Pariisi rahukonverentsist põhikoolile

Lähiajalugu IX klassile

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Kordamine – teadmiste raudvara1914-1918

Esimene maailmasõda

Antant versus Keskriigid

Sõjategevus lõppes 11.11.1918. a Compiègne’i vaherahuga

Tähtsamad võitjariigid (Antant):

Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia

Kaotajariigid:

Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria

Kordamine – teadmiste raudvara

Venemaa

Alustas sõda Antanti poolel, kuid suurte siseprobleemide tõttu...

1917 Veebruarirevolutsioon

Ajutine Valitsus püüdis luua demokraatlikku vabariiki

1917 Oktoobrirevolutsioon

Enamlased e bolševikud taotlevad proletariaadi diktatuuri

Enamus riike ei tunnusta enamlaste võimu ja bolševikke püütakse kukutada (Kodusõda)

Nõukogude Venemaa jäi rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks

Vladimir Iljitš Lenin

Kordamine – teadmiste raudvaraEesti

Alates 1710. a tsaari võimu all (Balti erikord)

1860tel algas rahvuslik ärkamine

Venemaa ebaedu I MS-s muutis ilmseks vajaduse ennast ise kaitsta

Märtsis 1917 andis Ajutine Valitsus autonoomia (moodustati rahvuskubermang)

Novembris 1917 võimule enamlased (Kingissepp, Anvelt)

Enamlaste reformid (nt riigistamine) põhjustasid rahulolematuse

Iseseisva riigi loomise idee!

Kordamine – teadmiste raudvara24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee (Päts, Konik, Vilms) Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks25. veebruaril 1918 algas Saksa (keisririigi okupatsioon)Novembris 1918 (Compiègne’i vaherahu) Saksamaa loobus võimust ja väed lahkusidNõukogude Venemaa üritas enamlaste võimu taas kehtestada – algas VabadussõdaTänu vabatahtlikele, naaberriikide ja Suurbritannia abile suutsid Eesti väed Punaarmee Eesti alalt välja tõrjuda

Kordamine – teadmiste raudvara

Kohalikud baltisakslased üritasid moodustada Balti hertsogiriiki

Sõdimist nende vastu nim Landeswehri sõjaks

Võnnu lahing – Võidupüha 23. juuni

2. veebruaril 1920 sõlmis Eesti rahulepingu Nõukogude Venemaaga – Tartu rahu

Nõukogude võim tunnustas alatiseks Eesti vabariigi iseseisvust ja piiri, lubas häid suhteid

Saksamaa küsimus oli lahtine...

... sest Compiègne’i vaherahu lõpetas sõjaTEGEVUSE, sõja lõpetamiseks oli vaja rahuKÕIK võitjariigid kogunesid Pariisi rahukonverentsile (1918-1920), et leppida kokku rahulepingu tingimustesIstungid Versailles’ lossisKaotajariike arutelule ei kutsutud, neil oli võimalik ainult nõustuda

Versailles’ loss ja sealne peeglisaal

Versailles’ süsteemi loojad

David Lloyd George – Suurbritannia peaminister

Vittorio Orlando – Itaalia peaminister

Georges Clemenceau - peaminister

Woodrow Wilson – USA president

Rahulepingud

Sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel

Sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed

Versailles’ rahuleping – Saksamaaga

Versailles’ rahulepingu tingimusedSaksamaa oli sõja süüdlaneSaksamaa pidi võitjatele maksma reparatsiooneSaksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevaniSaksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjateleLoodi Reini demilitariseeritud tsoon

Saksamaa pärast Versailles’ rahu: oranž – Reini demilitariseeritud tsoonkollane – Saksamaa oli sunnitud loovutamaviirutatud kollane – jäi pärast hääletust Saksamaale

Saksamaa kaotas:

100% I MS eelsetest kolooniatest

80% sõjaeelsest laevastikust

48% raua kogutoodangust

16% söe kogutoodangust

13% 1914. aasta pindalast

12% rahvastikust

Euroopa I maailmasõja eel: roheline – Antant ja liitlased; oranž – Keskriigid; lilla – neutraalsed riigid

Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi

Rahvasteliit 1919-194642 asutajariiki

Võimalike riikidevaheliste tülide lahendamiseks

Majandusliku ja kultuurilise koostöö edendamiseks

Algselt ei võetud liikmeks I MS kaotajariike (sh Saksamaad – võeti vastu 1926) ega NSV Liitu (alles 1934)

Eesti liikmeks 1921

USA liikmeks ei astu

Lünk sillas. Silt: Selle Rahvasteliidu silla kujundas USA presidentMilles seisnesid Rahvasteliidu probleemid?

Rahu ja tulevane kahuriliha

Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): “Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!”

Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta?

Küsimused

Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks?

Kuidas mõjutas Pariisi rahukonverents Eestit? (Vihje: vt kaarti)

Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile “noa selga torkamisega”. Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks