NR 8 (152) 5. märts 2009 Pilvelambad, villaloor ja viltimine · osa juba väiksemaks jäänud, ehk kolmandik. Kui oleksi-me pidanud kohe alguses siin kliente otsima, siis võib-olla

Heli [email protected]

“Nimi tuli koos firmaga. Me ostsime Soomest töötava ette-võtte ja tõime siia üle. Selle-ga koos tuli kogu masinapark, teadmised ja nimi. Soome-keelse nime “Pilvilambad” tõlkisime eesti keelde “Pilve-lambad,” meenutab Kaupo Si-rel, kes koos naise Leenaga seda väikest firmat peab.

Firma on väike, kuid väga kaasaegne, sest 99 protsen-ti toodangust väljastatakse in-terneti tellimuste peale.

Sellepärast pole imestada, kui Kaupo meid Salmele tu-leku osas just niiviisi juhatab: “Meil ei ole tee ääres mingit silti ega viidet, aga linna poolt tulles keerake kohe ümber töökoja nurga ja seal on üks roheline uks.”

Juhatus on täpne, sest koha-le me jõuame. Pilvelammastel on Salmel oma ruumid – 450 m2, kuid osa neist on omakor-da veel välja renditud.

Kaupo ja Leena jätavad kor-raks masinad seisma ning rää-givad oma firma lugu.

“Soome läksime häda sun-nil. Mõte tekkis abikaasal, et hakata Saaremaal uuesti kva-liteetset korralikku lõnga toot-ma, sest 1994 pühiti ju Kahu vabrik maapealt ära. Toorma-terjali oleks Saaremaal küll ja küll,” rõhutab Kaupo.

Nii hakkasidki Kaupo ja Leena vaatama, kuidas lõn-gatootmisele uuesti eluvaimu sisse puhuda.

“Pereettevõtte ajendiks oli see, et minu töö maamõõtjana hakkas vähehaaval otsa saama ja leib kippus kangesti peeni-keseks kätte minema,” ei tee Kaupo saladust keerulisemaks muutunud aegadest.

“Eestist me ei leidnud so-bilikke ma-sinaid ja vaatasime v ä l j a p o o -le. Soomes s a t t u s i m e täiesti ju-h u s l i k u l t sellise villa-vabriku peale, mis oli oma te-gevust lõpetamas ja oli müüki pandud. Firma ei olnud mitte pankrotis, vaid omaniku ter-vis oli vilets,” hindab Kaupo juhuse tähtsust elus.

Kuid vabrik oli spetsialisee-runud mitte lõnga vaid vilti-misvilla tootmisele.

“Kuna viltimine oli ka Ees-tis just hoogu kogumas ja vil-timismaterjali ei olnud kuskilt saada, siis käigu pealt orien-teerusime ringi - lõnga pealt viltimisvilla peale,” on pere rahul toona tehtud otsusega.

“Alguses olid äripartneri-teks veel kaks inimest, aga kuna nägemused ettevõtte

edasisest käigust läksid lahku, siis ostsime teiste käest nende osa välja,” vihjab Kaupo, kui-das päris pereettevõtteks saa-di.

Loomulikult ei olnud raha kodust sukasäärest võtta.

“Tuli laenu võtta. Pank kõhkles alguses, sest nii, nagu kõigile teistele, oli ka panga-le vill ja villa töötlemine tund-matu teema. Villateema kee-rulisuse kinnituseks veel see, et alguses ei tahtnud ei EAS ega PRIA meid selle teemaga kuulda võtta. Kumbki ütles, et see ei puudata neid. EAS üt-les, et PRIA teema ja PRIA, et EASi rida. Lõpuks EAS ar-vas, et ta võiks sellega tegel-da, aga kuna asjaajamine oli niivõrd aega nõudev, aga meil oli Soomes müüja, kes tah-tis kiiresti müüa, siis matsime EASi teema maha ja pöördu-sime panga poole,” pole vist ühelegi ettevõtjale laenu ajami-se teema pä-ris võõras.

Firma töö-tab kasumiga ja pere on ra-hul, et selline ost sai kunagi teh-tud.

Tallinna mees Kaupo ko-lis Saaremaale juba kaksküm-mend aastat tagasi ning pere elab Tehumardil.

“Igapäevaseks tööks kahest inimesest täiesti piisab, kuid kiirematel aegadel käivad lap-sed abiks villa pakkimas ning vahel tuleb ämm ja teeb ka mõ-ned ühiskondliku töö tunnid,” on Kaupo rahul perefirmaga.

“Võiksime laiendada, see po-leks kuigi keeruline - turg on olemas. Kuid me oleme põhi-mõtteliselt sellise suuna võt-nud, et meil on pereettevõte.

Lihtne on inimest töö-le võtta, aga keeruli-ne pidevalt tööd lei-da. Meil on küllaltki se-soonne töö.

Suvel on üsna vaikne aeg, põ-hiline kiire tempo on sügisel ja aasta lõpus. Koolid-laste-aiad on ühed suuremad klien-did, kes sügisel käsitöötundi-deks villa ostavad ning aasta lõpp, kui tahetakse viltimis-materjalist kingitusi, siis on hullumaja,” on Leena nõus sellega, et perefirma on hetkel parim lahendus.

Kui kiiresti oma turg välja kujunes?

“Eestis on asi järk-järgult kujunenud, aga meie eelis, miks me nii kiiresti rongi pea-le saime, oli see, et ettevõtte ostuga saime kaasa ka Soo-me kliendibaasi. Meie jätka-

sime tootmist siin, aga Soome klientidele. Praegu on Soome osa juba väiksemaks jäänud, ehk kolmandik. Kui oleksi-me pidanud kohe alguses siin kliente otsima, siis võib-olla ei oleks välja vedanud,” arut-leb Kaupo.

Kuna enamus kauplemist käib interneti vahendusel on firmal väga põhjalik kodule-hekülg, kuid väga hästi levib info ka suust-suhu.

“Eestis oleme nüüd juba üsna tuntud ja meie nimi hak-kab vähehaaval ka väljapoo-le Eestit jõudma. Viltimisvilla on tellitud Ukrainasse, Vene-

maale, Soo-me, Rootsi,” on pererah-val hea meel.

Võib öel-da, et kui s a u n a m ü t -sidega jõu-dis viltimi-ne Eestisse,

siis nüüd korraldatakse kursu-si, kus õpetatakse valmistama toodangut seinast-seina. Kes ei ole viltimisega kokku puu-tunud, sellele tundub uskuma-tu, et valmistada saab kõiki riideesemeid pealaest jalatal-lani – õhkõrnast sallist lubja-viltideni.

Kindakudumise lõnga Pilve-lambad ei müü, sest nende toot-mine lõpeb villalooriga.

Kuressaares müüakse villa-loori kahes poes, kuid põhili-ne tellimine käib ikka interne-ti kaudu.

Oma tootmise jaoks saavad aga Kaupo ja Leena osta vaid väikese osa Saaremaal toode-tud villast.

“Saaremaal on 11 000 lam-mast ja kui iga lamba seljast saab kaks kilo villa, siis see on 22 tonni. Meie ostame paar ton-ni aastas. Asja juures on ka sel-line konks, et iga lamba vill ei sobi viltimiseks. Eelistame ees-ti valgepealist ja ka saaremaine külatõug on paljudel juhtudel väga hea viltimusega Meil on juba välja kujunenud koostöö-partnerid, kuid pakkuda võib ikka. Kui on väga hästi sobiv vill, oleme valmis ära ostma. Natuke villa tuleb ka mandrilt, aga me oleme valmis eelistama saaremaist,” selgitab Kaupo.

Lisaks kodumaisele lamba-villale lisatakse villaloori toot-misel vajadusel hulka ka Uus- Meremaalt ja Inglismaalt ostetud villa.

“Kohapeal ostame pesema-ta villa. Alguses üritasime osta pestud villa, aga inimeste aru-saamine hästi pestud villast

oli väga erinev ja sageli pidi-me pestud villa veel üle pese-ma. Valge villa kilohind on 15 ja tumedal 20 krooni. Praegu ma ei tea, et keegi Eestis kõr-gemat hinda pakuks,” räägib Kaupo villaturust.

Villaloori on pakkuda väga erinevaid värve ning lisaks on Leena ja Kaupo värvimiseks kasutanud sibulakoori ja ka-selehti. Viltimiseks mittesobi-vast villast tehakse tekitäidet – tekivatiini.

Kas võib aga olla, et vilti-mine on moeasi, mida varsti võib-olla enam ei harrastatagi? ”Mingil määral on see ol-nud kindlasti moeasi, aga ma ei usu, et see päriselt ära kaob. Soomes hakkas viltimi-ne peale umbes 15 aastat va-rem kui Eestis ja, kui vaadata pilti Soomes praegu, siis seal on viltimine väga populaarne. Töötatakse välja pidevalt uusi viltimise mooduseid. Näiteks nunoviltimine – villa ja kanga kokku viltimine,” on Leena ja Kaupo optimistlikud.

NR 8 (152) 5. märts 2009

Eelistame eesti valgepealist ja ka saaremaine külatõug on paljudel juhtudel väga hea viltimusega.

OÜ PilvelambadAsutatud: 2005Omanikud: Kaupo ja Leena SirelTöötajaid: 3Tegevussuund: viltimis-materjalide tootmineKäive: 500 000

Meil on küllaltki sesoonne töö. Suvel on üsna vaikne aeg, kiire tempo on sügisel ja aasta lõpus.

Pilvelambad, villaloor ja viltiminePilvelambad on ühele firmale nii ilus nimi, et juba ainuüksi selle nime pärast tasub uurima minna, mis peitub sellise õhulise sõna taga.

Kaupo ja Leena Sirel on veendunud, et perefirma sobib neile kõige paremini.

Villahundi peal on kiri, mis ütleb, et selle sajandivanuse masina on valmistanud Arthur

Koppel Berliinist.

Uskumatu, mida viltimisvil-last kõike valmistada saab.

Fotod Irina Mägi

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,[email protected] Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661884,[email protected]

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 [email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid [email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 8 5. märts 2009

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

HENDRIK KILUMETS Sündinud 3. novembril 2008 (sünnikaal 3596 g, pikkus 51 cm).

REIGO MÖLDER Sündinud 22. juulil 2008 (sünnikaal 4350 g, pikkus 52 cm).

Kui vastsündinu siia maailma sünnib, ei oska ta ise veel mit-te midagi. Ta on abitu ja vajab lähedaste hoolitsust.

Väike laps on eriti vastu-võtlik haigustele. Profülak-tika puudumine ja hilinenud ravi võivad tulevikus viia ras-kete tüsistusteni. Medikamen-tidega ravimine on selles eas väga piiratud ja kahjuks võib sellel olla ebameeldivaid ta-gajärgi. Paljusid haigusi, mis rinnalapse-eas on tüüpilised, on võimalik ära hoida ja va-rases haiguse staadiumis ka välja ravida massaažiga. Kus-juures mitmeid haigusi ravi-taksegi selles eas ainult mas-saaži ja võimlemisega.Ravimisel aitab massaaž

Kõõrkael: vale pea asend

seetõttu, et kaelalihased on lii-ga pinges või selja-kaela piir-kond on kõver. Kõige enam on põhjuseks kaasasündi-nud emakasisene väärareng ja kaelakudede vigastamine sün-nitusel. Ravi puudumisel võib see viia asümmeetrilise näo, kolju ja selgrooni. Õigeaegsel sekkumisel aitab kiire ja efek-tiivne massaaž.

Lampjalgsus: esineb kaa-sasündinult, võib olla ka pä-rilik. Tulevikus võib see viia tõsiste tagajärgedeni: riku-tud rüht, erinevad selgroo- ning tugi- ja liikumissüstee-mi haigused. Imikueas on efektiivseks raviks massaaž.

Kompjalgsus: võib viia tugi- ja liikumisaparaadi häireteni ning tekkida jääv lampjalgsus. Võimalik pa-randada massaažiga.

Soolevalud: vastsündinule on toitumine piisavalt suur koormus, st, et emaüsas sai ta toitu nabanööri kaudu ja tema seedetrakt ei funktsio-neerinud. Soolestikul on esi-algu selle koormusega raske toime tulla ja lapsel on tihti spasmid. Peale selle, erine-valt meist, ei oska rinnalaps veel toime tulla soolestiku gaasidega, mis kutsuvad te-mas esile haiguslikke ais-tinguid – kõht puhitab ja väikelaps nutab. Last aitab spetsiaalne massaaž.

Hüpertoonus: suurenenud lihastoonus. Selle all kanna-tab rohkem kui 80% vastsün-dinutest. Väikelaps on pide-valt pinges, lihased on kinni ega funktsioneeri normaal-selt. Tulemuseks on kõrge-nenud ärritus ja rahutus, laps

magab halvasti ja nutab tih-ti, see avaldab mõju lapse psüühikale. Ravi puudumi-sel võivad tekkida krambid. Sellisel juhul on näidustatud lõdvestav massaaž.

Hüpotoonus: lihaste ala-toonus. Lihased on nõrku-nud ja imik ei oska toime tulla oma kehaga, mistõttu on häiritud tema füüsiline ja psühho-motoorne areng, sa-muti teised organismi funkt-sioonid. Sellisel juhul tuleb tingimata teha lapsele tu-gevdavat massaaži ja võim-lemist.

Song: lihaste võimetus toe-tada siseorganeid. Tavaliselt esineb naba- ja kubemeson-ga. Kui toimub sisemine pit-sumus, hakkavad siseorga-nid kiiresti surema ning siis on hädavajalik kiire operat-

sioon. Kuni esimese eluaas-tani on tõhus ravi massaaž ja ravivõimlemine, hiljem ai-nult kirurgiline sekkumine.Massaaž on lapse tervise edu pant

Massaaž on väikelapsele igati vajalik, isegi siis, kui ta on terve. See on kasulik mit-te ainult profülaktikaks ja haiguste raviks, vaid ka ter-vise tugevdamiseks. Väike-lapse täisväärtuslik lihassüs-teemi areng sõltub paljuski lapsevanema õigest tegutse-misest. Massaaž soodustab tugi- ja liikumissüsteemi, li-haste ning vereringe tugev-nemist, parandab ainevahe-tust. Massaaž toimib mitte ainult naha pinnal, vaid ka kudedes. Regulaarne mas-saaž on lapse tervise pant.

Õigeid massaaživõtteid on võimalik omandada spetsia-listi juhendamisel. Edaspidi on teil hea võimalus iseseis-valt tegelda profülaktika-ga, mis soodustab teie lapse füüsilist arengut. Tervisehäi-rete korral peab massaaži te-gema ainult arsti ettekirju-tuste järgi.

Niisiis, massaaž ennetab ja ravib haigusi ning tugev-dab väikelast. Lisaks mängib see suurt rolli ka väikelapse psüühika arengus. Aeg, mis on veedetud vanemaga mas-saaži ajal, annab lapsele veel ka turvatunde. Tehes oma sil-materale massaaži, soodustate te vastastikust lähedust ja soo-jade suhete tekkimist.

MM Ekstra

Väikelapsele on massaaž väga oluline

�NR 8 5. märts 2009

• Muhu kursus jõudis rahvusvahelise projekti teise ringi.• Animafilme tasub mitmel põhjusel vaatamas käia.

• Suvelillede kasvatajad peavad hilistalvel silmad ja rahakotirauad lahti hoidma.

• Tornikell minu külas.• Jahimeestel algab rahulikum aeg.

Nädalalõpp

Tel 453 0130, faks 453 0131

UUS HIND! Müüa vana talumaja Saaremaa põhjarannikust 1,5 km kaugusel, Tagamõisa

poolsaarel. Elumaja vajab põhjalikku remonti, ait heas korras. Hind vaid 210 000 krooni. http://www.arcovara.ee/36957Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

[email protected]

Müüa heas korras 2 toaline korter Kuressaare vanalinnas. Korter on renoveeritud paar aastat tagasi. Läbi maja planeering. Korteris elutuba ja

magamistuba. Modernne köök koos köögimööbliga. Vannitoas suur mullivann. Parkimine maja hoovis. Hind 990 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, [email protected]

Müüa talu Pihtla vallas, Lahekülas müüa oma rannajoonega talukompleks.Kinnistul asuvad elamu, majandushoone, ait ning 2 sauna, paadikuur

ja oma väike sadam. Elamu renoveeritud 2000 aastal. Kinnistul omarannajoont 280 meetrit. Hooned asuvad merepiirist 100 meetri kaugusel.

Hind 4 900 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

[email protected]

Müüa suvemaja Pöide vallas Unguma külas. Kinnistul asub 1962 aastal ehitatud rookatusega

elumaja ja 2006 aastal ehitatud palkidest saunamaja.Kinnistu suurus 2,06 ha.

Hind 990 000 krooni. Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133,

gsm: +372 524 1480, [email protected]

Muhus Leeskopa külas müüa arhailine talumaja koos kõrvalhoonetega.Kinnistul asub elamu, kolme

kambriga palkait, maakelder, kakskuuri ja kaev. Hooned vajavad renoveerimist. Sobilik kohtsuvekoduks kuid

miks mitte ka aastaringseks elamiseks. Hind 1 600 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, [email protected]

Talukoht Muhu vallas, Suuremõisa küla südames müüa ilus talukoht. Kinnistul

säilinud vana ait. Teised hooned lammutatud. Hind sisaldab veelJaani-Juhani kinnistu (katastritunnus

47801:007:0756) ja kaks (2)metsakinnistut, Verendeli kinnistud (katastritunnused 47801:007:0784-85).

Hind 500 000 krooni. Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, [email protected]

Müüa imekauni merevaatega rookatusega palkmajaVeere sadama lähistel Vaigu külas. Maja müüakse koos sisustusega. Kinnistul oma rannajoont u 60m.

Terassilt kaunis vaade merele. Hind 3 500 000krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, [email protected]

Asume Kuressaare Kaubamajas, broneeri aeg nägemiskontrolliks 45 30510

Uus stiil – prillid

ainult 599 kr!

Nüüd Instrus uued prillid superhindadega – 599 kr, 799 kr, 990 kr...

Kalatoite räimedestPaljude arvates on just prae-tud räim see kõige maitsvam räimeroog. Valmistaminegi on üsna hõlbus, sest selgroo-gu pole vaja välja võtta. Kül-ge jääb ka saba, sest krõbe-daks küpsenud räimesaba on tõeline maiusroog. Muidugi võib räimi enne pannile pane-mist paneerida kas jahus või riivsaias, või siis hoopiski to-peltpaneeringus – kõigepealt jahus ja seejärel munas; mil-legipärast aga hindavad pal-jud andunud räimesõbrad üle kõige just naturaalselt praetud räime.Lihtsad praetud räimed

räimisoolajahvatatud valget pipartpraadimisõlisidrunitvärsket tilliEemalda kaladelt pea ja si-

sikond. Pese hoolikalt mitme veega ning pane suurele sõe-lale, sabad ülespoole, et vesi välja nõrguks. Riputa iga kala kõhuõõnde veidi peent soola, hakitud tilli ja raasuke pipart. Lao kaussi ja lase pool tun-di maitsestuda. Küpseta roh-kes kuumas õlis kummaltki poolt kenasti pruuniks ja kan-na otsekohe lauale. Esimese pannitäie räimi, mis kindlas-ti lennult ootavatesse suudes-se kaob, võid praadida ka või-ga. Jahtudes muutuvad võiga praetud kalad aga ebameeldi-valt rasvaseks, ja nagu teame, on taimeõli südamele oluliselt tervislikum kui loomse pärit-oluga või.

Selge räimesupp0,5 kg räimeid1 sibul2 sl oliiviõli1 l vett + 2 kalaleemekuu-

bikut2 dl valget lauaveini1 porgand2 sellerivart1 loorberileht5 tera vürtspipart4 kartulitsoolahakitud tilli ja murulaukuVALMISTAMINEFileeri räimed, soovi korral

eemalda ka nahk, riputa vä-hese peene soolaga üle. Haki sibul peeneks ning kuumu-ta õlis madalal kuumusel lä-bipaistvaks. Lõika porgand ja sellerivarred väikesteks kuubikuteks. Pane köögivil-jad keedunõusse, lisa vesi, pudendatud leemekuubikud ning vein. Aja keema, hau-ta väikesel kuumusel 10 mi-nutit. Lõika kooritud kartulid väikesteks tükkideks ning lisa supisse koos maitseainetega, hauta veel 5 minutit. Viima-sena pane supisse tükeldatud räimefileed ning lase pärast keematõusmist keeda mitte kauem kui minut. Korja vürt-siterad ja loorberileht vahu-kulbiga välja, tõsta supp kohe taldrikutesse, riputa peale oht-rasti hakitud maitserohelist.

Räimesupp tomatiga6 dl vett + 1 kalaleemekuu-

bik1 pakk külmutatud supiköö-

givilju1 purk itaalia ürtidega mait-

sestatud purustatud tomatit2 küüslauguküünt

300 g räimefileesidsoolahakitud tilli

VALMISTAMINELase vesi keema, lisa pu-

dendatud leemekuubik ja to-matihoidis. Kui tomat on maitsestamata, lisa kuivata-tud basiikut ja punet. Rapu-ta räimefileedele peent soola. Kui leem on keema tõusnud, lisa külmutatud köögivili, lase uuesti keema tõusta ning lase köögivili pehmeks haududa. Lõika fileed kääridega tükki-deks ja lisa supisse, lase mi-nuti võrra keeda. Tõsta supp taldrikutesse ja riputa peale hakitud tilli.

Vanaema räimevorm0,5 kg väikesi räimi1 väike sibul2-3 sl võidsoolamõned piprateradpaar loorberilehte

VALMISTAMINELao roogitud, pestud ja nõ-

rutatud kala kihtidena väikes-se sügavasse ahjuvormi. Pane kihtide vahele loorberit ja õhukesi sibularõngaid, riputa peale soola ja väikesi võitüki-kesi. Küpseta keskmiselt kuu-mas ahjus pool tundi või isegi kauem ehk kuni kalaliha tuleb luude küljest lahti.

Räimed rukkileivaga1 kg räimisoolasidrunpipart2 dl kohvikoort50 g rukki-näkileiba

VALMSITAMINERoogi ja pese räimed. Määri

madal pirukavorm õliga. Pista iga kala kõhuõõnde veidi ha-kitud tilli. Lao kalad, saba-pooled vormi keskkoha suu-nas, päikesekujuliselt vormi. Nirista üle vähese õliga, ripu-ta peale soola ja sidrunpipart ning köögikombainis purus-tatud näkileiba. Kalla vormi põhja kohvikoor. Küpseta 200 ° juures 20 minutit.

