Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus

Õhk ja loomadViia Hang Loodusõpetus 5. klass 2013

Õhk ja organismid

Õhk on osa meie elukeskkonnast. See ümbritseb meid ja kõiki teisi olendeid, kes elavad maismaal. Peaaegu kõik organismid vajavad õhku hingamiseks. Lindudele, nahkhiirtele ja paljudele putukatele on õhk oluline selleks, et lennates edasi liikuda. Nahkhiired ja mitmed linnud hangivad õhus toitu, pidades jahti seal lendavatele putukatele. Õhus saavad püsida vaid need elusolendid, kes on hästi kerged või kellel on tiivad.

ÕhutemperatuurEi jääkaru ega elevant suuda Eesti looduses elada: jääkaruloleks siin suvel liiga soe ja elevandil talvel külm. Õhutemperatuurist sõltub, millised loomad ühel või teisel maal elavad. Aja jooksul on välja kujunenud igale piirkonnale omased loomaliigid.

Video was not exported from SlideRocket

Külmade alade asukatel on tihe karvkate või paks rasvakiht. Soojade maade loomad peavad end suutma palaval ajal maha jahutada. Näiteks elevandid saavad liigset kehasooja ära anda suurte kõrvalestade kaudu. Kindlasti oled televiisorist näinud, millise mõnuga elevandid lonti dušina kasutades end veega jahutavad. Kuid põua ajal ei pruugi nad selleks küllaldaselt vett leida.


Paljude loomade kehatemperatuur ja elutegevus sõltub otseselt välistemperatuurist. Sellised loomad on konnad, maod ja sisalikud. Nende kehatemperatuur on vaid soojemate ilmadega piisavalt kõrge, et ringi liikuda ja toitu otsida. Enne talve saabumist poevad sisalikud ja maod sügavatesse urgudesse, kus maapind läbi ei külmu. Seal saadavad nad külma aja mööda puhkeolekus. Konnad talvituvad veekogude põhjamudas.

Ka mõned püsisoojased loomad (nende kehatemperatuur ei sõltu välistemperatuurist) magavad talvel, sest nadei leia siis küllalt toitu. Sellised on näiteks karud.

NiiskusPaljudele elusolenditele on oluline veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus. Niisket õhku vajavad näiteks konnad.Nende nahk peab olema kogu aeg niiske, sest nad hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu. Kui konna nahk kuivab, ei saa ta piisavalt hingata ja sureb. Seetõttu elavad konnad niisketes elupaikades ja varjuvad päevasel ajal päikese eest.

LOOMAD LIIGUVAD ÕHUS LENNATES VÕI LIUELDES

Peaaegu kõik elusolendid vajavad õhku hingamiseks. Kuid vaid vähesed neist suudavad õhku kasutada liikumiseks. Lendamine on enamiku lindude, nahkhiirte ja paljude putukate põhiline liikumisviis.On ka selliseid loomi, kes läbivad väiksemaid vahemaidõhus liueldes.

Linnud

Lindudel on tiivad.Tiibu liigutades tõuseb lind ülespoole. Tiibu liigutamata saavad linnud liuelda.Lindude tiivad ja keha on kaetud sulgedega. Tiibadel on laia labaga suled, mis suurendavad lennupinda. Lindude sabasuled aitavad lennul suunda muuta.Tiibade liigutamiseks on lindudel suured rinnalihased.

Et õhus püsida, peab kehakaal olema võimalikult väike.Linnud ongi kerged, sest nende luustik on väga kerge. Nende luud on seest õõnsad.Lendamine on raske töö ja nõuab palju energiat. Seepärast vajavad linnud rohkesti toitu. Näiteks tihane võib päeva jooksul süüa sama palju putukaid, kui ta ise kaalub.


Tiibade kuju

Tiibade suurus ja kuju sõltub linnu eluviisist. Kullide ja kotkaste tiivad on laiad ja sobivad liuglemiseks.Kotkas võib tõusta kõrgele taeva alla ja seal, sirutanud oma tiivad välja, neid liigutamata liuelda ja maapinnal liikuvat saaki jälgida.


Kiiretel lendajatel, nagu piiritajatel ja pistrikel, on pikad ja kitsad tiivad. Selliseid tiibu on kerge kiiresti liigutada. Väga kiire lennuga lind on rabapistrik. Meie lindudest veedab kõige rohkem aega õhus piiritaja, kes võib lennates isegi magada. Lennult püüab ta ka õhus putukaid. Ainult pesitsemiseks vajab piiritaja kindlat jalgealust.

Putukate tiivad

Tavaliselt on putukatel kaks paari tiibu. Kärbestel ja sääskedel pole aga tagumine tiivapaar välja arenenud. Mardikatel on kahest tiivapaarist eesmine hästi tugev ja sarnaneb koorikuga. Kilejad tagatiivad viivad neid lennul edasi. Putukatel luustik puudub. Tiivad on neil vastupidavad seetõttu, et neil on kergest, kuid tugevast ainest soonekesed. Ühed paremad lendajad putukatest on kiilid.


Nahkhiired

Nahkhiired on ainukesed lennuvõimelised imetajad.Nende tiibadeks on õhuke lennus, mis ulatub tagajäsemetest eesjäsemete sõrmedeni. Oma peidupaikadest lendavad nahkhiired välja videviku saabudes. Nende lend tundub salapärane, see on hääletu ja kiire. Sageli teevad nahkhiired lennul ootamatuid pöördeid. Nad avastavad takistusi ja püüavad pimedas putukaidinimkõrvale kuuldamatu ultraheli abil.


Lendorav

Liuglemisel loomad ise aktiivselt liigutusi ei tee.Liueldes saavad nad läbida lühikest vahemaad, liikudes kõrgemalt madalamale. Eestis elavatest loomadest liugleb vaid lendorav. Liuglemise teeb võimalikuks suur nahakurd tema ees- ja tagajäsemete vahel. Suurema osa oma elust veedab lendorav puu otsas ja liigub edasi puult puule liueldes. Ta on öise eluviisiga. Eestis on ta küllaltki haruldane loom.


Kasutatud materjalid:http://www.avita.ee/pdf/loodus5.1.pdfSliderocket toetab Flickr. com keskkonda ja YouTube. com keskkonda

http://www.avita.ee/pdf/loodus5.1.pdf

Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus

Education