This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
ja kleepimine, nime muutmine ja kustutamine – Faili(de) otsimine - tüübi, nime, osalise nime (sümbolite
* ja ? kasutamine), suuruse ja kuupäeva järgi – Failide arhiveerimine e pakkimine – Failide transportimine
Kursuse sisu (järg)Internet – Kirjavahetus veebipõhise vahendiga
(https://mailhost.ut.ee) ja Unixi'is programmiga pine (SSH või Putty abil)
– Olulisemate Unix'i käskude tundmine – Veebilehitsejad – Erinevate otsimootorite kasutamine – Oma kodulehe koostamine TÜ serverisse
Kursuse sisu (järg)Tekstitoimetamine – Kirja kujundamine (fondid, suurused, efektid), stiilid e laadid – Lõigu kujundamine (joondamine real, taanded, vaba ruum
lõigu juures, reasamm) – Eri tüüpi loetelude määramine – Teksti ümbritsemine raamjoonega ja varjutamine – Fraasi otsimine või asendamine – Lehekülje seaded (veerised, paberi suund) – Trüki eelvaatlus ja väljatrükk paberile – Päise ja jaluse koostamine
Kursuse sisu (järg)Tekstitoimetamine (järg)– Lisamised:
• katkestused • leheküljenumbrid • spetsiaalsed sümbolid • kuupäev ja kellaaeg • all- ja lõppmärkused • fail, pilt, tabel, diagramm jm
– Teksti paigutamine tulpadesse või veergudesse – Tabeli koostamine ja kujundamine, andmete sorteerimine ja arvutused
tabelis – Joonistamisvahendite kasutamine – Sisukorra koostamine
Kursuse sisu (järg)Tabelitöötlus – Andmetüübid, nende muutmine – Lahtrite kiirtäitmine – Andmeseeriad ja kasutaja defineeritud seeriad – Arvutuseeskirjad ja funktsioonid – Veateated – Tabeli vormindamine – Andmete graafiline esitamine – Andmete sorteerimine (järjestamine) – Andmete filtreerimine – Vahekokkuvõtted – Liigend- e risttabelid
Kursuse sisu (järg)Andmebaasidest – Tabelid, seosed tabelite vahel – Sisestusvormid – Päringud – Aruanded
Õppetöö korraldus
• Loengud T 16-18 J.Liivi 2-1111. loeng 17.02.2. loeng 09.03.3. loengu aeg teatatakse WebCT foorumis
• 14 praktikumi (semestri 3.-16. nädal)Praktikumid toimuvad e-õpikeskkonna WebCT
toel (webct.e-uni.ee)
Kasutajatunnus TÜ keskserveris
• Nõutav mistahes TÜ arvutiklassi kasutamisel.
• Kuidas kasutajatunnust saab?Dekanaadist (nõutav isikut tõendav
dokument).• Oluline info TÜ arvutivõrgu kasutajale:http://www.ut.ee/it/juhendid/kasutajaks
Arvestus
Arvestus = praktikumitööd semestri jooksul – failihaldus– internetiteenused– operatsioonisüsteem Unix (töö käsurealt)– tekstitöötlus (MS Word ja OpenOffice Writer)– tabelitöötlus (MS Excel ja OpenOffice Calc)– andmebaasisüsteemi kasutamine
Kirjandus• T. Tilk Arvutiõpik I (algajatele). Kuressaare 1999; Arvutiõpik
II (Failihaldus, arvuti hooldamine ja täiendamine). Kuressaare 2000.
• V.Leping, M.Kaseorg. Informaatika I. Tartu, TÜ, 1996; Informaatika II. Tartu, TÜ, 1997.
• J. Pihlau. Infotehnoloogia: käsiraamat koolidele ja iseõppijatele. I, II. “Külim” 1997.
• Ettevaatust – arvuti! (koostanud A. Septer), 3. osa• K.Hallik. Interneti juhend algajatele. Tartu, TÜ, 1996.
IBM PC tüüp (USA arvutifirma International Business Machines Corporation)
Apple’i (Macintosh’i) tüüp
Arvuti osad
• Arvuti “ise” - korpus, milles on hulk trükiplaate ja juhtmeid, kõvaketas, pehmeketta ja CD / DVD-lugeja-kirjutaja
• arvuti vältimatud välisseadmed: – monitor (e. kuvar)– klaviatuur– hiir
• lisa-välisseadmed: printerid, skännerid, heliseadmed, modemid jt.
