Omaalgatuslik elamuehitusühistu - alternatiivne võimalus eluruumi loomiseks//Self-initiated building collectives - an alternative way for housing development

Eesti Kunstiakadeemia

Arhitektuuri teaduskond

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond

Anni Haldre

Omaalgatuslik elamuehitusühistu alternatiivne võimalus

eluruumi loomiseks

Magistritöö

Juhendajad:

Prof. Andres Alver

Indrek Rünkla

Tekst: Eik Hermann, MA

Tallinn 2015

1

SISUKORD

Sissejuhatus 3

1. Omaalgatuslik elamuehitusühistu kui meetod eluaseme rajamiseks 8

1.1 Ehitusühistu tegevuse etapid 10

1.1.1 Ettevalmistusperiood 12

1.1.2 Planeerimine 16

1.1.3 Maa ostmine ja ehitamine 21

1.1.4 Elamine 22

1.2 Ehitusühistute puudused 23

1.3 Arhitekt ehitusühistu projekti algataja 24

2. Kaasava disainiprotsessi eripärad 27

2.1 Ettemääramatus 30

3. Arhitektuursed ja sotsiaalsed lisaväärtused 32

3.1 Energiasäästlikud lahendused 33

3.2 Linnaruumiline väljakutse 34

3.3 Eluruumiga eksperimenteerimine 36

3.4 Eluruumi sotsiaalsus 37

3.5 Taaskasutusprojektid 39

4. Ehitusühistute tegevus Eesti kontekstis 40

4.1 Maa küsimus 41

4.2 Finantseerimine 42

4.3 Poliitiline küsimus 43

4.4 Juriidiline küsimus 44

4.5 Ühiskondlik valmisolek 45

2

5. Saksamaa ehitusühistud 46

5.1 Saksamaa ja Eesti konteksti võrdlus 48

5.2 Näited 50

5.2.1 Näide 1: R50 51

5.2.2 Näide 2: BIG YARD 53

5.2.3 Näide 3: Mischen possible 55

6. Dialoogide kvartal ehitusühistu Tulika tänaval 57

6.1 Kasutajate kaasamine projekti 58

6.2 Arhitektuurne projekt 65

6.3 Projekti eelarve 71

Kokkuvõte 73

Summary 76

Kasutatud kirjanduse loetelu 82

Kasutatud illustratsioonide loetelu 86

Lisad 88

Lisa 1: Valik ehitusühistute teemalistest internetilehekülgedest 89

Lisa 2: Projektigrupi küsimused ja vastused 91

Lisa 3: Projekti graafiline osa

3

Sissejuhatus

Magistritöö tegeleb elamuehitusühistu ehk omaalgatusliku eluaseme arenduse

meetodi uurimisega. Ehitusühistud on kodanikuühiskonna võimalus parandada

ühistegevuse kaudu oma elutingimusi individualiseeruvas maailmas.

Töös keskendun nende ehitusühistute uurimisele, mille tegevuse tulemusena

moodustatakse eraomandis olevad korterid ja kaasomandis olevad

ühiskasutusalad, kuna esiteks on eraomand väärtus, millega eestlastel on kerge

suhestuda. Teiseks saab selliste ühistute tööpõhimõtet kanda üle Eesti konteksti

seadusandluse ja üldiste tõekspidamiste suhtes. Erinevad ühisomandi- ja osakute

põhised süsteemid on aga Eestis reguleerimata ja paljudele ajaloolistel põhjustel

võõristust tekitavad, mistõttu jäävad kooperatiivsed omamisvormid ja üürimajad

antud töös vaatluse alt välja.

Töös toetun Saksamaa kaasaegsete ehitusühistute näidetele, kuna meie kultuurid

ja õigusruum on sarnased. Saksamaal laialt levinud ühistute kaudu uurin nende

tegevust, toimimispõhimõtteid, potentsiaale ja võimalust ühistuliseks ehitamiseks

Eesti kontekstis.

Rääkides mistahes sorti elamuehitusest, on see alati äärmiselt mitmetahuline ja

tugevalt seotud poliitika, majanduse, juriidika, demograafia ja ühiskonnaga

laiemalt. Ka käsitletav ehitusühistute teema on tihedas seoses kõige eelnevaga ja

vajab kompleksset käsitlust. Töö mahu piiratuse tõttu olen eelkõige keskendunud

arhitektuursetele kvaliteetidele ja uudsetele aspektidele, mida omaalgatuslik

ehitamine pakub. Lisaks toon lühidamalt välja erinevad teemad, mis vajaksid

siinsete kohalike ühistute tegutsemiseks veel täpsemalt uurimist (ptk. 4:

Ehitusühistute tegevus Eesti kontekstis).

Eestis puudub omaalgatuslike korterielanikke kaasav korterelamuprojektide

arendamine. emokraatlikel alustel baseeruv u hisehitus toimis . 1930.

aastate Eestis, kuid traditsioon katkes Nõukogude okupatsiooniga ega ole hiljem

taastunud. Tegemist on ärakasutamata potentsiaaliga, mis võimaldaks esiteks

väiksema sissetulekuga aga hakkajatel inimestel ehitada endale kaasaegsetele

4

tingimustele vastav kodu ning teiseks lubaks realiseerida kvaliteetsemat ja

sotsiaalselt mitmekesisemat arhitektuuri. Ehitusühistute tegevuse kaudu saaks

parandada elamuehituse üldist olukorda ja pakkuda hetkel puuduvat konkurentsi

kinnisvaraarendajatele. Seetõttu olen ka keskendunud peamiselt uute elamute

ühistulisele arendamisele, kuna Eestis oleks vaja pakkuda alternatiivi just

uusarendustele. Samas saab sama metoodikat rakendada ka ühistute

renoveerimisprojektide puhul.

Eesti taasiseseisvumise järgselt juurdus arusaam, et kinnisvaraarendajad on

ainsad, kes tegelevad uute kortermajade ehitamisega ning korteriotsijad kas

lepivad turul leiduvaga või paremal juhul suudavad ise omale eramu ehitada. Eestil

on mittesekkuv eluasemepoliitika ning riiklikult toetatud elamuehitus peaaegu

puudub, seega kogu elupindadega toimuva määravad ainult turusuhted. Eluaseme

olemasolu on aga üks inimese põhivajadustest, mistõttu on riiklik seisukoht ja

kindla strateegiaga arengukava äärmiselt oluline Eesti elanike heaolu jaoks.

Viimasel ajal on positiivse muutusena hakatud riiklikult toetatud üürimajade

kaudu ka eluasemete teemat rohkem ühiskonnas tõstatama. Samas ei ole

kvaliteetsete elamispindade puudus probleem, mida saaks ja võiks lahendada

ainult riiklikul tasandil. Kodanikuühiskonna aktiivsus on siinkohal võimalus,

kuidas eluasemete probleemi vähemalt osaliselt leevendada.

Omaalgatuslik elamuehitus on aktuaalne teema paljudes riikides1, eelkõige just

elamispinna puuduse ja selle liiga kalli hinna tõttu, kuid ka vaba enesemääramise

ja laiema eluviiside valiku tõttu. Iseehitamine on osa teistest linnaaktivismi

tegevustest (nt linnaaiandus, skvottimine), mis nõuavad taga õigust linnaruumile

ja mis seeläbi vastandavad end neoliberaliseerumise protsessile. Näiteks

Saksamaal on ühistegevuslikud ehitusgrupid suutnud oma tegevusega tõusta

oluliseks alternatiiviks traditsioonilisele kinnisvaraarendusele ega pole enam

pelgalt eksperimenteerimine. Sealne ehitusühistute tegevus on

1 Saksamaal ja Austrias baugruppe, baugemeinschaft (http://wohnportal-berlin.de/ vaadatud 27.01.2015),

Suurbritannias self-building, co-housing (http://www.collectivecustombuild.org/# / vaadatud 27.01.2015), Šveitsis wohnbaugenossenschaft (http://www.wbg-schweiz.ch/home.html vaadatud 27.01.2015), Hollandis Collectief Particulier Opdrachtgeverschap – CPO (http://www.globalarchitects.nl/visie/collectief-particulier-opdrachtgeverschap-cpo/ vaadatud 05.05.2015), Argentiinas tuntud kui fideicomiso (http://www.archdaily.com/364223/fideicomiso-when-architects-become-developers-and-everybody-wins/ vaadatud 27.01.2015 ).

5

professionaliseerunud ning välja on kujunenud omaalgatuslikele

elamuprojektidele keskendunud ettevõtjad, nõustajad ja teised valdkonna

spetsialistid koos vastava seadusandlusega. Ühistute tegevust on rohkem uuritud

just Euroopa lääneriikides, kus toimub ka rohkem ehitustegevust. Eesti on sarnane

teistele Euroopa endistele idabloki riikidele, kus alles avastatakse iseehitamise

võimalusi 2 . Autorile teadaolevalt ei ole varem ehitusühistute potentsiaali

taasiseseisvunud Eesti elamuehituses teaduslikust perspektiivist käsitletud.

Rohkem on tegeletud energiaühistute propageerimise ja uurimisega, mida

korraldab Eesti Arengufond3.

Uurimisküsimused

Magistritöös uurin, kuidas ehitusühistud toimivad ning millisel viisil võiksid Eesti

oludes sarnased põhimõtted rakenduda. Mis peaks tegema, et ehitusühistute

tegevust Eestis soodustada ja milline näeks välja reaalne protsess? Mis on

suurimad kohalikest oludest tingitud väljakutsed? Millised on ühistuarhitektuuri

ruumilised- ja sotsiaalsed kvaliteedid? Kuidas käib inimeste kaasamine

disainiotsustesse?

Tööprotsess

Esiteks uurisin, mis on omaalgatuslikud elamuprojektid, mida tähendab kasutaja

osalemine disainiprotsessis ja kuidas projekte realiseeritakse mujal Euroopas,

eelkõige Saksamaal. Allikatena kasutasin viimasel ajal välja antud Saksamaa

ühistute tegevust kajastavaid publitseeritud ja veebipõhiseid materjale:

arhitektuuriajakirjade artikleid ja projektide kirjeldusi, ülevaatlikke raamatuid,

ühistute teemalisi internetilehekülgesid, brošüüre ja praktilisema fookusega

ühistute käsiraamatuid.

Lisaks käisin õppeekskursioonil Berliinis4, kus kohtusin kohalike omaalgatuslike

projektidega tegelevate inimestega. Oluliseks suuliseks allikaks olid intervjuud ise

2 Vt rohkem: 2013. aastal ETH Zürichis Bence Komlósi poolt kaitstud magistritöö, mis uurib omaalgatusliku ehitamise võimalusi Ungari eluasemekriisi leevendamiseks. Töö pakub välja võimalused, kuidas luua Ungarisse esimene ühistu. http://www.academia.edu/12061659/Living_Democracy_-_Bottom-Up_Initiatives_for_Sustainable_Housing_Developments_in_Budapest_-_Housing_Co-operatives_as_Potential_Tools (vaadatud 05.05.2015). 3 Eesti Arengufondi poolt käivitatud energiaühistute infoportaal: http://energiayhistud.ee/ (vaadatud 05.05.22015).

4 Ekskursiooni toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames. Programmi DoRa viib ellu

Sihtasutus Archimedes

6

kahes projektis kaasa teinud ja neid kureeriva Michael la Fondiga (Institute für

Kreative Nachhaltigkeit5) ja ühistutele projekteeriva arhitekti Till Degenhardtiga

(arhitektuuribüroost die zusammenarbeiter6). Nende vahetu isiklik kogemus avas

ka probleemsemaid külgi, mis muidu kirjanduses pigem ei kajastu. Samuti osalesin

ehitusühistute tegevust linna poolt toetava agentuuri Netzwerkagentur

GenerationenWohnen7 poolt korraldatud infoõhtul, kus arhitektid ja ühistud

esitlesid pooleli olevaid projekte potentsiaalsetele huvilistele. Üritus näitas, milline

on üks võimalik viis populariseerida ühistute ehitustegevust ja viia kokku

erinevaid osapooli. Lisaks külastasin mitmeid valmisehitatud näiteid, millel oma

analüüsis peamiselt põhinen.

Teiseks uurimistöö osaks oli omaalgatusliku ehituse kui meetodi Eesti konteksti

ületoomine. Kuna rahastusviisid ja omandivormid on igas riigis kohaspetsiifilised

ja ehitusvaldkond on nendega tihedalt seotud, siis millised on võimalused siinses

taustsüsteemis? Seisukoha kujundamiseks tegin lisaks kirjanduse uurimisele

intervjuusid kinnisvara ja ehitusprojektide finantseerimise valdkonnaga seotud

spetsialistidega: Swedbanki korterühistute valdkonna juhi Janis Pugri, YIT Ehituse

krundihangete juhi Piret Ütsiga ja Põhja-Tallinna Arsenali keskuse arendaja Aadu

Ojaga.

Kolmandaks magistritöö osaks on arhitektuurne projekt, mis peab silmas

omaalgatusliku ehitamise võimalusi ja ideid ning visualiseerib need siinses

keskkonnas. Projekti käigus olen proovinud vaadata kaugemale tänastest oludest,

lähtudes küll kohalikust kontekstist, kuid arendades edasi praeguseid arusaamasid

elukeskkonnast ja elamisviisist. Arhitektuurse projekti jaoks koostasin 7 leibkonna

suuruse projektigrupi, kelle kaasasin intervjuude ja vestluste kaudu projekti

disainiprotsessi.

Vastavalt projektile koostasin koos spetsialistide abiga (Piret Üts YIT Ehitusest ja

Marek Nemvalts Merkost) eelarve, kus kajastuvad projekti realiseerimisega

5 Institute für Kreative Nachhaltigkeit kodulehekülg: http://id22.net/en/ (vaadatud 03.05.2015).

6 Arhitektuuribüroo die zusammenarbeiter kodulehekülg: http://www.zusammenarbeiter.de/index.phpt (vaadatud

22.04.2015) 7 Netzwerkagentur GenerationenWohnen kodulehekülg: http://www.netzwerk-generationen.de/index.php?id=298

(vaadatud 03.05.2015).

7

kaasnevad hinnangulised kulutused ja ruutmeetri hind, mida saab vastavalt

kõrvutada kinnisvaraturul pakutavaga.

Mõisted

1920. 3 . aastate Eestis kutsuti kooperatiivelamuid loovaid ühendusi

ehitusühinguteks. Saksakeelses kultuuriruumis kutsutakse eraomandipõhiseid

elamuehitusühistuid Baugemeinschaften või Baugruppen (kooperatiivseid ühistuid

Baugenossenschaften). Töös olen kasutanud läbivalt erinevaid samatähenduslikke

eestikeelseid kui ka Saksamaalt laenatud nimetusi: ehitusgrupp, ehitusrühm,

omaalgatuslik ehitusühistu, ühistumaja, kogukondlik ehitusühistu, ühisehitus,

ühistuline ehitamine, iseehitamine. Kuigi ingliskeelses kultuuriruumis kasutatakse

ka laialdaselt mõistet co-operative, olen pigem vältinud kooperatiivi mõiste

kasutamist, et teha selge eristus tänapäevase ja nõukogudeaegse ühisehituse vahel,

mis võib omada negatiivset kõrvaltähendust.

Tänusõnad

Soovin tänada oma projekti juhendajaid Andres Alverit ja Indrek Rünklat ning

teksti juhendajat Eik Hermanni.

Suur tänu kõikidele intervjueeritavatele, kes aitasid ühistute teemal kaasa mõelda

ning toetasid kinnisvara- ja finantseerimise alaste teadmistega.

Eriline tänu ühistu projektigrupis osalenud inimestele, kes jagasid minuga oma

isiklikke mõtteid ning proovisid end panna ehitusühistu liikme rolli.

Suured tänud projekti vormistusliku poole eest, kaasa mõtlemast ja toe eest Hans-

Peter Isandale, teksti toimetamise eest Astrid Pajurile ja toetuse eest perele.

8

1. Omaalgatuslik elamuehitusühistu meetod eluaseme

rajamiseks

Ill. 1

Elamuehitusühistu on eraisikute poolt moodustatud liit, mille sooviks on ühise

rahastuse ja ehitusvastutuse jagamise kaudu ehitada endale elamiseks mõeldud

mitmepereelamu, näiteks kortermaja.8

Ühistuline ehitusviis võimaldab hoida kokku kinnisvaraarendaja kasumimarginaali

võrra, kuna projekt viiakse läbi alates ideest kuni maja valmimiseni ise. Lisaks on

võimalikud personaalsemad lahendused kui tavapäraste uusarenduste puhul ning

kolmandaks tutvutakse oma naabritega juba enne majja kolimist. Ise planeerides

on võimalik oma tulevane kodu kujundada vastavalt oma võimalustele ja

soovidele, juhtides täpsemalt sellele tehtavaid kulutusi. Ehitusu histu tegevus

erineb tavalisest arendustegevusest selle poolest, et projektid ei taotle u ldjuhul

kasumit korterid ehitatakse endale.

8 K. Ring, F. Eidner. Self Made City. Berlin: jovis Verlag, 2013, lk 19. Baugemeinschaften. Bauen und Wohnen in der Gemeinschaft. Hg. Kompetenzzentrum der Initiative „Kostengünstig qualitätsbewusst Bauen“ im Bundesinstitut für Bau-, Stadt- und Raumforschung im Bundesamt für Bauwesen und Raumordnung. Berlin, 2009, lk 6. Kasutatud pdf versiooni: http://www.boeblingen.de/site/Boeblingen-Internet/get/135001/Baugemeinschaften (vaadatud 09.02.2015).

9

Ühistu koosneb tulevastest majaelanikest, kes juhivad koostöös kaasatud

ehitusvaldkonna spetsialistidega9 arendusprotsessi ja osalevad vähem või rohkem

enda tulevase eluruumi disainimise juures. Kuna planeerimise ja ehitamise

protsess nõuab kõigilt osalejatelt aktiivset kaasarääkimist, eeldab antud meetod

paratamatult osapoolte vahelist intensiivset suhtlust ja huvi koostegutsemise

vastu. Ühistuprojekti algatajaks võivad olla näiteks sõpruskond või interneti teel

kontakti leidnud kogukond. Saksamaal on üha levinumad arhitektide poolt käima

lükatud projektid.

Jaan Leetsaar, üks ühistulise ettevõtluse eestkõnelejatest Eestis, defineerib ühistut

järgnevalt: Ühistu on selle liikmete poolt vabatahtlikult loodud ja nende poolt

juhitav ning kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon. Ühistu liikmed

tulevad kokku, et rahuldada oma ühiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi. 10 Ehitusühistute nagu ka teiste valdkondade ühistutele on oluline

tegevuse selgus ja liikmetevaheline usaldus, kuna planeerimise ja ehitamise

protsess on pikk, see kaasab palju erinevaid osapooli ja on seotud rahalise

vastutusega. Ehitusühistute tegevust võib jaotada erinevateks etappideks, mis on

täpsemalt kirjeldatud peatükis . .

9 Vaata täpsemalt 1.1.2 Planeerimine: osalised.

10 J. Leetsaar. Ühistegevuse alused ja põhimõisted XXI sajandiks. Õppematerjal ühistegevusnõunikele ja koolidele. II

vihik. Tallinn: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ühistegeline Liit, 2001, lk 9–11. Kasutatud pdf versiooni: http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=10358 (vaadatud 27.02.2015).