Sibularäimed sulatatud juustuga

1 kg räimi2 sibulat2 sl õli100 g sulatatud juustu2 dl maitsestamata jogurtit 0,5 tl soolapaar näputäit purustatud

musta pipart

VALMISTAMINELõika kooritud sibulad

pooleks, seejärel õhukesteks poolrõngasteks. Kalla sibul pannile, lisa õli ning kuumuta keskmisel kuumusel 5-7 minu-ti jooksul läbipaistvaks. Tõsta sibul ühtlase kihina ahjuvormi põhjale. Lao fileeritud räimed, nahapool allpool, töölauale. Lõika sulatatud juustu karbi sisu viiludeks, need omakor-da kangideks. Pane igale fi-leele juustukangike ning kee-ra fileed kalakujuliselt kokku. Lao täidetud fileed sibulakihi peale, seljad ülespidi. Sega jo-gurt soola ja pipraga ning tõs-ta segu lusikaga kalade peale. Küpseta ahjus 200° juures 30 minutit.

� NR 8 5. märts 2009

Otsin kodu

Loomade kohta rohkem teavet internetis koduleheküljel www.saareloomad.ee

Turvakodu telefonid kl 10-19 5333 7263, 452 9476 (Õie), 5556 0448 (Malle)

või üldine teave tel 5837 0708 (Helen).

Pirtsakas noor emane karvakera. Inimestega ei ole harjunud, sobib õue-kassiks.

Kollane arg isane kassipoeg Bennu, umbes 5kuune.

Must-valge noor sõbralik emane kass.

Märdu ja Missi on noored steriliseeritud sõbralikud kiisukesed.

Mihkel, Muska ja Puru – noored isased kastreeri-

tud sõbralikud kassid.

5aastane isane koer – umbusk-

lik, kuid lepib kiiresti ja õpib

hästi.

Noor emane sõb-ralik koer, leitud Kuressaarest.

Pühapäeval, 22. veeb-ruaril tähistas Kures-saare Kristlik Linna-kogudus vastlapäeva

koos laste ja noortega Kures-saare lastekodust. Lisaks nei-le võtsid päevast osa kogudu-se lapsed ning nende vanemad ja sõbrad.

Linnakoguduse sõprus Ku-ressaare lastekoduga sai al-guse juba eelmise aasta su-vel, kui Saaremaal käis grupp inimesi Ameerikas tegutseva-test kogudustest. Tookord käi-di koos lastega mängimas ja mõnusat suvepäeva veetmas. Lisaks sellele tähistati mullu jõulupühi ja tehti lastele kin-gituseks jõulupidu, kuhu kut-suti ka kõik lastekodu lapsed.

Nüüd otsustati taas teha ühisüritus – tähistada koos vastlapäeva. Seekord sõide-ti Upa talli juurde, kus tutvuti loomadega, kes on endale seal kodu leidnud – tallis olid väi-kesed ponid ka suuremad ees-ti tõugu hobused.

Pererahvas ja nn tallitüdru-kud olid väga sõbralikud ja abivalmis. Nad näitasid uu-distajatele tallis hobuselatreid, kus hobused söövad-magavad ja rääkisid, mida suksud söö-vad. Samal ajal anti ka ülevaa-de loomadest, kelle juures pi-kemalt peatuti – mis on hobuse nimi, kui vana ta on jne.

Õues ootasid saduldatud rat-sud – kaks väikest poni ja kaks päris suurt hobust, kellega kõik soovijad ratsutada said.

Väga meeldiv üllatus laste-kodu- ja koguduse rahvale oli see, kui võõrustajad said tea-da, et üritus tehti eeskätte las-tekodu lastele, otsustas pere-rahvas selle pooleteisetunnise ettevõtmise teha niiöelda hea-tegevuslikus korras ja mingit tasu selle eest ei võetud.

Pärast Upalt lahkumist lii-guti edasi koguduse ruumi-desse, kus neid ootas herne-supp ja maitsvad vastlakuklid. Koos söödi, kuulati muusikat ja lapsed said midagi ise teha.

Igaüks sai endale valmistada omaenda vurri, nagu vanastigi vastlapäeval tavaks oli. Koos mängiti ja võisteldi ning see-läbi saadi ka üksteisega pare-mini tuttavaks.

Vastlapäeva üritus otsusta-ti teha koos kogudusega just selleks, et ette võtta midagi huvitavat ja leida aega laste jaoks ning kinkida neile selle-ga üks lahe pärastlõuna. Tahe-ti teha midagi head – aidata, pakkuda rõõmu ilma tasu vas-tu ootamata. Ka Piibel ütleb,

et parem on anda, kui saada. Loodetavasti said paljud ini-mesed tänu sellele üritusele võimaluse isetult anda ja sel-le läbi tuua rõõmu kellegi tei-se ellu.

Suur tänu kõikidele kaasa-aitajatele, et selline tore ette-võtmine teoks sai: talli pere-rahvale ja abilistele, lastekodu kasvatajatele, koguduse liik-metele ja lastele. Suur tänu kõigile!

Kõikide osalenute nimel Riina

Peeti toredat ja meeldejäävat vastlapäeva

Mõni laps sai esimest korda oma käega hobust katsuda.

Just nii erineva turjakõr-gusega hobuste vahel said ratsutajad valida.

Fotod erakogu

Omavalmistatud vurr on üks põnev asi.

Selline suur hobune kannab ka kaks väikest ratsutajat vapralt välja.

�NR 8 5. märts 2009

Veebruar pildisIrina Mägi

Aeg ajalt nähti autode vahel lau-sa lendlevat tsiklit. Sarvede taga Martin Rauk. Konkurentsi suutis talle pakkuda Kalvi Trei, kui auto sai alla “piikpapud”. 24. veebruar. Nasva.

Mehed üle Saaremaa koos. Seekord jahimehed ja läheb rebasejahiks. Enne rivistust vaadatakse fotosid eelnevatest jahihetkedest ja lubatakse hagijad värske õhu kätte. 21. veebruar. Sõrve.

Valve Heiberg on rahul. Suvel sõi-detakse laulupeo-le. 14. veebruar. Üheshingamise proovid. Kultuuri-keskus.

Hetk enne sisenemist filmimaailma olid vennad Tuulikud sisenenud peeglisse. 27. veebruar. Har-rastusteatrite festival “Meretagune asi”. Kuressaa-re linnateater.

Mõtteid vahetavad meremees Lembit Uustulnd(v) ja lavas-taja Raivo Trass. 27. veebruar. Harrastusteatrite festival “Meretagune asi”.

Kuressaare põhikooli lõpetajad ja õpilased tulid kokku, et avaldada oma koolile austust. Kooli lipu all sammudes mindi põhikooli juurst linna-valitsuse ette. Viimase ees toimus vestlusring linnavalitsuse liikmetega. Oma seisukohtadele jäid kindlaks mõlemad pooled. 23. veebruar.

Kasemaa: eestlased on kristlased, aga siiski rohkem jõuluusku, saarlased on küll teadlikud, kui hea on ooper, aga sinna jõuavad üks kord aastas ja see on siin Saaremaal. Üritus on pikk ja tradit-siooniline.16. veebruar. Algas ooperipäevade piletimüük. Arens-burg. Pildil paremal Aivar Mäe.

Sõideti jäärada. Trassi pikkuseks oli 3 km. Esiveoliste autode võistlusklassi võitis Kalvi Trei, tagaveoliste autode võist-lusklassi võitis Siim Järveots (vasakul) ja 4x4 klassis võidutses Erki Kiil (paremal). 24. veebruar. Nasva.

Foto

: Hen

ri Jo

hans

on