeriumi ja Siseministeeriu-mi vahel (kindlasti ka lisavahendeid) laste täiendavaks õpetamiseks. Teema on eriti aktiivne alates sellest aastast. Loodame, et saame asja järgnevatel aastatel paremaks.

Mida peavad Vao elanikud konk-reetselt tegema, kui nad ei soovi, et varjupaigateenuse kohtade arv tõu-seks 35-lt 70-ni?

Tooma välja konkreetsed problee-mid, mis tekivad ning seda põhjalikult motiveerima. Saatma vastavad ettepa-nekud näiteks vallavalisusele, kes need edastab. Kindlasti on mõistlik tekkinud probleeme täiendavalt arutada kogu-konda esindava väiksema seltskonna ja Vao majutuskeskuse vahel, et ennetada esilekerkivaid probleeme.

Millal uuesti kokku saada?Oluline on, et infovahetus oleks pi-

dev ja selliseid avalikke arutelusid kor-raldada vastavalt vajadusele. Vao maju-tuskeskus on igati nõus kaasa mõtlema ja tegutsema, et keskusega seonduv oleks kogukonnale vastuvõetav.

Kokkuvõtte koostasIndrek Kesküla

Valla elanike pöördumine12. juunil laekus vallavalitsusse valla elanike pöördumine, milles soovitakse oma riigi, Väike-Maarja vallavalitsuse ja AS Hoolekandeteenused poolt:

1. saada perioodiliselt, kord kuus (näiteks valla lehe kaudu) teavet ma-jutuskeskuses viibivate pagulaste ja

varjupaiga taotlejate arvu ja koosseisu ning keskusele kohalike elanike poolt esitatud pretensioonide ning nende la-hendamise kohta;

2. saada teavet plaanide kohta, mis mõjutavad meie igapäevast elukesk-konda ja turvalisust ning kava, kuidas

pingeid ja riske maandatakse;3. õigust osaleda sel teemal toimu-

vates aruteludes ja otsuste vastuvõtmi-sel;

4. tasuta inglise keele, kui enim levi-nud rahvusvahelise suhtlemiskeele kur-susi kohalikele elanikele, et suudaksi-

me suhelda teistest kultuuriruumidest pärit inimestega ning oskaksime vaja-dusel igapäevase suhtlemise käigus selgitada pagulastele meie kombeid ja tavasid, mida nad peaksid austama.

Lisaks ollakse vastu pagulaste varju-paigataotlejate majutuskeskuse laien-

damisele ning sealsete elanike arvu suurendamisele üle 35 inimese.

Pöördumisel on 92 allkirja.

Hanno Tamm koos Ukraina Donetski sõjapagulaste Aleksandri, Maksimi ja Vjatšeslaviga, kes aitasid Kasemäe talu metsas hooldada pärandkultuuri objekti Kalevipoja hobuse jalajäljed (Rootsi kaitseliin). Pandivere päeval kohtas

Hanno Tamm Ukrainast pärit Vao majutuskeskuse elanikke, kes pakkusid seal oma rahvustoite. Kaks aastat Kiievis õppinuna leidis Hanno Tamm ukrainlastega kohe hea kontakti ja tutvustas neile lähemalt ka siinset piirkonda. Teete-gemise käigus oli Kalevipoja hobuse jalajälgedesse sattunud mulda. Ukrainlased olid kohe varmalt Hanno Tammele

abi pakkumas ja ühiselt saadi pärandkultuuri objekti ajalooline väärtus taastatud. Foto: Indrek Mägi


Lõpule jõudis varjupaigataotlejate vastuvõtutingimuste parandamise projekt28. mail tehti Vao pagulastele mõel-dud majutuskeskuses kokkuvõtteid 1,5 aastat kestnud projekti „Varjupaiga-taotlejate vastuvõtutingimuste paran-damine“ kohta. Projekti viis ellu MTÜ ProDia. Projekt “Varjupaigataotlejate vastuvõtutingimuste parandamine” läks käima eelmise aasta algusest ja lõppes selle aasta maikuuga. Projek-ti juhi Tanel Mätliku sõnul oli projekti peamiseks eesmärgiks pakkuda var-

jupaigataotlejatele vaba aja tegevusi koos kohalike inimestega. Toetus saadi projektile Euroopa Pagulasfondist.

Kui tegemistega alustati, elas Vao majutuskeskuses umbes 20 varjupai-gataotlejat. Tänaseks on see arv kasva-nud, Vao majutuskeskuses elab hetkel 82 inimest 16 riigist. Suurem osa neist on mehed, naisi on ligi 20, lapsi sama-palju.

Projekti jooksul korraldati mitmeid tegevusi koos Väike-Maarja noortekes-kusega, tutvustati kohalikke vaba aja veetmise võimalusi, osaleti kohalikel kultuuri- ja spordiüritustel. Omalt poolt õpetasid mitmed varjupaigataotlejad oma keelt ja kultuuri meie noortele, sa-muti toimusid Kiltsi põhikoolis Ukraina ja Sudaani kultuuriõhtud korraliku slai-

di- ja kultuuriprogrammiga, mis lõppes rahvustoitude degusteerimisega.

Üldse korraldati projekti käigus eel-mise aasta märtsist tänavu maikuuni 52 üritust ning kokku tuli umbes 530 osalemiskorda.

Kui alustasime, ei osanud me ette näha, et inimesi tuleb nii palju juurde ja ehk ei osanud projekti tegevusi pla-neerides arvestada ka kõikide eripära-dega, nii kultuurilistega, kui ka sellega,

et keskusesse saabub nii palju peresid koos lastega. Aga projekt õnnestus ja projekti juht Tanel Mätlik andis teada, et siseministeeriumile on esitatud uus taotlus, et augustis taas sarnase pro-jektiga alustada. See kestaks kaks aas-tat ning kaasaks igal kuul 30 keskuse elanikku.

Projekti meekonna nimel avaldan tänu kõigile koostööpartneritele ja meie tegevuse toetajatele: Väike-Maar-ja Vallavalitsusele, Väike-Maarja noor-tekeskusele, Väike-Maarja spordihoo-nele, perekond Loodile, OÜ-le Joosand, Vao majutuskeskusele, Kiltsi põhikooli-le ja paljudele teistele.

Meeli Veiaprojekti ühistegevuse juht

Tehti kokkuvõtteid varjupaigataotlejate vaba aja tegevuste projektist

28. mail tehti Vao varjupaigataotleja-te majutuskeskuses kokkuvõtteid ligi poolteist aastat kestnud projektist, mil-lega on püütud pagulaskeskuse elani-kele leida erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks.

Projekti kutsus ellu MTÜ ProDia, mille eesmärgiks ongi edendada dia-loogi ja sidusat ühiskonda tööturu, tervishoiu, sotsiaalkaitse, ettevõtluse, meedia ja integratsiooni valdkondades.

Projektijuhiks sai endine Väike-Maarja noortekeskuse juhataja Meeli Veia.

MTÜ ProDia juhatuse liikme Tanel Mätliku sõnul tunti Ida-Virumaal Il-lukal, kus pagulaskeskus varem asus, puudust just sotsialiseerumisest ko-halike elanikega. Sealt tekkiski sellise projekti ellukutsumise mõte.

Projekti eesmärk oli kaasata vaba aja tegevustesse nii pagulasi kui kohalikke elanikke. Projekti tegevused algasid 2014. aasta märtsis ja lõppesid nüüd maikuuga. Kokku mahub sellesse enam kui aasta kestnud tegevusse 52 üritust. Kui lugeda kokku majutuskeskuse ela-nike osaluskordi, siis on neid 527.

Kui Vao majutuskeskus alustas eel-mise aasta 27. jaanuaril tööd, oli paik-kond majutuskeskuse elanikele võõras ja sisseelamine päris keeruline. Osa projektitegevustest toimus Väike-Maar-ja noortekeskuses. Algul oli tegemist projektis osalejate sinna käima harju-tamisega, aga nüüd on päris mitmed noortekeskuse omaks võtnud ja kasu-tavad seal avanevaid võimalusi oma aja sisustamiseks. Suvel on liikumisega kergem, mõned käivad jalgsi, mõned bussiga.

Projekt hõlmas palju huvitavaid te-gevusi: jalgpalli mängimine, käsitöö, toidutegemine, vastlapäeva tähistami-ne, üldlaulu- ja tantsupeol osalemine, spordivõistlused, jaaniõhtu, emade-päeva ja naistepäeva kontserdid.

Kiltsi kool on olnud hea projekti-partner. Seal on olnud kaks teemaõh-tut: Ukraina ja Sudaani õhtud. Kilt-

si põhikooli direktor Merje Leemets rääkis, et pagulaskeskuse elanikud on väga agaralt nende õhtute ettevalmis-tamises ja läbiviimises osalenud, on tutvustanud oma maad, kombeid, rah-variideid ja toitusid ning näidanud oma

kodumaalt kaasa võetud pilte. Pandive-re päeval näiteks on neil samuti plaanis oma rahvustoite tutvustada.

Kõik projekti osapooled leidsid, et teemaõhtute korraldamine peaks edas-

pidigi jätkuma.Majutuskeskuse elanike hulgas on

praegu kõige rohkem ukrainlasi, suda-anlasi on samuti teistest rahvustest märgatavalt rohkem. Esindatud on 16 erinevat riiki.

Majutuskeskuse juht Jana Selesneva

ja Meeli Veia rääkisid, et oma olemu-selt on majutuskeskuse elanikud meie inimestest vahetumad, avatumad ja nende suhtumisest kumab läbi teha-tahtmine. Kindlasti ei ole nad paha-tahtlike mõtetega, sest nende soov on siia jääda ja rahvusvahelist kaitset saada. Selleks peab nende suhtumi-ne ja käitumine igati korrektne olema.

Info liigub neil omavahel hästi. Tuleb ära tabada, kes on liider ja selle kaudu asju ajada. On märgatud, et vanemate inimeste sõnal on nende seas kaalu, neid kuulatakse ja nendega arvesta-takse Nad on harjunud kogukonniti

elama ja on oma loomult väga suhtlemisaltid. Neile tundub harjumatuna, et Eestis elatakse üksteisest nii eraldunult. Majadelgi on ju siinses hajaasustu-ses väga suured vahemaad – tihti pole naabreid kusa-gilt silmata.

Osa räägib pagulas-keskuses inglise keelt, osa vene keelt, vajadu-sel vahendavad nad keelt mitteoskajatele infot. On tähelepanuväärne, et omavahel räägitakse n-ö kokkulepitud inglise kee-les, mis on päris inglise keelele väga sarnane, aga sisaldab ka n-ö kohanda-tud sõnu, mis nende endi keeltest üle võetud.

Jana Selesneva näiteks räägib nende kõigiga eesti keeles, vaja-dusel kordab mitu korda üle ja saadak-se üldjuhul hakkama. Anneli Võso õpe-tab ja ajab nendega asju inglise keeles. Projektis osalenud lastel on omavahel kerge suhelda olnud. Mänguhoos ju eriti ei räägitagi, või kui, siis räägib iga-üks oma keeles, aga mängu käiku see igatahes ei sega.

Majutuskeskuses on mehi rohkem kui naisi. Algul oli vaid 3-4 naist, nüüd on rohkem, 16-17. On 9 peret, üks tüd-ruk käib Kiltsi koolis. Tema saab eesti keelega täielikult hakkama. Kaks last on majutuskeskuses oleku ajal sündi-nud, kolmas on sündimas.

Oleks tervitatav, kui kohalikud, kellel on mingit tööd pakkuda, oleks valmis neid vabatahtlikena tööle rakendama. See aitaks aega sisustada, paremini siinset elu ja siinseid kombeid tundma õppida, aga ka paremini keelt omanda-da.

Varjupaigataotlejate seas on ka väga oskajaid inimesi. Üks ukrainlanna näi-teks teeb fantastilisi torte, nende seas on ka juriste jt erialade esindajaid.

Augustikuus stardib uus vaba aja tegevuste projekt, selle eeltöö on MTÜ ProDia ja Tanel Mätliku poolt juba teh-tud. Tegevused on plaanitud ikka koos kohalikega. Tõenäoliselt jätkab projek-tijuhina ka Meeli Veia.

Projektist kokkuvõtet tehes arutleti võimaluse üle, et Väike-Maarja õppe-

keskus võiks edaspidi varjupaigataotlejatele täiskasvanute õppe raames koolitusi pak-kuda, nii keelt kui ka näiteks puhastustee-nindust-kodumajan-dust. Need oskused on kergesti omandatavad ja kuluvad edaspidi paremini hakkama saamiseks ära.

Sotsial iseerumi-seks on ühiste vaba aja tegevuste projekti jätkumine väga vaja-lik. See aitab üksteist paremini mõista ning tutvustab pagulastele

lähemalt siinse rahva kultuuri, harju-musi ja tavasid. Oluline on seejuures arvestada kogukonna soovidega ning sellega, et pagulaste osakaalu ei saa Vao piirkonnas püsivalt suurendada.

Ilve Tobreluts

Varjupaigataotlejate õigustest vastavalt kehtivale seadusandluseleRahvusvahelise kaitse taotlejale taga-takse majutamine majutuskeskuses, rahaline toetus toimetulekupiiri ula-tuses, eesti keele õpe, esmavajalikud tõlketeenused, arstiabi ning muud east ja/või erivajadusest tulenevad teenu-sed. Tööle võivad rahvusvahelise kaitse taotlejad minna kuus kuud pärast var-jupaigataotluse esitamist. Samuti on lastele tagatud juurdepääs haridusele.

Kui välismaalane on saanud rah-vusvahelise kaitse, siis toetatakse teda

elukoha leidmisel, eesti keele õppimi-sel ja esmavajaliku tõlketeenusega. Rahvusvahelise kaitse saajal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pen-sioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja -toetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi samadel alustel Eesti alaliste elanike-ga. Kohalik omavalitsus võib vajadusel maksta rahvusvahelise kaitse saajale toimetulekutoetust. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus haridusele ja õi-gus töötada.

Tallinnas toimus aruteluõhtu „Appi, pagulased!“Õpetajate Majas toimus 11. juunil aru-teluõhtu “Appi, pagulased! Müüdid ja väljakutsed”, millest Delfi TV tegi otse-ülekande ning mida saab järelevaadata interneti vahendusel:

h t t p : / / m . d e l f i . e e / a r t i c l e .php?id=71682403

„Viimaste nädalate suurele avalikule huvile vaatamata on mitmed Euroopa Komisjoni ettepanekud seoses pagu-laskriisi lahendamisega jäänud laiema-le avalikkusele segaseks,” selgitas Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson. “On oluline anda faktipõhiseid vastuseid seni selguseta jäänud küsimustele, kummutada müüte ning teadvustada väljakutseid. Loome võimaluse põ-nevaks ning erinevaid seisukohti hõl-mavaks avalikuks diskussiooniks päev enne seda, kui Eesti otsustab oma seisukoha Euroopa rände tegevuskava

suhtes.“Euroopa Komisjonist tulevate põge-

nike ümberasustamise ja -paigutamise plaanide valguses lahkavad Eesti pa-gulaspoliitika tulevikku Riigikogu Eu-roopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling, Siseministeeriumi koda-kondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ning MTÜ Eesti Pagulas-abi juhataja Eero Janson. Lisaks Eero Jansonile esineb sissejuhatava ette-kandega Eesti pagulasmaastiku hetke-seisust ning pagulaskvootidest Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Kesku-sest. Paneeldiskussiooni modereerib kommunikatsiooniekspert Liisa Past.

Aruteluõhtut korraldasid Jaan Tõ-nissoni Instituut ja Eesti Pagulasabi Euroopa Liidu programmi „Kodanike Euroopa” toel.

Vao majutuskeskuse elanikud Pandivere päeval oma rahvustoite pakkumas. Foto: Ilve Tobreluts

Projekti eestvedajad Meeli Veia ja Tanel Mätlik koos Vao keskuse sotsiaal-töötaja Jaana Nesteri ja majutuskeskuse juhi Jana Selesnevaga.

Foto: Ilve TobrelutsKäsil on rahvustoitude valmistamine Sudaani õhtuks. Foto: Jana Selesneva

Ukraina õhtul Kiltsi koolis.Foto: Merje Leemets


Simuna kutsub taas perepäevaleSimunas on saamas toredaks tradit-siooniks pidada augustis perepäeva. Sellel aastal ootame kõiki Simunasse 16. augustil.

Päev algab kell 10 käsitöö- ja talu-kaubalaada avamisega Simuna allika ümbruses. Ootame laadale kauplema käsitöölisi ja talukauba pak-kujaid.

Lastele pa-kub lusti kell 11.30 algav programm Vel-lo Vaheri tsir-kuseperekon-nalt.

Nii nagu ikka, töötab ka sellel aas-tal töötuba. Sel leaastane töötuba on pühendatud muusika-aas-ta tähistamisele. Töötoas on võimalik Simuna kapelli muusikute abiga teha tutvust erinevate instrumentidega ja õppida nendega musitseerima. Eduka-mad õpilased saavad koos kapelli muu-sikutega perepäeva külalistele oma õpitut ka ette kanda.

Simuna rahvamaja isetegevuslased tervitavad külalisi kell 11 ja 13 algavate isetegevusprogrammidega.

Perepäeva lõpetab Simu-na kirikus kell 15 algav Alen Veziko kont-sert.

Traditsioo-niliselt töötab kohvik Simu-na naisseltsilt, lastel on või-malik hullata batuudil ja lasta endale maalida näomaaling. Samuti on ava-tud Simuna kiriku uksed ja võimalik on minna kiriku kellatorni vaateplatvormi-le nautima kaunist vaadet.

Üritus on tasuta. Atraktsioonid on tasulised. Halva ilma korral toimub üri-tus Simuna rahvamajas.

Info ja laadale kauplejate registree-rimine telefonil 5668 8178 või [email protected]

Ürituse korraldamist toetavad sise-ministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Väike-Maarja vallavalitsus, Simuna rahvamaja, Simuna naisselts, mittetulundusühing Võivere Tuuleves-ki.

Liivika Harjo

VÄIKE-MAARJA VALLA TALUDHÄRMA TALUÄntu küla • Heiti Erala, tel 525 4758Elulaaditalu, kus tegeletakse maade

korrashoiu, metsanduse, aianduse ja ak-tiivse puhkuse pakkumisega vibu- ja mat-karajal.

Külastajad saavad tutvuda talu elu-oluga, saada algteadmisi vibuspordist, harjutada kätt ja silma vibutiirus või met-sarajal, matkata terviserajal ja juua alli-kavett. Pärast aga mõtiskleda ja puhata vibukojas teelauas.

KAARLI TALUÄrina küla • Kadri Kopso, tel 523 6582,

www.kaarlitalu.ee, FB /kaarlitaluMahetalu, kus kasvatatakse teravilja,

jahvatatakse jahu ning küpsetatakse ehe-dat koduleiba.

Pisikeses pagaritoas valmistab pe-renaine teisigi maitsvaid küpsetisi ning õpetab leivategemise kunsti ka külaliste-le. Ekskursioonil kuuleb külaline talujuttu ning saab peremehe juhendamisel kat-setada möldriametit. Suures taluaias on mõnus korraks jalga puhata ja linnupetet võtta.

Teele minnes saab kaasa osta erine-vaid kohalikke veski- ja pagaritooteid.

KOOLI TALUNadalama küla • Ene Preem, tel 523

9550Viljakasvatusega tegelev peretalu, kus

lisaks igapäevasele talutööle tegeletakse ka paikkonna ajaloo uurimise ja vanavara kogumisega.

Peretalude päeval on külastajatel või-

malik uudistada talumuuseumi, tutvuda viljapõldude ja kaasaegse talutehnikaga, teha proovisõitu traktoriga ning vilja-koristuse ajal koos kombaineriga põllul sõita.

Avatud on talurestoran, kus saab terve päeva jooksul keha kinnitada või nautida tassi kohvi kõrvale peretütre maitsvaid kooke ja torte ning kaasa osta käsitöö-komme.

PAEMURRU TALUEipri küla • Kai Tomingas, tel 526 0283Lihaveiste ja köögiviljakasvatusega te-

gelev talu.Külalised saavad vaadata loomi karja-

maal ja kanu taluõuel. Mitut erinevat tõu-gu kanatibudega saab ka lähemalt tutvust teha.

Suures kasvuhoones on juba valmi-mas tomatid, kurgid, paprikad, mida soo-vijad saavad koju kaasa osta.

UUETOA TALUAvispea küla • Jaak Läänemets, tel

5660 6357, www.avispeamees.eeUuetoa talus toimub majandustege-

vus pereettevõttena Avispeamees OÜ, mis on spetsialiseerunud sertifi tseeritud teraviljaseemne tootmisele.

Külalistele näidatakse valmimisjärgus olevaid odra-, nisu-, herne- ja rapsipõlde, tutvustatakse erinevaid viljakasvatamise tehnoloogiaid ning selleks vajalikku ma-sinaparki. Viljakoristuse ajal on soovijatel võimalus kombaineriga koos proovisõit teha.

PALMI TALUPudivere küla • Jaanus Raidlo, tel 527

3846Kartuli-, köögivilja- ja marjakasvatuse-

ga tegelev talu.Külalistele näidatakse maasikapõldu,

räägitakse kasvatamise tehnoloogilisest poolest ja pakutakse müügiks värsket kar-tulit ja juurvilja.

KRUUSIAUGU TALUEbavere (endine Kaarma-Tagaküla) •

Marju Metsman, tel 526 3831Kruusiaugu talu 1924. aastal ehitatud

rehemajas on algsel kujul säilinud rehe-tuba. Pärast talu taastamist 1994 tegeleti aastaid põllu- ja loomapidamisega, nüüd potipõllunduse, käsitöö ja muusikaga.

Külalised on oodatud tutvuma rehetoa ja taluaiaga, proovima vanu käsitöövõt-teid, osalema muusikaga mõtterännakul talumetsas ja õhtusel rehetoakontserdil.

TISLERI TALUEbavere küla (endine Kaarma Tagakü-

la) • Hanno Tamm, tel 510 44041883. aastal rajatud Tisleri talus on

läbi aegade elanud ja tegutsenud Tamme pere. Pikkade aegade jooksul on talusse kogutud ajaloolist ja etnograafi list va-navara, mis on eksponeeritud ja avatud külastajatele tutvumiseks. Elumajas on säilinud 1930. aastate algupärane talu elutoa interjöör.

Külastajatele toimub ringkäik talus, kus taluperemees tutvustab vanu hoo-neid, nende ajalugu ja suurt vanavara kol-lektsiooni.

TAMSALU VALLA TALUDORUVESKI TALUJärvajõe küla • Reena Curphey, tel

5345 2820, www.oruveskitalu.com, www.facebook.com/OruveskiTalu

Lamba- ja veisekasvatuse ning käsi-tööga tegelev talu.

Peretalude päeval saavad külastajad tutvuda erinevate lambatõugudega ja maitsta lambaliha.

Võimalik on külastada Loovus- ja Kingiaita, kus korraldatakse käsitööala-seid töötubasid ning müügil on talus

valmistatud käsitöötooted (lambanahad, vilditud ja kootud tooted). Huvilistel on võimalik vaadata ja proovida, kuidas lam-bavilla töödeldakse, kuidas see lõngake-rasse jõuab ja mida huvitavat saab lam-bavillast valmistada.

RAKKE VALLA TALUD JA KÜLASTUSOBJEKTIDAALI AJAVIITETALUAo küla • Kaur Salus, tel 5647 8105Loodusretkede korraldamisega tege-

lev talu.Külastajatele pakutakse kanuumatka

Ao veskijärvel algaval Näki matkarajal, mida ääristavad parvedel kaheksa erine-vat liiki näkki. Peale matka on võimalik lõõgastuda kuumas saunas ja grillida. Avatud järv koos suplemisvõimalusega.

ORUNURME TALULasinurme küla • Andres Keär, tel 5667

9337Teravilja-, rapsi-, herne- ja vähesel

määral ka maasikakasvatusega tegelev talu.

Külalised saavad tutvuda tänapäevase põllumajandustaluga: näha masinaparki, tootmishooneid ja kuivatit. Viljakoristu-seks sobiva ilma korral on külastajatel võimalus sõita kombaineriga põllul kaa-sa.

EMUMÄGIEmumäe küla • Piret Nurmetalu, tel

509 3926

www.emumagi.onepagefree.comPandivere kõrgeimal mäel ootavad

külastajaid vaatetorn, puukujude allee, vana kalmistu ja hääbunud külade mäles-tuseks püstitatud pink.

Emumäe infopunktist saab infoma-terjali kohalike vaatamisväärsuste kohta ning osta kohalikku käsitööd ja karastus-jooke.

Peretalude päeval on eelneval kokku-leppel võimalik tellida kohaliku giidi juh-timisel jalutuskäik Emumäel (ca 2,5 km).

TOOMIHKLI TURISMITALUEmumäe küla • Margot Mitt, tel 5334

1356Põllumajanduse, jahu jahvatamise

ning majutusteenuse pakkumisega tege-lev talu.

Külastajad saavad näha hobuseid. Avatud on talutehnika ja hoburiistade muuseum. Talust saab osta kaasa kivives-kil jahvatatud leivajahu, mis valmistatak-se kohapeal kasvatatud rukkist.

PÄRT-JAAGU TALUSalla küla • Piret Lankots, tel 5648

7029, www.nisuvaba.ee, FB/nisuvabaEnam kui 100 aasta vanune talu on

saanud uue hingamise viimase 10 aasta jooksul, mil järeltulijad on esivanemate koha taas korda teinud.

Pärt-Jaagu nime kannab ka perenaise ettevõttes Nisuvaba Maailm valmistata-vate unikaalsete nisuvabade maitsekama-de sari. Peretalude päeval saab degustee-rida kogu Pärt-Jaagu kamavalikut ja sega-da ise endale valmis värske kamajoogi või magustoidu.

SALLA SELTSIMAJASalla küla • Hando Kuntro, tel 526

4952, www.salla.eeJuba seitsmendat aastat taastavad ko-

halike juurtega inimesed vana kaupluse-hoonet seltsimajaks, et luua keskkond kultuuri- ja haridusalasteks tegevusteks. Töö on veel pooleli, kuid igal suvel on majas avatud mõni kunsti- või arhitek-tuurinäitus ning toimunud mitmed koha-likud sündmused.

Peretalude päeval saate kunstnik Piret Smagari juhendamisel osaleda joonista-mise töötubades.

Tule tutvu Pandivere piirkonna peretaludega!Tutvustamaks piirkonnas tegutsevaid peretalusid ja elu maal, toimub 1. ja 2. augustil teine Pandivere Peretalude Päev.

Külalistele avavad väravad 8 pere-talu Väike-Maarja vallast, 6 peretalu ja külastusobjekti Rakke vallast ning 1 pe-retalu Tamsalu vallast.

Huvilistel on võimalus külastada talusid ja tutvuda sealsete tegemiste-toimetamistega, maitsta talutoitu, teha käsitööd ning osta koju kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm.

Reisikaardi koos päevapassi ja ta-lusid tutvustava trükisega saab kõigist avatud taludest.

Külastatavatest taludest ja kohta-dest päevapassi viisatempleid kogudes on võimalik osaleda vahvate auhinde-de loosimisel.

Lisainfot vaata Facebook: Pandivere Peretalude Päev.

Tulge meile külla!

Ene Preem

Väike-MaarjaPõllumeeste Seltsi

TALUTURGR, L 10-15

Väike-Maarja bussijaamas

Müügil kohalike tootjate köögivili, piima- ja teravil-jatooted, hoidised, mesi,

käsitöö.

Info: tel 526 0283

Alen Veziko.Foto: 2 x Internet

Lastele pakub lusti Vello Vaheri tsirku-

seperekond.


Aastapäev pani punkti Kiltsi kooli edukale õppeaastaleTänavusele Kiltsi õppeaastale pani punkti kooli 160./95. aastapäev. 160 aastat hariduselu Kiltsi piirkonnas – aastal 1855 alustas Muda Märt Soota-guse külas Raba talus lastele katekis-muse ja piibliloo tutvustamisega. 95 aastat on kool tegutsenud Kiltsi lossi katuse all.

Aastapäeva üritustel osales ligi 300 inimest, mis minu arvates näitab, et Kiltsi kool on jätnud inimeste süda-meisse meeldivad mälestused ja raja-nud nende haridusteele tugeva vunda-mendi.

Aktusel loeti vilistlaste luulet, laul-di-tantsiti ning esitati võimlemiska-vasid. Kontsert oli meeleolukas ning sai positiivset tagasisidet. Tänan kõiki osalenud õpilasi ning ettevalmistustel aktiivselt kaasa löönud õpetajaid.

Õpilaste ja õpetajate tänamiseks annavad põhjust ka õpitulemused ning erinevatel aladel saavutatud kohad. Kiituskirjaga lõpetas klassi 8 õpilast, „4“-„5“-le õppis 13 õpilast, ainealase kiituskirja pälvis 24 õpilast. 9. klassi õpilased Brigitta Luik ja Kevin Tobre-luts saavutasid hea tulemuse lahtistel matemaatika ja füüsika võistlustel Tar-tus. Anu Reimann ja Kevin Tobreluts tutvustasid lõppevat Comeniuse pro-jekti Tartu Loodusmaja õpilaskonve-rentsil.

Traditsiooniliselt osalesime mate-maatikavõistlusel Känguru, informaati-kavõistlusel Kobras, metsaviktoriinil ja kodanikupäeva viktoriinil. Laululinnud esindasid kooli väikekoolide muusika-festivalil Lehtses. Esmakordselt osa-lesid 3. klassi tüdrukud Eliise Kivistu, Crystal-Speli Lõhmus ja Reneli Nugis Paide Ühisgümnaasiumi kodu-uuri-mustööde võistlusel. 6. klassi õpilased osalesid HITSA projektis „Lahe asi“ Krusensterni blogiga. Meisterdati laua-mänge projekti „Prügivahetund“ raa-mes. 29 õpilase tööd esitati virtuaalse-le käsitöönäitusele „Sõbralt sõbrale“. Reisiga Portugali lõppes kaks aastat kestnud rahvusvaheline projekt „Vesi – iga piisk loeb“.

Maakondlikel aineolümpiaadidel läks väga hästi Merette Möldrel – bio-loogias 3. koht. Lisaks inimeseõpetuse olümpiaadil 10. koht. Tubli tulemuse

saavutas Kevin Tobreluts 7. kohaga füü-sikas ning Eneli Mägi 9. kohaga bioloo-gias. Endast parima andsid õpilased geograafi a, keemia, matemaatika ning emakeele olümpiaadidel. Hea meel on tõdeda, et Kiltsi kooli vilistlased Richard Lätt, Ainri Tarassov ja Reeli-ka Krumm on edukalt esindanud vene keele ning inglise keele olümpiaadidel ka naaberkooli.

9. klassi võistkond – Kristjan Baidu-ža, Brigitta Luik ja Eneli Mägi – võist-lesid gümnaasiumitega maakondlikus Teaduslahingus ning saavutasid 6.

koha. Kahe võistkonnaga osalesime viktoriinisarjas Roheline Maakond, ma-temaatikavõistlusel Nuputa ning linnu-viktoriinil. Kõrvale ei jäänud ka kõige väiksemad – 1. ja 2. klassi võistkond osales loodusloopäeval Sõmerul.

Uhkust saab tunda ka sportlike tule-muste üle. Urmas Andero Aal on maa-kondliku 3. koha omanik mitmevõistlu-ses, Urmeko Andres Aal 3. koha omanik kaugushüppes ja mitmevõistluses, 2. koha omanik kuulitõukes, Kaarel-And-res Kelgo 3. koht mitmevõistlusel, 2. koht kõrgushüppes, 1. koht kuulitõu-kes, Janely Miadzielec neljavõistluse 3. koht. Koolile kuulub Vallimäe karika võistkondlik 2. koht ja neljavõistluse võistkondlik 3. koht. Suusatamises on saavutanud väga häid tulemusi Anu

Reimann, Eliise Kivistu, Metrette Möld-re, Kadri Reimann, Kevin Tobreluts.

Väike-Maarja vallas toimunud võist-lustel läks väga hästi E. Leppiku võist-lusmatkal – 2. koht – ja Lurichi kevad-jooksul jälle 2. koht. Muinasjuttude illustreerimise võistlusel, rahvajuttude pajatamisel, algklasside luulekonkursil ja laste lauluvõistlusel – kõikjal õpila-sed esimese kolme hulgas.

Koolijuhina saan rahul olla Kiltsi kooli õpilaste ning õpetajatega. Ja kui-gi Kiltsi loss pole ehitatud koolimajaks vaid eluhooneks, siis temast õhkuv aja-looline aura ja arhitektuuriline omapä-ra korvab kõik võimalikud ebakõlad.

Ilusat suve soovidesKiltsi Põhikooli direktorMerje LeemetsFoto: 2x Merje Leemets

325. aasta Simuna hariduselusKäes on kevad. Päike paistab, sirelid õitsevad, ööbik laksutab vana internaa-dimaja ees oleval toomingal. Eemalt metsaservalt on kuulda käo kukkumist. Staadionil treenivad spordilaagris ole-vad lapsed. 9. klass vaevleb eksamipa-lavikus. Õpetajad nokitsevad veel oma klassiruumides ja on mõtetega juba sü-gises. Ees ootab SUVI. See on Simuna koolielu juuni alguses 2015.

Eelpool nimetatud idüllini jõudmi-seks on Simuna koolipere möödunud õppeaastal kõvasti pingutanud. Kuna Simuna hariduselu tähistas 325. aasta-päeva, püüdis kogu koolipere juubeli-aasta puhul anda endast parima. „Tee-me ära“ talgupäevaga alustasime juba sügisel, et meie kooliümbrus ja 1908. aastal ehitatud maja kevadel pidustus-te ajal võimalikult heas korras oleksid. I õppeveerandi viimane koolipäev oli to-peltpikk. Pärast tunde toimus ülekooli-line „Heakorrapäev“. Kooli territoorium sai lehtedest puhtaks riisutud ja vanas koolimajas mitu ruumi korda tehtud.

Osaletud sai olümpiaadidel, võist-lustel konkurssidel. Õpitud laule, tant-se, näidendeid, luuletusi. Käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuse- ja kunstiõpetajad pingutasid kevadise õpilastööde näi-tuse nimel. Õpetajad ja koolitöötajad tegid aasta läbi ettevalmistusi kevadis-teks pidustusteks. Kõike seda ikka juu-beliaasta meeleolus.

Hoolimata sellest, et kogu õppe-aasta meeleolu oli pisut pidulikum kui harilikult, võtsid õpilased õppimise poolt väga tõsiselt. Õpilaste õppetöö tulemused olid üle aastate parimad. Meie 81 õpilasest oli viielisi õpilasi 21, neljadele viitele õppijaid 28, kolmeme-hi 23 ja kolm õpilast pidid sooritama ka täiendavat õppetööd, et kolmemees-te ridadesse pääseda. Klassijuhatajad olid eriti rõõmsad selle üle, et põhju-seta puudujaid käesoleval õppeaastal peaaegu ei olnudki.

30. aprillil asus kogu koolipere taas heakorratöid tegema. Pärast õppe-tunde sai kooli territoorium talvel ko-gunenud rämpsust puhtaks ri isutud. Värske värvi said kooliõuel paiknevad ronimisredelid ja vana koolmaja muu-tus muuseumiks, kus vaatamiseks välja pandud vanaaegseid koolipinke, õppe-vahendeid, puutööpinke, õpilastöid, tahvleid, ohutusjuhendeid jms. 15. mail aga tähistasime õpilastega Simu-na Kooli sünnipäeva. Kui tunnid läbi said, osalesid õpilased karusellvõist-lusel. Edasi kell 15.00 algas Vana Kooli

Päev. Poistel olid seljas triiksärgid ja jalas viigipüksid. Tüdrukuid võis näha ruuduliste koolivormiseelikutega rin-gi liikumas. Oli ka pioneerirätte ja ok-toobrilaste märke. Koridorides jalutati ja korrapidaja õpetaja nõudis, et hoid-ke ikka käest kinni ka. Tuli tõdeda, et va-hetunnis ringselt koridoris jalutamine oli tänapäeva õpilase jaoks äärmiselt keeruline ja arusaamatu. Harjutamine

nõudis aega ja vaeva, enne kui nõutud tulemus saavutati. Õppetunde viidi ka läbi vanas koolimajas ja seekord ilma aprillinaljata. Lapsed saidki aimu sel-lest, kuidas nende emad-isad, vana-emad-vanaisad siin kunagi õppisid.

23. mail jõudsid pidustused hari-punkti. Päev algas vilistlaste korvpal-liturniiriga. Esmakordselt oli kavas juubelijooks ümber Simuna alevi. Osa võttis 12 välejalga ja läbitud sai 100 ki-lomeetrit. Kell 12.00 - 20.00 sai tutvu-

da koolimajas õpilastööde näitusega ja külastada vana koolimaja, kes end ka pidupäeva puhul pisut ehtinud oli. Sööklas pakuti soovijatele suppi. Osa-leda sai rongkäigus, mille eesotsas oli Väike-Maarja pasunakoor. Rongkäik suundus kiriku vastas oleva „hariduse kivi“ juurde, kuhu vilistlaste abiga sai tammepuu istutatud. Pärast rongkäiku toimus rahvamajas aktus, millele järg-

nes kutsetega külaliste vastuvõtt koo-limajas. Kell 20.00 algas rahvamajas lõbus tantsuõhtu, mis päädis võimsa ilutulestikuga.

Aitäh kõigile korraldajatele ja osale-jatele, et pidustused nii hästi õnnestu-sid!

Kohtume taas, kui Simuna haridus-elu tähistab 330. aastapäeva.

Kaja PõldmaaSimuna Kooli direktor

Lastekaitsepäeval tulid lemmikloomad kooliLastekaitsepäeva ehk 1. juuni õhtu-poolikul oli Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside maja hoovil palju sagimist. Toimus järjekordne lemmikloomapäev.

Kohale tulnud lemmikud said rih-ma, puuri või omaniku külge numbrid, mille põhjal oli külastajatel võimalus hääletada oma lemmiku poolt. Tradit-siooniliselt jagunesid loomad kolme kategooriasse: kassid, koerad ja muud loomad. Muude alla kuulusid näiteks jänes, merisead, liivahiired, kilpkonn ja tibud. Lastekaitsepäeva puhul oli külla tulnud Väike-Maarja seltsimajas Kristel

Lehtme-Kitse poolt juhitav Peredega Pusimise Ring, kelle eestvedamisel saalis meisterdada sai. Seltsimaja ju-hataja Kalev Pärtelpoeg viis läbi vahva seiklusmängu, kus sai osaleda kas pere, võistkonna või sõpradega. Lahendada sai erinevaid ülesandeid ning kiirema-tele olid preemiaks auhinnad. Tegutses ka fotograaf Miia Kraun, kelle jäädvus-tusi sai õhtu lõpus suurelt ekraanilt vaadata. Mõnusate hõngudega meeli-tas külastajaid pannkoogikohvik ning lustilise vahepala pakkus 2.b klass, kes näitas õp Helvega talvel selgeks õpitud

line-tantse. Vestlusringis tut-vustasid omanikud oma loomi ning osavamad näitasid trikke, mida nende lemmikud oskavad. Lemmikloomapäeva kokkuvõt-teks võisime tõdeda, et teiste loomad on armsad, aga igaühe enda kodus olev sõber on ikka kõige kallim.

Egne LiivalaidVäike-Maarja gümnaasiumi

algklasside huvijuht

Kiltsi loomelaagridootavad käsitöö-ja kunstihuvilisi

29. juunist 4. juuliniXXXVII loomelaagrisse

(nahatöö ja kinkekarbid)

3. kuni 8. augustiniXXXVIII loomelaagrisse

(siidimaal, viltimine, maalimine).

Info aadressil:www.v-maarja.ee/loomelaager

Vilistlased ja koolitöötajad-õpetajad esinemas. Foto: 2 xTriinu Pohlak

Aastapäeva paraad.


28. Pandivere päev:28. Pandivere päeval pidutseti päikesepaistes ja rahvarohkelt6. juunil peeti Väike-Maarjas 28. Pan-divere päeva. Päikesepaiste tõi kokku hulgaliselt kohalikku ja kaugemalt rah-vast, kes sai osa kodukandipäeva pi-dustustest.

Tavakohaselt juhatasid Pandivere päeva sisse paar päeva varem toimu-nud kaks külakonverentsi. Tänavu olid need Rastla ja Uuemõisa külades. Rast-las koguneti Mardi-Tõnu tallu, Uuemõi-sas saadi kokku Kalevi talus. Mõlemas külas räägiti oma küla lugu – tuletati meelde varasemaid aegu, meenutati ja arutleti.

Väikese kontserdiga astus Rastlas üles kapell Sirili, Uuemõisasse aga viisid oma esinemisega külakosti Kilt-si laulu- ja tantsumemmed. Iga kord rikastub külakonverentsidel ka muu-seumi varamu. Seekord andis endine põline Rastla küla elanik Milvi Pärkson muuseumile oma kogukad mälestused. Samuti jõudis muuseumi Eino Tom-bergi põhjalik uurimus Uuemõisa küla kohta.

Valla 34 külast on nüüdseks Pan-divere päeva eel külakonverentsidega läbi käidud 32. Pandivere päevade aegu ei ole veel jõutud Vorsti ja Sandimetsa küladesse.

Kodukandipäeva eelõhtul, 5. juunil tehti kultuurilooline jalutuskäik Väi-ke-Maarja Pikal tänaval, mis on Väi-ke-Maarja aleviku peatänavaks. Jalu-tuskäigu sisustasid huvitavate faktide ja meenutustega muuseumi juhataja Marju Metsman ja Väike-Maarjast pä-rit arhitekt Alar Kotli lugu hästi tundev Kadri Kopso.

Pikk tänav on läbi aja olnud koolitä-nav ja kaubatänav, tee vallamajja, selt-simajja, kõrtsi ja surnuaiale, ka sepale, veskile, fotograafi le, raamatupoodi, külanõukokku …. Jalutuskäigul osale-jad avasid Väike-Maarja muuseumis näituse “Eesti lipp”, kus teiste seas on eksponeeritud ka kaks ajaloolist Pikal tänaval tänaseks juba hävinud hoone-tel lehvinud lippu – kunagise Böckleri maja ja Pikk 12 maja lipp. Jalutuskäik lõppes näitemänguõhtuga seltsimajas. Vaadati Tapa linna näiteringi etendust „Lesed“, autor Sławomir Mrožek, lavas-taja Tiit Alte.

Pandivere päev 6. juunil pakkus osalejatele päikesepaistet, laadamelu ja mitmesugust meelelahutust: avati kunstinäitus, toimus vahvaid kontserte ja põnevaid võistlusi ning kõlas ka roh-kelt puhkpillimuusikat. Tänavuse kodu-kandipäeva moto oli muusika-aastale kohaselt: Väike-Maarja kõlab hästi!

Päeva avades ütles vallavanem Ind-rek Kesküla, et tänavune moto haakub Väike-Maarjaga mitmel moel. Näiteks jõuame sel sügisel tuntud koorijuhi ja kirjaniku, valla aukodaniku Arno Ka-semaa 100. sünniaastapäevani. Tema juhendamisel kõlasid kokku nii Väi-ke-Maarja, Kiltsi kui ka Rakke koorid. Meil toimuvad mitmed üritused, mis kuulmismeeli paitavad: talvine muusi-kafestival, laste lauluvõistlused Maar-javiis ja Popp-Tipp-Täpp, meil on oma muusikakool ning pika ajalooga koorid, muusikaansamblid ja pasunakoor.

Pandivere päeva moto “Väike-Maar-ja kõlab hästi” ei pidanud silmas ai-nult laulu ja muusikat, vaid ka seda, et piirkonnas elavate inimeste, erinevate

seltside, ringide, külade ja ettevõtete tegevustes oleks kooskõla. Seda koos-kõla läheb vaja, et Pandivere piirkonnas leiduks piisavalt elurõõmu, et keerulis-tel aegadel jätkuks üksteise mõistmist ja küünarnukitunnet.

Pandivere päev tipnes Lääne-Viru maakondliku puhkpilliorkestrite päeva suure kontserdiga.

Osales viis meie maakonna orkest-rit: Rakvere Linnaorkester, dirigent

Tanel Villand; Tapa Linnaorkester, di-rigent Priit Rusalepp; Kadrina Pasuna-koor, dirigent Kaido Järvsoo; Uhtna Pa-sunakoor, dirigendid Elina Peri ja Veiko Pärnak; Väike-Maarja Pasunakoor, diri-gent Vallo Taar. Külalisena tegi kaasa Eesti puhkpillimuusika üks lipulaevu orkester „Tartu“, dirigent Margus Kase-maa. Kollektiivid esinevad nii eraldi kui ka väga võimsalt kõlanud ühisorkestri-na, mis oli kodukandipäevale kauniks

krooniks.Aitäh kõigile, kes kodukandipäeva

õnnestumisele kaasa aitasid, aitäh esi-nejatele ja nende juhendajatele, küla-

listele ja korraldajatele, laadlistele ja spordivõistlustel osalenutele!

Ilve Tobreluts

Pandivere päeva moto oli ka ristsõna vastuseksMuusika-aastale kohaselt kumas täna-vu Pandivere päeva ristsõnast kohaliku ainese kõrval läbi ka muusika-teema, seda nii kohalikul tasandil kui ka Ees-ti kohta tervikuna. Lahendussõnaks oli tänavune kodukandpäeva moto: Väike-Maarja kõlab hästi!

Küsimused ei olnud väga kergete killast, eeldasid laia silmaringi ja nõud-sid süvenemist. Õigeid lahendusi ta-gastati 49. Aitäh lahendajatele ja aitäh Irene Kaldmale Pandivere päeva ristsõ-na koostamise eest!

Õigesti lahendanute vahel loositi

välja 5 auhinda: Marju Metsmani koos-tatud Väike-Maarja seltsimaja juubeli-raamat „Sajand seltsielu südames“, „Si-muna kirikukroonika 1691-1919“ (toi-metaja Janis Tobreluts), suur ja kuldne valik šokolaadikompvekke, kaunis ja elegantne tasside komplekt kaupluselt

MAARJALILL ning peaauhind: 50 euro eest kinkekaarte AS-ilt Pandivere Ehi-tus.

Auhinnavõitjateks osutusid: Aino Saaremäel, Marina Markelova, Martin Valdur, Ruth Palmiste ja Kairi Palmiste. Palju õnne!

Kauplus Maarjalill ja AS Pandivere Ehitus on vallavalitsuse kõrval olnud iga-aastased loosiauhindade väljapa-nijad. Aitäh!

Ilve Tobreluts

Väike-Maarja pasunakoor (dirigent Vallo Taar) avamasmaakondliku puhkpilliorkestrite suurt kontserti. Foto: Ilve Tobreluts

Kapell Sirili esinemas Rastla külakonverentsil Mardi-Tõnu talus.Foto: Ilve Tobreluts

Pilk peoplatsile. Foto: Ilve Tobreluts

Esinevad Väike-Maarja lasteaialapsed Sirje Sõnumi juhendamisel.Foto: Ulvi Mehiste

Segakoor Helin, dirigent Valve Libene. Foto: Ulvi Mehiste

Alati vahvad ja lustlikud Simuna Tüdrukud, juhendaja Auli Kadastik.Foto: Ulvi Mehiste

Raamatulaadalt leidis nii mõnigi head ja põnevat lugemisvara.Foto: Ilve Tobreluts

Eino Tomberg tutvustamas Pandivere päeva külakonverentsil oma Uuemõisa küla ajaloo kohta koostatud põhjalikku uurimust. Foto: Ilve Tobreluts


„Väike-Maarja kõlab hästi!“Laste kergejõustiku mitmevõistlusel näitasid väikesed spordisõbrad sisukust ja südikustJuba teist aastat Pandivere päevade raames toimunud laste kergejõustiku mitmevõistlusel osales rohkelt väikseid spordisõpru. Auhinnalise koha välja teenimiseks tuli tublisti pingutada ja kaasvõistlejaile oma paremust tões-tada mitmel erineval spordialal. Pisut keeruliseks tegi võistlemise ehk seegi, et alad polnud sugugi traditsioonilised ja nii mitmedki polnud mõnda ala ku-nagi proovinudki.

Aladeks olid „vormelijooks“, kus tuli tõelise ralliauto kombel joostes või-malikult kiiresti läbida vonklev rada mitmete erine-vate takistuste ü l e t a m i s e g a ; ristikeks, kus tuli spetsiaalsel matil hüpelda, jälgides numb-rite õiget järje-korda; pehme oda vise, kus ka-sutati vilistavaid pehmeid viske-vahendeid, mida võimalikult kau-gele pidi viska-ma; teivashüpe, kus teiba abil end võimalikult kaugele liivakasti lennutada tuli ning süstikjooks, mis seisnes tennisepalli-de transportimises ühest ämbrist teise ning seda ikka kiiruse peale.

Väiksemate mitmevõistlus koosnes neljast alast – vormelijooks, kaugus-hüpe, pehme oda vise ja süstikjooks. Kõige paremini õnnestusid kõige väiksematel jooksualad – see ju nen-de igapäevane põhiline liikumisvorm. Vanemate eest putkates on ju sageli vaja kõiksugu asjade ümbert ja alt läbi joosta. Kaugushüppes paranesid tu-lemused iga hüppega. Oleks võistlus kestnud õhtuni, oleks tõenäoliselt väga pikki õhulende juba näha saanud. Ja viskeoskusega on juba inimese loomi-se ajal nii seatud, et üks meesinimene

peab oskama oda visata – kuidas sa muidu toidu lauale said ja naisinimene peab suutma pärast kondid prügikasti visata.

Suurematel (2005-2009 sündinud) tuli võistelda viiel alal – vormelijooks, teivashüpe, ristikeks, odavise, süstik-jooks. Võistlused kulgesid üsna tasavä-giselt ja kuni lõpuni polnud päris selge, kes ja millise tiitli saab. Kes oli väga kiire, see polnud sugugi kõige osavam, kes oli kõige osavam, sel nappis jõudu. Põnevust jätkus viimase võistluse lõ-puni.

Kokku osales 57 kuni 10 aastast spordisõpra, enim osalejaid oli 2005-2007 tüdrukute vanusegrupis, kus kon-kurentsi olid tulnud pakkuma ka tree-ner Hillar Kasu õpilased Simunast.

Iga vanusegrupi parimat poissi ja tüdrukut autasustati karika ja meenega ning teist ja kolmandat kohta Lurichi kujutisega valla medali ning meenega.

Võistlusel kasutatud spordivahen-dite eest täname Rakvere Spordikooli, kes laenutas meile oma IAAF kerge-jõustikukoti.

Auhinnalauda aitasid täita OÜ Eba-vere Graanul, Baltic Agro, AS Vireen ja VIASAT OÜ.

Jane Kool

ParemusjärjestusTÜDRUKUD2010. a sündinud ja nooremad1. Lisandra Luht, 2. Miia Bergmann,

3. Elery Palm, 4.-5. Hendra Oraver,4.-5. Laura Lükk, 6. Helle-Mai Liblikmann

Sündinud 2008-20091. Saara Lotta Kuusemägi, 2. Siret

Kaasik, 3. Enelis Kütt, 4. Mari-Liis Kõn-nu, 5. Liselle Langemets, 6. Eleonor Esko, 7. Emma Otsa, 8. Merit Nõmmis-te

Sündinud 2005-20071. Victoria Adonov, 2. Katre Linnas,

3. Katy-Ly Rand-viir, 4. Renita Priks, 5. Maria Liis Alt, 6. An-nalisa Kesküla, 7. Karolina Alt, 8. Mairit Kaar-järv, 9. Angelina Alt, 10. Karolina Kull, 11. Evelin Kõnnu, 12. Mi-rell Sassi, 13. Birgitta Reon-da, 14. Lisette Braust, 15. Mart-ta Raudsepp, 16. Eva-Angelica

POISID2010. a sündinud ja nooremad1. Karl Erik Meimre, 2. Aleks Aksel,

3. Robin Münter, 4. Frank Jahhu, 5. Se-bastian Münter

Sündinud 2008-20091. Virgo Raja, 2. Reino Kallas, 3.

Kaarel Moorits, 4. Mattias Ojaaar, 5. Andris Ellam, 6. Alari Jõeäär, 7. Arthur Part, 8. Johannes Rudolf Kits, 9. Vello Lainemaa, 10. Andreas Kärner, 11. Mar-kus Paas, 12. Henri Alas

Sündinud 2005-20071. Aivar Ellam, 2. Ken Hurt, 3. Ka-

sper Saaremets, 4. Kristo Prinken, 5. Rainis Lükk, 6. Miikael Preisfreund, 7. Holger Soll, 8. Taaniel Preisfreund, 9. Mihkel Ilves, 10. Hugo Hurt

Kunstinäitus pakub taas silmailuPandivere päeval avati Väike-Maarja seltsimajas Maie Lepiku kunstiringi tööde näitus.

Õpetaja Maie Lepiku käe all harju-tavad kunstiringis maalimist Urve Salu-mäe, Terje Ruuben, Sirje Voolpriit, Vella Lilleberg, Eve Tiigimäe, Maret Haiba, Inge Lehtlaan, Tiiu Ahi, Laine Kadak ja Mairi Beilmann ning õpilased Marian-ne Kortin, Marili Kiisk, Külli Tark, Mia Sandra Taur, Sandra Salumäe, Kerli-Karmela Savolainen, Kristel Kortin ja Johanna-Jeta Rauhala.

Maie Lepiku arvates on nende see-kordne näitus oma taseme poolest senistest parim. „Me ikka tõepoolest areneme,“ tunnustas ta oma õpilaste oskusi.

Ütleb ju vanasõnagi, et harjutamine teeb meistriks. Kunstiringi näitused an-navad sellele tarkuseterale omalt poolt kindlat kinnitust.

Maie Lepik tõdes, et on õnnelik inimene, sest on saanud töötada oma õpitud erialal: “Tänan oma väga töö-kaid, kindlameelseid, heatahtlikke ja rõõmsameelseid õpilasi. Igaühel neist on maalitud ja joonistatud niipalju töid, et võiks teha oma isikunäituse. Meil on koos tore olla!”

Palun külastage näitust ja nautige kohalike kunstimeistrite loomingut! Näitus jääb seltsimajja kuni 1. juulini.

Väike-Maarja seltsimaja telefonid on: 326 1837 ja 5302 4437

Ilve Tobreluts

Puhkpillipäev Väike-MaarjasKena juunikuu pärastlõuna tõi Väike-Maarjasse hulgaliselt puhkpillimuu-sikuid. Saabus 5 orkestrit Lääne-Viru-maalt ja külalisorkester Tartust. Kokku oli mängijaid 118.

Puhkpillipäeval osalesid:• Rakvere Linnaorkester, dirigent Ta-

nel Villand• Tapa Linnaorkester, dirigent Priit

Rusalepp• Uhtna Pasunakoor, dirigendid Eli-

na Peri ja Veiko Pärnak• Kadrina Pasunakoor, dirigent Kai-

do Järvsoo• Väike-Maarja

Pasunakoor, diri-gent Vallo Taar

• Orkester „Tar-tu“, dirigent Mar-gus Kasemaa

Päev algas ühisprooviga.

Kell 16 algas kontsert, kus iga kollektiiv esitas 15 minutilise kava. Eelnevalt lepi-ti kokku, et kava oleks rõõmus ja tänapäevane. Nii sai kontsert meeleolukas, kus kuulamiseks pa-kuti väga erinevat muusikat igale

eale ja maitsele. Kollektiivide tase oli ühtlane ja nauditav. Kõige arvukam oli külalisorkester „Tartu“. Nendele jagus ka esinemiseaga natuke rohkem – ik-kagi külalised. Ja tartlased meie ootusi ka ei petnud, tubli orkester väga musi-kaalse ja emotsionaalse kava ning esi-tusega.

Tahaksin veel lisada, et kollektiivid olid kõik väga omanäolised ja meeldi-va kõlaga. Selle päeva nimel oli nähtud vaeva. Eriti rõõmustas, et orkestrites mängis väga palju noori. Võib öelda, et puhkpillimuusika ja pillimäng läheb

järjest enam ka noortele korda. Mujal maailmas on see juba ammu nii.

Kontserdi lõpetas ühisorkester. See oli võimas. Uhked vormid, säravad pa-sunad, rõõmus muusika. Oli kena päev suurepärase puhkpillimuusikaga!

Viimane maakondlik puhkpillipäev toimus 2006. a Rakveres. Selle kor-raldas Lääne-Viru maavalitsus koos Väike-Maarja Pasunakooriga. Loodan, et meie seekordne ühiskontsert ei jää viimaseks.

Kontsert ilma muusikute ja dirigen-tideta ei ole võimalik. Tänan kõiki or-

kestreid, kes osa-lesid meie ühisel kontserdil!

T ä n u s õ n a d kuulugu ka arvuka-le ja heatahtlikule publikule!

Oli tore päev - „Orkestrite pidu-päev“!

Täname toetu-se eest Eesti Kul-tuurkapitali, Rah-vakultuuri Keskust ja Väike-Maarja Vallavalitust.

Vallo TaarVäike-Maar ja

Pasunakoori diri-gent

Võistkondlik mõõduvõtt Väike-Maarja moodi ehk (VM)²Selle aasta Pandvere päeval korralda-sime seltskondliku mitmevõistluse, kus said osaleda 3- kuni 5-liikmelised võistkonnad. Vaja oli läbida viis erine-vat jõukatsumist, kus pandi proovile nii tähelepanuoskused, täpsus, osavus kui nutikus. Kokku osales 6 võistkonda.

Seltskonnad alustasid kõik koos seltsimaja saalis, kus 15 minuti jooksul tuli valla kaardile märkida 15 fotol ole-vate objektide asukohad. Mälumängus oli parim võistkond Favoriidid, selts-kond nimega RAP oli küll kiirem, aga nemad leidsid ühe punkti vähem. Pä-rast mälumängu sai iga võistkond ise valida, millises järjekorras jätkata.

Laskmine toimus elektroonilisest püssist 5 m kaugusel asuvale elektroo-nilisele tabloole. Igal laskuril oli ka-sutada kümme võistluslasku ja kolme parema laskuri tulemused summeeriti. Võistlejal oli võimalik arvutiekraanilt jälgida, kuidas tal püss käes „vibeleb“ ja samuti teatas arvuti häälega, kuhu sa lasid ja kui mööda sa lasid. Laskmises-ki näitasid Favoriidid teise tulemuse lasknud võitkonnale 8 punktiga koha kätte.

Korvpalli vabavisetes oli tihe rebimi-ne kahe võistkonna vahel, mõlemasse kuulusid noored mehed, kes korvpalli-mänguga ka varasemalt rohkelt kokku puutunud on. Lõpuks pidi võistkond RAP ikkagi tunnistama PANEMIDAGI kahepunktilist edu.

Klassikalises noolevõistluses, kus iga osaleja sai visata 10 noolt ja liideti kokku jällegi kolme parema tulemu-sed, edastas võist-kond PANEMIDAGI 26 punktiga teiseks tulnud võistkonda RAP.

Kõige huvita-vam vahest oli mudelautode või-dusõit, ala, mida nii mõnigi polnud elus kunagi proo-vinud. Võistlus toi-mus Väike-Maarja mudelihallis Bruno Vaheri juhendami-sel, kus iga võist-

leja sai sõita ühe ringi. Arvesse läksid kolme parima ringiajaga võistleja tule-mused. Kõige edukamaks osutus jällegi PANEMIDAGI võistkond, edestades tei-sele kohale tulnud võistkonda LIBE JÄÄ kuue ja poole sekundiga.

Võistlus kulges tasavägiselt ja sel-gus saabus alles viimase ala soorita-mise järel. Võrdselt punkte kogusid võistkonnad PANEMIDAGI ning FAVO-RIIDID, võidu saavutas siiski enim mak-simumpunkte kogunud võistkond. Ka kolmanda kuni viienda koha peale käis tõsine heitlus, kus võistkondadel LIBE JÄÄ, MAILIS ning RAP oli tabelis ühe-palju punkte, sealgi selgitas paremuse enim kogutud paremate kohtade arv. Iga ala võitnud võistkonda ning üld-kokkuvõttes esimest kolme meeskonda autasustati meenetega.

Paremusjärjestus:1. Panemidagi, 41 p2. Favoriidid, 41 p3. RAP, 39 p4. Libe Jää, 39 p5. Mailis, 39 p6. Kõik On Omad, 28 pVõistlust toetasid auhindadega

laadamüüjad: VIX&OX OÜ, OÜ Müller Kaubandus, FIE Arut Arutjunjan, OÜ Artocarpus ja VIASAT AS.

Tänu koduvalla sponsoritele: Kaarli Talu, Hans Kruusamägi ja OÜ Joosand.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtunike-le, abilistele ja toetajatele!

Jane Kool

Võisluse (VM)² pildi mälumäng eeldas oma kodukoha head tundmist. Foto: Ilve Tobreluts

Laste kergejõustiku mitmevõistlus pakkus põnevust nii võistlejaile kui pealtvaata-jaile. Foto: Ulvi Mehiste

Orkestri „Tartu“ efektsed trummitüdrukud jadirigent Margus Kasemaa. Foto: Ulvi Mehiste

Pilk kunstinäitusele. Foto: Ilve Tobreluts


Comeniusega UngarisMaikuus osalesid Väike-Maarja güm-naasiumi kuus õpilast ja neli õpetajat Comeniuse projektiga „Muusika liigu-tab Euroopat“ kohtumisel Ungaris koos oma partnerkoolidega Saksamaalt, Soomest, Lätist ja Itaaliast.

Ungaris osalesid 5. klassi õpilased Egle Kortin ja Brita Moorits, 6. klas-sist Richard Veelaid, 7. klassist Keneli Pohlak ja Lehar Madis Metsallik ning 8. klassist Jete Hendrika Lood. Õpetaja-test reisisid Tiiu Valk, Merike Tammus, Tuuli Saksa ja Ly Ipsberg.

Muljeid reisist jagavad Egle, Brita, Keneli, Jete Hendrika, Lehar Madis ja Richard.

Lehar Madis:Enne Ungarisse minekut tegin koos

teiste õpilaste ja õpetajatega palju proove. Me läksime kümnekesi (6 õpi-last ja 4 õpetajat). Pidime selgeks õp-pima tantsu, laulu ja loo plokkfl öödil.

Reis algas lennukiga lendamisega. Mina polnud varem lennanud, nii et olin natuke närviline ja elevil. Lend oli väga lahe ja oleks nõus seda veel mit-meid kordi tegema. Et me Ungarisse jõuaks, pidime 2 korda lendama (Ees-tist Saksamaale ja Saksamaalt Unga-risse). Varem oli meid juba paaridesse jagatud ja lennujaamas saime kokku peredega ning kõik läksid oma teed.

Esimene õhtu oli suhteliselt vaik-ne, keegi väga ei rääkinud, vastasime ühe-kahe sõnaliselt (rääkisime inglise keeles). Võtsime ka Eestist kinke kaasa. Kingid meeldisid perele väga.

Järgmine päev käisime tundides. Mi-dagi aru ei saanud, sest kõik käis ungari keeles, aga muusika tund oli väga karm. Hiljem käisime ka loomaaias, õhtul oli koolis kontsert.

Järgmisel päeval esinesime oma esitlusega, mis läks väga hästi. Ja kõige huvitavam asi oli paadisõit Doonaul. Peale seda suundusime linna suvenii-re ostma ja ostsime ka väga head jää-tist. Õhtul vaatasime veel Eurovisiooni, mille Rootsi võitis.

Järgmisel päeval aga pidime juba lahkuma, mis oli kurb, sest alles eel-misel päeva hakkas lõbusaks mine-ma. Peale esimest lendu Saksamaale oli meil lennujaamas u 4 tundi aega. Lennujaamas sai palju joostud ja raha kulutatud. Kogu see jooksmine aga vä-sitas päris ära. Lausa nii palju aega oli, et tüdrukud suutsid ära eksida. Koju jõudsin alles u kell 3 öösel, nii et järg-mine päev sain kooli alles viimasteks tundideks.

Kogu see reis oli väga lõbus, hariv, lahe ja sai palju uusi kogemusi. Kui tu-leb veel selline võimalus, siis osaleksin kindlasti.

Brita:Lennukiga oli väga mõnus sõita. Kui

me õhku tõusime, siis läksid mul kõr-vad lukku, aga kui maandusime, siis oli juba päris okey. Lennujaamast väljudes oli päris vihmane ilm, aga õnneks olid meil juba Žšofi vanemad vastas. Žšofi oli tüdruk, kelle juures me Eglega öö-bisime. Järgmisel päeval läksime me kooli, kus õppis Žšofi ning külastasime ajaloo ja muusika tunde. Pärast lõunat osalesime töötubades ning käisime loomaaias. Eriti meeldisid mulle kael-kirjakud. Õhtune kontsert oli väga või-mas. Laupäeval ärkasime üsna vara ja läksime muusikakooli proovi tegema. Kell läks väga kiiresti ja me pidime end kontserdi jaoks korda sättima. Meie et-teaste oli kuues, meile plaksutati väga kõvasti ja pikalt. Kontserdil meeldisid mulle väga Läti laulud ja rahvatantsud. Peale kontserti läksime paadiga Doo-naule sõitma. See oli väga lahe ja seal sai väga palju pildistada. Peale seda hakkas perede programm, pere pidi meid kuhugi viima. Meie käisime Eg-lega vaaterattal, kus me polnud kuna-gi käinud. Me tegime lausa kolm ringi, sest see oli lihtsalt nii vägev. Kui olime vaaterattal ära käinud, läksime Žšofi poole. Ja juba oligi pühapäev, ärkasi-me, sõime ning algaski sõit Frankfurdi lennujaama. Jätsime peredega lennu-jaamas hüvasti. Lennujaamas sai väga palju suveniire osta. Koju jõudes oli juba öö. See reis oli väga vahva ja tore!

Jete Hendrika:Ungari reis oli tore. Saime uute

inimestega tuttavaks, inglise keelt sai harjutada ja teise riigi kultuuri näha. Võibolla kõige häirivam asi selle reisi juures oli see, et peaaegu terve reisi aja sadas vihma, minu ja Keneli perel ei ol-nud autot ja me pidime ühe vihmavarju all kolmekesi kõndima ja me olime iga-päev läbimärjad. Muidu oli meie pere, kes meid majutas, väga tore. Kõik tege-vused, mis me seal tegime, olid huvita-vad. Saime ungari rahvatantse ja -laule näha ning osalesime tundides. Selle kooli muusika tund oli minu arust väga lahe, laulsid mitmehäälselt ja hästi vä-gevalt. Me ei lennanud otselennuga ja peatusime vahepeal Frankfurdi lennu-jaamas, kus mina ja Keneli suutsime veel ära eksida. Me tahtsime Keneliga lihtsalt Starbucksi osta ja seda sai ai-

nult B-terminalist. Tuli välja, et me oli-me läinud valesse terminali, kust ilma pardakaartideta tagasi oma terminali enam ei saanud ning pidime endale uued pardakaardid välja laskma, mida me muidugi teha ei osanud. Saime abi lennujaama töötajatelt. Koju saime õn-nelikult ja rõõmsalt.

Richard:Reis algas Tallinna lennujaamast.

Sealt lendasime Frankfurti ja edasi lendasime Budapesti, kus meid pered vastu võtsid. Läksime koju ja sõime õh-tust, meid võõrustas 13-aastane Adam. Hommikul külastasime tunde, mina ja Madis käisime muusika ja matemaatika tundides. Päeval külastasime looma-aeda, kus nägin esimest korda koaalat ja kaelkirjakut. See loomaaed oli veidi

muuseumi sarnane. Hiljem kooli taga-si minnes meisterdasime klaasist ehte, mille koju kaasa saime. Õhtul kodus panime kokku Ungarist pärit Rubiku kuubikuid. Järgmisel hommikul läksime muusikakooli, kus valmistusime õhtu-seks kontserdiks. Kontserdil esinesime oma kavaga kolmandatena. Kontserdi lõpus esinesid kõik koos ühise koorina lauldes Comeniuse hümni. Pärast läk-sime Doonaule paadisõidule. Ja siis tu-lid kõigile pered järgi ning me läksime suveniiripoode külastama. Õhtul vaata-sime kodus Eurovisooni lauluvõistlust. Pühapäeva lõunal jätsime peredega hüvasti ja lendasime taas Frankfurti, kus veetsime 5 tundi oodates lendu, mis meid koju viiks. Tagasi Väike-Maar-jasse jõudsime mitu tundi pärast süda-ööd. Oli meeldejääv ja tore reis!

Egle:21. mail algas sõit Budapesti. Ko-

hale jõudes saime me Britaga näha oma majutajaid. Me tutvusime perega. Järgmisel hommikul läksime kooli, kus oli päris huvitav ja lahe, saime tutvu-

da teiste õpilaste ja õpetajatega. Mulle meeldis ka loomaaiaskäik, kus olid la-hedad ja huvitavad loomad. Laupäeva-se päeva parim osa oli Doonaul paadi-ga sõit. Üllatused jätkusid, me läksime perega linna, et minna vaaterattale. Sõit oli lahe. Käes oligi pühapäev ja kojusõit. Jätsime oma perega hüvasti. Ungari lennujaamas oli meil viimane aeg raha ära raisata. Tallinna jõudes olime kõik nii rahul ja õnnelikud. Ma olen väga õnnelik, et mulle anti selline võimalus osaleda Comeniuse projektis.

Keneli:Comenius on selleks korraks jällegi

lõppenud. Mälestused seoses projekti-ga on parimad ning need jäävad mul-le kauaks ajaks meelde. Kui ma sain teada, et mind kutsutakse Ungarisse,

oli mul sees nii hea tunne, sest aastal 2013 käisin ma sama projektiga ka Sak-samaal ja 2014. aastal majutasin ma itaallasi. Ma teadsin, et sellest tuleb jällegi midagi vapustavat. Reis algas 21. mail, lennureisi ees mul enam nii suurt hirmu ei olnud kui Saksamaale minnes, sest mul oli varasem lennuko-gemus. Lendasime Tallinnast Frankfurti ja siis Budapesti. Lennujaamas kohtu-sime oma peredega. Meie Jetega tund-sime kohe oma pere ära ning ka Milla (minu ja Jete majutaja), kuna leidsime ta Facebooki profi ili paar päeva enne reisi algust üles. Meie perel oli auto katki, sellepärast liiklesime palju jala ja ühistranspordiga. Kodu oli meil täiesti erinev võrreldes tavalise eestlase kodu-ga, mis oli väga põnev ja huvitav, sest nägime uut kultuuri. Neljapäeva õhtul sõime kodus, rääkisime palju juttu ja vaatasime Eurovisiooni 2. poolfi naali. Reedel algasid tegevused. Hommikul läksime kooli ning käisime tundides. Muusikatund oli neil eriti vinge, sest see Budapesti kool on muusikakalla-

kuga ning nad laulsid mitmehäälselt ja väga professionaalselt. Oli näha, et kõik pingutasid tulemuse nimel. Peale seda läksime kooli tantsugruppide kontser-ti vaatama ning hiljem meisterdama. Saime endale meisterdada kaelakeed. Pärastlõunal läksime loomaaeda. Kuna vihma sadas, siis läksime esimesena ühte mäkke, kuhu sisse oli ehitatud ka loomaaed. Uitasime seal kaua aega ning peale seda läksime kaelkirjakuid ning teisi loomi vaatama. Peale loo-maaeda läksime Flashmobilele. Laulsime seal Beethooveni loodud „Euroopa hümni“. See oli väga ilus ja meeldejääv, sest olime järve kaldal ning tekkis „Co-meniuse tunne“ (ühtekuuluvuse tunne ning soe meeleolu). Hiljem kõndisime koos oma vihmavarjudega kooli, kus al-gas kontsert. Enne kontserti arvasin, et ega see midagi ägedat ei ole, kuid see oli ülimalt vinge. Muusikud olid väga kogenud ning tantsijad samuti. Kont-serdi ajal ei hakanud kordagi igav ning sai palju naerda. Peale etendust läksi-me koju. Laupäeva hommikul läksime me muusikakooli, kus hakkasime har-jutama õhtuseks kontserdiks. Laulsime meie Comeniuse hümni. Kui hakkasin teksti peale mõtlema, siis see sõnum oli nii armas ja tõi mulle pisaragi silma. Pärast proovi läksime kooli ning tegime enda käejäljed plakatile. Kell 3 hak-kas kontsert. Esinesid kohalikud ning kõik Comeniuse projekti maad. Meie laulsime eesti rahvalaulu, mängisime plokkfl öödil kiigelaulu ning tantsisime eesti rahvatantsu. Kontserdi lõpuks laulsime Comeniuse hümni. Kontsert oli väga meeldejääv ja ilus ning hiljem läksime me kõik koos paadi peale. Sõit-sime Doonaul ning nägime, kus asub Ungari parlament ning palju erinevaid monumente. Õhtul läksime koos oma majutaja ja Jetega ühte kaubanduskes-kusesse. Õhtul lõõgastusime ja vaata-sime Eurovisiooni fi naali. Pühapäeval oli koju tulemise aeg. Väga kurb tun-ne oli, sest Ungaris sai nii palju nalja ja leidsime uusi sõpru ning üldse ei tahtnud lahkuda. Lennujaamas kallis-tasime majutajaid ning siis algaski ko-jusõit. Ungari reis oli imeline, tahaksin, et saaks aega tagasi keerata ning Unga-risse sõprade juurde tagasi minna. Co-menius on kindlasti üks parimaid asju mu elus, mis juhtunud on.

Muljeid kogus

Ly Ipsberg,Väike-Maarja gümnaasiumi õppe-

alajuhataja

ÕppekäigudKevadised ilmad meelitavad järjest enam õue. Lisaks kooliümbruses toi-muvatele õuesõppe tundidele oli klassidel II poolaastal võimalus koos aineõpetajatega käia erinevatel õppe-käikudel.

Juba talve lõpul osales 4. klass Aeg-viidu Looduskeskuses programmi „Tal-velinnud“ õppepäeval. Kevadel oli 4., 7. ja 8. klassidel võimalus käia Kesk-

konnaameti vee-elustiku õppekäikudel Porkunis ja Neerutis. 3. klass osales „Metsaga sõbraks“ õppepäeval Sagadis ning 10.-11. klassid omandasid koge-musi „Uurimuslikul päeval“ samuti Sa-gadis.

Heili NõgeneGümnaasiumi avalike suhete spet-

sialist

OÜ Estest PRostab metsa-ja põllumaad.

Info:telefonidel 504 5215,

514 5215 jameiliaadressil:

[email protected]

Müüa või anda üürileKahetoaline,

korras, rõduga

korter TriigisII korrusel.

Aknad ja rõduuksvahetatud.

Info tel 528 9502.

7. klass koos õpetaja Ivi Vainjärve ja keskkonnahariduse spetsialist Liina Nii-nemägiga Keskkonnaameti programmi „Kahepaiksed Porkuni järves ja kalda piiril“ õppekäigul uurimas ja määramas vees elavaid pisiloomi, keda õpila-

sed ise kahvadega püüdsid. Foto: Heili Nõgene


E e l t e a d e

Gümnaasium kutsub lastevanemate koosolekule31. augustil kell 18 toimub Väike-Maarja gümnaasiumi lastevanema-te üldkoosolek gümnaasiumi peamajas.

Sellele järgnevad samal päeval klasside lastevanemate koosolekud.

Väike-Maarja gümnaasium arendab digipädevusiVäike-Maarja gümnaasium kavandab, kuidas paremini digitehnilisi võimalusi kasutada ja arendada. Mai lõpus käisid kooli reaalainete õpetajad ning valla esindajad direktori eestvedamisel Tar-tu Ülikooli Haridusuuenduskeskuses digipädevuste arendamiseks ideid am-mutamas.

TÜ Haridusuuenduskeskus on oma eesmärgiks seadnud luua ja pakkuda koolidele nüüdisaegseid õppimisla-hendusi, arvestades kiiresti muutuvat ja inforohket keskkonda ning infoteh-noloogilisi võimalusi. Lisaks avatud uste tundidele, mida väikemaarjalased-ki kasutasid, on haridusuuenduskesku-ses võimalik koolidel osaleda ka tasuta koolitustel digitehnoloogia lõimimi-seks õppetöösse.

Spetsialistid näitasid ja kommen-teerisid haridusuuenduskeskuses eri-nevat digitehnikat (3D printerid, erine-vad projektorid, skännerid, interaktiiv-sed tahvlid ja lauad, mõõtmisvahendid

jms), erinevaid operatsioonisüsteeme ja digirakendusi. Digilahenduste lõi-mimine õppetöösse aitab suurendada õpilaste õpihuvi, muudab õpet mit-mekesisemaks ning seeläbi õppetööd efektiivsemaks, kuid nagu iga asjaga, on ka siin oluline tasakaalukus.

Direktor Marje Eelmaa hinnangul on oluline kasutada maksimaalselt ole-masolevat tehnikat ning sealt samm-sammult edasi liikuda. Väike-Maarja gümnaasiumis on näiteks peamajas lisaks arvutiklassidele ka mobiilne sü-learvutite komplekt klassitäiele õpi-lastele, klassiruumides projektorid, algklasside majas komplekt tahvelarvu-teid, kuid ideid tehnika uuendamiseks juba on. Erinevate rakenduste ostmise või tasuta allalaadimise abil saab oma tehnilist baasi tulemuslikumalt kasuta-da. Et võimalusi ja infot on väga palju, on kasulik kollektiivis oma kogemusi ja teadmisi pidevalt jagada. Ning kui mingid kogemused on juba olemas, on

järgmisi oskusi lihtsam omandada.Arutelul lähtuti mõistlikkuse põhi-

mõttest – mõelda tuleb tulevase ülalpi-damiskulu peale ning kuna tehnika va-naneb kiiresti, siis on mõistlik soetada uut tehnikat mitme kooli peale, et see efektiivset kasutust leiaks. Selles osas soovib ka Väike-Maarja kool paikkonna haridusasutustega koostööd teha.

Riiklikus õppekavas on üheks ees-märgiks, mis on kõigi ainete ülene, kasvatada õpilaste suutlikkust kasuta-da uuenevat digitehnoloogiat toime-tulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Väike-Maarja gümnaasium pöörab ka tulevi-kus erilist tähelepanu digilahenduste lõimimisele õppeprotsessi, et pakkuda kvaliteetset õpet.

Heili NõgeneVäike-Maarja gümnaasiumi avalike

suhete spetsialist

9.-11. klasside õpilased said külalistunnis Ungariga tuttavamaksProgramm „Europe makes school in Estonia“ toob erinevatest Euroopa riikidest pärit Eestis õppivad vahetus-tudengid Eesti koolidesse oma kodu-maad tutvustama. Programm kasutab ühelt poolt heas mõttes ära välistu-dengite potentsiaali Eesti koolilaste erinevate kultuuride alase teadlikkuse tõstmiseks ja silmaringi laiendami-seks, teiselt poolt aga annab osaleva-tele välistudengitele võimaluse kogeda õpetajate ja õpilastega suheldes Eesti elu selliseid kihistusi, millega nad üli-kooli, ühiselamu, kultuuriasutuste ja tudengiürituste vahet kulgedes kokku ei puutu.

13. mail käis EMS programmi raa-mes Väike-Maarja Gümnaasiumis külas Laszlo Kovecses Ungarist, kes hetkel õpib Tartu Ülikoolis. Laszlo kohtus 9., 10. ja 11. klasside õpilastega ning rää-kis oma kodumaa ajaloost ja riigist.

9. klassid said rohkem teada Un-garist üldisemalt – millised on rahva-riided ja sümbolid, mis iseloomustab Ungari rahvamuusikat, millised on olu-

lisemad vaatamisväärsused Budapestis jne. Õpilaste jaoks oli kõige üllatavam, et Ungari rahvariided on inspireeritud sõjaväevormist ja mustrisse on peide-tud näiteks paabulind ja haug. Samuti üllatas õpilasi fakt, et Ungari on kaks korda suurem kui Eesti, siiani arvas nii mõnigi, et Ungari on sama väike riik nagu Eesti. Väga huvitav oli kohtumise lõpus näidatud lõik varjuetendusest, kus inimesed näitasid varjude abil Un-gari tähtsamaid sümboleid ja hetki aja-loost.

Gümnaasiumiõpilastele mõeldud tund keskendus Ungari ajaloole, mida Laszlo esitas läbi plakatite – näiteks 1990. aastast pärinev Ungari Demo-kraatide valimisplakat, kus palutakse valida mineviku ja tuleviku vahel - ja läbi nendel olevate sümbolite arutles õpilastega mineviku, oleviku ja tuleviku üle.

Toimunud kohtumistest jäi kõlama mõte, et taolisi üritusi võiks kindlasti toimuda ka tulevikus.

Tuuli SaksaVäike-Maarja gümnaasiumi inglise

keele õpetaja

Õpirändeprojekt „Kogemusõpe saksa köögis“ sai rahastuseErasmus+programmi raames leidis toetust Väike-Maarja õppekeskuse esi-tatud kutsehariduse õpirändeprojekt „Kogemusõpe saksa köögis“ summas 25 284 eurot.

Projekti eesmärgiks on toetada kut-seõppes osalejaid teadmiste, oskuste ja kvalifi katsiooni omandamisel. Sa-muti toetab projekt õppija isiklikku arengut, tööalast konkurentsivõimet ja osalemist Euroopa tööturul. Ees-

märk on noorte kutseõppurite võõr-keele oskuste parandamine ja õpilaste motiveerimine uue keele õppimiseks. Projekti raames on järgneva kahe aasta jooksul Väike-Maarja õppekeskuse 12 koka eriala õpilasel võimalus sooritada praktika Schwerinis, Saksamaal. Meie projektipartneriks on SALO+ partners, kellega seob Väike-Maarja õppekeskust pikaaegne koostöö.

2015/2016. õppeaastal jätkub ka

projekt „Koka ja autotehniku eriala kut-seõppurid praktilisi oskusi omandamas Schwerinis”, mille raames lähetame praktikale 6 autotehniku ja 2 koka eri-ala õpilast.

Tuuli SaksaVäike-Maarja Gümnaasiumi ja õp-

pekeskuse projektijuht

Tantsuline algus suveleRakveres 6.-7. juunini aset leidnud kol-mandal üle-eestilisel meeste tantsu-peol – MTP3 – olid Väike-Maarja poisid ja mehed esindatud seitsme tantsurüh-maga.

Tugevate rahvatantsutraditsioonide-ga Väike-Maarja gümnaasiumist osales 5 rühma: väikesed 2. klassi poisid, 3.-4. klasside jõmmid, 5.-6. klasside noored, 7. klassi mehed ja C-sega tantsurühm ehk gümnaasiumi mehed. Tantsijaid saatsid ja abistasid õpetajad Tuuli, Helve, Ivi, Jana, Ele-Riin.

Täiskasvanutest osalesid Väike-Maarjast E-rühm Maarja Mehed ja B-rühmade kategoorias tantsuseltsi Tara-pita mehed, mõlemast rühmast enamik on samuti Väike-Maarja gümnaasiumi taustaga. E tähistas tänavusel tantsu-peol kategooriat ERI ehk eri vanuses mehi, kes ei tegele regulaarselt rahva-tantsuga, kuid on kunagi varem tantsi-nud.

Väike-Maarja rühmad valmistas tantsupeoks ette Väike-Maarja güm-naasiumi rühmade ja tantsuseltsi Tara-pita juhendaja Egne Liivalaid.

Meeste tantsupeoks kogunesid Rakverre üle Eesti 3280 tantsijat 337 tantsurühmast. 4. ja 5. juunil toimu-sid proovid. Laupäeva, 6. juuni, õhtul kell 19 toimus esimene kontsert, teine oli pühapäeval kell 15 ja kolmas kell 19, viimasest tehti teleülekanne, mida saab ETV veebilehel ka järelvaadata. Samuti valmib seekordsest tantsupeo-protsessist dokumentaalfi lm.

Laupäeval ja pühapäeval esitati kontsertidel 32 tantsu. Peo muusika laulsid sisse Eesti lauljad, Karl-Erik Taukar, Birgit Sarrap ja Mari Holm as-tusid lauldes ka ise tantsivate meeste keskele.

Pühapäeval suundusid tantsijad spordihoone juurest mööda Pikka tä-navat Rakvere Vallimäele, kus mehed andsid tarva juures väelise vande, he-

lisesid Almer Jansu gongid, rääkis Mai-Agate Väljataga ja ühte käteringi ühen-dati taeva ja maa väed. MTP3 motoks oli ühendada tervikuks keha, hinge ja vaimu temaatika ja seda sümbolisee-rib peopesa oma mustriga. “Peopessa on kirjutatud meie elutants. Terve meie elukäik. Need jooned muutuvad elu jooksul,” on peo idee autor ja peala-vastaja Maie Orav öelnud. Tantsupeo kavalehel on Mai-Agate Väljataga va-hendatud pühendus: „Ole õnnistatud, Eestimaa mees, ja tea, kes Sa oled ja mida Sa siin ja praegu teed! Sinu sam-mud kajavad kaugele üle aja ja ruumi. Sind mäletavad ja peavad kalliks tule-viku rahvad, sest Sina tantsid, sest sina julgesid, sest Sina andsid endast oma südameväe kõige hea nimel.“

Väike-Maarja tantsujuhendaja Egne Liivalaid tunnustab poisse ja mehi, kes on teinud aastaringselt tublit tööd lisaks segarühma proovidele. Samuti kuulub tänu peredele ja fännidele, kes hoolitsesid tantsupeol riiete ja meele-olu eest ning elasid tribüünidel hää-lekalt kaasa. „Kiitus saatjatele-õpeta-jatele, kelleta ma peo päevadel toime poleks tulnud – Helve Noorlind, Jana Külmallik, Ele-Riin Vend, Ivi Vainjärv, Tuuli Saksa,“ on õpetaja Egne tänulik.

Lisaks MTP3-le said VMG segarah-vatantsurühmad väga toreda koge-muse 16.-17. maini Kosel toimunud X Koolinoorte Rahvatantsufestivalil. Seal oli tantsujuhendaja Egnel abiks õpilasi saatnud õpetaja Luule Klaats. Huvita-vat ning harivat tegevust pakkusid Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noorte-koda, Kose noortekeskus, kodukaitse, tantsurühma KAPAK noored, Kose tantsuõpetajad ja treenerid.

Heili NõgeneVäike-Maarja gümnaasiumi avalike

suhete spetsialist

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM ootab õppima gümnaasiumiastmesse.

Dokumente võetakse vastu ajavahemikul 25.06.-30.06.2015 gümnaasiumi kantseleis (Pikk 1, Väike-Maarja) kell 8.00-16.00. Esimesed vestlused õpilaskandidaatidega toimuvad 25. ja 26. juunil kell 10-13.

Info www.v-maarja.ee/vmgym

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUSootab õppima järgmistele erialadele:

põhihariduse baasil (õppeaeg 3 aastat)• kokk, • sõiduautotehnik, • IT-süsteemide nooremspetsialist, • müüja-klienditeenindaja

põhiharidusnõudeta (õppeaeg 1 aasta)• abikokk, • puhastusteenindaja, • sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik

Dokumentide vastuvõtt 01.06.-31.08.2015 õppekeskuse kantseleis (Pikk 1a, Väike-Maarja) kell 9.00-15.00.

Info www.v-maarja.ee/vmok

VÄÄRT KOOL VIRUMAAL!

Esineb Laszlo Kovecses. Foto: Erakogu

Esireas E-rühm Maarja Mehed MTP3 viimasel etendusel. Foto: Heili Nõgene

Ühispildil on kõik seitse MTP3-l osalenud Väike-Maarja rühma. Foto: Erakogu


Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa külade V kokkutulekMTÜ Nelikand kutsub kõiki Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa külade en-diseid ja praeguseid elanikke ning nen-de järeltulijaid 18. juulil kell 11.00 Kurt-na külamaja juures algavale nelja küla V kokkutulekule.

Tänavusel kokkutulekul heidetakse pilk tagasi ja meenutatakse kolhoosi-aega meie külades ning Simuna sov-hoosi Kurtna osakonna perioodi. Hu-vilistel on võimalik tutvuda põlluma-jandustehnika väljanäitusega. Lastele

on avatud tegelustuba. Koos istutakse lõunalauda.

Jätkatakse küla- ja perepuude istu-tamise traditsiooni. Ürituse lõpetab kontsert.

Täpsem info telefonil 523 9550 (Ene Preem) või e-posti aadressil [email protected].

Kohtumiseni 18. juulil Kurtna küla-maja juures!

Ene Preem

Kevad algklasside majasVäike-Maarja gümnaasiumi algklassi-de viimane koolikuu oli pingeline ta-semetööde ja viimaste kontrolltööde poolest. Pingutust nõudsid kõik õppe-ained, sest harjutamata ei tule välja tekstülesanded, sulghäälikute pikkuste määrtamine ega 60 m jooks. Õnneks pakkusid lõõgastust mitmed klassieks-kursioonid, õppekäigud, rattamatkad, piknikud, spordipäev ja terve koolipe-rega ette võetud tegemised.

Ühiselt käisime kogu algkooliperega Viljandis Pärimusmuusika Aidas. Seal saime ringkäigul piiluda maja kõige varjatumatesse soppidesse, osaleda parmupilli õpitoas ja kuulata kooli-kontserti kogenud pärimusmuusikutelt. Lisaks tihedale programmile jõudsime tutvuda põgusalt linnaga, käia ära kiri-kus, lossimägedes ja kiigata, kas paadi-vana ikka on järvel oma tööd tegemas.

Toredaks vahelduseks kujunes liik-

luspäev. Ühiselt vaatasime õppefi lmi liikluskoer Värdist, kordasime üle tutta-vad liiklusmärgid ja ohud teedel-täna-vatel. Robootikaringist olid meil külas Riko Tobreluts, Mark Vainomaa, Eikki Eikkinen, Karl Oskar Õun ja nende ju-hendaja Arti Zirk. Poiste juhendamisel sai ehitada vurre ja nendega omavahel võistelda ning sõita robotiga kiiruse peale vigurrajal. Kiiremad ja osavamad said premeeritud diplomiga.

Päeva teises pooles liitusid meie te-gevustega politseinikud Aleksei Osokin ja Jaanus Mätas. Kõigepealt teostati soovijatele jalgrataste tehniline üle-vaatus. Kellel oli kõik korras, see sai ratta külge kleepsu. Seejärel said kõik tutvuda politsei auto ja mootorrattaga ning siis läks lahti 3.-4. klassile mõel-dud Vigurivänt.

Suuremad sõitsid kohtunike valvsa pilgu all võistlussõitu, 3. klassi õpi-

lastel oli aga võimalus sooritada jalg-rattajuhiloa eksam. Tuleb tõdeda, et sõiduoskus oli sellel aastal parem kui teooria tundmine. 1.-2. klassil ei olnud vaja teste lahendada, nemad said tead-misi kontrollida lihtsamaid ristsõnu ja mõistatusi lahendades.

Egne LiivalaidVäike-Maarja gümnaasiumi algklas-

side huvijuht

Kooli kollektiivist sai üheks päevaks kinorahvasJärgmisel päeval pärast õpilaste suve-puhkusele saatmist said Väike-Maarja gümnaasiumi töötajatest fi lmilavasta-jad, stsenaristid, operaatorid ja näitle-jad. 4. juunil toimus Väike-Maarja güm-naasiumi visiooniseminar vastavatud Puhta Vee Teemapargis Järsil.

Koolitusfi rma 360 KRAADI kaasabil püüdis kooli kollektiiv videoklippides-se oma nägemuse ühest tõeliselt väärt koolist Virumaal. Meeskond jagati sel-leks viite gruppi ja anti kasutada statii-videl iPadid. Klippide kokkupanemisel pandi lisaks loovusele mängu iPadiga fi lmimise ja iMovie-ga monteerimise oskus, rääkimata huumorimeelest ja oma-kooli-uhkusest.

Kooli kollektiiv kujutas klippides paljutki juba olemas olevat ja toimivat ning pani fantaasia tööle mõtlemaks, mis kõik veel võiks kooli, meeskonda ja õpilasi arendada ning toetada täis-väärtusliku inimese kujunemist. Kõigi gruppide stsenaariumid olid erinäoli-sed, kuid enamikesse jõudsid näiteks kohalikud pikaajalised rahvatantsutra-ditsioonid, koostöö, õuesõpe ja meie mitmekesise looduskeskkonna õppes kasutamine ning tehnoloogia raken-

damine. Koolituspäeva lõpetuseks vaadati kõik videod ka koos üle. Nen-de põhjal võib tõdeda, et Väike-Maarja gümnaasiumi koolipere peab oluliseks koolis hea õhkkonna loomist, kus iga-üks tunneks end oodatuna ja hinnatu-na, samuti digipädevuste arendamist, praktikate ja ideede omavahelist jaga-mist. Koolitusel osales kogu kooli kol-lektiiv: õpetajad, tugiteenuseid pakkuv personal, sekretär, majandusjuhataja, remondimees, köögi, õpilaskodu ja raamatukogu töötajad, puhastustee-nindajad, juhtkond. Ühise eesmärgi nimel väiksemates gruppides töötami-ne andis hea koostöökogemuse ning ühendas kooliperet.

Väike-Maarja gümnaasiumi kol-lektiivi koolituspäev oli metoodiliselt terviklik arendades tänapäevases koo-lis vajalikku digipädevust ning andes kooliperele positiivse kogemuse ja võimaluse ühiselt oma kooli tulevikule mõelda.


sialist

Direktor kiitis Väike-Maarja tublisid luulevormisLastekaitsepäeval, 1. juunil toimus pidulik tänuvastuvõtt Väike-Maarja gümnaasiumi tublidele õpilastele. Algklasside majja olid sel puhul palutud 1.-12. klassi õpilased, kel olid lõppeval õppeaastal eriti sil-mapaistvad tulemused õppetöös, aine- ja huvialastel võistlustel, spordis, aga ka need, kes oma klas-sikaaslaste hinnangul on eriti tublid olnud.

Direktor Marje Eelmaa tervitas vastuvõtul osalenuid pisut teistsu-guse kõnega, mis tal Väike-Maarja tublidele mõeldes sündis. Luule-vormis.

Tubli tuntud tulihing.Tubli tunnis tuletab.Tubli tunnikiirus tulemuslik.Tubli tuubasid tuuritab.Tubli tuukanit tunnistab.Tubli tuulekiirust tuvastab.Tubli turneedel tuulab.Tubli tuhandetes tuhnib.Tubli tugevalt turnib.Tubli tulistvalu tuiskleb.Tubli tujuküllane tundub.Tubli tugisammas tugev.Tubli tulemus tulus.Tubli tunnistus tugev.Tubli tulevane tuus.

Vastuvõtul esinesid külakostiks Väike-Maarja muusikakooli õpila-sed. Tublidele anti üle tänukirjad, õpetajatele lilleõied ning paluti kõik suupistelauda.

Õpilasesinduse aastaV ä i k e - M a a r j a g ü m n a a s i u m i õp i lases indus muutub iga aastaga järjest a k t i i v s e m a k s . Õ p p e a a s t a l 2014/2015 kor-raldati mitmeid erinevaid üritusi, käidi erinevatel koolitustel ja koosolekutel.

Õpilasesindus (ÕE) on kooli õpilas-konna vabatahtlik esindus, kuhu kuulu-vad 5.-12. klasside poolt valitud esinda-jad. 2014/2015 tegutses õpilasesindu-ses aktiivselt 20 noort. Õpilasesinduse eesmärkideks on kaitsta õpilaste huve ning seaduslikke õigusi, aidata kaa-sa koolielu korraldamisele, järgida ja edendada kooli traditsioone ning aida-ta lahendada koolielu probleeme.

Nagu eelnevalt mainitud, siis an-tud õppeaasta oli õpilasesinduse jaoks väga tegus. Tööd alustati juba septembris, kui määrati uus juhatus ja pandi paika tööplaan. Sügiskuudesse mahtusid ÕE ruumi suurpuhastus ning mööbli vahetus, osalemine Eesti Õpi-lasesinduste Liidu üldkoosolekul, ÕE töö tutvustamine lastevanemate üld-koosolekul ning õpilastele korraldatud

stiilipäev. Talvel otsustati läbi viia heategevuskam-paania, mille käigus koguti Virumaa Kodutute Looma-de Varjupaigale vajalikke esemeid. Veebruaris aita-sid õpilasesinduse liikmed meeles pidada sõpru, kor-raldati sõbrapäeva raames tegevused nii algkoolis kui gümnaasiumis. Kevadkuud on läbi aegade

olnud kõige tööka-mad, nii ka sellel aastal. Märtsikuusse mahtus palju uut ja proovile panevat. Kuu alguses toimus õpi lasesindusele väärtus- ja meeskon-nakoolitus, mida viis läbi Väike-Maarja gümnaasiumi õpeta-ja Indrek Lillemägi. ÕE soov aidata neid perekondi, kellel ei ole võimalik soetada vajaminevaid koo-litarbeid, teostati läbi Hoolivuslaada. ÕE lubab jätkata selle ürituse korralda-mist, sest on näha, et vallarahvas tõesti hoolib. Samuti sai õpilasesindus tänu aktiivsetele liikmetele Argo Metsarule

ja Tõnis Saarele ka oma logo. Aprillis osaleti Huvitava Kooli mõttekojas, Ees-ti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekul ning korraldati suurüritus Playback. Oma tööaasta lõpetati matkaga Äntu metsades.

Antud õppeaastaga jäi õpilasesin-dus väga rahule. Lubame jätkata hea-tegevuslike ürituste korraldamist, koo-lielu põnevamaks muutmist ning õpi-laste huvide eest seismist.

Soovime meeldejäävat ja seikluste rohket suve!

Hannamari SoidlaVäike-Maarja gümnaasiumi õpila-

sesinduse president

Õppekeskuse õpilased osalesid kutsevõistlusel Sõiduautotehnik 2015Väike-Maarja Õppekeskuse õpilased Kuldar Kütt ja Kuldar Kangur osalesid üle-eestilisel võistlusel Sõiduautoteh-nik 2015.

22.-23. mail toimus Pärnumaa Kut-sehariduskeskuses võistlus Sõiduauto-tehnik 2015. Võistlusel võtsid omava-hel mõõtu 21 sõiduautotehniku eriala õpilast 11 ametikoolist.

Võistlus koosnes viiest alavõistlu-sest: test, mootor, veermik, elekter ja rehv. Kahepäevase võistluse tulemusel selgitati välja iga võistlusala parim ning parimad kõikide alade kokkuvõttes.

Üldkokkuvõttes saavutas Kuldar Kütt 7. koha. Kuldar Kütt võitis ka ühe alavõistluse (rehv). Väike-Maarja õppe-keskuse õpilasi juhendas Janar Lükk.

Kutsevõistluse eesmärgiks oli aren-dada kutseõpetajate ja autoerialal õp-pijate kutsemeisterlikkust ning võimal-dada sõiduautotehniku eriala õpilastel näidata oma kutseoskuseid ja selgitada välja parimad.

Helina LükkVäike-Maarja gümnaasiumi ja õppe-

keskuse huvijuht

Vana-Vigalas toimusid sõiduautotehnikute kutsevõistlusedVana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoo-lis toimusid 28. ja 29. mail I kursuse sõiduautotehnikute kutsevõistlused. Väike-Maarja õppekeskusest osalesid võistlustel Georg Ploome, Indrek Bas-manov ja Hengo Kõiv. Kutseõpetajatest

oli juhendajana abiks Ain Kõiv.Võistlustel osales 13 kutseõppeasu-

tust üle Eesti ja väliskülalised Lätist Riia Tehnikakolledžist. Võistlused toi-musid meeskonnatööna ja individuaal-

set arvestust ei peetud. Mõõtu võeti erinevatel võistlusaladel: sõidukiratas-te käsitlemisel, loovuses, osandamises ja koostamises, töökoha korrastamises, täpsuslaskmises, vigursõidus, vedelike tundmises, elektri alal, viktoriinis, teo-

reetiliste teadmiste testil. Meie kooli meeskond saavutas tubli 9. koha.

Anneli KüttVäike-Maarja õppekeskuse õppejuht

Autor: Tõnis Saar

Kuldar Kütt võistlusülesannet sooritamas.

I kursuse kutsevõistlused Vana-Vigalas. Foto: 2 x Erakogu


Brüsseli ja Leuveni ülikoolide tudengid tutvusid Väike-Maarjas kolhooside ajalooga23. mail tutvusid 26 Brüsseli ja Leuveni ülikoolide sotsiaal- ja majandusgeo-graafi a tudengit Väike-Maarja muuseu-mis ja alevikus kolhooside ajalooga.

Tudengite õppekäiku korraldanud õppejõud Nick Schuermans külastas eelmisel reisil Eestisse ka Väike-Maar-ja muuseumi ja otsustas üliõpilastele ühismajandite ajalugu Eestis just Väi-ke-Maarja kolhoosi näitel selgitada.

Kolhooside teema tutvustamiseks oli külalistel esmalt Väike-Maarja muu-seumis võimalus osa saada kolhooside loomise tausta, tegevust ja lagunemist ning Eesti taasiseseisvumisel tekkinud uut olukorda selgitavast esitlusest. Kol-hoosi ajaloo püsinäitus Väike-Maarja muuseumis illustreeris esitluses räägi-tut ja andis tudengitele hea ettekujutu-se tollasest perioodist.

Jätkati jalutuskäiguga Väike-Maarja alevikus, et näha kolhoosiajal valmi-nud ehitisi (elamuid, asutuste hoo-neid), külastati Väike-Maarja seltsimaja kui Väike-Maarja kolhoosi omaaegset esindushoonet ja 1990. aastal valmi-

nud kontorit – praegust Väike-Maarja õppekeskust. Tudengeid huvitas väga ka kolhoosi lagunemisel tekkinud ette-võtete edasine tegevus ja tänapäevane elu Väike-Maarja piirkonnas.

Enamus tudengite õppereisi huvi-

punkte asusid Eestis, ümbruskonnas külastati veel ka Porkunit ja Lasilat, edasi suunduti aga Saksamaale.

Marju MetsmanVäike-Maarja muuseumi juhataja

PORKUNI JAANIPÄEV22. juunil

väravad avatakse 19.00,programm algab 20.00

Laval: Ansambel SWINGERS, Birgit,Tanja Mihhailova ja Mikk Saar

ning Eerich Krieger.Jaanimängud: Toomas Lumi

Pilet eelmüügist:- lapsed kuni 7a tasuta;

- 8-12a ja pensionärid 8 eurot;- täispilet 10 eurot.

Kohapeal pilet 10.-/12.-

Kohtume Porkuni jaanitulel!

22. juunilSimuna jaaniõhtu

Kell 18.00 – Simuna rahvamajasSimuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi

näiteringi „VesiPeale“esietendus K. Ozolina „Vanaisa sanatooriumis“

Kell 18.00-20.00 – Simuna kooli juuresVõistlused lastele.

Vilet laseb Simuna spordiklubi

Kell 20.30 – Simuna ausamba juuresVabadussõjas langenute mälestamine

Kell 21.00 – Simuna rahvamaja tagaIsetegevuslaste suvesimman

Kell 22.00 – süütame jaanilõkke

Tantsuks mängibansambel Dolores Avinurmest.Toitlustab Robi Pubi Roelast.

Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

VÕSU RANNAFESTIVAL 20151 . a u g u s t i l

Väravad avatakse 12.00Otse Võsu rannas astuvad lavale:

Terminaator, Põhja-Tallinn, Traffi c, Birgit, Liis Lemsalu, Triin Niitoja&John4Peaesineja: miljonite lemmik HADDAWAY

Rannas leidub tegevust nii suurtele kui väikestele.Lisainfo: Piletilevist või facebookist: sky management

Sündmuste kalender20. juunil kell 19.30 jaaniõhtu Trii-

gi külaplatsil. Peoõhtu algab sportlike mängudega väikestele, hiljem suurtele. Tule süütamine kell 22. Toitlustab Köst-ri söögituba Palamuselt, tantsuks män-gib ansambel Modukas. Pilet 2 eurot, alla 16-aastastele ja Triigi talgutel 2015 osalenutele tasuta. Info: Tarmo Reba-ne, tel 506 2039

22. juunil kell 19.00 Eipri küla jaa-niõhtu. Info: Kai Tomingas, tel 526 0283

22. juunil 18.00 Simuna jaaniõhtu: rahvamajas Simuna Vabatahtliku Tule-tõrje Seltsi näiteringi „VesiPeale“ esi-etendus K. Ozolina „Vanaisa sanatoo-riumis“; kooli juures võistlused lastele; rahvamaja taga isetegevuslaste suve-simman. Jaanitule süütamine kell 22. Tantsuks ansambel Dolores. Toitlustab Robi Pubi Roelast. Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

22. juunil kell 20.30 Vabadussõjas langenute mälestamine Simuna Vaba-dussõja ausamba juures. Info: Auli Ka-dastik, tel 323 7217

23. juunil kell 11.00 Võidupüha tä-histamine Väike-Maarja Vabadussõja ausamba juures. Info: Aare Treial, tel 506 5421

23. juunil kell 11.00 Simuna kalmis-tupüha. Info: Ainar Ojasaar, 529 0647

23. juunil kell 20.00 Väike-Maarja jaaniõhtu Ebaveres. Jaanipäeva jõu-katsumised suurtele ja väiksematele. Noortekeskuse telgis tegevus lastele. Suurtele maadlus sumokostüümides, sangpommi tõstmine, meeskondlik köievedu, õllekasti hoidmine. Jaanilo-terii, batuut. Esineb tantsuselts Tarapi-ta ja tantsuks mängib ansambel TAAS. Kohapeal võimalik osta süüa ja juua. Sissepääs TASUTA. Info: Kalev Pärtel-poeg, tel 5302 4437

26. juunil kell 20.00 jaaniõhtu Kilt-si rahvamaja juures. Info: Siret Stolt-sen, tel 5666 1951

3. juulil kell 17.00 Väike-Maarja seltsimaja eest algab Väike-Maarja Põl-lumeeste Seltsi suveõhtu retk vanades-se koolimajadesse. Kõik huvilised on oodatud! Info; Marju Metsman, tel 526 3831

7. juulil kell 11.00-15.00 doono-ripäev Väike-Maarja seltsimajas. Info: seltsimaja tel 326 1837, 5302 4437

9. juulil kell 20.00 Väike-Maarja ki-rikus Maria Listra ja Sandra Nurmsalu kontsert. Info: Heli-Liivia Komp, tel 517 6965

12. juulil kell 18.00 Väike-Maar-ja kirikus kontsert “Taevas puudutab maad”. Esineb Ott Lepland. Info: Heli-

Liivia Komp, tel 517 696518. juulil Kurtna, Nadalama, Võive-

re ja Kärsa külade kokkutulek. Info: Ene Preem, tel 523 9550

19. juulil kell 12.00 Väike-Maarja kalmistupüha vanal surnuaial. Info: He-li-Liivia Komp, tel 517 6965

19. juulil kell 19.00 kontsert Väike-Maarja kirikus. Esinevad: Karl Madis, Dave Benton, Margus Kappel. Info: He-li-Liivia Komp, tel 517 6965

25. juulil kell 13.00 Männisalu (en-dise Naraka) küla kokkutulek. Info: Heili Nõgene, tel 5340 5718

25. juulil XV Ebavere Kange triatlon. Algus kell 16.00 Äntu tehisjärve ääres. Info: Andri Part, tel 526 3010

26. juulil kell 12.00 25. Pandivere rattaralli koos Filter Eesti maanteeka-rikasarja etapiga Väike-Maarjas. Info: Jane Kool, tel 518 4071

1.-2. augustil PAIK-i piirkonna pe-retalude päev. Info: Ene Preem, tel 523 9550

7. augustil kell 19.00 kontsert Väi-ke-Maarja kirikus. Esineb poplaulja ja muusikalinäitleja Koit Toome. Info: He-li-Liivia Komp, tel 517 6965

15. augustil kell 19.00 kontsert „Rukkimaarja päev“ sarjast kaheksa sajandit Maarjamaad Väike-Maarja kirikus. Esinevad: Ines Maidre (orel) ja Arete Teemets (sopran). Hea muu-sikasõber, lase kaunis muusika oma südamesse, tule võta kaasa kena su-vemälestus Väike-Maarja kirikust. Info: Heli-Liivia Komp, tel 517 6965

16. augustil 10.00 Simuna pere-päev ja laat Simuna allikal. Kell 11.30 tsirkuseprogramm; kell 11 ja 13 isete-gevuslaste esinemised; muusika-aasta töötuba; kell 15 Alen Veziko kontsert kirikus. Info: Liivika Harjo, tel 5668 8178

22. augustil kell 11.00 V matk Stru-ve kaarel, Simunast Võiverre. Info: Ilve Tobreluts, tel 529 5759

5.-6. septembril Eipri külaseltsi see-nepäevad „Sõida seenele!“ Kavas on seeneretked metsa ning Eipri külama-jas põnevad õpitoad-seminarid seente erineval otstarbel kasutamiseks, seene-tundmiseks ja ohututeks seenelkäiku-deks. Info: Katrin Zirk, tel 5199 1379

8. septembril, ussimaarjapäeval Väi-ke-Maarja kiriku nimepäeva kontsert. Info: Heli-Liivia Komp, tel 517 6965

Kiltsi loomelaagrid ootavad kä-sitöö- ja kunstihuvilisi: 29. juunist 4. juulini – nahatöö ja kinkekarbid; 3. kuni 8. augustini – siidimaal, viltimine, maalimine. Info aadressil: www.v-maar-ja.ee/loomelaager

Kiltsi laulu- ja tantsumemmed – 18„Kiltsi külas vanas rahvamajaskäivad kokku vahvad memmedMall, Tiiu, Õie, Aili, Gerda,Pilvi, Heldi, Helgi, Helju,“laulis oma tervituses Aare Treial.

16. mail sai maha peetud Kiltsi laulu- ja tantsumemmede 18. sünnipäev. Jah, ilus number „tüdrukute jaoks“.

Lauluansambel kogunes esimest korda 1997. a 22. jaanuaril, kui Kiltsi rahvamajja kogunesid tegevuse lõpeta-nud Arno Kasemaa koori endised liik-med. Ansambli päevikust loeme, et ko-gunemisel olid kohal Aino Midt, Liina Väizanen, Laine Tamm, Aino Martsepp, Virve Pärtel, Heljo Matjeva ja Aino Pii-be. Esimeseks juhendajaks sai Kiltsi kooli lauluõpetaja Rene Põllumaa.

1998. a lisandus laulule vahelduseks ka tants, mida hakkas õpetama Hel-jo Matvejeva, kes tegi seda kuni 2010. aastani. 2005. a võttis lauluringi juhen-damise Rene Põllumaalt üle Merike Hövelson.

Esimene esinemine toimus Kiltsi mõisapäeval. Aastate jooksul on üles astutud küla- ja vallapidudel, käidud seeniortantsupidudel, osaletud klubi-õhtutel, reisidel ja matkadel ning teis-tel üritustel.18 aasta jooksul oleme tei-nud koostööd paljude klubidega erine-vatest valdadest. Mitmed nendest olid kutsutud ka sünnipäevale. Kingituseks paluti kaasa tuua oma etteaste. Eriti

meeldejääv oli Simuna Tüdrukute põl-venukutants ja jalgrattapumba orkes-ter, mis panid saali naerust rõkkama. Külla olid tulnud ka Rakke eakate laulu- ja tantsurühm Kadakane; Väike-Maarja eakate lauluansambel ning energiline ja rütmika esitusega tantsurühm Kure-marjad.

Õhtu stiiliks olid kübarad ja üksnes meestest koosnenud žürii valis peaka-tete hulgast välja 3 lemmikut. Pidu ku-junes tõeliselt vahvaks, lauldi ja tant-siti üheskoos nagu üks suur pere ning aeg lendas linnutiivul. Üks pealtvaata-jate hulgas olnud naisterahvas märkis üritust kommenteerides, et tema ei saanud arugi, et oleks olnud pensionä-ride pidu.

Järgmisena on plaanis minna tant-surühma Kuremarjad 25. sünnipäeva auks korraldatavale seeniortantsupeo-le, mis toimub oktoobrikuus. Looda-me, et meie memmedel jagub jõudu ja jaksu selleks ka üks tore tants ette val-mistada. Et see kindlasti teoks saaks, ootame oma ridadesse uusi energilisi tantsuhuvilisi. Kui tegutsemislusti ja-gub, kohtume kahe aasta pärast juba meie rühma 20. sünnipäeval.

Täname toetuse eest Väike-Maar-ja vallavalitsust, Siret Kotkat, MTÜ-d Meie Kiltsi ja kõiki teisi, kes aitasid pidu läbi viia.

Merike Hövelson

Eipri küla kutsubseptembris seenepäevadele

5.-6. septembril korraldab Eipri külaseltsseenepäevad „Sõida seenele!“

Kavas on seeneretked metsa ning Eipri kü-lamajas põnevad õpitoad-seminarid seente erineval otstarbel kasutamiseks, seenetund-miseks ja ohututeks seenelkäikudeks.

Jääme lootma rikkalikku seeneaastat!Jälgi reklaami!

Heili NõgeneMTÜ Eipri Külaselts

Brüsseli ja Leuveni ülikoolide tudengid Väike-Maarjas. Foto: Marju Metsman

Nii sai pidu alguse…

Kiltsi laulu- ja tantsumemmed oma sünnipäevapeol esinemas.

Esitamisel on külakostiks toodud Simuna Tüdrukute põlvenukutants.Foto: 3 x Aare Treial


Hannamari Soidla ja Reivo Nugis tõid Juhan Kuke varjust valgusesseMai algul said Väike-Maarja güm-naasiumi 9.-11. klassi õpilased lä-hemalt tuttavaks fi lmirežissöör Jaan Kolbergiga ning varjust valgusesse toodud riigivanema Juhan Kuke-ga. Jaan Kolberg tuli 7. mail Väi-ke-Maarjasse õpilastega kohtuma, et esitleda koostöös Väike-Maarja gümnaasiumi 11. klassi õpilaste Hannamari Soidla, Reivo Nugise ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristi Põdraga valminud dokumentaalfi lmi „Juhan Kukk – varjust valgusesse”.

See 15-minutiline dokumentaal-fi lm on osa projektist-fi lmist „16 küünalt“, mis räägib Eesti 15 oku-patsioonieelsest riigivanemast ja esimesest taasiseseisvumisjärgsest presidendist Lennart Georg Merist. Seega saab fi lmi vaadata ka 16 eral-di fi lmina. „16 küünalt“ on eriline ja kordumatu fi lm, mille stsenaris-tideks ja lavastajateks on erinevate Eesti koolide õpilased. Filmi ees-märgiks on tutvustada kooliõpilas-tele riigivanemate saatusi läbi kooli-õpilaste endi pilgu. Kuna riigivanem Juhan Kukk on sündinud Lääne-Viru-maal, praeguse Väike-Maarja valla alal, Käru külas ning õppinud Salla-Käru vallakoolis ja Väike-Maarja kihelkonna-koolis, siis avanes meie kooli õpilastel võimalus 11. klassi uurimistöö raames tutvuda tema elulooga, koostada selle põhjal fi lmistsenaarium ning see teos-tada. Filmi esmaesitlus Väike-Maar-jas toimus 18. aprillil Juhan Kuke 130. sünniaastapäeva tähistamisel. Seejärel otsustati fi lmi ka oma koolikaaslastele tutvustada.

Filmi esitlusel rääkisidki autorid

värvikalt põnevamaid seiku fi lmimise protsessist. Hannamari ja Reivo tun-nistavad, et Juhan Kukest ei teadnud nad eelnevalt eriti midagi. Nimi seos-tus neil vaid tähtsa riigimehega, kelle sünnikohta Käru külas on paigutatud mälestuskivi. Nüüd teavad fi lmi auto-rid ütelda, et Juhan Kukk on suurepä-rane eeskuju järjepidevusest hariduse omandamisel ja ühiskondlikust aktiiv-susest. Oma fi lmiga soovisid nad tuua teenimatult varju jäänud suurmehe valgusesse ja loodavad, et ka nende eakaaslased leiavad hetke oma kiirest elust, et aimu saada Juhan Kuke pa-nusest meie riigi iseseisvusesse ning

ühiskondlikku ja majanduslikku arengusse.

Õpilased tõid välja, et projekt õpetas neid uurimistööd ja fi l-mistsenaariumi koostama, aitas end kurssi viia Juhan Kuke elu-teega, aga pakkus ka uusi tundeid emotsionaalsel tasandil. „Isa-maalisus, tänutunne on viinud meid arusaamiseni, et meil pole põhjust täna oma eluolu üle kae-vata. Väärtustagem seda, et ela-me iseseisvas riigis,“ kõlas esitlu-sel Hannamari ja Reivo suust.

Hannamari ja Reivo on tänu-likud režissöör Jaan Kolbergile projektist saadud kogemuse eest, Konstantin Pätsi Muuseumi te-gevjuhile Elle Leesile abi eest materjalide leidmisel ning oma uurimistöö juhendajale, Väi-ke-Maarja gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Kristi Põdrale nõu ja jõuga abiks olemise eest.

Jaan Kolberg on Eesti doku-mentaal- ja mängufi lmirežissöör, stse-narist, operaator, monteerija ja produt-sent. Tema käe all valminud fi lmide ni-mekiri on pikk, näitena võib tuua fi lmid „Võlausaldajad“ (1992), «Jüri Rumm» (1994), „Via avium“ (2009), «Kaks päeva augustis» (2011).

Valminud DVD „16 küünalt“ saade-takse lähiajal kõigile Eesti koolidele. Huvilised leiavad DVD „Juhan Kukk – varjust valgusesse“ ja uurimistöö Juhan Kukest meie kooli raamatukogust.


sialist

Väike-Maarja kiriku katuste restaureerimine jõudis lõpuleV ä i k e - M a a r j a kiriku katuste restaureerimine jõudis lõpule. Töid teostas OÜ R ä n d m e i s t e r , rahastati Püha-kodade program-mist. 2015. aasta toetussumma oli 140 000 eurot. Muinsuskaitselist järelevalvet teos-tas Einar Kaldam.

Kiriku katus-te seisukorrale tõmbas tähele-panu tornikiivri häving 2010. aas-tal. Kuna kiiver lõhkus pisut ka pikihoone katust, teostasid projek-teerijad ja restauraatorid katuste sei-sukorra ülevaatuse. Mõneti üllatavalt selgus, et tegemist on ühe viletsamas seisukorras oleva kirikukatusega terves EELK-s. Põhjalikumad uuringud ning muinsuskaitselised eritingimused ja projekt (2012) tunnistasid pikihoone katuse osaliselt avariiliseks. Peamised probleemid: pikihoone räästatsoonis on katuse kandekonstruktsioon seen-kahjustuse tõttu suuresti hävinenud, katusekandmik on kiriku müürid paigu-ti välja surunud, hilisemad remondid pole olnud kvaliteetsed, karniis on kah-justunud.

Restaureerimistööd algasid 2013. aastal altariruumi katuse restaureeri-misega: katuse kandekonstruktsioon proteesiti, paigaldati täiendavad tõm-

bid, katusekate asendati aluska-tusel keraamiliste katusekividega. Tööd jätkusid 2014. aasta sügi-sel, siis juba piki-hoone katusega. Töö sisu sarna-nes üldjoontes altariruumi puhul kirjeldatule, aga tööde maht oli tunduvalt suu-rem. Konstrukt-siooni proteesi-mistööd olid ula-tuslikud ja võtsid kogenud puusep-padel-restauraa-toritel kuid. Kee-ruliseks (samas ka huvitavaks)

tegi töö katuse suurus (kõrgus). Esmalt tuli poolel katusel vana katusekivi ee-maldada, et oleks üldse võimalik puit-konstruktsiooni detailide vahetamiseks tõstma hakata.

Mõneti üllatav oli, et kõige halve-mas seisukorras oli katuse lääneosa, otse torni all, seal läksid terved sari-kapaarid asendusse. Töö oli mahukas ja aeganõudev, sest praktiliselt valmis topeltkatus – kõigepealt aluskatus ja sellele paigaldati kivikatus.

Põhiliselt tegi töid 4 meistrimeest, kes töötasid kahe paarina. Katusetöid teostanud meestel on sarnaste tööde kogemusi juba 15 aastat.

Juhan KilumetsOÜ Rändmeister

Meelis Mölder, Viktor Erm, Juhan Kilu-mets ja Oliver Õunpuu remonditööde

tegemise ajal juunikuu alguses, kui ki-rik oli veel tellingutes. Foto: Ilve Tobreluts

Jaan Kolberg, Kristi Põdra, Hannamari Soidla, Reivo Nugis. Foto: Erakogu

Kuhu küll kõik mehed jäid?(Järg Määri külast pärit Karl Roosna mälestustele lahinguteest – vangipõlv Venemaal)

Rohkem kui nälg, vaevas janu. Aga vett ei tahetud üldsegi anda. Kord ühe talu õues hakkas valvur loomade joogikü-nasse vett pumpama. Meid lubati kä-puli maas künast vett juua. Kuid ühte teist valvurit vangide selline alandami-ne ei rahuldanud, ta astus küna juurde, nööpis lahti oma püksiaugu ja hakkas irvel näol künasse kusema. Janu all kan-natajaid aga see ei heidutanud ja nad rüüpasid ahnelt vett edasi. Seda pealt vaadates tõmbus nii mõnelgi vangil käsi tahtmatult rusikasse.

Samas taluõuel murul silmasin kuldkirjadega sinises kalingurköites A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus vanapagan“. Valvur märkas seda, lõi raamatu mu käest ja virutas selle jalaga kaugemale.

Meiega liitus teisigi vangide kolon-ne ja kui selgus, et viiakse Petseri van-gilaagrisse, püüdsin jätta teele teateid (pillasin neid maha), kuhu kirjutasin koduse aadressi: Hindrek Roosna, Määri-Simuna. Olen sõjavang ja liigun Petseri vangilaagri poole. Lehe teisele poole kirjutasin: Lp. kaasmaalane! Kui leiad selle lehekese, siis palun saada pöördel oleval aadressil edasi!

Jätsin teele kolm sellist teadet, kuid ükski neist ei jõudnud kohale. Siis aga sain isa aadressi kirjutada ühele hästi väikesele paberitükile ja ulatada selle tee ääres seisvale noorikule. See pa-beritükk jõudis kohale koos selgitava kaaskirjaga. Nii said mu vanemad tea-da, et olen elus ja – sõjavang.

Lõpuks, peale kahenädalast marssi-mist jõudsime Petseri vangilaagrisse. See oli suur vangilaager paljude barak-kidega, mida ümbritsesid kahekordsed

okastraataiad – nende vahel jooksid hundikoerad. Aianurkadel olid kõrged vahitornid kuulipildujatega. Laager oli täis sakslasi – neid võis olla paarküm-mend tuhat. Imestasime, et nad kõik kandsid paguneid, rinnas olid ordenid ja ka Raudristid (eestlastel korjati kõik ära!).

Meid paigutati kahekordsete naride-ga barakkidesse, kusjuures ohvitserid eraldati sõduritest. Iga päev hakkasi-me saama korrapäraselt leiba ja suppi, senise kartulipõldudelt saadu asemel, kuid vett ei antud ikkagi piisavalt ja kannatasime pideva janu all. Andsin ühele tuttavale sakslasele pool oma leivaportsust, et saada tema välipude-list paar lonksu vett rüübata. Nii kallis oli vesi siin.

Ühel päeval teatatigi, et homme toi-mub sõit Tallinna, kus toimub ülekuu-lamine ja edasiminek koju. Järgmisel päeval võetigi meid rivisse ja viidi raud-teejaama, kus ees ootas juba pikk loo-mavagunitest koosnev rong trellitatud akende ja väljastpoolt riivikäivate uste-ga. Konvoisõdurite sõimu ja püssipä-radega togimise saatel hakati meid kii-rustades vagunisse ajama. Vagun, kuhu sattusin, oli põrandal kaetud õlgedega ja vaguniseinast oli läbi viidud kahest kitsast lauast kokkulöödud kolmnurkne renn. Meid tuubiti vagunisse niipalju kui mahtus ja siis suruti veel kümme-kond petšoorat (Petseri venelased), kes purssisid ka veidi eesti keelt. See kõik tuletas meelde 1941. a 14. juuni küü-ditamist (nädal enne sõda). Ja kui rong hakkas liikuma mitte lääne, vaid ida suunas, oli selge, et meid oli järjekord-selt petetud. (See venelastele nii oma-ne komme läbi sajandite)

„Jumalaga, Eestimaa!“ hüüdis keegi ja ta põski mööda hakkasid voolama pi-sarad. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“

alustas keegi teine Eesti hümni laul-mist ja temaga ühinesid püsti tõustes kõik vagunisolijad, välja arvatud mui-dugi venelased. Kui aga jõuti viimase salmini: „Su üle jumal valvaku…“ vajus laul ära sosinaks ja nuukseteks. Nutsid paljudes tõrjelahinguis karastunud ja karmistunud mehed, nutsid täis jõue-tut viha ja meeleheidet. Ei olnud meist keegi enam kindel selles, et ta näeb veel oma kodumaad, kodu, omakseid. Ja nagu hilisemad laagriaastad näita-sid, jäigi see paljudel nägemata.

Sõit Venemaale„Põnt, põnt, põnt...“ lugesid vagu-

nirattad raudteerööbaste jätkukohti. „Häh, häh, häh, häh,“ ähkis vedur, ve-dades enda järel sõjavangidega täiskii-lutud loomavaguneid Venemaa poole. Kõik ei mahtunud põrandale istuma, osa seisis püsti ja kes aknast välja sai kiigata, see teatas: „Võsa, aina võsa! Nüüd on ka põlde, aga need on söötis... Näeb ka üksikuid poollagunenud osmi-kuid. Nähtavasti kolhoosnike elamud.“ Vahejaamade peatustes tagusid kon-voisõdurid püssipäradega läbi kõik kül-je- ja laelauad ning tekkis tunne, nagu oleks sind ennast tümitatud.

Mida kaugemale Venemaale, seda enam hakkasid pead tõstma venelased oma vaguninurgas. Meie pihta hak-kas tulema igasuguseid ähvardusi ja süüdistusi. „Teile, kuradi tšuhnaadele, pole vaja muud kui pussi anda, sest me teame väga hästi, kuidas te 20 aas-tat meid rõhusite,“ oli nende põhiline süüdistus. Kes nad niisugused on, kas provokaatorid või krimkad? Täit selgust me ei saanudki.

Juba oli oktoober, ööd olid külmad ja kannatasime kõik, eriti need, kes olid frentšiväel. Vinge sügistuul lõõtsus läbi vagunist, nii alt kui ka külgedelt. Õhtul pikali heites surusime endid tihedalt üksteise vastu, et oleks soojem ja et meid ka rohkem põrandale mahuks. Raske oli öösel selle renni juurde pää-seda, et ennast tühjendada. Õletuus-

tiga tuli väljaheide välja lükata. Kõigil see ei õnnestunud ja juba esimese päe-va õhtuks oli nii renn, kui selle ümbrus reostatud ning need, kes seal kõrval olid kohad sisse võtnud, pidid selle haisu sees viibima ja pealegi pidev tal-lamine ja nügimine ei lasknud magada. Aga vanemad mehed, kelle põis või kõht polnud korras, tahtsidki seal olla, et sagedamini seda renni kasutada.

Ei mäleta, mitu päeva olime teel olnud, kui ühel päeval visati vagunisse puldanisse mähitud portsjon kuivikuid. Venelased olid kohe jaol ja tahtsid kogu saadetise endi kätte krahmata. Tekkis rüselus, milles meie mehed panid oma ülekaalu maksma ja võtsid kuivikud endi valdusse. Valiti välja jagajad ja tehti neile ruumi kuivikute sorteerimi-seks ja ülelugemiseks. Kõigepeal loeti aga ära vagunisolijad ja siis kuivikud. Arvutati välja ühemeheports ja alles siis asuti nende jagamisele. Iga mees sai kaks tervet või kolm-neli poolikut kuivikut ja see jäigi kogu me toiduks kuni sihtkohta jõudmiseni.

Jõudes Belogojesse, teadsid mõned mehed öelda, et siit hargneb raudtee nelja ilmakaarde ning meie edaspidi-ne saatus oleneb nüüd sellest, kuhu-poole me rong liikuma hakkab. Rong võttis suuna lõunasse ja hingasime kergendatult, sest põhja või itta sõitu pidasime kõige halvemaks variandiks. Ei tulnudki kaua sõita, kui rong peatus Võšni-Volotšokis. Siin korjati meie hul-gast välja kõik Petseris peale pandud

venelased, kes ei varjanudki nüüd oma pettumust ja pahameelt selle üle, et nad oma tšuhnaadest eraldati.

Kažarovo vangilaagrisVõšni-Volotšoki raudteejaamast ala-

nud jalgsirännaku pikkust ei mäleta, kuid üks seik on väga hästi meeles. Ühe koolimaja juurde jõudes jooksid sealt välja koolilapsed suure sõjakisaga, ise karjudes: „Fašistõ! Fašistõ!“ ning pildu-des meid külmunud hobusepabulate ja kividega. Kätega pead ja nägu kaitstes kirusime: „No nüüd oleme küll päris metslaste kätte sattunud!“

Laager, kuhu jõudsime, oli suur ja internatsionaalne. Peale sakslaste oli siin soomlasi, rumeenlasi, bessaraab-lasi, moldaavlasi, poolakaid, leedulasi, lätlasi ja ei tea, keda veel. Laagri vane-maks oli Saksa-nimeline eestlane, kes võttis meie seast endale abiliseks ka ühe Saksa-nimelise mehe, kellel kõht oli kindlasti paremini täis, kui meil – kui välitööl käijatel.

Peale umbes nädalast Ameerika produktidest (konservidest) valmista-tud väga maitsva toidu saamist läks laager üle tõelisele näljatoidule, mis koosnes põhiliselt vedelast kõrvitsalur-rist ja seda anti ainult kaks korda päe-vas üks kulbitäis korraga. Sinna juurde saime hommikul 400 g ja õhtul 300 g leiba, mis oli kibehapu, nätske, pihus pigistades hakkas sõrmede vahelt vett tilkuma.

Järgneb

Puurkaevude puurimine ja puhastamine.Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute,

süvaveepumpade müük ja paigaldus.

www.puurkaevumeistrid.eeKontakt: tel 502 1279; 526 9604


Harjuta Terviseks!Punktiseis 3. juunil, 292 osalejat, 4166 osaluskorda

1. Mall Lepiksoo, 282 osaluskorda, 28 boonuspunkti.

2. Kalev Suursaar, 281 ok, 28 bp. 3. Õie Lambing, 261 ok,

26 bp. 4. Heino Lambing, 261 ok, 26 bp. 5. Arvo Toom-

salu, 219 ok, 21 bp. 6. Viivi Kahr, 209 ok, 20 bp. 7. Annela

Laidre, 116 ok, 11 bp. 8. Geidi Kruusmann, 108 ok, 10 bp.

9. Halar Klaas, 108 ok, 10 bp. 10. Urve Kalda, 95 ok, 9 bp. 11. Aljona Kortin, 95 ok, 9

bp. 12. Kalle Tobreluts, 86 ok, 8 bp. 13. Silva Salla, 83 ok, 8 bp. 14. Urve Tobreluts,

79 ok, 7 bp. 15. Reet Soidla, 76 ok, 7 bp. 16. Malle Kask, 70 ok, 7 bp. 17. Tuuli Saksa,

63 ok, 6 bp. 18. Kessu Kesler, 63 ok, 6 bp. 19. Eikki Eikkinen, 55 ok, 5 bp. 20. Maire

Õmmik, 54 ok, 5 bp. 21. Luule Suursaar, 52 ok, 5 bp. 22. Regiina Sinijärv, 51 ok, 5 bp.

23. Vella Lilleberg, 50 ok, 5 bp. 24. Mall Türbsal, 39 ok, 3 bp. 25. Rita Soidla, 36 ok, 3

bp. 26. Mait Suursaar, 35 ok, 3 bp. 27. Deisy Udumets, 35 ok, 3 bp. 28. Terje Ruuden,

32 ok, 3 bp. 29. Kaspar Bork, 31 ok, 3 bp. 30. Birgit Villo, 29 ok, 2 bp.

KorvplliuudiseidMeie korvpallipoisid Sten Saaremäel ja Ander Talu osalesid Eesti U16 va-nuseklassi koondisega Rootsis Solnas peetud turniiril Nordic Championship 2015.

Konkurentideks oli Islandi, Taani, Rootsi, Soome ja Norra korvpalli järel-kasv.

Turniir läks edukalt, naasti kolman-da kohaga (6 p). Võitjaks tuli täisedu, 10 punktiga Rootsi koondis 8 punkti kogunud Soome ees. Eestile järgnesid Taani, Island ja Norra.

Eesti U16 poiste korvpallikoondise peatreener on Vaido Rego.

Maadlusuudiseid16. mail osalesime võistlusel 27. Keht-na Liud klassikalises maadluses. Saa-vutasime järgnevad kohad:

1. koht – Andris Pent1. koht – Kristjan Jaago2. koht – Kaarel Moorits3. koht – Rasmus Kaasik4. koht – Remo Ojaste5. koht – Joel henry Visnapuu5. koht – Virgo Raja10. koht – Markus Selter 1. juunil võtsime Georgi söögitoas

hooaja kokku.Osalesime 37 maadlusvõistlusel ja

saime kokku 112 medalit, sealhulgas 6 medalit Eesti meistrivõistlustelt.

Klubi parimateks maadlejateks tunnistati

Vanemas rühmas:1. Andris Pent2. Holger Toots3. Kuldar KangurNooremas rühmas:1. Joel Henry Visnapuu2. Kristjan Jaago3. Romel SeemannAlgajate rühmas:1.Virgo Raja2. Kaarel Moorits3. Enri EeenpuuParim naismaadeleja:Jonete Visnapuu.Lõpetuseks sõime traditsiooniliselt

lapsevanem Olga küpsetatud oivalisi kooke ja pidasime meeles ka oma fän-ne, kes olid kogu hooaja jooksul meile

nõu ja jõuga abiks, et see kaadervärk hästi toimiks.

6. juunil osalesime Tartus toimunud rahvusvahelistel Georg Hackensmid-ti mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses.

Saavutasime järgmised kohad:1. koht – Jonete Visnapuu

2. koht – Andris Pent3. koht – Kuldar Kangur3. koht – Kristjan Jaago4. koht – Rasmus Kaasik 5. koht – Joel Henry Visnapuu

Lembit Kaltermaadlustreener

Filter Pandivere Rattaralli kutsub peresid sportlikult aega veetmaJuuli viimasel pühapäeval, 26. juulil täitub Väike-Maarja suurte ja väikeste jalgratturitega, et maha pidada Filter Maanteekarikasarja 5. etapp – Pandive-re 25. Rattaralli.

Tegemist on rahvaspordile suuna-tud ühisstardiga rattavõistlusega, kus saab valida 99 km pikkuse põhi- ja 44 km lühikese distantsi vahel. Põhjust on tulla kogu perega, sest Actual Print programmi raames toimuvad ka las-tesõidud ning vihmavaba ilma korral püstitatakse tasuta kasutamiseks suur batuut.

Filter Pandivere Rattaralli on lookle-vatel teedel peetav rattasõit, mis kulgeb vaheldusrikkal maastikul. On nii sirgeid ja lagedaid jõulõike kui ka metsa vahel käänutavaid teid. Samuti jäävad rajale ka mõned küllaltki suure kõrgustevahe-ga tõusud. Raja raskusastet võib Eesti oludes pidada keskmiseks. Suur grupp ei pruugi laguneda kiiresti, kuid vähe-tõenäoline on ka grupifi niši toimumine – raskeid kohti rajal jätkub. Kuna rada on küllaltki kiiresti muutuv, siis annab trassi varasem läbimine kindlasti mõ-ningase eelise.

Filter Pandivere Rattaralli start an-takse Väike-Maarja keskuses paiknevalt vallamaja esiselt platsilt, kust hakatak-se liikuma Rakvere suunas. Sõidetakse kuni Tamsalu teeristini, millelt pööra-takse vasakule – teele, mis viib ratturid alevist välja. Pärast Ärina küla on esi-mene tagasihoidlik tõus, ent üldiselt kulgeb trass kuni Sauväljani siledal maastikul.

Sauvälja juurest pööratakse pa-remale Porkuni suunas, möödutakse

Vistla külast ning pärast Porkunit kee-ratakse vasakule samanimelisse vanas-se jõesängi. Just Porkuni vana jõesäng on raja kõige põnevam osa – tee on kitsas ja looklev. Möödutakse Piilupi külast ning peatselt saabutakse raja ris-tumispunkti, mis asub oru põhjas. Siit võetakse kurss paremale ülesse mäkke teele, mis suundub Lasilasse.

Seda teed mööda sõidetakse um-bes 3,5 kilomeetrit, misjärel pööratak-se vasakule Saksi peale. Vahetult enne Saksit sooritatakse aga uus vasakpöö-re ning võistlejaterivi suundub uuesti Porkuni ürgorgu. Tee on jällegi kurvili-ne ja kulgeb metsa vahel. Orgu mööda sõidetakse tagasi juba tuttavasse raja ristumispunkti, kust pööratakse pare-male Uudeküla poole. Uudekülast soo-ritatakse vasakpööre ning umbes poo-leteise kilomeetri pärast ollakse tagasi Sauvälja teeristis – lühike sõit läheb otse fi nišisse, pikk rada keerab aga va-sakule uuele ringile. Pikk sõit koosneb kolmest ringist.

Filter Maanteekarikasarja peakorral-daja Mihkel Reile julgustab ka algajaid Pandivere Rattarallist osa võtma. Just neile on lühikesel distantsil loodud Tervisespordi stardigrupp, kus kehtib põhimõte, et kedagi maha ei jäeta ning sõidetakse kõigile jõukohase tempoga. Grupi tööd koordineerib ja rattureid ju-hendab treener.

Eelmisel aastal võitis Filter Pandi-vere Rattaralli Karlo Aia, kahe distantsi peale kokku osales ligi 500 rattasõpra.

Korraldajad

VÄIKE KODUNE PAGARIÄRIpakub maitsvaid ja naturaalsest

toorainest valmistatud torte, kooke,kringleid ja teisi kondiitritooteid.

Pakume catering teenust erinevatekstähtpäevadeks ja sündmusteks.

Info ja tellimine telefonil559 40 418 (Ange Preem) või

e-posti aadressil [email protected] tehtud töödest leiateConfetty OÜ Facebooki lehelt.

KURTNA KÜLAMAJAon sobiv koht seminaride, koolituste,

infopäevade ja sünnipäevade korraldamiseks.Külamajas on olemas WiFi,

projektor, suur ekraan ja pabertahvel.Köök on varustatud kaasaegse tehnikaga

ja kõigi vajaminevate toidunõudega.Rendime erinevateks sündmusteks

supitermoseid (20 l,4 tk),elektrilist marmiiti (13,5 I), supimarmiiti (10 I)

ja joogitermoseid (9,50 I, 2 tk).Toitlustamisteenuse osutamine kokkuleppel

tellijaga (tel 559 40 418, Ange Preem).Täpsem info tel 523 9550 (Ene Preem) või

e-posti aadressil [email protected] vajamineva info leiate ka

MTÜ Nelikand Facebooki lehelt.

PANDIVER CATERING OÜ rendib:• peotelki (4x8 m, valge)

• easy-up telki (3x6 m, roheline)

• õllemööblit (laud + 2 pinki, 8 kompl)

• wokpanni (Ø 91,5 cm, kumera põhjaga)

• paellapanni (Ø 95 cm, sileda põhjaga)

• fritüüri (mahutavus 2x8 I)

• gaasiballooni (10 I, 2 tk)

Täpsem info ja tellimine tel 523 9550 (Ene Preem) või e-posti aadressil [email protected].

Georg Hackensmidti mälestusvõist-lustel kreeka-rooma maadluses.

Foto: 3 x Erakogu

Rajakaart.

Foto: Sander Maasing

27. Kehtna Liudklassikalises maadluses.

Hooaja lõpetamine Georgi söögitoas.


Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja:Väike-Maarja Vallavalitsus,Pikk 7, 46202 Väike-Maarja,tel 329 5750, www.v-maarja.eeToimetaja: Ilve TobrelutsToimetuse kolleegium:Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa,Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi.Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.

kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil:[email protected], tel 329 5759.Toimetus võib tekste lühendada.Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.Trükitud:Trükikoda TRÜKIS AS,Pargi 27F, 41 537 Jõhvi.Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal.Tiraaž 2000 eksemplari.

Koguduste teatedVäike-Maarja koguduses

Avispea koguduses

Simuna koguduses

Väike-Maarja koguduses Jumalatee-nistused pühapäeviti kell 12.00Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn Salveste. Tel 5345 3967,e-post: [email protected] Väike-Maarja koguduse aadress:Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne-tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/.Koguduse veebil saab Facebookis lii-tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja kiriku!”

Jumalateenistused pühapäevitikell 10.30.Koguduse vaimulik onEerek Preisfreund. Tel 323 5450.Koguduse veebileht:http://avispea.edicypages.com/etKiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, kokkusaamine toimub igal nelja-päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus.

Jumalateenistused pühapäevitikell 10.00.Koguduse õpetaja on Enn Salveste.EELK Simuna koguduse aadress:Allika 3, 46401 SimunaTel 5345 3967 või tel/fax 332 8021,e-post: [email protected]

Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee-nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel.

Kalmistumeistrite kontaktandmed:Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944

EELK Väike-Maarja koguduse annetusarvenr 221050284862 Swedpangas,kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks.

Väike-Maarja Hooldekodu(Ravi 1, I korrus)

päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid

URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID:• naha- ja haavahooldusvahendid,

• imavad aluslinad,

• mähkmed jm.

Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt.

Tellitud tooted tuuakse kohale 10. juulil kell 9.00 – 12.00.

Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959

Simuna osavalla ruumidessaab tellitud tooted kätte 10. juulil kell 13.00

Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected]

NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!

Kohalikpõllumees

võtabrendile

või ostabpõllumaid

Headeltingimustelhea hind.

Soovi korralettemaks.

Kontakt Rein Millertelefonil 5392 6640

Kooli talu

võtab

rendilevõi ostab

põllumaadVäike-Maarja

vallas.Priidik Preem,tel 5801 6368Matti Preem,tel 529 8037

MälestameIgale meist on antud aeg –aeg tulla, olla ja minna …

Ida Tsvetkova 21.09.1927 – 15.05.2015Alvine Nurme 02.11.1916 – 10.06.2015

Õnnitleme noorimaid vallakodanikkeKaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest,pea algamas teed kaks jalga nii väikest …

Martha Kivivare – 12. mailHendriko Aas – 18. mailKaspar Loorits – 28. mail

Iti Kriit – 5. juunilAts Kriit – 5. juunil

Olge rõõmsad, terved ja tublid!

RENDIN JA OSTAN

PÕLLUMAADVäike-Maarja vallas.

Pakun kindlat lepingutja väga head hinda.Renditasule lisaks

maksan kateie maamaksu.

Küsi infot ja hindatel: 58 074 456

Surnuaiapühad:Simuna surnuaial:23. juunil kell 11

Väike-Maarja vanal surnuaial:19. juulil kell 12

Kuldleeri õnnistamine Simuna jaVäike-Maarja kirikutesKuldleeri õnnistamine toimub 9. augustil EELK Simuna kirikus kell 10. 00 ja EELK Väike-Maarja kirikus kell 12. 00.

Kuldleeri õnnistamisele saavad tulla 1965. aastal ja varem leeris käinud.Osavõtusoovist teatada e-mail: [email protected] või tel 5345 3967.

Enn SalvesteEELK Simuna koguduse õpetajaja EELK Väike-Maarja koguduse hooldajaõpetaja

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Astu reipana edasi eluteel,olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel…

Juuli101 Lucie-Melitta Talvi – 16. juulil95 Erna Raidma – 17. juulil92 Selma Karming – 31. juulil91 Leida Sirgmets – 18. juulil90 Hilda Naggel – 13. juulil89 Hilegard Võsumets – 12. juulil87 Juline Kasepere – 4. juulil86 Ellen Mets – 28. juulil85 Linda Maripuu – 6. juulil85 Valve Ehatamm – 25. juulil83 Vilma Sapar – 16. juulil82 Susanne Esinurm – 17. juulil81 Erna Leemets – 10. juulil81 Aino Aren – 12. juulil81 Leida-Miralda Komusaar – 14. juulil81 Laine Käro – 19. juulil80 Mart Mitt – 6. juulil80 Milvi Raudsik – 18. juulil80 Aita Baltšunas – 26. juulil80 Maria Lumi – 26. juulil75 Nikolai Pissarjev – 6. juulil75 Väino Ever – 24. juulil75 Eelar Vesk – 27. juulil75 Õie Kukk – 28. juulil70 Lii Lõomets – 8. juulil70 Leili Uutsalu – 14. juulil

August96 Meta-Marie Põime – 5. augustil93 Ellen Treial – 7. augustil93 Michail Metelitsa – 18. augustil90 Anna Pakkonen – 15. augustil88 Olga Metelitsa – 18. augustil88 Ellen Kuntor – 21. augustil88 Helgi Meidla – 23. augustil87 Leida Kask – 21. augustil87 Eha Jõgi – 23. augustil86 Erich Metspõld – 20. augustil85 Ingrid Tammus – 15. augustil84 Eldor Sirel – 6. augustil84 Valve Pärn – 6. augustil84 Juno Alliku – 14. augustil84 Õie Ehastu – 25. augustil83 Kalju Janson – 11. augustil82 Heldur-Eugen Siim – 5. augustil82 Eha Sein – 8. augustil82 Miralda Uuli – 18. augustil82 Veliida Sorgus – 26. augustil82 Lidia Lepiksaar – 28. augustil81 Helju Jüriso – 31. augustil80 Silvi-Mariie Pohlak – 10. augustil80 Tiiu Saarepere –19. augustil80 Helju Vainomaa – 28. augustil75 Õie Eensalu – 10. augustil75 Vladimir Tsõganov – 12. augustil70 Nuemzara Avakjan – 12. augustil70 Milvi Toombu – 25. augustil

Soovime õnne ja tugevat ter vist!Väike-Maarja Vallavalitsus

NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759.

Triigi külas MÜÜA 5-toaline osaliselt renoveeritud korter.Üldpind 81,2m², WC ja vannituba eraldi, vann, boiler, toad eraldi, mööbel, pakettaknad, parkett, teed heas seisukorras.

Korteris on vahetatud kõik aknad ja paigaldatud uus puidust välisuks. Korteri juurde kuulub suur lukustatud kelder.

Spordihoone asub korterist 50 m kaugusel, toidupood ja bussipeatus 300 m kaugusel.Hind 5900 eurot, tule vaatama ja tee oma pakkumine!Kontakt: tel 5868 5689 (Krista)

Müüa kolmetoalinemöbleeritud korter

Väike-Maarjas,Põhja tänaval.

Kontakt tel: 5648 0612

Eesti lipud ja vimplid

soodushinnaga!Telli

www.lipuvabrik.ee

Tänuavaldus30. mail sängitati Väike-Maarja vanal

surnuaial mulda loodusesõbra ja heategija

JAAN LIIVAMÄGI (1938-2015) urn.

Peielised tänavad Metsmani peret

südamliku talituse ja peielaua eest.

Perearstinduses piilub pilve tagant päike · 2018. 6. 14. · kuni 31.12.2015. Hooldajatoetuse maksmine - Nõustuti ühele isikule hooldaja-toetuse maksmisega alates 01.07.2015 kuni

Documents