10

1.1. Ehitusühistu tegevuse etapid

Kuna Eestis tänapäevane kokkupuude ehitusühistutega puudub ja varasem

kogemus ulatub aastakümnete taha . – 1930 aastatesse, lähtun ehitusühistute

tegevuse erinevate etappide (vt Ill. 2) ja võimaluste kirjeldamisel Saksamaa

projektide kogemusest ning seal väljajoonistunud seaduspärasustest.11

11

Saksamaa ehitusühistute taustast on lähemalt juttu 5. peatükis

11

Ill. 2

12

1.1.1 Ettevalmistusperiood

Põhjused

Põhjuseid elamuehitusprojektide alustamiseks on erinevaid. Ajendiks võib olla

näiteks konkreetne vajadus elupinna järele või soov määrata ise omaenda eluviis.

Projektid võivad alguse saada vajadusest millegi järele, mida ei ole veel olemas või

soovist võimaldada endale arendajate turuhinnast odavam eluruum. Samuti

tulenevad taolised ettevõtmised tahtmisest luua oma ettekujutlusele vastavalt hea

elukeskkond näiteks energiasäästlik, erinevaid vanusegruppe ühendav ja

naabrussuhteid väärtustav.12

Inimestevaheline suhtlus

Saksamaal on levinud kaks põhilist viisi, kuidas elamuprojektid alguse saavad:

1. projekti lükkab käima väiksem tutvusringkond ehk tuumikrühm, kes hiljem

kaasab vajalikul hulgal teisi inimesi

2. arhitekt-projektijuht loob hoonestuse visiooni ning seejärel kaasab huvilisi

Saksamaal on mõne projekti puhul ka algatajaks hoopis heategevusorganisatsioon

või kohalik omavalitsus. Mistahes juhul on oluline, et projektis osalevad inimesed

õpiksid üksteist põhjalikult tundma ning pööraksid rõhku rühmatöö sujuvaks ja

meeldivaks muutmisele. Kuna grupidünaamika mängib olulist rolli kogu projekti

õnnestumisel, soovitab Berliini linna poolt rahastatud omaalgatuslikke projekte

kureeriv agentuur Netzwerkagentur GenerationenWohnen panustada sama palju

aega grupisisesele tööle kui maja planeerimisele13. Projekti algatamine ja selle

elluviimine on pikk protsess ning inimestel peab leiduma aega ja motivatsioon

selles osaleda (vt Ill. 3).

12

K. Ring, F. Eidner. Self Made City, lk 15. 13

Wohnen in Gemeinschaft. Von der Idee zum gemeinsamen Haus. Living in a Community. From the Idea to the Joint Home. Hg. STATTBAU GmbH, C. Cremer, M Nikolaus, H. Pfander, C. Praum. Berlin: STATTBAU GmbH Netzerkagentur GenerationenWohnen, 2012, lk 81.

13

Michael LaFond Berliini agentuurist Institute für kreative Nachaltigkeit on ise

osalenud kahes suuremahulises projektis ja teab, et ehitusgrupi liikmete

kohtumised, koosolekud ja projekti planeerimine ei saa olla ebameeldiv kohustus,

vaid pigem entusiasmi tekitav ettevõtmine, millele teadlikult pühendatakse oma

vaba aega. Seega ei ole see sobilik neile, kes on muude toimetustega väga hõivatud.

LaFond leiab, et kuigi planeerimisprotsessis on tõesti palju pingelisi hetki, on maja

ehitamine kokkvõttes väga võimas meeskonnatunde kasvataja. Lõpuks kui maja on

valmis, ühendab ja liidab see tugevalt protsessi läbi teinud inimesed, mis

omakorda teeb toredamaks sinna koos elamaasumise. 14

Ill. 3 Berliini Zeltstra e 5 11 ühistul kulus 5 aastat, et jõuda huvirühma asutamisest maja valmimiseni.

14

M. Lafond, intervjuu autoriga, Berliinis, 29.01.2015.

14

Grupitöö

Nagu eelpool märgitud, tasub planeerimisprotsessi sujuvamaks muutmiseks

panustada inimestevahelisele suhtlusele ja juba ettevalmistusperioodi jooksul

välja selgitada, millised on inimeste soovid.

Berliini arhitektuuribüroo die zusammenarbeiter arhitekti Till egenhardti sõnul

lasevad nemad uut projekti alustades kõigil liikmetel koostada oma isiklike

eelistuste edetabeli, et neid siis üksteisega kõrvutada. Juhul kui mõne inimese

prioriteet on saada korter näiteks maksimaalselt odavalt ning ülejäänutel osalistel

hoopis võimalikult energiasäästlikult, võivad huvide lahknemised olla liiga suured,

et leida hiljem üksmeel. Üldise projekti raamistiku ja püüeldava ehitustehnilise

kvaliteedi võimalikult varajane väljaselgitamine aitab kulutusi planeerida ja jõuda

projektiga võimalikult kiiresti lõpuni. Ettevalmistusperioodi jooksul on tavaline, et

osa inimesi otsustab grupist lahkuda ning lisandub uusi liikmeid. Planeerimisfaasi

jõudes, mis kaasab ka juba rahalisi tehinguid, oleks aga hea, kui on selgeks saanud,

kas inimesed omavahel klapivad ja ootavad projektilt samasuguseid väärtuseid.

egenhardt ütleb, et on kogenud, et ühistu n-ö professionaliseerub protsessi

käigus. Alguses ei osata grupitööd efektiivselt teha, hääletamine ja otsustamine

võtab kaua aega. Hiljem on nad aga õppinud kümnete tuhandete eurode üle

otsustama lihtsalt jah ja ei hääletusega. 15

Otsustusprotsessi kiirendamiseks on lisaks oluline ühistuliikmete vahel

võimalikult vara jaotada ära erinevad ülesanded, kes millega täpsemalt tegeleb ja

mille eest vastutav on. Soovitatakse panna kokku n-ö mängureeglid: näiteks kui

suur peab olema häälte enamus, et küsimus lahendataks ja otsus jõustuks, kui tihti

kohtutakse ning mis osa koosolekutest fikseeritakse kirjalikult. Grupitöö

ladusamaks muutmiseks on vahel mõistlik kaasata grupiväline moderaator, kes

juhib koosolekuid ja kiirendab otsustusprotsesse, sest projekteerimis- ja

ehitusfaasis võib iga viivitus tuua kaasa lisakulutusi. Kindlasti peab olema algusest

peale olemas jurist õigusküsimuste lahendamiseks ja usaldusväärne

finantsnõustaja rahaliste aspektide jaoks. 16

15

T. Degenhardt, intervjuu autoriga, Berliinis, 30.01.2015. 16

Wohnen in Gemeinschaft, lk 80–81.

15

Krundi leidmine

Sobiva tühja krundi leidmine on üks olulisemaid ja ka tihti keerulisemaid etappe.

Till egenhardti sõnul on konkreetne krunt, selle iseloom ja asukoht üks

tähtsaimaid aspekte, mille kaudu inimesed otsustavad, kas nad tahavad projektis

osaleda. Sobiva koha leidmisele kulub aega ning võib juhtuda, et kui omavahel

tutvunud seltskond, kes on pikka aega maja ehitamiseks ideid genereerinud lõpuks

enamusele sobiva krundi leiab, siis otsustavad osa liikmetest ikkagi lahkuda, kuna

asukoht jääb neile töökohast näiteks liiga kaugele. Seetõttu on tihti efektiivsemad

projektid, mis on algusest peale seotud kindla maatükiga. Nii toimivad näiteks

arhitekti poolt algatatud projektid, mis otsivad potentsiaalseid huvilisi kindlale

kohale ja visandatud elu- ja ruumimudelile. Sellisel juhul panustatakse aega ühe

krundi peale, mis ei ole veel välja ostetud ja seetõttu on äärmiselt vajalik, et

maaomanikuga saavutatakse kokkulepe, et potentsiaalse müügi ootuses oleks

viimane nõus krundi teatud kuupäevani ühistule reserveerima. Nii saab olla kindel,

et ei raisata energiat ja raha projekti arendamiseks krundile, mis hoopis kellelegi

teisele maha müüakse. Tilli Degenhardti sõnul on vähemalt Berliinis maaomanikud

tihti nõus tegema ehitusgruppidega reserveerimislepingu, sest ühistud on

võimelised maksma rohkem kui spekulatiivne kinnisvaraarendaja kuna neil jääb

arendajale makstav protsent ehitusmaksumusest endale, ja ehitusega ei taodelda

kasumit. Samas kergitab see liigselt maa hinda, mis võib saada takistuseks

järgmistele projektidele.17

Linnad saavad sobiva maatüki otsimisel ühistuid aidata ja nii omaalgatuslikke

elamuprojekte kaudselt toetada. Lihtsaim võimalus on aidata omavahel kokku viia

kruntide omanikud ja potentsiaalsetest ostjatest ehitusgrupid.

Teiseks võimaluseks on sekkuda rohkem ja korraldada linnale kuuluvatele

kruntidele konkursse, millest võivad osa võtta nii tavalised kinnisvaraarendajad

kui ka ühistud. Konkursi võitja saab õiguse osta fikseeritud hinna alusel ära linnale

kuulunud krundi. Kuna isearendatud projektid on oma olemuse poolest tavaliselt

17

T. Degenhardt, 30.01.2015.

16

naabruskonnaga hästi suhestuvad ja sotsiaalselt laetud ruumiprogrammiga,

kipuvad need Saksamaa linnades konkursse võitma.18

Kolmas võimalus on reserveerida osa linna maast omaalgatuslikele projektidele.

Hamburgis moodustab see näiteks 5% linnale kuuluvast elamumaast. Neid

maatükke saavad ehitusühistud vastavalt kas päriseks osta või saada tasu eest

pikaajaline hoonestusõigus. 19

1.1.2 Planeerimine

Osapooled (vt Ill. 4)

Planeerimisfaasis on ehitusühistute kokkusaamistel (keskmiselt 1-4 korda kuus)

peamine eesmärk tegeleda projekti sisuliste küsimustega. Valida tuleb välja

arhitekt, kes hakkab tegelema projekteerimisega (juhul kui projekt ei ole arhitekti

algatatud) ja teised projekti elluviimiseks olulised isikud nagu projektijuht,

finantsnõustaja ning jurist.

Projektijuhil on kanda oluline roll projekti õnnestumiseks. Tema ülesannete hulka

kuulub otsustamise protsessi organiseerimine ja vajalike küsimuste

ettevalmistamine hääletusteks, koosolekute protokollimine, tähtaegadest ja

eelarvest ülevaate omamine. Finantsnõustaja vaatab üle inimeste rahalised

võimalused ning nõustab laenu võtmise osas. Jurist peab olema kursis

ehitusühistute tegevuse spetsiifikaga ning vastavate lepingutega.20

18

K. Ring, F. Eidner. Self Made City, lk 35. 19

Zusammen bauen lohnt sich. Baugemeinschaften für Familien in Hamburg. Hg. www.super-urban.de. Hamburg: Freie und Hansestadt Hamburg, Behörde für Stadtentwicklung und Umwelt, 2006, lk 15. Kasutatud pdf versiooni: http://www.hamburg.de/contentblob/135100/data/baugemeinschaften.pdf (vaadatud 14.02.2015). 20

Baugemeinschaften. Bauen und Wohnen in der Gemeinschaft, lk 15. Wohnen in Gemeinschaft, 76.

17

Ill. 4

18

Ehituskulude plaan

Planeerimisprotsessis tuleb läbi rääkida ning paika panna ehituskulude plaan,

kulude jaotus liikmete vahel ja finantseerimisviisid. Üheks küsimuseks on näiteks

korterite erinev maksumus, milleks võib kasutada hinnafaktorit. Positiivsemate

ruumiliste omadustega korter (näiteks katusekorter või otse aeda avanev korter)

võib saada endale suurema hinnafaktori ja maksab rohkem. Kavandatavad

kulutused peavad olema kõigile liikmetele jõukohased, mistõttu peaksid need

vastama ka kõige väiksema sissetulekuga inimese võimetele. 21

Kuna planeerimine ja sellele järgnev tegevus kaasab rahalisi tehinguid, tuleb end

ametlikult registreerida sobivaks juriidiliseks isikuks. Siinkohal peaks olema juba

enamvähem selge, kes inimestest soovib ehitusega edasi minna. Liikmed peaksid

olema valmis jagama oma rahaliste sissetulekute infot teistega, et tekiks

kindlustunne maksevõimelisuses. Notariaalselt tuleb kinnitada lepingud, kus on

kirjas osapoolte õigused, kohustused, rahaliste tehingute toimumise kord, ühistust

lahkumise protseduur. Korrektselt koostatud lepingud on äärmiselt olulised

liikmete ja ka ehituse sujumiseks. Eraldi võib koostada lepingud

planeerimisprotsessi ja ehituse ajaks.22 Kindlasti tuleks vältida olukorda, kus mõni

liige viimasel hetkel otsustab lahkuda, jättes projekti ja ühistu ilma rahast, mis võib

panna kinni kogu ehitusprotsessi. 23

Disainiprotsess

Tavapäraselt kavandatakse koostöös arhitektiga maja kontseptsioon, ülesehitus,

ühisalade iseloom ja korterite tüpoloogiad. Seejärel läheb arhitekt projektiga

täpsemaks, pannes paika hoone kandva struktuuri, šahtid ja korterite suurused.

Suhtlus arhitekti ja ühistuliikme vahel isikliku korteri väljanägemise osas algab

21

Baugruppenhaus in Berlin. Housing for a Building Group in Berlin. – DETAIL Konzept. Gemeinsam Wohnen. Living Together. 2008, Nr. 9, lk. 973. Kasutatud pdf versiooni: http://www.roedig-schop.de/presse/roedig_schop_detail.pdf (vaadatud 14.02.2015). 22

Häufig gestellte Fragen und Antworten (FAQ) und Glossar. – forum für baugemeinschaften, http://www.forum-baugemeinschaften.de/glossar-faq-fragen-antworten/ (vaadatud 07.02.2015), auf.einander.bauen. Baugruppen in der Stadt. Hg. K. Ring. Ausstellung vom 30. März 2007 - 25. Mai 2007, DAZ. Näitus Saksa Arhitektuurikeskuses 30.03.2007–25.05.2007. Kataloog. Berlin: Jovis, 2007, lk 82–83, Kasutatud pdf versiooni: http://www.jovis.de/media/pdf/Auf.einander.bauen.pdf (vaadatud 14.02.2015). 23

A. Oja, vestlus autoriga, Tallinnas, 09.10.2014.

19

tihti alles siis, kui korterid on inimeste vahel ära jagatud, samas sõltub protsess iga

projekti puhul kindlatest kokkulepetest24.

Inimeste enda disainis osalemise suurus varieerub vastavalt projektile. Suuremate

otsuste jaoks nagu näiteks ühisalade kasutus või hooviala väljanägemine võib

korraldada töötubasid, kus kiiresti koos ideid genereerida (vt Ill. 7 ja 8)25.

Till Degenhardt, juba eelmainitud Berliini büroost die zusammenarbeiter, ütleb, et

kindlasti on nii paljude inimestega koos disainimine keeruline ettevõtmine. Liigset

keerukust, mida toovad kaasa individuaalsed lahendused ja projekti üle pea

kasvamise ohtu tuleb alguses kohe inimestele selgitada. egenhardti sõnul on

umbes kaheksa korteriga maja puhul veel võimalik läheneda projektile üsna

personaalselt, kuid mida suurem on ehitusmaht ja rohkem osapooli, seda suurem

ühtlustus tuleb teha. Otsused, mis puudutavad kogu maja, võetakse vastu hääletuse

teel ühistu koosolekutel koos arhitektiga. Küsimused, mis puudutavad inimeste

korterisiseseid lahendusi, räägitakse läbi personaalselt. egenhardti sõnul on

projekti haldamiseks mõistlik kokku leppida nii koosolekute kui ka kohtumise

arvus ja ajalises kestvuses, et tekitada distsipliin otsustamise protsessis. Lisaks on

hulk nüansse, mis kasutajaid kaasava projekteerimise juures saavad oluliseks.

24

A.Keinert, A. Büsching. Handbuch Baugemeinschaften. Der Wegweiser in das Zuhause der Zukunft. Freiburg: Blottner Verlag, 2012, lk 79. 25

Vaata lisaks: Berliin, Ritterstraße 50,ühisalade töötoa reportaaž: IfaU, J. Fezer,Heide und von Beckerath. Features 4: R50 – ARCH+ Zeitschrift für Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März 2011, 201/202, lk 12.

Ill. 5, 6 Roedig. schop arhitektide poolt projekteeritud Berliini ühistute " K20" ja "A52" liikmeid kaasavad planeerimistöötoad.

20

Näiteks on suhteliselt lihtne lasta inimestel individuaalselt kavandada oma tubade

suurus ja jaotus, kuid hulga keerulisemaks läheb projekt, kui lasta kõigil endale

meeldivad siseviimistlusmaterjalid valida. Esiteks kiputakse siis tihti meelt

muutma ning ühiselt suuremas koguses on materjale osta soodsam. Seetõttu

soovitab egenhardt lasta inimestel otsustada ruumiliste parameetrite üle, kuid

mitte niivõrd materjalide üle, mis võiksid olla üle kogu maja suuremal määral

ühtlustatud. 26

Kuna inimestega suhtlemine ja nende eelistuste kaardistamine on suur töö, on

mõistlik, kui sellega tegelemiseks on omaette inimene, n-ö vahemees, kes

delegeerib otsused edasi arhitektile, kes omakorda kannab need üle projekti.

Selline tööjaotus aitab hoida projekteerimist tõhusamana, kuna lahkhelisid ja

kriitikanooli projekteerijate suhtes võib esineda palju. Degenhardt teab ka oma

kogemusest lähtuvalt öelda, et inimesed käituvad ja soovivad täiesti erinevaid asju,

olles üksi või moodustades suurema grupi. Tekib situatsioon, kus tervik ületab

osade summa. Koos tuntakse end võimukamana soovida suuremaid asju, tekitades

olukorra, kus ühel pool on arhitekt ja teisel pool kamp rahulolematuid inimesi.

Vaatamata üsna keerulisele disainiprotsessile, on see egenhardtile hingelähedane

arhitektuuri tegemise viis, kuna tegemist ei ole anonüümsele inimesele

projekteerimisega, vaid konkreetsete isikutega. Tekkida võivad huvitavamad

ruumisituatsioonid, mis ei pea olema nii tavalised ja n-ö turvalised lahendused.

Kogemuse teel tekivad omad töömeetodid, mis aitavad taolist disainiprotsessi

muuta ladusamaks ning efektiivsemaks.27

26

T. Degenhardt, 30.01.2015. 27

ibid.

21

1.1.3 Maa ostmine ja ehitamine

Edasine protsess muutub veelgi konkreetsemaks: ostetakse krunt ja tehakse kõik

ehituseks olulised ettevalmistused. Oluline roll on projektijuhil, kes peab leidma ja

tegema lepingud ehitusettevõtetega erinevateks ehitusetappideks.28

Maja ehitamisel võivad väiksemal määral osaleda ka tulevased elanikud. Tavaliselt

on selleks mõned kergemad tööd nagu siseviimistlus või haljastustööd, kuid see

sõltub muidugi liikmetest ja kompetentsist (vt Ill. 7 ja 8). Ekstreemsem näide on

Berliinis Oderbergerstraße 56 asuv maja 29 , mille projekti algatajaks,

projekteerijaks ja ka elanikuks olid samad arhitektid. Selline olukord andis neile

võimaluse kaasa lüüa ka ehitamises ning eksperimenteerida oma ideedega otse

ehitusplatsil, milleks loodi eraldi väike ehitusfirma30.

28

Baugemeinschaften. Bauen und Wohnen in der Gemeinschaft. lk 13. 29

Vaata täpsemalt peatükki 5.2.3 Näide 3: Mischen possible 30

BARarchitekten, N. Kuhnert, A.-L. Ngo. Arch+ features 1: BARarchitekten. – ARCH+, http://www.archplus.net/home/archiv/artikel/46,3456,1,0.html (vaadatud 14.02.2015).

Ill.7, 8 Roedig. schop arhitektide poolt projekteeritud Berliini "A52" ühistu osalemine ehitus- ja maastikutöödel.

22

1.1.4 Elamine

Elamisfaasis saavad jälle oluliseks inimeste vaheline läbisaamine ja

grupidünaamika. Elanike omavaheline suhtlusaktiivsus kujuneb vastavalt

inimestele, tegevustele, mida ruumiprogramm võimaldab ning algselt püstitatud

eesmärkidele. Ehitusühistu kaudu ehitatud maja võib valmides funktsioneerida ka

kõige tavalisema kortermajana, kus ainukeseks ühistöö elemendiks on Eestiski

levinud maja haldamisega tegelev korteriühistu. Samas on projekte, mille liikmed

naudivad kogukondlikku elulaadi ja selle võimalusi31.

Juhul kui majas on ka ühiselt hallatav üüripind, ühisturuum või külaliskorter tuleb

lisaks välja töötada oma sisekord nende majandamiseks. Näiteks Berliinis

Anklamer Straße 5 asuva maja katuseterrassi külaliskorterit jagatakse omavahel

nädala pikkuste tsüklite kaupa (vt Ill. 9, 10, 11).32

Ill.9, 10, 11 Roedig. schop arhitektide poolt projekteeritud ühistumaja " A52 ehk Ten in One" katuseterrass ja külaliskorter.

31

Eriti kollektiivse iseloomuga elamisviisi tuntakse co-housingu nime all, mis on levinud näiteks Skandinaavias (rootsi keeles kollektivhus). 32

Participative Building – an Interview with Christoph Roedig and Ulrich Schop on the Group Construction Process. – DETAIL, 2008, 9, lk 978. Kasutatud pdf versiooni : http://www.roedig-schop.de/presse/roedig_schop_detail.pdf (vaadatud 09.04.2015).

23

1.2 Ehitusühistute puudused

Peamiseks ühistuprojektide kriitikaks on nende ajutisus. Üldjuhul on igal

korteriomanikul õigus oma vara võõrandada ja müüa see mistahes pakutava hinna

eest, seega liigub korter tagasi spekulatiivsele turule, aitamata kaasa elupinna

kättesaadavamaks tegemisele vähemkindlustatutele. Samuti võib uute elanike

sissekolides laguneda ühistu algne ühtsus. Mõningad Saksamaa ühistud proovivad

korterite müümist ja ostmist ka reguleerida, näiteks ostueesõiguse või

soovitusõiguse kaudu.

Ühistuline arendus on eelkõige siiski kättesaadav parema sissetulekuga inimesele,

kellel on ka tööst piisavalt vaba aega, et end maja ehitusse pühendada. Samuti

eeldab omaalgatuslik arendus paremat haridustausta, et orienteeruda

kinnisvaramaailmas. Seega ei ole ehitusühistute meetod eriliseks variandiks

varaliselt vähem kindlustatule ega asenda riiklikult toetatud sotsiaalehitust.

Nimetatud puuduste tõttu koguvad Saksamaal populaarsust kooperatiivse

omandiga projektid, mis proovivad osakupõhise omandi kaudu eelnevalt

nimetatud aspekte vältida.33

Lisaks on isearendamine seotud alati rahaliste riskidega ning ehituse lõpphind ei

ole ühistuliikme jaoks algusest peale fikseeritud. Probleemide ilmnemisel võib

lõplik korterihind kujuneda oodatust suuremaks. Till egenhardt rõhutab, et

projektis osalejad peaksid endale aru andma, et tegemist on protsessiga ja isegi

perfektse planeerimise juures võib nii arhitektuurne ilme, korterid kui ka hind

muutuda.34

33

M. Lafond, 29.01.2015. 34

T. Degenhardt, 30.01.2015.

24

1.3 Arhitekt – ehitusühistu projekti algataja

Saksamaa ehitusühistute tegevuse näitel joonistub välja, et järjest enam inimesi,

kes on huvitatud iseehitamise võimalusest, otsustab osaleda projektis, mis on

algatatud arhitekti poolt (vt Ill. 12 ja 13). Üheks põhjuseks on kindlasti antud

ehitusmeetodi piisav levimine vaja ei ole omada alternatiivselt mõtlevaid sõpru,

vaid võib valida olemasolevate projektikuulutuste seast endale sobiva.

Ehitusvaldkonna professionaali kaasamine esimesest etapist alates on arhitekti

poolt algatatud projekti oluline eelis. See annab kogu ettevõtmisele kindlama ja

kvaliteetsema kulgemise. Lisaks aitab see hoida kokku inimeste aega, kuna

esimesed otsustused on juba arhitektide poolt ära tehtud.

Ill. 12, 13 Berliini Netzwerkagentur GenerationenWohnen agentuuri poolt korraldatud infoõhtu nn Freitagscafe, mille käigus tutvustavad arhitektid ja ühistud oma pooleliolevaid projekte ja otsivad potentsiaalseid uusi liikmeid. Tegemist on igakuise üritusega, mis pakub huvilistele võimalust pidevalt erinevate projektide kohta infot saada ja leida mõttekaaslasi.

Sellise versiooni puhul moodustatakse ehitusühistu liikmetest, kellele

meeldib arhitekti poolt välja valitud krundile35 kavandatud elamu kontseptsioon.

Seega tekib ühistu juhuslikest inimestest, kellele on meelt mööda projekti asukoht,

suurus, iseloom ja eeldatav maksumus. Arhitekti algatatud projektidele on

iseloomulik, et planeerimis- ja projekteerimisprotsess on kindlakäelisem kui

kogukonna, huvigrupi või sõpruskonna poolt algatatud projektid. Tihti seavad

arhitektid näiteks eeltingimuseks, et nende määrata jääb maja konstruktiivne ja

mahuline osa, materjalide valik ning fassaadi ilme. Ühistuliikmed saavad aga

35

Siinkohal peaks arhitekt kindel olema, et väljavalitud krunti ei müüda teatud aja jooksul kellelegi teisele kui ühistule. See annab kindlustunde nii arhitektile kui ka inimestele, kes investeerivad juba kindla krundi peale projekti kavandades aega ja raha. T. Degenhardt, 30.01.2015.

25

kaasa rääkida oma korterite suuruses, tubade jaotuses ning jagatud funktsioonide

osas.36

Berliinis Zeltstraße 5 asuva ühistuprojekti37 puhul tegid Zanderroth arhitektid

kohe alguses ühistuliikmetega kokkuleppe, et neil on õigus üsna palju ise otsustada

– tulemuseks on ühtlane kvaliteetne välisilme ning kontrolli all olevad kulutused.

Kuna arhitekt ei vastuta mitte ainult heade korteriplaanide, vaid ka linnaruumi

eest, on oluline, et ka ühistuprojektide puhul oleks tagatud järjepidevus

arhitektuurses kvaliteedis38.

Siinkohal joonistub välja täiesti uus viis, kuidas arhitekt leiab tööd. Ei oodata

tellimusi, vaid tehakse ise projektiga algust ning alles siis leitakse kliendid, kes

soovivad osta projekteerimisteenust antud projektile. Ollakse küll n-ö projekti

arendajad, kuid tavajuhul mitte traditsioonilised kinnisvaraarendajad39, kuna ise ei

investeerita projekti ja ei oodata ka kasumit. Kõik ehitusega seotavad kulud, riskid

ja laenulepingud on ühistuliikmete kanda. See on võimalus noortele arhitektidele,

kes ei oma veel piisavalt suurt portfooliot, kuid kellel on piisavalt algatusvõimet.

Arhitekti professiooni hõlmatavate tegevuste spekter laieneb veelgi:

projektijuhtimine, grupitöö modereerimine, maaomanikuga krundi ostu-müügi

suhtes kokkuleppimine40.

Lõppkasutajaid kaasav disainiprotsess on samuti midagi muud kui anonüümsele

kasutajale projekteerimine. Oskuslik suhtlemine võib otsustada projekti edukuse.

Need on tegevused, milleks ei ole arhitekte koolitatud, kuid kaasnevad

ühistuprojektidega. Selleks, et vahendada taolist ühistuspetsiifilist teavet, on

Berliini ehitusühistutele projekteerivad arhitektid moodustanud omavahel

36

Baugemeinschaften. lk 13. 37

Vaata täpsemalt peatükki 5.2.2 Näide 2: BIG YARD 38

C. Holl. Typologische Fantasie an der Nordwand. – German-Architects, http://www.german-architects.com/de/projekte/bau-der-woche-detail/32264_bigyard_ze5 (vaadatud 13.02.2015), Baugruppen - Boom oder Auslaufmodell. – BAUNETZWOCHE, Nr. 319, lk 12, http://www.baunetz.de/baunetzwoche/baunetzwoche_ausgabe_3194353.html (vaadatud 13.02.2015) 39

Samas on ka näiteid, kus arhitektid on paralleelselt nii projekteerijad kui ka ühistuliikmed, nii et seguneb tavaline rollijaotus. Vaata projekti täpsemalt: peatükk 5.2.3 Näide 3: Mischen possible BARarchitekten. 40

T. Degenhardt, 30.01.2015.

26

erialaliidu41 (Netzwerk Berliner Baugruppenarchitekten). Koostöö raames on

võimalik viia läbi ka suuremaskaalalisi ühistuprojekte42.

41

Vaata rohkem: Netzwerk Berliner Baugruppenarchitekten http://www.baugruppen-architekten-berlin.de/pages/startseite.php (vaadatud 03.05.2015). 42

Vaata rohkem: intervjuu kolme arhitektuuribürooga, kelle koostöös valmis 39 korteriga kortermaja "dennewitzeins" Berliinis. N. Ballhausen. Am Gleisdreieck. – Bauwelt, 2014,Nr. 14, lk 24–31. Kasutatud pdf versiooni: http://bauwelt.de/dl/796453/bw_2014_14_0024-0031.pdf (vaadatud 13.02.2015).

27

2. Kaasava disainiprotsessi eripärad

Ill. 14

Kaasaegse peavoolu arhitektuuri diskursuses oleme harjunud, et ruumi disaini

autoriks on arhitekt koostöös tellija ja teiste ehitusvaldkonna spetsialistidega.

Juhul kui tegemist ei ole just eramuprojektiga, jääb kasutaja eelkõige fiktiivseks ja

abstraktseks tegelaseks, kelle vajadused on taandatud universaalseks keskmiseks.

Taoline abstraheerimine lihtsustab kahtlemata ruumi loomist, kuid kaotab ära

ruumi individuaalsuse. Kasutajast võõrandunud ruumi loomisele vastandab end

osalusarhitektuur, mille praktiseerimise käigus toimub kasutaja kaasamine

disainiprotsessi. Osalus pakub arhitektuurile uusi lähenemisviise ja paljastab

normatiivse arhitektuuri piiratuse43. Osalusarhitektuur loobub oma arhitektuuri

autonoomiast ja näeb end pigem suurema sotsiaalse- ja poliitilise keskkonna

osana 44 . Ruumi kasutajate osalemine selle loomise protsessis seab ümber

traditsioonilised autorluse suhted (vt Ill. 14). Ruumi hilisemate kasutajate

kaasamine disainiprotsessi võib toimuda erineval moel. Uhke on arhitekti Ralph

Erskine lähenemine Londonis asuva Bykeri elamuala planeerimisele – arhitekt tõi

43

J. Till. The Negotiation of Hope. lk 17. Kasutatud pdf versioon: http://www.mom.arq.ufmg.br/mom/05_biblioteca_2/arquivos/till_negotiation.pdf (vaadatud 27.10. 2014) Algselt ilmunud: J.Till. The Negotiation of Hope. – Architecture and Participation. J. Blundell, D. Petrescu, J.Till. (eds.) London: Routledge, 2005, lk 25-44. 44

T. Schneider, J. Till. Alternate Currents. Editorial. – Field: A free journal for architcture, 2008, vol 2 (1), lk 1. http://www.field-journal.org/uploads/file/2008%20Volume%202%20/Editorial.pdf (vaadatud 24. 10.2014).

28

oma büroo vähemalt osaliselt üle otse ehitusplatsile. Samuti on Viini arhitekt

Ottokar Uhl, kes pühendas oma karjääri n-ö demokratiseerunud esteetikale, üsna

radikaalne oma disainiprotsessis. Ta oli veendunud, et arhitektuuri kasutaja peab

olema ka selle autor. Uhl lasi tulevastel elanikel teha ruumiprogrammiliste ja

funktsionaalsete otsustuse kõrval isegi ehitustehnilisi valikuid45. Ühe Viinis asuva

lastega peredele mõeldud korterelamuprojekti puhul, pidas Uhl kasutajatega

väidetavalt 3 erakohtumist, et lasta neil reaalselt ise planeerimisprotsessis

osaleda46.

Tänapäevaste ehitusühistute liikmete osalemise osakaal disainiprotsessis on üsna

erinev. Mõni seltskond laseb hea meelega rohkem otsuseid teha ära arhitektil, kuid

mõni on aktiivne partner kogu protsessis. Kaasav disainiprotsess eeldab, et

arhitekt kujundab välja oma võttestikku, kuidas kõiki ootuseid ja soove

kaardistada. Jesko Fezeri ja IfaU koostöös valminud Berliini Ritterstraße 5 maja

disainimisel kasutasid arhitektid elanike eluviiside kaardistamiseks n-ö

eluraporteid (Wohnreport, vt Ill. 15)47.

Ill. 15

45

A. Müller. The Fundamental Protagonist. – Field: a free journal for architcture, vol.2 (1), 2008. http://www.field-journal.org/uploads/file/2008%20Volume%202%20/The%20Fundamental%20Protagonist_Mueller.pdf (vaadatud 27.10.2014). 46

"Wohnen mit Kindern", arhitekt O. Uhl, 1979-1984, Wien-Floridsdorf. Vaata rohkem fotosid ja informatsiooni: http://www.jsbielicki.com/uhl/Projekte/Wohnen_mit_Kindern/wohnen_mit_kindern.html (vaadatud 27. X 2014) 47

Vaata täpsemalt peatükki 5.2.1 Näide 1: R50.

29

Kõik tulevased elanikud said kaardistada individuaalselt oma korteri struktuuri,

mõõdud, ruumilised ühendused ja kvaliteedid, milline võiks olla meeleolu, sisustus

ja valgustus. Samuti vaadati üle inimeste praegused korterid, et saada aru tulevase

korteri vajalikest nüanssidest. Isiklike vajaduste kõrval selgitati välja

kogukondlikud huvid, ühised tõekspidamised ja ehitusstandardid: millised on

eluruumide aluskvaliteedid ja kus asuvad tehnilised šahtid.

Kuna kasutaja saavutab suurema otsustusõiguse, muutuvad jõuvahekorrad

arhitekti ja kasutaja vahel. Viimane saab õiguse väljendada oma soove, muutudes

planeerimisprotsessis autonoomseks subjektiks. Arhitekt peab loovutama aga osa

oma spetsialisti rollist ja riskima autoriteedi langusega.48

48

J.Till. The Negotiation of Hope. lk 13-14. A. Müller. The Fundamental Protagonist. lk 78.

30

2.1 Ettemääramatus

Berliini arhitekt Florian Köhl büroost FAT KOEHL ARCHITEKTEN, kes tegeleb

peamiselt ehitusühistutele projekteerimisega, kommenteerib, et arhitektil võib olla

küll ettekujutus valmivast projektist, kuid alles kõigi korteriomanikega kohtudes,

selguvad erinevad ideed (vt Ill. 16, 17). Arhitekti seisukohast saavutab projekt

teatud määral iseseisvuse, sest avatud projekteerimisprotsessi tõttu võib ehitis

jõuda ootamatute tulemusteni. Erinevad osapooled on tööprotsessis tihedalt

seotud, mis viib autoriõiguste jagamiseni arhitekti ja tellija vahel. Köhli sõnul on

kortermaja projekteerimine osalusdisaini meetodil ilmselgelt keerulisem kui

tavapärane viis, kuid on väljakutseks uute tüpoloogiate väljaarendamiseks ja

eksperimenteerimiseks ning kannab endas seega olulist potentsiaali.49

Ill. 16, 17 fatkoehl architekten, Berlin, Strelitzer Strasse 53, ehitatud aastatel 2004-2007. Elamu, mille kortereid saab vastavalt kasutusvajadusele väiksemaks tükeldada või laiendada. Korterite ja seega kogu hoone struktuur selgub alles kõigi tulevaste elanikega kohtudes.

49

F. Köhl. Geteilte Autorschaft. Die Baugruppe als erwiterte Architekturpraxis. – ARCH+ Zeitschrift für Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März 2011, 201/202, lk 114-117.

31

Jermey Tilli meelest põhjustab tavaliselt just sattumuslikkus kasutajate

kõrvaldamise disainiprotsessist, sest enamus arhitekte kardab määramatuse mõju

puhastele disainiideele. Tulemuseks on kasutaja vajaduste asendamine

kõikvõimalike spetsialistide poolt koostatud normide ja ettekirjutustega, mis

kahtlemata töötavad küll vajalike ohutuse ja kvaliteedi regulatsioonidena, kuid

samas ebaisikustab ruumi. Tilli meelest peaks arhitekt mõistma, et nii

traditsiooniline arhitektuuri tegemise viis kui ka kasutajaid kaasav meetod on igal

juhul sattumuslik, mistõttu ei tasu osalust karta, vaid proovida ära kasutada selle

potentsiaali. 50

Till rõhutab oma essees "Negotiation of Hope", et kasutaja osalemisel peaksid kõik

osapooled tunnistama olukorra poliitilist iseloomu. Ei tasu olla idealistlik ja arvata,

et otsustele jõutakse konsensuslikul teel, pigem jõutakse tulemusteni

läbirääkimiste ja vaidluste kaudu, mille abil selgitatakse välja uus ja parem variant.

Osalus on läbinisti poliitiline tegevus, sest peetakse läbirääkimisi teemadel, kus

erahuvid põrkuvad kollektiivsete huvidega ja sotsiaalsus vastandub

individuaalsusega. Ruumid, mis tekivad osaluse kaudu, ei põhine universaalsusel,

vaid on sattumuslikud ja tulenevad "strateegiliselt kalkuleeritud pidevalt muutuva

tasakaalupunkti paigale jäämisest".51

Till toob välja, et osaluse õnnestumiseks peab arhitekt esmalt tunnistama

arhitektuuri sattumuslikku olemust ning teiseks leidma keele, mis sobib kasutajaga

suhtlemiseks. Till pakub vestlemist ja üksteisele lugude jutustamist kui viisi,

kuidas vahendada kasutaja kogemust spetsialistile. Jutustamine ei tee vahet

osapoolte erinevates erialastes teadmistes ja on oma olemuses sobivalt

sattumuslik. Arhitekti ülesandeks jääb ruumi-jutustustest teha arhitektuursed

järeldused.52

50

J. Till. Architecture of the Impure Community. lk 5. Kasutatud pdf versiooni: http://www.mom.arq.ufmg.br/mom/05_biblioteca/acervo/till_archo.pdf (vaadatud 28 X 2014) Algselt ilmunud: J. Till. Architecture of the Impure Community – Occupations of Architecture. Jonathan Hill (ed.) London: Routledge, 1998, lk 61–75. 51

J.Till. The Negotiation of Hope, lk 19 20. Till kasutab tekstis väljendeid: "negotiation of hope" ja " making best sense". 52

Ibid. lk 3–18.

32

3. Arhitektuursed ja sotsiaalsed lisaväärtused

Ill.18

Välismaiste ehitusühistute poolt valmisehitatuid näiteid vaadates võib täheldada,

et omaalgatuslikud elamuarendusprojektid toovad endaga kaasa arhitektuurseid ja

sotsiaalseid lisaväärtusi. Põhjus on lihtne – otsustusstruktuur on teine kui

kommertsarendajatel. Valikuid ei pruugita teha ainult odavuse seisukohast

lähtuvalt, vaid pikemaajalist kvaliteeti silmas pidades. Iseehitajatel on võimalus

pakkuda välja uudseid, ökoloogilisi ja ebastandardseid lahendusi, millest

traditsiooniline kinnisvaraarendaja ei oleks huvitatud. Samal ajal on võimalik

hoida kokku kulutustelt, sest ei maksta arendajale. Eestis ehitava arendaja

kasumiootus on 15-20 %,53 mille pealt saaks ühistu vastavalt kokku hoida. Lisaks

ehituslikele kvaliteetidele võimaldavad isearendatud projektid mõelda läbi, kas ja

kui olulised on naabritevahelised suhted ja kuidas see võiks väljenduda

elukeskkonnas.

53

P. Üts (YIT Ehituse krundihangete juht, ärikinnisvara arendusosakonna juht), intervjuu autorgia, Tallinnas, 15.10.2014

33

3.1 Energiasäästlikud lahendused

Saksamaa näidetele toetudes võib väita, et isearendatud projektid on juhtival kohal

energiasäästlike ehitusviiside rakendamisel ja eksperimenteerimisel, isegi kui see

tähendab suuremat algfinantseeringut (vt Ill. 19, 20)54. 2021. aastal rakenduva EL

energiatõhususedirektiivi liginullenergiahoone nõuete valguses võiks

energiasäästlike elamuühistute tegevus olla Eestis teed rajav viis, kuidas kohaneda

uute energianõuetega. Roheliselt meelestatud ühistutel on võimalik lisaks

energiasäästlikele ehituslahendustele püüelda ümbritsevast energiatarnest

sõltumatu isevarustamise poole, moodustades selleks energiaühistu. Ka

„Hoonestuse (elamumajanduse) valdkonna arengukava 3 +“ toob välja, et

ühistuline ehitus võiks lisaks eluasemete ehitamisele võimaldada ühist

taastuvenergial põhinevat energiatootmist hoonete lokaalsel varustamisel

vajamineva energiakogusega.55

Hetkel funktsioneerib Eestis SA KredExi poolt koordineeritud Euroopa Liidu

rahadega korterelamute energiatõhusa rekonstrueerimise toetus, kuid puudub

energiatõhusate uusehitiste toetus, mis võiks oluliselt aidata kaasa ühistulise

ehitamise realiseeritavusele56.

Ill. 19, 20 Deimel Oelschläger Architekten, Berliin, Schönholzer Str 13/14, ühistu „Living Urban Units“, valmis 2009. aastal. Tegemist on passiivmajaga: energiakulu küttele on 15 kWh/m2 aastas, katusel asuvad päikesepaneelid, kraanivett taaskasutatakse tualettides, ökoloogilised ehitusmaterjalid (fassaadi puitelemendid, tsellulooskiudusid sisaldav soojustus).57

54

Self Made City, lk 43. 55

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2030+. Hoonestuse (elamumajanduse) valdkonna arengukava 2030+ lähteolukorra analüüs, Tallinn 2013, lk 71. Kasutatud pdf versiooni: http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/6/6a/Arjakas,_M.%3B_Kurnitski,_J._Hoonestuse_%28elamumajanduse%29_valdkonna_arengukava_2030%2B_l%C3%A4hteolukorra_anal%C3%BC%C3%BCs.pdf (vaadatud 15.02.2015). 56

P. Üts, 15.10.2014. 57

Wohnprojekt Living in Urban Units, http://www.stadtentwicklung.berlin.de/soziale_stadt/gender_mainstreaming/de/stadt_der_zukunft/exkursionen.s

34

3.2 Linnaruumiline väljakutse

Omaalgatuslik ehitustegevus loob elanike rühma, kes kujundab aktiivselt oma

elukeskkonda. Seega võib ühistu tegevus kanduda kaugemale oma maja piiridest

ning mõjutada positiivselt ka naabruskonda. Samas määrab ehitusseltskond ise

oma avatuse ümbruskonnale, mis tuleneb konkreetsetest soovidest ja asukohast

Võimalik on luua ümbritsevale suletud ja privaatsem elukeskkond või kasutada

ära võimalust pakkuda midagi positiivset tänavaruumi ja ümberkaudsete elanike

jaoks. Variante on mitmeid: tänavahaljastus, krundile kõrghaljastuse võimaluse

jätmine maksimaalse hoonestusmahu asemel, tükike avalikku ruumi, avatuks

jäetud vajalik läbipääs läbi krundi või avalike- ja teenindusfunktsioonide toomine

tänavatasapinda (vt Ill. 20–23).58

Ill. 20, 21, 22, 23 Üleval: Zanderroth Architekten, Berliin, Schönholzer Stra e 10a, 2007, hoonestus astub tänavanurgalt tagasi, saavutades nii korterite jaoks parema valguslahenduse, kuid samas tekitab nurgale väikese avaliku pargi. All: Ebers, A. Lampen, Ludloff+Ludloff, W. Thiessen, K. Hansen, Schöningmosca jt. Berliin, Bernauer Stra e, 2008. Projekt koosneb 16 ridaelamust, mis vaatamata täielikult linnalisele asukohale tekitab oma planeeringuga vaikse ja külaliku meeleolu, pakkudes seda ka läbi jalutavatele inimestele.

html (vaadatud 29.05.2015), LUU - Living in Urban Units, http://www.luu-berlin.de/passiv_konzept.php (vaadatud 29.04.2015). 58

Self Made City, lk 29–31.

35

Traditsioonilise kinnisvaraarenduse puhul vastanduvad arendaja ärihuvidest

kantud soovid ja kasutajasõbralik linnaruum. Näiteks soovitakse saavutada

ebareaalselt suurt hoonestusmahtu ja kaetakse kogu vaba krunt

parkimiskohtadega. Osalusplaneerimise puhul vastanduvad aga sealsed

konkreetsed elanikud ja linnaruum. Siinkohal põrkuvad rühma huvid ühiskondlike

huvidega ja isiklikud huvid kollektiivsete huvidega. Ehitusühistud on

linnaruumilise väljakutse ees – ühelt poolt on neil võimalus kujundada üks tükk

linnast paremaks, aga samas teha seda enda soovide järgi. Tekib küsimus, milline

on inimeste kujutluspilt ideaalsest elukeskkonnast ja võib-olla ei ole see selline

nagu arhitekt või naabruskonna elanikud ette kujutaks. Siinkohal on arhitektil või

planeerijal võimalus selgitada erinevaid võimalusi ning leida balanss linnaruumi ja

ehitusrühma individuaalsete soovide vahel.

Viies läbi vestlusi projektirühmaga, joonistus välja selge hoiak "oma" ja "teised"

vahele. Üheltpoolt tundub linnaruumiga interaktsiooni pakkuv hoonestusviis

paeluv, samas tekitab võõristust. Viidatakse oma isiklikule kogemusele, kus

võõrad, näiteks teiste majade elanikud, suhtuvad hoolimatult haljastusse või laste

mänguväljakusse.

36

3.3 Eluruumiga eksperimenteerimine

Valitsevad ühiskondlikud jõud on elamuehituse kaudu läbi ajaloo legaliseerinud ja

suunanud teatud eluviise ning muutnud nii mõne elumudeli prevaleerivaks ning

ühiskonna silmis õigeks59. Osalusplaneerimise käigus võidakse aga purustada

kivistunud arusaamad kodukeskkonna ülesehitusest. Iseehitamine pakub

võimalust enesemääramiseks ja katsetamiseks. Planeerimisprotsessis osaledes

toimub uute plaanide ja ka elamisviiside väljamõtlemine, kuna ruum on inimeste

soovide otsene vaste. Arhitektidele tähendab see eelkõige just erialast arengut,

eksperimenteerimist ja eneseteostust60. Ühistu kaashuvil saab katsetada uute

ehitusmaterjalidega või soodsate, kuid ebastandardsete materjalidega, juba

eelmainitud taastuvenergia lahendustega, ruumiprogrammi või

plaanilahendusega.

Omaalgatuslikud projektid loovad ruume konkreetsetele vajadustele ja inimestele.

Võimalik on leida sobilik planeering näiteks paljulapselisele perele, kes muidu

kaaluks suurema pinna vajaduse tõttu linnast välja kolimist. Korteri lahendus võiks

kasutada maksimaalselt ära personaalsete soovide projekti integreerimise

võimalust. Samas säilib alati küsimus selliste erilahenduste jätkusuutlikkusest. Mis

saab nendest eluruumidest, kui sinna asub elama teine pere või muutuvad

elustandardid? Seetõttu on originaaldisaini kõrval sama oluline ruumi

kohandamisvõime uues situatsioonis. Seega võiks hoone pakkuda ehitustehniliselt

piisavat paindlikust erinevateks siselahendusteks. Mõne näite puhul on näiteks

loodud suure korteri kaheks väiksemaks jaotamise võimalus kahe iseseisva

sissepääsu kaudu, mis võimaldab laste kodust lahkumise järgselt osa korterist ära

müüa või välja üürida (vt Ill. 24, 25).61

59

P. V. Aureli, M. S. Giudici. The Grand Domestic Revolution. Revisiting the Architecture of Housing. Architectural Association School of Architecture. Diploma Unit 14. Kursuse juhendmaterjal. 2014. lk 3. Kasutatud pdf versiooni: http://www.diploma14.com/2014/Dip14_The%20Grand%20Domestic%20Revolution.pdf (vaadatud 15.02.2015) 60

F. Köhl. Geteilte Autorschaft. Die Baugruppe als erwiterte Architekturpraxis. lk 115–116. 61

Self Made City, lk 42.

37

Ill. 24, 25 BARarchitekten, Oderberger Straße 56, Berliin, 2009.

3.4 Eluruumi sotsiaalsus

Ühistuprojektide ruumiprogrammi on võimalik kaasata erinevaid ühiskasutuslikke

funktsioone, et luua sotsiaalset interaktsiooni või lihtsalt muuta linnaline elu

mugavamaks. Kamba peale on võimalik lubada ruume, mida endale üksi oleks

võimatu lubada (nt suveköögiga katuseterrass, saun, laste mänguruum,

külaliskorter jne). Seega kui projekti satuvad inimesed, kellel on kattuvad soovid,

saab jagatud kasutuse kaudu võimaldada muidu linnas üsna luksuslikke

funktsioone. Siinkohal tekib aga uuesti küsimus ühisruumide jätkusuutlikkuse

kohta, sest elanikkonna vahetudes võivad muidu hästi toiminud ühisruumid jääda

tühjalt seisma. Ühiskasutusega seotud pinnad võiksid seega olla

kohanemisvõimelised erinevatele kooslustele või olla muudetavad korteriteks, äri-

või üüripindadeks. Samuti tekib ühistuprojekti puhul võimalus mõelda läbi, kas on

mõningaid tarbeesemeid, mida me võiksime tegelikult teiste naabritega jagada (nt

pesumasinad, jalgrattad, tööriistad jne).

38

Ill. 26, 27 Carpaneto. Schoningh Architekten, Berliin, Steinstra e 26, 2004. Avaliku juurdepääsuga sisehoovis saavad kokku inimeste privaatsed rõdud ja terrassid, ühine hooviala ja terrass, laste mänguplats. Piirid privaatse, avaliku ja poolavaliku väliruumi vahel on hägused ja eeldavad üksteisega arvestamist ja privaatsuse respekteerimist.

Tasub kriitiliselt suhtuda keskkonna determinismi inimese käitumisele, kuid

kahtlemata saab ruum pakkuda võimalusi kohtumisteks. Näiteks kortermaja

trepikoja ette paigutatud pink võib efektiivselt soodustada naabritevahelist

läbikäimist.

Linnas elades oleme a ra unustanud, mida kogukonnal ja tugeval naabruskonnal on

elule pakkuda inimlikku suhtlust ja turvatunnet, seda eriti vanematele ja üksi

elavatele inimestele. Marion Neue Hamburger Terrassen projektist kommenteerib,

et nende ühistumaja kõige väärtuslikumaks osaks on just head naabrussuhted.

Tema ümber on alati olemas inimesed, kes üksteist vajadusel aitavad 62 .

Ühistuprojektid on oma olemuselt kogukondlikud, sest naabrid õpivad üksteist

protsessi käigus tundma ja lihtsalt peavad oskama üksteisega arvestada (vt Ill. 26,

27).

Magistritöö käigus läbiviidud küsitlustest selgus, et eelpoolmainitud sotsiaalsus

võib mõnele mõjuda vastupidiselt hoopis hirmutavalt, sest oma korterit on

siiamaani võetud kui anonüümset maailmast eraldumise kohta. Aktiivseid

naabrussuhteid ei osata väga hinnata, sest puudub ka varasem kogemus ja

traditsioon. Samas on viimastel aastatel üha aktiivsemaks muutunud

linnaosaseltside tegevus näidanud, et paljud on siiski huvitatud oma

62

21 min for the Neue Hamburger Terrassen, LAN architecture, video majaelanike ja arhitektiga, https://vimeo.com/105240214 (vaadatud: 21.02.2015).

39

naabruskonnas elavate inimestega koos tegutsemisest. Kokkuvõttes ei kohustu

keegi soovimatuks lävimiseks, kui seda ei soovita ning isiklik korter jääb jätkuvalt

iga inimese omandiks, kus saab privaatsust nautida.

3.5 Taaskasutusprojektid

Omaalgatuslike projektide kaudu on võimalik uuesti elule aidata vanasid

kasutuseta või lammutamisele määratud hooneid. Saksamaal elluviidud projektide

suurused varieeruvad üksikutest majadest kuni suurte hoonekompleksideni (vt Ill.

28, 29).

Eesti kontekstis ongi ilmselt ühistuprojektidega lihtsam alustada just mõne maja

rekonstrueerimisest, sest sellisel juhul on olemas juba füüsiline objekt, mille külge

inimesed saavad koonduda. Võimalik oleks taodelda energiatõhusa renoveerimise

toetust ja ka pangal oleks selgem arusaam, millega on tegu. 63.

Ill. 28, 29 Graetz Architekten, Klaus Meibohm, Christian Müller, Berliin, Grimmstra e 10,12-16. Endine 26 000 m² suurusel alal asuv haiglakompleks on muudetud ühistu "Am Urban" organiseerimise teel elamualaks.

63

P. Üts, 15.10.2014. A. Oja, 09.10.2014.

40

4. Ehitusühistute tegevus Eesti kontekstis

Ill. 30 Kollaaž: Tartu Annelinna paneelelamu ja käimasolevad Tallinna uusarendused - kvalitatiivset muutust pole toimunud, ometi soovitakse endale kaasaegset elupinda ja võimalusel vahetataksegi vana korter uue "samasuguse" vastu.

Taasiseseisvumise järgsel ajal ei ole Eestis teadaolevalt ühtegi suuremat

eelkirjeldatud Saksamaa ühistumaja mudelile vastavat omaalgatuslikku

ühistuprojekti realiseeritud. Tehtud on väiksemamahulisi paarismaja ja

restaureerimisprojekte, mis on jäänud oma pere või lähedaste sõprade vaheliseks

asjaajamiseks. Tekib küsimus, miks ei ole siiani ühtegi suuremat seltskonda

kaasavat elamuprojekti tehtud, kui meetod ise tundub nii pragmaatilisest

vaatenurgast kasulik kui ka muid lisaväärtusi loov.

Omaalgatusliku ehitamise mudel põrkub Eestis koheselt erinevate majanduslike,

juriidiliste ja sotsiaalsete teguritega, mis kahtlemata teevad projekti läbiviimise

keeruliseks. Tegemist on n-ö surnud ringiga, sest ilma suunda näitava projektita on

raske teemat laiemalt ühiskonnas tõstatada. Tugevalt on juurdunud arusaam, et

elumajade ehitamine on ainult kinnisvaraarendajate valdkond, millele ei paku ka

olulist alternatiivi sotsiaalehitus, rääkimata iseehitamisest. Inimesed, kes on

kaalunud ühist projekti, on asja keerulisuse tõttu mõtte kõrvale pannud.

Probleemidering on kompleksne ning vajaks kindlasti valdkonniti lähemalt

uurimist. Millised on suuremad takistused omaalgatuslike ehitusgruppide

tegevusele?

41

4.1 Maa küsimus

Esimene ja äärmiselt oluline etapp ehitusühistu tegevuses on sobiliku elamukrundi

leidmine ja selle ostmine. Kuna pangad karmistasid kriisijärgselt oma

laenuandmise poliitikat, siis üldiselt maa ostmiseks laenu ei anta. Kui on soov

ehitada näiteks Tallinna kesklinna, kus maa on kallis, peab inimestel olema juba

märkimisväärne summa vabalt olemas, mis ilmselt tekitab ühistutele kõrge

sisenemisbarjääri. Swedbanki korterühistute valdkonna juht Janis Pugri pakub

välja, et Tallinnast kergem võiks olla ehitada kuhugi lähivalda, kus just maa hinna

tõttu oleks projekti kergem käima lükata. Samuti tundub see talle realistlikum

protsessi mõttes: ehituspiiranguid on vähem, seega kogu ettevõtmine on kiirem ja

kogu hind kokkuvõttes madalam. Ka kohalikul omavalitsusel võiks tekkida huvi

pakkuda noortele ettevõtlikele inimestele maad ja seeläbi meelitada oma kodu

sinna rajama.64

Sama arvamust jagab YIT Ehituse krundihangete juht Piret U ts kergem oleks

projekti realiseerida just maa hinna tõttu linna servas65. Pilootprojekti tegemiseks

tundub tõesti mõistlikum vaadata kesklinnast kaugemale, kuid pikas plaanis tuleks

leida siiski toimiv süsteem, kuidas inimesed saaksid endale ehitada kodu linnalisse

keskkonda.

Väiksemate elamukruntide pakkumisi võib leida kinnisvaraportaalidest, kuid osa

pakkumiste infost, eriti suuremate kruntide kohta, ei pruugi jõudagi avalikele

lehekülgedele, kuna info liigub palju kinnisvaraga tegelevate inimeste siseringis.

Piret Üts arvab, et ühistute vaatenurgast olukord siiski lootusetu ei ole pakkumisi

on ja ka suurfirmad müüvad vahel oma krunte. Kõigile on vabalt ligipääsetav

Tallinna planeeringute register, kust on võimalik näha kruntidega seotud infot.

Elektroonilisest kinnistusraamatust on võimalik leida kruntide omanikud ja

nendega näiteks otse kontakti võtta.66

64

J. Pugri, intervjuu autoriga, Tallinnas, 18.11.2014. 65

P. Üts, 15.10.2014. 66

P. Üts, vestlus autoriga, Tallinnas, 29.03.2015.

42

Eelnev muidugi eeldab, et seltskonnas on keegi, kes on varem planeeringutega

kokku puutunud ja oskab vajalikku infot otsida. Siinkohal võiks ka linna

planeerimisamet pakkuda vabade elamukruntide infot iseehitajatele, et teha

protsessi veidi lihtsamaks. Jaak-Adam Looveer Tallinna linnaplaneerimisametist

arvas, et kuna linnal on olemas kogu kruntidega seonduv info, saaks linn viia

põhimõtteliselt kokku kruntide omanikud huvilistega67.

4.2 Finantseerimine

Ehituse finantseerimisallikate otsimisel tekib veelgi takistusi, sest praegu

ilmselgelt puudub vastav ehitusühistute laenutoode ja pankade jaoks on

iseehitajad tundmatu valdkond. Pangad on võtnud suhtumise, et arendajad peavad

olema võimalikult turvalised tegutsejad, kellel on olemas omakapital ja oskusteave.

Pank tahab olla alati kindel, et kui antakse raha, siis viiakse ka projekt lõpuni. Janis

Pugri sõnul oleks ühistuprojekt pangale põhimõtteliselt mõeldav, kuid kõrgema

riskiga pilootprojekt. Projekt peab olema seega vähemalt samal professionaalsel

tasemel suurfirmadega ettevalmistatud ning riskid võimalikult hästi maandatud. 68

Selleks, et panka projektiga tulla, peab olema olemas ehitusloaga projekt, maa ja

äriplaani nägemus. See kõik aga nõuab, et ühistul on endal enne olemas

rahakapital, mille eest saab tegeleda projekteerimise ja kogu asjaajamisega. Panga

risk oleks ka väiksem, kui enne ehituse algust on ette teada korteri omandajad,

nendega tehtud lepingud ning omafinantseeringu sissemakse 30 %.

Finantseerimine võiks olla sarnane näiteks üksikisiku eramu ehituse etapilise

finantseerimisega ehk rahastus on etapiline vastavalt ehitustöödele. Maja valmides

võiks laenu vormistada ümber näiteks eraisiku eluasemelaenudeks. Kuigi raskusi

on palju, siis Pugri panga poolt siiski ületamatuid takistusi ei näe, seda juhul kui

täidetakse riske vähendavaid kriteeriume.69

67

J.- A. Looveer, vestlus autoriga, Tallinnas, 07.10.2014. 68

J. Pugri, 18.11.2014. 69

Ibid.

43

Piret Üts toob välja, et ehitusühistute tegevus võiks toimida energiatõhusa

ehitamise toetuse kaudu nagu praegu toimib KredExi renoveerimistoetus70. Mõne

toetusmeetme rakendamine annaks ühistutele kindlust juurde, et projekt ette

võtta. Näiteks Saksamaa ehitusühistud on saanud palju tuge vähendatud

intressimääraga laenust, mida on võimalik taotleda energiatõhusa ehitamise

puhul71.

4.3 Poliitiline küsimus

Eestil on siiani olnud tugevalt mittesekkuv eluasemepoliitika, millesse on viimasel

ajal proovinud tuua uut mõtteviisi riiklikult toetatud üürimajade kaudu

majandusminister Urve Palo.72 Kindlasti on oluline, et Eestisse tekiks stabiilne

üüriturg, kuid kuna paljud eestlased väärtustavad oma enda kodu olemasolu, on

vaja, et ka selles osas leiduks riiklik visioon.

Janis Pugri leiab, et riiklik toetus ja teema laiem tõstatatus ühiskonnas on väga

oluline, et ehitusühistute tegevust soodustada. Ühelt poolt oleks see võimalus

mõnele poliitikule uue ja värske idee väljakäimiseks valimislubadusena, samas

tekitaks ühiskonnas diskussiooni ja tutvustaks kodanikuühiskonnale omast

isetegevuse võimalust. Pugri arvab, et kui riiklikul tasemel teemat üles ei võeta, on

tegemist surnud ringiga, sest takistusi on erinevates valdkondades palju. Samuti

oleks riigi panus oluline maksutehnilisest poolest, sest iseehitajad ei saaks olla

kehvemas seisus kui tavaline kommertsarendaja. Näiteks ühistu tegutsemisel OÜ-

vormis võib tekkida probleem ehituse korteriteks jagamise puhul, sest seda

võidakse lugeda käibemaksustavaks tehinguks. Siinkohal oleks riigil näiteks

võimalus teha ühistutele maksutehnilisi erandeid, et iseehitamist soodustada.73

70

P. Üts, 15.10.2014. 71

Laenu koordineerib KfW: Kreditanstalt für Wiederaufbau ehk Saksamaa Liitvabariigi arengupank, https://www.kfw.de/kfw.de-2.html (vaadatud 04.05.2015). 72 U. Palo 2014, Riik ei suuda lahenda kõiki Ees üürielamute puuduse probleeme. Urve Palo kodulehekülg,

http://www.urvepalo.ee/?p=335 (vaadatud 29.04.2015). 73

J. Pugri, 18.11.2014.

44

4.4 Juriidiline küsimus

Ühistuline ehitus nõuab väga selgeid juriidilisi lepinguid, mis sätestavad ära

erinevate osapoolte õigused ja kohustused. Piret Üts ütleb, et põhjalikult tehtud

osanike leping aitab paljusid riske maandada. Näiteks juhul kui üks

ühistuliikmetest satub protsessi käigus rahalistesse raskustesse, on tal võimalik

ühistust välja astuda, oma vara võõrandada ja kellelgi teisel tema asemele tulla.74

Põhja-Tallinna Arsenali keskuse arendaja Aadu Oja rõhutab samuti, et eriline rõhk

tuleb panna juriidilisele poolele. Lepingus tuleb paika panna, mis õigused kellelgi

otsustusprotsessis on, et vältida ajalisi viivitusi ja halvimal juhul kohtuvaidlusi. 75

Ehitusühistu tegevuse käigus on vastavalt ühistu tegevusele vaja erinevaid

juriidilisi vorme. Ideede genereerimise etapis, kui ühistul ei ole veel

märkimisväärset rahalist tegevust, võib vajadusel moodustada näiteks seltsingu

või mittetulundusühingu. Kui jõutakse suuremate rahaliste tehinguteni

moodustatakse näiteks osaühing ning maja valmides korteriühistu.76

Nagu eelpool mainitud, siis selge juriidiline külg on äärmiselt oluline projekti

edukaks õnnestumiseks ning seega nõuaks professionaalset õigusalast uurimist,

mida hetkel Eesti seadusandlus võimaldab, takistab ja mida peaks muutma, et

ehitusühistute tegevust soodustada.

74

P. Üts, 15.10.2014. 75

A. Oja, 09.10.2014. 76

P. Üts, 15.10.2014.

45

4.5 Ühiskondlik valmisolek

Ühistegevus on Eestis aktsepteeritud ja iseenesestmõistetav sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas mittetulundusühingute, seltsitegevuste ja kutseliitude kaudu.

Samuti on korteriühistud levinud viis korruselamute haldamiseks.

Ettevõtlusvaldkonnas või eluruumi kujundamisel on ühistegevus aga pigem vähe

levinud asjaajamisviis. 77 Õnneks leidub järjest enam erinevaid ühistegevust

populariseerivaid ettevõtmisi, mis toovad esile selle positiivsed küljed kaasaja

kontekstis78.

Ehitusühistu tähendab ehitusvastutuse jagamist erinevate ehitajate vahel, mis

eeldab üksteise usaldamist ja varade ühendamist. Tekib küsimus, kas eestlased on

valmis nii mahukaks ühistegevuseks, mis kaasab suuri rahalisi riske ja

kompromissiderohket otsustusprotsessi. Kohalik ühistegevuse kultuur on olnud

siiani pigem nõrk ja tooni on andnud kapitalistlik individualism.

Projektigrupi liikmetega tehtud vestlustest selgus, et ühistegevus tundub ideena

tore, kuid mitmed kahtlevad, kas Eesti ühiskond on selleks mentaalselt ja inimesed

kasvatuslikult valmis. Mõned tõid välja oma negatiivseid kogemusi praegustest

kortermajadest, kus inimesed ei tunne huvi ühise hoovi korrastamise vastu ja on

hoolimatud teiste elanike pingutuste suhtes. Mitmed inimesed tunnistasid, et nad

oleksid teoorias taolisest ühistegevusest huvitatud, kuid viidates tagasi varasemale

kogemusele, kahtlesid, kas nad suudaksid olla piisavalt usaldavad ja

kompromissivalmid. Samas nagu ka eelpool mainitud, siis asumiseltside aktiivne

tegevus erinevates Eesti linnades näitab inimeste ühiste eesmärkide seadmist

parema elukeskkonna nimel. Samuti annab positiivse signaali ühistegevuse

seostamine pigem lääneliku kodanikuühiskonnaga kui nõukogudeaegse

maailmaga.

77

Eestis tegutseb hetkel ühistulise ettevõtlusvormi tutvustamisega Eesti Ühistegeline Liit (EÜL), kelle tegevus saab peamiselt kõlapinda põllumajandussfääris, jõudmata teistesse eluvaldkondadesse. 78

Näiteks 17. aprillil 2015 toimus Telliskivi Loomelinnakus Linnalabori poolt korraldatud "Jagamismajanduse seminar", kus räägiti mõtteviisi muutusest asjade ja teenuste omamise ning jagamise suhtes. Üheks jagamise alustalaks on vastastikune usaldus nagu ka mistahes ühistulise ettevõtmise puhul.

46

5. Saksamaa ehitusühistud

Ill. 31 Berliini kaart ühistuprojektidega, numbrid tähistavad projektide arvu.

Saksamaal on ehitusühistute tegevus professionaliseerunud ja muutunud

alternatiivsest ettevõtmiseks läbiproovitud ja tihti eelistatud variandiks elupinna

otsimisel. Hinnatakse, et omaalgatuslikud projektid moodustavad hetkel

Saksamaal kogu ehitusmahust umbes 6 % ja Berliinis vastavalt 10 %79.

Rohkem kui kahekümneaastase ühistute tegevuse jooksul on joonistunud välja

peamised eksimiskohad ja raskused, aga ka mitmekülgsed võimalused, mida

omaalgatuslik ehitamine pakub. Seetõttu olen töös keskendunud just Saksamaa

ehitusühistute tegevuse uurimisele ja proovinud luua paralleele Eestiga.

Tänapäevase Saksamaa ehitusühistute mudeli alguskohaks loetakse 8

elanikuga Lõuna-Saksamaa ülikoolilinna Tübingeni. . aastate alguses jäi

Prantsuse vägede lahkumise järgselt suur ala linnast tühjaks, millest kujunes tänu

edumeelesele linnaplaneerimisele soodne võimalus ehitusühistutele.

79

N. Fiebig, O. Herwig „Minimization as an Experiment? In Conversation with pool architects from Zürich“. – DETAIL, 2014, 3, lk. 135.

47

Omaalgatuslik ehitamine kogus järjest rohkem järgijaid ja liikus Lõuna-Saksamaalt

põhja poole Stuttgarti ja Münchenisse, sealt Hamburgi, Leipzigi ja Berliini. 80

Berliinis omakorda sattus omaalgatuslik ehitustegevus soodsale pinnale, mistõttu

pärinevad sealt ka kõige huvitavamad näited. Berliinis oli juba 8 . aastate lõpul

tekkinud aktiivne isetegevuslik stseen, hoogu andis sellele müüri langemine ja

segadus omandisuhetes. 1990. aastatel levis Ida-Berliini isetegevus veelgi ning

inimestel kujunes aktiivne suhtumine end ümbritsevasse keskkonda, kuni .

aastal hakkas intensiivsemalt pihta Berliini tänapäevaste ehitusrühmade tegevus.

Tõuke andis sellele paradoksaalsel kombel üldine majanduslangus ja riikliku

elamuehitustoetuse lõpetamine, mistõttu arendajatel puudus huvi elamuehituse

vastu. Tööta arhitektidel tuli olla elatise teenimiseks loominguline, seega hakati ise

projekte algatama ja neile huvilisi otsima. 15 aastaga on enamus kesklinna

väikekruntidest juba täisehitatud, mistõttu on kogukondlikud ehitusrühmad

hakanud muutuma järjest suuremaks ning tegelevad järjest ulatuslikemate

projektidega.81

80

Baugruppen – Boom oder Auslaufmodell. – BAUNETZWOCHE, Nr. 319, lk 4, http://www.baunetz.de/baunetzwoche/baunetzwoche_ausgabe_3194353.html (vaadatud 13.02.2015). 81

Self Made City. lk 16 21. K. Ring. Berliini ehitusühingud: kogukonnad siselinnas. Berliner Baugruppe: Building Neighborhoods in the Inner-city. Maja, 3 (65), 2010, lk 36.

48

5.1 Saksamaa- ja Eesti konteksti võrdlus

Hetkel on Saksamaal olemas kõik võimalused, et omaalgatuslikku ehitamist

viljeleda: loodud on spetsiifilise oskusteabega ühistute tugivõrgustik, kust kõik

uued huvilised saavad vajalikku infot ja abi, pankadele ei ole ühistud enam

tundmatud kliendid, välja on töötatud vajalikud juriidilised lepingud ja vormid,

seadusandlus on ühistuid soosiv, õnnestunult on realiseeritud palju näiteid.

Omaaegne stardipositsioon ehitusühistute tekkimiseks oli Saksamaal kindlasti

parem kui hetkel Eestis, sest elamuarhitektuuriga eksperimenteerimine ja

alternatiivsete elamisvõimalustega oli katsetatud juba 7 . aastatest alates82.

Samuti on sealne järjepidev sotsiaaldemokraatlik ühiskond olnud ühistegevust

soosiv. Lisaks ei saa alahinnata Saksamaa ühiskonnas tugevalt esindatud kiriku

rolli kogukonna loojana ning kogukondliku tegevuse populariseerijana.

Eestis ei puudu täielikult ehitusühistute tegevuse traditsioon. 1920. ja 1930.

aastatel oli Eestis ühisehitus levinud. Eesti aja lõpuks oli Tallinnas registreeritud

5 ühistut, mis olid suutnud ehitada ligi 5 korterit83. Tuntuimateks nende seas

olid "Oma kolle" Pelgulinnas ja "Oma Tare" Kreutzwaldi tänavas.

Uued mõtted tekivad tihti olukorras, kus ollakse sunnitud probleemile lahendust

otsima Berliini na ite puhul pidid endale tegevust leidma noored tööta jäänud

arhitektid. Ajale jalgu jäänud Eesti elamufond ja noorte inimeste eluaseme puudus

on samuti probleem, mis nõuaks kavalat lahendust. Üheks võimaluseks võiks siin

olla probleemile läheneda ühistegevuse kaudu.

Berliin on kahtlemata metropol, kus oli olemas kriitiline mass inimesi, kes

huvitusid toona alternatiivsest ettevõtmisest. Tekib küsimus, kas näiteks

Tallinnast leiaks praegu mõneks kortermaja projektiks piisavalt inimesi, kes oleks

nõus viima läbi riskantset pilootprojekti. Võib-olla on siin võimalus hoopis Tartu

jaoks, et toetada noori ülikoolilõpetajaid Tartusse jääma ja kodu looma. Selleks

82

Baugemeinschaften. Bauen und Wohnen in der Gemeinschaft. lk 6. 83

M. Kalm. Keskklassi maailm võtab ilmet – 1920. aastate arhitektuurist. Eesti Kunstiajalugu 5. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht ja Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 269.

49

oleks muidugi vaja visiooniga linnaplaneerimist, et võiks korduda midagi sarnast

nagu . aastate alguses Saksamaa väikelinnas Tübingenis.

Saksamaa ja Eesti kontekst on selgelt erinev ning ühes riigis toimivat mudelit ei

saa otse teisse üle kanda. Saame õppida teiste õnnestumistest ja vigadest ning

kujundada enda oludele vastava süsteemi.

Esmajärjekorras võiks Eestis proovida läbi viia mõni pilootprojekt, mis tutvustaks

seeläbi üldsusele, millega tegu on. Võib loota, et inimesed, kes on sarnasele

ettevõtmisele varem mõelnud, saavad seeläbi tuge ka ise julgemalt ühisehituses

osaleda.

50

5.2 Näited

Näited olen valinud Berliinist, kuna esiteks sain võimaluse neid isiklikult

külastada ning teiseks on sealne omaalgatuslik kultuur tugev. Valitud majad

näitlikustavad ühistuprojektide võimalikku paljusust ja eriilmelisust. Neid on väga

erinevas suuruses, tüpoloogiates, omapäraste ruumiprogrammidega,

alternatiivsemaid ja traditsioonilisemaid, mistõttu ei ole olemas ühtseid

kriteeriume, mis kirjeldaksid tüüpilist ühistumaja. Iga projekt on konkreetse koha,

vajaduste, soovide ja inimeste moodi.

Ill. Näidete asukoht Berliinis

51

5.2.1 Näide 1: R 50

Arhitektid: IfaU und Jesko Fezer, Heide & von Beckearth

Ritterstraβe 5 , Berliin / valmimisaasta 3 / brutopindala 37 m² / korterit

Ühise kasutusega ruumid: suur ühisturuum soklikorrusel, katuseterrass, töökoda,

rõdud, jalgrataste hoiuruum.

Maja asub Berliini vabaplaneeringulises pealesõjaaegses elamurajoonis, mistõttu

võiks antud näide olla ka üheks võimalikuks mõttemänguks, kuidas ühistuprojekt

saab sobituda meie paneelelamute konteksti. Antud projekt on omanäoline, sest

eesmärgiks oli individuaalsete lahenduste asemel leida pigem ühised, kõigile

osanikele sobivad, standardsed lahendused. Tulemuseks on ühtne välisilme ja

kontrollitud ehituskulud. Vajalikud kommunikatsioonišahtid on fikseeritud, kuid

lubavad variatiivsust korterite siselahendustes.

Ill. 32 ,33 Soklikorrusel asuva ühisturuumi sisevaade, vaade tänavalt

52

Maja fassaad koosneb erinevate suurustega elementidest, mille seast võisid

elanikud oma korteri ruumiprogrammi jaoks valida soovitud suurusega aknad.

Vaatamata korralikule tüpiseerimisele, on korterite tubade jaotused väga

personaalsed. Elanikud said kaardistada oma korteri struktuuri, mõõdud,

ruumilised ühendused ja kvaliteedid. Samuti vaatasid arhitektid üle inimeste

praegused korterid, et saada aru ka tulevase korteri vajalikest nüanssidest. Isiklike

vajaduste kõrval selgitati välja kogukondlikud huvid, ühised tõekspidamised ning

soovid kollektiivseteks tegevusteks. Privaatsete rõdude asemel on loodud kogu

maja ulatuses perimetraalselt jooksvad ühisrõdud, mis peaksid soodustama

naabritevahelist suhtlust.84

Ill. 34 , 35 4. ja 5. korruse plaan

Ill. 36 Aksonomeetria

84

IfaU, J. Fezer,Heide und von Beckerath. Features 4: R50, lk 1–15. Wohnbaugemeinschaften in Berlin. Housing

Cooperative in Berlin – DETAIL, 2014, 3, lk. 159 161.

