Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava 1 Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/87 Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest; saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust. Õpingute käigus arendab õppija emakeele-, matemaatika, sotsiaalset pädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Nadežda Grebenštšikova Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja hindamisülesanded T Pt P I 1. Omab ülevaadet majanduse olemusest ja ettevõtluse alustest , mõistab majanduskeskkonna toimimist. 2. Selgitab majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemust. 3. Omab ülevaadet ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtetest. 4. Koostab äriplaani. 5. Analüüsib enda võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Õppija: on teadlik Eesti majanduse arengusuundadest ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; kirjeldab ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik); defineerib mõisteid nõudlus ja pakkumine ning tunneb ära nende omavahelisi seoseid; võrdleb erinevate 1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. 2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing 20 19 Loeng Loengupäevik Esitlus Arutelu Info kogumine Töö paarides ja gruppides Iseseisev töö Teoreetiliste teadmiste kontroll Rühmatööna esitluse ettevalmistamine, koostamine ja esitlemine rühmale. Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel: 1. majanduses ja ettevõtluses
123
Embed
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator ......töölepingu poolte seadusega sätestatud 1. LEPINGULISED Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm.
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
1
Kinnitatud
Narva Kutseõppekeskuse
Direktori 30.10.2014.a
käskkirjaga nr 1.1-7/87
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
1 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest; saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate
mõistete olemusest ja sisust. Õpingute käigus arendab õppija emakeele-, matemaatika, sotsiaalset pädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Nadežda Grebenštšikova
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1. Omab ülevaadet
majanduse olemusest ja
ettevõtluse alustest ,
mõistab
majanduskeskkonna
toimimist.
2. Selgitab majanduses ja
ettevõtluses kasutatavate
mõistete olemust.
3. Omab ülevaadet
ettevõtte finantseerimise
ja administreerimise
üldpõhimõtetest.
4. Koostab äriplaani.
5. Analüüsib enda
võimalusi tegeleda
ettevõtlusega.
Õppija:
on teadlik Eesti
majanduse
arengusuundadest ühtses
Euroopa Liidu
majandusruumis;
kirjeldab ühiskonnas
toimuvaid
majandusprotsesse ja
majandustegevuses
osalejate erinevaid rolle
(tarbija ja majapidamine,
ettevõte, riik);
defineerib mõisteid
nõudlus ja pakkumine
ning tunneb ära nende
omavahelisi seoseid;
võrdleb erinevate
1. MAJANDUSE ALUSED.
Vajadused ja ressursid.
Majanduse põhiküsimused.
Nõudluse ja pakkumise
mehhanism. Eraomand,
hinnasüsteem ja konkurents.
Valitsuse roll ja funktsioonid:
riigieelarve, maksud ja nende
olemus. Eesti majanduse
arengusuunad. Majanduslik
stabiilsus: SKP, RKP,
tööturg, tööpuudus. Pank ja
pangateenused.
2. ETTEVÕTLUSE
ALUSED.
Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus.
Ühistegevuse põhimõtted.
Äriühing, mittetulundusühing
20 19 Loeng
Loengupäevik
Esitlus
Arutelu
Info kogumine
Töö paarides ja
gruppides
Iseseisev töö
Teoreetiliste
teadmiste kontroll
Rühmatööna esitluse
ettevalmistamine,
koostamine ja
esitlemine rühmale.
Moodulite teemade
õppesisu
omandamist
kontrollitakse
mooduli lõpus
kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel
teemadel:
1. majanduses ja
ettevõtluses
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
2
ettevõtlusvormide
eeliseid ja puudusi ning
selgitab
turukonkurentsiga
seonduvaid
põhimõisteid;
selgitab ettevõtte
finantseerimise ja
administreerimise
üldpõhimõtteid;
on teadlik ühistegevuse
põhimõtetest ja ühistulise
ettevõtluse olemusest;
struktureerib ISO-
standarditele baseeruva
ettevõtte
juhtimissüsteemi
ülesehitust;
rakendab äriplaani
koostamise põhimõtteid;
seostab nõudlust ja
pakkumist igapäevaelus
toimuvaga;
hindab enda valikuid
ettevõtjana või
palgatöötajana;
leiab vajalikku infot ja
tuge ettevõtlusega
alustamiseks ja selles
osalemiseks;
leiab enda vajadustele
vastavad pangateenused
ja
ja füüsilisest isikust ettevõtja.
Ettevõtte loomise etapid.
Ettevõtte juhtimine. Tootmine
ja teenidus: toode ja toodang,
püsiv- ja muutuvkulud,
kasum ja käive. Turunduse
põhialused ja turundus
meetmestik. Ettevõtte
finantseerimine. Aruandlus.
Väikeettevõtte äriplaan. FIE-
na tegutsemise põhireeglid.
õpimapp töödest
kasutatavate
mõistete ja
ettevõtjana
tegutsemise
põhimõtete
tundmine;
2. teadmised
ettevõtte äriplaani
koostamise
põhimõtete kohta.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
3
investeerimisvõimalused;
analüüsib enda valikuid
majandusotsustena.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi „MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.
Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.
Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.
õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide tundmise kohta ulatuses, mis on vajalik
tööle asumiseks.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse eristavalt.
Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike hinnete ja iseseisva töö koondhindena. Hindamisele kuuluvad iseseisvad praktilised tööd teatmekirjanduse ja internetist teabe leidmiseks. „5“ (väga hea) – õppija kirjeldab ja analüüsib 3 või enam mooduli läbitud alateemadest, lisab üle kahe näitlikustava juhtumianalüüsi
koos põhjendatud lahendustega;
„4“ (hea) – õppija kirjeldab ja analüüsib ühte mooduli läbitud alateemadest. Lisab juhtumanalüüsi põhjendatud lahendusega;
„3“ (rahuldav) – kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,
„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus
3 SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida
oma käitumist; õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
14
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
5 ERIALANE VÕÕRKEEL 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid tööde tehnoloogilise järjekorra
kirjeldamiseks võõrkeeles; omandab erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse ja täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil.
Nõuded mooduli alustamiseks: On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme.
Õpetajad: Aleksandr Beljakov, Natalja Varkki
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Kasutab võõrkeeles
erialaga seonduvat
terminoloogiat ja
mõisteid;
2. Suhtleb õpitavas
tööalases võõrkeeles nii
kõnes kui kirjas iseseisva
keelekasutajana;
3. Kasutab
võõrkeeleoskuse
arendamiseks endale
sobivaid teabeallikaid.
Õpilane:
kirjeldab ehitamise
etappe;
nimetab töövahendite
ja enamkasutatavate ehitus- ja
viimistlusmaterjalide
nimetusi;
mõistab esmaabi
andmisel kasutatavat
sõnavara ja väljendeid;
kirjeldab tööde
tehnoloogilist järjekorda
puidu käsitsitöötlemisel ja
puitkarkasside ehitamisel;
kirjeldab ehitamise
põhietappe ja
tööoperatsioonide järjekorda
oma erialal;
vestleb erialastel
teemadel algtasemel;
koostab ja vormistab
ERIALASED MÕISTED.
ENAMKASUTATAVATE
TÖÖVAHENDITE
NIMETUSED.
KASUTUSJUHENDID. Suhete loomine. Oma kooli
ja koduvabariigi
tutvustamine väliskülalistele.
Enesetutvustus.
Telefonivestlus. Ametikirjad
(avaldus, CV, seletuskiri,
kinnituskiri) ja nende
vormistamise nõuded. Puit-
ja kiviehitiste restauraatori
erialaga seotud mõisted ja
terminid: töövahendite
nimetused.
Enamkasutatavad
ehitusmaterjalid ja -
konstruktsioonid; tööde
tehnoloogiline järjekord
20 20 38 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
vestlus
iseseisev töö
esitlus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
15
võõrkeeles avaldust,
elulookirjeldust (CV),
seletuskirja ja kinnituskirja;
väljendab ennast
võõras keelekeskkonnas
arusaadavalt;
loeb erialaseid
võõrkeelseid tekste ning saab
aru nende tähendusest;
kasutab võõrkeelset
erialakirjandust ja on
võimeline tõlkima tekste
sõnaraamatu abil;
kasutab
sõnaraamatuid ja erialaseid
teabeallikaid.
krohvi- ja kipsitöödel,
müüritöödel, puusepatöödel,
viimistlustöödel ja
plaatimistöödel.
Majandusterminid. Esmaabi
andmisel kasutatavad
väljendid ja sõnavara.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Kirjalik aruanne (analüüsib kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte
analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses võõrkeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid).
Erialast sõnavara kasutades koostada restaureerimistööde tööjuhend õiges tehnoloogilises järjekorras, koos materjalide ja
ehituslike eskiisjooniste koostamise, nõuetekohase mõõtmestamise ja vormistamise, detaili kaks ja kolmvaate ning lõigete
joonestamise oskus;
koostejooniselt mõõtmete leidmise ja joonise järgi ehitusmahu arvestamise oskus.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud
ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ning iseseisvate tööde hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb
joonestamise aluste ja ehitusjoonestamise konsensusliku hindena.
„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane
ja loov kasutamine,
„4“ (hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane
õpiülesandest lähtuv kasutamine,
„3“ (rahuldav) - kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,
„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
o U. Asi. Ehitusjoonestamine. Tallinn, Argo, 2010
o U. Asi. Hoone tehnovõrkude joonestamine. Tallinn, Argo, 2011
o E. Kogermann, V. Tapper, K. Tihase. Joonestamine üldhariduskoolidele. Tallinn, Valgus, 1990
o J. Riives, K. Tihase. Joonestamine. Tallinn, Valgus, 1983
o J. Riives, A. Teaste, R. Mägi. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn,Valgus,1996
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
20
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
7 TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele; omandab teadmised ja oskused mis aitavad tagada enda
ja kaastöötajate turvalisuse ehitusplatsil; õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva ehitustegevuse, samuti
esmaabi võtetest ja vahenditest; saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.
Õpetajad: Natalja Kaalik
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
töökeskkonna ohutust
tagavatest teguritest.
2. Selgitab üldisi
keskkonnaprobleeme ja
säästva arengu
põhimõtteid.
3. Selgitab elektriohutuse
tagamise üldisi
põhimõtteid
töökeskkonnas.
4. Selgitab tuleohutuse
tagamise üldiseid
põhimõtteid
töökeskkonnas.
5. Omab ülevaadet
tegutsemisest tööõnnetuse
korral
Õpilane:
nimetab tööandja ning
töötaja õigusi ja kohustusi
töökeskkonna ohutuse
tagamisel; nimetab peamisi
ohuallikaid ehitusobjektil;
järgib kutsealaga
seonduvaid töötervishoiu- ja
tööhügieeninõudeid,
tööohutusnõudeid,
ergonoomilisi soovitusi
töökoha kavandamisel ja töö
organiseerimisel;
leiab ja kasutab teavet
töökeskkonda reguleerivatest
õigusaktidest ning läbib tule-
ja tööohutusalase
sissejuhatava juhendamise;
töötab ennast ja
1. TÖÖTERVISHOID JA
TÖÖOHUTUS.
