PARFÜÜMID - MÜÜGIKORRALDUSkalurite poolt. Ülekaalukalt leitakse ambrat Brasiilia, India, Hiina ja Jaapani rannikult. Ambra on meeldiva lõhnaga vahajas aine. Meeldiva kompositsiooni

PARFÜÜMID

Sisukord 1. Koostisained ja tootmine ......................................................................................................4

1.1 Parfüümide toorainete liigitus ...............................................................................................5

3.1. Loomsete koostisainete grupp ..................................................................................5

3.1.1. Muskus .........................................................................................................................6

3.1.2. Ambra...........................................................................................................................7

3.1.3. Tsiibet .........................................................................................................................7

3.1.4. Kastooreum (kopranõre) ......................................................................................8

3.1.5. Kokkuvõtteks.............................................................................................................8

3.2. Lillede grupp...........................................................................................................................9

3.2.1. Roos ..............................................................................................................................9

3.2.2. Jasmiin .......................................................................................................................10

3.2.3. Tuberoos ...................................................................................................................10

3.2.4. Kassia ehk mimoos ...............................................................................................10

3.2.5 Kannike ....................................................................................................................11

3.2.6. Maikelluke .................................................................................................................11

3.2.7 Lavendel .....................................................................................................................11

3.2.8 Kokkuvõtteks ............................................................................................................12

3.3. Rohttaimede grupp .......................................................................................................13

3.3.1. Piparmünt .................................................................................................................13

3.3.2. Rosmariin ................................................................................................................13

3.3.3. Roosa geraanium ...................................................................................................14

3.3.4. Patšuli.........................................................................................................................14

3.3.5 „Talvine rohelus” .....................................................................................................14

3.4 Tsitrusviljaliste grupp ..........................................................................................................15

3.5.1. Bergamot ..................................................................................................................15

3.5.2. Hapuapelsiniõli. .....................................................................................................16

3.5.3. Neroliõli......................................................................................................................16

3.5.4. Sidrunipuu ................................................................................................................16

3.6. Vürtside grupp......................................................................................................................17

3.6.1. Kassia .........................................................................................................................17

3.6.2. Kaneel ........................................................................................................................17

3.6.3. Nelk .............................................................................................................................17

3.6.4. Ilang - ilang....................................................................................................................18

3.7. Aromaatsete puude grupp .................................................................................................18

3.7.1. Sandlipuu ..................................................................................................................19

3.7.2. Roosipuu....................................................................................................................19

3.7.3. Seedripuu..................................................................................................................19

3.8. Juureliste grupp..............................................................................................................19

3.8.1. Võhumõõgajuur ......................................................................................................20

3.8.2. Vetiver........................................................................................................................20

3.9. Palsamite ja aromaatsete vaikude grupp .......................................................................20

3.9.1. Palsam........................................................................................................................21

3.9.2 Mürr ..............................................................................................................................21

3.9.3 Ladaan .........................................................................................................................21

3.9.4. Viiruk ..........................................................................................................................21

3.9.5 Kampol ........................................................................................................................21

3.9.6 Juudavaik ehk galban ............................................................................................21

3.10. Viljade grupp.....................................................................................................................22

3.10.1. Tonka .......................................................................................................................22

3.10.2. Vanill ........................................................................................................................22

3.10.3 Kibe mandel ..........................................................................................................22

4. Sünteetilised lõhnaained ...................................................................................................23

5. Koostisainete töötlemine .................................................................................................24

5.1. Destilleerimine................................................................................................................24

5.2. Ekstraheerimine .............................................................................................................24

5.3. Resorbeerimine...............................................................................................................24

5.4. “Elava lille tehnoloogia “ .............................................................................................24

6. Klassifikatsioonid ja kategooriad .....................................................................................25

7. Püramiidsüsteem ...................................................................................................................25

7.1. Lõhna tipp.........................................................................................................................26

7.2. Lõhna süda .......................................................................................................................26

7.3. Lõhna põhi ........................................................................................................................27

8. Lõhnarühmad ..........................................................................................................................28

8.1 Lillelõhnad ..........................................................................................................................29

8.1.1 Rohelised lillelõhnad .............................................................................................29

8.1.2 Lillelõhnad puuviljaaroomidega........................................................................29

8.1.3 Värsked lillelõhnad..................................................................................................29

8.1.4 Ehedad lillelõhnad ...................................................................................................29

8.1.5 Lillelised- merevaigused lõhnad ........................................................................29

8.2 Lille - aldehüüdparfüümid ..........................................................................................29

8.3 Idamaised parfüümid ....................................................................................................29

8.3.1 Idamaine merevaigulõhn .....................................................................................30

8.3.2 Vürtsikad idamaised lõhnad................................................................................30

8.3 Chypre ehk šiprilõhnad.......................................................................................................30

8.3.1 Puuvilja - šiprilõhnad .............................................................................................30

8.3.2 Šipri- lillelõhnad.......................................................................................................30

8.3.3 Šipri- puuvilja-loomalõhnad................................................................................30

8.3.4 Värske šipr .................................................................................................................30

8.3.5 Roheline šipr .............................................................................................................30

9. Loomine ja tootmine ............................................................................................................31

11. Kvaliteet ja kvantiteet ....................................................................................................32

12. Pudelid ja disainerid .........................................................................................................33

12.1 Kreeklased ja roomlased ja lõhnapudelid ...........................................................34

12.2 Pudeliajastu ....................................................................................................................34

13. Parfüümide valmistamine ja kasutamine ..............................................................................35

13.1 Parfüümi valimine.........................................................................................................36

13. 2 Parfüümi säilitamine ..................................................................................................37

Kokkuvõtteks ................................................................................................................................38

4

1. Koostisained ja tootmine Parfüümiloojate võimuses on mõjutada inimeste meeleolu, tuua nende ellu romantikat, glamuuri, nostalgiat või lihtsalt naudingut. On teada, et igale imidžile, tujule ja sündmusele vastab oma parfüüm. Igal soovijal on võimalik valida endale lõhn, mis sobib just tema isikupära ja stiiliga. Kuni 19. sajandi lõpuni valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid, ehkki kasutati ka mõningaid loomset päritolu koostisaineid. Vahel oli lõhnaaine eraldamine kerge ettevõtmine, teinekord jälle pikaldane ning "saak" jäi väga kesiseks. Mõnikord osutus see sootuks võimatuks ja lõhnameister pidi panema oma oskused proovile, segades originaali imitatsiooni saamiseks kokku teisi lõhnu. Enamik inimesi peab taimelõhnaks õie lõhna, aga on üllatav, kui paljud erinevad taimeosad lõhna tekitavad. Õli saadakse õitest, pungadest, lehtedest, vartest, puidust, viljadest, seemnetest, koorest, vaigust ja juurtest. Mõnikord sisaldab terve taim lõhnaainet; teinekord saadakse erinevatest taimeosadest sootuks erinevaid essentse ehk eeterlikke õlisid. Sevilla ehk hapuapelsinipuu (ehk pomerantsipuu) õitest destilleeritakse näiteks neroliõli, teise protsessi abil saadakse aga õitest apelsiniõieõli, viljade koortest bigarade - õli ning lehtedest, okstest ja väikestest tooretest viljadest petitgrain-õli. Kõik need õlid lõhnavad erinevalt ning neid kasutatakse parfümeeriatööstuses. Kõige enam õli sisaldavad paksude kroonlehtedega õied ning kõige tugevamini lõhnavad valged lilled, välja arvatud roos.

5

1.1 Parfüümide toorainete liigitus Parfüümide tooraineid liigitatakse nende valmistamisel kasutatud ainete järgi gruppidesse (vt. joonis 1)

Joonis 1 Toorainete liigitus 3.1. Loomsete koostisainete grupp Kauapüsivate lõhnaõlide loomise oskus on parfüümilooja puhul üks tähtsamaid. Vanemad daamid kommenteerivad sageli, kuidas klassikalised parfüümid hajuvad tänapäeval kiiremini kui nende noorusajal. Üks põhjustest peitub selles, et kaasaegsed, tehastes tööstuslikult valmistatavad parfüümid ei sisalda enam haruldasi loomseid koostisaineid, mis olid väga kanged, säilisid kauem ja olid suurepärased fiksaatorid. Peamised loomsed koostisained, mida parimad parfüümiloojad kunagi kasutasid ( vt. joonis 2)

6

Joonis 2 Loomse päritoluga koostisainete grupi liigitus

3.1.1. Muskus Pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse (valutult) Himaalajas ja Hiinas elavatelt isastelt muskushirvedelt. Ajaloost on teada, et jahimehed küttisid muskushirvi veebruarist aprillini, kui nad olid näljased ja tulid sööma neile

peibutuseks pandud toitu- hirved tapeti ja näärmed eraldati. Muskus kujutab endast punakaspruuni ainet, mis õhu toimel muutub kiiresti mustaks. Muskus on üldse kõige tugevam lõhnaine, mida maailmas tuntakse. Näiteks üks tilk taskurätil võib lõhnata 40 aastat. Lõhn on nii intensiivne , et kogumise ajal tuleb kanda maske. Lõhna sissehingamine kogumise ajal võib viia tõsiste tagajärgedeni- kuni surmava verevalumini ajju. Muskus on kõige püsivam kõigist aromaatsetest ühenditest ja seetõttu kasutatakse teda

paljudes erinevates lõhnakompositsioonides. Väga väikestes kogustes omab ta väga meeldivat ja lummavat lõhna. Muskuse lõhna ei erita mitte ainult muskushirved vaid ka muskushärjad (lõhnaine leidub uriinis), muskusrotid, muskuspardid ja mõned teised loomad nagu alligaatorid, kes väljutavad tugeva muskuslõhnaga sekreeti, kuid parfümeerias neid eriti ei kasutata. Muskusele lähedast lõhna eritavad ka mõned taimed, nagu kollaste õitega muskusrohi, kuid tema lõhn on liiga nõrk parfümeeriatööstuses kasutamiseks. Muskaatpähklil ei ole midagi ühist muskuse lõhnaga. Tänapäeval on loodud sünteetiline ühend, mis asendab parfüümitoodetes loomse päritoluga muskust.

Loomse päritoluga koostisain

ed

Ambra Muskus Tsiibet Kastooreum

7

3.1.2. Ambra Sajandeid ei teadnud keegi selle allikat. Oletati, et ta on sama päritolu mis merevaik, ja sellest tuli ka tema nimi “ hall merevaik”.

Kaasajal on teada, et ambra on aine, mida eritab kašelott pärast seepia (tindikala) söömist. Aine tekib vaalalise jämesooles. Ainet leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna ja püütakse välja kalurite poolt. Ülekaalukalt leitakse ambrat Brasiilia, India, Hiina ja Jaapani rannikult. Ambra on meeldiva lõhnaga vahajas aine. Meeldiva

kompositsiooni annab ta kooskõlas teiste ainetega. Ambra annab lõhnakompositsioonides märku eufoorse noodina, mis ei ole omane ühelegi teisele lõhnainele. Enne kasutamist peab ambra vähemalt kolm aastat seisma. Rohkem kui ambrat ennast, kasutatakse kaasaegses parfümeeriatööstuses sünteetilisi analooge nt. ambriali ja ambroksiidi.

3.1.3. Tsiibet Võisarnane sekreet, mida saadakse Etioopias, Indias, Birmas ja Tais elutseva tsiibeti kassi (karpkassi; kuulub kaslaste sugukonda) saba all peituvast kukrust. Tsiibetit nimetatakse ka „lõhnavaks pantriks”. Lõhn, mida loomake eritab, on üpris ebameeldiv; õiges kontsentratsioonis ja koos teiste lõhnadega, saavutab aga väga meeldiva lillelise lõhna, olles asendamatu tooraine parfümeerias. Tsiibeti lõhna eripäraks on raskeltkirjeldatav lõhnaaisting, mis meenutab segu muskusest, suitsust ja millestki

magusast. Ehkki muskuslõhnalisi looduslikke ühendeid on mitmeid, on tsiibet jäänud paljude parfüümitootjate lemmikuks. Nüüdisaja parfümeerias kasutatakse tsibetooni peaaegu igas kümnendas lõhnas. Lõhna põhikomponent tsibetoon eraldati juba 1920. aastatel ja selle struktuuri identifitseeris šeitsi keemik Leopold Stephen Ruzicka 1926. aastal. Keemiliselt olemuselt on see lõhnaaine suuretsükliline ketoon, üldvalemiga C17H30O. Loomulikult on võimalik tsibetooni ka kunstlikult sünteesida, ja sellega sai hakkama 1948. aastal M. Stoll. Nii saadud tooraine on küll odavam ja kergemini kättesaadav, kuid ikkagi sünteetiline. Miks siis parfüümitootjad eelistavad ikkagi “lõhnavate pantrite” eritist, võrreldes tunduvalt odavama ja keemiliselt puhta ühendiga? Põhjus on selles, et lõhnaained on alati mitmete ühendite segud, kus erinevad komponendid üksteist mõjutavad ja täiendavad. Sageli on mõne olulise koostisosa hulk tühine, kuid parfüümi lõpliku lõhna kujunemisel vägagi oluline. Samuti on looduslike lõhnasegude koostises ka selliseid ühendeid, mis kindlustavad lõhna püsivuse. Keemiliselt võib kopeerida küll tsiibetkasside lõhnanäärmete eritise põhilisi komponente, kuid mitte nõre lõplikku biokeemilist koostist. Nii et vähemalt nüüdisajal suudavad tsiibetkassi lõhnanäärmed orgaanilise peensünteesi viljelejad üle trumbata.

8

3.1.4. Kastooreum (kopranõre)

Kreemjas punakaspruun sekreet, mida saadakse kobrastelt. Kunagi kütiti Euroopa kopraid naha ja erilise pärakuümbruse näärmete poolt eritatava aine (kopranõre) pärast. Seda terava, ebameeldiva lõhnaga eritist, mis on kobrastel mõeldud omavaheliseks suhtlemiseks ja territooriumi märgistamiseks, kasutati aastaid rohuna peaaegu kõikide haiguste vastu. Kopranõre on olnud üks hinnatumaid lõhnafiksaatoreid. Esimesena kasutasid seda araabia parfüümiloojad ja see on olnud kasutusel alates 9. sajandist.

3.1.5. Kokkuvõtteks Kõigi loomsete lõhnainete kohta võib öelda, et algses olekus on need ained nii vänged, et võivad südame pahaks ajada, mistõttu neid tuleb oluliselt lahjendada. Igal juhul on nende ainete varud liiga piiratud, et neid saaks tänapäeva parfümeeriatööstuses piiramatult kasutada (see on ka loomakaitsjate põhiline argument). Neid kasutavad üksikud, vanu meetodeid eelistavad parfüümiloojad luksuslõhnade tootmiseks. Loomseid lõhnaaineid sisaldavad parfüümid on äärmiselt kallid.

9

3.2. Lillede grupp Lillede grupi moodustavad mitmed erinevad taimed (vt. joonis 3).

Joonis 3 Lillede grupi liigitus Sellesse perekonda kuulub peaaegu pool turul leiduvatest parfüümidest. Eristatakse ühe lillesordi, näiteks maikellukese, ja mitmete lillede segu lõhnalisi parfüüme.

3.2.1. Roos “Lillede kuninganna ”– aegade algusest parfümeeria tähtsaim taim, millest on vaimustunud kõigi aegade ja rahvuste poeedid ja loonud talle oode. Parfüümitootjaid on aga veedelnud tema võrratu aroom, mis on sügav, pehme, hüpnootiline, mesine ja vürtsikas. Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need on jaotatud umbes 50

sordirühma. Enim kasvatatakse 8000 – 10 000 roosisorti. Prantsusmaal kasvatati parfüümide jaoks täidisõielist roosi, aga nüüd on aretatud palju uusi roosisorte. Bulgaaria Kazanlaki piirkonnas, samuti Egiptuses, Marokos, Türgis ja mujal, kasvatatakse suurtes kogustes damaskuse roosi. Kindlaks on määratud 17 erinevat roosilõhna. Roosipõõsad kasvavad kõige paremini hästi jahedatel pinnastel, nad ei karda

põhjatuuli. Juba teisel aastal annavad nad saaki. Õitsemisaeg on mais, õied arenevad öösel ja korjatakse enne päiksetõusu. Juba lühikese aja jooksul päikese käes viibinuna kaotavad nad oma aroomist poole. 500 kg roosiõitest saadakse vaid 0,03% absoluutõli. Vähemalt 75 % kõigist kvaliteetparfüümidest sisaldavad roosiõli.

Lillede gruppi

Roos

Jasmiin

Tuberoos

Kassia ehk mimoos

Kannike

Maikelluke

Lavendel

10

3.2.2. Jasmiin Tuli Euroopasse Araabiast. Roosi järel on ta tähtsaim taim, mida parfümeerias kasutatakse. Jasmiiniõli on rohkem kui 80% parfüümide koostisaineks. Aroom on magus,

rikas, lilleline. Enim kasutatakse Euroopas hispaania ehk kuningjasmiini, mis on saadud aretuse tulemusena metsikust jasmiinist. Ta alustab õitsemist teisel aastal pärast istutamist. Kasvab kolme– nelja jala kõrguseks. Kõige paremini kasvab ta jahedates põhjatuultele avatud kohtades. Õied avanevad alati ühel ja samal ajal, kell kuus hommikul, ja neid kogutakse kuni päiksetõusuni, kuna hiljem lõhn halveneb. Üks aaker (ca 4000m2) jasmiinipõõsaid annab umbes 250kg jasmiiniõisi, aga absoluutõli saadakse sellest vähe (0,1%),

mis teeb jasmiini üheks kõige kallimaks parfüümiaineks.

3.2.3. Tuberoos Kodumaaks on Lääne- India saared, metsikult kasvavat tuberoosi kohatakse ka Jaaval ja Tseilonil. Euroopasse toodi ta 1954. aastal ühe Hispaaniast pärit arsti poolt. Imehästi

kasvab ta Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. Tuberoos on sibultaim, mis õitseb teisel aastal. Varre pikkus ulatub kolme jalani ja iga päev puhkeb kaks täiskasvanud õit, mis õitsevad kella 11-st kuni kella 3-ni päeval ja neid on samuti vaja kohe korjata, et nad ei kaotaks oma aroomi. Tuberoosi aroomi kirjeldatakse kui õhtuse lilleaia lõhna. Lõhn on magus, raske, vürtsine ja lilleline. Lilledest saadud õli kasutatakse umbes 20%-s parfüümides. Absoluutõli saagis on väga väike– umbes 7 untsi (1 unts= ca 30g) 1800kg õite kohta ja see on kallim kui sama kogus kulda.

3.2.4. Kassia ehk mimoos Taim kuulub akaatsialiste perekonda. Kasvualaks on lõunalaiused. Kasvukohaks peab

olema kuiv ja päikeseline. Kõrgus 5-7 jalga; õitseb oktoobris ja novembris ümarate kuldkollaste õitega, mis on kaetud poolenisti smaragdroheliste lehtedega. Õite saak sõltub taime vanusest ja kasvukohast ja kõigub ühest naelast kuni 20 naelani taime kohta. Õisi korjatakse kolm korda nädalas pärast päiksetõusu. Ekstraheerimise tulemusena saadakse neist tugevalt aromatiseeritud õli ja võiet.