53

5.2.2 Näide 2: BIG YARD

Arhitektid: Zanderroth Architekten

Zeltstraβe 5, Berliin / valmimisaasta / brutopindala 66 m²/ 45 korterit /

138 elanikku (nendest 37% lapsed)

Ühise kasutusega ruumid: aed, katuseterrass, jalgrataste hoiuruumid,

külaliskorter, ühisturuum.

BIGyardi projekti defineerib ristikülikukujuline kõigist külgedest piiratud ühine

hoov, mille ümber keerleb inimeste privaatne elu ja naabritevaheline suhtlus.

Projekti eesmärgiks oli tekitada kesklinnalises asukohas vaikne ja turvaline

elukeskkond lastega peredele. 335 m² suurusele krundile on väga tihedalt

mahtunud m² brutopinda. Korterid on suured ja ulatuvad läbi mitmete

korruse, moodustades tegelikult nii ühe pika tänavapoolse ridaelamu ja

galeriisüsteemis mesonett-korteritega hoovipoolse mahu.

Ill. 37 40 Sisevaade, hoov ja katuseterrassid

54

Antud näite arhitektid on eelnevalt teinud mitmeid ühistuprojekte ning eelistavad

ühistutega töötada selgeid arhitektuurilisi piire seades. Nii võimaldavad inimesed

endale odavamalt saadud elupinna, kontrollitud kulutused ja linnaruum

ühtlustatud ning kvaliteetse välisilme. Samas on korteriplaanidele siiski lähenetud

võimalikult individuaalselt ja isiklikke soove silmas pidades. Ühisele hoovile lisaks

võimaldavad korterite katuseterrassid privaatset väliruumi kasutamise

võimalust.85

Ill. 41 Asendiplaan

Ill. 42 Lõige

85

SmartHoming, BIGyard, http://www.smarthoming.de/historie/ze_hist_1.html (vaadatud: 24.03.2015), Wohnen in

Gemeinschaft. Von der Idee zum gemeinsamen Haus, lk 73.

55

5.2.3 Näide 3: Mischen possible

Arhitektid: BARarchitekten

Oderberger Straße 56, Berliin / valmimisaasta / brutopindala 3 m²

Ühise kasutusega ruumid: katuseterrass, külaliskorter. Korterid on suuruses: 30-

8 m², äripinnad on samuti varieeruvad: 5-54 m².

Hoone on eriline teiste samalaadsete Berliini linnakoe tühimikke täitvate

projektide seas pool hoonepinnast on korterid, mille elanikeks ja omanikeks on

ehitusühistu liikmed, ülejäänud aga väljarenditavad kontori- ja äripinnad. Antud

projekti puhul ähmastuvad piirid n-ö endale ehitaja ja ärilise eesmärgiga projekti

vahel. Inimestel oli soov ehitada endale elupind, kuid tegeleda ka ärilise poolega

üüripindade kaudu. Kahtlemata eeldab selline segaprojekt rahalist võimekust ning

ka suuri riske. Projekti algatajateks, omanikeks ja projekteerijateks olid samad

arhitektid ning nende soov oli linnalise asukohaga krundile luua

segafunktsioonilise programmiga maja, mis pakuks midagi ka ümbritsevale

tänavaruumile. Seetõttu avaneb tänavale kohvikupind, pisike galerii, äripind ning

väljarenditavate kontoriruumide suured aknad paljastavad majas toimuva

tänavale.

Ill. 43, 44 Vaade tänavalt, 1. korrusel asub tänavaruumiga sobituv kohvik ja pood

56

Maja on kokkupandud nagu lego korterid ja stuudiod po imuvad omavahel,

moodustades keerulise, samas paindliku süsteemi. Kortereid saab tänu mitmele

sissepääsule vastavalt leibkonna suurusele väiksemaks või suuremaks liigendada.

Arhitektid tegelesid ka ise reaalse ehitamisega, mis andis neile võimaluse otse

ehitusplatsil eksperimenteerida. 86

Ill. 45, 46, 47 Korterite sisevaated, korterite konfiguratsioon hoonemahus

86

Self Made City. lk 84 87. F. Köhl. Geteilte Autorschaft. lk 114-117.

57

6. Dialoogide kvartal ehitusühistu Tulika tänaval

Ill. 48 Vaade elamualale

Magistritöö projekti osa mängib läbi ehitusühistu projekti Tallinna kontekstis.

Projekti oluliseks aspektiks on reaalsete inimeste nägemuste ja soovide

kaardistamine ning projekti kaasamine. Kuna ühistuprojektide praktiline kasu

seisneb võimalikus rahalises kokkuhoius, saadab tööd projekti realiseerimise

hinnanguline kulude arvutus.

58

6.1 Kasutajate kaasamine projekti

Ill. 49 Projektis osalenud inimesed. Täpid tähistavad meie kohtumiste arvu. Lisaks toimus suhtlus meili teel.

Iseehitamine võimaldab luua konkreetsetele inimestele ja eripäradele vastavat

eluruumi. Seetõttu proovisin ka magistriprojekti integreerida inimeste nägemusi ja

unistusi oma kodudest, milleks moodustasin n-ö ühistu tuumikgrupi (vt Ill. 49). 7

leibkonna valimi aluseks oli eeldus, et nad kaaluvad praegu või lähitulevikus uude

korterisse kolimist ja oleksid ka tegelikult huvitatud omaalgatusliku kortermaja

projektis osalemisest.

Paralleelselt iseseisva projekteerimisega viisin projektis osalevate inimestega läbi

mitmeid vestlusi silmast silma ja meili teel. Vestluste käigus rääkisime nii

üldisematel jagatud ja isikliku eluruumi ning elukeskkonda puudutavatel teemadel,

kuid ka konkreetsemalt projektist (vt Ill. 5 53, lisa 2: projektigrupi küsimused ja

vastused).

Palusin osalejatel kaardistada oma eelistusi jagatud funktsioonide osas, mis sai

aluseks ruumiprogrammi koostamisel87. Selleks andsin osalistele ette nimekirja

potentsiaalsete ühisruumidega, kus nad said hinnata selle isiklikku vajadust,

87

Inimeste soovide kaardistamisel lähtusin IfaU und Jesko Fezer, HEIDE & VON BECKEARTH R 50 ühistu (vt ptk. 5.2.1 Näide 1: R 50) kaardistuste eeskujust ja metoodikast (IfaU, J. Fezer,Heide und von Beckerath. Features 4: R50 – ARCH+ Zeitschrift für Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März 2011, 201/202, lk 1–15.).

59

suurust, asukohta ja rahastusviisi (vt Ill. 54, 55, 56). Kuna tavapäraselt piirduvad

kortermajade ühisalad parkla, trepikoja ja parimal juhul hoovi ning

mänguväljakuga, siis vajas ülesanne samuti üldisemat mõtisklust teemadel

omamine versus jagamine ning arhitektuursete näidete tutvustamist. Üldiselt

leidsid osalised, et jagatud funktsioonide mõte on hea, kuid paljud olid skeptilised

üksteise usaldamise ning toimiva kodukorra suhtes, leiti, et ühised funktsioonid on

võimalikud konfliktide allikad. Samas oldi ka arvamusel, et kui oleks samade

huvidega üksteist usaldav seltskond, võiksid jagatud funktsioonid olla kasulikud ja

pigem boonuseks

Väiksema seltskonnaga tegelesime lähemalt nende isikliku korteriga:

ruumiprogrammi, elamise idee, atmosfääri ja ühendustega.

60

Ill. 50, 51 Vestluse märkmed ja korteri erinevad ideed

61

Ill. 52, 53 Vestluse märkmed ja korteri erinevad ideed

62

Ill. 54, 55 Ühiskasutusega funktsioonide ankeet

63

Ill. 56 Ühiskasutusega funktsioonide küsitluse tulemused. Ootuspäraselt sooviti eelkõige teadatuntud funktsioone: jalgrataste- ja lastevankrite hoiuruumi ja mänguväljakuid. Huvi pakkusid veel näiteks väljaüüritav külaliskorter, ühisturuum, katuseterrass, ühised pesumasinad, grilliala.

64

Kaasamise tulemus

Konkreetsed inimeste arvamused ja eelistused seadsid minu kui arhitekti

pidevasse vastandusse enda ideede ja inimeste soovide vahel. Kooliprojektide,

seda eriti elamuarhitektuuri puhul ei kohtuta tavaliselt kliendi ja arhitekti vahelise

vastandusega. Me mõtleme funktsionaalsuse ja pragmaatilise mõttekuse üle, kuid

tegelikult ei kohtu persoonidega ja inimeste unistustega. Ruum on rohkem

arhitekti enda unistuste vili. Magistriprojekti tehes sain aru, et osalus sellisel

fiktiivsel viisil ja määral nagu ma suutsin antud aja jooksul rakendada, ei anna

võib-olla piisavalt sisendit, et projekt oleks täielikult konkreetsete inimeste nägu88.

Seetõttu mängin justkui kahte rolli korraga, arhitekti ja ühistut ühes isikus, mille

käigus tuleb teha enamus otsuseid ise. Samas andis konkreetsete inimeste

kaasamine palju ideid ja korterite puhul ka siiski selged piirid ja soovid. Samuti

näitas kaasamise protsess, kui ajakulukas ja mahukas on säärane ettevõtmine,

mistõttu tuleks reaalse projekti puhul kindlasti välja töötada toimiv meetod

osaluse ladusaks toimimiseks.

Lisaks on oluline erinevus minu projekti osaluse ja tegeliku vahel see, et päriselt

toimub suurem osa vestlustest grupis ja ainult väike personaalseid kortereid

puudutav osa toimub tegelikult individuaalselt arhitekti ja inimese vahel. Inimeste

iseseisvad algsed tõekspidamised on fikseeritud teatud ootustele ruumi,

omamisviisi ja eluruumi suhtes, kuid kui asutakse koos eluruumi loomise protsessi

kallale siis võib tekkida sealt sünergia abil uued ja ootamatud võimalused.

Kõrvutatakse teiste inimeste soove ja arvamusi (mis tähendab ühelt poolt ideede

põrkumisi ja konflikte) enda omadega, hinnatakse need üle ja leitakse ühine parim

võimalus, mis võib erineda eelnevast arvamusest ja ootustest. Seega on vahe, kas

kaardistada inimeste eluruumi soove ükshaaval, nagu mina mängusituatsioonis

tegin, või teha seda suuremate ühiste arutelude kaudu.

88

Tegelikus situatsioonis mõeldakse rohkem rahalisele võimekusele, osalised kaaluvad peensusteni läbi oma vajadused ning viiakse end ka teemaga rohkem kurssi.

65

6.2 Arhitektuurne projekt

Asukoht

Planeeritud ehitusu histu elamuala paikneb Tallinnas Kristiine linnaosas praegusel

Tulika 7 krundil. Asukoha valikul oli u heks kriteeriumiks maa hind soov oli leida

krunt, mis paikeks kesklinna läheduses, kuid jääks väljapoole peamist

arendustegevuse piirkonda ja oleks seega soodsam. Valik langes teiste sarnaste

seast endise Polümeeri tehase alasse jäävale krundile, mis vaatamata oma

praegusele trööstitule olekule, omab mitmeid linnaehituslikke väärtusi. Krunt asub

kahe erineva keskkonna vahel ühel pool asub valdavalt 1930. aastate

hoonestusega Lille elamukvartal ja teisel pool Polümeeri tehaseala. Tegu on

rahuliku elukeskkonnaga, samas praegu suures osas kasutuseta seisva

tehasehoonete maailmaga. Koos eksisteerib aedade lokkav rohelus, töökeskkond,

lagunevad tehasehooned ja mõningad loomeinimeste stuudiod.

Hetkel asuvad krundil vanad pooleldi lagunenud ja võsastunud tehasehooned.

Krunti ääristab Tulika tänava poolses servas kõrge metsistunud kaskede rivi,

kagust piirneb krunt kitsa põiktänavaga, kirdes asub krundi piiril naaberhoone

tulemüür ning põhjast ja loodest piirneb krunt ümbritsevate eluhoonete

hoovidega.

Ill. 57 Krundi asukoht Krisitiines Tulika tänava ääres

66

Ill. 58 Asukoha atmosfäär

Projekti kontseptsioon

Osalusplaneerimise kaudu sündinud arhitektuur on dialoogide arhitektuur. Esiteks

peavad ühistuliikmed armastama suhtlemist, sest ainult vestluste kaudu

suudetakse välja selgitada, milline ikkagi maja peaks olema, et see kõigile

meelepärane oleks. Samuti toimub dialoog arhitekti ja arhitektuuri tellija ühistu

kui terviku ja iga üksiku ühistuliikme vahel. Arhitektuur sünnib inimeste vahelisest

vestlusest, dialoogist. Maja valmides võiksid nüüd juba naabrite vahelised

vestlused edasi kesta, moodustades toimiva kogukonna ja hooliva elukeskkonna

"dialoogide hoovi", kus toimuda saavad nii kerged teretused kui ka pikemad

vestlused.

Tänu tõstetud hoovialale moodustub ümbritsevast linnaruumist vaiksem aga

samas mitmekülgne elukeskkond, kus külg külje kõrval on nii avalik (rõdud,

terrassid, aiad), poolprivaatne (hooviala) ja avalik ruum (tänav, . korrus). Elanike

eraaiad, ühiskasutuses olev katuseterrass ja avatud hooviala saavad kõik

67

eksisteerida linnalises keskkonnas luues tihedust ning linnalisust. Hoonemahud

järgivad tänavajoont, kuid jätavad piisavalt ruumi valgusküllase hoovi tekkeks.

Ill. 59 Asendiplaan

Projekti jaoks on olulised märksõnad privaatsus, turvalisus, avatus ja

kogukondlikkus. Oluliseks saavad pealtnäha vastandlike omaduste vahekorrad ja

väljendumine ruumis. Kuidas saavutada elamuala turvalisus, seda samas aiaga

piiramata? Turvatunnet elanikele ja sõnumit kontrollitud ruumist võõrale annab

edasi hooviala tugev side ümbritsevate hoonemahtude ja elupindadega. Hoov võib

olla avalikult ligipääsetav, kuid samas turvaline ja kohalike elanike poolt

naabrivalvega kontrollitud ruum.

Mahuliselt on tegemist üsna suure ühistuprojektiga, mis ilmselt Eesti kontekstis

praegusel hetkel oleks ühistu jaoks raskesti realiseeritav. Samas viiakse näiteks

Saksamaal ellu ka palju suuremaid ühistuprojekte, mis võimaldavad oma

äranägemise järgi kujundada lisaks vahetule eluruumile palju suurem tükk linnast.

Nii võib oma isikliku eluruumi projektist kasvada välja projekt terve naabruskonna

ja linnaosa jaoks. Antud Tulika tn u histuprojekt na eb end teedna itava projektina,

milliseks vo iks kujuneda u leja a nud Polu meeri tehasepiirkonna o hustik avatud

68

linnaruum, kus saavad koos eksisteerida privaatsem eluala ja aktiivsem avalik

kasutus.

Kõik majad on oma ülesehituselt veidi erinevad, mis kasutavad erineval viisil ära

ühistulise ehitamise võimalusi. Igal majal on kindel konstruktiivne ülesehitus ja

fikseeritud tehnilised ühendused, mis võimaldavad erineval määral teostada

ruumilist mitmekesisust (vt Ill. 60). Omaalgatuslikud projektid võimaldavad

realiseerida erinevaid inimeste soove. Eesmärgiks võib olla ehitada suhteliselt

lihtne ja odavam maja või hoopis kinnisvaraturul mitteleiduv mitmekülgset

eluruumi pakkuv elamu. Samuti on varieeruv projekti kogukondlik iseloom. Mõnes

majas on ühisfunktsioonide maht suurem (Tulika tänava poolne maht ning

hoovipoolne maht) ja mõnes väiksem (nurgapealne - ja müüriäärne maht).

Ill. 60 Individuaalsed lahendused versus tüpiseeritus. Aiapoolses mahus on vähem ruumilist variatiivsust, müüriäärses mahus on võimalikud mitmekesisemad ruumisituatsioonid.

Tulika tänava äärne maht on suhteliselt lihtsa ülesehitusega, nelja elukorrusega

kahte kuni kolme suunda avanevate korteritega elumaja. Esimesel korrusel asuvad

jalgrataste ja kärude hoiuruumid ning tänavaäärsel soklikorrusel

multifunktsionaalne ühisturuum (vt Ill. 61). Katusel asub ühiskasutuses olev

terrass kasvuhoonega ja samuti multifunktsionaalne ruum, mis sobib näiteks

69

väljarenditavaks ateljeeks. Nurgapealne kortermaja on hoovi poolt viie ja tänava

poolt nelja korruseline. Lõuna poole avanevad korterid on osaliselt kõrgemate

lagedega võimaldades nii mitmekülgsemat erinevatele tasanditele laotuvat

eluruumi ning läbi mitme korruse kortereid. Esimesel korrusel asuvad

väljaüüritavad äripinnad. Kahte mahtu seob omavahel maaalune parkla.

Hoovipoolne maht raamib sisehoovi. Müüriäärne maht on kõige

eksperimentaalsema iseloomuga ülemised korterid võimaldavad erinevaid läbi

mitme korruse paiknevaid eluruume. Aiapoolses mahus avanevad esimestelt

korrustelt hoovi aiad, katusel on ühine pesuköök, panipaigas, pesu kuivatamise

võimalus ja terrass. Korterid avanevad läbi maja võimaldades nii valgusküllaldast

eluruumi.

Korterid

Projektis lahendan täpsemalt läbi mõned konkreetsetele inimestele ja nende

unistustele mõeldud korterid. Vestluste kaudu selgitasime osalistega välja nende

soovid ning ruumiprogrammi, mida nad teevad kodus ja mis koht nende jaoks

kodu on, kas kodu on jätkuvalt idealiseeritud puhkuse ja n-ö taastootmise paik või

on tööst saanud loomulik kodukeskkonna osa? Korterite projekteerimisel

koostasin erinevaid varinate, mida palusin osalistel kommenteerida ja teha

ettepanekuid muudatusteks.

Ehitusühistu arendustegevus võimaldab luua ainulaadseid kortereid, kus need kes

soovivad, saavad eluruumiga eksperimenteerida ja luua ainulaadseid lahendusi.

Võimalik on planeerida ette korteri muutmine väiksemaks laste lahkumise järgselt

või võimaldada selle kerge ümberplaneerimine. Kõikide võimaluste vahel säilib

küsimus väga eripärase ruumi tulevikust. Kas liiga ekstreemsele korterile leidub

kunagi hiljem ostjaid?

70

Ühisalad

Ühisalade kavandamisel tasub alati kaaluda selle tegelikku vajadust ning hilisemat

käekäiku, kui ühistu koosseis ja huvid muutuvad. Seega olen ühisfunktsioonid

paigutanud majades nii, et neid oleks võimalik muuta ümber iseseisvalt toimivaks

üüripinnaks, maha müüa või katusekorruste puhul ehitada välja eraldi elukorrus.

Ill. 61 Multifunktsionaalne ühisturuum Tulika tänava äärse maja soklikorrusel.

Parkimine

Omaalgatuslikud projektid lubavad läheneda alternatiivselt kinnistunud

stampidele, millest üheks on kindlasti ka autode kasutamine ja parkimine. Projekti

käigus uurisin inimeste sõltuvust autodest ning võimalust vähendada nende auto

vajadust. Enamus arvas, et parkimiskoht on siiski hädavajalik. Mitmed leidsid, et

kuigi nad ise autot ei kasuta, siis hilisema korterimüügi korral oleks parkimiskoht

siiski vajalik. Selleks, et vältida hilisemat tänavate täisparkimist ja kavandada

projekt reaalsesse linnasituatsiooni, on igal korteril seega vähemalt üks

parkimiskoht ning lisaks külaliste või äripindade külastajate kohad. Kõik osalejad

leidsid, et parkimine peaks kindlasti asuma silme eest ära, kas maa-aluses parklas

või varjualuse all. Lahendasin seega parkimise algselt soklikorruse garaažis ja

esimese korruse garaažis. Samas projektile eelarvet koostades, tundus mõistlik

siiski hajutada mõned parkimiskohad veel krundile, et hoida ehitushinda

madalamana ning vähendada maa-alust ehitusmahtu.

71

6.3 Projekti eelarve

Kinnisvaraarendaja teenuse kasutamata jätmine ja projekti ühiselt arendamine

võimaldab saavutada kuni protsendilise kokkuhoiu. Siinkohal on võimalik

säästetav summa investeerida näiteks maja kvaliteeti või seeläbi võimaldada

endale elupinna kättesaadavus. Isearendamine võimaldab teha rahalisi otsuseid,

kuhu soovitakse oma raha paigutada. Kas ollakse valmis loobuma maa-alusest

parklast, hoidma seeläbi kulutused väiksemad, kuid samas loovutama hoovi pinda.

Kui suured on ühispinnad, rõdud ja muud elamiseks mitte hädavajalikud ruumid?

Milline on korterite n-ö luksuse aste? Kõike seda saab ühistu otsustada.

Koos spetsialistide abiga (Marek Nemvalts Merkost ja Piret Üts YIT Ehitusest)

koostasin projektile eelarve (vt Ill. 62), mis näitab ära erinevad kuluallikad ja ka

kokkuhoiu võimaluste kohad. Projekti koostamisel pidasin silmas, et mitte-

elupindade hulk ei oleks liiga suur, mis tõstaks ka eluruumi ruutmeetri hinna liiga

kõrgeks. Lisaks paigutasin ümber algselt maa-alusena planeeritud hoovimaja

parkimise maa pealseks, et saavutada mõningast kokkuhoidu. Samas ei ole eelarve

suurte arhitektuuriliste otsuste põhjuseks, vaid pigem analüütiline arvutus, mille

põhjal võiksid tegelikult ühistuliikmed oma soove korrigeerida.

72

Ill. 62

73

Kokkuvõte

Töö uurib elamuehitusühistute tööpõhimõtet Saksamaa näitel, eesmärgiga

rakendada sarnast meetodit Eesti kontekstis.

Kuigi iga ehitusühistu on selle liikmete soovide järgi kujundada, siis enamjaolt

funktsioneerivad need sarnastel alustel ja jõuavad valmisehitatud projektini

samasid etappe läbides: ettevalmistusperiood, planeerimine, maa ostmine,

ehitamine ja elamine. Üheks olulisemaks märksõnaks kõigi projektide puhul on

liikmete aktiivne osalemine demokraatlikus hääletusprotsessis, mille käigus

langetatakse olulised maja eelarvelised ja ruumilised otsused. Projektis osalemise

eelduseks on inimese valmisolek suhtluseks ja aruteludeks ning piisavalt vaba

aega. Alahinnata ei saa ühistuliikmete oskust saavutada kompromisse ning suhelda

konflikte ennetades, sest see otsustab tihti projekti edukuse.

Saksamaal on tihti arhitektid ühistuprojektide algatajateks, mis toob arhitekti

professiooni jaoks kaasa täiesti uusi tööülesandeid. Lisaks muutub arhitektuuri

tegemise viis, kuna ruumi hilisem kasutaja on kaasatud disainiprotsessi.

Omaalgatuslikud elamuehitusprojektid annavad inimestele vabaduse määrata ise

omaenda elamisviis ning suunata täpsemalt tehtavaid kulutusi. Kinnisvaraarendaja

vaheltkasu arvelt säästes on võimalik ehitada odavamalt või investeerida see enda

eluruumi kvaliteeti. Ühistegevuslik elamuehitus võimaldab elada linnas

kogukondlikke väärtusi järgides.

Eesti elamuehituses domineerib kasumlikkusele orienteeritud arendustegevus,

puudub alternatiivi pakkuv riiklik sotsiaalehitus ja reguleeritud üüriturg. Kogu

elamuehituses toimuv on jäetud turusuhete määrata. Toimiv ehitusühistute

süsteem võiks parandada Eesti elamuehituse olukorda pakkuda võimalust

hinnatundlikumale inimesele kodu loomiseks, muuta eluasemeturg

mitmekesisemaks ja hinnata ümber jäigad arusaamad eluviisidest.

Teadaolevalt ei ole siiani ühtegi suuremat ühistuprojekti realiseeritud, kuna

takistusi on palju ning teema on kompleksne. Intervjueeritud spetsialistide sõnul

on ühistuprojekti läbiviimine teoorias täiesti võimalik, kuid pilootprojekti puhul

74

raske, sest puudub laiem teadlikkus. Ilmselt suurimat takistust pakub

ühistuprojektile finantseerimisallikate leidmine, kuna pangad annavad eelkõige

arenduslaene juba tuntud suurfirmadele. Samuti on vajalik ühistuliikmete

märkimisväärne vaba raha hulk krundi ostmiseks ja omafinantseeringuks. Projekti

õnnestumiseks on oluline hästi koostatud lepingud ning sobivad juriidilised

vormid erinevateks ühistu tegevusetappideks, mida antud töös mahu piiratuse

tõttu süvitsi ei käsitleta. Samuti oleks ühistute tegevusele hoo andmiseks oluline

riiklik panus, samas on keeruline midagi toetada, mida pole veel olemas. Seega

teema laiemaks tõstatamiseks oleks oluline õnnestunud näidete olemasolu, mille

najal ehitusühistute tegevust populariseerida, rakendada erinevaid

toetusmeetmeid ning kohandada sobivaks seadusandlus. Kõige eelneva kõrval on

oluline ka inimeste endi valmisolek ühistegevuseks. Individualistlik

maailmanägemus peaks mahenema teisi kaasavaks ja kogukondlikumaks,

usaldavamaks ellusuhtumiseks.

Saksamaa ehitusühistud on töös kirjeldatud viisil tegutsenud aktiivselt üle

aasta, mille jooksul on vigadest õpitud ja kujundatud välja toimiv süsteem. Eestil

on Saksamaaga sarnane õigussüsteem ning kultuuriliselt ei seisa me u ksteisest

liialt kaugel. Samuti tegutsesid . 3 . aastatel ehitusühistud Eestis edukalt.

Samas on meie tänane nii ühiskondlik kui ka ajalooline kontekst Saksamaa omast

erinev. Ühes riigis toimivat mudelit ei saa siia otse üle kanda, kuid saab laenata

ideid, et oma ühistulise ehitusega alustada.

Arhitektuurne projekt

Kirjalikku tööd saatev arhitektuurne projekt proovib läbi mängida ühistuprojekti

Tallinna kontekstis. Kuna ühistuline arendamine võimaldab luua konkreetsetele

eripäradele vastavat ruumi, kaasasin magistriprojekti reaalsed inimesed, kes

moodustasid n-ö tuumikgrupi. Vestluste kaudu kaardistasin nende soove ja

unistusi oma eluruumile ja -keskkonnale, uurisin nende huvi kogukondlikuks

tegevuseks ja ehitusühistu tegevuses osalemiseks. Inimeste arvamuste põhjal lõin

projektile täpsema ruumiprogrammi. Lisaks tegelesin detailsemalt kolme

leibkonna korteri planeerimisega.

75

Ehitusühistu võib saavutada kuni kahekümneprotsendilise kokkuhoiu

kinnisvaraarendaja arvelt, mis võimaldab teha rahalisi otsuseid, kuhu soovitakse

oma raha paigutada. Arhitektuurse projekti osaks on seega lisaks kavandatud

projektile vastav eelarve, mis näitlikustab erinevaid projekti kulusid ja ka

säästmise võimalusi.

Järeldused

Omaalgatuslik elamuehitus on nii pragmaatilisest vaatenurgast kui ka

arhitektuursest ja sotsiaalsest poolest täis erinevaid võimalusi, mistõttu tuleks

seda kindlasti proovida Eestis käiku viia. Praktilisi raskusi projekti läbiviimiseks

on, kuid kindla soovi ja inimeste olemasolul on ühistuprojekt realiseeritav. Kõiki 4.

peatükis käsitletud Eesti taustsüsteemi aspekte võiks detailsemalt ja

erialaspetsiifilisemalt edasi uurida. Kõige praktilisem oleks seda teha juba reaalse

näite kaudu.

Ühistuline ehitusviis võiks positiivsete näidete najal tõusta levinud alternatiiviks

traditsioonilistele kinnisvaraarendustele. Elamuehituse mitmekesistumine aitaks

elavdada üldist diskussiooni eluruumi üle, mille käigus saaks üle vaadata uusi

võimalikke omandivorme ja kooseksisteerimisviise. Kindlasti tasuksid Eesti

kontekstile mõeldes uurimist erinevaid kooperatiivsed omamisvormid ja

üürimajad.

Saksamaa ehitusühistute kogemusest on vaatamata erinevale kontekstile mõistlik

eeskuju võtta. Päris ühistuprojekti alustamisel oleks kasulik Saksamaa ehitatud

näiteid uurida ja ka tegijatega ühendust võtta.

Inimeste kaasamine arhitektuursesse projekti näitas, et soovide kaardistamine ja

individuaalne lähenemine on ajakulukas ettevõtmine. Seetõttu tuleks reaalse

projekti läbiviimisel mõelda, millisel viisil elanike kaasamine disainiga

seonduvatesse otsustesse toimub ning läbi rääkida kaasatuse maht.

76

Summary

Self-initiated building collectives an alternative way for housing development

Project tutors: Andres Alver, Indrek Rünkla

Text: Eik Hermann

Introduction

The master thesis studies building collectives as an alternative method for housing

development. The work relies on the examples of German building groups in order

to understand what the benefits that collective building offers are and how they

function. The aim of the work is to understand how self-initiated building

collectives could function in Estonia.

Due to the lack of affordable housing and the wish to define one's own way of

living, community-oriented developing is a current issue in many countries. In

Estonia there is currently no active individual property development. Collective

building functioned well during the 1920s and 1930s but with the Soviet

occupation the tradition was broken. After regaining independence the speculative

real estate developers became the only power to provide new housing. Estonia has

non-intrusive housing policy, which has resulted in the low quality of housing and

market prices skyrocketing. Self-initiated building groups could offer an

alternative to the current real estate market, making new housing reachable also

for people of middling income and young people. Additionally, they would help to

improve the architectural quality and diversity.

Research questions:

What does the process of collective property develompent look like?

How do the building collectives function?

How could building collectives function in the Estonian context?

What are the biggest obstacles and challenges?

77

What are the architectural and social benefits that collective property development offers?

How are the people integrated in the design process?

Research method:

Research was divided into three parts:

1. an analysis of the collective building method; main sources were German

literature on collective building, internet-based sources, a study trip to Berlin and

interviews with locals involved in the projects

2. bringing the method into the Estonian context; main sources were interviews

with local real estate and financing specialists

3. visualization of the method in the architectural design project, integrating real

people into the design process and doing a cost calculation for the project

1. Self-initiated building collectives as a method for housing development

Building collectives are formed by private developers who wish to build for

themselves through sharing the building responsibilities and financing. This type

of property development helps to avoid adding to the real estate developers' profit

margin that can be as high as 20 % in Estonia. In addition to this, the living

environment and flats can be customized to the needs and possibilities of the

people involved in the project. Also, people get to know each other before moving

in, which helps to create a more trusting and community-oriented atmosphere.

1.1 The stages of self-initiated building

1. preparation work: gathering first ideas, forming the interest group, getting to

know each other, finding the specialists

2. planning: finding the site, developing the design in co-operation with the

architect, optimizing the design, proving the finances and contracts

78

3. buying the land and building: supervising

4. moving in and living: administrating the building and jointly used facilities

1.2 Main disadvantages of building collectives

One of the main disadvantages of building collectives is their temporariness the

flats can be sold on the real estate market and new people can move in, which in

some cases can weaken the so-called ”original community“. Despite the savings

from collective development process it is not social housing and is often reachable

to people with middle or higher income. The process is insecure and involves high

financial risks.

1.3 Architect as an initiator of the housing project

In Germany more people are interested in projects initiated by architects or

project planners because it gives a more professional start to the arrangement. As

a result the architect is exposed to new areas of expertise that require special skills

such as project management, monitoring the group process in decision-making,

negotiating over the costs of land and so forth. Architects act proactively and do

not wait the contractors to come to them but instead initiate the project and search

for interested persons themselves.

2. The specialities of participatory design process

In self-initiated housing projects the relations between the architect and the

customer are changing. In ordinary design process the customer is reduced to an

anonymous person that has general characteristics. In participatory design process

the customer is a certain person with personal wishes. The customer gains more

power but at the same time the architect has to give up some of his or her

professional authority.

79

Self-initiated projects are contingent in their nature because everything depends a

lot on the exact personalities and wishes of the people involved.

3. Architectural and social values of self-developed projects

3.1 Energy-sufficient solutions (Ill. 19, 20):

Many self-initiated projects in Germany have shown that building collectives are

often willing to invest in energy-sufficient solutions, even when it means that

initial expenses are higher.

3.2 Publicly interactive (Ill. 20, 21, 22, 23):

As a consequence of collective property development a group of people is formed

that actively engage in their surrounding living environment. Positive impact of

self-initiated projects can expand further to the entire neighbourhood.

3.3 Experimenting with living space (Ill. 24, 25)

Participatory design process allows to experiment with the space according to the

dreams and wishes of the customer. It means that new ways of living and new

plans can be developed.

3.4 Sociality of self-made projects (Ill. 26, 27)

Community-oriented property development allows to include shared facilities into

the space programme that could make living in the city more enjoyable. Living in a

community brings back good neighbourly relationships to the city and helps to

prevent social exclusion.

3.5 Re-use projects (Ill. 28, 29)

Self-initiated projects can provide new ways of using abandoned places. In

Germany re-use projects vary in size there are projects from single houses to

whole building complexes.

80

4. Self-initiated housing development in Estonia

So far there have not been any self-initiated apartment buildings as described

before. There are some examples of renovation undertaken as a group or building

a semi-detached house. However, these are a small minority and have not

provoked any larger discussion about this alternative approach to property

development. Self-initiated property development often encounters different

obstacles that make realizing the project difficult.

4. 1 Land

One of the most important aspects in self-initiated projects is to find a suitable site.

However, it can be difficult for private developers to find a proper housing site, as

many offers are not publicly accessible. Also, banks do not give loans for buying

land, which means that people have to have a considerable amount of available

money.

4.2 Financing

Getting a loan from the banks can be difficult because for safety reasons banks

prefer big and known real estate development companies to small and unknown

developers.

4.3 Political aspect

Political support is particularly important to support and motivate collective

building tradition. However, without good previous examples it is difficult to even

start a discussion about the issue.

4.4 Legal aspect

Self-initiated projects need precise and clear contracts, which stipulate all possible

circumstances during the process. This needs a special preparation of contracts.

The aspect of local legislation defining collective building still needs to be

researched.

81

4.5 Social readiness

The question remains as to whether local people are ready for such vast collective

action, which involves considerable financial risks and a lot of decision-making on

the group level. Local co-operative tradition has so far been rather weak.

5. Housing groups in Germany

In Germany collective building has transformed from an altenative way of thinking

into a professional way of developing housing. Approximately 6% in Germany and

10% in Berlin of total housing is developed through private groups. During the last

20 years of building activity both the difficulties but also possibilities have

emerged, something that can be a good learning example for Estonia.

6. Architectural project

The project consists of three parts:

1. including a "project group" of 7 households into the project, mapping their ideas

and wishes to form a base for the project, inquiry about their views on living

environment in general and on personal living space

2. the design

3. calculations for the project

The project tries to envision a self-initiated project in Tallinn that uses the

possibilities of collective building: deciding over the living environment (parking,

barriers, open or closed to the public, what happens between the buildings), space

programm (shared facilities, community life), balance between customization and

regularity, opinions about personal flat characteristics (3 flats in detail).

82

Kasutatud kirjanduse loetelu:

Publitseeritud allikad:

Raamatud:

J. Blundell, D. Petrescu, J.Till. Introduction. – Architecture and Participation. J. Blundell, D.

Petrescu, J.Till. (eds.) London: Routledge, 2005, XIII–XVII.

CoHousing Cultures. Handbook for self-organized, community-oriented and sustainable

living. Ed. id : Institut für kreative Nachhaltigket. Berlin: jovis Verlag, .

M. Kalm. Keskklassi maailm võtab ilmet – 1920. aastate arhitektuurist. Eesti Kunstiajalugu

5. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht ja Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 269.

A.Keinert, A. Büsching. Handbuch Baugemeinschaften. er Wegweiser in das Zuhause der

Zukunft. Freiburg: Blottner Verlag, 2012. London: Routledge, 1998, lk 61–75.

J. Leetsaar. Ühistegevuse alused ja põhimõisted XXI sajandiks. Õppematerjal

ühistegevusnõunikele ja koolidele. II vihik. Tallinn: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti

Ühistegeline Liit, . Kasutatud pdf versiooni:

http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=10358 (vaadatud 27.02.2015).

K. Ring, F. Eidner. Self Made City. Berlin: jovis Verlag, 2013.

J.Till. The Negotiation of Hope. Kasutatud pdf versioon:

http://www.mom.arq.ufmg.br/mom/05_biblioteca_2/arquivos/till_negotiation.pdf

(vaadatud 27.10.2014) Algselt ilmunud: J.Till. The Negotiation of Hope. – Architecture and

Participation. J. Blundell, D. Petrescu, J.Till. (eds.) London: Routledge, 2005, lk 25-44.

J. Till. Architecture of the Impure Community. Kasutatud pdf versiooni:

http://www.mom.arq.ufmg.br/mom/05_biblioteca/acervo/till_archo.pdf (vaadatud

28.10.2014) Algselt ilmunud: J. Till. Architecture of the Impure Community – Occupations

of Architecture. Jonathan Hill (ed.) London: Routledge, 1998, lk 61–75.

83

Ajakirjad:

N. Ballhausen. Am Gleisdreieck. – Bauwelt, 2014, Nr. 14, lk 24–31. Kasutatud pdf versiooni:

http://bauwelt.de/dl/796453/bw_2014_14_0024-0031.pdf (vaadatud 13.02.2015).

Baugruppenhaus in Berlin. Housing for a Building Group in Berlin. – DETAIL Konzept.

Gemeinsam Wohnen. Living Together. 2008, Nr. 9, 968–980. Kasutatud pdf versiooni:

http://www.roedig-schop.de/presse/roedig_schop_detail.pdf (vaadatud 14.02.2015).

Berliini ehitusühingud: kogukonnad siselinnas. Berliner Baugruppe: Building

Neighborhoods in the Inner-city. Maja, 3 (65), 2010, lk 36 45.

N. Fiebig, O. Herwig „Minimization as an Experiment? In Conversation with pool architects

from Zürich“. – DETAIL, 2014, 3, lk 34 38.

IfaU, J. Fezer,Heide und von Beckerath. Features 4: R50 – ARCH+ Zeitschrift für

Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März , / , lk –15.

. Kleilein. ie größte Baugruppe Berlins. – Bauwelt , 2011, Nr. 29, lk 12– 21. Kasutatud

pdf versiooni: https://www.yumpu.com/de/document/view/4536336/bauwelt-29-

zanderroth-architekten (vaadatud 14.02.2015).

F. Köhl. Geteilte Autorschaft. ie Baugruppe als erwiterte Architekturpraxis. – ARCH+

Zeitschrift für Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März , / , lk 4-117.

Wohnbaugemeinschaften in Berlin. Housing Cooperative in Berlin – DETAIL, 4, 3, lk

5 6 .

Participative Building – an Interview with Christoph Roedig and Ulrich Schop on the

Group Construction Process. – DETAIL, 8, , lk 7 8 . Kasutatud pdf versiooni :

http://www.roedig-schop.de/presse/roedig_schop_detail.pdf (vaadatud 09.04.2015).

Kataloogid, brosüürid, juhendid:

auf.einander.bauen. Baugruppen in der Stadt. Hg. K. Ring. Ausstellung vom 3 . März 7 -

5. Mai 7, AZ. Näitus Saksa Arhitektuurikeskuses 3 . 3. 7–25.05.2007. Kataloog.

Berlin: Jovis, 2007. Kasutatud pdf versiooni:

http://www.jovis.de/media/pdf/Auf.einander.bauen.pdf (vaadatud 14.02.2015).

P. V. Aureli, M. S. Giudici. The Grand Domestic Revolution. Revisiting the Architecture of

Housing. Architectural Association School of Architecture. Diploma Unit 14

juhendmaterjal. 2014. lk 3. Kasutatud pdf versiooni:

http://www.diploma14.com/2014/Dip14_The%20Grand%20Domestic%20Revolution.pd

f (vaadatud 15.02.2015).

Baugemeinschaften. Bauen und Wohnen in der Gemeinschaft. Hg. Kompetenzzentrum der

Initiative „Kostengünstig qualitätsbewusst Bauen“ im Bundesinstitut für Bau-, Stadt- und

Raumforschung im Bundesamt für Bauwesen und Raumordnung. Berlin, . Kasutatud

84

pdf versiooni: http://www.boeblingen.de/site/Boeblingen-

Internet/get/135001/Baugemeinschaften (vaadatud 09.02.2015).

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2030+. Hoonestuse (elamumajanduse)

valdkonna arengukava 3 + lähteolukorra analüüs, Tallinn 3. Kasutatud pdf

versiooni:

http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/6/6a/Arjakas,_M.%3B_Kurnitski,_J._Hoonest

use_%28elamumajanduse%29_valdkonna_arengukava_2030%2B_l%C3%A4hteolukorra_a

nal%C3%BC%C3%BCs.pdf (vaadatud 15.02.2015).

Wohnen in Gemeinschaft. Von der Idee zum gemeinsamen Haus. Living in a Community.

From the Idea to the Joint Home. Hg. STATTBAU GmbH, C. Cremer, M Nikolaus, H. Pfander,

C. Praum. Berlin: STATTBAU GmbH Netzerkagentur GenerationenWohnen, 2012.

Zusammen bauen lohnt sich. Baugemeinschaften für Familien in Hamburg. Hg.

www.super-urban.de. Hamburg: Freie und Hansestadt Hamburg, Behörde für

Stadtentwicklung und Umwelt, 2006. Kasutatud pdf versiooni:

http://www.hamburg.de/contentblob/135100/data/baugemeinschaften.pdf (vaadatud

14.02.2015).

Internetiallikad:

BARarchitekten, N. Kuhnert, A.-L. Ngo. Arch+ features 1: BARarchitekten. – ARCH+,

http://www.archplus.net/home/archiv/artikel/46,3456,1,0.html (vaadatud 14.02.2015).

Baugruppen - Boom oder Auslaufmodell. – BAUNETZWOCHE, Nr. 319, lk 12,

http://www.baunetz.de/baunetzwoche/baunetzwoche_ausgabe_3194353.html (vaadatud

13.02.2015).

die zusammenarbeiter http://www.zusammenarbeiter.de/index.phpt (vaadatud

22.04.2015)

C. Holl. Typologische Fantasie an der Nordwand. – German-Architects,

http://www.german-architects.com/de/projekte/bau-der-woche-

detail/32264_bigyard_ze5 (vaadatud 13.02.2015).

Häufig gestellte Fragen und Antworten (FAQ) und Glossar. – forum für baugemeinschaften,

http://www.forum-baugemeinschaften.de/glossar-faq-fragen-antworten/ (vaadatud

07.02.2015).

LUU - Living in Urban Units, http://www.luu-berlin.de/passiv_konzept.php (vaadatud

29.04.2015).

A. Müller. The Fundamental Protagonist. – Field: a free journal for architcture, vol.2 (1),

2008. http://www.field-

journal.org/uploads/file/2008%20Volume%202%20/The%20Fundamental%20Protago

nist_Mueller.pdf (vaadatud 27.10.2014)

85

U. Palo 4, Riik ei suuda lahenda ko iki Eesti u u rielamute puuduse probleeme. Urve

Palo kodulehekülg, http://www.urvepalo.ee/?p=335 (vaadatud . 4. 5).

T.Schneider, J.Till. Alternate Currents. Editorial. – Field: a free journal for architcture, vol.2

(1), 2008. http://www.field-

journal.org/uploads/file/2008%20Volume%202%20/Editorial.pdf (vaadatud

24.10.2014).

SmartHoming, BIGyard, http://www.smarthoming.de/historie/ze_hist_1.html (vaadatud:

24.03.2015)

Wohnprojekt Living in Urban Units,

http://www.stadtentwicklung.berlin.de/soziale_stadt/gender_mainstreaming/de/stadt_d

er_zukunft/exkursionen.shtml (vaadatud 29.05.2015).

21 min for the Neue Hamburger Terrassen, LAN architecture, video majaelanike ja

arhitektiga, https://vimeo.com/105240214 (vaadatud: 21.02.2015)

Suulised allikad:

T. Degenhardt, intervjuu autoriga, Berliinis, 30.01.2015, salvestus autori valduses.

M. Lafond, intervjuu autoriga, Berliinis, 29.01.2015, salvestus autori valduses.

J.-A. Looveer, vestlus autoriga, Tallinnas, 07.10.2014.

A. Oja, vestlus autoriga, Tallinnas, 09.10.2014.

J. Pugri (Swedbanki korterühistute valdkonna juht), intervjuu autoriga, Tallinnas,

18.11.2014, salvestus autori valduses.

P. Üts (YIT Ehituse krundihangete juht, ärikinnisvara arendusosakonna juht), intervjuu

autorgia, Tallinnas, 15.10.2014, salvestus autori valduses.

P. Üts (YIT Ehituse krundihangete juht, ärikinnisvara arendusosakonna juht), vestlus

autoriga, Tallinnas, 29.03.2015.

Intervjuud projektigrupis osalenud inimestega: P. Mitt, S. Jürjens, P.-P. Piir, A. Kuusmik, V.

Kirikal, D. Isand, M. Haldre, P. Kruusvall, K. Kirss, M. Fraczyk.

86

Kasutatud illustratsioonide leotelu:

Ill. 2, 3, 4, 12, 13, 14, 19, 20, 21, 22, 23, 26, 32, 33, 43, 44, 48 62 Töö autor

Ill. 1

http://www.wohnforum.arch.ethz.ch/sites/default/files/veranstaltungen/final_flyer_bilin

gue_0.pdf (vaadatud 28.05.2015).

Ill. 7, 9, 10 Baugruppenhaus in Berlin. Housing for a Building Group in Berlin – DETAIL,

2008, 9, lk 973, http://www.roedig-schop.de/presse/roedig_schop_detail.pdf (vaadatud

28.05.2015).

Ill. 5, 6, 8 baugruppen. roedig schop architekten, http://www.roedig-

schop.de/baugruppen.html# (vaadatud 27.04.2015).

Ill. 11 “Flexible dwellings in Germany, Austria and Switzerland”.

TBA Time-Based Architecture INTERNATIONAL

volume 4, Dezember 2008, http://www.roedig-schop.de/presse/TenInOne_tba_0912.pdf

(vaadatud 27.04.2015).

Ill. 15 IfaU, J. Fezer,Heide und von Beckerath. Features 4: R50 – ARCH+ Zeitschrift für

Architektur und Städtebau, 44. Jahrgang, März , / , lk .

Ill. 16, 17 Neubau Baugemeinschaft Strelitzer Strasse. fatkoehl architekten,

http://www.fatkoehl.com/index.php?article_id=6&clang=0 (vaadatud 29.04.2015).

Ill. 18 Kaden + Partner kodulehekülg, http://www.kadenundpartner.de/okt-2014-

brainstorm/ (vaadatud 19.04.2015).

Ill. 24, 25 K. Ring, F. Eidner. Self Made City. Berlin: jovis Verlag, 2013, lk 86.

Ill. 27 Wohnen in Gemeinschaft. Von der Idee zum gemeinsamen Haus. Living in a

Community. From the Idea to the Joint Home. Hg. STATTBAU GmbH, C. Cremer, M

Nikolaus, H. Pfander, C. Praum. Berlin: STATTBAU GmbH Netzerkagentur

GenerationenWohnen, 2012, lk 86.

Ill. 28, 29 Am Urban: wohnen im ehemaligen Krankenhaus. http://www.berlin-spart-

energie.de/energiesparprojekte/projekt/objectdetails/86.html (vaadatud 29.04.2015).

Ill. 3 Autor, erinevad kinnisvaraarenduste leheküljed.

Ill. 31 Wohnportal- Berlin, http://wohnportal-berlin.de/projekte-

suchen?bzlk%5B%5D=32&1=All&bz=All&field_project_status_value_many_to_one=All&eg

v=All (vaadatud 29.04.2015).

Ill. 34 http://ad009cdnb.archdaily.net/wp-

content/uploads/2015/01/54cb0a4ae58ece990100033f_r50-cohousing-ifau-und-jesko-

fezer-heide-von-beckerath_floor_-4-.png (vaadatud 29.04.2015).

Ill. 35 http://ad009cdnb.archdaily.net/wp-

content/uploads/2015/01/54cb0a62e58ece9901000340_r50-cohousing-ifau-und-jesko-

fezer-heide-von-beckerath_floor_-5-.png (vaadatud 29.04.2015).

87

Ill. 36 K. Ring, F. Eidner. Self Made City. Berlin: jovis Verlag, 2013, lk 163.

Ill. 37, 40 BIGyard – Zelterstrasse 5-11,

http://tarsas2010.blog.hu/2012/01/17/bigyard_zelterstrasse_5_12 (vaadatud

29.04.2015).

Ill. 38 39 Competition online,

https://www.competitionline.com/de/projekte/50903/per/post/67935 (vaadatud

19.04.2015).

Ill. 41 BIGyard – Zelterstrasse 5-11,

http://berlin2010.blog.hu/2012/01/17/bigyard_zelterstrasse_5_11 (vaadatud

22.02.2015).

Ill. 42 Typologische Fantasie an der Nordwand, german architects review,

http://www.german-architects.com/de/projekte/bau-der-woche-

detail/32264_bigyard_ze5 (vaadatud 29.04.2015).

Ill. 45 47 Oderberger Strasse 56, http://concrete-geometries.net/project/393-

oderberger-strasse-56/ (vaadatud 29.024.2015).

88

Lisad:

Lisa 1: Valik ehitusühistute teemalistest internetilehekülgedest

Lisa 2: Projektigrupi küsimused ja vastused

Lisa 3: Projekti graafiline osa

89

Lisa 1: Valik ehitusühistute teemalistest internetilehekülgedest

Saksamaa

Internetileheküljed

. Müncheni ehitusühistute foorum

http://www.forum-baugemeinschaften.de/

2. Erinevaid Saksamaa projekte ja nende informatsiooni koondav lehekülg

http://www.wohnprewojekte-portal.de/sa

3. Projekti- ja informatsiooniplatform Berliini ühistutele

http://wohnportal-berlin.de/

4. Stuttgarti ühistute infoportaal

http://www.baugemeinschaften-stuttgart.de/

Agentuurid-ühendused

1. Netzwerkagentur GenerationenWohnen ( Network Agency Generational Living),

Berliini linna ( Berlin Senate Department for Urban Development and the

Enivironment) poolt loodud agentuur, mis nõustab, jagab infot ning viib kokku

iseehitamisest huvitatud inimesi, korraldab ekskursioone ja töötubasid

http://www.netzwerk-generationen.de/

2. Hamburgi linna ehitusühistutega tegelev agentuur: nõustab, jagab infot, viib

kokku inimesi, algatab projekte

http://www.hamburg.de/baugemeinschaften

3. Institute für kreative Nachhaltigkeit (Institute for Creative Sustainability),

Berliinis asuv mittetulundusühing, mis toetab säästlikuid linnaarengu tegevusi,

nõustab innovatiivseid omaalgatuslikke elamuprojekte, korraldab tutvumis- ja

infoüritusi, publitseerib infomaterjale

http://id22.net/en/

4. Tübingenis asuv omaalgatuslike projektide edendaja nii Saksamaal kui mujal

Euroopas

http://www.bundesverband-baugemeinschaften.de/

5. Berliini ehitusühistute arhitekte koondav võrgustik

90

http://www.baugruppen-architekten-berlin.de/

Rootsi

1.The Swedish National Association Cohousing NOW ( Kollektivhus) Rootsi co-

housing

Ühendus, mis tegeleb alternatiivsete elamisviiside ja co-housing projektide

tutvustamisega

http://www.kollektivhus.se/

Austria

. Viinis asuv ühendus, mis toetab ja juhendab sealseid omaalgatuslikke projekte

http://gemeinsam-bauen-wohnen.org/

UK

1. UK co-housing'u võrgustik

http://cohousing.org.uk/

. Koosehitamise teadlikkuse tõstmisele keskendunud lehekülg

http://www.collectivecustombuild.org/

Soome

1. http://www.hemistan.fi/

91

Lisa 2: projektigrupi küsimused ja vastused

Esimese osa üldisemad küsimused:

1. Kuidas tundub isehitamise idee? Kas on varasemaid kokkupuuteid?

- Enamus pole varem kuulnud ja puudub ka kokkupuude. Üks osalistest on ise

sõpradega kaalunud sarnase projekti läbiviimist, kuid projekt jäi lõpuks sobiva

krundi puudumise tõttu tegemata.

. Kas tekib assotsatsioone nõukogude ajaga?

- üldiselt seost ei teki; pigem seondub Skandinaavia-pärase mõtlemisega; natuke

seostub, sest siis tegid ka näiteks ühes töökohas töötavad inimesed taolisisi asju

koos; ei seostu kooperatiiviga, sest need loositi ja olid kehvad korterid.

3. Mis tunduvad peamised hirmud ja ohukohad?

- ei ole sobivat maad; liiga palju suhtlust; kas kõik täidavad oma rahalisi kohustusi;

vähe anonüümsust; kas antakse laenu; kõik tahavad erinevaid asju.

4. Mis tunduvad olevat peamised eelised?

- saad odavamalt ja ise valia; sissekolides tunned naabreid; naabrivalve; parim

hinna-kvaliteedi suhe.

5. Millised on ootused linnalisele elukeskkonnale?

- hea ühistranspordiühendus; rohelus; autod võiksid olla silmade eest ära; tänav,

kus saab turvaliselt lastega liigelda; kohvikud ja muud ärid on boonuseks; vaikus;

ei taha elada põhimaante ääres, et oleks olemas korras pargiala; oluline on rohelus;

et oleks kuhugi koeraga jalutama minna; mida rohkem rohelist ja puid seda parem;

nagu Kaupmehe tänaval on üks maja justkui peidetud, samas kesklinnas.

6. Millised on soovid hoovialale ja selle privaatsusele, sealsetele tegevustele? Muud

mõtted seoses majadevahelise ruumiga.

- Lihtsalt läbijalutajad ei sega; idee avalikust ruumist ja avatud hoovist on tore,

kuid kuidas olla kindel turvalisuses? Grillimine; mänguväljak võiks olla, aga mitte

kohe akna all; pinksilaud; oluline on, et kõik inimesed on ühiselt väljas, et ei

92

korraldataks akna all jama (ehk et võõrad ei tuleks laamendama ja joodikud

istuma); teed ise lillepeenra, aga keegi teine ikka ei hooli; et näeks majast, mis

hoovis toimub.

7. Parkimine

- Kuhu panna jalgratas? Parkimine võiks olla kas maa-aluses parklas või katuse all;

parkimine pigem ikka maa all; et oleks rohkem ruumi rohelusele; ise autoga ei

sõida, aga parkimiskoht võiks olla juhuks, kui oleks vaja korterit müüa; jalgratas on

saanud ka viimasel ajal transpordivahendiks; peaasi, et autod ei risustaks hoovi.

8. Mõtted ühisfunktsioonide osas.

Kui on ühisruum, siis lihtsalt multifunktsionaalne ruum, samas tekib lisavastutus ja

lisakulutus, kas ikka on vaja? Lisafunktsioonide boonus oleneb maja suurusest;

eesti inimestel ei ole lisafunktsioonide jaoks vaba raha, liigne luksus; kortermajas

elades on ka võimalik kogukondlikkus, saab sõpradega asju jagada, mida igaühel

pole mõtet endale osta; ühiselt hallatav äripind, mille arvelt saab ühiseid kulutusi

maksta; võimalik konfliktide allikas.

Teise osa konreetsemad küsimused:

1. Mis on teie jaoks kodus olemine, mida te kodus teete?

- Kodu on puhkamise koht; teen asju, mis endale teha meeldib, õmblemine,

kokkamine; teeme süüa, vaatame telekat, videomängud, traditsioonilised kodused

tegevused; sõbrad käivad külas; teen joogat.

2.Kui palju on kodust saanud töö tegemise koht?

- Vahel peab kodus tööd tegema, aga pigem ei teeks; kui on vaja teha, siis pigem

olen stuudios kauem, sellepärast sai ka see ruum üüritud, üldiselt kodus töötamine

ei meeldi, kodus ei suuda keskenduda, meeldib tööd ja kodu lahus hoida.

3. Mis on õdusus/mugavus?

93

Hea valgus; äkki midagi puidust, suured aknad, põrandal on vaibad; igasugused

niššid ja orvad, hämar valgus, läbi kardina tulev valgus; omaette olemise

ruumikesed, ärker, lilled teevad õdusaks, nagu Nõmme terrassikesed ja verandad;

saab paljajalu käia, puhtus; elav tuli.

4. Kas ja kui oluline on isikliku n-ö omaruumi või ühiku omamine, üksi olemise

võimalus?

- Võimalusi istumiseks; oma lugemiskoht; joogaruum; eraldi olemise koht, et ei

hakkaks üksteisele närvidele käima, privaatsus, et ei näeks teisi inimesi.

5. Milline võiks olla vaade ja valgus?

- Valgus liigub kogu päeva vältel läbi maja; pigem vähem valgust, et ei oleks ere; et

vaade ei häiriks, vastasmaja ei oleks liiga lähedal; valgus on väga oluline, ilmakaar

ei ole esimene prioriteet, pigem päikese poole; võib olla ka põhja poole.

6. Kas meenub mõni eriline detail või sisustuselement, mis võiks korteris olla?

Köögis võiks olla kraanikausi kohal aken; ümmargune söögilaud, rõdu, kus saaks

maitsetaimi kasvatada; raamaturiiulid, pildid seinel; köök võiks olla niššis või

köögisaarega; vannituba eraldi vetsust, suured aknad; kogu elu toimub köögis.