-
NR 31 (126) 14. august 2008
Paksud kuusehekid ja noored männid palis-tamas talu ümbrust,
ilusasti hooldatud muru, kuhu on istutatud eri-nevaid puuliike,
kolm nägusat veesilma, mida ümbritsevad kirevad lillepuhmad ja
millelt ei saa pilku pöörata, armas-tusega rajatud kodu – see on
Kase talu Koikla külas.
Uime Seema räägib, et Kase talu hakati ehitama 1975. aas-tal ja
esialgu asunud talukoht tegelikult tükk maad eemal, sovhoosi
põldude taga. Prae-gu ei viita enam ühedki mär-gid endisele
majakohale. Kui, siis ainult taamal paistvad la-gedad heinamaad,
mis läbi noorte mändide kätte paista-vad. Ja männid on kasvama
pandud kindla eesmärgiga. Uime Seema selgitab, et koos abikaasa
Kaljuga said need männid istutatud siia tuulte varjuks nii õuele
kui ka teis-tele puudele. „Sügisel ja tal-vel ning eriti tormistel
ilmadel on õu nii tuuline, et seda tuu-le müha on kuulda isegi
ma-jas sees.“ Ja hoolimata sellest, et need veel noored on,
kait-sevad nad vapralt õuel seis-vaid õunapuid tuulepuhangu-te
eest.Armastus ja hoolitsus looduse vastu
Aga murupinda oli palju ja kõrghaljastust küllaltki vähe, seega
otsustati üheskoos is-tutada õuele erinevaid puid ja põõsaid. Nii
istutatigi õue-le mitu noort kadakat, mis on läinud väga hästi
kasvama. Is-tutatud on ka palju elupuid. Kuidas aga iga puu endale
just õige koha leiab? Uime räägib, et ega erilist raskust pole: nad
lihtsalt jalutavad abikaasaga aias ja mõtisklevad ning ot-sivad
igale uuele puule oma koha. „Kuna nüüd on aias
kõik kohad „hõivatud“, siis me arvasime abikaasaga, et istutame
mõne vähem levinud kuusesordi sinna taamale aia-maa juurde.“
Viljapuid on taluõuel hulga-liselt. Seejuures räägib Uime ühe
huvitava loo: õuele sat-tunud kasvama kaks õuna-puud, mis nii
lähestikku sir-gusid, et need välja kaevati. Tahetud ära visata,
aga pere-rahval hakanud noortest puu-dest nii kahju ja need
istutatud taamale uuesti maha, kus kas-vavad tänaseni ning kannavad
isegi saaki.Õisi varakevadest hilissügiseni
Maja juurde viiva teera-ja kõrval püüab pilku püsitai-medest
kooslusega lillepee-nar, mille keskel ilutseb väike veesilm. See on
aga alles al-gus vaatepildile maja taga, kus neid veel kaks tükki
on.
Liikudes läbi aialabürindi, mille moodustavad arvukad peenrad
rikkaliku värvide-mänguga, jõuame selle taga-ossa. Meie vaatevälja
ilmub avar muruplats, mida ilmesta-vad rohked roosipõõsad,
daa-liad, iirised ja lopsakad päe-vakübarad. Sealt leiame veel kaks
tiigikest, millest ühes te-gutseb purskkaev. Teine on aga
ümbritsetud lilledega.
Õite ilu jagub Seemade aias tõepoolest kauaks: pärast kül-made
möödumist tärkavad aias esimesed kevadekuulu-tajad. Seejärel
võtavad oma koha sisse juba püsililled, mil-le peenraid on ka
perenaise meelest kergem hooldada.
Uime ja Kalju Seema jär-jepidevus oma kodu korras-hoidmisel ja
aia hooldamisel on just see, mis teeb sellest ta-lust tõelise
meistriteose ning väärib sellele osaks saanud tunnustust.
Tekst ja fotod Marina Tigasing
Kodu täis soojust ja sära
Kase talu perenaine Uime Seema oma koduaias.
-
TOIMETUS: Meie Maa
EkstratoimetajaMarinaTigasing,tel4555951,[email protected]
Kuressaare
SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661892,[email protected]
REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556
[email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid
[email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]
Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare
� NR 31 14. august 2008
Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!
LARS INGMAR VIRVESTE Sündinud 19. veebruaril 2008 (sünnikaal
4600 g, pikkus 58 cm).
Juba nelja-viieaastane laps tunneb huvi taime-de ja nende
kasvatamise vastu. Taimehuvi saab suurendada ja aiatöid õpe-tada,
andes lapsele aiamaal peenra või osa kasvuhoonest. Seal saab laps
oma taimi kas-vatada, nende eest hoolitseda ja saaki nautida. Ka
väiksele rõdule mahub vähemalt üks anum, kus on pere pesamuna
taimekesed. Lapsed armasta-vad väga mulla, seemnete ja taimedega
mässata.
Sealjuures peab lapsevanem olema abistaja, mitte töödeju-hataja
rollis. Kõige tähtsam on lapsele õpetada, et taimed on elavad,
nende eest peab re-gulaarselt hoolitsema.
Kasvatussaadusi võib pil-distada, kuivatada õisi mäles-tuseks
või käsitöös kasutami-seks.
Taimede kasvatamine võiks toimuda väiksel pinnal, mida lapsel on
kerge hooldada ja kontrollida. Maalapikese ro-himine, kastmine ja
edukas hooldamine annavad lapsele hea enesetunde. Kasvatami-seks on
parem valida kiirekas-vulisi ja kergesti hooldatavaid taimi.
Väiksel lapsel on kergem käsitleda suuri seemneid. Kaunid
ilutaimed, nagu lill-hernes ja lilluba, on suurte seemnetega. Ka
herned, oad, päevalilled ja mais on suure-seemnelised. Enne
külvamist tuleb seemneid kuni 12 tundi soojas vees leotada, siis
ida-nevad nad kiiremini ja ühtla-semalt.
Lastele meeldivad ja peen-rale sobivad väiksemõõdu-lised
juurviljad, nagu mi-niporgand ’Parmex’ ja minikõrvitsad. Värvikad
re-dised idanevad ja kasva-vad kiiresti, kuid nad võivad olla
mõnikord kibedad. Kui neid korralikult kasta ja mit-te kasutada
palju väetisi, siis jääb maitse mahedam. Redi-seid ja ka muid
kiirekasvuli-si juurvilju ei maksa külvata terve seemnepakk
korraga, piisab, kui külvata 5-6 see-met nädalas, siis saab saaki
terve suvi.
Laste aiamaal võiks kas-vada veel naerist ‘Golden Ball’,
nuikapsast, suhkru-hernest ja lehtsalatit. Värvi-kad ja naljaka
välimusega on triibulise viljalihaga puna-peet ‘Chioggia Pink’,
puna-selehine aedsalat ja kollane patisson ‘Sunburst’. Soojal
rõdul, valgel aknalaual või minikasvuhoones kasvavad hästi
kirsstomat ‘Totem’ ja rõdutomat ’Patio’.
Veidi suurem laps võiks proovida oma halloweeni –kõrvitsa
kasvatamist, see on ettevõtmine, mis nõuab pü-sivust.
Traditsioonilise kol-lase ja oranži kõrval võib proovida valge
koorega kõr-vitsasorti. Ühele kõrvitsale või rullkõrvitsale võib
noa-ga lõigata lapse nime, mis venib vilja kasvades aina pi-kemaks.
Lilled ja lehtonnid
Lapsi huvitavad kiirekas-vulised, kirkavärvilised lil-led,
millest saab rõdukas-ti või terrassipotti luua oma
taimekombinatsioone. Tai-mede arvus saab enne kok-ku leppida, kuid
laske lap-sel endal valida meeldivad taimed. Ka värvide valikul
andke lapsele vabad käed – rõõmsad värvid sobivad alati omavahel
kokku. Juurviljad ja ürdid on sageli dekoratiiv-sed, ja kui lapsele
meeldib, võib neidki lillede sekka is-tutada.
Mungalilled, saialilled ja kalifornia läänemagunad on värvikad,
otse avamaale külvatavad lilled. Päevalil-li on väga kerge otse
kasvu-kohale külvata. Vaasi lõika-miseks vali madalad sordid nagu
‘Hallo’ või’ Holiday’. Lõikelilleks külvake veel aed-rõngaslille,
elegantset klarkiat, ümaralehist jänese-kõrva. Harilikku lina ja
türgi mustköömenit on kerge kas-vatada ja hiljem kuivatada.
Suuri lapsi võib paeluda mingi terviku, nt. liblikaaia
planeerimine ja teostamine. Lillepeenrasse valitakse libli-kaid
ligimeelitavad püsililli ja suvikuid. Aniisi-hiidiisopi ni-meline
maitsetaim õitseb juba esimesel kasvuaastal. Ta on ka hea
kuivatamislill. Ka tei-sed maitsetaimed, nagu pipar-mündid,
monardad, salveid ja lavendel on liblikatele meele-pärased. Muud
liblikate soosi-kud on leeklilled, harilik see-bilill, kirju liilia
ja nelgid.
Päevalilledest ja lehterta-pust või ronivatest õisuba-dest võib
valmistada sooja tuulevaiksesse kohta roheli-se onnikese.
Kõigepealt mõõ-da sobiva suurusega ala, mille äärtele külva või
istuta ühtlas-te vahedega päevalilli. Nende kõrvale külva
lehtertappu või
õisuba. Päevalilled kasvata-vad pikad varred, millele
ro-nitaimed edaspidi toetuvad ja klammerduvad. Üksteise vas-tas
asuvad päevalilled painuta ettevaatlikult kaareks ja kinni-ta
omavahel. Vali võimalikult pikaks kasvavad sordid!
Kui linnalapsel pole oma aeda, siis rõdule annab suure poti
sisse istutada kauneid tai-mi, mis rõõmustavad väikest aednikku
hilissügiseni. Keva-dised erksavärvilised võõras-emad ja
pärdiklilled vajavad vaid kastmist, vähest väeta-mist ja ei karda
külma Kuu-maasika erinevad sordid an-navad magusaid punaseid,
kollaseid või valgeid mam-musid juunist septembri-ni. Päevalille
suured kollased õied, krõbisev suur värihein, villapehme nõianõges,
värs-ke piparmünt, magus lillher-nes ja meelõhnaline
rand-ki-vikilbik mõjutavad kõik lapse erinevaid tundemeeli.Pea
meeles!
Mõned lapsed on kärsitud ja tahavad kohe tegutsema ha-kata.
Seetõttu varu taimekas-vatuseks vajalikud asjad aeg-sasti.
Aias mütates riided määr-duvad, kuid see kuulub asja juurde ja
on osa töörõõmust.
Eriti põnev on paljude istu-tusaukude kaevamine.
Pisikese aedniku tähtis abi-vahend on väike kerge
kaste-kann.
Kui hakkad lapsega koos toimetama, siis püsi abista-ja rollis,
ära pea loengut, vaid näita eeskuju. Külvake kiiresti idanevaid
taimi
Lapse peenar ei pea alati olema nelinurkne, tee ümmar-gune
peenar nagu pitsa, mil-lel on erivärvilised, taimedest moodustatud
lõigud.
Ronitaimedest nagu nt kii-rekasvulistest ja söödavate kaunadega
lattubadest saab nelja, otsast kinniseotud bam-buskepi najale
kasvatada tihe-da lehtonni.
Kui seemned on külvatud ja taimed istutatud, siis on
hool-dustööde aeg. Umbrohi tuleb kitkuda, taimi harvendada,
pee-nart kasta ja väetada. Aeg-ajalt ka saaki koristada.
Mõned aiataimed, taimeosad, marjad ja seemned võivad olla
mürgised, need tuleb lapsele kindlasti selgeks õpetada.
Anu-Kristin Tara
Lapsele oma lillepeenar
* Konnad ja kärnkonnad sinu aias hoiavad sealt eemale sääsed ja
teod.* Kui aias on päikesevari, tuleb selle asukohta aeg-ajalt
vahetada, et selle all olev muru ei kolletuks.* August on parim kuu
muru külva-miseks: päevad on siis soojad ja ööd niisked * Vanast
telgist saab valmistada kas-vuhoone, vahetades riide asemele kile.*
Et jänesed ei tuleks õunapuid söö-ma, pane puude alla kohvipaksu.*
CD-plaadid on heaks linnupeleta-jaks. Riputa plaadid puu otsa, CD
sä-rab ja helgib tuules nii, et linnud ei jul-ge tulla.
* Väga heaks linnupeletajaks maasi-kapeenras on
mänguasjapoodides müüdavad kummist ussid. Neid võib asetada
mitmesse kohta. Ainsaks ohuks on see, et nende peale võib ise vahel
ehmuda.* Kui teed aiatöid ning sul on käed mullased ja samal ajal
juhtub keegi helistama, siis aseta telefon kinnises-se kilekotti.
Nii saad telefonile vasta-ta ja rääkida muretsemata, et telefon
mullaseks saab.* Sipelgatest lillepeenardes ja mujal aias saab
lahti raputades mullapinna-le kaneeli.* Vastupidavad sildid
aiamaale saad ühekordsetest plastmasslusikatest, mille peale saad
ka kirjutada vettpida-va markeriga.
Kavalusi aias
-
�NR 31 14. august 2008
Karmo Tüür kajastab Gruusia-Venemaa konflikti. Kuressaare
kõlakojas tuleb taasiseseisvuspäeva öölaulupidu. Üle pika aja
kohtuvad Ruhnu ja Kihnu saarte esindused mängudel. Mustjalas
joostakse viimase jala looks. Täiskasvanud inimestest kannab vaid
17 protsenti rattasõidul kiivrit. Naised saavad ka jahi
korraldamisega edukalt hakkama, usub Andrus Sepp.
Paljud paarisuhted al-gavad ilma igasu-guse pikema
ette-mõtlemiseta – kaks inimest lihtsalt leiavad teine-teist,
meeldivad teineteisele. Lõõmatab armuleek ja kirg-likest
kohtumistest saab mär-kamatult alguse kooselu. Aeg aga veereb,
nädalatest saavad kuud ning ka tekkinud suhe areneb omasoodu edasi,
lausa tahtmatult. Hea ja tugeva suh-te korral on laste sünd üsna
ta-valine, ja tundubki, et pere on nagu pere ikka – ema, isa ja
laps(ed). Kui sellistelt inimes-telt küsida, et miks mitte
abi-elluda, siis üks tavalisemaid vastuseid on, et mingi paber ei
tee meie suhet ei paremaks ega halvemaks. Meil pole teda lihtsalt
vaja, kõik on niigi suu-repärane. Ja kui meie suhe peaks purunema
ning me lah-ku peaksime minema, ei pääs-ta ka see paber – vaadake,
kui palju sõlmitud abielusid lahu-tatakse.
Selles väites on suur osa tõtt. Tõepoolest ei saa mingid
pabe-rid iial tagada ühegi suhte pü-simist või selle kvaliteeti,
kõik sõltub siiski inimestest. Kuid abielul on midagi, mis
vaba-suhtel puudub: abieluleping on juriidilise dokumendina
pühen-dumise ja ka vastutuse tunnus. Vabasuhe on selles mõttes
ala-ti tuulte raputada – mõlemad partnerid teavad, et kui ilmu-vad
uued asjaolud, teine koh-tab kedagi veel sobivamat vms, siis on
suhe läbi. Sisuliselt on tegemist ajutise kokkuleppega, sageli aga
polegi üldse milles-ki kokku lepitud. On vaid ku-nagi öeldud: ma
armastan sind. Kuid sama lihtsalt võib ka öel-da: ma ei armasta
sind enam. Ma armastan kedagi teist. Või et ma armastan sind ikka,
kuid teda ka, armastan teid mõle-maid korraga.
Loomulikult võib selline olu-kord tabada ka abielus olijaid.
Kuid siin on üks oluline vahe: abielludes annavad pooled
tei-neteisele teada, et suhet soovi-takse jätkata kuni elu lõpuni.
Olla koos nii heas kui ka hal-vas, minna raskustest koos läbi.
Võtta vastutus, mitte ära joos-ta, ka siis, kui kõik tundub
hal-vasti minevat. Olla toeks oma kaaslasele, kui tal on raske, kui
ta otsib ennast, kui ta enam ei tea, kes ta on, või mida ta õie-ti
elult tahab. See annab sise-mise kindluse, usalduse aluse, mida
miski muu anda ei saa. Ja sellel kokkuleppel on väga suur mõju, mis
omakorda mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist, tulevikuplaane
jne. Jah, ka abi-elu võib elada valesti, ta võib muutuda vanglaks,
lausa põr-guks. Kuid see ei pea nii olema.
On ju tõsi, et ka vabasuhe võib muutuda talumatuks. Nagu
eel-pool öeldud, kõik sõltub siiski inimestest.
Abielu põhiline väärtus seis-neb just nendes kahes
omadu-ses:
1. pühendumine, mis on nii sügav, et sellest julgetak-se teada
anda kogu ülejäänud ühiskonnale;
2. vastutuse võtmine, mis läheb oluliselt kaugemale meie
tavalisest mugavustsoo-nist ja mis ei tühistu soodsa-mate
variantide ilmnemisel või esimese tõsise raskuse ees.
Paljud naised ei julge oma meestelt oodata just neid kahte asja
–pühendumist ja vastutust. Ja nõustuvad sellepärast vaba-suhtega,
sest asjalike meeste üldises puuduses on seegi, mis neil on, palju
parem kui üldse mitte midagi. Nii paljud pea-vad ju leppima vaid
ülejääkide-ga või olema sootuks ilma. On kurb fakt, et eesti mehed
on ku-rikuulsad oma vastutustundetu-se ja pühendumise puudumise
poolest. Kuid asjaolu, et pal-jud eesti tõugu isased ei väärigi
mehe nime, vaid on sisemiselt selgrootud juhuseotsijad või alatud
ärakasutajad, ei tee tüh-jaks ei abielu sügavat olemust ega tema
fundamentaalset täht-sust inimesele ja ühiskonnale.
Paljud vabaabielus olevatest naistest heldivad pisarateni, kui
nende meespartner palub neid endaga abielluda. Miks? Just sellesama
pärast, et abieluet-tepanek tähendab eelmainitud asju: see mees
tahab seda naist alatiseks, kogu eluks, saagu mis saab. Ja on nõus
riskima, võit-lema, loobuma paljust ja kind-lasti loobuma kõigist
teistest naistest, et see suhe võiks olla just selline, nagu
unistatud ja igatsetud. Sellise ettepaneku-ga ütleb mees naisele:
ole minu kuninganna. Ma pühendun lõ-puni, kogu oma jõu ja tahtega.
Pole ime, et see sulatab naise hinge. Peabki sulatama.
Vabasuhe neid kvaliteete ei oma ja nagu eelpool mainitud, ei
julge naised teemat sageli üldse üles võtta. Et meest mit-te
kaotada. Sel põhjusel väldi-takse vabasuhetes tihti ka laste sündi,
sest laps seob, alatiseks. Temaga seoses ilmuvad pika-ajalised,
kasvavad kohustu-sed. Parem mitte üritada. Sest mees võib tunda end
ahistatu-na, lõksu püütuna, aheldatu-na, kui ta peab võtma
vastutu-se ja lõpuni pühenduma. Mees peab loobuma millestki,
näi-teks oma vabadusest alustada uusi või paralleelseid suhteid
nii, nagu talle just sobib. Ja mees ei taha seda teha, ta soo-vib
säilitada oma vabadust.
Kuid vabadust milleks? Vas-takem ausalt: vabadust mine-ma
jalutada, kui asjaolud talle mingil põhjusel enam meele järgi pole.
Vabadust lennelda õielt õiele ilma mingi vastutu-se või
kohustuseta. Selle va-badusse õige nimi on vastuta-matus. Ja
sellise nähtuse nimi täiskasvanud mehe hingeelus on infantiilsus,
lapsikus, küp-suse puudumine. Igal juhul pole ta miski, mille üle
uhke olla, vaid pigem miski, mida häbeneda.
Jah, abielu sõlmimise jurii-diline fakt ei garanteeri
iseene-sest veel midagi. Ka on tõsi, et enamik noori abiellujaid ei
tunne sügavamalt ei iseennast ega ka oma partnerit. Nad al-les
kasvavad ja arenevad, ku-junevad. Kuid see ongi mää-ratud nõnda
olema, sest vaid kujunev isiksus on võimeli-ne oma partneriga
täiuslikku kooskõla saavutama.
Kuid meie küsimus on siis-ki laiem: Kas me oleme usal-datavad?
Kas me peame oma sõna? Kas meie sõnad tähen-davad meile midagi? Kas
me aktsepteerime oma kohus-tusi ja kanname oma koor-maid? Ühiskond,
mille liik-med ei võta oma tegude ja nende tagajärgede eest min-git
vastutust, variseb kokku. Kuid vastutus pole popp, pole in.
Siinkohal saab vaid kaasa tunda nendele, kelle enesehin-nang sõltub
vaid teiste arva-musest ja kel pole niigi pal-ju oma identiteeti,
et teistest mingilgi määral erineda. On aeg, et eesti mehed
hakkak-sid oma hinges infantiilsusest välja kasvama ja päris
mees-teks saama. Meesteks, kelle sõna on kindel, kes vastuta-vad ja
pühenduvad. Meesteks, kes teavad, mida nad tahavad, ja julgevad
seda endale ja teis-tele ausalt öelda. Meesteks, kes panevad
asjadele õiged nimed. Meesteks, kelle peale nende naised ja lapsed
võivad loota, ja kelle üle nad võik-sid uhked olla. Sest olla isa
ja mees tähendab palju rohkem kui olla lihtsalt isane. On aeg, et
eesti mehed julgeksid oma häbistava selgrootuse ära hei-ta ja
riietuda selle korduma-tu väärikusega, mida annavad vaid
otsusekindlus, vastustus-võime ja ausus, kodanikujul-gus ja õiglane
meel. Et nende pojad võiksid kunagi uhkuse-ga öelda: minu isa nimi
on see ja see. Ta oli mulle hea isa, ta armastas mind ja kaitses
mind ning ma tahan saada just selli-seks nagu tema. Ta oli
Mees.
http://www.perekond.ee/?go=abielu
Abielu või kooselu
Pulma-aastapäevadMõnedel teist tekib küsimus, et kui on oldud
abielus x aastat, kuidas seda pul-ma-aastapäeva kutsutakse? Siin on
teile üks võimalikest nimekirjadest:
1.vatt, 2.nahk, 3.nisu, 4.vaha, 5. puu, 6.küpress, 7.vill,
8.moon , 9.fajanss, 10.inglise tina, 11.korall, 12.siid,
13.maikelluke, 14.seatina, 15.kristall, 16.sa-fiir, 17.roos,
18.türkiis, 19.kretong, 20.portselan, 21.opaal, 22.pronks,
23.be-rüll, 24.atlas, 25.hõbe , 26.nefriit, 27.mahagonipuu,
28.nikkel, 29.samet, 30.pärl, 31.seemisnahk, 32.vask, 33.porfüür,
34.merevaik, 35.rubiin, 36.musliin, 37.pa-ber, 38.elavhõbe,
39.krepp, 40.smaragd, 41.raud, 42.pärlmutter, 43.flanell,
44.topaas, 45.ülekullatud hõbe, 46.lavendel, 47.kasmiir,
48.ametüst, 49.see-der, 50.kuld, 51.kameelia, 52.turmaliin,
53.metskirsipuu, 54.soobel, 55.orhidee, 56.lapi lasuriit,
57.asalea, 58.vaher, 59.naarits, 60.teemant.
Nimekirja lõpuosa kohta on ka suurte kogemustega spetsialistidel
väikseid erimeelsusi, aga alguse suhtes on kõik ühel meelel.
Allikas: http://www.pulmad.ee/node/118
-
� NR 31 14. august 2008
Juuli pildisValmar VoolaidKeskerakonna konverents 4. juuli
Reklaamivõtted Kuressaare kesklinnas 28. juulil.
Nasva sadama süvendamine 22. juulil.
Anne Tootma maalinäituse avamine 31. juulil. Surfilaager
Mändjalas. Päikesevarjutus Kuressaares 31. juulil
Kanada eestlased Kuressaares 22. juulil.
Kirik saab uue katuse 25. juulil.
Ooperipäevade avamine 20. juulil.
-
Igapäevane elu läheb tasa-kaalu, kui töö ja puhku-se vaheldumise
hästi läbi mõtlete. Ühe või teise osa puudujääk kipub enamas-ti
kurvalt lõppema - te lihtsalt ei tule oma igapäevase elu-ga toime.
Andke endale aru: meelepärane töö, mis vahel-dub sisuka puhkusega,
on äär-miselt tähtis. Liiga palju vaba aega pole sugugu nii
ideaal-ne nagu unelmais tundub. Need, kes olude sunnil töö-ta
olnud, väidavad enamas-ti, et lõputu vaba aeg rikub tuju ja pole
sugugi nii ma-gus, kui algul arvatud. Lõp-matus tööpalavikus
rabelejad jälle unustavad, et kuigi ihu paneb koormusele esialgu
tõr-geteta vastu, jääb hing sööma-ta. Sellise tormiga tööd raba-des
võite ühel hetkel märgata, et elu on kui kiirrong mööda
sõitnud.
Töö ja vaba aja selge lah-kulöömine on eriti tähtis, kui te
olemasolevaid vabu hetki sihipäraselt - puhkamiseks - kasutada ei
oska. Püüdke jä-rele mõelda, mida üldse tä-hendab teile mõiste
“töö”. Kas teeksite sama tööd ka siis, kui teil oleks võimalus
koh-ta vahetada? Kui töö iseene-sest on meeldiv ja sobiv, kas teil
jääb aega ka isikliku elu ning meelelahutuse tarvis? Olles need
asjad endale sel-geks teinud, aga ikka jääb puhkuseks vähe mahti,
püüd-ke oma töö nii korraldada, et see algab ja lõpeb kindlal ajal.
Ülejäänu on teie enda aeg, aeg lõdvestuda ja puhata. Oluline on
mõelda töö endale meele-päraseks.Vabasta end pingetest
Olete füüsiliselt lõdvestu-nud, kui lihased on pingeva-bad,
hingamine kerge ja vaba ning kuskilt ei valuta. Hinge-lise vabaduse
annab tunne, et ükski tegemata asi süüdista-valt meeles ei mõlgu.
Süütun-ne ongi suurim energiaröövel - alles sellest vabanedes on
või-malus saada tõeliselt vabaks. Füüsilisest pingest vabanemi-ne
käib suhteliselt lihtsalt: võt-ke sisse mugav puhkeasend, venitage
lihaseid ja lõpuks tu-kastage. Osa füüsilist pinget võibki koguneda
pelgalt oska-matusest ennast teadlikust lõd-vaks lasta. Nii tekivad
näiteks pinged õlgades. Enamasti pii-sab selle leevendamiseks
liht-sast järeldusest: tuleks enam mõelda oma keha vajaduste-le,
ennast rohkem liigutada. Vaimsest pingest vabanemi-ne algab aga
eelkõige mõt-lemise korrastamisest. Mida täpsemalt oma pinge
põh-just oskate määratleda, seda kergem on sellest vabaneda. Tihti
on just ebamäärasus stressi põhjuseks. Sageli püü-takse vaimset
väsimust lee-vendada kehaliste harjutus-tega - see aitab edukalt
vaid siis, kui pinge tegelik põhjus on endale selge.Tee enesele
meelepärast tööd
Paljud peavad tööks toi-minguid, mille eest saab raha ja mida
seega lihtsalt peab tegema. Kui te tööd te-hes aina kujutlete, mida
meel-divat selle ajaga tegelikult ette võtta sooviksite, muutub töö
vaevaks ja jääb kauge-le eneseteostusest ja rõõmust.
Parim variant on , kui teete igapäevase leivatööna seda, mis
teile täesti meeldib ja mil-leks on teil ka eeldusi. Turva-lise,
kuid ebahuvitava tööga jäävad paljud teie vajadused rahuldamata ja
see on taas alus pingete tekkeks. Loomu-likult ei saa keegi elada
nagu linnuke oksal, igapäevasele toimetulekule mõtlemata. Aga
sisehääle järgimine aitab teid elus astuda õiges suunas.Õppige
ämblikult
Ämblikku, kes vahetpi-damata võrku koob, peetak-se usinuse
sümboliks. Ämb-likult tasub õppida küll, aga enne seda uurige
hoolega ta
tegemisi: suurema osa päe-vast ämblik tegelikult laisk-leb.
Ämblik teeb vaid seda, mida tõepoolest on vaja teha. Ka teie
suudate kindlasti oma päevi nii korraldada, et töö ei muutu
raskeks, vastutahtmist veetavaks koormaks ning va-heldub mõnusa
puhkusega. Kahjuks on ebameeldivate as-jadega tegelemine, mõttetu
jorutamine või pideb enese ta-gantsundimine ainult inime-sele
omane. Kui töö ja puh-kus vahelduvad teile sobivas doosis, pakub
lõõgastust ja ra-huldust ka täiesti tavaline ar-gipäev.
MM Ekstra
�NR 31 14. august 2008
Töö ja vaba aeg lahku
Garderoobid / Liuguksed / Ruumijagajad / Vaheseinad