Üleilma eesti keele õpetajate ja koolijuhtide …...2013/05/01  · Suur saal 18.30-20.00 Õhtusöök Restoran Ester 20.00-21.00 Keeleõpe läbi pärimusmuusika Kontsert & koosviibimine

Üleilma eesti keele õpetajate ja koolijuhtide kohtumine 2016

Emakeelepäeva konverents 10. – 13. märts Stockholmis

NELJAPÄEV, 10. MÄRTS

17.00 LinnaekskursioonRitaAhoneniga

HotellScandicfuajeeWallingatan15

20.00 ÖÖÜLIKOOL- ValdurMikita*

EestiMaja(EM)suursaal,Wallingatan34

21.30

Tutvumine,avatudonMutionuBaar

EMViruruumid

*VALDUR MIKITA - Salamisi eesti keelt ja meelt nuuskimas ehk mõtteränduripaleuslikkiusaminemütoloogilisesmustikamännikus

ValdurMikitaonõppinudTartuÜlikoolisloodusteadustjasemiootikat,praeguvabakutselinekirjanik.Onkirjutanudnii luulet,proosatkuiesseistikat.ValdurMikitakõigetuntumteosonkolmestraamatustkoosneveestlasteelutunnetust

käsitlev triloogia “Metsik lingvistika” (2008) “Lingvistiline mets” (2013) ja“Lindvistikaehkmetsaseelingvistika”(2015).Raamatuid“Lingvistilinemets”ja“Lindvistikaehkmetsaseelingvistika”onvõimalikautoriltkohapealosta.

PROGRAMMI KOORDINAATORID

SirleSööt+46725190480,

[email protected]

KajaJakobsen+46707867355

HOTELL & TEHNIKA

TaaveSöötVahermägi+46706911800

[email protected]

REEDE, 11. MÄRTS

*StockholmiEestiLasteaiasonavatuduksedtervepäev-kell8.00-17.30.LasteaedasubStockholmiEestiMajas,Wallingatan32.

9.00 StockholmiEestiKoolitutvustus–JaanSeim,ÜlleLangeljaEestiKooliõpilased

StockholmiEestiKooliaula,Svartmangatan20

10.15 Kohvipaus.Vastamineküsimustele,suhtleminevabasvormis

10.35-11.00 EestiKooliõpilased-giididtutvustavadomakooli(kolmesgrupis)

JalutuskäikEestiMajja

Wallingatan34

11.30-12.45

Lõunasöök

EMRestoranEster

12.45-13.00 EestiLasteaiakunstitöödenäitusepidulikavamine

StockholmiEestiLasteaed,Wallingatan32

13.00 Eestikeeleõppimineläbilugemise.Soovitusivälismaalelavataleeestilastelejanoortele-KätlinKaldmaa*,kirjanduskriitik,kirjanik-KristiinaKass*,eestilastekirjanikjalapsevanemSoomes

EMsuursaal

14.30 Kohvipaus RestoranEster

15.00-16.00 Regionaalsekoostöönäiteid,midameilonüksteiseltõppida?Arutelu

EMsuursaal

16.00-17.00 Ümarlaud:"VäljaspoolEestitasuvateeestikoolideootusedEestiriigile?"

- AnderoAdamson*,Haridus-jaTeadusministeerium

- KerttuJõgi*,EestiInstituut- TriinuLaar*,Tartuülikool- KilluPaldrok*,EmakeeleSelts

EMsuursaal

18.00-20.00 Suursaadikuvastuvõtt-suursaadikMerlePajula-esinebSweedEstSong*

EestiVabariigiSuursaatkondStockholmis,Tyrgatan3

21.00-22.30 ÖÖÜLIKOOLSuur-EestijaveebirakendusMinuInimesed,prof.MartinEhala*(jätkLondonisräägitule)

