TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond <oma nimi siia> ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND (LÜHENDATUD) Kontrolltöö Pärnu 2009
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
<oma nimi siia>
ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND
(LÜHENDATUD)
Kontrolltöö
Pärnu 2009
2
EESSÕNA
Selle vormistustöö aluseks on üliõpilastte kirjaliku töö juhendi tekst lühendatult. Seda
tööd alustasin ... kuupäeval, kell ... ja lõpetasin kell ....
Kinnitan, et kogu vormisustöö on tehtud minu enda poolt ilma kõrvalise kaasabita
väljaarvatud kirjalikud abimaterjalid.
3
SISUKORD
Sissejuhatus.......................................................................................................................4
1. Töö koostamine..........................................................................................................6
1.1. Üliõpilastööde liigid..........................................................................................6
1.2. Töö erialakirjandusega......................................................................................8
2. Töö vormistamine....................................................................................................10
2.1. Üldnõuded.......................................................................................................10
2.2. Tiitelleht ..........................................................................................................12
2.3. Sisukord ..........................................................................................................13
2.4. Viidatud allikad...............................................................................................14
2.5. Lisaobjektid.....................................................................................................15
2.5.1. Tabelid.....................................................................................................15
2.5.2. Joonised...................................................................................................17
2.5.3. Valemid...................................................................................................18
2.5.4. Loetelud...................................................................................................19
2.5.5. Lisad........................................................................................................19
Kokkuvõte. ......................................................................................................................20
Lisad................................................................................................................................21
Lisa 1. Uurimistöö/Bakalaureusetöö/ Magistritöö tiitellehe näidis.............................21
Lisa 2. Vormistusest kokkuvõtlikult ...........................................................................22
4
SISSEJUHATUS
Üliõpilane peab stuudiumi jooksul koostama mitmeid kirjalikke töid. Kõigil neil töödel
on täita kindlad ülesanded üliõpilaste teadmiste, töökogemuste ja väljendusoskuse
arendamisel.Korrektne kirjalik analüüsi- ja väljendusoskus on kaasajal ükstähtsamaid
majandusjuhi ja -spetsialisti kvalifikatsioonikoostisosi.
Käesoleva juhendi eesmärgiks on anda üliõpilasele ülevaade sellekohta, millised on
teaduslike uurimistööde koostamise ja vormistamisenõuded TÜ majandusteaduskonnas.
Tuleb silmas pidada,et teaduslik uurimistöö ei ole essee, kus autor võib oma
mõtteidvabalt, ilma viideteta teistele autoritele, arendada, ega ka kriminaalromaan,kus
kirjutise puänt selgub alles viimasel leheküljel.
Olulisemad üliõpilaste teaduslikele uurimistöödele esitatavad nõudedon
uurimisprobleemi selge formuleerimine, uurimiseesmärgitäitmiseks sobiva metoodika ja
empiirilise materjali valik,teemakohase erialakirjanduse läbitöötamine ja korrektne
viitamine,töö tulemuste analüüsiv ja sünteesiv esitamine, omapoolse panuseolemasolu
ja selle selge väljatoomine ning töö korrektnevormistamine.
Üliõpilaste uurimistööde vormistamisel tuleb järgida teadustöödekoostamisel
üldkehtivaid nõudeid (viitamine teiste autoritetöödele, töö loogiline ülesehitus koos
sissejuhatavate jakokkuvõtvate osadega jne.). Lisaks üldkehtivatele nõuetele tulebtööde
vormistamisel arvestada ka spetsiifiliste nõuetega, mis onpaika pandud teadusasutuse
või kirjastuse (kui töö ilmub trükis)poolt. Spetsiifilised nõuded puudutavad tavaliselt
töö osi, nendejärgnevust, töö üksikelementide (viited, tabelid, joonised,
kirjanduseloetelu jne.) täpset esitamist, teksti paigutust. Ka nendestvormistamisnõuetest
tuleb töö koostamisel rangelt kinni pidada.
5
Käesolevas juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmaspeetud
tekstitöötlusprogrammi Word. Mõne teise tekstitöötlusprogrammikasutamisel tuleb
vormistus viia täpsesse vastavusseselle juhendi nõuetega.
Juhendi kasutamisel tasuks meeles pidada, et käesolev (originaalne) metoodiline
materjal on esitatud formaadis A5 reavahega 1,0 (single), mis tingib teksti, jooniste jne.
paigutuses mõningase erinevuse üliõpilastöö A4 formaadiga võrreldes. Juhendis toodud
juhiste ja nõuete rõhutamiseks on kasutatud rasvast kirja (Bold). Toodud näited on
muust tekstist nii ülalt kui alt eraldatud horisontaaljoonega või toodud tekstis sulgudes.
Samuti on toodud mõningaid soovitusi arvuti kasutamiseks, mis on kasuks eelkõige
algajale töö koostajale ja vormistajale
6
1. TÖÖ KOOSTAMINE
1.1. Üliõpilastööde liigid
Järgnevalt kirjeldatakse üliõpilastöid, mida tuleb üliõpilastelstuudiumi jooksul kirjutada
nii bakalaureuse- kui magistriõppeõppekavade korral.
Kolmeaastases bakalaureuseõppes tuleb päevase õppe üliõpilastelkoostada teisel
nominaalaastal uurimistöö ja kolmandalõppeaastal lõputöö (bakalaureusetöö), avatud
ülikoolis vastavaltkolmandal ja neljandal aastal.
Magistriõppes kirjutatakse lõputöö (magistritöö või magistriprojekt).Sellele esitatavad
nõuded sõltuvad olulisel määral õppekavast.Teaduskraadi (MA) ja ärijuhtimise
kutsekraadi taotlemiseltuleb lisaks käesolevale juhendile täita ka vastavalt TÜ teadus-
jakutsekraadide juhendites esitatud nõuded.
Uurimis- ja lõputöö (bakalaureuse- ja magistritöö või magistriprojekt)on õppejõudude
poolt antud teemal või üliõpilase endapoolt väljapakutud ja juhendaja poolt
aktsepteeritud teemal käesolevametoodilise juhendi nõuetele vastav üliõpilase
iseseisvaltkirjutatud teaduslik töö. Tööd hinnatakse püstitatud sisuliste
eesmärkidesaavutamise, töö vormistamise kvaliteedi ja kaitsmisealusel.
Uurimistöö koostamise käigus tuleb üliõpilasel omandadaoskused ja esimesed
kogemused teaduslikuks uurimistööks ninguurimistöö tulemuste korrektseks
vormistamiseks. Siia alla kuuluvadoskused, kuidas formuleerida ja piiritleda
uurimisprobleemi,püstitada selge uurimiseesmärk ning sellest tulenevad
uurimisülesanded,valida nende täitmiseks sobiv uurimismetoodika jaempiiriline
materjal, töötada teemakohase erialakirjandusega ningleida vastused töös püstitatud
uurimisülesannetele, analüüsida jaüldistada uurimistulemusi. Uurimistöö sisulise osa
7
orienteeruvaksmahuks on 25-30 lk., millele lisanduvad viidatud allikate loetelu,lisad ja
resümee.
Uurimistöö põhieesmärkideks on:
• erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmiseja sellega töötamise
kogemuste omandamine,
• korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele jaerialase terminoloogia)
omandamine,
• töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamiseoskuste omandamine.
Lõputöö koostamise käigus tuleb suuremat tähelepanu pööratateoreetilise ja empiirilise
käsitlusviisi integreerimisele ning uurimisülesannetelahendamiseks sobiva
uurimismetoodika valikule, kasutamisele ja arendamisele. Lõputööst peab selgelt välja
tulemaüliõpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel,
uurimismetoodikaarendamisel ning uurimistulemuste analüüsimisel ja üldistamisel.Ka
tuleb valminud lõputööga näidata, et üliõpilane onomandanud teadustööks vajaliku
keelekasutuse ning töödevormistamise oskused.
Lõputööde orienteeruvad mahud ja nende sisu kohta esitatavadnõuded sõltuvad
õppekavast ja taotletavast haridustasemest(kraadist). Mida kõrgem on taotletav
haridustase, seda väiksempeaks olema teiste autorite seisukohti esitav ja suurem uut
teavetpakkuv osa. Siiski tasub meeles pidada, et 3+2 õppekavabakalaureuseastme
lõputöö saab oma väikese mahu tõttu ollapigem reprodutseeriv kui loov. Samas võib
mõni magistritöö ollapigem probleeme diagnoosiv kui neid lahendav. Kuid ikka ja
alatituleb silmas pidada põhinõudeid: kuna tegemist on teaduslikuuurimistööga, tuleb
selle koostamisel tugineda teadusallikatele jateiste autorite mõtted tuleb korrektselt
viidata.
Referaat on probleemi või teema teaduslik ülevaade, mille koostamiseltuginetakse
eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadieesmärgiks on süvendada üliõpilaste
oskusi töötada erialasekirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tulebtuua
eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus. Autori omapoolsearvamuse ja järelduste
esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatudjuhul, kui õppejõud ei määra teisiti. Õppejõud
määrab ka nõutavakirjanduse hulga ning referaadi mahu.
8
Essee on vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud võietteantud teemal,
mille eesmärk on eelkõige autori isiklike seisukohtadeväljendamine. Olulised on loov
mõtlemine ja omapoolnearvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik.
Kirjandusekasutamine ei ole samuti kohustuslik, kuid kirjandusallikate kasutamisekorral
tuleb neile viidata vastavalt teadustöö viitamisreeglitele.Valdava osa essee mahust
peavad moodustama autorienda mõtted ja arvamused. Ulatuslik tsitaat ega refereering ei
olelubatud. Essee maht on kas vaba või määratakse õppejõu võivastava komisjoni poolt.
Essee enamlevinud pikkus on 5–10 lk.Lisaks iseseisvalt hinnatavatele üliõpilastöödele
tuleb stuudiumivältel koostada ka mitmeid muid kirjalikke töid (projekte,
äriplaane,aruandeid jm.). Nende koostamisel saab samuti juhindudakäesolevast
juhendist, kuid tuleb arvestada ka õppejõu pooltesitatud konkreetseid nõudeid. Nõuded
nende tööde mahule jaülesehitusele täpsustatakse tavaliselt ainet õpetava õppejõu
pooltkoostatud aineprogrammis.
1.2. Töö erialakirjandusega
Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine jaanalüüsimine on
üliõpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskusearendamine on kõigi uurimistööde üks
peamisi eesmärke.
Esialgsel tutvumisel kirjandusega tuleb pöörata tähelepanu antudtemaatikaga
seonduvate mõistete üldkompleksi teadvustamisele.Siinjuures saab selgeks, millistele
allikatele tuleb töö koostamiseledaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Süvauurimiseks
valitav kirjanduspeab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaidautoreid ning
erineva teadusliku tasemega kirjutisi (monograafiad,artiklite kogumikud, ajakirjad jne.).
Töö aluseks ei sobi võtta vaidühe autori kirjutisi. Kirjandusallikate loetelu peab
sisaldamauurimisvaldkonnaga tegelevate tunnustatud teadlaste
uurimistöid.Populaarteaduslikke materjale, ajakirjandusartikleid, õpikuid
jaloengumaterjale võib kasutada ainult erandkorras, kõrvutadesneist võetud seisukohti
ja empiirilist informatsiooni teaduslikestallikatest pärinevatega. Situatsioonianalüüsi
(case study analysis)kasutamisel on ajakirjanduslike materjalide kasutamine
aktsepteeritavtaustinformatsiooni saamiseks. Kirjanduse valikul võibkasutada
uudiskirjanduse katalooge raamatukogudes, internetisesitatud teadusallikaid ja
9
elektroonilisi andmebaase, samuti teatmeteoseid.Otstarbekas on paralleelselt raamatu
sisukorragajälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu,mis
hõlbustab teabe saamist otsitava termini või probleemi ningkirjanduse kohta.
Kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüüsimine toimubpeale kava koostamist.
Loetud materjalide põhjal on soovitatavkoostada lühikokkuvõtted, mis sisaldavad
uuritava probleemikohta eriti huvipakkuvaid mõtteavaldusi, tsitaate,
definitsioone,probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi jakõik
teised viidetes nõutavad andmed. See lihtsustab viidatavateallikate loetelu koostamist ja
viitamist ning hoiab hiljem aegakokku.15
Uurimistöö peamiste uurimisülesannete edukale lahendamiseleannab hea aluse
võimalikult täielik ülevaade antud valdkondakäsitlevast kirjandusest, nii trükis ilmunud
(raamatud, artiklitekogumikud, erialaajakirjad) kui muud materjalid (magistri-
jadoktoritööd, elektroonilised väljaanded ja andmebaasid).
Elektroonilisekoondkataloogi ESTER vahendusel on kasutajatelekättesaadavad kõigi
Eesti suuremate raamatukogude kataloogid.Koondkataloogi ESTER saab pöörduda ka
TÜ Raamatukoguaadressilt www.utlib.ee. Uusimat ja täielikumat infot
erialasekirjanduse kohta leiab raamatukogude spetsialiseeritud on-line võiCD-ROM-
andmebaasidest (nt. on-line-andmebaasid askERIC [http://askeric.org/Eric/],
EBSCOhost [http://search.epnet.gom], jt). Hulgaliselt on loodud otsivahendeid
internetimaterjalideleidmiseks, näiteks Google Scholar
[www.scholar.google.com/],NETI [www.neti.ee] jt.
10
2. TÖÖ VORMISTAMINE
2.1. Üldnõuded
Majandusteaduskonna õppekavade kohaselt koostatavadkirjalikud tööd (uurimistöö,
bakalaureusetöö, magistritöö,magistriprojekt) vormistatakse teadustöödele
kehtestatudrahvusvahelisi nõudeid järgides. Nendes töödes on kindladalajaotused ja
nende järjestus on järgmine:
• tiitelleht,
• eessõna (pole kohustuslik),
• sisukord,
• sissejuhatus,
• sisu peatükkidena,
• kokkuvõte,
• viidatud allikad,
• lisad (vastavalt vajadusele),
• resümee.
Järgnevalt käsitletakse kõigepealt töö vormistamise üldisinõudeid, millele lisatakse
mõningaid nõuandeid ja soovitusi arvutikasutamiseks töö küljendamisel. Seejärel
käsitletakse eraldi niitöö üksikute osade (tiitelleht, sisukord, lisad, viidatud allikad)
kuika töös sisalduvate tabelite, valemite, jooniste, loetelude, viidetenõuetekohast
esitamist.
Üliõpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid.
• Töö trükkida arvutil (Word’i dokumendina) formaadis A4 (210x 297 mm) lehe
ühele küljele.
11
• Lehe servad jätta vabaks (File ? Page Setup), kusjuuresüleval (Top) ja all (Bottom)
peab olema 3 cm, paremal (Right)2 cm ja vasakul (Left) 4 cm vaba ruumi.
• Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman (valikdialoogiaknas Font)
kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5(Format ? Paragraph ? Line Spacing: 1.5
lines).
• Töö tekst jaotada lõikudeks, kasutades plokkstiili, st. eraldadestekstilõigud laiema
vahemikuga (12 punkti e. üks tähekõrgus:Format ? Paragraph ? Spacing: Before 12
pt). Teksti trükkimiselvajutada klahvi <Enter> mitte iga rea lõpus, vaid ainultlõigu
lõpetamisel. Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata.
• Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatükk,kokkuvõte, kirjanduse
loetelu, resümee) alustada uuelt leheküljelt,jättes ette neli tühja rida (Times New
Romankirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0).
• Tekst joondada mõlema serva järgi (tekstipaigutus Justify).Tekstis tekkivate
põhjendamatute lünkade (nn. aukude) korralkasutada poolitamist. Poolitamiseks on
paljudes programmideseesti keelele sobivad automaatsed vahendid, kuid soovitatav
onkasutada klahvikombinatsiooni <Ctrl>+<?>, mis on nähtavvaid juhul, kui sõna
vajab poolitamist.
• Kõik töö leheküljed tuleb nummerdada ühtsesse süsteemi jalehekülje number
paigutada lehe alla keskele, kusjuuresarvesse võetakse ka leheküljed, kus asuvad
tabelid ja joonised,viidatud allikate loetelu jm. Tiitelleht, tiitellehe pööre,
eessõna,sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetaksenummerdamisel küll
arvesse, kuid lehekülje numbreid neile eimärgita, seega lehekülje numbrid
märgitakse alatessissejuhatuse teisest leheküljest. Lehekülje numbrid
lisatakseautomaatselt Insert ? Page Numbers, kusjuures numbrikaugus lehekülje
alaservast (jalusest: footer) määrataksekorraldusega File ? Page Setup. Selleks, et
esimestellehekülgedel lehekülje numbrid ei oleks nähtavad, tulebtiitellehe, selle
pöörde, eessõna ja sisukorra järel kasutadasektsiooni katkestust Insert ? Break ?
Next page.
• Töö põhiosade (sh. peatükkide) pealkirjad kirjutatakse suurtetähtedega kirjatüübis
Arial rasvases kirjas (Bold) kirjasuurusega16 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata,
lühendeid eikasutata ja pealkirja lõppu punkti ei panda. Pealkirjad joondatakselehe
12
vasakusse serva (tekstipaigutus Align Left). Pealkirjaja järgneva (või samal
leheküljel eelneva) teksti vahe on 12punkti.
• Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0.
• Töö ühtki osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada loetelu,joonise, tabeli või
viitega.
Uurimistööd tuleb esitada pehmes köites ühes eksemplaris, 3+2õppekava bakalaureuse-
ja magistritööd kahes eksemplaris (ükskõvas köites, teine võib olla spiraalköites). TÜ
teadus- ja kutsekraadidepõhimääruse kohaselt kaitstavad lõputööd
(magistriprojekt,magister artium´i väitekiri) kolmes eksemplaris kõvas köites.Kõvas
köites esitatavate tööde tagakaane sisekülg varustadataskuga retsensiooni(de) tarvis.
Doktoritöö antakse välja TÜkirjastuses, väitekirjade autoreferaadid esitatakse
spiraalköites.
2.2. Tiitelleht
Üliõpilastööde tiitellehel (vt. lisa 5) on järgmised elemendid:
• ülikooli, teaduskonna (Pärnu ja Narva kolledžites koostatudüliõpilastööde korral
vastava kolledži) ja instituudinimi;
• autori ees- ja perekonnanimi;
• töö pealkiri;
• töö liik (näiteks uurimistöö, bakalaureusetöö, magistriprojektärijuhtimise
kutsekraadi taotlemiseks vm.);
• töö juhendaja(d);
• töö kaitsmise koht (näiteks Tartu) ja aasta.
Tiitellehe iga element paikneb omaette real, töö kaitsmise koht jaaastaarv samal real,
kuid koma nende vahele ei panda. Iga ridaalgab suure tähega, lausete (ridade) lõpus
punkti ei ole. Kõiktiitellehe elemendid paigutada lehel keskele (tekstipaigutusCenter) ja
trükkida kirjasuurusega 12 punkti (v.a. töö pealkiri).Autori ees- ja perekonnanimi
paikneb lehekülje 2/3 kõrgusel pealkirjakohal. Töö pealkiri vormistatakse rasvases
kirjas (Bold)suurtähtedega kirjasuurusega 16–20 punkti. Poolitused ja
13
lühenditekasutamine pole tiitellehel lubatud. Töö juhendaja nime ettelisatakse tema
kutse (näiteks dotsent, professor) või ametikoht(teadur, lektor).
Uurimistöö, bakalaureusetöö ja magistritöö tiitellehe pöördel tulebesitada nõuetekohane
tekst (vt. lisa 6). Magistriväitekirja(magister artiumi kraadi taotlemiseks) tiitellehel tuleb
märkida katöö registreerimisnumber (vt. lisa 7), selle tiitellehe pöörde näidison lisas 8.
Samade näidiste järgi tuleb vormistada tiitelleht ja sellepööre ka kutsemagistri projekti
korral (töö liik on sel juhulmagistriprojekt ärijuhtimise kutsekraadi taotlemiseks,
magistriprojektärijuhtimise magistri kutsekraadi taotlemiseks).Kuna magistritöid
koostatakse mitme erineva õppekava läbimiseks,siis magistritöö tiitellehel (koostatakse
lisa 5 järgi) tulebnäidata töö liik õppekavast sõltuvalt järgmiselt:
• magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses,
• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks strateegilise juhtimise erialal,
• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseksettevõtluse ja tehnoloogia
erialal,
• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseksärijuhtimise erialal.
2.3. Sisukord
Sisukorras esitatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses tööstoodud pealkirjade ja
leheküljenumbritega, millest vastav alajaotusalgab. Seega koosneb sisukord töö
alajaotuse ees olevatestjärjenumbritest, samade alajaotuste pealkirjadest ja
leheküljenumbritest.Järjenumbritega (kümnendsüsteemis araabia numbrid,näiteks 1.;
1.2.; 2.3.1. jne.) tähistatakse ainult sisulise osa peatükidja nende alajaotused. Pealkirjade
sõnastus sisukorras peabtäpselt vastama nende esitusele töö tekstis. Kõik lisad
loetletaksesisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra vormistustnäitab lisa 4,
mille struktuur on toodud vaid näidisena.Alajaotuste pealkirjade read algavad taandega
nii, et iga järgmisetaseme alajaotuse taane jätab eelmise taseme järjenumbrid
vabaks(omaette seisvaks tulbaks). Pealkirjade järele pannakse punktiridaja
leheküljenumber, mille ette, taha ega selle tulba kohale eitrükita lühendit lk.
Sisukorda saab arvutil koostada automaatselt, kui töös esinevatepealkirjade
vormistamisel kasutada pealkirjastiile (Heading1,Heading2 …). Selleks tuleb kursor
viia sisukorra leheküljeltühjale reale ja valida Insert ? Index and Tables ? Table
14
ofContents (alates Word2003 tuleb valida Insert ? Reference ?Index and Tables ? Table
of Contents) ning avanevasdialoogiaknas anda käsud sisukorra vormistamiseks:
näidataleheküljenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale(Right Align
Page Numbers), kasutada pealkirja jaleheküljenumbri vahel täitesumboleid (Tab Leader
rippmenüü),määrata sisukorra vormindus (Formats pakub erinevaidvõimalusi, mis
kuvatakse aknas Preview), enam kasutataksevormi From Template. Show Levels
määrab mitu tasetpealkirjahierarhiast sisukorda lülitatakse.
Sisukorda on otstarbekas koostada juba töö tegemise käigus, sestlingid sisukorras
toodud pealkirjadest viivad vastava teksti juurde,kiirendades nii liikumist töös. Enne
lõpliku töö väljatrükkimisttuleb veel kord anda sisukorra moodustamise käsk, kus
arvutiküsib asendamist (Replace), millele tuleb vastata jaatavalt. Arvutikoostatud
sisukorra eeliseks on see, et sisukorda lülitatud pealkirjadning nende leheküljenumbrid
sisukorras ja töös on täpsesvastavuses. Samas tuleb jälgida, et automaatselt
moodustatudsisukord tervikuna oleks kirjasuurusega 12 punkti ega tõusekserinevate
pealkirjastiilide tõttu liialt esile.
2.4. Viidatud allikad
Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpusesitatud viidatud allikate
loetelus, samas peavad kõik loetelusnimetatud allikad olema töös viidatud. Viidatud
allikad loetletakseautorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te)
nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autoripuhul esitatakse nimed
tiitellehel esinevas järjekorras. Autori(te)nimed tuleb trükkida rasvases kirjas (Bold).
Kui kasutatakse üheautori mitut ühel ja samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse
neidnii kirjanduse loetelus kui ka neile tekstis viidates tähtedega a, b,c jne. aastaarvu
järel (näiteks 1999a ja 1999b). Esmalt tuuakse ladinatähestikuline(nii eesti- kui
võõrkeelne) ja seejärel teisetähestikulinekirjandus originaaltranskriptsioonis (näiteks
venekeelsedallikad esitatakse kirillitsas ladinakeelse loetelu järel). Kavõib kirillitsas
kirjutatud tööd esitada ühtses loetelus transleeritunaladina tähestikku, kusjuures kirje
lõppu tuleb siis lisada märgetöö keele kohta (näiteks vene keeles).
Andmed publitseeritud materjalide kohta saadakse viidatava töötiitellehelt ja/või selle
pöördelt. Raamatukogude kataloogikaartidelja elektroonilistes andmebaasides ning
15
bibliograafiaväljaanneteskasutatavad nn. bibliokirjed sisaldavad tavaliselt rohkeminfot,
kui nõuab viidatud materjalide loetelu, milles tuuakse vaidneed andmed, mis
võimaldavad vastavat väljaannet raamatukogudestja/või elektroonilistest
andmebaasidest leida.
Viidatud allikate loetelus, s.t. nende viitekirjetes on kindladkohustuslikud elemendid,
samas võivad viitekirjed erineda nendejärjekorra, vahemärkide kasutamise ja üksikute
elementide rõhutamisepoolest. Kuigi viitekirjeid on erinevaid (oma esitusviisidvõivad
olla kõrgkoolidel, teadusasutustel, kirjastustel, erialaajakirjadel),on oluline, et
üliõpilastööde viitekirjed oleksid vormistatudkäesolevas juhendis kehtestatud nõuete
kohaselt.
Viitekirje kõik elemendid tuleb esitada väljaandega samas keeles,seega ka kõik selles
kasutatavad lühendid esitatakse vastavas keeles,näiteks eestikeelse materjali korral lk.
(lehekülg), tr. (trükk),kd. (köide), mille vasted inglise keeles on p., ed., vol. ja
saksakeeles vastavalt S., Aufl., Bd.
Viidatud allikate loetelus tuleb allikad nummerdada ja tähestikuliseltjärjestada.
Kirjanduse loetelu tähestikulise järjestuse loomiseksarvutil tuleb kogu loetelu
märgistada ja valida korraldusTable ? Sort ? Sort by Paragraphs, Ascending.
Saadudalfabeetiline loetelu tuleb nummerdada: Format ? Bullets andNumbering ?
Numbered (1., 2. jne.).
Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetelus vastavasseviitekirjesse
järgmised andmed ja nende eraldusmärgid.
Autor(id). Pealkiri. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht:kirjastus (väljaandja),
ilmumisaasta, lehekülgede arv.
2.5. Lisaobjektid
2.5.1. Tabelid
võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult jaülevaatlikult. Kõik töös esinevad
tabelid nummerdatakse araabianumbritega kas läbivalt kogu töö ulatuses
16
(lihtnumeratsioon),mida soovitatakse väiksema arvu (kuni 10) tabelite korral
võisuurema hulga tabelite korral üksikute peatükkide ulatuses
(liitnumeratsioon).Näiteks “Tabel 1” või “Tabel 3.4”, kusjuuresviimane tähendab
kolmanda peatüki neljandat tabelit. Samamoodust on soovitatav kasutada ka jooniste ja
valemite tähistamisel.
Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavaltlahtimõtestavat ja
võimalikult lakoonilist pealkirja. Pealkirjasõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust,
millele järgneb objekti(ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik.
Tabeli pealkiri joondada vasakule, mille ette kirjutatakse sõna“Tabel” koos tabeli
numbriga (trükkida rasvases (Bold) kirjas)ning pärast tühikut järgneb tabeli pealkiri
tavalises kirjaskirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahelejätta üks
tühi rida kirjasuurusega 12 reavahega 0.
Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugustmõõtühikut, siis
tuuakse see ära tabeli pealkirja järel sulgudes.Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse
need vastavate veergudevõi ridade nimetuste juures kas sulgudes või eraldades
nadeelnevast tekstist komaga. Tekst ja arvud tabelis tuleb esitadakirjasuurusega 11
punkti reavahega 1,0 (Single) ja tabel tulebpaigutada lehe keskele (Center). Tabelil
võiksid olla välimisedraamjooned ja soovi korral võib tabeli pea ja esiveeru
raamistadajämedama joonega.
Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitavalt kaesimesel veerul. Veergude
pealkirjastamisel tuleb vältida üldisisõnu nagu “liik”, “nimetus” jt., näiteks mitte
“Ettevõtte nimetus”,vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne.
Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleb veerudainult siis, kui selleks on
otsene vajadus, nimelt kui:
• mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemusantud veergu (näiteks
veerg 2 + veerg 3);
• töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele.Veergude nummerdamisel võib need
veerud, kus pole arvandmeid(näiteks veerud nimetustega “Näitaja” ja “Mõõtühik”),
17
tähistadavastavalt suurtähtedega A, B jne., ülejäänud veerud aga nummerdada1, 2, 3
jne.
Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse:
• otsest viitamist (näiteks Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...);
• kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudessetabeli number
(näiteks vt. tabel 8).
Peale sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel.Kui soovitakse
tähelepanu juhtida töös eespool (näiteks eelmisespeatükis) asetsevale tabelile, siis tuleb
kasutada kaudset viitamist,tuues ära leheküljenumbri, kus see tabel asub (näiteks vt.
tabel 11lk. …). Töö teksti paigutatavad tabelid olgu võimalikult lihtsad jalühikesed.
Tekstis esitatakse tavaliselt tabelid, mille maht ei ületaühte lehekülge.
Juhul kui peale viidet kogu tabel sellele leheküljele enam ei mahu,on soovitatav tabelit
alustada järgmiselt leheküljelt. Vabaksjäänud ruumi tuleks kasutada järgneva teksti
paigutamiseks. Kuiaga tabel on pikem kui üks lehekülg, tuleb ta paigutada lisasse.
2.5.2. Joonised
Selle nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid,olgu need siis
diagrammid, graafikud,geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod.
Igaljoonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliseltsõnastab. Joonise
allkiri reastatakse vasakult. Kõik joonisednummerdatakse analoogiliselt tabelitega.
Joonise järjekorranumberkirjutatakse allkirja ette ja eraldatakse sellest
punktiga,kusjuures sõna “Joonis” kirjutatakse välja täielikult ja trükitakseanaloogiliselt
tabeliga rasvases (Bold) kirjas (nt. Joonis 1.Piirkulu …).
18
Joonis 1 Piirkulu (Allikas: TÜ Majandusteaduskond, Üliõpilaste kirjalike tööde juhend, 2008)
Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline teksttuleb trükkida suurusega 11 punkti.
Joonist kujundades tulekssilmas pidada, et seal olev informatsioon oleks selgesti
eristatavning jälgitav, milleks tuleb kasutada sobilikke erinevaidtähistusviise, kuid ei
soovitata kasutada taustavärve. Värviprinteripuudumisel tuleks veenduda, et arvutis
värviliselt nähtav joonismust-valges trükivariandis oleks piisava eristumistasemega.
Igalejoonisele tuleb töö tekstis viidata. Joonis paikneb tekstis sobivaskohas pärast
viidet. Analoogiliselt tabeliga tuleb joonise juuresnäidata vastav allikas või märkida, et
joonis on autori koostatud..
2.5.3. Valemid
Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega,mis vastavad üldistele eesti
keele reeglitele. Kõik märgid, arvud jatähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning
kooskõlas valemisisuga. Valemid ja nendes kasutatud sümbolid järgnevas
tekstiskirjutatakse kaldkirjas (Italic) kirjasuurusega 12 punkti.
Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit. Valemitevormistamiseks
Wordis tehakse järgmised valikud: Insert ?Object ? Create new ? Microsoft Equation
3.0. Kogu tööulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Vältida
tulebdefinitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina.
Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitataksereeglina teksti sees
omaette reale viimata. Võrdust ja võrratustväljendavad avaldised esitatakse tavaliselt
omaette real. Kui tööson mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number
paigutataksevalemiga samale reale (soovitatavalt vasakule) sulgudesse. Valemites ei
19
tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatudsümbolite seletustes. Valemi
sümbolite seletus algab sõnaga“kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused
kirjutatakse üle47vaatlikkuse mõttes üksteise alla. Igas uues valemis selgitatakseainult
esmakordselt esinevaid tähistusi.
2.5.4. Loetelud.
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestestfraasidest, kirjutatakse loetelu
punktid üksteise järele ja eraldataksekomaga. Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab
koma(sid)või muid kirjavahemärke, tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit(vt.
loetelu käesoleva juhendi alapunktis 1.5 lk. 20).Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega
varustatud numbrite võitähtedega. Kui loetelu punktideks on üksikud laused, siis
võibneed kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt.Numbri või tähe
järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega jalaused eraldatakse üksteisest
semikooloniga.
2.5.5. Lisad
Lisadesse tuleb paigutada need arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud
probleemi käsitlemiseks, kuid mille esitamisekstekstis pole otsest vajadust või kui on
tegemist väga mahuka materjaliga. Lisad nummerdatakse neile viitamise järjekorras
araabianumbritega, märkides analoogiliselt tabelite vormistamiselelehekülje vasakusse
serva rasvases kirjas mitmes lisa on (näiteks“Lisa 7.” ning sellele järgneb lisa pealkiri.
Kui lisa läheb mitmeleleheküljele, siis tuleb järgneva(te)le märkida näiteks “Lisa 7
järg”. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidelelisadele tuleb töös
kindlasti viidata. Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Lisades
olevaid tabeleid jajooniseid ei tule eraldi nummerdada, iga lisasse paigutatav joonisvõi
tabel võiks moodustada omaette lisa, ühele leheküljele võibpaigutada mitu
väiksemahulist lisa.
Töö koostamisel kasutatud küsitlusleht (täielik ankeet) tuleb esitadatöö lisas ning kui
selle juures kasutatakse (hindamis)skaalasid,siis tuleb nii ankeedis kui selle alusel
koostatud jooniste ja tabelitejuures esitada skaala selgitus.
20
KOKKUVÕTE.
Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatudküsimustele ning näidatakse
püstitatud ülesannete lahendusvõimalusedja saadud tulemused. Kokkuvõtte peamisteks
ülesannetekson:18
lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamisedtulemused, järeldused, hinnangud,
ettepanekud jne.;
välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamisevõimalused ja arendamise
suunad ning edaspidistlahendamist vajavad probleemid.
Kokkuvõttes ei korrata eesmärki, ei püstitata uusi probleeme, eiesitata seisukohti ega
järeldusi küsimustes, mida töö varasematesosades pole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb
võrdset tähelepanupöörata kõikidele töö osadele. Kokkuvõte ei ole töö eelnevateosade
tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes eiviidata kirjandusallikatele
ega esitata teistelt autoritelt pärinevaidseisukohti ja järeldusi. Küll aga peab kokkuvõttes
selgelt väljatulema üliõpilase oma panus töö sissejuhatavas osas püstitatudeesmärgi ja
uurimisülesannete täitmisse. Kokkuvõtte maht onnagu sissejuhatuse puhulgi ca 5–10%
töö sisulise osa mahust.
21
Lisa 1. Uurimistöö/Bakalaureusetöö/ Magistritöö tiitellehe näidis
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond
Ettevõttemajanduse instituut
Oliver Lillestik
EUROOPA LIIDU TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUSEKONKURENTSIVÕIME
Bakalaureusetöö
Juhendaja: prof. Urmas Varblane
Tartu 2008