SA INNOVE PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM. AJALUGU II OSA. KÜSIMUSED. 60 P Õpilase ees- ja perekonnanimi: ____________________________________________________________ Kool: _________________________________________________________________________________ MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 30 p I. DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR. MAAILMAMAJANDUS. 10 p 3 p 2 p 7 Täidab hindaja 1 1. Vasta küsimustele teksti ja oma teadmiste põhjal. 5 p Nimetatakse mõningaid peamisi demokraatliku elustiili tunnusjooni. Need oleksid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus; 2) seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu; 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine; 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine; 5) peamiste inimõiguste tunnustamine; 6) vabadus avaldada oma arvamust. Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Lk 16. 1.1. Võrdle tekstile tuginedes demokraatiat ja diktatuuri, too välja kolm erinevust. 3 p Demokraatia Diktatuur 1. 1 2 2. 3 4 3. 5 6 1.2. Missugused ideelis-poliitilised voolud esindavad demokraatlikku, missugused diktatuurset mõtlemist? Paiguta kõik voolud õigele reale. 2 p Liberalism, sotsiaaldemokraatia, fašism, konservatism, natsionaalsotsialism, kommunism. Demokraatia: __________________________________________________________________ Diktatuur: _____________________________________________________________________ MUSTAND
4
Embed
MUSTAND PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM. AJALUGUharidusinfo.innove.ee/UserFiles/Lõpueksamid PK/2013/Ajalugu/PK... · 2 SA INNOVE PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM AJALUGU 2013 2. Ülemaailmne majanduskriis.
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
SA IN
NO
VE
PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM. AJALUGUII OSA. KÜSIMUSED. 60 P
Õpilase ees- ja perekonnanimi: ____________________________________________________________
I. DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR. MAAILMAMAJANDUS. 10 p
3 p
2 p7
Täidabhindaja
1
1. Vasta küsimustele teksti ja oma teadmiste põhjal. 5 p
Nimetatakse mõningaid peamisi demokraatliku elustiili tunnusjooni. Need oleksid:1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus;2) seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu;3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine;4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine;5) peamiste inimõiguste tunnustamine;6) vabadus avaldada oma arvamust.
Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Lk 16.
1.1. Võrdle tekstile tuginedes demokraatiat ja diktatuuri, too välja kolm erinevust. 3 p
Demokraatia Diktatuur
1.
1 2
2.
3 4
3.
5 6
1.2. Missugused ideelis-poliitilised voolud esindavad demokraatlikku, missugused diktatuurset mõtlemist? Paiguta kõik voolud õigele reale. 2 p
3. Kirjuta daatumi järele rahvusvahelise organisatsiooni nimetus, millega Eesti Vabariik sel aastal ühines. Lisa selle organisatsiooni tegevusvaldkond. 4 p
a) ____________________________________________________________________________
b) ____________________________________________________________________________
3. Euroopa poliitiline kaart. Demokraatlikud ja diktatuuririigid. 5 p
3.1. Võrdle, kas 1920. ja 1938. aastal valitses tabelis toodud riikides demokraatia või diktatuur. Märgi iga riigi juurde vastavatesse lahtritesse rist (X). Kasuta atlasest kaarte 90 ja 91 (lk 82). 3 p(6–7 õiget 3 p; 4–5 õiget 2 p; 3 õiget 1 p)
1920. aasta
Riik
1938. aasta
demokraatiadiktatuur
(autoritaarne või totalitaarne)
demokraatiadiktatuur
(autoritaarne või totalitaarne)
Saksamaa 19
Ungari 20
Austria 21
Tšehhoslovakkia 22
Poola 23
Soome 24
Nõukogude Venemaa/ Nõukogude Liit 25
3.2. Mis riikides oli kogu vaadeldava aja demokraatia? Nimeta kaks riiki. 1 p
a) ____________________________________ b) ____________________________________
3.3. Mis riikides oli kogu vaadeldava aja diktatuur? Nimeta kaks riiki. 1 p
a) ____________________________________ b) ____________________________________
TÄNAPÄEVA MAAILM 20 p
V. EESTI VABARIIGI ISESEISVUSE TAASTAMINE. 11 p
1. Vasta küsimustele allika ja oma teadmiste põhjal. 4 p
Arnold Rüütli meenutused.„.... Suveräänsusdeklaratsioon kui tähis iseseisvuse taastamisel tunnistas kõrgeimaks riigivõimu kandjaks ja teostajaks eesti rahva. Ülemnõukogu otsusega juunist 1988 oli juba taastatud ka rah-vussümboolika ning detsembris 1988 sai eesti keel riigikeele staatuse. Oma valmisolekut võtta vastutus kõrgema riigivõimu kandjana oli rahvas demonstreerinud koondumisel Rahvarindesse juba 1988. aasta suvel. ....”
Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992. Rahvusvaheline ajalookonverents 21.–22. august 2008. Ettekannete kogumik.
Koostaja A. Veetõusme. 2009. Lk 96.
1.1. Milline on suveräänsusdeklaratsiooni tähtsus Eesti ajaloos? 1 p