EMsuursaal

22.30 AvatudonMutionuBaar EMViruruumid

*KÄTLIN KALDMAA on kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik. Tal on ilmunud neliluulekogu–„Larii-laree” (1996), „Ükspoleühtegi” (2008), „Nägemata ilmad”(2009) ja „Armastuse tähestik” (2012) –, romaan „Islandil ei ole liblikaid“,autobiograafilineraamat„Õnnonotsuseküsimus“jakakslasteraamatut–„Nelilast jaMurka” (2010) ja „LuguKeegi Eikellegitütre isast“ (2012). Lisaks on takoostanud 5. ja 6. klassi kirjandusõpikud „Ilmast ilma“. Ta on kirjutanud

erinevates väljaannetes kirjandusest, ning on tõlkinud üle 30 romaani autoriteltnaguJeanetteWinterson,AphraBehn,MichaelOndaatje,JamesMeek,AliSmith,MegRosoffjaGabrielGarcíaMárquez. Ta on esinenudmitmetel rahvusvahelistel luulefestivalidel, tema luulet on tõlgitudaraabia,inglise,jaapani,korea,ladina,prantsuse,saksa,sloveenia,soomejavenekeelde.KätlinonEestiPENipresidentjatemaraamatuidontõlgitudmitmetessekeeltesse.Praegutöötabtaviiendaluulekogujateiseromaanikallal.Uuslasteraamat"Halbtüdrukonjumalaheaolla"ilmubmärtsis.

*KRISTIINA KASSI sulest on ilmunud üksteist lasteraamatut jamitmeid vahvaidtegelasi nagu Petra, Käru-Kaarel, Kasper ja viis tarka kassi, Samuel, kellel onvõlupadi ning Nõianeiu Nöbinina. Nõbinina seikleb ka 10-osalises koguperetelesarjas.KristiinaKassijutteiseloomustabhuumorjafantaasia.

Üks tänapäeva Eesti loetuimaid lastekirjanikke on tuntud ka illustraatori jatõlkijana. Kass on elanud Soomes 25 aastat. Tema raamatuid on tõlgitud vene,

rootsijapeagikasaksakeelde.

*ANDEROADAMSON töötabHaridus- jaTeadusministeeriumikeeleosakonnas,kus tegeleb välisriikliku keelepoliitikaga. Üheks tema peamiseksvastutusvaldkonnaks on eesti keele õpetamine välismaal. Nii üldhariduse jahuviharidusetasemel,agakakõrgkoolides.Lisaksvastutabtakeeletehnoloogianingeestikeelee-õppematerjalidearenduseeest.

*TRIINU LAAR on õppinud Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.

Ülikooli ajal töötas ta õpetajana Varese Euroopa koolis Itaalias ja Räpinaühisgümnaasiumis. Alates 2009. aastast töötab Tartu ülikooli eesti jaüldkeeleteaduseinstituudisningkorraldabeestikeelejakirjanduseõpetajatetäienduskoolitusi, sealhulgas väliseesti õpetajate suvekooli. Alates 2012.aastast juhendab Triinu eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilaste

erialapraktikat. Viimase kolme kuu jooksul on ta koordineerinud õpetajatetäiendusõpetTÜhumanitaarteadustejakunstidevaldkonnas.

*KILLU PALDROK on õppinud Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduseõpetajaks ning läbinud ka keeletoimetaja magistriõppe. Praegu töötab taEmakeeleSeltsi teadussekretärina.LisaksõpetabtaeestikeeltvõõrkeelenaEstonian Business Schoolis ning erinevaid kursusi Tallinna kõrgkoolides(suuline ja kirjalik eneseväljendus, eesti kirjakeele norm). Killu tegutseb

aktiivseltkavabakutselisekeeletoimetajana.

*KERTTU JÕGI töötab 2015. aasta lõpust Eesti Instituudis välisõppekoordineerijana, kuid instituudi ja Rahvuskaaslaste programmiga on kokkupuutunudjuba2008.aastastalates,milelasSaksamaalningoliaktiivselttegevHamburgiEestikooliõppetöös.2009.aastastalatestöötastaHamburgiEestikoolismuusikaõpetajananingaitas koostada jaellu viiamitmeidmuusika- ja

keeleprojekte. Tal on väga hea meel, et sai osaleda sellesama õpetajatekohtumise ideeväljatöötamisesningHamburgi Eesti kooli eestvedamisel esimesel

Eesti koolide kohtumisel Hamburgis. Kerttu on osalenud veel ka koolide kohtumistel Münchenis jaHollandis,toonaküllõpetajarollis.NüüdontalvägaheameelesindadaEestiInstituutiningollaomajõujanõugatoeksteisteleõpetajateleülekoguEuroopa.KerttuonlõpetanudTartuülikoolieestifiloloogiaerialaningõppinudHamburgismuusikateraapiat.

*MARTINEHALAonTartuÜlikooliemakeeleõpetuseprofessor.Temateaduslikudhuvidkeskenduvadkeeleökoloogialejakollektiivseleidentiteedile.TaonSuur-Eestiveebiprojektiükseestvedajaid.

*SWEEDESTSONGTopeltkvartettSweedEstSongonoma

praeguseskoosseisustegutsenudalates2013.aastaalgusest.Kõikgrupiliikmed

onvaremlaulnudvõilaulavadpraeguteisteskooridesning

ontegelenudmuusikagavarasestnoorusestalates.

MeiekaheksastlauljastseitseonRootsissündinudeestlasedjameie

repertuaarivalikontugevateeestimõjudega.Lisaksniitraditsiooniliselekuikakaasaegseleeestimuusikaleesitame

vanematjauuematmuusikatRootsiningteistemaadevarasalvedest.

SweedEstSong(vasakult):MangoKask,PiiaPaljakSärlefalk,MaimiLaks,AvoMölder,AnnArendi,

TaaveSöötVahermägi,LeaneRiiser&TaavoKask

LAUPÄEV, 12. MÄRTS

10.00-11.30 Loeng1”Keeleõppimisesüsteem”- DanielTammet*,polüglott

EMsuursaal

11.30-12.00

Kohv&suupisted

RestoranEster

12.00-13.00 StockholmiEestiHuvikoolidraamastuudio*lasteetendus”Lumekuninganna”

EestiMaja,Scalateater

13.00-14.00 Lõuna RestoranEster

14.00-15.30 Loeng2Mitmekeelselapseidentiteet.Kuidastoetadamitmekeelsustjahoidamotivatsiooni?–MartRannut*,TartuülikooliNarvakolledz+perekondBartosik*(lapsevanemadneljakeelsesperes)

suursaal

15.30-17.00 Kohv&diskussioontööpadades

Tööpada1Keeleõpeläbilaulu,tantsujateatri

- TerjeWahlquistjaAiliSuisteRundin

Presidendituba

Tööpada2Keeleõpeläbikunstijakäelisetegevuse,s.h.film

- KädiAgujaMaireVill

SuursaalAosa

Tööpada3Keeleõpeläbilugemispesa,kirjasõbraprojektijagrammatikaõppeningajalehe/ajakirja/kodulehekoostamise

- ÜlleLangel,KätlinAarejaSirleSööt

SuursaalBosa

Tööpada4Keeleõpesuvelaagrisjaläbispordimängude

- MargitNestrajaEdwardKess

Näitusesaal

Tööpada5Täiskasvanutekeeleõpe(s.h.distantsõpe)

- AiliSalvejaKerstiAhlgren

Koosolekutuba

Tööpada6Keeleõpeläbimängu

- ÜlleLondon,MihkelKivilaan

Lasteaiaruumides

17.00-18.00 Kokkuvõtted

Suursaal

18.00-18.30 Põnevadõppematerjalid-keelepildid- MallPesti*

Suursaal

18.30-20.00 Õhtusöök RestoranEster

20.00-21.00 KeeleõpeläbipärimusmuusikaKontsert&koosviibimineUpa-upaubinakõnõ*:MariKalkun,TuulikkiBartosikjaRamoTeder

EMsuursaal

21.15 ÖÖÜLIKOOL”Mitmekeelselapseidentiteet.NäitedVõrumaaltjavõrukeelest.”