Arvuti süda - protsessorProtsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimineFirma Intel protsessorid ajaloolises järjestuses: Intel 8088, 80126, 80286, 80386, 80486, Pentium (80586), Pentium II,
Pentium III, Pentium IV Protsessoreid eristab üksteisest- käskude hulk, mida protsessor suudab täita;- bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna
pikkus;
- protsessori kella kiirus e. taktsagedus 1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis
Millest sõltub arvuti töökiirus?
Arvuti töökiirust mõjutavad kõige enam• protsessori taktsagedus (ühik MHz)• töömälu (RAM) suurus (ühik MB)• graafikamälu suurus (graafikakaardil on oma
protsessor ja RAM, mis säästavad arvuti keskseadet ressursinõudlikest graafikaarvutustest)
• siinide läbilaskevõime (siinid transpordivad andmeid arvuti erinevate osade vahel)
MäluArvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja
andmete) säilitamiseks. Mälu liigid:1. Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma
sisend-väljundkanaliteta.a) püsimälu, ainult lugemiseks (ROM = Read-Only Memory)b) põhimälu e. töömälu e. muutmälu (main memory e. RAM = Random Access Memory)– sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust.Nii lugemiseks kui kirjutamiseks.
Mälu (järg)
c) vahemälu (Cache) – Eriotstarbeline puhvermälu, mis on põhimälust väiksem ja kiirem ning milles hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile tõenäoliselt järgmistena vajalike käskude ja andmete koopiat.
Mälu (järg)
2. välismälu – kõikvõimalikel ketastel:HD (hard disk) – kõvaketas - koosneb hulgast plaatidest,
mille mõlemal pool on lugevad-kirjutavad peadFD (floppy disk) – pehmeketas e. diskettCD (compact disk) – laserketas e. laserplaat e. CD-plaat –
heli, pildi või teksti optilise digitaalsalvestusega 120 mm läbimõõduga plaat
DAT-streamer – striimer, s.o. magnetlintsalvesti pausideta laussalvestuseks (kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus)
• Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade e. kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ja sinna andmeid kirjutab.
Mälu mõõtühikud1 bait = 1 sümbol 1 bait = 8 bitti e. 2ndnumbrit 1 kilobait (KB) = 210 = 1024 baiti (Siin pole kilo
mis reguleerivad arvuti riist- ja tarkvara koostööd (Unix, Linux, MS-DOS, Windows '95, '98, 2000, NT, OS/2)
• kestprogrammid – arvutiga suhtlemist hõlbustavad, nn. töökeskkonda loovad programmid (MS Windows 3.1 jne, X-Windows, Norton Commander)
Arvutite baastarkvara (järg)
Baastarkvara ja rakendustarkvara vahepeale jäävad programmeerimiskeelte translaatorid – programmid mingis kõrgtaseme programmeerimiskeeles kirjutatud programmide tõlkimiseks masinkoodi
Näiteid kõrgtaseme programmeerimiskeeltest: Java, Delphi, C, C++, Basic, Pascal, Ada
Arvutite rakendustarkvara
Rakendustarkvara “kolm vaala”:• tekstitoimetid e. tekstitöötlusprogrammid (Notepad,
+ andmebaasisüsteem +... (MS Works, MS Office, StarOffice) • jne. jne.
Arvutite liigitus - 11.SUURARVUTID (mainframe)
– Kallis ja suur arvuti, vajab suurt saali. – 1950 - … – põhimälu e. töömälu mõnikümmend megabaiti – kiirus miljoneid tehteid/sek – mõnikümmend välismäluseadet – palju S/V seadmeid – EC, IBM – 5 – 20 mln. $
Arvutite liigitus - 22. SUPERARVUTID
– Eriti suure jõudlusega arvuti, tavaliselt mitme paralleelprotsessoriga. – 1960ndad - … – üle 100 mln tehte/sek – põhimälu mõnisada megabaiti – arvutuslikult keeruliste ülesannete lahenda-miseks (tuumafüüsika,