Töökeskkond: üldnõuded,
töökoht, manuaalsed ja
elektrilised töövahendid.
Tööohutuse ja töötervishoiu
tagamise meetmed.
Töökeskkonna ohutegurid
(peamised ohuallikad
ehitusobjektil) ja
ohutusjuhendid.
Tervisekontroll. Tööandja ja
töötaja kohustused õigused ja
vastutus. Turvalisus.
Isikukaitsevahendid ja nende
õige kasutamine. Töötaja
väärtegevusest tulenevad
ohud ja nende mõju
töökeskkonnale,
kaastöötajatele. Õnnetusoht ja
20 19 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
vestlus
iseseisev töö
esitlus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
21
keskkonda säästvalt;
hindab töökeskkonna
ohutegureid, suudab neid
vältida ja/või nende mõju
vähendada; selgitab
ergonoomiliste töövõtete
vajalikkust;
on teadlik üldistest
keskkonnaprobleemidest ja
säästva arengu põhimõtetest;
toob näiteid
keskkonnareostuse
ennetamise ja vältimise
võimaluste kohta
töökeskkonnas ning olmes;
mõistab jäätmekäitluse
vajadust;
käitub teadlikult
ohuolukorras ning
keskkonnareostuse korral;
nimetab materjalide
korduvkasutamise võimalusi
ning säästva ja jätkusuutliku
arengu põhimõtteid; on
teadlik oma väärtegevusest
tulenevaid võimalikke riske
looduskeskkonnale;
väldib oma tegevusest
tulenevaid võimalikke ohte
endale, kaastöötajatele ja
looduskeskkonnale;
eristab ja nimetab
ehitustöödel kasutatavaid
käitumine ohuolukorras.
Tööõnnetus ja kutsehaigus.
Ergonoomia.
2. ESMAABI.
Tegutsemine õnnetuspaigal-
vigastuse suuruse
kindlakstegemine ja olukorra
hindamine, otsuse
langetamine, tegutsemine.
Esmaabivõtted: lämbumise,
uppumise haavandite,
vereringehäirete, põrutuse,
venituste, verejooksude,
mürgituse, võõrkehade,
luumurdude, põletuse,
teadvusekaotuse puhul.
Esmaabi vahendid töökohal.
3. TULE- JA
ELEKTRIOHUTUS.
Ülevaade ehitusel
kasutatavatest
elektrilistest käsitööriistadest
ja seadmetest (elektritrell,
elektrilised saed (ketassaag,
tikksaag, universaalpink)
elektrilised lihvijad (nurga-,
lint- ja taldlihvija),
elektrilised ketaslõikurid,
segumasinad jms.) nende
üldine ehitus (mootor,
reduktor, lõikeorgan), ohutu
kasutamine. Seadmete
kasutusjuhendid.
Energiajaotusinstallatsioonid,
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
22
elektrilisi käsitööriistu,
mehhanisme ja seadmeid ning
nende ohutu kasutamise
nõudeid;
järgib elektri- ja
tuleohutusnõudeid
ehitustöödel ja töötamisel
elektriliste masinate ja
mehhanismidega; nimetab
nõudeid ajutistele
juhtmestikele ehitusplatsil
(ohutus, pinge, maandus);
on teadlik elektrivoolu
mõjust inimorganismile; on
teadlik esmaabi võtetest
elektrilöögi korral;
on teadlik tulekahju
levikut takistavate abinõude
kavandamise tingimustest;
kirjeldab nõudeid tuleohutuse
korraldamisele;
selgitab
tuleohutusnõudeid
elektriseadmetele;
kasutab esmaseid
tulekustutusvahendeid ja teab
nende kasutamise tingimusi;
on teadlik signaal- ja
tulekustutussüsteeme
ülevaatest ning nende
toimimise põhimõtetest;
demonstreerib
esmaabi üldisi põhimõtteid;
nende liik, võimsus ja
kasutamistingimused.
Ajutised juhtmestikud
ehitusobjektil. Esmaabi
elektrilöögi korral.
Tehnilise protsessi või
tootmistegevuse tuleohu
liigitus ehitustöödel. Nõuded
tuleohutuse korraldamisele.
Tuleohutusnõuded
territooriumile ja ehitisele.
Tuleohutusnõuded
elektrijuhtmestikele.
Tuleohutusalane sissejuhatav,
esmane ja täiendav
juhendamine.
4. KESKKOND JA
SÄÄSTEV ARENG.
Keskkonnajuhtimissüsteemi
põhimõtted ja vajalikkus;
materjalide korduvkasutamise
võimalused ning säästva ja
jätkusuutliku arengu
põhimõtted, riskid
looduskeskkonnale.
5. JÄÄTMEMAJANDUS.
Looduslike protsesside seotus
ja tasakaal.
Keskkonnareostuse
ennetamise ja vältimise
võimalusi töökeskkonnas ja
olmes. Jäätmete teke ja
liigitus. Ohtlikud jäätmed.
Jäätmetekke vähendamine,
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
23
tegutseb tööõnnetuse
olukorras ja annab esmaabi.
materjalisäästvad töövõtted,
töökultuur. Jäätmehooldus ja
esmane käitlus. Jäätmete
ladustamise ja kahjutustamise
kohad ehitusplatsil.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi „TÖÖOHUTUS“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad
olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema
tehtud vigade parandus.
Tutvumine seadustega elektroonilise Riigi Teataja kaudu.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
29
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
9 EHITAMISE ALUSED 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja
ehitamise etappidest; saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja
töö ohutu korraldamise nõuetest ehitusplatsil.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Selgitab ehitise ja
ehitamise mõisteid ning
olemust.
2. Omab ülevaadet
ehitustööde korraldusest
Eesti Vabariigis.
3. Omab ülevaadet
hoonete
konstruktsioonidest ja
ehitusmaterjalidest.
4. Omab ülevaadet
ehitusel kasutatavatest
masinatest ja
väikemehhanismidest.
Õpilane:
on teadlik ehitustööde
kvaliteedinõuetest,
ehitusprotsessis osalejate
vastutusest ja tööde
planeerimise põhimõtetest;
toob näiteid
ehitusmaterjalide
korduvkasutamise
võimalustest ja omab
ülevaadet ehitusmaterjalide
tootmisest Eesti Vabariigis;
osaleb õppekäigul
ehitusobjektile
on teadlik ehitustööde
korraldust reguleerivaid
seadusandlikke aktidest ja
normdokumentidest; kirjeldab
ehitise elutsüklit ja
ehitusprojekti olemust;
1. EHITUSALASED
MÕISTED.
Ehitusalased mõisted ja –
terminid. Ehitusprojektid.
Hoonete konstruktsioonid
(ehitusalused, vundamendid,
seinad, vahelaed, põrandad,
katused) ja
kommunikatsioonid
(torustikud, side, elekter).
Ehitiste liigitus (otstarve,
korruselisus, karkassi tüüp
jms). Ehitamise etapid.
Ülevaade konstruktsioonide
ehitamisel kasutatavatest
ehitusmaterjalidest. Ülevaade
ehitusmaterjalide
tööstuslikust tootmisest
Eestis.
2. EHITUSTEGEVUSE
40 38 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
vestlus
iseseisev töö
esitlus
õpimapp
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
30
selgitab töökorralduse
põhimõtteid ehitusplatsil;
selgitab ehitustööde
organiseerimise põhimõtteid
ja kirjeldab ohtlikke töid
ehituses; loetleb nõudeid töö
ohutuks korraldamiseks
ehitusplatsil;
eristab
ohumärguannete tüüpe ja
nende kasutamise tingimusi
ehitusplatsil; selgitab nõudeid
ehitusplatsile ajutiste teede
rajamiseks;
seostab ehitusplatsi
transpordi liigitust ja selle
korraldust;
mõistab ehituskestust
ja -kvaliteeti mõjutavaid
tegureid, juhtimise olemust
ning nõudeid töötaja
juhendamisele ja väljaõppele
töökohal;
on teadlik
töötervishoiule ja
tööohutusele esitatavatest
nõuetest;
eristab hoonete
põhikonstruktsioone ja
elemente läbi aegade ning
ülevaatlikult
ehitusmaterjalide liigitust ja
omadusi;
ÕIGUSLIK
REGULATSIOON JA
KVALITEEDINÕUDED.
Hea ehitustava (Eesti
Ehitusteave ET-1 0207-0068)
ja kvaliteedinõuded
ehitustöödel (RYL lähtuvalt).
Ehitustööde korraldus Eesti
Vabariigis (planeerimine,
projekteerimine, ehitusluba,
ehitusjärelevalve). Ohtlike
tööde loetelu ehituses.
Ehitusprotsessis osalevad
pooled.
3. EHITUSTÖÖDE
ORGANISEERIMISE
PÕHIMÕTTED.
Ehitustööde organiseerimine
(sh. ehituslikud piirangud
hoonestusalal). Töötaja
juhendamine ja väljaõpe
töökohal. Tööohutusnõuded
ehitustöödel (ohutu
töökorraldus ehitusplatsil).
4. EHITUSEL
KASUTATAVAD
MASINAD JA
VÄIKEMEHHANISMID.
Ülevaade ehitusel
kasutatavatest tööriistadest ja
masinatest: käsitööriistad,
portatiivsed masinad ja
tõstemehhanismid.
5. NÕUDED
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
31
selgitab
montaažitöödel kasutatavaid
mõisteid, tööetappe ja
tööalase juhendamise korda;
võrdleb puit-, metall-
ja betoonelementide montaaži
põhimõtteid;
võrdleb materjalide,
konstruktsioonide ja nende
elementide objektil vastuvõtu
ja ladustamise nõudeid; teeb
kokkuvõtte troppimise
põhimõtete ja tööohutuse
kohta;
eristab troppimise
signaale;
selgitab
monteeritavate tellingute ja
töölavade paigaldamise
nõudeid;
teeb kokkuvõtte
ehitustöödel kasutatavate
masinate ja
väikemehhanismide
liigitusest, nende valiku,
kasutamise ja hoolduse
üldiseid põhimõtetest
töötingimustest lähtuvalt;
eristab erinevaid
tõstemehhanisme, kinnitus- ja
abivahendeid;
mõistab kraanade
valiku aluseid, nende
MONTAAŽITÖÖDELE JA
TROPPIMISELE.
Mõisted ja terminid.
Montaažtööde etapid.
Tööalane juhendamine
montaažitöödel. Oma töökoha
organiseerimine. Troppimise
põhimõtted, nõuded
troppimisele. Troppimise
signaliseerimisviisid.
Tööohutus montaažtöödel.
Betoonelementide montaaž ja
paigaldamise nõuded.
Monolitiseerimine
Puitkonstruktsioonide
montaaž ja paigaldamise
nõuded.
Metallkonstruktsioonide
montaaž. Elementide
kinnitamine. Monteeritavad
metallkonstruktsiooniga
tellingud. Tellingute
paigaldus ja montaaž.
Teenistuslikud tõstukid.
Ohutusnõuded tellingute ja
töölavade püstitamisel.
6. ÕPPEKÄIGUD EHITUS-
JA
KINNISVARAHOOLDUSE
TTEVÕTETESSE.
Ehitusobjekti külastus.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
32
paigutuse ja rajatavate
ehitistega sidumise
põhimõtteid ehitusplatsil;
toob välja torn- ja
noolkraanade
mõjupiirkonnad, ohutsoonid,
kraanade töö piiranguid ning
erinõudeid töötamisel
hoonete, elektriliinide ja
süvendite läheduses;
teeb vahet
ehitustõstukitel, nende valiku
ja paigutuse põhimõtetel.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Kirjalik aruanne (analüüsib kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte
analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid).
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
34
Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону:
«Феникс», 2008.
Теличенко В.И. , Терентьев О.М. "Технология возведения зданий и сооружений". - М., «Высшая школа», 2004.
E-kursus Ehitamise alused https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
35
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
10 EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID 4,5 EKAP / 117 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest; omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest
ja kasutusalast, õpib tundma põhilisi ehituskonstruktsioone ning nende konstruktsioonide paigaldamise põhimõtteid.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
ehitusel kasutatavatest
ehitusmaterjalide
liigitusest.
2. Omandab teadmised
ehitusmaterjalide
omadustest ja kasutusalast.
3. Õpib tundma põhilisi
ehituskonstruktsioone
ning nende
konstruktsioonide
paigaldamise põhimõtteid.
4. Teab
keskkonnaohutusnõudeid
ehitustöödel.
Õpilane:
liigitab
ehitusmaterjale;
selgitab
ehitusmaterjalide füüsikalisi,
keemilisi ja mehaanilisi
omadusi ning neid
iseloomustavaid näitajaid;
võrdleb erinevate
materjalide kasutusala ja
valiku põhimõtteid
töötingimustest lähtuvalt;
selgitab nõudeid
ehitusmaterjalide
hoiustamisele ja
ladustamisele;
liigitab aluseid ja
vundamente, nende tüüpe,
rajamise põhimõtteid ja
kasutatavaid materjale;
seostab materjali
1. MATERJALIDE
PÕHIOMADUSED.
Materjalide füüsikalised
omadused (mahumass,
poorsus, hüdroskoopsus,
veeimavus, aurutihedus,
akustilised omadused).
Termilised omadused
(külmakindlus,
soojajuhtivus,
soojamahtuvus, tulepüsivus
ja tulekindlus).
Mehhaanilised omadused
(tugevus ja selle alaliigid,
kõvadus, hõõrduvus,
kuluvus, plastsus, elastsus,
haprus, löögitugevus).
Materjalide elektrijuhtivus.
Materjalide
korduvkasutamise
võimalused. Uute ja vanade
52 8 57 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
esitlus
arvestus
esitlus
referaat
ülesanne
õpimapp
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
36
omadusi kasutusalaga;
valib materjale
vastavalt nende kasutamise
tingimustele;
arvestab materjalikulu
vastavalt;
leiab informatsiooni
materjalide
kasutusjuhenditest;
kirjeldab
enamkasutatavaid
vundamendi, seinte,
vahelagede, põrandate ja
katuste konstruktsioone;
selgitab ehitiste
konstruktsioonide
paigaldamise tehnoloogilist
järjekorda;
selgitab
kommunikatsioonitrasside
rajamise järjekorda sõltuvalt
ehitustööde etappidest;
kirjeldab ehituse aluse
ja vundamendi, samuti hoone
konstruktsiooni ja
vundamendi tüübi vahelisi
sõltuvusi;
selgitab nõudeid
raudbetoonist, puidust ning
terastaladega vahelagede
püstitamisele;
kirjeldab nõudeid
vahelagede soojustamisele ja
materjalide sobituvus.
2. PUITMATERJALID.
Puidu liigid, omadused,
kvaliteedinõuded.
Puitmaterjali klassifikatsioon
(ümarmaterjal, saematerjal,
pooltooted, puitdetailid ja
plaatmaterjal) ja kasutusala.
Puidukaitsevahendid ja nende
kasutusala.
3. KIVIMATERJALID.
Looduslikud kivimaterjalid:
kivimite klassifikatsioon,
koostis, liigitus omadused ja
kasutusalad.
Tehiskivimaterjalid:
keraamilised materjalid
(savitellised, katusekivid,
plaadid, keramsiit, ahjupotid
jms), valmistamine,
omadused ja kasutusala;
põletamata
tehiskivimaterjalid
(silikaattooted, betoontooted
sh raudbetoon) tootmine,
omadused, liigitus ja
kasutusala.
4. METALLMATERJALID.
Mustad metallid (teras ja
malm) profiilid. Mustade
metallide kasutusala.
Värvilised metallid ja nende
sulamid, nende omadused ja
kasutusala. Metallide
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
37
heliisolatsioonile;
eristab vahelagede
traditsioonilisi ja
tänapäevaseid
konstruktsioone;
on teadlik ripplagede
konstruktsioonidest ja
ehitamise põhimõtetest;
kirjeldab põrandate
konstruktsioone, nende
ehitamise nõudeid;
on teadlik nõudeid
põrandate aluskihtidele,
soojustamisele ja
heliisolatsioonile;
eristab tänapäevaseid
ja traditsioonilisi
põrandakattematerjale ja
nende paigaldamise nõudeid;
liigitab seinu, sh
vaheseinu materjalide,
konstruktsiooni, asukoha ja
töötamise iseloomu järgi,
erinevast materjalist seinte
konstruktsioone ja nende
püstitamise tehnoloogiat,
selgitades nõudeid seinte
soojustusele, tulekindlusele ja
heliisolatsioonile;
eristab aknaplokkide
tüüpe, on teadlik nende
paigaldamise ning
kinnitamise põhimõtetest
keevitatavus, korrosioon ja
kaitse. Metallmaterjalide
ladustamise tingimused. 5. MINERAALSED
SIDEAINED. Lubi, kips,
tsement ja savi- nende
omadused, kasutusala.
Mineraalsete sideainete
ladustamise tingimused
ehitusplatsil.
6. PLASTID. Ehitustöödel
enamkasutatavad PVC, PE, PP
materjalid, nende omadused ja
kasutusala. Plastmaterjalide
keevitatavus. Materjalide
ladustamise tingimused
ehitusplatsil.
7. EHITUSSEGUD.
Mördisegu, selle omadused ja
kasutusalad. Betoonisegude
liigitus, omadused,
valmistamine ja kasutusala.
Kuivsegud liigitus ja
kasutusalad. Ehitussegude
ladustamise tingimused
ehitusplatsil.
8.
ISOLATSIOONIMATERJALI
D.
Soojusisolatsioonimaterjalid
(plaatmaterjalid;
rullmaterjalid; villad;
koorikud; vahud) nende
omadused ja kasutusalad.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
38
puit- ja kivimaterjalist
avadesse;
nimetab aknapiitade ja
raamide tihendamisel
kasutatavaid materjale; on
teadlik katuseakende
paigaldamise nõuetest;
tunneb ära tähtsamaid
sise- ja välisuste tüübid,
uksehingi ja -suluseid, on
teadlik nende paigaldamise
nõuetest ja vahetamise
tingimustest;
kirjeldab ülevaatlikult
katuse kande- ja
kattekonstruktsioone, loetleb
katuste minimaalselt
lubatavaid kaldeid;
eristab tänapäevaseid
ja traditsioonilisi
katusekattematerjale ja nende
paigaldamise nõudeid;
selgitab katuste soojustus-,
tuulutus- ning
hüdroisolatsioonikihtide
paigutust, katuslagede ehituse
eripära;
on teadlik erinõuetest
töötamisel ehitusmälestistel;
sõnastab
keskkonnatehnika
paigaldamise ja
kommunikatsioonitrasside
rajamise järjekorra;
Hüdroisolatsioonimaterjalid
(tõrvad, kleepmastiksid,
emulsioonid, geosünteedid)
omadused, kasutusalad.
Katusekatte materjalid
omadused, kasutusalad.
Asfaltbetoonid nende liigitus,
omadused ja kasutusala.
Isolatsioonimaterjalide
ladustamise tingimused
ehitusplatsil.
9.
VIIMISTLUSMATERJALID.
Tasandussegud, pahtlid, kitid,
vesi- ja veevabad värvid,
puidukaitsevahendid (õlid,
lakid, peitsid, vahad jms),
liimid, rullmaterjalid,
plaatmaterjalid nende liigitus,
omadused ja kasutusalad.
10. ALUSED JA
VUNDAMENDID.
Looduslikud- ja tehisalused.
Vundamendid ja nende liigitus
teostuse (laotavad, valatavad,
monteeritavad vundamendid
jne), materjali ja
konstruktsiooni järgi. Lint-,
post-, plaat-, vaivundamendid,
nende eripära ja kasutusala.
Nõuded vundamentide
konstruktsioonile ja
paigaldamisele. Vundamendid
läbi ajaloo. Vanadele
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
39
selgitab töötervishoiu-
ja tööohutusnõudeid
erinevatel ehitustööde
etappidel; nimetab töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
mullatööde teostamisel;
toob näiteid
konstruktsioonide
tulekindluse tagamise
võimaluste kohta; kasutab
õppe- ja teatmekirjandust.
vundamentidele iseloomulikud
niiskustõkked ja
isolatsioonivõtted.
11. SEINAD. Seinte liigitus
materjali, struktuuri, töötamise
iseloomu (kandev-,
mittekandev sein) ja asukoha
järgi. Tellisseinad, looduskivist
seinad, väikeplokkidest seinad,
puitkilp- ja puitsõrestikseinad,
paneelidest seinad, nõuded
nende konstruktsioonile ja
püstitamisele.
Sõrestikvaheseinad, ühe- ja
mitmekihilised
laudvaheseinad. Nõuded
vaheseinte konstruktsioonile
ja kvaliteedile. Meetmed seinte
helikindluse ja soojapidavuse
kindlustamiseks. Palkseinad,
nii kande- kui vaheseintena.
Konstruktsioonide tulekindlus.
12. VAHELAED. Raudbetoon,
puit- ja traditsioonilised
metalltaladega vahelaed.
Terastalade ja võlvidega
vahelaed. Nõuded
konstruktsioonile ja
paigaldamisele. Puitlagede
vooderdamine. Ripplagede
paigaldamise nõuded.
Vahelagede soojus- ja
heliisolatsioon, isoleerimisel
kasutatud. ajaloolised ja
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
40
tänapäevased materjalid.
Konstruktsioonide tulekindlus.
13. PÕRANDAD.
Monoliitpõrandad ja
puitpõrandad, nende
konstruktsioonid.
Kvaliteedinõuded
põrandakonstruktsioonide
paigaldamisele. Põrandate
soojustamine.
Konstruktsioonide tulekindlus.
Ülevaade nii ajaloolistest kui
ka tänapäevastest
põrandakattematerjalidest,
nende paigaldamise nõuded.
14. AVATÄITED. Akende
kuju, proportsioonid,
standardmõõdud. Aknaraamide
sobituvus. Aknaplokkide puit-
ja kiviseina paigaldamise
nõuded. Aknapiitade- ja
raamide tihendamine.
Katuseaknad, nende
paigaldamise nõuded.
Aknasulused ja nurgad, nende
paigaldamise ja vahetamise
põhimõtted. Eritingimused
ehitusmälestistele. Ukse kuju,
mõõtmed ja avamise viis.
Tähtsamad sise- ja välisukse
tüübid. Ukseplokid (uksepiidad,
piirlauad, lävipakk ja ukseleht).
Uksehinged ja sulused, nende
paigaldamine ja vahetus.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
41
Väravate tüübid ja nende
paigaldamise nõuded.
Puitmaterjalist piirdeaedade
püstitamise nõuded.
15. TREPID. Trepi väliskuju ja
ehitusviis. Treppide ehitamise
ja paigaldamise nõuded. Trepi
mõõtmed ja astmete
moodustamise reeglid.
Puittrepid,
metallkonstruktsioonidel trepid
ja raudbetoonist trepid.
Avariitrepid ja tuletõrjeredelid.
16. KATUSED. Katuse liigitus
kuju ja kattematerjali järgi.
Katuse kande- ja
kattekonstruktsioonide
iseloomustus. Minimaalsed
lubatavad kalded. Ülevaade
katusekattematerjalidest (kivi-,
plekk- rullmaterjalid,
traditsioonilised
puitkatusekatted (laast, pilbas,
sindel, kimm, laud, poolpalk)
jms). Katuslaed ja
mansardkatused, nende eripära
ja kasutusala.
17. MATERJALIDE MAHU
JA KULUARVUTUSED
Arvestada tööks vajaminevat
materjalikulu rakendades
koolimatemaatika eeskirju.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
42
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi „EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.
Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.
Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.
Ülesanne- materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.
Referaat - EHITUSMATERJALID (ajalugu, tootmine ja toorained; omadused ja liigid; kasutusala restaureerimistöödel). Töö
maht vähemalt 8 lk. Lisaks illustreerivad materjalid.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
44
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
11 EHITUSMÕÕDISTAMINE 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest; õpib tundma topograafiliste plaanide
leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu, märkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodul “Joonestamine”.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
mõõdistamisel ja
märkimisel kasutatavatest
põhimõistetest.
2. Omab ülevaadet
mõõdistamisel ja
märkimisel kasutatavatest
erinevatest
mõõteriistadest ja –
vahenditest.
3. Teostab juhendamisel
tööjoonist järgides
vajalikud märke- ja
mõõdistustööd ning
kasutades asjakohaseid
mõõteriistu ja
mõõtmismeetodeid.
4. Järgib töötervishoiu ja
– ohutusnõudeid
mõõteriistadega
Õpilane:
eristab erinevaid
mõõteriistu ja
märkimisseadmeid;
omab ülevaadet
ehitusmõõdistamise
tehnoloogiast ja ehitise
elementide mahamärkimise
võtetest;
leiab plaanidelt hoone
asukoha ja välisvõrkude
plaanidelt võrkude ehituse ja
asukoha;
korraldab meeskonna
liikmena nõuetekohaselt oma
töökohta;
valib, kasutab ja
hooldab töövahendeid;
orienteerib joont maastikul;
kannab üle
kõrgusmärke;
1. GEODEESIA ALUSED.
Geodeesia mõiste ja tähtsus.
Kartograafilised
projektsioonid.
topograafiline plaan ja kaart.
Plaanide leppemärgid.
Mõõtkava ja mõõtmed.
Mõõdusuhe ja
joonmõõt. Reeperid,
kõrgusmärgid. Kaardikirjad.
Pikiprofiili koostamine.
2. MÕÕDISTAMISE
TEHNOLOOGIA.
Mõõtmise ja märkimise
reeglid ja põhimõtted.
Mõõdistamisel
enamkasutatavad
mõõteriistad,
märkimisseadmed ja –
vahendid (sh
lasermõõteriistad).
12 8 19 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
praktiline töö
iseseisev töö
arvestus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Александровский А.В. Монтаж железобетонных и стальных конструкций. – М.: Высшая школа, 2008.
Дьяков Б.Н. Геодезия. – М.: Academia, 2007
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
47
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
12 MÜÜRITÖÖD 6 EKAP / 156 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, kaasaegseid ja traditsioonilisi
müüriseotisi; õpib käsitsema kaasaegseid ja traditsioonilisi müürsepa tööriistu ja -vahendeid; omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise
tehnoloogiast, mörtide koostisest, nende kaasaegsetest ja traditsioonilistest valmistamise viisidest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitamise alused” ja “Ehitusmaterjalid ja - konstruktsioonid”.
Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
müüritöödel
kasutatavatest
materjalidest ,
töövahenditest ja
töövõtetest.
2. Rakendab erinevaid
kaasaegseid ja
traditsioonilisi
müüriladumise
tehnoloogiaid.
Õpilane:
eristab müüritöödel
kasutatavaid kaasaegseid ja
traditsioonilisi materjale ja
nimetab nende omadusi;
on teadlik
müüritöödele esitatavaid
kvaliteedi nõuetest;
kirjeldab erinevate
müüritiste kaasaegseid ja
traditsioonilisi ladumise
tehnoloogiaid, töövahendeid
ja töövõtteid;
selgitab võimalusi
müüritise ladumiseks
erinevates tingimustes;
kirjeldab erinevaid
müüriseotisi ja nende
ladumise tehnilisi tingimusi;
1. MATERJALID JA
TÖÖVAHENDID.
Müüritööde materjalid
(looduskivid, tehiskivid:
keraamiline tellis,
silikaattellis, betoonblokid,
keramsiitplokid jms.) nende
omadused. Müürimörtide
sideained ja nende omadused.
Mörtide valmistamine.
Nõuded müürsepa töökohale.
Müürsepa tööriistad ja
töövahendid, nende
kasutamine ja hooldamine.
2. ERIALASED
ARVUTUSÜLESANDED.
Tööks vajamineva
materjalikulu arvutamine.
3. MÜÜRISEOTISED.
20 90 46 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
praktiline töö
ülesanne
arvestus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
48
nimetab
hüdroisolatsiooni
paigaldamise nõudeid;
järgib töötervishoiu ja
tööohutuse nõudeid
müüritöödel ning erinevast
materjalist
abikonstruktsioonide
ehitamisel ja paigaldamisel;
arvutab materjalikulu
erinevate konstruktsioonide
ladumiseks, rakendades
koolimatemaatikast tuntud
pindala-, ruumala- ja
protsentarvutuse eeskirju;
korraldab
nõuetekohaselt oma töökohta
ja hooldab töövahendeid;
valib materjale ja
arvutab materjalikulu
erinevate konstruktsioonide
ladumiseks, rakendades
koolimatemaatikast tuntud
pindala-, ruumala- ja
protsentarvutuse eeskirju;
valmistab raketisi,
töölavasid ja paigaldab
tellinguid;
käsitleb müürsepa
tööriistu ja seadmeid lähtuvalt
tööülesandest;
laob
kvaliteedinõuetele vastavaid
Müüritis ja selle elemendid.
Nõuded müüritisele
(sängituspind, püstivuukide
kokkulangevus ja kalded,
horisontaal ja vertikaalkihtide
paigaldamise reeglid).
Mitmekihilised seotised:
plokk-, rist- ja lõõridega seina
seotis, soojustusega seina
seotis. Täismüüritis ja
kaevikmüüritis.
4. LADUMISE
TEHNOLOOGIA.
Oma töökoha korraldamine.
Tööriistade ja -vahendite
valik. Müürimaterjalide kulu
arvutused. Materjalide
ettevalmistamine. Tasandiline
ja ruumiline märkimine.
Ladumise moodused:
kelluladumine,
nihkeladumine,
poolnihkladumine.
Abivahendite (kihilatt ja
suundnöör) kasutamine.
Nurga ja vahemajakate
ladumine. Täismüüritise
ladumine.
Kergmüüritise ladumine ja
seinte vooderdamine.
Väikeplokkmüüritis.
Müüritise ladumine talvistes
tingimustes. Massiivmüüritise
ladumine. Vajumis- ja
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
51
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
13 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroisolatsiooni otstarbest, kaasaegsetest ja traditsioonilistest hüdroisolatsioonimaterjalidest,
erinevatest hüdroisolatsioonitööde teostamise tehnoloogiatest ja hüdroisolatsioonitöödele esitatavatest kvaliteeditingimustest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid “Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.
Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Selgitab
hüdroisolatsiooni otstarbest.
2. Kirjeldab kaasaegseid ja
traditsioonilisi
hüdroisolatsioonimaterjale.
3. Omab ülevaadet
erinevatest
hüdroisolatsioonitööde
teostamise tehnoloogiatest
ja kvaliteedinõuetest.
.
Õpilane:
selgitab niiskuse
mõju ehitus- ja
soojustusmaterjalidele;
põhjendab hüdroisolatsiooni
otstarvet;
kirjeldab
hüdroisolatsioonimaterjale;
kirjeldab
hüdroisolatsiooni
paigaldamise tehnoloogiaid
(rull-, võõp- ja
kleepisolatsioon,
torkreetkrohv);
selgitab läbiviikude
tihendamist;
selgitab keldriga
hoone, vundamendi ja
pinnasele toetuva põranda
hüdroisolatsiooni
paigaldamise nõudeid;
kirjeldab
1. NIISKUS
EHITUSKONSTRUKTSIOO
NIDES.
Absoluutne ja suhteline
niiskus. Niiskuse
kondenseerumine piiretes.
Niiskuse mõju ehitus- ja
soojustusmaterjalidele.
Kastepunkt.
Hüdroisolatsiooni otstarve.
Hüdroisolatsiooni materjalid
ja nende paigaldamise võtted.
Töötervishoiu ja
tööohutusnõuded
hüdroisolatsioonitöödel.
2. MAA-ALUSTE
EHITISTE
HÜDROISOLATSIOON.
Ehitisele mõjuv veekoormus
(pinnaseniiskus, nõrgvesi,
surveline pinnasevesi).
Erinevad
20 19 Loeng
loengupäevik
info kogumine
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
ülesanne
arvestus
esitlus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
61
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
15 VIIMISTLUSTÖÖD 7,5 EKAP / 195 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tasandustööde tähtsusest pindade ettevalmistamisel viimistlustöödeks; õpib tundma pindade
dekoreerimisel kasutatavatest klassikalistest ja kaasaegsetest viimistlusmaterjalidest ja tööde tehnoloogiast ning omandab oskuse valmistada ajaloolisi
õppija algteadmisi puidust kui ehitusmaterjalist, selle töötlemise võimalustest ja kasutatavatest tööriistadest. Praktiliste harjutustööde käigus puidu käsitsitöötlemisel kontrollitakse õigete ja ohutute töövõtete (saagimine, hööveldamine,
peiteldamine, puurimine) omandatust.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud
ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses; praktiliste harjutustööde teostust sealhulgas tööde
tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist.