- RainerKuuba*,VõroInstituut

EMsuursaal

22.45 AvatudonMutionubaar EMViruruumid

*DANIELTAMMETonesseist,romaanikirjanikjatõlkija.Temamemuaarid”BornOnA Blue Day” (2006) lapsepõlvest kõrgfunktsionaalse autistliku savantismi jasünesteesiagaonNewYorkTimes’ibestseller,midaontõlgitud23keelde.Temamitteilukirjanduslikudteosed”EmbracingtheWideSky”(2009)ja”ThinkinginNumbers” (2012) on samuti rahvusvahelised menukid. Tammeti esimeneromaan”Mishenka”ilmubPrantsusmaal2016.aastamärtsikuus.Pealeselleon

Tammet tõlkinudNobelikirjanduspreemia laureaadiLesMurray luuletprantsusekeelde.DanielTammetelabPariisis.

*SEHDRAAMASTUUDIOtegutsebalates2010.aastastSirleSöödijaAiliSuisteRundinijuhtimisel.Igalteiselpühapäevalsaavadlapsedarendadaomaeestikeeleoskustläbilõbusateatrimängu.Läbierinevarepertuaaririkastublastesõnavarajakõnekasutus.Lisakskõnetehnikalearenebkaesinemisjulgusja-oskus. Tõelist teatritunnet pakume kostüümide, grimmi,lavakujunduse,heli-javalgustehnikaganingkuivõimalik,siisesinemepäris teatrilaval. Etendustesse põimime laule ja tantse. Rollidkohandame erinevatele vanustele ja keeleoskustasemetele.Varasemadetendused:LydiaKoidula“Sääranemulkehksadavakkatangusoola”(2015),VictorHugo“Hüljatud”ainetel“Saaõnnelikuksväike Cosette!” (2014),Markus Saksatamm “Ulakas vorst” ja “Kurihuntjaprintsimusi”(2013),AndrusKivirähk“LeiutajatekülaLotte”Ija IIvaatus(2012-2013),H.C.Andersen"Pöial-Liisi" (2011),S.Sööt"Jõulukuuskeotsimas"(2010),"Mutionupidu"(2010).

SEHDraamastuudiolasteetendus”Lumekuninganna”

*MARTRANNUTonkeeleteadlane,TartuÜlikooliNarvaKolledžiõppejõud,keson uurinud Eesti keelepoliitikat ja keeleõppeküsimusi. Lisaks õpetab ta eestikeelt uusimmigrantidele keelefirmas Immisoft, samuti on Mart RannutInimõigusteInstituudinõukoguesimees.

*PEREKONDBARTOSIKEestimuusik jamuusikapedagoogTuulikki Bartosik ja soome-austria päritoluinfotehnoloog Matthias Bartosik koos oma poegade 10-aastase KarlLeopoldija8-aastaseIsakTheodorigaräägivadkodustekeeltenaeestijasaksa keelt. Poisid käivad Stockholmi Saksa Koolis, kus õppetöö käibvaldavalt saksa keeles, kuid seal õpetatakse ka rootsi keelt. Läbihuvihariduseonnadtuttavadkasoomekeelega.TuulikkijaMatthiasonalgusestpealepidanudomakeelte jakultuurideedasiandmist lasteleiseenesestmõistetavananingtänuselleleonpoistestsaanudaktiivseltkolmekeelsedningpassiivseltneljakeelsed indiviidid, keson teadlikudomapäritolustninghuvituvadoma juurtest. Emakeelepäeva konverentsil jagavad nad terve perega oma kogemusi lastemitmekeelseteksarenemiseprotsessistningtutvustavadkuulajateleomaperekeelelistargipäeva.

*MALLPESTIonSaaremaaltpäriteestikeeleõpetaja,kirjastajaningpopulaarseteõpikute“EnaguEesti”ja“TnaguTallinn”üksautoritest.TaonõppinudTartu,Tallinna ja Washingtoni ülikoolis Seattle’is. Oma kogemusi ja leksikakeskseõpetuse metoodikat on ta jaganud eesti keele õpetajatega nii Euroopas kuiAustraalias. Viimastel aastatel teeb ta koolitusi välismaal elavatele eestiemadele, kuidas lastele paremini keelt õpetada. Lisaks on ta koostanud ja

kirjastanud esimese eesti lasteluuletuste raamatu inglise keeles – “Siilid japingviinid.HedgehogsandPenguins”,olleskaükstõlkijatest.PraeguonMallPestiTallinnaülikoolieestikeeleveebikursuseõpetajajakirjutabikkaõpikuid.

*UPA-UPAUBINAKÕNÕonlauljajalaulukirjutajaMariKalkuni,akordionimängijajalugudekirjutajaTuulikkiBartosiki,multiinstrumentalistPastaca(RamoTederi)ja Võromaa kirjaniku ning loo "Kõnõtraat" autori Jan Rahmani koostöössündinud pärimusmuusika juurtega uuslooming, mis on mõeldud lastele jaavatudmeelegatäiskasvanutele.

"Upa-upa ubinakõnõ" emakeelenädalal toimuv väike kevadtuur saab alguseStockholmist ning sedapuhku esitletakse ka noodivihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote jalaulusõnadetõlkeidningseletusi."Upa-Upa"muusikajakontserdidteeberilisekslihtsusjaspontaansusningtavapäratutemuusikariistadekasutamine,mis innustavadkuulajattajumamuusikatkõikjalendaümber.Leidlikudrahvalauludegaläbipõimunudseaded,naljakadluguloodjamüstilisedkõlamaailmadnäitavadteedvõrokeste„salakeele"juurde."Upa-upaubinakõnõ"plaat ilmus2015.aastalVõro InstituudialtningvalitiEestiRahvusringhäälingupooltmöödunudaastaparimateplaatidehulka.

KirjanikAapoIlvesonUpa-upamuusikatkommenteerinudniimoodi:“Esitajad-loojadon jutuntudkaväljaspool Eestit, ja mis kõige kenam – kuigi alapealkirja põhjal lasteplaat, ei ole sellel plaadilninnunännutamistegasihtgrupialahindamist.Muusikaonmuusikajaselleleisaagiollaealisipiiranguidegavälistamisi.”

*RAINER KUUBA on sündinud Vana-Võromaal, Rõuge kihelkonna lääneservas.Väikese lapsena jõudis ta natuke elada ka Haanjas. Paar aastat ennekooliminekutkolistemapereUrvastekihelkonda,AntslalähedaleKobelakülla.Kooliteed alustas Rainer Lusti Algkoolis, lõpetas Antsla Keskkooli ja EestiPõllumajandusülikooli metsamajandamise erialal. Magistrikraadi sai ta Tartu

Ülikoolist maastikuökoloogia erialal. Rainer on töötanud metsakorraldajana,erinevateasutuste-organisatsioonidemetsaspetsialistina,Keskkonnainspektsioonis

osakonnajuhatajana ja Riigikontrollis audiitorina. Alates 2010. aastast töötab ta Võru Instituudidirektorina.Kuitudengiaastadväljaarvata,siisontakoguomaeluelanudVana-Võromaal.

PÜHAPÄEV, 13. MÄRTS 11.00-14.00 AvatuduksedStockholmiEestiHuvikoolis StockholmiEestiKooliTammelehe

maja,Prästgatan86

11.00-12.00 Kuidaslasteleeestikeeltõpetada?Sissejuhatuslapsevanematele

- MallPesti

StockholmiEestiKooliStallplanimaja,Stallplan2

12.00-14.00 Lihtsaidvõtteidjasoovitusi,etkeeleõpepareminiedeneks.Lapsevanematelejaõpetajatele

- MallPesti

StockholmiEestiKooliStallplanimaja,Stallplan2

14.00 Konverentsilõpetamine StockholmiEestiKooliTammelehemaja,Prästgatan86

TÄNAME

EestiKultuuriKoondisRELKultuurifond