Ida-Viru maakond, Narva linn, Vaksali tn 22 Narva raudteejaam EKSPERDIHINNANG Koostaja: Carl-Dag Lige Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010-2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
11
Embed
Narva raudteejaam EKSPERDIHINNANGIda-Viru maakond, Narva linn, Vaksali tn 22 Narva raudteejaam EKSPERDIHINNANG Koostaja: Carl-Dag Lige Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Ida-Viru maakond, Narva linn, Vaksali tn 22
Narva raudteejaam
EKSPERDIHINNANG
Koostaja: Carl-Dag Lige
Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond
Tallinn 2010-2011
Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
2
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
SISUKORD
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA lk 3
JOONISED lk 7
FOTOD lk 9
FOTODE LOETELU lk 10
3
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED
Nimetus Narva raudteejaam
Aadress ja katastritunnus Vaksali 22, Narva linn, Ida-Viru maakond
Katastritunnus: 51106:001:0189
Koordinaadid -
Praegune funktsioon Raudteejaam, piiripunkt, osaliselt kasutuseta
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE
Rajamisaeg 1953 (Eesti Arhitektuur)
Autor Käesoleva töö autor ei suutnud hoone arhitekti tuvastada. Algne
projektdokumentatsioon asub suure tõenäosusega mõnes Venemaa või Läti
arhiivis.
Algne funktsioon Raudteejaam
Ümberehitusetapid Suuri mahulisi ümberehitusi pole toimunud. Idaseina äärne keldrisissepääs on
kaetud kaldkatusega (fotod 14, 16, 17). Lõunakülje (raudteepoolse fassaadi)
idapoolse sissepääsu ette ehitati piirivalve nõudel hiljuti turvavärav koos
metallist varikatusega (fotod 11, 12).
Hoone algsed interjöörid on suures osas hävinud, kuid planeeringut on
muudetud arvatavasti suhteliselt vähe (vt põhiplaani joonist). Idapoolne
hoonetiib, kus tegutseb piirivalve, on euroremonditud (pildistamine keelatud
sisekorra eeskirjade tõttu). Keskne ootesaal (fotod 51-55) ja läänepoolne
hoonetiib (fotod 56-66) on tõenäoliselt 1970. aastate viimistlusega, mida
hilisematel kümnenditel on kohendatud-parandatud. Ootesaali lõunaossa (foto
52) ning väikese ootesaali lääneotsa (foto 59) on tõenäoliselt 1970. aastatel
ehitatud arvatavasti piletikassadena toiminud lakk-puidust voodriga madalad
ruumid.
Muu ajalooline teave Narva raudteejaam alustas tegevust juba St Peterburg-Paldiski liini avamise
ajal 1870. a. Avamispidustused toimusid just Narvas. Puidust tsaariaegsed
jaamahooned hävisid osaliselt enne II maailmasõja, osaliselt sõja ajal.
Narva uus raudteejaam valmis 1953.a (foto 1). Käesoleva töö autor ei suutnud
tuvastada, kas tegemist on unikaal- või tüüpprojektiga.
Juba mitmeid aastaid toimib Narva raudteejaam Eesti-Vene piiripunktina.
Seetõttu on hoone idaosas ranged sisekorraeeskirjad ning nõuded ruumide
sisustusele. Ka turvavärav jaama lõunaküljel ehitati piirikontrolli huvides
(fotod 11, 12).
3 ASUKOHA KIRJELDUS
Narva raudteejaama hoone on linnaruumis oma vahetu ümbruse kindel dominant. Raudteejama kompleks
asetseb raudtee põhjaküljel (foto 69). Jaamahoone linnapoolne (põhjasuunas paiknev) väljak ja haljasalad,
mida kokku võib tinglikult nimetada jaama pargiks, on heakorrastatud (fotod 2, 6, 48, 49). Hoone mõlema
otsa juures oleval kõrghaljastusega haljasalal paikneb, paraku mittetöötav, purskkaev (foto 49). Jaamahoone
läänekülje vahetus läheduses paikneb mobiilsidemast. Jaamahoonest u 80 m idas, raudtee ääres, asetsevad
4
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
tihedalt teineteise kõrvale ehitatud kauba-pagasiladu ja kaubakontor, mille alumisel korrusel on garaažid
(fotod 69, 70). Need on piklikud, ühise viilkatusega kaetud, pritskrohviga viimistletud kivihooned.
Raudteejaamast loodes asub kaugliinibusside armetu, ilmetu välimusega ühekordne jaamahoone.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS
Mahuline ülesehitus Piklik ühekorruseline kelpkatusega hoone, mille keskosa (saalikorpus) on ida-
ja läänetiibadega võrreldes veidi kõrgema, kuid samuti kelpkatusega (fotod 1,
14, 19). Saalikorpust raamistavad põhjaküljelt sammasportikus (foto 5) ning
lõunaküljelt keskrisaliit (foto 9), mis muudavad hoonet näiliselt suuremaks ja
esinduslikumaks.
Ehitusmaterjal Vundament – paas
Sokkel – paas (foto 46)
Seinad – paas (osa välisseintest) ja tõenäoliselt tellis (täiteseinad), enamik
pindu prits-krohvitud (foto 47)
Aknad – puit (võimalik, et enamik aknaid pole algupärased, sest nende
kvaliteet on kesine; foto 44)
Välisuksed – puit (võimalik, et ka uksed pole algupärased, sest nende
kujundus ja kvaliteet ei haaku stalinistliku suurejoonelisusega; fotod 18, 22,