„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane
ja loov kasutamine,
„4“ (hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane
õpiülesandest lähtuv kasutamine,
„3“ (rahuldav) - kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,
„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
http://www.wood.ru/ru/derobr.html
http://www.woodtechnology.ru/
Б. Степанов. Материаловедение: (деревообработка). – М. Академия, 2011.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
78
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
18 ARHITEKTUURI AJALUGU 1,5 EKAP / 39 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevate arhitektuuristiilide seostest ja arenguloost ja stiilitunnustest ning saab ülevaate
talupoja- ja mõisaarhitektuurist.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Irina Aleksejeva
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omandab teadmised
erinevate
arhitektuuristiilide seostest
ja arenguloost ja
stiilitunnustest.
2. Saab ülevaate talupoja-
ja mõisaarhitektuurist.
Õpilane:
selgitab mõisteid
arhitektuur, tarbekunst,
sisekujundus, disain, kunst,
kultuur, stiil;
omab ülevaadet
arhitektuuriajaloo
periodiseeringust,
stiiliperioodidest ja teab
nende silmapaistvamaid
ehitusnäiteid ja esindajaid
Euroopas; stiilide tuntumaid
näiteid Eestis;
eristab erinevaid
ornamentide tüüpe (kreeka,
renessanss, barokk,
taimornamentika);
on teadlik
kultuuriväärtuste säilitamise
ja kaitsmise põhimõtetest
omab ülevaadet
1. SISSEJUHATUS.
Mõisted (kunst, kultuur, stiil).
Stiilide teke ja arenguetapid.
Ülevaade periodiseeringust.
Kunstiliigid- arhitektuur,
tarbekunst, sisekujundus,
disain. Mõtlemise- ja tehnika
arenguga kaasnevad
muutused arhitektiuuris.
Vana-Egiptus: ajastu
iseloomustus, arhitektuuri
elemendid (sambad, nende
osad, templi ehitised),
ornamentika teke.
Õppekäigud erinevate
siilinäidete tutvustamiseks.
2. ANTIIKAEG.
Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Ajastu ja ehituskunsti
iseloomulikud jooned. Kreeka
ornamendid. Klassikalised
20 19 Loeng
loengupäevik
info kogumine
õpimapp
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
arvestus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
79
rahvakultuuri ja rahvakunsti
iseärasustest ehituskunstis;
Eesti kunstkäsitööliste Ch
Ackermanni ja E. Tiele
töödest;
iseloomustab
puitarhitektuuri detaile, stiile
ja puitasumeid Eestis;
määratleb kultuuri
arenguloo perioode
(antiikaeg, keskaeg,
renessanss, barokk, rokokoo,
klassitsism, historitsism jne.);
analüüsib ehitisi
(interjööre) väljendusjoonte
alusel; eristab XX saj stiile;
eristab Eesti mõisates
kasutusel olnud ehitusstiile
läbi aegade;
analüüsib eesti
arhitektuuri ja kunsti seoseid
Euroopa kultuurilooga;
kasutab õppe- ja
teatmekirjandust;
osaleb õppekäikudel
erinevate siilinäidete
tutvustamiseks.
orderite ja friisi ornamentide
tüübid. Seinamaalingud.
3. KESKAEG.
Romaani ja gooti stiil. Ajastu
ja ehituskunsti iseloomulikud
jooned. Keskaegsed kirikud
ja elamute tüübid (diele-
dörnse tüüpi elamu).
Muutused interjöörides.
Arhitektuuri näiteid Eestist.
4. RENESSANSS.
Ajastu ja ehituskunsti
iseloomulikud jooned.
Näiteid Itaaliast ja
Madalmaadest. Muutused
interjöörides: horisontaalne
joon ja tasakaal
sisekujunduses. Renessanssi
näiteid Eestis (Mustpeade
maja).
5. BAROKK JA ROKOKOO.
Ajastu ja ehituskunsti
iseloomulikud jooned.
Muutused interjööris
Sümmeetria ja liikuvus
ornamentikas (akantus).
Hilisbarokk ehk rokokoo
(asümmeetria ornamentikas).
Barokk linna- ja mõisate
ehitus. Ülevaade
kunstkäsitööliste Ch
Ackermanni ja E. Tiele
töödest Eestis.
6. KLASSITSISM.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
80
Ajastu ja ehituskunsti
iseloomulikud jooned.
Muutused interjööris.
Klassitsismi näiteid Eestis.
7. HISTORITSISM.
Ajastu ja ehituskunsti
iseloomulikud jooned.
Muutused interjööris
ajalooliste stiilide
jäljendamine ja eklektika.
Historitsism Eestis.
8. XX. SAJAND.
Dekoratiivne ja
konstruktiivne juugend:
taimornamentika ja
geomeetriline vorm. Ajastu ja
ehituskunsti iseloomulikud
jooned. Juugendstiil ja
rahvusromantism Eestis.
Funktsionalism. Art déco.
Stiilide tunnusjooned ja
tuntumad näited.
Stiilitunnuste ja dekoorivõtete
kajastumine interjööris. Eesti
XX.saj. alguse ehituskunst
(teatrihooned).
Funktsionalism Eestis 1920-
1930. Art déco Eestis.
Ülevaade hoonete
renoveerimisest Eestis
E. Kühnerti tööde näitel.
Ülevaade puitarhitektuuri
arengust Eestis.
9. EESTI
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
J. Kuuskemaa, A. Murre, M. Kalm, K. Polli "Kadriorg" Printon Trükikoda Tallinn, 2010
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
83
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
19 KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE 4,5 EKAP / 117 tundi 20/60/37
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised puitehitiste konstruktsioonidel ja fassaadidel esinevate kahjustuste liikidest, põhjustest,
nende kõrvaldamise meetoditest ja vahenditest ning puitkonstruktsioonide ja -fassadide kaitsest, restaureerimisest ja remondist.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Muinsuskaitse ja restaureerimise alused“, „Arhitektuuri ajalugu“, „Puusepatööd”.
Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaade
kiviehitiste kahjustustest
ja nende põhjustest;
konserveerimise,
restaureerimise ja
remontimise võimalustest,
meetoditest;
traditsioonilistest ja
kaasaegsetest
materjalidest ja
töövahenditest.
2. Omandab teadmised
restaureerimisaruande
koostamiseks.
3. Restaureerib lähtuvalt
restaureerimistööde
plaanile kiviehitise sise- ja
välispindu,
Õpilane:
kirjeldab
konserveerimisel,
restaureerimisel ja
remondil kasutatavad
materjale ja töövahendeid;
uute ja vanade materjalide
sobituvust;
kirjeldab ehitiste
seisukorra
hindamismeetodeid;
iseloomustab
kiviehitiste elementide
kahjustusi, nende tekke
põhjusi ja vältimise
võimalusi;
omab ülevaadet
kiviehitiste ja nende
kahjustatud elementide
1. EHITISE SEISUKORRA
HINDAMINE.
Hindamismeetodid. Hindav
vaatlus. Probleemid- ja
ohuallikad
ehituskonstruktsioonide
avamisel. Tööohutusnõuded.
Ehitusmälestiste restaureerimise
projektdokumentatsioon.
Restaureerimismeetodi valik
sõltuvalt väärtuskriteeriumitest.
Oma töökoha korraldamine.
Niiskus- ja külmakahjustused
kivikonstruktsioonides.
2. RESTAUREERIMISTÖÖDEL
KASUTATAVAD
MATERJALID JA
TÖÖVAHENDID. Niiskus-
ja hüdroisolatsioonimaterjalid,
20 60 37 Loeng
loengupäevik
info kogumine
õpimapp
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
arvestus
e-õpe
Ülesannete
lahendamine
Õpimapp
Praktiline töö
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
84
konstruktsioone lähtudes
etteantud tööülesandest ja
kvaliteedinõuetest
kasutades asjakohaseid
töövahendeid ning
tehnoloogiat.
konserveerimise,
restaureerimise ja
remontimise üldistest
põhimõtetest ja
võimalustest;
selgitab varemetes
olevate ehitiste
konserveerimist ja tehnilist
tugevdamist;
on teadlik
vundamentide kahjustuste
kõrvaldamise võimalustest
ja meetoditest;
kirjeldab
vundamentide tugevdamise
meetodeid (pragude
kinniladumine,
vundamendi laiendamine,
kahjustatud osade
asendamine jms);
iseloomustab seinte
ja fassaadide, erinevat
tüüpi vahelagede, avade ja
nende piirete kahjustuste
liike tekkepõhjuseid ja
kõrvaldamise meetodeid;
kirjeldab katuse
kandekonstruktsioonide ja
katete kahjustuste
kõrvaldamise põhimõtteid;
välis- ja siseviimistluse
kahjustuste kõrvaldamist,
sealhulgas krohvi
kinnitamist;
soojus-ja
heliisolatsioonimaterjalid,
kivimaterjalid (tellised, paekivi,
graniit, liivakivi), müüri- ja
krohvisegud, savi, liiv, lubi,
katusekattematerjalid
(keraamilised katusekivid,
tsementkatusekivid, kiltkivi,
puidust katusekattematerjalid,
plekkmaterjalid) nende
kasutamise võimalused ja
tingimused. Uute ja vanade
materjalide sobituvus.
Töövahendite valik.
3. VAREMETE JA
VUNDAMENTIDE
RESTAUREERIMINE.
Kahjustuste liigid (külmaja
niiskuskahjustused, ebaühtlasest
vajumisest tingitud praod,
väljalangenud kivid, vundamendi
ebapiisav rajamissügavus).
Kahjustuste kõrvaldamise
meetodid ja nende valiku
põhimõtted. Kahjustuste
kõrvaldamine. Vundamendi
kindlustamine
(allavundeerimine).
Muud tehnilised võtted.
Müüritühemike täitmine.
Vuukimine. Töötervishoid ja
töökeskkonna ohutus. 4. KIVIMATERJALIST
SEINAD JA FASSAADID.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
85
omab ülevaadet
kiviraiumise lihtsamatest
töövõtetest;
järgib
töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid
restaureerimistöödel;
hindab ehitise ja
selle elementide
seisukorda,
valib
restaureerimismeetodit
sõltuvalt ehitise
väärtuskriteeriumist ja
seisukorrast;
korraldab
nõuetekohaselt oma
töökohta;
valib materjale ja
töövahendeid vastavalt
lähteülesandele;
teeb lihtsamaid
kiviraiumistöid;
täidab
müüritühemikke ja
tühjenenud vuuke;
asendab
müüripinnas kive;
krohvib ja teeb
krohviparandusi (sh
kinnitada irdunud krohvi);
kõrvaldab
avapiirete ja portaalide
Kahjustused hoonete
keldriseintel, kandvatel välis-
ja siseseintel, mittekandvatel
seintel, fassaadidel. Originaali,
(sealhulgas krohvi)
maksimaalse säilitamise
põhimõtted. Kahjustuste
kõrvaldamine. Müüriankrute
kasutamine. Pragude
likvideerimine (roostevabast
terasest varrastega,
täitemörtidega injitseerimine).
Müüritühemike täitmine,
vuukimine, krohviparanduste
tegemine. Krohvi kinnitamise
põhimõtted. Töötervishoid ja
töökeskkonna ohutus.
5. AVAD.
Värava-, ukse- aknaavad,
väravakäigud ja nende kivist
piirded. Raidkivist portaalid.
Tellisportaalid. Krohvipiirded.
Piirete kahjustused. Kahjustuste
kõrvaldamise meetodid.
Vitraažid avatäitena, nende
kahjustused, kahjustuste
kõrvaldamine. Töötervishoid ja
töökeskkonna ohutus.
6. KIVIEHITISTE
VAHELAED JA KATUSED.
Vahelagede tüübid
(looduskivist ja tellistest
võlvlaed, teraskanduritel
betoonvahelaed, teraskanduritel
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
86
kahjustusi;
teostab
värviuuringuid, säilitab
varemvärvitud pindasid;
puhastab
looduskivist, telliskivist,
krohvitud ja erinevate
värvidega värvitud
pindasid;
remondib
hüdroisolatsiooni;
konserveerib
varemetes olevaid ehitisi;
tugevdab
vundamente kasutades
õigeid töövõtteid;
töötab ennast ja
keskkonda säästes.
telliskivivahelaed,
betoonvahelaed, puittaladel
looduskiviplaatidega vahelaed,
puitkandjatel vahelaed) ja
nende kahjustused.
Kahjustuste kõrvaldamine.
Vahelagede tugevdamine.
Puitkandjate proteesimine.
Lisakandjate paigaldamine.
Töötervishoid ja töökeskkonna
ohutus.
Kandekonstruktsioonide ja
katete kahjustused, nende
kõrvaldamise meetodid.
7. VÄLIS- JA
SISEVIIMISTLUS.
Kahjustused. Värviuuringud
(sondaažid, proovid).
Looduskivist pindade
puhastamine. Telliskivist
pindade puhastamine.
Krohvitud pindade
puhastamine. Krohvi
kinnitamine. Vana värvi
säilitamise põhimõtted ja
võimalused. Vanade
värvipindade (lubivärv, õlivärv)
puhastamine. Töötervishoid ja
töökeskkonna ohutus.
8. KIVIRAIUMISTÖÖD.
Kivimaterjalide valik.
Töövahendid. Kivide murdmise
ja lõikamise põhimõtted.
Ülevaade põhilistest
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Девятаева Г.В. Технология реконструкции и модернизации зданий. – М: ИНФРА-М, 2009.
Юдина А.Ф. Реконструкции и техническая реставрация зданий и сооружений. – М.: Academia, 2009.
Симагин В.Г. Основания и фундаменты после перерыва в строительстве. – М.Петрозаводск: АСВ, 2004.
Поъяпольский С.С., Бессонов Г.Б., Беляев Л.А., Постникова Т.М. Реставрация памятников архитектуры. – М.
Academia, 2000.
Павлова М., Моськина О., Пыхяла Я. Выполнено из кирпича // Строительный эксперт. – № 11 (224). – 2009. – С.
10–11.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
89
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
20 PUITEHITISTE RESTAUREERIMINE 4,5 EKAP / 117 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised puitehitiste konstruktsioonidel ja fassaadidel esinevate kahjustuste liikidest, põhjustest,
nende kõrvaldamise meetoditest ja vahenditest ning puitkonstruktsioonide ja -fassadide kaitsest, restaureerimisest ja remondist.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Muinsuskaitse ja restaureerimise alused“, „Arhitektuuri ajalugu“, „Puusepatööd”.
Õpetajad: Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
puitehitiste ja
konstruktsioonide
kahjustustest nende
põhjustest;
konserveerimise ja
restaureerimise
võimalustest,
meetoditest ;
traditsioonilistest ja
kaasaegsetest
materjalidest ja
töövahenditest.
2. Restaureerib
lähtuvalt
restaureerimistööde
plaanile puitehitise
sise- ja välispindu ning
konstruktsioone sh.
ehisdetaile lähtudes
Õpilane:
selgitab puitehitiste
restaureerimise ja remondi
põhimõtteid ning tööde
tehnoloogilist järjekorda;
kirjeldab puitehitiste
seisukorra
hindamismeetodeid (sh
konstruktsioonide avamise ja
kahjustuse ulatuse
selgitamine põhimõtteid);
nimetab puitehitiste
konstruktsioonide
restaureerimisel ja remondil
kasutatavaid materjale sh
puidukaitsevahendeid,
materjalide korduvkasutamise
võimalusi, uue ja vana
materjali sobituvust;
iseloomustab
puidukahjurite ja majavammi
1. EHITISE SEISUKORRA
HINDAMINE.
Hindamismeetodid. Hindav
vaatlus. Probleemid ja
ohuallikad objektidel.
Tööohutusnõuded.
Ehitusmälestiste
projektdokumentatsiooni
täitmise nõuded.
2. PUIDU KAHJUSTUSED
JA KAITSE.
Niiskus ja selle mõju puidust
ehituskonstruktsioonidele.
Seenkahjustused. Majavamm.
Vammist kahjustatud
puitkonstruktsioonide
käsitsemise nõuded. Sinetus- ja
hallitusseened puidus.
Hallitusseente tõrjevahendid.
Keemilised tõrjevahendid,
nende hoiustamise ja
20 60 37 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
e-õpe
Ülesannete
lahendamine
Õpimapp
Praktiline töö
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
90
etteantud
tööülesandest,
tehnoloogiast ja
kvaliteedinõuetest
kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja
tehnoloogiat.
tõrjevahendeid ning
ohutusnõudeid nende
kasutamisel;
on teadlik
puitvahelagede remondi ja
restaureerimise võtetest;
omab ülevaadet
puitpõranda erinevate
kahjustuste põhjustest, nende
ennetamise ja kõrvaldamise
võimalustest;
selgitab
konstruktsioonide ajutise
toestamise põhimõtteid ja
võtteid kahjustatud osade
asendamisel;
kirjeldab erineva
konstruktsiooniga (sõrestik,
kilp, jms) puitseinte
kahjustusi, nende
kõrvaldamise võimalusi ja
käiku;
selgitab kahjustatud
seinaosa eemaldamise ja
asendamise tehnoloogiat;
selgitab nurgaseotiste
pikijätkude ja nurgatappide
asendamise tehnoloogiat;
selgitab puitseintesse
avade tegemise ja
olemasolevate avade kinni
ehitamise tehnoloogiat;
kirjeldab fassaadide
kasutamise tingimused.
Konstruktsioonilised abinõud
puidukahjustuste vältimiseks.
Puidukahjurid, nende
looduslikud tõrjevahendid.
Puidukahjurite keemiline tõrje.
Tööohutus ja tervishoiunõuded
kemikaalidega töötamisel.
3. PÕRANDAD JA
VAHELAED.
Kahjustused, nende põhjused.
Soojustuse vahetus või
lisamine, kaasaegsed ja
traditsioonilised
soojustusmaterjalid.
Vahelagede restaureerimine ja
remont. Läbivajumiste
vähendamine. Tuulutuse ja
temperatuuri seosed, nõuded
tuulutusele ja tuulutusavad.
Puitpõrandate restaureerimine
Puitpõrandate viimistlemine
(lakkimine, värvimine,
õlitamine, peitsimine,
vahatamine). Uute ja vanade
materjalide sobituvus.
Töötervishoid ja
tööohutusnõuded.
4. SEINAD JA FASSAADID.
Seinte kandekonstruktsioonide
kahjustused, nende põhjused ja
kõrvaldamise meetodid. Tööde
tehnoloogiline järjekord.
Puitseinatüüpide (puitkilp-,
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
91
restaureerimise ja remondi
tööplaani koostamise
põhimõtteid;
kirjeldab voodri
avamise ja kahjustatud voodri
eemaldamise põhimõtteid
koos voodrialuste kihtide
(aluslaudis, soojustuskiht,
tuuletõke jms) ülevaatusega;
ja kahjustuste
likvideerimisega;
sise- ja välisvoodri
taastamise võtteid;
tunneb ära puidust
uste ja akende enamlevinud
kahjustused, kirjeldab nende
säästva eemaldamise
võimalusi restaureerimiseks
ja hilisemaks paigalduseks;
kirjeldab avade
ääristuse, veelaudade ja
aknalaudade restaureerimise
võimalusi;
loetleb elektri- ja
tuleohutusnõudeid
restaureerimisel ja remondil;
selgitab detaili
profiilide originaaliläheduse
tagamise põhimõtted;
hindab puitehitiste
seisukorda ja määratleda
väärtuskriteeriumeid;
korraldab
puitsõrestik- ja rõht- ning
püstpalkseinad) kahjustused.
Tööde tehnoloogiline järjekord
puitkonstruktsioonide
restaureerimisel.
Fassaadikatete seisukorra
hindamine, kahjustuse ulatuse
ja kahjustuste põhjuste
kindlakstegemine.
Fassaadikatete restaureerimine
ja remont. Töötervishoid ja
töökeskkonna ohutusnõuded.
5. AKNAD JA UKSED.
Akende ja uste seisukorra
hindamine. Avatäidete ajutine
eemaldamine
restaureerimiseks.
Restaureeritud avatäidete
paigaldamine ja tihendamine.
Avade ääristamine ja ääristuse
(piidalaiendid, tavalised ja
ehispiirlauad) restaureerimine.
Veelaudade ja aknalaudade
eemaldamine, asendamine ja
restaureerimine. Töötervishoid
ja
töökeskkonna ohutusnõuded.
6. KATUSED.
Kandekonstruktsioonide ja
katete kahjustused, nende
kõrvaldamise meetodid.
Töötervishoid ja töökeskkonna
ohutusnõuded.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
92
nõuetekohaselt oma töökohta,
valib materjale ja
töövahendeid;
teostab talastiku
ülevaatust ja remonti (talade
proteesimine, talaotste
asendamine);
hindab soojustust
kandva laudise olukorda ja
teostada laudise (sh laudise
aluste kihtide) vahetust;
jätkab, proteesib ja vekseldab
vahelaetalasid;
sondeerib
viimistluskihti ja määrab
värvitüüpi;
puhastab, tsikeldab
metallplaadiga ja lihvib vana
parketi;
kõrvaldab ohutult
seinte kahjustusi, jälgides
restaureerimise põhimõtteid;
eemaldab säästvalt
avatäiteid, avade ääristusi,
aknalaudu ja veeninasi
restaureerimiseks, paigaldab
restaureeritud avatäiteid,
aknalaudu ja veeninasid;
restaureerib avade
ääristusi, aknalaudasid ja
veelaudu;
taastab ja restaureerib
fassaadilaudiseid ja seinte
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
95
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
21 AVATÄIDETE RESTAUREERIMINE 3 EKAP / 78 tundi 20/30/28
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused avatäidete, nende elementide ja detailide restaureerimiseks.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Puusepatööd”, „Restaureerimise ja muinsuskaitse alused”, „Viimistlustööd”.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet
avatäidete ajaloost,
tüüpidest
konstruktsioonist,
detailidest ja materjalidest.
2. Omab ülevaadet
avatäidete kahjutustest ja
nende põhjustest;
restaureerimise
võimalustest ja
meetoditest,
restaureerimistööde
planeerimisest ning
dokumenteerimise
põhimõtetest.
3. Restaureerib avatäite
vastavalt
restaureerimistööde
kavale, lähtudes etteantud
Õpilane:
eristab avatäidete
(akende, uste,väravate)
ajalugu, stiile ja tüüpe;
eristab avatäidete
manuste /suluste tüüpe ja
stiile;
hindab avatäidete
kahjustusi, nende
põhjustest, likvideerimise
võimalusi, restaureerimise
ja remondi põhimõtteid;
avatäidete seisukorra
hindamismeetodeid (sh
konstruktsioonide avamise
ja kahjustuse selgitamine
põhimõtteid);
kirjeldab avatäidete
restaureerimise
tehnoloogilist järjekorda,
1. AKNAD.
Ajalooline ülevaade.
Aknatüübid ja nende
kasutusala. Puitakende
kahjustused
(niiskuskahjustused, hallitus ja
mädanik). Akna
väärtuskriteeriumite
määramine ja
restaureerimismeetodite valik.
Akna seisundi hindamine.
Eeltööd (klaasi märgistamine ja
värvi eemaldamine). Puitosade
proteesimine ja raamide
rihtimine. Veeninade ja
aknalaudade restaureerimine ja
paigalduse nõuded. Tööriistad
ja materjalid. Akende
klaasimine ja klaasi
hooldamine. Akende kittimine,
20 30 28 Loeng
loengupäevik
info kogumine
õpimapp
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
arvestus
Ülesannete
lahendamine
Õpimapp
Praktiline töö
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
96
tööülesandest ja
kvaliteedinõuetest
kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja
tehnoloogiat.
selleks vajalikke materjale
ja töövahendeid;
kirjeldab avatäidete
klaasimise põhimõtteid,
vajalikke materjale ja
töövahendeid;
valib avatäidete
viimistlemise tehnoloogia,
vajalikud materjalid
(värvitüüpe) ja töövahendid;
kirjeldab avatäidete
soojustamise, tihendamise
ja hooldamise põhimõtteid;
kirjeldab avatäidete
kaunistuste (puidulõiked
jms) taastamise ja
restaureerimise võimalusi;
arvestab tööks
vajaminevat materjali
rakendades
koolimatemaatikast tuntud
pindala, ruumala ja
protsentarvutuse eeskirju;
määrab avatäidete
väärtuskriteeriume ja valida
sellest lähtuvalt
restaureerimismeetodeid;
kasutab säästvaid
töövõtteid, tööohutuse ja
töötervishoiunõudeid;
hindab avatäidete
seisundit;
restaureerib
kiti tüübid, omadused,
kasutamine ja valmistamine.
Kitilambi kasutamise
põhimõtted. Akende
metallmanuste tüübid ja
sulused. Akna manuste ja
suluste korrastamine.
Puitakende viimistlemine
(puidukaitse, kruntimine,
värvimine). Viimistlemisel
kasutatavad värvitüübid, nende
omadused ja kasutamine.
Aknaluugid, nende
valmistamine ja paigaldus.
Akende hooldamine ja
tihendamine. Säästvad
töövõtted. Töötervishoid ja
tööohutuse nõuded.
2. UKSED.
Ajalooline ülevaade. Uste
tüübid (raamuksed,
tahveluksed, kombineeritud
uksed, põõnuksed).
soojustusega ja soojustuseta
uksed ja stiilid. Ukse osad
(framuugid ehk valgmik,
tiivad, impost). Ukse ehitus.
Enamlevinud vead ja
kahjustused, nende
tekkepõhjused.. Ukse seisundi
ja kahjustuste hindamine. Ukse
väärtuskriteeriumite
määramine.
Restaureerimisülesande
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
97
avatäiteid (proteesib,
plommib, rihib raame ja
piitasid), parandab ukse ja
värava tahvleid ja laudiseid;
korrastab avatäidete
manuseid ja suluseid;
restaureerib
avatäidete puidulõikeid ja
kaunistusi klaasib
framuuge ja raame;
kitib ja kasutada
kitilampi;
uurib värvikihte,
teostab värvisondaazi ja
selle eksponeerimist;
viimistleb avatäiteid;
hooldab, soojustab,
tihendab avatäiteid;
töötab ennast ja
keskkonda säästvalt.
püstitamine ja
restaureerimismeetodi valik.
Vajalikud tööriistad ja
materjalid. Uste
restaureerimine (piida ja
lävepaku parandamine,
proteesimine ja rihtimine).
Värvikihtide uurimine,
värvisondaažide
eksponeerimine, kahjustatud
kihtide eemaldamine. Uste
metallmanuste ja suluste
korrastamine. Uste
viimistlemisel kasutatavad
värvitüübid, nende omadused
ja kasutamine. Puidulõiked ja
kaunistused, nõuded nende
restaureerimisel. Uste
turvalisus ja soojapidavus.
Töötervishoid ja tööohutuse
nõuded.
3. VÄRAVAD.
Enamlevinud vead ja
kahjustused Väravate seisundi
ja kahjustuste hindamine.;
Väravalaudise kahjustused
sõltuvalt laudise tüübist
(horisontaal-, vertikaal-,
diagonaal-, hõre ja tihe laudis).
Väravaraamide ja piitade
kahjustused. Värvikihtide
uurimine, värvisondaažide
eksponeerimine, kahjustatud
kihtide eemaldamine. Väravate
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Девятаева Г.В. Технология реконструкции и модернизации зданий. – М: ИНФРА-М, 2009.
Юдина А.Ф. Реконструкции и техническая реставрация зданий и сооружений. – М.: Academia, 2009.
Поъяпольский С.С., Бессонов Г.Б., Беляев Л.А., Постникова Т.М. Реставрация памятников архитектуры. – М.
Academia, 2000.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
100
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
22 JOONISTAMINE 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab joonistamise oskuse tasemel, mis võimaldab kutsetöös edastada oma ideid kavandite ja visanditena;
omandab teadmised kompositsioonist ja pliiatsijooniste koostamise põhimõtetest; arendada kujundilist, ruumilist ja abstraktset mõtlemist ning kujutlusvõimet.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.
Õpetajad: Jelena Ibragimova
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Teab ja rakendab
kompositsioonilise
paigutuse peamisi
põhimõtteid.
2. Kasutab olulisemaid
joonistamise graafilisi
vahendeid ja materjale.
3. Modelleerib
joonegraafiliselt
kujutatavaid vorme
valguse ja varjuga.
4. Visandab ja joonistab
vabakäeliselt natuurist
erialaseid detaile ja seotisi
.
Õpilane:
kirjeldab joonise
kompositsioonilise
ülesehituse põhimõtteid;
kirjeldab
kompositsioonilise
kujutamise põhimõtteid;
selgitab
kompositsioonilise paigutuse
põhimõtteid joonisel;
eristab erinevaid
töövahendeid ja materjale;
eristab värve ja
värvusi;
valib värve vastavalt
otstarbest ja asukohast;
iseloomustab mõisteid
värvusõpetusest-
värvispekter, värv, värvus jt.;
selgitab ornamentika
põhimõisteid ja olemust;
1. KOMPOSITSIOON.
Rütm. Sümmeetria ja
tasakaal. Proportsioon.
Kuldlõige ja selle kasutamine
erinevates teostes läbi ajaloo.
Staatika ja dünaamika
joonisel. Kontrastid ja
alluvusvahekord.
Ornamentika: ribaornament,
piiratud pinna ornament,
piiramatu pinna ornament.
Klassikalised kreeka
ornamendid (meander,
bukaraan, anteemiom jms).
Geomeetriliste vormide
proportsioneerimine.
Rütmiharjutused.
2. JOONISTAMINE
JOONEGA.
Töövahendite valik ja
töökoha korraldamine.
40 38 Loeng
loengupäevik
info kogumine
õpimapp
kirjalikud töö
iseseisev töö
arvestus
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
101
näitab kuldlõike
kasutamise põhimõtteid
joonisel;
kujutab joonisel
valgust ja varje;
joonistab detaili ja
selle elemente natuurist;
skitseerib objekti
osasid ja detaile;
visandab õõnesvorme;
joonistab akantuse
lehte, klassikalisi kapiteele,
baroksed ornamente ja kreeka
ornamente ja nende elemente.
Motiivi valik.
Kompositsiooniline
paigutamine. Valgus, omavari
ja langev vari. Peegeldus.
Joonperspektiivi kasutamine.
Visandid geomeetrilistest ja
looduslikest vormidest.
Geomeetriliste vormide
grupp. Looduslike vormide
grupp. Visandid kipsist
mulaažide järgi (akantuse
lehed, klassikalised
kapiteelid, baroksed
ornamendid jms). Detaili
ülesjoonistamine natuurist.
Tasapinnaline mõõtmine ja
märkimine.
3. VÄRVUSÕPETUS.
Mõisted värv ja värvus.
Polükroomsed ja
monokroomsed värvused.
Värvispekter (põhi- ja
täiendvärvused) ja värviring.
Värvuste omadused (heledus,
tumedus, küllastusaste,
kontrast). Värvuste
kokkukõla (Remmel’i tabel).
Valgus ja värv looduses.
Värvi ja värvuse tajumine.
Värvi mõju inimesele ja
ruumile. Värvide valik
sõltuvalt otstarbest ja
asukohast.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Teoreetiliste teadmiste kontroll, ettekanne, iseseisvad tööd .
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Mooduli jooksul: hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses. Tuleb sooritada praktilised
tööd teemadel:
natuurist detaili ülesjoonistamise täpsust ja proportsioonide vastavust originaalile;
valguse ja varjude kujutamine joonisel.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud
ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses ning praktiliste harjutustööde teostust. Kokkuvõttev
hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ning iseseisvate tööde hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb
konsensusliku koondhindena.
„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane
ja loov kasutamine,
„4“ (hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane
õpiülesandest lähtuv kasutamine,
„3“ (rahuldav) - kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,
„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
A. Gair "Joonistamis- ja maalimiskursus" kirjastus Egmont Estonia Tallinn, 2007.
D. Poxon "Pliiatsiga joonistamine. Erinevad jooned" kirjastus Tänapäev Tallinn, 2009
Б. Мартин "Правила рисования". Попурри Минск, 2010.
В.В. Щербина Техническое рисование. M. 2012.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
103
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
23 PLAATIMISTÖÖD 9 EKAP / 234 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja käsitsema plaatimistöödel kasutatavaid töövahendeid; omandab
oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast; õpib tundma tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid plaatimistööde teostamisel.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Krohvi-ja kipsitööd”.
Õpetajad: Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omab ülevaadet tehis-
ja looduskivist
plaatmaterjalidest ja
plaatimistöödel
kasutatavatest
töövahenditest.
2. Omab ülevaadet
aluspindade plaatimiseks
ettevalmistamisest.
3. Paigaldab
plaatmaterjale vastavalt
tööde kavale, lähtudes
etteantud tööülesandest ja
kvaliteedinõuetest
kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja
tehnoloogiat.
Õpilane:
eristab
plaatimistöödel kasutatavaid
tehis- ja looduskivist
materjale;
liigitab niiskustõkke
ja hüdroisolatsiooni tähtsust
ning paigaldamise
tehnoloogiat; erinevate
pindade (kuivkrohvplaat-,
tellis-, betoon- ja
tulepüsivad pinnad jms)
plaatimistööde
tehnoloogilist järjekorda;
on teadlik plaaditud
seina- ja põrandapindadele
esitatavaid
kvaliteedinõudeid;
on teadlik puidust- ja
metallist tellingute ning
töölavade paigaldamise
1. MATERJALID JA
TÖÖVAHENDID.
Plaatmaterjalide liigitus
sõltuvalt tootmistehnoloogiast.
Plaatmaterjalidele esitatavad
kvaliteedinõuded.
Plaatmaterjalide omadused:
veeimavus, ilmastiku- ja
kulumiskindlus. Plaatide
kinnitamiseks kasutatavad
mördid (tava-, kiirkivinevad- ja
remondimördid), nende
valmistamise tehnoloogia ja
kasutamine. Nõuded mörtide
säilitamisele. Plaatide
kinnitamiseks kasutatavad
muud materjalid: vuugisegud,
silikoonid. Nõuded
vuugisegude ja silikoonide
kasutamiseks ja säilitamiseks.
Plaatimistöödel kasutatavad
40 120 74 Loeng
loengupäevik
info kogumine
õpimapp
test
kirjalikud töö
iseseisev töö
arvestus
Ülesannete
lahendamine
Praktiline töö
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
104
nõudeid;
selgitab
töötervishoiu ja tööohutuse
nõudeid plaatimistöödel
ning erinevast materjalist
abikonstruktsioonide
paigaldamisel.
korraldab
nõuetekohaselt oma
töökohta ja hooldada
töövahendeid;
paigaldab töölavasid
ja tellinguid;
arvestab
materjalikulu ja mahtu
lähtuvalt plaaditavast
pindalast rakendades
koolimatemaatikast tuntud
pindala, ruumala ja
protsentarvutuse eeskirju;
valib sõltuvalt
aluspinnast plaatmaterjale ja
kinnitusmörte;
paigaldab
plaatmaterjale;
paigaldab
hüdroisolatsiooni;
vuukib plaaditud
pindu;
kontrollib teostatud
tööde kvaliteeti;
kõrvaldab
plaatkattes tekkinud
tööriistad (sh
kontrollmõõteriistad) ja -
vahendid, nende käsitsemine ja
hooldamine. Vuukimisel ja
silikoonimisel kasutatavad
tööriistad ja -vahendid.
2. ERIALASED
ARVUTUSÜLESANDED.
Tööks vajamineva
materjalikulu arvutamine
3. ALUSPINDADE
ETTEVALMISTAMINE.
Aluspindade ülevaatus ja
plaatimiseks ettevalmistamine.
Hüdroisolatsioonile ja
niiskustõkkele esitatavad
nõuded, tööde teostamise
tehnoloogiline järjekord.
Niiskustõkke paigaldamine ja
hüdroisolatsioonitööd.
Põrandapindade kallete
valamine.
4. PLAATIMISTÖÖDE
TEHNOLOOGIA JA
PLAADITUD PINDADE
REMONTIMINE.
Oma töökoha korraldamine.
Tööriistade ja –vahendite valik.
Plaatmaterjalide kulu
arvutused. Materjalide
ettevalmistamine. Tasandiline
ja ruumiline märkimine.
Töötervishoiu- ja
tööohutusnõuded
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
115
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
26 PRAKTIKA 30 EKAP / 780 tundi 720/60
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et praktika käigus õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi ehitus- või
kinnisvarahooldusettevõtetes. Õpingute käigus kujundatakse meeskonnatöö- ja suhtlemisoskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja
algatusvõimet tutvuda ettevõtte tegevusega ja osaleda ettevõtte töös; kinnistada koolis õpitut ehituse ja restaureerimisega tegelevas ettevõttes; rakendada
omandatud teadmisi ja oskusi töökeskkonnas, luues seeläbi valmidus peale kooli lõpetamist astuda konkurentsivõimelisena tööjõuturule.
Nõuded mooduli alustamiseks: Praktikale lubatakse õpilased, kes on saavutanud põhiõpingute moodulite õpiväljundid; enne iga praktikaetapi algust
sõlmitakse kooli, õpilase ja ettevõtte vahel praktikaleping vastavalt „Kutseõppeasutuse seaduses” sätestatud korrale; iga praktikaetapi alguses saab õpilane
individuaalse praktikaülesande.
Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. Omandab kogemusi
kolme praktikaetapi
jooksul vähemalt ühes
esitatud valdkondadest:
müüritööd, puidutööd,
krohvitööd,
viimistlustööd.
2. Hindab omandatud
praktilist kogemust.
Õpilane:
kinnistab koolis
õpitud teoreetilisi teadmisi
ja praktilisi oskusi; tutvub
reaalse töökeskkonnaga ja
praktikakoha
töökorraldusega;
arendab
isikuomadusi ja kutseoskusi
ja õpib ennast hindama
töövõtjana. täidab
iseseisvalt tööülesandeid;
töötab ettevõttes
meeskonnaliikmena;
kasutab koolis õpitut
praktikaülesandeid täites;
praktiseerib kollektiivis
töötamist erinevatel
Esimese praktikaetapi
käigus õppija rakendab
õppekeskkonnas omandatud
teadmisi ja praktilisi oskusi
ehitus- või
kinnisvarahooldusega
tegelevas ettevõttes; tutvub
praktikaettevõtte
töökorralduse ja
sisekorraeeskirjaga; läbib
tööohutusalase esmase
juhendamise; korraldab
nõuetekohaselt oma
töökohta ja tuleb toime
tööaja planeerimisega,
töötab meeskonna liikmena
otsesel individuaalsel
juhendamisel; järgib
72
0
60 Praktika aruanne
praktika päevik
praktika
iseloomustus
kaitsmine
Ülesannete
lahendamine
Praktiline töö
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
116
töölõikudel; analüüsib
tehtud tööde kvaliteeti ja
töötulemusi;
analüüsib tehtud
tööde kvaliteeti ja
töötulemusi.
tööoperatsioonide
teostamisel ohutusnõudeid;
täidab tööülesandeid
sarnastes olukordades,
rõhuasetus on tööde
tehnoloogia tundmisel ja
teostuse kvaliteedil;
omandab ratsionaalsed ja
õiged töövõtted ning
iseseisva töö kogemuse
meeskonna liikmena;
vastutab tööde kvaliteedi ja
tulemuslikkuse eest; arendab
suhtlemis- ja
koostöövalmidust,
isikuomaduste (hoolikus,
püsivus, täpsus ja
vastutustunne) kujundamine.
Praktikal kogetu kaudu
suureneb õpimotivatsioon.
Teise praktikaetapi käigus
õppija arendab
õppekeskkonnas ja praktika
I etapil omandatud teadmisi
ja oskusi iseseisva töö
käigus restaureerimis- või
remonditöödele
spetsialiseerunud ettevõttes;
õppija tutvub
praktikaettevõtte
töökorraldusega ja läbib
esmase tööohutusalase
juhendamise töökohal;
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
117
täidab tööülesandeid
erinevates olukordades
(vajadusel juhendamine),
rõhuasetuse on tööde
kvaliteedil, kasutab
isikukaitsevahendeid ja
järgib tööohutusnõudeid;
suudab näha objekti kui
tervikut; vastutab töö
tulemuslikkuse ja kvaliteedi
eest; arendab iseseisva
töötamise oskust (töö
erinevate etappide õige
järjestamine, üksikute
etappide materjalide
vajaduse ja ajakulu
planeerimine, õigete
etapisiseste töövõtete
järjestamine; tööriistade
valik jms), kujundab
vastutustunnet ja
töökultuuri,
suhtlemisvalmidust ja
meeskonnatöö oskusi;
arendab ruumilist
mõtlemist, koormustaluvust,
liigutuste täpsust ja
vastutustunnet.
Kolmanda praktikaetapi
käigus toimub kutsealaste
teadmiste süvendamine,
tööoskuste järjekindel
arendamine, süvendamine ja
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
töö struktureeritust ( sissejuhatus, põhiosa , kokkuvõte) ja vastavust kinnitatud teemale (lõputöö ülesandele) ja loogilist
ülesehitust ( eesmärgi piiritlemine ja täitmine);
teema käsitlust (allikmaterjalidest kogutud info käsitlusoskus, käsitletud tööde ja tehnoloogiate põhjalikkus,
terminoloogia);
autoripoolsete seisukohtade olemasolu, isiklikku panust ja loomingulisust (sh hinnang töö praktilise rakenduse
võimalikkusele);
allikmaterjalide kasutamise ulatust ja ülesande sisule vastavust;
vormistamise kvaliteeti (puhtus, korrektne keelekasutus ja stiil, viidete olemasolu jm);
oma mõtete kirjaliku esitamise oskust, erialale iseloomulike arvutuslike ja graafiliste andmetöötlemise ja -
esitamismeetodite tundmist;
lõputöö kaitsmisel oponentide ees esinemise ja oma seisukohtade kaitsmise oskust. Hindega "5" ehk "väga hea" - silmapaistev ja eriti põhjalik ainetundmine nii teoreetiliselt kui rakenduslikult, õpitu vaba ja loov kasutamisoskus, ulatuslik iseseisev töö, erialakirjanduse mitmekülgne tundmine;
Hindega "4" ehk "hea" –piisav teoreetilise ja rakendusliku tundmine ; õpitu hea praktilise kasutamise oskus,
erialakirjanduse kasutamine
Hindega "3" ehk "rahuldav" - olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende
kasutamise oskus ; esineb puudusi ja vigu
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Hinde kujunemise kriteeriumid
1. Ajalooline ülevaade ja objekti kirjeldus – 25 %;
2. Kahjustuste kirjeldus – 25%;
3. Restaureerimisülesande püstitamine – 30%;
4. Lisad – 10%; .
5. Kasutatud allikmaterjalid – 10%.
Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava
123
Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal