Asukoht (L-Est’97) X 6405971 • Y 620785 • Nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 07.07.2021 otsusega nr 6-3/21/4292-10 Objekti aadress: VALGAMAA, VALGA VALD, VALGA LINN Tellija: VALGA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtkspert: NOEELA KULM ( litsents nr KMH0159) Juhteksperdi abi, keskkonnaeksperdi assistent: MERILIN MÜHLBERG Kontrollija: ENE KÕND Juuni 2021 TARTU P P e e d d e e l l i i ( ( e e s s i i m m e e s s e e ) ) p p a a i i s s j j ä ä r r v v e e j j a a P P e e d d e e l l i i t t e e i i s s e e p p a a i i s s j j ä ä r r v v e e s s ü ü v v e e n n d d a a m m i i s s e e k k e e s s k k k k o o n n n n a a l l o o a a t t a a o o t t l l u u s s e e k k e e s s k k k k o o n n n n a a m m õ õ j j u u h h i i n n d d a a m m i i s s e e p p r r o o g g r r a a m m m m Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected]TÖÖ NR 2021-006
53
Embed
P edde ellii ((essiimmesee)) ippaaissjjäärrvvee jjaa ...
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Asukoht (L-Est’97) X 6405971
• Y 620785
•
Nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 07.07.2021 otsusega nr 6-3/21/4292-10
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
2 / 53
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS:
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine
OBJEKTI ASUKOHT:
Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 (kü tunnus 85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (kü tunnus 85401:001:0233)
TÖÖ EESMÄRK:
Valgamaal Valga vallas Valga linnas Pedeli (esimese) ja Pedeli teise paisjärve puhastamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning seega Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale) teabe andmine paisjärvede puhastamise ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine
TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm
TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1
alusel arendaja, kes kavandab
tegevust ja soovib seda ellu
viia):
Valga Vallavalitsus Registrikood 77000507 Valgamaa Valga vald Valga linn Puiestee tn 8, 68203
8. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib
olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu................................................................................... 38
9. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning
selle tulemuste avalikustamise ajakava ..................................................................................................... 40
10. Ekspertrühma koosseis ......................................................................................................................... 42
Kasutatud materjalid ................................................................................................................................... 45
1 Keskkonnaloa taotlus nr T/KL-1005783 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis dokument nr DM-112269-1).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
9 / 53
Joonis 4. Pedeli (esimese) ja teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1005783 koosseisus (lisa 1) esitatud vee erikasutuse asukohaskeem (KOTKAS, https://kotkas.envir.ee/).
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 lõige 8 kohaselt peab veekogu süvendamiseks mahuga alates 100
kuupmeetrit olema veeluba. Veekogu süvendamine on VeeS tähenduses veekogu põhjast setendi
eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus (VeeS § 176
lõige 1). See tähendab, et igasuguse sette eemaldamine, ka aja jooksul sinna ladestunud orgaanilise
sette (muda) eemaldamine ehk veekogu puhastamine ilma seda täiendavalt süvendamata
(mineraalpinnast eemaldamata) loetakse veekogu süvendamiseks.
Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK OÜ) poolt
2013. aastal koostatud tehniline projekt2, milles on muda paksuste uurimistulemustele tuginedes välja
toodud eemaldatava setendi (muda) kogus 12 700 m3.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pedeli (esimene) ja Pedeli teise paisjärve puhastamine liigsest
jõetaimestikust ja põhjasettest eesmärgiga parandada veekogu seisundit ning säilitada Pedeli paisjärvede
ja neid ümbritseva puhkeala atraktiivsus Valga linna elanikele ja teistele külastajatele.
Eesti-Läti programmi kaasabil valmis 2020. aasta lõpus Valga ja Valka kaksiklinna ühine piiriülene
keskus, mille eesmärgiks on taaselustada ajalooline linnasüda ning ühendada kaks linna nii visuaalselt
2 Pedeli jõe paisjärvede, suubuvate ojade ning Pedeli jõelõigu seisundi hindamine ning tervendamise võimaluste määramine. II osa.
Pedeli jõe paisjärvede korrastamise ja puhastamise tehniline projekt (EKUK OÜ, 2013b).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
10 / 53
kui füüsiliselt. Kaksiklinna keskuse arendamise projekti raames on astutud esimene suur samm kahe
naaberlinna taasühendamiseks läbi kaasaegse ja atraktiivse ühise linnasüdame loomise. Pedeli I ja II
paisjärve puhastamine on osa järgmisest sammust ning tegevustest, mille eesmärgiks on korrastada
Valga-Valka kaksiklinna keskuse ühine puhkeala.
2. Keskkonnamõju hindamise menetlus, mõju hindamise objekt ja eesmärk
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt
vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse
korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt
tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise
või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS
§ 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus veekogu süvendamine alates pinnase mahust
500 kuupmeetrit. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, VeeS § 191 järgi annab
keskkonnaloa vee erikasutuseks Keskkonnaamet.
Keskkonnaamet võttis 20.11.2020 (kiri nr DM-112269-2) Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise
paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõju hindamise
m); savi (tüsedus 20 m) ning aluskihis liivakivi aluoroliidi ja savi vahekihtidega (30 m).
1995. aastal läbi viidud Valga tehisjärve maa-ala uurimise (Kobras AS, 1995. Töö nr. D-20) aruande
andmetel puuriti praeguste paisjärvede alal ja lähialal kokku 91 puurauku. Puurimissügavus ulatus
keskmiselt 2 meetrini, mõnes üksikus kohas puuriti veidi sügavamale kui 3 meetrit. See on seletatav
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
18 / 53
sellega, et sooviti saada informatsiooni järvede rajamiseks eemaldatava pinnase kohta ja eesmärgiks ei
olnud uurida kavandatava põhja kõrgusest sügavamal lamavat pinnast. Vaadates puurpäevikute
andmeid, siis levib kõige sügavamal kirjeldatud kihis peamiselt peen- kuni keskliiv orgaanikaga ja
huumuslik liiv.
Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on Valga linna territooriumil hästi kaitstud, kuna aluspõhi asub
piisavalt sügaval (puuraukude andmetel ligikaudu 30-100 m sügavusel) (joonis 7) (Veeveeb, 2021).
Joonis 7. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud Pedeli paisjärvede läheduses (Veeveeb, 2021).
Valga põhjaveevaru pärineb Kesk-Devoni (D2) veekihi Pajula põhjaveemaardla piirkonnast Valga
põhjaveemaardlast. 2016. aastal määrati Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1244 Valga
põhjaveemaardla varuks 3200 m3/d kasutusajaga kuni 31.12.2043.
Pedeli Paisjärvede läheduses ei paikne maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart, 2021).
4.3 Hüdroloogilised tingimused
4.3.1 Pedeli jõgi
Pedeli jõe (VEE1012100) lähe ja suue asuvad Eestis Valga maakonnas, keskjooks asub aga Läti
Vabariigi territooriumil. Pedeli jõe lähe asub Kadastiku järves ja jõgi suubub Väikesesse Emajõkke. Jõe
pikkus on 29,6 km, millest 15 km asub Eestis. Jõe valgala on 143,2 km².
Valga ja Valka linna piires ning selle lähedal on jõgi looduslikus või looduslähedases sängis, välja arvatud
paisjärvede alal. Jõe langus on 32,7 m ja keskmine lang 1,05 m/km. Suurem osa langust on koondunud
jõe keskjooksule, sh Valka ja Valga linna läbivale lõigule. Jõe veepind langeb Valka linna idaserval oleva
paisjärve tasemelt 53,7 meetrit tasemele 40 meetrit Valga linna läänepiiril ja sealt edasi suudmes 35
meetrile. Kuna jõgi voolab peaaegu terves ulatuses maastikuliselt lainja pinnamoega alal, siis on jõe
keskmine lang suhteliselt suur (1,05 m/km).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
19 / 53
Pedeli jõel on moodustatud hindamisüksustena 3 veekogumit. Pedeli paisjärvi läbival lõigul kuulub Pedeli
jõgi veekogumisse Pedeli jõgi riigipiirist Pika tänava sillani (Pedeli_2). Selle veekogumi valgala suurus on
ca 2761 ha.
Joonis 8. Pedeli jõe veekogumi riigipiirist Pika tänava sillani valgala (EELIS, 2021).
Lähtudes Keskkonnaministri 24.04.2020 määrusest nr 193 käsitletakse Pedeli jõge riigipiirist Pika tänava
sillani (veekogum Pedeli_2) vooluveekogude tüübina II B (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine
sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 -1 000 km2). Eesti
pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu kohaselt oli veekogumi koondseisund 2019. aastal
kesine (seda juba alates 2012. aastast). Viimati on veekogumi seiret teostatud 2018. aastal (Läti
territooriumil olevas lävendis). Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud ja mitteheaks näitajaks
kalastiku seisund.
Pedeli jõel asuvad Valga linna piires neli paisjärve (joonis 2, joonis 9). Pedeli (esimene) paisjärv
(VEE2085410) on pindalaga 1,6 ha ning kaldajoone pikkusega 881 m. Pedeli teine paisjärv
(VEE2085420) on pindalaga 2,5 ha ning kaldajoone pikkusega 1 494 m. Kolmas paisjärv (VEE2085440)
on pindalaga 1,5 ha ning neljas paisjärv (VEE2085450) on pindalaga 4,6 ha.
3 Keskkonnaministri määrus 24.04.2020 määrus nr 19 “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja
territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused”.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
20 / 53
Pedeli jõe luhaalale rajati esimene paisjärv 1996. aastal, teine paisjärv 1999. aastal Kobras AS poolt
koostatud Valga paisjärve I ja II (1996a ja 1996b) tööprojektide alusel. Kolmas ja neljas paisjärv valmisid
2006. aastaks. Valga linna keskkonna seisukohalt oli tähtis Pedeli luha rekonstrueerimine paisjärvede
rajamise näol, mis parandaks linna looduskeskkonna atraktiivsust ja suurendaks märgatavalt linna
puhkemajanduslikku potentsiaali.
Pedeli paisjärve I etapi tööprojektiga nähti ette esimese paisjärve keskmiseks sügavuseks 1,4 m ning
maksimaalseks sügavuseks 1,5 m ning II etapi tööprojektiga teise paisjärve keskmiseks sügavuseks 1,88
m ning maksimaalseks sügavuseks 2,5 m. 2013. aastal mõõtis EKUK OÜ esimese paisjärve sügavuseks
1,25-1,8 m (keskmine sügavus 1,5 m) ning teise paisjärve sügavuseks 0,8-2,65 m (keskmine sügavus 2,1
m).
Paisregulaatorid
Pedeli jõel on Valga linna piires kokku 4 paisu (joonis 9).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
21 / 53
Joonis 9. Pedeli paisude ja sildade paiknemine Valga linnas (Aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2021).
Pedeli IV pais (PAIS010310) asub Tartu tänava silla all Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiril (jäädes kogu
ulatuses Eesti Vabariigi territooriumile) ning on üles paisutanud Läti Vabariigi territooriumil asuva jõe ca
180 m pikuses lõigus. Paisutus oli vajalik Ramsi vesiveski tööshoidmisks 20. sajandil. Paisutuskõrgus
(veetasemete vahe ülemises ja alumises bjefis) on 2 m ja paisude inventariseerimise4 alusel on pais
kaladele ületamatu. Üle liigveelaskme kulgeb Tartu tänav.
Pedeli III pais (PAIS010300) asub Pedeli jõel ca 100 m enne Pärna pst silda ning on üles paisutanud jõel
Pedeli esimese paisjärve. Paisutuskõrgus on 0,6 m.
Pedeli II pais (PAIS010290) asub E. Enno tänava jalakäijate silla all. Selle paisutuskõrgus on 0,45 m.
Pais on kaladele raskesti ületatav. Pedeli kolmas ja neljas paisjärv on üksteisest eraldatud kitsenduse ja
seda ületava jalakäijate silla kaudu. Kolmas paisjärv on väikseim neljast paisjärvest. Pedeli neljas paisjärv
on pikim ning suurim paisjärvedest ning selle kaldal (Tartu ja Pika tänava risti läheduses) asub Valga
linna ainuke avalik suplusrand. Pedeli paisjärvesid ümbritseb avalikult kasutatav kergliiklustee ning
haljasala.
Pedeli I pais (PAIS010280) paisutab neljanda paisjärve. Veetasemete vahe alumises ja ülemises bjefis
on 1,6 meetrit. Pedeli I pais (PAIS010280) asub Pedeli IV paisjärve ja Pedeli jõe vahel Pais on kaladele
raskesti ületatav.
Kõiki paise (v.a Pedeli IV) ületavad kergliiklustee sillad.