11

3.2.5 Kannike Parfüümitööstuse jaoks on mimoos üsna hinnatud, kuna omab väga rikkalikku lillelõhna, mis on vajalik paljudes lillekompositsioonides. Lõhn sarnaneb natuke kannikese lõhnaga, olles pisut tugevam ja seda kasutatakse just kannikese õrna lõhna tugevdamiseks. Peetakse kõige vaimustavamaks lõhnaks looduses, kuna see on imeliselt õrn ja väga meeldiv. Suurimad kannikesekasvatused asuvad Prantsusmaal Nizza all, mille

ebatavaline asend loob eriliselt head tingimused selle lille kasvuks. Ta vajab jahedat ja varjulist kohta ning reeglipäraselt istutatakse ta apelsini- ja sidrunipuude alla, mis oma tiheda võraga kaitsevad lille põletava päikese eest. Õitseb veebruari algusest kuni aprilli keskpaigani. Igalt taimelt õnnestub saada ainult mõni unts õisi, mida korjatakse kaks korda nädalas. Parfümeerias kasutatakse kaht kannikesesorti. Õli saadakse taime õitest ja lehtedest, aga see on nii kallis, et enamik

kannikeseparfüüme toodetakse tänapäeval sünteetilistest ühenditest. Aroom on jõuline, roheline, kerge, lilleline. 3.2.6. Maikelluke

Vanasti sai taimest lõhna ainult õite leotamisel õlis. Tänapäeval eraldatakse lõhnaollus absoluutõlina, seejärel lisatakse sünteetilisi ühendeid ning tulemuseks on ehtne maikellukeselõhn ehk muguet. Aroom on tugev, lilleline. Seda tooret kasutatakse umbes 14%-s kaasaegsetes kvaliteetparfüümides.

3.2.7 Lavendel

Lavendel on 50–60cm kõrgune poolpõõsastaim, mis õitseb siniste hästilõhnavate õitega juulis ja augustis. Tähtis parfüümiaine, mida tunti juba Vana-Kreekas ja Vana - Roomas; eriti populaarne Rooma saunades, kus ta saigi oma nimetuse. On kasutusel ka laialdaselt meditsiinis ja maitsetaimena. Lõhn on värske, taimne, lilleline. Kunagi kasvatati Prantsusmaal 5000 tonni lavendliõisi aastas. Inglismaal toimub praegu tootmine idarannikul Norfolkis. Ühelt aakrilt külvipinnalt saab umbes 7kg õli. Parimaid lavendlisorte kasvatataksegi Inglismaal; Prantsusmaal kasvatatav lavendel jääb

oma lõhnakvaliteedilt Inglise sortidele.

12

Lavendel istutatakse sügisel ja juba järgmisel aastal ta õitseb, kannab õisi veel kaks aastat ja siis asendatakse uuega. Parfümeeriatööstuses on kasutusel kolme sorti lavendlit, millest toodetakse imetlusväärseid lõhnaessentse.

3.2.8 Kokkuvõtteks Lillelõhnade grupp on üks enamlevinuid lõhnu kaupluselettidel. Tootmine on mõnevõrra odavam kui loomsete lõhnainete grupil ja toorained tunduvalt kättesaadavamad. Samas tuleb aga märkida, et saadud kogused on imeväikesed ja tõstavad seega tooraine hinda.

13

3.3. Rohttaimede grupp Siia gruppi kuuluvad paljud lõhnavad taimed. Põhilisemad neist on toodud ära joonisel ( vt. joonis 4) Joonis 4 Rohttaimede grupi liigitus 3.3.1. Piparmünt Kaasajal põhiliselt pärit Inglismaalt, aga kasvatatakse ka Ameerikas. Piparmünti meil

looduslikult ei esine, seda kasvatatakse aedades. Vars on püstine, oksine, enamasti ristlõikelt neljakandiline, kuni 1m kõrgune. Õied väikesed, ebakorrapärased, punakad või lillad; õitseb juulist septembrini. Kodumaaks peetakse Hiinat, kust ta levis Jaapanisse ja mujale. Vanas Egiptuses on piparmündi jälgi leitud juba 1600 e.m.a., Kreekas tunti teda kui ravim- ja maitsetaime. Briti saartele jõudis ta tõenäoliselt Rooma leegionäride vallutusretkede ajal. Nagu öeldud, on tänaseks inglased suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Aroom on kamprine, värske.

Kasutatakse rohkem kondiitri- kui parfüümitööstuses; viimases on ta laialt kasutusel hambapulbrite ja -pastade tootmisel.

3.3.2. Rosmariin Rosmariin on igihaljas 0,5–2m kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv põõsas. Taime

varred ja tõusvad oksad on püstised, puitunud, ümmargused, hallikaspruunid, kergesti eemalduva koorega. Lehed on vastakad, pealt tumerohelised, paljad, läikivad, altpoolt valgekarvalised, kuni 4cm pikad, eeterliku õli käikudega. Õied paiknevad viie- kuni kümnekaupa okste tipus ja on heleviolettsinised, kellukesekujulised ja 1cm pikkused. Õitseb veebruarist maini, vahel teist korda septembris.

Rohttaimede

grupp

Piparmünt Rosmariin Roosa geraan

Patšuli

14

Rosmariini kodumaa on Vahemeremaades. Rosmariin sisaldab palju eeterlikke õlisid, aroomilt sarnaneb kampriga, metsalõhnaline, taimne ja võimas. Tunti juba antiikajal Kreekas, Roomas ja Saksamaal. Parfümeeriatööstuses kasutusel eelkõige lõhnaseepide tootmisel.

3.3.3. Roosa geraanium Geraaniumi kultiveeritakse Lõuna– Prantsusmaal, Alžiiris ja Hispaanias. Hispaaniast pärit geraanium on kõige hinnalisem. Tänu oma tugevale aroomile annab ta üsna hinnalist essentsi parfümeeriatööstusele. Meenutab roosiõli lõhna (magus, õrn, roheline); olles aga kuus korda odavam, võimaldab ta anda ka odavatele toodetele “rooside noote”. Kasutataksegi põhiliselt odavamate parfümeeriatoodete tootmisel.

3.3.4. Patšuli

Esimesena märgitakse teda Indias. Patšulil on üsna kaasaegne aroom, mis on meeldiv ja natuke teistlaadi kui teised tuntumad ja harjumuspärased lõhnad. Kangeim kõigist taimsetest toorainetest, piparmündisarnase lõhnaga Kaug- Ida taim, mille lehti kuivatatakse enne destilleerimist. Vaid üliväikestes kogustes kasutatava õli vürtsi- ja seedrilõhn täiustub aja jooksul veelgi. See on üks parimaid teadaolevaid lõhnafiksaatoreid. Eurooplaste tähelepanu alla sattus taim esmakordselt 19. sajandil, kui India kaupmehed eksportisid Euroopasse patšuliõliga lõhnastatud salle, mis läksid väga moodi. Kasutatakse paljudes parfüümides.

3.3.5 „Talvine rohelus” Siia alla kuuluvad peamiselt mitmesuguste sambliktaimede- näiteks tamme- ja puusamblik- essentsid. Tuuakse sisse põhiliselt Põhja– Ameerikast, aga ka mujalt.

15

� Tammesamblik

Samblik, mida saadakse tammelt, kuuselt ning teistelt Euroopa ja Põhja-Ameerika mägedes kasvavatelt puudelt. Mulla- ja puiduhõnguline muskuselõhn kujuneb säilitamisel. See seguneb hästi ning on suurepärane lõhnafiksaator. Kasutatakse umbes kolmandikus parfüümides.

� Puusamblik

USA-s on tammesamblik ja puusamblik identsed mõisted. Euroopas tähendab puusamblik samblikke, mis on korjatud teatud kuuskedelt ja millest eraldatakse tõrvalõhnalist vaiku. Seda kasutatakse eriti fougere- ja chypre- parfüümides hea lõhnafiksaatorina.

3.4 Tsitrusviljaliste grupp Siia gruppi kuuluvad mitmesuguste tsitruseliste õlid (vt joonis 5).Tsitruselised pärinevad Kagu– Aasiast, kaasajal kultiveeritakse neid paljudes subtroopilistes maades, kus kasvavad paremini kui troopikas

Joonis 5 Tsitruseliste grupi liigitus

3.5.1. Bergamot Tugeva apelsinilõhnaga õli, mida pressitakse bergamotikoortest. Seda kasutatakse umbes

kolmandikus naisteparfüümides. Aroom on magus, puuvilju meenutav tsitrus koos vürtsilille alatooniga.

Tsitruselised

Bergamotiõli Hapuapelsini- õli

Sidrunipuuõli

16

3.5.2. Hapuapelsiniõli. Selle nimega õli saadakse hapuapelsini viljakoortest pressimise teel. Puud kutsutakse ka

Bigarade apelsiniks ja pomerantsipuuks. Puult saab neroliõli ja apelsiniõli. Puu on igihaljas, okstel teravad ogad. Kõik taimede osad lõhnavad ja sisaldavad eeterliku õli mahuteid, välja arvatud viljaliha, kus mahuteid ei ole. Pärineb Loode– Indiast. Aroom on värske, puuviljaline ja magus. Tänapäeval kasvatatakse kõigis Kagu– Aasia maades, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas, Kariibi mere saartel. Kasutatakse paljudes naisteparfüümides.

3.5.3. Neroliõli Destilleeritakse auru abil hapuapelsini- ehk pomerantsipuust (selle tõid 12. sajandil Euroopasse araablased). Neroliõli sai nime 16. sajandil Itaalia printsi järgi, kelle naine lõhnastas sellega oma vannivett ja kindaid. Aroomis on ühendatud vürtsikas- magus aroom ning lillelõhn. Neroliõli on põhikoostisaineks umbes 12%-s parfüümides.

3.5.4. Sidrunipuu Kasvatati juba iidsetel aegadel Vahemeremaades ning on üks vanimaid kultuurtaimi üldse.

Praegu kasvatatakse sidrunit kõikjal subtroopilistel aladel. Sidruniõli on oluline komponent nii essentsides kui parfüümides. Aroom on kerge, värske, tsitruseline. Saadakse umbes pool kilo õli 1000 sidruni kohta. Õli pressitakse koortest ja seda kasutatakse paljudes kvaliteetparfüümides, andmaks alglõhnale värsket sära.

17

3.6. Vürtside grupp Siia gruppi kuuluvad mitmed tuntud vürtsid (vt. joonis 6)

Joonis 6 Vürtside grupi liigitus

3.6.1. Kassia Pärineb Lõuna– Hiinast, kuid kasvatatakse ka Indoneesias. Kasutatakse koort, mida lõigatakse puutüvelt üks kord 8–10 aasta tagant paari sentimeetri laiuste ribadena ja kuivatatakse varjus. Essentside saamiseks kasutatakse ka lehti. Vürtsika aroomiga.

3.6.2. Kaneel Kuulub samasse klassi kassiaga. Koort korjatakse ühe- või kolmeaastastelt võrsetelt pärast vihmaperioodi lõppu, kui ta on kõige aromaatsem. Väga peene aroomiga, soe, vürtsine ja magusavõitu.

3.6.3. Nelk Nelgipuu on igihaljas puu mürdiliste sugukonnast. Lehed on vastakad ja nahkjad; õied on purpurse õiepõhjaga, millele kinnituvad valged või roosad õielehed. Nelgipuu kodumaa on Moluki saared. Nelgipuud võivad kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, kuid istandustes hinnatakse lühemaid puid. Puud ilmestavad vastakuti paiknevad 10-12 cm pikad nahkjad lehed.

Vürtside grupp

Kassia Kaneel Nelk Ilangi - ilangi

18

Väiksed õied on kas valgete või roosade kroonlehtedega. Viljaks on mari, milles peitub üks-kaks seemet.

Kaasajal kasutatakse Indoneesias kasvava nelgipuu õiepungi. Parimad sordid veetakse sisse Sansibarist. Nelgiõied on valdavalt heledat värvi, lõhnavad tugevasti ja on kõrvetava maitsega. Aroom on soe, rikas, magus ja vürtsikas. Õied sisaldavad kuni 18% eeterlikke õlisid. Nelgiessentsi kasutatakse valdavalt seebi aromatiseerimiseks, kuna see on suhteliselt odav tooraine. Väike kogus essentsi leiab kasutust ka tualettvete valmistamiseks, kombineerides teda aianelgi ja levkoiga, kuna need lõhnad harmoneeruvad kõige paremini.

3.6.4. Ilang - ilang

Lõhna kasutatakse ligi 40%-s kvaliteetparfüümides. Õli destilleeritakse Kagu-Aasias kasvava ilang-ilangipuu lehtedest. Tugev jasmiinisarnane, magus, tihe, palsamit meenutav, lilleline aroom, mis tekib õites alles kaks nädalat pärast avanemist. Need tuleb siis kohe korjata ja destilleerida, mistõttu destilleerimine toimub tavaliselt kohapeal. Ühelt puult saadakse umbes 11kg õisi aastas. Ühe kilo õli jaoks on vaja 450kg õisi.

3.7. Aromaatsete puude grupp Aromaatsete puude grupp on üks uuematest parfüümitööstuse toormetest. Siia gruppi kuuluvad (vt. joonis 7)

Joonis 7 Aromaatsete puude grupi liigitus

Aromaatsete puude grupp

Sandlipuu Roosipuu Seedripuu

19

3.7.1. Sandlipuu Õli destilleeritakse Indias ja Indoneesias kasvava sandlipuu saepurust. Parim puit tuleb Indiast Maisurist. Puu on parasiitne, kinnitudes ronijuurtega teiste puude külge. Aroom on soe, palsamitaoline, rikas, metsalõhnaline. Üks kallimaid ja haruldasemaid toormaterjale parfümeeriatööstuses; säilib väga kaua. Kasutatakse baaslõhnana umbes 50% kvaliteetparfüümides.

3.7.2. Roosipuu Õli saadakse destilleerimise teel koortest. Kasutatakse suhteliselt vähe. 3.7.3. Seedripuu Õli saadakse destilleerimise teel koortest. Kasutatakse suhteliselt vähe nagu roosipuud.

3.8. Juureliste grupp Siin kasutatakse mitmesuguseid lõhnavaid juuri (vt. joonis 8)

Joonis 8 Juureliste grupi liigitus

Juureliste grupp

Võhumõõga- juur

Vetiver

20

3.8.1. Võhumõõgajuur Kasvatatakse põhiliselt Itaalias Toskaana lähedal. Iirise kuivatatud juur levitab õrna kannikesele sarnast lõhna. Piirituse toimel kaotatakse kannikese alatoon ja järele jääb imeline salapärane lõhn, mida kasutatakse paljudes kallites parfüümides aluspõhjana.

Kannikesesarnase aroomiga võivärvi õli saadakse teatud iirisesortide juurtest, kui neid on kaks aastat säilitatud. Õlil on ainulaadne omadus tugevdada teisi lõhnu ning seda kasutatakse paljudes parimates parfüümides.

3.8.2. Vetiver

Õli, mida destilleeritakse troopilise Aasia rohttaime juurest. Õlil on kannikesele omane pehme, maalähedane, muskust meenutav aroom. Püsib kaua ja on heaks lõhnafiksaatoriks. Kasutatakse ca 36% parfüümides. 3.9. Palsamite ja aromaatsete vaikude grupp

Siia gruppi kuuluvad mitmed palsamid ja vaigud (vt. joonis 9)

Joonis 9 Palsamite ja aromaatsete vaikude grupi liigitus

Palsamite ja aromaatsete vaikude grupp

Palsam

Viiruk

Ladaan

Mürr

Kamfol

Juudavaik ehk galban

21

3.9.1. Palsam Palsami all tuntakse teatud puudelt ja põõsastelt pärinevat vaigutaolist eritist. Kaasaegses parfümeerias kasutatakse peamiselt peruu, tolu, copaiba ja stüüraksipalsamit. Neil kõigil on vanillisarnane aroom.

3.9.2 Mürr Araamias, Somaalias ja Etioopias kasvava mürripuu kummivaik. Mürri on kasutatud juba

iidsetest aegadest meditsiinis ja balsameerimisel, samuti parfümeerias, kus seda hinnati kui suurepärase lõhna allikat ning võrratut fiksaatorit. Aroom on maalähedane, soe ja tundeline. Põhikoostisainetena kasutatakse mürri umbes 7%-s parfüümides.

3.9.3 Ladaan Magusalõhnaline õlivaik, mida kogutakse tilkadena Lähis- Idas kasvava ladaanipõõsa lehtede alt. Parfümeerias olulise tähtsusega . Tema õli lõhn meenutab ambrat ning on väärtuslik fiksaator. Kasutatakse umbes kolmandikus parfüümides.

3.9.4. Viiruk Lõuna– Araabias ja Somaalias kasvava viirukipuu ehk bosvellia lõhnav kummivaik, väga suure tähtsusega juba antiikajast. Roomlased importisid seda tohututes kogustes. Viirukit peetakse üheks vanimaks lõhnaineks, mida inimene on kasutanud. Algselt kasutati viirukit ruumides õhu värskendamiseks ja kirikutes suitsutamiseks. Aroom on soe, magus, vürtsikas, suitsurohtu meenutav. 13% nüüdisaja parfüümides sisaldub põhikoostisainena viirukit.

3.9.5 Kampol Saadakse Hiinas ja Jaapanis kasvava Laurus camphorae puidust väljakeetmise teel. Meeldiva lõhnaga aromaatne ühend. Kasutatakse nii tarbekeemias, meditsiinis kui ka parfümeerias.

3.9.6 Juudavaik ehk galban Iraagis kasvava feerula kummivaik. Aroom on piprane, kergelt metsarohelust meenutav, palsamilise alatooniga, vürtsikas muskusaroom.

22

3.10. Viljade grupp Siia kuuluvad mitmesugused viljad (vt. joonis 10).

Joonis 10 Viljade grupi liigitus

3.10.1. Tonka Tonkat saadakse kahe Lõuna- Ameerika puuliigi ubadest. Neid töödeldakse rummis, kuni nad kattuvad kumariinikristallidega; nende lõhn meenutab värskelt niidetud heina aroomi. Absoluutõli kasutatakse umbes 10%-s parfüümides. 3.10.2. Vanill Vanilliorhidee kasvab Mehhikos ja troopilises Ameerikas ning vanill tekib kristallidena selle kaunades. Taim on toodud ka Euroopasse, kus seda kasvatatakse põhiliselt Prantsusmaal, Reno saartel, kus ta on ta hästi kohanenud ja annab head saaki. Kaunad korjatakse ning kääritatakse. Magus vürtsikas aroom muutus parfümeerias ülipopulaarseks, kui Coty tutvustas seda oma L`Aimant`is ning nüüd kasutatakse seda neljandikus kõigist parfüümidest. 3.10.3 Kibe mandel

Mõrkja aroomiga viljad; sisaldavad üle 50% õli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses ja ravimites. Kasvab Hispaanias, Itaalias, Marokos ja Ameerikas.

Viljade grupp

Kibe mandel Vanill Tonka uba

23

4. Sünteetilised lõhnaained Aja jooksul on avastatud üha enam taimi, millest saab essentsõlisid. Parfüümilooja, kes on peamiselt keemik, peab olema ka botaanik, kelle kasutuses on 500 kuni 600 taimelõhna. Selline kogus lõhnaaineid pole aga võrreldav tohutu hulga sünteetiliste lõhnadega, millel on keerukad keemilised nimetused. Nende arv ulatub mitme tuhandeni. Parfümeeriast kirjutades ei mainita neid aineid just sageli nimepidi — heksahüdroheksametüültsüklopentabensopuraan ei kõla lõhnaõlide kontekstis kuigi romantiliselt, aga seda kasutatakse laialdaselt muskuselõhna sünteesimiseks. Worthi Je Reviens' puhul annab põhiliselt keemiline ühend amüülsalitsülaat parfüümile lillelõhna. Tänapäeval moodustavad parfüümi koostisainetest suurema osa just keemilised ühendid, mis mitte üksnes ei anna lõhna, vaid parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Selliseid kemikaale nimetatakse kinnistiteks ehk fiksaatoriteks. Sünteetilised lõhnad on äärmiselt keerulised keemilised ühendid. Neid hakati valmistama 19. sajandi lõpus alkoholist ja taimmaterjalist. Kuni 1989. aastani koosnesid parfüümid looduslikest komponentidest, mida oli keeruline saada ning olid väga kallid. Alates sajandi keskpaigast püüdsid keemikud looduslikke lõhnaineid analüüsida ja kunstlikult jäljendada. Esimene läbimurre saavutati 1874. aastal. Esimeseks lõhnaineks, mille struktuur avastati, oli vanilliin, järgnesid kumariin, muskus. Kunstlike lõhnainete tootmine ei teinud parfüüme mitte ainult odavamaks, vaid võimaldas luua täiesti uusi kooslusi. Esmakordselt kasutas aldehüüde parfümeeriatööstuses Ernest Beaux, luues Chanel No 5, mis päästis valla parfüümirevolutsiooni. Aldehüüdidel on erinevad kasutusvõimalused— aniisaldehüüd annab näiteks viirpuulõhna, detsüülaldehüüd kannikeselõhna. Samuti võivad nad anda lõhnale erilised omadused- uudse lopsakuse ja tugevuse. Neid tuleb kasutada ettevaatlikult ja üliväikestes kogustes— üks tilk toorainet inimese riietel paneb ta ebameeldivalt haisema. Sünteetiliste lõhnainete puhul on probleemiks ka nende mõju inimorganismile. Tööstus tervikuna on vägagi teadlik kangete õlide kasutamisega seotud riskidest: koostisained peavad vastama rahvusvahelistele ettekirjutustele, mis on loodud tervise ja keskkonna huvidest lähtudes. Paljusid materjale, sünteetilised ühendid kaasa arvatud, ei saa enam kasutada ilma keemiliste modifikatsioonideta või need tuleb täielikult asendada, kuna neil on leitud toksilisi omadusi. Hulk parfüümiloojaid tegelebki just sellelaadse tööga või loob lihtsaid lõhnu seepidele, puhastusainetele ja toavärskendajatele, mitte aga uusi Diorissimo´sid või L'Air du Temps'e parfüümiturule.

24

5. Koostisainete töötlemine

Koostisainetest eeterlike õlide eraldamiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid menetlusi, nagu destilleerimine, ekstraheerimine, resorbeeerimine, pressimine.

5.1. Destilleerimine. Kui taimne materjal keeva vette panna, siis aurustub sellest lõhnaaine. Aur kondenseeritakse tagasi vette, kus õli jääb pinnale ujuma ning seda on võimalik sealt kokku koguda. Toimingut võib korrata, et saada veelgi puhtam õli. 19. sajandi lõpus parandati menetlust oluliselt aurdestilleerimisega, mille puhul aur kondenseeriti külmas vees olevatesse peenikestesse torudesse.

5.2. Ekstraheerimine Teostatakse lenduvate lahustite abil. Lõhnamaterjal asetatakse aukudega metallplaadile (ekstraktorile) ja lenduv lahus, näiteks eeter, juhitakse materjalist üle destillaatorisse, kus see kondenseerub pooltahkeks massiks (kontsentraadiks), mis sisaldab eeterlikku õli ja vahajat ainet stearopteeni. Viimased kaks saab eraldada teise tehnoloogia abil, kasutades alkoholi, mille tulemusel saadav õli on kõige puhtam ja kontsentreeritum ehk nn absoluutõli. See on väga kallis toode- näiteks tilk tuberoosi absoluutõli maksab tänapäeval rohkem kui sama kogus kulda.

5.3. Resorbeerimine Seda tehnoloogiat kasutasid juba vanad egiptlased ja see oli tarvitusel kuni 20. sajandini. Parfüümiloojad avastasid mõnede lillede omaduse eritada eeterlikke õlisid ka õienuppude asetamisel lõhna imavasse õlisse või rasva. Prantsusmaal kasutati tehnoloogiat kaubanduslikel eesmärkidel juba alates 17. sajandist eriti jasmiini töötlemisel. Et õli kätte saada, lahustati rasv alkoholis. Meetod oli äärmiselt töömahukas ja enam seda palju ei rakendata.

5.4. “Elava lille tehnoloogia “ On veel üks, alles hiljuti väljatöötatud meetod, mille abil saab toota parfümeerias kasutatavaid lõhnaineid. Seda nimetatakse “elava lille tehnoloogiaks”. Teoreetiliselt võimaldab moodus taastada suvalise lõhna– lillelõhn või soovi korral ka vanade saabaste lõhn. Lõhnav ese, näiteks lilleõis, asetatakse spetsiaalsesse konteinerisse, milles tekitatakse vaakum ning mõnda aega eritab lill seal oma lõhna. Umbes poole tunni pärast kogutakse eksudaat gaaskromatograafi, mis analüüsib ja mõõdab täpselt lõhna koostisse kuuluvad elemendid. Kui samad kemikaalid suuremas koguses, aga samas vahekorras kokku segada, saab lõhna taastada. Tehnoloogia on vahetevahel ka ääretult kallis ning sellega on seotud palju komplikatsioone, aga sellegipoolest on ta andnud parfüümiloojatele sootuks uue lähenemisvõimaluse. Mitmed uued lõhnaõlid võivad sisaldada just sel moel saadud lõhnu.

25

6. Klassifikatsioonid ja kategooriad Erinevate lõhnaainete klassifitseerimine lõhna järgi on alati olnud keerukas tegevus. Lõhna kirjeldamine pole lihtne. 19. sajandi lõpus tegi Londonis tegutsev prantsuse päritolu parfüümimeister Eugene Rimmel, kelle firma toodab siiani kosmeetikat, ettepaneku jagada parfüümides kasutatavad lõhnaained 18 gruppi (näiteks sandligrupp hõlmab sandlipuud, vetiveri ja seedripuud). Umbes samal ajal üritas teine parfüümilooja Charles Piesse tutvustada kontseptsiooni, mille järgi parfüümilõhnad jaguneksid nootide alusel. Ta uskus, et mõjuva lõhnabuketi saab luua üksnes lõhnade abil, mis vastavad muusikalistele kooskõladele. Süsteem kukkus läbi, aga seos muusikaterminitega on säilinud, sest ka praegu räägitakse nootidest ja akordidest. William Poucher mõõtis 1920. aastatel lõhnaainete aurustumistaset 100 palli süsteemis. Selle järgi on lõhnad, mis aurustuvad kõige kiiremini, sobivamad tipulõhnaks (mandariin kui kõige kiiremini aurustuv lõhn, koriander, lavendel, bergamot ja mimoos olid selle skaala tipus), samas kui kõige püsivamad (ambra, palsam, ladaan, tammesamblik, viiruk, patšuli, sandlipuu, tonka ja vetiver) on põhjalõhnade seas ehk skaala allosas. Üksiklõhnade klassifikatsioon pole kunagi jõudnud sellest kaugemale ja tavaolukorras on kombeks kasutada mitmesuguseid aastate jooksul kasutusele võetud termineid, mis kirjeldavad konkreetseid lõhnu. Näiteks ambra-, palsami-, kampri-, tsitruse-, okaspuu-, lille-, puuvilja-, heina-, ürdi-, naha-, mere-, piparmündi-, sambla-, ookeani-, metalli-, osooni-, puudri-, suitsu-, tubaka- ja puidulõhn, kuiv, muldne, aromaatne, kristalliline, hõrk, värske, raske, magus, fougere (sõnajalalõhnaline), uimastav, sädelev, vürtsikas lõhn. Siia nimekirja võiks veel sõnu lisada ja aeg-ajalt tekib neid ka juurde. Klassikaliste naiste käsiraamat „Daam” paigutab lõhnad kategooriatesse järgnevalt: lille-, rohelised, lillelõhnad puuviljaaroomiga, värsked lillelõhnad, ehedad lillelõhnad, lille- aldehüüdiparfüümid, lillelis- merevaigused, idamaised, idamaised merevaigu, vürtsikad idamaised, šipri, puuvilja- šipri, šipri- puuvilja- looma, šipri- lille, värske šipri, rohelise šipri lõhnad. Aromaatsete õlide aurustumistase on kaasaegse parfümeeria põhiaspekte, mille alusel parfüüme koostatakse. Kuni 19. sajandi lõpuni tegid parfüümiloojad ühelõhnalisi parfüüme (ühe lille või lillekimbu lõhnast). Parfüümide sõnavara loe lisamaterjalist

7. Püramiidsüsteem Asjaolu, et erinevad lõhnaosad aurustuvad erineva kiirusega, põhjustades lõhnas muutusi, seostati varem lihtsalt vananemisprotsessiga. Siis hakati parfüüme looma rohkem struktureeritud alusel. Sellega sai 1889. geniaalselt hakkama Aime Guerlain oma Jicky´s. Tollest ajast alates on enamik kommertsparfüüme loodud püramiidsüsteemis (ehk kolmekihilises ehk klassikalises süsteemis). Püramiidi kolmeks astmeks on lõhna tipp, süda ja põhi ( vt joonis 11).

26

Joonis 11 Lõhnapüramiid 7.1. Lõhna tipp Sisaldab kõige kergemini lendavaid parfüümi koostisaineid, mis püsivad kõigest mõne minuti ning on loodud tähelepanu köitmiseks ja kiire, loova, ent harmoonilise esmamulje tekitamiseks.

7.2. Lõhna süda Lõhna süda toob välja parfüümi põhielemendid. Just selles kihis asuvad põhilõhnad, mis püsivad vähemalt neli tundi.

Lõhna tipp

kõige kergemini lenduv

Lõhna süda Toob välja parfüümi põhielemendid, mis püsivad ca 4 tundi

Lõhna põhi Kõige kauem kestvaid lõhnaineid sisaldav

püsib terve päeva või kauemgi

27

7.3. Lõhna põhi Lõhna põhi sisaldab kõige kauem kestvaid (järelikult kõige aeglasemalt aurustuvaid) lõhnaaineid— parfüümi fiksaatoreid. Need hoiavad lõhna koos ning võivad püsida terve päeva või kauemgi. Näitlikkuse huvides toome ära ühe kolmeastmelise parfüümi kirjelduse 8 vt. joonis 12), milles näidatakse ära selle peamised taimsed koostisained. Lõhna tutvustavas kataloogis äramärgitud lõhnad on peamised, mida naisteparfüümides kasutatakse, kuid need pole kaugeltki mitte kõik. Aldehüüde võidakse mainida, aga teisi keemilisi koostisosi harilikult mitte, kuna tegemist on siiski tavainimesele mõeldud teabega. Kui on kasutatud absoluutõli, toovad parfüümiloojad ka selle vahel püramiidis ära (nt tuberoosi abs), näidates niimoodi, et parfüüm sisaldab ülikõrge kvaliteediga (ja kallist) looduslikku ainet.

Joonis 12 Lõhnapüramiid Paco Rabanne

Calandre 1968 (Looja Michael Hy)

Bergamott aldehüüd Lõhna tipp

Lõhna süda

roos maikelluke jasmiin, gardeenia, ilang-ilang

Lõhna põhi

vetiver, tammesamblik sandlipuu, seeder muskus., ambra tsiibet

28

8. Lõhnarühmad Kuna turul on tuhandeid parfüüme, tuleb neid kuidagi rühmitada. Tavaliselt tehakse seda nn perekondadesse ehk lõhnarühmadesse ehk kategooriatesse jagamise teel. Juba kaua aega on tuntud neli rühma, millel on omakorda alarühmad :

� lille-, � chypre-, � ambra- (idamaine) � fougere-

Pidevalt tuleb kasutusse üha uusi lõhnu. Viimastel aastatel on Prantsusmaa Parfüümiloojate Ühing üritanud süsteemi standardiseerida ja pannud paika peamised rühmad:

� tsitruse- (hesperiidne), � lille-, � fougere-, � chypre-, � puu-, � ambra- (idamaine) ja � naharühm

Kõigil neil on ka oma alajaotused. Ometi pole tekkinud ühtki universaalselt tunnustatud rühmitamisviisi. Parfüümid sisaldavad nii palju lõhnaaineid, et erinevad inimesed võivad neid sootuks erinevalt tajuda, mis toob kaasa vastuolusid rühmitamisel.

29

8.1 Lillelõhnad Sellesse perekonda kuulub peaaegu pool turul leiduvatest parfüümidest. Eristatakse ühe lillesordi, näiteks maikellukese (Diorissimo- Dior), ja mitme lillesordi segalõhnu (Quelques Fleurs- Hobigant). 8.1.1 Rohelised lillelõhnad Tuntakse ka „roheliste lillelõhnade” perekonda, mis on segu lillede ja rohtude lõhnast. Näited: Vent Vert (Balmain) Beautiful (Lauder) 8.1.2 Lillelõhnad puuviljaaroomidega Lillelõhnade bukett, kuhu on lisatud ananassi-, aprikoosi-, õuna-, vaarika-, ploomi- või virsikulõhna. Byblo (Byblos), Eau de Givenchy (Givenchy) 8.1.3 Värsked lillelõhnad Värske varjundi lõhnale annavad bergamot või tsitruselised. Kerge lillelõhna annavad apelsiniõied, maikelluke, lavendel või hüatsint. Moods Donna (Krizia) Valentino (Valentino), Romeo (Romeo Gigli) 8.1.4 Ehedad lillelõhnad Rohkem või vähem puhtad lillelõhnad, mille peakomponendiks on roos, jasmiin, ilang-ilang, nartsiss, tuberoos, iiris või nelk. Eternity (Calvin Klein), K (Krisia), Lomiere (Rochas) 8.1.5 Lillelised- merevaigused lõhnad Idamaise varjundi annab merevaigutõrv oma suitsuse ja teelõhnalise varjundiga. Loulou (Charcharel) Poison (Dior) 8.2 Lille - aldehüüdparfüümid Lillelõhnale lisandub aldehüüdide lõhn- aldehüüdid lõhnavad „rasvaselt”, „talgisarnaselt” või „ärapuhutud küünla järele”. Kõlab veidralt, kuid neid leidub paljude elegantsete ja naiselike lõhnade koostises– kõik sõltub kogusest Chanel No 5 (Chanel), Marbert Donna (Marbert), Scherrer 2 (Scherrer) 8.3 Idamaised parfüümid Idamaiseks nimetatakse selliseid parfüüme, mis lõhnavad nagu hästilõhnastatud araablane. Need on rasked, õietõrva, vürtside ja palasamite sugemetega lõhnad.

30

8.3.1 Idamaine merevaigulõhn Siin segunevad merevaik ja vanill tsitruste ja maitsetaimedega (salvei, rosmariin, lavendel). Must (Cartier), Roma (Biagotti), Obsession (Calvin Klein), Magie Noire (Lancome) 8.3.2 Vürtsikad idamaised lõhnad Kaneeli, nelgi, koriandri ja pipra lõhn, tõrva, naha ja loomsete varjunditega. Cinnabar (Lauder), Coco (Chanel), KL (Karl Lagerfeld), Opium (St. Laurent), Parfume Sacre (Caron)

8.3 Chypre ehk šiprilõhnad Kõigi šiprilõhnade ema on Francois Coty Chypre, millest kujunes üldtermin kogu selle lõhnade perekonna kohta– värske tsitrusesarnane põhilõhn, mille taustaks on põdrasammal, labdanum ja patšuli. Algselt seostati vahemereäärsete taimedega (Chypre, sõnast „Küpros”). 8.3.1 Puuvilja - šiprilõhnad Rasked, mitmekülgsed, puuvilja-, eriti kirsilõhnalised. Y (St. Laurent), Azzaro (Azzaro), Femme (Rochas) 8.3.2 Šipri- lillelõhnad Kuivadele värsketele šiprikomponentidele on lisatud lilleaktsenti, mis muudab tulemuse pehmemaks ja mahedamaks. Diva (Ungaro), Fendi (Fendi), Halston (Halston), Montana (Montana). 8.3.3 Šipri- puuvilja-loomalõhnad Soojad täidlased lõhnad, mis sisaldavad loomse päritoluga komponente nagu muskus, tsiibet, ambra. Jil Sander Woman Two (Sander), Mystere (Rochas), Ysatis (Givenchy) 8.3.4 Värske šipr Puhas šipr. 4711 Echt Kölnisch Wasse (Mühlsen; retsepti autoriks on tegelikult munk Franz Carl Gereon Maria Farina, kes kinkis retsepti Wilhem Mühlensile sünnipäevaks 1792. aastal) Diorella (Dior), O (lancome) 8.3.5 Roheline šipr Värskele kuivale šipriteemale on lisatud taimi või okaspuud (piinia, mänd, kadakas). Armani (Armani), Alliage (Lauder).

31

9. Loomine ja tootmine Uue parfüümi loomiseks on ennekõike vaja üht– nina. Siin mängib inimese haistmisorgan nii olulist rolli, et Prantsusmaal, parfüümide kodumaal, nimetatakse haistmisproffe hellitavalt le nez. „Ninaks” saamiseks on vajalik veidi haistmisannet, kuid märksa olulisem on ettevalmistus, mis vältab tavaliselt viis kuni kuus aastat. Õppetöö käigus omandab tulevane haistja oma hinnalisima kapitali- lõhnamälu. Tänapäeval õpib enamik professionaalseid parfüümiloojaid (nn "ninad") oma kunsti kuulsas Givaudan-Roure'i parfümeeriakoolis Grasse' is, kus täiskursus koos praktika ja õpipoisiajaga parfüümitööstuses kestab kuus aastat. Varem oli enamik "ninasid" mehed (Germaine Cellier, Balmaini klassikalise Vent Vert'i looja, oli üks erandeid). Praegu on tipp-parfüümiloojate seas palju naisi ning meeste ja naiste suhe on peaaegu võrdne. Istudes oma nn oreli taga, milleks on erinevaid eeterlikke õlisid ning sünteetilisi preparaate sisaldavate pudelitega kaetud laud, üritab parfüümimeister sammhaaval soovitud lõhna luua. Tal on vaja aastatepikkust kogemust, et õppida tundma sadu erinevaid aroome: milliseid lõhnu saab omavahel segada, millist mõju avaldab üks lõhn teisele, kuidas teravdada lõhna või kanda hoolt, et üks element teist ei summutaks. Lõpptoode võib sisaldada ka midagi parfüümilooja oma stiilist (näiteks ühe koostisaine eelistust, isegi lemmikakordi, mida kasutatakse autori signatuurina), aga eelkõige peab see vastama kliendi soovidele, mida võib tihti olla vägagi raske tõlgendada. Ernest Daltroff vaevalt küll rõõmustas, kui ekstsentriline ameerika miljonär palus tal luua lõhna, mis elustaks mälestuse šampanjavannist, aga Caron müüb ikka veel Royal Bain de Champagne'i, mis on leidnud uudse kasutuse voodoorituaalides! Samuti polnud ka Jacques Cavallier Issey Miyake'i esimest parfüümi luues endas kuigi kindel, kuna moelooja ainus nõue oli, et lõhn peab meenutama värsket vett. Ometi on L'Eau d'Issey saanud bestselleriks. Ühtki parfüümi ei saa testida kiirustades. Juba paari nuusutamisega on nina väsinud, nii et erinevate proovide vahel võib olla tunde ja isegi päevi. Vahel võib vaja minna isegi teaduslikke katseid tagamaks, et lõhn püsib nahal piisavalt kaua. Klient võib soovida ära kuulata ka temapoolsete asjatundjate arvamuse, mis viib uute modifikatsioonideni. Seetõttu võib parfüümi poelettidele jõudmise protsess võtta aastaid ning sellega ei kiirustata kunagi. Siiski läheb väheste parfüümidega tänapäeval nii kaua aega nagu Coty L'Aimant'iga, mille täiustamiseks kulus viis aastat, või Guerlaini Chant d'Aromes'iga, mida valmistati ette seitse aastat. Parfüümimeistrid tegelevad küll kunstiga, aga neil on ka palju praktilisemaid kohustusi. Näiteks kui lõpevad palju aastaid müügil olnud lõhnaõli varud, tuleb see uuesti kokku segada, ja parfüümilooja peab kindlustama, et uute materjalide lõhnaomadused vastavad täpselt originaalile— hoolimata taimi mõjutavast põuast või haigustest. Kui parfüümilooja või firma saab tellimuse uue parfüümi loomiseks, algab aeganõudev lähenemine ihaldatud ideaalile. Valmistoode koosneb vähemalt 30–50 erinevast lõhnakomponendist, kuigi leidub ka lõhnu, mis koosnevad kuni sajast lõhnakomponendist.

32

1. Esmalt visandatakse algne prooviretsept ning segatakse ained kokku. Seda prototüüpi hakatakse samm-sammult viimistlema, harmoniseerima ja parandama. Seejuures peab jälgima, et lõhn oleks stabiilne ega hajuks paari tunni möödudes jäljetult. 2. Peale sobiva lahenduse leidmist algab peenhäälestus: muudetakse üksikuid nüansse ja asjatundjatekogu otsustab, milline versioon on parim. Tehakse ettepanekuid, milliseid komponente vähendada või juurde lisada. 3. Kui lõhn on lõpuks valmis, saab hakata valima esitlusviisi. 4. Kui katsed on edukalt läbitud, saab tellija kätte valmistoote, mille võib suunata seeriatootmisse. Uue parfüümi loomine ja maailmaturule toomine on tõsine kommertsettevõtmine, mis põhineb tavaliselt turu-uuringutel ning nõuab ulatuslikku finantstoetust. Juba varakult peavad olema teada parfüümi tüüp ja maksumus— tõenäoliselt juba enne "nina" valimist. Kindlaks tuleb määrata müügihind, reklaami- ja turustuskampaania maksumuse lagi ning leppida kokku imidžis, mida firma soovib tootega edasi anda. Ja mis kõige tähtsam— tuleb leida sobiv pudel. Üllatavalt tihti algab kogu projekt sellest, et olemas on ainult parfüümi nimi. Tänapäeval on peaaegu kõik parfüümiloojad ühe või kahe väga suure parfüümitootmisfirma teenistuses. Erandiks on need, kel on oma firma ja kes valmistavad ja müüvad oma lõhnaõlisid (nt Nicolai ja Isabell). Ainult üksikutel suurtest parfüümifirmadest, nt Guerlain, Chanel, Patou, on veel oma "ninad", ja kui paar erandit välja arvata (nagu näiteks Guy Robert, kes on loonud näiteks Madame Rochas' ja Gucci No 1), siis polegi enam kuulsaid ja sõltumatuid "ninasid". Tuntumad tootjad: Armani, Diesel, Dior, D&G, Baldessarini, DKNY, Davidoff, Carharel, Cerruti, Just Cavalli, Gaultier, Guerlain, Calvin Klein, Gucci, Yssai miaki, Burberry, Bvlgari, Ralph lauren, Salvador Dali, Chanel, Valentino, Versace, Victor Rolph, Hugo Boss, Narciso Rodriguez, Lacoste, Escada, Prada. Ysl, Therry Mugler, 212sexy,Paco rabane,Givenchy,Kenzo,Tom Ford,Carolina Herrera,Chrome Azzaro,Hermes,Estee Lauder,Dirty.

11. Kvaliteet ja kvantiteet Professionaalsed parfüümiloojad valmistavad ääretult keerukaid segusid. Enamik parfüüme sisaldab 50—100 koostisainet, aga on ka selliseid, kus aineid on palju rohkem- näiteks 200 koostisainet on täiesti tavaline. Giorgio Beverly Hills Wingsil olevat neid näiteks 621 ja sama firma Redil peaaegu 700. Suurem osa neist koostisainetest on kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, teised aga tõrvast, naftast ja muudest kummalisena tunduvatest allikatest. Juba nende koostisainete koguhulk nõuab keerukat, tänapäeva kõrgtehnoloogia ajastul ka arvutitega varustatud süsteemi, et aineid õigesti ladustada ja jälgida. Koostisainetest täiemõõdulise kommertsparfüümi valmistamiseks läheb vaja suurtootja ressursse. Parfüümitööstuses algab tootmine erinevate eeterlike õlide ettevalmistamisest. Osa sellest tööst tehakse tsentraliseeritult, aga paljud töölõigud toimuvad maakera kaugetes paikades

33

kohapeal. Näiteks ilang - ilangipuu õied Kagu-Aasias tuleb korjata täpselt õigel arenguhetkel ning otsekohe destilleerida, nii et destilleerimistehas peab olema puude lähedal ning õli transporditakse edasi tõrtes. Järelikult peab parfüümitootjal olema kas oma kohapealne destilleerimistehas või tuleb tal osta õli hulgi kohaliku omaniku või teise tootja käest. Järgneb kõigi parfüümi koostisainete kokkusegamise protsess vastavalt "nina" loodud valemile. Ained segatakse kontsentraadiks, mis jäetakse nädalateks segunema, seejärel lahjendatakse alkoholiga vajaliku kanguseni ning lastakse vaskmahutites laagerduda. Alles siis on parfüüm pudelisse panekuks ning müügile jõudmiseks valmis. Lõhnaäri on tänapäeval väga laiaulatuslik. Lõhnu ei kasutata üksnes parfüümides, vaid ka kõikvõimalikes majapidamisvahendites, alates seepidest kuni tualetipuhastusvahenditeni. Samuti on need seotud maitsetugevdajatega, sest just hõrgu roa lõhn on see, mis tekitab isu seda süüa, ning maitsetugevdajad pärinevad tihtipeale samadest koostisainetest. Tänapäeval on olemas suured kompaniid, mille harud ulatuvad üle kogu maailma ning mis toodavad nii lõhna- kui maitseaineid. Nende ja mõnede väiksemate lõhnaainete tootjafirmade palgal on ka enamik parfüümiloojaid. Kuid paljud parfüümimeistrid tegutsevad ka väljaspool suurt rahvusvahelist tööstust, luues lõhnu väikestes laborites ja müües neid oma kauplustes. Neist kauplustest saab osta haruldusi: parfüüme, mis on tehtud aaloest või ambrast, lõhnu, mis on loodud, pidades silmas vähemuste maitset, parfüüme, millel on ebaharilik mõju, või ka eksklusiivseid eraparfüüme asjatundjatele, nagu näiteks The Scent of Romance, mille lõi John Bailey inglise kirjanikule Barbara Cartlandile. Enamik neist põhineb peaaegu täielikult looduslikel ainetel, ning lõhnade ja lõhnapoodide atmosfäär viib ostja lähemale neile aegadele, mil esimene Guerlainidest, kes lõi vahest üheainsa õhtu meeleoluga sobivaid õrnu lõhnu, muutis parfümeeria uueks kunstiliigiks.

12. Pudelid ja disainerid Kunagi 4. aastatuhandel eKr (võib vist öelda nagu muinasjutus- "ennemuiste") avastasid vanad egiptlased klaasitegemise saladuse ning kujundasid sajandite jooksul välja tehnika anumate valmistamiseks. Nad katsid metallvarda otsas oleva savist vormi sulaklaasiga ning kui klaas oli jahtunud ja kõvastunud, kraapisid savi välja. Umbes 1500. aastaks eKr olid kasutusele võetud oskuslikult valmistatud klaasist parfüümipudelid. Enamasti olid need tumesinised, opaaksed või siis läbipaistvast klaasist, kaunistatud risti-rästi siniste, valgete või kollaste triipudega. Kindlasti olid klaasist lõhnaõlipudelid tol ajal suur luksus, nagu ka nende sisu, aga parfüüme oli tehtud ja anumates hoitud juba sadu aastaid varem. Tookordsed anumad olid valmistatud terrakotast, mis oli nii kallihinnalise vedeliku jaoks liiga poorne. Hiljem uuristati rikaste jaoks anumaid alabastrist, oonüksist ja porfüürist, mis hoidsid võided jahedana ning lükkasid edasi rasva riknemise.

34

12.1 Kreeklased ja roomlased ja lõhnapudelid Eelpoolnimetatud materjale kasutati jätkuvalt ka Vana-Kreekas ja Vana-Roomas, kuid anumate disain muutus üha keerukamaks. Paljud leitud kreeka lõhnapudelid on olnud linnu-, looma- või inimpeakujulised. Umbes 50. aastal eKr Süürias kasutusele võetud klaasipuhumine, mis võimaldas kujundada anumat enne klaasi jahtumist, oli tohutu tehnoloogiline edasiminek. Eriti tõhusaks muutus meetod vormide tarvitamisel, mis võimaldas toota identseid esemeid. Roomlaste läbipaistvad värvilisest klaasist kaunistustega erikujulised lõhnapudelid annavad tunnistust hämmastavast käsitöömeisterlikkusest. Sellised pudelid olid väga kallid ja enamik inimesi hoidis oma salve savist valmistatud ning tihtipeale merekarbikujulistes anumates. Keskajal võeti kasutusele metall- ja emaileeritud nõud. Uued materjalid lõhnapudelite tarbeks lisandusid alles 18. sajandil, kui avastati hiinlaste portselani valmistamise saladus. Saksamaa Meisseni, Prantsusmaa Sevres' i, Inglismaa Chelsea tehastest ja peagi ka muudest keskustest ilmusid moodsate kodude tualettlaudadele väikesed dekoratiivsed portselanist lõhnaõlipudelid. Kuid parfüümide hoidmisel jäi eelistatuimaks materjaliks siiski klaas. Esiteks võisid lõhnaainetes sisalduvad kanged õlid portselaniga reageerida, teiseks oli portselanist raske valmistada tihedat korki, mis on laialdase tootmise puhul hädavajalik. 12.2 Pudeliajastu

Kuni 19. sajandi lõpuni müüs parfüümilooja parfüüme tavalistes pudelites ning alles kodus valati need ümber lõhnaõlipudelitesse või siis valis ostja korraga välja nii lõhna kui ka pudeli. Seetõttu tekkisid kauplused, kus müüdi laias valikus ilusaid lõhnaõlipudeleid, mis pidid rahuldama kõige erinevamaid maitseid. Kui aga parfüümiloojad hakkasid tootma kaupa moodsa parfümeeria keeruka püramiidsüsteemi alusel, tuli lõhnaõli juba tehases pudelisse panna. Pudeli põhiülesandeks sai potentsiaalse ostja tähelepanu köitmine. Oleme tänu võlgu tolle

aja parfümeeriatööstuse mõjukatele isikutele, eriti Francois Cotyle, et vabrikus valmistatud parfüümide standardpudelid kujundati maitsekalt parimate meistrite poolt. Pudelite välimus on lõhnaõlide müümisel olulise tähtsusega ja tänapäeval on kõigi suurte parfüümifirmade palgal ka tipp-pudelidisainer. Disainerite eskiisidele annavad elu klaasivabrikud, mis võivad ka ise pudeleid kujundada. Pudeli hind või olla üsna märkimisväärne (näiteks kuni poole lõhnaõli hinnast).

35

13. Parfüümide valmistamine ja kasutamine Lõhnatooted on müügil mitmesuguses erinevas kontsentratsioonis ( vt joonis 12)

Joonis 12 Lõhnainete sisaldus toodetes Parfüüm tähendab otseses mõttes segu lõhnavatest õlidest, mida on lahjendatud alkoholis, nii et õli kontsentratsioon on umbes 15-20% ning alkohol on 90-95%-lise puhtusega. See on parfüüm (parfume) ehk ekstrakt. Igasugune segu, milles õli osakaal alkoholi suhtes on väiksem, on eau (vesi). Eau kontsentratsioone on mitmesuguseid. Peamiselt on tuntud eau de parfume (parfüümvesi), mis sisaldab 15-18% õli, segatuna veidi lahjema alkoholiga; eau de toilette (tualettvesi, 4-8% õli veelgi lahjemas alkoholis, ca 70%) ja eau de cologne (kölni vesi, 3-5% õli veelgi lahjemas õli ja alkoholi segus). Viimasel ajal on võetud

Lõhnatooted

Parfüüm (parfüüm) ehk ekstrakt - segu lõhnavatest õlidest

üle 30 %

Eau de parfüm (lõhnavesi), mis sisaldab 15—18 % õli

Eau de toilette (tualettvesi) - 4—8 % õli

Eau de cologne - (Kölni vesi, 3—5 % õli

Eau fraiche, mis on põhimõtteliselt Kölni vesi veidi kangema alkoholi peal

36

kasutusse ka eau fraiche, mis on põhimõtteliselt kölni vesi veidi kangema alkoholi baasil. Vahetevahel on ülaltoodud protsentuaalsed suhted ka veidi teistsugused. Enamik parfüüme valmistatakse sarjadena, mis sisaldavad parfüümi või lõhnavett (või mõlemat) ja samuti tualettvett. Mõnikord ongi sarja kõige kõrgema kontsentratsiooniga parfüüm tualettvesi. Sarjas võivad olla ka ihukreemid, seebid, vannivahud jne, aga need on kõigest tualett-tarbed, millele on lisatud veidi lõhnaainet. 13.1 Parfüümi valimine Vahel kerkib küsimus, kust on kõige parem parfüümi osta. Sellele on raske vastata, kuna asjaolud võivad olla erinevad. Mitte igalt poolt pole võimalik leida täielikku lõhnaõlide valikut. Kuna parfüüme on turul palju, peavad ka jaemüüjad oma valiku tegema, ja müüja peab olema väga hea spetsialist, teadmaks ja tundmaks kaupa, mida ta müüb, ja oskamaks parfüümist rääkida. Asjatundja, kellele meeldib hoolikalt valida, läheb kauplusse, kus on lai sortiment ning antakse ka head nõu. Erinevad parfüümid sobivad erinevatele inimestele, nii et lõhnaõli ostmine on eelkõige isikliku eelistuse ning maitse küsimus. Suurte kaubamajade lettide taga seisavad väljaõppinud konsultandid ning parfümeeria asjatundjad, kes on väga abivalmid ning aitavad kliendil palju aega kokku hoida. Erilise kogemuse mõttes tasub proovida kauplust, kus parfüümimeister müüb omaenda loomingut. Tuleks osta väike pudel- siis ei lähe see enne vanaks, kui klient on jõudnud kõik ära kasutada. Lõhna tuleks alati proovida nahal, kuid mitte vahetult pärast vürtsika toidu söömist, tugevat trenni või siis, kui ei olda veel täielikult paranenud haigusest, tuntakse end halvasti või ollakse äsja suitsetanud. Kõik need faktorid võivad mõjutada lõhna või inimese hinnangut sellele. Eelistada tuleks tualettvett kangema kontsentratsiooniga parfüümile. Võetakse väga väike annus ja seda ei hõõruta naha sisse, vaid kõige parem on tupsutada seda randmele. Teisele randmele võib sel juhul panna mõnd teist parfüümi ja vajaduse korral veel kaht eri sorti kummalegi käsivarrele. Otsustamisega tuleks oodatavähemalt 20 minutit, parem isegi tund aega, et kõik lõhnad tuleksid esile. Mõned parfümeeriapoed pakuvad kuivatuspaberiribasid, millele lõhna kanda. Esimesel otsustusetapil on neist kasu, kuna klient saab nende abil testida mitmeid erinevaid lõhnu, aga lõpliku valiku tegemisel ei asenda miski omaenda nahka. Parfüüm püsib nahal kauem, kui panna seda pulsikohtadele. Head kohad on randmed, naba, rangluu, isegi põlveõndlad, aga mitte kõrvatagused, kus alkohol liiga kiirelt kuivab. Mõnede inimeste arvates püsib lõhn kauem, kui seda piserdada pärast dušši või vanni kergelt niiskele nahale. On ka inimesi, kellele meeldib lõhnu kihiti peale kanda, eriti õhtusel kasutamisel. Sellist toimimist nimetatakse kihtimiseks .Kõigepealt tarvitatakse valitud sarja seepi ja vannivahtu, seejärel ihukreemi ja lõpuks parfüümi ennast. See võib olla küll kallis ja luksuslik lõbu, aga lõpptulemus lõhnab ka võrratult.

37

13. 2 Parfüümi säilitamine Parfüümile avaldavad mõju õhk, kuumus ja valgus, nii et pudelit tuleb hoida suletuna jahedas ja pimedas kohas. Avamata võib parfüüm vastu pidada 20 aastat, aga pärast avamist hakkab lõhnaõli vananema ning muutub happeliseks. Esimesena kaob lõhna tipp. Mida suurem õhu juurdepääs, seda hävitavam on selle mõju, nii et kõige parem on avatud lõhnaõli kasutada ära aasta või kahe jooksul- ning see annab taas põhjuse endale uus parfüüm valida!

38

Kokkuvõtteks Parfüümiloojate võimuses on mõjutada inimeste meeleolu, tuua nende ellu romantikat, glamuuri, nostalgiat või lihtsalt naudingut. On teada, et igale imidžile, tujule ja sündmusele vastab oma parfüüm. Igal soovijal on võimalik valida endale lõhn, mis sobib just tema isikupära ja stiiliga. Ka pudeli kujundus muutub vastavalt parfüümi kontsentratsioonile lõhnas. Kogu maailmas on sadu parfüümifirmasid, kes toodavad tuhandeid lõhnu. Rahvusvahelisele turule ilmub umbes 200-300 uut lõhna aastas. Paljusid neist saadab edu, paljud aga ei löö läbi ning kaovad turult. Olulist osa selles mängivad moe pidevalt muutuvad kapriisid, kuid ka konkurents, mis muudab ellujäämise raskeks ning põhjustab sagedasi firmade ülevõtmisi. Mõned firmad, mis paar aastat tagasi olid veel tegusad, on käesolevaks ajaks muutunud ajalooks. Vahel ei pruugi silmapaistvast parfüümifirmast alles olla midagi peale maine ja litsentsiga ostetud õiguse kasutada kuulsat nime ning luua ja müüa tuntud parfüüme. Luua emotsioon – see on parfüümi müümise saladus. Parfüüm on kunstiteos – ta peab olema kliendile vaadeldav, nuusutatav ja kuuldav samaaegselt. Parfüümil on võimu inimese üle. Ta moodustab osa tema kandja tervikust.