Moldova EST

1

RIIGI INFOLEHT

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

MOLDOVA

2

RIIGI INFOLEHT

TABLE OF CONTENTS

SISUKORD 2I. ÜLDTEAVE 3 1. Valitsus ja poliitiline olukord 3 2.Transnistriakonflikt 4II. MAJANDUS 5 1. Töövõimalused 6 2. Eraõiguslikud tööhõivebürood 6 3. Nõuded tööturule sisenemiseks 6 4.Töötusabi 7 5.Pensionid 7III. PANGANDUSSÜSTEEM JA ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE VÕIMALUSED 7 1.Pangandussüsteem 7 2. Mikrokrediit ettevõtluse alustamiseks või kinnisvara ostmiseks 8IV. TERVISHOID 10 1. Tervishoiusüsteem 10 2. Ravikindlustusseltsid 10 3. Avalikud raviasutused 11 4.Ravimid 11V. ELUASEMED 11 1. Olukord kinnisvaraturul 11 2. Kinnisvara üürimine 12 3. Kinnisvara ostmine 12 4.Eluasemejaoksmõeldudsotsiaaltoetused 13VI. HARIDUS 13 1. Haridussüsteem 13 2. Haridussüsteemi struktuur ja korraldus 15 3. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine 16 4.Kutseõppekursused,stipendiumidjatoetused 16VII. TOLLIKORRALDUS 16VIII. TRANSPORT 16 1.Transportsuurlinnadevahel 17IX. MEEDIA JA MUUD SIDEKANALID 18 1. Meedia 18 2. Internet 18 3. Telefonid 18X. HAAVATAVAD GRUPID 19XI. KASULIKUD LINGID JA KONTAKTANDMED 20

3

RIIGI INFOLEHT

Sõdadevahelisel ajal oli Moldova osa Rumeeniast, kuid Teise maailmasõja lõpus liitis selle endaga Nõukogude Liit. Kuigi riik on 1991. aastast NSVList sõltumatu, on Vene väed siiani Moldovas Dnestri jõest ida poole jääval alal, et toetada slaavi enamusrahvust, kes on peamiselt ukrainlased ja venelased ning kes kuulutasid välja Transnistria Moldaavia Vabariigi. Ühe vaeseima riigina Euroopas sai Moldovast esimene endine Nõukogude Liidu riik, kus 2001. aastal valiti presidendiks kommunist Vladimir Voronin. Voronin oli Moldova president kuni tagasiastumiseni 2009. aasta septembris, mis toimus pärast seda, kui opositsioon saavutas juulikuistel parlamendivalimistel väikese enamuse ning Moldova Vabariigi Kommunistide Partei (PCRM) ei suutnud hiljem parlamendis kokku saada kolme viiendikku häältest, mis on vajalik presidendi valimiseks. Moldova neli opositsioonierakonda moodustasid uue koalitsiooni – Euroopa Integratsiooni Allianss (AEI) –, mis tegutseb Moldova valitsuskoalitsioonina nii kaua, kuni saab korraldada uued parlamendivalimised, mis võib juhtuda 2010. aasta suvel. Moldovas valitses 2009. aastal suur poliitiline ebakindlus. Riigis toimusid kahed üldvalimised (aprillis ja juulis) ning parlamendis peeti neljad presidendivalimised, millest ühelgi ei õnnestunud riigipead valida.

1. Valitsus ja poliitiline olukord

Praegune Moldova valitsus valiti 2009. aasta juulis ning see asus ametisse septembris pärast võimu rahulikku üleminekut. Neli endist opositsioonierakonda võitsid koos enamiku kohti parlamendis (101 kohast 53) ja moodustasid Euroopa Integratsiooni Alliansi (AIE) koalitsioonivalitsuse. Peaministriks valiti Moldova Liberaaldemokraatliku Partei esimees Vlad Filat (PLDM, 18 kohta). Parlamendi spiikriks sai Liberaalse Partei juht Mihai Ghimpu (PL, 15 kohta). Liidu Meie Moldova liidrist Serafim Urecheanist (AMN, 7 kohta) saiparlamendi asespiiker. Euroopa Integratsiooni Alliansi presidendikandidaadiks nimetati Demokraatliku Partei juht Marian Lupu (PD, 13 kohta). Kommunistide Partei (PCRM) läks opositsiooni, saadesparlamendis 43 kohta.Ülejäänud kohad said üksikkandidaadid javäikesed erakonnad.

Spiiker Ghimpu on presidendi kohusetäitja olnud 2009. aasta septembrist saadik. AIE koalitsioon ei ole kahel korral – 2009. aasta novembris ega detsembris – suutnud kokku saada kaheksat lisahäält (kokku 61), mida on parlamendis vaja Lupu valimiseks. Selle tagajärjel pidi Ghimpu põhiseaduse alusel parlamendi laiali saatma ja kuulutama välja uued valimised. Madala valimisaktiivsuse tõttu ebaõnnestus 5. septembril 2010. aastal ka referendum, mille eesmärk oli asendada presidendi parlamendis valimise süsteem otsevalimise süsteemiga. Parlament saadeti laiali 28. septembril, et valmistuda uuteks, 28. novembri 2010. aasta parlamendivalimisteks.

I. ÜLDTEAVE

• Rahvaarv:4317483(juuli2010,hinnanguline)• Pindala:33 851 km2 • Pealinn:Chişinău(Kishinef)• Riigipea:presidendi (kohusetäitja) Mihai Ghimpu (alates 11. septembrist 2009)• SKTelanikukohta:2300USD(2009,hinnanguline)• Religioon:õigeusk 98%, judaism 1,5%, baptism ja muu religioon 0,5% (2000)• Riigikeel:moldova• Muudkeeled: vene keel, gagauusi keel (Türgi murre)• Rahvusrühmad: moldovlasi/rumeenlasi 78,2%, ukrainlasi 8,4%, venelasi

5,8%, gagauuse 4,4%, bulgaarlasi 1,9%, muid rahvusrühmi 1,3% (2004. aastarahvaloendus)

• Keskmineeeldataveluiga:71,09aastat• Rahaühik:Moldova leu (MDL)

4

RIIGI INFOLEHT

AIE valitsus on alustanud kaugeleulatuvaid reformipingutusi ning seadnud selgeks eelisvaldkonnaks Moldova suhted läänemaailmaga ja integreerumise Euroopa Liitu. Valitsus on lubanud järgida ja edendada inim- ja kodanikuõigusi. Lisaks on parandatud suhteid naaberriigi Rumeeniaga ning peetud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) läbirääkimisi keerulise lepingu üle, mille abil saab leevendada üleilmse majanduskriisi mõju.

Üldiselt tunnustab Moldova valitsus usuvabadust, kuigi keeldub endiselt mõnd usurühmitust registreerimast. 2007. aasta juulis vastu võetud uue ususeaduse alusel liberaliseeritiusurühmituste registreerimiskorda, anti vastutus usurühmituste registreerimise eest riiklikult religiooniametilt üle justiitsministeeriumile ning lubati kogudustel muuta usulahku. 24rühmitusest,kesesitasidpärastuuekorrajõustumisttaotluse,onedukaltregistreeritudvaidÜhinemiskirik,ArmeeniakristlikapostlikkirikjaUkrainaõigeusupatriarhaat.Õigeusukristlikud, islami ja protestantlikud organisatsioonid on enda registreerimisel endiselt silmitsi bürokraatlike takistustega ning Jehoova tunnistajad on teatanud mitmest sotsiaalse diskrimineerimise ja teotava teguviisi juhtumist. 2009. aasta augustis õnnestus enamikul Moldova õigeusu kiriku liikmetel blokeerida seitsmenda päeva adventistide kontsert keskväljakul, mis asub õigeusu kiriku kõrval.

2009. aasta detsembris kõrvaldasid õigeusu kristliku rühmituse liikmed, kelle juht esines juudivastase kõnega, keskväljakule üles pandud üheksaharulise küünlajala (menorah) ja lõhkusid selle osadeks. Moldova valitsus mõistis selle teo avalikult hukka ning küünlajalg pandi uuesti üles mõni kvartal eemal asuva holokausti mälestusmärgi juures, kus enam vahejuhtumeid ei toimunud. Transnistria ametivõimud keelduvad endiselt registreerimast ja kipuvad ahistama ka paljusid väikeseid usurühmitusi riigist eraldunud Transnistria piirkonnas, mis ei kuulu Moldova valitsuse kontrolli alla.

2.Transnistriakonflikt

Moldova piirkonnas Transnistrias, mis võtab enda alla suurema osa maast Dnestri jõe ja UkrainapiirivahelningsamutiBenderilinna,koosnebelanikkondligikaudu40%ulatusesrumeenlastest/moldovlastest, 28% ulatuses ukrainlastest ja 23% ulatuses venelastest. Transnistria piirkonda kontrollivad separatistlikud jõud. Moldova on piirkonnale pakkunud üsna laialdast kultuurilist ja poliitilist autonoomiat. Vaidlus on pingestanud Moldova suhteid Venemaaga. 1992. aasta juulis sõlmitud relvarahukokkuleppe alusel loodi kolmepoolsed rahuvalvejõud, mis koosnevad Moldova, Venemaa ja Transnistria väeüksustest. Läbirääkimisedkonfliktilahendamiseksjätkuvadjarelvarahukehtib.EuroopaJulgeoleku-ja Koostööorganisatsioon (OSCE) püüab hõlbustada läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe saavutamist ning 1993. aastast on piirkonnas OSCE vaatlusmissioon. 2002. aasta juulis kiitsidOSCE,VenemaajaUkrainalepitajadheaksdokumendi,millesesitatiplaanMoldovataasühendamiseks föderaalse süsteemi alusel. Järgmise pooleteise aasta jooksul saatsid lahenduse leidmiseks peetud kõnelusi kord edusammud, kord ebaõnnestumised. 2003.aastaveebruariskehtestasidUSAjaEuroopaLiit(EL)Transnistriajuhtidesuhtesviisapiirangud. 2003. aasta aprillis leppisid Moldova valitsus ja Transnistria ametivõimud kokku ühiskomisjoni loomises, et koostada reintegreeritud riigi põhiseadus. Siiski säilisid põhjapanevad ebakõlad võimu jagamise üle ja kokkulepe jäi püüdmatusse kaugusse.

President Vladimir Voronin otsustas, et ta ei allkirjasta 2003. aasta novembris Venemaa vahendatud kokkulepet Transnistriaga. Ettepanek, mis paljude arvates ei olnud Moldovaparimateshuvides,põhjustasopositsioonis rahulolematust. 2004.aastasuvelsulgesid Transnistria separatistid piirkonnas väevõimuga mitu rumeeniakeelset Ladina kirjasüsteemiga kooli, mille tõttu mõisteti režiim rahvusvahelisel tasandil hukka. 2005.aastalkeelasTransnistriarežiimDnestrijõeparemalkaldalelavateltalunikeltöötadanende

5

RIIGI INFOLEHT

vasakul kaldal asuvatel põldudel. Tänu OSCE Moldova missiooni vahendustegevusele need kriisid lõpuks lahendati.

Pärast 15kuulist pausi kohtusid osalised 2005. aasta oktoobris uues lepitusläbirääkimiste voorus.Ukraina,VenemaajaOSCElepitajad liitusidkõnelustelMoldova jaTransnistriaesindajatega.Lisaksühinesid läbirääkimistegavaatlejatenaUSA jaEL.Siiskiei tehtudjärgnenud nn 5 + 2 läbirääkimistel ei kokkuleppe ega Vene vägede lahkumise suhtes Moldovast erilisi edusamme: Vene relvajõudude operatiivgrupi (endise Venemaa 14.armee) relvad ja laskemoon on ikka veel Transnistrias, kuigi Venemaa lubas, et viib need piirkonnast ära ajakava alusel, mis kehtestati nn Istanbuli kokkulepetes 1999. aasta OSCE ministrite nõukogu kohtumisel. Kuid 2004. aasta algusest saadik ei ole Vene vägedeväljaviimisel mingit edasiliikumist toimunud.

Vastuseks Moldova kutsele piiri rahvusvaheliselt kontrollida lähetas EL 2005. aasta detsembrissinnapiirihaldamiseabimissiooni(EUBAMi),etaidatatõkestadaebaseaduslikkukaubandustUkrainagajagatavalidapiiril.2006.aastamärtsishakkasidUkrainajaMoldovatäitma 2003. aasta tollikokkulepet, mille alusel peavad end Chişinăus registreerimaTransnistria äriühingud, kes soovivad tegeleda piiriülese kaubandusega. Hoolimata Transnistria juhi Igor Smirnovi vastuväidetest, on enamik Transnistria suurettevõtjaid end hiljemsiiski registreerinud.Smirnovi režiimhakkasametlikke5+2kõnelusiboikottima2006. aasta märtsis ning seda peetakse vastuseks uutele tolliprotseduuridele ja see on peatanud läbirääkimised mitmeks aastaks. Sellest ajast on 5 + 2 formaadis kohtutud üksnes mitteametlike arutelude pidamiseks.

II. MAJANDUS

Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike, vaatamata selle väikese majandusliku baasi hiljutistele edusammudele. Riigis on soodne kliima ja viljakas põllumaa, kuid seal puuduvad suured maardlad. Selle tulemusel sõltub majandus suuresti põllumajandusest, kus on tähtsal kohal peamiselt puu- ja köögivili, vein ning tubakas. Moldova peab importima peaaegu kogu oma energiavaru. Moldova sõltuvus Venemaa energiast kerkis teravalt esile 2005. aasta lõpus, mil ühele vene rahvuse esindajale kuuluvas ja Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas asuvas elektrijaamas katkestati Moldova varustamine elektriga ning Venemaa Gazprom lõpetas maagaasi tarnimise hinnavaidluste tõttu.Gaasitarned katkestati taas 2009. aasta jaanuaris Venemaa ja Ukraina vahelisevaidluse ajal. Venemaa otsus keelustada Moldova veini ja põllumajandustoodete import ning kahekordistada hinda, mida Moldova maksis Venemaale maagaasi eest, pidurdas 2006. ja2007.aastalSKTkasvu.Siiskiolimajanduskasv2008.aastalsuuremkui7%ning seda võimendasid Venemaa keeldude osaline tühistamine, kindlad investeeringud põhikapitali ja suur sisenõudlus, mida soodustasid välismaalt saadud vahendid. Riik muutiskurssi taas2009.aastal,sestalgasüleilmnefinantskriisningMoldovapõhilistelvälisturgudel valitsesid kehvad majandusolud, mis vähendasid oluliselt vahendite hulka. SKT langes 2009. aastal ligikaudu 8%. Töötus peaaegu kahekordistus ja inflatsioonkadus – selle määr oli rekordmadal ehk 0%. Moldova leping IMFiga lõppes 2009. aasta mais.SamaaastasügiseleraldasIMFMoldovale186miljonitUSAdollarit,etkattariigiedasilükkamatud eelarvevajadused, ning valitsus sõlmis 2010. aasta jaanuaris IMFiga uuelepinguprogrammikohta,milleväärtuson574miljonitUSAdollarit.Majandusreformidon korruptsiooni ja valitsuse kontrolli toetavate tugevate poliitiliste jõudude tõttu edenenud aeglaselt. Sellest hoolimata on valitsuse esmane eesmärk – integratsioon ELiga – põhjustanud teatavaid turule suunatud edusamme. ELi antud kaubandussoodustused ja suurenenud eksport Venemaale soodustavad kõrgemaid kasvumäärasid, kuid tõenäoliselt ei kujuta need kokkulepped endast imerohtu, kui arvestada ulatust, kuivõrd ekspordi edukus oleneb rangematest kvaliteedistandarditest ja muudest teguritest. Majandus on 2010. aastal mõõdukalt taastumas, kuid seda võivad siiski kahjustada

6

RIIGI INFOLEHT

poliitiline ebakindlus, nõrk haldussuutlikkus, väljakujunenud bürokraatlikud huvid, kõrgem kütusehind, põllumajandusharu jaoks valitsevad halvad ilmastikuolud ja välisinvestorite skeptitsismningMoldovaTransnistriapiirkonnaskehtivebaseaduslikseparatistlikrežiim.

1.Töövõimalused

Üldiselt töötatakseenamikul töökohtadel40 tundinädalas ja töötajatelonüksvõikakspuhkepäeva. Tasustatav puhkus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Tööle asumisel on vanuse alammäär 16 aastat, kuid erandjuhul lubatakse noored tööle ka alates 15. eluaastast.

Palga alammäära käsitlevates õigusaktides on era- ja avaliku sektori jaoks sätestatud erinevad määrad. 1. augustist 2005 on erasektori töötajate palga alammäär 550 MDLi (ligikaudu34EURi)kuus.Avalikusektoritöötajatepalgaalammääron2007.aastaaprillist400MDLi(umbes25EURi)kuus.

Põhiline riigiasutus, millel on volitused tegeleda poliitiliste strateegiate ja programmidega ning nende rakendamisega tööturul, on töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik tööhõiveamet (NEA).

NEA pakub palju tasuta teenuseid, sealhulgas:

• esitabkuulutuste,väljaannetejatöömessidekauduteavetvabadetöökohtadekohta;• korraldabtasutakutseõppekursusi,kussaabõppidanäitekskeevitamist,viimistlemist,

krohvimist, kokandust, raamatupidamist, sõidukijuhtimist, mehaanikat, metalli treimist, projekteerimist, juuksuritööd, ehitust või kantseleitööd. Et end tasuta kursustele registreerida, peavad soovijad end riiklikus tööhõiveametis töötuna arvele võtma. Õppemaksutasumiselsaabkursusteleregistreerudaigaüks;

• maksabkoolituskursusteajaltöötutoetust;• tasubigapäevasedsõidu-võitagasisõidukuludningmajutuskuludinimesteeest,kes

osalevad kursustel kodust kaugel.

NEA ametlik veebileht on www.anofm.md. NEA Moldova tööturu portaal asub aadressil www.jobmarket.gov.md.

2.Eraõiguslikudtööhõivebürood

Inimestel aitavad töövõimalusi leida ka paljud vabaühendused ja eraõiguslikud bürood. Ajakohastatud nimekiri kõikide eraõiguslike tööhõivebüroode kontaktandmetega asub aadressil http://anofm.md/Listaprivate. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mõni eelnimetatud büroo ja vabaühendus võib küsida tasu teie aitamise eest töö leidmisel.

3.Nõudedtööturulesisenemiseks

Tööd otsivatel inimestel on võimalik pöörduda piirkondlikesse tööhõivebüroodesse, et saada teavet vabade töökohtade kohta tööhõivebüroo piirkonnas. Üks riikliku tööhõiveameti partneritest on kohalikud haldusasutused, mis korraldavad ühisüritusi avaliku sektori tööhõive määra suurendamiseks töömesside kaudu ning teabeseminare eri kategooriatesse kuuluvate elanike (noored, naised) ja majandustegevuses osalejate jaoks, et luua uusi töökohti. Samuti saavad inimesed vabade töökohtade kohta teavet valitsuse veebisaidilt www.jobmarket.md.

Välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Moldovas lubatud töötada juhul, kui vabale töökohale kohalikku tööjõudu ei ole. Seda põhimõtet rakendatakse kooskõlas

7

RIIGI INFOLEHT

asjakohaste riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline Moldova on.

4.Töötusabi

Töötusabi antakse 18–59aastastele meestele ja 18–54aastastele naistele, kes onregistreeritud tööhõivebüroos ning kes soovivad töötada ja on töövõimelised. Hüvitist võidakse vähendada, selle maksmist võidakse edasi lükata või selle maksmine võidakse peatada või lõpetada, kui töötaja vabastatakse töölt ametialase üleastumise tõttu, kui ta lahkub töölt mõjuva põhjuseta, rikub tööpakkumise või kutsepraktika tingimusi või esitab valeandmeid.

Töötusabi taotlejal ei tohi olla sissetulekut ning ta peab olema töötanud vähemalt 6 kuud viimase 12 kuu jooksul enne töötuks jäämist. Mõnd liiki töötajate suhtes kohaldatakse ooteaega: 2 kuud nende puhul, kes ei ole töötuks jäänud omal soovil, 60 päeva hiljuti kooli lõpetanud isikute puhul ja 30 päeva ajateenistuse lõpetanud endiste sõjaväelaste puhul.

6 kuud kuni 10 aastat töötanud inimestele makstakse toetust, mille suurus on 50% riigi keskmisestpalgast(ligikaudu160EURi).55%hüvitistriigikeskmisestpalgasttasutakseneile, kel on tööstaaži 10–15 aastat, ja 60% hüvitist neile, kes on töötanud 15 aastatvõi enam. Hüvitist muudetakse iga aasta jaanuaris kooskõlas eelneval aastal toimunud muutustega riigi keskmises palgas. Toetust vähendatakse iga kolme kuu tagant 15% võrra, kuid summa ei tohi olla väiksem kui palga alammäär.

5. Pensionid

Moldova Vabariigi õigusaktide alusel makstakse vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni. Vanaduspension tagatakse siis, kui isik jõuab pensioniikka ja kui ta on töötanud nõutava ajavahemiku jooksul.Meestel on pensioniiga 62 ja naistel 57eluaastat.Inimestel,keseioletöötanudnõutavaajavahemikujooksul(kuidkelletööstaažon vähemalt 20 aastat), on õigus osalisele pensionile. 2009. aasta alguses oli keskmine pension645,50MDLi(ligikaudu40EURi)kuus.

Töötajatel tuleb tasuda oma töötasu kogusummast 26% suurune sissemakse. Lisaks teevad kõik Moldova töötajad oma kogupalgast ligikaudu 3% sissemakse sotsiaalfondi.

Et hõlbustada pensionäridele lisapensioni maksmist, on vaba tahte põhimõttel loodud mitteriiklik pensionifond (NGPF). NGPF on vabaühendus, mis kogub ja säilitab andmeid era- või juriidiliste isikute makstud vabatahtlike pensionimaksete kohta ning fondide kasutamise kohta lisapensionide tasumiseks. Fondid tegutsevad kohustuslikust sotsiaalkindlustusest eraldi.Töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeerium tegeleb pensionide üldise koordineerimise ja järelevalvega.

III. PANGANDUSSÜSTEEM JA ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE VÕIMALUSED

1.Pangandussüsteem

Erinevalt teistest tegevusaladest iseloomustab Moldova pangandussektorit tihe konkurents. Moldoval on väikese riigi kohta üsna palju panku, sealhulgas kolm välispanka. Praegu tegutseb Moldovas 15 panka, mis jagunevad 3 kategooriasse: nn suurpangad, mille koguvaraonüle1500000000MDLi(ligikaudu94000000EURi);keskmisesuurusegapangad,millekoguvaraon500000000–1500000000MDLi(ligikaudu31000000–94000000EURi);javäikepangad,millekoguvaraonalla500000000MDLi(umbes31000000EURi).

8

RIIGI INFOLEHT

Pangaväliste finantseerimisasutuste mõju on samuti suurenenud, eriti väike- jamikrolaenudealal.SellesvallasonvägaedukadProCredit,PrimeCapital,MicroinvestjaCorporatia pentru Finantare Rurala (maapiirkondade rahastamisega tegelev äriühing), mis annavad väga soodsatel tingimustel laenu väikestele ning mikroettevõtjatele. Lisaks on riigis palju hüpoteeklaenu pakkujaid, kelle sihtrühm on eraisikud.

Moldova pangad pakuvad laia valikut finantsteenuseid, sealhulgas rahaülekannetetegemise kanaleid. Moldova pankade sihtrühm on peamiselt kliendid suurematest linnadest,näiteksChişinăust,BălţistjaCahulist.Maapiirkondadesonvähepangakontoreidja esindusi. Sama kehtib ka reklaammaterjali, näiteks reklaamtahvlite või posti teel saadetud reklaamide kohta. Vaid suured pangad, mille infrastruktuur pärineb vanadelt Nõukogude Liidu pankadelt (näiteks Moldova Agroindbank ja Banca de Economiidin Moldova), saavad lubada endale vahendite eraldamist, et seada sihiks kaugete maapiirkondade kliendid. Kahjuks on enamik maapiirkondi vähearenenud ning tavaliselt need investeerimisvõimalusi ligi ei meelita. Samuti tekitab lisaprobleeme Moldova vilets infrastruktuur (eriti maanteede seisund).

2.Mikrokrediitettevõtlusealustamiseksvõikinnisvaraostmiseks

Pangavälised finantseerimisasutused

ProCreditBankEnne laenutaotluse esitamise kuupäeva peab äriühing olema tegutsenud vähemalt kaks kuud. Laenutaotlust analüüsitakse põhjalikult ühe päeva jooksul, sealhulgas arvestatakse ärikeskkonda ja kliendi erinõudeid (näiteks tõendeid hooaja käibe kohta või võimalikku vajadust lükata tagasimaksete tegemist edasi). Tagasipöördunud kliendid saavad osaleda skeemis, mille alusel analüüsitakse laenutaotlust kiiremini, ilma et oleks vaja valdkondauurida.Laenutavapäranetähtaegonkäibekapitalirahastamisekorral24kuudja investeerimise korral 60 kuud. Võimalikul kliendil soovitatakse esimesele kohtumisele võtta kaasa järgmised dokumendid:• eraisikupuhulisikutunnistusekoopia,ettevõtluslubajaüürileping;• äriühingu puhul juhatuse liikme isikutunnistuse koopia, tõend ettevõtja riikliku

registreerimise kohta, äriühingu kodukord, üürileping ja load praeguste tegevusalade kohta.

Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel:[email protected],www.procreditbank.md.64,StefanсelMareAve.,office901Tel:+37322279351Faks:+37322273488

Corporatia Pentru Finantare Rurala SASellehoiu-laenuühistuonasutanud1997.aastalMoldovaesimesedhoiu-laenuühistud.Selle põhilised sihtrühmad on väiketalunikud ja ettevõtjad, kes ei ole laenu saanud põhjusel, et neil puuduvad kogemused, nende äriühing on väike ja neil ei ole piisavalt tagatisvara. Eriti suur ebakindlus on valitsenud põllumajandusinvesteeringute puhul.

Eraisikutel (põllumajandus- ja üksikettevõtjatel) tuleb esitada järgmised dokumendid:• ettevõtjaasutamisdokumendid;• väljavõteriiklikustettevõtjatejaorganisatsioonideregistrist;• maksuhalduritetõend;• asutajateisikutunnistustekoopiad.

Ärikliendid peavad esitama järgmised dokumendid:

9

RIIGI INFOLEHT

• äriühinguasutamisdokumendid;• juhatuseliikmeisikutunnistustekoopiad;• load;• maksuhalduritetõend.

Niiera-kuikaäriklientideltsoovibhoiu-laenuühistusaadaäriplaani;pakkumisivähemaltkolmelt tarnijalt kauba kohta, mida tahetakse projekti alusel osta; tarnijatega sõlmitudlepinguid;maksekäitumiseajalugujne.

Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: [email protected],www.microfinance.md.

MicroinvestLtdMicroinvest Ltd on mikrofinantseerimisasutus, mis pakub mikrokrediidi teenuseideraisikutele ning mikro- ja väikestele ettevõtjatele. Lisaks pakub äriühing abi äriplaanide väljatöötamisel, nõustamisteenuseid ning probleemide korral pikaajalist kontrolli- ja sekkumisteenust. Microinvestil on kogu Moldovas palju piirkondlikke kontoreid, milleeesmärk on olla oma klientidele lähedal. Sellest organisatsioonist võivad abi saada patendiga ettevõtjad, põllumajandusettevõtjad, üksikettevõtjad, ettevõtjate ühistud ja piiratud vastutusega äriühingud. Ettevõtja põhitegevus võib olla näiteks loomakasvatus, mitmeaastaste põllumajanduskultuuride viljelemine, avalikud teenused, ladustamine, transport jne. Laenu võib kasutada käibekapitali suurendamiseks, põhivara soetamiseks praeguse või uue tegevusala edendamisel või ettevõtja arendamiseks.

Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel:[email protected],www.microinvest.md.

Pangad

MobiasbancaSA,GroupeSocieteGeneraleMBSGonveelükspank,misonviimaselajalsellel turulaktiivselt tegutsemahakanud.MBSGpakub200–100000USAdollarisuurustmikrolaenujärgmisteltingimustel:• laenudepuhul,misjäävadalla5000MDLi,eioletagatistvaja;• nõutaksevähedokumente;• äriplaanieinõuta.

Lisateavetsaabjärgmistelkontaktandmetel:[email protected],www.mobiasbanca.md.

Moldova Agroindbank SAMoldova suurim pank on samuti jõuliselt keskendunud sellele turule. Pank pakub laene alates 10 000 MDList kuni 18 kuuks ja laen tagatakse garantiiga või varade pantimisega. Võimalikele klientidele esitatavad miinimumnõuded on järgmised:• maksekäitumiseajaluguvähemalt12kuukohta;• likviidseidvahendeidkajastavbilanssjakasumiaruanne,kusonnäidatud,etjooksval

majandusaastaläriühingkahjumiseiole;• teistepankadeeesvõlguollaeitohijaeelarveeitohiollamiinuses;• heamaksekäitumine;• laenusaajapeabolemapangaklient;• esitadatulebjärgmiseddokumendid: o ettevõtjaasutamisdokumendid; o laenutaotlus; o finantsaruanded; o dokumendid, mis tõendavad panditava kauba omandiõigust.

10

RIIGI INFOLEHT

Lisateavetsaabjärgmistelkontaktandmetel:[email protected],www.maib.md.

Banca de Economii SA 2005. aastal käivitas BEM programmi „Toetame klienti”. Pankpakkus laenu madalamate intressimääradega ja soodsamatel tingimustel paljudele eri liiki äriühingutele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

Lisateavetsaabjärgmistelkontaktandmetel:[email protected],www.bem.md.

EximbankSA,GruppoVenetoBancaEXIM pakub väikeettevõtjatele eritingimusi laenude puhul, mille suurus on kuni 50 000 MDLi(võisamaväärnesummaeurodesvõiUSAdollarites).MDLidesantudlaenudepuhulonujuvintressimäär16,6%aastasningeurodesjaUSAdollaritesantudlaenudepuhul9,6% aastas. Kui laenu kasutatakse käibekapitali jaoks, on selle tähtaeg kuni 12 kuud. Investeerimislaenudetähtaegonkuni24kuudningmõlemaljuhulsaabtähtaega6kuudpikendada. Laenu ja intressi makstakse iga kuu.Laenusaajate suhtes kehtivad teatud valikukriteeriumid:• laenusaajapeabtegelemaettevõtlusega;• töötajatearveitohiollaüle15;• aastakäiveeitohiollasuuremkui1000000MDLi;• kliendisissemaksepeabolemavähemalt30%;• laenukatmisekspiisabpandist(jasedahindablitsentsitudäriühing);• pantonkindlustatudpangakasuks.

Lisateavetsaabjärgmistelkontaktandmetel:[email protected],veeb:http://www.eximbank.com).

BancaSocialaSABanca Sociala annab majandusüksustele ja eraisikutele MDLides ja välisvääringutesvajalikeks teenusteks, sealhulgas kinnisvara ostmiseks, lühi- ja pikaajalist (vastavalt kuni 1 aastaks ja enam kui 5 aastaks) laenu.

Lisateavetsaabjärgmistelkontaktandmetel:[email protected],www.socbank.md.

IV. TERVISHOID

1.Tervishoiusüsteem

Tervishoiusüsteem koosneb kolmest tasandist: esmatasand, teine tasand ja kolmas tasand. Patsiendi esimest kokkupuudet tervishoiusüsteemiga nimetatakse esmatasandi arstiabiks. See hõlmab üldist arstiabi levinud terviseseisundite ja vigastuste korral ning tervise edendamist ja haiguste ennetamist. Esmatasandi arstiabi sektor põhineb üldarstidel, keda nimetatakse perearstideks. Teise tasandi arstiabi antakse üldhaiglates. Piirkonnahaiglate voodikohtade arvu on vähendatud keskmiselt 230ni ja need tegutsevad piirkonna tasandil patsientide edasisuunamisega. Teise tasandi arstiabi hõlmab ka ambulatoorseid eriteenuseid ja elementaarset haiglaravi (välja arvatud hooldusraviasutused). Kolmanda tasandi arstiabi koosneb eriarsti raviteenustest. Moldova Vabariigis on õigus arstiabi saada neil isikutel, kes tasuvad kohustuslikke ravikindlustusmakseid.

2.Ravikindlustusseltsid

Riikliku ravikindlustusprogrammi alusel pakutakse arstiabi, mida rahastatakse kohustusliku ravikindlustusprogrammi vahenditest. Seda haldab riiklik ravikindlustusselts. Ravikindlustusseltsile tasutav kindlustusmakse on kindel rahasumma või protsentides

11

RIIGI INFOLEHT

väljendatud makse palgast või muust töötasust. Kindlustatud isik on kohustatud tasuma neid makseid kindlustusandjale õigusaktide ja kindlustuslepingu alusel. Kindlustusmakse summakehtestatakseigalaastalseadusealusel.2009.aastalolimaksesuurus2637MDLi(ligikaudu 165EURi).Ravikindlustusprogrammi raames osutatavate tervishoiuteenustemaht sätestatakse Moldova valitsuse kinnitatud ravikindlustusskeemi ühtses programmis. Ühtne programm sisaldab nimekirja haigustest ja terviseseisunditest, mille puhul tuleb arstiabi anda ravikindlustusskeemi alusel.

Maksete tasumisest vabastatud isikud, kelle eest valitsus maksab kindlustusmakset ise, jagunevad järgmistesse kategooriatesse:• koolieelikud;• algkoolide,keskkoolidejalütseumideõpilased;• kutsekoolideõpilased;• kutsekeskkoolide(kolledžite)päevaõppesosalevadõpilased;• kõrgkoolidepäevaõppesosalevadüliõpilased;• üliõpilased,kesomandavadkohustuslikkuülikoolijärgsetharidust;• kuni18aastasedlapsed,keseikäikoolis;• rasedadjasünnitanudnaised;• invaliidid;• pensionärid;• ametlikulttöötunaarvelevõetudinimesed.

Moldovas ei ole veel kasutusel eraõiguslikku ravikindlustusskeemi. Siiski saavad rahvusvahelistes organisatsioonides töötavad isikud osa oma organisatsiooni ravikindlustusskeemist.

3.Avalikudraviasutused

Avalike raviasutuste (sealhulgas haiglate) nimekiri ja kontaktandmed on aadressil http://www.ms.md/ministry/structure/Institutiilesubordonate/.

4.Ravimid

Ravimiturul on valik suur. Teatud ravimite eest tasutakse ravikindlustussüsteemi alusel. Siiski on olnud teateid halva kvaliteediga ja võltsitud ravimitest.

V. ELUASEMED

1.Olukordkinnisvaraturul

Viimastelaastatelonjuurdepääsfinantsteenustele,sealhulgaslaenudelejahüpoteekidele,märkimisväärselt paranenud. Laenuvõimalused on muutunud paindlikumaks ning neid saab kasutada rohkem soovijaid. Pankade pakutud hüpoteeklaenud oli üks tegureid, mis õhutas ehitusbuumi, et täita suurenevat nõudlust eluasemete järele. Moldova kinnisvaraturg on viimaseviieaastagakiirestikasvanudjaselleajagaonhinnadtõusnudkuni400%.Sedakiirendas riigis valitseva majandusolukorra üldine paranemine ja stabiilne raha sissevool välismaalt. Üldine kinnisvaraturu ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord on samuti viimase nelja aasta jooksul paranenud. Voolukatkestused enam probleeme ei tekita. Seitse aastat tagasi kestsid katkestused 8–12 tundi päevas. Paranenud on ka kütte, veevarustuse ning üldkasutatavate hoonete ja tänavate koristamise kvaliteet.

Parim viis korteri leidmiseks on uurida ajalehtedes või internetis avaldatud reklaame, näiteks:• ajalehtMakler,millelonkainternetiversioonaadressilwww.makler.md;

12

RIIGI INFOLEHT

• reklaamidinternetisaitidelwww.999.md,www.imobile.mdjahttp://doma.md/;• kinnisvaraalaneinternetiportaalwww.casa-ta.info;• kinnisvaravahendusefirmaLARA,internetiaadresswww.lara.md.

Üürileandjad püüavad sageli vältida ametliku üürilepingu sõlmimist, et hoida kõrvale maksude tasumisest. See ei ole soovitatav, kuna siis ei kaasne mingit garantiid üüriperioodi ega -tasu kohta. Kinnisvara ostjatel soovitatakse kasutada väljaõppinud juristi, kes teeb ostueelse analüüsi omandiõiguste, võimalike nõuete ja kulude kohta.

Eluaseme normide kohta saab kaebusi esitada kohaliku omavalitsuse elamumajandusosakonnale. Chişinăus tuleks need esitada sealse linnavolikoguelamumajandusejalinnaeluüldosakonda(tel225461).

Paljud Moldova kinnisvarabürood pakuvad kinnisvarateenuseid, kuigi nende kvaliteet, tasud ja sisu võivad erineda. Kinnisvaramaaklerid võivad pakkuda korteri või eramaja leidmise ja kinnisvaraturgu käsitleva teabe, ehitusalase (sealhulgas hoonet ehitavaid äriühinguid, hoone asukohta, ehituse käiku ja valmimisaega käsitleva) teabe ning kindlustust ja tagatist käsitleva teabe hankimise teenust.

2.Kinnisvaraüürimine

• ÜheleisikuleChişinăusonühetoalisekorterikeskmineüür130EURikuus.Äärelinnasonkeskmineüür100EURikuus.Mõlemaljuhulonkommunaalkuludumbes30EURikuus,väljaarvatudküttearved(misvõivadulatuda50EURini).Moldovas tavaliseltkäsirahaeinõuta,kuigipaljud üürileandjad soovivad kolme kuu üüri ette, et kaitsta end varalise kahju või üürisuhte ennetähtaegse lõppemise eest.

• KaheleinimeseleKahetoalisekorterikeskmineüüronChişinăus170EURi.Äärelinnasonkeskmineüür120EURikuus.Mõlemal juhulonkommunaalkulud50EURikuus,väljaarvatudküttearved(misvõivadulatuda70EURini).

• PerekonnaleChişinăus on perele mõeldud kahe- või kolmetoalise korteri keskmine üür 200 EURi.Äärelinnasonkeskmineüür150EURikuus.Mõlemaljuhulonkommunaalkulud60EURikuus,väljaarvatudküttearved(misvõivadulatuda90EURini).

• ÜüripinnadväljaspoolChişinăudMoldovasuuremateslinnadesonühetoalisekorteriüürkeskmiselt80EURi,kahetoalisekorteriüür100EURiningperelemõeldudkahe-võikolmetoalisekorteriüür120EURi.Maapiirkondades on perele mõeldud kahe magamistoaga maja keskmine üür olenevalt suurusestjamugavustest80EURikuus.

3.Kinnisvaraostmine

Chişinăusonühetoalisekorterikeskminehind28000EURi.Äärelinnasonhindmadalam:umbes22000EURi.Needhinnadkehtivadvanematespaneelmajadesasuvatekorteritepuhul.KahetoalisekorterikeskmineostuhindonChişinăus38000EURijaäärelinnas32000EURi.PerelemõeldudkolmetoalinekortermaksabChişinăuskeskmiselt50000EURijaäärelinnas45000EURi.Piirkonnakeskustesjaväiksemateslinnadesonkeskminehindolenevalt linna suurusest ja kaugusest pealinnast 30–60% madalam. Külas maksab perele mõeldud ühetoaline maja sõltuvalt kohalikest mugavustest ning maanteede ja sidekanalite olemasolustkeskmiselt8000–20000EURi.

13

RIIGI INFOLEHT

HüpoteeklaenudEnamiku hüpoteeklaenude puhul nõutakse, et esimene sissemakse oleks vähemalt 30% kinnisvara hinnast. Üldiselt ei anna hüpoteeklaenude alal tegutsevad äriühingud laenu, kui tagasimakse ületab 50% perekonna ühisest sissetulekust.

4.Eluasemejaoksmõeldudsotsiaaltoetused

Noored spetsialistid, kes töötavad maapiirkondades riikliku suunamise alusel (riiklik programm, mille alusel saadetakse noored koolilõpetajad vähem atraktiivsetele töökohtadele peamiselt maapiirkondades), saavad alates 2009. aastast tasuta eluaseme. Eluaseme tagab riik. Külade (valdade) avalikes asutustes töötavatele noortele spetsialistidele tasuta eluaseme eraldamise korra kinnitas 2008. aasta novembris kohaliku omavalitsuse ministeerium.

Riik ostab noortele spetsialistidele majad, mis antakse esialgu tasuta üürile. Kui spetsialist on talle määratud asutuses töötanud viis aastat, võõrandatakse kinnisvara talle tasuta. Tasuta eluaset pakutakse noortele spetsialistidele, kes töötavad hariduse, tervishoiu ja farmaatsia, sotsiaalabi ja kultuuri valdkonnas. Programm hõlmab noori, kes on kooli lõpetanudalates2007. ja2008.aastast.Eluasemesaamisekspeavadnooredesitamaavalduse kohaliku omavalitsuse ministeeriumi territoriaalvalitsusele selles piirkonnas, kuhu neid saadetakse. Eeldatavasti pakub programm lähitulevikus huvi ligi 600–700noorele spetsialistile aastas.

VI. HARIDUS

1.Haridussüsteem

Haridus on tasuta ja kohustuslik kõikidele 7–16aastastele lastele ning see koosnebklassidestI–IX.Õpilasihinnatakseskaalal1–10(10onkõrgeimhinneja5onmadalaimtöösooritamise hinne). Alghariduse omandamist alustatakse seitsmeaastaselt ja see kestab neli aastat. Üldkeskhariduse omandamine algab 11aastaselt ja kestab kõige rohkem kaheksa aastat. See koosneb esimesest viieaastasest tsüklist ning lütseumi puhul teisest kolmeaastasest tsüklist jaüldkeskkoolipuhul teisestkaheaastasest tsüklist.Õppeaastakestabseptembristjuulini.Õppekeeledonrumeeniajavenekeel.

2.Haridussüsteemistruktuurjakorraldus

Haridussüsteem on jaotatud tasemeteks, astmeteks ja tsükliteks. Struktuur on järgmine: 1) alusharidus; 2) algharidus; 3) üldkeskharidus: 3a)keskharidusgümnaasiumitasemel–madalamkeskharidus(klassidV–IX); 3b)keskhariduslütseumitasemel–kõrgemkeskharidus(klassidX–XII); 3c)üldkeskharidus–kõrgemkeskharidus(klassidX–XI); 4.1)kutsekeskharidus: a)kutsekool; b)ametikool; 4.2)kolledžid; 5) kõrgharidus; 6) ülikoolijärgne kõrgharidus.

Alusharidus on hariduse esimene tase. Riigis on eri liiki õppeasutuste võrgustik, kuhu kuuluvad peamiselt lasteaiad. Lasteaiad võivad olla avalikud või eraõiguslikud ning nendes pakutakse erinevaid õppeprogramme, mis vastavad riiklikele haridusstandarditele.

14

RIIGI INFOLEHT

Alusharidus on mõeldud 3–6aastastele lastele. Avalikes lasteaedades käiakse tasuta, kuid lapsevanemad maksavad 50% toidurahast. Eelkool on 5–6aastastele lastele kohustuslik. Riiklikku eelkooli võetakse lapsi elukoha alusel. Eralasteaedade tasud on olenevalt pakutavastprogrammistjatoidust50–200EURikuus.

Alusharidussüsteemis toimusid 1990ndatel suured muutused. Keerulise majandusolukorra tõttu on koolieelsete lasteasutuste arvu ja registreerimise määra märkimisväärselt vähendatud, laste koolilõuna kvaliteet on langenud ning õppematerjal on vananenud.

AlgharidusAlgharidus või põhihariduse esimene aste on kohustuslik. Algharidus on mõeldud 7–11aastastele lastele. Seda omandatakse statsionaarses õppevormis neli aastat.Algharidus hõlmab klasse I–IV ning see on korraldatud päevaõppena algkoolides või üldkeskkoolides. Kui laps on sobivasse arenguetappi jõudnud, võib ta kooli minna kuuendal eluaastal. Kooliharidus on põhiseaduse alusel tasuta, kuid tegelikult maksavad lapsevanemate ühendustesse koondunud lapsevanemad klassi fondi umbes 15 EURikuus ning kooli fondi 15EURi kaks korda aastas. Koolitarbedmaksavad ligikaudu 10EURikuus.Mõneskoolispeavadõpilasedkandmakoolivormi.

ÜldkeskharidusKohustusliku keskhariduse esimest astet – gümnaasiumiharidust – omandatakse statsionaarses õppevormis ja see on mõeldud 11–16aastastele lastele (klassid V–IX). Lapsed astuvad gümnaasiumi pärast algkooli lõpetamist. Gümnaasiumiõpe lõpeb lõpueksamiga. Gümnaasium annab välja haridusministeeriumi nõutava lõputunnistuse. Keskhariduse järgmine aste on lütseum (või keskkool klassidele X–XII) või üldkeskkool (klassid X–XI). Nendes pakutakse põhilist teooriaõpet, mis valmistab õpilasi ette kõrg- või kutsekooliks. Lütseumi saab astuda üksnes eksami tegemisel. Lütseumiõpe lõpeb eksamitega, mille sooritamisel antakse õpilasele Diploma de Bacalaureat. Keskkoolismaksavadraamatudjakoolitarbedligikaudu15EURikuus.

KutsekeskharidusKutseõpet saab omandada kutsekoolis (kolm aastat) ja ametikoolis (üks aasta). Kutseõppe eesmärk on arendada konkreetseid kutseoskusi. Kutse- ja ametiõppe kursusi pakutakse järgmistes valdkondades: ehitus, teenindus, toitlustamine, kantseleitöö, käsitöö,põllumajandus,mehaanikajne.Haridusministeeriumihaldusalason77kutse-jaametikooli.Õpilastele pakutakse õppeajaksmajutust, toitlustust ja väikest stipendiumi.Iga aasta lõpetab kursused ligikaudu 22 000 õpilast. 2008/2009. õppeaasta alguses õppis kutsekeskkoolis24300õpilast,misonumbessamasuurarv,misregistreeritieelmiselõppeaastal. Kutsekoolides õpib viis korda rohkem õpilasi kui ametikoolides. Ametikoolides pakutakse erialast (kutsealast) koolitust ühel või mitmel omavahel seotud ametialal. Nendesse koolidesse saavad astuda gümnaasiumide, lütseumide ja üldkeskkoolide lõpetajad. Haridusministeeriumi heakskiidul võib samuti moodustada erirühmi õpilastele, kes ei ole üheksat klassi läbinud, kuid on juba 16aastased. Sel juhul kestavad õpingud 6–18 kuud ja lõpevad eksamiga. Eksami sooritajad saavad tunnistuse.

Eraõiguslike täienduskutseõppe pakkujate hulka kuulub palju erinevaid asutusi, näiteks eraõiguslikud õppeasutused, kutseliidud, äriühingud, kaubandus- ja tööstuskoda, tööandjate erialarühmad, vabaühendused jne. Täienduskutseõppe turul valitseb tihe konkurents ja see laieneb pidevalt.

Töötute kutse- ja ümberõpet koordineerib riiklikul tasandil töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi riiklik tööhõiveamet. Ametid, milleks töötuid koolitatakse või ümber õpetatakse, vastavad õppijate eelistustele, kui kohalik tööhõivebüroo leiab

15

RIIGI INFOLEHT

õppijatele kohaliku koolitaja. Kõige populaarsemad ametid on need, kus saab tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (näiteks rätsep), millele järgnevad ehituse, avaliku toitlustuse, infotehnoloogia valdkond jne.

KolledžidKõrgemattehnilist/kutseharidustsaabomandadakolledžites,kusõpekoosneblühikestesterialakursustest põllumajanduse, õpetajakoolituse, kunsti, mehaanika, ehituse, tööstusliku puidutöötluse,majandusejamuudelaladel.Õppeprogrammipikkusonolenevalterialastkaks kuni kolm aastat. Kursuste läbimisel saab õpilane kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni. Kõrgemat tehnilist/kutseharidust saavad omandada üldkeskkoolideja lütseumide lõpetajad, kellele on esimesel juhul väljastatud lõputunnistus ja teisel juhul bakalaureusediplom. Kõrgem tehniline/kutseõpe lõpetatakse lõpueksamitega ja diplomitöö esitamisega. Lõpetajad saavad diplomi, mis annab neile vastavas valdkonnas tegutsemise õiguse, või kõrgharidust tõendava diplomi konkreetsel erialal.

KõrgharidusKõrgkoolides pakutakse kõikidel erialadel kursusi statsionaarses õppevormis. Õpekestab olenevalt erialast neli kuni kuus aastat. 52,5% üliõpilastest spetsialiseeruvad majandusele, õigusteadusele, sotsiaalteadustele või muule erialale, mida Moldova haridusministeeriumnimetabomaveebisaidil„kutsealaarendavaksvaldkonnaks”.18,4%õpib inseneriteadust ja arhitektuuri ning 16% õpib haridusvaldkonnas. Kokku pakutakse 90 eriala (peaainena). Väliskursusi saab võtta inseneriteaduse, ehituse, majanduse, humanitaarainete,agronoomiajaspordialal.Õhtuõpetpakutaksevaidinseneriteaduses.Õhtuõppepuhul tulebüksõppeaasta juurde.Kõrgharidus lõpetatakse lõpueksamitega.Samuti tuleb esitada diplomitöö. Selle õppeastme lõpus väljastatakse üliõpilasele diploma destudiisuperioare,diplomadedoctor-medicvõidiplomadeinginer.Ülikooliõppemakson120–430EURiaastas, kuid kõiküliõpilasedsedaeimaksa, sestumbes20%neistvabastatakse sellest õppetulemuste alusel või sotsiaalse haavatavuse tõttu. Igas ülikoolis onsisseastumiseksvajakeskkoolidiplomitDiplomadeBacalaureat.Mõnelülikoolil onoma sisseastumiseksamid ja -tingimused. Raamatud ja koolitarbed maksavad umbes 20–30EURikuus.

Lisaks hõlmab haridussüsteem järgmisi õppevorme:

• eriõpe,• huviõpe,• jätkuõpe.

Eriõpe on mõeldud rasketes oludes perekondade lastele, orbudele ja puudega lastele. Selle eesmärk on valmistada lapsi ette sotsiaalseks ja perekondlikuks (re)integratsiooniks. Väga tähtis riikliku hariduse arengusuund on huviõpe (kooliväline). See aitab arendada laste võimeid ja annet mitmesugustel aladel. Jätkuõpe hõlmab oma kategoorias igat liiki haridust: mitmesuguseid kursusi, avatud ülikooli, kaugõpet jne.

EraharidusPraegu tegutseb riigis haridusministeeriumi väljastatud lubade alusel palju eraõiguslikke haridusasutusi.Asutusi on erineva tasemega ja eri liiki: 14 ülikooli, üks ülikoolijärgneasutus, 18 kolledžit, 60 ülikoolieelset asutust (lasteaiad, algkoolid, gümnaasiumid jalütseumid), 5 kutsekooli ja 200 koolituskursuste pakkujat täiskasvanutele.

Nii avalikud kui ka eraõiguslikud kõrgkoolid tegutsevad ühises õigusraamistikus. Õppekavade ülesehitus, sisseastumistingimused, lõpetamine ja õppejõududetöötingimused vastavad haridus- ja noorsooministeeriumi kehtestatud nõuetele.

16

RIIGI INFOLEHT

3.Välisriigisväljastatuddiplomitunnustamine

Välisriigi õpingute, diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamine ning doktori- ja akadeemiliste kraadide kinnitamine kuulub diplomite ja kraadide kõrgema komisjoni (Comisia Superioara de Atestare) vastutusalasse.

4.Kutseõppekursused,stipendiumidjatoetused

Kutseõppekursused2008/2009. õppeaasta alguses tegutses riigis 77 kutsekeskharidust pakkuvat asutust,sealhulgas 25 ametikooli (nende seas 6 asutust vanglate juures) ja 52 kutsekooli. Nendes asutustes õpib enam kui 19 000 last, kes saavad valida 85 eriala vahel. Kõikidel registreeritudlastelonõigussaadastipendiumi100MDLikuus(ligikaudu6EURi).

Ametikoolide kutseõpe kestab kooskõlas majandus- ja kaubandusministeeriumi kehtestatudkvalifikatsioonikategooriategaükskunikaksaastat.Õppekursusepikkusonpärast gümnaasiumi lõpetamist kuni kaks aastat. Keskkooli või lütseumi lõpetamise järel onpikkuseksüksaasta.Õpilastelepakutakseõppeajaksmajutust, toitlustust javäikeststipendiumi.

Kutsekoolides saab haridust omandada tasuta. Pärast kutsekooli lõpetamist saavad õpilased teha kutseõppe bakalaureuseeksami. Kutseharidusliku bakalaureusediplomi alusel on selle omanikul õigus kandideerida õpitud erialal töökohale või astuda kutsekeskharidusele järgneva taseme kooli või kõrgkooli.

Õppetulemuste alusel makstav stipendiumHaridusalane nõustamiskeskus pakub Moldova Vabariigi rektorite nõukogu egiidi all kogu riigi parimatele üliõpilastele aastast stipendiumi õppetulemuste pingerea alusel. Stipendiumiväärtuson4000–10000MDLi(umbes242–606EURi).Sobivadkandidaadidvalitakse Moldova Vabariigi ülikoolide kõikide õppetoolide tudengite hulgast. Nende keskmine hinne peab olema järgmine:• sotsiaal-jahumanitaarteadusteõppetoolideüliõpilastelvähemalt9;• tehnika,arstiteadusejabioloogiaerialadeüliõpilastel8,5;• puudegaüliõpilastelja/võiorbudel8.

VII. TOLLIKORRALDUS

Tollieeskirjad18aastased või vanemad isikud võivad ilma tollimaksuta tuua Moldovasse sisse järgmist kaupa:•200sigaretti,•1liiterkangetalkohoolsetjookija/võiveini,•mõistlikuskogusesparfümeeriatooteid ja muud isiklikuks kasutuseks mõeldud kaupa.

VIII. TRANSPORT

Kaubanduse, keele ja kultuuri valdkonnas on Moldova väravaks endise Nõukogude Liidu riikidejaLääne-Euroopavahel.IXüleeuroopalinekoridor(Moskva-Kiiev-Bukarest)looklebMoldovakauduidastläände,läbidespealinnaChişinăud.Moldovaontransporditeenustenetoimportija. Riigi majandus tugineb suuresti kaubandusele, mis on viimastel aastatel taganud üle 95% SKTst.

Moldova hästi arenenud transpordisektor (kuigi institutsiooniliselt ja füüsiliselt vananenud) koosneb 10 531 km maanteedest (välja arvatud kohalikud, põllu- ja metsateed), 1318 km raudteest (millest ligikaudu100kmonelektrifitseeritud) janeljast lennujaamast,millestüks vastab rahvusvahelistele normidele.

17

RIIGI INFOLEHT

OtsenerongiühendusonVenemaa(Moskva,Peterburi,Saratov),Ukraina(Kiiev,Odessa,Lviv), Valgevene (Minsk), Rumeenia (Bukarest), Bulgaaria (Sofia) ja Poola (Przemyśl)suurematelinnadega.ChişinăustsaabigapäevsõitasellistesselinnadessenaguMoskva,Bukarest,OdessajaLviv.

Riigi teedevõrk on väga halvas seisus ja selle taastamisega oleks pidanud tegelema jubaammu.Kasutusigaonlõppenudligikaudu78%riigimaanteedestja88%kohalikestteedest ning need teed on tehniliselt vananenud.

ÕhutransportonMoldovaskaubandusearengusuhteselutähtis.Riikontsiviillennunduserestruktureerimisel teinud suuri edusamme. Lennujaamad on nüüd osaliselt erastatud riiklikust lennuettevõtjast õiguslikult eraldatud. Teised eralennuettevõtjad on samuti tegevusloa saanud, kuigi sektoris on viimasel ajal näha ühiseid jõupingutusi konkurentsi kõrvaldamiseks. Riik on liitunud kõige tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonidega (ntEuroopaTsiviillennunduseKonverentsiga).Chişinăulennujaamrenoveerititulusaltjamadalate kulude eest ning seda rahastas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Kuludmakstaksetagasilennujaamakasutustasuarvelt,mison10USAdollarit inimesekohta. Reisijate koguhulk on viimase kolme aastaga ligikaudu 12% kasvanud. Kuna Chişinău lennujaam asub heas asukohas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, võiks sellestsaada suurepärane rahvusvaheliste ekspediitorite keskus.

Chişinăurahvusvahelinelennujaamasub14kmkauguselkesklinnast.Praeguopereerivad12 lennuettevõtjat lende enam kui 18 Euroopa ja Aasia riiki. Samuti tehakse ühislende.

1.Transportsuurlinnadevahel

Suurlinnade vahel reisimiseks saab kasutada rongi, bussi või autot.

RongidMoldova raudtee-ettevõtja onCFM (CaleaFerata dinMoldova).Chişinău raudteejaamasub pealinnas väga mugavas kohas. See on kesklinna lähedal aadressil 1, Aleea Garii Str.(+37322832734).IgapäevtehakseMoldovaeripiirkondadesseotse-võitransiitsõite.RongiliiklusesihtkohadonOcniţa,Otaci,Bălţi,Giurgiuleşti,Ungheni,Călăraşi,Străşeni,Bender, Basarabeasca, Cahul ja Tiraspol. Hinnad olenevad kaugusest ning need onäärelinnareisidepuhul6,50MDLi(0,40EURi),100kmpikkusereisipuhul35MDLi(2,20EURi)ningkaugematesihtkohtade(200km),näiteksOcniţa jaOtacipuhul80MDLi(5EURi).Rongide sõiduplaan on esitatud CFMi veebisaidil www.railway.md.Teavet Eurostari väljumisaegade ja piletihindade kohta saab aadressilt www.Eurostar.com.Euroopa rongide sõiduplaaniga saab tutvuda aadressil http://bahn.hafas.de. BussidChişinăus on kolm bussijaama, mis tagavad ühenduse kõikide riigis asuvate linnadeja küladega ning teiste riikidega. Keskbussijaam (Gara Centrala) asub Chişinăukeskuses aadressil Mitropolitul Varlaam Str. Sellest bussijaamast sõidavad bussid Moldovasasuvatessesihtkohtadesse,Transnistriakesk- ja lõunapiirkonda,Ukrainasse,Rumeeniasse ning Venemaale.Teavetsaabtelefoninumbril+37322542185.

Lõunapoolnebussijaam(GaradeSud)asubChişinăusaadressil146,HincestiStr.Siitsõidavad bussid Moldova lõunapiirkonda ja Gagauusiasse (Comrat, Cimişlia, Cahul,Vulcăneştijne),Rumeenialõunapiirkonda,Venemaale,KreekasseningBulgaariasse.Teavetsaabtelefoninumbril+37322723983.

18

RIIGI INFOLEHT

Põhjapoolne bussijaam (Gara de Nord) on hiljuti ehitatud nüüdisaegne terminal, mis ei asukeskbussijaamastkaugel.Selle lähedalon tubakavabrikTutunCTCningChişinăusuurim riide-, jalanõude- ja kaubaturgCaleaBesarabiei. Siit sõidavad bussidMoldovapõhjapiirkonda (Soroca, Bălţi, Edineţ, Floreşti, Tipova, Saharna jne) ja Transnistriasse(Dubăsari,Rîbniţa,Grigoropol,Basarabeascajne).Teavetsaabtelefoninumbril+37322411338.

Hinnad on olenevalt sihtkoha kaugusest äärelinnareiside puhul 3–10 MDLi (0,20–0,60 EURi)ningmujalriigisonühekilomeetrihind0,50MDLi(0,03EURi).Näiteksmaksaksumbes200kmpikkunesõitligikaudu100MDLi(6EURi).

AutodErasõidukid tuleb kindlustada. Moldova territooriumil kehtib rohelise kaardi süsteem, millega kaasneb eristav tähis MD. Sõidukijuhil peab olema rahvusvaheline juhiluba, mis on välja antud 1968. aasta teeliikluse konventsiooni alusel. Piiriületuspunktides ja maanteedelonkütusetanklad.Kütusekeskmine liitrihindonA95Hpuhul0,88EURi jadiislipuhul0,76EURi.Asulatesonlubatudsõidukiirus60km/hjaasulavälistelteedel90km/h.

IX. MEEDIA JA MUUD SIDEKANALID

1. Meedia

Kõige populaarsem meediakanal on televisioon. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni kanal Moldova One on nähtav kogu riigis. Vaatlejate sõnul kajastab see valitsevat erakonda väga soosivalt. Venemaa kanal Channel One ja Rumeenia kanal Antena 1 on samuti laialdaselt levinud.

Meediat reguleeriva asutuse andmetel oli 2009. aastal riigis 37 maapealse levigatelekanalit,47raadiojaamaja168kaabellevikanalit.

Ajakirjandus on jagunenud valitsus- või opositsioonimeelseks. Erakonnad avaldavad oma artikleid. Menukaimad müügiartiklid on Venemaa ajalehtede Moldova väljaanded. Trükimeedia haare ja mõju on väike.

Kuigi põhiseadus tagab ajakirjandusvabaduse, on karistusseadustikus ja ajakirjandust käsitlevates seadustes laim ja riigi teotamine keelatud. Ajakirjanike õiguste eest seisva organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) sõnul „võtsid” meeleavaldajad 2009. aastaaprillis toimunud valimisjärgsetel protestiaktsioonidel meedia oma „sihtmärgiks” ningjulgeolekujõud„kohtlesidtedakuivaenlast”.

Riigist eraldunud Transnistria piirkonna ametivõimud edastavad oma tele- ja raadiokanaleid.

2. Internet

Internetiteenused arenevad Moldovas väga kiiresti. Internetikasutajate koguarv on riigis viimase8aastajooksulkasvanud30%jakasvjätkub.2007.aastaseptembrisoliMoldovas727700internetikasutajatjaüldineinternetilevikoli19,5%.2009.aastaseptembriksoliinternetiühendus ligikaudu 850 000 moldovlasel (Internetworldstats).

3. Telefonid

Moldova telefonisüsteem on vananenud ja üsna puudulik. Teenuse kvaliteet on väljaspool

19

RIIGI INFOLEHT

Chişinăudhalb,kuigisedanüüdisajastatakse.Mõnespiirkonnaspeavaduuedabonendidootamateenustvägapikkaaega.PraegujuurutatakseGPRS-süsteemining2007.aastalalustas tööd CDMA mobiilsidevõrk. Praegu läheneb tava- ja mobiiltelefoni kombineeritud kasutustihedus100inimesekohta70-le.

Riigisonpraeguviismobiilsideoperaatorit.UnitejaIDCkasutavadsüsteemiCDMA2000ningOrange,Moldcell jaEventisGSM-süsteemi.Üldinemobiilsidevõrgu levikoli2008.aastal riigis 55%.

X. HAAVATAVAD GRUPID

Inimkaubanduse ohvridChişinău abi- ja kaitsekeskus (CAPC), mida haldab IOM ja Moldova sotsiaalkaitseministeerium, pakub ajutist peavarju ohutus ja külalislahkes keskkonnas nii täiskasvanutele, eakatele, lastele kui ka väikelastega emadele, kes võivad olla inimkaubanduse ohvrid või võimalikud ohvrid. Kasutada saab erinevaid teenuseid, sealhulgas arstiabi-, psühholoogia-, sotsiaal-, õigus-, haridus- ja puhketeenuseid. Keskuse teenuseid vajavad isikud saavad sellega otse ühendust võtta. Ametnikud ja muud asutused (nt politsei, piirivalve, sotsiaalteenuste pakkujad, vabaühendused ja saatkonnad) võivad samuti inimkaubanduse ohvreid või inimesi, keda inimkaubandus ohustab, suunata töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi (MLSPF) riiklikusse koordineerimiskeskusesse.

Lapsed ja emadMoldova Vabariigi põhiseaduses on sätestatud, et emadel ja lastel on õigus saada abi ning erikaitset. Kõikidel, sealhulgas väljaspool abielu sündinud, lastel on õigus ühesugusele sotsiaalkaitsele. Riik maksab haigete või puudega laste hooldamiseks toetust ja osutab abi. Nagu eespool mainitud, maksab laste, rasedate ja juba sünnitanud naiste eest ravikindlustusmakseid valitsus.

HaridusIOMi Moldova esindus pakub tagasipöörduvatele migrantidele reintegratsiooni teenuste kaudu haridustoetust. Vajaduse korral makstakse kinni õppemaks õpingute eest ülikoolis või sarnases õppeasutuses. Samuti tasutakse oma vanematega tagasipöörduvate laste lasteaia- ja koolimaksud.

Erihariduse raames pakutakse koolitust vaimse või füüsilise puudega lastele. Üldjuhul on kohustusliku hariduse kestus 8 aastat.

Tööhõive ja kutseõpeAbisaabandaChişinăuabi- jakaitsekeskus(CAPC).Samutivõibpöördudariiklikussetööhõiveametisse, et kasutada töövahendusteenuseid või haavatavate olukordade korral nõustamisteenuseid.

Kutseõppe ja sotsiaalse reintegratsiooni keskuse Insula Sperantelor (www.insula.md) eesmärk on edendada inimkaubanduse ohvrite ja eriti ohustatud olukorras olevate inimeste sotsiaalset reintegreerimist, pakkudes selleks üksikjuhtumite alusel kutseõpet, tööturuteenuseid ja sotsiaalse reintegratsiooni teenust.

IOMi Moldova esindus36/1Ciufleastr.,MD-2001,ChişinăuTel:+37322232940/41,faks:+37322232862,e-post:[email protected],http://www.iom.md/

20

RIIGI INFOLEHT

Chişinăuabi-jakaitsekeskus(CAPC)ning MSPFC riiklik koordineerimiskeskusTel:+37322727274,+37322735485,e-post:[email protected]

Rahvusvahelise keskuse La Strada vihjeliin080077777(Moldovastasuta),+37322233309(välisriigisthelistades)

VabaühenduseInteractionvihjeliinTransnistrias:0 800 88 888 (piirkonnas tasuta),+37353386030(välisriigisthelistades)

XI. KASULIKUD LINGID JA KONTAKTANDMED

Moldovahttp://www.moldova.mdhttp://www.moldova.orgMoldova Vabariigi presidenthttp://www.president.mdParlamenthttp://www.parlament.mdValitsushttp://www.gov.mdPiirivalveteenistushttp://www.border.gov.md/index_m.htmSiseministeeriumhttp://www.mai.gov.mdMajandus- ja kaubandusministeeriumhttp://www.mec.gov.mdVälis- ja Euroopa integratsiooni ministeeriumhttp://www.mfa.gov.mdTervishoiuministeeriumhttp://www.ms.mdRahvussuhete büroohttp://www.bri.gov.mdMigratsiooni- ja varjupaiga büroohttp://www.mai.gov.md/biroul-migratieRiiklik ravikindlustusseltshttp://www.cnam.mdMoldova vaba rahvusvaheline ülikoolhttp://www.ulim.mdKutseõppe ja sotsiaalse reintegratsiooni keskus Insula Sperantelorhttp://www.insula.mdTöö-, sotsiaalkaitse japerekonnaministeeriumi lepinguid käsitlev veebisait http://mpsfc.gov.mdCIA–theWorldFactbookhttps://www.cia.govUSAvälisministeeriumhttp://www.state.govRiiklik tööhõiveamet (NEA)www.anofm.mdwww.jobmarket.gov.mdMigratsioon

21

RIIGI INFOLEHT

http://www.migratie.mdTeave rongiliikluse kohtawww.railway.mdwww.Eurostar.comhttp://bahn.hafas.dePostiteenistushttp://www.posta.md/

22

RIIGI INFOLEHT