4 Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. Eesti
Veeprojekt OÜ jt, 2013.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
22 / 53
2013. aastal läbi viidud paisude inventariseerimisel leiti, et kõigi nelja paisu ülevool on kaladele raskesti
läbitav ning kalade rändetingimuste parandamine oleks vajalik, kuna rändetee avamisel on oluline
positiivne mõju kalastikule. IV paisu osas tehti ettepanek rajada paisust möödaviik kalade liikumiseks, II ja
III paisu osas tehti ettepanek rajada kalapääs jõesängis ning I paisu osas peeti kõige õigemaks
kujundada pais kärestikuks, mis oleks kaladele läbitav. Iga tõkestusrajatise puhul hinnati kalade
läbipääsu tagamiseks väljapakutud lahenduse tehnilist teostatavust. Pedeli I, II ja III paisu puhul leiti, et
looduslikud ja maakasutuse tingimused kalade rändetee avamiseks on rahuldavad, kuid IV paisu puhul
siiski keerulised5. Lõppkokkuvõttes on leitud, et rändetee avamise tähtsus on kolmandajärguline
(investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik toetamine enne I ja II järgulise tähtsusega
objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas). Inventariseerimisprojekti koostajad on leidnud, et
kalade läbipääs Valga ja Valka paisude kaskaadist tuleks lahendada koos Läti Vabariigiga, kuna
teadaolevalt asub Valkas veel 2 paisu, neist üks hüdroelektrijaamaga.
Kõikide paisjärvede kalda piiranguvööndi ulatus tulenevalt looduskaitseseadusest on 50 m,
ehituskeeluvööndi ulatus 25 m, veekaitsevööndi ulatus veeseadusest tulenevalt 10 m ja veekogu
kallasraja ulatus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest 4 m põhikaardile märgitud veepiirist.
Valga linna üldplaneeringuga (2007) on Pedeli jõe (paisjärvede) kallaste ehituskeeluvööndit Tartu tn 2 ja
Raja tn 12 vahelises lõigus vähendatud 30 meetrini vastavalt Valga linna Pedeli piiriülese virgestusala
detailplaneeringule (kehtestatud 26.05.2006 Valga Linnavalitsuse otsusega nr 20). See Maa-ameti
kitsenduste kaardirakenduses ei kajastu.
Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste rajamine keelatud. Kavandatav tegevus ei sattu vastuollu selle
piiranguga, kuna uusi hooneid ega rajatisi paisjärvede kaldale kavandada ei ole plaanis. Piiranguvööndis
on keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine. Kui
pinnases sisalduvate ohtlike ainete sisaldused on alla kehtestatud piirväärtuste6, siis ei ole tegemist
jäätmetega ja vastuolu selle piiranguga ei tekki.
5 Hinnangu andmisel lähtuti järgmistest asjaoludest: veetasemete vahe paisu juures, maakasutus ja looduslikud
tingimused. 6 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
Pedeli paisjärvede läheduses paiknevad kaks nimeta allikat: VEE4708700 (ca 30 m kaugusel teisest
paisjärvest) ja VEE4708800 (ca 150 m kaugusel neljandast paisjärvest) (joonis 10). Allikate
veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit ning ehituskeeluvööndi ulatus 25 m allikast ning ei ulatu järvedele.
Küll aga ulatub Pedeli teisele paisjärvele esimese nimtatud allika VEE4708700 piiranguvöönd, mille
ulatus on 50 meetrit (joonis 10).
4.3.2 Paisjärvede iseloomustus läbi viidud uuringute alusel
Vee kvaliteet. 2012-2013. aastal viidi EKUK OÜ poolt Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastuse
abil läbi uuring hindamaks Valga linnas asuvate Pedeli jõe paisjärvede, sinna suubuvate ojade ning
Pedeli jõelõigu seisundit ning määrati ka tervendamise võimalused. Uuringu tulemusena jõuti järeldusele,
et Pedeli jõkke suubuvad ojad (Nimetu oja, Konnaoja ning Räni oja) jäävad füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste koondmäärangute alusel “halba” ja “väga halba” ökoloogilisse seisundiklassi üldfosfori
sisalduse alusel. Pedeli jõe paisjärved ning jõelõigu füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääragud
jäid heasse ja väga heasse ökoloogilisse seisundiklassi. Uuringus leiti, et veekogu tervisliku seisundi
parandamise seisukohalt on otstarbekas eemaldada kvaliteedilt halvimate näitajatega ja settepaksuselt
suurimate mahtudega Pedeli jõe I paisjärve keskosa ja II paisjärve algusosa põhjasete. Kuna I ja II
paisjärve vaheline jõelõik on taimestikku täis kasvanud (taimestiku üldkatvuseks hinnati 94%), tuleks
jõelõik taimestikust puhastada (EKUK, 2013).
2019. aastal tellis Valga Vallavalitsus EKUK OÜ-lt Konnaoja ja Pedeli jõe paisjärvede veekvaliteedi
uuringu. Veeproovid võeti 19.11.2019 kokku 11 proovivõtukohast. Pedeli (esimest) ja teist paisjärve
seisundit iseloomustab tabelis 1 proovivõtupunkt nr 3 – “Pedeli jõgi - II paisjärve väljavool” (joonis 11).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
24 / 53
Joonis 11. Veeproovivõtukohtade asukohad 2019. aastal läbi viidud uuringus (EKUK OÜ, 2019).
Pinnaveeproovidest analüüsiti järgimisi näitajad:
Proovivõtul määrati temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, pH ning laboris hõljuvaine, BHT5,
KHTMN, NH4, üldN, üldP, Cl.
Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi viis seisundiklassi: väga hea,
hea, kesine, halb ja väga halb (keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 447).
7 Kehtetu. Käesoleval ajal kehtib keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri,
pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
25 / 53
Tabel 1. Veeproovide füüsikalis-keemiliste üldtingimuste tulemused ja koondmäärang (EKUK OÜ, 2019).
Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel kuulus proovivõtukoha nr 3 koondmäärang
heasse ökoloogilisse seisundikalssi. Kuna proovivõtukoht nr 3 asus Pedeli teise paisjärve väljavoolul, siis
iseloomustab see eelkõige teise paisjärve seisundit (I ja II paisjärve vee kvaliteet on sellest lähtuvalt
normide piires ja hea). Arvestades, et Pedeli jõest Tartu tn silla juures Eesti-Läti piiril võetud veeproovi
analüüsitulemuse järgi kuulub Läti territooriumil oleva paisjärve väljavool heasse ökoloogilisse
seisundiklassi, siis tähendab see eelkõige seda, et Pedeli esimesse ja teise paisjärve otsesed
sissevoolud mõjutavad Pedeli järvede veekvaliteeti. Konnaoja suubumiskohas Pedeli esimesse paisjärve
võetud veeproovi analüüsitulemus näitas üldfosfori väga suurt sisaldust (väga halb klass).
Muda ja setted. Informatsioon Pedeli paisjärvede setete kohta pärineb EKUK OÜ 2013. aasta tööst8 ja
Kobras AS poolt veebruaris ja mais 2021. aastal läbi viidud sette paksuse mõõtmistel.
2013. a veebruaris teostasid EKUK OÜ proovivõtjad Pedeli jõe nelja paisjärve settekihi paksuste ning vee
sügavuste mõõtmised paisjärvede erinevates profiilides.
2013. a uuringu tulemused näitasid, et sette paksused on suurimad Pedeli jõe I paisjärve keskosas
(joonis 12), kus need jäid vahemikku 0,25-0,55 m. Vee sügavus samas profiilis oli 1,25-1,50 m,
maksimaalse settekihi 0,55 m juures oli minimaalne veesügavus 1,25 m. Keskmine veesügavus I
paisjärves oli 1,5 m ning keskmiselt moodustas settekihi paksus 13% järve sügavusest.
8 Pedeli jõe paisjärvede, suubuvate ojade ning Pedeli jõelõigu seisundi hindamine ning tervendamise võimaluste
määramine. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2013.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
26 / 53
Joonis 12. Pedeli I paisjärve setete paksused (Eesti Keskkonnauringute Keskus, 2013).
Paksem settekiht oli ka Pedeli jõe II paisjärve algusosas (joonis 13), kus settekihi paksus oli 0,40-0,55 m
ja veesügavus 2,0-2,5 m. Keskmine veesügvus II paisjärves oli 2,1 m ja sealne settekihi paksus
moodustas keskmiselt 7% järve sügavusest.
Joonis 13. Pedeli II paisjärve setete paksused (Eesti Keskkonnauringute Keskus, 2013).
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
27 / 53
III paisjärves oli settepaksus vahemikus 0,05-0,20 m, keskmine veesügavus 2,3 m ja settekihi paksus
moodustas keskmiselt 4% järve sügavusest.
Paisjärvedest suurima veesügavusega oli IV paisjärv, kus keskmine veetase oli 2,6 m, mõõdetud
settepaksused (0,10-0,30 m) moodustavad keskmiselt 7% järve sügavusest.
2021. aasta sette paksuse mõõtmiste tulemused langesid teises paisjärves enam-vähem kokku 2013.
aasta mõõtmistulemustega, kuid esimeses paisjärves mõõdeti suuremad sette paksused: kuni ca 1 m
meeter ja mõnes kohas isegi üle 1 meetri (kuni ca 1,5 meetrit).
2013. aastal määratud orgaanilise aine ja üldlämmastiku sisaldused olid kõrgemad I paisjärve keskosa
settes, IV paisjärves ja Pedeli jõelõigus 200 m allpool Pika tänava silda.
Sette keemiline- ja mikrobioloogiline analüüs tehti 2013. aastal kümnes proovivõtukohas võetud sette
Escherichia coli ja enterokokkide sisaldused ning uuriti helmintide munade esinemist.
Setete seisundit hinnati toona kehtinud keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 “Reoveesette
põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”9, prioriteetsete ainete
keskkonnakvaliteedi standardite ja keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases”10 alusel.
Olgu öeldud, et toona kehtinud keskkonnaministri 30.12.2002 määrus nr 78, nagu ka praegu kehtiv,
reguleeris üksnes reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida
selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Järvede
põhjast eemaldatav muda ei ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete
otsekohaldamine ja järelduste tegemine ei ole asjakohane.
Uuringu tegemise hetkel kasutati järelduste tegemise alusena prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi
standardeid, kuna tol hetkel vastavisulist määrust ei olnud veel kehtestatud. Käesoleval ajal kehtib küll
selle asemel keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike
ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused”, millega
kehtestatakse prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Ka selle määrusega kehtestatud piirväärtustega saadud tulemuste
võrdlemine ei ole asjakohane, kuna määrusega on kehtestatud vesikeskkonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks, mitte järvedest
väljavõetud sette edasise kasutamise võimaluste üle otsustamiseks.
9 Selle asemel kehtib nüüd keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja
põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“. 10 Selle asemel kehtib nüüd keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
28 / 53
Lisaks võrreldi saadud tulemusi keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases” kehtestatud piirarvudega (näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest
suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks) ja sihtarvudega (näitab ohtliku aine sellist sisaldust
pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks). Käesoleval ajal
kehtib keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”.
Alljärgnevalt on hinnatud sette seisundit ja tehtud järeldused nimetatud määrusega sätestatud piirnormide
järgi.
Proovid võeti järve erinevatest ristlõigetest, kusjuures ühe ristlõike osaproovid segati kokku, saamaks
keskmistatud proov. Arseeni, kaadmiumi, kroomi, plii, elavhõbeda ja vase sisaldused põhjasettes ei ületa
pinnasele kehtestatud piir- ega ka sihtarve11, jäädes oluliselt allapoole sihtarvu. Tsingi sisaldus oli
esimese paisjärve keskosas veidi üle elamumaale kehtestatud sihtarvu (sisaldus 210 mg/kg, sihtväärtus
200 mg/kg), ent oluliselt allapoole piirarvu. Polüklooritud bifenüülide (PCB) summa sisaldus jäi kõikides
proovides samuti oluliselt allapoole sihtarvu. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summa
sisaldus jäi kõikides proovides allapoole elamumaale kehtestatud sihtarvu, v.a esimese paisjärve
keskosas, kus selle sisaldus oli veidi üle sihtarvu (sisaldus 5,88 mg/kg, sihtarv 5 mg/kg), ent oluliselt
madalam elamumaale kehtestatud piirarvust. Orgaanilise ainele, üldlämmastikule ja üldfosforile piirnorme
kehtestatud ei ole.
Otsese fekaalse reostuse olemasolu näitas Escherichia coli kõrge sisaldus Konnaoja setetes, kus leidus
ka väga palju enterokoki baktereid. Fekaalse reostuse bakteriaalsete indikaatornäitajate leidumine
(Escherichia coli, kolilaadsed ja enterokokid) viitab heit- või reovee suurele mõjule uuringu piirkonnas.
Fütoplankton. 2013. aasta EKUK OÜ töös hinnati Pedeli jõe nelja paisjärve veekvaliteeti fütoplanktoni
järgi, mille metoodikast lähtudest käsitletakse Pedeli jõe paisjärvi II tüüpi ehk keskmise karedusega
madalate järvedena.
Vee vähene läbipaistvus (Secchi) Pedeli jõe paisjärvedes ei ole tingitud taimse hõljumi (fütoplanktoni)
rohkusest, vaid pigem voolu tõttu veesambasse resuspendeerunud setteosakestest. Kuna fütoplankton
konkureerib vees sisalduvatele toiteainetele taimedega, siis madalad fütoplanktoni biomassid on osaliselt
seletatavad sellega, et makrofüüdid Pedeli jõe paisjärvedes vähendavad toiteainete kättesaadavust
fütoplanktonile. Samuti on fütoplanktoni vähesus seletatav pideva vee vooluga paisjärvedes.
Pedeli (esimese) paisjärve koondhinnang fütoplanktoni näitajate alusel on kesine. Teiste Pedeli
paisjärvede koondhinnang on samadel alustel hea.
Taimestik. 2012. aastal uuriti ka Pedeli jõe suurtaimi (EKUK OÜ, 2013). Paisjärvedes esines
toitainetenõudlikku kaldataimestikku, erinevaid ujulehtedega taimi ning niitjaid vetikaid. Esines ka
veesisene taimestik, mille ohtrus kõikus erinevate paisjärvede piirides. Üldiselt oli paisjärvede
suurtaimede koondseisund halb.
11 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 § 3 lg 1: piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest
suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 § 4: sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
29 / 53
Taimestiku üldkatvuseks hinnati 94%. Jõelõigul domineeris kaldaveetaimestik. Koondseisund oli
taimestiku alusel halb.
Kalastik. 2008. aastal uuriti Pedeli neljanda paisjärve kalastiku12. Leiti, et paisjärve kalastik on liigirikas,
kuna katsepüükidel tabati 11 kalaliiki. Oluliseks ja tähenduslikuks on ka väikejärvedest suhteliselt harva
võrkudega püütavate liikide nagu luts, rünt ja turb esinemine kalakoosluses.
Väline reostus. 2013. aasta EKUK OÜ uuring kaardistas ka välise reostuse võimalikke allikaid.
Kehtestatud nõuetele ei vastanud Läti poolt Konnaojja suubuva kollektori väljavool, milles üldfosfori
sisaldused ületasid või olid ligilähedased kehtestatud piirväärtusele. Suhteliselt suured sisaldused olid
Konnajja suubuva kollektori väljavoolus ka üldlämmastiku ja ammooniumlämmastiku osas. Tugevale
fekaalsele reostusele viitasid analüüsitud mikrobioloogilised näitajad. Allpool Pika tänava silda Pedeli
jõkke suubuva kollektori väljavoolust saadi kõrged ammooniumlämmastiku sisaldused.
Pedeli jõele ja paisjärvedele on reostusallikateks sinna suubuvad reostunud ojad ja kollektorite
väljavoolud.
Terviseameti koostatud Pedeli supluskoha suplusvee profili (koostatud 2011, üle vaadatud 2012 ja 2020)
andmetel on hinnatav suurim supluskohta külastavate inimeste arv 30-100 inimest. Supluskoha
rannajoone/kalda pikkus on 100 m. Supluskoha maksimaalne sügavus on 1,7 m. Rannas on
riietuskabiinid ja lastemänguväljakud. Suplejatele on ehitatud ujumissild. Suplusvee kvaliteet on aastatel
2011-2019 olnud “hea” ja “väga hea”.
Tabel 2. Suplusvee klassifikatsioon 2011.-2019. a vastavalt direktiivile 2006/7/EÜ (Terviseamet, 2011)
Valga maakonnaplaneeringu alusel ei ole Pedeli paisjärved ega Pedeli jõgi miljööväärtuslik ala.
Valga maakonnaplaneering toetab paisjärvede puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, et tagada Pedeli
paisjärvede korrashoid ning nende jätkuv esteetiline puhkeotstarbeline väärtus.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
32 / 53
Joonis 15. Väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku paiknemine Pedeli paisjärvede piirkonnas (Aluskaart: EELIS, 2021. Valga maakonna üldplaneering, 2017).
Valga linna üldplaneering (2007) määrab Pedeli paisjärvede ümbruse ehk Pedeli virgestusmaa
juhtfunktsiooniks 100% üldmaa. Nimetatud juhtfunktsiooniga piirkondadesse võib planeerida antud
piirkonna teenindamiseks vajalikke rajatisi, mis ei paikne planeeritud juhtfunktsiooniga maa-aladel.
Näiteks parklad, alajaamad, siderajatised jt rajatised. Pedeli virgestusala on Valga linna olulisimaid
puhke- ja virgestusalasid.
Kehtiva üldplaneeringu rohevõrgustiku ja rohealade kaardi alusel asuvad Pedeli jõe paisjärved ja nende
looduslik kaldapiirkond Valga Pedeli jõe rohelises koridoris. 3,5 km orienteeruva pikkuse ja 0,1-0,4 km
laiusega maakonna väike koridor ühendab Jaanikese-Toogipalu koridori ja Valga linna suunduvat
looduslikku ala.
Kuigi üldplaneeringu ülesanne on maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku täpsustamine, siis
on antud piirkonna strateegiliste planeerimisdokumentide kehtestamise aegasid arvestades
(üldplaneering kehtestatud 2007 aastal ja maakonnaplaneering kehtestatud 2017) õigem lähtuda
maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemisest, mille järgi vee erikasutuse piirkond
rohevõrgustiku koosseisu ei jää. Käesoleval hektel on koostamisel uus üldplaneering, kuid hetkel ei ole
veel selge, kas ja kuidas tehakse ettepanek maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku piiride ja
kasutamistingimuste määramiseks.
Valga valla arengukava 2021-2035 (2020) üks atraktiivse ja hea elukeskkonnaga vallaruumi eesmärgi
tegevustest on Eesti-Läti piiriala jõgede puhastamine ja nende ökoloogilise seisundi parandamine, sh
Pedeli jõevee ja paisjärve veekvaliteedi parandamine. Lisaks soovitakse korrastada valla territooriumil
olevaid tiike, paisjärvesid (sh Pedeli paisjärvesid) ja teisi veekogusid.
Valga valla arengukava 2021-2035 toetab Valga Vallavalitsuse soovi taotleda keskkonnaluba vee
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
34 / 53
Joonis 16. Eeldatav vahetu keskkonnamõju hindamise ala.
Kavandatava tegevuse mõju avaldub enam paisjärvede puhastamise ehk ehitustööde ajal ning tuleneb
veekogu setete eemaldamisest ning sette käitlemisest. Ehitusaegne mõju avaldub ka Pedeli paisjärve ja
Pedeli teise paisjärve ümbruses paiknevate elamute elanikele tööde teostamise ajal tekkiva müra näol,
lisaks võib settekäitlusega kaasneda ebameeldiva lõhna teke ja levimine ümbruskonnas.
Erinevate alternatiivide käigus tuleb arvestada settekäitluseks vajaliku maa hõivamisega (maa-ala ajutine
kasutusele võtmine). II alternatiivi II alaalternatiiv ehk geokonteinerite kasutusega on EKUKi 2013. aasta
töös välja pakutud kasutada Pärna pst 17a (kü tunnus 85401:003:2130) platsi kasutamist. Antud
alaalternatiivi kasutamise puhul oleks pumpamise kaugus kuni 600 m. Keskkonnamõju hindamise käigus
selgitatakse geokonteinerite paigutamise võimalik asukoht ja mitme potentsiaalse asukoha ilmnemisel
käsitletakse neid vajadusel asukoha alaalternatiividena. Teiste alternatiivide ja alaalternatiivide mõju
maakasutusele EKUK OÜ 2013. aasta töös ei puudutatud. Keskkonnamõjude hindamise ning tööprojekti
koostamise käigus kaalutakse erinevaid paisjärvede puhastamise tehnilisi alternatiive ja sellega
kaasnevat maa-ala kasutamise vajadust. Lähtuvalt sellest täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus ka
mõjuala suurus.
Paisjärvede puhastamise käigus võivad setted edasi kanduda Pedeli kolmandasse ja Pedeli neljandasse
järve. Pedeli neljandas järves ja sealt allavoolu Pedeli jões elab EELISe andmete põhjal III
kaitsekategooriasse kuuluv hink. Ehitustööde aegne mõju võib häirida hingu elukvaliteeti, kuna hink toitub
koorikloomadest, kelle populatsioon Pedeli (esimeses) ja Pedeli teises paisjärves võib väheneda.
Arvestades hingu elukvaliteeti ja säilimist mõjutavaid ohutegureid (järvede veetaseme muutmine)
hinnatakse keskkonnamõju hindamisel kavandatu mõju kaitsealusele kalaliigile.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
35 / 53
Võimalikud järvede puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised keskkonnamõjud võivad
avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:
o Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile ja -kvaliteedile. Kuiva meetodi korral tuleb
veetase puhastatavates järvedes võimalikult alla lasta. Sete resuspendeerub veesambasse
(seguneb veega) ja võib mõjutada veekvaliteeti heljumi ja taimetoitainete rikastumisega nii
allavoolu asuvates kolmandas ja neljandas paisjärves kui ka Pedeli jões.
o Mõju neljandas paisjärves ja sellest allavoolu Pedeli jões elavale III kaitsekategooriasse
kuuluvale hingule (Cobitis taenia). Viimastest kinnitatud vaatlustest on kaua aega möödas,
mistõttu tuleb selgitada, kas järves ja jões võib kalaliik endiselt elada. Kui tõenäosus selleks on
olemas, hinnatakse paisjärvede puhastamise mõju hingu elutingimustele. Arvestades, et
peamiseks ohuteguriks liigile on järvede veetaseme muutmine, siis on oluline hinnata neljandas
paisjärves veetaseme alandamise mõju liigi elutingimustele.
o Mõju vee-elustikule. Andmed Pedeli esimese, teise ja kolmanda paisjärve vee-elustiku kohta
puuduvad. Pärast neljanda paisjärve valmimist läbi viidud katsepüükidel tuvastati neljandas
paisjärves kokku 11 kalaliiki, mida on märkimisväärselt palju. Tuleb hinnata, kas ja kuivõrd
mõjutab paisjärvede puhastamine paisjärvede kalastiku kui ka muu vee-elustiku seisundit.
o Mõju maakasutusele. Settekäitluseks on vajalik olenevalt alternatiivist täiendavalt maad
kasutusele võtta. KMH koostamisel hinnatakse võimalikke settekäitluse alasid ja selle mõju maa
kasutamisele.
o Mõju ajaloomälestisele Valga Tartu tänava kalmistu. Pedeli teisele paisjärvele ulatub
ajaloomälestise kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk tulenevalt muinsuskaitseseadusest on
tagada mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega
seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Mõjude hindamisel käsitletakse
kavandatava tegevuse ehitusaegset mõju kaitsevööndi eesmärgi täitmisele.
o Mõju ajaloomälestisele Ramsi vesiveski. Ramsi vesiveski asub Pedeli esimesest paisjärvest 10 m
kaugusel. Mõjude hindamisel käsitletakse kavandatava tegevuse ehitusaegset mõju
ehitismälestisele.
Võimalikud järvede puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised keskkonnamõjud võivad
avalduda inimese tervisele ja heaolule:
o tekitatava müra kaudu. Pedeli virgestusala on Valga linna avalik puhkeala, mille ümbruses
paiknevad nii ühepere- kui ka korterelamud. Puhastustööde läbiviimise perioodil kaasneb
paratamatult ka paisjärvede alal ja vahetus ümbruses mürataseme tõus. Müra tekitamine on
seotud järgmiste tegevustega: puhastamistöödeks vajaliku varustuse transport, paisjärvede
puhastamine taimestikust ja settest, sette käitlemine (käitlemine kohapeal ning transport
taaskasutamise sihtkohta). Tööde teostamise perioodil tekitatav müra võib mõjutada lähimate
elanike ja ala külastavate inimese tervist ja heaolu. KMH aruandes käsitletakse mürahäiringute
leevendamise meetmeid ja rakendusvõimalusi;
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
36 / 53
o liikluse suurenemise kaudu, mis omakorda tekitab täiendavat mürakoormust ja üldist häiringut.
Tahendatud sette transportimisega suureneb piirkonnas liikluskoormus;
o settekäitlusel tekkiva lõhna kaudu. Kuna sete sisaldab üsna palju orgaanikat, siis ei saa välistada
ebameeldiva lõhna teket ja levimist sette eemaldamise ja ladustamise ajal sette käitlemise alal ja
läheduses. Kuivaval settel on spetsiifiline ebameeldiv lõhn ning võib ebasoodsa tuule kiiruse ja
suuna korral levida suurele maa-alale;
o Pedeli virgestusala kasutamise piiramise kaudu. Ehitustööde teostamise ajal ei ole võimalik hoida
kogu Pedeli virgestusala piirkonda elanikele kasutamiseks avatuna. Virgestusalasid külastavate
inimeste ohutuse tagamiseks on vajalik tööde teostamise piirkond ülejäänud virgestusalast piirata
ning töödesse mittepuutuvatele isikutele ligipääs takistada.
Puhastatavaid paisjärvi ääristavad jalg- ja jalgrattateed ning virgestusrajatised, mistõttu tuleb
koostöös projekteerijaga hinnata ehitusaegset mõju rajatiste seisundile ja säilitamisele.
Hinnatakse, kuidas mõjutab paisjärvede puhastamine neljandas paisjärves asuva ranna
kasutamist.
KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed.
Kaasnev positiivne mõju on seotud süvendatud paisjärvede visuaalse välimuse paranemisega ning
Pedeli virgestusala eeldatava populaarsuse suurenemisega kohalike elanike ja ala külastavate inimeste
seas. Pedeli jõgi kuulub Valga maakonnaplaneeringu alusel II klassi maakondliku tähtsusega väärtuslike
maastike hulka. Paisjärvede puhastamine ja nende visuaalse välimuse parandamine toetab eesmärki
tõsta puhkepiirkonna väärtust.
Võimalikud järvede puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised positiivsed keskkonnamõjud
võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:
o paisjärvede ökoloogilise seisundi parandamise kaudu. Lähtuvalt kavandatud tegevuste
eesmärgist on tegemist eeldatavalt positiivse mõjuga puhastatavate järvede ökoloogilisele
seisundile, kuna puhastustööde käigus eemaldatakse aja jooksul järvede põhja settinud
orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga sete. Veepeegli pindala suureneb (eemaldatakse
veeisisene, sh kaldaäärne taimestik) ning võimalik sekundaarreostuse allikas sette eemaldamise
näol, mis kokkuvõttes parandab paisjärvede ökoloogilist seisundit.
o kalastiku kaudu. Paisjärvede puhastamisel veesügavus järvedes suureneb ning üldiselt on see
kalastiku seisukohast eelistatud. 2008. aasta Pedeli kalatrepi uuringu andmetel leidub Pedeli
paisjärvedes enim särge (Rutilus rutilus (L.)) ja ahvenat (Perca fluviatilis (L.)) ning lisaks vähemal
määral kiiska (Gymnocephalus cernus (L.)), latikat (Abramis brama (L.)) ja muid liike.
Paisjärvede sügavuse suurenedes paranevad hapnikuolud ning lüheneb hapnikupuuduse
periood. Setete eemaldamine vähendab paisjärvede sisekoormust ning suurenenud veekihi
paksus muudab paisjärvede, eriti Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve ainevahetuse
stabiilsemaks. Paremad hapnikuolud ja stabiilsem ainevahetus mõjuvad kalastikule positiivselt.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
37 / 53
o loodusressursside kokkuhoidmise kaudu. Paisjärvedest eemaldatav setet on plaanis pärast
veetustamist taaskasutada, kuna selles 2013. aastal määratud raskmetallide ja teiste ohtlike
komponentide sisaldused jäävad keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirväärtustest madalamale. Võimalik
taaskasutamise koht või kohad leitakse võimalusel koostöös projekteerija ja kohaliku
omavalitsusega keskkonnamõju hindamise käigus. Sette taaskasutamine täitepinnasena,
haljastuses või põldudel väetiseks säästab loodusressursse.
Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, millede edasist käsitlemist KSH aruandes ei peeta
vajalikuks eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu:
• Paisjärvede puhastamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid puhastustöödeks ja sette
transpordiks kasutatavate masinate kasutamise ega ka settekäitluse tagajärjel. Kavandatava
tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhu kvaliteedis on ajutised ja
marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda
mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka olulist mõju kliimale ette näha.
• Sette pumpamise ja geokonteinerite kasutamisel tekkivad jäätmed. Geotuubid on ühekordse
kasutusega, mistõttu tuleb pärast muda käitlemist need nõuetekohaselt utiliseerida, andes need
üle vastavat liiki jäätmeid käitlevale ettevõttele. Eeldades, et jäätmed antakse üle vastavale
ettevõttele ja käideldakse nõuetekohaset, ei ole jäätmetekke mõjud keskkonnale olulised.
• Vibratsiooni tekitamine, kuna puhastustöödel kasutatav tehnika peab juba tehasest väljudes
vastama vajalikele nõuetele selles osas (tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba
valmistajatehases tulenevalt ka töötervisohu alastest nõuetest). Tervist kahjustavat
ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni teket ette näha ei ole.
• Mõju rohevõrgustikule puudub, kuna tegevuse elluviimine toimub väljaspool rohevõrgustikku ning
paisjärvedest kirdes oleva astmelaua toimimist tegevus ei mõjuta.
• Mõju looduskaitsealadele, samuti Natura 2000 aladele puudub, kuna mõjupiirkonnas ühtegi
kaitstavat ala ei ole.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju, mis on välja toodud ka KMH algatamise
korralduses.
KMH aruandes täpsustatakse seoses kontaktalal olevate ja kavandatavate tegevustega võimaliku
kumulatiivse mõju tekkimist.
7. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh
vajalike uuringute kirjeldus
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes
sealjuures mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärastele, läbiviidud keskkonnauuringutele ja
paralleelselt paisjärvede puhastamise tööprojekti koostamisel läbiviidavatele setteuuringutele. KMH
aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
38 / 53
kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning
tagajärge.
Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase,
varasemaid analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste
ekspertidega (nt kalastiku eksperdiga).
KMH aruande koostamise käigus võrreldakse peatükis 3 kirjeldatud paisjärvede puhastamismeetodite
alternatiivseid lahendusi. Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse täisarvulisel skaalal põhinevat
kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju.
KMH aruande koostamisel kasutatakse 2021. aasta mais läbi viidud järvede põhjas oleva sette paksuste
mõõdistuse andmeid. Sette paksuste määramise uuesti läbi viimine oli vajalik eemaldatava sette mahu
täpsemaks määratlemiseks. Selgitatakse, kas sette eemaldamine Pedeli teisest paisjärvest on vajalik
üksnes järve algusosas, mis on EKUK OÜ projekti järgi (tuginedes setteanalüüside tulemustele)
kvaliteedilt halvimate näitajatega ja kus settekihi paksus on kõige suurem või oleks vajalik/otstarbekas
sete eemaldada kogu Pedeli teisest paisjärvest.
Arvestades 2013. aastal läbi viidud EKUK OÜ uuringutulemusi, mis näitasid, et settes sisalduvate ohtlike
ainete sisaldused jäid enamjaolt oluliselt allapoole õigusaktiga kehtestatud sihtarvu ja kõik allapoole
kehtestatud piirarvu ning et ei ole võimalik, et olukord oleks selles osas oluliselt muutunud, siis uusi sette
uuringuid (ohtlike ainete sisalduse määramiseks) läbi viia ei ole vaja. Tegemist on materjaliga, mis pärast
mõningast ladustamist on võimalik taaskasutada. Taaskasutamise viis ja asukoht selgitatakse projekti ja
KMH koostamise käigus.
8. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu
Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse
kaasamise põhjendusega. Loetelu Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve puhastamise keskkonnaloa
taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutustest ja nende menetlusse kaasamise
põhjendusest ja viisist on esitatud tabelis 3.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
39 / 53
Tabel 3. Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve puhastamise keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutused.
Huvitatud asutus/osapool ja roll
Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis
Keskkonnaamet - otsustaja ehk tegevusloa (keskkonnaloa) andja. KMH programmi kooskõlastaja, KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija.
Keskkonnaloa andja ehk tegevuse elluviimise lubaja.
Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt.
Valga Vallavalitsus - arendaja
a) huvitatud tegevuse elluviimisest, keskkonnaloa taotleja b) paisjärved asuvad Valga valla territooriumil. Kohaliku arengu suunaja ja kohaliku elu edendaja. Huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduva mõju minimeerimisest.
a) Valga Vallavalitsus edastab vajalike menetluste läbiviimiseks dokumendid Keskkonnaametile. Keskkonnaamet teavitab otsuste tegemisest elektrooniliselt. b) KMH programmi ja aruande kohta seisukoha küsimine ja avalikustamistest teavitamine elektrooniliselt (e-kirja teel)
Terviseamet Kohaliku elanikkonna tervise ja heaolu (keskkonnatervise) eest seisja, müraolukorra eest vastutav asutus.
Elektrooniliselt (e-kirja teel)
Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste kaitsja. Puhastatava Pedeli teisele paisjärvele ulatub ajaloomälestise Valga Tartu tänava kalmistu, samuti ehitismälestise Ramsi vesiveski sanitaarkaitsevöönd.
Elektrooniliselt (e-kirja teel)
Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (neid ühendav organisatsioon on Eesti Keskkonna-ühenduste Koda ja eesistuja 2021. aastal on SA Eestimaa Looduse Fond)
Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonna alaste väärtuste kaitse tagamisest.
Elektrooniliselt (e-kirja teel)
Kavandatud tegevuse asukohaga piirnevate kinnisasjade omanikud
Naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju; potentsiaalsed häiringud puhastustööde ajal.
Elektrooniliselt (e-kirja teel)
Valga linna elanikud ja teised huvitatud isikud (laiem üldsus)
Pedeli virgestusala on Valga linna olulisim puhkepiirkond, huvitatud kvaliteetsetest puhkamisvõimalustest.
KMH programmi ja aruande avalikustamine - üleriigilise päevalehe või ühe kohaliku või maakondliku leviku ajalehe, Keskkonnaameti veebilehe (www.keskkonnaamet.ee) ning Ametlike Teadaannete kaudu; teade kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool,
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
40 / 53
bussipeatus).
KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja
Keskkonnaameti veebilehe vahendusel, millega on võimalik KMH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud
ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või
kavandatud tegevuse elluviimise vastu.
9. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava
Tabelis 4 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise ajakava.
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
KMH programmi koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendaja) koostab KMH programmi
28.12.2020 - veebruar 2021
KMH programmi esitamine selle vastavuse kontrollimiseks KeHJS § 13 sätestatud nõuetele (14 p)
Valga Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale (Keskkonnaametile) KMH programmi selle vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 13 sätestatud nõuetele
Veebruar – märts 2021
KMH programmi kohta seisukoha küsimine (30 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH programmi seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele
Märts – aprill 2021
Otsustaja poolne seisukohtade läbivaatamine ja omapoolse seisukoha esitamine (14 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab Valga Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le (juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
Aprill 2021
KMH programmi täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele
Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendaja) korrigeerib KMH programmi
Aprill 2021
Täiendatud KMH programmi ülevaatamine (14 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) kontrollib parandatud KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist
Aprill – mai 2021
KMH programmi avaliku väljapaneku (14 p) ja avaliku arutelu korraldamine
Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. KMH programm avalikustatakse Keskkonnaameti (www.keskkonnaamet.ee) veebilehel
Mai 2021
KMH programmi avalik arutelu (1 p)
KMH programmi avalik arutelu Mai 2021
KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine
Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendajaga).
Mai 2021
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine (30 p)
Valga Vallavalitsus (arendaja) koostöös Kobras AS-ga (juhteksperdiga) esitab KMH programmi pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonnaametile (otsustajale) nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Juuni 2021
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded
Juuni 2021
KMH aruande koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendaja) koostab nõuetekohase KMH aruande
Valga Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale (Keskkonnaametile) KMH aruande selle vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 20 sätestatud nõuetele
Juuli 2021
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Kobras AS töö nr 2021-006
Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1
(85401:003:3021) ja Pedeli virgestusala 2 (85401:001:0233)
42 / 53
KMH aruande kohta seisukohtade küsimine (30 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH aruande seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele
Juuli – august 2021
Otsustaja poolne seisukohtade läbivaatamine ja omapoolse seisukoha esitamine (21 p)
Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab Valga Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le (juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta
August 2021
KMH aruande täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele
Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendajaga) korrigeerib KMH aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele
August 2021
KMH aruande avaliku väljapaneku (30 p) ja avaliku arutelu korraldamine
Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. Keskkonnaamet (otsustaja) avalikustab KMH aruande oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Valga Vallavalitsus (arendaja) koostöös Keskkonnaametiga (otsustajaga) korraldab KMH aruande avaliku arutelu
September 2021
KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine
Kobras AS (juhtekspert) koostöös Valga Vallavalitsusega (arendajaga) saadab KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi esitanud isikutele ja asutustele elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused esitatud küsimustele
Keskkonnaamet (otsustaja) teatab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest
Jaanuar 2022
KMH lõpparuande koostamine ja esitamine tellijale
KMH lõpparuanne (koos avalikustamise materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse tellijale
Jaanuar 2022
10. Ekspertrühma koosseis
Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: