Mida andis EMP keskkonnaprogramm elurikkuse kaitseks ...8. märts2017 Tallinna loomaaed Näide: selgroogsed 1900 – Eeldatav looduslik väljasuremine –9 liiki Tegelik vaadeldud

Mida andis EMP keskkonnaprogramm elurikkuse kaitseks Eestis?

Agu Leivits

Keskkonnaameti liigikaitsebüroo

8. märts 2017 Tallinna loomaaed

Näide: selgroogsed 1900 –

Eeldatav looduslik väljasuremine – 9 liiki

Tegelik vaadeldud väljasuremine – 477 liiki

Tegelik väljasuremine 53 x kiirem kui eeldatav looduslik väljasuremine

The Past:

1.8 miljonit

kirjeldatud

liiki

Maailmas:

10 – 100 miljonit?

8 –15 miljonit liiki

74106 (c. 4%) liigi

ohustatus on hinnatud

897 Väljasurnud

22176 Ohustatud

Elurikkus maailmas

Liikide väljasuremise risk erinevates taksonirühmades

palmiliikidest kahepaikseteliikidest koralliliikidest

okaspuuliikidest Imetajate liikidest linnuliikidest

Steffen jt., Planetary boundaries: Guiding human development on a changing

planet, Science, 13. veebruar 2015, vol 347 (6223)

P ja N aineringe

ELURIKKUS

• Viimased IUCN punase nimestiku ülevaated tõdevad (2010)

• 37 imetaja liigi seisund on paranenud

• 5% ohustatud imetaja liikidel on arvukus tõusnud

• Viimasel 15 aastal on 16 linnuliiki päästetud väljasuremisest

Humpback Whale California CondorBlack-footed Ferret

Head uudised maailmas …

Head uudised Eestis … merikotka arvukuse taastumine

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera)

I. kaitsekategooriaOhustatus Eestis (2016 IUCN kategooriad):1998 – väljasuremisohus (EN) =1998 eriti ohustatud (E)2008 – kriitilises seisundis (CR) = 2008 äärmiselt ohustatud (CR)

Ohustatus maailmas (1996) - väljasuremisohus(EN)Ohustatus Euroopas (2010) - kriitilises seisundis (CR)

Seisund Euroopa Liidu boreaalses biogeograafilises regioonis 2007-2012

Kohanduv looduskaitsekorraldusus(adaptive management)

Ebapärlikarbi elupaikade taastamine

• Parandati elupaiga seisundit: vähendati settekoormust paigutadesjõkke settelõkse, kütiti kopraid, suurendati jõe läbitavust peremees-kaladele, suurendati jõelõigu looduslikkust.

• Projekti käigus selgus ka et karbid heidavad glohhiide ja kalade nakkus glohhiididega on hea.

• Õpiti karpide tehistingimustes kasvatamist ning planeeriti edasised tegevused.

Ebapärlikarbi elupaikade taastamine –õppereisid ja treeningud

Kohanduv ebapärlkarbi kaitsekorraldusus –jätkutegevused

• Ebapärlkarbi kaitse tegevuskava täiendamine projekti tulemuste põhjal.

• Tehtud tegevuste tulemuslikkuse ja ebapärlkarbi seisundi seire.

• Kavandatud tegevuste elluviimine ja vajadusel korrigeerimine (kohanduv korraldus).

Mere-ja rannikuelupaikade seiremetoodikaväljatöötamine ja soodsa seisundi kriteeriumite

määratlemine

TEGEVUSED:

• Loodusdirektiivi mere-elupaigatüüpide soodsa seisundikriteeriumite väljatöötamine ning nende leviku täpsustamine Eestiterritoriaalmeres ja majandusvööndis.

• Töötati välja rannikuelupaikade soodsa seisundi hindamisekriteeriumid ja samade elupaikade seiremetoodika ning viidi läbireferentsseire.

TULEMUS:

• Mere- ja rannikuelupaigad on Eestis soodsas seisundis (va ranna-niidud, mis kaitsekorralduslikul kuuluvad niitude gruppi), mis on kooskõlas Loodusdirektiivi art 17 2007-2012 aruandega.

• Edasiseks seisundi jälgimiseks on olemas Eesti oludele kohandatud seiremetoodikad.

Kesktalvine rahvusvaheline veelindude loendus alates 1967

vaatluspunktid (60)

seirepunktid (113)

9-24 jaanuar

kesksete loenduspäevadega 16-17 jaanuar

PUUDUS: EI KATA MEREALA EGA RÄNDEPERIOODI

Veelindude lennuloendusmetoodika (transektloendused avamerel) arendamine

TEGEVUSED:

• Merel koonduva veelinnustiku uurimise metoodika täpsustamine, seirekava koostamine

• Teabe koondamine veelindude asurkondade seisundist ja mere-kaitsealade praeguse võrgustiku adekvaatsusest Eestiterritoriaalmeres

• Esmane veelinnustiku inventuur majandusvööndi merealal ja vaatlejate treenimine lennuloendusteks

Veelindude lennuloendusmetoodika (transektloendused avamerel) arendamine

TULEMUS:

• Täiendatud veelindude seiremetoodikat ja koostatud seirekava

• Koostatud ülevaade sein projektipõhiselt tehtud avamere veelinnuloendustest

• Testloendused majandusvööndis

JÄTKUPROJEKT – METOODIKA JA VÕIMEKUSE RAKENDAMINE

Senine standardmeetod viigerhülge seireks –

lennuloendus jääaladel (aprilli keskpaik)

Alates 1994 aastast õnnestunud vaid 3 aastal: 1996, 2006 ja 2013

Vaja jääoludest sõltumatut meetodit

Uued loendusmeetodid sooja kliima-stsenaariumi tarbeks viigerhüljeste loendamiseks

• Töötati välja uus viigrite loendusmeetod sooja kliima-stsenaariumi tarbeks ja testiti seda.

• Uue meetodi väljatöötamiseks kasutati: karvavahetuse aeg puhkavate viigrite loendused + viigrite telemeetria + sügisesed loendused koondumisaladel. Loenduste jaoks 3 stsenaariumit sõltuvalt ilmaoludest = kohanduv seire (adaptive monitoring)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle rakendusmeetmete väljatöötamine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle rakendusmeetmete väljatöötamine

Eesti fauna ja floora liigiline koosseisus ja liikidearvukus muutub ning siia jõuab lõunapoolseid uusiliike.Tuleb välja selgitada kliimamuutustest ohustatud liigidja koostada kaitse tegevuskavad, invasiivsete võõrliikideloodusesse sattumise ohjamiseks tõsta inimesteteadlikkust.Koosluste soodsa seisundi, maastike mitmekesisuse jaökosüsteemide toimimise tagamiseks tuleb analüüsidakliimamuutuste mõju neile ja rahastada teadus- jarakendus-uuringuid.

.

Liigid ja kliimamuutustega kohanemine Eestis:Muutused fenoloogias

Parmesan, C., Ryrholm, N., Stefanescu, C., Hill, J. K., Thomas, C. D., Descimon, H., Huntley, B., Kaila, L., Kullberg, J., Tammaru, T., Tennent, J., Thomas, J. A. & Warren, M. 1999. Poleward shifts in geographical ranges of butterfly species associated with regional warming. - Nature 399: 579-583.

Viidalepp, J., Mikkola, K. 2007. The distress of northern Lepidoptera: retreat in Estonia – a consequewnce of climate change. – Baptria 32: 90-99.

Lindman, L., Remm, J., Saksing, K., Sõber, V., Õunap, E., Tammaru, T. 2015. Lycaena disparon its northern distribution limit: an expansive generalist. - Insect Conservation and Diversity, 8: 3-16.

Liigid ja kliimamuutustega kohanemine Eestis:Muutused liblikate levilates

.

Liigid ja kliimamuutustega kohanemine Eestis:Muutused lindude arvukuses ja kohanemine

Tänan!