Mesopotaamia

Mesopotaamia

Õpetaja Olga

Tunni eesmärgid:

• Saad teada, kes on sumerid• Saad teada mida sumerid leiutasid • Saad teada mis kultuuripärandit on jätnud

inimestele

Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagialadele. (4000-2350 e.Kr. – Sumer, 2350-2150 e.Kr. – Akad,

1830-1530 e.Kr. – Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. –Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia).

Kultuuride perioodid Mesopotaamias:

• Sumeri-akadi kunst u 4000-1830 a. eKr.• Vana-Babüloonia kunst u1830-1518 a.

eKr.• Assüüria kunst u 1500- 605 a. eKr. • Uus-Babüloonia kunst u 625-539 a. eKr.

(Kuningas Nebukadnetsar II)

Ehitusmälestised tänapäeval

Kiri leiutamine – Kiilkiri (savitahlil)

Sumerite leiutised

Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid,valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamiakõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised

torntemplid – tsikuraadid.

Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumeritelinnas Uris. All vaated Uri tsikuraadile (3600-2370 e,Kr.) paremal

tema rekonstruktsioon.

Suurim tsikuraat onasunud Babülonis –7-astanguga Mardukitempel(koos Semiramiserippaedadega loetaksevana-aja 7 maailmaime hulkakuuluvaks). Piltidel Babülonirekonstruktsioon koos kõrguvaMarduki templiga.

Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai,kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all.

RekonstruktsioonidSemiramise rippuvatest

aedadest.

RekonstruktsioonvaatedBabülonile. (Babüloni müürolevat olnud nii paks, et 2nelihoburakendit oleks mahtunud üksteisest mööduma).

Keraamika ehk savist esemete valmistamine. Pitsatsilinder

Kirjanduse saavutus - Gilgameš

Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav –jumalanna Ištari värav (kõrgus 14,73 m).

Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi.

Ištari värav. Paremal loomi kujutavad reljeefidväravalt. (Värviline glasuur saadi

taimetuha ja mineraalvärvidesegust, mis sulatati teise põletusega tellise külge).

Fantastilise looma kujuIštari väravalt.

Ištari väravani viisprotsessioonitee, mille algnepikkus oli 240 m, sellest Berliinistaastati 30 m, 24 m laius taastatimuuseumis 1/3 ulatuses.

Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejaleSargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga

kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile.

Sargon II lossi rekonstruktsioonjoonis.Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku

paiknesid 30 siseõue ümber.Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati.

Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr.

Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel(u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m).

Steel - Babüloonia valitsejaHammurapi päikesejumalaees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt).